Issuu

9 772228 226012

HIND 2.69

NR 48 (684) 28. november 2025

Mõjukad valisid mõjukaid.

Kes on Eesti TOP 100? SINU KINNISVARA SUURIM MÕJUTAJA – A&O HOLDING KINNISVARA HALDUS & SANITAARTEHNILISED TÖÖD • Teeme santehnilisi töid suuremas mahus kortermajadele ning tööstushoonetele. Pakume nii täislahendust (vesikanalisatsioon-küte) kui ka eraldiseisvaid töid. • Korterelamute vee- ja kanalisatsioonipüstakute vahetus ning korteritesisene torustike renoveerimine. • Septikute, mahutite müük ja paigaldustööd professionaalselt meeskonnalt! Teeme tööd kvaliteetselt ja mõistliku ajakuluga.

Võta meiega ühendust tel 5566 6811 või kirjuta oma soovist info@aoholding.ee ja teeme Sinu ideed teoks!

• Et Sinul oleks rohkem aega oluliste asjade tegemiseks! Reageerime kiiresti ja meie peale võib kindel olla! • Pakume korterite remonti võtmed-kätte-lahendusena. • 24/7 avariitööd • Radiaatorite müük ja paigaldus • Soojuspumpade müük ja paigaldus • Trassipesu ja imu veok • Õlipüüdurite puhastus ja fekaalivedu • Kaevetööd • Kinnisvarahaldus

WWW.AOHOLDING.EE

5 28. november 2025

JUHTKIRI

Mõjukad valisid

tänavu ise mõjukaid

esti lõppeva aasta 100 mõjukamat inimest said valitud ka tänavu, aga uutmoodi: 2024. aasta mõjukad valisid ise 2025. aasta mõjukad ja Delfi Meedia ajakirjanike roll oli vaid korraldada, süstematiseerida, ohjata ja tulemused edetabeliks reastada. Meie arvates peaks see olema samm loogilisema, õiglasema ja mitmekülgsema tulemuse poole, kuigi mõjukus jääb ka pärast süsteemi muutmist subjektiivseks, isiklikuks ja tihti ka kitsast ajahetke peegeldavaks. Tänavu oli ülekaalukaks võitjaks peaminister Kristen Michal – peaminister, kel on parlamendis ülekaal, aga kelle erakonna avalik toetus on vaid 10% ja kes koges äsja kohalikel valimistel märkimisväärset kaotust. Ta nii selge Mõjukate tabeli võit oli ootamatu, sest avalik ruum peegeldas sootuks teistsugust tulemust. Seega on Eestis peaministri tool ja roll automaatselt mõjukas. See peaks iseloomustama Eesti praktilist elu ja elukorraldust. Siit ka mõjukate valimise läbi aegade ( ja seda olenemata süsteemist) suurim dilemma: kui palju me suudame inimest eristada ametist ja ametit inimesest? Kui palju meil on üldse neid mõjukaid, kel justkui avalikku positsiooni polegi, aga kelle sõna, tegu ja mõte muudavad ta mõjukaks ja mõjuvõimsaks. Inimeseks, kelle vaikimine, noogutus, looming või pelgalt kohalolek on tugevam kui mõne inimese tuhat sõna. Arvo Pärt on üks sellistest – ta vaikib, aga mõjub; ta on kaugel, aga kogu aeg meie teadvuses. See on ideaalne – rahuliku aja – mõju-

Kui palju meil on üldse neid mõjukaid, kel justkui avalikku positsiooni polegi, aga kelle sõna, tegu ja mõte muudavad ta mõjukaks ja mõjuvõimsaks? kuse valem. Tänavune juubilar ja ajastu suurim eestlane jõudis küll esikümnesse, aga lõviosa 2025. aasta edetabelist kuulub endiselt poliitikutele, riigimeestele ja avaliku elu söakatele suunajatele. Sama keelt on meie edetabelid rääkinud kümme aastat – just nii kaua oleme valinud Eesti mõjukamaid. Tänavuse valiku suurim proovikivi oli 2024. aasta mõjukate kaasamine 2025. aasta mõjukate valimisse. Sellega kaasnes suur risk ja hirm eelhoiakute ees. Kaasasime valimisse natuke üle 100 inimese, kellest saatis meile oma vastuse 43 mullust mõjukat. Olime omavahel enne kokku leppinud, et tänavusel moel arvestame valimised „toimunuks“, kui vastajaid on 40 ja 50 vahel. Nii ka läks ja suur tänu 2024. aasta mõjukatele, kes hindasid ja väärtustasid meie ideed ja avantüüri. Me ei osanud midagi loota ega arvata, kuidas erineb mõjukate valik Delfi Meedia toimetuste valikust – üldiselt läks päris sarnaselt, erinevused on pisiasjades ja üldine tunnetus kattuv. Isiklik lähenemine, nägemine ja eelistamine on paratamatu, lisades valikusse julgust, värvi ja kilde lõppevast aastast. LP ja teised Delfi Meedia väljaanded valivad Eesti kõige mõjukamaid ka järgmisel aastal ja näib, et tänavune meetod on tulnud, et jääda. Vähemalt mõneks aastaks.

Tallinna linnapea U NÄDALA NÄGU

Andrus Kivirähk kolumnist

rmas Reinsalu leidis toreda puuhalu. „Nikerdan sellest puuhalust õige Tallinnale linnapea,“ mõtles ta. Mõeldud, tehtud. Reinsalu võttis noa ja asus tööle. Kõigepealt voolis ta valmis pea ja lõikas sellesse kaks ümmargust silma. Vaevalt oli ta seda teinud, kui silmad avanesid ja Reinsalule otsa vaatasid. „Tere, Tallinna linnapea!“ ütles Reinsalu. „Mina olen sinu isa. Sa võid mind papa Reinsaluks kutsuda.“ Silmad ajasid end algul imestunult punni, siis pilgutasid lõbusalt. „Oota, oota, kohe saad enesele ka nina,“ kõneles Reinsalu ja meisterdas edasi. Kui nina oli valmis, tegi Reinsalu linnapeale suu. Linnapea kasutas otsekohe võimalust ja näitas Reinsalule keelt. „Nii pole ilus!“ noomis Reinsalu. „Tallinna linnapea sedasi ei tee.“ „Böö!“ hüüdis linnapea peenikese häälega. „Prääks!“ „Oh sind!“ vangutas Reinsalu pead. Ta lõikas puuhalust välja linnapea kaela, õlad ja käed. Jalamaid haarasid need Reinsalul ninast ja pigistasid kõvasti. „Ai!“ hüüdis Reinsalu. „Lase kohe lahti, valus on!“ „Miks su nina nii suur ja punane on?“ küsis Tallinna linnapea. „Ära ole uudishimulik,“ vastas Reinsalu. „Ja ära vehi oma kätega, ma ei saa muidu sulle jalgu alla teha.“ Linnapea jättis vehkimise ning Reinsalu meisterdas talle kaks pikka ja peenikest jalga. Linnapea kargas püsti, hüppas – volksti! – lauale, sealt riiulile ja sealt kapi otsa. Riiulis seis-

NÄDALA ARVUD

nud tassid ja taldrikud pudenesid põrandale kildudeks. „Oi, oi, oi!“ hädaldas Reinsalu. „Miks sa sellist pahandust teed?“ „Sellepärast, et ma olen Tallinna linnapea!“ „Tallinna linnapea ei tohi pahandust teha!“ pahandas Reinsalu. „Mida siis Tallinna linnapea tegema peab?“ „Ta peab olema hea ja viisakas ning kuulama papa Reinsalu sõna,“ seletas Reinsalu. „Ei viitsi! See on igav!“ Linnapea pistis mööda tuba tuhatnelja ringi jooksma. „Seisa, õnnetu!“ karjus meeleheitel Reinsalu. „Püüa mind kinni!“ naeris Tallinna linnapea ja lükkas jooksmise ajal mööblit ümber. Reinsalu proovis linnapead taga ajada, aga väsis juba ivakese aja pärast ja vajus toolile lõõtsutama. „Miks sa küll oled selline ulakas?“ hädaldas ta. „Mina lootsin, et sinust saab hea linnapea, kes hakkab esindama Isamaa väärtusruumi. Ma ostsin isegi värvilist paberit ja kleepisin neist sulle püksid ja särgi.“ Linnapea jäi seisma. „Värvilisest paberist püksid ja särk? Neid ma tahan küll. Papa Reinsalu, palun!“ „Hea küll, aga kas sa lubad siis olla sõnakuulelik?“ „Olgu, luban!“ Reinsalu andis linnapeale püksid ja kuue. Linnapea keerutas end peegli ees. „Ilus! Aga ma tahan tutimütsi ka! Tallinna linnapeal peab olema tutimüts!“ „Tõsi. Ma võin sulle oma suka anda.“ „Aitäh, papa Reinsalu!“ tänas linnapea ja andis Reinsalule matsuva musi.

330 000 991

eurot on keskkriminaalpolitsei kahtlustuse järgi tehtud erakonnale Isamaa keelatud annetusi, peaosalisteks selle juures Tõnis Palts ja Parvel Pruunsild.

Linnapea kasutas otsekohe võimalust ja näitas Reinsalule keelt.

eurot tahavad ametiühingud miinimumpalgaks, senisest üle saja euro rohkem. Siin tasub olla ettevaatlik, sest suur alamtasu võib tõsta hindu ja vähendada konkurentsivõimet.

6 28. november 2025

Kas Kristen Michali teine aasta Eesti mõjukaimana on ka tema viimane?

Ise ta kindlasti nii ei arva Kuigi mullustest mõjukatest koosnev žürii valis peaministri selgi aastal esikohale, jääb tema seljataha allamäge veeremist täis aasta.

Herman Kelomees herman.kelomees@delfi.ee

elmisel aastal peaminister Kristen Michali esikohalugu kirjutades tuli tõdeda, et tema teekonna alustala on visadus, mis ei aidanud tal pärast 2012. aasta rahaskandaali mitte ainult ellu jääda, vaid ka – küll aegluubis – tippu ronida. Sedasama visadust läheb tal aga praegu vaja rohkem kui kunagi varem. Viimases peaministriuuringus oli Michali reiting 6%. Selle tulemusega jääb ta alla ka praegu veel väikepartei staatuses Parempoolsete juhile Lavly Perlingule ning opositsiooni kuuluvate sotside juhile Lauri Läänemetsale. Rääkimata muidugi Isamaa esimehest Urmas Reinsalust ja Keskerakonna juhist Mihhail Kõlvartist.

Suurim tragöödia Mulluse Mõjukate edetabeli ilmumise ajal oli Reformierakonna reiting veel 20% kandis. Michal oli optimistlik ja uskus, et majanduse paranev olukord aitab tagant tõugata ka usku valitsusse. Seda ei juhtunud. Lisaks ei andnud tulemust tema tänavused kaks suurt poliitmanöövrit.

7 EELKÄIJAD

METOODIKA

Ekspeaministrite nõuanded

Kes on Eesti ühiskonna võtmeisikud?

palus kolmel endisel peaministril – Andrus Ansipil, Taavi Rõivasel ja Jüri Ratasel – peaminister Kristen Michalile uueks aastaks nõu anda.

Andrus Ansip

(peaminister 2005–2014) „Julgeolekuolukord Euroopas on väga halb ning seetõttu on meie riigi jaoks kõige olulisem ülesanne riigikaitse tugevdamine. Eesti kaitsekulutuste suurendamine 5,4%ni SKT-st on ilmtingimata vajalik. Peaminister Kristen Michal peab jätkama meie liitlassuhete ja riigi iseseisva kaitsevõime tugevdamist. Mina tema asemel loobuksin igasugusest päevapoliitilisest kemplemisest ja keskenduksin kõige olulisemale – meie riigi kaitsmisele.“

Taavi Rõivas (2014–2016)

„Kristen Michal on saanud omajagu kriitikat asjade eest, mille juured jäävad tema ametiaja eelsesse aega, eeskätt [Jüri] Ratase ajal hooletult suurde miinusesse lastud eelarve tõttu. Otsused loobuda ettevõtete tulumaksu kehtestamisest ja tulumaksumäära tõstmisest olid minu hinnangul õiged ja vajalikud. Üle 5% SKT-st riigikaitsesse investeerida on saavutus, mida tulevikus mäletatakse hea sõnaga. Soovitan seda protsenti rohkem avalikku-

Jüri Ratas (2016–2021)

„Soovin Kristen Michalile uueks aastaks, et ta leiaks viisi taastada usalduse, mis on peaministrina tegutsemiseks hädavajalik. Peamiseks väljakutseks on Eesti inimeste toimetuleku parandamine ja jätkusuutliku rahastuse leidmine tervishoius. Oleks vaja leida lahendus õpetajate töötingimuste ja palga küsimuses. Minu arvates peaks üheks oluliseks riiklikuks prioriteediks saama noortele peredele tervikliku abi pakkumine oma kodu loomisel. Mõjukus võib tulla ametikohast, kuid autoriteet sünnib tegudest. Michal peab rohkem kuulama oma rahvast ja rohkem selgitama erinevaid otsuseid.“

Uus lootus

jääda. Mingit mängumuutjat oli vaja ja Sõõrumaa sobis selleks teoorias hästi. Nüüdseks saame vaid oletada, mis saanuks, kui suurärimees oleks olnud nagu Michal ning valmis tangina edasi raiuma. Aga erinevalt Michalist polnud Sõõrumaal seda vaja. Nii läks peaministri plaan luhta ning me ei saa kunagi teada, kas selle õnnestumise korral oleks olnud võimalik vältida kohalikel valimistel saabunud katastroofi. Peaminister, kes ei ole järgmise aasta Mõjukate tabeli koostamise ajaks positsioonis võidelda mõned kuud hiljem toimuvatel parlamendivaimistel võidu eest, ei saa siis enam number üks olla. Kui Michal ei suuda tuhast tõusta, troonib järgmist Mõjukate edetabelit tõenäoliselt Urmas Reinsalu. Michali uus lootus on julgeolek – Reformierakonna vana trump – ning julgeoleku seostamine nn Vene kaardi teemade ja korruptsiooniga ning nende omakorda seostamine tema hinnangul ebasündsa Keskerakonna ja Isamaa liiduga Tallinnas. Kahtlemata sobib tema uue narratiiviga suurepäraselt keskerakondliku linnavalitsuse priskelt rahastatud Oleg Bessedini vahistamine ning kriminaalkahtlustus Isamaale keelatud annetuse vastuvõtmises. LP palvel andsid Michalile uueks aastaks nõu kolm endist peaministrit: Andrus Ansip,

Ega see halb mõte olnudki. Võib öelda, et Michal ajas õiget asja, kui vaadata, et nüüd teeb hoopis tema peamine konkurent Urmas Reinsalu Kõlvartiga diili ära ning Michal võib selle tulemusena ühel hetkel 2026. aastal riigikogus enamuseta

Kui Michal ei suuda tuhast tõusta, troonib järgmist Mõjukate edetabelit tõenäoliselt Urmas Reinsalu.

Neist esimesena visati valitsusest välja sotsid ja kuulutati, et hakatakse ajama õiget parempoolset poliitikat. See pidanuks tagasi tooma kaduma läinud Reformierakonna valijaid ja pidurdama Parempoolsete pealetulekut ja justkui pärmi peal paisuvat Isamaa reitingut. Hetkeks paistis see ka tulemust andvat, sest oravate reiting hakkas taas 20% poole ronima. Aga siis tuli Operatsioon Sõõrumaa – Michali peaministriaja suurim tragöödia. Poliitmängu mõttes võib mõista, miks loodeti Keskerakonnaga diili tegemisest ja suurärimehe Urmas Sõõrumaa linnapeaks paigutamisest positiivset pööret. Esiteks läheb Reformierakonnal vaja Keskerakonna hääli riigikogus, sest valitsuspartneri Eesti 200 hääled võivad varsti pudenema hakata. Kahesajaliste seas muidugi eitatakse seda, aga kuulu järgi on esimene üleminekudiil juba tehtud. Teiseks olnuks Sõõrumaa särav linnapea ja lootus oli, et ta aitaks tõsta Reformierakonna Tallinnas taas sarnasele tasemele nagu 2021. aasta kohalike valimiste ajal ehk kindlaks hõbemedali nimekirjaks. Oli ju halbu reitinguuudiseid juba kuid ja kuid avaldatud ning ees seisnud kohalikeks valimisteks oli vaja hädasti midagi, mis suurendaks usku oravatesse.

ANDRES PUTTING

sele reaalsete tegevustega sisustada, et rahva toetus kõrgetele kaitsekuludele kindlalt püsiks. Doktriin tabada vaenlast tema territooriumi sügavuses ja mitte oodata rinde Eestini jõudmist on ju igati asjakohane. Ees ootava aasta teemaks number üks on ja jääb julgeolek: nii Eesti kaitsevõime tugevdamine kui ka Ukraina aitamine. On müüt, et nendes küsimustes valitseb Eesti poliitikas konsensus. Ei olnud minul välis- ja julgeolekupoliitikas mingitki konsensust [Edgar] Savisaarega ja ei ole ka Michalil [Martin] Helme või [Mihhail] Kõlvartiga. Mida selgem on nendel teemadel peaministri ja valitsuse sõnum, seda lihtsam on inimestel ka peaministrit toetama koonduda.“

Kui 2015. aastal kasutasime mõjukaima valimiseks osaliselt ka rahvaküsitluse andmeid, siis hiljem on valitud Eesti mõjukad Delfi Meedia toimetuste sisemise hääletamise, arutelu ja vaidluse tulemusena. Delfi Meedia toimetused on mõjukust hinnates arvestanud järgmisi kriteeriume: mõjukas inimene peab olema konkreetsel aastal oma tegude, mõju, autoriteedi ja positsiooniga saavutanud midagi sellist, millest on lühikeseks või pikaks ajaks maha jäänud avalik märk, tegu või muudatus, mida terve ühiskond tunneb ja mõistab. Mõjukus on võime saavutada soovitud tulemusi ning suunata ja kujundada olulisi protsesse, teiste käitumist või mõtlemist. 2025. aasta edetabelit koostades aga muutsime metoodikat. Sel korral hääletasid eelmise aasta 100 kõige mõjukamat inimest selle üle, kes on tänavused Eesti mõjukad. 2015. aastal valisid Delfi Meedia ajakirjanikud kõige mõjukamaks eestlaseks Marju Lauristini, 2016. aastal Kersti Kaljulaidi, 2017. ja 2018. aastal Jüri Ratase, 2019. aastal Margus Linnamäe, 2020. aastal Martin Helme, 2021. aastal Mihhail Kõlvarti, 2022. ja 2023. aastal Kaja Kallase ning 2024. aastal Kristen Michali. • Vaata tabelit lk 8, 12, 16, 20 ja 22.

Taavi Rõivas ja Jüri Ratas (vt lisalugu). Vaadake, millest kirjutavad Michali parteikaaslased Ansip ja Rõivas: 2007. aastal pronksiöö tuules oma esimese valimistriumfi saavutanud Ansip räägib ikka julgeolekust ning 2015. aastal Ämaris hävitajareklaami filmimisega furoori põhjustanud Rõivas samuti julgeolekust.

Kõik mängu Et sel teemal veelgi usutavam olla, peab Michal peale Keskerakonna ja Isamaa materdamise end veelgi rohkem rahvusvahelisel areenil tõestama. Keegi ei eelda, et temast saab teine Kaja Kallas, aga tal oleks vaja saavutada olukord, kus enda kehtestamisest riigijuhtide laua taga ei räägi mitte ainult ta ise, vaid ka rahvusvaheline ajakirjandus, kelleni jõuab see info teiste riigijuhtide kaudu. Niisama kõnesid ja fotosid maailma liidritega saab ta lihtsalt teha, sest ta on parajasti peaminister. Ent see ei tee temast veel rahvusvahelisel areenil silmapaistvat tööd tegevat peaministrit. Kuid mine tea, ehk pole enam lootustki. Reformierakond on võitnud viied riigikogu valimised järjest ja saanud iga kord vähemalt 30 mandaati. Ehk saab Michalile lõpuks saatuslikuks ikkagi ammune valge kampsuni skandaal, millest ta visadusega välja ronis, ent mis andis erakonna ja riigi juhtohjad talle liiga valel ajal ja liiga hilja selleks, et oma trumbid maksma panna. Kõik, kes teda tunnevad, ütlevad aga, et ta kindlasti proovib – maksku mis maksab – halvast olukorrast välja rabeleda ning edaspidigi Eesti mõjukaim inimene olla.

28. november 2025

TOP 100

14.

Mihhail Kõlvart

Urmo Soonvald

Keskerakonna esimees

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja

Mulluses Mõjukate tabelis alles 33. kohale maandunud Kõlvart tegi tänavu tubli tõusu – nii nagu ka tema erakond Eesti poliitmaastikul. Palju olulisi liikmeid kaotanud, rahatu ja Tallinnas võimult tõrjutud Keskerakond on haavad ära lakkunud ning tagasi suures mängus.

Tõelise meediaveteranina on Soonvald käinud läbi tule, vee ja vasktorude. Soonvald on ilmselt ka üks Eesti kõige paremini informeeritud meediategelasi, kes käib ühe mõjukaga hommikukohvil, teisega lõunal ja kolmandaga õhtusöögil.

15.

Kristen Michal

Parvel Pruunsild

Sten Tamkivi

peaminister

ettevõtja

Erakordselt ebapopulaarne, ent ometi kõige mõjukam. Ühelt poolt on peaministri roll Eesti elu suunamises ülimalt suur, teisalt ei saa kuidagi öelda, et Michali esikoht oleks vaid ametikoha teene. Paljud näevad Tallinna nelikliidu lagunemiseni viinud protsesside taga just tema kätt.

Pruunsild ja tema rahakott on olnud Isamaa ja ka laiemalt konservatiivse poliitika edu üks peamisi mõjutajaid. Ent prokuratuur uurib praegu, kas Isamaa rahastamises on asjad ikka korras, ja selle uurimise üks peategelasi on teadaolevalt justnimelt Bigbanki suuromanik Pruunsild.

Eesti tehnoloogiavaldkonna suuna kujundaja. Tamkivi on Teleporti kaasasutaja ja endine Skype’i juht, kes investeerib nüüd Plural Platformi kaudu Euroopa tippettevõtetesse. Koos Taavet Hinrikusega juhivad nad Pluralis üle kahe miljardi eurost kapitali.

2. Urmas Reinsalu Isamaa esimees

Populaarseima erakonna esimees ja populaarseim peaministrikandidaat suutis pärituule realiseerida ka kohalikel valimistel. Järgmisel aastal on huvitav jälgida, kas Reinsalul õnnestub astuda veel samm edasi ja laiendada oma mõjuvõimu Kadrioru presidendilossi.

11.

aastat koostab Delfi Meedia Eesti Mõjukate edetabelit.

16.

Andrus Merilo

Ain Hanschmidt

kaitseväe juhataja

ettevõtja

Oma eelkäijaga võrreldes on Merilo kaitseväe juhatajana olnud küll vähem avalikkuse ees, ent see ei tähenda, et tema mõju oleks tingimata väiksem. Praeguses olukorras ongi jutustamise asemel just vaja kaitseväge võimalikult heas tempos musklisse pumbata.

Infortari asutaja ja juhi Ain Hanschmidti käe alla kuuluvad väga erinevad ärivaldkonnad: Tallinki laevad ja energiafirma Elenger, trükikojad, päikesepargid, ehitusettevõtted ja põllumajanduski. Hanschmidt osaleb aktiivselt ka majandusaruteludes ja ettevõtlusorganisatsioonides.

10.

17.

Kaja Kallas

Keit Kasemets

Mallu Mariann Treimann-Legrant

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

riigisekretär

sisulooja

Ekspeaminister on Mõjukate edetabelis mullusega võrreldes koha võrra langenud. See on ootuspärane – lõppema hakkab tema esimene täisaasta Eestist eemal ning see mõjutab tema mõjukust kodumaalt vaadates. Ent maailma vaates on ta kahtlemata mõjukaim Eesti poliitik.

Kui palju on Eestis olnud neid, kelle isiku pärast on seadust muudetud? Endise kliimaministeeriumi kantsleri Kasemetsa riigisekretäriks saamise nimel täpselt seda tehtigi ja kaotati ametikoha jaoks varem vajalik olnud juriidilise kõrghariduse nõue.

Kõige mõjukam tõupuhas sisulooja. Mallukas on üles ehitanud tõelise meediaimpeeriumi – teda jälgivad kümned tuhanded inimesed, ta on Eesti populaarseima taskuhäälingusaate üks juhtidest, tema kirjutatud raamatud müüakse kiirelt välja ja ta on jõudnud ka teleekraanile.

11.

18.

Arvo Pärt

Markus Villig

Hanno Pevkur

helilooja

ettevõtja

kaitseminister

Vaikselt muhelev muusikageenius, tänu kellele teab Eestit terve maailm. Pärdi tänavune väärikas 90. sünnipäev tõi ta elutöö võimsalt ja kirkalt esiplaanile, kallates Eesti ja ka muu maailma kultuuriruumi üle kontsertide, etenduste, artiklite ja saadetega ning publiku tänulikkusega.

Üks kolmest Eesti miljardärist. Koos Oliver Leisalu ja vend Martin Villiguga asutatud Taxify edasiarendus Bolt on kiirelt sõitnud üheks Eesti majanduse ja ekspordi lipulaevaks, vallutades nüüd muu hulgas Aafrika, LõunaAmeerika ja Aasia turgusid.

Hoolimata kriitikast, mida on teinud tema kohta nii mõnedki endised riigikaitsetegelased, on Pevkur endiselt riigikaitse valdkonna poliitiline juht, mis on praegu valitsuses üks mõjukamaid ameteid. Samuti ei suutnud teda kõigutada kurikuulus riigikaitsekomisjoni raport.

12.

19.

Margus Linnamäe

Alar Karis

Tommy Cash

ettevõtja

president

muusik

Mõjukate nimekirja püsielanik, keda tänaval kohates kõik ära ei tunneks, kuid kelle ettevõtteid teavad pea kõik lausa une pealt. Tema vallutused nii apteegi- kui ka kinoäris on nõnda mastaapsed, et on pannud konkurentsiametit nii mõnelgi korral pead vangutama ja näppu viibutama.

Karis on oma ametiaja lõpul olnud ehk veidi nähtavam kui varem. Ent kui Karis uueks ametiajaks tõesti ei kandideeri, nagu ta on mõista andnud, jääb sellegipoolest tulevikus ajaloolastel omajagu nuputamist: milline oli tema kui presidendi jälg Eestile?

Sel aastal arvatavasti Euroopa tuntuim eestlane. Veebruaris võitis ta ülekaalukalt Eesti Laul 2025 võistluse ja seejärel sõitis Eurovisionile märkimisväärsete võidušanssidega. Seal saavutas ta „Espresso Macchiatoga“ kolmanda koha ja sellest laulust sai tänavune suurim eurohitt.

13.

20.

Jonatan Vseviov

Taavet Hinrikus

Hans H. Luik

välisministeeriumi kantsler

ettevõtja

Meie peamine suunanäitaja nii välispoliitika kui ka riigikaitse küsimustes. Paljut tema tööst me avalikult ei näe, aga mõjukust võib aimata kasvõi sellest, kuidas Eesti seisukohad Vene-Ukraina sõja küsimuses on järjepanu Euroopas kanda kinnitanud.

Skype’i esimene töötaja ja Wise’i kaasasutaja Hinrikus sai neli aastat tagasi üheks Eesti esimeseks miljardäriks ning on tänaseni üks Eesti rikkamaid inimesi. Samuti on ta panustanud kood/Jõhvi IT-kooli ühe asutajana sellesse, et valdkonna tulevik oleks helge ja järelkasv tugev.

Baltimaade juhtiva meediakontserni Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik. Talle kuuluvad nii Delfi, Eesti Ekspress, Maaleht, portaal Geenius kui ka pool Õhtulehest. Meedia kõrval tegutseb ta kinnisvarasektoris ja peab ka inkassoettevõtet Julianus Inkasso.

10 28. november 2025

Mallukas

Mallu Mariann Treimann-Legrant alustas oma blogijakarjääri juba 20 aastat tagasi. TAAVI SEPP

on blogija, kelle mõju kannab eesti naise ürgjõud „Kas sa piima võtsid? Kas sa Malluka piima võtsid?“ Pole raske ette kujutada, kuidas selline reklaam müüks. Mõjukate tabelis Eesti suunamudijatest ja üldse Eestis elavatest naistest mõjukaim isik on igas mõttes päris inimene. Ja imeline turundaja, kes müüks klaasi piima kõrvale otsekui möödaminnes ka lehma ja nõnda, et ostjal oleks hea tuju pealekauba.

Krister Paris krister.paris@delfi.ee

lfa jääb alfaks. Just nii kirjeldab Mallu Mariann Treimann-Legranti (35) üks endine koolikaaslane, kelle mälestuste järgi tõmbas Mariann juba toona inimesi ligi nagu kärbsepaber. Polnud vist hetkegi, kui ta oleks vahetundidel üksi mööda koridore liikunud. „Alfa-energia oli juba toona ülimalt tajutav. Eks see olevat tunnistuseks tema meisterlikule oskusele inimesi haarata. Selles vaates võib küll öelda, et Mariann kui nüüdseks kümnete tuhandete jälgijatega täht pole kunagi muutunud,“ meenutab koolikaaslane.

Just see säde ning inimeste ja olude tundmine olid määravad, et sobival hetkel õigele soonele näpp peale panna. Nagu Mallukas ise on öelnud, hakkas ta oma elu blogivormis kirja panema juba 15-aastaselt.

Isikupärane, eristuv, autentne Internetimaailmas kehtib julm reegel: vaid esimesed muutuvad ikooniks. Konkurendina kellegi kõrvale tõusta on ülimalt raske. Mõned tulevad, sähvatavad millegi eriti skandaalsega ja kaovad. Teised pulseerivad läbi pingutuste transtsendentaalselt kuulsuse ja unistuse vahel. Mallukal on stabiilne jälgijaskond üle mitme kanali. Lugejad ärkavad ja uinuvad koos temaga. Elavad kaasa kõigele, mida ta teeb. Instagramis on tal üle 80 000 jälgija, TikTokis 12 000, YouTube’is 15 000 tellijat ja peale nende kanalite on tal blogi, mille lugemise eest inimesed ka maksavad – ja „ametlike“ portaalide tellimustasudega täiesti võrreldavaid summasid. Malluka firma Parimblogi OÜ teenis nõnda mullu üle poole miljoni euro müügitulu. Tal on veel oma podcast, televisioonis oma saade, ta on välja andnud kolm raamatut. Tal

on Alexela kontserdisaalis vestlusõhtud, mis hoobilt välja müüakse. Kadedad keeled räägivad, et kohe-kohe avaneb uks miljonäride klubisse. Tehke järele! Kuid muidugi igaühele sellist annet pole antud. „Ta on isikupärane, eristuv ning autentne,“ kirjeldab üks kommunikatsioonispetsialist, kes on oma uurimistöö jaoks justnimelt Mallukal

Lugejad ärkavad ja uinuvad koos temaga. Elavad kaasa kõigele, mida ta teeb. silma peal hoidnud. „Tema loodava sisuga on kerge samastuda nendel, kes teda jälgivad. Näiteks, ta ei lae üles pilte, mis on selgelt stuudios tehtud või filtritega üle küllastatud – tema ilu peitub tema naturaalses olekus.“

Jälgijad kui sõbrad „Väga paljud [ jälgijad] on minuga koos olnud aastaid,“ räägib Mallukas ise.„Nad on kõik hästi humoorikad, sõbralikud, imekaunid, jutukad ja

11 vahvad inimesed – noh, nagu mu enda sõbrad päris elus on. Miks peaksid mu netisõbrad nendest erinema? On 13-aastaseid, kes kirjutavad mulle nõu küsides, ja on 70-aastaseid tädikesi, kes mulle Instagramis kaasa elavad.“ Mallukas ütleb, et üldiselt saab tema jälgijat kokkuvõtlikult tähistada kahe sõnaga: eesti naine. „Ju siis mingitel ajaetappidel oleme elanud sarnast elu. Eks ikka naised saa lapsi ja taha tol hetkel saada rohkem seda sisu. Siis jääme vanemaks, lapsed kasvavad suuremaks, tekib rohkem oma elu ja aega – jälle teemad muutuvad,“ arutleb ta. Ja nende teemade alla mahub kõik: toas elavad kanad, kadunud autovõti, ahistavad perverdid ja muidugi suhted-suhted-suhted. Seda kõike nii siiralt, et üks tavaline inimene peidaks enne pea teki alla, kui seda kogu maailmale näitaks. Aga just selle siiruse eest inimesed maksavadki. Ning ega väikesed skandaalikesed, nagu koomilisena mõjuvad kätšid teise suunamudija Brigitte Susanne Hundiga, ka mööda külgi alla jookse. Ent see kõik on üksnes platvorm, millega oma jälgijaskonda kogu aeg liinil hoida ja selle eest koguni maksma panna. Samal ajal on blogi „lugemisõiguse“ eest saadav raha siiski pisku selle kõrval, mis tuleb ettevõtetelt, kes soovivad Malluka auditooriumi ette pääseda. Parfüümid, ravimid, riided, isegi ehitustarbed – kui Mallukas midagi näitab ja soovitab, lendavad tooted riiulitelt.

Poliitik Mallukas? Paljudest sotsiaalmeedia tühikargajatest eristab Mallukat ka tema pealehakkamine. Kui teised alles suuga suuri linnu ehitavad, on tal juba maja valmis. Julgelt. Kohut kartmata. Moraalsed värdjad, nagu pedofiilihakatised, litsuvad end Malluka varjugi nähes maadligi – tema käest enam pääsu pole.

28. november 2025

KIIRE PILK

Mallu Mariann Treimann-Legrant hakkas oma elu blogis jagama juba 15-aastaselt. Nüüdseks on ta üles ehitanud tõelise meediaimpeeriumi.

Tal on stabiilne jälgijaskond üle mitme kanali. Lisaks podcast, telesaade, vestlusõhtud ja raamatud.

Mallukas on pistnud varba ka poliitikasse, kuid see maailm jäi siiski tema jaoks võõraks.

Mallukat eristab teistest tema pealehakkamine. Kui teised alles suuga suuri linnu ehitavad, on tal juba maja valmis.

Niisugust võimu kadestaksid paljud. Kui ta ikka „oma inimestele“ suuna kätte näitab, siis sinna ka liigutakse. Kui Mallukas kellelegi annetab, teevad seda ka teised. Ja mõelge, mida ta suudaks ära teha poliitikas! Kusjuures, ta on seda juba proovinud, käinud läbi nii Reformierakonnast kui ka Rohelistest, aga kuidagi võõraks jäi kõik. „Ma tean, et kõlan nüüd nagu labane ja loll mats, aga mind ausalt öeldes poliitika nii väga ei huvita ka,“ ütleb Mallukas oma ausal moel. „See maailm on nii perssekukkunud – vabandage mu keelekasutust –, et seal head asja teha on minu hinnangul pea võimatu. Aga noh, see on minu arvamus. Mida mina ka tean...“ lisab ta tagasihoidlikkusega, mis kedagi ei peta. Sest selline ehtne eesti naise kujundile tuginev mõju pole midagi, mis enam naljalt kaoks.

Ei jäta teid hätta 19 AASTAT KOGEMUST

TEOSTAME JÄRGNEVAID TÖID: Salvkaevude valmistamine Salvkaevude puhastamine ja remont Pumpade paigaldamine Veetrasside ehitus Septikute ja imbsüsteemide paigaldamine ning ehitus Kanalisatsioonitrasside ehitus

Amendero OÜ

Küsi pakkumist: www.amendero.ee • tel 5620 2420

Töö üle Eesti

Kaevurakete müük

27.

28. november 2025

TOP 100

21.

34.

Kristina Kallas

Urmas Klaas

haridus- ja teadusminister

Tartu linnapea

Mullu oli Kallas Mõjukate tabelis kolmas. See oli ka loogiline, arvestades, et eestikeelsele õppele üleminek sai eelmisel kooliaastal avapaugu. Tänavune suur kukkumine on samuti loogiline, sest hariduses suurt läbimurret pole olnud ja Eesti 200 triivib Kallase juhtimisel lõpu äärele.

Ehkki tal on seljataga juba 11 aastat Tartus võimul püsimist ja Reformierakonna populaarsus on ajaloolises madalseisus, suutis Klaas siiski säilitada linnapea koha. Kui Reformierakond Kristen Michalile mantlipärijat otsima hakkab, on Klaas üks tõenäolisemaid kandidaate.

28.

35.

Kristjan Rahu

Viljar Arakas

Taavi Madiberk

ettevõtja

Pikaajaline energeetikaettevõtja ning Utilitase nõukogu esimees. Rahul on suurosalus varahaldusfirmas UG Investments, mille puhaskasum oli mullu 15,5 miljonit eurot. Sel aastal aga kaotas UG Investmentsi tütarettevõte AS Ühisteenused pikaajalise parkimislepingu Tallinnaga.

Juhib ärikinnisvarafondi EfTEN Capital ja kuulub Eesti Panga eelarvenõukokku. Sel aastal jättis EfTEN Capital tegemata kinnisvaraturu ühe suurema tehingu, kui ei ostnud Tallinnas asuvat postimaja ja Coca-Cola Plazat. Viimase ostis lõpuks Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp.

Madiberki juhitav Skeleton ehitab Prantsusmaale ja Saksamaale suuri akutehaseid. Veelgi olulisem aga on tema panus riigikaitsesse. Ettevõttega Frankenburg Technologies arendab ta õhutõrjerakette, mida vajab nii Ukraina kui ka Eesti kaitsevägi.

22.

29.

36.

Jürgen Ligi

Tarmo Jüristo

Jaan Tallinn

rahandusminister

SALK-i juht

ettevõtja

Valitsuse kogenuim poliitik, kes suutis keerulise eelarve koostamise läbi viia suuremate tülideta. Ligi on ka sotsiaalmeedias aktiivne ja räägib asjadest poliitiku kohta sirgjooneliselt. Mõned küll nurisevad, et ta turtsub ja on ülbe, teised aga peavad seda ausaks riigivalitsemiseks.

Valimiste aastal on Jüristo ja tema juhitud SA Liberaalne Kodanik (SALK) olnud sihtasutuse loomisest saati nähtavalt mõjukad ning nii ka seekord. SALK-i oskusteavet kasutavad mitmed erakonnad ja kindlasti on valimistulemused mingil määral Jüristo nägu.

Üks Skype’i loojatest, kes on nüüdseks tõenäoliselt Eesti rikkaim mees. Nimelt investeeris Tallinn varases faasis tehisarufirmasse Anthropic, mille väärtus on mõne aastaga eksponentsiaalselt kasvanud. Paradoksaalselt aga näeb ta ise tehisarus eksistentsiaalset riski kogu inimkonnale.

23.

30.

Margus Tsahkna

Jevgeni Ossinovski

Rainer Saks

välisminister

Tallinna linnapea

julgeolekuekspert

Tema erakond peab küll võitlust elu ja surma peale, aga Tsahkna ei ole lasknud end sellest segada. Pärast taandumist Eesti 200 esimehe kohalt on ta sisepoliitikast nähtavalt eemaldunud, ent välispoliitika puhul on tajuda, et tema kompetents ja enesekindlus on kõvasti kasvanud.

Ühelt poolt suutis Ossinovski meeriks oldud ajal linnavalitsuse koridorides keskerakondlikku toiduahelat edukalt lõhkuda, teisalt jääb tema aega iseloomustama partneritevaheline tülitsemine. Samuti ei õnnestunud sotsidel valimiste peaeesmärk: jätta Keskerakond Tallinnas võimuta.

Peagi juba neli aastat on Saks väsimatult avalikkusele selgitanud sõjas toimuvat ja toimuma hakkavat. Seejuures on tema analüüsid mõne teisega võrreldes neutraalsemad ja vähem emotsioonidest kantud. Paraku ei paista praegu, et Saksa tööpõld lähiajal otsa võiks saada.

24.

31.

37.

38.

Margo Palloson

Anvar Samost

Martin Herem

kaitsepolitsei peadirektor

ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja

Frankenburg Technologiese strateegiline nõustaja

Kaitsepolitsei juht Margo Palloson hoiab end endiselt avalikkuse silma alt eemal, kuid tema juhitaval asutusel on tänavusest ette näidata hulk töövõite naaberriigi mõjuagentide tabamisel. Viimane neist oli Oleg Bessedini kinnipidamine, millel on ka tugev sisepoliitiline mõõde.

Terav, tark ja provokatiivne meediapersoon, kes on kombinatsioon ajakirjanikust, meediajuhist, arvamusliidrist ja ekspoliitikust. Samost on laia silmaringiga parandamatu infosõltlane, kes eelistab poliitkorrektsele sõnavahule konkreetseid arve ja loogikat.

Ehkki Herem on liikunud erasektorisse, on endine kaitseväe juhataja väga oodatud arvaja kõikvõimalikes aruteludes. Tema selge ja nurkadeta jutt meeldib publikule palju rohkem kui poliitikute kuivad slaidid ja ümmargused jutumullid.

25.

32.

39.

Martin Villig

Martin Helme

Meelis Oidsalu

ettevõtja

EKRE esimees

julgeolekuekspert, teatrikriitik

Bolti kaasasutaja otsustas tänavu teha karjääris pausi. „Aeg perele, tervisele. Vähem stressi, rohkem aega järelemõtlemiseks, mis võiks olla järgmine samm,“ selgitas ta. Bolti kõrvalt on ta tegelenud ühiskondlike algatustega ja kutsunud teisigi rikkamaid üles rohkem annetama.

EKRE läbis vahetult enne aastavahetust pereheitmise ning see on kärpinud ka Helme aktiivsust. Ka kohalikud valimised ei olnud EKRE jaoks kuigi edukad. Siiski oleme aasta lõpuosas saanud näha tema endist kuraasi ERR-i skandaali ja Istanbuli konventsiooni küsimuses.

Kaitseeksperdist kultuuriasjatundja, kes on pälvinud nii kaitseministeeriumi teeneteristi kui ka Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna. Seega kohtab Oidsalu meedias nii kaitseküsimusi harutamas kui ka teatritükke lahkamas, olles mõlemal juhul selgesõnaline ja hästi informeeritud.

26.

33.

40.

Ülle Madise

Enn Pant

Priit Hõbemägi

õiguskantsler

ettevõtja

Postimehe peatoimetaja

Esimene, kelle poole vaatavad need, kes tunnevad, et neile on liiga tehtud. Seal, kus vihaselt põrkavad kokku vastandlikud seisukohad, on Madise tasakaalustavaks hääleks. Nagu kirjutas tema kohta üks Mõjukate tabeli koostaja: Madise on õigluse võrdkuju Eesti ühiskonnas.

Tallinki nõukogu esimees ja üks ettevõtte olulisemaid aktsionäre. 2024. aastal teenis Tallink 40,3 miljonit eurot puhaskasumit, mis on tänavu küll drastiliselt kahanenud. Pant on seejuures rõhutanud, et ka kriisi ajal peavad ettevõtted kohanema ja säilitama optimistliku perspektiivi.

Kunagi Eesti Ekspressi toimetuses kitarrikeeli näppinud melomaan Hõbemägi on nüüdseks saanud meediapildi ja avaliku arvamuse oluliseks mõjutajaks. Postimehe peatoimetaja rolli kõrvalt leiab ta aega ka raadiohääle ja ajakirjanduse õppejõu rüü kandmiseks.

14 28. november 2025

Konservatiivide aeg on viimaks kätte jõudnud On konservatiivide aeg. Seetõttu jõudis trobikond neid ka Mõjukate tabeli etteotsa.

Erik Moora erik.moora@delfi.ee

„1994.

aastal ilmus Eesti Ekspressis kahe noore liberaali kahasse kirjutatud essee sellest, kuidas ajateenistus on põhimõtteliselt vabade inimeste põhiõiguste räige riive, millele pole õigustust, ning ajateenistus tuleks laiali saata. Autoriteks olid Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher.“ Niimoodi algas kümme aastat tagasi portaalis Poliitikaguru üks esimesi pikemaid portreelugusid Urmas Reinsalust. Nüüdseks on Reinsalust Isamaa esimehena saanud rahvuskonservatiivide käilakuju. Ja Mõjukate tabeli teine mees. Aeg oli 1994. aastal teine. „Tallinn on alati roheline. Kavatseme mitte ainult säilitada linna rohealasid, vaid neid ka arendada. Osa linna rohelisest koridorist on Putukaväil. See ainulaadne projekt saab jalakäijate ja jalgratturite jaoks roheliseks teekonnaks, aga annab ka teadlastele võimaluse uurida suure linna looduse mitmekesisust. Teede ja tänavate uuendamisel arvestame aga alati ka ratturite ja jalakäijate turvalisusega.“ Nõnda ütles 2021. aastal oma reklaamklipis Mihhail Kõlvart ja lubas juurde teha uusi marsruute „innovaatilistele keskkonnasõbrali-

kele trammidele“. Nüüd paneb Keskerakonna esimees Kõlvart koos Isamaaga kokku linnavalitsust, mille keskne sõnum valimistel ja pärast seda on olnud justnimelt võitlus looduse mitmekesisuse, uute trammiliinide ja autosid „kiusavate“ jalgratturite vastu. Kõlvart on Mõjukate tabeli seitsmenda koha omanik. Mida muud öelda, kui: aeg oli ka 2021. aastal teine. Või isegi 2023. aastal, kui Tallinn Kõlvarti eestvedamisel uhkusega Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandis. Nüüd on konservatiivide pärituule aeg. Pole siis ime, et ka Reinsalu ja Kõlvart on nüüd just konservatiivide rinde eesotsas.

Hea aeg üle ilma Konservatiividel on üle ilma hea aeg. Nigel Farage’i Reformipartei Ühendkuningriigis, Marine Le Peni ja Jordan Bardella Rahvusliikumine Prantsusmaal, Alternatiiv Saksamaale oma riigis ning teised veel paljudes muudes riikides on populaarsustabelite esiotsas. Kõik need jõud on aastaid, kohati lausa kümneid aastaid, proovinud ronida poliitikapuu latva ning lõpuks ometi on nad seal peaaegu kohal ja pretendeerivad pääsemisele kõrgeimale oksale, kuhu on jõudnud juba näiteks

Mida kaugemale poliittelje otsa poole nad end sätivad, seda paremini neil läheb.

Viktor Orbán Ungaris ja Andrej Babiš Tšehhis, rääkimata Donald Trumpist USA-s. Sealjuures paistab, et mida kaugemale poliittelje otsa poole nad ennast sätivad, seda paremini neil läheb. Sellel on palju põhjuseid. Tänapäevane inforuum, mida iseloomustavad killustunud sotsiaalmeedia ning raevu ja äärmusi võimendavad algoritmid, soosib pahameelt, süüdistamist, konflikti, emotsionaalseid ja lihtsustatud narratiive. See istub paremäärele hästi. Teiseks on eelnevaga koosmõjus kõikjal üha tähtsam hariduslõhe, ning mida madalam haridustase, seda rohkem nihkutakse paremale. Või teistpidi – kõrgemalt haritud kipuvad minema sedavõrd vasakule, et suur osa ühiskonda ei tunne enam nendega ühisosa. See lõhe on tekitanud üleilmse eliidivastase laine, mis on kasvanud suureks usalduskriisiks, halvates terveid riike. Valitsused, mis toetuvad suuresti asjatundlikkusele ja kõrgesti koolitatud bürokraatiale, saavad pika malakaga nii kaugelt vasakult kui ka paremalt. Nii näeme, et toetusnäitajad haihtuvad pärast võimule saamist nädalatega ning väga tihti ei suudeta üldse valitseda. Näiteks Prantsusmaa ägab juba kuid enneolematus eelarvekriisis, valitsused muudkui vaaguvad ja varisevad, aga edasi ei liigu miski.

Äärmuste kokkupõrge Õhustik on kõikjal – ja eriti meil siin suure sõja mõjualas – ärev ja see muudab konservatiivsema hoiakuga valijad seda enam avatuks

Urmas Reinsalust on Isamaa esimehena saanud rahvuskonservatiivide käilakuju. TIIT BLAAT / KOLLAAŽ

mine, majanduslik lootusetus, emotsionaalne tõrjutus ja sotsiaalne ärevus.

Konservatiivse tiiva ehitajad Reinsalu puhul on öeldud, et ka tema lähimad kaasvõitlejad ei saa aru, mida ta päriselt mõtleb. Üle ei saa tundest, et kogu aeg käib mingisugune mäng, et Reinsalu on rollis ning liigub sinna, kus poliitiline tuul tema tundlikule poliitikuninale – mis on kindlasti üks meie teravamaid selles vallas – edu ennustab, ja hakkab tegutsema. Paljud on viimasel ajal märganud, et Reinsalu püüab justkui kanaldada oma sisemist Lennart Merit, kelle kantseleid ta Kadriorus kunagi juhtis, proovides kõneleda kunstipäraselt, kõlavalt, üllatada, mõjuda riigimehelikult. Häda on aga selles, et kui üks oli suur kirjanik ja humanitaar, siis teine on läbi ja lõhki jurist. Seetõttu kukub ilukõne Reinsalul välja koomiliselt – et mitte öelda ultrakantseliitlikult – ning kõlavad laused, nagu „baasküsimustes vajame tõhusamat sidusust“, ja muud hitid. Aga head poliitilist nina näitab see püüe siiski. Ühendamist, suuremeelsust, lootust, mida ta – tõsi küll, kohmakalt – etendada püüab, on praegu väga vaja. Kui vaja oleks midagi muud, siis küllap me seda ka saaksime. Selles kontekstis võiks olla üllatavgi, et Reinsalu, kes vaevalt on päriselt sügavalt veendunud ja järjekindel konservatiiv, on saanud selle suuna selgeks liidriks ning et see suund domineerib vana hea EKREIKE ühendtiimi kujul erakondade reitinguid. Samal ajal mängib Mihhail Kõlvart, kes on oma poliitkarjääris flirtinud samuti väga erinevate suundadega – kes mäletab, et Kõlvart alustas oma poliitikuteed sotsina ehk Mõõdukate ridades? –, samasugust rahumeelsema konservatismi majakat, küll venekeelsele publikule ja suure eduga.

hirmusõnumitele. Siis nõutakse ja soovitaksegi korda, kindlat kätt, jõulisi otsuseid, lihtsaid lahendusi ja raudset kontrolli. Eriti toimib see muidugi siis, kui mängus on inimeste identiteet, nende alusväärtused. Kui viimaseid kujutatakse pidevalt ohus olevana, olgu demograafia või sisserändajate või kellegi kolmanda tõttu, siis see lihtsalt toimib. Seejuures on väga vähe vaja selleks, et joondutaks eliidi- ja valitsusvastase vihase rindega. Iseäranis siis, kui teine pool paistab – või väga sageli ongi – moraalitsev, snoobilik, „lihtsa inimese muredest“ võõrdunud või lihtsalt ülbe. Uus asi, mida pole Eestis küll mõõdetud, kuid mis on juba siingi nähtav ja paljudes riikides praeguseks ulatuslik probleem, on noorte meeste radikaliseerumine sügavaimates internetiurgastes. Neis jagatakse segaseid meeme, juhindutakse obskuursete liidrite järgi ning trollitakse kõiki ja kõike. Väga sageli kipub sellega kaasas käima ka nihkumine paremäärde ning otsene viha naiste, seksuaalvähemuste, nõrgemate ja puuetega inimeste vastu. Poliitilisest vastasleerist rääkimata. Mida see Tartu tõusev konservatiiv Kris Kärner pumppüssiga teha lubaski? Äärmusesse kaldumist toidavad suure hulga noorte ilmajäetuse tunne, pettu-

Hobuse aasta 2026 – Mongoolia kuldmünt Läbimõõt: 11 mm Kuld: 99,99% / Kaal: 0,5 g Hind: 129 €

Paistab, et aastatepikkune ülesehitustöö ja pidev kaadritagune niiditõmbamine on saavutanud oodatud mõju. Kuidas see neil nii hästi õnnestub? Selle küsimusega jõuame tagasi inforuumi juurde ja ka Mõjukate esikümnesse hääletatud konservatiivist ärimeesteni, kelle puhul mingit põhjust maailmavaatelist triivimist kahtlustada ei ole. Jutt käib Postimehe omanikust Margus Linnamäest, kes maandus tänavu Mõjukate tabelis viiendale kohale, ning Isamaa ja Eesti poliitajaloo suurimast poliitika rahastajast Parvel Pruunsillast, kelle leiame kaheksandalt kohalt. Need kaks suurärimeest on oma tegevuse, meediaväljaannete ja uurimisinstituutidega ning Pruunsilla puhul lisaks hiiglaslike rahasummadega nii avalikult kui ka varjatult – nagu paistab oma kahtlustuses väitvat prokuratuur – ühed suurimad ja järjekindlaimad konservatiivse tõusulaine toetajad ja ehitajad Eesti poliitikas. Ning vähemalt praegu paistab, et aastate pikkune ülesehitustöö ja pidev kaadritagune niiditõmbamine on saavutanud oodatud mõju. Kuid mida muud kõige mõjukamatelt ootakski?

UUS! “Elu sümbol – Unenäopüüdja” Barbadose 2025.a kuldmünt hõbedast raamis (ripats), osaliselt kullatud ja rodeeritud Kaal: 1 g kuld / 7 g hõbe Hind: 350 €

Hobuse aasta 2026 – Mongoolia 3D antiikviimistlusega hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 1 untsi Hind: 199 €

UUS!

UUS! UUS! Kuldsed 3D lilled – Daalia. Samoa 2026.a hõbemünt osalise kullatisega Hôbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 219 €

Hobuse aasta 2026 – Niue hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 1 untsi Hind: 199 €

Prantsusmaa täiuslikkus – Lancôme. Prantsusmaa 2025.a hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 31,1 g Hind: 179 €

UUS!

“Väike must kleit” Niue 2023.a hõbemünt-ripats / “Valge kleidike” Liberia 2025.a hõbemüntripats teemantiga Hõbe: 99,9 % / Kaal: 3,8 g Mõõt: 30 x 10 mm Hind: 145 € tk

2026. aasta taliolümpiamängud Milanos Cortinas – Olümpiaküla / Maskott / Milaano. Itaalia 1/4€ 2026.a meenemünt Hind: 8 € tk

Hobuse aasta 2026 – Niue saarte hõbemünt osalise kullatisega Hõbe: 99,9% / Kaal: 5 untsi Hind: 725 €

UUS!

Briljantne armastus. Lôpmatus. Cooki saarte 2025.a südamekujuline hõbemünt kristalliga Hobuse aasta 2026 – Suurbritannia Hõbe: 99,9 % / Kaal: 20 g 5£ vask-nikkel münt, 28.28 g Hind: 169 € Hind: 25 €

UUS!

Igihaljas ristikhein – Cooki saarte 2025.a kullatud hõbemünt emaili ja rohelise kristalliga Hõbe: 99,9 % / Kaal: 31,1 g Hind: 199 €

UUS!

Sodiaagimärgid – Ambur / Kaljukits / Veevalaja. Prantsusmaa 5€ 2026.a meenemünt Hind: 20 € tk

UESCO – Pariisi NotreDame’i katedraal, Seine jôe kallastel Prantsusmaa 1/4 € münt, 15,8 g Hind: 15 €

Notre-Dame de Paris. Prantsusmaa 2025.a hõbemünt Hôbe: 33,3 % / Kaal: 13 g Hind: 35 €

UUS!

Läti 2025.a euromündikomplekt – Sēlija ajalooline ja etnograafiline piirkond (5,88€) Hind: 59 €

Prantsusmaa 2025.a 2€ juubelimünt – Notre Dame Hind: 7 €

Läti 2025.a 2€ juubelimünt – Sēlija ajalooline ja etnograafiline piirkond Hind: 7 €

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111 • Tel: 6018088

www.aurearegina.ee

47.

28. november 2025

TOP 100

41.

54.

Kersti Kaljulaid

Paavo Järvi

Eesti olümpiakomitee president

dirigent

Kaljulaid tõi Eesti olümpiakomiteesse endale omase otsekohese stiili ja rahvusvahelise haarde, mis seadis spordijuhtimise uude valgusse. Ta rõhutab väärtuspõhist juhtimist ning suudab ka spordiväljal nihutada piire ja tuua fookusse rasked arutelud.

Järvi puhul pole ilmselt liialdus väita, et ta on dirigendikeppi käes hoidnud juba sünnist saati. Tänavune kõrghetk oli Järvi 2011. aastal loodud Eesti festivaliorkestri edukas esinemine New Yorgi Carnegie Hallis, kus tähistati Arvo Pärdi 90 aasta juubeli puhul tema elutööd.

48.

55.

Taavi Kotka

Mihkel Torim

Pärtel-Peeter Pere

ettevõtja

LHV Groupi tegevjuht

poliitik

Tehnoloogiapioneer ja iduettevõtja, kes on märkimisväärselt mõjutanud Eesti digiarengut. Pärast suuri tegusid avalikus teenistuses asutas ta koos.io, mis edendab kogukonnapõhist ettevõtlust. Samuti on ta iduettevõtete mentor ja investor ning üks HK Unicorn Squadi asutajaid.

Südasuvel LHV Groupi juhtimise üle võtnud Mihkel Torim tüüris selle ajani sealset investeerimispanganduse üksust. Samuti on tal kogemusi idusektorist. Torim on aidanud ka korraldada suurt osa Tallinna börsi IPO-sid. Hiljuti oli tema käsi küljes näiteks Infortari IPO-l.

Reformierakonna nüüdseks juba endise Tallinna piirkonna juhi aasta oli tormiline. Tallinna abilinnapea positsioonil olles hakkas Pere lammutama linnavõimu ja seeläbi ka enda mõjukust. Lõpptulemus: nii töö kui ka positsiooni kaotamine ning vaid 360 häält kohalikel valimistel.

42.

49.

56.

Ott Tänak

Priit Koit

Ene-Margit Tiit

rallisõitja

Utilitase tegevjuht

Tartu ülikooli matemaatilise statistika emeriitprofessor

Tänak on ja jääb eestlaste jaoks erakordseks nähtuseks, kellele kaasmaalased ei väsi kaasa elamast, toimugu ralli varahommikul või südaööl. Ometi ripub Tänaku tuleviku kohal küsimärk, sest järgmisel aastal teda enam täiskohaga võistlemas ei näe.

Tema taktikepi all on OÜ Utilitas teinud suuri rohepöördeinvesteeringuid. Samuti on ta juhatuse liige UG Investments OÜ-s, mis investeerib jätkusuutlikesse infrastruktuuri- ja energiaettevõtetesse, ning AS-i Tallinna Vesi nõukogu esimees.

Üks Eesti suuremaid muresid on iive ja Tiit on sel teemal olnud aastaid autoriteetseim kõneleja, kes on seadnud eesti rahva peatsest väljasuremisest kuulutajaid faktidega silmitsi. Tänavu pälvis ta elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

43.

50.

Varro Vooglaid

Elmo Nüganen

Urmas Sõõrumaa

lavastaja

ettevõtja

Lavastaja, kes on oma nime Eesti teatri lukku juba kuldsete tähtedega kirjutanud. Viimastel aastatel oleme aga enam näinud tema inimlikku poolt – teda isa ja abikaasa ning paraku ka vähipatsiendina. Nüganeni julgus haigusest ja selle ennetusest kõneleda on ülimalt tänuväärne.

Suurettevõtja, kes põimib äri edukalt vaimsuse ja spordiga. Kunagisest turvafirma juhist Sõõrumaast on aastate jooksul saanud linnakeskkonna visionäär, kelle elutööks on kujunenud Rotermanni kvartali arendamine. Tema värskeim saavutus on sealsamas valminud Golden Gate.

riigikogu liige

Vooglaiust on kujunenud poliitika konservatiivse tiiva kõige konservatiivsema serva eestkõneleja. Riigikogus pole vist teist rahvasaadikut, kes nii järjepidevalt enda poliitilisi oponente materdaks. Seejuures on ta mitmes küsimuses üle võtnud Helmede rolli EKRE eestkõnelejana.

44.

korduvat nime on igal aastal Mõjukate tabelis olnud.

51.

57.

58.

Tõnu Kaljuste

Heli Jürgenson

Märt Vooglaid

dirigent

koorijuht, XXVIII laulupeo „Iseoma“ kunstiline juht

ettevõtja

Eesti koori- ja klassikalise muusika käilakuju kujundab kohalikku muusikamaastikku ning tutvustab seda välismaal. Kaljuste juhatas tänavu Arvo Pärdi ja Veljo Tormise sünnipäevapidustuste kontserte eri paikades üle maailma. Sel aastal pälvis ka kultuurkapitali elutööpreemia.

Jürgenson on töötanud koorijuhina Tallinnas, rahvusvahelistes kooriprogrammides ja Eesti filharmoonia kammerkooris ning panustab märkimisväärselt koorimuusika traditsiooni ja noorte dirigentide arengusse. Tänavu oli ta ka XXVIII laulupeo „Iseoma“ kunstiline juht.

Ärimees, kinnisvaraarendaja, poliitik ja kunagine Eesti Ekspressi dividendisaajate edetabeli number üks. Vooglaid oli majandusbuumi sümbol, kes rajas firmaga Manutent luksuslikke elurajoone. Nüüdseks on ta suurtes kriisides karastunud ettevõtja.

45.

52.

59.

Mart Saarma

Johannes Erm

Igor Rõtov

Eesti teaduste akadeemia president

kümnevõistleja

Äripäeva peadirektor

Tema eesmärk on tihendada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet, et teaduspõhised poliitika ja tehnoloogiad saaksid praktikas rohkem rakendust. Saarma rõhuasetus patentidele ja kõrgtehnoloogiale viitab püüdlusele tugevdada Eesti positsiooni uuendusmeelse riigina.

Eesti kümnevõistluse säravaim täht, kelle järjekindel areng on viinud ta maailma eliidi sekka. Kuigi mullusele Euroopa meistritiitlile ei tulnud sel aastal medalite mõttes lisa, meelitab Ermi potentsiaal ja eluterve hoiak kindlasti ka järgmistel hooaegadel eestlased teleri taha.

Strateegiline suurmeister. Rõtovil täitub sel sügisel 33 aastat Eesti suurima majanduslehe juhina. Kuigi ta on tüürinud Äripäeva läbi 1990-ndate kaose ja majanduskriiside kasumlikuks infotööstuseks, pole ta varem Mõjukate edetabelisse jõudnud. See viga sai nüüd parandatud.

46.

53.

60.

Kristina Pärtelpoeg

Meelis Mandel

Frankenburg Technologiese tegevjuht

sisulooja

Äripäeva peatoimetaja

Kaitseministeeriumi kantsleri kohalt pauguga lahkunu Salmi mõjukus pole kuhugi kadunud. Ambitsioonika kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologiese juhi mõtteid kuulatakse endiselt tähelepanelikult igas kabinetis, kus riigikaitseasju otsustatakse.

Meelelahutusmaastikul raadiosaatejuhina alustanud sisuloojast on saanud mõne aastaga üks oma ala mõjukamaid. Koos Mallukaga alustasid nad paar aastat tagasi taskuhäälingusaadet „Salajutud“. Tänavu on duo astunud kahel korral välja müüdud Alexela kontserdisaali lavale.

Mandel ei ole status-quo-mees, vaid hoiab Äripäeva uuendusmeelsena. Ta läheb ajalukku esimese suure päevalehe peatoimetajana, kes julges trükimasinad seisma panna ja kolida lehe täielikult veebi. Tänavu on Äripäev paistnud silma julgete tehisintellekti katsetustega.

Kusti Salm

KÖÖGITÖÖPINDADE TOOTMINE GRANIIT

MARMOR

PRESSKIVI

KERAAMIKA

PAEKIVI

TERRAZZO

Stonetop OÜ Sauna tn 10, Riisipere alevik, Saue vald, Harju maakond 76202 +372 521 0160 | +372 553 7222 | info@stonetop.ee | www.stonetop.ee

18 28. november 2025

Mõjukad 2015–2025

MÕJUKAD SOO JA TEGEVUSVALDKONNA JÄRGI

AVALIK TEENISTUS / RIIGIKAITSE

KULTUUR

MEEDIA/PR

POLIITIKA

SPORT

TEADUS/HARIDUS

25 NAISED 0 MEHED 25

2015

2016

2017

Tarmo Jüristo: Mõjukate tabelisse kindlalt jõudmiseks tuleb olla mees ning poliitik või ettevõtja

Eesti Mõjukate edetabel ilmub tänavu juba 11. korda. See pakub võimaluse heita pilk kõigile neile erinevatele aastatele, nii et seda tehes rullub lahti meie riigi ja ühiskonna kirju panoraam.

2018

2019

õigepealt tuleb ära märkida, et see edetabel on siiski pigem meelelahutus kui tõsise uurimise valdkonda kuuluv ettevõtmine. Metoodika vaates on sel tabelil kaks peamist probleemi, mille saab kokku võtta küsimustega „Kes hindab?“ ja „Mida hinnatakse?“. Esimesel kümnel aastal oli kes-küsimuse vastuseks: Delfi Meedia toimetused. Kindlasti on sellel ajakirjanikest koosneval seltskonnal ka pimetähnid ja esineb kallutatust. Kuid teisalt on kahtlemata tegu inimestega, kelle igapäevatöö eeldab Eesti eluga väga laial skaalal kursis olemist.

202

KOMMENTAAR

Tarmo Jüristo Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juhataja

Mis on mõjukus? Tänavune edetabel on aga kokku pandud eelmise aasta mõjukate eelistuste alusel. Ühelt poolt tähendab see, et tulemusi varasemate aastatega võrreldes tasub olla ettevaatlik. Siiski tuleb tunnistada, et vähemalt pealiskaudsel pilgul ei paista, et metoodika muutus oleks nimekirjas kaasa toonud fundamentaalseid nihkeid. Kui mõelda sellele, mida hinnatakse, tõstatub keeruline küsimus: mis täpselt on mõju-

Ilmastikukindlad mantlid Supervares Lai värvivalik Kahesuunalise lukuga Helkurdetailidega Hingav Sees soe ﬂiis Palju taskuid isiklike asjade jaoks Masinpestav Väljaspool vee- ja tuulekindel materjal

Premium Ponchovaresed Eest lukuga Lai värvivalik Masinpestav Mõnusalt pehme ja kerge Mõlemal küljel on tasku Disainitud ja valmistatud Eestis Materjal: 100% Puuvill (OEKO-TEX® STANDARD 100)

Tutvu toodetega:

külmavares.ee

kulmavares_ofﬁcial

TEHNOLOOGIA/IT

ÄRI/ETTEVÕTLUS

ÕIGUS

GRAAFIKA: TARMO JÜRISTO

ÜHISKOND

28. november 2025

2020

2021

kus? Kuidas saab üldse asetada samale mõjuskaalale ühelt poolt peaministri ja presidendi, pankade juhid ja riigikohtu esimehe ning teisalt tantsupeo noored, Eesti korvpallikoondise, Ott Tänaku, filmi „Tulnukas 2“ ja Malluka? Kogu seda kirjut seltskonda silmitsedes ning nende ühisosa otsides tuleb tõdeda, et mõjukus viitab siin ilmselt millelegi väga avarale – need on inimesed (aga mõnikord ka organisatsioonid, nähtused jne), mis on konkreetsel aastal meile ühel või teisel moel olulised olnud. Jah, see võib paljudele tunduda veider ja vastuokslik, aga omal moel on see mitmetimõistetavus üks Mõjukate edetabeli peamisi voorusi. Samamoodi nagu puu aastarõngad räägivad sellest, kas aasta on olnud päikseline või pigem vihmane, soe või jahe, kajastuvad ka Mõjukate edetabelis meie ühised rõõmud, mured, hirmud, lootused ja skandaalid. Tabelis toodud nimedega seotult jooksevad silme eest läbi Tallinna paari suve tagune teeremont, koroonapandeemia, MMS-ihullus, Ukraina sõja vallandumine, valitsuste vahetused, suuremad spordivõidud, laulu- ja tantsupidude kõrghetked,

2022

2023

2024

Ülle Madise, Kaja Kallas, Oleg Gross, Kersti Kaljulaid ja Enn Pant. Kui võtta arvesse ka tabelikohta, on üle aastate kõige mõjukam Mihhail Kõlvart, kes edestab nii Margus Linnamäed, Kaja Kallast, Martin Helmet kui ka Kersti Kaljulaidi.

Eurovisionid, filmid ja lavastused, mis meid ühel või teisel aastal puudutanud on.

Kes on mõjukas? Kui küsida, kelle nägu on Eesti mõjukas, siis eelkõige tasub tabelisse jõudmiseks olla mees (81% kõigist nimedest läbi aastate) ja seejärel tegeleda kas poliitika või ettevõtlusega. Neile kahele suurele valdkonnale, mis üheskoos katavad umbes poole kogu nimekirjast, järgnevad kultuur (11%) ning avalik teenistus ja riigikaitse (10%). Sealt edasi meedia (7%) ning teadus ja sport (kumbki u 6%). Tabeli tipuosa on läbi aastate olnud reserveeritud eelkõige poliitikutele. Sealt leiab tüüpiliselt peaministri, presidendi, erakondade esimehed ja võtmeministrid, kelle sekka eksib mõnel aastal ära ka mõni suurärimees ning viimasel ajal ka mõni kindral või tippametnik. Tabelikoha vääriliseks kõigil 11 aastal on osutunud üksnes kuus inimest: Urmas Sõõrumaa, Urmas Reinsalu, Arvo Pärt, Mihhail Kõlvart, Hans H. Luik ja Margus Linnamäe. 11 korrast kümnel on äramärkimist leidnud Kristen Michal, Martin Helme, Ott Tänak,

2025

Uus aasta, uus tabel

Mõjukate tabelis kajastuvad meie ühised rõõmud, mured, hirmud, lootused ja skandaalid.

Mida aga ütleb 2025. aasta edetabel meie tänavuse, peatselt lõppeva aasta kohta? Esmalt torkab silma eri valdkondade tavatult tasakaalustatud pilt. Meedia- ja ärimaailm on mõlemad esindatud 16 nimega, neile järgnevad võrdselt poliitika, avalik teenistus ja riigikaitse ning kultuur igaüks 15 nimega. Tehnoloogia- ja IT-valdkond, millest kümme aastat tagasi küündis Mõjukate esisaja sekka napilt üks-kaks nime, on tänavu saanud endale kümnendiku positsioone. Ülejäänud 13 tabelikohta jagunevad spordi-, teadus-, haridus- ja ühiskonnavaldkonna vahel. Kas selline mõjukuse jaotus kajastab meie riigi praegust aega õigel moel? Või isegi kui kajastab, kas see on selline, nagu me seda ideaalis ette kujutame, peab jääma iga lugeja enda otsustada.

SEMINARIRUUMID

4 erinevas suuruses seminariruumi: • Suvi – kuni 100 osalejat • Sügis – kuni 50 osalejat • Talv – kuni 28 osalejat • Kevad – kuni 15 osalejat Kõik seminariruumid on sobilikud nii koolitusteks, seminarideks, koosolekuteks kui erinevatekspidustusteks. Suurima, avara ja valgusküllase saali Suvi akendest avaneb kaunis vaade Wasa Resorti Aiale.

AED JA PASSAAŽ

Aed on privaatne sündmuspaik kuni 600 inimesele. Kevadest sügiseni sobib see roheline oaas suurepäraselt erinevateks vabaõhuüritusteks, nagu motivatsioonipäevad, vastuvõtud, tooteesitlused ja suvepeod. Aeda sobivad üritused: • Konverentsid • Suvepäevad ja firmaüritused • Vastuvõtud ja galaõhtud • Tooteesitlused • Pulmad Passaaž on Wasa Resto terrassist ja kuurordi vahelisest stiilsest tänavakoridoridest koosnev väliala, kus nautida sõprade seltsis suve või luua meeldejäävaid hetki ettevõtte ürituste osana. Suvehooajal on avatud välibaarid. Passaaži sobivad üritused: • Väiksemad sünnipäevad • Kokteilivastuvõtud • Pulmaeelne või -järgne koosviibimine • Töötajate tunnustus- või suveõhtud • DJ ja live-muusika õhtud • Seminaripäeva lõpu chill-out-ala

Wasa Resortis saab suurepäraselt ühendada töö ja puhkuse

RESTORAN

Wasa Resto kuni 80 külalisele • À la carte menüü ja grupitoitlustus • Hubane interjöör pulmadeks, pidulikeks õhtusöökideks ja tänuüritusteks • Restoran on ühendatav Passaaži ja väliterrassiga

Pärnu keskrannas asuv Wasa Resort on midagi enamat kui hotell – see on mereäärne minilinnak, kus kaasaegsed hotellitoad, seminariruumid, tipptasemel restoran, spaakeskus ning hoolikalt kujundatud hoovialad loovad ühtse, harmoonilise terviku.

MAJUTUS

89 kaasaegset hotellituba kuni 180 inimesele • 56 4-tärni avarat hotellituba • 18 köögiga varustatud 4-tärni apartementi • 15 hotellituba ajaloolises hoones SPAAKESKUS • Spaakeskus saunade ja baariga • Gruppidel on võimalus kasutada spaad privaatselt SPAAHOOLITSUSED • Lai valik spaahoolitsusi ja massaaže

wasahotels.ee/resort

67.

28. november 2025

TOP 100

61.

74.

Ragnar Klavan

Jaak Prints

jalgpallur

Von Krahli teatri juht

Astus tänavu Eesti jalgpalliliidu presidendivalimiste tulle. Klavanit kannustas soov muuta ala läbipaistvamaks ja ajakohasemaks, ning kuigi imet ei sündinud ja Aivar Pohlak jätkab ametis, tõi Klavani pühendumus Eesti jalgpalli väga vajalikku värsket tuult.

Teist aastat Von Krahli teatri tüüriv Prints on saanud end teostada ka lavastajana – viimati lavakooli diplomietenduses „Tiit Pagu“ ja lavastuses „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“. Samuti on ta seisnud hea uue teatritegijate põlvkonna kasvatamise eest lavakunstikoolis.

68.

75.

Egert Belitšev

Jaan Aru

Robert Kitt

politsei- ja piirivalveameti peadirektor

ajuteadlane

AS-i Utilitas Eesti juhatuse esimees

Kui piirivalvetaustaga Belitšev sai politsei- ja piirivalveameti peadirektoriks, kortsutas mõni kulmu, justkui liiguks seetõttu ühendameti fookusse selle vähem tähtis osa. Ent piiri väljaehitamine ja näiteks droonimüüri rajamine on riigi jaoks nüüd prioriteediks muutunud.

Aru astub samasse ritta teiste karismaatiliste teaduse propagandistidega, kelle suurepärane loojutustamisoskus ja teadmised viivad teaduse kõige laiemate rahvahulkadeni. Aru on nagu ajuteaduse Fred Jüssi, kes kõnnib teadusmaastikul ja vahendab selle olemust.

Kogenud tippjuht, kes on majandussektoris olnud aktiivne juba 1994. aastast. Lisaks märkimisväärsetele ettevõtlusrollidele kuulub ta nüüd ka riigikantselei efektiivsuse ja majanduskasvu nõukotta, kus proovib leida praktilisi lahendusi Eesti konkurentsivõime parandamiseks.

62.

69.

76.

Jüri Käo

Allan Martinson

Neeme Järvi

ettevõtja

dirigent

Eesti majanduse raudvara ja tööstusmagnaat, kes on pälvinud nii aasta ärimehe kui ka Eesti kõige mõjukama äritegelase tiitli. TKM Grupi nõukogu esimehe ja NG Investeeringute omanikuna suunab Käo selliseid meie elu mõjutavaid hiide nagu Kaubamaja, Selver ja Liviko.

Asutajate seltsi presidendina esindab ta ligi 240 ettevõtet. Sel sügisel riigikogus Eesti konkurentsivõime analüüsi esitledes tõi ta esile, et neljakordsest kukkumisest hoolimata on Eesti mitme parameetri poolest endiselt Euroopas number üks.

Üks maailma tunnustatumaid dirigente, kelle rahvusvaheline karjäär on tõstnud Eesti muusikakultuuri kogu maailmas orbiidile. Ta on juhatanud sadu orkestreid, salvestanud muljet avaldava hulga heliplaate ja aidanud Eesti heliloojatele tähelepanu tuua.

63.

70.

Raul Kirjanen

Andrei Zevakin

Anton Aleksejev

ettevõtja

sisulooja

ajakirjanik

Kirjaneni otsus rajada Fibenoli 700 miljoni eurone biorafineerimise tehas Eesti asemel Lätti oli valus äratuskell meie riigi konkurentsivõimele. Ta on mõjukas arvamusliider, kes julgeb valjult kritiseerida riigi bürokraatiat ja tegematajätmisi.

Eesti tuntuim juutuuber, kes on pidevalt pildis nii sotsiaalmeedias kui ka n-ö tavameedias, eriti televisioonis. Zevakinist on saanud üks noorema generatsiooni mõjukamaid eestkõnelejaid. Aasta alguses jäi ta Eesti Laulul looga „Ma ei tea sind“ Tommy Cashi järel teisele kohale.

Väsimatu rindekorrespondent, kes toob kodudesse vahetu sõjakogemuse Ukrainast. Aleksejev ei tee reportaaže ohutust varjendist, vaid tihti suisa kuuli- ja droonivihina keskelt. Seejuures ei käsitle ta üksnes lahingute kulgu, vaid ka keerukaid teemasid, nagu sõja psühholoogiline mõju.

64.

71.

77.

78.

Robin Kool

Lauri Läänemets

Ari Matti Mustonen

e-sportlane

SDE esimees

koomik

Eesti e-spordi käilakuju. Ta on mängija, kes inspireerib kohalikke arvutimänguhuvilisi ja tõestab, et väikesest riigist on võimalik tõusta maailma tippu. Tegemist on kui noorema põlvkonna Ott Tänakuga, kes hoiab oma turniiride ajal fänne öösiti üleval ja e-sporti Eestis pildil.

SDE-l ja selle esimehel ei ole olnud hea aasta: märtsis visati sotsid valitsusest välja ning kuigi valimised ei toonud suurt katastroofi, pole ette näidata ka teab mis väljapaistvat tulemust. Selle kõrval kummitavad Läänemetsa isiklikult väited, et ta maksis keeletoimetajale ümbrikupalka.

Püstijalakomöödia maailmas kindlasti kuulsaim eestlane. Mustonen sai jala USA komöödiamaastiku ukse vahele juba mullu ja sel aastal kinnitas kanda suurte staaride seas. Hoolimata suurest edust ookeani taga on koomik jõudnud ka kodumaal publiku ette.

65. Silvia Ilves tšellist

Andekas tšellist, kes aga on suuremale osale eestlastele tuttav hoopis oma arvukate eraeluliste skandaalide tõttu. Ilves rambivalgust ei pelga ja räägib ajakirjanikule välja kõik, mida arvab ja teab. Küllap on see ausus ka osa sellest, miks ta on paljudele südamesse pugenud.

66.

naist on 2025. aasta mõjukaima 100 sekka hääletatute seas.

72.

79.

Mart Helme

Hilkka Hiiop

riigikogu liige

EKA rektor

Nii nagu erakonnajuhist poeg on ka Mart Helme tänavu olnud varasemate aastatega võrreldes pisut tasasem. Ent valimised läksid Helmel sellest hoolimata taas suurepäraselt – 2150 häält oli Pärnus kõige parem tulemus, mis aitas EKRE suvepealinnas võimukoalitsiooni.

Rohkelt auhinnatud ja tunnustatud kunstiteadlane ja konservaator, kellest sai tänavu Eesti kunstiakadeemia rektor. Hiiop on panustanud muuseumide ja ajaloomälestiste säilitamisse, juhtinud olulisi konserveerimisprojekte ja arendanud valdkonna teaduspõhist mõtteviisi.

73.

80.

Aavo Kokk

Mari Kalkun

Karl Killing

Siuru juht

muusik

Kunagine ajakirjanduse tippjuht, üks Eesti maksusüsteemi vormijaid, kunstiraamatute autor ning Tallinna Rotermanni kvartalit arendava US Real Estate’i endine tegevjuht Kokk korraldab alates eelmisest aastast Tartusse uue kultuurikeskuse Siuru kerkimist.

Võrumaa muusik, kes kannab rahvamuusika kui võluväel tänapäeva ja tutvustab eesti kultuuri rahvusvahelisel areenil. Kalkuni kontol on viis albumit ja hulk kontserdituure Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Tänavusuvise laulupeo üks kõrghetki oli just Kalkuni laulu „Elukoor“ esitus.

Üks Eesti nõutumaid muusikaprodutsente ja uue generatsiooni tuntumaid meesartiste. Aasta alguses võitis Killing Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta debüütalbumi tiitli. Kuulates Eesti raadiojaamasid, ei ole Killingu kirjutatud ja produtseeritud paladest pääsu.

87.

28. november 2025

TOP 100

94.

Andrus Kivirähk

Henry Hein

kirjanik

ujumistreener

Eesti populaarsemaid kirjanikke, keda teab nii titt kui ka taat. Raamatute vorpimisele vahelduseks kirjutab Kivirähk tabavaid kolumne, arutleb raadioeetris ja teeb teatris lavastajatööd. Kivirähki ja Mart Juure kultussaatesari „Rahva oma kaitse“ tähistas äsja oma 30. sünnipäeva.

Hein on Eesti ujumise taas pildile toonud ning edukas koostöö ujuja Eneli Jefimovaga on viinud noore treeneri juba kahe aasta treeneri Kristjani pälvimiseni. Sügisel sai Heina ja Jefimova särav duett aga mõneks ajaks lõpu, kui noor ujuja astus Põhja-Carolina ülikooli.

81.

88.

Mart Juur

Anne Erm

Kaupo Karelson

kirjandusminister

Jazzkaare peakorraldaja, helilooja

teleprodutsent

Oma igihaljalt humoristiimagolt on Mart Juure tähelepanu nihkunud aina rohkem kirjandusministeeriumi koridoridesse, ning mis raamatut sarilugeja Juur soovitab, seda ka poodidest ostetakse ja raamatukogudest laenutatakse.

Muusikaline igiliikur ja väsimatu džässipropageerija, kes on 1990. aastast juhtinud festivali Jazzkaar. Erm ei näi vaatavat passi, mis küll lubaks juba ammu kamina ees sussi kõlgutada. Ei, tema toob endiselt Eesti džässipubliku ette nii maailma tippmuusikuid kui ka kohalikke artiste.

Eesti telemaastiku kroonimata kuningas. Karelsoni produktsioonifirma Ruut on toonud telerite ette sadu tuhandeid silmapaare selliste saadetega nagu „Maskis laulja“, „Su nägu kõlab tuttavalt“, „MasterChef Eesti“, „Ma näen su häält“ ja „Papsid“.

82.

89.

95.

96.

Martin Sokk

Erkki Tori

Kristo Käärmann

Lightyeari tegevjuht

riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor

ettevõtja

Soku juhitav Lightyear on teinud investeerimise lihtsustamisest kiirelt kasvava äri. Tänavu kaasati kümneid miljoneid lisaraha, et Euroopas kanda kinnitada. Suvel ületasid klientide varad miljardi dollari piiri. „Sada korda siit kasvada oleks okei tulemus,“ kommenteeris Sokk.

Tori juurde jooksevad kokku kõik riigi julgeolekut puudutavad teemad. Sel aastal on ta eriti keskendunud sellele, et Eesti oleks päriselt valmis ja igaüks teaks, mida kriisis teha. Tori jutt on selge ja tegutsemismeelne, sest tema sõnul tuleb mõelda nii, nagu oleks tuli juba takus.

Wise’i kaasasutaja ja Eesti esimene miljardär, kelle loodu tõestas, et ka Eestist võib esile tõusta Euroopa tehnoloogia lipulaev. Tema juhtimisel murdis Wise globaalsele areenile, raputades pankade turgu ja näidates, et Eesti ettevõtjad võivad võrdselt maailma suurte kõrval mängida.

83.

90.

97.

Paavo Nõgene

Tarmo Miilits

Martin Laine

AS-i Tallink Grupp juht

siseministeeriumi kantsler

ajakirjanik

Nõgene on Mõjukate pingereas püsikülaline, sest tema töö peegeldab hästi, kuidas elu Läänemere ääres tegelikult liigub. Kui veel eelmisel aastal näisid koroonajärgse aja varjud pikaks jäävat, siis nüüd paistab siit-sealt juba paranemismärke.

Kantsler, kes muu hulgas vastutab politsei- ja piirivalveameti ligi 5000 töötaja heaolu eest. Miilits on aastakümneid töötanud politseis ja teinud vahepeal kõrvalpõike ka kaitsepolitseiametisse. Seega tunneb ta korravalvesüsteemi ja selles töötavaid inimesi nagu oma viit sõrme.

Kui ütled „uuriv ajakirjanik“, siis mõtled „Martin Laine“. Laine kirjutab maailma paremaks ja ausamaks. Tema suur töö on pälvinud ka suurt tunnustust – Laine on kahel korral võitnud maineka Bonnieri preemia ning veebruaris nimetati ta 2024. aasta aasta ajakirjanikuks.

84.

91.

98.

Veiko-Vello Palm

Kaimo Kuusk

Oleg Gross

Frankenburg Technologiese toote- ja tehnoloogiajuht

kaitseministeeriumi kantsler

ettevõtja

Kolmas endine riigikaitse valdkonna tipptegija, kes on praeguseks liitunud Frankenburg Technologiese tiimiga. Sama teed läinud Kusti Salmi ja Martin Heremiga võrreldes on Veiko-Vello Palm olnud aga avalikkuse ees mõnevõrra vähem pildis.

Arvestades riigikaitse olulisust ja kasvavat osa riigieelarvest pole Kuuse ametikoht mitte ainult väga oluline, vaid ka avalikkuse tähelepanu all. Ent tema eelkäija Kusti Salmiga võrreldes on välisluureameti ja välisministeeriumi taustaga Kuuse stiil märksa vaoshoitum.

Ehitanud üles Eesti ühe stabiilsema kaubandusketi Grossi Toidukaubad. Grossi ettevõtjakuvandit kannab otsekohene suhtlusstiil ja praktiline mõtlemine. Tema puhul tõstetakse sageli esile tema visadust, maalähedust ning oskust arendada oma äri pikemas vaates ja liigse kärata.

85.

92.

Villu Kõve

An-Marlen

Vivian Loonela

riigikohtu esimees

laulja

Kaja Kallase kabinetiülem

Justiitssüsteemi üks olulisemaid suunanäitajaid. Kõve on oma sõnavõttudes korduvalt kritiseerinud kohtusüsteemi aeglust – probleemi, mis on aastate jooksul süvenenud, mitte paranenud. Kõve arvates vajab Eesti kohtureformi, mis muu hulgas sisaldaks mitmete kohtute ühendamist.

2025. aasta osutus juba pikemat aega muusikamaastikul tegutsenud An-Marleni läbilöögiaastaks. Tema pala „Külm“ saavutas tänavusel Eesti Laulul 3. koha. Sel sügisel on ta olnud ka üks säravamaid osalisi telesaates „Su nägu kõlab tuttavalt“.

Kaja Kallase kabinetiülema täit mõju Euroopa poliitkoridorides on Eestist raske hoomata, kuid siiski tunda. Aastakümneid Euroopas töötanud Loonelal on Brüsselis juhtida rahvusvaheline tiim, kes peavad EL-i kõrge välisesindaja toetamiseks moodustama ühtse löögirusika.

86.

93.

99.

100.

Tõnis Arjus

Brigitte Susanne Hunt

Laura Kipper

riigiarhitekt

sisulooja

ERM-i direktor

Eesti esimene riigiarhitekt. Tema ülesandeks on ühendada arhitektuur, planeerimine ja ruumiloome riiklikul tasandil, toetada kohalikke omavalitsusi, edendada kvaliteetset elukeskkonda, lahendada ruumilisi probleeme ja tõhustada planeerimist.

Sisulooja, kes on üritanud minetada peotüdruku mineviku ning proovib kinnitada kanda Eesti tuntuima juuratudengina. Ent skandaalid saadavad teda endiselt. Ainuüksi septembris jõudis Harju maakohtus toimuda kaks tema esitatud hagidega seotud istungit.

Etnoloog Kipperist sai maikuus Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor. Uue direktori eesmärgiks on märgatavalt kasvatada muuseumi rahvusvahelist nähtavust – et ERM jutustaks Eesti ja laiemalt soome-ugri kultuuri lugu ka välisvaatajatele.

24 28. november 2025

REPORTAAŽ

Pilguheit TI-hüppe tundi. „Sama mis tööõpetuses – sa pead olema sae peremees, mitte vastupidi“ Kuigi ühtset praktikat, kuidas tehisintellekti koolides kasutada, pole veel välja kujunenud, on pea kõik Eesti gümnaasiumid tehisarule oma ukse avanud. Tasapisi lõimitakse tehisintellekti teadlikumalt ka igapäevasesse õppetöösse. TEKST

Katre-Liis Võhma katre-liis.vohma@delfi.ee

FOTOD

Argo Ingver argo.ingver@delfi.ee

10.

november kell 14.20. Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) 10. klassil algab prantsuse keele tund. Selle asemel aga, et koolitunni alguses õpilastele vihikud jagada, tassib prantsuse keele õpetaja Aija Sprivul-Dautancourt neile hoopis sülearvutid. Laudadele potsatavad hallikad HP-d – vaatepilt, mida igas tunnis ei näe, sest arvuteid koolil palju pole. „Kui tahad neid kasutada, tuleb need eelnevalt broneerida,“ selgitab õpetaja. Miina Härma gümnaasium on üks üheksast koolist, kus katsetatakse sel õppeaastal TI-hüppe tiimi ja OpenAI koostöös loodud ja õpilastele mõeldud ChatGPT tehisintellekti (TI) rakendust. Õpilaste rakendus pole veel kõigile kättesaadav, käib prooviperiood, mille tulemused aitavad otsustada, kas ja millal võiks rakendus jõuda kõikidesse seda soovivatesse Eesti koolidesse. Ehk siis – kui tavaliselt kritseldavad pliiatsid vihikule prantsuskeelseid väljendeid, siis täna on 10. klassil prantsuse keele tunnis sel aastal esimest korda põhitöövahendiks hoopis arvuti. Sestap teeb Sprivul-Dautancourt esmalt lühitutvustuse, kuidas keelt õppides tehisintellekti kasutada ja milliseid viipasid sellele anda.

Miina Härma gümnaasiumi õpilased ütlesid pärast TI-tunni lõppu, et traditsioonilisel moel nad enam koolis õppida ei tahakski.

MHG prantsuse keele õpetaja Aija SprivulDautancourt

„Mitte liiga lühidalt, mitte liiga pikalt. Konkreetselt!“ rõhutab Sprivul-Dautancourt ja lisab ka mõne näiteviiba, mida tehisintellektile ette sööta: „Küsi minult, kuidas mul läheb, ja vasta ise ka. Aita mul harjutada viisakusväljendeid. Räägi minuga prantsuse keeles, nagu kohtuksime esimest korda.“ Tänase tunni ülesanne on lihtne ja mänguline: õpilased peavad pidama ChatGPT-ga prantsuskeelse vestluse, kehastudes Prantsusmaa presidendiks Emmanuel Macroniks. Osa õpilasi otsustab aga, et mõtleb ise endale ülesandeid välja – seda ei pane õpetaja sugugi pahaks ja isegi julgustab nõnda toimima. Näiteks klassi ääres istuv tütarlaps teeb ChatGPT-ga endale lünkade täitmise ülesande. Ent kui nähtub, et tehisintellekti moodustatud ülesanne on liiga keeruline, annab neiu TI-le käskluse anda talle vihjeid. Klassi teises otsas peab aga õpilane keelemudeliga prantsuskeelset vestlust. Kuigi tehisintellekt esitab prantsuse keeles küsimusi täislausete, emotikonide ja korrektse punktuatsiooniga, läheb õpilane lihtsama vastupanu teed ja vastab tehisintellektile üheülbaliselt kas „Oui“ („Jah“) või „Non“ („Ei“). Õpetaja käib klassiruumis ringi ja jälgib, et noorukid koostaksid oma viipasid õigesti, ning abistab, kui mõni hätta jääb. Olles ühe õpilase töö tegemist jälginud, noomib ta, et noored omaenda isikuandmeid rakenduses ei kasutaks, ning palub mõelda välja võltsnimesid ja -elukohti.

SÕNASELETUS

Mis on viip? • Viip (ingl prompt) on tekst, mille kasutaja sisestab tekstirobotisse ja mille põhjal tekstirobot ennustab kõige tõenäolisema vastuse. Viip peab olema üheselt mõistetav, konkreetne, võimalikult täpne ja kirjutatud korrektses keeles. Tartu ülikool

„Mida te täna õppisite?“ küsib õpetaja tunni lõpus. „Mina õppisin loomi,“ ütleb üks tüdruk erksalt ja selgitab, et pidas ChatGPT-ga loomateemalise vestluse. „Kuidas teile kõigile selle kasutamine meeldis?“ uurib õpetaja järgmisena, mispeale teeb osa õpilasi tunnustava noogutuse. „Väga tore oli, ta ütles mulle kohe, kui mul valesti läks. See on hea, siis jääb meelde,“ vastab üks õpilastest. Kui õpetaja uurib, kas õpilastel on rakenduse parandamise jaoks mingeid soovitusi, märgib üks noortest, et rakendus ütleb talle liiga palju ette. „Hääldusest jäi puudu,“ lisab teine. „Kas võime mõnikord veel sellise tunni teha?“ uurib õpetaja. „Jaa!“ hõiskab pea terve klass justkui ühest suust. Tavalist traditsiooni-

25 list tundi õpilaste sõnul enam keegi edaspidi teha ei tahagi.

TI-HÜPPE PROJEKT

„Sekkuti ehk liiga hilja“

eel pole paigas ühtset praktikat, mismoodi tehisintellekti koolides rakendada. Neuroteadlane Jaan Aru ja Tartu ülikooli arvutiteaduse haridusliku tehisintellekti nooremteadur Kristjan-Julius Laak kirjutasid aga oma teadusartiklis, et tehisintellekti koolides kasutuselevõtmine polegi midagi lihtsat. Aru ja Laak tõid esile, et esmalt tuleb kokku leppida, millise õppeprotsessiga asjale lähenetakse, ning selle teadmise põhjal otsustada, kuidas kõige paremini õpilaste heaolu ja õppimist parandada. Seda eesmärki ei saavutata nende hinnangul automaatselt tavapäraste keelemudelite koolidesse toomisega. „Seetõttu peaksid haridussüsteemid üle maailma kas tegema koostööd tehnoloogiaettevõtetega, et tagada tööriistade vastavus nende vajadustele, või investeerima oma lahenduste arendamisse. TI-hüppe ja sarnaste algatuste edu sõltub lõpuks sellest, kui selgelt suudetakse määratleda viisid, kuidas õpilased võiksid TI-ga õppimisest kõige rohkem kasu saada – eeldusel, et sellised võimalused üldse eksisteerivad,“ märkisid nad. TI-hüppe juhi Ivo Visaku sõnul loodetakse sel õppeaastal jõuda TI-hüppe ja OpenAI koostöös valminud ChatGPT rakenduse testimisega sinnamaale, et seda saaks jagada kõigile seda kasutada soovivatele Eesti koolidele. „Meie eesmärk on, et tehisintellekt ei oleks ainult vastusemasin, vaid toetaks õpilaste õpioskuste arengut, esitaks toetavaid

küsimusi ja arendaks oskust, kuidas ta õpib ja õpitavaga töötades mõtleb,“ selgitas ta. Projekti pikem eesmärk on Visaku sõnul arendada Eestile sobivaid rakendusi, mis toetavad õpilaste haridust, mitte ei delegeeri mõtlemist masinale. Kuigi praegu testitakse OpenAI lahendust, pole Visaku sõnul neil selle ettevõttega liialt siduvat lepingut – see tähendab, et õpirakendus võib tulevikus olla seotud ka teise keelemudeliga. Visak tõdes, et kui vahepeal on tekkinud küsimus, miks tehisintellekti klassiruumi toomisega kiirustatakse, näeb ta ise, et seda hakati tegema ehk isegi liiga hilja – kuigi paljudel õpilastel on olnud tehisarule ligipääs, ei ole seda mõistlikult kasutatud. Sestap koolitatakse TI teemal praegu aktiivselt nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Sel aastal keskendutakse muu hulgas sellele, et koolidesse tekiksid õpetajate aruteluringid, kus lepita-ks kokku koolisisesed tehisaru kasutamise reeglid. Tehisintellekti õppetöös kasutamisest on tema sõnul huvitatud peaaegu kõik Eesti gümnaasiumid. Kui Visak mainis juunis toimunud pressikonverentsil, et TI-hüppe programmi kaasatakse umbes 4700 õpetajat, siis praeguseks on ChatGPT haridus versiooni litsentsid välja antud üle 4400 õpetajale. „Selle praeguse kasutuse tase on umbes 60%, kuid see kasvab pidevalt. See tähendab, et üle pooled nendest õpetajatest on litsentsid aktiveerinud ja vähemalt proovivad tehisintellekti kasutada,“ ütles Visak.

28. november 2025

Kõik on alles alguses Tehisintellekti õppetööga lõimimine on veel kujunemisjärgus. Ametlikult võeti see koolides kasutusele tänavu sügisel: TI-hüppe tiim hankis koolidele litsentsid, mis võimaldavad neil tasuta kasutada ChatGPT Educationit ehk keelemudeli haridusversiooni, ning koolitab parasjagu õpetajaid selle võimalusi targalt rakendama. Praegu pole veel ka sugugi paigas, kas ja mismoodi õpetajad tehisintellekti õppetöös kasutama peavad – see on suuresti õpetaja enda vaba valik. Üks MHG õpilane tõdes, et praegu veel kasutatakse tundides vihikuid arvutitest rohkem. „Nädalas kasutame tehisintellekti maksimaalselt kaks korda, mitte palju. Pigem kasutan seda kodus kui koolis,“ sõnas ta. Saaremaa gümnaasiumi saksa keele õpetaja Tähti Puiestee märkis, et tema on tehisintellekti oma tunnis kasutanud näiteks grammatikareeglit õpetades.„Kui nad olid selle reegli tehisaru abil endale selgeks teinud, järgnesid rakenduses ülesanded, mis muutusid sammhaaval lihtsamast keerukamaks. Õpilased said nii rakendada äsja õpitud teooriat praktilistes harjutustes,“ selgitas ta. Puiestee andis tehisintellektile ette juhised, kuidas see peaks õpetamist üles ehitama ning millal ja mis alustel peaks õpilane liikuma järgmisele tasemele. „Näiteks kui õpilane ei saanud lihtsamast ülesandest aru või tegi vigu, suunas tehisintellekt ta tagasi, et ta kordaks reegleid ja prooviks uuesti, enne kui minna keerukamate ülesannete juurde edasi,“ lisas ta. Saaremaa gümnaasiumi abiturient Janar Sepp rääkis, et tundides, kus õpitakse IT-d, 3D-modelleerimist ja programmeerimist, on tehisintellektil tähtis roll – seda kasutatakse

BLOCKFINE / SHUTTERSTOCK

Pole veel sugugi paigas, kas ja mismoodi õpetajad tehisintellekti õppetöös kasutama peavad.

26 28. november 2025

lisab oma väidetele allikaid ning aitab ka mul endal rohkem õppida,“ rääkis ta. Janar Sepp tõdes, et on enda klassis märganud ka tehisintellekti kuritarvitamist. Näiteks kui õpetaja oli andnud ülesandeks kirjutada Hando Runnelist inspireerituna kõne, kordus neist paljudes sama klišeelik lause „Raamat ei ole lihtsalt tindist ja paberist asi“. Kui Sepp lasi ise tasuta ChatGPT-l samal teemal kõne koostada, kasutas tehisintellekt sedasama lauset. „Seega olen üsna kindel, et paljud kasutasidki kõne kirjutamisel TI abi,“ sõnas ta.

musta töö tegijana. Näiteks on ta tehisintellekti kasutanud robotilaadse seadeldise programmeerimiseks.„Olen TI-d kasutanud ka oma uurimis- ja praktilises töös: tegin meie koolile interaktiivse virtuaaltuuri, mille käigus saavad õpilased ja lapsevanemad kooliga virtuaalselt tutvuda. Kodeerimisel kasutasin ChatGPT abi,“ rääkis ta. Praegu valmistub Sepp ajaloo-olümpiaadiks. Valmistumise teeb tema sõnul kergemaks õpetaja soovitus anda TI-le õppematerjalid ja lasta sellel koostada teemade kohta küsimusi. „Selline õppimisviis aitab teadmist paremini kinnistada,“ sõnas Sepp.

Õpilased suhtuvad TI-sse kriitiliselt

Vähendab õpetajate töökoormust Miina Härma gümnaasiumi õppejuhi Ilmar Tammisto sõnul on õpetajate ja õpilaste teadmised tehisintellekti kohta seinast seina. Seetõttu korraldab kool tehisaruteemalisi õpipäevi. „Selle teemaga tasub tegeleda eelkõige õpetajate töökoormuse pärast. Üldiselt kipub olema nii, et iga uus riiklik muudatus suurendab õpetajate töökoormust, tuleb juurde lisaülesandeid ja vastutust. Nüüd näen aga tehisaru puhul vastupidist – see võiks aidata õpetaja elu lihtsustada ja teatud protsesse automatiseerida,“ sõnas ta. Näiteks Tammisto on endale loonud tehisaruassistendi. „Mul on sadu lehekülgi infot, milles pean orienteeruma, ja assistent teeb selle töö palju lihtsamaks – saan asjad, mis varem võtsid tunde, tehtud minutitega.“ Ka Aija Sprivul-Dautancourt näeb, et tehisaru on tema elu märgatavalt lihtsustanud. „Ma ei pea enam ise niivõrd palju trükkima, koostama ja vormindama. Näiteks kui mul on mingi tekst olemas, teen sellest telefoniga pilti ja ütlen: „Palun koosta mulle selle põhjal ülesandeid.“ Loomulikult ma kontrollin kõik üle, aga oluliselt lihtsam on teksti parandada kui seda ise koostada,“ rääkis ta ja lisas, et teeb

vahepeal ka slaide ChatGPT abiga, nipet-näpet tehisintellekti koostatud lausetes parandades. Õpilased saavad endiselt kasutada ka internetis tasuta kättesaadavat tavalist ChatGPT keelemudelit, mis aga pole programmeeritud õpetama. Oktoobris avaldatud Mikk Granströmi ja Piret Oppi teadustööst selgus, et mullu kasutas 90% gümnaasiumiõpilasi tehisaru õppimise eesmärgil ja neist 69% ChatGPT-d. Kui uurisin kahelt MHG õpilaselt, kui palju nende eakaaslased tehisintellekti kasutavad, vaatasid nad teineteisele otsa ja muigasid. „No meie endises põhikoolis kasutas kuskil 95% õpilasi seda kodutööde tegemiseks,“ ütles üks neist pärast lühikest mõttepausi. „Siin MHG-s ollakse palju kohusetundlikumad,“ märkis seejärel teine. Üks neist rääkis aga, et kasutab näiteks matemaatikaülesannete tegemiseks siiani oma pead ja ideede genereerimiseks pigem õpilastele mõeldud ChatGPT proovirakendust. „See on palju usaldusväärsem kui see, mida nii-öelda tavainimene netis kasutada saab. See annab väga palju paremat infot,

Miina Härma gümnaasiumi õppejuht Ilmar Tammisto ütleb, et tehisintellekt võib aidata õpetajate töökoormust vähendada. Ta ise on loonud endale tehisaruassistendi. ARGO INGVER

Õpetajad on olnud TI-le vastuvõtlikud, nurinat kuuleb pigem õpilaste seast.

Ilmar Tammisto sõnul on enamik MHG õpetajaid olnud tehisintellektile pigem vastuvõtlikud, nurinat kuuleb pigem õpilaste seast. Nimelt on paljud neist väga keskkonnateadlikud ja kursis sellega, kui palju energiat tehisaru kasutamine nõuab. „Oleme siis kooli poolt üritanud rõhutada, et kui tehisaru kasutatakse tööriistana õppetöö toetamiseks, mitte meelelahutuseks, ei ole see raisatud, vaid eesmärgipäraselt kasutatud ressurss,“ rääkis ta. Ka TI-hüppe projektijuht Laura Kalda on tunde vaadeldes näinud, et õpilased suhtuvad tehisarusse pigem ettevaatlikult. „Nad tajuvad, et tehisintellekt ei anna alati õigeid vastuseid. Mõned muretsevad ka, et see võib nende õpioskusi pärssida – osa eelistab kõik ülesandeid ise lahendada,“ selgitas ta. Janar Sepp peab aga positiivseks, et paljud koolid on jõudnud arusaamani, et õpilastele tuleks tehisintellekti õpetada.„Tulevikus on tehisintellekt ühiskonnas kindlasti väga tähtsal kohal ning tööandjad ootavad, et töötajad oskaksid seda kasutada. Tegelikult pole see enam tulevik, vaid juba olevik. Kõige olulisem on õppida seda õigesti ja vastutustundlikult kasutama. Mäletan, kuidas mu tööõpetuse õpetaja ütles kord: „Sina pead olema sae peremees, mitte vastupidi.“ Sama kehtib ka tehisintellekti kohta.“

28 28. november 2025

Elektritootmise rohepö

öre on olnud kiire ja tõ hu

energia Elektri osakaal

lõpptarbimises

HIINA

fossiilenergia USA PA EUROO

tuumaenergia taastuvenergia ¾ Euroopa elektris t toodetakse puht a energiana. Üle po

ALLIKAS: EMBER *jaa jaan n-se -sep ptt 2025

ole on taastuvene

rgia.

I / IEA

ALLIKAD: RM

ti tehtav. ine on kiires im er se it if tr elek rentsieelise. et majanduse suure konku ga vä le Hiina näitab, se tu ud Hiina töös See on andn

Oxfordi energeetikaguru:

samal ajal kui Euroopa venitab, vallutab Hiina elektriautodega maailma

INTERVJUU

Erik Moora erik.moora@epl.ee

uhas energia ei levi kogu maailmas kiiresti mitte käsukorras, vaid seetõttu, et see on odavaim energia tootmise viis inimkonna ajaloos, räägib Oxfordi ülikooli professor Jan Rosenow LP-le antud intervjuus. Eelmisel nädalal teaduste akadeemias esinenud rahvusvaheliselt tuntud energeetikaeksperdi sõnul ei saa puhtale energiale üleminekut enam peatada, küll aga võime me selles võidujooksus kergesti näiteks Hiinale kaotada.

Tere tulemast Euroopa kõige kliimaskeptilisemasse riiki, vähemalt viimase Eurobaromeetri järgi. Siinne valdav hoiak on viimasel ajal, et roheüleminek on läbi kukkunud – nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Samas andmed seda ei näita. Miks meeleolu ikkagi nii negatiivne on? Meeleolu on mõjutanud rasked kiire inflatsiooni aastad. Energiakriisi ajal jõudsid hinnad tippu ega ole siiani päriselt naasnud varasemale tasemele. Inimesed seostavad neid suuri kulusid rohepöördega, kuigi tegelikud põhjused on mujal.

Miks inimesed sellise seose loovad?

Praegu peaksime keskenduma sellele, et ära teha esimene

80–90%. See muudaks ka energia odavamaks.

Sest teatud osapooled on seda narratiivi väga järjekindlalt edendanud. Energiakriisi ajal oli tegelikult ilmne, et hinnad tõusid Venemaa sissetungi ja sellest põhjustatud gaasi hinna šoki tõttu. Energiahinnad maailmaturul hüppasid üleöö väga kõrgele. See mõjutas muidugi nii ettevõtete kui ka kodude elektrihindu. Kohe oli näha, kuidas siis hakkas tekkima narratiiv, et süüdi on rohepoliitika. See ei vasta lihtsalt tõele. Usaldusväärsed organisatsioonid – eesotsas rahvusvahelise energiaagentuuriga (IEA), aga ka Euroopa energiakütuste regulaatorid, riiklikud ministeeriumid – analüüsisid olukorda põhjalikult. Järeldus oli kõigil sama: kõrged hinnad tulenesid eelkõige fossiilkütustest, mida Euroopa impordib ja mille hind tõusis järsult. See on fakt.

Meie avalikus ruumis valitsev poliitiline seisukoht on, et „roheline teeb vaeseks“. Puhaste tehnoloogiate kohta väidetakse, et need on liiga kallid. Kuidas sellele vastate? Osa minust suhtub sellesse kui lihtsalt mürasse. Pikas vaates käib üleminek väga suure hooga. See, kuhu kogu maailm päriselt investeerib, on täielikult muutunud. Alates 2016. aastast on globaalsed investeeringud puhtasse energiasse ületanud investeeringuid fossiilkütustesse – nüüdseks rohkem kui kaks korda. Peaaegu kogu uus energiataristu, mida ehitatakse, on puhas (üle 90% üle maailma): tuul, päike, akutehnoloogia, vähesel määral tuumaenergia. See on loonud dünaamika, mida pole enam võimalik peatada.

Mida see teine, pessimistlikum osa teist arvab? Tagasilöögid võivad meie tempot aeglustada ja see on risk, sest me oleme globaalses võidujooksus kõigi teiste regioonidega. Kui Euroopa tempo maha võtab, jääme majanduslikult ja tehnoloogiliselt maha. Vaadake debatti, mis meil käib sisepõlemismootorite üle. Mõned lobigrupid tahavad sellest loobumist edasi lükata või lausa tühistada, eriti Saksamaal. Seda võib teha, aga samal ajal kui meie siin vaidleme ja venitame, parandab Hiina oma elektriautosid ja suurendab ülikiiresti kogu maailmas turuosa. See juba juhtub. Euroopa hakkab autosid importima, mitte ise tootma. See olukord ongi praeguseks käes – Euroopa autode müük väheneb, Hiina oma suureneb ja väga kiiresti.

Puhtale energiale üleminek on professor Jan Rosenowi sõnul peamiselt turupõhine, mitte plaanimajandus. ANDRES PUTTING

ALLIKAD: IEA / JAN ROSENOW

Te ütlete, et üleminek toimub tegelikult kiiremini, kui arvatakse. Jah. Kui vaadata ainult globaalseid keskmisi, tundub olukord lootusetu. Aga kui vaadata eraldi riike või sektoreid, on muutus vapustav. Üle poole maailma riikidest on juba möödas oma CO2 emissioonide tipust. Heitmed vähenevad. Suured kapitalivood liiguvad taastuvenergiasse ja tööstuse elektrifitseerimisse, mis on täiesti uus ja väga põnev etapp.

Mis seisus on globaalne üleminek praeguseks? Mahajäämus pole tingitud tehnoloogiate puudumisest. Meil on peaaegu kõik olemas: üliodav taastuvelekter, salvestuslahendused, neli-viis korda efektiivsemad autod, selged lahendused sooja ja tööstuse süsinikuvabaks muutmiseks. Aga me ei laienda seda kõike piisavalt kiiresti. Kipume oma debattides liiga palju muretsema viimase 10% heitmete pärast. Selleks pole mingit vajadust. Praegu peaksime keskenduma sellele, et ära teha esimene 80–90%. Selleks on kõik olemas, see muudaks nii energia kui ka muud majandussisendid vaieldamatult odavamaks.

Millised sektorid elektrifitseeruvad kõige kiiremini? Transport. 15 aastat tagasi peaaegu ei müüdudki täiselektriautosid. Just siis tekkisid esimesed Nissan Leafid ja Tesla Model S-id. Praegu on maailmas iga neljas-viies uus auto elektriline.

Kuid kriitikud ütlevad, et taastuvenergia tõstab hindu. See ei pea paika. Paljud analüüsid Euroopa ja USA kohta näitavad, et taastuvenergia osakaalu ja kõrgete hindade vahel pole seost.

KES TA ON?

Nn rohetehnoloogiatele üleminekuga venitamine läheb Euroopale, sealhulgas Eestile majanduslikult väga kalliks maksma Elekter 23%

Soojamajandus 49% Transport 28% Väljakutse: soojamajand us moodustab ligi poole ene rgiatarbest, seega küttesüsteeme uu endamata majandust elektrifitseerid a ei saa.

SHUTTERSTOCK

Californias on ehitatud väga palju taastuvelektrijaamu ja salvestusvõimalusi ning seal on energiahinnad kõrged. Seetõttu sellest nii palju räägitakse. Samas on USA-s palju osariike, kus taastuvenergia on põhiline tootmisviis ja elektri hind üks riigi madalamaid.

Miks püsib nii visalt müüt, et taastuvenergia tähendab ebakindlust? Sest mõnel väga mõjukal huvigrupil on kasulik seda hoida. 1993. aastal väitsid Saksa energiafirmad, et võrk kukub kokku, kui tuule ja päikese osakaal ületab 4%. Praegu on see üle 50% – ja võrk on märksa stabiilsem kui 30 või 15 aastat tagasi. Samamoodi on läbi kukkunud ka narratiiv „kliimamuutus on pettus“ või et sellega ei pea tegelema. Enamik inimesi kogu maailmas teab, et kliimamuutus toimub, on põhjustatud fossiilkütuste põletamisest ning kahjustab ja ohustab meie ühiskonda. Seetõttu ei rünnatagi nüüd enamasti mitte kliimamuutuse toimumise fakti, vaid lahendusi: väidetakse, et need ei tööta, on liiga kallid, nendega ei saa nüüdisaegset tööstusühiskonda käimas hoida. Nendel sõnumitel pole alust, kuid need on mõeldud selleks, et lahendusi kahtluse alla panna.

Te räägite palju kogu majanduse elektrifitseerimisest ehk muude energiaallikate elektriga asendamisest. Miks see oluline on? Lihtne – põletamine on alati ebaefektiivne. Elektrifitseerimine on vähemalt kolm korda tõhusam. Transpordi või kütte elektrifitseerimine annab hiiglasliku energiasäästu. Ja te ei pea enam tootma ja ostma tohutut kogust energiat, mida te elektrisüsteemis lihtsalt ei vaja. Teiseks: kui ühiskond ja tööstus on elektrifitseeritud, saame otse kasutada puhast taastuvelektrit. See on palju odavam kui toota sellest vesinikku või muid kalleid kütuseid.

Miks on oluline tegutseda kiiresti? Kui tahame 2050. aastaks kliimaneutraalsust, pole aega raisata. See on nagu maraton, mil-

Jan Rosenow • Rahvusvaheliselt tunnustatud energiasiirde ekspert, kelle fookus on energiatõhusus, elektrifitseerimine, soojuspumbad ja energiahinnad. • Oxfordi ülikooli energiapoliitika professor ja Environmental Change Institute’i (ECI) energiaprogrammi juht. • Regulatory Assistance Projecti (RAP) pikaajaline ekspert ja endine Euroopa programmide direktor – nõustab valitsusi, energiaturgude järelevaatajaid ja rahvusvahelisi organisatsioone. • Suur roll soojuspumpade ja elektrifitseerimise müütide kummutamises – teaduspõhised analüüsid, mis on mõjutanud nii Euroopa Komisjoni kui riikide poliitikat. • Maailma 2% enim viidatud teadlaste hulgas (Stanfordi andmebaas).

le pead läbima kolme tunniga – kui esimese tunni või kaks lihtsalt jalutad, pole võimalik finišisse jõuda. Hilinemine teeb ülemineku kas võimatuks või väga kalliks. Isegi kui jätta kõrvale kolossaalsed kliimakahjud, on viivitamise majanduslik kulu tohutu. Me peaksime ehitama uut fossiilitaristut, mille ehitamine ja käimashoidmine on praeguseks mitu korda kallim ja mille puhul juba teame, et need tuleb enne nende eluea lõppu kinni panna ja demonteerida – puhas raha põletamine.

See oli nüüd argument puhuks, kui me soovime jõuda kliimaneutraalsuseni. Mida öelda neile, keda kliimaargument ei kõneta? Asi ongi majanduses. Kui Euroopa hoogu maha võtab, liiguvad teised eest – eelkõige Hiina, aga tegelikult kogu muu maailm. Nad ei tee seda peamiselt mitte kliima pärast, vaid seetõttu, et puhas tehnoloogia on majanduslikult mõistlikum. Paigal püsimine ja kõhklemine tähendab meile konkurentsivõime kaotamist. Ning me pole rääkinud kliimamuutuste kahjulikust mõjust majandusele ja ühiskonnale, mis ületavad investeeringuvajaduse mäekõrguselt.

Mõned, eriti Eestis, väidavad, et rohepööre on sotsialistlik planeerimismajandus. See on irooniline, sest valdava osa fossiilenergiataristust on rajanud riigid ja loomulikud monopolid. Vana süsteem on alati olnud palju enam keskselt planeeritud. Puhas energia suurendab konkurentsi. Praegused turureeglid soosivad tihti fossiilkütuseid. Nende muutmine on turgu üha rohkem avanud.

Aga tohutud toetused, mida üleminek vajavat? Ka toetuste poolest ei saa taastuvenergiasektor fossiilimaailmale lähedalegi. IMF hindab, et fossiilkütuste otsesed ja kaudsed toetused ulatusid 2022. aastal 7 triljoni dollarini. Kaudsed kulud saastamise eest jäävad fossiilisektori puhul kogu ühiskonna kanda erinevalt muudest sektoritest. Need on sotsialiseeritud. Ent puhta energia kiire levik kogu maailmas ei toimu käsukorras, vaid seetõttu, et see lihtsalt on inimkonna ajaloo odavaim energia tootmise viis. See globaalne muutus on peamiselt turupõhine, mitte plaanimajandus.

30 28. november 2025

Colombia salajaselt aardelaevalt toodi ära esimesed kuldmündid.

Hispaania tahab vrakki endale Laeval asuva varanduse väärtuseks hinnatakse üle 17 miljardi euro, selle lähedal on teisigi vrakke.

Kaarel Kressa kaarel.kressa@delfi.ee

astaid tagasi erutas Colombia valitsus aardeotsijaid teatega, et leidis merepõhjast kulla ja hõbedaga täidetud aardelaeva San José ning kavatseb selle 600 meetri sügavuselt välja tuua. Plaani nimetati raskesti teostatavaks ning samal ajal hakkasid rahvusvahelistes vahekohtutes protestima teised nõudlejad, kes varandust endale ihaldavad. Colombia kultuuriministeerium pole aga jonni jätnud ning teatas eelmisel nädalal, et esimesed esemed on veest välja toodud. Pressiteate järgi tõid arheoloogid ja mereväelased esialgu välja ühe laevakahuri, kaks portselantassi, nöörijupi ja kolm kuldmünti, mis on merevees ligunenud üle 300 aasta. Ajaloolased ootavad vrakist ohtralt uut infot omaaegsete kaubateede ja laevanduse kohta ning valitsuse kaugem plaan on tuua välja kogu laev koos kõigi esemetega. Vraki asukohta hoitakse seni mõistetavalt salajas.

Kuldmündid on valmistatud käsitsi 1707. aastal ja olid uppumise ajal täiesti uued.

COLOMBIA PRESIDENDI KANTSELEI / REUTERS / SCANPIX

Colombia president Gustavo Petro tutvus 20. novembril keraamikaga.

Laevalt leitud kuldmündid on ehitud Jeruusalemma ristidega. COLOMBIA MEREVÄGI

Pahaseid on palju

Ajaloolased ootavad vrakist ohtralt uut infot omaaegsete kaubateede ja laevanduse kohta.

Paljud arheoloogid aga nimetavad Colombia kolleegide käitumist vastutustundetuks, sest vrakki saaks uurida ka selle asukohas ja muinsusväärtusi ohustamata. Pahane on ka Hispaania, kuna lõppude lõpuks kuulus 1708. aastal uputatud laev koos lastiga nende mereväele ning varandus oli peale võetud hoopis tänapäeva Panamast, mitte Colombiast. Samuti küsitakse, kas sadadele uppunud meremeestele hauarahu ei peaks kehtima. ÜRO kultuuriorganisatsioon UNESCO on samuti palunud laeva vähemalt vaidluste lahendamiseni rahule jätta. Laeva asukohta teab ainult Colombia ja selle kultuuriministeerium jätkab oma plaani elluviimist.

Laevalt leitud portselan

Sissejuhatavates uuringutes teadlased kaardistasid vrakki ja kataloogisid allveerobotite abil pildistatud esemeid ning nüüd on hakatud asju laevalt ära tooma. Colombia merevägi teatas vraki leidmisest ametlikult 2015. aastal ning esimesed videod näitasid seal asuvaid kahureid ja keraamikat. See sobis San José kirjeldusega, sest see alus vedas koos kuld- ja hõbemüntidega pardal valikut portselani-, klaasi- ja nahakaupu. Varanduse kohalolu tõendas 2022. aastal ilmunud uus videomaterjal, kus on peale tervena säilinud nõude ja kahurite näha ka kullakange, sadu kuldmünte, teadmata sisuga kohvreid, mõõku ja arvukalt muid esemeid. Ajaloolaste hinnangul oli San José pardal miljoneid

kuld- ja hõbemünte ning lisaks vääriskive, mille koguväärtus oleks meie rahasse arvestatuna üle 17 miljardi euro. Valitsus ei plaani seda siiski realiseerida, vaid lubab vrakki uurida üksnes teaduslikul eesmärgil ja eksponeerida varandust selleks eraldi rajatavas muuseumis. Allveevideo analüüs näitas, et tegu on tõesti San José lastiga.

Kelle oma on laev? Hispaania peab vrakki siiani enda omaks. Colombia on kutsunud endist koloniaalriiki üles nõudest ühepoolselt loobuma, ent see tekitaks rahvusvaheliselt ebameeldiva pretsedendi. Hispaania õigusekspert José María Lancho leiab, et kui Hispaania praegu oma õigustest loobub, siis saab iga kullajahtija või oportunistlik riik hakata selle pretsedendi põhjal endale nõudma kõike, millele merepõhjas näpud külge saab. USA firma Sea Search Armada ja selle tütarfirma Glocca Morra sõnul avastasid nemad laeva juba 1982. aastal ning Colombia riik olevat

31 AJALOOST

VÄLISMAA

Peruu rahapaja mündid

E poole varanduse väärtusest neile lubanud, ent ükski kohus pole ettevõtjatele seni õigust andnud. Muu hulgas näitasid 2022. aasta uuringud, et San José lähedal puhkab merepõhjas veel vähemalt kaks laeva ning aarete hulk võib seega olla arvatust veelgi suurem. Omaette teema on, kuidas saab rääkida omandiõigusest Hispaania impeeriumi laeva puhul, mis 317 aastat tagasi asus teele Panamast, uppus Colombia lähistel ja vedas Peruus tehtud münte, mille metall oli kokku veetud Hispaania asumaadelt. Boliivias elava karanga, tšitša ja killaka põlisrahva esindajad meenutasid ühisavalduses, et suure osa metalli kaevasid orjatööna välja tänapäeva boliivlaste eelkäijad. Hispaania advokaadi José María Lancho sõnul ei saa selline vrakk päriselt kuuluda ühelegi riigile, vaid peaks olema kogu inimkonna pärand. Samasugust kinnitust on ta taotlenud ka oma riigilt ning UNESCO-lt. „Eksklusiivne omandiõigus arheoloogilistele säilmetele on võimatu nii ühiskondlikel, teaduslikel kui ka juriidilistel põhjustel,“ väitis Lancho pärast laeva avastamist. SHUTTERSTOCK

17. sajandil valminud laevakahurit hoitakse merevees. COLOMBIA MEREVÄGI

Hispaania advokaadi sõnul ei saa vrakk kuuluda ühelegi riigile, vaid peaks olema kogu inimkonna pärand.

bastandardse kujuga kuldmündid olid uppumise ajal täiesti uued ning valmistatud käsitsi 1707. aastal Limas, praeguses Peruus. Kullarong pandi Portobelo sadamas laevale ja saadeti Hispaania poole, kuid sellele sattus peale neljast Briti sõjalaevast koosnev patrull. San José 62 kahurit ei suutnud ründajaid eemal hoida, arvatavasti süttis tulevahetuse käigus püssirohi ning laev koos umbes 600-liikmelise meeskonnaga hukkus. Ellu jäi vaid üksteist hispaanlast, kelle britid vangi võtsid. Verevalamise põhjuseks olnud Hispaania pärilussõda lõppes trooniõiguse mõttes kokkuvõttes siiski Hispaania kuninga Felipe V võiduga. Aga britid said endale Gibraltari, mille staatus hiljuti Brexiti kõneluste käigus lisasekeldusi valmistas.

Õnnelikud Boliivia uurijad lubavad samal ajal aarde eest head hoolt kanda. Esimesena välja toodud kahur, kuldmündid ja tass asuvad eraldi laboris, kus neid konserveeritakse. Delfiinidega kaunistatud kahuri kohta on juba teada, et see on valmistatud 1665. aastal Sevillas. Edasised leiud ja uuringud võiks anda vastuse küsimustele, kas laevahuku põhjustas tõesti plahvatus, kustkaudu jõudis Panamasse San Josél asunud portselan, millised olid sellisel suurel laeval elutingimused ja nii edasi. Kultuuriministeerium lubab tagada, et esemeid hoitakse võimalikult heas korras.

28. november 2025

32 28. november 2025

KÜBERRÜNNAKUD

Heli Tiirmaa-Klaar: infosüsteemid saab seisata, kuid ka uuesti tööle panna Ukrainas ei olnud 2022. aastal sõja eskalatsiooni alguses küberrünnakute mõju nii suur, kui oleks võinud arvata. Üks Ukraina toetuseks loodud IT-koalitsiooni eestvedajaid Heli Tiirmaa-Klaar selgitab, et rünnakud toimusid, kuid Ukraina vastupanu oli tõhus tänu kohalike küberekspertide ning rahvusvahelise avaliku ja erasektori panusele. Samuti tänu valitsuste, firmade ja küberekspertide enne pikalt harjutatud koostööle. INTERVJUU

Maria Kruusement lp@epl.ee

Teie igapäevatöö hõlmab Ukraina IT- ja küberabiga toetamist. Kui vaadata ülevaatlikult tagasi abile, mida Ukrainale on sõja puhkemisest alates kübervaldkonnas antud, siis milline on see olnud ja kuivõrd on abivajadus aastatega muutunud? Küberabi võiksime mõista laiemalt. Kui sõda algas, palus Ukraina suurtel tehnoloogiafirmadel viia kõik valitsuse andmed üle pilveteenustele. Algus oli entusiastlik ja tehnoloogiafirmade abi väga vajalik. 2022. aastal, kohe pärast teise invasiooni algust toimusid Ukraina tsiviil- ja militaartaristule ulatuslikud küberrünnakud. Seetõttu oli suurte maailma juhtivate firmade osutatud abi hädavajalik, et Ukraina suutis sõja esimestel nädalatel nii hästi vastu pidada. Sõja algusest on ka teisi häid näiteid eraja avaliku sektori koostööst. Sõja alguses oli venelastel planeeritud hulk küberrünnakuid ukrainlaste tsiviiltaristu vastu – näiteks rünnati raudtee infosüsteemi ja selle tõrje oli Ukraina küberspetsialistide poolt muljet avaldav. Viirus kasutas zero-day vulnerability’t ehk tarkvarahaavatavust, mida keegi teine polnud veel avastanud. Selliseid haavatavusi leidub tava-

liselt laialt kasutuses olevas suurte tehnoloogiahiidude tarkvaras. Haavatavuste kaudu luuakse tagauksi, mille kaudu saab süsteeme rünnata. Tolle juhtumi puhul oli tegemist Microsofti haavatavusega, mille tõttu oli võimalik rünnata rongisüsteemi. Kolme-nelja tunni jooksul suudeti haavatavus parandada ja kõik süsteemid uuendada ning seejärel olid Ukraina rongid võimelised tsiviilelanikke Kiievist välja viima. See oli muljet avaldav koostöö Ukraina, lääneriikide valitsuste, firmade ja küberekspertide vahel ning näitas, kui oluline oli varem pikalt harjutatud küberkoostöö. Seega, kui 2022. aastal toimus sõja eskalatsioon, oli Ukrainal väga palju abi Euroopa ja Ameerika küberekspertidest. Aastate jooksul on olnud erinevaid rünnakuid, millest osa on lõppenud Ukraina jaoks väga halvasti. Teisalt on küberrünnakute eelis see, et infosüsteemid saab küll maha võtta, kuid need on võimalik uuesti üles ehitada. Peagi said venelased aru, et küberrünnakute-

Heli Tiirmaa-Klaar TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Küberkuritegevus on endiselt number üks risk kõikide maailma firmade jaoks. IMAGO/SCANPIX

ga suudetakse peatada vaid teatud kriitilise taristu ja elutähtsate teenuste toimimist. Lihtsam on pommitada, sest elektrijaama ei saa nii lihtsasti uuesti üles ehitada nagu infosüsteemi. Sellepärast ongi räägitud, et sõja alguses ei olnud küberrünnakud nii suured, kui oleks võinud arvata. Need ei olnud ka nii ulatuslikud, sest puudus motivatsioon korraldada küberrünnakuid olukorras, kus reaalne sõda oli alanud ja infrastruktuuri kineetiline pommitamine oli pikemaajalise mõjuga. Abi Ukrainale anti sõja alguses ad-hoc-meetodil. Samad eelmainitud suured firmad olid abi andmisel väga efektiivsed ning abi tuli enamasti Ameerika firmade ja Ameerika valitsuse kaudu, kes selle ka osaliselt kinni maksis. Osa firmasid tegutses vabatahtlikult ja kindlasti on neid ka praegu, kuid suuresti on abi andmine muutunud rahalisel alusel toimivaks. Kui alguses valitses suur entusiasm ja esimesel poolaastal paisati ressursse ja tuge piiramatult, siis nüüd on näha teatavat väsimust. Digitaalse ja küberkoostöö vallas on Ukraina abistamiseks kolm suuremat võrgustikku. Väga palju on ka rohujuuretasandil abistamist, samuti kahepoolset riikide- ja ettevõtetevahelist koostööd. Kogu pilti teab võib-olla ainult käputäis inimesi Kiievis.

34 28. november 2025

Kuidas panustab Eesti Ukraina abistamisse kübervaldkonnas? Eesti on seotud kahe riikidevahelise mehhanismiga. Üks neist on Tallinna mehhanism, mis on mõeldud tsiviiltaristu küberrünnakute tõrjumiseks ja mida juhib Eestis välisministeerium. See mehhanism hõlmab juhtivaid Euroopa riike, Ameerika Ühendriike ja veel mõnda partnerit. Nemad osutavad abi Ukrainas kriitilise infrastruktuuri küberkaitsega tegelevatele agentuuridele, mida on kokku neli-viis ja kellel kõigil on oma vastutusvaldkond. Ukraina on suur riik ja seal on palju kriitilist taristut. Teine mehhanism on meie kaitseministeeriumi juhitud IT-koalitsioon, mis kuulub Ramsteini formaadi alla. See formaat on kaitseministeeriumide juhitav Ukraina abistamise kontaktgrupp – Ukraine Defense Contact Group –, mille kutsus kokku Ameerika Ühendriikide tollane kaitseminister 2022. aastal Ameerika sõjaväebaasis Saksamaal Ramsteinis. Selle formaadi all tegutsevad ka teised konventsionaalsete võimetega seotud koalitsioonid – õhukaitse, mereväe, õhuväe, demineerimise, droonide, elektroonilise sõjapidamise ja teistes valdkondades. IT-koalitsioon on üks üheksast Ramsteini võimekoalitsioonist. 2023. aasta lõpust juhib Eesti koos Luksemburgiga IT-koalitsiooni ja seal osutatakse abi laiemalt – mitte ainult küberkaitse, vaid kogu IT-taristu, digitaalsete lahenduste ja taktikalise kommunikatsiooni vallas. Eesmärk on aidata Ukraina kaitseministeeriumil ja kaitseväel üles ehitada vastupidav IT-arhitektuur, et nad suudaksid ka tulevikus igasugusele agressioonile vastu seista ning samal ajal arendada välja digitaalsed lahendused. Ukrainal on Eesti e-valitsemise eeskujul välja arendatud väga tõhus e-valitsemise süsteem. Praegu on see kasutusel tsiviilpoolel, kuid seda arendatakse ka kaitsevaldkonnas. Digitaalsed süsteemid aitavad logistikaga, haavatute transpordiga ja armeesse mobiliseerimisega ning kiirendavad kõiki riigikaitse protsesse. Taktikaline kommunikatsioon on lahinguväljal äärmiselt tähtis, sest sõdurid ja üksuste juhid peavad saama omavahel segamatult suhelda. See muutub droonide ja elektroonilise segamise tõttu üha keerulisemaks. Raadio- ja sidevahendite tagamine on väga oluline, samuti satelliitside, et lahinguväljal oleks olemas internet ja kommunikatsioonivõime, sest ka tänapäevane lahingutehnika toimib võrgupõhiselt.

Satelliitsidega on Ukrainas probleeme esinenud. Starlink toimib hästi, kuid loomulikult soovitakse leida ka alternatiive. Euroopas on palju ettevõtteid, mis tegelevad satelliitsidega ja toodavad alternatiivseid lahendusi, kuid täisvõimsuse saavutamine võtab aega. Lisaks eelmainitud abistamisele on oluline toetada ka Ukraina statsionaarseid IT-lahendusi, näiteks hankida andmekeskusi ja alati on vaja palju lõppkasutaja seadmeid. Enamik esialgu Ukrainale antud abist oli tarkvara, litsentside või kübertoodete kujul – enamasti virtuaalsel kujul. IT-koalitsioon on Ukrainat aidanud suuresti riistvaraga, samuti toetame andmekeskuste rajamist, et ukrainlastel oleks võimalik oma digitaalseid süsteeme iseseisvalt hallata. Rahastus ja toetamine toimuvad nimekirjapõhiselt: riigid valivad Ukraina koostatud nimekirjast välja kategooriad, mida toetada. Alternatiivne toetamisvõimalus on erasektori algatus CDAC ehk Cyber Defense Assistance Collaborative, mis pandi kokku USA erasektori initsiatiivil ja mida toetas Ameerika Ühendriikide valitsus. Selle alla on koondunud kõik suuremad Ameerika tehnoloogiaettevõtted, kes tegid 2022. aastal sõja teise etapi algusest alates suurepärast koostööd. Abistamise

Eelmisel aastal toimus Tallinnas NATO iga-aastane küberkaitseõppus Cyber Coalition 2024, millest võttis osa üle tuhande küberkaitseeksperdi üle maailma. EDOUARD BOCQUET / CR14

rindel teeme kõik, mida suudame, sest iga väike okas loeb. Palju on ka sellist abi, millest avalikult ei räägita ja mis jääb riikide kahepoolse koostöö või mittetulundusühingute raamesse. Suures plaanis on tööjaotus järgmine: IT-koalitsioon annab abi Ukraina kaitseministeeriumile ja kaitseväele, koondades riikide kaitseministeeriume. Tallinna mehhanism koondab välisministeeriumide kaudu antavat abi, mis tuleb kas riikide välisministeeriumidelt või arengukoostöö fondidest.

Te mainisite eraja avaliku sektori koostööd. Valdkonna inimestega vesteldes tekib arusaam, et see on üks keerulisemaid aspekte. Kuidas läheb Euroopa tasandil nende kahe valdkonna kokku toomisega?

Küberkuritegevus on nagu tõbi, millest küll palju räägitakse, kuid mille levik oleneb regioonist ja inimeste teadlikkusest.

Sellest ei saa rääkida väga üldiselt – oleneb valdkonnast. Kui võtta võimete ülesehitamine kaitsevaldkonnas, siis koostöö on elementaarne. Ükski NATO riik ei ehita ise tanke ega lennukeid. IT ja kübervaldkonnas on keerulisem, sest kõik, mida me kaitseks kasutame, tuleb kahese kasutusega tsiviiltaristust. Me võime minna poodi ja osta sülearvuti, mis võib jõuda lahinguväljale. Ent me ei saa minna poodi ja osta tanki, selle peavad riigid hankima muul viisil. Avaliku ja erasektori koostöö tehnoloogia valdkonnas on möödapääsmatu, sest kogu tehnoloogia ja küberruum, millest me räägime, on erasektori loodud ja hallatud. Seda kasutab ka avalik sektor funktsionaalsuse ja teenuste pakkumiseks. Ka meie Eesti e-valitsemise süsteem on eraja avaliku sektori koostöös loodud.

Kuidas toimib praegu küberkaitses rahvusvaheline eraja avaliku sektori koostöö? Avaliku ja erasektori koostöö saab toimida vaid riigi tasandil. Euroopa tasandil muutub see liiga abstraktseks ja seal saab rääkida vaid koostöö tõhustamisest. See, et erasektor ei suuda panustada piisavalt küberkaitsesse, ei ole ainult Euroopa probleem – seda näeme üle maailma. Kuna me oleme digitaalselt niivõrd sõltuvad, peab digisüsteemide kaitsevõime käima selle sõltuvusega käsikäes. Küberkuritegevus on endiselt number üks risk kõikide maailma firmade jaoks.

Kuidas läheb praegune koostöö kübervald-

konnas Ameerika Ühendriikidega? Kui palju on see viimase aasta jooksul muutunud? Konkreetne operatiivne küberkoostöö ja selle korraldamine on Eestis pädevate asutuste, nagu RIA [riigi infosüsteemi amet] ja teiste organisatsioonide hallata. Arvestades, et Ameerika Ühendriigid on maailma kõige võimekam küberriik, on koostöö nendega äärmiselt oluline kõikidele riikidele.

Kui mõtlete tagasi viimastele aastatele, siis millised on olnud enim muret tekitavad küberkuritegevuse intsidendid ja trendid? Muret tekitav on tarkvara, mida kasutatakse lunaraha nõudmiseks [ransomware]. Seda esineb aina rohkem ja sageli kasutatakse tehisintellekti abi infosüsteemide ründamiseks. Väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel on tehisintellekti tulekuga keeruline küberkaitset tagada, sest infosüsteemide haldamine nõuab palju ressursse ja kurjategijad otsivad vähem kaitstud sihtmärke. Seetõttu sätestavad Euroopa Liidu uued direktiivid, et väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted peavad samuti võtma kasutusele kaitsemeetmed. See toob kaasa suuri majanduslikke kahjusid, kui ettevõtted lasevad end järjest rünnata. Küberkuritegevus on nagu tõbi, millest küll palju räägitakse, kuid mille levik oleneb regioonist ja inimeste teadlikkusest. Digitaalselt arenenud riigid, nagu Eesti ja Põhjamaad, oskavad end paremini kaitsta, kuid on ka riike, kus infosüsteemid on küll osaliselt digiteeritud, ent kaitse nõrk. Saksamaal töötades nägin, et see on tõsine probleem. Loomulikult leidub ka riiklikult toetatud küberrünnakuid, mis on suunatud spionaažile või konkreetsete objektide ründamisele ja mida viiakse ellu riiklike ressursside toel. Kuid suurim probleem on küberkuritegevus, mille eesmärk on majanduslik kasu – see on probleem kõikidele maailma riikidele. Samuti on näha tehisintellekti toel tõhustatud lunaraharündeid, sest tehisintellektile on võimalik anda käsk leida üles infosüsteemide nõrkused. Seda saavad teha kõik – ka need, kellel pole tehnilist tausta. Samas kasutavad ettevõtted tehisintellekti ka oma infosüsteemide kaitseks. Tehisintellekt ei ole süüdi, vaid lihtsalt vahend inimeste käes.

MÕJUKAD PROJEKTID

36 ÄRILEHT

Tuulikusõjad 2.0.

Kohalik kogukond ja looduskaitsjad seljatatud, asuvad arendajad omavahel sõdima

Lääneranna vald väljastas load 19 hiigeltuuliku püstitamiseks, kuid ehitus pole alanud. Tuulikusõdade uues vaatuses ei võitle arendajad enam kohalike või looduskaitsjatega, vaid peavad omavahel lahingut, kes saab õiguse kättevõidetud maale tuulikud püstitada. Tanel Raig tanel.raig@arileht.ee

ääneranna valla valitsejad on aastaid olnud Eesti ajakirjanduses pildil pigem negatiivses võtmes: kohaliku kooli sulgemine, tüli kogukonnaga. Tuuleenergia vallas suutis see Lääne-Eesti vald teha aga midagi, mis tänapäeval tundub üsna võimatu: hoolimata kohalikest pingetest kehtestati tänavu veebruaris ühel tuulealal eriplaneering. See pidi olema edulugu. Roheline tuli taastuvenergiale.

Lääneranna valla planeeringuspetsialist Margus Källe on aastaid tegelenud tuulealade planeerimisega. Kui varem tuli vaielda kohalike elanikega, siis nüüd peab vald kaitsma oma otsuseid kohtus suurettevõtete advokaatide ees.

Eduloost kohtusõjaks Eduloost on saanud uus kohtusõda. Lääneranna juhtum on teedrajav, paljastades, mis juhtub, kui magusale tuulepargi planeeringualale konkureerib mitu arendajat. Tundub, et riigil selliste olukordade lahendamiseks plaani pole. Vastuse peab andma kohus. Kohtuveskite jahvatamise ajal aga Eesti taastuvenergiaprojektid seisavad. Võib-olla aastaid. Lääneranna valla planeeringute spetsialist Margus Källe ja kohalik ettevõtja, Laanenurga Tuuliku OÜ juhatuse liige Hardi Sui kinnitavad, et tuuleala eriplaneeringu paberimajandus on korras ja alale tuulikute püstitamiseks on väljastatud ehitusload. Källe täpsustab, et load anti välja juba tänavu juunis. Paberil on väljastatud 19 tuuliku püstitamise load – 13 Laanenurga Tuulikule, kes paneb tuulikud eramaadele, ja kuus Utilitas Windile, kes paneb tuulikud riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) oksjonil omandatud maaka-

SVEN ARBET

sutusõigusega maatükkidele. Koppa pole aga maasse löödud, sest üks Eesti suuremaid taastuvenergiaarendajaid Sunly on kohtus vaidlustanud nii planeeringu kehtestamise kui ka ehitusload. Küsimusele, kas nüüd hakkabki Eestis nii olema, et kui vaidlused kohalikega on seljatatud, hakkavad arendajad omavahel vaidlema õiguse üle tuuleparki püstitada, vastab Laanenurga Tuuliku juht Hardi Sui lühidalt ja trööstitult: „Jah.“ Lääneranna vallas on konflikti tuum lihtne: kellel on maa, see saab ka planeeringu. Ja eelis

Sunly peamine etteheide on ebavõrdne kohtlemine.

on kohalikel ärimeestel, kes tunnevad nii kohalikke maaomanikke kui ka vallaametnikke.

Eelkokkulepped loevad Lääneranna vallas kehtestatud planeeringule Tuuleala 2 oli kolm kosilast. • Kohalike juurtega Laanenurga Tuulik, kes tegi kodutööna eramaaomanikega kokkulepped. • Energiahiid Utilitas Wind, kes omandas õigused RMK maadele oksjoni kaudu. • Sunly, kelle puhul tundub, et osa vajalikke kokkuleppeid jäi tegemata. Seetõttu jäid nad hiljem ka tühjade kätega. Kui vald hakkas planeeringut joonistama, lähtuti loogikast: tuulikud planeerime sinna, kus arendajatel on maaomanikega lepingud olemas. Sunly, kellel oli küll ambitsioon, kuid polnud kriitilisi kokkuleppeid (eriti taristu puhul), jäi joonistelt välja. Sunly projektijuht Hanna Peeters nimetab kogu protsessi ebaõiglaseks. „Meid jäeti eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise menetlusest kõrvale. Olles aus, siis on tänaseni arusaamatu, miks täpselt meid ja meie positsioonid ilma uurimata ja hindamata kõrvale jäeti,“ ütleb Peeters. Sunly peamine etteheide on ebavõrdne kohtlemine. Peeters toob näite: vallavalitsus heitis Sunlyle ette maakasutuskokkulepete puudumist taristu (teed ja trassid)

GRAAFIKA: KARL-ERIK LEIK

28. november 2025

38 28. november 2025

IDA-VIRUMAA

Aidu pikk ootus saab detsembris lõpu

ui Lääne-Eestis blokeerivad arendajad kättevõidetud planeeringuid ise kohtus, siis Ida-Virumaal on piduriks riiklik bürokraatia. Aidu taastuvenergiapargi ala kehtiv detailplaneering tehti haruldase väärtusena juba aastate eest. 100 MW potentsiaalse võimsusega tuuleparki ei ole aga arendama hakatud. Nüüd on lootust, et asi muutub. Detailplaneeringu tegi Ida-Viru investeeringute agentuur, kes soovis sinna tuuleparki ühele oma kliendile. Pärast detailplaneeringu kehtestamist leidsid aga ministeeriumid, et riigile kuuluvat maad ei saa anda niisama lihtsalt ühele soovijale kasutada. Tuuleparki ehitada soovijaid võib olla teisigi. Otsustati, et maakasutusõigusele korraldatakse enampakkumine. Enampakkumise ettevalmistamine on aga osutunud ootamatult aeganõudvaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubas veel tänavu kevadel, et endise põlevkivikarjääri alad lähevad enampakkumisele aasta esimeses pooles. See tähtaeg kukkus, kuid midagi polnud juhtunud. Nüüd on MKM-il lõpuks uudiseid. Mi-

sul pole maad, pole sul ka võimalik parki ehitada. Kohus on esimeses astmes andnud õiguse vallale, jättes Sunly esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, mis võimaldas vallal ehitusload väljastada. Kuid kohtuvaidlus kestab edasi. Vaidlus ei käi ainult selle üle, kes jääb ukse taha Tuulealal 2. Vaidlus käib ka strateegilise manööverdamise ehk tuulevarju ümber.

600 meetri sõda Tuulealal 2 tegutsevad praeguse seisuga Utilitas Wind ja Laanenurga Tuulik. Üle tee, 600 meetri kaugusel asub aga Tuuleala 2a. Selle vastu tunneb huvi Sunly.

Arvutiait

STANISLAV MOŠKOV

Kaalutlusõigus ongi see hall ala, mille pärast läks Lääneranna vallas sõjaks.

puhul. „Oleme seni seadust mõistnud selliselt, et juurdepääs ja infrastruktuuri asukohad on küsimused, mis lahendataksegi planeeringumenetluse raames,“ pahandab Peeters. Tal ei ole etteheiteid RMK oksjonile ja sealtkaudu maakasutusõigused omandanud Utilitas Windile, kuid ta toob näite, et ka RMK maadele planeeritud tuulikute tarvis polnud taristu kasutamise kokkuleppeid. Seal see aga probleemiks ei osutunud. Lääneranna vald pareerib süüdistused kiretu kommentaariga: „Sunly AS-i ei ole menetlusest kõrvale heidetud. Vald on menetluse läbi viinud korrektselt.“ Valla loogika on lihtne: kui

nisteeriumi avalike suhete nõunik Geili Heinmaa kinnitab, et valitsus andis novembri lõpus enampakkumisele rohelise tee. „Enampakkumine kuulutatakse maa- ja ruumiameti riigimaa oksjonikeskkonnas välja detsembri jooksul,“ lubab Heinmaa. Asi venis, sest riik soovis töötada välja uut ja nupukamat tasumudelit. Kui varem maksti lihtsalt maa eest, siis uued tingimused on turupõhised ja hakkavad arvestama hoonestatud alalt teenitavat tulu – seega tahab riik saada osa tuulepargi tulevasest kasumist. Võitja saab enda kasutusse 340 hektarit maad 35 aastaks. Kuna tegu on endise kaeveväljaga ja planeering kehtib, on see potentsiaalne 100 MW taastuvenergiapark üks väheseid, mis võiks teoreetiliselt valmida enne kümnendi lõppu. See on Eestis praegu ainus suur olemasoleva planeeringuga projekt, mis ei ole takerdunud kohtuvaidlustesse, vaid ootab rahakate pakkujate võistlust.

Sunly väidab, et vald poolitas ala kunstlikult enne planeeringu kehtestamist. Hanna Peetersi sõnul on Tuuleala 2 ja 2a ruumiliselt üks tervik. „Kui 2. ala pannakse maksimaalselt tuulikuid täis, vähendab see arendamisvõimalusi 600 meetri kaugusel oleval alal,“ selgitab ta. Lihtsustatult: kui Utilitas Wind ja Laanenurga ehitavad 290-meetrised tuulikud valmis, tekitavad need müra ja tuulevarju, mis ulatuvad kaugele naaberalale. See võib muuta Sunly tulevikuplaani Tuulealal 2a teostamatuks, sest normid saavad täis. Sunly näeb siin pahatahtlikkust – konkurentide eelistamist, et lukustada piirkonna ressurss. Praegu on seetõttu Sunly vaidlustanud Tuulealal 2 ühe tuuliku positsiooni, et see tõstetaks mujale, misläbi väheneks tuulevari. Vald laiutab käsi: Tuuleala 2ale on planeeritud praegu ainult üks tuulik ja Sunly ei soovinud menetlust jätkata. Ekspertiiside kohaselt ei välista Tuuleala 2 ehitamine tulevikus Tuuleala 2a arendust, kuid see nõuab uusi uuringuid, selgitab vald.

Lahendust pole Miks peavad ettevõtjad kohtus klaarima, kelle tuulik kuhu mahub? Sest eramaa puhul pole parima arendaja valimiseks selget ja läbipaistvat mehhanismi (nagu oksjon). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) maa- ja ruumipoliitika valdkonna juht Kadi-Kaisa Tarkiainen selgitab, et seaduse silmis on reeglid justkui olemas. Ta viitab, et omavalitsus peab andma konkureerivate taotluste esitamiseks võimaluse ja tagama võrdse kohtlemise. Kuid ta möönab, et eraldi enampakkumise võimalust pole eramaadele loodud – lõplik valik, keda eelistada, tehakse omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus ongi see hall ala, mille pärast läks Lääneranna vallas sõjaks. Veelgi märkimisväärsem on ministeeriumi seisukoht maaomanike lepingute puhul, mis on Lääneranna konflikti tuum.

Kasutatud sülearvutid ära osta uut odavat!

Kasutatud äriklassi sülearvuti on vastupidavam, parema varustusegaja pakub rohkem jõudlust sama raha eest ja on ehitatud pika kasutusiga silmas pidades. Odav uus arvuti on küll värske, kuid sellega eelised kasutaud äriklassi arvutite ees ka lõppevad. Ostes kasutatud äriklassi arvuti säästad loodust.

Töökindlad

Windows 11

Hooldatud

Helista nüüd: +37256875651 Külasta veebilehte: www.arvutiait.ee Külasta meie kauplust: Luha 19, Tallinn

SISUTURUNDUS

Talv on kohal – kas sinu mets on talvehooajaks valmis?

Talv on end juba vaikselt näitama hakanud ning metsaraiehooaeg on jõudmas kõige aktiivsemasse faasi. Metsaspetsialistid rõhutavad, et talvine raie on säästlik ja tõhus, ning need, kel peas plaanid metsa teha, peaksid asjaajamisega alustama kohe.

ülmunud pinnas, tugev maapind ja paremad ligipääsutingimused loovad ideaalsed võimalused töödeks, mida muul ajal teha ei saa. Samas tähendab see, et metsaomanikul peab kõik vajalik juba tehtud või vähemalt teoksil olema – dokumentide korrastamisest raie kavandamiseni. „Kui talv on krõbe, saab ära teha ka need metsaalad, mis muul ajal on raskesti ligipääsetavad, näiteks liigniisked,“ toob välja AS-i Timber metsaspetsialist Kristel Asmer. Ta rõhutab, et asjaajamisega tuleks alustada nüüd, sest vajalike dokumentide ja müügi planeerimine on edukas vaid ettevalmistunult: „Juba praegu ostavad metsaﬁrmad omale töid sisse sellise väljavaatega, mida oleks võimalik südatalvel ära teha.“

Hoolitsetud mets on terve mets Mets ei kasva ega püsi tugev omapäi. Läbimõeldud otsused metsakasvatuses tagavad, et tänane töö annab homse tulemuse. „Korras metsas on piisavalt valgust ja ruumi puude kasvuks, juurestik saab tugevat pinnast ja puude vahel valitseb looduslik tasakaal. Silmas tasub pidada, et harvendus-, hooldusja uuendusraie ei ole ainult majanduslikud tegevused, vaid ka abinõud, mis aitavad vältida haiguste levikut, parendavad metsa elujõudu ja suurendavad elurikkust,“ selgitab Asmer. Metsaraiet planeerides peab Asmeri sõnul olema täpne ja loodusest lugupidav. Ta rõhutab, et enne raiet võiks mõelda juba samm või paar ette ehk lisaks raietele tasub mõelda metsauuenduse plaanile – milliseid puuliike istutada, kuidas kaitsta noori taimi ulukikahjustuste eest ning millal on parim aeg hooldustöödeks. Sellistele küsimustele annab Asmeri sõnul parima vastuse Timber. ee Metsaühistu MTÜ.

Kristel Asmer, metsaspetsialist, kristel.asmer@timber.ee, tel 506 9511

lisades, et metsaomaniku jaoks, kel on plaan teha lageraiet kohas, kus naaberkinnistul on juba midagi raiutud, vähendab see raiutavat pindala ja seda tuleb silmas pidada. See tähendab, et kui 2 metsakinnistut on kõrvuti ning oletame, et ühelt on raiutud juba 4 hektarit, siis naaberkinnistult saab raiuda vaid 1 ha ulatuses. Seda olenemata sellest, et nendel kahel kinnistul on erinev omanik. Tulevikus peab Asmeri sõnul veelgi hoolsam olema selles osas, et metsaraied ei tekitaks loodusele kahju, sest muudatustega kasvavad trahvisummad juriidilistele isikutele. Ta toob välja, et praeguseid maksimummäärasid, vahemikus 2000–3200 eurot, ei ole aastate jooksul tõstetud, kuigi rikkumiste arv on kahjuks aastate jooksul tõusnud. Seetõttu on ministeerium teinud ka otsuse, et kuna vanad trahvisummad pole juriidilisi isikuid heidutanud, siis uued maksimummäärad jäävad vahemikku 10 000–200 000 eurot. Praegu on Kliimaministeerium saatnud selle eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks huvirühmadele.

Muudatused seadusandluses

Millest alustada?

Metsaraiet planeerides peab arvestama, et peagi on muutumas metsaseadus, mis toob majandatava metsa mahu piiri ja trahvimäärade tõusu. Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste pakett paneb paika majandatava metsa mahuks 70 protsenti metsamaast ja vähendab bürokraatiat. „Kui seadus vastu võetakse, siis lähitulevikus ei pea enam väljaspool kaitsealasid esitama harvendusraie metsateatist, piisab raie lõpetamisest teavitamisest metsaregistris. Ent lageraie maksimaalne pindala väheneb 7 hektarilt 5-le,“ tõdeb Asmer,

Kuigi metsaomanik teeb otsuse metsa raiuda, tasub eelnevalt konsulteerida metsaspetsialistiga. Metsaspetsialisti töö on anda esimene hinnang metsale, selle seisundile, hinnata sobivaimat raieviisi ja loomulikult öelda, mis võiks olla metsa õiglane hind. Metsaspetsialistid ja metsaühistu oskavad anda juhiseid igas metsa kasvatamise etapis. Pealegi on nende võimuses viia kokku müüja ja potentsiaalsed ostjad. „Tulemuslik metsamajandamine algab koostööst ja koostöö tähendab teadlikke valikuid ja vähem riske, sest jätkuvalt

on metsanduses neid, kes teadmatust enda kasuks pööravad ja metsanduse mainet rikuvad,“ märgib Asmer, kes soovitab metsa müümisel kasutada oksjonikeskkonda. „Kumb tundub parem, kas müük kellelegi, kes helistab ja käib peale, pakub suvalist hinda, või lahendus, kus õiglane hind tekib ausa konkurentsi tulemusel avatud oksjonikeskkonnas?“ Kristel Asmer märgib, et tänaseks on AS Timber oma metsaoksjoni platvormi abil viinud läbi kokku üle 3300 oksjoni ning metsaomanike taskusse on toodud 130 miljonit eurot: „See on suur summa, mida oleme saanud pakkuda just tänu läbi oksjoni müües. Metsaomanikud ei saa üldjuhul otsepakkumisena head hinda, kuna metsafirmad arvestavad oma pakkumiste sisse ajakulu, mida nad iga metsaomanikuga eraldi suhtlemisele kulutavad. Oksjonikeskkonnas on metsaﬁrmadele aga kõik vajalik meie poolt ette valmistatud. Lisaks tõstab metsa hinda hasart.“ Eesti on metsariik ja just sellepärast on iga metsaomaniku panus eriti oluline. Mets ei kasva ega püsi tugev iseenesest – ta vajab hoolt, läbimõeldud otsuseid ja õiget aega tegutsemiseks. Talv on (uuendus)raieteks parim aeg!

AS Timber | timber.ee tel 666 5050 | info@timber.ee Peterburi tee 2, 11415 Tallinn

40 28. november 2025

Tarkiainen rõhutab, et planeerimine on olemuselt omandiülene ja eesmärk on leida ruumiliselt sobivaim asukoht, mitte lähtuda arendajate omandisuhetest. „Nii ei saa kokkulepped maaomanikega olla määravaks kriteeriumiks sobivaima asukoha leidmisel,“ ütleb ministeeriumi esindaja. See riiklik seisukoht on otseses vastuolus Lääneranna valla reaalse praktikaga, kus Sunly jäeti kõrvale põhjusel, et neil polnud maaleppeid. Seega on tekkinud olukord, kus riigi teooria ütleb üht (loeb parim asukoht), aga kohalik praktika teist (loeb maaomanikuga sõlmitud kokkulepe). Kuna seadusandja pole loonud vaidluste lahendamise korda, jääbki ainsaks lahendajaks kohus. Hardi Sui Laanenurga Tuulikust tunnistab: „Head lahendust pole. Kui arendajad omavahel kokkuleppele ei saa, puudub sisuline võimalus kohtuvaidluste välistamiseks.“ „Kohtuvaidlus võib valmimist paari aasta võrra edasi lükata,“ nendib Sui. See tähendab, et loodetud 2027. aasta asemel valmib uus tuulepark 2029. aastal, aga võib-olla veel hiljem. Kliimaministeerium jälgib olukorda, kuid ei kiirusta sekkuma. Taastuvenergia valdkonna juht Tauno Hilimon säilitab optimismi. „Kohus kohalike omavalitsuste (KOV) õiguspäraseid otsuseid kehtetuks ei tunnista, seega ainuüksi kohtuvaidluse algatamine ei tähenda, et tuuleparke rajada ei saa,“ ütleb ta. Hilimon lükkab ümber teooria, et kaua oodatud riiklik vähempakkumine tuuleenergia pakkujatele viibibki seetõttu, et ehitusküpseid ehitusloaga tuuleparkide arendusi pole. Eelmiste vähempakkumistega tekkiski ju probleem, et vähempakkumised võitnud arendused takerdusid KOV-ide vastuseisu ja kohtuvaidlustesse ning neid ei olnud võimalik lubatud tähtajaks valmis ehitada. Hilimon kinnitab, et ehitusloa olemasolu ei ole vähempakkumisel osalemise eelduseks. See tähendab, et teoreetiliselt või-

Tuuleparkide kohtulahingud ja suurimad lootused Haljala vald Aidu

Evecon ja Energy Estonia

Kose vald Lääneranna vald 3 ja 3b

Lääneranna vald 2

Kolm ala Põhja-Pärnumaal Põlendmaa

Põltsamaa

Kehtestatud planeeringud Planeeringud, mis võiksid jõuda järgmisel aastal kehtestamiseni Kohtulahingud

Põlendmaa Tõrva

Valga

ALLIKAS: KESKKONNAAGENTUUR

On tekkinud olukord, kus riigi teooria ütleb üht, aga kohalik praktika teist.

vad riiklikule toetusele kandideerida ka projektid, mis on kohtus vaidlustatud, eeldusel, et need on piisavalt küpsed. Ministeerium on muutnud ka tingimusi paindlikumaks, lubades võitjatel teatud tingimustel tootmisseadme asukohta muuta. Kuid peamist probleemi, et meil on tuulikute ehitamiseks maad ja ruumi vähe, kuid tahtjaid palju ja reegleid valiku tegemiseks vähe, see ei lahenda.

Tuulepargiarendused endiselt ummikus Keskkonnaagentuuri värske ülevaade annab ka ülejäänud Eesti tuuleenergeetika edusammude kohta trööstitu pildi. Lääneranna pole ainus punane täpp kaardil, kus käivad kohtuvaidlused. Ka Pärnu linna kehtestatud Põlend-

maa tuulepargi eriplaneering on kohtus. Põltsamaal, Haljalas ja Kosel käivad vaidlused planeeringute lõpetamise üle. Rohelisi ehk finišisirgele jõudnud planeeringutega projekte on vähe. Agentuur toob esile Eveconi arenduse Lääne-Nigula vallas ning Tõrva ja Valga planeeringu. Kuid Lääneranna näide näitab, et niipea kui jõutakse finišisse, võib mõni konkurent nad stardijoonele tagasi paisata. Kuigi riik on 2030. aasta ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke veidi kärpinud ja muutnud need paindlikumaks, on tegelik seis endiselt halvatud. Arendajad on valmis, raha on olemas, isegi mõni omavalitsus on leebunud. Kuid ei kerki mitte tuulepargid, vaid kohtutoimikute virnad.

SPETSIALISEERUME SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRIDE RENOVEERIMISELE NING ERINEVATE PUUDUSTE LIKVIDEERIMISELE.

Tagame, et Sinu korsten on õhutihe, tuleohutu ja vastupidav igal aastaajal. MEIE TEENUSED • Kaamerauuringud fotode ja dokumentatsiooniga • Lõõride renoveerimine tulekindla T600 seguga • Korstnate ladumine ja moodulkorstnate paigaldus • Moodulkaminate ehitus ja paigaldus • Ummistuste ja tõmbe tõrgete likvideerimine • Korstna mehaaniline puhastus • Suitsutorude ja ühenduste paigaldus • Krohvimis- ja pottsepatööd TULEMUSED • Kütmisel ei tungi suits ega ving ruumidesse • Pigi ei imbu läbi korstna • Tõmme paraneb märgatavalt • Pikendab korstna eluiga • Tuleohutus vastab standarditele (EVS-EN 1443:2019) • Tööd tehakse nõuetekohaselt ja dokumenteeritult üle Eesti

Katkine pits

Pigine lõõr

Kaamerauuring

Mehaaniline puhastus

Renoveeritud lõõr

Korstnate ladumine

Roostevaba toru

Moodulkaminate ehitus

SINU KORSTNA TURVALISUS

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle! Tel 5629 0595, 5380 2450 (eesti) | 565 5553 (vene) | renoproff.ee | info@renoproff.ee

42 28. november 2025

LÄHIAJALUGU

„Jüri kartis selle raamatu ilmumist.“ Eesti lähiminevikule valgust heitev raamat ilmus alles pärast autori surma

Taavi Minnik taavi.minnik@delfi.ee

Ehasalu viimastel eluaastatel sosistati, et tal on ilmumas raamat Eesti NSV KGB-st.

Ajakirjaniku, ettevõtja ja kirikutegelase Jüri Ehasalu viimaseks jäänud raamat oli selline, mille ilmumist kartsid nii mõnedki „endised“ kui ka autor ise.

ti praegu. Seda otsust on mõjutanud ka mõndagi sellist, millest ma ei saa praegu rääkida. Ma ei sooviks teha haiget inimestele, kes mitte alati ei suutnud ränkadel aastatel endale kindlaks jääda, ja need, kes täna neile etteheiteid teevad, võiksid pigem mõelda piibli tarkusele sellest, kes viskavad esimesena kivi...“

ain Jüri Ehasaluga tuttavaks 2018. aastal isevärki moel. Töötasin sel ajal Postimehe toimetuses. Novembri lõpus suri USA ekspresident George Bush vanem ja kirjutasin sel puhul väikese artikli. Pärast seda potsatas mu kirjakasti kiri Jüri Ehasalult. Ta tutvustas ennast Maalehe nõukogu endise juhina ning seejärel asja kallale minnes kirjutas mulle põhjalikult Bushi ja Gorbatšovi omavahelistest suhetest. Tema tähelepanekuid oli mitu korda rohkem, kui minu veerupikkusesse ajalehelukku mahtus. Ma tänasin teda viisakalt. Sellega mõneks ajaks meie kontakt piirdus. Delfisse tööle tulles hakkasin sagedamini kirjutama lähiajaloo teemadel ja sellest sai alguse tihedam Jüriga suhtlemine. Ikka sai talle helistatud ja kirjutatud ning Eesti lähimineviku kohta küsitud. Seda enam, et kõik see sattus aega, mil nn endised hakkasid järjest meie seast lahkuma. Tuleb tunnistada, et kõik pingutused Jüri käest kommentaare saada ei kandnud vilja. Sellistel puhkudel prantsatas e-postkasti tavaliselt kiri, mille viisakas sõnastus oli enam-vähem selline: „Austatud härra Minnik! Olete teinud lähiajaloo teemadel hinnatavat tööd ning piir lähiajaloo kogemuse ja tänapäeval toimuva vahel on mõnikord väga tinglik. Palun veel kord vabandust, kuid olen otsustanud nendel teemadel arvamuse avaldamisest hoiduda. Vähemas-

Ühesõnaga, Jüri Ehasalu oli ettevaatlik inimene. Aga kui ta õnnestus rääkima või kirjutama saada, siis tulemuseks oli see, mis rikastas meie teadmist Eesti lähiminevikust. Ja ega intervjuud ja kommentaarid polnud ainus põhjus temaga suhelda, vahel ta võttis ise ja kirjutas oma tähelepanekutest mõne lähiajaloo juhtumi kohta. Tema teadmised ajajärgust, millele ta ise tunnistajaks oli ja millest tema Maalehes

Valdas „insaidi“

Jüri Ehasalu teekond ajakirjanikuks algas 1989. aastal, kui tema kirjutised pälvisid Maalehe aastapreemia ja talle pakuti ajalehes tööd õigusnõunikuna. Kuigi tal oli juristi haridus ja ta töötas kolhoosi aseesimehena, kujunes temast aastate jooksul üks olulisemaid Maalehe kaastöölisi, kelle süvitsi minevad lähiajalookäsitlused said laialdast tunnustust.

„Nii oli. Värvikaid lugusid Eesti lähiajaloost“ • Autor Jüri Ehasalu • 288 lk • Kirjastus Hea Lugu 2025

EESTI FILMIARHIIV

„Ajalugu koosneb faktidest. Tuhandetest, miljonitest faktidest, mis loovad seoseid ja annavad tervikpildi.“ See lause võtab tabavalt kokku Ehasalu lähenemise ajaloole – faktitäpsuse, süsteemse mõtlemise ja tervikpildi loomise püüde. EESTI FILMIARHIIV

RAAMAT

ilmunud kirjatööd rääkisid, olid väga laialdased ja süsteemsed. Tänapäevases ajakirjanikukeeles lisataks veel, et ta valdas „insaidi“ ehk teadmisi, mille oli saanud nende sündmuste kohta inimestelt, kes osalesid neis kõige kõrgemal tasemel. Vähemalt nii kõrgel, kui see Nõukogude Eestis võimalik oli. Need kajastasid veidi teist perspektiivi kui harjutud. Ja eks see tõi Ehasalule ka kriitikat. Niisiis infot ja teadmisi Ehasalul meie lähiajaloost oli. Tema viimastel eluaastatel sosistati, et tal on ilmumas raamat Eesti NSV KGBst. Ka sellest rääkides jäi ta ise kidakeelseks, et mitte öelda salapäraseks. Tüüpiline vastus, mis talt selle kohta tuli, oli umbes selline: „Lugupeetud härra Minnik, tänan küsimuse ja heade soovide eest! Raamatu ilmumiseks, mille käsikirja kohta pärite, on praegune aeg minu hinnangul kõike muud kui sobiv. Loodan, et lähitulevikus saabub rahulikumate hoiakute aeg nii Eestis kui laiemalt ning siis ei satu ka see raamat päevapoliitika keeristuultesse.“

43 LÄHIAJALOO ASJATUNDJA

Faktid ja analüüs Jüri Ehasalu (5. juuni 1953 – 25. august 2025) oli Eesti ajakirjanik, kirikuelu edendaja ja lähiajaloo asjatundja. Ta töötas Maalehe nõukogu esimehena ja kuulus pikka aega Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogusse. Ehasalu oli tuntud oma faktitäpsuse ja tagasihoidliku, ent terava analüüsivõime poolest. Tema sulest ilmus Eesti lähiajaloo kohta sadu artikleid, milles ta käsitles tundlikke teemasid – eriti KGB tegevust Eestis – väärika vaoshoitusega.

Kuid läks nii, et Jüri Ehasalu seda rahulikumate hoiakute aega ja oma raamatu ilmumist ei näinudki, sest ta suri pärast rasket haigust tänavu 25. augustil. Kauaoodatud raamat ilmus novembri teises pooles. Raamatu pealkiri „Nii oli“ oleks Jüri ettevaatlikkust teades tema eluajal üllatanud, aga kes see talle enam midagi pärast surma ette heita saaks?

„Whiskey on the rocks“ „Nii oli“ ei ole pelgalt kogumik värvikaid seiku, vaid hoolikalt üles ehitatud vaade Eesti lähiajalukku, milles kohtuvad terane üksikasjalikkus ja tundlikkus inimeste suhtes, kelle ümber ajalugu tiirles. Näiteks käsitleb see põhjalikult 1981. aasta episoodi, mil Nõukogude allvee-

laev U-137 kaldus Rootsi vetesse ja sõitis karile Karlskrona lähistel. Seda sündmust teatakse läänemaailmas kui „Whiskey on the rocks“. (Paldiskis baseerunud allveelaevatüüpi teati NATO-s Whiskey nime all. See väljend viitab tavaliselt jääga viskile, kuid antud kontekstis tähendab punalaevastiku allveelaeva õnnetut Karlskrona ees karidele jooksmist – T. M.) Ehasalu ei piirdu üksnes sündmuse kirjeldusega, vaid toob lugejani luureoperatsioonide tagamaad, diplomaatilised pinged ja isegi selle, kuidas Rootsi merevägi püüdis venelaste tulekut jälgida, samal ajal kui Nõukogude pool valmistas ette võimalikku dessanti Rootsi rannikule.

28. november 2025

Luuremäng Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna peatükis viib Ehasalu meid teistsugusesse maailma – tipptasemel kaitstud majadesse, kus tegutsesid KGB salajased üksused. 1980. aasta olümpiamängude eel tehti va-

27. oktoobril 1981 pakkus Nõukogude Liit maailmale viskit jääga. JAN COLLSIÖÖ / SCANPIX

Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse teade Lüganuse Vallavalitsus avaldab teate kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 7 lõike 4 alusel.

11. Viru 1-1, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4392708, omanik NB Mechanics of growth OÜ (registrikood 12075871)

Lüganuse Vallavalitsus (registrikood 77000223, aadress Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald) teavitab Viru 1 ja Hõbepaju 3, Püssi linn, ning Puiestee 6, Erra alevik, kinnisasja omanikke Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas asuvate korteriomandite avalikes huvides omandamise menetlusest:

13. Viru 1-6, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4393208, kaasomanikud Ekaterina Nikiforova, Vladimir Nikiforov ja Vitaly Vysokoostrovskiy

1. Puiestee 6-1, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1881408, omanik Ilia Evseev 2. Puiestee 6-2, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1881508, omanik OÜ Ekholmi Farm (registrikood 10229873) 3. Puiestee 6-5, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1881808, kaasomanikud Hanna Kindjakova ja Andri Kindjakov 4. Puiestee 6-6, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1881908, kaasomanikud Zurab Barbakadze ja Kakha Barbakadze 5. Puiestee 6-8, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1882108, omanik Evgeny Preter 6. Puiestee 6-9, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1882208, omanik Tatjana Marina 7. Puiestee 6-10, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1882308, omanik Anastasiia Obukhova 8. Puiestee 6-11, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1882408, kaasomanikud Aleksandra Tištšenko, Jevgeni Temurzoda, Sijar Ramazanov ja Jelena Štratnikova

12. Viru 1-2, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4392808, omanik Vitaly Robak

14. Viru 1-7, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4393308, kaasomanikud Lidia Revina ja Mikhail Revin 15. Viru 1-8, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4393408, omanik Svetlana Aksenova 16. Viru 1-13 ja Viru 1-14, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4393908 ja 4394008, omanik Irina Ovcharenko 17. Viru 1-15 ja Viru 1-16, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394108 ja 4394208, omanik Pavel Langovoy 18. Viru 1-17, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394308, ühisomanikud Nikolay Gorzhibovskiy ja Olesya Gorzhibovskaya 19. Viru 1-18, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394408, omanik Arseny Nazarov 20. Viru 1-21, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394708, omanik Tetyana Skobtsova 21. Viru 1-22, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394808, omanik Aleksandr Pavlov 22. Viru 1-27, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4395308, omanik Mait Helmsaar 23. Viru 1-33, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4395908, omanik Leonid Metlikin

9. Puiestee 6-12, Erra alevik, katastritunnus 75101:003:0223, kinnistu nr 1882508, omanik Mykola Grabovskiy

24. Viru 1-34, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4396008, kaasomanikud Tsisana Abuladze ja Nino Javakhishvili

10. Hõbepaju 3-1, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0059, kinnistu nr 4336508, omanik Vladimir Brovkin

25. Viru 1-36, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4396208, omanik Ulugbek Khusanboev

Viru 1, Püssi linn, korterid nr 1, 2, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 27, 33, 34, 36, Hõbepaju 3, Püssi linn, korter nr 1 ning Puiestee 6, Erra alevik, korterid nr 1, 2, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 omandatakse KAHOSe § 4 lõike 1 punkti 10 alusel terviklikuna. Korterite omandamine on vajalik Lüganuse valla elamumajanduse ümberkorraldamiseks. Lüganuse vallas asuvate Puiestee 6, Erra alevik, ning Viru 1 ja Hõbepaju 3, Püssi linn, korterelamute tehniline seisukord on avariiline ja nõuab kiiret tegutsemist. 2024. ja 2025. aastal Kapitaalehitus OÜ poolt nimetatud korterelamutele läbi viidud tehnilise seisundi auditi tulemusel selgus, et hoonete konstruktsioonid on hävinemas ning võivad kujutada otsest ohtu hoonetele ja sellest tulenevalt hoonetes viibivate ning hoonete ümbruses asuvate inimeste elule ja varale. Seetõttu on vajalik hoonete lammutamine. Menetlusega seotud dokumentidega on võimalik eelneval kokkuleppel tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses (Keskpuiestee 20, Kiviõli linn). Lüganuse Vallavalitsusel ei ole õnnestunud kinnisasja omandamise menetluse teadet kolme kuu jooksul kinnisasja omanikele kätte toimetada, sest puuduvad korteriomanike kontaktid. Käesoleva teate avaldamisega loetakse Viru 1, Püssi linn, korterite nr 1, 2, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 27, 33, 34, 36, Hõbepaju 3, Püssi linn, korteri nr 1 ja Puiestee 6, Erra alevik, korterite nr 1, 2, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 omanikele kinnisasja omandamise menetluse teade kättetoimetatuks. Vastavalt KAHOSe § 8 lõigetele 1 ja 2 võib pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättetoimetamist Viru 1, Püssi linn, korterite nr 1, 2, 6, 7, 8, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 27, 33, 34, 36, Hõbepaju 3, Püssi linn, korteri nr 1 ja Puiestee 6, Erra alevik, korterite nr 1, 2, 5, 6, 8, 9, 10, 11 ja 12 olulisi osi ja päraldisi eemaldada ainult Lüganuse Vallavalitsuse loal ning võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata. Kui kinnisasja omanikud võtavad ühendust Lüganuse Vallavalitsusega ühe kuu jooksul alates selle teate avaldamisest, teeb Lüganuse Vallavalitsus kinnisasja omanikele pakkumuse korteri omandamiseks kokkuleppel, määrates tähtaja pakkumusega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks. Kui kinnisasja omanikud ei võta ühe kuu jooksul Lüganuse Vallavalitsusega ühendust, siis vastavalt KAHOSe § 29 lõikele 3 teeb Lüganuse Vallavalitsus kinnisasja suhtes sundvõõrandamise otsuse ning tasu hoiustatakse ja makstakse välja KAHOSe § 30 lõigetes 2–5 sätestatud korras.

44 nalinn „ilusaks“, kuid osas majades peitusid hoopis luurekeskusteks kohandatud ruumid. Üks neist asus näiteks otse Pikal tänaval vaatega Raekoja platsile, kuid selle funktsioon oli kõike muud kui turistidele postkaarte pakkuda. KGB 7. osakond kasutas Tallinna vanalinna hoopis kontaktideks ja operatiivtegevuseks, mis ulatus Eestist kaugemale, puudutades laiemalt ida-lääne luuremänge.

28. november 2025

Tipa-tapa-autod

„Jüri ei mõista hukka ei suuri kommuniste ega ka rahvuskommuniste. Ta lihtsalt kirjeldab, mis juhtus.“

Ehasalu raamatu kõige huvitavam osa võiks lugejate jaoks ollagi see, mis jääb pooltoonidesse – vihjed, salapära, nimedeta isikud ja „tipa-tapa“ ehk pealtkuulamistehnikaga autod, mis vurasid mööda Tallinna tänavaid. Autor suudab luua pinevuse, mis paneb küsima: kes tellis, kes teadis, kes vaikis? Ta toob näiteid sellest, kuidas telefonikabiinid ja taksofonid muutusid KGB tööriistadeks, olles ühendatud analoogsidega ja spetsiaalsete tellimusliinidega. Pole ime, et paljud tema kirjeldatud detailid tekitavad äratundmist neis, kes ise tollel ajal elasid, kuid seni pole neid lugusid keegi nii täpselt sõnadesse pannud. Ehkki tema raamatu pealkirjas KGB-d ei mainita, on KGB-st ja KGB-meestest seal lugusid palju ning see tekitabki kogu asjale väikese salapäraaura. Raamatu „Nii oli. Värvikaid lugusid Eesti lähiajaloost“ taga oli mahukas mitmeaastane töö. Kui Jüri Ehasalu kogus aastaid materjali ja kirjutas artikleid, siis toimetaja Einar Ellermaa (pildil) aitas selle kõik raamatuvormi valada. Ellermaa tööks oli Ehasalu materjalide toimetamine, täiendamine ning terviklikuks, arusaadavaks ja loetavaks raamatuks sidumine. „Kogu protsess kestis vähemalt kaks aastat,“ meenutab Ellermaa.

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) teenuseid pakuvad ja koolitusi teevad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas pädevad ja pikaaegse kogemusega praktikud.

Ka telefoniautomaadid muudeti KGB tööriistaks. TEET MALSROOS / ÕHTULEHT

„See ei olnud lihtne. Jüri oli juba raskelt haige ja meie suhtlus harvenes.“ Kuigi Ehasalu jõudis osa tekste veel eluajal üle vaadata ja täiendada, jäi lõplik viimistlus siiski toimetaja kanda.„Ta tahtis paljusid detaile veel täpsustada, küsida täiendavatelt allikatelt üle. Mäletan, kuidas ta kurtis, et Venemaalt on raske andmeid saada, sest inimesed ei taha rääkida.“ „Jüri tundis väga paljusid inimesi isiklikult. Ta ei olnud lihtsalt kirjutaja, vaid usaldusväärne vahendaja – inimene, kellele räägiti seda, mida teistele ei räägitud,“ ütleb Ellermaa. „Näiteks intervjuu endise ENSV KGB esimehe Karl Kortelaineniga, kes elas Moskvas ega andnud üldse intervjuusid – Jüri sai temaga kontakti. Või juhtum rootslaste juurde eksinud Nõukogude allveelaevaga, mille kohta andis talle infot inimene, kes oli selle asjaga otseselt seotud.“ Ellermaa ütleb, et hiline nõukogude periood oli Ehasalu jaoks tema „enda aeg“. „Ta teadis seda ajastut läbi ja lõhki. Tal oli, mida lisada. Tal oli ajaloo vastu sügav huvi ja ta tundis, et suudab selle kohta midagi olulist öelda.“ Peale Ehasalu on viimastel aastatel elavate seast lahkunud ka need, kellest ta kirjutas ja kellelt saadud infol ta lood põhinesid. Kas raamat „Nii oli“ tõmbab mingis mõttes ühele Eesti ajajärgule joone alla? „Ma ei julge öelda, et see raamat tõmbab mingile ajastule joone alla,“ vastab Ellermaa. „Aga mulle meeldib selle juures see, et Jüri ei vali poolt. Ta ei mõista hukka ei suuri kommuniste ega ka rahvuskommuniste. Ta lihtsalt kirjeldab, mis juhtus. Ta ei õigusta, aga ka ei sildista. Ta lihtsalt paneb faktid kirja ja laseb lugejal ise otsustada.“ Ellermaa tunnistab, et Ehasalu ise kartis raamatu ilmumist. „Ta pelgas, et teda võidakse rünnata – justkui selle eest, et ta õigustab kommuniste või kirjutab nende vaatenurgast. Aga isegi kui keegi teda nüüd ründama hakkab, siis ta ei ole enam siin, et sellele vastata.“

Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse teade pärijatele Lüganuse Vallavalitsus avaldab teate kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 7 lõike 4 alusel.

TEENUSED:

KOOLITUSED:

• töökeskkonna riskianalüüs ja tegevuskava • tööohutus- ja töötervishoiualane dokumentatsioon • töökeskkonnaspetsialisti teenus • töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus ettevõttele

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 95 € 20.–21.01.2026 eesti keeles 30.–31.03.2026 eesti keeles

Lüganuse Vallavalitsus (registrikood 77000223, aadress Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald) teavitab Viru 1 ja Hõbepaju 3, Püssi linn, kinnisasjade omanike pärijaid Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas asuvate korteriomandite avalikes huvides omandamise menetlusest:

Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 75 € 21.01.2026 eesti keeles 31.03.2026 eesti keeles

2. Viru 1-23, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4394908, omanik Lydia Loks

Teeme arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID erinevaid tervisekontrolle • kontoritöötajale • meditsiinitöötajale • tootmistöötajale • põllumajandustöötajale • turvatöötajale • töötervishoiuarsti • (tee-)ehitajale tõend/otsus välis• raudteetöötajale maal töötamiseks • päästetöötajale (nt ehitaja, keevitaja, • politseiametnikule elektrik, asbesti• asbestitöötajale töötaja, kõrgtöötegija) • keevitajale • puhastusteenindajale Tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks • meremehele • mootorsõidukijuhile • lõhkajale ja pürotehnikule • toidukäitlejale • haridustöötajale • hooldusja sotsiaaltöötajale • ilu- ja isikuteenuseid osutavale töötajale Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828, 661 6812

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 195 € 18.–20.02.2026 eesti keeles 22.–24.04.2026 eesti keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 105 € 20.02.2026 eesti keeles 24.04.2026 eesti keeles Erikoolitus „Elukutse valik ja tervis“ (online), 2 ak t, hind 45 € 15.01.2026 eesti keeles Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

1. Hõbepaju 3-3, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0059, kinnistu nr 4336708, omanik Niina Kalninš 3. Viru 1-30, Püssi linn, katastritunnus 64501:002:0062, kinnistu nr 4395608, omanik Irina Kuzmina Viru 1 korterid nr 23 ja 30 ning Hõbepaju 3, Püssi linn, korter nr 3 omandatakse KAHOSe § 4 lõike 1 punkti 10 alusel terviklikuna. Korterite omandamine on vajalik Lüganuse valla elamumajanduse ümberkorraldamiseks. Lüganuse valla Viru 1 ja Hõbepaju 3, Püssi linn, korterelamute tehniline seisukord on avariiline ja vajab kiiret tegutsemist. 2024. ja 2025. aastal Kapitaalehitus OÜ poolt nimetatud korterelamutele läbi viidud tehnilise seisundi auditi tulemusel selgus, et hoonete konstruktsioonid on hävinemas ning võivad osutada otsest ohtu hoonetele ja sellest tulenevalt hoonetes viibivate ja hoonete ümbruses asuvate inimeste elule ja varale. Seetõttu on vajalik hoonete lammutamine. Menetlusega seotud dokumentidega on eelneval kokkuleppel võimalik tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses (Keskpuiestee 20, Kiviõli). Lüganuse Vallavalitsusel ei ole õnnestunud kinnisasja omandamise menetluse teadet kolme kuu jooksul kinnisasjade omanike pärijatele kätte toimetada, sest pärijad ei ole teada. Käesoleva teate avaldamisega loetakse Viru 1, Püssi linn, korterite nr 23 ja 30 ning Hõbepaju 3, Püssi linn, korteri nr 3 omanike pärijatele kinnisasja omandamise menetluse teade kättetoimetatuks. Vastavalt KAHOSe § 8 lõigetele 1 ja 2 võib pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättetoimetamist Viru 1, Püssi linn, korterite nr 23 ja 30 ning Hõbepaju 3, Püssi linn, korteri nr 3 olulisi osi ja päraldisi eemaldada ainult Lüganuse Vallavalitsuse loal ning võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata. Kui kinnisasja omaniku pärijad võtavad ühendust Lüganuse Vallavalitsusega ühe kuu jooksul alates selle teate avaldamisest, teeb Lüganuse Vallavalitsus kinnisasjade omanike pärijatele pakkumuse korteri omandamiseks kokkuleppel, määrates tähtaja pakkumusega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks. Kui kinnisasja omaniku pärijad ei võta ühe kuu jooksul Lüganuse Vallavalitsusega ühendust, siis vastavalt KAHOSe § 29 lõikele 3 teeb Lüganuse Vallavalitsus kinnisasja suhtes sundvõõrandamise otsuse ning tasu hoiustatakse ja makstakse välja KAHOSe § 30 lõigetes 2–5 sätestatud korras.

46 Säde ja tema perenaine. „Laske oma koeral lihtsalt rohkem koer olla. Pole vaja temaga pidevalt tegeleda,“ ütleb Tiina Toomet.

28. november 2025

Tiina Toomet: LEMMIKLOOM

on inimesi, kes seostavad vaktsineerimist loomade autismiga Tänapäeva koeraomanikud juba teavad, et looma ei tohi terveks päevaks üksinda koju jätta. Et koera ketis pidamine on jube jäänuk minevikust. Ja et koeraga tuleb regulaarselt arsti juures käia. Ent endiselt jätkub vaktsiinivastaseid, ka koeraomanike seas.

TEKST

Kaire Kenk-Jokinen lp@epl.ee

FOTOD

Tiit Blaat tiit.blaat@delfi.ee

„N

iisamuti peljatakse oma lemmikule anda ussirohtu, väites, et see on looma mürgitamine ja et koerale küüslaugu söötmine on sama efektiivne. Aga ei ole ju,“ nendib staažikas loomaarst Tiina Toomet. „Eesti on marutaudivaba riik, kuid uus lemmikloomapidajate põlvkond ei tea enam midagi koerte katkust või marutaudist. Arvatakse, et need on mingid võõrad ja kauged haigused, mis nende lemmikloomi kuidagi ohustada ei saa. Ka arvatakse, et haigestumise korral saab ju looma terveks ravida. Kahjuks pole see nii,“ hoiatab Toomet. Eestis on koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik. Koerte katk, parvoviirusinfektsioon ja nakkuslik maksapõletik (hepatiit) on Eestis peaaegu kadunud tänu korralikule vaktsineerimisele. Parvoviirust võib esi-

neda hooti varjupaikades ja halva hügieeniga kennelites. Nakkushaigustest ohustavad meie koeri leptospiroos ja kennelköha. Niisiis soovitavadki loomaarstid koeri vaktsineerida katku, nakkusliku hepatiidi, parvoviiruse, paragripi ja leptospiroosi vastu.

Loterii – jääb ellu või mitte? „Vanema põlvkonna loomaarstid mäletavad veel 1970.–1980. aastate parvo- ja katkuepideemiaid. Kutsikaid hoiti neljanda elukuuni toas, sest isegi pererahva kingade nuusutamine võis viia nakatumiseni. Katkuvaktsiini sai ainult Tallinna loomaaiast tutvuste kaudu, sest loomaaia kiskjalised olid ainsad loomad, kellele üleriigilise plaani kohaselt vaktsiin ette nähtud oli,“ meenutab Toomet.„Enne parvoviiruse vaktsiini tulekut suri suviseid kutsikaid lihtsalt hordidena. Keegi ei osanud neid ravida. Selline

Nõukogude ajal oli tõeline loterii – kas äsja võetud kutsikas jääb ellu või mitte, sest vaktsiine polnud, meenutab Tiina Toomet. Nüüd on vajalikud vaktsiinid olemas ja vastutustundlik loomaomanik teeb kõik, et haigused tema lemmikut ei murraks.

loterii – kas äsja võetud kutsikas jääb ellu või mitte, kestis 15 aastat! Alles 1990-ndate keskel hakkas lääne vaktsiine ka meie turul liikuma. Kui mina 30 aastat tagasi loomaarstina alustasin, oli iga teine kutsikas katku- või parvohaige, surmale määratud.“ Toometi sõnul pole marutaud üksnes lemmikloomade probleem. „Kui haigestub inimene, siis ravi puudub. Ma erutun selle temaatika peale võib-olla üleliia, aga see puudutab mind isiklikult. Mu armas kasuema, tädi Ellen, sai seitsmeaastaselt marutõbise koera käest hammustada. 1942. aastal oli vaktsiin õnneks juba olemas. Aga vaktsineerima pidi iga päev ja 30 päeva järjest. Ja nii kõndis väike Ellen üksinda maha kümme kilomeetrit, sai süsti kõhtu ja kõndis kuidagimoodi jälle kümme kilomeetrit koju tagasi.“ Vaktsineerimine on Toometi sõnul hädavajalik: „Olen kaotanud ühe oma koera katkule, pidanud lohutama kümneid loomaomanikke, kelle lemmikut pole ma suutnud parvost või katkust päästa. Olen isiklikult kokku puutunud kahe marutõbise koeraga.“ Tema sõnul on tõenäoliselt meie lemmikloomi lähiminevikus ka n-ö üle vaktsineeritud. Puudusid vastavad teadusuuringud. Selliseid

uuringuid hakati tegema alles 2000. aastatel ja nüüdseks on enamiku vaktsiinide manustamise intervall märkimisväärselt pikenenud. „Praegu peame koeri igal aastal vaktsineerima vaid kennelköha ja leptospiroosi vastu. Aga paljud loomaomanikud jätavad koera või kassi lihtsalt vaktsineerimata põhjendusega „aga Eestis pole ju marutaudi!“. Immuniseerimise edukuse tõttu esineb osa haigusi nüüd nii harva, et inimesed on hakanud uskuma, et arstid kaitsepoogivad loomi asjatult. Lemmikloomad seisavad silmitsi laastavate haiguspuhangutega, kuna nende omanike hirm vaktsineerimise ees on viinud lemmikloomade vaktsineerimise määra ohtlikult madalaks,“ tõdeb Toomet. Ühe tähtsama veterinaarorganisatsiooni, European Companion Animal Veterinary Associationi (FECAVA) sõnul väheneb kasside ja koerte karjaimmuunsus internetis levivate vandenõuteooriate tõttu. „Need teooriad põhinevad hirmudel, näiteks kardetakse vaktsineerimise ja autismi seost. Praeguseks on leitud, et seost pole, aga nüüd leiavad antivakserid, et vaktsineerimine võib põhjustada loomadel autismi. Aga loomade autismi on väga raske uurida,“ ütleb loomaarst. Et kaitsepookimine tekitaks karjaimmuunsust ja haigused ei ohustaks vaktsineerimata loomi, peaks vaktsineeritud olema vähemalt 70% lemmikuid.„Vaktsineerimisvastased lükkavad lemmikloomade vaktsineerimise ohtlikult madalale tasemele. Meil ei ole see nn kriitiline mass veel vaktsineeritud, me ei suuda kontrolli all hoida näiteks parvoviiruse levikut.“ Loomaomanikele, kes on endiselt umbusklikud, võib soovitada immuunsuse hindamise vereanalüüsi. Kui immuunsust ei ole, on vaktsineerimine ainus võimalus looma kaitsta. Teine immuniseerimise määra languse põhjus on teenuse hind, mis osale loomaomanikele on takistus. Aga kui lemmikloom juba majja võetakse, siis tuleb peale tema toidu, mänguasjade jm tarviliku arvestada ka tema tervishoiukuluga. Kui võrrelda vaktsineerimise hinda haiguse ravi kuluga, pole 45–55 eurot kõrge hind, tõdeb Toomet.

Ettevaatust loomade iseravimisega! Ta hoiatab loomade nn iseravimise eest. „Teatakse, et Biseptol sobib köha puhul, valude korral tuleb võtta analgiini või ibuprofeeni ja palaviku alandamiseks paratsetamooli, kõhulahtisuse korral levomütsetiini. Aga paratsetamooliga võib kassi tappa ja ibuprofeen tekitab koertel verist oksendust. Levomütsetiin (uue nimega klooramfinekool) on üldse kasutusest kõrvaldatud, et jätta ta varuks kui kõige-kõige-kõigem antibiootikum, kui miski muu enam ei aita. Seega tundub, et on ikka mõistlikum enne ravimite kasutamist arsti poole pöörduda,“ ütleb Toomet. Ta toob näiteks Läti, kus sai antibiootikume ja hormoone sisaldavaid ravimeid veel kümmekond aastat tagasi vaat et lemmikloomapoest osta. „Aga koerte kõrvapõletikud muutusid praktiliselt ravimatuks. Bakterid olid suvalise ravimikoguse ja suvalise kestusega ravikuuridega resistentseks muudetud. Antibiootikume võib kasutada ainult kindla näidustuse puhul ja kindla skeemi järgi. Liiga väikesed doosid liiga lühikese kuurina toovad kasu asemel kahju. Rääkimata sellest, et esmalt peab arst kindlaks tegema, kas on tegu üldse bakteriaalse põletikuga, mis antibiootikumiravi vajab.“

NÕUANNE

Koerte sagedasemad käitumisprobleemid: hävitamine ja rebimine

ida tahab meile öelda terveks päevaks üksi koju jäetud koer, kes on diivanipadjad laiali lammutanud või esikutapeeti närinud? „Seda, et tal on igav ja ta on seetõttu stressis. Kuigi rutiin on oluline, on sama oluline pakkuda loomale tegevust, nii füüsilist kui ka vaimset. Üksluine elu, mille kohta võib öelda ka igavus, on väga sage stressiallikas nii kasside kui ka koerte puhul. Koerad tahavad kuuluda gruppi ja seega on nad õnnetud, kui nendega ei tegeleta. Ei jalutata, jäetakse üksinda õue, omanik on pikalt tööl jne. Kuigi kassid on individualistliku eluviisiga, tahavad nemadki suhtlemist ning pererahva pikemalt kodust eemal viibimine on neile väga stressirohke,“ räägib Toomet. Omanikud on tihti hädas ka koeraga, kes jalutama minnes rihma otsas rebib ega allu käsklustele. „Soovitaksin esimese asjana soetada just teie loomale sobiv jalutusvahend. Seejärel alustada jalutuskäike hästi rahulikus keskkonnas. Olge koeraga kogu aeg kontaktis. Juba see, et koer reageerib oma nimele, on edasiminek. See on suur töö, harjutage teda pisitasa, premeerige pidevalt maiustega. Hea nipp on minna jalutama näljase koeraga, siis on maiustega käsklustele alluma õppimine lihtsam.“ Maiustega tuleb selgelt välja erinevus, kas kutsikas on ärev lihtsalt uude olukorda sattumise tõttu või geneetiliselt. Ärev koer vajab spetsialisti abi. Probleemse käitumisega loomade omanike aitamiseks avas Toomet koos kahe kolleegiga loomade käitumiskliiniku. Samuti on kliinikus avatud kutsikate eelkool, kus ebakindlat ja teisi koeri võõrastavat kutsikat koolitatakse oma hirmudest üle saama. „Kutsikat tuleb juba varajases eas ehk alla nelja kuu vanuses harjutada teiste koertega. Vastasel korral võib tal tulevikus olla neid raske aktsepteerida ja sellest tulenevad koerte konfliktid, mida saaks ära hoida varajase sotsialiseerimisega. See ei tähenda, et koer peab tingimata kõigi teiste koertega suur sõber olema. See tähendab üksnes seda, et ta ei lähe teise koera peale närvi ja suudab teiste koerte juuresolekut rahulikult taluda,“ kirjeldab Toomet. Värsked loomaomanikud võiksid kuulata Tiina Toometi ja tema kolleegide podcast’i „Loomaarst taskus“.

Koerajunnide kaudu levivad haigused Loomaarstile teeb muret ka paljude loomaomanike kergekäeline suhtumine ussirohtudesse. „Kuulen sageli loomaomanikelt väiteid „Minu koeral küll solkmeid pole, ta on tubane loom!“ ja „Milleks talle uusikuur, see on ju looma mürgi-

Olen lohutanud kümneid loomaomanikke, kelle koera ma pole suutnud parvost või katkust päästa.

48 nud koer võib nakatada tuhandeid teisi. Veelgi enam, solkmed võivad peale koerte organismi nakatada ka inimesi,“ hoiatab Toomet.

28. november 2025

Kirbušampoon pole ravim Välisparasiidid elavad looma karvades ja nahal, tekitades sügelust ja ebameeldivat tunnet ning võivad viia karvade väljalangemiseni. Tihti võib olukord minna nii hulluks, et tekib nahapõletik ja muud suuremad probleemid, sest loom ei suuda kratsimist lõpetada. Eestis on levinumad välisparasiidid kirbud ja puugid. Kirbud jäävad sageli lemmiku karvades märkamatuks, eriti tumedat tooni kasukas. Kirbud tekitavad tugevat sügelust ja nahaprobleeme ning võivad ka allergiat põhjustada. Piisab ühest kirbuhammustusest ning loomal tekivad juba üle keha sügelus ja allergianähud. „Kui teie loom lakub end selja pealt selgroo juurest, võib suure tõenäosusega öelda, et tal on juba tekkinud kirbuallergia. Ka sellistel juhtudel olen kuulnud omanikelt: „Me oleme juba korra teinud loomale kirbutõrjet!“ Ent kirbukookonid võivad põrandapragudes elada kuni kaks aastat. Või et „Aga me oleme pesnud looma kirbušampooniga!“ Kahjuks on sellisel pesul vaid ühekordne efekt.“

Koer vajab rahulikku nurgakest

Kõik koeraomanikud peaksid oma lemmiku järelt koristama, sest kakahunnik on suur solkmemunade kasvulava.

tamine!“ Parasiite enamjaolt lemmiku väljaheites ei näegi. Et nad sinna satuksid, peab usse olema koera peensooles nii palju, et nad enam tema organismi ära ei mahu. Seega tuleb parasiiditõrjesse suhtuda väga tõsiselt. Väga oluline on ussikuuri tehes teada oma looma kehamassi. Kui teie koer kaalub näiteks 12 kilo, siis mitte mingil juhul ei tohi anda talle ussirohtu, mis on mõeldud kümnekilosele loomale. Liiga väikese doosi puhul ei pruugi ravim mõjuda, hullemal juhul võib see lõppeda ussi-

Kuigi kassid on individualistliku eluviisiga, tahavad nemadki suhelda ning pererahva pikemalt kodust eemal viibimine on neile väga stressirohke, räägib Tiina Toomet. Kass Donnarumma on perenaisega päri.

de resistentsusega: ussikuurist pole mitte mingit kasu ning uued vastsed on ussirohule vastupidavamad. Ka toakassile tuleb teha ussikuur, sest usse ei saa ainult õuest. Koertel võib esineda mitmesuguseid siseparasiite. Peamiselt solkmeid ja algloomi kutsikatel ning solkmeid, algloomi ja paelusse täiskasvanud koertel.„Just sellepärast peaksid kõik koeraomanikud oma lemmiku järelt koristama, sest kakahunnik on suur solkmemunade kasvulava. Enamjaolt nakatuvad lemmikloomad väljaheidete nuusutamisest. Üks nakatu-

„Me kõik teame, et koer on sotsiaalne loom, vajab omanikuga pidevat suhtlust. Aga käisin hiljuti turismireisil Nepalis, nägin ja pildistasin seal ohtralt kohalikke tänavakoeri. Enamasti nad lihtsalt magasid tänavatel või lonkisid laisalt ringi. Kõik hästi toidetud, oma eluga rahul. Siis mõtlesin küll, et ehk võiksime ka meie siin Eestis lasta oma koertel lihtsalt rohkem koer olla. Pole vaja temaga pidevalt tegeleda. Seda enam, et nii paljud koeratõud vajavad ööpäevas kuni 12 tundi omaette olemist. Oma nurgakest, kus ta saab rahulikult tukkuda, kartmata, et lapsed teda sabast sikutama tulevad.“

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani. Ootame kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn) Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!

+372 5554 5522 • info@nordicvet.ee • Vaata lisa meie kodulehelt www.nordicvet.ee

VETERINAAR KIIBISTAMINE VAKTSINEERIMINE KIRURGIA KIIRABI PÜGAMINE UURINGUD RÖNTGEN VEREUURINGUD ULTRAHELI HAMMASTE HOOLDUS

50 28. november 2025

Läti rahvusooperi ja -balletiteatri esisel väljakul töötab Riia uhkeim ja vanuselt teine, 1887. aastal avatud purskkaev „Nümf“, kelle jalgade ümber mängivad neli last delfiinidega. ERAKOGU

Vennaskondlik ooperireis

sügiseses Riias Kui ooperirõivad, kingad ja ehted olid pagasiruumi sätitud, võis ooperireis Riiga alata. REISIKIRI

Tanel Jan Palgi lp@epl.ee

ennaskond avaldas 1992. aasta septembris kassetil „Rockipiraadid“ melanhoolse punkloo „Riia, mu arm“. Kassett kui muusika salvestamise ja mängimise vahend on jõudnud moest minna, kuid Riia mõlgub mu meeles siiski kui muusikapala vanal kassetil, mida ikka ja jälle on hea kuulata, lootes, et kassetilint magnetofonis sõlme ei lähe. Laulu fraas „Riia, mu arm“ on kinnistunud heatahtlikult mu mällu ning kutsunud omaaegse Liivimaa jõukat pealinna ikka ja jälle külastama ning iga kord lubadusega uudistada piirkondi, mida veel avastada pole jõudnud. Tuleb tunnistada, et ka suursugune Läti rahvusooper ja -balletiteater on jäänud varasemate Riia külastuste käigus kahe silma vahele. Seetõttu otsustasimegi pereringis, kuhu kuulusid mina, mu austraallasest elukaaslane James, ema Veste ning õde Dagne, et teeme retke sügisvärvides Lätimaa pealinna. Riia on nii lähedal, eriti veel, kui vandersellid Tar-

Ooper täitub „Tosca“ publikuga: parter, beletaaž, 1. rõdu ja 2. rõdu. Igasse sektsiooni juhatab fuajeest eraldi sissekäik. ERAKOGU

tust teele asuvad. Tasub meenutada ka olulist ajaloolist sidet Riia ja Tartu vahel – Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna võimuvõitluse tulemusena hakkas 1298. aastal Tartus kehtima Riia linna õigus!

Esimest korda Riia ooperisse Sotsiaalmeedias olin märganud ooperit nautivate tuttavate postitusi Läti rahvusooperi külastustest. Piltidel nähtud teatrisaali kuldselt glamuurne interjöör kutsus elevusega uudistama, mida sügishooajal vaatamiseks pakutakse. Enne piletite ostmist uurisin Riias elavalt ja klassikalist muusikat austavalt sõbralt, kus on saalis mugavaim istuda. Läti ooperifänn soovitas parima ooperikogemuse saamiseks valida keskmine ala parteris või esimese või teise rõdu esimesed read. Parim on istuda esimesel rõdul esimese rea keskel, sest sedasi saab jälgida parteris istuvat publikut ja nende moetaju, lisas ta naerdes. Meie perekondlik reisiseltskond valis vaatamiseks Puccini kolmevaatuselise ooperi „Tosca“ ning vabad istekohad saime esimese rõdu teise rea keskele. Läti rahvusooperi piletiportaali juures on meeldiv, et istekohale klikkides avaneb aken fo-

Läti rahvusooperi teatrisaali interjöör on luksuslikult glamuurne ja rikkaliku ornamentikaga. ERAKOGU

51 toga, mis näitab vaadet lavale. Sedasi ei tule külalistele üllatusena, kui kohale jõudes selgub, et vaadet segab juhuslik post. Ooperiteatri hinnad on samuti täiesti taskukohased, sõltuvalt etendusest võib kehvema asukohaga istekoha pääsme kätte saada 15 euroga. Võrdluseks: rahvusooper Estonia odavaim pilet niruvõitu väljavaatega D-tsoonis on 26-eurot. Ooperirõivad, kingad ja ehted sõiduki pagasiruumi sätitud, alustasimegi ühel oktoobrikuu neljapäeva pärastlõunal sügishallist Tartust autoretke Riiga. Söögi- ja joogipoolise hankimiseks tegime esimese vahepeatuse Rõngus, kus aleviku keskel mäekünkal kõrgub Lõuna-Eesti ainuke ühelööviline uusgooti stiilis sihvaka torniga kirik, mille altariakende värvilised vitraažid on 1900. aastal valmistanud Riia meistrid. Bensiini tankimise peatuskoht oli kaht riiki ühendavas kunagisel raudteetööstuse tuiksoonel Valgas. Paak täis ja piir märkamatult ületatud, jätkus autoretk Valkast edasi Riia poole. Ja oh imet, enne Riia linna sissesõitu selgines päikeseloojanguks taevas ning sisenesimegi loojuva päikese silmipimestavas mesikollases valguses Daugava jõe alamjooksul asuvasse Läti pealinna.

Liftita külaliskorter Riia pakub majutuseks Airbnb ja Booking.com vahendusel palju võimalusi vanalinnas asuvatest hostelitest ja hotellidest kesklinnas asuvate uhkete ja vähem uhkete külaliskorteriteni välja. Mina soovisin külaliskorterit vanalinnas, kuid ratsionaalsema mõtlemisega õde tuletas meelde, et tarvilik on ka parkimiskoht, mida vanalinnas on keerulisem leida. Broneerisime ruumika külaliskorteri Riia kesklinnas, piirkonnas, mille tänavaid ehivad igast küljest Riia linnale iseloomulikud imposantsed ning eriilme-

28. november 2025

HINNAD

Ooper ja vahuvein • „Tosca“ ooperipilet, 1. rõdu, 2. rida, keskmine koht: 40 eurot • Kahe magamistoaga külaliskorter kesklinnas, kolm ööd: 225 eurot (Booking.com, Genius 3. tase) • Kaks pitsat Monterosso restoranis: 43 eurot • Kook ooperiteatri kohvikus: 6 eurot • Crémanti vahuvein, 125 ml ooperiteatri kohvikus: 8 eurot • Paadikruiisi pilet, ~ 50 minutit: à 15 eurot • Riia-Tartu rongipilet: 14,50 eurot

Jalutuskäik vanalinnas, milles oktoobrikuu kuldas puulehti. ERAKOGU

lised korterelamud, millesarnaseid Tallinnas ja ka mujal Euroopas on raske leida. Ruumikas külaliskorter asus stalinistlikult autoritaarse arhitektuurikeelega kobaka korterelamu katusekorrusel ning oli seest kujundatud skandinaavialikus stiilis – petlikult ideaalne instagramlikult täiuslike fotosessioonide korraldamiseks. Katuseakendest paistis kätte Zaķusala saarel (Jänesesaar) asuv Euroopa Liidu kõrgeim torn – 368,5-meetrine Riia raadio- ja telemast, mis kavandati salenevalt nõeljaks, et torn harmoneeruks Riia vanalinna kirikutornidega. Majutuskohta valides võinuks märgata ühe külalise kommentaari, milles lapseootel naine kurtis, et trepiastmetel viiendale korrusele jõudmine oli väsitav, majas puudus lift. Nii oligi – me kõigi jalad said trepil ronides parajalt vatti. Õnneks polnud linnas jalutades vaja

Kogu Alberta iela on kui juugendstiili teatraalne ahhetama panev vaatemäng, mida peaks kogema iga Riiat külastav turist. ERAKOGU

Erilised reisid 2026

Põnevad paigad. Mugav reisimine. Suurepärased giidid. Parim teenindus. TEATRIREISID

Teatrireis „Kinky Boots ehk kirglikud kontsad“ Vanemuises 28.12.2025 ja 26.04.2026 Soodushind 99.– (tavahind 129.–) Teatrireis „Palavik“ / Nikolai Triik jutustab meile Konrad Mäe loo / Vanemuises; algus kell 16.00 22.02.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) Teatrireis „Silva“ Vanemuises; algus kell 16.00 01.02.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS! Teatrireis „Minu geniaalne sõbranna“ Vanemuises; algus kell 16.00 04.01.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) Teatrireis „Hiilgav!“/ maailma halvimaks lauljaks tituleeritud ameeriklanna Florence Fosteri lugu / Vanemuises; kell 16.00 18.01.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS! Teatrireis „Ütlemata“/ dokumentaallavastus on kokku kogunud eestlaste rääkimata jäänud lood / Vanemuises 15.03.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS! / algus 16.00 Teatrireis „Elleni sekund“ Tartu Sadamateatris 12.04.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) Teatrireis „Baskin“ Kiidjärvel 25.07.2026, 31.07.2026 ja 08.08.2026 Soodushind 129.– (tavahind 159.–) UUS! Teatrireis „La Traviata“; kell 16.00 03.05.2026 Soodushind 89.– (tavahind 119.–) UUS!

Teatrireis „Üks helevalge tuvi“ Uuemõisa mõisas; ekskursioon Haapsalus suvi 2026 Soodushind 109.– (tavahind 129.–) Teatrireis„Viimane vaba suvi“ Haapsalu raudteejaamas; ekskursioon Haapsalus 12.07.2026 Soodushind 99.– (tavahind 129.–)

REISID EESTIMAAL

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 30.05.2026 ja 09.08.2026 Soodushind 99.– (tavahind 119.–) Imeline Kirna tulbifestival ja Wile alpakafarm 15.05.2026 ja 22.05.2026 Soodushind 99.– (tavahind 129.–) Kihnu kohvikute päevad 06.06.2026 Soodushind 139.– (tavahind 159.–) Piirissaar – kaunis leid Peipsi järves! 27.06.2026, 11.07.2026, 25.07.2026, 01.08.2026 ja 22.08.2026 Soodushind 149.– (tavahind 169.–) Hurmav ja suvevärvides Hiiumaa. Etendus „Jänki seiklused Hiiumaal“ 28.–29.07.2026 Soodushind 249.– (tavahind 299.–) / UUS! Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere. Suur ringreis! 08.–09.08.2026 Soodushind 259.– (tavahind 289.–) Võlude saar Vormsi 13.06.2026 ja 15.08.2026 Soodushind 109.– (tavahind 129.–)

GOTLANDI SUVI 2026

on broneerimiseks avatud! Soodushind al 79 € 28.–30.06.2026 03.–05.07.2026 17.–19.07.2026 02.–04.08.2026

KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID! Madeira – paradiis ookeanis. Imeline kevad Madeiral! 08.–15.03.2026 Soodushind al 1299.– (tavahind 1399.–) Võrratu Tai Kuningriik ja Koh Koodi saar. Giid Inno Joonas 18.03.–01.04.2026 Soodushind al 2299.– (tavahind 2799.–) Amsterdam, kevadine Keukenhofi aed ja maailmakuulus lilleparaad 16.–19.04.2026 Soodushind al 1099.– (tavahind 1299.–) Maailmalinn London ja etendus „ABBA Voyage“ 03.–05.04.2026 Soodushind al 699.– (tavahind 999.–) / Viimased kohad! Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis! Giid Marina Laikjõe 08.–11.05.2026 Soodushind al 999.– (tavahind 1199.–) Fjordide ja trollide riik – imedemaa Norra! Giid Kaili Kuulmata ja rühmajuht Inno Joonas 13.–17.05.2026 Soodushind al 1199.– (tavahind 1399.–) Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli. Giid Helen Tiitus 30.06.–05.07.2026 Soodushind al 1299.– (tavahind 1499.–) Montenegro kuldne kolmnurk 21.–28.09.2026 Soodushind al 999.– (tavahind 1199.–) Malta – imeline pärl Vahemeres! Giid Ester Eomois 24.10-31.10.2026 Soodushind al 1099.– (tavahind 1299.–)

Estonia pst 1, Tallinn Tuba 402 / IV korrus E, K, N kell 10–14

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Jõuluimed Loviisas ja Porvoos. Kaunid jõuluturud ja romantilised linnad 06.12.2025 Soodushind al 139.– (tavahind 169.–) Helsingi aiandus- ja sisustusmess 28.03.2026 Soodushind al 139.– (tavahind 169.–) Kevadkruiis koos Anne Veskiga Stockholmi 24.–26.04.2026 Soodushind al 37.– (tavahind 69.–) Kaunid Soome linnad – Porvoo ja Helsingi. Giid Katrin Mõttus 16.05.2026 Soodushind al 149.– (tavahind 169.–) Soome elamumess Lempääläs 01.08.2026 Soodushind al 149.– (tavahind 169.–) Neli Soome kaunitari / Helsingi-Tampere-Turu-Naantali. Giid Inno Joonas 20.–21.08.2026 Soodushind al 339.– (tavahind 369.–) Loviisa avatud majade päevad / koos ekskursiooniga Loviisas ja Porvoos 29.08.2026 Soodushind al 139.– (tavahind 169.–) Muinasjutulise Leedumaa merevaigurannik ja imeline Nida. Giid Ele Pedassaar 11.–13.09.2026 Soodushind al 299.– (tavahind 349.–)

Telefon: 620 7676 info@seeniorid.ee

Meie reisid leiad kodulehelt: seeniorid.ee

52 28. november 2025

treppe võtta, sest Riia linnamaastik on Baltimaade pealinnade omadest kõige tasasem ning trepistikke ja künkaid linnapildis ei leidu.

Ooperiks valmistumine Reedeõhtuseks „Toscaks“ hakkasime meeleolu looma juba reede päeval, kui mekkisime oma ööbimiskohas Itaalia päritolu Bosca vahuveini koos oliivide ja erisuguste juustudega. Ooperiväärilised rõivad seljas, sõitsime Bolti taksoga vanalinna õhtusöögile. Kuna kõigi jalad oli päeval kesk- ja vanalinnas sihitult uitamisest väsinud, siis ei hakanud pikalt restorane valima ning õhtustasime kvaliteetset Itaalia kööki esindavas Monterosso restoranis, mille elegantne ja siiani säilinud interjöör kujundati 1930. aastal. Viisaka teeninduse saatel nautisime maitsvaid pitsasid, seejärel suundusime uhkesse ooperiteatrisse. Läti rahvusooper ja -balletiteater asub keevalise ajalooga hoones. See avati 1863. aastal varasema kaitsebastioni asukohal Riia kanali kaldal, kuid põles 1882. aastal suures tulekahjus pea maani maha. Praeguse Läti ooperi juured juhatavad Tartusse, kus jurist Andrejs Frīdenbergs algatas esimese maailmasõja lõpuaastatel idee luua uus Läti ooperitrupp, mis 1919. aastal koliski pärast tulekahju originaalisarnasena taastatud teatrihoonesse. Hoonet on hiljem ajakohastatud ning ajaloolises osas olid renoveerimistööd jätkuvalt päevakorral. Suursuguselt luksusliku ja ajaloolise dekooriga hoone renoveerimine võib aja ja raha mõttes paras pähkel olla, aga lõpptulemus on kindlasti iga eurosenti väärt! Ooperikogemus oli võrratu! „Tosca“ on melodramaatilise libretoga ja võimsalt traagilise lõpuga ooper, kus peategelane, kuulus laulja Floria Tosca, viskub ennastsalgavalt aknast välja. Publik aplodeeris kogu trupile püsti seistes. Ooperi vaheaegadel külastasime ooperiteatri kohvikuid, mida hoones on piisavalt, ning põr-

kasime siin-seal kokku teiste eestlasega. Hiljem arutledes selgus, et minule ja Jamesile, kellele see oli esmakordne ooperikogemus, sümpatiseeris enim esimene vaatus ning õele ja emale teine vaatus. Eriarvamused meid omavahel riidu ei ajanud.

Paadikapten teadis rääkida, et suurvee ajal ei pääse väikeste paatidega kanalit ületavate sildade alt läbi. ERAKOGU

Turistide laupäev Laupäeval suundusime varakult vanalinna, et tutvuda Riiaga, nagu turistidele kohane. Märkasime Riia kanali ääres paadikruiisiteenust, sõbralik keskealine paadikapten müüs meile

allahindlusega piletid – tegu oli paadikruiiside hooaja lõpuga. Pardale saabus teisigi turiste ning romantiline paadiloks mööda Riia kanalit keskturu angaaride ja bussijaama poole võis alata. Paadisõidu taustaks mängib ingliskeelne audiogiid, kus tutvustatakse kanalit ja Daugavat ületavaid sildu, kallastel asuvaid hooneid ja üldist ajalugu. Mulle sai selgeks, et UNESCO kaitse all oleva art déco-stiilis keskturu paviljonide puhul on vaid katuse metallkonstruktsioonid pärit Läti-Leedu piiri lähedal asunud Vaiņode Saksa sõjaväe lennubaasi tsepeliinide angaaridest. Igal juhul on tegemist Euroopa suurima turuhoonega, mis pärast 1930. aastal valmimist oli maailma moodsaim siseturg. Daugaval sõites saab juba imetleda suursuguse jõe avarust ning Riia panoraami kuni suurte kruiisilaevade terminalini välja. Sealt edasi siseneb paat tagasi ahtakesse kanalisse. Turistidena oli kohustuslik külastada ka keskajahõngulist koogi-, šokolaadi- ja liköörikohvikut Black Magic, kus pakutakse sedasamust kuulsat 24 ravimtaime sisaldavat Riia palsamit, mille valmistas 1752. aastal apteeker Abraham Kunze ning mis pidavat ravima pea kõiki haigusi. Haigused likööriga ravitud, suundusime paadikapteni soovituse kohaselt juugendlinnaossa Alberta ielale (Alberti tänavale). Otsisime küll Riia juugendstiili ilusaimat trepikoda, paraku jäi see meil kahe silma vahele. Kes pole veel Alberta ielale jõudnud, sel tuleb see jalutuskäik kindlasti ette võtta. Sellist originaalset, teatraalset, fantastilist juugendstiilis hoonete ja fassaadide küllust pole lähikonnas kusagil mujal kui vaid Riias! Nõnda koputaski Riia vaim lõpuks me õlgadele – on aeg lahkuda! Ema ja õde sõitsid autoga õhtul Tartusse, mina pühapäeva hommikul Vilniuse-Riia-Tartu-Tallinna rongiga samuti, ning James pärast Läti rahvusliku kunstimuuseumi külastust edasi Austraalia poole. Riia, mu arm, millalgi kohtume taas.

36. HOOAEG

REISIKALENDER 2026 VÄLISMAA REISID

EESTIMAA REISID 20.12.2025

Jõulukontsert RAKVERE kirikus

105 €

20.03.2026

VÄNDRAS Lüdigi saalis Annely Peebo kontsert „MINU MUINASLUGU MUUSIKAS“

115 €

TARTU. Vanemuises tantsu-, ooperi- ja sõnalavastus „PALVE. Kummardus Arvo Pärdile“

100 €

TARTU. Vanemuises etendus „PALAVIK“

155 €

19.04

TARTU. Vanemuises I. Stravinski lavaversiooni balletiõhtu „KEVADPÜHITSUS“

100 €

03.05

TARTU. Vanemuises G. Verdi ooper „LA TRAVIATA“

110 €

16.–17.05

TARTU. Vanemuises komöödia „HIILGAV!“

155 €

02.–03.07

VILJANDI OOPERIPÄEVAD

29.03 04.–05.04

07.–08.03 RIIA. G. Bizet’ ooper „CARMEN“ ja J. Straussi ballett „ILUSAL SINISEL DOONAUL“ (+ teater à 50 €) 26.–29.03 BRÜSSEL. W. A. Mozarti ooper „IDOMENEO, KREETA KUNINGAS“ (+ teater 150 €) 28.–29.03 RIIA. P. Mascagni ooper „TALUPOJA AU“ ja R. Leoncavallo ooper „PAJATSID“ (+ teater 50 €)

Palmses „VIHMANA MA SAJAN“ – vendade Urbide lugu (17.07)

160 €

24.–26.07

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD. G. Donizetti ooper „ARMUJOOK“ ja GALA (+ teater à 99 €, 110 €)

470 €

30.–31.07, 07.–08.08

KIIDJÄRVELE ja etendus „BASKIN“

255 €

01.–02.08

SETOMAA

15.–16.08

IDA-VIRUMAA

15.07

Seoses lennuki- ja teatripiletitega tellimine kuni 15.12 (reisid märtsist juunini)

17.–19.04 KOPENHAAGEN. G. Donizetti ooper „DON PASQUALE“ (+ teater 150 €) R. Straussi ooper „INTERMEZZO“. BERLIIN. G. Puccini „MADAME BUTTERFLY“ ja 22.–26.04 DRESDEN. G. Verdi „AIDA“ – solist Marina Rebeka (+ teatripiletid) Torino, kaunid saared Maggiore järvel ja eksklusiivne rongisõit üle Alpide. 03.–07.05 UUS! V. Bellini „PURITAANID“ (lend, 4 ööd, laevad, rong, 6 sööki) (+ teater 65 €, 125 €) 21.–23.05 OSLO. W. A. Mozarti ooper „FIGARO PULM“ (+ teater 110 €)

225 € 1190 € 225 € 950 € 1280 € 1730 € 815 € 250 €

30.–31.05 HELSINGI. J. Sibeliuse helipoeem „LUONNOTAR“ ja P. Tšaikovski ooper „JOLANTA“ (+ teater 115 €) MILANO. La Scalas G. Verdi ooper „NABUCCO“ 05.–08.06 UUS! 1550 € (lend, 3 ööd, 3 sööki, sissepääsud) (+ teater 315 €) 11.–14.06 HAMBURG. Elbphilharmonies sopran Sonya Yoncheva kontsert. Orchestre de l’Opera Royal. 20.–21.06 RIIA. Ooperifestival. Galakontsert ooperipäevad ja G. Verdi ooper „LA TRAVIATA“. 31.07–02.08 SAVONLINNA 710 € Meeleolukas sõit Saimaa järvel ja Imatra kosk (+ teater 220 €) 04.–07.09 VERONA OOPERIFESTIVAL. „AIDA“, „LA TRAVIATA“ 24.–27.09 Sügisvärvides PÕHJA-KARJALA. Joensuu, Koli, Uus-Valamo 22.–25.10 MILANO. La Scalas A. Adami ballett „GISELLE“ ja C. Gounod’ ooper „FAUST“ (+ teatripiletid)

Telli reis tel 522 0009, 645 5925, e-postil comtour@comtour.ee / Lauteri 7c, Tallinn

Jälgi reklaami: comtour.ee

SISUTURUNDUS

Alustati Vahi äripargi viimase ja suurima etapi ehitust –

Tartu lähiste suurim äri- ja tööstuspiirkond saab laienduse Tartu külje all on alanud Vahi tööstuspargi viimase arenguetapi ehitus, mille käigus saab piirkond uue nime – Vahi äripark.

egemist on märkimisväärse laiendusega, mis hõlmab 24 kinnistut 16 ha alal. Äripark on üks viimaste aastate suurimaid ja mahukamaid tööstusja äriarendusi. Arenduse eesmärk on pakkuda nüüdisaegset ja paindliku kasutusega ettevõtluskeskkonda, mis vastab nii kohalike kui ka rahvusvaheliste tööstusettevõtete vajadustele. Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on Vahi äripark suunatud tootmis- ja tööstusettevõtetele. „Oleme aidanud luua Tartu piirkonna ühe terviklikuma äri- ja tööstuskvartali, kuhu ettevõtetel on mugav tulla ja kus neil on lihtne kasvada. Tegemist on arendusega, mis teenib piirkonda aastakümneid,“ sõnas Laur. Hea ligipääsetavus on Vahi äripargi üks peamisi tugevusi. Tiksoja silla valmimine ühendab äripargi otse Tallinna– Tartu maanteega, mis muudab logistika sujuvaks ning vähendab sõiduaega. Lisaks on piirkonnast väga hea juurdepääs Tartu–Jõhvi ning Jõgeva-Tartu maanteedele. Tartu valla arhitekti Egle Nõmmoja sõnul on Vahi tööstuspargi laiendus kaua oodatud arendus, kuna Tartu valla linna lähialal on välja arendatud äri- ja tootmismaa krundid otsa lõppenud. Oleme Vahi tööstuspargi laienduse planeerimisel rakendanud sarnaseid printsiipe juba välja ehitatud tööstuspargi osale. See tähendab, et planeeritud krunte on võimalik liita koos ehitusõiguste liitmisega ehk siis planeeringulahendus on paindlik ning võimaldab eri tüüpi ja suurusega ettevõtetel alal tegutseda ning kasvada. Võimalik on arendada tootmist, teenuseid, laondust jne. Vahi tööstuspark on ühendatud Tartu linna ühistranspordi- ning ka rattaringluse võrguga. Vahi piirkond on juba täna aktiivne tööstuskeskkond. Naabrusse jäävad mitmed tuntud ettevõtted, nagu Hanza, HUUM, BW Metall, Harvia, Betoonimeister ja Dotnova Baltic. Mugavust lisab piirkonnas tegutsev Tehase Resto, mis pakub kohapealset toitlustust.

Arendaja Annuse Arenduste OÜ esindaja sõnul valmib esimese etapi infrastruktuur 2026. aasta kevadeks. Esimesed krundid on juba broneeritud ja huvi on. Laur rõhutab, et äripark on eriti sobilik suurtootmisele, sest asub mõistlikus kauguses elamurajoonidest. „Tööstusettevõtted saavad siin tegutseda ilma, et häiriksid elukeskkonda – samal ajal on ühendused ja teenused käeulatuses,“ lisab ta. Vahi äripark ootab liituma tööstusja tootmisettevõtteid, kes otsivad nüüdisaegset, hästi ühendatud ja tulevikku vaatavat tegutsemispaika. Arendustööd jätkuvad etapiviisiliselt ning kogu infrastruktuur on välja ehitatud hiljemalt 2026. aasta oktoobri lõpuks. Ehitusõiguse saab kinnistutele hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks.

Kõrve tn 1a, Kõrveküla, 60512 Tartu maakond tel 53511884 info@annuse.ee

annuse.ee

54 28. november 2025

TOIT

Eesti perenaiste uus hitt

ahjupannkook „Me ei kavatsegi enam väikesi pannkooke praadida!“ õhkavad Eesti kokandushuvilised, olles uuest küpsetisest vaimustuses.

esti sotsiaalmeedias lööb laineid soomlaste ahjupannkook. Ülimalt lihtsalt ja kiirelt valmiv siiruviiruline pannkook näeb lahe välja ja maitseb hästi. „Lihtsalt super“, „Megahea“, „Enam kunagi ei plaani väikesi pannkooke praadida“, „Väikese vaevaga suurepärane tulemus“, „Enne ei saa pidama, kui kõik on söödud“, „Teen alati kaks plaaditäit korraga“ – nii kiidetakse seda küpsetist.

Kuidas seda teha?

TEKST JA FOTOD

LIHTNE HÕRGUTIS

Tuunikalatäidisega soolane pannkoogirull

Ahjupannkook Silja Luide toiduajakirjanik

Mõnes kodus nimetatakse ahjupannkooki rebimiskoogiks – igaüks rebib endale sobiva suurusega tüki.

VAJA LÄHEB • 4 dl piima • 4 muna • 3 dl jahu • 1 dl suhkrut • 2 tl vanillisuhkrut • näpuotsatäis soola • 100 g sulatatud võid Vispelda munad ja piim ühtlaseks. Vahustada pole vaja, lihtsalt klopi munad piimas lahti. Lisa sõelutud jahu, suhkrud ja sool ning sega vispliga läbi, et tükke ei jääks. Viimasena sega hulka sulatatud või. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus pöördõhurežiimil 15–25 minutit olenevalt ahjuplaadi suurusest. Pannkook peaks olema tahenenud ja pealt (osaliselt) kuldpruun. Mina valisin selle pannkoogi jaoks tavalisest veidi väiksema ja kõrgete äärtega ahjuplaadi (40 × 33 cm) ja küpsemiseks kulus 20 minutit. Küpsemisaeg oleneb konkreetsest ahjust, kuid üldjuhul arvesta suurema ahjuplaadi (enamasti 46 × 38 cm) korral väiksema ajakuluga. Väiksema plaadi või vormi korral, kui kook on

kõrgem, võib kuluda kõige rohkem 25 minutit. SOOLANE TÄIDIS • 2 peotäit riivitud juustu • 2 karpi soolvees tuunikala (tuunikala netokaal u 250 g) • u 200 g kodujuustu • peotäis hakitud maitserohelist (nt murulauku või tilli) Puista riivitud juust ühtlaselt soojale ahjust võetud koogile. Lase pannkoogil jahtuda. Laota koogile tuunikala ja kodujuust, puista peale maitseroheline ja keera pannkook rulli. Lõika rull u 2 cm viiludeks ja naudi kohe.

Eesti perenaisi hullutav fenomenaalne ahjupannkook on pannukakku, mida Soomes süüakse peale hernesupi traditsioonilise vastlatoiduna vastlakuklite asemel. Mõni väidab ka, et seda süüakse neljapäeviti maasikamoosi ja vahukoorega. Sõna „pannu“ tähendab panni ja „kakku“ kooki, nii et otsetõlkes ongi see pannkook. Soomes tehakse seda pannkooki tihti ka nii, et tükeldatud või asetatakse ahjuplaadil olevale küpsetuspaberile ja lastakse sel sulada ning tainas valatakse sinna peale. Eriti hõrgu tulemuse saab aga pruunistatud võiga: ahjuplaadile pandud võil tuleb alguses lasta kõrgel temperatuuril kergelt karamelliseeruda, seejärel tuleb tainas plaadile peale valada ja see retseptis ettenähtud temperatuuril ära küpsetada. Enne küpsetamist soovitatakse lasta tainal veidi (15–60 minutit) seista, nagu ikka pannkookide puhul, et jahu saaks paisuda. Kuid mitte midagi ei juhtu, kui see etapp vahele jätta ja tainas kohe ahju lükata. Tainasse võib lisada ka kodujuustu või kohupiima, samuti võib või ja piima asendada hapukoorega.

MAGUS TÄIDIS • 400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima • veidi piima • 300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat • maasikamoosi Sega vispliga kohupiim ja piim ühtlaseks kreemiks, lisa kohupiimapasta ja sega läbi. Serveeri kohupiimakreemi kas ahjupannkoogi kõrvale kausi sees või määri see koos maasikamoosiga jahtunud koogile ja keera seejärel kook rulli.

Soomlaste traditsiooniline pannukakku näeb välja äge ja on ülimalt maitsev. Ahjupannkoogist võib teha ka soolase või magusa rulli. Soolase täidise jaoks sobib hästi kodujuust, samuti toorjuust või sulatatud juust koos suitsukala või -kanaga, tuunikalakonservi või singiga. Magusaks täidiseks sobib moos, kohupiimakreem, pähkli-šokolaadikreem, vahustatud vahukoor või toorjuustuvaht. Pannkoogitainasse võib riivida sisse õuna, pirni, suvikõrvitsat või porgandit – viimasest kahest võib teha nii soolase kui ka magusa ahjupannkoogi. Peale vanillisuhkru võib tainasse segada muidki maitseaineid, näiteks kaneeli, kardemoni või piparkoogimaitseainet.

Rebimiskook Kui kook saab valmis, lõika see meelepärasteks tükkideks. Mõnes peres on selle nimi rebimiskook – igaüks rebib endale meelepärase suurusega tüki. Ahjupannkook vajab kõrget temperatuuri. Kui su ahjul pöördõhurežiimi pole, küpseta tavalise küpsetusrežiimiga ja tõsta temperatuuri 20 kraadi võrra – tavalise kahepoolse küpsetusrežiimi korral peaks ahju temperatuur olema 220 kraadi. Soolase ahjupannkoogi puhul ära vanillisuhkrut lisa, tavalist suhkrut pane tainasse 1 tl ja soola 0,3–0,5 tl. Gluteenivaba pannkoogi jaoks asenda nisujahu riisijahu või riisi- ja maisijahu seguga ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Tavalist nisujahu kasutades pole küpsetuspulbrit vaja lisada, sest ahjupannkook kerkib niigi hästi. Soolane glueteenivaba ahjupannkook

Ahjupannkoogi kõrvale passivad hästi moos ja kohupiimavaht.

Munal on mõju

Muna annab jõudu ja jaksu, sest sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid. Suured, tervist täis kodumaised munad tulevad Harjumaalt, Kulli farmist, kus tublid munejad saavad vabalt ringi siblida ja mõnusalt õrrel puhata. Kulli farmis jälgitakse hoolikalt kanade heaolu ning pakutakse neile vaid parimast kodumaisest teraviljast valmistatud toitu.

56 28. november 2025

RAAMAT

i p Pi Pikksukk

on vabakasvatuse pöörane produkt, kes tuleks kohe tühistada „Pipi Pikksuka“ raamat tuleks keelustada, sest see kirjeldab liiga täpselt tänapäevaste laste käitumist.

ARVUSTUS

Jaan Martinson jaan.martinson@delfi.ee

i kujutagi ette, et Pipi Pikksukk sai tänavu 89-aastaseks. Astrid Lindgren lõi ta kaheksa kümnendit tagasi, kui kirjutas raamatu isepäisest üheksa-aastasest plikast, kel on punased juuksed ja patsid, jalas erinevast paarist sukad, mida hoiavad üleval tripid, lühikese seeliku all poolde reide aluspüksid, nagu toonane mood ette nägi, ning varvaste otsas paadisuurused kingad. Kui kirjastus Sinisukk avaldas järjekordse trüki legendaarsest raamatust, tekkis soov seda sirvida, et näha, kuivõrd nüüdisaegseks on raamat muutunud. Ja oh õnnistust – kõik on sama nagu enne. Pipi on endiselt Pipi ja tema isa ikka veel neegrikuningas Eefraim. Mitte lõunamere saare valitseja nagu paljude teiste riikide kordustrükkides.

Pipit ei võetud eeskujuna Samas on n-sõna kasutamine raamatus väike mure. Peamine probleem on Pipi ise, sest ta ei saa kuuluda tänapäevasesse liberaalsesse maailma, olles lastele eeskuju. Ajal, mil raamat ilmus, olid ühiskonnas reeglid paigas ning lapsed võtsid Pipit ja tema põhjustatud segadusi kui head huumorit ning itsitasid kaasa. Kordagi ei tulnud kellelgi isegi mõttesse käituda Pipi kombel – hakata politseinikele vastu, haukuda õpetajate kallal, räusata etendustel ning alandada vanemaid inimesi. Veel paar kümnendit tagasi olid moraalinormid laste teadvusesse raudpoldiga kinnitatud – nii lihtsalt ei käituta, pole sünnis, ja kui käitutakse, siis järgneb karm karistus.

Tänapäeval valitseb heaoluühiskonnas käitumisvabadus. Lastele on kõik lubatud, õpetaja aga taandatud klienditeenindajaks. Kahtlemata saaksid noored „Pipit“ lugedes indu juurde. Võtkem või dialoog päevast, kui Pipi otsustas korraks kooli põigata. „Noh, Pipi, mis sa arvad, kui palju on kokku kaheksa ja neli?“ „Nii umbes kuuskümmend seitse,“ arvas Pipi. „Hoopiski mitte,“ ütles koolipreili. „Kaheksa ja neli on kokku kaksteist.“ „No kuule, eideke, nüüd läheb asi küll liiale,“ ütles Pipi. „Sa ise ütlesid äsja, et seitse ja viis teeb kokku kaksteist. Mingi kord peab isegi koolis olema. Pealegi, kui sa oled nii lapsikult vaimustatud nendest rumalustest, miks sa siis omaette kuhugi nurka maha ei istu ja ei arvuta ja meid maha ei jäta, nii et me saaksime kula mängida?“ Tõesti, miks ei võiks tavaline laps õpetaja kallal klähvida, kui üleilmne staar seda teeb ning seda tiražeeritakse miljonites.

Raamat vajab vanemlikku selgitust

Üsna kindlalt diagnoositaks Pipil ATH, sest tüdruk on impulsiivne, tal puudub keskendumisvõime, ta räägib palju ja katkestab teisi.

Kui lugeda üleilmseid arvamusi „Pipi Pikksuka“ teemal, siis lapsevanematele on mitmes riigis antud juhiseid, kuidas raamatule tänasel päeval läheneda. Enne olevat mõistlik lapsele selgitada, et ajastul, mil „Pipi Pikksukk“ kirjutati, olid ühiskondlikud normid teised ja praegu need ei kehti. Lapsega tuleks pidada maha arutelu reeglite, käitumisnormide ja empaatia teemal, tõdeda, et Pipi teod ei ole enam aktsepteeritavad ning neid tuleks taunida või võtta huumoriga. Ja et Pipi on siiski kirjanduslik persoon ning reaalses elus võiks tal minna väga täbarasti. (Või siis mitte, sest nüüd on ju lastele kõik lubatud...)

Tänapäeva ühiskond ei taluks kindlasti, et üheksa-aastane ennast täis plika elaks vanemateta, ning kui ta teeks paarile politseinikule tuule alla, siis peagi tuleks eriüksus teda kinni võtma ning lastekodusse transportima.

Ka Pipil oli ATH Samuti võib olla üsna kindel, et Pipil diagnoositaks ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire, sest tüdruk on impulsiivne, tal on raske paigal püsida, keskendumisvõime puudub, ta läheb kiiresti ühest tegevusest teise, räägib palju ja katkestab teisi. Samuti on Pipil OT, opositsiooniline trotsimishäire – ta eirab täiskasvanute reegleid, vaidlustab autoriteeti ja keeldub allumast. Ilmselt pole kaugel aeg, kui „Pipi Pikksukk“ keelustatakse ja seda saab lugeda vaid teadustööd tehes. Loodetavasti kodudest teoseid konfiskeerima ei hakata, seega soetage endale „Pipi Pikksuka“ raamat, kuni pole veel hilja. Põhjusi, miks „Pipi Pikksukk“ riiulitelt elimineerida tuleb, on mitu: tema lood on rassistlikud, võimuvastased, vägivaldsed nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning pisikesest punapäisest fuuriast võib saada lastele suur eeskuju. Lindgren on öelnud, et Pipi sümboliseerib lapse unistust täielikust vabadusest – maailmast, kus laps saab otsustada ise, olla tugev ja sõltumatu, ilma et täiskasvanud teda pidevalt piiraksid. Ainult et ta ei osanud arvata, et tulevikus nii ongi, ega sedagi, milleni kogu see vabadus, mida paljud lapsevanemad igati toetavad, lõpuks välja viib. Allpool on raamatunäidetega varustatud põhjused, miks „Pipi Pikksukk“ tuleks keelustada ja raamatud tuleriidale saata. Hakkame otsast minema.

58 28. november 2025

Vägivald sünnitab vägivalda. Kuidas tuleb reageerida kiusule? Mõistagi nii nagu Pipi. Kui kõrvaltänava poisid hakkasid Villet togima ja Pipit narrima, algas omakohus: kaks kiusajat tõsteti kase, üks väravaposti otsa, neljas visati üle tara lilleklumpi ja viies topiti mängukärusse. Nii peabki käituma, vägivald on lubatud. Politseinikele ei tohi alluda, neid tuleb kottida. Kuidas käituda, kui politseinikud nõuavad seaduse täitmist? Loomulikult tuleb nad mänguliselt sinnasamusesse saata ja neid mõnitada. Kui kaks mundrikandjat tulid Pipit lastekodusse toimetama, hakkas patsidega plika nendega kulli mängima, viis katusele roninud politseinike alt redeli minema ja lõpuks viskas nad tänavale. Kool on saatanast. Kangelased koolis ei käi ja saavad kenasti hakkama ka kirjaoskamatuna. Ärge vangistage end pooleks päevaks koolipinki, olge nagu Pipi! „Kas tead, preili, oli hirmus tore siia tulla ja näha, kuidas teil siin on. Aga ma ei usu, et kooliskäimine mulle midagi pakuks. Olgu selle jõuluvaheajaga, kuidas on. Ikkagi liiga palju õunu ja ilveseid ja usse ja muud sihukest kraami. Ma lähen peast täiesti segaseks,“ kuulutas Pipi õpetajale pärast oma esimest koolipäeva. Prahi koht on tänaval. Unustage prügikastid ja biojäätmed, kõik praht tuleb pilduda tänavale, küll keegi selle ära koristab. „Segasumma suvila ees istusid Pipi, Tommy ja Annika. Otse värava kõrval kasvav pirnipuu sirutas oma oksi nii kaugele alla, et lapsed võisid istudes suurema vaevata noppida parimaid väikesi augustikuu pirne. Nad nosisid ja sülitasid pirnisüdamikud tänavale.“ Loomade väärkohtlemine on okei. Kui laps kohtub loomaga, kellest jõud üle käib, tuleb demonstreerida, kes on looduse kroon,, nagu tegi Pipi pulli kohates. „Nagu öeldud, vabandust, et eksitan,“ kordas Pipi. „Ja vabandust, et ma selle ära murran,“ lisas ta ja murdis pullil ühe sarve

Nooruke Inger Nilsson on Pipi-filmidega saanud maailma kuulsaimaks Pipiks. AKG-IMAGES/SCANPIX

peast. „Tänavu pole kaks sarve enam moes. Tänavu on kõigil parimail pullidel vaid üks sarv. Kui neil sedagi on,“ lisas ta ja murdis ka teise sarve ära... Oh, kui naljakas. Vaeseid võib mõnitada. Kui sa oled tänu vanematele rikas laps – näiteks annab neegrikuningast isa sulle kulutada kohvritäie kuldraha –, tuleb oma jõukust demonstreerida. Tsirkusse minnes nõudis Pipi, et kassapidaja peab etenduse ajal kaks korda köiel kõndima, ning keeldus kuldmündi eest vahetusraha vastu võtmast. „Mida ma nende kõigi väikeste inetute valgete rahadega peale hakkan?“ küsis Pipi pahaselt. „Hoia need endale, ma vaatan sind selle asemel kaks korda.“ Kui Pipi pani maadleja Kange Adolfi selili ja talle ulatati auhinnaks sajakroonine sedel, sai rikas tüdruk pahaseks.„Mis ma selle paberilipakaga peale hakkan? Sa võid selle võtta ja selle sees heeringat küpsetada.“

MEIL ON MITMEKESISED VÕIMALUSED ELAMISEKS ÜHE- JA KAHEKOHALISTES TUBADES.

Kangelased saavad kenasti hakkama ka kirjaoskamatutena. Ärge vangistage end pooleks päevaks kooli, olge nagu Pipi!

Käitumisreeglid ei kehti. Kui väärikad daamid kutsuvad lapse kohvi jooma, siis tuleb seal käituda võimalikult ebaviisakalt. „Pipi sirutas jalad välja ja sättis koogitaldriku oma suurte varvaste vahele. Siis hakkas ta kooke kohvitassi kastma ja nii suurel hulgal suhu toppima, et ta ei suutnud sõnagi lausuda. Üheainsa silmapilguga oli ta oma taldriku tühjaks teinud. Ta tõusis püsti, lõi käega taldriku pihta, nagu oleks see olnud tamburiin, ja läks laua juurde vaatama, kas seal on veel mõni kook alles.“ Ja siis tordisöömine... „Laual seisis suur vahukooretort. Keskel kaunistas seda punane kompvekikild. Käed seljal jäi Pipi torti vaatama. Äkitselt ta kummardus ja napsas kompvekikillu suuga ära. Aga ta oli ülearu suure hooga all kummardunud, ja kui ta siis jälle ennast sirgu ajas, oli kogu tema nägu vahukoorega koos.“ Käituge nagu Pipi ja teie vanemad on kahtlemata õnnelikud. Valge valitseb mustanahalisi. Kui Pipi isa Eefraim jõudis Kurrunurruvutisaarele, tahtsid kohalikud ta esmalt ära süüa, ent kui mees oli paljakäsi palmi välja juurinud, pakkusid talle kuninga kohta. Mille Eefraim ka vastu võttis. Sest neegreid, kuigi neid oli vaid 126, on ju mõnus valitseda.„See on peaaegu kõige õigem alamate hulk. Rohkematel ei jõua silma peal hoida,“ selgitas kuningas.

Vabakasvatuse vili Kui „Pipi Pikksukk“ kokku võtta, siis saaks sellest teadustöö teemal „Milleni viib vabakasvatus“. Viib kasvatamatuseni piiramatu vabaduse tuules. Ja kui lugeda või kuulata õpetajate pisarsilmi jutustatud lugusid reaalsest elust, siis selgub, et Pipi ei eksisteeri pelgalt raamatus. Ainult et tänapäeva Pipi ei pea olema tugev, et ennast kaitsta, seda teevad tema eest vanemad.

KÄSITÖÖSÕBRA KAUBAMAJA 24 H SINU ARVUTIS KAASAEGNE PÄRLIPOOD • Ühine postitus ja arveldus • Sind ootab enam kui 190 000 toodet • Kudumine, heegeldamine, kangad, lapitehnika, naha- ja pärlitöö, tikkimine • JUKI, Janome õmblusmasinad ja overlokid • Nika kudumismasinad

Teenuse hind al 1650 € Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald, Valgamaa

Otse maaletoojalt: Karnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

60 28. november 2025

Näitusevaade „Varisevate siluettide varjus“, 2023 ROMAN-STEN TÕNISSOO

TUNNUSTUSED

Anna Mari Liivrand • Anna Mari Liivrand (1993) õppis Eesti kunstiakadeemias skulptuuri ja installatsiooni (BA 2016) ja kaasaegset kunsti (MA 2022) ning täiendas end Islandi kunstiakadeemias vabade kunstide valdkonnas. • 2014. aastal pälvis Liivrand noore skulptori preemia. • Peale isikunäituste on ta osalenud mitmel grupinäitusel, sh seitsmendal Artishoki biennaalil. • 2020. aastal tunnustati teda Eduard Wiiralti preemiaga ja 2021. aastal Eesti kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näitusevaade „Karikakra torge“, 2021 ROMAN-STEN TÕNISSOO

Detail „Õrn kubisemine I“ Alumiiniumraam, vitraaž, grafiit ja värvipliiats paberil, 42 × 30 cm, 2023 ALBERT KERSTNA

Näitusevaade „On the Edge of Fading Voltage / Hajuva pinge äärel“, 2025 TOR SIMEN ULSTEIN

Mis jääb siis,

kui meid enam pole? KUNST Eesti suurima ja uusima naiskunstnike stipendiumi pälvis Anna Mari Liivrand.

nna Mari Liivrand näitab oma ateljees ette aarded. Lutheri kvartali varemetest kogutud grafitiga klaasitükid. Hambaarsti juurest kaasa saadud tarkusehammas, puhkamas punakuldsel siidpadjal. Kohev kollektsioon isiklikke ripsmekarvu ja karpi peidetud sapikivid. Tulevaste taieste osaks saavad detailid varitsevad kunstnikku kõikjal, olgu arstikabinet või vana vineerivabriku tagune tühermaa. Isegi kõnniteelt linnas võib avastada mõne oota-

TEKST

Tiina Kruus tiina.kruus@epl.ee

FOTOD

Kiur Kaasik kiur.kaasik@delfi.ee

matu leiu, mis kõlbab tulevaseks kunstiprojektiks tasku pista. Skulptor ja installatsioonikunstnik, aga ka joonistust viljelev Anna Mari Liivrand on isikupärase käekirjaga looja, kes hoolimata suhtelisest noorusest – ta on 32 – on oma põlvkonna üks silmapaistvamaid kunstnikke. Ta on pälvinud mitu preemiat ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Kaamos Groupi vastne stipendium on samuti tähelepanuväärne lugupidamisavaldus tema töö eest.

Tähelepanu, naised! Stipendium asutati just nimelt naiskunstnikele ning on Eestis seninägematu suurusega – 25 000 eurot. „Ma arvan, et kunstivallas on olnud lihtsalt hästi pikk aeg, kui meesgeenius on olnud domineerivam nähtus,“ pakub Anna Mari stipendiumi asutamise ajendit. „Kuigi naisloojaid on läbi Eesti kunstiajaloo väga palju ja nad on olnud väga armastatud publiku poolt. Võib-olla naised ise on nüüd ka jõulisemad, kehtestavad ennast rohkem ja neid pannaksegi rohkem tähele kui värsket lainet. Igal juhul on praegu hea hetk rohkem hoogu anda, et sellest saakski normaalsus!“ Ta on aeg-ajalt tajunud, et teemad, mis naisi rohkem kõnetavad, ei ole olnud kunstiavalikkuses populaarsed või hinnatud. Naiste tunnustamine aitab Liivranna sõnul ka nende huvipunkte rohkem nähtavale tuua. Kaamose stipendiumi mõõdab Liivrand täiesti teistsuguse kaaluga, sest see annab võrreldes varasema tunnustusega võimaluse pikemalt ja süvitsi tööle keskenduda. Kuigi küllaltki erandliku kunstnikuna on Anna Mari teinud seni peale loomingu ka palgatööd galeristina Hobusepea ja Draakoni galeriis.

Liivrand tunnistab, et tema jaoks on elu kunstis ainumõeldav: „Olen väikesest peale teadnud, et tahan saada kunstnikuks. Ja ma ei ole isegi osanud mõelda, et sellele võiks olla mingi alternatiiv. Kunstiga töötamine annab mulle tohutult tagasi, kohtun nii paljude lahedate inimestega. Ja mis iganes raskused sellega kaasnevad – selle üle ei ole põhjust murelik olla, kui erialavalik väga meeldib.“ Kunstnikel on tema sõnul küllap keerulisem avalikkuses silma paista – võrreldes kasvõi näitlejate, sportlaste või lauljatega, kuna viimastel jagub suuremaid platvorme oma töö näitamiseks, mis käib paljuski televisiooni kaudu. „Kunstnikuna ei ole sa ka seotud mingisuguse organisatsiooniga, kes sind turundab. Oled ikkagi üksiktegija, kes peab kuidagi infotulvast läbi murdma – võib-olla tuleneb sellest ka kunstivälja vähesem nähtavus,“ ütleb Anna Mari. Samas ei ole ta kindel, kui suur probleem see Eestis ikkagi on. „Kui meil toimuvad siin Arsi majas jõuluturud või avatud uste päevad, siis inimesed tulevad hea meelega vaata-

61 28. november 2025

ma. See on hea võimalus publikuga kohtuda ja näidata oma loomingut ka võib-olla neile, kes näitusesaali ei satu.“

Ahvatlused ja ähvardused Oma loomingus näeb Anna Mari ise sarnaseid jooni vanema põlvkonna graafikutega, kasvõi Tõnis Vindi, ehk ka Mare Vindiga. Skulptuuri vallas on paralleele küllap vähem, usub ta. Kunstis huvitab teda kõige enam eri äärmuste vahel tasakaalupunkti leidmine. „Ilu ja ähvardavus, kodusus ja sakraalsus, väikesed detailid ja suured ruumid. Et kuidagi panna see kunstiline maailm kõikidest skaala erinevates punktides olevatest momentidest kokku. Mind kõnetab valdavalt teema, mis inimestest elu jooksul maha jääb – kasvõi väike pudipadi kuskilt taskupõhjast kuni suurte varemeteni välja. Kuidas need ruumid keskkonnas või maastikus meid mõjutavad või kuidas väiksed asjad meie argipäevas kohal on. Millised asjad alles jäävad, kui inimest enam ei ole. Sealjuures ka sümboolika läbi erinevate ornamentide,

mida inimesed enda ümber loovad, et tähendusi tekitada.“ Viimasel ajal on Anna Mari tähele pannud, et tema joonistuste üks läbivaid motiive on mürgitaimed. Esmapilgul väga kaunid ja uhked, aga samas on nende puhul tajutav teatav oht. Pead olema teadlik, et neist eemale hoida. Eriti karuputk on alati olnud talle huvitav motiiv. Anna Mari kasvas üles Keilas, kus karuputke leidus palju. „Ühest küljest mõjusid sealsed suured karuputkeväljad ligitõmbavalt, aga teisalt tead, et sinna vahele jalutama minna ei tasu. Sellise maailma pealtnäha ahvatlevuse varjus hiiliv ähvardus on sageli teema, mida ma enda loomingusse põimin.“ Teda köidavad ka väikesed detailid, mida ta sageli seob suurematesse installatsioonidesse. Kõik muljed, mida ta keskkonnast kogub, ei jõua alati kohe loomingusse, vaid vajavad ka mõningast settimist, et siis millalgi jälle tähelepanu keskmesse tõusta. Niisiis ootavadki nad tema ateljees oma aega. Eestis pole Liivranna näitust praegu vaadata, kuid pühapäeval lõpeb tema isikunäitus

Kunstis huvitab Anna Marit kõige enam eri äärmuste vahel tasakaalupunkti leidmine. „Ilu ja ähvardavus, kodusus ja sakraalsus, väikesed detailid ja suured ruumid.“ KIUR KAASIK

„On the Edge of Fading Voltage“ Oslo lähistel Bærumi kunstihoones, kuhu tema tööd valiti 800 kandidaadi seast. „Vaatan seda näitust kui maastikku, kus kohtuvad inimestest maha jäänud asjad, kus on viiteid mingitele väikestele esemetele. Ja suurematele ruumidele – tööstuslikele või sakraalsetele. Mahajäetuse tunne on seal valdav. Olen kasutanud samamoodi joonistustel mürktaimi Eesti ja Norra loodusest. Ja kombineerinud sinna ka mingeid surnuaiamotiive ja elektriposte, mis mõjuvad turvaliste märkidena inimmaailma kohaolust, aga jäävad siiski kaugeteks ja kättesaamatuteks. Ikka see mäng meelitavuse ja eemale hoidmise vahel.“

Argipäeva maagia Kassikarvad, martsipan, kalamaksaõli, merevaik, kontaktläätsed, tarkusehambad – kõiki neid tavatuid materjale põimib Liivrand oma loomingusse. Kui hammas juba tuleb välja tõmmata, siis tasub see ära kasutada. Liivranna hambaga

Kassikarvad, martsipan, kalamaksaõli, tarkusehambad – kõiki neid tavatuid materjale põimib Liivrand oma loomingusse.

62 28. november 2025

objekt osteti lausa Kumu kogusse. „Nii et üks minu hammas on siis Kumu kollektsioonis, osa Eesti kunstiajaloost!“ rõõmustab autor. Ripsmekarvu plaanib Liivrand kasutada mõnd skulptuuri luues kui detaili, mis inimesest alatasa niiviisi maha jääb, et me ei märkagi seda. „Mingid asjad kaovad meist, hajuvad. Väikesed elemendid inimesest endast, mida me võib-olla enda puhul ei märkagi, kuna vaatame ennast pigem läbi mingite sümbolite ja minapildi. Samas see miski, mida me endalt maha heidame, on mulle huvi pakkunud. Kuidas lõpuks see osa inimesest, mis peaks kõrvale jääma, muutub omakorda dekoratsiooniks, mis toob esile mingi ruumilise objekti või skulptuuri.“ Väikeste asjade puhul võlub teda ka teatud maagilisus. Nagu ripsmekarvade puhul komme, et kui sa paned ühe sellise endale põue, siis saad midagi soovida. Kalamaksaõlikapslid ja šampoonipudelid kui efemeersed esemed, mida inimesed kasutavad, mis on mõeldud mingiks väikseks hetkeks. „Selliste argiste ligitõmbavate materjalide juures meeldib mulle mingi ajutine atraktsioon, et sa iga päev korra võtad selle ilusa kalamaksaõlikapsli – mind kõnetab selline rituaalne tegevus.“ Uue projektina ootab Anna Marit ees Köler Prize, mis peale seitsmeaastast vaheaega taas välja antakse ning kus laureaati asuvad välja selgitama viis valitud kunstnikku. Arhitektuurimuuseumis avatakse peatselt näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“, mida kureerib Villem Tomiste ja mis mõtestab vanalinna piire – ka seal plaanib Liivrand oma loominguga osaleda. Vabadus nii stuudios omaenda ideede kallal nokitseda kui ka võimalus ette pandud projektides kaasa lüüa köidavad teda ühtviisi. „Konkreetne etteantud projekt paneb mõtte tööle ja see on väga nauditav protsess, kui sa

NAUDING VÄRVIDEST

25 000 EUROT

Kaamose stipendium on Eesti suurim

aasaegse Kunsti Eesti Keskus koos Kaamos Groupiga asutasid Kaamose stipendiumi, mille väärtus on 25 000 eurot. Tegemist on praegu suurima stipendiumiga Eesti kunstiväljal ning see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Esimene stipendium antakse välja 2025. aasta novembris. Kaamose stipendium on Kaamos Groupi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös välja antav erastipendium, mille eesmärk on anda hoogu Eesti naiskunstnike te-

Tunnustus annab kinnitust, et ta on erialavalikuga õigel teel. Aga praegu hindab Anna Mari ametlikest auhindadest veelgi rohkem seda, kui inimesed tulevad tema kunsti vaatama – see on tegelikult kõige suurem asi. KIUR KAASIK

saad neid hammasrattaid teisiti käima panna. Nii üht- kui ka teistmoodi töötades saad uusi ideid, kuidas midagi lahendada ja leida värsked kujundid loomingusse,“ tõdeb Anna Mari. „Ma mõtlen väga palju oma loomingule, olen hästi visuaalne mõtleja. Kui ma bussis sõidan või tänaval kõnnin, siis liigutan pidevalt mingeid erinevaid loomingukomponente oma peas ringi. Olen oma loomingumaailmas sees,“ kirjeldab kunstnik oma loominguprotsessi. Liivranna kunstile on omistatud tänapäevaste võtete sidumist gootilike ja baroksete elementidega. „Mind huvitab see, kuidas varase-

gevusele ja tekitada kohalikul kunstiväljal uusi võimalusi. Kaamose stipendium antakse Eesti naiskunstnikule, kes on suurepärases loomingulises sõiduvees, et hoogu jaguks pikemaks ajaks. Selle eesmärk on võimaldada kunstnikul pühenduda oma loomingule ja erialale. Kaamos on varemgi naiskunstnike loomingut toetanud ja soovib seda jätkata ka edaspidi. Aastas antakse välja üks stipendium ning saaja otsustab erialaprofessionaalidest koosnev žürii.

mate ajaperioodide dekoratiivsus tänapäeva kunstis tööle hakkaks, kuidas ta mõjuks kaasaegses maailmas, mis võib-olla ei armasta sedavõrd pillavat dekoratsiooni nii palju kui varasemad perioodid. Selle põhjal olen ka oma loomingus läbi käivaid kujundeid ja motiive vorminud dekoratiivsemaks. Mulle on põnev see, et nad muutuvadki, omaette labürindiks või metsaks, kuhu sa jääd uitama oma pilguga, see kuidagi ei lõpe, vaid muutub ühest asjast teiseks, kasvab ja areneb. Olen oma loomingusse proovinud tuua sellist dekoratiivset uitamist.“

AASTAT KVALITEETSET TRÜKITEENUST

TRÜKK

• Visiitkaardid • Brošüürid, raamatud, almanahhid • Firmablanketid, ka isekopeeruvad • Etiketid • Kleebistrükised • Reklaamlehed, voldikud • Ümbrikud • Plakatid • Piletid ja -raamatud • Ajalehed

KUJUNDAMINE • Trükised • Reklaamid

Võimalused Kaevandusmuuseumis ettetellimisel:

JÄRELTÖÖTLUS

• Klamberköide • Liimköide • Kammköide • Kõvaköide • Voltimine • Soonimine • Perforeerimine • Numereerimine • Stantsimine • Aukude puurimine • Lakkimine • Lamineerimine Tel 443 3309/564 2411 • info@hansaprint.ee • Savi 17/5, Pärnu

www.hansaprint.ee

• ekskursioonid nii maa all kui maa peal • konverentsi- ja seminariruumid

nii maa all kui maa peal (kuni 200 kohta teatristiilis ja kuni 180 kohta laudadega) • retromajutus (34 kohta) • saun (15 kohta) • kohvik ja catering (toitlustamine nii maa all kui maa peal) • territoorium suurürituste korraldamiseks • meeskonnakoolitused, ühisüritused • lisavõimalused: karjäärisafari, vee-, kaatri-, seiklusmatkad, ronimisseinal kaljuronimine jne

SA Eesti Kaevandusmuuseum Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald, Ida-Virumaa, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017

KAEVANDUSMUUSEUM PAKUB SEIKLUSI NII MAA ALL KUI MAA PEAL

64 28. november 2025

reket, KULTUUR

reketi seitsmes plaat „Leekrüübe“ on senistest kõige lühem, viimastega võrreldes rohkem räpile orienteeritud.

mitte räppar „Ma ei ole aastaid oma muusikas ropendanud. Aga nüüd tunnen, et suva. Mis vahet seal on,“ räägib reket oma uuest plaadist.

INTERVJUU

Aleksander Algo aleksander.algo@delfi.ee

FOTOD

Ilmar Saabas ilmar.saabas@delfi.ee

änavu 40-aastaseks saanud muusik reket on viimasest albumist saati kontserdiväliselt peamiselt varju hoidnud. Kui ta kevadel juubelit tähistas, ütles mitmest intervjuust ära. „Ma ei ole mingi seltskonnategelane, polnud tunnet, et peaksin midagi jagama. Elu läheb edasi ja mida aeg edasi, seda vähem sünnipäev üldse midagi tähendab,“ ütleb ta. Ühtlasi ei olnud tal käsil loominguliselt õitsvaim aeg. Ta ei kirjutanud palju uut muusikat, ning kui kirjutas, polnud sellega rahul. Midagi pidi muutma. reket ütleb, et lõpetas teadlikult uudiste lugemise, käib vaevu internetis ja on enda elust sotsiaalmeedia täielikult välja lõiganud, sest scroll’imine võttis vahepeal sõltuvuse mõõtmeid ning halvas keskendumisvõime ja loomingulisuse. Telefon on nüüdsest ainult helistamiseks, sõnumite saatmiseks, kaardimakseteks ja Duolingoks. Muide, mitte keele, vaid male õppimiseks. „Muusikast sai maailm, milles ma ei orienteeru. / Kolm aastat kuulan’d biite, sittagi ei resoneeru. / Proovisin suht kõike: teraapia tegi dialoogi, / nott tegi nukrameelseks, seened tegid pea lahti. / Pole esimene ju, kes selle tõega live’i ronis, / aga see asi ikka on ses fucking telefonis.“ Nüüd, pärast kaht luhtunud katset albumit kirjutada ja kahe ootamatu mõjutaja tõukel on reket valmis saanud oma seitsmenda plaadi „Leekrüübe“, mis märgib viimastel aastatel raadiosse sobilikumat kõla emmanud räppari jaoks naasmist hiphopilike juurte juurde.

Kohtume ühes Kadrioru kohvikus. Peamiselt mõlgub mu mõtteis üks: kas räppar viitab uuel plaadil, et see jääb tema viimaseks? Kuid mitte sellest ei alusta me vestlust. See oleks ju igav.

Suvine kalahooaeg on mõnda aega läbi. Kuidas tänavu näkkas? Kalamehepisiku sai reket kasuisalt. Siin poseerib ta Mehhiko läänerannikul püütud purikalaga. Eestis võtsid sel suvel hästi haug ja säinas. ERAKOGU

Hästi. Kõige parem saak oli Hiiumaal. Sai haugi ja säinast kõvasti võetud ja ridva otsast hakklihamasina vahele pandud. Nii see käib. Ma olen väga uhke Eestimaa liigirikkuse üle nii metsas, merel kui ka seenemetsas. Kuniks sellist asja veel on ja loodus on puhas, tasub võtta oma.

Miks sulle kalapüük nii väga meeldib – on

asi rahus, mida see pakub, või adrenaliinis, kui kala õnge otsas on? Rahus, ikka rahus. Rahu sa võid kalale minnes enam-vähem kindlalt saada, aga õnge otsa sa ei pruugi midagi saada. (Naerab.) Okei, Saare- või Muhumaal on mingid lahed, mille puhul võid päris hästi teada, kui on haugihooaeg ja vesi on mingi teatud temperatuuriga, küll ta sealt tuleb, aga pigem on asi minekus. Lähed ja tõmbad püksid jalga või lähed paadiga, igatpidi. Mulle meeldib looduses olla ja kalapüük annab hea väljundi selleks. Mu kasuisa püüdis kala, ilmselt sealt ma selle pisiku sain.

Sa said kevadel 40-aastaseks. Hilinenud õnnesoovid! Ma tänan.

Kuidas 30-ndad sind kohtlesid? 30-ndad läksid väga kiiresti. Väga töökalt, andsime väga palju kontserte koos Lauriga (reketi DJ Lauri Täht – toim). Need aastad läksid kiirelt, tegin paar bändi. / Tegin paar südant katki, tegin paar brändi. Album „Tuule tee“ sai möödunud pühapäeval kümneaastaseks. Sel päeval, kui see ilmus, oli lihtsalt raketi õhkutõusu tunne. Ma ei saanudki aru, kuhu see kümme aastat läks. Aga jumala äge oli ka. Kui me Lauriga kontsertidel käime, siis ikka räägime omavahel, et kuule, kui meid ühel hetkel enam ei kutsuta, siis… mega äge oli. See oli tõesti mega, mega aeg. Juba toorelt need kogused – kõik need bäkkarid, live’id, fännid. Äge.

Kas sellest ajast peale, kui vanuses esimene number muutus, mõtled rohkem ka juurte maha seadmisele? Ja kui, siis kas Eestisse või välismaale? Ma olen seda üsna teadlikult teinud viimased kümme aastat. Mulle meeldib välismaale seigelda, aga elan Eestis. Juba koera võtmine näitab, et sa ei plaani kuskile ilmtingimata minna. Ma ei tea, ma olen siin, mul on ülitšill. Lennuühendusi võiks rohkem olla, toit võiks ka odavam olla, aga peale selle – mu elu, mu töö, mu kõik on siin.

On sul elu nõnda üles ehitatud, et suvi Eestis, tali välismaal? Mingil määral vist on olnud, jah. Aga olen just viimastel nädalatel väga palju kalendrisse vaadanud ja kontserdid ei lase mul sel aastal küll kuskile minna. See on tegelikult ju puhas privileeg. Olla piisavalt nõutud, et mitte põgeneda. Mitte et ma põgeneks, aga loomulikult – kui esimesed külmad ilmad tulevad, mõtled, et pekki... Lendad kuskile, astud lennukist välja, palmipuud, kuum õhk ja mõtled: miks ma siin ei ela? Siis oled seal ühe päeva ja saad väga hästi aru, miks sa seal ei ela. Ei saa elada seal! Turistina on tore reisida, sest saad alati koju tulla. Meil on liigirikkus, neli aastaaega – see kõik on väga väärtuslik. Ja kõige suurem väärtus on ka see, kui saad vahepeal ära käia, tagasi tulla ja vaadata teise pilguga. Täna tulen siis, kui lumi läheb, / nagu ülased.

muutunud. Sa mainisid, et tümmiräpi aeg on praegu. Vaatasin seda „Pealtnägija“ saatelõiku, mis räägib tümmiräpist, aga noh…

Mind ärritas selle loo fookus: kuidas kaitsta lapsi ropu muusika eest? Miks me arvame, et lapsed vajavad roppuste eest kaitset? Vanemad on unustanud, et kasvasid ka ise lorilaulude peal üles. Ka sina ropendad uuel plaadil. Mida sa sellest arutelust arvad? Ricky Gervais defineeris kunagi hästi: perverssus ei ole naljakas, aga nali perverssuse üle võib olla väga naljakas. Kui me nii võtame, siis kuhu me selle joone tõmbame? Kas see on nali või meile lihtsalt ei meeldi see, kes seda nalja teeb? Aga see on paratamatus, ma arvan. See on ühiskondlik, mitte individuaalne probleem. Ja vaata, roppusel ja väesõnal on ikka vahe sees. Üks on nilbe, debiilne, sa ütled, et teed mingit rõvedust. Versus kui sa ütled näiteks: „Mida vittu te teete?“ Megasuur vahe, seda ei saa samale pulgale panna. Mõnikord sa pead ütlema konkreetselt. Ma ei olnud aastaid oma muusikas ropendanud. Aga nüüd tunnen, et suva. Mis vahet seal on? See on see, kuidas ma need tekstid olen kirjutanud. Võib-olla seal on kellegi jaoks see moment, et okei, ossa raisk, äkki tal on tõsi taga! Mitte et peidab mõtte jälle mõne metafoori taha. Kogu laul „Hommik“ räägib näiteks vituvõimust, puhas vituvõim. Lihtsalt teiste sõnadega. (Muigab.)

Kui selline intervjuu toimuks mõne prominentse naisega, kes on äsja 40-aastaseks saanud, siis küsitaks kindlasti, miks tal lapsi pole. Võrdsema ühiskonna huvides: miks sul lapsi pole?

Ma tegin esimesed viis aastat liiga palju tööd. Andsin endast palju, vastasin kõigile küsimustele, mida mu käest küsiti.

(Mõtleb pikalt ja puhkeb siis naerma.) Oleks lahe, kui kuskilt tuleks keegi: „Tere, ma olen 17, sa ei tea mind, aga…“ (Tõmbub tõsisemaks, mõtleb mõne hetke.) Ega need lapsed kuhugi ei jää. Selles ma olen enam kui veendunud. Ma olen alati tundnud, justkui elaksin kümneaastase nihkega. Selline tunne on, nagu ma oleks just 30 saanud.

Ei jaksa jälle järjekordseid tippu saata, / Saaremetsa flow, peaks teid kõiki lavalt vittu saatma. / Mind ei defineeri aint mu pikkus, vaata.

40 ongi ju uus 30.

Miks?

Nojah... Rõõm kuulda. Kuigi noh, tegelt ei ole ju.

Sest ma olen nende aastate jooksul (pärast 2022. aasta albumit „Palun puhka“ – toim) üritanud kirjutada kolme albumit. Ja esimesed kaks heitsin täielikult kõrvale. Üks osa minust mõtles, et okei, mul on nüüd muusikaauhind käes, ma ei pea enam rohkem midagi tegema. (Albumiga „Palun puhka“ sai reket oma esimese Eesti muusikaauhinna aasta hiphopi- ja räpiartisti kategoorias). See oli mega pingelangus minu jaoks. Aga teistpidi, see oli paras needus, sest mille… (Katkestab lause, enne kui jõuab nähtavasti öelda, et mille nimel siis enam albumit teha.) Ja siis rääkisin inglasest sõbra Ryaniga André 3000 flöödialbumist. (Aegade edukamaid räppareid tegi mõne aasta eest ootamatult ambient jazz’i albumi, kus mängis ise flööti – A. A.) See oli hea sõber Ryan, kes ütles mulle, et ma kirjutaks piltlikult oma flöödialbumi.„Sa ei pea seda isegi kunagi välja andma, aga kirjuta sellised laulud, mille sa kirjutaks, kui keegi ei kuuleks neid,“ ütles ta. Ja see on nüüd teie ees. Teine moment oli Tartus, kui kohvikus istus minu kõrval Maria Faust. Me ei olnud varem tutvunud, ta kutsus mu oma lauda ja hakkasime juttu rääkima. Ta ütles mulle: „Tom, mina tean sinu mussi hästi, sul on oma kood. Sa võib-olla ise ei tea seda, aga artistidel on igaühel oma kood. Ja sa saad ise ülihästi aru, kui sa ei kirjuta oma koodi, vaid teed midagi muud. Su ellu võivad tulla

On su süda võetud? Jah.

Mis on su 30-ndate suurimad õppetunnid? (Mõtleb pikalt.) Ma tegin esimesed viis aastat liiga palju tööd. Andsin endast palju, vastasin kõigile küsimustele, mida mu käest küsiti. Mingi alateadlik hirm selle ees, et kui ühel hetkel keegi ei küsi su käest enam midagi, siis sind pole olemas. Tegelikult on see fabritseeritud, sina oled ikka olemas, su elu läheb edasi. Tuleb olla valivam asjade suhtes, mida sa teed. Olgugi et mul on elu vastu väga suur uudishimu, mulle meeldivad eri maitsed, tegevused, raamatud, filmid ja kõik, aga just selle suhtes, kuhu sa oma aega paigutad. Kõiki kontserte ei pea tegema. Kui sa teed 80 kontserti aastas, siis sa ilmselgelt küsid liiga vähe raha nende eest. (Naerab.) Sellised lihtsad asjad, mida keegi otseselt ei õpeta. Kui oled kõik nädalavahetused linnast väljas, siis võta see aeg, et mitte oma õe sünnipäeva ajaks mingit kontserti broneerida. Seda aega tagasi ei saa. Läksin show business’isse väga külma kõhuga, teadmata selle kohta midagi. Oleksin võinud natuke rahulikumalt võtta. Viimase viie aastaga on kogu muusikamaailm ja muusika tarbimine ka meeletult

Uutes lauludes on siis teistsugune konkreetsus sees? Tundsid, et see sobib sinna? Kirjutasin need laulud eeldades, ma ei lase neid mitte kunagi mitte kellelegi.

66 28. november 2025

Ma olin lihtsalt mingeid laule kirjutanud. See ei olnud see muusika, mida ma olen tegelikult tahtnud välja anda.

inimesed, kes üritavad sinu koodi murda, endale võtta. See ei tööta, see ei käi nii, sa ei saa kellegi teise koodi võtta.“ (Heidab intervjueerija poole mõistmist otsiva pilgu.) Võtame hästi laialt seda koodin dust, eks. Ütlesin talle, et jah, mina tean, mis mu kood on. Ja siis läksin kuulasin neid asju, mis ma kirjutanud olin, ja see oli midagi muud. Ma olin lihtsalt mingeid laule kirjutanud. See ei olnud see muusika, mida ma olen tegelikult tahtnud välja anda. Ma olen lihtsalt mingil ajendil seda teinud. Ja siis hakkasin teistmoodi mõtlema. See sama flöödialbumi mõte, et mis mussi ma ise teeksin.

Oleksin arvanud, et kui olla nii kaua muusikat teinud kui sina, siis ega nõu enam eriti ei kuulata, vaid tehakse niikuinii seda, mis endale parasjagu meeldib. Jõudsin väga hilja selleni, et tegelikult ma ei pea kellelegi meeldima. Ühtepidi on muusika maailm hästi habras. Ühel hetkel, kui keegi ei kuula sind enam, on sul töö otsas. Ryan on illustraator, ta ütleb samamoodi, et lõpuks võtab AI ta töö ära, see on fakt, see on vältimatu. Ja siis peab ta midagi muud tege ma. Sa ei saa sellest kümne küünega kinni hoi da, et: hei, minu stiil on hoopis midagi muud! Kui AI paneb sulle põlve kõri peale, siis nii on. Samamoodi on muusikaga – ühel hetkel tulebki uus põlvkond väga ägedaid artiste ja ega mina ei hakka siis üritama Z-generatsioo nile mussi teha. See oleks naeruväärne. Pean tegema ikkagi seda, mis mulle endale meeldib. Ega nendes lauludes, mis kahele teisele albumile jäid, polnud ka otseselt midagi halba. Tempokad, parajad kuskil Baleaaridel, Ibizal jahi peal kuulata. Aga see ei olnud reketi muusika.

„Räppar olemine paneb su justkui mingitesse raamidesse, aga artistid ise teavad, et need raamid on megapalju laiemad. Ongi meie asi seda näidata,“ sõnab reket. ILMAR SAABAS

Koera võtmine näitab, et reket seab juuri Eestisse, mitte välismaale. Reketil on väike taksikoer nimega Kiivi. ERAKOGU

Kuidas räpparina väärikalt vananeda? Välismaalt on tuua hea näitena Clipse, kes tänavu taas kokku tuli, Eestist kindlasti

Vaata mind, mees. (Osutab oma saabastele ja kampsunile ning puhkeb naerma.)

Ühesõnaga räppar ei pea tingimata noor ja cool olema? Kindlasti mitte. Absoluutselt mitte. See, kas sa oled räppar või mitte, on liht salt see, kuidas sa end nimetad või lased teis tel nimetada. Kogu aeg on öeldud räppar reket – mina ei ole öelnud, et ma olen räppar reket. Ma olen reket! Sellel, kas ma räpin või teen mis iganes muud muusikat, pole vahet. Räppar olemine paneb su justkui mingites se raamidesse, aga artistid ise teavad, et need raamid on megapalju laiemad. Ongi meie asi seda näidata.

Kui palju oled mõelnud uuel plaadil teiste elementide peale oma muusikas, peale selle, et tekst oleks tihe ja riimid head? Näiteks mõtlesin, et viin plaadi esimese laulu „Varjude maa“ tagasi regivärssi. Lihtsak oeline mõte, mida üritasin kirjutada nii sügavalt kui võima lik, aga nii lihtsalt kui võimalik. Nagu vanasti! Maa on väsin’d, meri haige. / Mees on tumm ja jumal taidleb. Ja ongi kogu riim! See paneb konteksti, et kõik asjad võib-olla ei ole nii hästi. Biit tuli Noyadelt, aga DJ Critikali juures lindistasime, tema miksis kõik. Ütlesin talle, et ta paneks oma produtsendimütsi pähe, ma ta han, et see hääl teeks seal midagi. Minu jaoks on väga oluline see, et mu hääl ei oleks lihtsalt muusikal peal: seal on efektid, klõnksud, kuu led klappidega reverb’i seest asju. Kuulasin siia tulles margiiela, diwo ja Clicheriku uut laulu. Ma võib-olla kõigest ei saa aru ja see saund pole päris minu saund, aga ma näen, mida nad teha üritavad, ja see on põnev. Arvan, et hiphop peab ka ajas muu tuma. Hea flow ja tekst on kõige esime ne asi, mida mina kindlasti hindan, aga see ei saa olla endiselt see, et DJ Premier scratch’ib, mingi vend paneb New Era mütsi endale pähe ja spit’ib kuskil põleva tünni kõrval. See aeg on tehtud.

Genka. Kui oled üle 40-aastane, siis sa ei konkureeri ju enam noorte räpparitega, et kui cool ja hip sa oled. Seal peab mingi muu väärtus olema.

Kui selle plaadi eel ilmusid laulud „Ajavahe“ ja „Mõrumagus“, arvasin, et lähed nüüd täielikult R’n’B suunas. „Mõrumagus“ jäi viimase hetke otsusega plaa dilt välja. Ka see oli osa sellest „koodist“ – kirju tasin selle kohe pärast seda, kui „Palun puhka“ välja tuli. Kõlab täitsa normaalselt ja ajatult, ma lihtsalt ei seo oma peas seda selle projektiga ära. Ma võin R’n’B-d teha küll, aga küsimus on, kes seda produtseerib. Kes sellist žanrit tee vad? Kes teab, äkki Sander Mölder? Või Kristjan Ruus, kes produtseeris mu laulu „Kodu“. Mis žanr see on? Aga vist ei olnud praegu R’n’B aeg. Nagu ka need laulud, mille ma lõpuks kõrvale heitsin – see oli ju suuresti sellepärast, et ajasin mingit valet sinilindu taga. Järgisin trende ja mõtlesin, et praegu tehakse umbes sellist muusikat, ma peaks ka tegema. Ja sellega tulistasin iseendale jalga. Kulutasin oma aega.

Võtsid selle plaadiga kampa hoopis nooremad produtsendid, nagu Tops ja aasta alguses Lil Baby toel Billboardi edetabeli tipus käinud Emildollaz. Noyade on endiselt omal kohal, aga kuhu jäi Lauri Täht või Alexander Sannik, kellega tegid suure osa „Kulutulest“?

Plaadifirma on nagu pank – ta ei anna sulle mitte midagi, kui ta ise enne midagi tagasi ei saa.

Alexander ei tee enam muusikat, vahetas eri ala. Sellest on megakahju, sest ta on täpselt selline tüüp, kellega istuks Põhja-Saaremaal ja teeks bändilaagrit paar päeva. Noyade… Ma ei ole temaga kunagi kohtu nud, aga ta on seal peal.

Sa ei ole Noyadega kunagi kohtunud? Ta produtseeris pool sellest ja sinu eelmisest albumist. Enda teada mitte. Meil töötab nii väga hästi. (Naerab.)

Samamoodi Emildollaz, samamoodi Tops – kirjutasid mulle lihtsalt. Ma ei käi kuidagi ise v ägisi noorte produtsentide juures kosjas. Vastupidi. Aga see, et nad minu poole pöördu vad, on minu jaoks mega kompliment.

30-ndates saadud show business’i õppe tundide kohta: äkki sinuni oleks mõni teadmine varem jõudnud, kui sa poleks nii raevukalt iseseisvana pusinud ja oleksid hoopis mõne plaadifirma artistiks läinud. Seal on inimesed, kes ütlevad, aitavad, toetavad. Võib-olla, me ei tea. Tegin oma reeglid, ei tundnud mingit ohtu. / Kui pangakaardimaja tuli Soomest eesti mussi uueks looma / ja kukkus kokku, damn. / Kes siin indie’d veel on, kas ainult mina, ma näen? Ma lihtsalt tundsin, et keegi tuleb mingi võõ ramaise kapitaliga midagi tegema, rahastama – mis ta otsib sealt? Mida ta tagasi tahab saada? Kasumit! Ja ma ei leia, et selline ärimudel toe taks mingitki uuendust muusikas, kindlasti mit te. See toetub väga konkreetselt sissetöötatud mudelile. Mind hämmastab kõige rohkem see, kuidas artistid sellest ise aru ei saa.

Ütleksid siis, et praeguses Eestis oleks muusikuna pigem rumal käik minna plaadifirma alla? Ma ei ütle, et see rumal on. Plaadifirmadel on väga hea distributsioon, nad käivad nädalast nädalasse raadiotes, teevad lobi, nad rahasta vad su projekti, kui sa seda ise teha ei saa. Neil on kõvasti plusse, ma üldse ei vähetähtsusta seda. Kui sul ei ole aktiivset fännibaasi, siis plaadifirma suudab äkki ehk tekitada selle. Puhtalt promo ja meedia pealt, leiutades sulle intervjuud, kui sa neid ise üles ei leia. Plaadifirmades on megaägedad inime sed, aga lihtsalt see, kust see raha tuleb... See ei ole meie raha, noh. (Välismaiste suurte plaadifirmade filiaalidest tegutseb veel aktiiv selt E esti turul üksnes Universal Music, mullu sulgesid kontori Sony Music ja Warner Music – A. A.) Plaadifirma on nagu pank – ta ei anna s ulle mitte midagi, kui ta ise enne midagi tagasi ei saa. Kui sa selle mõttega sinna lähed ja tead, kuidas see töötab, siis on jumala okei.

Sul on plaadi peal mõned read, mis valmistavad mulle natuke muret. Ühes viitad, et teed peagi check-out’i, teises, et sul oli muusikaga ilus aeg, aga see sai hukka. Valmistud pastakat ja mikrofoni nurka viskama? (Naerab.) Tulen tagasi selle mõtte juurde, et kirjutasin need riimid nii, et arvasin, et ei aval da neid. Ja ma ei pidanud vajalikuks neid toi metada.

Remicon – kinnisvara, mis loob väärtust, mitte kulusid. Kinnisvara ei ole lihtsalt hoone. See on üks ettevõtte olulisemaid varasid. Remicon hoiab teie kinnisvara toimivana – kulud kontrolli all ja riskid maandatud. Me ei müü teenuseid. Me loome tulemusi.

Meie põhivaldkonnad: • Strateegiline kinnisvara- ja haldusnõustamine • Kinnisvarahaldamine ja haldusjuhtimine • Korrashoiu ja tehnosüsteemide hoolduse juhtimine • Üürijuhtimine rahavoogude objektidel • Sõltumatu ekspertiis ja lepingute auditid • Digitaalsed halduslahendused ja tööprotsesside juurutamine • Energiamajandus ja jätkusuutlikkus

Miks Remicon? • Sõltumatu, riiklikult tunnustatud ekspertiis • Erapooletus teenusepakkujate suhtes • Mõõdetavad tulemused, selged otsused • Tugev digipõhine lähenemine

Tutvuge meie teenustega lähemalt: remicon.ee

• Jätkusuutlik ja energiatõhus haldusmudel • Fookus varade väärtuse kasvul ja riskide vähendamisel

Remicon OÜ – eksperdid, kes tagavad, et kinnisvara töötab teie äri heaks ja tuleviku suhtes vastutustundlikult. Alex Roost, asutaja ja haldusekspert | alex@remicon.ee

68 28. november 2025

Aga see, et mul oli muusikaga ilus aeg, aga see sai hukka, näitab seda, kui kiiresti maailm su ära unustab ja kui kiiresti tuleb midagi muud peale. Eluline tähelepanek. Ja check-out’i rida – see oli lihtsalt äge riim. Aga kes teab. Arvan, et see check-out tuleb varem või hiljem.

Ühesõnaga – igavesti muusikat ei tee? Kindlasti teen. Aga kas see jääb mulle sahtlitesse või mitte... Teen kogu aeg muusikat. Käin iga päev stuudios. Iga päev. Kõik biidid, mis mulle saadetakse, kuulan ära, kirjutan sõnu, aga mu eesmärk mahtu toota. Kui tuleb järgmine laine, siis tuleb järgmine laine. Ma tahaks teistele kirjutada, õppida produtseerimist. Ühel või teisel moel jään muusikaga seotuks, raudselt kohe.

Oled sa valmis eluks pärast aktiivsemat artistiperioodi? Seesama, millest Lauriga olete rääkinud – üks hetk äkki ei kutsuta enam. No siis ei kutsuta! Siis korraldad ise. Ja kui sinna ka enam keegi ei tule, siis saad aru, et…

… on aeg. Siis on aeg. Seda kataloogi mult keegi ära ei võta, selle ma olen aastakümnete jooksul enda arvates päris tugevaks ehitanud.

„Jõudsin väga hilja selleni, et tegelikult ma ei pea kellelegi meeldima. Pean tegema ikkagi seda, mis mulle endale meeldib.“ ILMAR SAABAS

Ma ei jõlgu seal nii palju nostalgias kinni, kui ma varem olen jõlkunud.

On sul veel midagi saavutamata, soovid sa midagi tõestada? Plaadi oled ajastanud nii, et see ilmub veidi aega enne Eesti muusikaauhindade kandideerimis tähtaja kukkumist. Arvan, et see pole juhuslik. Nii ja naa. Ma ei saa öelda, et ma ei mõtle selle peale, aga närviline saavutusvajadus on küll ära kadunud. Ma ei tunne, et mul oleks midagi tegemata või nüüd on kaht auhinda vaja saada. Ma ei mõtle nii.

Aga ego on alles? Kui kandidaadid tulevad välja ja vaatad, et enda plaati pole sees. See läheb mingi 15 mintsaga üle. Siis vaatan, kes seal on, ja üritan aru saada, mis nad tegid, et žüriile silma paistsid. Aga sellega enam- vähem see ka lõpeb. Ma olen piisavalt külma kõhuga, et see otseselt ei mõjuta mind.

Kui oleks sinu valida, kes kolm räpi kategooria nomineeritut sel aastal oleksid? (Mõtleb ja juurdleb pikalt, sest pole enam üldse kursis, kellel tänavu album ilmus.) Mina, Kirot ja margiiela.

Kui ma sinult pärast albumi „Palun puhka“ ilmumist küsisin, milline su kõige parem album on, ütlesid, et viimane on alati kõige parem. Uus on nüüd siis kõige parem? Peab olema. (Muigab.)

Selles mõttes ei saa ju sitemat asja teha, kui olen varem teinud, mis iganes kohas ma oma peas või elus parajasti olen. Arvan kindlasti, et see on kõige julgem ja sihuke teistmoodi südamest tekst, mille olen oma sisemaailma või mõtete kohta kirjutanud. Ma ei jõlgu seal nii palju nostalgias kinni, kui ma varem olen jõlkunud. See on edasivaatavam.

Milline on kõige ajatum reketi laul? Tahaksin esikolmiku öelda: „Võit“, „Ma kuulsin seda läbi viinamarjaväädi“ ja „Köievedu“. „Võidul“ on hiti kõla, „Ma kuulsin seda…“ ja „Köievedu“ on väga minoorsed ja sissevaatavad, aga nende edu näitab seda, et ka kuulajad vaatavad enda sisse ja samastuvad: Aga kõik, mis ma kuulen, on see, ühel päeval kõik see saab läbi, saab läbi…

Klaasime ka avatud terrasse

Usaldusväärne ning kvaliteetne partner!

LUMI, LEHED, MURU? LUMI, LEHED, YARBO MURU?TÖÖTAB! SINA PUHKA, SINA PUHKA, YARBO TÖÖTAB!

Lumepuhur Lumekoristus ühe laadimise kohta 550 m² Lumepuhur Lumekoristus ühe laadimise kohta 550 m²

Muruniiduk Maksimaalne niiduala 25 000 m² Muruniiduk Maksimaalne ronimisvõime 70% (35°) Maksimaalne niiduala 25 000 m² Maksimaalne ronimisvõime 70% (35°)

Yarbo Core Yarbo Core

4-IN-1 4-IN-1 Lehepuhur Puhumisvõimsus 2000 W ja 305 km/h Lehepuhur Sobiv kalle 70% (35°) Puhumisvõimsus 2000 W ja 305 km/h Sobiv kalle 70% (35°)

YARBO AIAROBOT YARBO Lumepuhur,AIAROBOT robotniiduk ja lehepuhur ühes –

Yarbo on maailma esimene mitmekülgne Lumepuhur, robotniiduk ja lehepuhur ühesaiarobot. – Oleme ainuke ametlik maaletooja Eestis! aiarobot. Yarbo on maailma esimene mitmekülgne Oleme ainuke ametlik maaletooja Eestis!

HELISTA, TULE VAATAMA JA VEENDU! HELISTA, TULE VAATAMA JA VEENDU!

ÜKS ROBOT, LÕPUTUD VÕIMALUSED Yarbo CORE aiarobot koosneb mitmekülgsest põhiseadmest, ÜKS ROBOT, LÕPUTUD VÕIMALUSED millele on võimalik lisada erinevaid lisaseadmeid vastavalt aiatööde

LOE LÄHEMALT: LOE LÄHEMALT:

Yarbo CORE Olgu aiarobot koosneb põhiseadmest, vajadustele. selleks lume-,mitmekülgsest lehepuhur, muruniiduk, aiakäru millele onvalvekaamera võimalik lisada erinevaid lisaseadmeid aiatööde või isegi – Yarbo kohandub teie aiavastavalt hooajaliste vajadustele. lume-, lehepuhur, muruniiduk, aiakäru vajadustega.Olgu Tänuselleks uue põlvkonna arvutinägemissüsteemidele või isegi valvekaamera Yarboerakordselt kohandub nutikad teie aia hooajaliste ja tehisintellektile tagab–Yarbo ja murevabad vajadustega. Tänu põlvkonna arvutinägemissüsteemidele lahendused teie aiauue hoolduseks aasta ringi. Kontaktivaba laadimine ja tehisintellektile tagab Yarbo erakordselt nutikad ja murevabad positsioneerimine GPS-i ja HoLow data jaamaga. lahendused teie aia hoolduseks aasta ringi. Kontaktivaba laadimine ja positsioneerimine GPS-i ja HoLow data jaamaga.

yarboeesti

Yarbo Eesti | Vanapagana 17, Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa | Tel 5694 0611 | info@yarbo.ee | yarbo.ee

yarboeesti

Yarbo Eesti | Vanapagana 17, Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa | Tel 5694 0611 | info@yarbo.ee | yarbo.ee

70 28. november 2025

SPORT

Kersti Kaljulaid: Intervjuud andes toetus Kersti Kaljulaid kaasa võetud materjalile.

EOK-s me ei ütle, et keegi tehku. Me viime ise projektid ellu

RAUNO VOLMAR

Eesti olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ütleb, et on pisut üle aastase ametiaja jooksul Eesti spordi heaks väga palju ära teinud ja ka kriitikat kuulda võtnud, kuigi tunnistab osa artiklite peale solvumist.

INTERVJUU

Jaan Martinson jaan.martinson@delfi.ee

asta tagasi eetrisse läinud taskuhäälingusaates „Mis tunne on?“ sai kokku lepitud, et kohtume hooaja möödudes uuesti ja vaatame tehtu ausalt üle. Viidatud on kiirustades püsti pandud ühisrahastusplatvormi Minu Sportlane kitsaskohtadele – ka meie lehes – ja lauldud hosiannat, kui EOK osava lobitöö tulemusel hoiti ära riigi eelarvestrateegias kirjas olnud peaaegu miljonieurone kärbe, asendades see hoopis kahemiljonilise rahasüstiga. Hoogsalt on käima lükatud palju räägitud suurhalliprojekt, mida osa inimeste arvates ei peaks üldse Kaljulaidi kontor eest vedama. Aga nii ta paraku juba kokku lepitud on… Kaljulaid saabus Delfi Tasku stuudiosse, kaasas neli tihedas trükis paberit, mida ta intervjuu vältel lappas. Rääkides veel asjadest, mille olime kokku leppinud… Presidendiga koos viibis stuudios kärbsena seinal – selline oli tingimus – Tiina Shein, EOK strateegilise kommunikatsiooni juht, kes nõudis ka tungivalt artiklit enne trükki minekut faktikontrolliks lugeda. Intervjuu 70-minutilist audioversiooni, mille panime välja täpselt nii, nagu see välja kukkus, saab kuulata podcast’ist.

Oled juba kahetsema hakanud, et EOK presidendiks hakkasid?

Miks? Meil on läinud super-superhästi! Oleme täitnud oma valimislubadusi üksteise järel. Oleme liikumas teise aastasse nii, et päris paljud asjad on tehtud. Ainsana pole meil päris hästi läinud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse sidumine meie alaliitude ja maakondlike spordiliitudega. Kuigi meile öeldakse, et tegeleme liiga palju liikumisega, siis ma ütleks, et meil on tippspordi poolel rohkem ette näidata. Alles istusime kultuuriministriga ja ma arvan, et saame meie liikmete huvid ministeeriumi huvidega ühildada. Ministeerium tahab, et täidetaks liikumise tegevuskava, ning meie alaliidud ja maakondlikud spordiliidud tahaksid juurde kompetentsi, panemaks liikuma neid inimesi, kes seda täna ei tee.

Selle juurde me tuleme… Ma arvan, et need huvid on hästi ühildatavad, aga see on koht, kus oleme terve aasta tegelikult ebaõnnestunud. Nüüd nendest lubadustest, mille oleme täitnud. Pole parata, pidid seda kuulama ka Andres Vaher ja Priit Pullerits ja isegi Anvar Samost.

Peame Eesti spordi ümber koguma inimeste kogukonna, kes tunneks rohkem, et sport on nende oma.

Ei, ma kuulan ära… Vaheküsimus oleks olnud: kas oled selle ühe aasta jooksul sisse elanud? Selle võib vahele jätta. Ma kohe räägin, mida selle aastaga oleme teinud. Lubasime, et üritame teha meie sportlastele raha korjamiseks ühisrahastusplatvormi, millesugused on paljudes riikides olemas. Näiteks Saksamaal, kus see pole töös esimest aastat, korjab platvorm aastas kümme senti inimese kohta. Austraalias, kus on teadupärast spordihull rahvas, korjatakse aastas kaks Austraalia dollarit inimese kohta. Ja meie, olles oma platvormiga õues olnud neli kuud ja teinud just praegu peale värske

laine – ma ei tea, kas oled märganud, bussipeatustes on reklaamid „Vali oma sportlane ja toeta teda“ –, oleme korjanud 66 000 eurot ning meil on annetanuid üle 900. Tee lihtne arvutus: korruta see kolmega palun!

Ma pole matemaatikas tugev… See on nii lihtne arvutus. 198. Mis tähendab, et kui seda tempot hoiame, tuleks aastaga ligi 200 000. Meie teine laine on töötanud veel paremini. Ehk me teeme juba esimesel aastal sakslastest paremat tulemust, kui praegune trend jätkub, siis teeme kaks korda parema! Kui keegi arvab, et see pole hästi startinud projekt, olid tema ootused ilmselgelt teises kohas. Et teeme ukse lahti ja miljonid prahvatavad sisse!? Kui see nii lihtne oleks, oleks see ammu ära tehtud. Peame Eesti spordi ümber koguma inimeste kogukonna, kes tunneks rohkem, et sport on nende oma. Täna oleme neid nelja kuuga leidnud tuhat. Kui see projekt ennast sisse elab ja edasi liigub, saame kõik koos olla uhked, et paljud meist on meie sportlaste tuleviku teekonda panustanud. See oli asi, mille lubasime teha selleks, et meie individuaalsportlastel tekiks parem kontakt ja tiimitunnetus olümpiamängude kontekstis. Sellega lahendasime veel ühte probleemi. Rääkisin aasta tagasi, et meil on auk. Kui laps lõpetab 6. või 7. klassi, hakkab tal seoses võistlustega tekkima kulu. Esimese medalini on ta tegelikult väga üksi, saamata kuskilt tuge peale oma perekonna. Sa võid tippu toetada nii palju, kui tahad – pärast lisanduvat raha on Team Estonia ja Team Finland, muide, mitte ainult suhtarvudes, vaid ka absoluutarvudes väga lähedased, saades vastavalt 9,7 ja 10 miljonit eurot –, aga see ei aita, kui sa esimese medalini jõudmist ei rahasta. Täna näeme, et Minu Sportlasesse tulevadki noored inimesed,

71 28. november 2025

KIIRE PILK

Ühisrahastusplatvormi Minu Sportlane tulemused on Kaljulaidi sõnul paremad kui sakslaste samalaadsel programmil.

EOK president tunnistab, et ka temal ja ta meeskonnal ei tule alati kõik esimesel katsel õigesti välja.

Tipptegijatele keskendumise asemel vaatab uus EOK juhtkond, kuidas aidata noored esimese medalini.

EOK juhtkond: president Kersti Kaljulaid, asepresidendid Tiit Pekk ja Gerd Kanter ning peasekretär Kristo Tohver TAAVI SEPP

kellest paljud kõnetavad võib-olla isegi alles ülejärgmise olümpia kontekstis. Sinna tulevad need noored, kes oskavad suhelda sotsiaalmeedias. Meie tagame usaldusväärse platvormi. Vahendustasusid ei võta. Oleme selle üles ehitanud oma kulu ja kirjadega. Ja tagame ka annetajatele, et need on tõepoolest tippspordile orienteeritud projektid. Turundustöö, kõnetamaks inimesi, teevad sportlased ise. Näeme selgelt, et need, keda on sotsiaalmeedias rohkem näha ja kes on teinud oma alaliitudega koostöös head kampaaniat – nende summad ületavad nende omi, kes on jäänud võib-olla lootma Minu Sportlase platvormi enda võlujõule.

Ka mina olen annetanud. Aitäh! Mina ka.

Mina olen säärane vana peer, et ma ei tea üldse, mis sotsiaalmeedias toimub. Minusugustele vanematele inimestele, kellel on finantsi sportlast toetada, võib see projekt kaugeks jääda.

Tegelikult ei jää, sest minusportlane.ee ei ole ju sotsiaalmeedia, vaid lihtlabane koduleht – ka seal on nende projektide kirjeldus üleval. Analüüsi, milline on vanuseline jaotus, on tiba vara teha. Meil ka pole seda informatsiooni. Tahaksin veel rääkida, mille oma lubadustest ära oleme teinud. Suur probleem on olnud sportlaste ravikindlustuse puudumine. Praegu on nii, et sportlased ei lähe pärast gümnaasiumit ülikooli, sest siis neil tekiksid kohe võlad ja nad peaksid hakkama maksma. Täna pole võimalust ülikooli astuda, üliõpilase staatust omada ja õppeaega trahvita pikendada. Kohtusime rektorite nõukoguga ja leppisime kokku, et teeme haridusministeeriumile ettepaneku kirjutada järgmisse, praegu koostatavasse ülikoolide halduslepingusse plaan: 150 sportlaskohal saab nominaalaega kahekordistada trahvi maksmata. Inimesed ei peaks siis jätma haridusteed pooleli ega kaotaks ka ravikindlustust, sest nad on üliõpilased. Kõik Team Estonia sportlased peaksid nendele kohtadele mahtuma. Kohti jääb ülegi. Edasi on juba ülikoolide valik, keda nad sinna veel kutsuvad.

72 28. november 2025

alaliite tegema oma sportlaste toetamisel tarku valikuid.

Estonia eelarve ning tuli ministeeriumilt treenerite palkadeks üks miljon juurde.

Räägime põhilisest eduloost. Team Estonia eelarvet pidi miljoni euro võrra kärbitama, aga tuli hoopis kaks miljonit juurde.

Kas poliitikud hakkavad ükskord aru saama, et medalid on Eesti rahvale tähtsad?

Raske töö, raske töö! Jaan, väga raske töö!

Kas nüüd on ministeeriumite uksed läbi kulunud ja tuleb välja vahetada?

Ühisrahastusplatvormi Minu Sportlane esimene pääsuke ehk Team Alexela: Katrina Lehis, Karel Tilga ja Kregor Zirk ILMAR SAABAS

Võime anda ülikoolidele nõu, kas meie arvates need sportlased, keda nad kavatsevad kutsuda, on tippspordi potentsiaaliga või mitte, aga me kindlasti ei sekku ülikoolide valikuprotsessi. Nüüd oleme noorte tippu pürgijate probleemi osaliselt lahendanud. Loomulikult jätkub probleeme noorte osas veel. Sellepärast tekitame alaliitudele vaba nimetut raha. Noortega on tihti nii, et sügisel on sul paadis ühed vennad, kevadel teised. EOK ega ministeerium ei pea seda valikut reguleerima. Otsused tuleb teha lähimuspõhimõtte alusel – ehk otsused tehakse seal, kus on info. Alaliidus. Loome alaliitudele rohkem vaba otsustamise ruumi. Kui meil tekib EOK-sse veel sellist raha, peaksime seda just sinna panema. Asja keerukus seisneb selles, et siis küsivad ajakirjanikud, kuhu see läks. Meie ütleme, et alaliitudele. Me usaldame oma

Oleme käinud parlamendi fraktsioonides – välja arvatud EKRE, kes meie palvele meid ära kuulata ei reageerinud.

Kui inimesed usuvad, et süsteem on läbipaistev, ja näevad, et sa tahad seda muuta loogilisemaks – vastutuse andmine alaliitudele, esimese medalini teekonna kergemaks muutmine –, siis näevad nad ka seda, et sa ei saa muudatusi teha pigem kahaneva eelarvega. Arvan, et meie kontseptsioon oli ministri silmis usaldusväärne. Käisime reaalselt koalitsiooniläbirääkimistel kohal. Meil oli kevadel riigikogus sport riiklikult tähtsa küsimusena arutelu all. Oleme käinud parlamendi fraktsioonides – välja arvatud EKRE, kes meie palvele meid ära kuulata ei reageerinud. Oleme neile näidanud ka järgmisi meie rahaküsimise avanguid. Neist tähelepanuväärseim on projekt „Sport kooli“, millele EOK on viis aastat raha eraldanud ja omavalitsused teise poole juurde pannud. Igas maakonnas on ühes koolis käinud klubid trenne andmas, aga selle projekti tulemust ei olnud mõõdetud. Me mõõtsime. Antropoloogia keskus tegi meile analüüsi. Tulemused on veenvad. Oleme kõikidele fraktsioonidele näidanud, et kui projekti laiendada kõikidele koolidele, maksaks see riigieelarvest ainult 12–13 miljonit eurot ning looks meie süsteemi juurde 200 000 tasustatud treeneritundi. Kõik protsessid, millest olen rääkinud, on selle töö tulemus, et me oleme näidanud, et sport omab ühiskonnaga senisest palju laiemat puutepinda ning see puutumine on meile kõigile kasulik. Sellepärast kasvas ka Team

Senikaua, kuni käia tänitamas, et „kas te hakkate ükskord aru saama“, kindlasti ei hakka. Oleme rääkinud, mida saame teha ja keda kaasa kutsuda. Meile on oluline, et algklassidel oleks sportimisvõimalus, sest lasteaia lõpetavatest lastest 26% on ülekaalulised, ning iga poliitik, kes ei saa võib-olla aru medalite vajalikkusest, saab aru, et rahva tervis on oluline. Sinu ülesanne, minu ülesanne EOK juhina, ühiskonnas igaühe ülesanne on näidata, kuidas sinu ja minu eesmärgid on ühed ja samad, sõltumata sellest, et tuleme eri kohtadest. Olgem ausad, kui esimestes klassides trenni ei satu, siis medaleid ei tule. Kas ma pean selles veenma poliitikut, keda see ei huvita, aga keda huvitab laste tervis? Ei pea ju! Ma ei tänita.

Kirjutasin aastaid tagasi artikli, milles kultuuriministeerium hõiskas, et Eesti inimesed liiguvad üha rohkem. Ja samas – terviseministeerium kirjutas nädal varem või hiljem, et Eesti inimesed rasvuvad üha rohkem. Tehke mulle selgeks – kui inimene liigub rohkem, kuidas ta saab rohkem rasvuda? Liikumine üksinda ei lahenda kehakaaluprobleeme. Ka toitumist tuleb jälgida. Ütled, et riigil pole plaani. Riik lõigi LHKK kolm aastat tagasi selleks, et see plaan tekitada. Olen nõus, et plaani asemel oleme saanud informeerivaid katsetusi, kuid mitte veel head plaani. Oleme LHKK-d uuesti lähtestamas, otsimas uut juhti. Minu juurde on tulnud Eesti Terviserajad, kes küsivad: „Oleme näinud, et tuleb teha liikumist toetavaid turundusprojekte, aga tahaksime teha ainult infrastruktuuri. Lepiks kokku, et meie teeme infrat, aga tehke

SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL SMART2 MEERIKUTE PAIGALDUS PÄRNU, TALLINN, PÕLVA TEL 520 0993

Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

Ootame töökollektiivi tegusat SÕIDUAUTOLUKKSEPPA, palk mehevääriline. Aardla 23h, Tartu, E–R 8–17 • tel 5650 7507, 564 2008 • info@tomarservice.ee tomarservice • www.tomarservice.ee

74 28. november 2025

teie seda teist asja. Me garanteerime, et infra on olemas, muru niidetud, saate sinna minna.“ Täna hommikul (möödunud neljapäeval – toim) tuli minu juurde kindral Vahur Karus, laskurliidu president, kes püüab kaitseväes mõelda meiega koos, kuidas liigutada mitte ainult neid noori, kes tulevad gümnaasiumist, vaid ka reserviste. Ajateenistuse lõpetajad saavad nad vormi, aga vanuseni 61 peaksid sa seda vormi hoidma. Siin on meil kokkupuutepunkt. Sellest, kui 30–60-aastased mehed ei muutu ülekaaluliseks, ei kannata kõrge vererõhu all ega kaota töövõimet, säästab ka tervisekassa. Kaitseväel on seda samuti vaja. Oleme kõik sellest ühtemoodi huvitatud.

Meil on tõesti väga head terviserajad, kuid samal ajal on meil piirkondi, kus lapsed ei mahu trenni, sest pole saale ega jääd. Räägime superhallist, aga tegelikult on meil vaja teatud piirkondadesse just väikseid treeningkeskusi. Keegi peaks selle enda kätte võtma ja hakkama mõtlema, mida meil tegelikult vaja on. Vaata, Jaan, „keegi“ ja „mõni“ on väga halvad koduabilised. Nad ei tee sinu eest asju ära. Meie ei ütle kunagi, et „keegi“ peaks. Meie teeme. Multihalliprojekti teeme ka, sest meil on ministeeriumist selline tellimus ning Soomest väga hea konsultant, kes aitab meil selle Exceli valmis saada – kui tasuv võiks see olla, milliseid kommertslahendusi juurde võiks pakkuda. See pole muidugi spordibaas, vaid võistlushall. Tallinn on öelnud, et kui see tuleks Ülemiste kaubajaama, teeksid nad selle ümbruse 20 miljoni eest korda. Meil on erinevaid killukesi, aga pole Excelit, mis ütleks, mis on selle projekti rahaline lisavajadus, on see tasuv või mitte. Kui oleme selle valmis saanud, siis on koht otsustamiseks, kas meil on seda vaja või mitte. Seni on see kõik arvamus. Siis on see reaalne otsus, mis põhineb mingisugusel arvestusel.

Jätame multihalli kõrvale. Võtame ülejäänud spordibaasid. Kuna meil on 30 aastaga toimunud hästi kiire rahvastiku ümberpaiknemine, siis on meil paratamatult ka alevikke, kus on 2000 inimest, kaks spordisaali, ujula ja staadion ka veel. Loomulikult see ei klapi ja sellega tuleb tegeleda. Suur hulk neist objektidest on maakondliku spordiliidu ja kohaliku omavalitsuse vaheline asi. Need pole objektid, kuhu EOK peaks üldse oma nina toppima.

Õhtulehes heitis spordirahvas teile ette, et EOK juhid on liialt endasse kapseldunud ega suhtle eriti palju isegi juhatusega. Isegi juhatuse liikmed ei tea, mida tegelikult tehakse. Ka minul on selline kogemus ühe teie projekti puhul, mis võib-olla kõige paremini ei õnnestunud. Mulle saatis üks EOK-le lähedal olev inimene sõnumi: „Ma rääkisin neile täpselt sama asja ja lootsin, et see muudetakse ära. Aga tuhkagi!“ Saan aru, et sa viitad Team Los Angelese projektile koostöös Alexela ja Minu Sportlasega. Meil oli juhatuses pikk arutelu, kas üldse läheme üritama midagi, mis aitaks individuaalsportlastele EOK kaudu raha koguda. Võiksime ka käed puhtaks pesta nagu seni ja öelda: „Alaliidud, tehke!“ Piir sai paika sinna, kus meil on võimalik koondada meeskondi. Kui ettevõtjad on meilt küsinud: „Aga kui võtaksime ainult ühe sportlase?“, siis oleme saatnud nad alaliitu. See otsus, ma mäletan, ei olnud ühehäälne. Paljudele jäi kõhklus hinge, aga lõpuks ikkagi leiti, et proovime. Andres Vaher ütles ka, et osale tundub, et me (EOK juhtkond – toim) saame kogu aeg seda, mida meie tahame. Me ei tee midagi, mis pole meie programmis või strateegias. Teeme ainult neid asju, mis on meie tegevuskavas. Oleme ka kriitikat kuulda võtnud. Vanasti oli juhatuse koosolek vaid kord kvartalis, nüüd on kord kuus. Me ei otsusta, vaid arutame. Kõigil

Koge AURATERM teenuse kvaliteeti.

KVALITEETSE JA PÕHJALIKU HOOLDUSE TEEB KLIIMASÜSTEEMIDELE KÜLMASERVIS OÜ!

Kliimasõbralik lahendus igale kodule!

Kütte- ja jahutusseadmed maailma parimatelt tootjatelt koos paigalduse ja hooldusega üle Eesti. Soojuspumbad – parim lahendus kodu kütmiseks ja jahutamiseks. Pakume kvaliteetseid terviklahendusi kodude kütmiseks ning jahutamiseks ja parandame teie elu uuenduslike toodete kaudu. Loome suurepäraseid lahendusi, et aidata teie sisekliima mured lahendada.

• Õhksoojuspumbad ja konditsioneerid • Õhk-vesisoojuspumbad • Maasoojuspumbad

VENTILATSIOONISEADMED

auraterm.ee

Tegevusalad: • õhk-vesisoojuspumbad • õhk-õhksoojuspumbad • külmasüsteemid • külmikud, külmletid ja -kambrid • akupaagid • õhukuivatid ja -niisutajad • maasoojuspumbad • soojuspumpade ja konditsioneeride müük, paigaldus, remont ja hooldus • sandwich-paneelidest külmkambrite ehitus, paigaldus, remont ja hooldus • autode kliimaseadmete remont, täitmine ja hooldus

HOOLDUSE JA RIKKETEADETE TELEFON 24 H / TEL 509 1738

AuraTerm OÜ Tartu mnt 6, Põlva

tel 507 1901 info@auraterm.ee

Aadress: Soojuse tee 10, Tartu Kauplus avatud 9–17 (lõuna 12–13) Tel 509 1738 • info@kylmaservis.ee

kylmaservis.ee

75 Jaan Martinson kutsus Kersti Kaljulaidi saatesse „Mis tunne on?“, et rääkida tema esimesest aastast EOK presidendina. RAUNO VOLMAR

juhatuse liikmetel on oma alaliidud, kellega läbi rääkida, tulla kuu pärast tagasi ja rääkida veel rohkem kaasa. Info asümmeetria ei kao ära sel lihtsal põhjusel, et mina, Kristo [Tohver], Gerd [Kanter] ja Tiit [Pekk] oleme selle asja sees iga päev, aga nemad ei ole. Lisaks on nad vabatahtlikud. Meil on olnud ka olukordi, kus juhatuse liige läks Facebooki rääkima teemal, mida me olime kaks juhatuse koosolekut järjest arutanud, kuid kus teda ennast polnud objektiivsetel põhjustel kohal. Ja need väited, mida esitati, olid osalt valed võib-olla just sellepärast, et ta polnud kohal. Osalt olid ka õiged.

Teatud lapsused tulevad ikkagi sisse ja võimenduvad spordirahva hulgas, kes saab asjast aru. Paljudes riikides räägitakse noorte puhul juba ammu Team Brisbane’ist, aga meil on pandud Team LA-sse noored sportlased, kes iialgi LA-sse ei jõua. Võin oma suvemaja pandiks panna. Ära pane, Jaan, seda suvemaja panti! Tegelikult on niimoodi, et me liitsime need noortekoondised juurde, rääkides ka sponsorile, et loomulikult nad ei ole veel Los Angeleses. Kui kellelgi on raske sellest aru saada, siis me muudame seda kontseptsiooni. Aga fakt on ka see, et pahatahtlik käsitlus viis meilt ära olulise ressursi, ning siinkohal olen ma päriselt ka siiani solvunud. Selle asemel et püüda sisust aru saada, öeldi, et miski ei kõlba, ja see viiski selleni, et üks tore abiline, kes väga palju Eesti sporti panustab, on natuke solvunud. See on väga halb olukord. Ja kindlasti on natuke solvunud need sportlased, kes seal olid. Tahan öelda, et meil ei tule ka kõik asjad esimesel katsel sada protsenti õigesti välja. Mõni asi õnnestub, mõni mitte. Läheme uuele katsele, teeme ümber, teeme paremini. Loota, et kõike tehakse ühel hetkel kõikide inimeste vaatest õigesti – vaadates, kui kirju on kasvõi

OÜ Samerite LAOMÜÜK: Ringtee 26/4, Tartu | tel 505 0246 | E–R kl 8–16

Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.

Soojust igasse tuppa!

meie enda juhatuse koosseis –, oleks absurdne. Sellise olukorra võid saavutada ainult igasugusest vastutusest loobudes ja asjadel omasoodu minna lastes. Meie seda ei tee. Tegime strateegia, teeme igal aastal tegevusplaani ja viime selle ellu. Vaidleme juhatuse ja oma liikmetega, millised on need elluviimise teed, aga eesmärgid oleme ikkagi omavahel kokku leppinud.

28. november 2025

Kas EOK peab endale võtma nii suurel hulgal kõrvalkohustusi, kui tema esmane eesmärk on toota tippsportlasi ja medaleid? Olin kehalise kasvatuse õpetaja, kui Allar Levandi tegi vägevad sõidud. Teise klassi õpilased ütlesid: „Tahame minna kahevõistluse trenni.“ Sa küsid, kas me ei peaks tootma medaleid ega saatma medaliste koolidesse? Jällegi, las „keegi“ ja „mõni“ tegelevad selle liigutamisega. EOK on lasknud laste liikumisega tegutseda „kellelgi“ ja „mõnel“. Kas saime Pariisist medali? Vana mudel „kõik tehke midagi“ ei toiminud. Meie nüüd teeme. Loomulikult ei lähe me haridusprogrammi muutma – seda teeb haridusminister, kes kahtlemata töötab meiega kaasa. Aga sa ei saa minna nii üldise jutuga, et kuskil on haridusminister, pandagu lapsed liikuma! Senine mudel, et meie keskendume ainult tipule, näitab ju seda, et meil on baas alt ära kadunud. See, et me ei aita inimesi esimese medalini, on olnud EOK tegemata töö.

Me ei tee midagi, mis pole meie programmis või strateegias.

Aga Eestis pole mitte ühtegi teist organisatsiooni peale EOK, kelle ülesanne oleks toota medaleid. See on meie peamine ülesanne. Aidata noori, laiendada spordi kandepinda – see kõik on meie vastutus. Tegeleda ainult sellega, et Team Estonial oleks ühel hetkel 20 miljonit, ei ole süsteemne ja tulemust toov viis, kui sa pole tegelenud lastespordiga.

Loe pikemalt

sport.delfi.ee

76 28. november 2025

KORVPALL

Unistust jahtiv korvpallur

Artur Konontšuk:

Türgist minnakse Euroliigasse

Artur Konontšuk on Bursasporis olnud viskajana suurepärases hoos. FIBA

Korvpallur Artur Konontšuki hooaega Türgi kõrgliigas iseloomustab ulmeliselt hea kolmesetabavus.

Ats Kuldkepp ats.kuldkepp@delfi.ee

rtur Konontšuk (25) läks Bursaspori võistkonda teadmisega, et mängutase on kõrgem kui eelmises peatuspaigas Saksamaal. Ühtlasi on Türgis hea võimalus silma jääda veelgi tugevamatele klubidele. Mis reklaamiks üht viskajat paremini kui tabada Euroopa tugevuselt teiseks rahvusliigaks hinnatavas Türgi meistrisarjas kolmepunktiviskeid 62%? „Ühtegi kolmest rohkem ei viska. Pean kahepunktivisetele keskenduma. Ning poolel väljakul ootama ja kiirrünnakuid lahendama. Ehk siis Robert Valget tegema,“ naljatles Konontšuk, kuidas senist protsenti hoida. Mõistagi loodab Türgi liigas keskmiselt 10,7 punkti toonud 201 cm pikkune äär, et suudab ka edaspidi täpsuskütt olla. Sealjuures ei pea natuke kehvemaid viskepäevi kartma, sest korvpallis on ka 40% kolmeste tabamine väga hea näitaja. Ta kinnitas, et tegemist pole ainult õnnega, sest on erinevate viskamisega seotud elementidega juba aastaid vaeva näinud. Konontšuki tüüpi korvpalluritel on pärast kaasmängija söötu palli teele saatmine baasoskus. Pelgalt täpsest käest ei piisa. Visata tuleb kiirelt, et vastane seda takistada ei suudaks. „Olen kohapealt viskamist väga palju harjutanud. Visketehnikat ja -kiirust on vaja kogu aeg lihvida. Sellisel tasemel on kiiremad ja pikema käe siruulatusega kaitsjad. Tuleb kiirelt visata,“ selgitas ta.

Üllatuslik treenerivahetus Hoolimata Konontšuki individuaalselt heast hooaja algusest on Bursaspor esinenud võrdlemisi nigelalt. Türgi meistrisarjas on võide-

Uus treener ütles, et olen üks kolmest põhimängijast, kellelt ta ootab kõige rohkem. Artur Konontšuk korvpallur

tud üheksast mängust kolm, FIBA Meistrite liigas on pärast viit kohtumist võiduarve avamata ning järgmisse ringi jõudmine on võimatu. Meistrite liigas on Eesti koondislane kolmepunktiviskeid tabanud 38%. Mõne nädala eest vahetas Bursaspor peatreenerit. Bosnialase Nenad Markovic’ i asemele tuli türklane Ahmet Çakı. Konontšuk kirjeldas lüket ootamatuna. „Olime mitu mängu järjest suurelt kaotanud. Küsisin agendilt, kas treenerivahetus on võimalik. Nii agent kui ka türklased ütlesid, et siin klubis hooaja jooksul treenerit tavaliselt ei vahetata. Pigem mängijaid. Aga pärast ühte matši tuli Markovic’ jutuga, et ta ei ole enam võimeline meie treener olema ning läheb mänedžeri ja presidendi juurde. Et kui nad on nõus, annab lahkumisavalduse,“ meenutas ta. Uue juhendaja käe all on Bursaspor pidanud kolm matši, millest kaks kaotati. Konontšuki mänguaeg on kahanenud. Viimati kohtuti valitseva Euroliiga meistri Istanbuli Fenerbahçega ja Konontšuk lippas platsil kõigest 13 minutit. Midagi kurjakuulutavat sellest välja lugeda ei tasu. Ta tegi kiirelt kaks viga ja mängis enda kohta lihtsalt kehvasti. „Enne oli mu keskmine mänguaeg 28–30 minutit. Vahepeal mängisin 35 minutit. Kui järsku sain ühes mängus 22 minutit, kirjutasid mulle kohe agent, [Eesti koondise peatreener] Heiko Rannula ja vanemad, et mis juhtus. Tegelikult on 22 minutit ju päris hea. Aga nüüd 13 minutit... ju siis pidi nii minema. Säästsin püssirohtu koondiseks,“ ütles Konontšuk kelmikal ilmel. „Pärast eurosarja mängu Cholet’ga istusime uue peatreeneriga lennujaamas maha,“ lisas ta. „Treener ütles, et olen üks kolmest põhimängijast, kellelt ta ootab kõige rohkem. Et me oleks teistele eeskujuks ja stabiilsed. Vestlus

andis mulle usaldust ja kindlust, et mul on temaga hea klapp.“

Siht on Euroliiga 2023. aastal liitus Konontšuk Hispaania kõrgliiga võistkonna Granadaga, kus läbi ei löönud. Türgi on mõnes mõttes uus katse Euroopa tipptasemel kanda kinnitada. See oli teadlik valik. „Olen agendiga arutanud, milline võiks olla minu käekäik ja järgmine samm. Türgi kõrgliigast minnakse Euroliigasse. Minu eesmärk ja unistus on, et olen ühel päeval seal. Praegu olen tagumise otsa satsis, mis heal hooajal on keskmine. Järgmine samm oleks jääda FIBA Meistrite liiga või EuroCupi klubisse või minna tagasi Hispaania meistriliiga võistkonda, mis mängiks samu eurosarju. Väga optimistlikus plaanis võiks juba järgmisel hooajal Euroliiga-liikumise teha.“ Konontšuk tõi näiteks mõned endaga sarnanevad pallurid, kes teenisid tänavuseks hooajaks Euroliiga lepingu.„Ei leia, et ma neist kuidagi kehvem oleks. Kui nad tegid sellise hüppe, siis miks mina ei suudaks. Aga võtan rahulikult. Üritan hooaja lõpuni stabiilsust näidata. Kui tuleb [Euroliiga] pakkumine, on super. Kui mitte, teen järgmise õige sammu, et jõuaksin sinna kahe-kolme aasta pärast.“

Eesti külm ehmatas Ja isegi kui visked enam nii hästi ei taba, saab ta Türgis nautida mõnusat kliimat. Bursas kerkib päevasoe siiamaani 20 kraadini. MM-valikmängudeks Eesti koondise juurde reisides koges Konontšuk üle pika aja külma ilma. „Kõndisin Tallinna lennujaamas õhukoridorist läbi, mul oli ainult särk seljas ja kohe tuli kananahk ihule. Pekki küll... nii hall ja nii külm! Kõige soojem kaasas olnud asi oli pusa ja sellest ka ei piisanud. Õnneks sain koondiselt jope,“ selgitas ta kontrasti.

Dr. Ihor Buchkovsky

Dr. Mia Henritte Tõnisson Dr. Veera Laidvee

Dr. Jelena Rajapu

78 Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.delfi.ee Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444

OST Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310. Ostame kõiki Toyota marki sõidukeid igas seisukorras ja üle Eesti. Tel 5693 2565.

TEENUS Ohtlike puude langetamine. Hekkide ja viljapuude hooldus, kändude freesimine. Puukaitse OÜ. Tel 5686 1112.

3. detsembril kell 18

PATUOINA PÄÄSTMINE. RENÉ GIRARD’I „VÄGIVALD JA PÜHA“ Girard’i peateose tõlke esitlusel vestlevad tõlkija Mart Kangur ja saatesõna autor Mihhail Lotman. Musitseerib akordioniduo Henri Zibo ja Mikk Langeproon.

SELLE NÄDALA KROONIKAS

Abielu purunes Evelin Samueli ja Johan Randvere sõber: lahkuminek oli vaid aja küsimus TELLI: lehed.ee/kroonika

LOE: kroonika.ee

Tallinna kirjanike maja musta laega saal (Harju tn 1) www.kirjanikeliit.ee Toetab Eesti Kultuurkapital

LOE MAALEHEST:

Naine jäi kahe aastaga peaaegu pimedaks. Arstid on nõutud Telli: maaleht.ee/telli Loe: maaleht.ee

Digitellimus

3 € = 3 kuud

26 aastat sisu otse allikast. Olgu sünnipäev või argipäev Sünnipäeva eripakkumine:

delfi.ee/delfi26

28. november 2025

TELEKAVA

Reede

Laupäev

Pühapäev

ETV

21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.30 Sport 21.40 Krimireede: Lynley, 4/4. Ei ühtegi tunnistajat. Kirik pakub varjupaika noortele sõltlastele, kuid kaks nende hoolealust leitakse tapetuna. Kahtluse all on nii narkojõugud kui ka mõni usufanaatik, kes on asunud patuseid karistama. 23.15 Värvimuusika, 3/7. Elephants From Neptune ja Põhja Konn (ETV 2018) 00.15 Ringvaade* 01.10 Südameasi 12. Briljandid ja sõbrad* 02.05 John Cranko (Saksa 2023)*. R: Joachim Lang. O: Sam Riley, Marti Fernandez Paixa jt. Draama 04.19 ERR.ee uudised

05.45 Ringvaade* 06.45 Terevisioon 09.05 Terevisioon* 11.30 OP* 12.30 Elu lugu. Evald Okas (ETV 2022) 12.50 La Promesa 3, 33/250* 13.50 Pulss 10, 24/24. Tundmatu oht, 4/4* 14.15 Hercule Poirot 13, 5/5. Eesriie. Poirot’ viimane juhtum* 15.45 Südameasi 12. Briljandid ja sõbrad (Inglise 2002) 16.35 Õnne 13 8 (Eesti 2001) 17.00 Aktuaalne kaamera 17.05 Pulss 11, 1/32. Ravi hind, 1/4 (Soome 2022) 17.30 La Promesa 3, 34/250 18.30 Aktuaalne kaamera 19.00 Ringvaade 20.00 Lühhike öppetus Eesti kultuurist, 5/8

Saskiaga jätkama või tagasi Vika juurde minema. Šeff klopib vahule tõelise arusaamatuse ühe kuulsa Eesti jalgpalluriga. Kogu see pöörane särin päädib lõpuks sellega, et Maks saab mürgituse ja satub haiglasse. 23.00 Klassikokkutulek (Eesti 2016). R: Rene Vilbre. O: Mait Malmsten, Henry Kõrvits, Ago Anderson jt. Komöödia 01.00 Charlie inglid (Charlie’s Angels, USA 2019). R: Elizabeth Banks. O: Kristen Stewart, Naomi Scott, Ella Balinska. Märulikomöödia 03.10 Postimees. ee 03.50 Kodus ja võõrsil 37* 04.20 Kellele kuulub su süda?* 05.00 Reporter*

21.30 Sommerdahli mõrvad 5, 4. Järjekordne mõrvajuhtum vapustab isegi paljunäinud Dan Sommerdahli. Josefine Sundby juhtum võib ohtu seada tema lähedased, kuna varasemas uurimises on kasutatud küsitavaid meetodeid. Dani ja Flemmingi pingeline partnerlus pannakse taas proovile, kuid mõrva lahendamine nõuab nende koostööd. 23.30 Heeringas Veenuse õlal 00.00 Üheksa jardi (2000). Krimikomöödia 01.55 Harry Wild 4, 4. Mõrv tantsupõrandal* 02.50 Vabaduse hääl (Mehhiko/USA 2023). Põnevik 05.05 Postimees. ee 05.30 Reporter+*

06.00 Rosamunde Pilcher. Miniad (Saksa 2019)* 08.00 Käpapatrull 5, 12 08.30 Rubble ja meeskond 1, 5 09.00 Alvin ja koopaoravad 3, 44–45 09.30 Ja nii ongi? 2, 2* 10.00 Rita köök 1, 2 10.30 Hooaeg 11.00 Kodustiil 8, 9 11.30 Motomelu 1, 9. Saatejuht Kairi Rondo 12.00 Täistund 7, 13* 13.00 Jälg 8, 9* 13.30 Kaugele siit, 2. Stockholm, ABBA ja lihapallid 14.30 Ma näen su häält 6, 10* 17.00 Inga Lindström. Koju tagasi (Saksa 2019) 19.00 Reporter+ 19.30 Meie aasta Brasiilias, 12. Brasiilia kokkuvõtted 20.30 Papsid 5, 7. Armumine

05.30 6 kangelast 2, 21 17.30 Kättemaksukontor 19, 12. Mees ratastoolis, 2 06.00 Rapuntsel 1, 15 06.30 6 kangelast 2, 21 18.30 Kahevõitlus. Saatejuht 07.00 Rapuntsel 1, 15* Kristjan Jõekalda 07.30 Jamie kodus. Jõulueri 19.00 TV3 uudised 08.30 Tere tulemast! 19.55 The Floor – valluta 09.00 LaserTech 1, 48 võidupõrand. Finaal 09.30 Naudime elu 12, 43. 1, 12 Saatejuht Meisi Volt 21.55 Joel Ostrati suur 10.00 Buduaar 12, 42. Saatejuht maitserännak 5, 9 Reet Härmat 23.00 KINO3: Sihtmärk: 10.30 Nurgakivi 34, 13 Hasselhoff (USA 2017). 11.30 Stop! 36, 13 R: Darren Grant. O: David 12.00 Kilu seljakotis Jaapanis Hasselhoff, Ken Jeong, Jim 1, 5* Jefferies, Colton Dunn. 13.00 Märgatud Eestis 11, 13* Komöödia 14.00 Sotid selgeks! 15, 13* 00.55 Jõulutont Krampus (Krampus, USA/Uus-Mere 14.30 Laser 13, 13* maa 2015). R: Michael 15.30 H-rühm 1, 3 Dougherty. Fantaasiafilm 16.30 Võimalik vaid TikTokis 02.50 Kahevõitlus 3, 15* 3, 2* 03.15 Võimalik vaid TikTokis* 16.50 Midsomeri mõrvad 1, 2. 03.40 TV3 uudised Verega kirjutatud 04.30 Uurija Vera 12, 8 19.00 TV3 uudised Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee Tegevtoimetaja: Henrik Ilves, henrik.ilves@epl.ee Väljaandja: VIDEODelfi Meedia AS

05.30 Kälimehed 1, 5 06.25 The Floor – valluta võidupõrand 1, 48* 07.00 TV3 uudised 07.55 Võimalik vaid TikTokis 2, 8 08.25 Sepo, sõbrad ja Eesti talud 1, 1 08.55 The Floor – valluta võidupõrand 1, 48* 09.30 Sierraga sooja päikese alla 1, 4* 10.30 Kilu seljakotis Jaapanis 1, 5* 11.30 Päev, mis muutis mu elu 2, 2–3 12.30 Läbi suve Taaviga 2, 20 13.00 Suletud uste taga 2, 7. Lapsed öösel õues 14.00 Kahevõitlus 3, 14* 14.30 Rosamunde Pilcher. Ärkamise suvi (Saksa 2006). Romantikafilm 16.30 Kirgede torm, 4438

KANAL 2

TV3 19.30 KINO3: Jääaeg (Ice Age, USA 2002). R: Chris Wedge. O: (hääled): Marko Matvere, Lembit Ulfsak, Anu Lamp, Aarne Üksküla, Peeter Oja jpt. Animafilm 21.10 KINO3: Kuidas naist õnnelikuks teha (How To Please A Woman, Austraalia 2022). R: Renée Webster. O: Sally Phillips, Caroline Brazier, Erik Thomson, Alexander England. Komöödia 23.35 Armunud Shakespeare (Shakespeare in Love, USA/Inglise 1998). R: John Madden. Komöödia 02.10 Midsomeri mõrvad 1, 2. Verega kirjutatud* 04.15 TV3 uudised 04.45 Kilu seljakotis Jaapanis 1, 5*

05.30 6 kangelast 2, 22 06.00 Rapuntsel 1, 16 07.00 Jänku Juss 2, 20–25 07.05 Jänku Juss 1, 17 07.10 6 kangelast 2, 22* 07.35 Rapuntsel 1, 16* 08.05 Draakonid. Võitlus saare nimel 1, 26 08.35 Papad mammad 2, 1 09.35 Jääaeg (Ice Age, USA 2002)*. Animafilm 11.15 Sierraga sooja päikese alla 1, 4* 12.15 Mees majas 1, 12* 13.15 Eluga Hispaaniasse 1, 5 14.15 Puhkus isadega 1, 2 15.15 Tulejoonel 1, 6. Elutuba* 16.15 Võimalik vaid TikTokis 3, 2* 16.50 Midsomeri mõrvad 1, 3. Õõnsa mehe surm 19.00 TV3 uudised

Eestlase kaadrid orkaanist räsitud Jamaicalt.

Laupäev 19.00 VÕRKPALL Audentes/Solarstone – Barrus Võru VK

A N EC SW O

BEL

NOR DI

19.30 Su nägu kõlab tuttavalt. Finaali eel 21.00 KINO3: Võimatu missioon: surmav otsus – osa I (USA 2023). R: Christopher McQuarrie. O: Tom Cruise, Rebecca Ferguson, Simon Pegg, Vanessa Kirby. Seiklusmäruli teleesilinastus 00.30 Kutsuge McCall 2, 8. Lahutatud. McCall ja Mel aitavad küüditatud naisel leida oma poega pärast seda, kui nad USA piiril varjupaika otsides üksteisest lahutati. 01.20 Midsomeri mõrvad 1, 3. Õõnsa mehe surm* 03.20 Eluga Hispaaniasse 1, 5* 04.15 TV3 uudised 04.45 Puhkus isadega 1, 2*

Delfi TV otseülekannete kava

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Telli: lehed.ee, 680 4444, Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee klienditugi@delfi.ee Tegevtoimetaja: Henrik Ilves, henrik.ilves@epl.ee Loe: epl.eeVäljaandja: Delfi Meedia AS C

ja Taivo Piller. Mart Haber ja Taivo Piller on tänaseks koos olnud 30 aastat. Mis on hea suhte saladus? Kuidas jagab pere oma aega ja energiat linna- ja maakodu vahel, ajades samal ajal väga edukat rahvusvahelist äri? Mart Normet läheb kaheks päevaks ja üheks ööks külla paarile, kes ei virise ega klatši ning on eba-eestlaslikult avatud. 00.25 Aragóni printsess 1, 8. Saatus. 01.35 Sommerdahli mõrvad 5, 4* 03.25 Õudne film 4 (Scary Movie 4, USA 2006). R: David Zuker. O: Anna Faris, Regina Hall. Komöödia 05.00 Roaldi retked 2, 1* 05.50 Postimees. ee

06.00 Inga Lindström. Koju tagasi (Saksa 2019)* 08.00 Imeline Lepatriinu Shanghais (2021) 09.15 Alvin ja koopaoravad 3, 46 09.30 Papsid 5, 7. Armumine* 10.30 Kodud rahaks 5, 1* 11.30 Meie aasta Brasiilias, 12. Brasiilia kokkuvõtted* 12.30 Kas lööme käed? 3, 9* 14.00 Roaldi retked 2, 1. Hispaania hipifarmerid* 15.00 Südamesoov 5, 5 16.00 Harry Wild 4, 5. Harry Wildi surm 17.00 Rosamunde Pilcher. Kes iganes sa oled (2025) 19.00 Reporter+ 19.30 Kuldvillak 20.05 Ma näen su häält 6, 11 22.25 Kelle suu suitseb? 1, 9* 23.25 Öökülaline. Mart Haber

TV3

16.50 Elu lugu. Kitarrist Tiit Paulus 17.15 Maahommik* 18.00 Meie õpetajad, 4/8* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Ukraina stuudio 19.15 Maailm ja mõnda, 4/7. Dvinjaninov armus Menorcasse 19.45 Paradiisi järel 2, 6/6 (Inglise 2024) 20.35 Ridade vahel, 4/7. Indrek Koff 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport. Sport 22.00 Ludwig, 4/6 (Inglise 2024) 22.55 Shetland 7, 1/3 (Inglise 2023) 00.50 Hommik Anuga* 02.05 Restoran 0, 5/8 (Eesti 2021) 02.34 ERR.ee uudised

07.00 Loodusdokk: Imetajad 1, 4/6. Külmus (2024)* 07.50 Osooni lood. Loodus fotograafia: metssiga (2024) 08.00 Saaremaal on zoo 2, 3* 08.30 Mehed, hakkame elama! 4, 3/6* 09.00 Prillitoos 10.00 Hommik Anuga 11.15 Lühhike öppetus Eesti kultuurist, 5/8* 12.15 Kultuuri kodu. Voldemar Panso 12.20 Osnap võrdub Panso 12.35 Torm (Eesti 2021) 13.05 Lynley, 4/4. Ei ühtegi tunnistajat (Inglise 2025)* 14.35 Minu ETV. Tarmo Tiisler 14.45 Laskesuusatamise MK-etapp Östersundis. Paarissegateatesõit 15.50 Täna õhtul. .. Justament (ETV 2009)

KANAL 2

KANAL 2 06.30 Telehommik 3, 65. Saatejuhid Romi Hasa ja Kristjan Gold 09.10 15 küsimust 4, 52* 09.40 Telehommik 3, 65* 12.30 Südamesoov 5, 4* 13.35 Rikas Eesti 2, 2 14.05 Harry Wild 1, 7. Vanaema Susani paruka saladus 15.05 Küladetektiivid 7, 12. Surmavad pihtimised 16.05 Leyla 1, 74 17.10 Kellele kuulub su süda? 2, 68. Kes otsib, see leiab 17.55 Kevad südames 13, 1. Sekeldused sebraga, 1 19.00 Reporter 20.00 Kelle suu suitseb? 1, 9 21.00 Kas lööme käed? 3, 9. Saatejuht Robert Rool, kelle kõrval on kaassaatejuht Kaileen Kaur. 22.30 Köök 3, 2. Maks ei suuda otsustada, kas ta peaks

18.00 4 × 4. Island, 1/10 (2025) 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Eesti mäng 19, 9/13 19.30 Saaremaal on zoo 2, 3/6 20.00 Mehed, hakkame elama! 4, 3/6 20.30 Õnne 13 33 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Mitfordi tüdrukud, 1/6. Torm kogub jõudu (2025) 22.20 Daamid mustas (Ladies in Black, Austraalia 2018). O: Julia Ormond, Angourie Rice jt 00.10 Raugematu Laine (ETV 2020) 01.05 Chelsea detektiiv 3, 2/4. Patiseis (Inglise 2024)* 02.41 ERR.ee uudised

07.00 Osoon* 07.30 Planeedipäästjad, 7/8 08.00 Metslased, 9/10 08.30 Eesti imelised aastaajad, 10/31 (Eesti 2023) 08.35 Kadri nagu orkester (Eesti 2024). Dokfilm 09.00 Suus sulav Eesti 1, 8/8. Hiiumaa (Eesti 2020) 09.30 Õnne 13 33* 10.00 Maahommik 10.45 Varastatud lootus: Armukelm, 6/6* 11.40 Tippvormi (s), 6/6* 12.10 Pealtnägija* 13.00 Kukerpillide rapsoodia 14.00 Laskesuusatamise MK-etapp Östersundis. Naiste 4 × 6 km teatesõit 15.45 Noor pensionär (s) (kirjeldustõlkega) (1972) 17.05 Loodusdokk: Imetajad 1, 4/6. Külmus (2024)

„Looduse jõud on ikka muljet avaldav“ Printall 4041 0820

A N EC SW O

NOR DI

BEL Printall 4041 0820

Pühapäev 18.00 KORVPALL Eesti Maaülikool/Evocon – Viimsi

Kahe ja poole nädala eest lendas Punase Risti vabatahtlik, eestlane Olle Jamaicale, kus ta aitab kohalikel toibuda orkaanist Melissa vähemalt jaanuari keskpaigani.

A N EC SW O BEL

NOR DI

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Telli:mntlehed.ee, 680 4444, Narva 13, 10151 Tallinn klienditugi@delfi.ee Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee Tegevtoimetaja: Loe: epl.ee Henrik Ilves, henrik.ilves@epl.ee Väljaandja: Delfi Meedia AS LA

4444, ee

Printall 4041 0820

Vaata videot tv.delfi.ee

DELFI MEEDIA

82 28. november 2025

ILMATEADE

SUDOKU

EESTI

Laupäev –3...+2 Lõunakaare tuul 5–12, saartel ja rannikul 9–14 m/s

Tallinn

Pühapäev +1...+7

Narva

+5...+6

Tugev lõuna- ja edelatuul

+2...+4 Paide

Kärdla

+3...+4

+7...+8 Pärnu Kuressaare

+4...+5

2 9 1 3

Tartu

Viljandi

+1...+3

+2...+4

+6...+7 Valga –1...+2

Võru –1...+2

MUJAL MAAILMAS Riia pilves

+1...+2

London

pilves

+10...+11

Pariis

vihm

+7...+9

Helsingi

pilves

+7...+8

Berliin

päikeseline

–2...+2

Rooma

vahelduv

+7...+11

Stockholm

pilves

+6...+7

Varssavi

vahelduv

–1...+2

Tenerife

vahelduv

+20...+21

Oslo

vahelduv

+7...+8

Viin

vahelduv

0...+2

Hurghada

vahelduv

+21...+26

RISTSÕNA

Eelmise ristsõna õige vastus: MEELELIIGUTUS Võitja: Rita Vissak

Õigesti vastanute vahel loosime välja LP ühe kuu tellimuse! Tellimuse vormistamiseks helista Delfi Meedia klienditeenindusse telefonil 680 4444. Loosimises osalemiseks saada vastus e-posti aadressile ristsona@gmail.com või saada kiri vastusega kolmapäevaks aadressile Narva mnt 13, 10151 Tallinn, märgusõna „LP Ristsõna“.

5 7 9 4

8 6 2 5 4

4 5 7 6

6 8 1

1 9 4

Reeglid Täida tühjad kohad numbritega 1 kuni 9. Numbrid 1 kuni 9 peavad esinema igas 1 4 7 93reas, 5 6 9 vee rus,8igas igas9 3 2× 3 ruudus. 6 5 3 9 4 2 1 Igas reas, igas veerus ja 8 igas7 3 × 3 ruudus 7 iga 9 2 6 ber 1 esi 8 ne 3 da 4 ainult 5 võib num ühel korral. 4 7 ja vihjed: 9 8www.sudoku.com 5 3 2 1 6 Lahendused 3 6 5 2 9 1 8 7 4 2 8 1 4 7 6 9 5 3 9 1 6 5 2 7 4 3 8 8 3 7 1 6 4 5 2 9 5 2 4 3 8 9 7 6 1

8 4 51 4 6 8

33 7 9 3 68 9 24 2 5

7 8

21. novembri mängu lahendus

2 4 9 6 1 7 8 3 5

3 7 8 2 5 9 6 4 1

1 6 5 4 3 8 7 2 9

6 8 7 3 2 1 9 5 4

5 2 3 9 8 4 1 6 7

9 1 4 7 6 5 3 8 2

8 9 2 5 7 6 4 1 3

7 5 6 1 4 3 2 9 8

4 3 1 8 9 2 5 7 6

AASTAVAHETUSE MAJUTUSPAKETT ALATES 320 €/IN +372 326 0005

www.aqvahotels.ee

sales@aqvahotels.ee