Logistika (detsember 2023)

LOGISTIKA Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

DETSEMBER 2023

CleverSystem hoolitseb selle eest teie asemel!

Kastoram Wood soovib kaunist jõuluaega ja õnne ning rahu uueks aastaks!

www.kastoram.com

logistika

Langus on jõudnud ka logistikasektorisse Peagi lõppevale aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et üldine majanduslangus on jõudnud ka logistika­sektorisse.

Viimaste aastate erinevad kriisid on tabanud tarne­ahelaid ja selle tagajärjed kajastuvad just praegu. Kõnekas on siinkohal asjaolu, et näiteks kaubavahetuse puudujääk septembris oli 207 miljonit eurot, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 13 miljoni euro võrra.

Möödunud aastat kommenteerides ütles Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing, et majanduslangust oli märgata juba esimesest kvartalist alates – logistikasektori puhul lausa 25% langust. Üllatavat pole siin aga midagi, sest transport, logistika, veondus ja laondus on majanduse vereringe ehk kui teistel sektoritel läheb kehvasti, kandub selle mõju edasi ka logistikasektorisse.

Niisiis on selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted uute väljakutsetega silmitsi seismas ja paistab, et hästi läheb neil, kes suudavad kiiresti reageerida ning uute oludega kohaneda. Smarten Logisticsi tegevjuht Mark Paves

nentis näiteks, et kuigi majanduses on stabiilsus praegu kadunud, on logistikat ikkagi kõikide jaoks vaja, mistõttu ei nähta tulevikku tingimata mustades toonides. Küll aga on tõsi, et endale parema tuleviku loomiseks tuleb siiski ka ise panustada ja pingutada. Ellu jäävad lõpuks need, kel on oskus ebastabiilses keskkonnas kiiresti tegutseda ja julgus investeerida ajal, mil majandus on neist lõpututest kriisidest tugevalt räsitud. Selliseid ettevõtteid õnneks veel leidub!

Sigrid Aunap Toimetaja Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Reklaam: Rain Prisk, rain.prisk@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

REHVID IGALE SÕIDUKILE

Rehvikaupmees.ee on rehvide ja varuosade jaemüügiga tegelev internetikauplus.

Tegutseme Eesti turul alates 2015. aastast.

Kauneid jõule ning meeleolukat aastavahetust klientidele ning koostööpartneritele!

TEL 5866 8999 | E-POST: REHVI.KAUPMEES@GMAIL.COM REHVIKAUPMEES | WWW. REHVIKAUPMEES.EE

logistika

Sügis tõi sektorisse mitmeid UUSI JUHTE Sügis on logistikasektorisse toonud mitmeid uusi võtmeisikuid – muutusi on nii ettevõtete nõukogudes kui ka juhipositsioonidel ning nii Eestis kui ka laiemalt Balti riikides. Vaatame üle, kes asuvad sel sügistalvel oma valdkonna hea käekäigu eest seisma. | TOIMETAS: Sigrid Aunap | Foto: Itella

Smartpost Itella Baltikumi uus juht on Gediminas Mickus Smartpost Itella, mille emafirma on Posti (Soome Post), muutis novembris oma juhtimisstruktuuri. Ettevõtte Baltikumi juhina asub tööle Gediminas Mickus, kes hakkab ellu viima ettevõtte ärilist eesmärki tõusta pakiäris siinse regiooni liidrite hulka.

Smartpost Itella Baltikumi uus juht Gediminas Mickus on ettevõttes töötanud viis aastat ja peamise osa sellest ajast juhtinud Leedu turgu. Viimased seitse kuud oli ta Baltimaade müügi- ja äridirektor. Mickusel on rahvus­ vahelistes ettevõtetes töötamisega rohkem kui kümne­ aastane kogemus pakiäri ja logistikavaldkonnast. „Mul on hea meel saada justkui hinnang seni tehtud tööle, et mind usaldatakse ambitsioonikate eesmärkidega ettevõttes. Olen kindel, et minu teadmised, kogemused ja oskused aitavad kaasa Smartpost ­Itella kasvule regioonis ning selle jätkuvale edule,“ ütles ­G ediminas Mickus.

Sama kinnitas ka Posti asepresident Kaj Kulp, kelle sõnul on Gediminas Mickuse edutamine järjepideva töö eest saadud vääriline tunnustus. „Smartpost Itella B ­ altikumi uus juht Mickus on suurepärane turuekspert, proaktiivne, ambitsioonikas ja professionaalne juht, kes viib meid vastutustundlikult ja enesekindlalt soovitud eesmärkide suunas,“ kõneles Kaj Kulp Mickuse edutamisest.

Konkurentsitihedal ja dünaamilisel pakiveoturul tegutsev Smartpost Itella rakendab turueelise suurendamiseks järjepidevalt tegevustõhususe lahendusi. Üks hiljutine näide sellest on Baltimaade tegevuste juhtimine ühtse meeskonnana, mis võimaldab kasutada ära pädevusi ja oskusteavet üle riikide, maksimeerides efektiivsust ja kliendikesksust.

4 • DETSEMBER 2023

Gediminas Mickus

INFO:

Itella Estonia Itella Estonia on Soome Posti Gruppi kuuluv rahvusvaheline logistikaettevõte.

Itella on üks regiooni suuremaid logistikaettevõtteid. Äriklientidele pakutakse maantee-, mere- ja lennutransporti ning laologistika täisteenust, kuller- ja ekspressveoteenust ning pakiautomaadi teenust.

SAKSA KVALITEET Toodetud Saksamaal

LAI TOOTEVALIK – TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA tõstukid • Vedukid

• Kasutajamugavus • Kõrge töökindlus • Maksimaalne ohutus • Efektiivsus RENT MÜÜK HOOLDUS REMONT

Maailma parimad tõstukid!

Iga tõstukijuhi unistus!

Ametlik Jungheinrich esindus Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus, teenindus üle Eesti www.agrovaru.ee | info@agrovaru.ee | Tel 633 9290

logistika

Wolt Baltikumi uus juht on Mantas Lomsargis

„Wolt sisenes Baltimaade turule enam kui kuus aastat tagasi. Oleme suutnud luua püsikliendibaasi ja meil on iga päevaga rohkem kasutajaid. Mul on hea meel juhtida meie äri Balti riikides, keskendudes meie põhitegevusele, milleks on toidu tarnimine, samuti jätkates laienemist teistesse linnadesse,“ ütles Lomsargis.

Ta märkis, et Baltimaade elanikud on teenuse hästi vastu võtnud ning see annab Woltile kindlustunde laieneda ka järgmistesse Eesti, Läti ja Leedu linnadesse. „Meie eesmärk on laieneda üle Baltikumi, sel aastal jõudsime 15 linna ja pakume oma teenust nüüd kokku 30 linnas. Wolti liikumine väiksematesse linnadesse annab kohalikele ettevõtetele ligipääsu veebipõhisele müügile, inimestele võimaluse teenida tulu kullerpartnerina ning muudab kogukondade igapäevaelu lihtsamaks ja paremaks. Iga laienemisega jõuame sellele lähemale,“ lisas Lomsargis.

Tema sõnul laiendab Wolt hoogsalt ka oma jaekaubanduse pakkumisi ja uusi ärisuundi. „Meist on sisuliselt saamas kaubanduskeskus inimese taskus. Kõik, mille jaoks pidi varem sammud seadma kaubanduskeskusse, on nüüd tunniga Wolti kaudu olemas. Wolt pole enam ainult toidukullerite äri, sest lisaks toidu tellimisele saab osta näiteks lemmikloomatarbeid, lilli ja ilutooteid,“ selgitas Lomsargis.

Mantas Lomsargis tänas ka seni Wolt Baltikumi juhtinud Liis Ristalit tehtud töö eest. „Liis mitte ainult ei

Foto: Martynas Zaremba

Wolt Baltikumi uus juht on Mantas Lomsargis, kes seni vastutas Woltis kolme Balti riigi müükide eest.

Wolt Baltikumi peadirektor Mantas Lomsargis. aidanud Woltil alustada tegevust kõigis kolmes Balti riigis, vaid aitas meil kasvada ja jõuda sinna, kus praegu oleme.

See oli tohutu pühendumine,“ märkis Lomsargis.

INFO:

Wolt Wolt on Helsingis asuv tehnoloogiaettevõte, mis pakub veebiplatvormi tarbijatele, kaupmeestele ja kulleritele.

Platvorm ühendab inimesi, kes soovivad tellida toitu ja muid kaupu, nende müümisest ning kohaletoomisest huvitatud inimestega. Selleks arendab Wolt erinevaid tehnoloogilisi lahendusi alates kohalikust logistikast kuni jaemüügitarkvara ja finantslahendusteni.

Wolti uuteks ärivaldkondadeks on näiteks Wolt Drive, mis võimaldab igal jaemüüjal või kaupmehel kasutada Wolti kullerite võrgustikku, olenemata sellest, kas nad müüvad Wolti rakenduse kaudu või oma keskkonnas.

Samuti väärib märkimist Wolti lojaalsusprogramm Wolt+, kus kuutasu maksjad on vabastatud tarnetasust. Täiesti uus ja oluline võimalus on ka Wolt Ads, mis võimaldab kaupmeestel oma ettevõtet rakenduses reklaamida, suurendada nähtavust ja seeläbi ka müüki.

SA Hiiumaa Sadamad saab uue nõukogu ja esimehe Oktoobri lõpus kogunes SA Hiiumaa Sadamad kaheksaliikmeline nõukogu oma viimasele istungile. Uus nõukogu tuleb esimest korda kokku 15. detsembril 2023.

Sihtasutuse põhikirja kohaselt nimetatakse nõukogu liikmed ametisse viieks aastaks, käesoleva aasta detsembris täitub mitme praeguse nõukogu liikme ametiaeg. Edaspidi saab Hiiumaa Sadamate nõukogu olema viieliikmeline.

Hiiumaa Sadamate nõukogu esimees Margus Kastein andis juba maikuus Hiiumaa vallavalitsusele teada, et soovib pärast oma ametiaja lõppu detsembris 2023 nõukogu esimehe ja liikme kohalt tagasi astuda. Kastein on täitnud sihtasutuse nõukogu esimehe ülesandeid alates selle asutamisest 2018. aastal. „Minu arvates on sihtasutus Hiiumaa Sadamad võimekas ja jätkusuutlik organisatsioon, mis täidab hästi talle pandud avalikke ülesandeid. Sihtasutuse viimase viie aasta suuremateks saavutusteks loen tugeva organisatsiooni 6 • DETSEMBER 2023

struktuuri ja töökorralduse ülesehitamist, sadamate ja varade ülevõtmist, Hiiumaa Sadamate uue identiteedi loomist ning investeeringuid sadamatesse kogumahus ligi kolme miljoni euro ulatuses,“ rääkis Kastein.

Oma tagasiastumise põhjuseks toob ta suure töökoormuse AS-i Inbank juhatuse liikme ja Baltimaade äriüksuse juhina, mille tõttu jääb tal üha vähem aega panustada Hiiumaa Sadamate tegevusse. Samuti leiab Kastein, et iga organisatsiooni juhtorganid vajavad rotatsiooni, millega tuua ettevõttesse uusi ideid ja värsket energiat. „Koos mitme nõukogu liikme ametiajaga lõppeb ka strateegia „Sadam 100“ periood, mis­ tõttu on tulevasel nõukogul vajalik alustada Hiiumaa Sadamate uue strateegia koostamisega,“ ütles ta.

INFO:

Hiiumaa Sadamad Hiiumaa valla loodud Sihtasutus Hiiumaa Sadamad arendab ja haldab Hiiumaa väikesadamaid ning lähtub sihist olla eelistatud peatuskoht saja miili raadiuses ümber Hiiumaa.

MOBIILNE KLAASIVAHETUS AUTOKLAASIDE MÜÜK KIVITÄKETE PARANDUS KASKOKINDLUSTUSTE KAHJUKÄSITLUS – VAHETAME ÄRA TEIE KATKISE KLAASI!

SÕIDUKID  VEOAUTOD  BUSSID  RASKETEHNIKA

LISAINFO : Tel 5341 5915 info@klaasigrupp.ee www.klaasigrupp.ee Allika tee 12, Peetri Harjumaa

logistika

Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogul uus koosseis Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu uueks liikmeks sai kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ja nõukogu jätkab kolmeliikmelisena.

Nõukoguga liitunud Taivo Linnamägi ütles, et on oma põhitöös Lennuliiklusteeninduse AS-i igapäevaste tegemistega mitmel viisil kokku puutunud. Seetõttu on nõukogu tasemel juhatusele täiendava toe pakkumine talle heaks võimaluseks anda panus ettevõtte arendamisse.

Fookuses pikas perspektiivis toimiv mudel

„Minu fookuses on otsida koos Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatusega ettevõttele sanktsioonide ajastul ning ülelendude väiksema taseme juures pikas perspektiivis toimiv mudel. Selleks on oluline pöörata tähelepanu arendustele ja uutele investeeringutele, mis soodustaks juba lähitulevikus mehitamata lennunduse ja traditsioonilise lennunduse koostoimimist ning tänapäevaste teenuste müüki ühiste reeglite alusel toimivatel välisturgudel,“ märkis Taivo Linnamägi.

Kohalikus lennunduses on praegu peamiseks välja­

kutseks taastumine olukorrast, kus lennuliiklus kahe järjestikuse kriisi tõttu kiirelt kahanes. Samas on töös ka erinevaid arendusi, näiteks mitmeid uusi lahendusi seoses droonindusega.

Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu esimehe ­K uldar Väärsi sõnul sai nõukogu olulist täiendust. „Arvestades Taivo Linnamägi põhjalikke teadmisi lennundusest ja pikaajalist kogemust valdkonnas, toob ta nõukogu töösse kindlasti vajalikku kompetentsi juurde,“ ütles Väärsi. Ta lisas, et väliskeskkond pakub lennundusele jätkuvalt väljakutseid ning seetõttu tuleb kompleksselt otsida võimalusi, kuidas lennunduses tulubaasi suurendada ja eduka majandustegevusega klientidele kasu pakkuda.

Nõukogu jätkab kolmeliikmelisena

Taivo Linnamägi nimetati Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukokku seoses asutuse liikumisega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast kliimaministeeriumi haldusalasse. Linnamägi volitused nõukogu liikmena kestavad kolm aastat.

Seoses haldusala muudatustega kutsuti nõukogu liikme kohalt tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindanud Andres Uusma. Volituste korralise

KOORMAKATETE VALMISTAMINE JA REMONT 27AASTAT KOGEMUST

Betooni 11, Tallinn • koormakate@koormakate.ee • tel: 5697 2360

logistika lõppemise tõttu kutsuti tagasi ka Riina Varts. „Olen tänulik Andres Uusmale ja R ­ iina Vartsile nende panuse eest nõukogu töösse. See on olnud väga väärtuslik, arvestades, et kohalikus lennuliikluses on olnud koroonakriisist ja Ukraina sõja sanktsioonidest tulenevalt keerulised ajad,“ ütleb Väärsi.

Nõukogu jätkab tööd kolmeliikmelisena ja sinna kuuluvad nõukogu esimees Kuldar Väärsi ning liikmed Sven Kirsipuu ja Taivo Linnamägi.

INFO:

Taivo Linnamägi

õule ja Rahulikke j aastat! edukat uut

Foto: Lennuliiklusteeninduse AS

Taivo Linnamägi Igapäevaselt tegeleb Taivo Linnamägi lennundusalase poliitika ja õigusloome kujundamise ning korraldusega. Lisaks esindab ta Eestit lennundusvaldkonna erinevates katusorganisatsioonides, sh Euroopa Lennundusohutusametis ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonis, samuti omab ta kogemust lennuettevõtte igapäevases strateegilises juhtimises. Linnamägi kuulub täiendavalt ka Eesti Lennuakadeemia nõunike kogusse.

FERROMETAL

logistika

CleverSystem automatiseerib väiketarvikute logistikat

CleverBin sobib kasutamiseks ka laohaldusautomaatides. Lugemine algab otse automaatidest.

Ferrometal Oy välja töötatud lahendused on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma põhitegevusele keskenduda ning automatiseeritud tellimis- ja tarneahelast võimalikult palju kasu saada.

Täiendustellimused saadetakse ennetavalt

Ainulaadne Soome innovatsioon kasutab esemevõrgu­ põhist tehnoloogiat ja vabastab ressursse. Ennetav tellimissüsteem muudab tegevuse tõhusamaks, tehes täiendustellimuse enne toodete lõppemist. Kõigil Cleveri lahenduste rakendustel on nutikas optiline andur, mis jälgib toote kogust. Tooted võivad olla vastuvõtukastis, sest süsteem loeb tooteid ka ühikutena. Pole tähtis, kas tegemist on karpide, pudelite, ketaste, komponentide või kasvõi kaubaalustega. Süsteem on ka asukohast sõltumatu ja töötab näiteks paigalduskohas või paigaldusautos.

Kui tellimispiir jääb määratletust allapoole, genereerib süsteem ostutellimuse automaatselt ettevõtte ressursside planeerimise (ingl enterprise resource planning, ERP) süsteemis mobiilside kaudu. Ferrometal või mõni muu tarnija tarnib lisapartiid ja ladustamine toimub kokkuleppe kohaselt.

10 • DETSEMBER 2023

Nutikas lahendus kõrvaldab viivitused ja vead

„Kõiki tooteid, mida saab tootmiskeskkonnas hallata imujuhtimissüsteemiga, saab hõlpsasti ühendada ennetava CleverSystemiga. Süsteem tagab, et toodet on piisavalt, kuid mitte liiga palju,“ kirjeldab tegevjuht Mika Brandt CleverSystemi eeliseid. „Tänu ennetavale süsteemile on võimalik kahe- või mitmekastijuhtimisest üle minna ühekasti- ja tellimispiirijuhtimisele, säästes seeläbi ruumi.

Samal ajal väheneb laovaru, kuna ei ole enam vaja hoida suurt puhvervaru.

Traditsioonilises vöötkoodilugemises ja ka raadio­ sagedustuvastuses (ingl radio-frequency identifi­cation, RFID) on alati olemas inimlik element – keegi peab meeles pidama, et tal tuleb midagi kuhugi panna või koodi lugeda. Cleveri süsteemi puhul on inimlike vigade võimalus minimeeritud,“ rõhutab Brandt.

CleverSystem toimib kaugjuhtimisel

CleverSystemi monitooring on haldus- ja interaktsioonitööriist, mille abil on võimalik programmeerida andureid ja muuta mõõtmiskaugust. Monitooring toimib lihtsalt selge kasutajaliidesega veebibrauseris. „Andureid saab määratleda ühikute suuruse järgi, mis võimaldab arvutada ühikute hulka ja selle muutust. Kui tellimispiir jääb

FERROMETAL

logistika

määratletust allapoole, teeb andur automaatselt täiendustellimuse,“ ütleb Brandt. „Monitooringus saab määrata piirväärtused nii kiiresti kui ka aeglaselt ringlevatele toodetele. Kogunenud andmete põhjal saab vajaduse korral muuta piirväärtusi ja seada soovi kohaselt laovarude rotatsiooni.“ Brandt juhib tähele­panu sellele, et tegelikult ei kirjelda sõna „monitooring“ enam päris täpselt kõiki funktsioone, kuna CleverSystem on monitooringust juba kaugemale arenenud. „Monitooring muidugi toimib, kuid on ka uusi innovaatilisi funktsioone, nagu interaktiivsus ja süsteemi täpne kaugjuhtimine.

Andurid on väga töökindlad. Umbes kahe aasta jooksul oleme teinud sadakond kliendirakendust tuhandete anduritega. Tehnika on töötanud laitmatult.“

CleverSystem kohandatakse kliendi vajadustele

CleverSystemist huvitatud võivad võtta ühendust Ferrometali müügiosakonnaga (eesti@ferrometal.ee), kus on alati olemas asjatundja, kes aitab koostöös kliendiga süsteemi rakendamise läbi mõelda. „Kõigepealt selgitame välja kliendi protsesside hetkeolukorra, seejärel hakkame kavandama optimaalset lahendust. Peab arvestama, millist layout’i ja tegevust klient soovib ja millised on toodete ringluseesmärgid. Selgitame välja, millised on praegused kitsaskohad. Koos kliendi tootmise ja arendamise eest vastutavate isikutega määratleme eesmärgid, töötame välja uue tegevusmudeli ja lepime kokku selle rakendamise teekaardi.“

Kiire areng alates 2020. aastast

Esimene samm 2020. aastal oli nutika CleverBini vastu­ võtukasti turuletoomine. Sellest ajast alates on Ferrometal teinud suuri edusamme ja ehitanud terve Cleveri taristu. „Asjade interneti tehnoloogiat ja andureid saab kasutada kliendi kogu tootmiskeskkonnas. Tarbimist ja toote koguste muutusi on võimalik jälgida riiulitel, põrandakohtadel, vastuvõtukastides – kõikjal! CleverSystem skaleerib isegi suurtes mahtudes ja töötab kulutõhusalt ka väiksemates mahtudes,“ kirjeldab Brandt. „Esialgses etapis on Cleveri lahendustele seatud tegevuslikud eesmärgid täidetud: me suudame pakkuda kliendile reaalajas tõelist kestlikku lisaväärtust ning tänu läbipaistvusele ja ennetavusele on võimalik usaldusväärselt vähendada laovaru, ilma et tooted lõpeksid.“

Kliendi huvides

Eelkõige on Ferrometali eesmärk tarnida klientidele kvaliteetseid tööstuslikke kinnitustarvikuid ja väikekomponente, kuid pakkuda ka lisaväärtusega teeninduslahendusi. „Sel viisil tahame aidata oma klientidel edu saavutada. Otsime pikaajalisi partnerlussuhteid, et saaksime koos areneda, õppida ja edu saavutada. Meie jaoks on tähtis, et meie kliendid usaldaksid meid nii praegu kui ka aastate pärast,“ rõhutab Brandt. „Kuigi globaalsel hanketurul on praegu keerulised ajad, oleme klientidele tarnimisel olnud siiski väga edukad. Oleme tuntud kui kiire ja usaldusväärne partner ning CleverSystem rõhutab veelgi meie tugevaid külgi.“

Automaatsed ja tõhusad protsessid on konkurentsieelis

Ferrometal annab oma panuse, et Soome tööstusel läheks võimalikult hästi. Brandti sõnul on automatiseerimine tähtis edutegur kodumaise tööstuse ja riigi konkurentsivõime jaoks tulevikus. „Meile ei piisa sellest, et me oleme kliendi jaoks tõhusad tarnijad, vaid peame olema tõhusad kogu tellimis- ja tarneahelas, alates tootjast kuni kliendi tootmiseni.

Kogu ahela tõhustamine on lähituleviku põhiteema. See aeg paneb meid kõiki proovile, kuid ­Ferrometal on ettevõttena selleks hästi ette valmistatud. Meie strateegilised valikud on osutunud õigeks. Me vaatame julgelt tulevikku.

Arutame hea meelega süsteemi kohandamist teie vajadustele.“

Ferrometal Baltic OÜ, Varre 1, EE-10138 Tallinn, tel +372 699 0470, eesti@ferrometal.ee, www.ferrometal.fi

DETSEMBER 2023 • 11

Täname kõiki koostööpartnereid ja soovime rahulikke jõulupühi!

PL TRANS AS pakub järgnevaid logistikateenuseid: Konteinerveod

„Meie jaoks on väga oluline klientide rahulolu, sellepärast oleme varunud parima masina-pargi ja logistikalahenduse.“

Puisteaineteveod

„Teostame erinevate puiste-ainete vedusid nagu puidu-hake, puidugraanul, turvas, vili, killustik jne.“

Konteinerterminali teenused

„Kaupade ümberlaadimine ja hoiustamine. Pakume võimalust hoiustada konteinereid meie konteinerterminalis, Maardus Vana-Narva mnt 2.“

logistika

Automaks ei mõjuta eestlaste autovalikut, kuid survestab pere eelarvet Leibkonnad, kes on valinud endale autod vajaduspõhiselt ja ratsionaalsetel kaalutlustel, tulevad tõenäoliselt toime ka planeeritava mootorsõidukimaksuga ning neil ei ole põhjust sõiduki vahetamisega kiirustada. Need, kes unistavad näiteks Dodge Durango ostust või hindavad autode puhul suuremat luksust ja emotsionaalsemaid sõiduelamusi, tulevad samuti uue maksuga toime. | TEKST: Martin Ilves, Coop Liisingu juht | 2025. aastaks planeeritav mootorsõidukimaks suunab järgmisel aastal uut autot ostma eelkõige neid, kes unistavad kallimatest ja võimsamatest sõidukitest. Näiteks linna­maasturi Dodge Durango või RAM-i puhul võib ostu­ kulu sel ja ülejärgmisel aastal automaksu kalkulaatori alusel erineda üle paarikümne tuhande euro.

Need, kes eelistavad praegu klassikalisi rahvaautosid, nagu näiteks Škoda Octavia või Volkswagen Passat, teevad seda ilmselt südamerahus ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Auto väljavahetamine ei too neile rahaliselt suurt võitu.

Coop Liisingu käest on kõige enam liisitud just neidsamu pereautosid ja Toyota RAV4 linnamaastureid, mis näitab, et inimesed teevad autot soetades väga praktilisi valikuid.

Kui vaadata autokasutajaid laiemalt, on teada, et alates 1991. aastast on Eestis kõige levinum auto diiselmootoriga Volkswagen Passat, mis on universaalkerega ja musta värvi ning selle keskmine vanus on registreerimisel kuus aastat (aastamaks 180,57 eurot ja registreerimistasu selle importimisel 2351,46 eurot). Populaarsuselt järgmine on bensiinimootoriga luukpära Volkswagen Golf, mille keskmine vanus on registreerimisel kaheksa aastat (aasUUTE JA KASUTATUD AUTODE REGISTREERIMINE AASTATEL 2006-2023 80 000 Uued

Kasutatud

70 000

29 173

18 674

20 561

25 136

17 598

25 165

27 719

26 631

24 132

26 817

22 626

23 771

26 310

24 126

25 625

23 078

26 118

24 946

21 135

21 070

30 208

29 789 19 695

27 341 17 071

9 948 11 089

10 299 18 545

10 000

23 380

20 000

30 921

30 000

19 426

41 457 22 812

40 000

24 590

50 000

48 840

60 000

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Coop Liisingu juht Martin Ilves.

Foto: Coop Liising

tamaks 114,18 eurot ja registreerimistasu selle importimisel 1565,18 eurot). Ühegi eelnimetatud sõiduki aastamaks nende omanike rahakotile olulist mõju ei avalda.

Valikuid langetatakse liisingu kuumaksest lähtuvalt

Automüüjad räägivad mootorsõidukimaksu kontekstis, et selle tõttu kallinevad autod tuhandeid eurosid ning kõige tugevam mõju avaldub eestimaalaste armastatuimale sõiduvahendile ehk linnamaasturile. Samas teevad autoostjad oma kalkulatsioone eelkõige ikkagi liisingu kuumaksest lähtuvalt. Inimeste valik sõltub nende eelarve piiridest, mis lubab kulutada auto liisingule kuus 300, 400 või 500 eurot.

Näiteks Coop Liisingu Harjumaa klientide lemmik­ auto, 2022. aasta Toyota RAV4 linnamaasturi registreerimistasuks kujuneks praeguse maksueelnõu järgi 3065 eurot ning aastamaksuks 210 eurot. Viie aasta pikkuse liisinguperioodi puhul tähendab see 4115 euro suurust täiendavat kulu, mis kergitab kuumakset 68 euro võrra.

Ma kahtlen, et 30 000 eurot maksva Toyota kõik liisinguvõtjad loobuksid 68 euro pärast linnamaasturist. Neile on küll emotsionaalselt ebameeldiv, et autole planeeritud 400 euro suurune kuueelarve kasvab, kuid pigem jätavad nad seetõttu ära kaks poekülastust. Alternatiiv on osta väiksem sõiduauto, mida automüüjate tootevalikusse on alles jäänud väga vähe, või siis samaväärne vanem sõiduk.

Viimane tähendab omakorda suuremaid hoolduskulusid.

Kui vaadata autode ostmist Maslow’ püramiidi hierarhiast lähtuvalt, on väga keeruline sundida Saksa mugava premium-klassi autoga sõitma harjunud inimest istuma DETSEMBER 2023 • 13

logistika madalama mugavusastmega auto rooli või kolima suurest maasturist pisikesse linnaautosse, mis pere vajadusi ei rahulda.

Olemasolevate autodega hakatakse kauem sõitma

Koht, kus planeeritav automaks võib teenida tõesti rohelist eesmärki, on see, et Eestis hakatakse selle tulemusel olemasolevate autodega kauem sõitma ehk siis neid ei vahetata liisinguperioodi lõppedes kohe uuemate vastu välja.

Võib spekuleerida, et jõukam ostjaskond hakkab senisest enam vaatama elektriautode poole, sest sise­ põlemismootoriga premium-klassi autod hakkavad suure registreerimistasu tõttu maksma rohkem kui samaväärsed elektrisõidukid. Samas pole paljudele neist vahet, kas soovitud sõiduvahend maksab 80 000 või 100 000 eurot. Praegu ostavad sellised inimesed elektriautosid uudishimust ja trendist tulenevalt ning garaažis on neil vajadusel olemas ka sisepõlemismootoriga auto. Samas on kasutatud autode turul elektriauto juba arvestatav

konkurent sisepõlemismootorile, kui vaadata liisitavate vähe kasutatud Teslade kasvunumbreid.

Planeeritava automaksu peamine eesmärk on motiveerida ja mõjutada eestlasi kasutama väiksema võimsuse ja täismassiga sõidukeid, mis keskkonna seisukohalt on kindlasti tervitatav. Transpordiameti andmed näitavad, et selline trend on Eestis levinud juba niigi ja tänu sellele on viimasel kümnel aastal ka sõidukite CO2 saastenäitajad paranenud.

Juhul, kui automaks senisel kujul vastu võetakse, saame kolme-nelja aasta pärast näha, kuivõrd suudab automaksu kehtestamine vähendada meie autopargi CO2 saastenäitajaid. Valitsus peab arvestama ka riskiga, et kui uute/ uuemate autode ostmine selle tõttu väheneb ja Eestisse hakatakse importima senisest vanemaid sõidukeid, saavutatakse mootorsõidukimaksu kehtestamisega hoopis vastupidine tulemus. Mõttekoht, et aastatel 2017–2020 registreeriti uusi autosid kasutatud sõidukitest rohkem ja seda ilma automaksu suunava mõjuta.

MART VÕRKLAEV: mootorsõidukimaksu suurus lähtub sõiduki keskkonnamõjust

Võrklaeva sõnul kehtib see ennekõike registreerimismaksu puhul ja aastamaksu osas on kasv laugem. „Maksu eesmärk on suunata inimesi uute sõidukite soetamisel tegema keskkonna­ säästlikumaid otsuseid,“ sõnas rahandusminister.

Võrklaev lisas, et võrreldes eelnõu väljatöötamiskavatsusega on üks suuremaid muutusi see, et registreerimistasu tuleb maksta üksnes sõiduki esmakordsel Eestis registreerimisel. Nii jäävad maksu alt välja Eesti-sisesed esmased müügitehingud. „See on kaudselt see hoob, millega mõjutada Eesti tulevast autoparki ja muuta see keskkonnasäästlikumaks. Eesti-siseste tehingute registreerimistasu ärajätmisega loodame motiveerida inimesi oma vanemast ja saastavamast sõidukist loobuma.

Kõik, kes soovivad selle vahetada pisut uuema ja säästlikuma vastu, saavad seda ka edaspidi teha ilma kaasneva kuluta registreerimistasule,“ ütles rahandusminister ja lisas, et uute autode soetamisel on registreerimistasu jällegi disainitud nii, et teatud CO2 näidust ja massist kasvab tasu suurus hüppeliselt.

Sõidukipargi uuendamine on pikk protsess ja kõik ei suuda kohe uut ega säästlikumat soetada. Sellega on arvestatud

Foto: Karl Artur Kangur

„Mootorsõidukimaksu suurus lähtub sõidukite keskkonnamõjust. Loogika siin taga on lihtne: mida suurem on sõiduki keskkonnamõju, mida saastavam ja raskem see on, seda suurem tuleb ka maks,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

| TOIMETAS: Sigrid Aunap |

ennekõike aastamaksu disainimisel – selle suurust vähendab eraisikute kasutuses olevate sõidukite puhul nende vanus. „See aitab kaudselt võtta arvesse ka inimeste maksevõimet, sõltumata sellest, kas elatakse maal või linnas. Samas on siin jätkuvalt sees tugev keskkonnaelement ehk säästliku vanema auto omamine on soodsam kui suurte heitmete ja suure massiga sõiduki omamine. Seega annab see võimaluse ka kasutatud autode seast säästlikum valida ja sõita sellega nn kasuliku eluea lõpuni,“ rääkis minister.

MOOTORSÕIDUKIMAKS Sõidukite ja kaubikute aastamaksu aluseks on baasosa, millele lisandub sõiduautode puhul teatud piirmääradest alates CO2 heitme osa ja massiosa, kaubikute puhul massiosa ei lisandu. Kui heitmenäit puudub, leitakse see asendusvalemiga, mille moodustavad baasosa, mootori töömahust lähtuv osa, mootori võimsusest lähtuv osa ja raskemate sõidukite puhul ka massiosa. Kaubikute asendusvalemis massiosa puudub. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa ja raskemate sõidukite puhul massiosa. Üksnes aastamaksuga maksustatakse mootorrattad, ATV-d ja UTV-d. Maksumäärad on diferentseeritud vastavalt mootori töömahule.

Registreerimistasu arvutatakse samade põhimõtete alusel, kuid seda hakkab kokku koguma transpordiamet ja see tuleb tasuda mootorsõiduki esmakandel Eesti liiklusregistrisse.

Mootorsõidukimaks hakkab kehtima 2025. aasta algusest. Sõiduki aastamaks tuleb tasuda ühes osas üldjuhul 1. oktoobriks.

Peatatud kandega sõidukitele hakkab maks kehtima aasta hiljem ehk 2026. aastast, et oleks piisavalt aega nn romud ja fantoomsõidukid registrist kustutada. Selleks vajalike lahendustega tuleb välja kliimaministeerium.

DETSEMBER 2023 • 15

RENAULT TARBESÕIDUKID valmis igaks väljakutseks

lai valik autosid kohapeal laos uued mootorid võimsusega kuni 180 hj tule tutvu ka täiselektriliste versioonidega Tehasegarantii pikendamise võimalus kuni 5 aastat / 200 000 km. keskmine kütusekulu (WLTP) 4,6-10,6 l/100 km, CO2 emissioon 121-276 g/km.

Renault soovitab

abcmotors.ee

logistika LAURI LAATS: automaksu kehtestamiseks on valitud halvim aeg üldse

Foto: Kiur Kaasik

„Automaksu kehtestamiseks on valitud halvim aeg üldse – praegu, kui Eesti inimeste ostujõud väheneb ning tarbijatel ei ole jaksu poes käia ja ettevõtted ei julge teha investeeringuid, tuleks seada esikohale toimetulek, mitte lisakoormised,“ ütles riigikogu liige Lauri Laats Mart Võrklaeva mootorsõidukimaksuteemalisest avaldusest ajendatuna. „Rahandusminister Mart Võrklaev ei taha aru saada, et kui Tallinnas ja selle lähiümbruses on võimalik säästliku väike­ ­ autoga igapäevatoimetusi teha, siis maapiirkondades on võimsa sõiduki olemasolu sageli hädavajalik. Kaotada ära reisijate poolt hästi omaks võetud maakondlik tasuta ühistransport ja koormata inimesi veel automaksuga, näitab üleolevat suhtumist. Automaks jätab inimestele vähem raha kätte ja mõjutab otseselt nende toimetulekut,“ lausus Lauri Laats.

Rahandusministri väide, et uue maksu eesmärk on autostumise pidurdamine, on Lauri Laatsi sõnul elukauge ega arvesta äärealade elanike vajadustega. „Ma ei ole tähele pannud, et väikelinnade tänavatel oleksid ummikud või õhusaaste ületaks lubatud piiri. Arvestades elukalliduse tõusu, ei ole kuigi hea mõte soovitada inimestele uue ja keskkonnasäästliku auto soetamist. Eestis kasvab suhtelises vaesuses elavate inimeste ja pankrotistunud ettevõtete arv, kuid valitsusel puudub majanduspoliitika ning selle asemel minnakse lihtsama vastupanu teed ja võetakse inimestelt viimasedki säästud,“ rääkis ta.

Selle asemel et automaksule keskenduda, tuleks välja töötada riiklik programm, mille eesmärk on toetada neid inimesi, kes

ei saa endale lubada keskkonnasäästlikumat autot, leidis Lauri Laats. „Eestis on praegu auto keskmine vanus üle 13 aasta, kuid enamik vanemate autode omanikke ei saa endale lubada keskkonnahoidlikumat masinat. Pealegi muutub uue auto soetamine registreerimismaksu tõttu veelgi keerulisemaks. See tähendab, et kavandatav automaks tabab kõige raskemalt vähem kindlustatuid ega täida oma eesmärki. Eesti teedel suureneb romusõidukite hulk. Mõned on sunnitud autost loobuma, kuid me teame, et paljudele on auto kui mitte ellujäämise, siis kindlasti elukvaliteedi säilitamise küsimus,“ märkis Keskerakonna aseesimees.

MIHHAIL KÕLVART: automaksust tuleb loobuda või suunata tulu sotsiaalvaldkonda

„Selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid rasketel aegadel tagada oma inimestele vajalikke teenuseid ja pakkuda neile sotsiaalset kaitset, on igati mõistlik riigil mootorsõidukimaksu kehtestamisel jagada sellest laekuv tulu sarnaselt üksikisiku tulumaksuga kohalike omavalitsustega. Seda enam, kui mootorsõidukimaksu eesmärgiks on kehtestada sõidukitele keskkonnamaks. Kohalikel omavalitsustel on keskne roll kliimapoliitika elluviimisel ning transporditaristu arendamisel ja korrashoiul,“ leiab Kõlvart.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lisab, et praegu võib automaksu eesmärgina selgelt välja lugeda mitte eelarvetasakaalu või keskkonnahoidu, vaid Reformierakonna põhilubaduse täitmist ehk ühetaolise tulumaksu taastamist, mille hinnaks on ligikaudu 500 miljonit eurot. „Käibemaksutõus, tulumaksu­ tõus, automaks, tulumaksusoodustuste kaotamine ja tasuta ühistranspordi lõpetamine maakondades viivad peredelt tuhandeid eurosid aastas. On täiesti selge, et just väiksema sissetulekuga inimesed, aga ka suured pered ja eakad saavad nende otsuste tõttu suurima löögi,“ rõhutab Kõlvart.

Keskerakonna esimehe sõnul toob üleüldine majandusliku olukorra halvenemine kaasa täiendavad kulutused kohalikele omavalitsustele, eeskätt sotsiaalvaldkonnas. „Omavalitsustele ei piisa hakkama saamiseks pelgalt riigi jõulisest raha üm-

| TOIMETAS: Sigrid Aunap | Foto: Kiur Kaasik

Eesti Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti hinnangul tuleb valitsusel automaksust loobuda. Vastasel juhul peab sellest laekuva tulu sarnaselt üksikisiku tulumaksuga jagama kohalike omavalitsustega, kes saavad seda kasutada üha halvenevas sotsiaalmajanduslikus olukorras inimeste abistamiseks, sest valitsuse maksutõusud ja majanduse olukord viivad inimesed ning seeläbi omavalitsused raskustesse.

| TOIMETAS: Sigrid Aunap |

berjagamisest rikastelt omavalitsustelt vaesematele, sest süvenev kriis puudutab kõiki inimesi – sõltumata omavalitsuse suurusest. Omavalitsuste roll saab olema aidata neid inimesi, kes valitsuse poliitika tõttu raskustesse satuvad,“ lisab ta.

Kõlvarti sõnul on valitsus varasemalt selgelt väljendanud seisu­kohta, et omavalitsused võiksid saada lisaraha täiendavatest maksudest ja nende kehtestamisest. „Ent mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga kavatsetakse muuta ka kohalike maksude ja maksukorralduse seadust, mille käigus vähendatakse muu hulgas ka omavalitsuste autonoomiat. Ühtlasi kaoks seeläbi võimalus omavalitsustel endil maksu üle otsustada ja see on juba riigipoolne otsene sekkumine omavalitsuse ise­ otsustamise süsteemi,“ selgitab Kõlvart.

DETSEMBER 2023 • 17

logistika

MARK PAVES:

ellu jäävad need, kes reageerivad kiirelt Möödunud aasta elektrienergia ja kütuse hinnatõus oli Smarten Logisticsi tegevjuhi Mark Pavesi sõnul valus löök kogu Eesti logistikasektorile. Smarten Logistics reageeris uuele reaalsusele kiirelt ja vähem kui aastaga tuldi pooleteise miljoni eurosest „august“ välja ning jõuti ligi 400 000 euro suurusesse kasumisse. Kuidas seda tehti? | TEKST: Sigrid Aunap | „Tegime otsuseid väga kiirelt, vahetasime jooksu pealt tosse ja kohati oli tunne, et võtame teerulliga 90-kraadiseid kurve. Kaheksa kuuga jõudsime mullusest kahjumist kasumisse,“ räägib Mark Paves.

Tema sõnul oli kasumisse jõudmiseks esimene samm mõista, mis on kauba mahtude dünaamikas muutunud ja milliseid mõõdikuid seoses sellega peab logistikafirma kohendama. „Nägime, et kõik muutub kiirelt, aga selle info analüüsimiseks andmeid napib, seega pidime minema oluliselt rohkem online’i. Võtsime kasutusele uue tarkvara ja testime masinõpet, et juhtidele otsustamiseks vajalikke andmeid reaalajas visualiseerida. See oli oluline murdepunkt, saime selguse ja oskuse teha kiiremaid otsuseid, kuhu tähelepanu suunata.“

Laotöö pole kõigile

Jõudsime ka selgusele, et renditöötajate laotöös ja komplekteerimises kasutamine ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. „Renditööjõudu kasutame viimases hädas, kuna nad on kallimad ja nende õpikõver efektiivseks tööks logistikasektoris on liiga pikk,“ ütleb Paves. Renditööjõu asemel pööratakse Smarten Logisticsis nüüd veelgi suuremat tähelepanu olemasolevate töötajate arendamisele ja motiveerimisele, selleks on käima pandud mentorprogrammid.

Laologistika on tema hinnangul väga aktiivne töö, mis nõuab kauba komplekteerijailt füüsilist koormust ja palju liikumist. „Kõigile see ei sobi. Tegime testi, mitu tonni kaupa töötaja päevas tõstab – selgus, et tööpäeva jooksul viis tonni. Veel tuli välja, et töötaja kõnnib päevas meie suurimas, 42 000 ruutmeetri suuruses kesklaos, vaatamata abistavale komplekteerimistõstukile hellitusnimega Kutsikas, 20 000 sammu,“ räägib Paves laotöö eripäradest.

Huvitava faktina toob tegevjuht veel välja, et laonduses teenivad naised meestest rohkem. „Eks see ole seotud ilmselt nende nobedusega – näiteks, kui mehed korjavad pool ämbrit marju, siis naistel on selle ajaga juba terve ämber täis. Muide, laologistika ei ole mingil 18 • DETSEMBER 2023

Mark Paves

Foto: Erik Riikoja

põhjusel noorte seas väga populaarne, aga me täiustame noortele suunatud turundust ja püüame neile olla atraktiivsed. Saab tõstukiga sõita, kasutada tänapäevast tehnoloogiat, töö on liikuv ja vahetustega,“ selgitab Paves ja lisab, et uusi töötajaid vastu võttes suudetakse neile laotöö selgeks teha ühe päevaga, kuid õpikõver töövõtete täielikuks kättesaamiseks on kahe-kolme kuu pikkune. „Usun, et oleme väärikas tööandja – anname laotöötajaile piisavalt puhkeaega graafikuid tehes, „kraadime“ nende rahulolu regulaarselt, tehes vastavaid küsitlusi. Tegeleme tööohutuse ja -tingimustega ning püüame pakkuda nii palju pehmeid väärtusi, kui see on võimalik,“ sõnab Paves.

Logistika vajab pikka vaadet

Smarten Logisticsis ei vaadata tulevat aastat väga mustades värvides – ladudes olevast kaubast on 90% toiduja tarbekaubad ning inimeste vajadus nende järele säilib.

Laologistika sektorit on Mark Pavesi hinnangul viimasel ajal enim mõjutanud tööjõukriis, koroonaviirus, Suessi kanali kriis ehk tarneahela üldine pihta saamine ning kindlasti ka sõda. „Majanduses on stabiilsus kadunud.

Kui ühel aastal on laopinda puudu, siis teisel on jälle üle.

Selline volatiilne seis on,“ ütleb asjatundja ja toonitab, et logistika vajab efektiivseks toimimiseks pikemat vaadet. „Samas, logistikat on kõigil vaja, see on kõikide tööstusharude selgroog ja meie alal on tulevik garanteeritud,“ kinnitab Paves, kuid lisab, et ellu jäävad need, kes reageerivad kiirelt ja investeerivad. „Niisiis, kui tahta ise seda tulevikku mõjutada, peame enda tegevust maksimaalselt digitaliseerima, samuti investeerima inimestesse ja automatiseerimisse. Me ei näe samas, et Eestis viie aasta jooksul laologistika märkimisväärselt automatiseeruks, aga esimesi samme juba teeme,“ räägib Smarten Logisticsi tegevjuht tulevikuplaanidest.

logistika

Keskkonnahoid kui talviste teehooldustööde oluline märksõna Järgmised viis aastat hooldab Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa riigiteid taristuettevõte Verston, kelle ülesanne on nüüd hoida korras ligi 39% riigile kuuluvatest maanteedest. Selleks, et pakkuda 6514 kilomeetril kvaliteetset lume- ja jäätõrjet ning vähendada teede hooldamisega tekkivat CO2 emissiooni, investeeris ettevõte sel aastal uude keskkonnasäästlikusse tehnikasse 8,3 miljonit eurot. | TEKST: Sigrid Aunap | Verstoni korrashoiu valdkonnajuht Tarmo Lood sõnab, et teede hooldustööde puhul räägitakse pikaajalistest investeeringutest, 5–10-aastase perspektiiviga, ning ootamatusi investeeringute osas reeglina ei kaasne, sest investeeringud tehakse alati enne viieaastase hooldelepingu algust.

Uue talihooldeperioodi väga oluliseks märksõnaks on Verstoni jaoks keskkonnahoid ning Tarmo Loodi sõnul aitab just uuem tehnoloogia selgelt keskkonnajalajälge vähendada. „Eesti suurima riigiteede hooldajana on meie südameasi teha seda tööd viisil, et ettevõtte tegevuse tagajärjel tekkiv keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike.

Soovime näidata eeskuju ka teistele valdkonna tegijatele,“ ütleb Lood.

CO2 emissiooni vähendatakse 10% aastas

Ettevõte on seadnud endale eesmärgiks vähendada CO2 emissiooni igal aastal vähemalt 10%. „Ühe miljoni euro suuruse müügitulu kohta suutsime tänavu esimese kaheksa kuuga vähendada teede korrashoiuteenuse CO2 emissiooni mullu sama perioodiga võrreldes 14%,“ toob Lood näite positiivsest arengust keskkonnaeesmärkide täitmisel. Tema hinnangul aitas sellele kaasa tööde parem planeerimine, senisest keskkonnasäästlikuma masinapargi soetamine ning sõidukijuhtide kütust kokkuhoidev sõidustiil.

RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED: • veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine

Oleme maanteeameti poolt tunnustatud süiduki tuhimassi mootjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse

• veoki kabiinide poleerimine • vanade kleebiste ja liimi eemaldamine • busside koristus ja keemiline pesu

TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE

Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid TRUCKWASH OÜ | Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 |e-post info@truckwash.ee

www.truckwash.ee

logistika

Verstoni uued keskkonnasäästlikumad hooldeautod. „Viimasel kahel aastal oleme soetanud 46 uut hooldeautot ja 21 traktorit, lisaks sahad, puisturid jms. Uute masinate abil oleme juba saavutanud märkimisväärse kütuse kokkuhoiu ja peale masinate oleme olulise investeeringu teinud ka lisaseadmetesse, et näiteks libedusetõrjeks kasutatavate soolade doseerimise täpsus paraneks,“ räägib Lood investeeringutest ja sõnab, et kindlustunde inves-

Foto: Verston

teeringute tegemiseks annab see, et Verstonil on riigiga sõlmitud viieaastased hooldelepingud.

Kõik uued hooldeautod on varustatud ka Euro 6 saaste­n ormide piirmääradele vastavate mootoritega, mille tahkete osakeste heitkogus on eelmise põlvkonna jõuallikatest ligi 67% ning lämmastikoksiidide heitkogus koguni 80% väiksem.

Kauneid jõule ja uueks aastaks tehnokorras autot!

logistika AMET: EESMÄRK SUUNATA HOOLDAJAID KASUTAMA UUEMAID SÕIDUKEID Transpordiamet on võtnud selge suuna liikuda üha enam keskkonnasäästlike lahenduste suunas, seda nii enda otsestes tegevustes kui ka suunates oma partnereid seda tegema.

Erko Puusaag, transpordiameti teehoiuteenistuse arendamise ja korraldamise osakonna juhataja

Talihoolde teostamisel on peamiseks töömasinaks nn baasauto. Tegemist on hooldesõidukiga, millega liiklejad meie teedel kokku puutuvad – need on sõidukid, millel on nii sahad kui ka soolapuistur. Hooldetööde hangetes oleme seadnud nendele baasautodele nõude, et sõidukite vanus ei ületaks 15 aastat. Lisaks oleme seadnud tingimused selliselt, et uuema sõidukipargi kasutamine hooldetööde teostamisel annab pakkujale lisapunkte pakkumuste hindamisel. Eesmärk ongi suunata hooldajaid kasutama uuemaid ehk rangematele heitmenormidele vastavaid sõidukeid. See toob endaga kaasa vajaduse hooldajatel oma masinaparki uuendada, samas jättes võimaluse teha seda samm-sammult.

Soola kasutatakse targemalt ja säästlikumalt

Verstoni innovatsioonijuhi Sven Sillamäe sõnul hakkab ettevõte ühe keskkonnahoiu meetmena kasutama libedusetõrjeks mõeldud soola senisest targemalt ja säästlikumalt. Selleks kasutatakse uuenduslikke lahendusi, mis ei vähenda liiklusohutuse kõrget taset. Sool moodustab Sillamäe sõnul umbes poole talihoolde CO 2 pääsmetest.

Uute baasautode soolapuisturid on varustatud Thermologicu lisaseadmega, mis võimaldab talvel kasutada

soola efektiivsemalt ja vähem loodust reostavalt. Seade mõõdab jooksvalt teekatte temperatuuri ja korrigeerib soolakogust ilmaolude ning -prognoosi omavahelistele seostele tuginedes. „Teekatte temperatuuri pideva mõõtmisega väldime ühtpidi soola ülekulu ja teisalt libeduseohtu, mis võib mõnel lokaalsel teelõigul tekkida soola ebapiisava koguse kasutamise tõttu,“ lisab Sillamäe.

Kas aga talveperioodiks värvatakse ka täiendavat tööjõudu? Tarmo Loodi hinnangul on Verstoni töötajad motiveeritud ja tööjõu liikumised seega väikesed. „Põhikoosseisus on meil praegu umbes 130 hooldesõidukijuhti, talveperioodiks värbame täiendavalt ligi 10–15 juhti juurde,“ räägib Lood ettevõtte töökorraldusest.

TASUB TEADA

Juba möödunud aastal soetas Verston 19 kõige moodsamat Scania ja Volvo hooldeautot ning 15 uut John Deere’i traktorit. Tänavu investeeriti veel täiendavalt 8,3 miljonit eurot 27 hooldeauto, 26 puisturi, 22 lumesaha ja kuue traktori ostmiseks.

Verstoni kolme korrashoiupiirkonna uute lepingute kogumaksumus järgmiseks viieks aastaks on 37,4 miljonit eurot. Nii Tartumaa kui ka Lääne-Virumaa riigiteid hooldas ettevõte ka eelneval viiel aastal. Pärnumaa teede korrashoiu hanke võitis ettevõte ühispakkumises Lääne Teed OÜ-ga. Pärnumaal jääb Verstoni vastutusalasse 722, Tartumaal 1510 ja Lääne-Virumaal 1215 kilomeetrit riigiteid.

Lisaks loetletud maakondadele hooldab Verston alates eelmise aasta oktoobrist Lääne-Harju, Võrumaa ja alltöövõtu korras ka Saare maakonna riigimaanteid. Ette­ võtte kõikide hoolduslepingute kogumaksumus on 75,4 miljonit eurot.

Uuem tehnika annab hanke võitmiseks täiendavaid punkte Teehoolduses on enamasti pikad, kuni viieaastased lepingud, ja investeeritakse juba enne lepingu algust, seega ootamatusi tehnikasse investeeringute osas ei ole. „Samas võib juhtuda, et tehnikal ilmneb mõni ootamatu tehniline rike ja siis on vaja leida täiendav tehnika, et lepingulised kohustused saaks täidetud,“ kommenteerib AS-i TREV-2 Grupp teehooldetööde valdkonnajuht Meelis Seppam. | TEKST: Sigrid Aunap | Kuidas on aga olukord tööjõuga ja kas talvistele teehooldustöödele on töötajaid keeruline leida? „Hooldelepingud on pikad ja tähtajalised, seega leitakse töötajad enne 22 • DETSEMBER 2023

lepingu algust ning nad teevad lepingulisi töid aastaid,“ räägib Seppam ja lisab, et kuna enamasti pakuvad ettevõtted nii suviseid kui ka talviseid teehooldustöid, on inimesed hõivatud terve aasta vältel, mitte vaid hooajati.

Ka Meelis Seppami sõnul on teehoolduse puhul väga oluliseks märksõnaks keskkonnasäästlikkus, täpsemalt keskkonnahoidlik masinapark, mis omakorda nõuab suuri investeeringuid. Kas aga investeerimisvajadus on möödapääsmatu või on ettevõtetel võimalik edukalt konkurentsis püsida ka vanema masinapargiga? Meelis Seppam sõnab, et teehooldus on siiski väga investeerimismahukas ja uuem masinapark aitab kindlasti kaasa keskkonnasäästlikumale töötamisele. „Näiteks transpordiameti teehooldehangetes on tehnikal, mida kasutada võib, maksimum vanusepiir,“ selgitab Seppam, toonitades, et uuem tehnika annab hanke võitmiseks täiendavaid punkte.

AUTOMAATPESULA Lauka tee 6, SAUGA +372 5305 7315 tehnokuller.ee

Tallinn

ee t a

lj

Se

SAUGA

ee at uk La

Pärnu

E–L 9–19

VEOKIPESU! Pärnus: Papiniidu 17 Saugas: Lauka tee 6 Uuemõisas: Tehnika põik 2 Tule kohale või broneeri: protehno.ee

Tallinnas: Pilve tee 8/2 Viimsis: Muuli tee 10 Peetris: Vana-Tartu mnt 74 Tule kohale või broneeri: abctehno.ee

StoneWolf Detsembrist uuel aadressil!

Koplipere tee 21, Rae vald.

Uuel aadressil suurem ladu nii sise- kui ka välipindadel.

Ladustame ka sügavkülmakaupa. Pakume terminaliteenust ja kauba ümberlaadimist. Lisaks tõstega transport üle Eesti!

Häid pühi ja turvalist sõitu!