Skip to main content

Logistika - Oktoober 2026

Page 1

Oktoober 2026

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Aitame sinu äril kasvada. 1500+

PAKIAUTOMAATI Üle Baltikumi

Kiirem logistika. Sujuvam tarne. Rohkem võimalusi kasvuks.

97%

JÄRGMISE PÄEVA TARNE

XS–XL PAKID

Müü. Saada. Kasva.


VEHO

Veho Finance teeb kommertssõiduki soetamise lihtsamaks Uue kaubiku või veoki ostmisel ei ole enamasti küsimus ainult õige sõiduki leidmises. Sama oluline on see, kuidas mahukas investeering ettevõtte rahavoogudesse sobitada ja kuidas hiljem sõidukit mõistlike kuludega hooldada. Veho uus finantseerimisteenus Veho Finance toob nüüd need kolm teemat kokku – MercedesBenzi kommertssõiduki ja sellele sobiva finantseerimis- ning hoolduslahenduse saab valida üheainsa protsessi käigus.

V

eho Finance on mõeldud ette­v õtetele, kes soovivad soetada uue või kasutatud Mercedes-Benzi kaubiku või veo­auto. Teenust pakub Veho koostöös Citadele Leasinguga nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

2

Sõiduk, finantseerimine ja hooldus ühest kohast

Kommertssõiduk on ettevõtte jaoks töövahend ja selle soetamisel mängivad lisaks hinnale rolli igakuine kulu, sissemakse suurus, sõiduki kasutusperiood ning ettevõtte

edasised plaanid. Seetõttu ei ole olemas üht finantseerimismudelit, mis sobiks võrdselt hästi kõigile. Veho Finance’i puhul vaadatakse iga taotlust individuaalselt. Arvesse võetakse nii ettevõtte rahalist olukorda ja rahavooge kui ka sõiduki kasutusotstarvet ning ettevõtte tulevikuplaane. „Äriklientide jaoks on oluline, et sõiduki valik ja finantseerimislahendus oleksid ühes protsessis. Veho Finance’i teenus lühendab ostule kuluvat aega ja tagab sujuva kogemuse alates vajaduste hindamisest kuni sõiduki kättesaamiseni,“ ütleb Veho kommertssõidukite juht Eestis ja Lätis


VEHO

Veokite puhul võib liisinguperiood ulatuda kuni kuue ja kaubikute puhul kuni seitsme aastani.

Mattias Vahter. Praktikas tähendab see, et kliendil on Veho juures võimalus koos müügikonsultandiga välja sõeluda nii sobiv sõiduk kui ka selle finantseerimine. Aga see pole veel kõik – teenuse teeb eriliseks see, et klient saab koos sõiduki soetamisega paika panna ka edaspidise hooldusplaani. Nii on kogu sõiduki omamiskulu fikseeritud juba seda soetades.

Lahendus, mis arvestab ettevõtte vajadustega

Veho Finance võimaldab valida kasutus- ja kapitalirendi vahel ning intress võib olla nii f ikseeritud kui ka ujuv. Võimalik on kasutada jääkväärtust, jättes osa sõiduki maksumusest lepingu lõppu ja vähendades nii igakuist makset. Teatud tingimustel on võimalik sõidukit finantseerida ka ilma sissemakseta. See võimalus kehtib juhul, kui ettevõte vastab Euroopa Investeerimisfondi garantii nõuetele. Üldjuhul saab finantseerimisotsuse 1–2 tööpäeva jooksul. Veokite puhul võib liisingu­periood ulatuda kuni kuue ja kaubikute puhul kuni seitsme aastani. Intressimäär ja lepingutasu kujunevad personaalselt. Selline paindlikkus võib olla oluline nii väikesele ettevõttele, kes soetab oma esimest Mercedes-Benzi kaubikut, kui ka suure autopargiga ettevõttele, kes soovib korraga uuendada mitut sõidukit. Eesmärk on sama:

leida lahendus, mille puhul sõiduk täidab oma tööülesannet, kuid investeering sobib ka ettevõtte raha­ voogudega.

Vähem asjaajamist, kiirem tee uue sõidukini

Veho Finance’i üks olulisemaid eeliseid on protsessi lihtsus. Klient ei pea esmalt Vehost sõidukit välja valima ja seejärel eraldi finantseerijaga kogu protsessi uuesti alustama. Sõiduki valik, finantseerimisvõimaluste hindamine, lepingu ettevalmistamine ja hooldusplaani fikseerimine moodustavad ühe terviku. „Meie jaoks oli kõige mugavam see, et ei pidanud sõiduki otsimise ega liisinguga eraldi tegelema. Veho müügiesindaja teadis juba, millist autot vajame, ning finantseerimise tingimused saime kiiresti samas protsessis paika. Paari päevaga oli selge, millise kuumakse ja perioodiga saame arvestada ning millised on tulevased hoolduskulud,“ kirjeldab Veho Finance’i esimeste kasutajate hulka kuulunud Pettom Veod OÜ üks omanikke Toomas Jüriso. Kommertssõiduki ostmine jääb ettevõtte jaoks ka edaspidi investeerimisotsuseks, mida tasub põhjalikult kaaluda. Veho Finance’i mõte on muuta selle otsuse elluviimine võimalikult lihtsaks: sobiv Mercedes-Benz, ettevõtte vajadustega arvestav finantseerimine ja professionaalne teenindus ühest kohast. 3


SISSEJUHATUS RUBRIIK

Muutuste tuules navigeeriv sektor

T

ransport, logistika ja autoturg on jõudnud etappi, kus põimuvad tehnoloogiline innovatsioon, kohalikud seadusandlikud muudatused ning regionaalne strateegiline konkurents. Ettevõtjate ja tarbijate jaoks tähendab see vajadust kohaneda kiiresti nii uute regulatsioonide kui ka muutuvate turutingimustega. Ühelt poolt näeme Eesti auto­turul selgeid elavnemise märke. Suve­kuud tõid esindustesse tõsised ostuhuvilised ning uute sõiduautode müüginumbrid näitavad kindlat tõusu­trendi. Samal ajal sunnib sõidukite registreerimismaks turuosalisi oma harjumusi ümber hindama, suunates üha enam eraisikuid ja ette­v õtteid täisteenus­liisingu poole. Säärase turu­k äitumisega kõrvuti panustavad tootjad kulisside taga üha enam masinate vastupidavusse: sõidukeid

testitakse eriilmelistes tingimustes – talvisest pakasest troopilise kuumuseni –, et tagada ­töökindlus mis tahes ilmastiku­oludega. Teisalt paneb muutuv keskkond proovile ka laiema logistika- ja taristu­sektori. Tallinna Lennujaama soov loobuda Pärnu lennu­välja haldamisest peegeldab regionaalse lennundustaristu efektiivsuse ja majandusliku otstarbekuse otsinguid. Samal ajal hoiavad regionaalsed turu-­uudised – näiteks lõuna­naabrite huvi kodumaise logistikahiiglase ­Omniva vastu – põnevust üleval kogu ­Baltikumi veomaastikul. Käesolev erileht vaatlebki neid liikumisi tervikuna: alates autotööstuse tehnilistest katsetustest ja osturalli taga­maadest kuni suurte logistiliste malekäikudeni välja. Põnevat ja inspiratsioonirohket ­lugemist!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Sigrid Aunap Reklaam: Margred Lilienbach margred.lilienbach@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall


MAKSUD

Auto registreerimismaks meelitab kliente täisteenusliisingu poole Ebaproportsionaalselt suur sõiduki registreerimismaks suunab Europcar Eesti andmetel inimesi täisteenusliisingu poole. Ettevõtte juhi Argo Rebase hinnangul näitab olukord, kus luksusmaastureid võetakse arvele matkaautodena, et praegune süsteem tuleks üle vaadata.

Foto: Europcar Eesti

Toimetanud Sigrid Aunap

M

eie autopargis leidub üksikuid väga kalleid sõidukeid, aga kõige rohkem on klientidel käes üsna tavalisi ­Volkswageneid või Škodasid – ka nende arvelevõtmise lõiv ulatub sageli tuhandete eurodeni,“ kirjeldas Rebane. Kuna Europcari kliendid on valdavalt ettevõtjad, lähtuvad nende ärilised otsused väga tugevalt majanduse käekäigust ja sellest, milline summa igas kuus autopargile kulub. „Kui ette­ võttele ostetakse korraga näiteks 4–5 autot, tuleb hinnale juurde arvestada viiekohaline summa registreerimismaksu. Nähes sellist pakkumist, hakatakse alternatiive otsima ja tihti jõutakse fikseeritud kuumaksega täisteenusliisinguni, mille puhul on võimalik leping vajadusel ka paindlikult lõpetada,“ selgitas Rebane.

„

Auto hinnast olulisem on arvestada töötajate logistika kogukulu. Auto hinnast olulisem on arvestada töötajate logistika kogukulu. „Ette­ võtjad on hakanud registreerimistasu ja aastast automaksu tõsisemalt arvesse võtma ning teinud järelduse, et mõistlikum on hoida kulud prognoositavad. Kapitalipaigutus peab olema täpselt mõõdetud, et iga autopargi haldamisele planeeritud euro kuluks võimalikult efektiivselt,“ ütles Rebane. Registreerimismaks ja iga-aastane automaks näitavad tema hinnan6

Argo Rebane

gul, kuidas riigi poliitika paneb inimesi ja ettevõtteid oma tegevust ümber korraldama ning alternatiivseid lahendusi otsima. „Iseenesest pole automaks arenenud maailmas midagi ennekuulmatut, kuid selle proportsioone tuleb Eestis veel paika loksutada, et inimestel ei tekiks kiusatust BMW X7 „matkaautona“ esitleda,“ nentis Europcar Eesti juht.

Oht maksta registreerimis­ maksu kaks korda

Ettevõtja ja tegelikult ka eraisiku jaoks on üks suur risk, kui juhtumisi valitakse vale auto. Näiteks kui selgub, et firma kaubiku kandevõime ei ole ikkagi piisav või müügimeeste autod oleks pidanud olema pigem universaalid, mitte sedaanid. Seejärel hakatakse otsima teist varianti, sest ettevõtte raha ju piltlikult öeldes põleb. Klassikaline pangaliising sõlmitakse 3–5 aastaks ja kui näiteks poolteist aastat hiljem on vaja auto välja vahetada, on suur tõenäosus kaotada märkimisväärne rahasumma. „Kui auto enne lepinguperioodi tagastada, pead selle ise ära müüma ja pangale võlgu oleva summa tagasi maksma. Arvestades praegust kasutatud autode turgu, võib juhtuda, et selle tehinguga kaasneb

Kapitalipaigutus peab olema täpselt mõõdetud, et iga autopargi haldamisele planeeritud euro kuluks võimalikult efektiivselt. kahjum, mis omakorda lisandub ostu ajal makstud registreerimis­maksule,“ kirjeldas Rebane. Kui ettevõttel on plaan võtta auto liisingusse kolmeks aastaks, tähendab see tegelikult antud perioodiks kasumi teenimiseks vajaliku logistikavõimaluse hankimist ja selleks investeeringuks eelarvestatakse teatud hulk raha. „Selle summa sisse ei ole arvestatud ette­ennustamatut väljaminekut, mis kaasneb pangalt liisitud auto välja­vahetamisega, veelgi vähem seda, et ka uue auto eest tuleb taas registreerimistasu maksta. Seega on algne perioodiks planeeritud logistikakulu tõenäoliselt tuhandeid eurosid suurem ja see kõik on raha, mille omanik võiks mujale paigutada või kasvõi dividendidena välja võtta,“ ütles Rebane.


RENAULT TARBESÕIDUKID 0-SISSEMAKSEGA

MASTER kuumakse al 440 €

TRAFIC kuumakse al 373 €

KANGOO kuumakse al 279 €

Finantsteenuse pakkuja on SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (krediidiandjate nimekirja kantud numbri 4,1-1/81 all). Krediidi kulukuse esialgne määr on 4.927% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind käibemaksuga 35 690 EUR, sissemakse 0%, jääkväärtus 39%, krediidisumma käibemaksuga 35 690 EUR, periood 60 kuud, tagasimaksete arv 61, fikseerimata intressimäär 2.45% aastas + 3 kuu Euribor (14.07.2026 oli 3 kuu Euribor 2,452%, lepingus fikseeritud Euribor võib muutuda iga 3 kuu järel ja negatiivse baasmäära korral kohaldatakse baasmäärana 0%), lepingutasu 250 EUR. Krediidi tagasimaksete kogusumma on 26 671.78 EUR. Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. Liisingu võtmisel tuleb sõlmida ka kasko- ja liikluskindlustus. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://www.citadeleleasing.ee/ee/private/docs/ ning vajadusel konsulteeri asjatundjatega. Kütusekulu 5,1-13,2 l/100 km, CO₂ 134-318 g/km (WLTP).

abcmotors.ee

Renault Pro+

Abc Motors

Paldiski mnt 105 Tallinn

Pereauto

Pärlimõisa tee 24 Pärnu

Wiru Auto

Kreutzwaldi 7 Rakvere


SHIPIT24

Kaubast kliendini – kuidas kahe Eesti ettevõtte koostöö aitab muuta logistika lihtsamaks Veebipoe avamiseks piisab tänapäeval sageli mõnest päevast. Kauba jõudmine ostjani on märksa keerulisem. Iga tellimuse taga on ladu, inimesed, pakkematerjalid ja transport. Müügi kasvades võib just logistika hakata ettevõtte arengut piirama. Pakendi OÜ ja Shipit24 koostöö näitab, kuidas füüsiline kaubakäitlus ja digitaalne transpordikorraldus saavad moodustada tervikliku logistikaahela. Kaasaegses kaubanduses ei pea ettevõtte suurus määrama tema logistilisi võimalusi. Väike e-pood võib teenindada kliente mitmes riigis, suurem tootmisettevõte aga eelistada oma lao- ja transpordikorraldusele spetsialiseerunud partnereid. Mõlemal juhul on eesmärk korraldada kaupade liikumine võimalikult väheste tarbetute toimingutega. Pakendi OÜ ja Shipit24 koostöö lähtubki sellest põhimõttest. Kaup saabub Pakendi OÜ lattu, kus see hoiustatakse ja komplekteeritakse vastavalt tellimustele, vajadusel trükitakse etiketid ja pakendisse lisatavad tootejuhised. Ettevõtte kogemus pakendite tootmisel ja pakendamislahenduste väljatöötamisel aitab valida toodetele sobiva kaitse ning vältida liigset pakendimaterjali ja transpordiruumi kasutamist. Shipit24 ühendab e-poe tellimuse, laotöö ja pakiveo üheks lihtsaks ning usaldusväärseks protsessiks. Kohe ostu vormistamisel jõuavad ­Pakendi OÜ lattu tellimus, pakisilt ja kogu saat-

8

miseks vajalik info. Tellimus komplekteeritakse ja antakse ostja valitud pakiveofirmale üle loetud tundidega. E-poe jaoks tähendab see vähem käsitööd ja sujuvat tarnet – erinevate pakiveofirmade kasutamiseks pole vaja eraldi süsteeme ega lepinguid.

Tervik sünnib etappide ühendamisest

Pakendi OÜ ja Shipit24 koostöö väärtus ei seisne üksnes selles, et üks ette­ võte ladustab ja pakendab ning teine korraldab transpordi. Olulisem on võimalus käsitleda kogu tellimuse täitmist ühe protsessina, milles füüsiline kaubavoog ja digitaalne saadetiseinfo on omavahel seotud. See võimaldab korraldada logistikat vastavalt ettevõtte tegelikule vajadusele. Alustav kaupmees ei pea investeerima oma lattu ega palkama eraldi töötajaid tellimuste komplekteerimiseks ja pakendamiseks. Kasvav ettevõte saab suurendada tellimuste mahtu, ilma et peaks samas tempos laiendama oma logistilist taristut. Suuremale ettevõttele võib selline lahendus pakkuda paindlikkust hooajaliste müügimahtude, uute tootesarjade või välisturgude teenindamisel. Logistika sisseostmise väärtus ei seisne üksnes soodsamas pakihinnas. Oma ladu, seadmed ja töötajad tähendavad püsikulusid, sõltumata tellimuste mahust. Teenusepõhine mudel võimaldab siduda kulud tegeliku töömahuga, vähendada vajadust inves-

teerida oma logistilisse taristusse ja säilitada paindlikkuse nii müügi kasvades kui ka nõudluse vähenedes. Oluline on ka see, et pakendamine ja transport ei ole teineteisest sõltumatud otsused. Pakendi mõõtmed, kaal ja vastupidavus mõjutavad otseselt transpordi maksumust ning kauba turvalist kohalejõudmist. Kui mõlemat etappi käsitletakse tervikuna, on võimalik vältida kulusid ja tööoperatsioone, mis tekivad just erinevate teenuste kokkupuutepunktides. Lõppklient näeb sellest ahelast vaid temani jõudnud pakki. Ette­võtja jaoks tähendab hästi toimiv logistika võimalust keskenduda toodete arendamisele, müügile ja uutele turgudele, jättes kaupade igapäevase liikumise spetsialiseerunud partnerite korraldada. Tulevikulogistika ei eelda tingimata oma ladu ega transpordi­ võrgustikku. Pakendi OÜ ja Shipit24 koostöö näitab, kuidas õigete partnerite ühendamine võimaldab kaupade liikumist tõhusamalt korraldada. Hea logistika on sageli just see, mida klient ei märkagi.


LENNUNDUS

Foto: Tallinna Lennujaam

Muudatused lennunduses: Tallinna Lennujaam soovib Pärnu lennuvälja haldamisest loobuda Valitsus toetab Pärnu lennujaamale uue käitaja leidmist. Lennujaama praegused tulud ei kata opereerimise kulusid ja tulevane rahastusmudel on alles lahtine. Pärnu linn on valmis eri lahendusi kaaluma. Tekst: Eliise Kivi

K

abinetiistungil sai toetuse taristuminister Kuldar Leisi ettepanek leida Pärnu lennujaamale ja Kihnu lennuväljale uued käitajad. Esmalt pakutakse Pärnu lennujaama käitamist linnale, loobumise korral otsib riik käitajat erasektorist. Riik investeeris Pärnu lennujaama rekonstrueerimisse 2021. aastal 18,5 miljonit eurot. Rahvusvaheliste lendude käivitamist mõjutasid koroonapandeemia ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas.

Kulud üle miljoni

Pärnu lennujaama mullused tegevuskulud ilma põhivara kulumita olid ligikaudu 1,03 miljonit eurot. Tallinna Lennujaama juhatuse liige Katrin Hagel selgitas, et 2031. aastani kehtiva lepingu järgi katab lennu­jaama opereerimisest tuleneva kahjumi Pärnu linn. Kahjumi suurus on olnud aastati 400 000 – 500 000 eurot.

„Tallinna Lennujaam ei käsitle uue operaatori leidmist soovina Pärnu lennujaama kahjumist vabaneda. Eesmärk on leida Pärnu lennujaamale pikaajaliselt toimiv opereerimisja rahastusmudel, mis arvestaks nii lennu­jaama regionaalset rolli kui ka selle tegelikku kasutust ja tulubaasi,“ ütles Hagel. Avaliku enampakkumise ettevalmistamine on algusjärgus. Kui esimesel katsel sobivat operaatorit ei leita, hindavad Tallinna Lennujaam, kliimaministeerium ja Pärnu linn edasisi võimalusi.

Rahastus on lahtine

Konkursi täpseid tingimusi ega tulevast rahastusmudelit pole veel kokku lepitud. Praeguse liiklusmahu juures ei kata Pärnu lennujaama omatulud opereerimise kulusid ja tegevust rahastavad nii riik kui ka Pärnu linn. Hagel rõhutas, et sellest ei saa järeldada toetuse automaatset üleminekut võimalikule uuele operaatorile samas mahus või samadel alustel. Poolte roll tuleb enne konkursi tingimuste kinnitamist läbi arutada. Taristuminister Kuldar Leis teatas, et riik on valmis jätkama lennujaama opereerimise toetamist senises mahus. Üleandmise täpsemad tingimused peavad kokku leppima kliimaministeerium, Tallinna Lennujaam ja Pärnu linna­valitsus.

Linn kaalub võimalusi

Pärnu linnapea Siim Suursild kinnitas, et linn on valmis koostööks ja läbi­rääkimisteks, mis aitaksid lennujaama normaalse toimimiseni jõuda. Linn ei välista praegu ühtegi võimalikku arengu­stsenaariumi. „Toimiv lennuväli on meie peamine eesmärk. Paraku ei ole senine mudel olnud kuidagi Pärnu lennujaama toimimist toetav, kuivõrd selle ainsaks fookuseks on olnud seatud ­Tallinna lennujaama toimimine ja tulem,“ ütles Suursild. Koalitsiooni töölauale on jõudnud ettepanek anda Pärnu lennujaam rendile, kuid see on linnapea kinnitusel vaid üks võimalikest stsenaariumidest. Enne otsustamist soovib linn analüüsida valdkonna eripära ja kujundada majanduslikult põhjendatud seisu­koha. See peab andma vastuse ka sellele, kas linna toetus jätkub senisel tasemel, väheneb või suureneb. Suursild tõi esile, et Pärnu ja Tartu senine kogemus ei ole üksikute lühiajaliste lennuperioodidega kujundanud inimeste ega ettevõtete lendamisharjumust. Muutusteks on vaja pikemat perspektiivi, stabiilsust ja tulevikku ulatuvat usaldust. „­ Pärnu ja arvan, et ka Eesti Vabariigi (regionaalpoliitika, riigikaitse, pääste jmt) seisukohalt oleks tegelikult kõige vastu­võetamatum stsenaarium ­Pärnu lennujaama tegevuse lõpetamine,“ ­ütles ta. 9


LENNUNDUS

Tallinna Lennujaam sõlmis lepingu reisiterminali laienduse ehitustöödeks Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus on Eesti lennundustaristu üks suuremaid investeeringuid. Projekti eesmärk on suurendada terminali läbilaskevõimet, parandada reisijakogemust ja luua võimalused teenindada tulevikus kuni viis miljonit reisijat aastas. Hankemenetluse tulemusena sõlmiti ehitusleping OÜ Tallinna Ehitustrust ja OÜ Ehitustrust ühispakkumusega. Lepingu maksumus on ligikaudu 66,6 miljonit eurot ja ehitustööd kestavad 31 kuud. „Tallinna lennujaama reisijate arv kasvab ja mitmed reisiterminali alad on jõudnud oma läbilaskevõime piirini. Terminal on projekteeritud 2,8 miljonile reisijale aastas, kuid praegu teenindame juba ligi 3,8 miljonit reisijat. Laiendus toob juurde ruumi, lühendab oote­aegu ja parandab teenindust,“ ütles Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike. „Tegemist on mahuka ja ehituslikult keeruka pro­ jektiga, sest töid tehakse toimivas lennujaamas, kus jätkuvad nii reisiterminali töö kui ka lennuliiklus. Seetõttu tuleb ehitustööd väga täpselt etappideks jagada ja teha tihedat koostööd lennujaama ning kõigi projektis osalejatega,“ ütles Tallinna Ehitustrust OÜ ja Ehitustrust OÜ juhatuse esimees Kaido Somelar.

Foto: Tallinna Lennujaam

Tema sõnul teeb projekti eriliseks ka selle ulatus: „Me ei ehita üksnes uut terminaliosa, vaid ühendame selle olemasoleva ja igapäevaselt kasutuses oleva hoonega ning rekonstrueerime samal ajal mitmeid olemasole­ vaid alasid. Aastatel 2025–2029 lisandub reisiterminalile ligikaudu 16 500 ruutmeetrit uut pinda ja uuendatakse umbes 18 000 ruutmeetrit olemasolevaid alasid.“ Laienduse käigus ehitatakse reisiterminali ja ühis­ transporditerminali vahel asuva parkla asemele uus ter­ minaliosa. Sinna tulevad saabuvate reisijate pagasiala, uued pagasilindid, kauplused ja söögikohad ning kaks lennuväravat. Uute väravate teenindamiseks laiendatak­ se terminali kõrval ka lennukite seisu- ja teenindusala. Terminalis laiendatakse ka piirikontrolli- ja värava­ alasid, et parandada Schengeni-väliste lendude teenindamist ning vähendada tipptundidel järjekordi ja rahvarohkust. Samuti uuendatakse olemasolevaid kaubandus- ja toitlustusalasid, et pakkuda reisijatele rohkem ruumi ning suuremat teenuste valikut.


SAKSA KVALITEET Toodetud Saksamaal

LAI TOOTEVALIK – TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid • Virnastajad • Aluseteisaldajad • Komplekteerijad • VNA tõstukid • Vedukid • Lao- ja tootmistarvikud ning lisalahendused

• Kasutajamugavus • Kõrge töökindlus • Maksimaalne ohutus • Efektiivsus RENT MÜÜK HOOLDUS REMONT

Töökindlus määrab tulemuse Ametlik Jungheinrich esindus Eestis Esindused Tallinnas ja Tartus, teenindus üle Eesti

ÜLE 30 AASTA KOGEMUST

info@agrovaru.ee | Tel 633 9290 www.agrovaru.ee


KASULIK

Talvest troopikani: mida testivad autotootjad äärmuslikes tingimustes? Autotootjad armastavad näidata autosid seiklemas kõrbes ja lumes või ronimas üle kivide ning takistuste. Vaated on efektsed, kuid autoostjale ütleb katse toimumiskoht vähe. Oluline on hoopis see, millise potentsiaalselt nõrga koha vastupidavust on testide käigus kontrollitud. Toimetanud Sigrid Aunap / Fotod: Pexels

E

esti talv pole maailmas kõige külmem, kuid niiskuse, teesoola, vahelduvate külmade ja sula­ilmade kooslus on autole eriti karm. Muu hulgas peavad autode testiprogrammid andma vastuse ka küsimusele, kuidas autod sellises talves vastu peavad.

ERINEVATE KOORMAKATETE VALMISTAMINE JA REMONT 29 AASTAT KOGEMUST

Betooni 11, Tallinn • koormakate@koormakate.ee • tel: 5697 2360


KASULIK

Äärmuslikud testid annavad vastuseid konkreetsetele küsimustele

Autode testiprogramm on sisuliselt töökindluseksam. Eraldi protseduurid keskenduvad konkreetsetele riskidele: kuumas testitakse jahutust, elektroonikat ja materjalide vastupidavust. Külmas kontrollitakse käivitumist, laadimist, tihendeid ja küttesüsteeme.

Suures niiskuses veendutakse isolatsioonis ja korrosioonikindluses, kehval teekattel pannakse proovile vedrustuse, kere ja kinnituspunktide vastu­ pidavus. Sarnaselt toimitakse autotööstuses üle maailma. Näiteks katsetas Audi enne seeriatootmise alustamist Audi Q6 e-troni prototüüpi Euroopa kaugetel põhja-aladel. Q6 e-troni alu-

TALLINN JA HARJUMAA TEHNOÜLEVAATUS Kadaka tee 131/2, Tallinn Väike-Paala 10, Tallinn Vae 3, Laagri, Harjumaa Tehnika 8, Saku, Harjumaa

tel +372 657 7324 tel +372 621 4861 tel +372 679 1535 tel +372 662 6013

PÄRNU TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL Savi 38a, Pärnu

tel +372 745 6585

IDA-VIRU TEHNOÜLEVAATUS Ilmajaama 2, Ahtme, Kohtla-Järve Pargi 25a/1, Jõhvi, Ida-Virumaa

tel +372 332 2223 tel +372 5912 3555

PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL Tehnika tee 6, Mammaste küla, Põlva

tel +372 799 7023

seks oli toona uus elektriplatvorm ja kasutusele võeti 800-voldine elektri­ süsteem, uus aku ning laadimise juhtsüsteem. Testide käigus kontrolliti enne tootmise algust, kuidas uued süsteemid külmas töötavad. Uustulnuk autoturul Chery katsetab autosid kuut tüüpi äärmuslikes tingimustes: kuumas, külmas, kuivas kliimas, niiskuses, suurtel kiirustel ja kehval tee-

SÕIDUMEERIKU KONTROLL JA PAIGALDUS LISAINFO TEL 520 0993, 5636 4973

ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8, Elva

tel +372 738 1183

RÄNI TEHNOÜLEVAATUS

Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa

tel +372 610 8890

TARTU TEHNOÜLEVAATUS Ringtee 25

tel +372 750 2513

Turu 32

tel +372 678 0461

Võru 55

tel +372 734 9776

KOHILA TEHNOÜLEVAATUS Tuhamäe 1, Kohila, Raplamaa

tel +372 5045 621

Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg.

www.etehno.ee


KASULIK

kattel. Tootjate testiprotseduurid võivad erineda, kuid tehniline põhimõte on sarnane. Fotod ja videod testidest äärmuslikes oludes ning arendusprogramm tervikuna on siiski erinevad. Efektne demonstratsioon võib näidata ühe sõlme vastupidavust, kuid ei ütle, mitut prototüüpi katsetati, mitu korda protseduuri korrati ega seda, kuidas auto mitme kasutusaasta jooksul vananeb. Katse tulemusele lisaks tuleks vaadata metoodikat ja seda, kes katse läbi viis.

Soolases vees leotamine ei võrdu üheselt Eesti talviste teeoludega, kuid seos on olemas

Üks Chery avalikest autotestidest toimus 2025. aastal Indoneesias. Tiggo 8 CSH küljest eemaldatud kõrgepingeakut hoiti merevett imiteerivas soolvees 53 tundi ja 51 minutit. Tootja andmetel ei tuvastatud pärast katset leket, lühist ega ohtlikku kuumenemist ning aku läbis isolatsioonikontrolli edukalt. Autosse tagasi paigaldatud aku töötas hiljem katsesõidul.

Tulemus on oluline, sest näitab akukorpuse, tihendite, ühenduste ja elektriisolatsiooni vastupidavust väga agressiivses keskkonnas. Katse ei asenda aga üheselt pikaajalise vastupidavuse testi Eesti talveoludes. Meie talves katab teesool õhukese kihina auto põhja, seguneb mustusega, tungib kivitäketest kahjustatud kohtadesse, kuivab ja niiskub uues-

ti. Lisanduvad korduvad külmumis- ja sulamistsüklid. Ligi 54 tundi kestnud sukeldamine näitab, kas akukorpus ja kõrgepingesüsteem säilitavad äärmuslikul kokku­ puutel soolase veega lekkekindluse. Pikaajalist korrosioonikindlust näitavad paremini tsüklilised laborikatsed, lõplik tõde selgub aga autode pika­ ajalisel kasutamisel tegelikes oludes.

TEHNOÜLEVAATUSKESKUS.EE NÜÜD AVATUD! PÄRNUS Kaubamajaka kõrval!

SÕIDUAUTO

29

€

Hind kehtib ainult Pärnus

Riia mnt 183 5358 9999 WWW.TEHNOÜLEVAATUSKESKUS.EE

Jüri tehnoülevaatuskeskus

Lepna tehnoülevaatuskeskus

Pärnu tehnoülevaatuskeskus

Rakvere tehnoülevaatuskeskus

Mustamäe tehnoülevaatuskeskus

E-R 8-19 L-P 9-15 Tel +372 506 8553 E-mail jyritehno@egesten.ee

E-R 8 - 18.00 L 9 - 15.00 Tel +372 5348 8919 E-mail tehno@egesten.ee

Avatud iga päev E-R 9-19 L-P 9-15 Tel +372 5860 7965

Avatud iga päev E-R 9-19 L-P 9-15 Tel +372 5353 5079 E-mail valjatehno@egesten.ee

Avatud iga päev E-R 8-19 L-P 9-15 Tel +372 5383 2086 E-mail kivikulvitehno@egesten.ee

ELAV JÄRJEKORD VÕI BRONEERIMINE

Teostame tehnoülevaatust ka kliendi juures (traktor, liikurmasin). Selleks palume eelnevalt aeg kokku leppida. Egesten OÜ ● Lepna tee 1, Taaravainu küla ● +372 5358 9999 ● broneering@tehnoulevaatuskeskus.ee


KASULIK

Puuduste varjamine võib tuua automüüjale tuhandetesse eurodesse ulatuva kahjunõude Müügitehingul tegelikust suurema kütuse- ja õlikulu varjamine, odomeetri näitude võltsimised ja lekkivate katuseluugide peitmine – just sellised petuskeemid lõppevad automüüjate jaoks sageli kohtukutsete ja tuhandetesse eurodesse ulatuvate kahjunõuetega. Automüüjate levinumateks pettus­ teks on ERGO kindlustuse andmetel avariilise ajaloo peitmine, läbisõidu väiksemaks kerimine, hooldus­ raamatute võltsimine ja veakoodide kustutamine. Kindlustuse praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus ostja on pärast mõnda aega sõidukiga sõit­ mist avastanud, et selle õlikulu on lubatust tunduvalt suurem. „Vaidlus jõudis lõpuks kohtusse, kus langetati otsus, et müüja peab meie kliendile

auto parandamise kulud ehk ligi 3500 eurot hüvitama,“ lisas ERGO õigusabi­ kulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet. Samuti on olnud juhtum, kus ­hilisema hoolduse käigus ilmnes, et sõiduki läbisõit oli tegelikult üle 200 000 kilomeetri suurem. Vaid­ lus jõudis samuti kohtusse ja ostja sai rohkem kui kolmandiku sõiduki müügi­hinnast tagasi. Kohtusse jõudis ka juhtum, kus ostja ei osanud kahtlustadagi, et sõidukiga oleks midagi vales­ ti – seda kuni esimese vihmani, mil ilmnes, et katuseluuk vett ei pea. Müüjaga kohtuväliselt kokkuleppele ei jõutud – asi lahendati kohtus, mille tulemusel oli müüja siiski nõus luugi korda tegemise kulud täies mahus hüvitama. Olukorras, kus pärast müüki sel­ gub, et autol on varjatud puudused,

• KERAAMILINE VÄRVIKAITSE • SALONGIHOOLDUS • POLEERIMINE

RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED:

veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine Oleme maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki tühimassi mõõtjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse veoki kabiinide poleerimine • busside koristus ja keemiline pesu vanade kleebiste ja liimi eemaldamine

TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid | TRUCKWASH OÜ Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 | e-post info@truckwash.ee

www.truckwash.ee 16

võib ostjal olla õigus nõuda auto pa­ randamist, hinna alandamist, kahju hüvitamist ja harvematel juhtudel ka auto tagastamist ning raha tagasi saamist, aga seda mitte iga rikke puhul. Kalveti sõnul on siin oluline vahe, kas auto osteti ettevõttelt või era­ isikult. „Kui auto osteti ettevõttelt, kehtivad ostjale tugevamad õigused kui eraisikult ostes ja esimese aasta jooksul peab müüja tõendama, et viga ei olnud olemas ostuhetkel,“ selgitas ta. „Oluline on aga arvestada, et ka­ sutatud auto puhul ei vastuta müüja iga kulumise või remondivajaduse eest. Auto vanus ja läbisõit võivad kaasa tuua tavapärase kulumise ning sellised puudused ei pruugi olla varjatud vead,“ täpsustas Kalvet. Eraisikult ostes on tema sõnul ostjal sarnased õigused, aga vaid­

SÕIDUKITE SISE- ja VÄLISPINDADE HOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE www.carwise.ee

Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799


KASULIK

lusprotsess tunduvalt keerulisem. „Eraisikult ostes peab ostja tavaliselt ise tõendama, et puudus oli olemas juba auto üleandmise ajal või selle põhjus oli olemas enne ostu ning see puudus ei ole lihtsalt tavaline kulumine,“ lisas ta. Mõlemal juhul on aga oluline kirjalikult vormistatud leping, kus on müüja andmed ja müügihind. Samuti on oluline kontrollida müüja isikut tõendavat dokumenti olemaks kindel, et lepingusse on kantud õige nimi. Proovisõidul on Kalveti sõnul kõige olulisem keskenduda nii auto enda seisukorrale kui ka müüja käi­ tumisele. „Kui sind kiirustatakse takka ja sul ei lasta autot endale valitud töökojas üle vaadata, võid eelda­ da, et müüjal on midagi varjata. Auto tehnilisest olukorrast saab alati parema pildi külmkäivitusega – kui auto on „juhuslikult“ juba soe, tasub samuti ettevaatlik olla,“ pani Kalvet südamele.

Löögikatse näitab igapäevast riski

Mehhikos korraldatud Tiggo 7 CSH avalikul testil tabas 30 km/h liikunud auto 242 mm kõrgust takistust, mis tabas akukaitset 30 mm ulatuses. Tootja avaldatud andmetel sai akukorpus vaid pindmisi kriimustusi ja deformeerus veidi, kuid ei tekkinud elektrolüüdi leket, suitsu ega tuld ning kõrgepingeühendused jätkasid tööd. Eesti autojuhile on see olukord isegi kõnekam kui merevette sukeldatud kõrgepingeaku. Talvel võib auto alla sattuda jäätunud lume­ kamakas, äärekivi või tabab auto löökaugu teravat serva. Pistik­h übriidi aku paikneb madalal, mistõttu on selle mehaaniline kaitse sama tähtis kui lekkekindlus ja temperatuuri­ haldus. Edukalt läbitud löögikatse kinnitab, et konkreetne auto talus just neid tingimusi. Selle põhjal ei saa otseselt järeldada, kuidas löögikaitse reageerib teistsuguse kujuga takistusele, korduvatele löökidele või mis

juhtub, kui auto põhi on juba kahjustada saanud. Seetõttu tuleks tugeva kokkupuute järel takistusega lasta akukaitse teeninduses üle vaadata ka siis, kui näidikuplokki hoiatusi ei ilmu.

Kõige kõnekamad on standardiseeritud ja korratavad katsed

Avalike demonstratsioontestide väärtust aitavad kõige paremini hinnata sõltumatud katsed, mis toimuvad samades tingimustes. 2025. aasta juulis andis Euro NCAP Chery Tiggo 7-le esialgu neli tärni, sest hinnet vähendas Euro NCAP-i nõuetele mittevastav külgmise turvakardina toimimine. Tootja tegi vastavad muudatused ja järelkontroll kinnitas, et puudus oli kõrvaldatud. Tiggo 7 ja Tiggo 8 said Euro NCAP-i testis viis tärni, samasuguse maksimaalse koondhinde teenisid 2025. aastal ka BMW X3 ja Volkswagen Tayron ning aasta varem Škoda Kodiaq. Seega jõudsid Chery mudelid standardiseeritud ohutus-

VEO- JA SÕIDUAUTODE HOOLDUS JA REMONT Karula, Valgamaa

501 4142 Avatud E–R 9–17 muul ajal kokkuleppel

Romm Romm OÜ 17


KASULIK

hindamise üldskaalal oma Euroopa konkurentidega samale tasemele. Euro NCAP-i testitulemus on väärtuslikum laitmatust reklaamikampaaniast. Lisaks lõpphindele näitab see, et sõltumatu metoodika tuvastas konkreetse puuduse ja tootja kõrvaldas selle.

Eesti talv paneb proovile veoaku, aga ka palju muud

Külmaga väheneb ajutiselt akust saadav võimsus, praktikas võib väheneda aku kasutatav mahtuvus ja laadimine võib võtta kauem aega. Näiteks Audi rõhutab oma talvise autokasutuse juhistes temperatuurihalduse olulisust

ja auto sõitjateruumi eelsoojendamise tähtsust. Pistikhübriidi omanikul algab talveks valmistumine lihtsatest asjadest. Kontrollida tuleks talverehvide ja 12-voldise aku seisukorda, pidurite ja põhjakaitse korrasolekut, samuti klaasipuhasteid ja vahetada enne esimesi öökülmi suvine klaasipesuvedelik talvise vastu. Laadimispesa ja -kaabel peavad olema puhtad ning pärast sõitu tugevalt soolatud teedel tasub lisaks auto kerele pesta puhtaks ka auto põhi. Korrapärane laadimine ja sõitjateruumi eelsoojendamine võrgutoitel tagavad, et sõiduks on akus rohkem energiat. Konkreetse mudeli töökindluse tõendamiseks ei piisa vaid efektsest demonstratsioontestist, tähtsam on tõendite kogum: tootja selge metoodika, sõltumatud standardiseeritud hinnangud, puuduste läbipaistev kõrvaldamine, garantiitingimused ja tegelik kasutuskogemus. Eesti autojuhi jaoks on kõige tähtsam, et auto peab vastu siinsetele muutlikele kliimaoludele – suvekuumusest talvekülmani.

PUKSIIRTEENUS 24/7 Võimalus vedada 2 autot korraga, pisiremont, käivitusabi, rehvide pumpamine. Tel 5896 1728 orupuksiir@gmail.com |

18

ORU PUKSIIR


AUTOMÜÜK

Uute sõiduautode müük kerkib jõudsalt, suvi tõi autoturule tõsised ostuhuvilised transpordi hind kalkuleeritakse väga hoolega läbi ning sellest lähtuvalt tehakse valik ökonoomsemate sõidukite kasuks, mis on ka hinna poolest soodsamad,“ märkis Eskor. Septembriks prognoosib asjatundja ­müüginumbreid samas suurusjärgus suvega ja hüpet tema hinnangul oodata ei ole.

Uute sõiduautode müük kerkib jõudsalt

Janek Eskor

Automüüjate juuli ja augusti müügi- ning päringute numbrid näitavad, et inimesed on hakanud autoostu vastu tasapisi rohkem huvi tundma. Varasemast enam kohtab aga autosalongides neid kliente, kel on tõepoolest huvi ja vajadus autot vahetada, ning niisama uudistajaid on jäänud vähemaks. Toimetanud Sigrid Aunap / Foto: Topauto

J

uulis kasvas Eestis automüük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45% ja augusti müük jätkas samal kursil. Samuti on tõusuteel päringute arv, mis viitab sellele, et inimestel on tekkinud vajadus auto- ja registreerimismaksu kiuste sõidukeid uuemate vastu vahetada. „Terve selle aasta päringute keskmine kasv on ligi 30%, juulis-augustis ligi 40%. Näeme, et ostjad on muutunud asjalikumaks ja n-ö tühikargajaid, kes igale poole päringuid teevad, aga lõpuks ostuni ei jõua, on oluliselt vähem. Pigem tullakse ikkagi ostumõtetega,“ ütles Topauto müügijuht Janek Eskor. Tema sõnul on üheks peamiseks auto vahetamise põhjuseks garantii lõppemine. Kui inimene on harjunud, et tema igapäevaseks liiklemiseks mõeldud sõidukil on kehtiv tehasega-

20

rantii, siis sellest loobuda ta pigem ei taha. „Klient kaalub hoolega, kas ta soovib garantii läbi saades riskida sellega, et ühel hetkel tuleb planeerimata remont ette võtta. Praegu näeme, et pigem eelistatakse auto värskema ja garantiiga mudeli vastu välja vahetada. Tavapärane garantii pikkus on viis aastat, aga mõnel margil, näiteks ­Mitsubishil seitse aastat, Citroënil ja Opelil kaheksa aastat, Hondal järgmisest aastast samuti kaheksa aastat – selle aja möödudes peavad inimesed ratsionaalseks auto välja vahetada,“ selgitas Eskor. Teise kategooriana on suvel uute autode turule naasnud kliendid, kes soetavad autosid, mille hind jääb alla 30 000 euro. „Kõrge kütusehind ja maksud on pannud inimesed seisu, kus isikliku

Eestis püsis uute sõiduautode müük ka augustis plusspoolel, samuti liigub tõusvas joones elektriautode müük. Augustis müüdi 1479 uut sõidu­ autot, mis ületas möödunud aasta augusti müügitulemuse 50,8%. Kaheksa kuuga on tänavu Eestis müüdud kokku 13 071 uut sõiduautot ehk 58,6% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Jätkuvalt kasvab klientide huvi elektriautode vastu, mida müüdi augustis 174 ja nende osakaal kogumüügist moodustas 11,8%. Hübriidautode osakaal oli 59,8%, bensiiniautode osakaal 18,6% ja diiselautode osakaal 9,8%. Toyota kerkis augustis taas populaarseimaks automargiks ja neid anti klientidele üle kokku 252. Esikolmikusse mahtusid ka Škoda (171) ja Volkswagen (142). Enim müüdud mudeliks osutus augustis Toyota Corolla, mida müüdi 85. Järgnesid Škoda Octavia ja Dacia Duster, vastavalt 68 ja 62 müüdud autoga. Augustis kasvasid ka tarbesõidukite müüginumbrid ja kokku andsid ­Eesti automüüjad klientidele üle 254 uut tarbesõidukit, mis ületas eelmise aasta augusti tulemuse 18,7%. Tänavu kaheksa kuuga on kokku müüdud 2790 uut tarbesõidukit ehk 30,9% rohkem kui mullu samal perioodil. Populaarsemate automarkide esikolmiku moodustasid Renault (46 sõidukit), Toyota (45) ja Ford (41). Veokite segmendis olid edukaimad Scania (18 veokit) ja Volvo (10).


ÜÜRILE ANDA LIIVA KESKUSES STOCK-OFFICE-TÜÜPI ÄRIPINNAD Liivametsa tee 5, Tallinn

Üüripind alates 340 m2

Üürihind 8,50 €/m² kuus

Üldkirjeldus: ladu-tootmine ~ 275 m²; esindus-müük ~ 65 m²; kontor 2. korrusel ~ 70 m², kontoriosas bürood alates 45 m² Ruumide arv: 1 lao- või tootmisruum + kontori- ja esindusruumid koos olmeruumidega Kasulik kõrgus: kõrgus fermi alla 5 m, kõrgus lae alla 6 m Laadimistingimused: 1 laadimisuks Kontor: 2. korrusel ~ 70 m² Olmeruumid: laoruumides WC + duširuum, kontori osas WC Üürihind (ladu): 8,50 €/m² kuus Üürihind (kontor / 1. korruse äriruumid): 12,50 €/m² kuus Lisanduvad kulud: hooldustasu, kommunaalkulud, KM Kaugus Tallinna kesklinnast: 5 km Maanteed: 7 km Tallinna ringteest, Pärnu ja Viljandi mnt ääres Ühistransport: Tallinna ja Harjumaa busside, marsruuttaksode ja rongide peatused 300–1200 m raadiuses, ca 15 liini

VALMIB OKTOOBRIS 2026

Hoone tehniline kirjeldus: funktsionaalne ja energiatõhus uus hoone Vundament: monoliitne raudbetoonist madalvundament; soojusisolatsioonikiht 200 mm Konstruktsioon: laohoone osas betoonpostid, -talad ja terasfermid; kontorihoone osas betoonpostid ja -talad; vahelaed monteeritavatest õõnesbetoonpaneelidest Seinad: laohoone kuni h – 1,1 m kolmekihilised raudbetoonist monteeritavad paneelid, kõrgemal teraskattega SW-paneelid 230 mm mineraalvilltäidisega; kontorihoone osas kolmekihilised raudbetoonist monteeritavad paneelid, soojusisolatsioonikiht 200–240 mm Katus: laohoone osas kandev element terasprofiilplekk, mis kaetud 2-kordse SBS-kattega, soojusisolatsioon 350–390 mm; kontorihoone osas katuse kandev konstruktsioon: õõnesbetoonpaneelid Hoone seisukord: uus Ruumi(de) mõõdud: laoruumid 11 × 23 m Põrand: tolmuvaba, betoonpõrand Põranda kõrgus maapinnast: maatasapinnal Põranda kandevõime: 5 t/m² Laoriiulid: vastavalt vajadusele Kütteseadmed: keskkütteradiaatorid, kliimaseade Soojustus: jah Ventilatsioon: sundventilatsioon Tuletõrjesüsteem: automaatne tulehäiresüsteem, tulekustutusvesikud Valveseadmed: siseruumide alarm- ja valveseadmed Hooldustasus sisalduvad teenused: territooriumi välikoristus ja korrashoid ning lumetõrje, üldkasutatavate siseruumide koristus; laadimissildade ja -uste, käigu- ja evakuatsiooniuste, elektri-, kütte-, vee-, sisekliima-, ATS- ja valveseadmete perioodiline tehnohooldus; tasuta turvateenused allpool kirjeldatud kujul Turvateenus: väliterritooriumi ööpäevaringne videovalve, tasuta liitumine tehnilise valveteenusega laoruumis sees Lisavõimalused: sõiduautode parkimine tasuta; laoteenused, tolliladu; territooriumil asub kohvik-söökla Hooldustasu: 0,40 €/m² kuus

RRK Logistikapargid tel 51 37445 jarno@rrk.ee www.rrk.ee


PAKILOGISTIKA

Leedus käidi välja mõte Omniva ära osta

Pärast Eesti otsust Omniva erastada kerkis Leedu avalikkuses mõte, et ettevõtte võiks osta Leedu Post. Riigi transpordiministri sõnul arutletakse võimaliku ostu üle ka poliitilisel tasandil. Toimetanud Sigrid Aunap / Fotod: Omniva

E

esti kuulutas 4. septembril välja avaliku enampakkumise Omniva kaubamärgi all tegutseva AS-i Eesti Post kõigi aktsiate müügiks. Alghind on 52 miljonit eurot ja pakkumisi saab esitada 27. novembrini. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul vähendaks ettevõtte müük riigi äri- ja investeerimisriske. Ühtlasi looks see ettevõttele paremad võimalused investeeringute kaasamiseks, teenuste kvaliteedi parandamiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks.

Skuodis: selline võimalus avaneb Leedule kord elus

Leedu keskpanga juhatuse liige ja endine transpordiminister Marius ­Skuodis tõstatas Facebookis küsimuse: „Kas Leedu ostab Eesti Posti?“ „Võimalus võtta üle kõigis kolmes Balti riigis tegutsev konkurent ja kindlustada sellega kohe oma liidripositsioon avaneb üliharva ning sellel oleks minu arvates Leedu Posti tulevikule tohutu mõju,“ kirjutas Skuodis.

Lisaks leidis ta, et Leedu Postil oleks selliseks tehinguks piisavalt raha. „Riigi mõningase abiga kindlasti.“ „Investeeringuks vajalike vahendite kaasamine võiks isegi soodustada meie kapitalituru arengut. Mis oleks, kui saaksime osa vajalikust kapitalist kaasata, viies näiteks 30–40% L ­ eedu Posti aktsiatest börsile? Ja kui korraldaksime osalise erastamise nii, et ­Leedu Posti aktsionäriks saaks võimalikult palju väikeinvestoreid ehk meid kõiki?“ arutles Leedu keskpanga juhatuse liige. Ta usub, et Leedu Post kaalub seda võimalust tõsiselt. „Seega soovin neile palju edu sellise võimaluse kasutamisel, mis avaneb vaid kord elus!“

Omnivasse investeerimine on arutlusel

Leedu Delfi küsis selle idee kohta kommentaari ka Leedu P ­ ostilt, kuid ettevõtte pressiesindaja ­Lukas Zadarackas soovitas pöörduda ettevõtte aktsionäri ehk Leedu transpordi­ministeeriumi poole.

Transpordiminister Juras ­ aminskas kinnitas Delfile, et OmniT vasse i­nvesteerimise võimalus pole uus teema. „Olen selle teemaga kursis juba varasemast ja seda arutatakse ka poliitilisel tasandil. Sooviksin siiski kuulda Leedu Posti juhatuse arvamust selle projekti kasu, rahalise põhjendatuse ja riskide kohta,“ kommenteeris minister.

Romanovskis: sellised ettepanekud on tögamine

Leedu ettevõtluskonföderatsiooni presidendi Andrius Romanovskise hinnangul on Eesti Post praegu paremas seisus kui Leedu Post ja ettepanekud, et riik võiks selle ära osta, on vaid katsed torgata. „Minu jaoks on Omniva hea näide sellest, kuidas eestlased on oma riiklikust postiettevõttest loonud toote, mille puhul paljud meie turu tarbijad isegi ei tea, et tegemist on Eesti Postiga. Nüüd müüvad nad head, äriliselt müügivalmis toodet. Kui meilt küsitaks, kas saaksime pakkuda oma posti­ ettevõtet tootena, mille järele oleks turul nõudlust, oleks vastus ilmselt eitav. Arvan, et suuresti on see seotud asjaoluga, et meil lähtutakse postiettevõtte puhul endiselt paljuski poliitilistest, mitte ärilistest kaalutlustest. Nii peab postiettevõte võitlema muutuva maailma väljakutsetega, samal ajal kui poliitikud tahavad, et see jääks 20. sajandi postiettevõtteks,“ ütles Andrius Romanovskis Delfile. Allikas: Delfi LT

22


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Logistika - Oktoober 2026 by Delfi Meedia - Issuu