Issuu

Jaanid

Väljaande on koostanud Delﬁ Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond SUVI 2026

SAAME KOKKU GRILLI ÄÄRES

Ja naudime suve

Jaaniaja kergus

Suvi Eestis ei alga kalendrist, vaid sellest hetkest, kui õhtud venivad pikaks, grillisuits jääb õhku hõljuma ja inimesed leiavad taas tee õue. Jaanipäevas on midagi erilist – see ühendab põlvkondi, sõpru, naabreid ja neidki, keda kohtame ehk vaid kord aastas lõkke ääres.

Suvine pidu ei pea olema suur ega lärmakas, et hästi mõjuda. Sageli jäävad kõige rohkem meelde lihtsad hetked: aeglaselt kulgev õhtu, hea toit, vestluse meeldiv sumin, paljad jalad murul ja tunne, et kuskile ei ole kiiret. Just sellist jaaniaega võiksimegi endale lubada – vabamat, rahulikumat ja päris olemist väärtustavat.

Laua ümber kogunedes tasub mõelda ka sellele, et hea enesetunne kestaks kauem kui üks õhtu. Rikkalik toit, maitsvad joogid ja pikk pidutsemine võivad kergesti viia tasakaalu paigast. Mõõdukus ei tähenda loobumist, vaid oskust tajuda piiri õigel hetkel. Klaas külma jooki maitseb hästi ka aeglaselt juues ja jaanilaud muutub nauditavamaks siis, kui sinna mahuvad lisaks grill-lihale ka värsked salatid, köögiviljad ning kergemad ampsud.

Hoolivus võiks käia jaaniajaga alati kaasas. Hoolivus enda vastu tähendab puhkamist, vee joomist, turvalist kojusaamist ja oskust võtta vajadusel rahulikum tempo. Hoolivus teiste vastu tähendab tähelepanelikkust, arvestamist ja seda, et kõigil oleks peol hea olla. Mõnikord piisab selleks ühest lihtsast küsimusest: kas kõik on korras?

Jaanipäev ei ole võistlus, kes jaksab kauem üleval olla või kelle laud on kõige uhkem. See on võimalus korraks aeg maha võtta ja suve päriselt märgata. Tunda sooja õhtut, kuulata vaikust pärast muusikat ja olla kohal nende inimestega, kes meie ümber on.

Soovime teile kerget, maitsvat ja rõõmsat jaaniaega. Sellist, millest jäävad alles head maitsed, selged mälestused ja tunne, et suvi on lõpuks kohal.

Jaanid

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delﬁ.ee

Toimetaja MARIANN RENEE VILBRE

Kujundaja: VIRGE ILVES

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

REKLAAM

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delﬁ.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delﬁ.ee

ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delﬁ.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delﬁ.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delﬁ.ee

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delﬁ.ee

TRÜKK PRINTALL

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

KERGED & MINERAALSED PORTUGALI VINHO VERDE VEINID

MEZENA valge vein: 8.5% vol. Kerge ja kuiv ning puuviljaselt tsitruseline.

MEZENA rose vein: 8.5% vol. Kerge ja kuiv ning marjaselt elav. RD E

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

VI NH O VE

Ane Mitt: naise keha nägemine peaks olema privileeg

Tuimalt kogu ühiskonda ühe puuga lüües väidan, et meil kõigil on elus olnud vähemalt üks unistus. Ja tõenäoliselt teab igaüks, mis tunne on see, kui veename end ise oma unistust tühistama, pidades seda liiga suureks või kättesaamatuks. Ane Mitt – ehk oled näinud tema videoid sotsiaalmeedias? – on aga inspireeriv kehastus noorest naisest, kes otsustas, et tema unistus ei ole liiga kauge, suur ega kättesaamatu, ja asus seda püüdma. Kas see on tal ka õnnestunud?

Tekst: Liisbet Estra Fotod: Anastasia Kralle, erakogu

Kõhutunnet tasub kuulata

„Olen inimene, kes juhindub alati mingist suurest missioonist ja võtab kõike võib-olla isegi liiga tõsiselt,“ sõnab Ane, kui palun tal pisut ennast tutvustada. Ehk on sügav missioonitunne seotud sellega, et noore naise jaoks on alati väga olulisel kohal olnud teiste inimeste aitamine? Nimelt õppis Ane Sisekaitseakadeemias päästeteenistuse erialal ja töötas õpingute kõrvalt ka haiglas hooldajana.

Üsna pea jõudis neiuni aga taipamine, et tegelikult ei olegi karjääriredelil turnimine see, mis tema hinge helisema paneb. „Sain aru, et karjääriredelil ronimine võib olla põnev, aga päeva lõpuks jätab see hinge kuidagi tühjaks. Täpselt nagu jõusaalis käimine: me sõidame bussiga kuskile ruumi, et tõsta raskeid asju. Nii imelik ju,“ naerab ta.

Väärtushinnangud kujundavad meie reaalsuse

Oma tõeliseks missiooniks peab naine tegelikult hoopis emaks saamist ja pere loomist – just see taipamine ajendas teda ka karjäärimaastikul suunamuutust tegema. „Jõudsin järelduseni, et minu missioon siin elus on emadus. Ja kui ma lõpuks kahe töökoha kõrvalt võtsin aja, et mõtiskleda, milline ema ma tulevikus olla tahan, siis järsku paistis ühiskond väga katki,“ meenutab Ane. „Abielud ja suhted ei paista enam toimivat, lapsed antakse võimalikult varases eas teistele inimestele kasvatada ja siis ollakse üllatunud, kui neist sirguvad ebameeldivad inimesed. Naised riietuvad järjest paljastavamalt ja hook-up-kultuur on nüüd mingi normaalne asi,“ ei mahu talle pähe tänapäevase maailma uued „normid“.

Oma väärtustele kriitiliselt otsa vaadates armus noor naine mõttesse, et soovib oma keha ainult enda mehele näidata: „Arvan, et naise keha on väga väärtuslik ja selle nägemine peaks olema privileeg.“ Hakates aga poodides endale niisuguse pilguga trenniriideid otsima, tõdes ta kiiresti, et valik on üsna olematu. „Sain aru, et mul on võimalik kanda ainult suuri meestepluuse ja lohvakaid pükse ning näha välja nagu

Karjääriredelil ronimine võib olla põnev, aga päeva lõpuks jätab see hinge kuidagi tühjaks.

väike poiss. Või kui tahan näha välja nagu naine, siis on valikus vaid retuusid, millele on pepu vahele pandud kumm, et see eriti prink paistaks,“ kirjeldab Ane küllaltki tabavalt tänapäevaseid moetrende.

Probleemid nõuavad lahendusi

See taipamine aga avas Ane jaoks ukse täiesti uude maailma. Nimelt tuli noorel naisel idee ise mugavad, ent elegantsed, naiselikud ja konservatiivsema lõikega vabaajariided disainida. Mõeldud – tehtud! Kuna kiiresti sai selgeks, et oma toodangu müük eeldab ka tugevat turundust, otsustas ta ise ka sotsiaalmeedias kätt proovida. „Hakkasin kõike TikTokis ja hiljem ka Instagramis jagama eesmärgiga tulevikus nendel platvormidel enda toodet turundada – ja mul õnnestus üllatavalt kiiresti enda armas vaatajaskond koguda,“ rõõmustab Ane eduka katsetuse üle. Nii avaneski võimalus palgatöölt ära tulla ja keskenduda oma riidebrändi

Islaa slowwear ehitamisele ning sisuloomele.

Ane tunneb, et lisaks julgusele on senised kogemused muutnud teda ka inimesena avatumaks ja õpetanud usaldama iseennast olukordades, kus kõik ei ole kindel ega kontrolli all. „Varem otsisin pidevalt turvatunnet ja kindlaid vastuseid, aga nüüd suudan rohkem leppida teadmatusest tekkiva ebamugavusega ning näha seda hoopis võimalusena areneda ja uusi kogemusi saada,“ räägib ta.

Unistustel pole ruumi mitte täituda

Ane tunnistab, et suurimaks inspiratsiooniks on tema jaoks inimesed, kes unistavad suurelt ja julgevad oma unistuste suunas ka tegutseda. „Ka mina ise olen suurelt unistaja. Unistan nii tugeva uskumusega, et pole võimalustki, et need teoks ei saa. Siiamaani on töötanud suure-

Sain aru, kui palju energiat

kulutasin asjadele, mis pikemas perspektiivis ei olnudki tegelikult nii olulised.

Ennast ei tohiks raamidesse suruda

Karjääripööre ja palgatöölt ära tulemine on Anele eelkõige õpetanud rohkem riske võtma ja veidi vabamat ellu suhtuma. „Varem olin inimene, kes tundis, et kui ma juba midagi teen, siis pean seda tegema võimalikult hästi. Näiteks oli mulle väga oluline lõpetada kool cum laude ning isegi kontrolltööd tekitasid palju stressi ja pinget. Alles pärast kooli lõpetamist sain aru, kui palju energiat kulutasin asjadele, mis pikemas perspektiivis ei olnudki tegelikult nii olulised,“ meenutab ta pidevat perfektsionismi küüsis elamist.

Niisuguse mentaliteedi varjus võib end aga kitsastesse raamidesse panna ja oma tegevusteampluaad liialt piiritlema hakata. „Kuigi stabiilsus on hea ja tahan ühel päeval samuti sinna jõuda, siis liiga mugav ja turvaline elu võib inimesi kinni hoida. Nii jäädaksegi sageli lihtsalt rutiini või palgatöö mugavusse ning unustatakse oma suuremad eesmärgid ja unistused ära,“ kirjeldab ettevõtlik naine üht tänapäevase maailma valupunkti.

päraselt!“ kirjeldab ta õnnelikult oma hingekompassi juhitud teekonda. Kui aga inspiratsiooniringi veidi kitsamalt piiritleda, ammutab Ane palju disainiideid hoopis Taani tüdrukute stiilist. „Ma ei jälgi sotsiaalmeedias paljusid inimesi ega kuluta metsikult aega skrollimisele, aga mõne inimese stiilitunnetust võiksingi imetlema jääda,“ tunnistab ta ka oma kirge moevaldkonna ja stiilse eneseväljenduse vastu.

Puhkus on nagu haruldane loodusvara

Praegu on Ane suuresti iseenda ja oma brändi ülesehitamise faasis, kus puhkamisele palju ruumi ei jää. „Olen väga suur planeerija ja organiseerija: käin igal pool enda päevikuga ja mul on sageli nädalaid ning kuid kõik päevad ette planeeritud,“ kirjeldab suunamudija oma plaanidesse uppuvat graafikut. Just see on aga toonud

Ane enda disainitud spordiriided.

mõistmise, et sama innukalt tuleb hakata ka puhkepäevi kalendrisse planeerima, et mitte jõuda suure hooga läbipõlemiseni.

Kuigi graafik on noorel ettevõtjal kohustustest pungil, pühendab ta siiski aega ka oma keha ja hinge eest hoolitsemisele. „Teen palju sporti: käin jooksmas, tantsimas ja jõusaalis. Kuna olen väga võistlushimuline inimene, siis ideaalis veedaksin oma vaba aega sõpradega näiteks võrkpalli mängides,“ sõnab Ane. Liikumise kõrval meeldib talle veel süüa teha, uusi retsepte katsetada ja restorane avastada ning lugeda. „Olen juba mitmeid aastaid lugemisklubi korraldanud. Valime enda väikese seltskonnaga iga kuu ühe raamatu välja ja siis saame kokku, et koos sisu analüüsida ning selle kõrvale ilmselgelt ka head kohvi ja saiakest nautida,“ kirjeldab Ane värvikalt oma lugemishobi. „Täiega vahva asi, mida koos lähedastega teha!“ leiab ta ning tunnistab, et filmide ja raamatute süžee analüüsimine on seltskonnas alati tunduvalt põnevam kui üksinda mõtisklemine.

Kõike ei saa välja anda Kuigi Ane jagab sotsiaalmeedias oma elu ja toimetamisi üsna avameelselt ning alati humoorikas võtmes, tun-

Otsisin pidevalt turvatunnet ja kindlaid vastuseid.

neb ta, et jätab palju asju tegelikult ka kaamerate taha, iseendale. „Päriselus on minus kindlasti rohkem tõsidust,“ tunnistab ta. „Ma usun sellesse, et kui midagi teiste inimestega jagad, annad sa neile paratamatult ka võimu seda miskit lõhkuda. Ja ma olen kindel, et privaatsed inimesed on tegelikult õnnelikumad,“ püüab Ane teadlikult

sorteerida, millist sisu avalikult jagab ja mida kiivalt endale hoiab.

Hirmuäratavad kahekümnendad

Kui uurin, missugused tegevused aitavad Anel end argielust välja lülitada ja akusid laadida, tunnistab ta, et polegi seda parimat väljundit veel leidnud. „Ma veel otsin seda. Praeguses eluetapis on mul väga keeruline kohustustele mitte mõelda. Võimalik, et asi on lihtsalt kahekümnendates: karjäär, kodulaen, sõbrad, hobid, proovi mitte paksuks minna, saa lapsi… Appi!“ kirjeldab noor naine värvikalt kahekümnendate paradoksaalset tunnet: oled justkui veel noor, ent tunned, et aeg on kohe-kohe otsa saamas.

Küll aga on Anel tagataskus veel üks tegevus, mis teda alati rahustab: puhaste riiete õue nöörile kuivama riputamine. „See puhtuse lõhn ja vaatepilt, kuidas riided nööril lehvivad, on nii vabastav, et ma tahaks iseennast sinna pesulõksudega rippu panna,“ naljatab ta oma kentsaka meelistegevuse üle.

Välismaale elu avastama

Ane on mitu korda maininud oma tugevat kirge moeloome vastu ja unistust emadusest, ent tegelikult kummitab teda kuklas juba pikemat aega veel üks oluline eesmärk: kolida mõneks ajaks Taani. „See võib kõlada klišeena, aga tahan minna väikesele inspiratsioonirännakule,“ lööb mõte skandinaavialiku stiili mekas elamisest noorel naisel silmad särama. „Tahan olla see creeper, kes tänaval inimesi ja nende stiili jälgib,“ naerab ta. Kuna aga pelgalt unistamisega Ane teadagi ei piirdu, on lennupilet Kopenhaagenisse juba 1. juuliks kindlustatud ning peagi saab bucket list’is ühe olulise verstaposti linnutatud. Seda muidugi pärast seda, kui juunikuus oma riidebränd lansseeritud saab!

Lisaks Taani reisile ja riidebrändiga välja tulemise plaanib moelooja suvel ka Rootsis ära käia. „Mul oli aprillis sünnipäev, mille puhul saatis õde mulle meilile ühe Pippi veepargi pääsme. See asub kuskil Rootsi saarel – lähme siis koos emmega torudest alla laskma, jess!“ rõõmustab Ane, et saab peatselt koos perega lõbusalt aega veeta. „Mul on kahju, et te (lugejad – toim) ei saa kogeda, kui naljakas ja armastav mu pere on,“ muheleb ta tänutundes.

Foto: erakogu

Vein kääritatakse roostevabast terasest vaatides, alkohol on eemaldatud veinist pöördosmoosi meetodil ning hiljem on vein karboniseeritud

pood.liviko.ee

www.nautimus.ee

GLUTAMAX sisaldabglutatiooni ja vitamiine, mis peale alkoholi tarvitamist neutraliseerivadalkoholist tekkinud toksilised jäägid.Seetõttuvähenevad alkoholitarbimise järelmõjud (peavalu, iiveldus, halb enesetunne). 2 KAPSLIT KOHE

Jaaniõlle valimisspikker

Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse Kristuse-eelset 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänapäevast õlut meenutavad joogid pruuliti aga ligi 3500 aastat enne Kristust Iraanis. Vana-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vana-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust.

Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ning keskajal juba täpsemalt sealsetesse erinevatesse kloostritesse. 1040. aastal asutati Baierimaal maailma vanim siiani toimiv Weihenstephani pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja ka siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot’i kvaliteedi-

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock Õlle valik peaks lähtuma peamiselt sellest, et iga toop pakuks maitseelamuse.

reeglid: õlut tohib toota vaid veest, linnastest ja humalast koos pärmiga. Ajalootunni järel pole õllemaailmas teha muud, kui hakata kõike järele mekkima, et leida see õige ja parim jook, millega enda jaanipäeva tegevusspektrit veelgi põnevamaks muuta. Valikuid on sadu, kui mitte tuhandeid, erinevates riikides on erinevad õlletraditsioonid, stiilid ja nende kõrvale haugatavad suupisted.

Traditsioonidest olulisem on aga leida see endale kõige sobilikum maitse.

IPA, weisbier või pilsner?

Õlle valik jaanipäevaks peaks lähtuma peamiselt sellest, et iga toop pakuks maitseelamuse, sobiks kokku taldrikule tõstetud toiduga ega muudaks nii õhtut kui ka järgmist hommikut raskeks. Kui õllel on maitset ja iseloomu – tulgu see iseloom siis põnevamast toorainest või klassikalisemast stiilist –, langeb kohe ka selle tarbimismaht. Maitsest saab elamuse lisaks suule ja ninale ka vaim, mis rahuneb ega nõua kohe järgmise pudeli avamist.

Maitseskaala mõttes paiknevad õlled üsna selgel „mahedast mõrudani“ skaalal, mille ühes otsas on kreemiselt pehme, isegi kergelt magus nisuõlu ja teise otsa jäävad kõik tummiselt humalaga rikastatud, kangeks keedetud ning muud moodi „tigedaks“ aetud virded. Ükski valik pole vale, küsimus on eelistustes.

Kunagi ei saa eksida hea saksapärase nisuõllega, mille madal mõrkjus, kuid kogu suud kattev kreemisus, isegi võisus, on värskendav ja ergastav. Kuumal päeval võib nisuõllele lisaks mõelda pilsnerite peale, kuid siin tuleb arvestada, et kergema keha, helekollase värvi taga on tšehhid lisanud õllesse omajagu humalaid. Kui aga ilm on „klassikalisele“ jaanipäevale omane, siis võib kapist tuua välja ka tumedad õlled – need maailma esimesed õlled, millega peletada nii külma, langenud tuju kui ka saada tõeline maitseelamus. Hea porter või stout pole vaid alkoholipommid, neil on tihti ka universaalselt kõigile mokka mööda šokolaadised, kohvised, karamellised mekid.

Kui toome lauale aga toidu, tuleks täpsemalt teada, mis millega kokku sobib. Grillvorstide ja klassikalises marinaadis šašlõki juurde tasuks valada välja mainitud pilsner või mõni muu hele laager-tüüpi õlu. Kui läheme konkreetsemaks ja grillilt võetud kana juurde on serveeritud ka näiteks maisitõlvik kerge võiga, siis ei pääse mööda nisuõllest.

Vürtsikad toidud, grillilt või mitte, röögivad kõik humalasemate IPA-de järele. IPA mõrudus ja happesus aitavad suus tulitavat tšillit taltsutada. Veiseliha või lamba juurde tuleb leida midagi tugevamat, midagi, mis aitaks lihamaitset tugevdada, samas anda kogumekile juurde uusi nüansse. Nii tulekski avada mõni tumedam õlletüüp, näiteks mõni kangem porter või stout

Mis on Reinheitsgebot?

IPA mõrudus, happesus aitavad suus tulitavat tšillit taltsutada.

23. aprillil 1516 kehtestati Baieri hertsogkonnas õlle valmistamisele „puhtuskord“ ehk saksa keeles Reinheitsgebot, mis sätestas, et õlut võib teha vaid veest, odrast ja humalast. Sellega kaitsti peamiselt pagareid, kellelt hakkas nii nisu kui ka rukis laualt kaduma (ja õlleklaasi jõudma). Kuid selle seadusega, mis järgmiste kümnendite, peamiselt aga sajanditega, levis üle kogu Euroopa, pandi maha kvaliteedikriteerium. Isegi tänapäeval võib olla kindel, et käsitööna või pisemates pruulikodades valminud õlled järgivad mainitud „puhtuskorda“. Brauerei C. & A. Veltinsi tooteid Eestisse toova Barsell esindaja Tarmo Tähnas räägib, et juba enam kui 200-aastane pruulikoda on jäänud väga tugevalt kindlaks nii käsitöölisele õlletootmisele kui ka mainitud puhtuskorrale. Kõik Veltinsi pruulikoja brändid on loodud ideega pakkuda ausat ja puhast Saksa õlle maitset. Veltinsi õlut on maale toodud küll vaid mõni aasta, kuid müük läheb kenas tõusvas joones. Tähnas lisab, et kuhugi pole kadunud need õlletarbijad, kes otsivad maitset, kuid mitte seda, et iga õllesõõm nõuaks analüüsi või järelemõtlemist.

Eriliselt pöörab Veltinsi esindaja tähelepanu aga nende 0,0% õllele, milles on säilinud kõik nii-öelda päris õlle maitsed ja omadused, kuid seda kõike ilma alkoholita. Saab juua head õlut, kartmata purju jääda – väga hea alternatiiv ka neile, kes peavad olema roolis.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Kuna tummisemate lihade juurde jõutakse õhtu hilisemas faasis, sobivad tumedamad õlled ka ajaliselt kenasti. Kuna stout’ide maitses on tihti ka magusust, saaks õlle panna imeliselt kokku mõne rikkalikumat, marjasemat moppi kasutava BBQlihaga. Ära ei tohi unustada ka magustoitu, sest õllemaailm pakub leide ka dessertide juurde. Hetkel äärmiselt populaarsed smuutiõlled, milles on mõnel juhul puuviljasisaldus ligi pool joogist, istuvad kenasti nii kookide (šokolaadikook koos ploomismuutiõllega) kui ka grillitud puuviljadele serveeritud jäätisega (mangosmuutiõlu).

Õllekokteilid

Basseinipeole võib valmistada ka nt vaarikase õllemohiito.

museks on äärmiselt karastav suvine jahutaja. Limonaadiga segades saadakse klassikaline radler, mis on Saksamaal kuulus jook aastasadu. Neile, kes eelistavad igas asendis õlut, võib olla põnev asendada Aperol Spritzis vahuvein näiteks pilsneri või IPA-ga. Tulemuseks midagi täiesti uut!

Miks võib alkovaba õlut pidada spordijoogiks?

Hulk uuringuid on tõestanud alkoholivaba õlle positiivset mõju treeningujärgse taastumise osana. 2012. aastal tehti uuring Müncheni maratonist osavõtjatega: 277 meest jõid pärast võistlust kolme nädala jooksul kas alkoholivaba õlut või samu aineid sisaldavat vett/spordijooki. Õlles olevad polüfenoolid vähendasid õllejoojatest maratoonarite jooksujärgseid põletikke (peamiselt hingamisteedes) enam kui kolm korda.

Alkoholivabas õlles on vähe kaloreid, kuid joogist saab samas kiireid süsivesikuid, et taastada esmane energiavajadus. Kuna õlu on enamasti vesi, siis aitab viia kehasse ka vajalikke vedelikke. Veel on õllel kaks olulist eelist spordijookide ees: õllel on parem maitse kui kokteilina kokku segatud spordijookidel. Õlu on 100% naturaalne toode, kääritatud odrast ja veest: seda naturaalsust on treeningujärgsete jookide maailmas raske leida. Lisame sellele elektrolüüdid, süsivesikud, polüfenoolid, B-kategooria vitamiinid ja tulemuseks on üsna korralik „spordijook“.

Täiesti unikaalne võimalus head õlut nautida on kasutada seda kokteilis või lisada õllesse midagi, mis muudab kogu joogi olemust. Lihtsam valik on segada pokaalis jää peale kokku kerge hele õlu kas mahla või muu karastusjoogiga. Mahlaga kokteilidesse võiks kindlasti lisada ka tsitruseviile ja tule-

Vähe täidlasema maitse eelistajale võiks pakkuda huvi Michelado-nimeline kokteil, kus segatakse kokku tomatimahl, maisiõlu, laimimahl ja erinevad vürtsid. Tegu on „verise meeri“ stiilis õllekokteiliga, mis pärineb Mehhikost. Kuid basseinipeole võib valmistada ka vaarikase õllemohiito, kus laimile, vaarikatele, suhkrule ja väikesele rummisurakale annab jääl pikenduse kerge nisuõlu. Võimalusi on sadu, kui mitte tuhandeid!

Milliseid snäkke pakkuda liha kõrvale?

Jaanipäevalaud keerleb sageli grilli ümber. Šašlõkk, vorstid, kana, ribid ja grillitud köögiviljad annavad õhtule tuttava suitsuse maitse, kuid hea lihalaud vajab ka kergemaid, värskemaid ja krõmpsuvamaid ampse. Just need teevad söömise mõnusaks: hapukam salat lõikab läbi rasvasema liha, soolakas juust lisab täidlust, ürdid toovad värskust ning lihtne kaste seob taldrikul kõik kokku.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Hea jaanilaua kõrvalroog ei pea olema keeruline. Suvel mõjuvad kõige paremini toidud, mille saab valmis teha kiiresti, mille maitse läheb seistes paremaks ja mida on lihtne lauale tõsta ka siis, kui söömine venib hiliste tundideni. Oluline on mõelda tasakaalule: kui liha on tugev, suitsune ja maitsestatud, võiksid snäkid olla värsked, hapukad, mahlased või kreemised.

Juustud sobivad grillilaua juurde eriti hästi

Juust on lihale tänuväärne kaaslane, sest seda saab pakkuda nii suupistena kui ka salati osana. Grilljuust ja halloumi on head valikud, kui soovitakse midagi sooja ja veidi soolakat. Need hoiavad kuumutamisel kuju ning saavad pannil või grillil kuldse pinna. Kõrvale sobivad tomatid, maasikad, virsikud, mesi, värske piparmünt ja sidrunimahl.

Pehmematest juustudest töötavad jaanilaual hästi feta, kitsejuust ja mozzarella. Feta annab salatile soolasust, kitsejuust lisab veidi pidulikumat maitset ja mozzarella sobib tomati, basiiliku ning hea oliiviõliga. Kõvematest juustudest võib lauale lõi-

ürdid toovad värskust ning lihtne kaste seob

gata parmesani, pecorino’t või mõnd kodumaist laagerdunud juustu. Need sobivad eriti hästi rukkikrõpsude, marineeritud kurkide ja värske redisega.

Juustu serveerimisel tasub lisada midagi mahlast ja midagi krõmpsuvat. Näiteks viinamarjad, kirsstomatid, värske kurk, maasikad, röstitud pähklid või seemned. Nii ei jää juust liiga raskeks ja sobib paremini kuuma ilmaga.

Salat peaks tooma taldrikule värskust

Grill-liha kõrval ei pea salat olema suur ega keeruline. Piisab mõnest heast toorainest, korralikust kastmest ja värsketest ürtidest. Jaanipäeva ajal on parimad salatid need, kus on kurki, redist, tomatit, varajast kartulit, tilli, murulauku, rohelist sibulat ja salatilehti. Need on hooajalised, tuttavad ja sobivad pea iga liharoa kõrvale. Rasvasema liha juurde sobib hapukam salat. Selle saab sidrunimahla, õunaäädika, marineeritud sibula või hapukurgiga. Vürtsikama liha kõrvale on hea jogurti- või hapukoorepõhine kaste, mis jahutab maitset. Kana ja kala

lisandina võib pakkuda ürdist, sidrunist ja oliiviõlist tehtud kergemat salatit. Oluline on, et salat ei muutuks enne lauale jõudmist vesiseks. Tomatija kurgisalatit tasub maitsestada vahetult enne serveerimist. Kartuli-, kapsaja kaunviljasalat võivad aga rahulikult külmkapis seista, sest nende maitse muutub seistes ühtlasemaks.

Väikesed lisandid muudavad laua terviklikuks

Liha kõrvale tasub pakkuda ka lihtsaid lisandeid, mida saab süüa käigupealt. Rukkikrõpsud ürdivõiga, grillitud lavašš, marineeritud punane sibul, hapukurgid, oliivid, kirsstomatid, värsked köögiviljad ja jogurtikaste jõuavad lauale ilma suure ettevalmistuseta. Hea kaste on jaanilaual sama tähtis kui hea salat. Ürdijogurt, küüslaugukaste, sinepi-meekaste või tšilliga tomatisalsa annavad lihale uue ilme. Kastmeid võiks olla vähemalt kaks: üks mahedam ja kreemisem, teine särtsakam või hapukam. Nii leiab igaüks endale sobiva koosluse.

Alljärgnevad neli retsepti on mõeldud just suvise grillilaua kõrvale. Need valmivad kiiresti, sobivad lihaga ja kannatavad hästi suuremat seltskonda.

KURGI, FETA JA ARBUUSI SALAT

See salat on hea valik kuuma ilmaga. Arbuus annab mahlakust, kurk krõmpsu, feta soolasust ja münt värskust. Salat sobib eriti hästi vürtsikama liha, grillitud kana ja lambaliha kõrvale.

Neljale sööjale läheb vaja:

500 g arbuusi

pool pikka kurki

150 g fetat

peotäit värsket münti

1 sl oliiviõli

1 sl laimi- või sidrunimahla veidi musta pipart ja soovi korral näpuotsaga tšillihelbeid

Lõika arbuus kuubikuteks ja eemalda seemned, kui neid on palju. Lõika kurk poolkuudeks, murenda feta. Tõsta arbuus ja kurk vaagnale, lisa feta ning puista peale hakitud mündilehed. Nirista üle oliiviõli ja laimimahlaga. Jahvata peale musta pipart ja lisa soovi korral veidi tšillit. Seda salatit tasub maitsestada vahetult enne söömist, sest arbuus ja kurk annavad seistes mahla välja. Vaagnale serveerituna näeb see värske ja pidulik välja ning sobib hästi ka siis, kui laual on mitu raskemat rooga.

GRILLJUUSTU JA TOMATI SUUPISTE

See on lihtne ja efektne amps, mis sobib eriti hästi šašlõki, kana ja grillvorstide kõrvale. Soolakas grilljuust, magus tomat ja värske ürdiõli moodustavad koosluse, mis ei vaja palju lisandeid.

Neljale kuni kuuele sööjale läheb vaja:

250 g grilljuustu või halloumi’t

250 g kirsstomateid

peotäit värsket basiilikut või peterselli

3 sl oliiviõli

1 tl sidrunimahla

veidi musta pipart ja soovi korral paar tilka mett

Lõika grilljuust parajateks kuubikuteks või viiludeks. Küpseta juustu kuumal grillil või pannil mõlemalt poolt, kuni pind on kuldne. Poolita kirsstomatid või jäta need terveks, kui need on väikesed. Haki ürdid peeneks ning sega oliiviõli, sidrunimahla, pipra ja vähese meega. Tõsta juust ja tomatid vaagnale ning nirista peale ürdiõli. Serveeri soojalt või toasoojalt.

Eriti hästi mõjub see suupiste siis, kui lisada vaagnale ka õhukesi punase sibula viile või paar maasikat. Maasika magusus sobib soolase juustuga üllatavalt hästi.

RUKKIKRÕPSUD VAHUSTATUD ÜRDIVÕI JA MARINEERITUD

SIBULAGA

Rukkileib kuulub suvise Eesti laua juurde. Kui sellest teha krõpsud ja pakkuda kõrvale õhulist ürdivõid, saab lihtsast toorainest maitseka suupiste. Marineeritud sibul lisab hapukust ja sobib hästi grill-liha kõrvale.

Neljale kuni kuuele sööjale läheb vaja: 6–8 viilu rukkileiba 80 g toasooja võid 2 sl maitsestamata toorjuustu väikest peotäit hakitud tilli murulauku või peterselli väikest küüslauguküünt, soola ja pipart

Marineeritud sibula jaoks läheb vaja 1 punast sibulat, 2 sl õunaäädikat, 1 tl suhkrut, näpuotsaga soola ja 3 sl kuuma vett. Lõika rukkileib õhukesteks ribadeks või kolmnurkadeks. Rösti leivad 200-kraadises ahjus umbes 8–10 minutit, kuni need on krõbedad. Lase jahtuda. Samal ajal viiluta punane sibul õhukeselt. Sega äädikas, suhkur, sool ja kuum vesi, lisa sibul ning lase vähemalt 10 minutit seista.

Vahusta toasoe või toorjuustuga pehmeks. Lisa hakitud ürdid, peeneks riivitud või pressitud küüslauk, sool ja pipar. Serveeri rukkikrõpse ürdivõi ja marineeritud sibulaga. Soovi korral võib kõrvale tõsta ka hapukurki või redist.

See suupiste sobib hästi enne liha valmimist lauale panemiseks. Samuti aitab see ära kasutada leiba, mis võib muidu seisma jääda.

VARAJASE KARTULI SALAT

Kartul on jaanilaual klassika, kuid majoneesise salati asemel võib teha kergema jogurtikastmega variandi. See sobib hästi sealiha, grillkana ja suitsuse vorsti kõrvale.

Neljale sööjale läheb vaja:

600 g keedetud varajasi kartuleid

6–8 redist

pool pikka kurki

väike punt tilli

väike punt murulauku

200 g maitsestamata Kreeka jogurtit

1 tl teralist sinepit

1 sl sidrunimahla

1 tl mett

soola ja musta pipart

Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks ja lase neil veidi jahtuda. Lõika kartulid pooleks või sektoriteks. Viiluta redis ja kurk, haki till ning murulauk. Sega jogurt sinepi, sidrunimahla, mee, soola ja pipraga. Tõsta kartulid, redis ja kurk kaussi, lisa kaste ning sega ettevaatlikult läbi. Puista peale rohkelt tilli ja murulauku. Salat maitseb hästi kohe, kuid võib enne serveerimist ka pool tundi külmkapis seista. Kui soovid tugevamat maitset, lisa veidi hakitud hapukurki või õhukesi marineeritud sibularattaid.

Kuidas valida õue- ja terrassimööblit?

Terrassihooeg on kohale jõudnud ja nüüd on viimane aeg oma väliruum korda seada. Kui eelmisel aastal kiirelt soetatud lauad ja toolid juba otsi hakkavad andma, tasub uue ost korralikult läbi mõelda. Mida siis õuemööblit soetades jälgima peaks, et saada kvaliteetne toode? Nõu annab OOT-OOT Stuudio disainer Marko Ala.

Millest peaks inimene alustama, kui ta hakkab valima mööblit terrassile, rõdule või aeda?

Kindlasti tasub läbi mõelda, kus ja kuidas hoiustada mööblit hooajaväliselt ning kas on vajadus seda kaitsta ilmastiku eest. Osa välimööblit on selline, mida kindlasti ei tasu vihma kätte jätta, ja padjad tuleb alati ära korjata. Sadu võib olla aga ootamatu ja patjade vedamine tülikas. Soovitan soetada sellise välimööbli, mis võib õue jääda ja seda kasvõi aasta läbi. Meie kasutame oma disainides näiteks spetsiaalset avatud pooridega porolooni, millest vesi lihtsalt läbi voolab. Nii kuivab see kiiresti ega lähe hallitama.

Millised on kõige sagedasemad vead, mida inimesed aiamööblit ostes teevad?

Suurim viga mööbli valmimisel võib ehk olla kiirustamine. Soodne hind on

kindlasti ahvatlev, kuid üldjuhul selline mööbel kaua vastu ei pea. Samuti ei soovita jätta valiku tegemist viimasele hetkele. Kvaliteetne välimööbel on tihti tellimuskaup või isegi valmistatakse spetsiaalselt kliendile. See kõik võib aega võtta.

Millised värvid ja vormid on ajatumad ning millised võivad kiiresti moest minna?

Kindlasti on ajatumad ja praktilisemad kõiksugu hallikad toonid. Värvide puhul tuleb juba osata arvestada, kuidas mööbel teiste elementide ja arhitektuuriga sobitub. Võrreldes anonüümse kiirmoemööbliga mõjub heade proportsioonidega disaineri poolt loodud mööbel alati klassikaliselt ja soliidselt.

Mille arvelt saab kokku hoida ilma kasutusmugavust kaotamata ja millesse kõige rohkem investeerida?

Suurim kokkuhoiukoht on kindlasti

see, kui mööbliost hoolega läbi mõelda ja teha kohe kvaliteetne valik. Niinimetatud „upgrade cost“ on tihti kõige suurem kulu. See on see, kui esmalt või ajutiselt osta mõni lihtsam ja soodsam lahendus ja peagi selgub, et see ikkagi ei rahulda või ei kesta, ja siis tuleb see välja vahetada.

Mis on üks soovitus, mida annate kõigile, kes plaanivad sel hooajal terrassi või aeda sisustada?

Soovitan mööbli otsingutega alustada esimesel võimalusel, et suvehoojast maksimum võtta ja kindlasti veenduda toote kvaliteedis. Näiteks kas toote materjalid on ikka vee- ja UV-kindlad? Kas ka patjade sisu on ilmastikukindel, mitte ainult pealmine kangakiht? Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, kas ja kui palju mööblit hooldada ning puhastada tuleks, et saaks rohkem aega kulutada ikka suve nautimisele, mitte mööbli tõstmisele ja hooldamisele.

Foto:

Saavuta kaunis jume nahka rikkumata

Suvi ja päevitunud nahk käivad paljude jaoks käsikäes. Kuldne jume seostub puhkuse, värskuse ja hea enesetundega ning juba esimeste soojade ilmade saabudes täituvad rannad ja terrassid inimestega, kes soovivad kiiremini „suvevärvi“ saavutada. Samal ajal räägitakse aga järjest rohkem UV-kiirguse ohtudest, naha enneaegsest vananemisest ja nahavähi riskidest. Kas kaunis päevitus tähendab aga alati kahjustatud nahka? Tegelikult mitte. Tänapäeval on võimalik saavutada terve ja ühtlane jume ka ilma liigse päikesevõtuta.

Päevitus ei võrdu terve nahaga

Kuigi päevitunud nahka peetakse sageli tervislikuks ja atraktiivseks, on dermatoloogide sõnul päevitus tegelikult naha kaitsereaktsioon UVkiirgusele. Päikese käes muutub nahk tumedamaks, sest organism toodab rohkem melaniini, et end kahjustuste eest kaitsta.

Probleem on selles, et UV-kiirgus kahjustab nahka ka siis, kui põletust silmaga näha ei ole. Liigne päike kiirendab naha vananemist, lõhub kollageeni ja võib põhjustada pigmendilaike ning elastsuse vähenemist. Kõige tõsisem risk on aga nahavähk. Just seetõttu rõhutavad spetsialistid järjest rohkem, et ilus jume ei tohiks tulla naha tervise arvelt.

Päikesekaitse ei takista päevitumist

Üks levinumaid müüte on see, et SPFkreemi kasutades ei päevitu üldse. Tegelikult ei blokeeri päikesekaitse kogu UV-kiirgust, vaid aitab nahka liigse kahjustuse eest kaitsta.

SPF 30 või SPF 50 kasutamine võimaldab nahal päevituda aeglasemalt ja ühtlasemalt. Tulemus võib isegi ilusam jääda, sest nahk ei muutu punetavaks ega kuivaks.

Oluline on kasutada piisavas koguses toodet ja seda päeva jooksul uuesti peale kanda, eriti ran-

nas või higistades. Sageli tehakse viga sellega, et kreemi pannakse liiga vähe või ainult üks kord päevas. Nägu vajab kaitset iga päev, isegi pilvise ilmaga. UV-kiired mõjutavad nahka aasta ringi ja just näopiirkonnas ilmnevad päikesekahjustused kõige kiiremini.

Üks levinumaid müüte on see, et SPF-kreemi kasutades ei päevitu üldse.

Isepruunistajad on teinud suure arenguhüppe

Kui kunagi seostusid isepruunistajad oranži jume ja ebaühtlaste laikudega, siis tänapäeva tooted on märksa loomulikuma tulemusega. Uued koostised annavad nahale

Tekst: Rumi Saar Fotod: Shutterstock

järk-järgult kasvava päevituse, mis võib jääda väga naturaalne.

Isepruunistajate populaarsus on viimastel aastatel tugevalt kasvanud just seetõttu, et inimesed soovivad päevitunud välimust ilma UV-kahjustuseta. Valikus on vahud, tilgad, spreid ja kehakreemid, mida saab kasutada nii näol kui ka kehal.

Kõige loomulikuma tulemuse saavutamiseks

soovitatakse enne kasutamist nahka koorida ja niisutada. Eriti oluline on tähelepanu pöörata kuivematele piirkondadele, nagu küünarnukid, põlved ja pahkluud, kuhu toode võib tugevamalt kinnituda.

Näopiirkonnas ilmnevad päikesekahjustused kõige kiiremini.

Ka näole mõeldud pruunistustilgad on muutunud eriti populaarseks, sest neid saab segada tavalise näokreemi sisse ja jume kujuneb järk-järgult. Üha rohkem inimesi eelistabki n-ö võltspäevitust päris päevitamisele. Lisaks naha tervisele mängib siin rolli ka mugavus – soovitud jume saab kiiresti ega pea veetma tunde päikese käes.

„Tervislik päevitus“ on uus ilutrend Viimastel aastatel on ilumaailmas hakanud levima mõiste „healthy tan“ ehk terve päevitus. Selle idee ei ole võimalikult tume nahatoon, vaid värske, päikesest puudutatud ja hoolitsetud välimus. Seda efekti saavutatakse sageli hoopis meigi ja nahahoolduse kombinatsiooniga. Bronzer’id, vedelad päevitustilgad ja kumavad

tekstuurid annavad nahale sooja tooni ilma päris päevituseta.

Kaunis jume algab hooldatud nahast

Terve ja särava naha puhul ei mängi rolli ainult päevitus: sama oluline on naha niisutamine ja taastamine. Päikese käes viibides kaotab nahk niiskust kiiremini ja võib muutuda kuivaks ning tundlikuks. Seetõttu soovitatakse kasutada niisutavaid kehakreeme, antioksüdantidega seerumeid ja rahustavaid after-sun-tooteid.

Ka veetarbimine mõjutab naha välimust rohkem, kui sageli arvatakse. Hästi niisutatud nahk näeb ühtlasem ja säravam välja ning päevitus püsib kauem ilus.

Päikese käes viibides kaotab nahk niiskust kiiremini.

Päevituse tulevik on teadlikum Kui veel aastaid tagasi tähendas suvi paljude jaoks võimalikult tumedat päevitust, siis nüüd liigub ilumaailm järjest teadlikuma suhtumise poole. Eesmärk ei ole enam päikese käes „praetud“ nahk, vaid terve, hooldatud ja loomulikult särav jume. Päikesekaitse ja isepruunistajad ei välista ilusat päevitust – pigem aitavad need saavutada tulemust, mis kestab kauem ning jätab naha terveks ka aastate pärast.

JÄÄB NAHAL NÄHTAMATU

Laboratorios Babé SPF 50 päikesekaitsepulk sobib väikeste ja tundlike piirkondade kaitsmiseks (nina, huuled, kõrvad, sünnimärgid, tätoveeringud, armid, õlad). Antioksüdantse ja niisutava toimega veening higikindel pulk kaitseb UVA-, UVB- ja IR-A-kiirguse ning sinise valguse ja õhusaaste eest. Mitterasvase tekstuuriga ja jääb nahal nähtamatu, sobib suurepäraselt ka jumestuse peale. Ideaalne kõikidele nahatüüpidele, ka tundlikule nahale. Sobib hästi spordiharrastajatele. Dermatoloogiliselt ja oftalmoloogiliselt testitud. Müügil apteekides, e-apteekides ning Apotheka Beauty e-poes.

tundlikule nahale. Sobib hästi spordiharrasta-

ENNETA PÄIKESEPÕLETUST!

Vali endale sobivaim päikesekaitse

SIIDINE LÕPPTULEMUS

Testis veebimüügi projektijuht Merian Jänts: „Juba esmapilgul tundus pulk- formaat ülimugav ja kompaktne lahendus ning kasutades sai see ka tõestust! Toodet on väga lihtne peale kanda: piisab vaid tõmbest üle soovitud piirkonna ja kaitse on olemas. Koostis tundub nahal sulgkerge ja mugav, mistõttu sobib see hästi igapäevaseks kasutamiseks, eriti liikvel olles.“

Ülikerge vedela tekstuuri ja siidise lõpptulemusega Laboratorios Babé Super Fluid SPF 50 tooniv emulsioon imendub kiiresti ning annab näonahale loomuliku ja ühtlase tooni. Toode on antioksüdantse, saastevastase ja DNA-d kaitsva toimega ning annab nahale laia spektriga kaitse nii UVA-, UVB- ja IR-A-kiirguse kui ka sinise valguse vastu. Koostises olev hüaluroonhape tagab nahale rikkaliku niisutuse. Sobib igale nahatüübile, ka tundlikule nahale. Veekindel, dermatoloogiliselt testitud, ei ärrita silmi. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

IDEAALNE ÕRNALE NAHALE

BioNike Defence Sun SPF 30 mineraalne päikesekaitsekreem on sametise tekstuuriga veekindel näo- ja kehakreem, mis sisaldab ainult mineraalset filtrit, sobides ideaalselt õrnale ja ülitundlikule nahale. Väga kerge ja kiiresti imenduva tekstuuriga, mittekleepuv, laia spektriga UVA-UVB-kaitsega. Kreem põhineb Pro-Repair 4D tehnoloogial, mis kaitseb nahka nii lühi- kui ka pikaajaliste kahjustuste eest. Dermatoloogiliselt ja nikkeltestitud, parfüümi- ja säilitusainetevaba, nanofiltriteta. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

Testis eripedagoog Annabel Vilbre: „Babé tooniv emulsioon sobis mulle väga hästi! Toon ühildus näonahaga ideaalselt ja seda oli tõesti mugav kasutada. Kandsin emulsiooni hommikuti näole niisutava kreemi asemel ja näole ega kaelale ei jäänud mingeid rante. Mulle meeldis eriti see, et toode ei jätnud nahka läikima ega tekitanud rasuse naha tunnet. Samuti ei olnud seda nahal eraldi kihina tunda. Lõhn oli samuti väga meeldiv!“

Testis erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Liisbet Estra: „Kreem oli nahal siidine ja pehme. Mineraalse päikesekaitse kohta oli tekstuur väga kerge, imendus kiiresti ega jätnud nahka kleepuvaks. Lõhna- ja säilitusainetevaba koostis mõjus samuti usaldusväärselt, eriti tundliku naha puhul. See on selline päikesekaitse, mille järele haaraksin hea meelega ka edaspidi.“

meelega ka edaspidi.“

NÄHTAMATU, AGA TÕHUS KAITSEKIHT

nahka ja juukseid UVA- ja UVB-kiirguse säilitades nahatooni ja juuksevärvi. Tänu

BioNike Defence Sun SPF 50+ päikesekaitsesprei kehale ja juustele kaitseb nahka ja juukseid UVA- ja UVB-kiirguse ning soolase vee kahjustuste eest, säilitades nahatooni ja juuksevärvi. Tänu patenteeritud fotoadaptiivsele tehnoloogiale suureneb tootes UVA-kaitse päikese käes viibimise ajal järk-järgult ning aitab kaitsta nahka oksüdatiivse stressi eest. Õlispreil on läbipaistev, toitev, niisutav ja sensoorne tekstuur, mis ei jäta keha rasvaseks. Sobib hästi tundlikule ja kergesti ärrituvale nahale. Dermatoloogiliselt ja nikkeltestitud, parfüümi- ja säilitusainetevaba. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

Testis Kroonika reklaamijuht

Apotheka Beauty e-poes. mind kergusega. Pihustades on tekstuur nagu siidine kuivõli, kleepuvaks. Juuksed püsisid samuti

Heldin Jegis: „Kasutasin BioNike spreid kehal ja juustel rannapäeval ning see üllatas mind kergusega. Pihustades on tekstuur nagu siidine kuivõli, mis ei jäta nahka rasvaseks ega kleepuvaks. Juuksed püsisid samuti elastsed ja kaitstud soolase vee eest. Nähtamatu, aga väga tõhus kaitsekiht.“

OOKEANI JÕUST

INSPIREERITUD

näol, huultel ja tundlikel nahapiirkondadel.

Laboratoires de Biarritz Invisible Sun Stick SPF 50+ päikesekaitsepulk ühendab endas kaks tehnoloogiat: AlgaSun ja Sun-Protect. Kahe ainulaadse ja tõhusa koostisosa kompleksi, mis annavad UVA- ja UVB-kaitse, aidates säilitada naha nooruslikkuse. Päikesekaitsepulka on kerge peale kanda ja see on nähtamatu lõppviimistlusega. Veekindel. Tugeva päikesekaitsega. Mõeldud kasutamiseks näol, huultel ja tundlikel nahapiirkondadel. Testis erilahenduste ja sisuturunduse toimetaja Eve Kallaste: „Võtsin selle päikesekaitsepulga Portugali reisile kaasa ja see osutus tõeliseks päästjaks. Seda mõnusa koostise ja meeldiva lõhnaga toodet on väga mugav peale kanda, lisaks ei jäta päikesekaitsepulk nahka rasvaseks ega valgeks ning mahub ka väikesesse käekotti. Mulle meeldis, et sain päeva jooksul kiiresti ja märkamatult kaitset uuendada. “

TÄIUSTATUD UUE

PÕLVKONNA FILTRITEGA

NERDS 100% lõhnaainevaba päikesekaitse näole pakub laia spektriga (UVA + UVB) kaitset, kasutades täiustatud uue põlvkonna filtreid. Sobib suurepäraselt meigi alla, ei jäta nahka rasvaseks ega läikivaks. Rikastatud niisutava glütseriini ja rahustava allantoiiniga. Sobib kõikidele nahatüüpidele. Alkoholivaba. Dermatoloogiliselt testitud. Ei sisalda niatsiinamiidi. Saadaval: mediron.ee, benu.ee, südameapteek.ee

Testis erilahenduste ja sisuturunduse ärijuht Mairi

Peetersoo: „Kreem imendub kiiresti, tekstuur on kerge ja nahal peaaegu märkamatu. Samas annab väga mõnusa niisutuse ega jäta rasket „maski” tunnet nagu enamik SPFkreeme. Tulemus jääb nahal väga loomulik – justkui midagi polekski peal, aga tead, et kaitse on olemas. Selline peakski olema SPF, mida on päriselt lihtne iga päev kasutada.“

ÜHTLUSTAB NAHATOONI

Laboratoires de Biarritzi sertifitseeritud orgaaniline tooniv päikesekaitsekreem näole aitab ühtlustada nahatooni ja pakub tänu 100% mineraalsetele päikesekaitsefiltritele looduslikku kaitset UVA- ja UVB-kiirguse eest. Sisaldab patenteeritud tugevatoimelist antioksüdanti Alga-Gorria, mis aitab neutraliseerida vabu radikaale, ennetades rakukahjustusi ning naha vananemist. Saadaval: mediron.ee, Tradehouse Testis Kroonika reklaamijuht

Heldin Jegis: „Alguses tundus

Laboratoires de Biarritzi tooniv päikesekaitsekreem minu rasuse naha jaoks liiga raske ja tume, sest kasutasin seda koos enda päeva- ja jumestuskreemiga.

Tegelikult polegi aga lisatooteid vaja, sest tooniv päikesekaitsekreem üksinda juba niisutas, ühtlustas nahatooni ja andis loomuliku jume. Jätsin teised kreemid ära ja kõik loksus paika! Boonusena aitab kreem ka naha enneaegse vananemise vastu.“

NIISUTAB JA TOIDAB HUULI

dantse toimega. Ideaalne tundlikele ja kergesti ärrituvatele huultele. Dermato-

BioNike Defence Sun SPF 50+ läbipaistev huulepulk on kerge ja mittekleepuva tekstuuriga, mis on spetsiaalselt loodud huultele. Veekindel huulepulk kaitseb UVA- ja UVB- kiirguse eest, niisutab ja toidab huuli ning on antioksüdantse toimega. Ideaalne tundlikele ja kergesti ärrituvatele huultele. Dermatoloogiliselt ja nikkeltestitud, säilitusainetevaba. Müügil apteekides, e-apteekides ja Apotheka Beauty e-poes.

BioNike huulepalsam on läbipaistva tekstuuriga, mida on peale kanda väga

Testis Delfi Tasku podcast’ide reklaamijuht Jana Vainola: „Pärast seda, kui mu sõbranna rääkis, et tal tuli eelmisel suvel alumisele huulele pigmendilaik, mida ei saa eemaldada, olen hakanud kasutama päikesekaitsepalsamit ka huultel. Arvan, et paljud naised ei mõtle sellele, et ka huultele võivad pigmendilaigud tekkida. BioNike huulepalsam on läbipaistva tekstuuriga, mida on peale kanda väga mõnus. Ainult üht peab meeles pidama: kui päikese kätte minna, tuleb tihedalt ka huuli määrida!“

Avasta Eesti rahvusparke

Eestis on kuus eriilmelist rahvusparki ja põnevad kaitsealad, kus on tihedalt põimunud loodus, kultuur ning ajalugu. Vaata, mida iga piirkond pakub.

Tekst: Puhka Eestis Fotod: Shutterstock, Mana Kaasik / Delﬁ Meedia

Ehkki Eesti riigi territoorium on väike, on siinsed kuus rahvusparki – Lahemaa, Matsalu, Soomaa, Vilsandi, Karula ja Alutaguse – igaüks ise nägu. LääneEesti poole jäävaid alasid kaunistavad ranna- ja puisniidud ning väikesaared ja laiud – sumpa ühelt saarelt teisele läbi merevee ja naudi imelist päikeseloojangut.

Kõigest mõnisada kilomeetrit ida poole jäävates rahvusparkides kohtab pigem suuri põlismetsi, kilomeetrite viisi laiuvaid sooalasid, kuppelmaastikke ja rikkalikult pärandkultuuri, näiteks sajandeid vanu suitsusaunu ja siiani vanu traditsioone järgivaid kalurikülasid.

Ka kliima võib Eesti eri piirkondades olla täiesti oma nägu: kui lääne pool on soe kevadpäike lilled kasvama pannud, saab Ida-Eestis mõnikord veel suusatada.

Lahemaa, Matsalu ja Soomaa on saanud Euroopa kaitsealade liidult (EUROPARC Federation) ka kvaliteedimärgise, millega tunnustatakse piirkondade loodusturismi jätkusuutlikku arendamist.

Lahemaa

Eesti põhjarannikul asuv Lahemaa rahvuspark on läbilõige parimast, mida Eestimaa loodus pakkuda suudab. 725 km2 suurusel alal on nii lopsakaid põlismetsi, silmapiirini ulatuvaid rabasid kui ka kiviseid ja liivaseid looklevaid mererandu. Lase oma sisemine laps valla ja turni mööda rannakive. Kui sellest väheks jääb, otsi üles

Eesti suurimad rändrahnud ja imetle, kuidas loodus on suutnud need ühest kohast teise liigutada.

Matsalu

Lääne-Eestis asuv Matsalu on linnuvaatlejate paradiis – igal aastal lendab sealt läbi kaks miljonit arktilist rändlindu, kellest 230 000 jääb Matsalusse ka pesitsema. Kuid linnud pole seal

Soomaa

Lahemaa

ainsad tiivulised – märgalad meelitavad ligi erinevaid liblika- ja kiililiike. Matsalu rahvuspark hõlmab lisaks maismaale ka 50 saart ja laidu. Sealne maa kerkis merest alles 3000 aastat tagasi ja siis asuti seal kohe loomi karjatama, mille tulemusel kujunesid välja Matsalule tüüpilised lagedad ja niisked maastikud – ranna-, luha- ja puisniidud.

Soomaa

Kas teadsid, et Eestis on võimalik kogeda viiendat aastaaega? See on nähtus, kui vesi ujutab Kesk-Eestis asuval Soomaal põllud, teed, metsad ja talumaad üle. Siis pole liikumiseks muud varianti, kui võtta paat. Üleujutused tekivad seetõttu, et rohkem kui pool Soomaa rahvuspargi alast moodustavad sood ja hiiglaslikud rabamassiivid, ülejäänud kuulub metsatukkadest ümbritsetud jõgedele, värviküllastele puisniitudele ja luhtadele.

Vilsandi

Saaremaa läänerannikul asuv Vilsandi on kõige merelisem ja saarerohkem

rahvuspark Eestis. Kaks kolmandikku pargist moodustab meri koos 160 saarega, poolsaare ja laiuga. Külastajaid võlub eelkõige see, et rahvuspargis saab liikuda ühelt laiult teisele mööda madalat merd. Võta varbad paljaks, keera püksisääred üles ja lase merepõhjal oma taldu masseerida. Muidugi võib saarte ja laidude ümbrust uurida ka mõne veesõidukiga. Suure tõenäosusega näed randadel pikutavaid hülgeid – seal elab neid rohkelt.

Karula

Lõuna-Eestis asuv Karula on meie väikseim rahvuspark. Selle silmapaistvaim tunnus on kuppelmaastik – väikesed ümarad mäekesed, mida mujal Eestis ei leidu. Pinnavorm muutus selliseks siis, kui mandrijää tuhandeid aastaid tagasi liikuma hakkas ja maapinna künklikuks vormis. Kuplikeste vahele jäävad Karulas tihedad metsatukad, sooalad ja väikesed järvekesed, mis on justkui taevasse vaatavad päikese käes helkivad silmakesed.

Alutaguse

Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mille omapäraks on kontrastsus –puhas puutumata loodus vaheldub maha jäetud külade, iidsete matmispaikade ja põlevkivikaevandustega. Sealne loodus on silmapaistev oma kaunite põlismetsade ja sügavate soode poolest, meenutades kohati taigat. Metsades elavad mitmed ohustatud ja haruldased liigid. Paksude laante vahel müttavad ringi Eesti suurimad kiskjad – pruunkarud.

Allikas: puhkaeestis.ee

Soomaa

Matsalu

Alutaguse

Karula Vilsandi Foto: Mana Kaasik

Head geenid? Võib-olla.

Õiged harjumused? Kindlasti.

Korilane ühendab põhjamaise loodusväe ja teaduspõhise lähenemise, et toetada kõigi heaolu igas eluetapis.

korilane.ee kõik tooted -15% koodiga KROONIKA

Sea valmis oma suvine koduapteek

Kui päike paistab ja seltskond on tore, tundub suvi murevaba ja meeliülendava naudinguna ilmselt meie kõigi jaoks. Seda kuni hetkeni, mil kaunis loodus ja seal viibimine meie tervisega liiga suureks „sõbraks“ saab –eeskätt putukate ja puukide, aga ka õietolmu ja päikese näol. Seepärast tuleks igas majapidamises võtta suve hakul hetk, et suuremad ohud ära kaardistada ja olla valmis neile vastu astuma.

Toimetas: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock

Üldise tervise kontekstis on üheks kõige kriitilisema tähtsusega teemaks suvisel ajal puugid. Nad levitavad Eestis kaht tõsist haigust, milleks on puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi. Peale tavalisemate haigusnähtude, nagu kõrge palavik ning pea- ja lihasvalu, võib näiteks ravimata borrelioos põhjustada kroonilisi närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi. Puukentsefaliidi puhul võib aga kolmandikul nakatunutest viirus edasi ajju ja ajukelmetele tungida, põhjustades erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti.

Seepärast soovitab Terviseamet inimestel end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, kuna üksnes vaktsiin pakub haiguse eest tõhusat ja pikaajalist kaitset. Seejuures puudub puukentsefaliidi vastu spetsiifiline ravi. Kõigi teiste puugihaiguste puhul tuleb kasutusele võtta asjakohased meetmed, et puugihammustust vältida.

Abimehed puukide ja putukate vastu

Puugihammustuste vältimisel mängib esmalt olulist rolli mehaaniline kaitse, st tuleks riietuda selliselt, et võimalikult suur osa nahapinnast oleks

kaetud. Siiski on apteekides müügil ka erinevad putukatõrjevahendid, millest mitmed kaitsevad nii puukide kui ka teiste verd imevate putukate eest.

Üheks selliseks on näiteks

DEET-toimeainet ehk N,N-dietüülm-tolüamiidi sisaldavad putukatõrjevahendid. DEET kujutab endas kõige tuntumat, enim uuritud ja üht kõige tõhusamat putukatõrje toimeainet erinevate hammustavate putukate vastu. Samas on tegu tugeva kemikaaliga, mis ärritab limaskesti. Seetõttu tohib seda pihustada vaid kätele, jalgadele ja teistele võimalikku ärritust taluvatele kehaosadele, vältida tuleb seda aga näiteks näopiirkonnas.

Enamik tavakasutuseks mõeldud DEET-putukatõrjevahendeid sisaldab toimeainet 20–30% ulatuses. Eesti turul müüakse ka näiteks 50% toimeaine sisaldusega DEET-putukatõrjevahendieid, mis pakuvad kaitset kuue tunni jooksul. Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja harrastatavatest tegevustest võib aine toimeaeg teataval määral erineda.

DEET-i kõrval on putukatõrje toimeainena tuntud ka ikaridiin, mis erinevate uuringute põhjal pakub DEET-iga samaväärset kaitset sääskede, puukide ja parmude eest. Ikaridiin on pisut pehmema lõhnaga ja nahale tervislikum, põhjustades harvemini allergilisi reaktsioone. Ka ikaridiini puhul sõltub toimeaine kestus toimeaine kontsentratsioonist ja toote koostisest, samuti võimalikust higistamisest, hõõrdumisest ja kokkupuutest veega. Tuntumatest ikaridiini sisaldavatest toodetest müüakse Eesti apteekides ja matkavarustuspoodides

näiteks Diffusil Plusi ja Diffusil Family aerosoole.

Putukatõrjevahendites kasutatakse toimeainena ka IR3535, mis on võr reldes DEET-i ja ikaridiiniga oluliselt naha- ja loodusesõbralikum variant. Samuti on IR3535-l oluliselt loomu likum lõhn. Tegemist on Mercki välja töötatud toimeainega, mis pakub kaitset nii sääskede, puukide, par mude kui ka teiste hammustavate putukate vastu. Toime kestus sõltub sarnaselt teiste toimeainetega selle kontsentratsioonist konkreetse toote

Kergliikur ja alkohol omavahel kokku ei käi

Politsei korraldab Eesti linnades regulaarselt reide, et peatada muu hulgas purjus kergliikurijuhte. Kui see ei hirmuta, siis äkki pelutab teadmine, kui lihtne on lõpetada jaanipidu haiglavoodis.

Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock

Möödunud aasta 24. juuni öösel kell 00.45 juhtus nii Tartus Narva mnt 132a juures, kus alkoholijoobe tunnustega 40-aastane mees libises elektritõukerattaga sõites äärekivil ja kukkus. Tõukerattur toimetati haiglasse, teatas politsei.

Transpordiameti andmetel toimus 2025. aastal kergliikurijuhtide osalusel 314 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Statistika üle maailma näitab sama mustrit: umbes 30% tõukerattaga seotud õnnetustest on seotud alkoholiga. Põhjust pole vaja kaugelt otsida. Alkohol aeglustab reaktsiooni, rikub tasakaalu ja suurendab riskikäitumist. Aga just reaktsioon ja tasakaal on kerg liikuriga sõites kriitilised. Selleks et põrutada auku või äärekivisse, piisab sekundist. Ehk vähemast ajast, kui kulus eelmise lause lugemisele.

Ka kainena võib kergesti eksida

Elektritõukeratas võib olla ohtlik, kui sellega sõidetakse hooletult. Telefon ja

kõrvaklapid lisavad ainult ohtu juurde, sest hajutavad tähelepanu. Pealegi varjavad klapid ümbritseva liikluse helisid. Lähenev auto, teise ratturi kell või jalakäija hoiatushüüd võivad kõrvaklappides mängiva muusika taha kaduda. Isegi korraks telefoni vaatamine võtab juhtraualt ühe käe, halvemal juhul mõlemad.

Raskuskese on keha tasakaalupunkt. Kergliikuri puhul on see tähtis teema, sest väikesed rattad ja kõrge seisuasend muudavad sõidu ebastabiilsemaks kui jalgrattal. Pidurdades liigub keha inertsist ettepoole. Kui sa valmis pole, võid tasakaalu kaotada ja kukkuda. Õige tehnika tähendab seda, et pidurdamisel hoiad keharaskuse rohkem taga ja põlved kergelt kõverdatud. Kui kergliikuril on esi- ja tagapidur eraldi, tasub stabiilsuse nimel kasutada mõlemat korraga. Meeles võiks pidada sedagi, et kuiv ja märg asfalt käituvad väga erinevalt.

Keharaskust saab kasutada ka pööretel: vasakule

pöörates kalluta keha vasakule ja paremale pöörates paremale. Sirge seljaga sõitja kaotab tasakaalu palju kergemini. Tõuke- ja jalgratta suur erinevus on see, et esimesel on raskuskese kõrgemal ja rattad väiksemad, mistõttu reageerib see palju tundlikumalt. Ohtlikuks lähevad sõidud ka siis, kui tõukerattaga kahekesi sõita või kulgeda suure seljakotiga või poekotiga ühes käes.

Kiiver päästab elusid

Jalgrattakiiver vähendab eri uuringute järgi pea- ja ajuvigastuste ohtu kuni 70%. Eestis on alla 16-aastastel kiivri kandmine kohustuslik, täiskasvanutele soovituslik. Transpordiameti 2025. aasta andmetel kandis Eestis kiivrit 40% täiskasvanutest ja 75% alla 16-aastastest. Kui täiskasvanud kannaksid kiivrit järjepidevalt, võtaksid lapsed tõenäoliselt sama harjumuse üle. Kiiver kaitseb kõiki liiklejaid: jalg- ja tõukeratturit ning rulluisutajat.

Seega tasub meeles pidada lihtsat reeglit: kui oled alkoholi tarvitanud, ära sõida elektritõukerattaga!

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiiﬁlisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.

kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn)

Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!

Ootame

Ära jäta koera kuuma autosse! Vaata, et rästik ei hammustaks!

Lemmikloomi pole Väikeloomakliinik Fik loomaarst Tarmo Tähnase sõnul vaja kuidagi eriliselt suviseks hooajaks ette valmistada. Arst aga rõhutab siiski, et suvel on erinevaid hädasid, õnnetusi, juhtumeid rohkem lihtsalt selle pärast, et nii inimesed kui ka koerad veedavad õues palju rohkem aega. Kui kõik vaktsiinid on tehtud, ussirohud antud, siis polegi muud, kui lihtsalt oma lemmikutel silma peal hoida.

„Suvel varitsevad koeri samad ohud, mis inimest: peamiselt erinevad välisparasiidid, nagu puugid ja sääsed, aga ka näiteks rästikud. Rästikuhammustusi on suvel päris palju, sest loomadega kolatakse metsas ringi. Samuti võivad koertel lüüa välja erinevad allergiad, kui puutuvad looduses mõne uue „esindajaga“ kokku. Meil oli kliinikus koer, kellel oli väga tugev mee- ja mesilaste allergia, peremehel on pidevalt šokivastane süstal kaasas,“ selgitab loomaarst ja lisab, et ka sügelised on suviti rohkem esile kerkiv teema, kuid sügeliste vastu on olemas vaktsiin.

Kuigi erinevaid vigastusi on suviti rohkem – katkistest pudelitest, kukkumisest ja nii edasi saadud vigastusi –, siis on Tähnase sõnul suvi ka koertele (muudele loomadelegi) ikkagi palju parem aastaaeg kui külmemad perioodid. Kuna on soojem ja kuivem, siis erinevad kroonilised haigused taanduvad, nagu inimestelgi.

„Ussirohtu tuleb anda igale koerale

vähemalt kord kvartalis, tegelikult tuleks sama tihedalt teha igasugust parasiiditõrjet. Koerad on erinevad ja seda peab arvesse võtma. Mõni koer lakub, nuusib, kaevab ja korjab üles näiteks lume alt välja sulanud väljaheiteid, kus peidavad end nii ussid kui ka erinevad soolebakterid. Kui koer jääb näiteks uimaseks, kõht on pikema aja jooksul ka lahti, tasuks anda ussirohtu kuurina, lisaks veel 14 päeva pärast esimest tabletti. Kaks nädalat on munade koorumisele kuluv aeg, et olla kindel, et tapetud saab nii esimene kui ka teine ring usse,“ selgitab veterinaar. Kindlasti võiks üle vaadata, kas kõik vaktsiinid kehtivad. Kuigi Eestis pole enam kui kümme aastat näiteks marutaudi, siis alati on parem, kui vaktsiinid on tehtud. Tähnase sõnul on näiteks üsna meie piiride lähedal nii Venemaal kui ka Valgevenes marutaudi

Suvel varitsevad koeri samad ohud, mis inimest.

küllaga. Veel rõhutab loomaarst puugiohtu, millele on samuti väga toimivad lahendused: kaelarihmad, tabletid, tilgad. Borrelioos on koertel probleem küll peamiselt Lõuna-Euroopas, kuid levib ka meil. „Meile tuuakse ka palju Hispaaniast päästetud koeri, kellel võib borrelioos olla. Lisaks reisivad inimesed tänapäeval oma lemmikutega palju, mis on aga leviku üks võimalus. Õnneks on koertele borrelioosi vastu olemas vaktsiin. Suvine teema on kindlasti kõrvalestad, neid tasuks tihedamini lemmikute puhul kontrollida,“ mainib Tähnas. Suvise kuumaga ei tohi jätta loomi ka kuuma autosse, kuid see peaks olema loogiline seda kordamatagi. Veterinaari sõnul on suve jooksul tavaliselt ikka mitu ülekuumenemise juhtu: koera tuleb sellisel juhul kiirelt jahutada, teha seda kõhu alt ja anda rohkelt vedelikke.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

Jaanilõke olgu ohutu

Jaanipäev on peagi käes ja see on viimane aeg tuletada meelde, kuidas ohutult lõket teha ja grillida. Vaatame seadusest järele.

Toimetas: Kairi Prints Foto: Shutterstock

Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded on paika pandud määrusega, mis on kehtestatud tuleohutuse seaduse § 15 lõike 5 alusel. Määrusega kehtestatakse mistahes maa-alal lõkke tegemise ja grillimiskoha, sealhulgas grillseadme kasutamise nõuded.

Nõuded lõkke tegemisele

• Lõkkekoha valikul arvestab tule tegija tuleohutust mõjutavaid tegureid, eelkõige lõkkekoha kaugust mistahes hoonest ja põlevmaterjalist, pinnase kuivust, tuleohtu metsale ja taimestikule, tuule suunda ja tugevust ning tulekustutusvahendite kasutamise võimalikkust. Lõkkekoht peab asuma hoonest ja muust põlevmaterjalist vähemalt kaheksa meetri kaugusel.

• Lõkke tegemiseks tohib lõkkekohas kasutada üksnes looduslikku töötlemata puitu.

• Tuleohu vältimiseks muudetakse lõkkekoht enne tule tegemist võimalikult ohutuks. Vajaduse korral kastetakse lõkkekohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks, piiratakse lõkkekoht kivide või pinnasevalliga ja rakendatakse muid asjakohaseid ohutuse tagamise meetmeid.

Nõuded grillimiskohale

• Grillseadet peab kasutama kasutusjuhendi kohaselt. Kui kasutusjuhend puudub, peab grillseadme kasutaja arvestama määruse § 3 lõikes 1 nimetatud ohutu kauguse ja muude tuleohutust mõjutavate teguritega. Ohutu kaugusega ei pea arvestama juhul, kui kasutatakse kattega grillseadet ja selle kasutaja tagab, et grillseadme kasutamine ei tekita grillimiskohas tuleohtu.

• Rõdul või hoonega ühendatud terrassil tohib grillida kõiki ohutus-

nõudeid järgides ja vaid juhul, kui seadme kasutusjuhend seda lubab.

Järelevalve ja tulekustutusvahendid

• Lõkke- ja grillimiskohas peab olema vähemalt üks tulekustutusvahend, mis tagab tule kustutamise ning selle leviku piiramise. Olenevalt tule suurusest kasutatakse vajaduse korral täiendavaid tulekustutusvahendeid.

• Tulekustutusvahendi olemasolu tagab ning selle sobivuse ja koguse üle otsustab tule tegija või grillija.

• Tulekustutusvahend paikneb lõkkekohas või grillimiskoha läheduses selliselt, et seda oleks vajaduse korral võimalik kiiresti kasutada.

• Lõkke- ja grillimiskohas tagatakse tule üle pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist veendutakse, et tuli ja põlemisjäägid on kustunud.

Kui lõkke tegemine on keelatud

Loomulikult hoiavad inimesed enne iga jaanipäeva pöialt, et lõkke tegemist ära ei keelataks. Aga on väga oluline teada, et kui see on keelatud, tuleb selle keeluga arvestada.

Lõkke tegemist ei keelata kunagi niisama, vaid suure tuleohu tõttu. Kuiv loodus ja tugev tuul võivad panna isegi väikese sädemega tule kiiresti levima. Keeld aitab vältida metsapõlenguid ja õnnetusi.