Issuu

Korteriühistute leht

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER!

-10% Märgi tellimuses sõna KEVAD ja saa

• Segaehituspraht • Betoonijäätmed

• Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit

• Majapidamispraht (koristustöödelt)

KELDER pole panipaik kõigele

Neil korteriomanikel, kellel lisaks eluruumidele on kasutada ka nullkorrusel või maa all asuv kelder, on käepärane võimalus üle jäänud mööbel, esemed ja muu säärane viia sinna hoiule. Samas ei saa keldrisse kuhjata igasugust nodi, sest heitlikud tingimused võivad pika aja peale muuta erinevad esemed kasutuskõlbmatuks. Lisaks peab kelder või panipaik vastama ka tuleohutusnõuetele.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTO: SHUTTERSTOCK 

Sageli viiakse keldriruumi hoiule raamatud, dokumendid ja kõiksugused muud paberi vormis materjalid. Keldri kõrge õhuniiskustaseme tõttu võivad aga lehed muutuda laineliseks, kaotada oma tugevuse ja hakata aja jooksul lagunema. Püsiv niiskus loob soodsa keskkonna ka hallituse tekkeks, mis võib dokumendid jäädavalt rikkuda.

Kõrge niiskustaseme ja temperatuuri kõikumise all kannatavad ka riided ja muud tekstiilist tarbeesemed. Niiskes keskkonnas võivad kangad hakata hallitama ja omandada tugeva kopituslõhna, mida on hiljem raske eemaldada. Samuti

võib kiudmaterjal pikaajalisel hoiustamisel nõrgeneda ja laguneda, mille tagajärjel kaotavad riided oma kuju ja vastupidavuse. Niiskus soodustab ka erinevate putukate, näiteks riidekoide levikut, kes võivad tekstiilmaterjale pöördumatult kahjustada. Kuigi inimeste igapäevakasutusest langevad eriti kiiresti tänapäeval välja just riided ja pabermaterjal, on sageli esimeseks prioriteediks üle jääva mööbli eluruumidest välja toimetamine. Kui tegemist on puitmööbliga, tuleks tõsiselt kaaluda alternatiive keldris hoiustamise asemel. Puit on

väga hea niiskuse siduja ja niiskust endasse imades see paisub, võib deformeeruda ja kaotada oma algse kuju. Kui keskkond muutub seejärel kuivemaks, võib puit jälle kokku tõmbuda ja praguneda. Selline pidev paisumise ja kokkutõmbumise vaheldumine kahjustab mööbli konstruktsiooni ning võib rikkuda ka viimistluskihte.

Samuti on riskantne keldris elektroonikat hoida. Jahe ja niiske keskkond soodustab seadmete metallosade korrosiooni, mis võib põhjustada ühenduste halvenemist, lühiseid või seadme täielikku riket.

Keldris ja garaažis peab järgima tuleohutusnõudeid Olulisemad tuleohutusnõuded on reguleeritud tuleohutuse seaduses ja määruses „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. Viimati mainitud määruse kohaselt võib näiteks kolme või enama korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis tuleohtlikku vedelikku ladustada kuni viis liitrit korteri kohta tingimusel, et seda ladustatakse eraldi mahutis või pakendis ja hajutatult.

Täpsemalt uuri tuleohutusnõuete kohta õigusaktidest või korteriühistult.

Vuukide renoveerimine pikendab maja eluiga ja hoiab kokku küttekulu

Mida kujutab endast fassaadivuukide hermetiseerimine?

Välisfassaadi vuukide hermetiseerimise eesmärk on kaitsta seinatarindeid erinevate ilmastikumõjude eest, nagu näiteks UV-kiirgus, sademed, õhutemperatuuri kõikumine jmt, samuti muude kahjustavate tegurite, näiteks keemiliste ja mehaaniliste mõjude eest.

Millal on käes aeg maja renoveerida?

Heas korras hoone tagab mõnusa eluja töökeskkonna, selle väärtus püsib kõrge ja küttekulud on väikesed. Kuidas hoida betoonelementidest korterelamu olukorral silma peal ja millal on käes aeg maja renoveerida, selgitab hoonete ja rajatiste hermetiseerimisele spetsialiseerunud firma Vuugihunt OÜ juht Cardo Jurs.

Eestis olevad raudbetoonelementidest monteeritud majad võib liigitada kahte ajajärku.

Esimesse kuuluvad kuni 1992. aastani ehitatud nn nõukogudeaegsed majad, kus elementide liitekohad (vuugid) on täidetud seguga. Sellise

elamu puhul tuleks kindlasti vuugid renoveerida, sest segu on oma olemuselt mitteelastne. Temperatuuri kõikumisega seinaelemendid kahanevad või paisuvad. Liikumise korral ei liigu segu kaasa ja tekivad praod või kukub segu liitekohast välja. Seetõttu pääseb niiskus hoone konstruktsioonidesse ja elemendid hakkavad lagunema. Lisaks sellele võib ruumide sisemuses hakata tekkima hallitus, mis on tervisele ohtlik. Pragudest ja aukudest sisse puhuv tuul alandab siseruumi temperatuuri.

San Teh Service

Meil on pikaajaline kogemus koostöö tegemisel korteriühistutega.

Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest:

1. Projektiga tutvumine;

2. Meie esindaja kohaletulek;

3. Hinnapakkumise koostamine;

4. Ehitustööde teostamine;

5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii. www.santehserv.com

Kindlasti tuleks üle vaadata ka akende ja paneelide liitumiskohad. Kui juhtub, et need on pärast akende vahetust hermetiseerimata, siis oleks vaja kindlasti ka seda teha.

Alates 1993. aastast ehitatud hoonete elementidevahelised liited on hermetiseeritud juba elastse massiga.

1993.–2002. aastani ehitatud hoonete vuukides kasutatud elastne mass hakkab juba vananema ja see oleks mõistlik välja vahetada. Sama kehtib akna ja seina liitekohtades oleva hermeetiku puhul. Kui see õigel ajal tegemata jätta, hakkab toimuma sama protsess, mis varem ehitatud hoonete puhul.

2003.–2005. aastani ehitatud hoonetel esineb palju probleeme. Üks juhtivaid elastsete masside tootjaid muutis oma tehase asukohta ja seetõttu jõudis turule ebakvaliteetne materjal. Materjali elastsus vuukides kadus paari aastaga ja see muutus jäigaks ning rabedaks. Paigaldusfirmat nendes probleemides süüdistada ei saa ja garantiiaeg on juba ammu möödas. Kui hoone on

ehitatud just selles ajavahemikus, siis oleks hädavajalik vuugid renoveerida. Alates 2006. aastast valminud majadel ei tohiks probleeme olla (v.a päikesepoolsel küljel), kui paigaldusfirma on teinud professionaalset tööd. Eestis kasutatud materjal on olnud kvaliteetne. Vuugihunt OÜ on 2018. aastal loodud erakapitalil põhinev ettevõte, mille juhil on nii ehituserialane haridus kui ka pikk kogemus ehitusvaldkonnas. Meie südameasjaks on saanud peamiselt erinevate betoon- ja klaasfassaadide ning liidete hermetiseerimine. Ettevõtte töötajad on hea teoreetilise ja praktilise kogemusega, peavad oluliseks tähtaegadest kinnipidamist ning kvaliteetset tööd ja tulemust.

MEIE PAKUTAVAD TEENUSED: Betoon- ja klaasfassaadide hermetiseerimine, fassaadide värvimine, fassaadipesu, akende pesu. Grafitikaitse, aknaplekkide ja vihmaveesüsteemide paigaldus. Fassaadide kontroll drooniga.

Küttesüsteemid Kanalisatsioonitööd Veevärk

Üksteist austav parkimine

Kuidas korraldada kortermajade parkimist nii, et kõigil oleks ruumi ning ka päästeautod ja prügivedajad pääseksid ligi, kuhu vaja? Mismoodi peaks olema korraldatud külaliste parkimine, mida teha nuhtluseks olevate hüljatud autodega ning kuhu ikkagi jätta jalg- ja tõukerattad, et nende otsa konte ära ei murraks.

„Autode parkimine kortermaja juures on probleemiks üle Eesti,“ ütleb Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas

Mardi. „Parkimiskohtade kindlaksmääramise regulatsioonis on alates 2018. aasta 1. jaanuarist oluline muudatus. Kui tahetakse, et igal korteriomanikul oleks kindel parkimiskoht, kuhu võib parkida teisi kaasomanikke välistavalt, on vajalik sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe selle konkreetse parkimiskoha kasutuseks. Ning taaskord tuleb minna notarisse ja kanda see tingimus kinnistusraamatusse esimesse jakku.“

Foto:Erakogu

mata ja erikasutusõigus jääb kinnistusraamatusse kandmata, siis juhul, kui korter läheb näiteks uuele omanikule, pole varasem kokkulepe uuele omanikule enam siduv ja ta võib oma auto parkida sinna, kuhu tahab.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kui omavahel saadakse küll kokkuleppele, notarisse jäetakse aga mine -

Fassaadide soojustamine ja krohvimine

Fassaadiplaadi paigaldamine (Kivex, Stonerex, Tempsi)

Fassaadide puhastamine ja värvimine

Lamekatuste soojustamine ja remont

Viilkatuste ehitamine ja remont

Vihmaveesüsteemide ehitamine ja remont

Varikatuste ehitamine ja remont

Rõdude renoveerimine ja rõdukatete vahetus

Panduste, betoonvööde ja treppide valamine ning remont

Tänavakivide paigaldus

Plaatimistööd

Trepikodade ja koridoride remont

Siseviimistlus ja maalritööd

„Kes ees, see mees“ parkimine ka külalistele

Külaliste parkimise korraldamisel kasutatakse erinevaid lahendusi, näiteks eraldi külaliskohtade määramist, parkimise ajapiirangu kehtestamist (nt 2–24 tundi), parkimislubade või külaliskaartide süsteemi rakendamist, samuti numbrituvastusel põhinevaid lahendusi või parkimiskontrolli teenuseid.

Teostatud fassaaditööd: 62 000 m2

Teostatud katusetööd: 34 000 m2

Renoveeritud rõdud: 3800 tk

(Kivex, Stonerex, Tempsi)

Oluline on, et parkimiskord oleks selgelt kirjalikult kehtestatud ja arusaadavalt tähistatud, et kõik kasutajad mõistaksid kehtivaid reegleid ning et nende rakendamine oleks läbipaistev ja ühtlane. Samas tuleb rõhutada, et nii külaliste kui ka konkreetsete parkimiskohtade määramine korteriomanikele ei ole ühistu juhatuse ühepoolse otsuse küsimus, vaid eeldab kõigi korteriomanike kokkulepet.

Hüljatud sõidukid ja jalgrattad trepikojas

Praktikas ei ole enamasti keeruline hüljatud sõiduki omaniku või kasutaja tuvastamine, kuna majaelanikel on sageli olemas taustateave, kellele sõiduk kuulub. Kui aga igasugune info puudub, on võimalik pöörduda politsei poole, kes tuvastab sõiduki kasutaja ja edastab ühistu pöördumise.

„Lisaks on ühistud kasutanud erinevaid „tavalisemaid“ teavitamise viise: jätnud sõidukile kirjalikke teateid, jaganud infot maja või piirkonna sotsiaalmeediagruppides ja teinud üleskutseid ühistu sisevõrgus. Kui sõiduk on selgelt hüljatud ja omanikku või kasu-

tajat ei õnnestu kuidagi tuvastada või ta ei reageeri teadetele, on põhjendatud kaasata kohalik omavalitsus,“ kommenteerib Mardi.

Mida aga teha jalgratastega, mis on „hüljatud“ vaid ööseks? Trepikojad on enamasti kortermajades ehitatud just nii laiaks, et ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda saaksid. „Ratastega liikurite hoidmise probleemile tuleb ühistul ühiselt lahendus leida, näiteks ehitada rattamaja või -parkla. Tallinna linnalt saab selleks ka näiteks kuni 10 000 eurot toetust taotleda,“ lisab jurist.

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimise sektoris ÜLE EESTI.

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks.

Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused.

Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE!

Vahetatud kilbiuste peamised eelised:

• ELEKTRIOHUTUS

• Tõstab kodu väärtust ja turvalisust

• Annab trepikojale esindusliku välimuse

Kilbiuste tehniline spetsiﬁkatsioon

Nimetus Korruse kilp Materjal DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275 Pindviimistlus Pulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Erimõõdus

Teenindus Avaneb 135

Lukustatavus Sarjastatud lukk/mündilukk

Enne paigaldust Pärast paigaldust

Oleme spetsialiseerunud trepikoja kilbiuste valmistamisele ja paigaldusele alates 2008 aastast Clemson OÜ +372 520 3963 info@clemson.ee www.clemson.ee

MARTIN HANSON

Foto: depositphotos

Lahendus 5-kahe uksega mudel / ülemine kaablikate/ 3xarvestiavad/kaitsme

KLAASIKONTEINER AITAB KORTERIÜHISTUS RAHA SÄÄSTA

Juba 1. juulist tõusevad jäätmereformi raames ladestus- ja põletustasud, mis muudab segaolmejäätmete käitlemise senisest kallimaks. Kuna iga lisakilo olmejäämete konteineris mõjutab otseselt jäätmetekitaja arvet, tasub tähelepanu pöörata klaaspakendi eraldi kogumisele.

7% klaasi läheb segaolmesse

„Riiklik sortimisuuring tõi välja, et ligi 7% segaolmejäätmete konteinerite sisust moodustavad klaaspakendid, mis viitab sellele, et klaasi liigiti kogumine ei ole veel piisavalt mugav ega kättesaadav,“ ütleb Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann, „sageli ei ole küsimus inimeste tahtes, vaid võimalustes. Kui klaasikonteiner on olemas ja lähedal, kasutatakse seda. Kui ei ole, satub klaas paratamatult segaolmekonteinerisse.“

Klaasi tekib igas majapidamises – ka siis, kui alkoholi ei tarbita. Klaaspakendeid leidub igapäevastes toodetes alates purgisuppidest ja kastmetest kuni hoidiste ja jookideni. „Meie kogemus on ülimalt positiivne ja näitab, et need, kes on klaasikonteineri endale tellinud, imestavad koguma hakates ise ka, kui palju neil tegelikult pudeleid ja purke tekib,“ lisab Harkmann. pudeleid ja purke tekib,“ lisab Harkmann.

Klaasi kogumine muutub kohustuslikuks

Jäätmereformiga muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks, mis tähendab, et klaasikonteiner peab saama tavapäraseks osaks jäätmetaristust. „Soovitame klaasikonteinerile tähelepanu pöörata juba praegu. Varakult tegutsedes saab asjad rahulikult ära korraldada, kus konteinereid napib või otsuseid tuleb teha kiirustades. Klaasikonteineri kasutuselevõtt ei eelda suuri investeeringuid ja mõju rahakotile võib olla positiivne, sest olmejäätmeid koguneb selle võrra vähem,“ soovitab Harkmann.

Klaas on üks olulisemaid jäätmeliike, mida peaks eraldi koguma – see on raske ja võtab konteineris palju ruumi. „Oluline on teada fakti, et klaasi saab pea lõputu arv kordi taaskasutada ehk uuesti uueks klaasiks sulatada. Kuna klaas läheb ringlusse siinsamas Eestis, tähendab see ka väiksemat sõltuvust esmaste toorainete impordist ja energiamahukast tootmisest. Klaasile ei ole suurim probleem purunemine, vaid vale konteiner. Õigesti kogutud klaas liigub otseteed ringlusse ja kulutab oluliselt vähem energiat ning maapõue ressursse,“ toob Harkmann välja.

APRILLIKUU

KAMPAANIA RAAMES KORTERIÜHISTUTELE:

• konteineri paigaldus on tasuta;

• kolm kuud konteineri renti on tasuta;

• konteineri tühjendused on tasuta.

Telli oma korteriühistule klaasikonteiner juba täna, võta ühendust e-postil info@pakendiringlus.ee või tel 633 9240.

Pakendiringluse

maskott pesukaru Maru

Foto Jake Farra

Ühiselt targem: kiire internet või elektriauto

laadimine saab kortermajja siis, kui elanikud

seda vajavad

Tänapäevane kortermaja elukeskkond ei koosne enam ainult küttest ja veest – üha olulisemaks muutuvad ka kiire interneti kättesaadavus ja elektriauto laadimisvõimalused. Sageli algab kõik ühe inimese vajadusest, kuid praktiliste lahendusteni jõutakse siis, kui naabrid ja ühistu tegutsevad koos.

Kiire internet pole kättesaamatu –naabrite koostööl sünnivad võimalused

Kui majas puudub täna kiire interneti (nt fiiberoptiline ühendus) võimalus, on tihti tegemist mitte tehnilise, vaid majandusliku küsimusega. Teenusepakkujad on valmis uusi võrgulõike välja ehitama reeglina siis, kui majas või majade grupis on piisavalt huvilisi või on valmisolek panustada mõistlikus mahus liitumise või taristu ehituse kulusse.

Korteriühistute otsused sünnivad sageli kevadistel üldkoosolekutel, kus kinnitatakse aasta plaanid ja investeeringud, sealhulgas võimalikud tehnosüsteemide täiendused. Majanduskava ongi ühistu aastaeelarve, kus kajastatakse nii tööde kui kulude jaotus korteriomanike vahel.

Näide praktilisest lahendusest:

Kui 10 korteriga majast vähemalt 5 korterit väljendavad soovi kiire internetiga liituda ja piirkonnas on tehniline valmidus, saab teenusepakkuja enamasti alustada väljaehituse planeerimist. Sellise teema saab juhatus panna päevakorda või otsustada kirjaliku hääletusega ilma koosolekut kokku kutsumata.

Sammud, kuidas jõuda ühistus lahendusteni

Korteriühistute üldkoosolekud ongi need kohad, kus sellised ideed saavad kuju võtta, sest iga suurem muudatus vajab korteriomanike häälteenamust ning kohalolekut või osalust kirjalikus hääletuses. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole häältest ja kaasomandi osadest või kui põhikirjas pole teisiti määratud.

Plaanid elektriauto ostu?

Räägi sellest kindlasti ühistuga

Elektriautode hulk kasvab kiiresti ning sellega ka vajadus koduste laadimisvõimaluste järele. Seadusandlus näeb ette nõudeid uute ja rekonstrueeritavate hoonete puhul, kuid olemasolevates kortermajades tuleb laadimistaristu loomine otsustada ühistu tasandil.

Laadimislahendusi on kolme tüüpi:

1. Korteripõhine laadija (individuaalne lahendus)

• soovid laadida oma isiklikul parkimiskohal;

• elektriühendus tuleb sinu korteri elektrikilbist;

• kõik paigaldus- ja hoolduskulud katab omanik ise;

• kuna laadija paigaldatakse ühisalale (seinale, haljasalale või postile), on vajalik ühistu kirjalik kooskõlastus.

2. Korteripõhine lahendus, kui ühistu laadimislahendus on olemas (uusarendustes)

• soovid laadida oma isiklikul parkimiskohal;

• elektriühendus tuleb ühistu elektrikilbist (laadimisvalmidus loodud);

• kõik paigaldus- ja hoolduskulud katab omanik ise;

3. Ühistuline laadimisvalmidus (ühine lahendus)

• majas on mitu elektriauto kasutajat või huvilist;

• kulud jaotatakse kokkuleppel (nt remondifondi kaudu või ühekordse maksega);

• suuremahulise taristu paigaldamiseks on vaja enamuse toetust – otsuse poolt peab olema üle poole häältest ja kaasomandi osadest.

Riik toetab kortermajade laadimistaristu rajamist. Toetust saab küsida vähemalt kümne parkimiskohaga ühistu ning toetuse suurus sõltub laadijate arvust ja võimsusest. Loe lähemalt www.kik.ee

Vajad abi käidukorraldusega?

Meie tehnikute pikaajaline kogemus aitab tagada elektripaigaldise ohutuse ja hoiab elektrisüsteemid töökorras.

Telli teenus enefit.ee/kaidukorraldus

Ühisotsused, mis sünnivad reaalsest vajadusest

Korteriühistutes on tavaline, et suuremad uuendused algavad ühe elaniku soovist – olgu selleks kiire internet, laadija või remont. Kuid muutuste elluviimiseks on vaja teiste elanike mõistmist ja toetust.

Ühiselt saavutatakse õiglasem kulude jaotamine, kvaliteetsem ja terviklikum lahendus (nt ühtne kaabeldus, ühtne laadimistaristu), otsuste läbipaistvus ja seadusele vastavus ning soodsamad hinnad teenusepakkujatelt.

Korteriomanikud võivad ka ise esitada juhatusele päevakorrapunkte enne üldkoosolekut või algatada arutelu elektrooniliselt. Koosolekud võivad toimuda ka veebi teel ning otsuseid saab võtta vastu ilma füüsilise koosolekuta, kui otsuse eelnõu saadetakse kõigile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Mida teha, kui küsimus kerkib aasta sees?

Kõiki otsuseid ei pea kevadeni edasi lükkama, sest seadus annab ühistule võimaluse teha otsuseid ka elektroonilise hääletuse teel, kirjaliku kooskõlastamise korras või kiireloomuliste küsimuste korral erakorralisel üldkoosolekul.

See tähendab, et nii internetiühenduse väljaehitamine kui individuaalse laadija kooskõlastus saab toimuda ka mõne nädalaga.

Loe rohkem meie teenuste kohta enefit.ee

Räägi juhatuse ja naabritega. Võib selguda, et majas on teisigi huvilisi.

Algata teema koosolekul või kirjalikus hääletuses. See tagab läbipaistvuse ja seaduslikkuse.

Leia mõttekaaslased. Ühiselt on lahendused soodsamad ja kestlikumad

Tule tasuta konsultatsioonile

Aitame leida sinu ühistule sobivad lahendused, mis muudavad korterielanike elu paremaks ja turvalisemaks ning hoiavad kinnisvara hinna kõrgel

Lihtne ja tõhus sipelgatõrje kortermajades

Sipelgad on kortermajades sage probleem, mis võib kiiresti levida ühest korterist teise. Nende tõrje on aga seni olnud keeruline – vaja on kooskõlastada ajad elanikega, tagada ligipääs kõikidesse korteritesse ning arvestada meeskondade graafikutega. Sageli jääb mõni pind siiski katmata, mis võimaldab probleemil tagasi tulla.

Control Lab OÜ pakub sellele murele uut lahendust – iseteeninduslikku ehk „team free“ sipelgatõrjet. Tegemist on süsteemiga, kus iga elanik saab tõrje ise läbi viia, ilma et oleks vaja spetsialisti kohapeale kutsuda. See muudab protsessi kiiremaks, paindlikumaks ja taskukohasemaks.

Lahenduse suurim eelis on ligipääs igasse korterisse. Üüripinnad, tühjad korterid või koostööst keelduvad elanikud ei takista enam tõrje läbiviimist. Igaüks saab kapslid paigaldada just endale sobival ajal. Samuti puudub vajadus oodata teenusepakkujat –pakett jõuab postkasti ja tõrjega saab alustada kohe.

Iseteeninduspakett sisaldab kuut geelkapslit, mille toimeaine pärineb Bayer kvaliteetsest tootearendusest, kuid kapslid ise ning geelilahendus valmis-

tatakse Eestis Control

Lab OÜ tootmisliinil. Iga kapsel katab ligikaudu 14–20 m² ning selle toime kestab keskmiselt kuni 80–100 päeva, sõltuvalt keskkonnatingimustest ja sipelgate aktiivsusest.

Kapslid on kompaktsed ja diskreetsed, sobitudes märkamatult igasse interjööri. Tulemuseks on lahendus, mis ühendab rahvusvaheliselt tunnustatud toimeaine kvaliteedi ja kohaliku tootmise täpsuse – usaldusväärne valik neile, kes soovivad tõhusat, kuid kontrollitud ja läbimõeldud sipelgatõrjet.Kasutamine on lihtne: kapslid paigutatakse kohtadesse, kus sipelgaid on märgatud, näiteks põrandaliistude äärde, nurkadesse või pragude lähedusse. Geel toimib söödana, mida

sipelgad viivad pesasse, hävitades nii kogu koloonia, mitte ainult nähtavad isendid.

Tulemuseks on märgatav rahunemine sipelgate aktiivsuses juba lühikese aja jooksul. Hästi ajastatud tõrje aitab võtta kontrolli just siis, kui sipelgad on kõige aktiivsemad – kevadel ja

Teie kinnisvara kindel ja kogenud koostööpartner.

varasuvel, mil koloonia on haavatavam ja mõju kõige suurem.

Kaasaegne sipelgatõrje ei tähenda lubadusi, vaid toimivat strateegiat. Nutikas kapslilahendus pakub diskreetset ja professionaalset viisi olukorra kontrolli alla saamiseks – õigel ajal ja õiges kohas.

Võta ühendust: +372 5592 2680 info@controllab.ee

Kaluri tee 5, Haabneeme, 74001 Viimsi vald

PAIDE KINNISVARAHALDUS OÜ

Teeme: teostame korteriühistute täishaldusteenust olme- ja tootmisruumide hoolduskoristus välikoristus, muruniitmine, lume- ja libedusetõrje kortermajade trepikodade koristus, kojameheteenus eramajade hoolduskoristus

Lisaks peseme aknaid ja hooldame põrandaid, teeme suurpuhastust.

Rott ei küsi, kas oled ühistu esimees

Kortermaja kahjurid ei teki kunagi üleöö, kuigi elanikele võib nii tunduda. Tegelikult on see protsess, mis hakkab pihta väikestest asjadest.

Keldrisse unustatud kastid, lahti jäänud toruavad või niiskus, millele keegi õigel ajal tähelepanu ei pööra, pakuvad head keskkonda kahjurite levikuks. Nagu öeldud, ei küsi rott, kas majas on toimiv juhatus või pooleli koosoleku protokoll –tema otsib lihtsalt sooja ja ligipääsu.

Kortermajas ei jää ükski suurem probleem ühe ukse taha. Kui kuskil tekib soodne koht, liiguvad kahjurid mööda ventilatsiooni, torustikke ja konstruktsioonivahesid kiiresti edasi. Just seetõttu on kõige suurem viga loota, et tegemist on „naabri murega“.

Praktikas tähendab see peaaegu alati, et peagi on see terve maja probleem.

Ennetada või kustutada tulekahju?

Tõrjest olulisem on ennetus. Hästi hooldatud majas jääb kahjuritele lihtsalt vähem võimalusi. Kui torude ümbrused

Ei tereta, ei teieta. On ruumi, kolib kohe sisse. on kinni, keldrid korras ja prügisüsteem toimib, kaob ka suurem osa põhjustest, miks nad üldse sisse tulevad. Sageli alahinnatakse just keldrite rolli, kuhu koguneb aastate jooksul kraam, mis pakub ideaalset varju ja pesitsuskohti. Kui kahjurid on majas, tuleb tegutseda korraga ja lõpuni. Poolik lahendus

tähendab enamasti seda, et probleem tuleb tagasi. Näiteks prussakate puhul ei piisa ühe korteri töötlemisest, sest nad liiguvad edasi ja ilmuvad peagi uuesti. Sama kehtib sipelgate kohta, kelle kolooniad võivad ulatuda mitmesse korterisse. Näriliste puhul võib esmane tulemus tulla kiiresti, aga kui sisse

pääsud jäävad alles, on tegu vaid lühikese pausi, mitte lahendusega. Viimastel aastatel on sagenenud ka soomukate levik, mis ei ole küll otseselt ohtlik, kuid tekitab elanikes tugevat ebamugavust. Nende ilmumine on tavaliselt märk liigniiskusest. Sellisel juhul ei piisa pelgalt tõrjest, vaid tuleb tegeleda põhjustega – ventilatsiooni, lekete ja üldise sisekliimaga.

Selge info hoiab maja koos Oluline osa lahendusest on suhtlus elanikega. Kui inimesed ei saa aru, mis majas toimub, tekib kiiresti vastuseis või ükskõiksus. Selged juhised ja kokkulepped aitavad vältida olukorda, kus ühed korterid teevad koostööd ja teised mitte. Kahjuritõrje toimib ainult siis, kui kogu maja tegutseb ühtse tervikuna.

Kokkuvõttes ei ole kahjurite teema niivõrd erakorraline probleem, kuivõrd igapäevase haldamise küsimus. Mida varem märgid ära tuntakse ja mida süsteemsemalt tegutsetakse, seda väiksemaks jäävad kulud ja närvikulu. Kui aga lasta asjadel omasoodu minna, võtavad kahjurid ruumi, mida inimesed enam kontrollida ei suuda.

• Küttesüsteemide renoveerimine

• Küttesüsteemide projekteerimine

• Kütte-ja veekulude arvestussüsteemid (paigaldus, hooldus ja arvestusteenus)

• Soojussõlmede ehitus

• Soojusvahetite keemiline läbipesu

• Veevarustus ja kanalisatsioon

• Veemõõtjate vahetus

Asutatud 1990

TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK 

SEITSE SAMMU kortermaja katuse renoveerimiseks

Kortermaja katuse

renoveerimine on mahukas projekt, mis nõuab põhjalikku planeerimist, ühistu liikmete nõusolekut ja professionaalset teostust. Milline võiks olla kortermaja katuse renoveerimise seitse sammu.

Korralikult tehtud katus tagab majale aastakümneteks soojapidavuse ja veekindluse. Et protsess sujuks tõrgeteta, oleme koondanud olulisemad etapid ühte selgesse juhendisse.

1. SAMM KATUSE SEISUKORRA HINDAMINE JA EKSPERTIIS

Enne tööde planeerimist tuleb kindlaks teha katuse tegelik seisukord. Kas piisab vaid uuest kattekihist või vajab katus ka täiendavat soojustamist ja uusi kaldeid?

Soovitus: Kutsuge kohale OÜ Evari Ehitus spetsialistid, kes teostavad ülevaatuse ja selgitavad välja kriitilised kohad (nt märg soojustus, ummistunud äravoolud või katkised läbiviigud).

2. SAMM

ÜLDKOOSOLEKU OTSUS JA FINANTSEERIMINE

Kuna katus on hoone kaasomand, on renoveerimiseks vaja korteriomanike häälteenamust, välja arvatud avariilised tööd ja tavapärased hooldustööd.

Selgitustöö: Selgitage elanikele investeeringu vajalikkust (küttekulude kokkuhoid, maja eluea pikenemine).

Rahastus: Selgitage välja, kas ühistul on piisavalt remondifondi vahendeid või on vajalik pangalaen või KredExi toetus.

3. SAMM

PROJEKTEERIMINE JA TEHNILISED LAHENDUSED

Suuremate tööde puhul (eriti soojustuse lisamisel või konstruktsioonide muutmisel) on vajalik ehitusprojekt.

Projektis määratakse ära materjalid (nt SBS-bituumenrullmaterjal), soojustuse paksus, tuulutussüsteemid ja vihmavee äravoolu lahendused.

Korrektne projekt on aluseks võrreldavate hinnapakkumiste küsimisel.

4. SAMM

EHITUSPARTNERI VALIMINE

See on projekti kriitilisim etapp. Ärge valige vaid hinna põhjal – kontrollige

ettevõtte tausta, varasemaid töid ja garantiitingimusi.

Milles veenduda?

Erialaekspertiis ja kogemus

Eelistage partnerit, kel on pikaajaline kogemus sarnaste mastaapidega projektidega. Tehtud töid saab tõsiseltvõetavate ettevõtete puhul üldjuhul kontrollida nende kodulehelt. OÜ Evari Ehitus tehtud töödega saab tutvuda aadressil https://evari.ee/tehtud-tood/. Finantsiline stabiilsus

Veenduge, et ettevõttel poleks maksuvõlgu ega likviidsusprobleeme. Stabiilne firma suudab osta kvaliteetseid materjale ja täita oma garantiikohustusi ka aastate pärast.

Pakkumise detailsus Korrektne pakkumine ei ole üherealine summa. See peab sisaldama lahti kirjutatud materjalide mahte, tööde loetelu ja täpseid tehnilisi lahendusi (nt soojustuse paksus, kattekihtide arv).

Garantiitingimused

Uurige, kui pikk on garantiiperiood ja mis kuulub garantii alla.

On oluline pidada silmas, et odavamate pakkumuste puhul võib sääst tulla vähem kvaliteetsete materjalide, ebakvaliteetse töö ja maksudega trikitamise arvelt. Kauem turul

tegutsenud ettevõtted ei saa sellise mainekahjuga riskida.

5. SAMM

EHITUSTÖÖD JA OMANIKUJÄRELEVALVE

Kui leping on sõlmitud, algab reaalne ehitusprotsess. Omanikujärelevalve Suuremahulisemate tööde puhul on tungivalt soovitatav (ja projektiga tööde puhul kasutusloa saamiseks kohustuslik) palgata sõltumatu omanikujärelevalve spetsialist, kes kontrollib, kas ehitaja peab kinni projektist ja tehnoloogilistest nõuetest.

Kommunikatsioon: Teavitage elanikke tööde algusest, võimalikust mürast ja liikumispiirangutest maja ümbruses.

6. SAMM

VASTUVÕTMINE JA

GARANTIIPERIOOD

Pärast tööde lõppu toimub katuse ülevaatus ja üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamine.

Veenduge, et suuremahulisemate tööde puhul saate ehitajalt kogu vajaliku dokumentatsiooni: kaetud tööde aktid, materjalide sertifikaadid ja hooldusjuhendi.

OÜ Evari Ehitus annab oma töödele pikaajalise garantii, mis pakub ühistule

kindlustunnet, et võimalike probleemide korral on abi vaid ühe telefonikõne kaugusel.

7. SAMM

JOOKSEV HOOLDUS

Uus katus ei tähenda, et selle võib järgmiseks 30 aastaks unustada.

Vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) tuleb katus visuaalselt üle vaadata, vajadusel puhastada vihmaveeneelud, -rennid, -torud, -kaevud, kontrollida läbiviike, ühendusi. Regulaarne hooldus on ka garantiitingimuste aluseks.

KOKKUVÕTE

Katuse renoveerimine on meeskonnatöö ühistu, projekteerija ja ehitaja vahel. Valides kogenud partneri, vähendate riske ja säästate kokkuvõttes nii aega kui ka raha.

Kas teie ühistu kaalub katuse renoveerimist?

Võtke meiega ühendust – aitame teil läbida kõik need sammud professionaalselt ja muretult.

Hendrik Türk

OÜ Evari Ehitus Tel 5902 4761 E-post: hendrik@evari.ee

Kortermajad Tartus Haki ja Haraka tänavas.

Kortermajad Tartus Ihaste põigus.

Kortermajad Tartus Ladva tänavas.

Kortermajad Tartus Kaunase puiesteel.

Aknad higistavad? Õhku on vähe?

Seinad hallitavad?

Neist probleemidest säästavad

AERECO HYGRO õhutusmoodulid!

Me hingame, higistame, peseme end duši all või vannis, valmistame toitu. Koos sellega satub keskkonda lisaks muudele elementidele pidevalt ka vee auru. Kui ruum on hermeetiline, saame me õige pea tunda selle tagajärgi: aknaklaasid lähevad märjaks, nurkadesse tekib hallitus, ruumides levib ebameeldiv lõhn. Sellega seoses halveneb ka meie enesetunne ja töövõime.

Ruumi tuulutatakse siis, kui vaja, ja nii palju, kui vaja

AERECO HYGRO õhutusmoodulite tehniliseks südameks on spetsiaalne andur, mis koosneb kaheksast polüamiidikiust, mis reageerides siseruumi õhuniiskuse muutumisele kas lühenevad või pikenevad. Andur liigutab

hoobade süsteemi abil õhutusmooduli klappe. Kui õhk on saastunud (niiskunud väljahingatava auru, toiduvalmistamise või muu aktiivse tegevuse tõttu), siis avaneb õhutusmoodul automaatselt ja laseb sisse värsket õhku. Kui ruum on tuulutatud ja õhuniiskus vähenenud, õhutusmoodul sulgub. Kui suhteline õhuniiskus ruumis on kuni 30%, on õhutusmoodul minimaalselt avatud, kui aga niiskustase on tõusnud kuni 70%-ni, avaneb õhutusmoodul maksimaalselt.

AERECO HYGRO õhutusmooduli läbilaskvus on 5–40 m3/h, kui rõhkude vahe on 10 Pa.

Universaalsed õhutusmoodulid EMM on kõige populaarsemad. Neid komplekteeritakse standardse või mürasummutava välisrestiga (kuni 37 dB(A)). Sisselaskemooduli värvi saab valida, sobitades selle aknaraami värvusega. Samuti saab valida välisresti värvi. Põhivärvid on valge, hele- ja tumepruun.

Fensteri aknad on energiasäästlikud, kvaliteetsed, parima hinna ja kvaliteedi suhtega!

Akende müük ja paigaldus

Akende remont ja hooldus

Avatavate osade reguleerimine

Tihendite vahetus

Klaaspakettide vahetus Tuulutusklappide paigaldus

Kelle vastutus on turvaline varjumiskoht?

Hoonete keldrite varjumiskohtadeks kohandamise baastingimused

Varjumiskoha lisatingimused

On neid, kes on ette mõelnud. V. Reimani 5 varjumiskoht.

Päästeamet on kokku pannud soovitused, mida järgides saab hoonete keldrid muuta varjumiskohtadeks. Ent ka baastingimuste täitmine käib paljudele korteriühistutele üle jõu.



TOIMETAS: EVE KALLASTE FOTO: TIIT BLAAT 

Päästeameti juhendis on varjumist käsitletud eelkõige sõjalise ohu võtmes, sest see esitab taristule kõige suuremaid väljakutseid. Tingimuste koostamisel on ära märgitud ka see, et tulenevalt hoonete ehitus-tehnilisest eripärast

ei ole siiski kõik soovitused kõikidele hoonetele üheselt kasutatavad. Toome siinkohal välja olulisema, millega varjumiskoha loomisel arvestama peaks, ja korteriühistute kommentaari selle kohta, kui keeruline on neid tingimusi täita.

TREPIKODADE REMONT, MASINAGA VÕI KÄSITSI STRUKTUURILISE KROHVI

PEALEKANDMINE – ремонт подъездов FASSAADITÖÖD (TEMPSI, KIVEXI

EHITUSPLAADID, SOOJUSTAMINE JA KROHV) –

реновация и утепление фасадов IGASUGUSTE KATUSTE EHITUS JA REMONT –

кровельные работы

SILLUTISRIBA EHITUS –

строительство отмостки и лестниц TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS –установка дорожного камня RÕDUDE RENOVEERIMINE –

ремонт балконов TÖÖSTUSALPINISM, VUUKIDE REMONT, AKENDE PESU – высотные работы

Töötame ilma ettemaksuta ning pakume järelmaksuvõimalust

Parimad hinnad!

TULAMA GRUPP OÜ

Korterelamu puhul soovitab Päästeamet varjuda hoone keldrisse. Päästeameti soovituste kohaselt on baastingimusteks tugevad konstruktsioonid, värske õhk, puhtad ja kuivad ruumid inimeste viibimiseks, käimlate kasutamise võimalus ning toimiv sisse- ja väljapääs. Kui kelder puudub, soovitatakse varjuda võimalikult maapinnalähedasele korrusele akendeta betoon- või kiviseintega ruumi. Kui ka selline koht puudub, tuleb varjuda oma korrusel tugevate betoonvõi kiviseintega akendeta ruumi. Baastingimused on varjumiskoha kõige vajalikumad tingimused, mis peavad olema tagatud igal varjumiskohal ja mis tagavad inimesele suurema ellujäämisvõimaluse võrreldes toas või õues viibimisega. Nendeks on: tugevad piirdekonstruktsioonid; värske õhk; vähemalt kaks väljapääsu õue; puhtad ja kuivad ruumid inimeste viibimiseks; käimla kasutamise võimalus; varjumiskoha vastutava isiku olemasolu.

Selleks, et tagada varjumiskohas viibijatele turvalisemad ja inimväärsed tingimused, on soovitatav rakendada ka lisatingimusi: varuelektritoite tagamine seadmete ja valgustuse jaoks; sobilik temperatuur; istumiskohad; lae toestamise materjalid; meditsiinivahendid; kanderaam või lohisti/lohistuslina; liivakotid ja labidas; varjumiskoha märgistus; tehnosüsteemide ajutise sulgemise võimalused; siseruumi sobilike materjalide kasutamine; toiduvalmistamise võimalused; vesi; jäätmemajandus; lastega tegelemise võimalused; personaalsed kaitsevahendid; esmased tulekustutusvahendid; CO2-andur ja suitsuandur; teabekandjad; sidevahendid; varjumist korraldavate isikute rollijaotus; muu vajalik.

Kas ja kuidas see on teostatav?

Riik nõuab korteriühistutelt varjumiskohtade rajamist ja juba selle aasta lõpuks ka varjumisplaane.

Soovitustes on välja toodud, et eelkõige peavad inimesed ise oma hoonetes varjumise võimalused tagama. See punkt aga teebki eriti vanemate kortermajade korteriühistud murelikuks, sest tegelikkuses ei ole tihti võimalik ruume tingimustega vastavusse viia.

Siseminister Igor Taro allkirjastas määruse, mis annab korteriühistutele võimaluse taotleda riigilt toetust varjumiskohtade kohandamiseks. Toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ja see jaguneb kahe aasta peale. Ka omavalitsused on valmis varjumiskohtade loomist osaliselt toetama. See ei pruugi aga piisav olla.

Korteriühistute liidu juht Andres Jaadla ütleb et Eesti inimeste kriisikindluse tõstmiseks vajalikud sajad miljonid ei saa tulla ainult kodanike isiklikust, niigi õhukeseks kulutatud rahakotist. „Kui kaitsekulud ja elanikkonna kaitse on riiklik prioriteet, siis tuleb riigil korteriühistuid toetada suurenenud kaitse-eelarvest,“ üteb Jaadla.

„Üle kümne tuhande sovetiajal ehitatud kortermaja vajab jätkuvalt hädasti renoveerimist. Sõltuvalt töödest peab korteriühistu leidma renoveerimiseks omavahendeid 45–70% ulatuses.

Varjumiskoht

Renoveeritud kortermajade ühistutel tuleb lisaks majandamiskuludele tasuda ka 25 aastaks võetud pangalaen koos intressidega.“ Jaadla sõnul on paljudel ühistutel vaja näiteks tänavu jõustunud jäätmereformi tõttu teha investeeringuid jäätmemajandusse ja ümber ehitada jäätmealasid.

Nüüd on sellele lisandunud ka nõue varjumiskohtade rajamiseks, mis ühistute hinnangul võib maksma minna kuni 35 000 eurot ja teatud juhtudel veelgi enam. „Korteriühistu koosneb aga väga erineva majandusliku toimetulekuvõimekusega inimestest. Juba praegu on

NB!

Foto: Päästeamet

elanike laenuvõimekus paljudel juhtudel piiripealne. Üha selgemini tuleb välja, et inimesed lihtsalt ei ole võimelised täiendavaid kulutusi võtma. See peegeldub korteriühistute üldkoosolekutel väga selgelt,“ sõnas Jaadla.

Kelle vastutus ja milline võiks olla lahendus?

Jaadla sõnul on ebarealistlik loota, et Eesti jõuab kriisikindluse poolest kiiresti samale tasemele kui Soome. „Soomlastel kulus 50 000 varjendi loomiseks rohkem kui pool sajandit. On täiesti ebareaalne loota, et selline süsteem sünnib paari aastaga ja ainult korteriomanike rahakoti najal. Riik peaks hoolitsema selle eest, et iga Eesti inimene oleks ohu korral kaitstud ja saaks pommirünnaku korral kindlas kohas peavarju. Riiklik julgeolek ja inimeste elud ei tohi sõltuda sellest, kui palju hädasolijal endal raha on.“

Varjumisplaani võiks teha kõik hoone omanikud või korteriühistud olenemata hoone suurusest, kuid hädaolukorra seaduse alusel on varjumisplaani tegemise KOHUSTUS hoonetel, millel on pinda üle 1200 m2 (suletud netopind).

Varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt 01.07.2027.

Samuti tuleb sama seaduse alusel kohandada varjumiskoht hiljemalt 01.07.2028.

Jaadla sõnul on Eesti Korteriühistute Liit ühe lahendusena pakkunud välja käibemaksusoodustuse. „Praegu kehtiv 24%-line käibemaksumäär haukab riiklikest toetustest väga olulise osa. Kodu renoveerimisele tuleks Eestis kehtestada vähendatud käibemaksumäär, nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid.“

Allikad: Päästeameti soovitused hoonete keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel, Eesti Korteriühistute Liidu teade

BAURON OÜ on usaldusväärne ja professionaalne ehitusettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid ehitus- ja remonditeenuseid, mis vastavad klientide kõrgetele ootustele.