Kooli! 2026

Lehe on koostanud Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Elu muutev

vahetusaasta

SÜGIS 2026

Kas

kooliväsimus

või -tõrge?

KESKENDUMIST saab õppida Kuidas laps hommikul

voodist välja saada?

SAARA PIUS: müts maha kõikide õpetajate ees!

Kelle vastutada on lapse

kodune õppimine?

Räägime rahast | Mida lapsele kooli eel varuda?

Kooliaeg ei ole sprint, vaid maraton MIRELL TRUSS, Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakonna suvepraktikant

Persoon

SAARA PIUS. See eriline kooliaeg 15 18

Kool algab peagi!

Vajalik varu

Esimesse klassi minnes ei pea ruttama kõike korraga ostma

Augusti lõpp toob kaasa tuttava ootusärevuse – teritatud pliiatsid, uute vihikute ja õpikute lõhna ning elevustundest kripeldava kõhu. Sel sügisel algab mul ülikooli ajakirjanduse erialal viimane aasta ja tunnen, et 1. septembri saabumisega kaasnev ootusärevus pole kuhugi kadunud.

20

Õppimine

Toeta lapse suvist õppimist mängu kaudu 22

K

oolist olen mõelnud terve suve, sest Delfi Meedias praktikandina sain võimaluse teha uue kooliaasta algusega seonduvaid intervjuusid nii perede kui ka ekspertidega. See pani tänulikkust tundma selle üle, kuidas meie teadmised hea koolikogemuse loomisest üha paranevad.

Värske eriajakirja Kooli! kaaneloos tuletavadki Saara ja Märt Pius meelde, et õppeaasta alguses on väike ärevus-elevus täiesti loomulik. Artikli läbivaks mõtteks on, et kool peaks toetama lapse sisemist soovi küsimusi esitada, luua ja isemoodi mõelda, isegi siis, kui lapse joonistatud taevas on vahel hoopis lilla.

Tean omast kogemusest, millist survet võib nii kooliaasta algus kui ka hilisem pingeline õppimine tekitada nii õpilastes kui vanemates. Ootused on sageli kõrged ja fookus kipub minema hinnetele. Kuid kool on tegelikult midagi palju enamat kui vaid kontrolltööd ja hindamismudelid. See on keskkond, kus noor õpib suhtlema, piire kompama, eksima ja – mis kõige tähtsam – uuesti proovima. Just seepärast on oluline, et me ei unustaks hinnete ja edetabelite taga näha last.

Erinumbrisse oleme koondanud teemad, mis aitavad kooliaasta alguse laste ja vanemate jaoks sujuvamaks muuta. Räägime nii sellest, kuidas unine õpilane hommikul voodist üles saada ja mida talle selga panna, kui ka sellest, millest ta võiks endale ise pärast kooli lihtsa eine valmistada.

Nii koolipered kui lapsevanemad on hakanud üha olulisemaks pidama noorte vaimse tasakaalu toetamist. Psühholoog selgitab, kuidas teha vahet tavalisel kooliväsimusel ja tõsisemal koolitõrkel, ning jagame soovitusi, kuidas õpetada last keskenduma. Klassiõpetaja räägib põhjalikult, kes vastutab tegelikult koduste koolitööde tegemise eest. Samuti vaatame, millal on õige hetk palgata lapsele eraõpetaja ja milline huvikool noorele sära silma toob.

Emad ja isad, teile tuletame meelde, et laps ei pea kohe esimesel päeval kõike oskama! Kasvamiseks on aega. Julgustame teid lastega avatult rääkima, ka rahast – uskuge, nemad seda teemat ei karda! Lisaks jagame inspireerivat lugu elu muutvast vahetusaastast, mis näitab, kui avardav võib koolitee olla.

Kooliaeg on eriline. Soovin, et te ei peaks uut õppeaastat kartma, vaid saaksite seda koos lapsega nautida. Olge neile toeks ja pidage meeles – kõige olulisem on hoida õppimisrõõmu!

Põnevat ja avastusterohket uut kooliaastat!

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: EVE KALLASTE, eve.kallaste@delfi.com Kujundaja: VIRGE ILVES, virge.ilves@delfi.ee Keeletoimetaja: JOLANA ARU, jolana.aru@delfi.ee

4

Kuidas laps hommikuti üles saada?

FOTO: ALEKSANDER OJAMETS / OJAMEEDIA

SÜGIS 2026

Sisukord

Huvikool

Millist huvikooli lapsele valida?

26

Psühholoogia

Kas kooliväsimus või -tõrge?

28

Kodutööd

Kodused koolitööd – kelle vastutus see tegelikult on?

33

Vaimne tervis

Keskendumist saab õppida 36

Õppimine

Millal tasub lapsele võtta eraõpetaja?

39

Õpilasvahetus

Elu muutev vahetusaasta 46

Tervis

Täid ja sügelised: kuidas ära tunda ja mida teha?

48

Rahatarkus

Ära karda lastega rahast rääkida.

Nemad ju ei karda 51

Mood

Mugavalt kooli: mida selga, mida jalga?

54

Sisustus

Kuidas kujundada koolilapsele sobilik tuba?

57

Toit

Lihtsad eined, mida koolilaps saab ise valmistada

Fotod: ANU HAMMER Stilist: MERIT BOEIJKENS Meik ja juuksed: KRISTI PETOLAI Riided ja aksessuaarid: ÜLEMISTE KESKUS Saara ROOSA TUULEPLUUS ADIDAS 80.– SÄRK ADIDAS 24.– PÜKSID NIKE 81.– ROOSAD CROCSID CROCS 69.99

Susanna ROOSA KOMBE RESERVED 18.99 MÜTS LINDEX 19.99 KOTT LINDEX 19.99 CROCSID CROCS 39.99

VÄLJAANDJA AS DELFI MEEDIA

Mihkel

TRÜKK PRINTALL

PRUUNID PÜKSID LINDEX 12.99 TRIIBULINE PLUUS LINDEX 9.99 NOKAMÜTS NIKE 19.– CROCSID CROCS 39.99

REKLAAM HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee KADRI KUNINGAS, 5647 2473, kadri.kuningas@delfi.ee KRISTEL VILMS, 5556 2233, kristel.vilms@delfi.ee AIRI BACHMANN, 5023 845, airi.bachmann@delfi.ee ALESJA TAMMEARU, 5532 679, alesja.tammearu@delfi.ee

PERSOON

See eriline kooliaeg

TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: ANU HAMMER STILIST: MERIT BOEIJKENS MEIK JA JUUKSED: KRISTI PETOLAI RIIDED JA AKSESSUAARID: ÜLEMISTE KESKUS

Saara ja Märt Pius loodavad, et nende tütre ja poja kooliaeg toetab laste sisemist soovi küsimusi esitada ja vastuseid otsida.

Et lapsed õpiksid mõtlema ja looma.

4

KOOLI!

PERSOON

P

iuside kodus kasvavad 9-aastane Susanna ja 6-aastane Mihkel.

Susanna läheb kolmandasse klassi, Mihklil seisab koolitee veel ees. Kooliaasta alguse elevus on perele tuttav, aga ärevust enam sees pole. „Kui nüüd rääkida esimesest klassist, siis lapse jaoks ei pruugi kooliminek olla üldse nii suur stress kui vanematele,“ ütleb Märt. „Vanem võib muretseda, kuhu laps sisse saab ja kas äkki tuleb hakata teda linna teise otsa kooli viima. Eks mõtlesime meiegi, kui palju saame ise ära teha, et kooliaeg lapsele rohkem rõõmu pakuks. Nii valisimegi Püha Miikaeli Kooli.“ Saara lisab, et nende jaoks said väikese erakooli valikul oluliseks kodu ja töökoha lähedus, väikesed klassid, koolipäeva hilisem algus ja nutivabadus. „See õhkkond, mida Susanna koolis tunneme, on väga armas ja soe,“ ütleb ta. Pere loodab, et ka Mihkel hakkab samas koolis käima.

Esimene klass võiks olla lasteaia pehme jätk Märt meenutab oma koolitee algust Lasnamäe Tondiraba koolis väga soojalt. Ta sattus 1990ndatel klassi, mis ei toiminud päris tavapäraselt. Lastel oli kaks klassiruumi: üks õppimiseks ja teine ühiseks olemiseks. Esimestel aastatel andsid kõiki tunde kaks klassijuhatajat ja suures koolimajas ringi rändama ei pidanud. Oma klass oli Märdi meelest nagu väike turvaline saareke, kus oli mõnus õppida ja sõpradega koos olla.

„Iga hommik algas hommikutervitusega. Olime kõik koos vaiba peal ja ütlesin tere hommikust sellele, kes oli ühel pool, ja tere hommikust sellele, kes oli teisel pool. Oli turvaline ja tore.“ Märt usub, et esimene klass ei peakski olema järsk hüpe suurte inimeste maailma. „Laps ei ole esmakordselt kooli minnes väga palju rohkem suur kui lasteaia lõpurühmas,“ ütleb Märt. „Sujuv üleminek on parim.“

Saara ja Märt on seda meelt, et ehkki laua taga õppimine on väga vajalik, on hea kool koht, kus laps omandab loomulikul moel väga mitmekesiseid oskusi: õpib teistega läbi saama, küsimusi esitama, enda eest seisma, ootama, eksima ja uuesti proovima. „Eriti tänapäeval tundub mulle, et väga oluline asi, mida koolis õppida, on see, kuidas sotsiaalselt toime tulla ja areneda,“ selgitab Märt.

Kui Märdi lapsepõlv möödus lisaks suurele linnale ka palju avastamisrõõmu pakkunud Põltsamaal, siis Saara on läbi ja lõhki linnatüdruk. „Tule alla!“ oli kutse, mille peale kortermajade laste elu käima läks. „Minu

päevad möödusid Lasnamäe hoovides ringi seigeldes ja vabadust nautides.“ Ehkki linnas kasvamine on praeguste laste jaoks teistsugune, loodab Saara, et nendegi lapsed saavad vabadusetunde ja iseavastamise maigu suhu. „Tahaks Susannat ja Mihklit võimalikult kaua ekraanidest eemal hoida,“ ütleb ta tõsiselt.

Saab ka nuputelefoniga Piuside uue kodu köögilaual seisab terve meie vestluse jooksul nuputelefon, mille vastu keegi huvi ei tunne.

See kuulub Susannale. Tüdruk ise on teisel korrusel rõõmsalt vennaga mängimas ja on ilmselge, et sellele

Meie ameti puhul on nii, et mida hiljem laste hommik algab, seda parem.

– Saara

Mihkel PRUUNI-SINISETRIIBULINE PLUUS LINDEX 9.99 PÜKSID LINDEX 24.99 CROCSID CROCS 39.99 Saara PRUUN DRESSIPLUUS ADIDAS 60.– SININE TOPP SNOB 34.99 TEKSAD SNOB 99.99 RÄTIK LINDEX 9.99 TOSSUD ADIDAS 120.– Susanna KAMPSUN RESERVED 14.99 KLEIT RESERVED 17.99 CROCSID CROCS 39.99

KOOLI!

5

PERSOON kas laps ikka sai õigesti trammi peale.

Ajaga tuli usaldus.

On keeruline mitte igat lapse sammu kontrollida. Ent ühel hetkel avastad, et laps ongi iseseisev. „Mida aeg edasi, seda rohkem on tunne, et ta saab hakkama,“ tõdeb Saara. „Kui tal on mure, siis ta helistab.“

Saara DRESSIPLUUS MARAT 59.– VEST ADIDAS 96.– PÜKSID ADIDAS 80.– PRUUN TEPITUD KOTT LINDEX 24.99 TOSSUD NIKE 219.– Mihkel PLUUS RESERVED 9.99 PÜKSID RESERVED 17.99 KOTT EASY TRAVEL 30.– CROCSID CROCS 39.99 Susanna PRUUN TOPP RESERVED 9.99 PÜKSID RESERVED 14.99 RÄTIK LINDEX 12.99 KOTT LINDEX 34.99 CROCSID CROCS 39.99

lapsele pole telefon käe külge kleebitud. „Meil on jah niimoodi välja kujunenud, et Susannal on nuputelefon ja Mihklil veel telefoni polegi.

Ka Susanna koolis pole nutitelefonid oodatud. Kui enamik peab kokkuleppest kinni, siis see töötab,“ ütleb Märt rahulikult.

Paljud vanemad ostavad lapsele nutitelefoni turvatunde pärast. Selleks, et kogu aeg teada, kus laps on: kas ta jõudis trenni, kas istus õige bussi peale … Saara mõistab seda tunnet. Susanna esimese kooliaasta alguses oli ka temal hetki, mil ta mõtles,

6

KOOLI!

Oma kooli tunne Põhikooli ajal õppis Saara erakooli väikeses klassis, hiljem tavagümnaasiumis oli klass palju suurem. „Kui klassis on 33 last, hajub õppimine kuskile ära,“ teeb Saara oma kogemusest järelduse. Susanna klassis on aga alla kahekümne lapse ja õpetajal rohkem võimalusi lapsi märgata.

Ka kella üheksane koolipäeva algus sobib Piuside pere rütmiga. Näitlejate tööelu ei käi ju kaheksast viieni, vaid proovid algavad ennelõunal ja etendused kestavad kaua. „Meie ameti puhul on nii, et mida hiljem laste hommik algab, seda parem,“ ütleb Saara. „Kella kaheksaks kuhugi jõuda tundub küll raske.“ Tütre kooli valikul kõnetas neid ka see, et kool on pigem humanitaarsuunaga. Saara meenutab kooli kevadkontserti, kus lapsed mängisid klaverit, viiulit, kannelt, laulsid ja esitasid enda loodud muusikat. „Mõtlesime Märdiga, et meil küll omal ajal niisugust asja ei olnud. Kõik tundusid nii andekad.“ Märt täiendab: „Õppimine on tähtis ja nõudlikkust on koolis vaja, aga selle kõrval on olemas teatav boheemlaslik vabadus. Et lapsi ei kujundataks ühesugusteks.“

Väga oluline asi, mida koolis õppida, on see, kuidas sotsiaalselt toime tulla ja areneda.

– Märt

Kooliks valmis Kui Susanna esimesse klassi läks, ei pidanud Saara ja Märt teda kodus palju ette valmistama. Lasteaed oli nende meelest andnud hea põhja.

Koolikatsedki tundusid lapsele tuttavad, sest ülesanded sarnanesid lasteaia töölehtedega.

Mihkli kooliks ettevalmistamine on mõneti põhjalikum ja tähendab ka peagi algavat eelkooli. Vanemate meelest on see hea: laps harjub koolimajaga, saab aimu õppimisest ja kohtab juba ka tulevasi klassikaaslasi. „Teine põhjus eelkooli panekuks on tunne, et kui teised lapsed teevad selle sammu,

Nutikad koolikotid Taanist igale vanusele vaid ühe kliki kaugusel TUTVU ERINEVATE MUDELITEGA JA OSTA MEIE E-POES:

jeva.ee

Edasimüüjad: Apollo Kauplused OÜ, Kristallkotkas Rakveres, Merrii kotipood Võru Kagukeskuses, Coop Viljandi Kaubamaja

PERSOON ei taha oma last kehvemasse seisu jätta,“ ütleb Märt.

Perel on soov, et Mihkel saaks tulevikus õppida õega samas koolis. „Kui lapsed käivad eri koolides, kasvab vanema logistiline ja vaimne koormus kiiresti suureks: eri koolid, eri rütmid, eri süsteemid, eri koosolekud,“ loetleb Märt võimalikke stressi allikaid.

Kooliks valmistumine ei tähenda nende peres suvist õppelaagrit. „Suvi on suvi,“ ütleb Saara. „Kohustuslikud raamatud tuleb ära lugeda, pilli võiks harjutada, aga laps peab ka puhkama.“

Mihkel PRUUN TSÄRK RESERVED 7.99 PRUUNID PÜKSID LINDEX 19.99 CROCSID CROCS 39.99 Saara VIHMAMANTEL MARAT 119.– KLEIT MARAT 79.– CROCSID CROCS 69.99 RETUUSID ADIDAS 72.– VIHMAVARI EASY TRAVEL 14.95 Susanna PRUUN T-SÄRK LINDEX 12.99 LÜHIKESED PÜKSID LINDEX 19.99 KUMMIKUD CROCS 59.99

Kodutöö on lapse töö Koduse õppimisega on Piuside peres tasapisi suurema iseseisvuse poole liigutud. Esimesel kooliaastal oli koosõppimist rohkem, eriti inglise keeles. Teisel aastal kontrolliti pigem vaid seda, kas hääldus on õige või kas töö on tehtud.

Iga asja ülekontrollimist Saara ja Märt mõistlikuks ei pea. Kui laps ütleb, et kõik on korras, siis üldjuhul nad usuvad. „Vastutus kooliasjade eest peab tasapisi liikuma lapse enda õlgadele. Ega lapsevanem neid hindeid ei saa,“ ütleb Märt. „Kui midagi on tegemata või ligadi-logadi, siis laps saabki õpetaja tagasiside kaudu teada, milline tema teadmiste baas sel hetkel on. Aga kõike ei pea iga hinna eest viiele tegema.“ Saara näebki vahel ka sellist olukorda, kus Susanna on kooliasjade pärast liigagi mures. Siis on ema see, kes rahustab. „Ütlen talle, et võta rahulikult, pole nii suur vahe, kas tuleb neli või viis, sa ei pea kogu aeg andma endast sada viiskümmend protsenti.“

Õpetaja „Müts maha kõikide õpetajate ees!“ ütleb Saara. „Noori ohjeldada ja neile midagi selgeks teha on täielik kunst.“ Märdile meeldisid koolis õpetajad, kes ei lugenud igal aastal kartongilt üht ja sama juttu maha, vaid oskasid olla lastega dialoogis. „Minu lemmikud olid need, kes ei hoidnud oma laululehest kinni, vaid vaatasid, kuidas klass vastu mängib.“ Algklasside õpetajate töö nõuab näitlejate meelest veel ekstra meisterlikkust. Piusid käisid hiljuti tütre

KOOLI!

9

PERSOON klassiga teatris ekskursioonil ja nägid kõrvalt, kui hajuv võib väikeste laste tähelepanu olla. Laps küsib küsimuse, aga juba vaatab ise mujale, unustab kuulata ja liigub mõttega edasi või ise minema. Õpetaja peab korraga hoidma distsipliini ja lubama lastel olla lapsed. See on õrn tasakaal.

Saara jagab heldinult, et kui õpetaja lasteaias või koolis küsib vanematelt, kas midagi võiks paremini teha, on tema esimene tunne tänulikkus. „Ma olen lihtsalt nii tänulik,“ ütleb ta. „Palun jätkake samas vaimus. Aitäh kõige eest.“

Susanna TOPP LINDEX 12.99 PÕLLEGA PÜKSID 15.– SELJAKOTT CROCS 69.99 TOSSUD NIKE 109.– Saara MUSTVALGE TOPP RESERVED 22.99 PŰKSID LINDEX 39.99 TOSSUD NIKE 119.– Mihkel NOKAMÜTS NIKE 19 VALGE POLO LINDEX 12.99 PÜKSID LINDEX 19.99 SELJAKOTT CROCS 69.99 TOSSUD NIKE 84

Mis siis, kui taevas ongi lilla? Üks teema, milleni Saara ja Märt vestluses üha tagasi jõuavad, on lapse omanäolise mõtlemise märkamine.

Märt on värvipime ja kui õpetaja palus joonistada taevast, võis sinise ja lilla eristamine olla keeruline. Vale valik tõi kaasa pahanduse.

Kool saab lapse kas avada või sulgeda. „Kui palju võib inimese eluteed mõjutada see, kas talle lapsena korrutatakse: valesti joonistad, valesti mõtled, valesti jõuad lahenduseni,“ arutleb Märt. „Aga miks ei võiks taevas olla lilla? Miks peab muru olema alati roheline ja taevas sinine?“ Märt loodab, et tänapäeva kool oskab lapse teistsugust pilku paremini näha. Mitte

Saara ja Märt tütre Susannaga

10

KOOLI!

Foto: erakogu

panna loovusele pidurit ega tekitada lapses tunnet, et ta mõtleb või tajub valesti.

Olukord, mis vanematele meelde jäi, leidis aset Mihkli lasteaias. Perevestlusel paluti lapsel täringut veeretada. Tuli number kuus. Õpetaja palus Mihklil kirjutada tahvlile kuus. „Poiss läks näost punaseks, kõndis tahvli juurde ja tegi sinna kuus täppi. Ta ei osanud veel numbrit kirjutada, aga leidis oma lahenduse,“ on Märt lapse üle uhke. Ta usub, et last tuleb loova lahenduse leidmise eest tunnustada. „Täiskasvanu võib öelda, et laps, sinu vastus on vale. Aga ta võib ka öelda: oo, väga huvitav, et sa selle just niimoodi lahendasid.“ Lapse trennide, hobide ja kõiksugu ettevõtmistega kaasneb hulk väljakutseid. Vanema keeruline ülesanne on

aru saada, millal toetada lapse loobumist ja millal aidata tal ebamugavusest üle saada. Saara meenutab kevadist akrobaatikavõistlust, kus tütar pidi tegema kavas salto. Susanna kartis ja tahtis loobuda. Saara tundis, et seekord tuleb julgustada, isegi veidi suruda. „Ma ütlesin, et nalja teed või, sa saad sellega hakkama ja pärast oled väga uhke,“ meenutab ta. Susanna tegigi salto ära ja tundis eneseületusest suurt rõõmu. Üks erilisemaid õppimisega seotud asju on Märdi meelest see, kui laps hakkab lugema. Kuidas üksikud tähed muutuvad sõnadeks, sõnad tähendusteks ja tähendused maailmaks. „Kui võimas asi see haridus ikkagi on.

On väga eriline tunne oma lapse pealt näha, kuidas maailm õppides palju laiemaks läheb.“ l

SISUTURUNDUS

Koolialgus ilma stressita – kuidas teha kõige kiirem ja nutikam kooliring Ülemiste keskuses?

Apollo

K Sportland

ui oled lapsevanem, siis tead seda tunnet. Alles nautisid suve, aga järsku on käes august ning peas keerleb üks ja sama küsimus: kas kõik kooliks vajalik on juba olemas? Uued jalanõud, seljakott, pinal, spordiriided, vahetusjalanõud, vihmariided, arvuti või kõrvaklapid, juukselõikus. Ja muidugi see üks asi, mis alati viimasel hetkel meelde tuleb.

Hea uudis on see, et koolialguse ettevalmistused ei pea tähendama mitut päeva mööda linna sõitmist.

Kõik vajaliku saad ühe käiguga Ülemiste keskusest – nii jääb rohkem aega sellele, mis päriselt oluline: suve viimaste päevade nautimisele.

VÄIKELAPS LÄHEB LASTEAEDA VÕI KOOLI?

Sportland

Kõige väiksematele tähendab uus õppeaasta palju uusi algusi. Mugavad toariided, ilmastikukindlad õueriided, vahetusjalanõud ja praktiline seljakott aitavad esimesed päevad rõõmsamaks muuta. Meie Reservedi ja Apollo poed pakuvad siin kindla peale minevat valikut. Ülemiste keskusest leiad kõik vajaliku ühest kohast ning saad rahulikult erinevaid variante proovida – just selles vanuses loeb mugavus kõige rohkem.

ALGKLASSILAPSEL JÄÄB ÜHE SUVEGA KÕIK VÄIKSEKS

See juhtub igal aastal. Kevadel parajad tossud on sügiseks väiksed, püksid lühikesed ja dressipluus justkui pesus kokku tõmmanud. Ühest osturingist piisab, et leida: • kooliriided igaks päevaks, • spordivarustus, • sisejalatsid, • seljakott, • pinal ja koolitarbed.

Reserved

TEISMELISEGA OSTLEMAS? ANNA TALLE VALIKUVABADUS

Teismeliste jaoks ei ole koolialgus ainult vihikud ja pliiatsid – see on sageli ka soov end natuke taasavastada. Ülemiste keskuse suurest moebrändide valikust leiab igaüks oma stiili, olgu see sportlik, minimalistlik või trendikas. Meie Sportlandi esinduskauplus on selles osas noorte suur lemmik. Samuti saab ühest kohast uued tossud, koolikoti, tehnika ja kõik muu, mida uus kooliaasta vajab.

KOOLIALGUS TÄHENDAB KA UUSI HARRASTUSI

Sügis on aeg, mil paljud lapsed alustavad uue trenniga või lähevad tagasi oma lemmikhobide juurde.

See tähendab: • uusi spordijalatseid, • trenniriideid, • joogipudelit, • spordikotti ja • õueriideid.

Kõik need saab mugavalt ühe ostukäigu jooksul ära valida.

TEE PÄEVAST MÕNUS PEREPÄEV

Koolialguse ostud ei pea olema kiirustamine ühest poest teise.

Kui vajalikud ostud tehtud, tehke paus mõnes Ülemiste keskuse restoranis või kohvikus, premeerige lapsi jäätisega või minge koos kinno. Mõnusalt hullata saab nii Trampolinos kui Seiklusmaal ning kogu päev möödub palju meeleolukamalt.

ÜLEMISTE – ÜKS KÄIK, KÕIK TEHTUD

Lapsevanemana tead, kui väärtuslikud on aeg ja energia. Selle asemel, et sõita ühest poest teise, leiad Ülemiste keskusest kooliriided, jalanõud, koolitarbed, spordivarustuse ja kõik muu uueks õppeaastaks vajaliku mugavalt ühest kohast.

Nii jääb rohkem aega, et nautida suve viimaseid päevi ja alustada uut kooliaastat rahulikuma meelega.

Ühised hetked raamatutega!

us Tallinna vanalinnas Sügisel ootab Eesti Lastekirjanduse Kesk mängu maailma. ja se taas lapsi ja peresid avastama lugude, loovu d, kus koos vanemaga Kõige pisematele on mõeldud mudilastunni hommikutel ootavad Pere e. taks loetakse, mängitakse ja meisterda ja ühistegevused. ised külal vad põne , atud igal laupäeval uued raam tamise, illustratsiooni, Kooliealised lapsed saavad osaleda loovkirju es, mida juhendavad raamatutunni ja lugemisringi huviringid kogenud õpetajad. ja rid armastatud lastekirjanikud, illustraato raamatuklubi, kus ta tasu i umis koht vaid Noorukitele pakub inspireeri lemmikraamatuid. jagatakse lugemiselamusi ja avastatakse uusi Aitäh!

Uus hooaeg algab septembris!

Tutvu tegevustega ja registreeru:

ELK.EE

Olgu juure laps alle Last s või jub s esime eako ekirjand a kirglik ste pild hase use K luge iraam a j e ja in nust skuses a – Eest tute i ava t t leia b egev use. ta

REKLAAM

KOOL ALGAB PEAGI!

Kuidas laps hommikuti

üles saada?

| TOIMETAS: MIRELL TRUSS | FOTOD: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU |

Kuidas koolivaheajal poole lõunani maganud teismeline septembris õigeks ajaks voodist välja saada?

Unetehnoloog ja psühholoog Kene Vernik selgitab.

E

t õppeaasta algaks stressivabamalt, soovitab Kene elurütmi muutuseks ettevalmistusi teha juba kolm kuni neli nädalat enne kooli algust.

Kõige olulisem reegel on, et unerütmi korrigeerimine algab hommikuse kellaaja nihutamisega, mitte õhtuse uinumisaja ettepoole toomisega. „Ideaalis võiks alustada sellest, et nooruk saab augusti esimesel poolel iga päev kell kümme üles. Augusti teisel poolel tuleks ärkamine tõsta kella üheksale,“ selgitab unenõustaja. Selline järkjärguline hommikune piiramine tekitab kehas õhtuks loomuliku väsimuse, mistõttu hakkab uinumis-

aeg iseenesest varasemaks liikuma.

Samas toob ekspert välja, et kui äratada noor kell üheksa hommikul, kuid magama läheb ikkagi kell kolm öösel, jääb ta raskesse unepuudusesse, mis pärsib igasugust tegevusvõimekust.

Suurim viga, mida Kene sõnul tehakse, on unerutiini rikkumine: „Me ei saa unerežiimi paika nii, et laps ärkab neljal päeval kell üheksa ja kolmel päeval kell kaksteist – see lööb keha sisemise kella taas täielikult sassi.“ Üks suuremaid tüliallikaid on õhtune nutiseadmete kasutamine, sest ligi 96% noorukitest jääb magama telefoniga. „Tänapäeva teismelistelt telefon tund või kaks enne magama-

Unetehnoloog ja psühholoog Kene Vernik

minekut ära saada on põhimõtteliselt võimatu,“ ütleb nõustaja.

Aktiivne ühistegevus aitab ekraanisõltuvusest ja õhtusest ärevusest stressivabamalt välja tulla. „See eeldab vanemaid, kes tegelevad lapsega, näiteks mängivad õhtul lauamänge või toetavad tema huvisid,“ toob Kene näiteid võimalikest lahendustest.

Hommikusse tasuks planeerida moti-

KOOLI! 15

KOOL ALGAB PEAGI! veerivaid tegevusi, näiteks trennid või liikumine, mis aitavad kehal kergemini ärgata.

Põhivajadused paika Unerütmi kõrval on vaja paika panna toitumine ja liikumine. Tunni jooksu pärast ärkamist peab korralikult sööma, tähtsad on ka regulaarne lõuna- ja õhtusöök. Hilisõhtune ülesöömine rikub une kvaliteeti, kergitab kehatemperatuuri ja tekitab märkamatuid mikroärkamisi.

Kõige hullem on tsirkadiaanrütmile ehk keha loomulikule ööpäevarütmile see, kui noor küll ärkab kell üheksa, kuid jääb kogu päevaks pimedasse tuppa voodisse pikutama ja TikTokki kerima. Sellisel juhul muutub ööuni katkendlikuks ja pinnapealseks. „Noor peab voodist välja tulema ja minema päevavalguse kätte, sest see annab ööseks unesurve ning tagab unehormooni melatoniini püsiva töö,“ rõhutab Kene.

Nutiseadmetega soovitab nõustaja juurutada kindlat reeglit: voodi peab jääma vaid magamiseks. „Telefonis tohib olla, aga tee seda voodist väljas, näiteks tugitoolis või diivanil. Vastasel juhul seostab aju voodit dopamiinilaksu ja ärkvelolekuga ning reaalset und ei tulegi.“ Ekraanid soovitab ta sulgeda vähemalt 15–30 minutit enne uinumist.

Energiajoogid ja kohv Teismeliste seas laialt levinud kohv ja energiajoogid on unele laastavad. „Üle kolmesaja milligrammi kofeiini tekitab kehale juba mürgistuse astme,“ hoiatab psühholoog. „Kofeiin lükkab edasi adenosiini (keha loomulikku väsimust tekitav signaalaine) töö, mis peaks meid koos melatoniiniga unne lülitama. Noorukitele ei soovitata mingil juhul üle 200 milligrammi kofeiini päevas.“ Üks keskmine energiajook sisaldab umbes 180 milligrammi kofeiini.

Pärast kella kaht päeval uneekspert kofeiini enam ei soovita. Ta selgitab, et kofeiini hiline tarbimine kergitab kortisooli (stressihormoon) ja adrenaliini taset, samuti pulssi. „Mis veelgi hullem – sügava une sisse tulevad 3–5-sekundilised mikroärkami-

16

KOOLI!

sed ja hommikul ärgatakse kurnatuna.

Pikaajaliselt pidurdab selline seisund nooruki arengut, kasvu ning taastumisprotsesse.“

Nädalavahetus ja päevauni Kui septembriks on rütm paigas, tekib kiusatus nädalavahetusel pikalt magada. Unetehnoloog hoiatab, et kella viieni hommikul üleval olemine ja poole päevani magamine nullib argipäevase töö. „Okei, läksid hiljem magama, aga tõuse nädalavahetusel ikkagi kell kaksteist üles,“ soovitab ta. „Tee pigem lühem öö, siis oled järgmisel õhtul õigel ajal väsinud. Me magame und ette, mitte järele.“ Koolipäeva uinakute puhul on mõistlik ja tõhus 20-minutiline lühike uinak (power nap), pikem magamine nihutab õhtuse uinumise sügavasse öösse.

Ärevus või tõsisem unehäire?

Kui unerütm on paigas, kuid laps ei suuda järjepidevalt enne kella kaht öösel uinuda, võib tegu olla unetusega, mis on sageli seotud koolistressi või ärevusega.

Kui aga noor magab küll ajaliselt piisavalt, kuid on päeval ikkagi pidevalt kurnatud, viitab see une kvaliteedi probleemile. Selle taga võivad olla obstruktiivne uneapnoe (hingamishäired, norskamine), rahutute jalgade sündroom või depressioonist tingitud liigunisus. „Kui unehügieeni ja -rütmi korrigeerimine kahe-kolme nädala jooksul tulemusi ei anna, on aeg pöörduda

spetsialisti poole, mitte hakata omavoliliselt melatoniini või uinuteid tarbima,“ paneb unetehnoloog vanematele südamele. l

Kas koolipäeva hilisem algus on teismeliste päästerõngas?

Koolipäeva alguse muutmine kella kaheksalt üheksale on Kene Verniku sõnul unetervise seisukohalt vajalik, sest teismeliste bioloogiline kronotüüp nihkub looduslikult hilisemaks, keha hakkab melatoniini tootma hiljem ja hommikune varajane ärkamine on füsioloogiliselt ränk katsumus. „Varajase koolialguse tõttu magavad noored nädala sees sageli alla seitsme tunni, mida on ilmselgelt liiga vähe,“ tõdeb psühholoog. Krooniline unepuudus toob kaasa kognitiivse võimekuse languse, meeleoluhäired ja pikaajalised terviseprobleemid.

Unetehnoloog kinnitab, et koolipäeva hilisem algus annab teismelistele lisatunni uneaega, mis parandab õpivõimet ja vaimset tervist. Samas kaasneb sellega riskikoht. „Kui süsteemset unehügieeni ei hoita, kipuvad noored veelgi hiljem magama minema. Seega peab ka kooli hilisema alguse puhul säilima regulaarne unerütm.“

REKLAAM

VAJALIK VARU

Esimesse klassi minnes

ei pea ruttama

kõike korraga ostma | TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK |

Internetis levivate koolikraami nimekirjade pikkus võib võtta pahviks, kuid õnneks pole tarvidust kõike seda kohe 1. septembriks varuda.

E

nne poodi suundumist tasub üle vaadata kooli koduleht ja klassijuhataja saadetud teave. Kuigi erinevate õppeasutuste nimekirjad sarnanevad, leidub neis sageli erinevusi. Mõni kool annab õpilaspäeviku ise, mõni hangib ühiselt töövihikute hoidmiseks vajalikud kaustad või mapid. Seetõttu pole mõtet lähtuda sõprade või internetisoovitustest, vaid konkreetse kooli juhistest.

Osa ostudega võib rahulikult ooda ta ka esimese lapsevanemate koosolekuni. Õpetajad annavad seal sageli täiendavaid selgitusi ja vahel selgub, et osa asju polegi kohe tarvis, või eelistatakse klassipõhist lahendust. Nii väheneb võimalus teha tarbetuid kulutusi. Üks soovitus kordub aga igal sügisel. Lapse asjadele tasub kohe nimi peale kirjutada. Kaduma lähevad nii vihikud, pinalid, vahetusjalanõud, spordiriided, veepudelid kui ka väiksemad koolitarbed. Nimega esemed jõuavad palju suurema tõenäosusega omaniku juurde tagasi.

Koolijütsi tugisambad Esmalt kõige olulisem, mis kogu selle kraami ära peab mahutama – koolikott. Selle puhul tasub tähelepanu pöörata mugavusele. Kott saadab last iga päev ja võiks vastu pidada rohkem

18

KOOLI!

kui ühe õppeaasta. Laiad õlarihmad, lapse seljale sobiv suurus ja piisav ruum õppevahenditele aitavad koolipäeva lihtsamaks muuta. Kõige kallim mudel ei pruugi osutuda kõige paremaks valikuks, ka kõige kirjuma multikakangelase pildiga mitte.

Kõige sagedamini leiab esimese klassi nimekirjast harilikud pliiatsid, kustutuskummi, teritaja, värvipliiatsid, joonlaua, vihikud ja pinali. Kunsti- ja tööõpetuse tarvete hulka kuuluvad enamasti liim, käärid, joonistuspaber, värviline paber ja värvid. Koolid ei määra tavaliselt kindlaid tootjaid ega mudeleid, kuid ostes tasub eelistada vastupidavaid ja lapsele mugavaid vahendeid. Teritaja kogub puru kinnisesse anumasse, tugevam pinal peab paremini vastu igapäevasele kasutamisele ja käärid võiksid lapse käes mugavalt püsida. Pliiatsite ja värvipliiatsite puhul tasub vaadata, et need ei murduks kergesti ja jätaksid paberile selge joone. Täpne kogus ja valik sõltub siiski õpetaja soovidest ning konkreetse kooli nimekirjast.

Riiete ja jalanõude puhul küsivad koolid enamasti vahetusjalanõusid ning kehalise kasvatuse tarbeid. Ka siin päästab nime märkimine segadusest garderoobis ja spordisaalis.

Kõige rohkem aitab uue eluga harjuda see, kui laps teab, kus tema asjad paiknevad, ja suudab ka pärast sissemagamist koti kähku kokku panna. l

Mida võib juba enne kooli nimekirja saabumist valmis osta?

Tavaliselt võib juba suvel valmis osta koolikoti, harilikud pliiatsid, kustutuskummi, teritaja, värvipliiatsid, pinali, käärid, liimipulga, joonlaua, joonistuspaberi ja värvilise paberi. Need leiavad kasutust ka siis, kui kooli nimekiri hiljem veidi erineb.

Oodata tasub õpilaspäeviku, vihikute täpse valiku, kaustade ostmisega. Mõni kool või õpetaja annab nende kohta täiendavaid juhiseid alles enne õppeaasta algust või esimesel lapsevanemate koosolekul.

Joonista, värvi, vooli ja naudi!

Bradley Klassika sarjast leiad kindla valiku lapse igapäevaseks loominguks.

Loodud koostöös Eesti õpetajate ja kunstnikuga Kertu Sillaste

Bradley Joonistusplokk Kassid A4/A3; 20/10 lehte

Bradley Värvilised paberid 12x3 lehte

Bradley Joonistusplokk Draakon A4/A3; 20/10 lehte

Bradley plastiliinid

Bradley guaššid

12 värvi

6 / 12 värvi, 20ml

Bradley akvarellid 12 / 24 värvi

Bradley õlipastellid

Saadaval suuremates kauplustes ja poodides üle Eesti!

12 värvi

ÕPPIMINE

Toeta lapse suvist õppimist

mängu kaudu | TEKST: AUDENTESE LASTEKOOL FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Suvi on puhkuse ja perega koos olemise aeg, mil laps võib töövihikute ja pinali kasutamisest sügiseni loobuda. Samas saab ta suvel rõõmuga õppida mängu kaudu, nii et ta sellest ise arugi ei saa.

J

Soovitame põnevaid mänguideid, mida koos lapsega suvel rannas, reisil ja puhkusel ellu viia. Lapsest lähtudes võib tegevusi lihtsamaks või keerulisemaks muuta, aga ikka nii, et mängulust ei kaoks.  Rannas on võimalik mängida kivide ja teokarpidega. Palu lapsel otsida kümme kivi ja järjestada need suuruse järgi, alustades näiteks kõige suuremast. Seejärel saab ta reastada kivid hoopis meeldivuse järgi.

Kas tulid erinevad kiviread? Las laps proovib põhjendada, miks see nii on. Siit saab minna veel keerulisemaks: palu panna kõige suurem

20

KOOLI!

kivi reas vasakult teiseks või kõige väiksem paremalt eelviimaseks.  Palu lapsel kirjeldada, mida ta näeb autoaknast, või mängige fantaasiamängu, öeldes näiteks nii: „Ma arvan, et selle metsa taga elab …“ või „Viljapõllu sees on tegelikult peidus …“.  Nimetage kordamööda asju ja nähtusi, mida enda ümber märkate.

Lisage juurde sobiv omadussõna või, kui naerda soovite, siis just sobimatu omadussõna.  Autoga sõites lugege kokku näiteks kõik vastu tulevad punased ja valged autod ning võrrelge, milliseid oli rohkem.

 Kirjuta liivale sõnu ja lase lapsel näiteks sõnas „rong“ muuta viimane täht k-täheks. Arutage koos, et mis nüüd muutus. Kirjuta „mul“ ja paluge lapsel juurde kirjutada üks „l“. Saate jälle küsida, et mis muutus. Või vaheta hoopis sõna algustähte, näiteks „tool“, „kool“, „pool“ jne. Võid ka kirjutada liivale mingi sõna ja paluda lapsel

ÕPPIMINE kirjutada järgmine sõna selle algustähega, millega eelmine sõna lõppes.  Esitage üksteisele mõistatusi ja mõelge neid ka ise välja.  Lase lapsel teha ajalehe väljalõigetest spioonikiri. See mäng arendab hästi tähelepanu, aga ka käeosavust (täpne lõikamine, paigutamine ja liimimine).  Võimalda lapsel olla eestvedaja näiteks pikniku korraldamisel: ta koostab poenimekirja, teeb valmis kutsed ja aitab toidu valmistamisel (loeb retsepti ja toimetab selle järgi).  Reisil lase lapsel lugeda kaarti, tänava-, maakonna- ja linnasilte ning kaupluste ja kohvikute nimesid.  Kohvikus palu tal menüüd lugeda ja tutvustada.  Luba lapsel reisikotti pakkida – see on suurepärane mänguline ettevalmistus iseseisvaks koolikoti pakkimiseks lapsele, kes alustab sügisel kooliteed 1. klassis.

 Keetke koos hoidiseid ja kleepige sinna lapse kirjutatud sildid peale – neid hoidiseid on aasta läbi ilus võtta ning need meenutavad toredat suve ja sobivad ka jõulukotti.  Koguge eri taimi ja nende lehti ning meisterdage herbaarium, kuhu laps saab ka igale taimele nimetuse juurde kirjutada.  Jätke alles kõik jäätisepulgad ja laske lapsel kirjutada neist igaühele peale selle koha nimi, kust jäätis sai ostetud.  Vaadake koos pilvi ja otsige pilvetegelasi.  Nimeta lapsele üks värv ja palu tal leida ümbrusest seda värvi esemeid.  Otsige koos ümbrusest asju, mida on ainult üks või neli või hoopis üle kümne.  Palu lapsel ümber jutustada talle just räägitud lugu – see on suurepärane mälutreening.  Käeline areng on väga oluline: mida tugevam ja osavam on lapse

käsi, seda parem. Las laps punub lillepärga, voldib eilsest ajalehest paberlennukit või paati, ehitab liivalosse ja lööb haamriga naelu seina – see kõik arendab tema käelihaseid ning silma ja käe koostööd. Ühiste hetkede ja mängude ning jagatud kogemuste kaudu õpib laps väga palju ning see süstib temasse enesekindlust ja turvatunnet, kingib palju imelisi mälestusi ning annab teadmise, et õppimine on tore. l

HUVIKOOL

Millist huvikooli lapsele valida? | TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK |

Enne, kui hakata lapsele valima hobi, tasub jälgida, mille vastu laps ise huvi tunneb: millise tegevuse juurde ta kauemaks jääb, millest ta räägib, mida ta tahab uuesti proovida ja mis paneb tal silmad särama. Lapse anne ei pruugi kohe avalduda suure saavutuse või silmapaistva tulemusena. Sageli annab sellest märku loomulik uudishimu, rõõm tegutsemisest ja valmisolek pingutada ka siis, kui kõik ei tule esimesel korral välja.

Mis last päriselt huvitab?

Vanema esimene ülesanne on märgata, millistes olukordades laps elavneb. Mõni laps liigub pidevalt, ronib, tantsib ja vajab füüsilist väljendust.

Teine ehitab, joonistab, kirjutab lugusid või mõtleb välja keerulisi mänge.

Kolmas naudib muusikat, rütme, loogikaülesandeid, loodust või teiste inimestega suhtlemist. Oluline ei ole kohe küsida, milles laps on parim, vaid milles ta on kõige rohkem kohal.

Huviala, mis pakub lapsele pingutuse kõrval rõõmu, võib olla märk sellest, et seal on arenguks tugev pinnas.

Andeid aitab paremini mõista ka lapse tegutsemisviis. Kas ta eelistab üksinda süveneda või tegutseb paremini rühmas? Kas ta vajab selget juhendamist või tahab ise katsetada?

Kas teda köidab esinemine, võistlemine, loomine, uurimine või millegi oma kätega valmis tegemine? Sama laps võib olla andekas mitmes suunas, kuid vajada õiget keskkonda, et see välja paistaks. Näiteks rahulik ja

22

KOOLI!

tagasihoidlik laps ei pruugi end kohe suures rühmas avada, kuid võib väiksemas tunnis näidata suurt loovust ja keskendumisvõimet.

Ära keskendu ainult tulemustele Enne otsuse tegemist võiks uurida ka huvikooli õhkkonda. Kvaliteetne huvikool ei keskendu ainult tulemustele, vaid lapse arengule. Hea juhendaja oskab märgata eri tasemel lapsi, annab arusaadavat tagasisidet ja loob turvalise keskkonna, kus eksimine on õppimise osa. Tasub uurida, kui suured on rühmad, milline on õpetaja kogemus, kui palju oodatakse kodust harjutamist ja kas laps saab enne liitumist proovida avatud tundi või tutvumistundi.

Kuula oma last Lapse arvamust peab otsuses päriselt kuulda võtma. Väiksem laps ei oska alati täpselt öelda, mida ta tahab, kuid ta oskab näidata, kas keskkond

Mida erinevad huviringid arendavad?

 Kunstiring arendab loovust, käelist osavust, detailide märkamise oskust ja julgust oma ideid väljendada.  Muusikaring toetab kuulamisoskust, rütmitaju, keskendumist, mälu ja järjepidevat harjutamist.  Tantsimine arendab kehatunnetust, koordinatsiooni, rütmitaju, enesekindlust ja esinemisjulgust.  Sporditrenn toetab füüsilist vastupidavust, distsipliini, meeskonnatunnet ja oskust eesmärgi nimel pingutada.  Robootika- või teadusring toetab loogilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust, katsetamisjulgust ja tehnilist taipu.  Loodusring kasvatab uudishimu, tähelepanelikkust, vastutustunnet ja oskust märgata seoseid ümbritsevas maailmas.

tekitab temas huvi või pinget. Vanem laps võiks osaleda valikus juba teadlikumalt: uurida võimalusi, käia proovitunnis ja arutada, mida ta seal koges.

Kui laps soovib huviala vahetada, ei tähenda see kohe allaandmist. Vahel on tegemist väsimuse või raskema perioodiga, vahel aga ausa märgiga, et valitud ala ei sobi.

Allikad: healthychildren.org, childmind.org

TSIRKUS SÜDAMES

TSIRKUS ALGAB SIIT AKROBAATIKA • ÕHUAKROBAATIKA • ŽONGLEERIMINE • LOOVUS • JULGUS • UUED SÕBRAD Tsirkusetreening aitab lastel avastada oma tugevusi, kasvada enesekindlaks ning tunda rõõmu proovimisest.

Lapsepõlv on üks kord elus ja see lihtsalt peab olema tore.

SÜGISHOOAJA TREENINGUD

AUGUSTI LINNALAAGRID

alates septembrist

24.-28. august Nõmmel ja Kalamajas

NÕMMEL JA KALAMAJAS ALATES 6. ELUAASTAST OODATUD ALGAJAD JA EDASIJÕUDNUD

7-12-AASTASTELE 5 PÄEVA TÄIS LIIKUMIST JA MÄNGE LOOME KOOS TSIRKUSEMAAGIAT INFO JA REGISTREERUMINE

TSIRKUS.EE

REKLAAM

Tauri Tallermaa

KIVI-PABER-KÄÄRID

 Helios Kirjastus, 296 lk See raamat on praktiline teejuht kõigile, kes tahavad mõista, kuidas inimene tegelikult õpib. Lähtudes aju arengust ja ealisest ning rolli eripärast, aitab Tauri Tallermaa lahti mõtestada, miks mõni laps õpib lennult ja teine vajab rohkem aega. Siit leiab arusaadavad selgitused ja kohe rakendatavad soovitused õpilane, lapsevanem ja õpetaja. Õppimine ei ole ainult meeldejätmine, see on teadlik tegevus, mida saab omandada. “Kivi-Paber-Käärid” aitab sul leida viisi, kuidas õpitu jääks meelde ja kuidas iga järgmine õppimine muutuks lihtsamaks, teadlikumaks ja kindlamaks. See ei ole lihtsalt raamat õppimisest – see on raamat sellest, kuidas õppida mäletama ja mäletada õppimist.

TOFFIFEE WHITE Suurepärane uudis kõigile valge šokolaadi austajatele – Toffifee White on tulnud, et jääda!

Klassikaline Toffifee ühendab endas krõbeda sarapuupähkli, pehme karamelli ja õrna kreemitäidise, mida täiendab siidine valge šokolaad.

Tuttav maitse uues ja põnevas võtmes, mis sobib nii jagamiseks pere ja sõpradega kui ka väikeseks magusaks hetkeks iseendale.

Kas seda tolmuimejat on ikka mõnus kasutada? Nüüd saad enne ostu järele proovida Kas föön on liiga raske või robottolmuimeja teeb päriselt head tööd? Ülemiste keskuses avatud tehnikapoes d.one ei pea ostuotsust tegema pelgalt pakendit või veebiarvustusi uskudes.

Kõiki seadmeid saab kohapeal oma käega katsetada, et veenduda, kas need sobivad just sinu koju ja igapäevaellu. Poe idee on lihtne – kallima ostu puhul aitab parima valiku teha päris kasutuskogemus, mitte ainult tehniliste näitajate võrdlemine.

KIVIÕLI SUVEPARK OOTAB 6 PÄEVA NÄDALAS – TEISIPÄEVAST PÜHAPÄEVANI!

EESTI PIKIM TROSSLASKUMINE

VAID 22 €!

Sissepääsupilet 7 €

seikluskeskus.ee @kivioliadventure

ENAM KUI 10 ERINEVAT PÄRIS TEGEVUST – SEIKLEMISEKS, KATSETAMISEKS JA ENESE PROOVILEPANEKUKS • Põnevad elamused suurtele ja väikestele • Avar kohvik ja laste mängunurk • Mugav ligipääs ja parimad tingimused

PSÜHHOLOOGIA

Kas kooliväsimus või -tõrge? | TEKST: MIRELL TRUSS | FOTOD: ANDRES RAUDJALG, SHUTTERSTOCK |

Kuidas teha vahet tavalisel kooliväsimusel ja sügavamal probleemil, mida nimetatakse koolitõrkeks? Audentese koolipsühholoog Annika Tooma avab koolitõrke tagamaid, jagab nõuandeid pingeliste hommikutega toimetulekuks ja selgitab, kuidas ehitada lapsele tee tagasi koolipinki. nematest, klassikaaslaste hinnanguid, ebaõnnestumist õppetöös, tunnis küsimustele vastamist ja muud sellist.“ Tegemist on kompleksse murega, mida ei saa vaadata ainuüksi lapse isikliku ärevuse probleemina. Seda mõjutavad ka perekondlik stress, õpiraskused, kiusamine, suhted õpetajatega ja kooli üleüldine õhkkond.

Koolitõrge ei alga üleöö Audentese koolipsühholoog Annika Tooma

K

ui tavaline väsimus möödub puhkusega, siis koolitõrke puhul on tegemist püsivama ja sügavama probleemiga, mida sageli saadab tugev ärevus. „Selle tõttu võib lapsel olla keeruline kooli minna, terve koolipäeva kohal olla või teatud ainetundides osaleda,“ selgitab psühholoog. „Laps võib karta eemalolekut va-

26

KOOLI!

Koolitõrke sümptomid hiilivad ligi järk-järgult. „Ohu märgiks võib olla see, kui laps hakkab näiteks tundidesse hilinema, teatud ainetunde vältima või otsima põhjuseid, miks üldse kooli mitte minna,“ selgitab Tooma.

Väga sagedaseks stressireaktsiooni väljenduseks on füüsilised vaevused, mille üle hakkab laps kurtma eriti pühapäevaõhtuti või argihommikuti. Neid terviseprobleeme ei tasuks eirata isegi siis, kui arst selget kehalist põhjust ei leia. „Koolitõrkele võib viidata seegi, kui ärevuse sümptomid

koju jäädes kiirelt leevenevad. Peavõi kõhuvalu, iiveldus, väsimus, pearinglus ja oksendamine käivad sageli stressireaktsiooniga kaasas,“ tõdeb psühholoog.

Spetsialist toob välja, et koolitõrkele võivad luua soodsa pinnase lapse kehv emotsioonide reguleerimise või probleemide lahendamise oskus, neuroarenguline eripära, kiusamine, vanemate kõrged ootused ja perekonna toimimise düsfunktsionaalsed mustrid.

Koolipsühholoog paneb südamele, et kriitiline on välja selgitada, mis probleemi alal hoiab. „Näiteks kas laps keeldub kooli minemast, kuna mõni õppetööga seotud tegevus soodustab temas ärevuse teket, või on kodus olemine muutunud tema jaoks lihtsalt liiga mugavaks, kuna saab õppimise asemel tegeleda meeldivate tegevustega.“

Praktiline abi kriisihommikuks Olukord, kus laps korduvalt keeldub kooli minemast, nõuab täiskasvanult head emotsioonide reguleerimise oskust. „Kui esimese reaktsioonina kerkib viha või paanika, ei aita kindlasti nende tunnete väljaelamine lapse peal, nii nagu ei aita ka ülemäärane survestamine,“ selgitab Tooma. Lahenduseks ei ole aga ka lapse liiga kergekäeline kojujätmine, sest see võib probleemi hoopis süvendada.

PSÜHHOLOOGIA Pingelisel hommikul soovitab spetsialist vanemal endale kõigepealt öelda, et lapsel on tõenäoliselt mingi mure, millega ta ei oska muul viisil toime tulla. „Võta korraks aeg maha, et vajadusel rahuneda, kui tunded keevad üle. Alles seejärel uuri temalt, mis toimub.“ Vestlust saab suunata rahulike küsimustega, näiteks: „Mis muutub sinu jaoks lihtsamaks, kui sa jääd koju, ja mis raskemaks, kui lähed kooli?“ Kui laps end seepeale avab, on vanema peamine ülesanne pakkuda talle turvalist ja katkestamata tähelepanu. „Anna endast parim, et tema jaoks päriselt kohal olla ja ta ära kuulata – püüa kohe mitte sekkuda ega hakata lahendusi pakkuma,“ juhendab Tooma.

Kui kooliminekust keeldumine on krooniline Kroonilise koolitõrke puhul soovitab psühholoog hommikusi pikki arutelusid vältida. Pingelises kriisiolukorras ei ole laps suuteline ratsionaalselt arutlema ja pikad vaidlused võivad ärevust süvendada või muutuda viisiks

kooliminekut edasi lükata. Tõsisemad vestlused tuleks jätta rahulikumale ajale, näiteks õhtupoolikule. „Kui laps ikkagi ei nõustu kooli minema, ei tasu vältivat käitumist tema jaoks ka mugavaks teha. Ta päev peaks olema struktureeritud ja võimalusel õppetööga sisustatud,“ lisab ekspert.

Oluline on järjepidev kooliga seotud rutiinse käitumise toetamine ja rahulik, kuid kindel koolimineku ootuse väljendamine eeldusel, et lapse jaoks võiks kooli minek olla ikkagi turvaline.

Seejuures paneb ta südamele, et fookus ei tohiks langeda ainult probleemile: „Pikemat aega kestva mure korral võivad hakata kahjustuma peresuhted. Seega võiks lapsega rääkida ka muudel teemadel kui koolis käimine ja õppimine, tundes huvi tema kui inimese vastu – ta on palju enamat kui lihtsalt laps, kes ei suuda kooli minna.“ Veel soovitab ekspert anda lapsele eakohast vastutust, sest ülihoolitsev vanemlik stiil ja lapse eest probleemide lahendamine vähendavad tema usku enda toimetulekusse.

Millal otsida professionaalset abi? „Kooli tugispetsialisti poole soovitaksin pöörduda siis, kui enda oskustest ei paista enam piisavat ja probleem püsib,“ ütleb Tooma. Kui olukord süveneb, tuleks abi otsida perearstilt, kliiniliselt psühholoogilt või psühhiaatrilt, sest koolitõrge võib viidata ka ärevus- või meeleoluhäirele.

Koolipsühholoogide tasuta nõuandeliin: 1226 (tööpäeviti kell 16.00–20.00).

KODUTÖÖD

Kodused koolitööd -

kelle vastutus see tegelikult on? | TEKST: HELEN VIIRA, KLASSIÕPETAJA | | FOTOD: SIGRID PROOSVELT, SHUTTERSTOCK |

Kodused koolitööd on teema, mille peale nii mõnigi lapsevanem ilmselt korraks sügavamalt sisse hingab.

Mõnes peres lähevad need ladusalt: vihik lahti, pliiats kätte ja töö tehtud. Teises peres algab samal ajal väike õhtune draama kolmes vaatuses: „Ma ei oska! Ma ei taha! Aga miks seda üldse vaja on?“

Õ

petajana mõistan väga hästi, et pärast pikka kooli- ja tööpäeva ei pruugi kodutööde tegemine olla lapse ega

lapsevanema jaoks lihtne. Just seetõttu on oluline mõelda, miks koduseid töid üldse antakse, milline peaks olema lapsevanema roll ning kuidas korraldada lapse kodutööde tegemine nii, et õppimine ei muutuks koduseks tüliallikaks.

28

KOOLI!

Helen Viira

Milleks need kodutööd?

eesmärk ei ole last ega peret Laps vajab tunnet, Kodutöö koormata. Koduse töö peamine mõte kinnistada tunnis õpitut, harjutada et õppimine ei oniseseisvat õppimist ning anda lapsele võimalus rahulikumas tempos mõelda harjutada. Koolitunnis on õpetaja ole karistus ja jatähelepanu jagatud paljude laste vahel.

Kui klassis on üle kahekümne õpilase eksimine ei ole ja tund kestab 45 minutit, siis puhtalt matemaatiliselt jagub õpilase kohta aega umbes 1 min 53 s. Seda juhul, kui katastroof. kogu tund oleks individuaalne sõna-

KODUTÖÖD ja tagasisideaeg. Tegelikkuses peab õpetaja samal ajal õpetama uut osa, korraldama tegevusi ja tagama turvalise õpikeskkonna, nii et individuaalset „rääkimise + tagasiside“ aega jääbki sageli ligikaudu 1 minut või vähem.

Seetõttu on kodune harjutamine lapse arengule vajalik lisatugi.

Kodus saab ka loominguliselt õppida Kodus õppimine ei peaks tähendama ainult töövihiku täitmist või laua taga istumist. Algklassilaps õpib väga palju ka igapäevaelu kaudu. Kella, nädalapäevi, kuid, mõõtühikuid, arvutamist, lugemist ja loodusnähtusi saab harjutada poes, köögis, jalutuskäigul või kodustes vestlustes. Kui laps näeb, et õpitul on päriseluga seos, muutub õppimine tema jaoks tähenduslikumaks.

Kes vastutab?

Koduste tööde puhul on vastutus jagatud lapse, lapsevanema ja õpetaja vahel. Lapse ülesanne on proovida esmalt ise, pingutada ning anda märku,

kui ta millestki aru ei saa. Nii õpib ta tasapisi vastutama oma õppimise eest.

Lapsevanema roll on luua rahulikud tingimused, hoida rutiini, julgustada ja vajadusel suunata. Lapsevanemal võib olla keeruline aru saada, kas ta aitab piisavalt või liiga palju. Hea märk on see, kui laps suudab pärast töö tege-

mist oma sõnadega selgitada, mida ta tegi ja miks. Kui töö saab valmis peamiselt vanema etteütlemisel, vihjete andmisel ja diplomaatiliselt sõnastatud lausetega „vaata nüüd uuesti seda kohta“, siis võib abi olla juba liiga suur.

Kodutöö ei ole mõeldud õpetajale ilusa tulemuse esitamiseks, vaid

KODUTÖÖD lapse oskuste arendamiseks ja tegeliku arengu toetamiseks. Vanem ei pea olema kodus teine õpetaja ega lapse eest ülesandeid ära tegema. Õpetaja vastutus on anda koduseid töid selge eesmärgiga, jälgida, et need oleksid ea- ja jõukohased, selgitada ootusi ning anda tagasisidet edasise õppetöö kavandamiseks.

Kui lapsele on kodutöödega alustamine raske Kui laps ei taha kodutööd teha, tasub alustada rahulikult ja väikeste sammudega. Esmalt võib panna õppevahendid lauale, seejärel koos vaadata, mida on vaja teha, ning küsida lapselt, mis tundub talle keeruline. Sageli peitub vastuseisu taga mitte laiskus, vaid hirm eksida, väsimus või tunne, et ülesanne on liiga raske. Sellisel hetkel vajab laps rahulikku täiskasvanut, kes ei tõsta pinget, vaid aitab tal jõuda järgmise väikese sammuni.

Koduste tööde loomulikuks rutiiniks kujunemisel aitavad kaasa kindel aeg, rahulik koht ja selge kokkulepe.

Õpetaja, lapsevanem ja laps ei ole vastaspooled, vaid ühe meeskonna liikmed.

Lapsel on lihtsam õppida, kui ta teab, millal on õppimise aeg ja mida temalt oodatakse. Sama oluline on vanema hoiak. Laps vajab tunnet, et õppimine ei ole karistus ja eksimine ei ole katastroof. Kui laps teeb vea, siis see ei tähenda, et maailm vajub viltu. See tähendab, et õppimine toimub. Kui me kõike juba oskaksime, ei oleks ju koolil suurt mõtet.

Tülid koduste tööde pärast tekivad sageli siis, kui ülesanne ei ole lapsele jõukohane, selle eesmärk jääb arusaamatuks või kodus puudub kindel

rutiin. Pingeid võivad lisada ka nutiseadmed, väsimus ja vanema või lapse soov töö lihtsalt kiiresti „kaelast ära saada“. Sellisel juhul võib õppimine muutuda sisulisest arusaamisest pelgalt ülesande lõpetamiseks. Tegelik eesmärk peaks olema aga see, et laps mõistab, mida ta õpib, ja tunneb, et ta areneb.

Kui laps on väga väsinud või keeldub õppimast, on oluline jääda rahulikuks. Mõnikord vajab laps väikest pausi või teistsugust hetke. Samas peaks laps mõistma, et õppimine pole miski, mille saab lihtsalt tegemata jätta. Nii õpib ta kahte olulist oskust: vastutust oma kohustuste ees ning oskust märgata ja sõnastada oma enesetunnet.

Väga oluline on kodu ja kooli koostöö Kui kodutööde tegemine võtab pidevalt liiga kaua aega, tekitab palju pisaraid või jääb lapsele arusaamatuks, peaks lapsevanem õpetajaga ühendust võtma. Kõige kasulikum on anda

Kodutööde tegemisel aitab kindel kokkulepe TEKST: EVE KALLASTE

Minna ja Marko kolmelapselises peres on kaks koolilast. Markkus (11) läheb viiendasse ja Mariell (9), kolmandasse klassi. Lastega on kokkulepe, et koolist tulles söövad nad kõhud täis ja vaatavad kohe oma õppimised üle, siis jääb õhtul ka oma lemmiktegevusteks aega. „Üldjuhul hakkavad meie pere koolilapsed õppetööd tegema tund pärast koju jõudmist. Mariellil oli eelmisel aastal vaja kaks korda nädalas kohe pärast kooli ära õppida, et huviringi jõuda, sest hiljem oleks ta olnud keskendumiseks liiga väsinud. Oleme üritanud neis juurutada ka harjumust, et nad õpiksid uue nädala asjad reedel ära, siis jäävad laupäev ja pühapäev puhkamiseks.

Markkus on viimase aastaga väga iseseisvaks kasvanud, Mariellil on iseseisvust alati olnud. Samas soovivad nad, et vaataksime nende kodused tööd üle, ja me pole kunagi sellest keeldunud. On hetki, mil lapsed üritavad lihtsamalt läbi ajada ja tulevad kohe oma õppimisega meie juurde, et teeksime koos. Siis saadame üldjuhul nad tagasi oma tuppa, et loe rahulikult ja kui midagi jääb segaseks, tule küsi ja vaatame üle. Üldjuhul saavad nad tehtud, kui keskenduvad, vahel piisab pisikesest meiepoolsest õlekõrrest.

Vanematena oleme ära jaotanud ained, mida keegi lastele selgitab, lähtuvalt sellest, kes mis ainet ise paremini oskab.

Harva tuleb mõlemal lapsel ette ka protestimist, mil näeme, et ta ei saa teemast aru või on lihtsalt tõrges, et miks ta peab seda õppima, ega tee koostööd. Siis on mõistlik aeg maha võtta ja lasta tal rahulikult olla. Elu on näidanud, et pärast tuleb ta uuesti ja on teemale avatud.

30

KOOLI!

KODUTÖÖD konkreetset infot: millise ülesande osa juures laps takerdus, kui kaua ta proovis, mis tundeid see tekitas ja millist abi ta vajas. Nii saab õpetaja paremini aru, kas laps vajab lisaselgitust, konsultatsiooni, õpiabi või hoopis töömahu kohandamist.

Tänapäeval on digikeskkonnad, näiteks e-Kool ja Stuudium, muutnud kodused tööd lapsevanemale nähtavamaks. See on suur võimalus, sest info liigub kiiremini ja koostöö õpetajaga on lihtsam. Samas tuleb hoida tasakaalu: vanem ei peaks muutuma lapse pidevaks kontrollijaks. Eesmärk on ikkagi aidata lapsel kujundada rutiini, iseseisvust ja vastutust.

Viimastel aastatel on lapsevanemate teadlikkus ja kaasatus kasvanud.

Kodutöö ei pea olema igaõhtune lahing.

See on positiivne, sest lapse arengule mõjub hästi, kui kodu ja kool tegutsevad samas suunas. Samal ajal vajab hea koostöö vastastikust mõistmist. Õpetaja, lapsevanem ja laps ei ole vastaspooled, vaid ühe meeskonna liikmed. Kõigi ühine eesmärk on lapse heaolu ja areng.

Kui lapsevanem tunneb, et ta ei saa koduste tööde toetamisega hästi hakkama, ei pea ta seda muret üksi kandma. Kõige parem on võtta õpetajaga ühendust, leppida kokku vestluse aeg ja mõelda koos läbi, mis lapsele sobib. Ühiselt tehtud kokkulepped annavad kindlust nii lapsele, vanemale kui ka õpetajale.

Kõige olulisem mõte on lihtne: kodutöö ei pea olema igaõhtune lahing.

See võiks olla võimalus last toetada, tema arengut märgata ja õppimist päriseluga siduda. Tähtis ei ole teha kõike täiuslikult. Tähtis on hoida rahulikku õhkkonda, julgustada last proovima ja teha kooliga koostööd.

Kodu ja kool on samal poolel – lapse heaks. l

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED

abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia Cambridge English Advanced (CAE) giidiõpe jooga kosmosering

HUVIKURSUSED

loodusring puutöö kokandus

loovring mõttemängud prantsuse keel

robootika teadusring progering

KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 627 4065 | Suur-Kloostri 16, Tallinn

Vaata lähemalt www.gakk.ee

Muuda harjutamine lõbusaks!

KAS SINU LAPS VÕI TUTTAV VAJAB ABI KÕNE ARENDAMISEL? Kõneravi.ee pakub logopeedilisi harjutusi lastele ja täiskasvanutele.

Harjutused on loonud kogenud logopeedid ning need toetavad üldisi kõnearengu põhimõtteid.

KÕNERAVI.EE KESKKOND PAKUB  üle 330 interaktiivse eestikeelse harjutuse  töövahendeid logopeedile, eripedagoogile, õpetajale ja lapsevanemale  võimalust harjutada kõikjal ja igal ajal  harjutusi ka 6 muus keeles -

MEIE HARJUTUSTEGA SAAD ARENDADA

 lugemisoskust

 hääldust  kirjutamisoskust  sõnavara  grammatika  kõnetaju tundmist

LOGOPEEDID KIIDAVAD „Kõneravi.ee keskkond pakub mulle töös rohkem paindlikkust ja mugavust. Arvuti või tahvli vahendusel on mugav kaasas kanda palju erinevaid harjutusi. Väikeste ja suurte harjutajate jaoks on keskkond lihtsasti ligipääsetav ning just neile sobivad harjutused kiiresti leitavad.“

Asutustele soodustus koodiga „selgekõne“.

Alusta täna ja tee esimene samm sujuvama kõne poole!

„Kasutan Kõneravi.ee keskkonda igapäevaselt nii lasteaias kui ka rehabilitatsioonis. Väga head harjutused nii suurtele kui väikestele!

Ka vanemad saavad aidata lastel õpitut kodus kinnistada.“

VAIMNE TERVIS

Keskendumist saab õppida | TEKST: RAJALEIDJA | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Aastatega kujuneb lapsel välja võime oma tähelepanu juhtida: 7–12-aastane laps suunab, hoiab ja jagab oma tähelepanu tahtlikult.

See oskus mängib õppimise juures olulist rolli, kuna aitab uut materjali õppides keskenduda olulisele infole ning suruda alla ebaolulist infot. Keskendumisvõime toetab pingutust nõudvate ja keerukate ülesannete lahendamist.

Tähelepanu eakohane areng Laps vajab esimeses kooliastmes oma tähelepanu suunamisel abi. Tavapäraselt suudab seitsmeaastane laps püsivamalt pingutada ja lahendab ka talle vähem huvi pakkuvad ülesanded lõpuni.

Lapsel on tekkinud arusaam oma käitumisest, arenenud on ajataju.

Uutes olukordades vajab tähelepanu koondamine sageli toetamist.

Hiljemalt 4. klassi alguseks peaks tahtlik tähelepanu olema piisavalt arenenud, et eristada olulist mitteolulisest.

11-aastane laps üldiselt suudab iseseisvalt koondada tähelepanu olulisele ja keskenduda, ta suudab teha keerukaid ning järjestikuseid tähelepanu nõudvaid tegevusi. Uutes olu-

kordades võib laps endiselt vajada, et tähtsat infot korrataks üle ja tegevust suunataks.

Kui tähelepanu hoidmine ja keskendumine on lapsele raske Tähelepanu libiseb kergesti detailidest üle ja tekivad hooletusvead.

Fookus hajub käsilolevalt tegevuselt kergesti ebaolulistele stiimulitele (nt kõrvalised helid ruumis või õues).

Laps väsib kiirelt vaimsest pingutusest ja üritab vältida või väljendab vastumeelsust ning tõrksust tegevuste suhtes, mis seda nõuavad (nt õppimisel).

Lapsele on keeruline ülesannete ja tegevuste iseseisev planeerimine,

organiseerimine, alustamine ja lõpuleviimine.

Laps kaotab ja unustab pidevalt ülesannete või tegevuste jaoks vajalikke asju (nt mänguasjad, koolitarbed, tööriistad jne), ajab neid omavahel segamini.

Ta on pidevas liikumises: trummeldab sõrmedega, näpib asju, niheleb istmel, jookseb tihti ringi või ronib selleks ebasobivates kohtades. Laps eelistab lärmakaid ja rahutuid mänge.

Laps räägib palju ja tal on raskusi vestluses või jutustamisel teemas püsimisega.

Laps on kärsitu, tal on raskusi oma järjekorra ootamisega (nt mängudes, söögikordadel, suhtlemisel).

Laps segab pidevalt teiste jutule ja tegevustele vahele või ei kuula küsi-

KOOLI! 33

VAIMNE TERVIS sele. Laps vajab eduelamusi, jõukohaselt serveeritud ülesanded mõjuvad iseenesest motiveerivalt. Premeerimine ei pruugi pikemas plaanis olla tõhus motivaator (nt premeerimine ainult asjadega).

Tähelepanu arengut toetab lihtsamat tüüpi lauamängude mängimine, kus tegevused on seotud detailide otsimise, sarnasuste märkamise, järjestamisega jne. Näiteks memo, loto, doomino, laevade pommitamine, kaardimäng „Must notsu“.

Kuulmistähelepanu arendamiseks loe lapsele ette või kuulake koos audiolugusid, hiljem arutlege koos kuuldu üle (kes oli selles loos tegelane ning kuidas lugu algas, mis seejärel juhtus, kuidas lugu lõppes).

Millal otsida professionaalset abi?

must või juhendamist lõpuni. Tal on raskusi mitmeosaliste juhendite kuulamise, meelespidamise ja järgimisega.

Laps tundub aeglane, loid, jõuetu või vähese energiaga.

Laps on tihti „omas maailmas“ ja seetõttu sageli ei kuule, kui tema poole otse pöördutakse.

Kuidas toetada tähelepanu- ja keskendumisraskustega last?

Lapse jaoks on oluline hea kontakt täiskasvanuga (lapsevanem, õpetaja, treener), positiivsus, toetus, mõistmine, piiride seadmine ning võimalus turvaliselt enda mõtteid, tundeid ja ideid avaldada.

Kohanda last ümbritsevat keskkonda: sea sisse kindel päevakava ja kindlad rutiinid. Reeglipärane une-, ärkveloleku- ja söögiaeg toetavad lapse arengut. Leia talle sobiv tasakaal õppetöö, huvitegevuse ja vaba aja vahel.

Sõnasta koos lapsega kokkulepped (lapse kohustused, õigused jne). Aruta koos lapsega regulaarselt kokkulepete järgimise teemal: mis õnnestus ja mis mitte.

Toeta last asjade organiseerimisel ja tegevuste planeerimisel. Juhenda lapse tegevusi süsteemselt, liigenda neid väiksemateks osadeks. Vähenda

34

KOOLI!

Toeta last asjade organiseerimisel ja tegevuste planeerimisel. juhendamist samm-sammult, kuni laps suudab nendega ise toime tulla (nt koolikoti pakkimine, oma toa koristamine).

Jälgi, et lapse keskkond oleks võimalikult rahulik ja väheste ärritajatega. Õppimise ajal olgu võimalikult vähe segavaid faktoreid, piisav valgustus.

Motoorse rahutuse korral võib proovida õppida istudes (nt võimlemispallil) või hoopis püsti seistes.

Vajadusel abista last kodutööde tegemisel, anna õpetajale tagasisidet sobiva mahu osas. Kui laps vajab koolis pidevat individuaalset toetamist, on tal seda tarvis ka kodus õppides.

Uuri õpetajalt või tugispetsialistilt, milliseid meetodeid ja abivahendeid kasutatakse koolis lapse toetamiseks.

Lapse innustamiseks sobib paremini positiivne tagasiside detailidele ja pingutusele, mitte niivõrd tulemu-

Abi võiks otsida, kui on raskusi tähelepanu sihipärase suunamise, keskendumisvõime hoidmise ja/või motoorse üliaktiivsuse ja impulsiivsusega, mis kestavad pikema aja jooksul (vähemalt kuus kuud) ning avalduvad erinevates eluvaldkondades (kodus, koolis, trennis, huviringis).

Raskused mõjutavad lapse toimetulekut igapäevaste toimingute ning õppetegevusega.

Oluline on last teadlikult jälgida.

Tee regulaarset koostööd lapse klassijuhataja, treeneri, terapeudi, pere- ja raviarsti ning teiste oluliste täiskasvanutega tema ümber, et olla kursis lapse toimetulekuga.

Kahtluste püsimise korral pöördu konsulteerimiseks perearsti poole Vaata ka: rajaleidja.ee

Veebimaterjale y Veebilehtedel elf.ee, peaasi.ee, tarkvanem.ee on informatsiooni ja praktilisi nõuandeid tähelepanu- ning keskendumisraskustega laste toetamiseks, samuti saab ise kontakti võtta ja nõu küsida. y Vaikuseminutite harjutuste nutiäpp: vaikuseminutid.ee/nutiapp

ÕPPIMINE

Millal tasub lapsele võtta

eraõpetaja? | TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

See on küsimus, millele võib osata vastata ka laps ise, kuid vastuseni peaksid ideaalis jõudma laps ja lapsevanemad üheskoos. Seejuures nähtub hiljutisest uuringust, et eraõpetaja poole pöördumine ei ole Eestis enam sugugi erandlik lähenemine.

A

renguseire Keskuse poolt eelmise aasta septembris ja oktoobris 2000 lapsevanema seas läbi viidud uuringust selgub, et eraõpetaja abi on kasutanud 28% Eesti lapsevanematest. Ootuspäraselt otsitakse kõige sagedamini tuge õppeainetes, millel on lapse edasisel haridusteekonnal suur kaal: matemaatikas, eesti ja inglise keeles.

Kõige teravamalt kerkib esile matemaatika, kus lisatuge on vajanud 61% eraõpetajat kasutanud peredest.

Eesti keeles on eratunde võtnud 47% uuringus osalenud ja eraõpetajat kasutanud perede lastest, inglise keeles vastavalt 34% vastanutest.

Uuringu tulemuste põhjal on eraõpetaja teenuse kasutamise põhjused

36

KOOLI!

erinevad. Peamiselt ajendab lapsevanemaid eraõpetajate poole vaatama kooli suutmatus lapsele piisavat tuge pakkuda, mille tõttu on eraõpetaja oma lastele palganud 41% uuringus osalenud ja eraõpetajaid kasutanud vanematest. Populaarsuselt järgmise põhjusena nimetasid lapsevanemad uuringus eksamiteks ja katseteks valmistumist. Samuti toodi levinud põhjustena välja laste õpilünki, enesekindluse kasvatamist ning vajadust individuaalsema tempo ja põhjalikumate seletuste järele. Eriti oluliseks kerkib eraõpetaja vajadus uuringu tulemustest nähtuvalt põhikooli lõpus, kui õppeainete teemad lähevad keerukamaks ja lähenema hakkavad lõpueksamid.

Kas eraõpetajast on ka päriselt kasu? Lapsevanemate hinnangul enamasti on. Üle 60% eraõpetajat kasutanud vanematest märkis, et lapse tulemused koolis paranesid märgatavalt või oluliselt. Uuringu põhjal on eraõpetaja pakkunud paljudele peredele lisatuge olukorras, kus laps vajab tavapärasest koolitunnist rohkem tähelepanu, selgitamist või kindlustunnet.

Allikas: Kindsiko, E. (2025).

Eraõpetajate kasutamine Eestis.

Tallinn: Arenguseire Keskus

Eraõpetaja palkamisele tasub mõelda, kui laps: y on koolis kaotanud õpimotivatsiooni, enese- või sihikindluse; y ei leia aineõpetajaga head kontakti ja see mõjutab tema õpitulemusi; y õpib klassis, mille üldine õppetase ei vasta tema võimetele; y kogeb raskusi koolis või kodutööde tegemisel keskendumise ja tähelepanu hoidmisega; y ei suuda eksamitel oma tegelikku võimekust näidata, sest tal on raskusi enesejuhtimise või eksamiks kordamisega; y valmistub sisseastumiskatseks või tasemetööks/eksamiks, milleks kool eraldi ettevalmistust ei paku; y pöördub pidevalt vanema poole lisaabi saamiseks, kuid vanemal ei ole võimalik seda vajalikul määral pakkuda; y on saanud kooliõpetajalt, hariduspsühholoogilt või tugispetsialistilt soovituse täiendada teadmisi eraviisiliselt; y vajab tuge oluliste õpi- ja mõtlemisoskuste arendamisel, näiteks ajaplaneerimises, kriitilises mõtlemises või probleemilahendamise oskuses.

Allikas: bespoketuition.com

WWW.LUXADOR.EE

AITA LAPSEL SÄRADA Saadaval hästivarustatud apteekides

ÕPILASVAHETUS

Elu muutev

vahetusaasta | TEKST: MIRELL TRUSS | FOTOD: ERAKOGU |

Paljud pered unistavad maailma avardamisest, kuid kardavad, et vahetusõpilase oma leibkonda võtmine tähendab lisakohustusi, mida kiire elutempo juures on võimatu täita, ja ka lisakulu. Saku vallas elava Elo ja Leopoldi suurpere ning äsja USA-st naasnud Carola-Elisabethi kogemused tõestavad vastupidist: vahetusõpilane rikastab pere igapäevaelu ja vahetusaasta toob noorele kaasa iseseisvuse, eneseületuse ning uue vaatenurga maailmale.

K

ui mõelda vahetuspereks hakkamisele, kangastub paljudele pilt täiuslikult korras kodust ja vanematest, kes pühendavad õpilasele kogu oma vaba aja. Elo ja Leopoldi peres kasvas tollal neli tütart: Leelo, Elle, Loore ja Reeli. Vanemad tunnistavad, et nende argipäev on kõike muud kui perfektne – see on elav, tegus ja kohati täiesti kaootiline suurpere keskkond.

Eelmisel süg isel, mil saabus YFU (Youth For Understanding) kaudu Saksamaalt pärit vahetuslaps Mathilda, oli ema Elo kaheksandat

Elo ja Leopold koos laste Leelo, Elle, Loore, Reeli, Liise ning vahetusõpilase Mathildaga

kuud lapseootel ja isa Leopold töötas teadlasena Inglismaal. „Kartsime alguses, et ehk on teismeline meie igapäevases saginas liigne koormus, kuid tegelikult kohanes Mathilda sujuvalt ja ta leidis oma koha väga loomulikult,“ kirjeldab Elo. Nüüdseks on pere kasvanud juba kuuelapseliseks, kuid kogemus on näidanud, et vahetusõpilane ei vaja ette ja taha ärategemist, vaid kodu, kus olla osa perekonnast.

Kummutame müüte Üsna paljud lükkavad vahetusõpilase vastuvõtmise otsust edasi, kartes li-

sanduvaid kohustusi ja kulutusi. Elo ja Leopoldi kogemus aga kummutab need hirmud. Näiteks arvatakse sageli, et vahetuslapsele peab olema eraldi luksuslik tuba. Tegelikkuses võib õpilane tuba jagada samast soost perekonnaliikmega. Pere ainsaks „kuldseks reegliks“ kujunes privaatsuse austamine – väiksematele lastele tehti selgeks, et Mathilda tuppa minnakse vaid loaga.

Samuti kardetakse sageli, et vahetusõpilane tähendab vanematele pidevat vaaritamist ja teenindamist. „Mathilda oli ise suurpere laps ja teadis täpselt, mida tähendab ise

KOOLI! 39

ÕPILASVAHETUS

Talvine väljasõit Torisse täitis vahetusõpilase Mathilda suure unistuse kogeda lumist talve ja proovida, mis tunne on kõndida jäätunud jõel.

miga Stockholmi. Mida arvab sellest külaline ise? „Minu vahetuspere on väga aktiivne – nendega ei ole mitte kunagi igav!“ ütles Mathilda.

Sisseelamine ei tulnud siiski üleöö.

Alguses tundus Mathildale võõras ja kentsakas, et eestlased ei tereta naabreid: „Tundus veider, kui ma ei pidanud naabreid tervitama. Saksamaal pead sa tervitama iga naabrit, muidu oled ebaviisakas.“ Suurimaks väljakutseks sai keeleõpe. Mathilda võttis endale ambitsioonika sihi õppida iga päev vähemalt 11 uut eestikeelset sõna. Järjepidev töö kandis vilja – kui alguses oli keel barjääriks, siis poole aasta möödudes oli rääkimine juba küllaltki sorav. Elo ja Leopoldi sõnul oli Mathilda sihikindlus keele omandamisel imetlusväärne ja tüdruk ise on tunnistanud, et Eesti oli tema jaoks koht, kus tuli ise tohutult initsiatiivi näidata, kuid pingutus oli seda väärt.

Carola-Elisabeth Ameerikas Kultuur ja keel

Jõulude ajal meisterdas vahetusõpilane Mathilda perele traditsioonilise Saksa jõulupärja ning üheskoos küpsetati ja kaunistati piparkooke.

asjadega toime tulla,“ nendib Leopold.

Teismeline pesi oma pesu, valmistas hommikusööki ja hoidis oma asjad korras. Kui külmkapp on snäkke täis, toimib selline pereelu mitte teenindamise, vaid sujuva koostöö rütmis.

Ka rahaline koormus, mida paljud pelgavad, osutus üllatavalt hallatavaks. Elo ja Leopold kasutasid logistikat planeerides kavalalt ära ametlikku n-ö suurpere kaarti. Kuna Mathilda lisati pere dokumentidesse lisalapseks, muutusid ühised spaakülastused, muuseumide avastamised ja põnevad nädalavahetuse väljasõidud üllatavalt taskukohaseks. Olgu selleks kogu seltskonnaga sõit Torisse või praa-

40

KOOLI!

Kõige suurem üllatus perele oli Mathilda huvide kujunemine. Algselt ankeedi põhjal lauatennise partneriks planeeritud tüdruk hakkas Eestis huvi tundma hoopis kohaliku käsitöö, klaasikunsti ja rahvatantsu vastu.

Pereema Elo täheldas, et Mathilda soovis Eestit tundma õppida selle eheduses. „Valisin Eesti, sest mulle meeldib külm ilm ja siinne kultuur, näiteks rahvatants või käsitöö,“ selgitab Mathilda valikut. Suureks elamuseks oli talle nautida Toris lumist talve ja üllatuslik avastus, et jäätunud jõe peal saab päriselt kõndida.

Kui vahetusperede lugu näitab, kui loomulikult saab uue liikme igapäevaellu sulandada, siis vahetusõpilase vaatenurk avab ukse noore isiklikule arengule. Carola-Elisabeth suundus pärast 9. klassi lõpetamist kümneks kuuks USA-sse Ohio osariiki Columbuse linna ja koges samuti kultuurilist raputust, kuid hoopis teises mastaabis.

Carola-Elisabeth mõistis kiiresti, et Ameerikas on kõik suurem kui Eestis. „Minu teisel päeval USAs läksime Costcosse poodi ja seal nägin, et nad müüvad tooteid nii suurtes pakkides ja nii suurtes kogustes. Alguses

Carola-Elisabeth ja tema vahetusema Rachel kooliballi eel

ÕPILASVAHETUS läksin suures lõbustuspargis kõigile Ameerika mägedele ja atraktsioonidele,“ toob ta näite eneseületusest.

Vahvad seigad

Carola-Elisabeth Floridas Disney Worldis

oli see täitsa šokeeriv,“ meenutab Carola-Elisabeth. Restoranides olid portsjonid meeletud ning toidud palju vürtsikamad ja magusamad. Samuti hämmastas teda autokeskne kultuur: „Igal pool on drive-thru’d ja autost ei pea isegi väljuma, kui tahad näiteks apteegist ravimeid saada.“

Ennast ületades Kõige suurema muutuse tegi CarolaElisabeth läbi isiksusena. Enne vahetusaastat pigem vaikne ja introvertne tüdruk muutus USA koolisüsteemis julgeks ja ekstravertseks. Suurt rolli mängisid sealsete õpetajate soojus ja vahetusema Rachel, kelle juures elasid ka kolm kassi: Gigi, Gaston ja Charlie. „Õpetajad on rohkem nagu sõbrad ja neid huvitab sinu elu väga palju.

Nad on väga lahked, rõõmsameelsed, sümpaatsed ja nunnud,“ jutustab Carola-Elisabeth, kes suhtleb mitme õpetajaga siiani.

Eriti lähedaseks sai ta teatriõpetajaga, kes innustas proovima uusi asju ja mugavustsoonist välja astuma. See uus julgus kandus ka koolivälisesse ellu. „Ma ei julgenud varem kunagi minna teemaparkides ekstreemsetele atraktsioonidele, eriti nendele, mis läksid pea alaspidi, aga vahetusaastal

42

KOOLI!

Koolielu pakkus ka ohtralt koomilisi seiku. Carola-Elisabeth tegi kaasa kahes muusikalis („You’re a good man Charlie Brown“ ja „The little mermaid“), kus talle õpetati stepptantsu. „Mõlema show ajal suutsin ma legkick’ide ajal kaotada ära enda kinga – see lendas mul jalast ära suure kaarega lavalt maha. Mind hakati tundma kui inimest, kes kaotab laval kinga,“ muigab ta.

Naljakas oli ka USA kooli hall pass’i ehk tualetiloa süsteem. Igal õpetajal oli selleks oma ese, mille õpilane pidi WC-sse minekuks kaasa võtma, näiteks bändiõpetajal ehtne WC-pump ja kooriõpetajal valik erinevaid kaisuloomi. Sellel veidral süsteemil on tegelikult praktiline tagamõte: suured ja silmatorkavad esemed ei unune õpilastel taskusse ning koridoris patrullivad turvatöötajad näevad juba kaugelt, et tunnist puudumiseks on luba olemas, mis hoiab ühtlasi ära ka niisama sihitult ringihulkumise.

Kõige selle keskel jäi CarolaElisabeth truuks juurtele. Kooli rahvusvahelisel festivalil lehvitas ta Eesti lippu ja esines kooli ees eestikeelse lauluga. Jõulukontserdil laulis ta aga Liis Lemsalu jõululaulu „Sel ööl on tunne“. Ameerika pühadest tõi ta kaasa eredad mälestused hallo-

ween’ist, kus ta tsirkusedirektori kostüümis naabruskondades trick-ortreat’imas käis, ning lihavõtetest, kus ta koos vahetusemaga aias dollarite ja müntidega täidetud plastmune taga ajas.

Koduigatsust Carola-Elisabeth peaaegu ei tundnudki – vaid ühel päeval detsembris tuli igatsus peale, kuid sealsete sõprade ja vahetuspere toel läks see kiiresti üle. Nüüd on Carola-Elisabeth rahvusvahelise organisatsiooni Youth For Understanding (YFU) Eesti haru vabatahtlik ja aitab tulevastel noortel vahetusaastaks valmistuda. Tema soovitus on lihtne: kasuta võimalikult vähe sõna „ei“, ole avatud ja naudi igat hetke. l

SOOVITUSED vahetusprogrammiga liitujale NOORELE VAHETUSÕPILASELE Võta igast võimalusest kinni. Mine alati kaasa, kui sind kuhugi kutsutakse. Ära ütle „ei“ või „ei viitsi“ – Eestis jõuad laiselda küll. Ületa hirmud. Tasub proovida hirme ületada ja alles siis otsustada, kas sulle miski meeldib või ei.

Ole uhke oma juurte üle. Jaga oma kultuuri ja keelt, see teeb kogemuse rikkamaks ning erilisemaks.

TULEVASELE VAHETUSPERELE Ära poputa ega teeninda. Vahetuslaps ei ole hotellikülaline, vaid uus pereliige. Tuleb anda vabadust ja vastutust – teismelised saavad endaga suurepäraselt ise hakkama.

Aktsepteeri ja armasta. Ära muretse liialt standardite või tuleviku pärast, vaid ole hetkes ja aktsepteeri last sellisena, nagu ta on.

Murra rutiini. Vahetuslaps toob majja rahvusvahelise keskkonna, uued traditsioonid ja põneva elumuutuse ilma Eestist lahkumata.

Carola-Elisabeth bändivormis

RAVIMIREKLAAM

KÄSIMÜÜGIRAVIM

Hävitab sügelised kiirelt ja efektiivselt ühe ööga!

50 mg/g geel 30g Permetriini LMP (Permetrinum 50 mg/g geel 30 g) kasutamine ja soovitused patsiendile 1. Riided  Kogu kokku kõik riided, rätikud ja voodipesu, mida oled kandnud või kasutanud viimase 7 päeva jooksul. Pese vähemalt 60 kraadiga. Võimalusel kasuta kuivatit või triigi asjad läbi.  Kogu kokku asjad, mida ei saa kõrge temperatuuriga pesta (nt kampsunid, sallid, kindad, joped, mantlid, jalanõud ja mänguasjad) ja pane need plastikkotti.

Kui need on niisked, tuleb need enne kotti panemist kuivatada. Sule plastikkott õhutihedalt ja ära ava seda enne nädalat.  Talvel, kui väljas on -20 kraadi või rohkem, vii esemed, mida ei saa 60 kraadiga pesta 1 ööpäevaks õue.  Pehme mööbel ja vaibad tuleb võimalusel aurutajaga töödelda.

2. Ravimi kasutamis- ja

hügieenireeglid

 Kanna ravimit kõrvatagustest allapoole kogu kehale. Ära unusta sõrmede ja varvaste vahesid, küünealuseid. Küüned peavad olema lõigatud lühikeseks.

Vajadusel raseerida, sest kehakarvad takistavad ravimi pääsemist nahale.  Kanna ravim nahale õhtul enne magamaminekut.  Seljale peab kandma ravimi keegi teine (kinnastega).  Enne magamaminekut pane voodisse puhas voodipesu.  Ravim peab nahal olema vähemalt 8 tundi.  Kui vahepeal käid tualetis, pesed käsi, siis pead uuesti piirkonna ravimiga katma (labakäed, küünealused).

 Hommikul mine duši alla ning ravimi mahapesemise järgselt kreemita nahk niisutava kreemiga.  Pane selga puhtad riided (pestud kõrge temperatuuriga).  Vaheta uuesti voodiriided ja rätikud (kasuta kindaid) ja pane kasutatud voodiriided ja rätikud 60 kraadiga pessu.

3. Mida veel teada…  Ravi peab saama samaaegselt kogu sügeliste diagnoosi saanud inimese perekond, isegi kui teistel löövet ei esine. Samuti peab informeerima isikuid, kellega on olnud nakatunul kokkupuude (nt lasteaias, koolis, treeningul jne).  Pärast ravimi kasutamist võib sügelusetunne jätkuda veel mitu nädalat pärast sügeliste väljaravimist. Seda tekitab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadest.

KÄSIMÜÜGIRAVIM Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine: www.ravimiamet.ee või müügiloa hoidja esindajale Eestis. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!

TERVIS Pärast ravi on väga tähtis juuksed tiheda kammiga läbi kammida ja tingud eemaldada. Kuna osa mune võib ellu jääda, tuleb juukseid uuesti kontrollida 8–10 päeva pärast ja vajadusel ravi korrata vastavalt kasutatud vahendi juhendile.

Paanilist suurpuhastust vaja ei ole.

Pese lapse padjapüür, mütsid, sallid ja juukseharjad.

Täid ja sügelised: kuidas ära tunda ja mida teha? | TEKST: ANNIKA VEERME | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Kui laps hakkab tavalisest rohkem oma pead või keha kratsima, tekib kodus küsimus: kas tegu võib olla täide või sügelistega? Mõlemad levivad lastekollektiivides üsna kergesti. Kuid paanikaks pole põhjust – oluline on rahulikult kontrollida, õigesti ravida ja teavitada lähikontaktseid, et nakkus ei hakkaks levima.

Kuidas täisid ära tunda?

Peatäid elavad juustes ja toituvad peanahal. Kõige sagedasem märk on peanaha sügelus, eriti kukla piirkonnas ja kõrvade taga. Kratsimisest võivad tekkida punetus, väikesed haavandid ja kärnad.

Täiskasvanud täi on väike hallikaspruun parasiit, keda on juustes raske märgata, sest ta liigub kiiresti. Lihtsam on leida tinge ehk täimune. Need kinnituvad tugevalt juuksekarva külge, enamasti peanaha lähedale.

Kontrollimiseks tasub juuksed läbi vaadata hea valguse käes. Abiks on tihe täikamm. Juukseid võib kammida salgukaupa valge paberi või rätiku kohal, et täid paremini näha oleksid.

46

KOOLI!

Kuidas sügelisi ära tunda?

Sügelised on nahahaigus, mida põhjustab sügelislest. Erinevalt täidest ei ela see juustes, vaid uuristab end naha pindmisse kihti. Peamine sümptom on tugev sügelus, mis on sageli kõige hullem õhtul ja öösel.

Nahka katab punaste täppidega või villiline lööve, tõenäoliselt ka tugevad kratsimisjäljed. Lastel on lööve sageli sõrmede vahel, randmetel, kaenlaalustes, kõhul, tuharatel ja jalataldadel. Väiksematel lastel võivad haaratud olla ka pea, kael ja nägu.

Sügelised levivad peamiselt pikaajalise nahk-naha-kontakti kaudu, näiteks pereliikmete vahel. Lasteaias või koolis võib levik toimuda tihedas lähikontaktis. Sügelus ei pruugi alata kohe: esmasel nakatumisel võib see tekkida alles mitme nädala pärast.

Mida teha, kui kahtlustad sügelisi?

Mida teha, kui lapsel on täid?

Apteegis on saadaval efektiivsed täivastased vahendid, mille kasutamisel tuleb täpselt järgida pakendi juhendit. Samal päeval peaks kontrollima ka pereliikmeid ja ravima kõiki, kellel nakkus on.

Apteegis on saadaval spetsiaalsed ravisalvid, mida tuleb kasutada täpselt nii, nagu apteeker või ravimi infoleht ütleb. Laste ravi võib täiskasvanute omast erineda.

Ravi vajavad tavaliselt kõik lähikontaktsed samal ajal, ka siis, kui neil veel sügelust ei ole. Vastasel juhul võib laps pärast ravi uuesti nakatuda.

Riided, voodipesu ja rätikud tuleb pesta kuuma veega.

Allikad: terviseamet.ee, tehisaru

SISUTURUNDUS

MÜOFUNKTSIONAALNE TERAAPIA –

miks ja kellele?

Miks on suuhingamine, vale neelamismuster, huulte ja keele alatoonus ning äravajunud rüht probleemiks?

Tekst: dr MIA HENRIETTE TÕNISSON, hambaarst, müofunktsionaalne terapeut; KATRIN NIINE, müofunktsionaalne terapeut; dr VEERA LAIDVEE, hambaarst

Tegevusloa nr: L02026

S

ageli põhjustavad kroonilised nohud, adenoidid, allergiad ja mõningatel juhtudel ka ninavaheseina kõverused ninahingamise asendumist suuhingamisega nii lapse- kui täiskasvanueas.

Suuhingamine põhjustab norskamist, unehäireid, hammaste krigistamist ja sellega kaasnevaid kaebuseid liigeste- ja lihaste piirkonnas, kroonilist hapnikupuudust kehas, väsimust, keskendumisprobleeme, viirushaiguste sagenemist, suu- ja näolihaste alatoonust, hambumushäireid, rühiprobleeme jne. Seetõttu oleks vajalik hingamisega seotud probleemid tuvastada juba lapseeas.

Väljakujunenud suuhingamist saab märgata näiteks

Dr Mia Henriette Tõnisson

lapsevanem, perearst, hambaarst, logopeed või lasteaiaõpetaja. Müofunktsionaalne terapeut on inimene, kes on õppinud selle probleemiga tegelema koostöös hambaarsti või ortodondiga. Ravi vajavale lapsele või täiskasvanule saab määrata spetsiaalse kape ja lihasharjutused konkreetsete lihaste toonuse tõstmiseks. Tegemist on tavaliselt 6 kuud kuni 2 aastat kestva regulaarse lihastreeninguga, mida inimene saab teha kodus ning mida juhendab ja jälgib müofunktsionaalne terapeut.

Soovitame olla tähelepanelik antud teema suhtes ning julgelt spetsialisti poole pöörduda, sest tegemist ei ole üksnes esteetikat ja hambumust mõjutava, vaid tervet elukvaliteeti puudutava teemaga.

RAHATARKUS

Ära karda lastega rahast rääkida.

Nemad ju ei karda

Isiklikud rahaasjad mõjutavad meie kõigi igapäevaelu, seega on loomulik õpetada lastele, kuidas rahaga õigesti ümber käia. Vanemad teeksid oma elu kergemaks, kui nad ei väldiks rahaasjade arutamist lapse kuuldes, vaid tõmbaks teda vastavatesse aruteludesse kaasa. | TOIMETAS: MARTIN HANSON | FOTOD: SHUTTERSTOCK, MEISI VOLT |

Ü

ks esimesi ja kõige olulisemaid õppetunde väikesele lapsele rahaasju õpetades on mõista ning näidata, kuidas raha teenitakse,“ räägib Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen. Suurepärane viis selle elluviimiseks on anda oma lapsele võimalus ise veidi teenida. „Valige välja paar ülesannet, mida laps saaks järgmisel nädalal teha. Kui laps täidab kõik ülesanded (need, mis pole niigi kohustluslikud), saab laps oma pingutuse eest taskuraha. Teismelistele saab aga pakkuda laiemaid teenimisvõimalusi, näiteks julgustada neid leidma lihtsat tööd (lapsehoidja, naabrite muru niitmine, kutsikate

„

48

KOOLI!

jalutamine jne), julgustada vanu asju müüma või väikest veebiäri alustama,“ selgitab Hakiainen.

Eelarve ja säästud Teenitud rahaga ümberkäimise õpetamine pole vähem oluline kui selle teenimise julgustamine – kaasake oma laps oma leibkonna eelarve planeerimisse. Kui laps teenib ise raha, on see suurepärane võimalus näidata erinevust soovide ja vajaduste vahel. „Aidates oma lapsel isiklikku eelarvet koostada, ärge unustage rääkida ka säästmise tähtsusest. Laps peaks teadma, et hädareserv kaitseb perekonda finantskriisi eest ja võimaldab hoolitseda kogu pere kõige olulisemate vajaduste eest sissetuleku

ajutise katkemise korral,“ selgitab jaepanganduse juht.

Last saab säästma õpetada juba väikesest peale – selleks on vaja vaid traditsioonilist hoiupõrsast. Samuti on hea mõte õpetada last mõtlema rahaasjadele pikemas perspektiivis kui „nüüd ja praegu“, rääkides temaga investeerimise olulisusest.

Annetamine ja laenamine Heategu on hindamatu ja lapse õpetamine teistega jagama on kasvatuse oluline osa, mis mitte ainult ei rõõmusta teisi inimesi, vaid pakub lapsele ka moraalset rahuldust. Uuringud näitavad, et ligi 42% inimestest annetavad teiste abistamisest saadava naudingu tõttu. „Kui pere majanduslik olukord võimaldab, kaaluge oma leibkonna eelarvesse uue rea – annetuse – lisamist.

Samuti saate julgustada oma last annetama osa oma säästudest. Las laps ise otsustab, mida ta toetada soovib,“ mainib Hakiainen.

Viimane, kuid mitte vähem oluline oskus on vastutustundlik laenamine.

Oluline on laps viia kurssi raha laenamise ja tagasimaksmise põhimõtetega. Rääkige, miks peab laenu hoolikalt valima, kuidas mõtlematuid laene vältida, kuidas vastutustundlikult laenata, millal tõesti tasub raha laenata.

Allikas: Ärileht

FOTO: MERLE JÕGISMAN

SISUTURUNDUS

Õnneks on NÕMME HUVIKOOL Huviharidus on palju enamat kui vaba aja veetmise viis

ÜLE 70 AASTA HUVIHARIDUST NÕMMEL

ROHKEM KUI 100 HUVIRINGI Täna tegutsevad Nõmme huvikooli ringid kolmes majas: ajaloolises Kersoni villas, hubases Loodusmajas ja kaasaegses Vikerkaare õppehoones. Valida on enam kui 100 huviringi vahel kuues valdkonnas: eelkool, kunst, muusika, loodus, tants ja teater ning tehnika ja sport. Valikust leiab nii tuttavaid kui ka omanäolisi huviringe. Näiteks nahatööring, ettevõtlus- ja tekstiililabor, kepphobuste huviring ning metsahuviring eelkooliealistele.

IGA LAPS ON MÄRKAMIST VÄÄRT Meie jaoks on oluline, et meie õpilased tunneksid end hästi ja huvikool oleks koht, kuhu tullakse rõõmuga ning kus iga laps on oluline. Meie õpetajad aitavad avastada laste tugevusi ning julgustavad vajadusel proovima ka mõnd teist huviringi. Nii leiab igaüks tegevuse, mis pakub rõõmu ja mille juurde ta tahab ikka ja jälle tagasi tulla.

FOTO: MERLE JÕGISMAN

FOTO: TOOMAS SIMON

Nõmme mändide all on noortele huviharidust antud katkematult juba 1952. aastast. Nõmme huvikoolist on kujunenud oluline osa Nõmme kogukonnast. Meie tänaste õpetajate seas on neid, kes käisid kunagi ise selle maja huviringides. Samuti õpivad

meie juures lapsed, kelle vanemad või vanavanemad avastasid siin omal ajal oma huvisid.

FOTO: META TULYAKOVA

H

uviringis saab noor inimene lisaks huvialaga tegelemisele kasvatada enesekindlust, õppida koostööd tegema ja kaaslastega arvestama. Sageli leitakse sealt ka head sõbrad ning mõnikord kujuneb lapsepõlvehobist tulevane elukutse.

Tutvu Tallinna Nõmme Huvikooli võimalustega: nommehuvikool.ee

KOHT LAAGRI SÜDAMES, KUS PIDADA ÜRITUSI Tel: +372 5109281 www.laagripeokorraldus.ee Laagri Peokorraldus vraceplace

i r g a a L , 3 i m m a Veskit

Peoruum PLACE pakub erinevaid võimalusi ürituste, sünnipäevade, koolituste ja koosolekute korraldamiseks 1. Peoruumi rent kuni 40-le inimesele, peoruumis on piljardilaud ja võimalik tellida toitlustus 2. Käsitöö- ja kokandustöötoad on mõeldud erinevas vanuses inimestele (8 – 99a): · Kokandus – teeme pastat, ravioole, pitsat, takosid, pelmeene, kaneelirulle, makroone, muhvineid, Dubai šokolaadi, kananagitsaid · Käsitöö – T-särkide ja riidest kottide kaunistamine, küünalde valamine, kipsist kujude ja aluste valamine, jõuluehete meisterdamine 3. Virtuaalmängutuba VRace mahutab 20 inimest ja on sisustatud erinevate seadmetega – 3 paari HTC Vive pro prille, lennusimulaator, hüdrauliline rallisimulaator, PS5 mängud ja ralli, Oculus virtuaalprillid

MOOD

Mugavalt kooli:

mida selga, mida jalga? | TEKST: RUMI SAAR FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Uue kooliaasta hakul on paras aeg vaadata taas otsa lapse garderoobile. Olenevalt koolijütsi vanusest ja oma maitsest ning stiilist võivad meelepärased rõivad küll varieeruda, ent üks reegel kehtib kõigile: mugav peab olema. Isegi kui riideese või jalanõu on väga šiki välimusega, ent kandes ebamugav, ei leia see lõpuks kasutust.

Tunne peab olema hea Lapse kooliriietus peaks vastama ühele lihtsale küsimusele: kas tal on selles terve päev hea olla? Kui vöö pigistab, pluus kisub, king hõõrub või jope on nii jäik, et seljakott ei taha õlgadele mahtuda, jääb ka kõige ilusam komplekt kappi seisma. Seetõttu võiks kooliriiete soetamise märksõnaks olla praktilisus. Laiad või venivast mater-

jalist püksid, puuvillased T-särgid, lukuga kampsikud ja kerged kihid sobivad koolipäeva paremini kui riided, mis nõuavad pidevat kohendamist.

Kihid on Eesti ilmaga parimad sõbrad Eestis algab kooliaasta sageli suvise soojusega, ent jõuab kiiresti jahedate hommikute, vihmaste õhtute ja

üllatavalt palavate klassiruumideni.

Seetõttu on kõige mõistlikum kihiline riietus. Õhuke T-särk või pikkade varrukatega pluus, selle peale vest, kardigan, lukuga dressipluus või kerge pusa – selline komplekt annab lapsele võimaluse ise temperatuuri järgi kohaneda. Klassiruumis saab pealmise kihi ära võtta, õue minnes uuesti peale panna. Väiksemate laste puhul tasub eelistada lukke, trukke ja avaramaid kaeluseid, sest iseseisev riietumine vähendab hommikust saginat ja õpetab lapsele vastutust oma asjade eest. Üks hea nipp on mõelda kooliriietusest nagu väikestest legoklotsidest.

Kui kolm ülemist osa sobivad kahe paari pükste või seelikuga, on hommikul vähem vaidlusi ja kapis rohkem

KOOLI! 51

MOOD kasutust leidvaid riideid. Täiskasvanute maailmas võib seda nimetada ka kapselgarderoobi põhimõtteks.

Jalanõu, millega jõuab käia päev läbi Koolijalatsi puhul ei tasu mugavuse arvelt kokku hoida. Laps võib päeva jooksul läbida koolimajas, õues ja huviringis üllatavalt palju samme. Seetõttu peab jalanõu olema õige suurusega, toetava tallaga, mitte liiga raske ja selline, mida laps suudab ise jalga panna.

VIIS ASJA, mida lapse kooliriiete juures päriselt märgata Algklassilapsele sobivad hästi krõpsude või elastsete paeltega tossud. Suuremad lapsed hindavad sageli klassikalisi tenniseid, sportlikke vabaajajalatseid või lihtsaid saapaid, mida saab kanda nii teksade kui ka seelikuga.

Vahetusjalatsite puhul on oluline hingavus. Jalanõu, mis näeb kena välja, aga paneb jala higistama või libiseb trepil, ei ole koolipäeval parim sõber.

Sügisel tasub kindlasti kappi lisada ka ilmastikukindlad jalanõud. Vihmamärjad sokid võivad rikkuda tuju kiiremini kui koju ununenud vihik.

Seljakott olgu sõber, mitte koorem Koolikott on samuti osa lapse igapäevasest riietusest: see peab sobima tema kasvuga, istuma mugavalt ja mahutama kõik vajaliku. Laiad reguleeritavad õlarihmad, rinnakinnitus, tugev põhi ja mitu taskut teevad elu lihtsamaks. Samuti peab kott lapsele meeldima – sellega tuleb siiski käia iga päev aasta ringi. l

52

KOOLI!

Kooliriideid ostes ei tasu vaadata ainult suurusnumbrit ega välimust. Laps kannab neid terve päev ja sageli palju aktiivsemalt, kui vanem ette kujutab. Enne ostu võiks iga ese läbida väikese praktilise kontrolli. y Kas laps saab eseme ise selga ja ära? Algklassilapse puhul on see eriti oluline. Liiga väikesed nööbid, keerulised pandlad, kitsas kaelus või raskesti liikuv lukk võivad muuta garderoobis ja kehalise kasvatuse tunnis hakkama saamise keeruliseks. y Kas riie lubab liikuda? Palu lapsel korraks kükitada, käed üles tõsta, istuda ja kummardada. Kui püksid vajuvad, pluus kisub või jope tõuseb seljakoti all ebamugavalt üles, hakkab see koolipäeva jooksul segama. y Kas riiet saab lihtsalt hooldada?

Kooliriie peab taluma sagedast pesu. Kui pluus vajab erihooldust, püksid kortsuvad kohe või kampsun kuivab väga kaua, muutub see argipäevas tülikaks.

Praktiline valik on selline, mille saab õhtul pesta ja mis on hommikuks jälle kasutatav.

y Kas komplekt sobib Eesti ilmaga?

Koolitee võib alata päikesega ja lõppeda vihmaga. Kihid, kapuuts, vetthülgav pealiskiht, varusokid ja ilmastikukindlad jalanõud on sageli olulisemad kui hooaja trendivärv. y Kas laps ise on nõus seda kandma?

Kõige praktilisem riie on lõpuks see, mis jõuab ka päriselt selga. Kui laps tunneb end selles kohmakalt, liiga pidulikult või lihtsalt võõralt, jääb ese suure tõenäosusega kappi. Lapsele võiks anda valikuid, mille seast kõik on vanema jaoks mõistlikud, näiteks kaks sobivat jopet, kolm head pusa või paar paari mugavaid jalanõusid.

Head kooliriided ei vaja päeva jooksul pidevat sättimist. Need ei pigista, ei libise, ei aja higistama ega takista iseseisvalt hakkama saamist. Kui laps saab riietuse unustada ja keskenduda koolipäevale, on vanem teinud hea valiku.

SISUSTUS

Kuidas kujundada

koolilapsele sobilik tuba? | TOIMETAS: MARIANN VILBRE | FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Koolilapse tuba ei ole ainult magamise ja mängimise paik. Sellest saab väike isiklik maailm, kus laps õpib, puhkab, hoiab oma asju, kutsub külla sõpru ja otsib üha rohkem omaette olemise võimalust.

Hästi kujundatud tuba toetab lapse keskendumist, iseseisvumist ja turvatunnet, ilma et see muutuks toaks sisustusajakirjast, kus laps end vabalt tunda ei saa.

Puhkus ennekõike Kuigi võiks arvata, et koolilapse toas on kõige esimesel kohal kirjutuslaud, on tegelikult kõige olulisem element voodi. Voodi on koht, kus laps saab hädavajalikku puhke- ja uneaega, mis võimaldab tal iga päev uusi teadmisi ning oskusi omandada. Seepärast on mugavus ja toetus voodi valikul esmatähtsad – kvaliteetne madrats toetab lapse selgroogu ja tagab korraliku une. Madratsit valides tuleks eelistada keskmise tugevusega variante, mis toetavad selga, kuid on samas piisavalt pehmed, et tagada mugavus.

Ei saa aga ära unustada, et ka disain mängib olulist rolli. Voodi peaks sobituma toa üldise stiiliga ja võimalusel võiks valida voodi, millel on sisseehitatud sahtlid, mis aitavad tuba korras hoida. Integreeritud sahtlid või panipaigad voodi all on suurepärased voodipesu, mänguasjade või muu vajaliku hoiustamiseks.

Õppimisala sea sisse akna lähedale Kirjutuslaud on oluline osa koolilapse toast, pakkudes kohta õppetööks ja loovaks tegevuseks. Laud ja tool peaksid olema reguleeritavad, et

54

KOOLI!

need sobituksid lapse kasvuga ja võimaldaksid mugavat tööasendit. Tooli kõrgus peab olema kergesti muudetav ja laud peaks olema sellise kõrgusega, et lapse rüht oleks loomulik.

Laud peaks asuma akna lähedal, et saada maksimaalselt loomulikku valgust. Looduslik valgus on silmadele parim ning aitab vähendada väsimust ja parandada keskendumisvõimet. Lisaks peaks olemas olema hea laualamp, mis tagab piisava valgustuse ka õhtusteks õppimistundideks. Soovitatav on valida reguleeritav lamp, mis võimaldab valgusvihku suunata ja muuta valguse intensiivsust vastavalt vajadusele.

elemendid. Dekoratsioonid peaksid olema aga kergesti muudetavad ja eemaldatavad, et tuba saaks ajaga kohandada vastavalt lapse muutuvatele huvidele.

Hoia tuba korras Lisa isikupära Toa seinad võiksid olla rahustavad ja neutraalsed, et luua keskendumist soodustav keskkond. Pastelsed värvid aitavad näiteks luua meeldiva atmosfääri, mis soodustab lapse keskendumist ja rahulolu.

Samas on ka lapse kaasamine toa dekoreerimisse oluline. Lase tal valida isikupärased dekoratsioonid, mis peegeldavad tema huve ja iseloomu – olgu need siis lemmiktegelaste postrid, kunstiteosed või muud isikupärased

Ei ole saladus, et koristamine pole peaaegu ühegi lapse meelistegevus.

Seetõttu peaks lapse tuppa sisse seadma nutikad ja efektiivsed hoiustamislahendused. Suurepärane valik on näiteks multifunktsionaalsed mööbliesemed, nagu voodikastid või hoiupingid, mis hoiavad toas ka ruumi kokku. Samuti aitavad erinevad riiulid, sahtlid ja hoiukastid hoida kõik asjad omal kohal ja kergesti ligipääsetavad.

Allikad: hamseys.co.uk, thespruce.com

D

s

a

le

u L in

s L2

Yal e

Do

or m

Y

Ya le

u ur

an

L3S

Võtmevaba kooliaasta!

Lase oma koolilapsel uks avada kiibi, mobiili, koodi või sõrmejäljega ja saa teavitus, kui ta on turvaliselt koju jõudnud.

Leia endale sobiv toode ja meie volitatud edasimüüja lehelt yalehome.ee.

SISUTURUNDUS

KOOLIKOTT ÕLAL, KONTROLL VÄIKSEM:

kuidas hoida lapse hambaid terved?

ANASTASSIA KULDMAA, HAMBAARST, SUUKOOLI KOORDINAATOR

N

iipea kui laps kooliteele asub, muutub tema päevarütm ning vanema kontroll erinevate tegevuste üle nõrgeneb. Kui kodus otsustas vanem, millal ja mida laps sööb, siis koolis teeb suuresti need otsused laps ise. Koos saabunud vabaduse ja otsustusõigusega kulutavad lapsed sageli oma taskuraha snäkkidele ja magusatele jookidele.

Tihti süüakse-juuakse neid koos sõpradega, mistõttu muutub ka toidukordade sagedus. See ei tähenda, et olukord oleks lootusetu. Küll aga tasub teada, mis suus tegelikult toimub, kui näksimine on pidev ja juhuslik.

MIKS ON KONTROLLIMATU NÄKSIMINE HAMMASTELE OHTLIK? Iga kord, kui sööme või joome midagi, olgu selleks väike komm, kotike kartulikrõpse või lonks limonaadi, on see hambakatus elava mikroobi jaoks toidukord, mille käigus muudab ta süsivesiku happeks, mis nõrgestab hambaemaili. Seda nimetatakse happerünnakuks ja see kestab pärast iga ampsu vähemalt 20 minutit. Seega on oluline, kui mitu korda päevas laps üldse midagi suhu paneb, mitte ainult see, kui palju ta näiteks suhkrut tarbib.

Siin peitubki levinud eksiarvamus: paljud vanemad usuvad, et hammastele on kahjulikud üksnes maiustused ja magusad joogid. Tegelikult tekitavad ka soolased süsivesikuterikkad snäkid, nagu näiteks kartulikrõpsud, soolapulgad, valged saiakesed jmt, hammastele samamoodi happerünnaku kui kompvek või küpsis. Kui laps käib koolipäeva jooksul mitu korda puhvetis või snäkiautomaadi juures, toimub happerünnak iga kord, olgu valik magus või soolane. Õnneks on hammastel taastumisvõime. Sülg neutraliseerib happe ja aitab emailil end parandada, kuid selleks vajab suu vähemalt kolmetunnist puhkust ehk hambapausi. See on aeg, mil ei panda suhu midagi peale puhta gaseerimata vee. Kui koolipäeva jooksul pidevalt näksida, ei jõua sülg oma tööd lõpetada ja hambaemail on pideva ründe all.

KUIDAS SAAB LAPSEVANEM MÕJUTADA? Kooliealisel lapsel peaks olema päevas 4–5 toidukorda: 3 põhitoidukorda ja kuni 2 vahepala. Iga toidukorra vahel tuleb pidada vähemalt kolm tundi pausi, mille jooksul võib juua vaid puhast gaseerimata vett. Kui on teada, et koolipäeva jooksul läheb lapsel kõht tühjaks või on pärast vaja otse huviringi tõtata, saab lapse valikuid suunata, pannes kodust kaasa nn hambasõbralikke toiduaineid. Korralik vahepala peaks andma piisavalt energiat, et põhitoidukordade vahele ei jääks liiga pikka pausi. Siin on mõned näpunäited koolilapse vanemale: • Vahepalaks vali toored köögiviljad.

Porgandi-, kurgi- või paprikaribad täidavad kõhtu ega kleepu hammastele nagu saiakesed või ka kuivatatud puuviljad.

• Anna lapsele kooli kaasa veepudel.

Kui puhas vesi on käepärast, saab laps sellega janu kustutada ning ei pea ostma janu korral magusat/magustatud jooki.

• Räägi kooliga läbi, mida kooli puhvetis või snäkiautomaadis pakutakse. Kauasäilivaid või suhkrurikkaid tooteid on mugav müüa, ent tervislikkusest on asi kaugel.

• Selgita lapsele hambapausi mõtet: „Iga kord, kui midagi sööd või jood peale puhta gaseerimata vee, peavad hambad selle järel kolm tundi puhkama, et saada taas tugevaks.“ Kui laps mõistab, miks pidev näksimine hambaid koormab, on tal lihtsam ka seda reeglit järgida.

TOIT

Lihtsad eined,

mida koolilaps saab ise valmistada | TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTOD: SHUTTERSTOCK, AI |

Kui laps koolist pärast trenni või huviringi koju jõuab, on tal kere kindlasti hele.

Vanemad ei pruugi aga alati toidulaariga kodus vastas olla, mistõttu on oluline, et laps suudaks ise kodusest toorainest kergemad eined kokku panna. Mida selleks puhuks koju varuda ja missuguseid lihtsaid palu võiks laps endale valmistada?

Krõbe võileib muna ja avokaadoga Komponendid: täisteraleib või sepik avokaado keedumuna tomat salatileht sool, pipar Rösti sepik või leib, määri peale avokaadot ning lisa salatileht, tomat ja viilutatud keedumuna. Maitsesta soola ja pipraga.

Süsteem teeb söömise lihtsaks Koolijärgne täisväärtuslik söömine õnnestub kõige paremini siis, kui lapsel on ees lihtsad valikud, vajalik tooraine ja miks mitte ka juba karpidesse valmis tehtud eined või komponendid. Laps ei viitsi tõenäoliselt ise kõike lõikuma ja pesema hakata, mistõttu kehtib reegel: mida lihtsamaks talle tervisliku toidu kättesaadavus on tehtud, seda täisväärtuslikumalt ta sööb.

Vaesed rüütlid

Soe kodune tortilja Komponendid: täisteratortilja meelepärane kaste: toorjuust, hummus, tomatikaste või Kreeka jogurt valguallikas: hakkliha, kana, sink, muna või tuunikala riivjuust paprika mais salatilehed kurk

V

anem saab siin palju ette ära teha: hoida külmikus pestud köögivilju, keedetud mune, kodujuustu, juustu, jogurtit, hummust, kana, kala või ube. Kui lisaks on kodus täisteraleiba, tortiljasid, kaerahelbeid, puuvilju ja marju, on lapsel mitu lihtsat, ent kõrge toiteväärtusega valikut. Siin on mõned näidisideed.

sepik muna piim juust

Pane täidis tortilja sisse, keera tortilja kokku, kinnita hambatikuga ning soojenda võileivagrillis, pannil või mikrolaineahjus.

Naudi!

Klopi muna kausis lahti ja sega natukese piimaga.

Seejärel immuta sepikuviil muna-piimasegus ning prae pannil mõlemalt poolt läbi.

Soovi korral võib segusse lisada ka nt kaneeli või panna kuumale praetud sepikule peale juustu.

KOOLI! 57

TOIT

Maitsev suvine smuuti

Tatar kodujuustuga

banaan külmutatud marjad (nt vaarikad ja mustikad) maitsestamata jogurt või keefir kaerahelbed maapähklivõi, tšiiaseemned või pähklid

tatrahelbed kodujuust

Smuuti tegemiseks piisab vaid sellest, kui laps oskab kannmikserit kasutada.

Pane kõik koostisosad kokku ja surista ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa vedelikku, et konsistents oleks meelepärane.

Sega kodujuust ja tuunikalakonserv kausis kokku ning naudi! Soovi korral võib segu määrida ka röstitud leivale või sepikule.

Kasvav laps vajab mitmekesist toitu, sest vitamiinid ja mineraalained toetavad nii õppimist, kasvamist kui ka vastupanuvõimet.

Kreeka jogurt, maitsestamata jogurt või kohupiim banaan kodune müsli (pähklid, seemned, kaerahelbed, marjad) Pane kausi põhja vedelik ja lisa peale banaan koos müsliga. Soovi korral pane sekka meelepäraseid puuvilju, nagu arbuus või melon, või värskeid marju.

Vana hea hapukoorekakao magustoit Kreeka jogurt või hapukoor toorkakao või tavaline kakaopulber banaan Sega Kreeka jogurt ja kakao kausis kokku ning peale lõika banaan. Voilà!

KOOLI!

tuunikalakonserv tomatikastmes kodujuust leib või sepik

Millised vitamiinid on lapsele olulised?

Jogurtikauss marjade ja müsliga

58

Kodujuustutuunikalaeine

Pane tatrahelbed kuuma vette ja keeda mõni minut (nii kaua, kui paki peal kirjas).

Laota tatraroale ohtralt klassikalist kodujuustu ja naudi!

A-vitamiin on vajalik nägemisele, nahale ja immuunsusele. Seda saab näiteks porgandist, kõrvitsast, bataadist, munast ja piimatoodetest.

B-rühma vitamiinid aitavad kehal toidust energiat saada ja toetavad närvisüsteemi. Neid leidub täisteratoodetes, lihas, kalas, munas, piimatoodetes, ubades, läätsedes ja pähklites.

C-vitamiin toetab immuunsust ja aitab raual paremini imenduda. Head allikad on paprika, marjad, tsitruselised, kapsas, brokoli ja kartul.

D-vitamiin on oluline luudele ja hammastele. Toidust saab seda rasvasest kalast, munast ja rikastatud piimatoodetest.

Kaltsiumi on vaja tugevate luude ja hammaste jaoks ning seda saab organism piimast, keefirist, jogurtist, juustust ja kodujuustust.

Rauda leidub lihas, kalas, munas, tatras, ubades, läätsedes ja täisteratoodetes. Raud aitab verel hapniku kehasse laiali kanda ja tagab selle, et lapsel jätkuks energiat.

Kõige kindlam on pakkuda lapsele päeva jooksul eri värvi köögi- ja puuvilju, täisteratooteid, piimatooteid või sobivaid asendajaid ning piisavalt valgurikkaid toite. Hästi kokku pandud koolijärgne eine ei pea olema keeruline: see peab olema lapsele jõukohane endale ise teha, maitsev ja piisavalt toitev, et jaksu jätkuks õhtuni.

Kolmekordne kergitus. Topeltkrõbe.

Lihtsalt Suprema.

This One is for you.

S A U T G A M OOLI K S T U !

G L A

Selveri Köögi “Tere kool” küpsisetordi ja martsipanikoogid leiad kõikidest Selveritest ning e-Selverist!