Kooli! 2023

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SÜGIS 2023

Milline huviharidus

lapse arengut päriselt hoogustab?

VALIME KOOLILAPSELE • RIIDED • KOOLIKOTI • PINALI • TELEFONI

Jesper Parve:

laste loovust tuleb toetada!

Parimad ideed koolilapse sünnipäeva korraldamiseks

Sisukord 4

Õppige huviga

K

ooliaasta algus toob kaasa põnevust ja elevust nii lastele kui ka vanematele. Loodan, et meie eriväljaande Kooli! artiklid aitavad sul luua selgust ja annavad kindlustunnet, kuidas oma last kooliks valmistumisel toetada – nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt. On ju nii oluline tekitada kodus soodne õpikeskkond, arendada lapses enesedistsipliini ja õpioskusi ning luua tugevad sidemed lapse kooli ja õpetajatega.

Soovime siinsete lugudega kooliaastat alustavale perele pakkuda praktilisi nõuandeid ja teadmisi, et õppeaasta kulgeks sujuvamalt, ning jagame põnevaid lähenemisviise ja ideid, mis tänapäeva haridusmaastikku mitmekesistavad.

Seepärast uurime koos Jesper Parvega ajakirja kaaneloos Hiiumaa Vabakooli haridusmaailma, kus toetatakse loovust, julgustatakse kriitilist mõtlemist, soodustatakse koostööd ja õpetatakse probleemidele lahendusi leidma. Samuti avame ajakirjas, milline roll on hariduses huvikoolidel ning missuguseid võimalusi ja väljakutseid tänapäevane huviharidus lastele pakub. Räägime ka sellest, mida teha siis, kui juhtub, et laps ei tahagi kooli minna.

Uue kooliaasta algus on vahva aeg ja sina oled selles protsessis oma lapse sõber ning toetaja. Ja meie toetame omakorda oma nõuannetega sind.

Loodame, et siinsed artiklid pakuvad sulle väärtuslikku teavet ja sütitavad veelgi põhjalikumat huvi oma lapse haridustee vastu.

Parimate soovidega EVE KALLASTE, toimetaja

KOOLI! SÜGIS 2023

Erilahenduste ja sisuturunduse

REKLAAM

osakonna juht: IRMELI KARJA,

HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: EVE KALLASTE

KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

eve.kallaste@delfi.ee

KRISTIANNE MELANIE LIIT, 515 1053 melanie.liit@delfi.ee

Kujundaja: RIINA LESTAL

JAANA RÜÜTEL, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee

riina.lestal@delfi.ee VÄLJAANDJA AS DELFI MEEDIA

Persoon Jesper parve tegi lastele kooli 15 Huviharidus Innustus on toeks!

21 Eelkool Kuidas teha õige valik?

24 Rahatarkus Miljonineiu taskurahast 29 Koolilapse tuba Kui lasteaialapsest saab koolilaps 33 Kooliriided Stiilselt koolipinki 34 Koolikott Millist koolikotti sinu laps vajab?

36 Esimene telefon Telefonivalik olgu läbimõeldud 39 Lemmikloom Karvane sõber on nii rõõm kui ka vastutus 45 Vaimne tervis Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?

49 Lapse sünnipäev Korraldame vahva peo!

52 Praktilised soovitused Kuidas toetada lugema ja kirjutama õppimist 54 Vaba aeg Kuidas lapsed õue saada?

57 Koolilaps köögis Vahvaid retsepte

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

jolana.aru@delfi.ee

MERIT SARIBEKJAN, 5331 0253 merit.saribekjan@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

KADRI KUNINGAS, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

JESPER SÄRK Hugo 99.90 PÜKSID Camel Active 106.95 TENNISED Camel Active 69.95 AARON JAKK Tommy Hilfiger 132.90 T-SÄRK Marat 15.00 TEKSAD Tommy Hilfiger 59.90 TENNISED Tommy Hilfiger 69.90 THOR SÄRK Okaidi 24.99 PÜKSID Okaidi 29.99 TENNISED Okaidi 27.99 LUNA KAMPSUN Okaidi 24.99 SÄRK Okaidi 15.99 RETUUSID Polarn O. Pyret 15.90 TENNISED Okaidi 22.99

PERSOON

4

KOOLI!

PERSOON

Jesper Parve: laste loomulikku loovust tuleb toetada

Kõpu tuletorni vaatevälja jääva hubase puitmaja tagahoovist kostab tuulekella helinat, maitsetaimede kastidest liugleb ninna ergas lõhnabukett ja pruunikat karva linnukoer valvab äsja sündinud tibupoegi. Selle kõige keskel askeldavad Jesper Parve ja Mari Ojasaar ning nende lapsed Aaron Troy (9), Thor Ragnar (5) ja Maria Luna (1,6). Kooliaeg pole enam kaugel ja just õppimisest Jesperiga räägimegi.

„A

aron juba ootab, et saaks jälle üle hoovi ko o l i l i p at a . M i n a enda puhul küll sellist kooliigatsust ei mäleta. Olin ilmselt selline laps, kes vajas haridusteel tavapärasest mõneti teistsugust lähenemist. Aga tol ajal ei osatud seda pakkuda ja ega pered teadnud ka küsida.“ Jesper krimpsutab korra nägu ja ütleb, et on juba täismees, aga nägi täna öösel jälle unes, et on koolitunnis ja kell muudkui

TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: MEELI KÜTTIM RIIDED: ÜLEMISTE KESKUS MÄNGUD: KIRJASTUS DADA FUN

seisab ning seisab. „See oli nii reaalne tunne, väga väsitav. Ma olen ka unes näinud, et mul on koolis midagi tegemata ja takkapihta veel hilinen ka, või siis seda, et ma olen kümnendas, ja, pagan küll, kaks aastat on ju veel! Pean ütlema, et kool ei kõnetanud mind kunagi nii palju kui korvpall.“ Ometi läks nii, et Jesper on juba kaks aastat haridusvaldkonnas sügavamalt sees, kui iial arvata oleks osanud. Ta vaatab pisikese puudesalu taga oleva enda poolt ellu kutsutud

Hiiumaa Vabakooli poole: „Minul polnud koolis üldse huvitav. Tahan, et minu lastel oleks.“

Lastele oma kool Et Aaronil, Thoril ja Lunal oleks selline kool, nagu Jesper ise oleks vajanud, tuli tal see siia Hiiumaa tagumisse soppi ise teha. „Tahan, et lapsed tunneks rõõmu igast koolipäevast, et nad kogeks rõõmu õppimisest. Muidugi ei sündinud Hiiumaa

KOOLI!

5

PERSOON Muidugi elan läbi ka ebaõnnestumisi. Näiteks kui inimesed ei mõista, mida me siin teeme. Olen küll ja veel, pisarad silmas, siin metsas hommikuti jalutamas käinud.“ Mees teeb pausi ja ütleb siis mitu astet aeglasemalt. „Kui raske on tegelikult ühte kooli teha ... aga peabki olema, sest kool on ikka metsik vastutus.“

Tahan, et lapsed tunneks rõõmu igast koolipäevast.

Tema mentoriks on waldorfkoolide looja Aivar Haller, kellele värske koolipapa ühel hetkel pahvatas, et kui ta vaid oleks teadnud, kui raske see on, ei oleks julgenud alustadagi. „Aivar vastas, et tead, Jesper, selle-

pärast ma ju sulle ütlesingi, et ei ole see kooli tegemine hull midagi, sest muidu poleks sa seda teinud.“ Nüüdseks on aga selge, et raskusi ükshaaval ette võttes saab ka suurematest takistustest üle. „Proovime kogukonnas üksteise koormat kergendada. Kui keegi tunneb, et tema õlgadele on liiga palju kogunema hakanud, saame kohustusi laiali jagada ja siis veab keegi teine väsinud hobuse asemel rohkem seda atra.“ Hiiumaa Vabakool on erakool, kus lapsed käivad liitklassides ja kooli arendamisel löövad kaasa nii lapse­vanemad, hariduseksperdid kui ka kogukond.

Tõepoolest, ütlusel, et lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla, on siinkandis kõva tõepõhi all. „Mina tunnen, et kõige olulisem on õpetamise juures see, et aitad lapsel tema tugevaid külgi leida ning siis neid ka arendada. Et tänapäeval edukas olla, tuleb midagi teistmoodi teha kui teised, aga et midagi teistmoodi teha, peab ka sinu arengutee olema veidi teistsugune.

Kool peab lapse individuaalset arengut igati toetama.“

THOR SÄRK Okaidi 24.99 LUNA KAMPSUN Okaidi 24.99 SÄRK Okaidi 15.99 RETUUSID Polarn O. Pyret 15.90 TENNISED Okaidi 22.99

JESPER SÄRK Hugo 99.90 PÜKSID Camel Active 106.95 TENNISED Camel Active 69.95 AARON JAKK Tommy Hilfiger 132.90 T-SÄRK Marat 15.00 TEKSAD Tommy Hilfiger 59.90

Vabakool ainult minu tahtmistest ja vajadustest, oh ei! See, et kool saaks sündida ja areneda, on kogukonna ühine pingutus.“ Kõige esimene mõte linnast ära saada tuli Jesperile mõne aasta eest talvel. „Olime meie Kalana suvilas: mina pikutasin diivanil, lapsed olid laua ümber, Mari askeldas kuusega, kaminas põles tuli. Mõtlesin, et see on niisugune idüll ja elu võikski selline olla. Äkki oleks kuidagi võimalik, et ei peakski enam linna minema? Proovime! Jääme! Elame siin ja õpetame lapsi ning las meil olla oma kool – selline, kus isegi käia tahaks! Siis hakkaski lumepall veerema – kõik läks kiiresti, kõik õnnestus. Siinsed inimesed tulid meie mõttega kohe kaasa.“ Hiiumaa Vabakool on nüüdseks tegutsenud kaks õppeaastat ja Jesper ütleb, et ta poleks eales uskunud, kui emotsionaalne see teekond on. „Kui ikka kõrvalt näen, kuidas enda laps ja teised lapsed siin kasvavad ning arenevad, kui õnnelikud nad selles koolis on ja kui äge see kõik on, teeb emotsionaalseks küll.

6

KOOLI!

Kois abd od!

Merivälja tee 24 www.piritahambaravi.ee info@piritahambaravi.ee 606 1677, 5855 0855

25 aastat tegutsenud hambaravis ning laste ja täiskasvanute lepingupartner

JESPER T-SÄRK Gant 39.90 PÜKSID Denim Dream, Pierre Cardin 109.00 AARON SÄRK Tommy Hilfiger 52.40 PÜKSID Tommy Hilfiger 52.40 TENNISED Tommy Hilfiger 69.90 THOR T-SÄRK Marat 15.00 LUNA KLEIT Okaidi 30.99 MÄNGUD Kirjastus Dada FUN

PERSOON

Loomulik ja looduslik Et sellist pisut teistmoodi ja lapsekesksemat kooli on võimalik teha ning et see võiks reaalsuses ka toimida, nägi Jesper Balil elades. „Poisid olid veel väikesed ja käisime vaatamas, mida kujutab endast keset džunglit ehitatud Green School Bali, kuhu vanemad igalt poolt maailmast oma lapsi õppima toovad. Tegemist on väga suure ja ägeda looduskeskkonda loodud jätkusuutlikkusele rõhku paneva koolikompleksiga, kus pööratakse erilist tähelepanu laste loovuse arendamisele ja looduses toimuva mõistmisele.“ Ideaalis võiks mehe meelest olla igas koolis veidi rohkem loodus- ja waldorfkoolide elemente. „Lapsed on loomult loovad, uudishimulikud, liiku-

8

KOOLI!

Laps ei pea eksimist kartma, vaid julgema seda teha. vad ja õpihimulised – seda ei tohiks mingil juhul lämmatada, vaid veelgi õhutada. Nii palju, kui riiklik õppekava seda võimaldab, oleme Hiiumaa Vabakooli waldorfsuunitlust ja looduslähedust sisse toonud.“ Aga kuidas see praktikas välja näeb? „Näiteks on meil igal esmaspäeval matkatund koos RMK matkajuhiga, kus õpitakse looduse, loomade ja lindude ning selle

kohta, kuidas on meie igapäevaelu loodusega seotud. Laiemas mõttes peame väga oluliseks, et laps õpiks kogemuse ja kogemise kaudu, leiaks üles oma ande. Et kui temast saab noor täiskasvanu, tunneb ta ennast ja teab, milles ta hea on – andest on saanud oskus. Kui nüüd enda näide kõrvale tuua, siis mina hakkasin alles kolmekümneselt otsima, mida ma siin elus oskan või tahan, aga oleks võinud ju varem.“ Jesper peab nii enda laste õpetamise kui ka üldse laste arengu puhul kõige olulisemaks, et areneks lapse emotsionaalne intelligentsus. „Kui sellega on asi korras, siis ükskõik mis temaga elus juhtub, ta saab endaga hakkama. Ta teab, kus peituvad tema jõud ja vastupidavus, tal pole tarvis

Suplejate, sukeldujate ja ujujate jaoks!

Pehme koolikott vahetatavate dekoratiivsete kujunduselementidega

ALLA

Herlitz UltraLight on ülikerge mudel, kaaludes vaid 750 grammi.

GRAMMI

Tänu pehmele nöörkinnitusega kotiosale on ranits samas eriti ruumikas ja reg koti mahutavus kiirelt reguleeritav.

Ergonoomilisus • Ergonoomiline hingavast materjalist seljatugi • Suur peasahtell eraldi raamatuosaga, a, kaks küljetaskut u ja avar esitasku • Põhi on tugevast materjalist ast materj r alist rj lgadega ja plastikust jalgadega

KU

UUDETA M

DI

S AI N

• Nöörkinnitusega pehme korpus • Tekstiilist äärekaitse esitaskul

R

ARANTI

I

G

Omadused V

SE

NDA I JU

NARIH IN

M

• Vastavalt lapse kasvule reguleeritav rinnarihm

OOM I ON

E LIN

ERG

• Reguleeritavadõlarihmad õlarihmad

URIGA

KK LU

HELK

AASTAT

Ohutus • Helkurid esiosal, külgedel ja õlarihmadel tagavad optimaalse turvalisuse pimedas

HELKIV

• Klõpsuga lukk garanteerib lihtsa avamise ja sulgemise ning sellel olev helkur tagab veelgi suurema turvalisuse

Our supplier is OEKO-TEX certified

PERSOON AARON SÄRK Tommy Hilfiger 52.40 PÜKSID Tommy Hilfiger 52.40 TENNISED Tommy Hilfiger 69.90 THOR T-SÄRK Marat 15.00 TEKSAD Okaidi 27.99 TENNISED Okaidi 27.99

alkoholi ega tablette, ta ei pane kätt enda külge. Ja veel – vanemad peavad andma lapsele loa eksida. Laps ei pea eksimist kartma, vaid julgema seda teha.“ Koolilooja arutleb, et ehkki tänapäeval pööratakse kodudes laste vajadustele üha suuremat tähelepanu, on vanemad kohati segaduses, milline on nende (soo)roll laste kasvatamises. „Ema ja isa roll on minu meelest muutunud üheks pudruks. Arvan, et kodust saadud selgem ettekujutus meeste ja naiste mõneti erinevast maailmast teeks lastele head. Minul läks igatahes nii, et kasvasin emaga, koolis olid ka ainult naised õpetajateks ja kui oled kogu aeg olnud naisenergias ning lõpuks pärismaailma mees­ energiaga kokku puutud, saad aru, et paljud asjad on ikka väga teistmoodi, kui oled ette kujutanud. Saad kohe mööda lõugu. Ei osutunud see elu nii pehmeks, kui ette kujutasin. Püüame Mariga teha nii, et lastele oleks tuttav nii meeste kui ka naiste maailm.“

Uudishimu innustab Kuna Jesper ja Mari on laste uudishimu pidevalt turgutanud, pole nad pidanud neile isegi tähti ega lugemist õpetama. „Ise nad siin uurisid ja puurisid. Enda laste pealt näen, kui innustav on selline uudishimu pinnalt õppimine. Thor käib lasteaia

Peamine on see, kuidas laps ennast koolis iga päev seesmiselt tunneb ja kas ta areneb. teises rühmas ja just täna vaatasin, et lahendas siin ristsõnu. Ja meil pole tõesti mitte kunagi olnud sellist asja, et Aaron ei taha kooli minna. Pigem on ikka niipidi, et ta hommikuti ootab, millal saaks juba minema hakata.

Päeva hakul paneb joostes siit trepilt kooli poole ja päeva lõpuks tuleb rõõmsalt tagasi ka.“ Õppimise ja uute oskuste omandamise koha pealt on poisid veidi erinevad. „Aaron on rohkem ema moodi – selline hellem ja tasakaa-

lukas. Meil elavad siin talus praegu arheoloogid ja tema tahab nüüd ka arheoloogiks saada. Käib iga päev kaevamistel kaasas. Thor on rohkem minu moodi, sõdalane. Aga ühine on neil see suur ind uute asjade õppimise vastu. Mina mäletan, et minul kadus see huvi lapse­põlves üpris ruttu, sest Vene aja lapsele tehti kohe selgeks, et kõik, mis on huvitav, on paha. Olen seda meelt, et lastel peab laskma unistada. Aaron jutustas mulle hiljuti väga põhjalikult, kuidas ta tahab ehitada

ühe keskaegse küla, kus saab elada ja asju teha just samamoodi, nagu sel ajastul tehti. Väga põnev! Ükski asi ei sünni, kui sellest pole enne unistatud.“ Traditsioonilisele haridusele Jesper ei vastandu, aga näeks küll hea meelega seda, kui kaasaegne haridus oleks rohkem waldorfharidusega sümbioosis. „Vaatame kasvõi Silicon Valley inimesi – lapsed käivad neil ju waldorfkoolides ja kasvavad nutivabalt, nii tekib lapsel aga loomulik loovus. Ja selle kaudu igasugu uued ideed. Mõistan ka seda, kui inimesed elavad suures linnas ja peavad seetõttu tegema ka lastega seoses teatud valikuid – neil polegi muud võimalust.“ Muidugi on Jesper kuulnud ütlust, et kui sa juba waldorfkooli lähed, pead minema ka waldorfkeskkooli. „Ja siis waldorfülikooli ja -tööle, lõpuks ka

KOOLI!

11

PERSOON waldorfvanadekodusse ... Mina ütlen, et peamine on see, kuidas laps ennast koolis iga päev seesmiselt tunneb ja kas ta areneb, mitte niivõrd see, mis vormis tal see õpe on. Maailm on muutunud ja minu arust oleme ka meie siin Eestis valmis selleks, et lapsi mitte ainult ühe malli järgi, vaid mitmekesisemate lähenemiste abil õpetada.“

Natuke teistmoodi koduõpe

usku sellesse, et ta saab alati endaga hakkama. Laps peab endasse uskuma.“ Kas selline kool, kus vanemad on nii kaasatud, on natuke nagu laste­ vanemate kool ka? „Ja kuidas veel!

Ega lastega olegi enamasti mingeid probleeme, suuremad kasvuraskused on vanematel. Aga õnneks on

Kõik on valikute küsimus. vanematel ka rõõmustavalt suured arengu­hüpped. Kõik on valikute küsimus. Täiesti vabalt võib kooliteel käia ka turvalist sisse tallatud rada mööda, aga võib ka teisi teid katsetada. Meie pakume seda viimast enda ja Hiiumaa peredele ning alates sellest sügisest juba kõikidele peredele, kus kooli­ lapsed kasvamas.“ l

THOR T-SÄRK Marat 15.00 TEKSAD Okaidi 27.99 TENNISED Okaidi 27.99 LUNA KLEIT Okaidi 30.99 RETUUSID Polarn O. Pyret 15.90 TENNISED Okaidi 22.99

JESPER T-SÄRK Gant 39.90 PÜKSID Denim Dream, Pierre Cardin 109.00 TENNISED Levi’s 94.95 AARON SÄRK Tommy Hilfiger 52.40 PÜKSID Tommy Hilfiger 52.40 TENNISED Tommy Hilfiger 69.90

Kas see koolivärk on teinekord ka peaga vastu seina jooksmine? „Muidugi! Aga kui asjad õnnestuvad, annab see nii palju – paremat tunnet polegi.“ Praegu on Hiiumaa Vabakoolis hästi põnev aeg, sest lisaks lasteaiale ja koolile tuleb juurde ka natuke teistmoodi koduõpe. Nimelt pannakse ekraanide ette lapsevanemad ja nemad hakkavad õppima, kuidas lapsi kodus õpetada. „Loome IT-ekspertide abiga sellise keskkonna, kus lapse­

vanemad saavad omavahel suhelda, vastastikku aidata, materjale vahetada. Kõigel hoiavad silma peal õpetaja ja koduõppe koordinaator, kes saavad vanematele alati abiks olla. Sügisest on võimalik meie Hiiumaa Vabakooli õppima tulla igalt poolt. Ela sa Ameerikas või Austraalias, sinu laps saab eesti keeles Eesti hariduse.“ Sellist natuke vabamas vormis õppimist ootavad tõenäoliselt eriti need pered, kes soovivad näiteks aastaks Eestist mujale reisida ja on selle sammu senini tegemata jätnud just laste kooli tõttu. „Üks asi on vanemate soov reisides või lihtsalt mõnes muus riigis elades lastele eestikeelset haridust anda, aga väga oluline asi on ka see, kui hästi mõjub keskkonna­ vahetus laste arengule. Laste silmaring avardub, kasvab tolerantsus ja probleemide lahendamise oskus ning mis kõige tähtsam, uutes olukordades toimetuleku kogemine kasvatab lapse

12

KOOLI!

KALEV SPA – KOHT, KUS SUVI KESTAB AASTARINGSELT! Kasuta sooduskoodi „PEREJAKODU“ ja soeta Kalev Spa e-poest pere päevapääse veekeskusesse hinnaga NB! Sooduskood kehtib kuni 31.08.2023. *Ostetud kinkekaarti saab kasutada kuni kuus kuud peale ostu sooritamist!

TÄHISTA OMA LAPSE SÜNNIPÄEVA KALEV SPA VEEKESKUSES! Broneeri sünnipäev juba augustis, kasuta salasõna PEREJAKODU ning saad sünnipäevapaketilt -10% soodustust!

kalevspa.ee

Tutvu sünnipäevapakettidega ja broneeri pidu otse kodulehel

Koolikott lahedatele lastele!

ALLA

Parimate tooteomadustega: valmistatud taaskasutatud PET-pudelitest, tõeliselt pilkupüüdvad kahes toonis tõmblukud ja eriti laheda välimusega sportlik kuju, kusjuures ergonoomilisuse poolest ei jää see mudel sugugi alla klassikalisele koolikotile.

Ergonoomilisus oomilisus • ergonoomilise kujuga hingav seljapolster • topeltreguleeritavad õlarihmad • reguleeritava kõrgusega rinnarihm

ERG

RI

• mitu erinevat taskute sektsiooni

• esitasku nimesildi ja võtmehoidjaga

• mahukas lukuga tasku rahakoti, mobiiltelefoni ja võtmete jaoks

• stabiilne tugevdatud põhi ja plastikust jalad ÜL

EAR VUT

JA

OKS

ARIH

M

NN

I

S

t

OOM I ON

Omadused

RI

udelitest

lmi statud

P -p

Va

sutatud

ARIH

E LIN

ska

ET

aa

NN

M

• võimalus reguleerida külgrihmadega seljakoti kogumahtu ja hoida raskust keha lähedal

HELKIV

Ohutus • helkurid ees, külgedel ja õlarihmadel

HUVIHARIDUS

Kuidas toetada noort innustava huvihariduse leidmisel?

Kooliminekuga algab lapse jaoks uus etapp enese ja elu avastamise teekonnal. Lisaks üldharidusele on koolide juures häid arendavaid huvitegevusi ja -ringe, kus lapsel on hea pärast koolitundide lõppemist osaleda.

Head huviharidust võib leida ka väljastpoolt kodukooli.

Olgu tegemist koolis või mujal tegutseva huvikooli või -ringiga, hariv ja arendav tegevus tuleb koolilapsele igal juhul kasuks. Toome välja peamised teemad, mis vanematel seoses laste huviharidusega esile kerkivad. | TEKST: HEDVIG KAING FOTOD: SHUTTERSTOCK |

M

ida loetakse huvihariduseks? Mis vahe on huviharidusel ja -tegevusel?

Lapsele koolivälist tegevust otsima hakates tasub protsessi lihtsustamiseks endale enne selgeks teha, mis vahe on huviringidel ja -koolidel. Munitsipaal- ja erahuvikoolid – mõlemas on lapsel võimalik veeta vaba aega ning kasvatada teadmiste ja oskuste pagasit. Nende mõlema

eesmärk on pakkuda noortele võimalust avardada oma maailmapilti ja silmaringi, samas on neil omad juriidilised ning tegevuslikud erisused. Mõlemad peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Huvikool – kool, mis pakub õppekava alusel õpet ehk huviharidust, kelle õpe on süsteemne ja järjepidev ning õppekava läbimisel väljastatakse tunnistus, mis on tunnustatud edasiõppimisvõimalust pakkuvate koolide poolt.

Munitsipaalhuvikool – huvikool, mida peab kohalik omavalitsus.

Erahuvikool – huvikool, mida peab eraisik/eraettevõte/MTÜ.

Nii huvihariduse kui ka -ringide tegevused põhinevad õppekavadel, mida aasta jooksul läbitakse. Huvi­ haridust kui sellist pakuvad aga vastavad huvikoolid ja nende õppekavad on tavaliselt mitme aasta pikkused. Huvihariduskooli lõpetamisel väljastatakse ka ametlik tunnistus omandatud hariduse kohta. Huvitegevus võib see-eest toimuda ükskõik kus (huvikoolis, üldhariduskoolis, noortekeskustes jne) ja seda sarnaselt huviharidusega seadustatud pole.

Milline huviharidus on olemas?

Huviharidust pakkuvaid asutusi on mitmeid. Noortel on võimalik õppida huvikoolides mängima erinevaid pille, valdama kunstitehnikaid, ehitama roboteid või saada targemaks hoopis keskkonnateemadel. Selleks on olemas muusika-, kunsti-, teadus-, programmeerimiskoolid jne. Tänapäeval on pea võimatu, et last huvitavat

KOOLI! 15

HUVIHARIDUS teematundi veel keegi ei paku. Noortekeskne mõtlemine on Eestis nii tavapäraseks muutunud, et huviharidus ja noortele mõeldud tegevused on väga heal tasemel.

Siinkohal on hea mainida, et spordi­k oolid ei liigitu ametlikult ­huvikoolide alla, kuid huvitegevuseks on need lapsele samuti väga hea valik, sest füüsiline tegevus toetab vaimset tervist. Tantsukoolide puhul on see mõnevõrra erinev – mõni on huvikool, mõni registreeritud spordiasutusena.

Kust huvitegevuse võimalusi leiab?

Sobiva huvitegevuse leidmiseks võib alustuseks vaadata ringi kohaliku omavalitsuse lehel, kas sinna on üles pandud huvikoolide info, millega laps liituda saaks. Teine hea variant on lapse üldharidusliku kooli huvijuhilt küsida, milliseid huvitegevusi nende juures korraldatakse.

Huvitegevus võib olla tasuline või tasuta. Mitmed üldhariduskoolide juures tegutsevad huviringid on tasuta, et neist saaks osa võtta kõik lapsed. Kui vähegi tahtmist nii lapsel kui ka lapsevanemal, leiab nende seast alati meelepärase.

Kui laps on veel algklassides ja ise pikemalt liikumine ei ole talle veel tuttav, on turvaline otsida mõni ring, mida kooli­ majas või selle lähiraadiuses pakutakse, et ta saaks iseseisvalt pärast tunde sinna kohale minna. Ühistranspordi kasutamisel end juba mugavalt tundev noor võib osaleda ka kodukandist kaugemal asuvates ringides.

Huvitegevust leiab ka kodukandi noortekeskusest, kus noorsootöötajad erinevaid töötube korraldavad ja noortega toimetavad. Noortekeskustesse on oodatud kõik vanuses 7–26.

Kuidas huvitegevus last toetab?

Huvihariduse õppekava läbimisel saadud diplomiga on noorel võimalik minna sama valdkonda eda-

16

KOOLI!

si õppima ja tegutsema usaldusväärse tõendi alusel. Huviharidus ei anna kaasa ainult teadmist, kuidas pilli käsitseda või pintsliga lõuendile jooni tõmmata, vaid avardab noore silmaringi laiemalt, aidates kaasa tema saamisel väärt ühiskonnaliikmeks. Ühtlasi aitab huvitegevuses osalemine kasvatada lapses julgust, suhtlemisoskust, süvendab tema treenimisharjumust

Huvitegevust on võimalik vajadusel vahetada ja seda ei tohiks karta.

ja toetab füüsilise tegevuse kaudu vaimset arengut ning tervist. Ja mis on seejuures veel tähtis – laps võib sealt kaasa saada sõbrad kogu eluks.

Mida pidada silmas lapsele kvaliteetset huvitegevust valides?

Sobiva huvitegevuse otsimisel tasub otsustada, kas valida lapsele huviharidus või niisama -tegevus. Esimene eeldab lapselt mitmeaastast pühendumist ühele tegevusele ning potentsiaalset huvi sellega tulevikuski edasi tegeleda. Olgugi et eeldused on sellised, ei keela see õpinguid pooleli jätta, kui huvi kaob.

Huvitegevust on võimalik vajadusel vahetada ja seda ei tohiks karta. Huviringi muutmine on märksa lihtsam kui huvikooli puhul. Huviringis on õppekava paika pandud lühemaks ajaks: näiteks robootikaringides on iga tund uus tegevus, tantsukoolid ja -stuudiod toimetavad aga ühe aasta plaanidega.

Enne huvitegevusega liitumist tasub uurida, kas inimesel, kes teenust pakub ja lapsega tegelema hakkab, on selleks ka vastavad teadmised ning tõend selle kohta olemas. Eriti tasub sellele tähelepanu pöörata siis, kui laps on minemas huviharidust omandama tõendiga erahuvikooli, sest lisaks saadud koolilõpudiplomile võiks sealt saada ka väärt teadmiste põhja. Üldjuhul on huvihariduse õpetajad kvalifitseeritud ja probleeme sellega pole, kuid muid huviringe veavad aeg-ajalt inimesed puhtalt enda pealehakkamisest ning huvi tõendi tegemise vastu puudub. Kui tead, et laps on usaldusväärse juhendaja hoole all, saad olla veendunud, et talle on tagatud turvaline keskkond.

Vali sündmusi: kumu.ekm.ee/kalender Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn

A SEP LATES TEM BRIS T

Iga kuu esimesel ja teisel pühapäeval (september–mai) kell 12.00–13.30 eesti keeles Iga kuu viimasel ja eelviimasel pühapäeval kell 12.00–13.30 vene keeles

Loomingulised tegevused näitusel ja stuudios Sari 4–8-aastaste lastega peredele

TASAPISI TES T ALA BRIS TEM SEP

Vaata: kumu.ekm.ee/perehommik

Sari 1–3-aastaste lastega peredele

Iga kuu esimesel ja teisel kolmapäeval (september–mai) kell 11.00–12.00 eesti keeles

Mängud ja lood näitustel pere pisematele Vaata: kumu.ekm.ee/tasapisi

LASTE KUNSTISTUUDIO Proovinädala raames tasuta tutvumistunnid 4–6-aastaste, 7–9-aastaste ja 10–12-aastaste gruppidesse 26.–27.09 ja 29.09 ning 13+ kunstistuudiosse 27.09.

Stuudiod toimuvad eesti ja vene keeles.

Vaata lähemalt: kumu.ekm.ee/stuudio-ja-laager

OK

ALA TOOTES BRI ST

HUVIHARIDUS

Lapse jaoks huvitavad teemad tõmbavad ligi ja motiveerivad pühenduma.

Lapsevanemalt lapsevanemale Oma kogemust seoses huviringide ja -haridusega jagavad nelja lapse ema Saale ja isa Indrek. Nad on aastate jooksul puutunud kokku mitmete huvitegevust pakkuvate asutustega ning käinud lastega üle kivide ja kändude, et lõpuks kõigile leida sobiv trenn või muu tegevus – ja seda tulemuslikult.

Millistes huvitegevustes on lapsed osalenud ja kuidas see on neid mõjutanud?

Meie pere lapsed on saanud laulda, tantsida, proovida pillimängu, jalgpalli, võrkpalli, käia tehnoloogiaringis ja projektijuhtimise koolitustel, akrobaatikas.

Huviringides osalemise positiivne mõju avaldub lapse arengus. Lapse jaoks huvitavad teemad tõmbavad ligi ja motiveerivad pühenduma. Millegi huvitavaga tegelemine on aga õppimise moodus. On olnud huvitav jälgida, kuidas ind ja sellega kaasnev pühendumine muudavad lapse ka muus kontekstis vastutustundlikumaks ning küpsemaks.

Kuidas suunata last huvitegevusse nii, et ta sinna püsivalt ka tegutsema jääks?

Me pole väga kunagi lapsi kuhugi suruda püüdnud ega soovita seda

18

KOOLI!

ka teistele. Selleks, et laps tegevusse püsima jääks, peab pakkuma talle vabadust. See vabadus annab talle teadmise ja vastutuse, et see on tema valik, kui palju ta pühendub ning mida saavutab. Kui laps teab, et teeb seda endale, mitte lapsevanemale, on tema motivatsioon täiesti erinev.

Tegelikult olemegi olnud avatud ja lasknud lapsel avastada, ei ole sundinud kindla peale mingisse huvitegevusse püsima jääma, küll aga alati midagi katsetama. Nii on saanud settida lemmikvaldkonnad, mis päriselt köidavad ja kus püsivus on iseeneslik.

Mida teha, kui laps tahab järsku huvitegevuse pooleli jätta?

Peab küsima ja arutama, miks selline soov tekkinud on. Kui huvi on täielikult kadunud, pole mõtet ju sundida. Surudes tekib lapses pigem trots kui soov jätkata. See ei aita kedagi. Kui aga on ajutine raske hetk, tasub otsida lahendusi ja olla toeks, julgustada jätkamiseks. Laps peab tundma, et lapsevanem on selles teemas tema poolel.

Vahel on pidanud kokku leppima, et huvi raugedes saab lõpetada hooaja või makstud kuu lõpus vms. Lapsel peabki laskma katsetada ja proovida. Pärast lõpetamise soovi tekkimist

teatud ajaks veel selle huviga tegelema jäämine õpetab püsivuse olulisust ja järgmise huviala valimist põhjalikumalt kaaluma.

Valdkonna eeskujudele viitamine sotsiaalmeedias tundub olevat samuti mõjus vahend, mis lapsi tegutsema motiveerib. Viimasega tasub muidugi ettevaatlik olla, sest eesmärk on lapsi ekraanidest ikka pigem eemale saada.

Kui just pole tegemist programmeerimiskooliga.

Toetused Uurige, kas teie kohalik omavalitsus pakub huviringi toetusi, mis tingimustel ja millises mahus. Kõik huvitegevused eeldavad ressursse pere eelarvest.

Mida vabam on eelarve või teadmine rahalistest vahenditest, seda julgemini saab ka lapsele tegevusi soovitada.

Katsetamisega ongi lapsel võimalik leida endale see sobiv ala, millega tegeleda, olgu selleks pillimäng või jalgpall. Peamine on, et ta leiaks oma asja, mida ta naudib ning mille kaudu saab areneda. Ei ole olemas õiget ega valet, iga proovimine on kasulik. Varases eas elu vastu huvi tekitamine ennetab ka lapse saamist osaks halvasti mõjuvast seltskonnast ja langemast valele teele. Küll aga tuleb eriti agaratele ja energiast pakatavatele lastele õpetada ka logelemist ja puhkamist, mis on aju arengule sama oluline kui õppimine ja tegutsemine. l

SISUTURUNDUS

Muusika ja koolitee käsikäes Kaupo Noor, Kayan Sound OÜ

Küll tänapäeva ajajärk on üks nauditav aeg, kuna miski pole defitsiit ja kõigil on võimalus tegeleda hobidega, mis mõned kümnendid tagasi polnud pooltki nii kättesaadavad ega taskukohased.

P

raegusaja noored on teatud mõttes ehk keerulisemas seisus kui mõned ajad tagasi, sest tänapäeva infotulv on suur ning väsitav. Neid ümbritseb sotsiaalmeedia, mis teinekord loob keerukaid tundeid neis enestes. Seda aitaks kindlasti maandada mõni hobi, mis pakub midagi hingele.

Rahustaks ning viiks mõtted harmooniasse. Üks nauditav hobi on näiteks muusika loomine, mängida mõnda toredat muusikainstrumenti. Muusika ümbritseb meid kõikjal.

Paljud lapsevanemad on tihti mures ja hädas, kuidas lapsele õige pill leida, kui laps on huvi mõne pilliliigi kohta välja näidanud.

Selleks ei peagi kõike ise teadma. Alati on võimalik konsulteerida pillipoe töötajatega, kes on kindlasti pädevad andma nii õige instrumendi suuruse kui ka kvaliteedi nõu, mis lapsele kõige paremini sobiks.

Hirmud, mis kaasnevad e-poest pilli tellimisega, on samuti õigustatud, kui pole sellises valdkonnas teadmisi. Kui info on kogutud pelgalt kõne või e-posti teel, on ebakõlad kerged tekkima. Paljud kipuvad tellima instrumente kohtadest, kus pillidest kahjuks eriti ei teata, st ollakse keskendunud vaid kõige müümisele ning käibele. Pilli nagu iga kauba puhul kiputakse vaatama hinda – ikka seda kõige soodsamat varianti.

Kuid nagu kõigega, siis ka antud valdkonnas on millegi pealt kokku hoitud, et seda madalat hinda saavutada. Nii võib selle noore inimese huvi kiirelt kaduda, sest kehv instrument, eriti seadistamata, võib tekitada negatiivseid emotsioone. Ta ei leia seda, mida pillimängu puhul otsima läks – mugavat mängu ning täpset nooti. Seetõttu ka soovitus soetada pill oma valdkonda hästi tundva müüja käest, kus pill on enamjaolt ka seadistatud.

Kui endal sisemine soov, et laps võiks tegeleda muusikaga, siis võtke teekond pillipoodi. Vaadake, proovige ning kuulake, mis võiks talle hingelähedaseks saada.

Viimased aastad on väga populaarseks, nn perepilliks saanud ukulele, mida koos hakatakse viljelema. Sealt saab muusikapisik alguse – muud pilliliigid kipuvad tulevikus lisaks tulema, mis on ju alati meeldiv.

Mis saaks tegelikult olla nauditavam, kui turgutada hinge muusika loomise ning tegemisega neil ärevatel aegadel. Olge julged konsulteerima ning nautige pillimängust tulevaid imelisi helisid, kui muusika sünnib noore inimese sõrmede alt.

www.kayansound.ee Kauplus: Tartu mnt 35 Tallinn Tel +372 5196 0638

EELKOOL

Kuidas valida

| TEKST: MARI SKUIN FOTOD: SHUTTERSTOCK |

eelkooli? E Eelkoolis käinud lapsel on suure muutuse ehk tuttavast lasteaiast võõrasse koolikeskkonda üleminekuga lihtsam harjuda, sest eelkoolis õpitakse lisaks lugemisele-kirjutamisele ka seda, kuidas koolielu tegelikult käib.

mili kooli koolijuht Maria Kurisoo ja õpetaja Carol Tarre ütlevad, et eelkoolis käimine aitab harjuda kooli­t ee, koolimaja, uute õpetajate ja kaasõppijatega. Erahuvi­ koolide Nupula ja Nutik eestvedaja, õpetaja Kaja Belials lisab, et lapse jaoks aitab kooli algusega seotud pingeid vähendada teadmine, mis teda ees ootab ja mismoodi koolielu käib. „Esialgu harjutame eelkoolis pikalt seda, kuidas töölaud õppimiseks valmis seada, mis on mapp, mis on pinal ja kuidas jätta laua peal vihiku jaoks ruumi, kuidas anda märku, kui

KOOLI! 21

EELKOOL tahad õpetajale midagi öelda. Ka selliseid väikeseid asju on vaja õppida ja esimese klassi alguses on neid lapse jaoks korraga väga palju, aga kui eelkoolis on põhitõed selgeks saadud, on koolialguse muutuse pingega lihtsam toime tulla.“ Teine oluline eesmärk on tutvustada kooli ennast. Kui selles koolis on tehtud tavapärasest erinevad pedagoogilised valikud, on see hea koht, kus nendega tutvuda. Näiteks Emili koolis on projektõpe ja projekte tehakse ka Emili eelkoolis. Lapsed õpivad oma mõtteid ja ideid väljendama ning õppeaasta lõpuks on õpilased aktiivsed kuulajad, kes kaaslase jutu kohta lisaküsimusi küsivad ja suudavad aktsepteerida, et mõtleme ning tegutseme erinevates olukordades erinevalt.

Kas iga laps peaks eelkoolis käima?

Eelkoolis võiks kindlasti käia laps, kes pole olnud lasteaias või kellel võib kooliga kohanemine kauem aega võtta, soovitavad õpetajad. Ka need

lapsed, kes on iseloomult häbelikumad või ärevamad, saavad eelkoolist vajalikku tuge. Kaja Belials selgitab, et muutusi, mis lasteaiast kooli üle­minekuga kaasneb, on nii palju, et ärevamatel lastel võib olla sellega keeruline toime tulla. Laps tunneb end kindlamalt, kui ta juba teab, mis teda ees ootab.

Muidugi tegeletakse igas eelkoolis ka lugemise-kirjutamise-arvutamise õppimisega. See aitab kodus pingeid vähendada, kui laps vanematega tähti-numbreid harjutada ei soovi.

Aga kui tulevane koolijüts saab lasteaias väga ilusti hakkama, õpetajad ütlevad, et areng on eakohane ja ta on kooliks valmis, pole eelkooli vaja, räägivad Emili kooli spetsialistid.

Kodused ülesanded on vajalik osa õppeprotsessist See, kui palju koduseid ülesandeid tegema peab, on eelkooliti erinev. „Seaduse järgi ei ole esimeses klassis lubatud kodutööde andmine ja me ei pea seda vajalikuks ka eelkoolis. Lapse peamine ülesanne selles vanuses

EELKOOL on mängides õppida paremini tundma iseennast ja maailma. Kui laps aga vajab lisaharjutamist mõne vilumuse omandamiseks, võib ülesanded kokku leppida individuaalselt,“ sõnab M ­ aria Kurisoo.

Kolme eelkooli juhtimise kogemusega Kaja Belialsi sõnul on aga kodused tööd väga vajalik osa õppeprotsessist. „Esiteks tekib niimoodi õpi­ harjumus, teiseks võib õpitu kahe tunni vahel meelest minna, kolmandaks on oluline, et laps omandaks harjumuse alustatu lõpule viia ja saada tehtud tööst eduelamus,“ loetleb ta.

Väga oluline on ka koduste koolirütmiga harjutamise aspekt: lapse jaoks on tähtis, et ema-isa oleks tema eelkooli tegemistest huvitatud ja kursis sellega, mida laps õpib. Perekonna tugi ja huvi on lapse jaoks suurim motivaator!

Kõige olulisem ongi see, et laps saaks eelkoolist eduelamuse ja kindlustunde, et koolis on tore – nii on suurele muutusele vastu minna palju vahvam ja julgem! l

Eelkooli valimise olulised nüansid n Logistika – kas kooli asukoht ja tundide toimu­ mise ajad sobivad perele. Eelkool kestab tavaliselt läbi ühe õppeaasta, nii et kui logistika on väga eba­ mugav, siis on see suur lisakoormus. n Kooli väärtused – kas need klapivad pere väärtus­ te ja ootustega. Näiteks Emili eelkoolis tegeletak­ se lisaks lugemisele-kirjutamisele-arvutamisele ka ­filosofeerimise ning koostöö tegemisega. Kas see on vanema jaoks oluline? n Millisesse kooli laps läheb – tihti valitakse eel­ kool koolis, kuhu laps soovib ka 1. klassi minna. See on väga mõistlik, sest siis on ees juba tuttavad näod ja harjumuspärane koolimaja. Tõenäoliselt kannab eelkool ka samu väärtusi, mis sama kooli algkool. n Õpperühmade suurus – väiksemas rühmas on õpetajal võimalus arvestada iga lapse individuaal­ seid vajadusi ja iseärasusi ning laps saab rohkem vajalikku tuge, sest õpetajal on tema jaoks päriselt aega. n Kas vanem tohib kaasa tulla – kui tegu on väga äreva lapsega, kellel on keeruline muutustega ko­ haneda, võib eelkoolist uurida, kas vanem tohib esi­ mesel tunnil lapsele toeks olla. See on mõnikord va­ jalik, et laps tunneks ennast turvaliselt ja usaldaks õpetajat - nii saab ta peagi aru, et eelkooli tegevu­ sed on talle jõukohased, ja järgmistesse tundidesse julgeb ta juba üksi tulla.

Valmistu kooliks nutikalt!

Kooliasjad uuele ringile

Kõik kooliks vajaliku leiad teiselt ringilt.

Hoiad keskkonda ja hoiad kokku.

17

uuskasutus.ee

kauplust üle Eesti

RAHATARKUS

MILJONINEIU: meie kodus polnud taskurahaga seoses mingeid reegleid

ERAKOGU

Kuidas õpetada lastele rahatarkust? Miljonineiu räägib, kuidas see tema peres käis. | TEKST: TEELE TEDER |

Millised reeglid olid sinu kodus lastele raha andmisega?

Minu kodus ei olnud absoluutselt mitte mingisuguseid reegleid seoses lastele raha andmisega. Kui minul või õdedel oli raha vaja, siis lihtsalt küsisime vanematelt ja raha ka saime. Mäletan hästi, kuidas koolis oli küsitlus sellel teemal, kui palju umbes kuus vanemad taskuraha annavad. Mina tõesti ei osanud vastata, sest ei arvutanud kunagi kokku, kui palju raha küsisin ega ka seda, kui palju kulutasin. Seega varieerus taskuraha saamine olenevalt kuust.

Milline oli sinu suhe rahaga lapsepõlves?

Minu perel ei olnud rahaga muresid, kui väike olin. Seega oli suhe rahaga vägagi positiivne. Ma sain loomulikult aru sellest, et raha ei kasva puu otsas, mida mulle tegelikult väga tihti öeldi. Iga kord, kui läksin isalt raha küsima, vastas ta naerdes: „Kas minu otsaette on kirjutatud „pank“?“ Sain aru ka sellest, et ega see raha niisama meie perre tulnud ja tegelikult on vaja ka vaeva näha.

Kui nüüd tundub, et ma ei teadnud rahast midagi, siis nii see ikkagi ei olnud. Minu ema oli tubli rahasäästja ja õpetas, et olenemata raha olemasolust võiks ikkagi kulutused läbi mõelda. Tema õpetussõnad ja teguviisid on minuga kaasas siiani. Jagan ka enda Instagrami kontol seda, kuidas leian eri viise, et rohkem raha säästa ja investeerida.

24

KOOLI!

Kes on Miljonineiu?

Investor, õpetaja, ettevõtja ja raha­ tarkuse jagaja. Ta on lõpetanud Tar­ tu Ülikooli bakalaureuseõppe ma­ jandusteaduse eriala cum laude. Ta alustas investeerimisega 2019. aas­ ta kevadel, kui paigutas esimesed sada eurot LHV Kasvukontole. Nagu ka nimi ütleb, on tema eesmärgiks jõuda miljonilise investeerimisport­ fellini, selle nimel pingutades jagab ta samal ajal rahatarkust ning inspi­ reerib teisi investeerima.

Millised reeglid ja põhimõtted said seoses rahaga kaasa lapsepõlvest?

Ma arvan, et reeglid ja põhimõtted seoses rahaga olen tegelikult suuresti ise kujundanud, uurides erinevaid arusaamu, mis minu tuttavatel seoses rahaga on. Mind on kasvatatud põhimõttega, et hea palga teenimiseks tuleb väga hästi õppida. Seega olin mina koolipingis alati suurepä-

rane õpilane, kõik kodutööd olid tehtud ja tunnistustel ainult viied. Minu vana­isa ütles selle peale alati naljatledes: „Nii igav tunnistus. Vaata, et järgmine aasta ikka põnevam oleks.“ Täna näen aga seda, et väga head hinded ei mängi suurt rolli kõrge palga saamisel.

See on üks põhimõte, mille olen seega ise ümber kujundanud.

Olen õnnelik selle üle, et olen oma vanematelt saanud mõtteviisi, mille järgi on küll raha säästmine oluline, kuid sama oluline on elu ka nautida. Kuigi innustan ise inimesi säästma ja leidma erinevaid kategooriaid, mille pealt üldse oleks võimalik veidi rohkem säästa, siis tegelikult toon nende tähelepanu ka sellele, kui oluline on protsessi nautida.

Mida pered võiksid seoses rahaga lastele kindlasti õpetada?

Absoluutselt kõike tuleks õpetada.

Arvan, et lapsi võiks kaasata võimalikult varakult rahateemadesse. Lastele võiks rääkida sellest, kuidas vanemad raha teenivad ja kui palju kulub näiteks poes toidule. Miks mitte planeerida menüüd koos lapsega ja vaadata pärast poeskäiku, kui palju nädala­ menüü tervele perele maksma läks.

Neid teemasid on võimalik selgitada ka mänguliselt, näiteks mängides lapsega poodi.

Samuti võiks rääkida raha säästmisest ja investeerimisest. Kui laps saab iga kuu kindla summa tasku­raha, võiks teda õpetada raha kõrvale panema, et ta saaks endale mingi aja pärast osta säästetud raha eest midagi meele­pärast. Olen üldiselt arvamusel, et iga juba põhikoolis õppiv laps võiks taskuraha saada, et ta tunnetaks raha väärtust.

Kui lapsevanem investeerib, saab kaasata last sellesse teemasse, näidates, kuidas on võimalik omada tükikest ettevõttest. Taaskord saab läheneda mänguliselt, õpetades lapsele investeerimist läbi „Cashy“ rahatarkuse mängu või kinnisvarateemasid läbi juba kõigile tuntud „Monopoli“. Mänge on tegelikult palju rohkem ehk iga lapsevanem leiab kindlasti sobiliku.

Kõige olulisem on aga lihtsalt rahast rääkida ja käituda vastavalt räägitule. Kui ei luba enda lapsel poest nänni osta, siis ei peaks ka ise seda ostukorvi panema. l

REKLAAM

UJUMISOSKUS PÄÄSTAB ELUSID

NIISUTAV NÄOPUHASTUS

Iga inimene väärib, et ta oskaks ujuda. Iga päev upub maailmas umbes 1000 inimest, kuid uuringud tõestavad, et neid surmasid on võimalik ära hoida. Selleks on vaja, et üha rohkem inimesi õpiks ujuma.

Speedo hakkas tugevalt veeturvalisuse projektidesse panustama enam kui kümne aasta eest ning tänaseks on partnerite abil jõutud enam kui 600 000 inimeseni. „Hea uudis on see, et suurt osa õnnetustest on võimalik ära hoida. Seetõttu teemegi koostööd maailma juhtivate veeohutusekspertide ja päästeorganisatsioonidega. Koos oleme aidanud päästa tuhandeid elusid,“ selgitab Rob Brown, kes vastutab Speedos ühiskondlike projektide eest.

Näiteks on viimastel aastatel edukalt sujunud koostöö Kambodžaga, kus Speedo toel on ujuma õpetatud sadu lapsi ja täiskasvanuid.

Rikkalikult niisutav Novaclear Hydro näopesuvaht hüaluroonhappega puhastab naha põhjalikult mustusest ja meigist, jättes naha värskeks, siledaks ja puhtaks. Silikoonhari aitab eemaldada surnud rakke ja avada ummistunud poore, parandab toimeainete imendumist ning masseerib õrnalt, ergutades vereringet. Vaht sisaldab kahte tüüpi hüaluroonhapet – keskmise molekulmassiga hüaluroonhape tagab kohese niisutava efekti, madala molekulmassiga kindlustab nahale pikaajalise ja sügavuti niisutuse.

Riisiekstrakt hoiab ära naha kuivuse ning allantoiin rahustab ärritunud nahka. Sobib igale nahatüübile, eriti hästi kuivale ja pindkuivale nahale.

Dermatoloogiliselt testitud, sobib ka tundlikule nahale.

100 ml 11,26 €. Müügil Apotheka ja Südameapteegi apteekides ja e-apteegis ning e-poodides apothekabeauty.ee, mylook.ee ja purecosmetics.ee

KEERA VISTRIKELE SELG! ISDIN Acniben kehasprei on loodud seljal ja teistes raskesti ligipääsetavates kehapiirkondades olevate vistrikega võitlemiseks. Kiiresti kuivav kehasprei tungib pooridesse ja aitab kontrollida liigset rasueritust. Tänu salitsüül- ja glükoolhappe tõhusale koostoimele uuendab koorimise abil naha pindmisi rakke. Pudeli 360° aplikaator-pump muudab pihustamise lihtsaks ja mugavaks, sest pihustussüsteem toimib ka pudelit tagurpidi hoides.

KOREA SALAT Särtsakas salat Salvestilt, mis viib maitsemeeled otse Aasia maadesse!

Aasia köögi klassikasse kuuluv uus ja eristuv koreapärane porgandisalat on vürtsika toidu armastajatele tuntud retsept, mis on palju populaarsust kogunud maailma eri paikades. Vürtsikas ja särtsakas maitsekombinatsioon sisaldab tšillit, küüslauku ja paljusid erinevaid vürtse, mis teevad salati suurepäraseks lisandiks grillitud liha, kala ja ka taimetoidu kõrvale. Korea porgandisalat sobib hästi tänu oma taimsetele koostisosadele ka veganitele.

Leia Salvesti koreapärane porgandisalat suurimatest poekettidest ja täienda oma toitu vürtsikate maitseelamustega.

Head isu!

150 ml 22,75 €. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis, Südameapteegi e-apteegis ning e-poodides apothekabeauty.ee, loverte.com, mylook.ee ja sinuteek.ee

MUUTI ÖKOLOOGILISEST TOORAINEST SMUUTID LASTELE! Mõnus MUUTI smuuti sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks või trennieelseks snäkiks ning tänu mugavale pakendile on lapsel seda hea kooli, lasteaeda või trenni kaasa võtta! MUUTI smuutid on valmistatud üksnes ökoloogilisest toorainest, ei ole lisatud suhkrut ega soola.

Sortimendis leidub kaheksa toodet, mille seast igaüks endale kindlasti lemmiku leiab. Vaata lisa salvest.ee.

Cute Cat

Parim stardikomplekt kooliteed alustavale lapsele!

Loop Plus komplekti kuuluvad ranits, 16-osaline täidetud pinal, ümar pliiatsikott ja sussikott.

Loop ranitsad kaaluvad vähem kui 1 kg!

Green Rex

Ballet Love

Blue Shark

Funky Horse

Stabiilne konstruktsioon ja klassikaline taskute jaotus võimaldavad lastel hoida head ülevaadet oma koolitarvetest ning neid kiiresti organiseerida.

Perfektsed viltpliiatsid

vÄrViLiSe PäEvA lOoMiSeKs!

PELIKAN COMBINO loomapiltidega viltpliiatsid, jäme ots, 9 värvi

PELIKAN COLORELLA viltpliiatsid, pintselots, 10 värvi

PELIKAN COLORELLA STAR viltpliiatsid, 24 värvi (sealhulgas 6 pastelset)

Mängi, õpi või tööta, meie mööbliga on kõik võimalik!

KÕIK TÖÖLAUAD JA -TOOLID KOODIGA PERE20

-20% *Pakkumine kehtib normaalhinnaga toodetele, kui ostusumma on vähemalt 50€. Soodustus kehtib kuni 31.08.2023.

TALLINN, Pärnu mnt 139F • TARTU, Aardla 108

www.isku.ee

KOOLILAPSE TUBA

KUI LASTEAIALAPSEST SAAB

KOOLILAPS

ehk Kuidas kujundada koolilapse tuba? „Kõik, mis on lapse magamistoas – mänguasjad, raamatud, isegi voodi –, võib koolitööst kõrvale juhtida,“ ütleb sisearhitekt Brit Tamme. Seetõttu soovitab ta lapse tuppa luua tsoonid erinevate tegevuste jaoks. | TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK |

S

elleks, et aidata noortel õppuritel keskenduda, oleks hea, kui õppimise, mängimise ja magamise jaoks oleks tuppa loodud erinevad tsoonid. Funktsiooni­põhine ruumijaotus on lihtne viis igapäevaellu rutiini ja järjepidevust lisada.

Erinevaid alasid on hea tuppa tekitada näiteks sirmide, ruumijagajate või riiulitega. Siin on sisearhitekti soovitused lapse toa kujundamiseks.

Mänguala Kindlasti peab värske koolijütsi tuppa jääma ruumi mängimiseks. Koolitee algus ei tähenda veel, et mänguasjad

kohe kõrvale jäetakse. Näiteks saab mänguala määratleda, lisades sinna avatud riiulid või spetsiaalselt lelude jaoks mõeldud hoiustamissüsteemi. Nii tekib mängimiseks spetsiaalne ala ja mänguasjad ei valgu üle terve ruumi. Et tuba oleks lihtsam korras hoida, on soovitatav avatud riiulile lisada läbipaistvad kastid või korvid.

See lihtne süsteem hõlbustab korra hoidmist ja asjade omale kohale tagasi panemist. Lisaks sellele võib siltide või piltide kasutamine hoiukonteineritel aidata lapsel tuvastada, kuhu iga mänguasi kuulub. Kui aga mängimisest välja kasvatakse, saab teismeline juba ise otsustada, mida mängunurgaga toas peale hakata.

Magamisala Kuna tegu on siiski magamistoaga, peab sinna ära mahtuma hubane voodi, kus laps saaks end pärast pikka päeva välja puhata. Eriti oluline on mõnus magamisnurk juhul, kui tuba jagatakse õdede-vendadega. Voodi ja selle ümbrus võiks sellisel juhul funktsioneerida eraldi ruumina, mis on lapse enda oma. Privaatse ruumi tekitamiseks saab kasutada näiteks kardinaid või sirme, mis jagavad toa mitmeks osaks. Magamis- ja puhkamisala eraldamine on oluline ka kvaliteetse une tagamiseks, sest aitab ära hoida voodis mängimise või õppimise.

KOOLI! 29

KOOLILAPSE TUBA

Loo tuppa ka hubane lugemisnurk

Õige kõrgusega laud ja tool

Hea nipp laste lugemuse suurendamiseks on sisse sea­ da spetsiaalne lugemisnurk.

Lugemisnurk peaks olema hubane ja hästi valgustatud koht, kus olemine on tehtud võimalikult mugavaks. Luge­ misnurga võiks täita lapse lemmikraamatutega ja miks mitte lisada ka raamatutege­ lastest kujukesi või fotosid, et muuta lugemine elavamaks.

Õppimis- ja lugemisala Kindla õppimiskoha olemasolu on väga tähtis. Ideaalis võiks see asetseda akna lähedal või kohas, kus on palju loomulikku valgust. Oluline on ka see, et nii tool kui ka laud vastaksid lapse suurusele ja oleksid mugavad. Kui laua taga istumine on ebamugav, on tõenäoline, et kuigi kaua seal koolitööga tegeleda ei taheta. Samuti on oluline paigutada keskendumiseks mõeldud tsoon eemale kärast ja sagimisest.

Nooremate laste puhul ei pruugi oma toas õppimiskoha olemasolu isegi nii tähtis olla, sest tihti õpitakse koos vanematega köögilaua taga või mõnes muus kohas. Vanemate laste puhul tuleb mängu juba privaatsuse soovimine ja siis on enda toas kindla õppimiskoha omamine tähtsam. Seega ei tähenda õppimiskoht kindlat kirjutuslauda ega tooli enda toas, vaid kohta, kus tegeletakse ainult õppimisega ning muid segavaid faktoreid pole.

Jäta ruumi kasvamiseks Lisaks tuleks alati arvestada sellega, et lapsed kasvad ja arenevad väga kiiresti. Lastetubade kujundamisel ei tasu seetõttu kasutada toone ega mööblit, mis aasta-paari pärast lapsele enam meeldida ei pruugi ja siis ümbertegemist vajavad. Näiteks ei ole mõtet investeerida multikategelaste teemalisse mööblisse või tapeeti, samuti väsitakse kiiresti erksatest seinavärvidest.

30

KOOLI!

Vale istumisased võib kaasa tuua terviseprobleeme, mõjuda halvas­ ti lapse rühile ja põhjustada kes­ kendumisvõime langust. Seetõttu on õige kõrgusega laua ja tooli va­ limine väga oluline. Kõige parem oleks lapsele hankida ergonoomili­ ne mööbel, mille kõrgust saab koos lapsega kasvamisega muuta.

Selle asemel võiks valida ruumi põhielementide, näiteks seinte, põranda ja suuremate mööbliesemete puhul neutraalsed või mitmekülgsed värvilahendused. See annab ajatu fooni, mida saab hõlpsasti täiendada ajutiste aktsentide ja aksessuaaridega.

Lisades temaatilisi elemente näiteks vaipade, kardinate, patjade või voodipesu näol, saab lapse lemmikvärvid ja -teemad sisse viia nii, et neid on võimalik kergesti välja vahetada, kui lapse eelistused muutuvad. l

Tooli soovitatav kõrgus vastavalt vanusele: Lastele vanuses 6-9 peab tooli istme kõrgus olema põrandast 35 cm.

Lastele vanuses 9-12 peab tooli istme kõrgus olema põrandast 40 cm.

Lastele alates vanusest 12 peab tooli istme kõrgus olema põrandast vähemalt 45 cm.

Kirjutuslaua soovitatav kõrgus vastavalt vanusele: Lastele vanuses 6-9 peab lauapinna kõrgus olema 55 cm.

Lastele vanuses 9-12 peab lauapinna kõrgus olema 63 cm.

Lastele alates vanusest 12 peab lauapinna kõrgus olema umbes 71 cm.

Allikas: qualityclassrooms.ca

Kooli- ja trenniriided puhtaks tervislikult Koodiga KOOLI kogu kaup -10%

KOOLIRIIDED

STIILSELT KOOLIPINKI: mida koolilapsele selga panna?

Koolivarustus ei piirdu vaid õpikute ja värvipliiatsitega. Muu hulgas tuleb kooliminejaga võtta ette riidepoodide külastus, et asendada lasteaia garderoob kooli omaga. Aga mida valida: mugav, trendikas või akadeemiline? | TEKST: HEDVIG KAING FOTOD: SHUTTERSTOCK |

RIIDED Kui veel mõnikümmend aastat tagasi nägid õppurid koolivormis kõik ühesugused välja, siis nüüd võib juba esimeses klassis märgata trenditeadlikkuse kõrget taset. Mida aeg edasi, seda vabamaks muutuvad reeglid, kuidas koolis riietuda. Nii mõneski koolis on aga praeguseni ette nähtud ka koolivorm, mida suur osa haridusasutusi e ­ elistab, et hoida au sees akadeemilist joont. Seega tasub enne harjumuspärast poodlemisretke veenduda, kas kool on ette andnud kriteeriumid, mille alusel riideid soetada. Koolivormi tellimine algab enamasti 1. septembri ootuses juba sellele eelneva suve alguses – selleks tasub valmis olla. Üldjuhul soovitatakse panna lapsed riidesse neutraalsetes toonides ja viisakalt – hästi sobivad näiteks teksapüksid ning ühetoonilised särgid. Õnneks valmistatakse neid ka mugavatest ja venivatest materjalidest, millega on hea ringi joosta.

Koolis toimuvad lastel

ka liikumistunnid, kuid sinna koolivormis ei lasta. Enne spordipoodidesse tormamist uuri koolilt, millistes liikumistundides laps käima hakkab, kas üldfüüsilistes ja pallimängutundides või mängitakse koolis ka tennist ja tantsitakse?

Seda teades on lihtsam otsustada, millised püksid ja pusad poest valida.

JALATSID Jalanõusid soetama hakates tuleks silmas pidada, et laps veedab nendes pikki päevi – koolipingis istudes ja vahetundides ringi joostes. Seepärast võiksid kooli­lapse sise­jalanõud olla hingavad ja mugavad.

Algkoolilapsele tasub sisejalanõudeks valida kas sandaalid, kingad või hingavamad tennised, mis püsivad jalas ja toetavad jalavõlvi. Viimane on väiksemate laste puhul oluline tähelepanek, sest nende jalg alles areneb ja vajab tervislikuks kujunemiseks toetust.

Tihtipeale on nii, et

mida vanemaks laps saab, seda olulisemaks muutub talle jalanõude puhul nende moekus ning sandaalidele öeldakse mingist vanusest alates kategooriline ei. Sellise vanuse saabudes tasub vaatama hakata hingavamate tenniste poole, et lapsel oleks jalanõudest rõõmu, kuid need säilitaksid ka oma funktsionaalsuse.

Liikumistundideks tuleb lisaks sisejalanõudele varuda eraldi spordi­ jalanõud, mis sportlike tegevuste ajal jalgu ei põruta ning lasevad vabalt liikuda.

Kuigi igaks spordialaks on välja töötatud spetsiaalsed jalatsid, piisab ühest paarist jooksutossudest tubasteks ja teisest õues toimuvateks liikumistundideks.

EHK SIIS: • eelista universaalset ja neutraalset, et särgid ja püksid või seelikud omavahel kombineerides kokku sobiksid ning koolis õpikeskkonna hõngu tekkele kaasa aitaksid; • vajadusel kooskõlasta kooliga enne poodi minekut koolivormi ja liikumisriiete vajadus.

NIPIKE! Kuna laps kipub koolivormist kiiresti välja kasvama, uuri võimalust mõne sama kooli lapse­ vanemaga koolivormi vahetust teha – nii saab säästa, hoida taaskasutades loodust ja teha heameelt mõnele oma lapse koolikaaslasele! l

KOOLI! 33

KOOLIKOTT

VALI KOOLIKOTT JA PINAL lapse vajaduste järgi

Esimesse klassi minemise ootuses on lapse jaoks palju põnevust ja elevust. Koolitee sujuvamaks kulgemiseks tuleb välja valida ka esimene koolikott ja koolitarbed. Siit saad kiire ülevaate, mida ja miks eelistada võiks, et kirju valiku hulgast oleks lihtsam otsust langetada. | TEKST: HEDVIG KAING FOTOD: SHUTTERSTOCK |

KOOLIKOTI VALIMINE Õppevahendite kaasas kandmiseks tuleks valida lapsele kott vanuse järgi.

Kooliteed alustavale lapsele on soovituslik soetada ranits, mis mahutaks ära aabitsa ja muud õpikud, toetades samal ajal tema rühti. Vormi hoidva seljakotiga on kergem kooli­tarbeid kaasas kanda ja need koormavad raskuse all olevat keha vähem. Poodides leiduvaid ranitsaid müüakse tihtipeale kõik-ühes-komplektina. Nii saab ühe ostuga kaasa sama disainiga pinali, mis on vildikate, pliiatsite ja muude vajalike tarvikutega juba täidetud, ning spordikoti liikumistundide jaoks.

Ranitsast kasvatakse välja tavaliselt juba algkooli lõpuks, mil kandiline kott hakkab populaarsust kaotama ja õppijal tekib huvi uue koti soetamise vastu. Lapse aktiivsuse toetamiseks saab edasi vaadata veidi pehmemaid seljakotte, mille sisu on eraldatud mitmeks jaoks: ühte saab panna õpikud, teise spordiriided, mõnes väiksemas sahtlis hoida pinalit, kalkulaatorit, isiklikke asju jne. Sedasi ei pea noor tassima mitut kotti korraga ja koolist huviringi liikumine on vabam ning mugavam. Pehmema vormiga seljakotti valides tasub arvesse võtta lapse pikkust ja füüsilist võimekust, et ei valitaks liiga suurt ega rasket kotti. Ükskõik millise koolikoti puhul on hingav seljaosa oluline faktor, mida jälgida. Kui selja ja koti vahelt käib õhk läbi, ei teki sinna higist niiskust ning haigestumise tõenäosus on väiksem.

34

KOOLI!

Mida üks pinal sisaldada võiks? Ü ht l a s i võ i k s ko o l i ko t t o l l a ilmastiku­kindel, et koolitarbed vihma korral kahjustada ei saaks ning õpikuid saaksid järgmisel aastal kasutada ka teised. Mõnda kooli tuleb viia ka sisejalanõude hoiukott, mis võiks, vastupidi, olla hoopis hingav ja avatud, sest pikki päevi jalas olnud jalanõud võivad umbses keskkonnas haisema hakata ning ebameeldivaks muutuda.

ALGKOOL: • paar harilikku pliiatsit (soovitatav HB tugevus); • kustukumm; • teritaja; • joonlaud, mis mahub pinalisse; • värvipliiatsid; • viltpliiatsid; • liimipulk.

Alates PÕHIKOOLIST võiks lisanduda: • pastapliiats (sinine või must tint); • korrektor; • pikem joonlaud.

PINAL JA SELLE SISU Pinalit on üldjuhul soetada lihtsam kui valida seljakotti. Nagu eelpool mainitud, on ranitsaga kaasas oleva pinaliga ka see mure lahendatud. Pinalid on aga spetsiaalselt disainitud algkooli noortele: need on jaotatud erinevateks sektsioonideks ja igale asjale leidub oma koht. Selline disain annab lapsele võimaluse õppida oma asju korda seadma ja õigele kohale tagasi panema. See aga ei tähenda, et sektsioonpinalit ka vanema kooliastme noored kasutada ei võiks.

Teise variandina võib valida pinali, mille saab täita oma vajaduste järgi. Seda varianti tasub kaaluda, kui ollakse kooliga juba sealmaal, kus pinali sisu ei piirdu enam hulga värvipliiatsite ega vildikatega, vaid lisanduvad pastakad ja korrektorid. Tühja pinalit saab valida kas ühe või mitme eraldatud sahtliga – selle üle saab aga otsustada koolilaps ise enda mugavust ja vajadusi silmas pidades ning pinali tarvikute hulka arvestades. l

ESIMENE TELEFON

Kas hakkad lapsele esimest

nutitelefoni ostma?

Hulk koolieelikuid töötlevad oma vanemaid üksjagu, et nemadki jõuaks kord arusaamisele – nutitelefon on koolielus olulisem kui abijoonega vihik. Mobiil tuleb lapse argipäeva koolielus kindlasti. Millal ja milline, jääb vanema otsustada. | TOIMETAS: SVEN SULA | | FOTO: SHUTTERSTOCK |

N

utitelefon annab lapsele võimaluse pääseda unistuste maale – internetti. Lapsevanema ülesandeks jääb enne seda hoolikalt kaaluda, kas laps on mobiilseks eluks küps. Tuleb läbi mõelda, kuidas ta seal hakkama saab ja missuguste vahenditega ta esimesi samme sel käänulisel teel turvaliseks teha. Hea koht selle uurimiseks on koduleht targaltinternetis.ee.

Jättes kõrvale kõikvõimalikud ohud ja komistuskohad, on nutitelefon tegelikult lapsevanemale heaks lapsega suhtlemise vahendiks. Erinevate rakenduste kaudu on võimalik hoida pilku peal mitte üksnes hinnetel, vaid ka sellel, kas võsuke jõuab õigel ajal kooli, huviringidesse ja koju. Muretsemist nende asjade pärast jääb kindlasti vähemaks. Seetõttu võiks esimesel telefonil olla sama operatsioonisüsteem kui ema-isa telefonil. See võimaldab luua perel lihtsamini ühise nutimaailma, milles on kergem ja turvalisem toimetada.

Vali käe järgi Oma vana telefoni lapsele andmine

36

KOOLI!

võib küll rahalises mõttes olla hea plaan, kuid sageli see ei toimi. Telefoni hakkavad kasutama palju väiksemad käed kui täiskasvanul. Suure ekraaniga nutitelefon võib tunduda äge, kuid lapse jaoks ei pruugi see kasutusmugavuse poolest olla just kõige praktilisem lähenemine.

Liiga suur telefon kukub tihti maha – suvel sageli murule, aga kodus WC kahhelpõrandale või maandub trepiastmetele. Mugava suurusega mobiiliga, mis mahub ka hõlpsamini taskusse, on lood teised. Rohkem tasub pöörata tähelepanu ekraani laiusele.

Kuna puudub igasugune garantii, et telefon jääb kooliaasta lõpuni terveks, võiks esimene nutifon olla keskmise hinnaga. Odavamate telefonide funktsionaalsusest, mis ei erine just palju kallimate omadest, piisab lapsele küll.

Kaitse telefoni, palju suudad Mobiilid elavad lastega sama tormilist elu. Õnneks saab telefoni kaitsta mitmel moel. Kindlasti tuleks paigaldada ekraanile kaitseklaas ja ümbris.

Viimaseid on palju erinevaid ja paraku on nii, et mida tõhusam ümbris

valida, seda ebamugavam on tele­foni kasutada. Just seetõttu pole märkmikku meenutavad ümbrised just kõige populaarsemad. Turvalisemad aga kindlasti, sest kaanega kaetud ekraan ei saa niipalju kotis kriimustada ja võtab olulise osa enda kanda löögist, mille seade saab nii-­öelda näoli maha kukkudes.

Reeglid paika Kõige lihtsam viis, kuidas lapse telefonis viibimise aega piirata, on leppida kokku pere ühised reeglid. Siin pole midagi parata – ka endal tuleb kannatada, sest kui ema-isa lõputult telefonis passivad, siis miks ei tohi seda teha laps. Reegleid, mida paika panna, on oma­jagu. Lihtsamad neist on näiteks, et peresisestele kõnedele vastatakse alati, telefoni sõbraga ei jaga, tundmatuid numbreid vastu ei võta jne. Õppige ka perega koos, milliseid pilte ja postitusi on sobilik üles laadida, ning rääkige, miks on hea mõte kasutada ekraaniaja kontrollimise rakendust. l

Allikas: Tech-Wonders

Nutikale õppurile Head hinnad.

Kaup kohe olemas.

E-poest kaup kätte 2 päevaga.

www.klick.ee Klick Eesti Klick Eesti AS TALLINN: Viru keskus, Kristiine keskus, Rocca Al Mare keskus, Ülemiste keskus, Järve keskus, Lasnamäe Centrum; TARTU: Tasku keskus, Lõunakeskus, kaubanduskeskus Eeden; HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja; JÕHVI: Pargi keskus; KURESSAARE: Auriga keskus; NARVA: Fama keskus; PAIDE: Paide Selver; PÄRNU: Kaubamajakas; RAKVERE: Põhjakeskus; RAPLA: Rappeli keskus; VALGA: Valga Maxima; VILJANDI: Viljandi Centrum; VÕRU: Kagukeskus.

SISUTURUNDUS

Las uus kooliaasta algab soodsalt ja moodsalt Humana on alati lähedal

K

oolialgus võib olla kulukas periood nii õpilasele, lapsevanemale kui õpetajale, kuid tehes tarku tarbimisvalikuid ning eelistades teise ringi kaupu, võib kooliaasta alata korraga nii soodsalt kui moodsalt. Üheteistkümnes Eesti linnas asuvad Humana kauplused pakuvad laia valiku kaupu kogu perele. Lisaks rõivastele on müügil jalatsid, kodutekstiil, mänguasjad, kotid. Perepoodide kõrval leiab Tallinnast kaks retrohõngulise kaubavalikuga vintage Humana kauplust.

Eriti populaarsed perioodid on Humana kauplustes soodusmüügid ja uue kaubavaliku päevad. Uue kauba päevad toimuvad Humana kauplustes iga viie nädala ning Humana 2 kauplustes iga kahe nädala tagant. Kaupa lisatakse jooksvalt juurde aga iga päev. Soodusperioodid on alati vahetult enne uue kauba päevi ning siis võib endale uue lemmikkostüümi saada euro või isegi 50 sendi eest.

Leia 23 kaupluse seast oma lemmik!

Suuna seismajäänud riided uuele ringile

Riiete kogumisvõrgustik paljudes linnades ja piirkondades annab igaühele võimaluse tema jaoks ebavajalikud rõivad uuele ringile suunata. Kasutuskõlblikku asja ei tasu ju niisama prügisse visata. Humana sorteerimiskeskuses antakse uus elu 95%-le kogutud esemetest. Põhiosa läbisorteeritud riietest ja muust kaubast läheb korduvkasutusse, 15% ümbertöötlusse. Vaid 5% konteinerisse toodud esemetest on nii halvas seisus, et neid enam taaskasutada ei saa.

Näiteks ei sobi konteinerisse lagunenud jalatsid, katkised mänguasjad, värvine või niiske tekstiilese.

Aastas kogutakse riidekonteineritega 2000 tonni riideannetusi, päästes need prügilasse sattumast.

Teise ringi riietest on kasu

Korduvkasutusel on palju plusse nii inimese kui keskkonna jaoks. Riiete eluea pikendamine on hea keskkonnale, sest väheneb nõudlus uute riiete tootmise ja seeläbi uute loodusressursside kasutuselevõtu järele. Ei ole vaja ammutada naftat polüestrist pusade jaoks ega kasta puuvillapõõsaid T-särkide tarbeks.

Teise ringi tarbija jaoks on oluline see, et esemed on läbinud kvaliteedikontrolli – eelmise kandja käes ei katkenud õmblused ega tuhmunud värv. Samuti on rõivastest välja pestud tootmise ja transpordi käigus lisatud värvained ja teised kemikaalid, muutes rõivad ohutumaks igaühele. Nii on taaskasutus tervislik maakerale ja inimesele. Teise ringi poodide kaubavalik erineb tavapoodide valikust, andes kandjale võimaluse näidata oma unikaalset ja keskkonnasõbralikku stiili.

Humana – säästad raha, säästad loodust, oled isikupärane!

Modellid: Maikel, Kätlin, Elise-Maria, Sakshi, Fotograaf: Merili Magi

humanae.ee

LEMMIKLOOM

Lemmikloomaga kasvamine

on nii rõõm kui ka vastutus Kersti Õunapuu ja tema kaks tütart on terve elu elanud koos lemmikloomadega. Koerad, kassid, sisalik, siil, kalad – kõik on nende kodus elust rõõmu tundnud. Kuid mida tähendab elu koos lemmikloomadega, mis on rõõmud ja mured? Sellest räägivad Kersti ja tema noorem, just gümnaasiumi lõpetanud tütar Nora. | TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU |

N

ora sai oma esimese lemmiklooma – kassi nimega Harley, kui ta oli viieaastane, paar kuud pärast seda võeti perre koer, Prantsuse buldog Happy.

Nora, kas said loomadega kohe sõbraks?

Ikka! Harley kriimustas mind kogu aeg, aga ikka armastasin teda. Armastan siiamaani.

Sellest ajast oledki elanud kogu aeg loomadega koos. Kas arvad, et jääd eluaeg loomi pidama?

Kindla peale! Loomad on nii head seltsilised.

Milliseid lemmikloomi sul veel olnud on?

Mul on olnud ka habeagaam ja Aafrika kääbussiil. Ja kalad, nemad on praegugi.

Mis looma soovitad lapsele esimeseks lemmikuks?

Kass ja koer ongi kõige sobivamad. Kui aga neid ei saa mingil põhjusel võtta, näiteks allergia pärast, sobib hästi hamster. Temaga on lihtne:

KOOLI! 39

LEMMIKLOOM ­ aned talle süüa ja juua ning kop ristad pesa. Sisalik või muu eksootiline loom sobib pigem siis, kui oled juba 14-15, et ise vastutad ja otsustad, kas suudad hoolitseda sellise lemmiku eest. Eksootilistel loomadel peab lisaks toitmisele ja pesa koristamisele kontrollima, et temperatuur oleks õige, samuti tuleb iga kuu tagant vahetada soojus- ja UV-lambi pirne. Lapsel on raske sellest kõigest aru saada ja järge pidada.

Kas kohe, kui perre võetakse lemmikloom, tuleks paika panna ka lapse kohustused?

Kersti: Võiks küll, vähemalt tuleks talle selgeks teha looma vajadused. Kui perre võetakse lemmikloom, tuleb ta ju perre – kõik peavad tema eest hoolitsema. Loom kasvatab lapses hoolimist ja kannatlikkust – see on väga oluline.

Nora: Kõigile pereliikmetele tuleb kohustusi juurde. Sina ise ju ka sööd, pesed hambaid iga päev – looma eest hoolitsemine peab muutuma osaks sinu rutiinist.

Kersti, sinu kui ema perspektiivist – kui palju on loomadega koos kasvamine sinu lapsi mõjutanud?

Väga palju! See arendab lapses kohusetunnet ja vastutust – näiteks kui tema ülesanne on jälgida, et looma veekauss oleks alati värske veega täidetud. Kui pead seda jälgima iga päev, on see suur ülesanne ja muutub rutiiniks. Kui lapsel ei teki seda rutiini, juhtubki see, et mingi hetk võtavad vanemad kasvatuse üle.

Kuidas soovitate käituda, kui laps väga tahab lemmiklooma võtta ja lubab tema eest ise hoolitseda, aga vanemad tegelikult looma ei soovi? Kas siis tasub lapsele loom tuua?

Nora: Ühe mu tuttava väike vend tahtis väga koera, aga vanemad ütlesid, et ei võta, sest me teame, et sul pole püsivust. Lõpuks vanemad pakkusid kompromissi, et võtame teo ja siis vaatame – kui püsivust on, tuleb perre ka koer. Mingi aja poiss hoolitses, aga siis hakkas unustama teole süüa anda. Vanemad said aru, et laps ei saa ikkagi hakkama.

Kersti: Kahjuks ongi nii, et kui laps ikka väga-väga tahab looma ja vanemad mitte, siis pole mõtet võtta – sest kui lapsel pole kannatlikkust, pead varsti lemmiku eest ise hoolitsema hakkama. Või siis tõesti alustada teost või raagritsikast. Kui laps saab hakkama, võib juba järgmisena perre tuua näiteks hamstri ja siis koera.

Kui perre võetakse lemmikloom, kuidas see pere elu muudab? Millele peab enne lemmiklooma võtmist mõtlema?

Kersti: Kõigepealt tuleb endale otsa vaadata: kas sa oled aktiivne või rahulik inimene, kas sa oled kärsitu, kas sa reisid palju, kas sa elad korteris või majas? Seal on nii palju nüansse.

40

KOOLI!

LEMMIKLOOM võta lemmiklooma. Kui sul aga on hea tugivõrgustik, on kõik hästi. Kui me viimati Noraga nädalaks reisile läksime, jäid koju kass, koer, sisalik ja kalad ning meil oli tõsine armee abistajaid: tütar Laura, tema elukaaslane ning veel minu ema ja isa ning õde ja õetütar.

Nora: Eriti palju on loomahoidjal tööd, kui sul on eksootiline lemmik.

Sel puhul pead sa kindlaks tegema näiteks ka selle, kas su looma hoidja on nõus andma talle elustoitu. Koera ja kassiga on palju lihtsam.

Nora: Jah, kõigepealt pead uurima, milline loom sulle sobib. Kui plaanid mingi looma võtta, siis alati enne hari end selle konkreetse lemmiku või näiteks koeratõu suhtes – vaata videoid, loe artikleid ja raamatuid. Näiteks kassid on väga iseseisvad, kuid ükski uks majas ei tohi kinni olla – ta mõtleb ju, et see on minu kodu, mu territoorium. Ta võib paista ükskõikne, kuid talle meeldib, kui sa talle tähelepanu pöörad ja lubad tal enda voodis magada. Või koera puhul – pead arvestama, et suur koer tahab rohkem jalutamist kui väike, pikakarvaline vajab rohkem kammimist ja pesemist jne. Lisaks on osa loomi öise eluviisiga, näiteks siil ja närilised. Minule sobis väga hästi, kui siil öösel ringi müttas ja krabistas, see oli mulle nagu unelaul, aga kõikidele ei pruugi see sobida.

Kersti: Lisaks pead sa alati arvestama, et kui võtad lemmiklooma, ei saa lihtsalt nädalaks kodust ära minna. Sa ei saa teha spontaanseid nädalavahetuse plaane, et nüüd sõidan Tartusse näiteks. Sul on kohustus. Kui sul pole lähedasi, kes su looma saavad või tahavad hoida, siis lihtsalt ära

42

KOOLI!

Enne looma võtmist pead ikka kõik väga hoolega läbi mõtlema.

Sisalikku tõesti toidu suhtes ümber ei õpeta, kohanema peavad nii omanik kui ka hoidja. Ongi ju nii, et koeri saab treenida, kassegi veidi, aga eksootilisi loomi mitte. Sisalikule ei saa öelda, et sitsi ...

No r a : E i s a a !

Enne looma võtmist pead ikka väga hoolega läbi mõtlema, kas tahad looma, kes on sulle sõbra eest või kes on lihtsalt sinuga.

Kersti: Siiliga oligi meil nii, et ta oli selline natuke pahur ja turtsus, aga sisalik oli kohe käppapidi klaasi peal, kui ma tuppa tulin, et võta mind välja. Saba ta muidugi päris ei liputa nagu koer, aga ikka reageerib. Siilil oli täiesti kama kaks!

Aga asi pole ainult liigis. Alati tuleb enne lemmiklooma valimist arvestada ka sellega, et isegi kui võtad teatud iseloomuomadustega tegelase, on iga loom ikkagi erinev ja sa kunagi ei tea, milliseks ta kujuneb. Võlusõna on pühendumus. Kas sa oled valmis oma loomale pühenduma just sellisena, nagu ta on? Kui võtad lemmiklooma, pead iga päev ja tund temaga arvestama – sa ei saa teda kunagi ära unustada. Ta on kogu aeg sinuga. Ja kui ei ole, pead teadma, et ta on hoitud. l

Eesti Lastekirjanduse Keskuse huviringid hooajal 2023/2024 LOOVKIRJUTAMINE

Lõbusad tegelased, põnevad tegevuspaigad, ootamatud süžeepöörded, lustakad riimid ja palju muud - üheskoos kirjutame mitmesuguseid tekste, räägime raamatutest, jagame kogemusi ning anname kirjutatule vahetut tagasisidet.

Vanus 3.–6. kl - juhendab lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein Vanus 4.–9. kl - juhendab lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola

KOOMIKSIRING

Eesti koomiksikunstnike käe all saab selgeks lugude jutustamine pildiridade abil.

Vanus 3.–6. kl - juhendavad kunstnikud Elina Sildre ja Kristel Maamägi

ILLUSTRATSIOONIRING

Illustratsiooniringis saab joonistada, maalida, ehitada, pildistada, teha multikaid ja filme, rääkida lugusid pildiga ja pildi juurde, tutvuda raamatute ja illustratsioonikunstiga, saada osa põnevatest näitustest Eesti ja välismaa tippillustraatoritelt ning arutleda nähtu üle.

Juhendab autor ja illustraator Kertu Sillaste Vanus 1.–3. kl Vanus 4.–9. kl Uus! Vanus 16-26. a, suurema huviga kunstihuvilistele noortele (40 eur/kuu)

E-LOOVKIRJUTAMINE üle ilma!

Üheskoos luuakse põnevaid fantaasiamaailmu, lustakaid tegelasi, toredaid riime ja ootamatuid süžeepöördeid.

Osalema on oodatud kirjutamishuvilised lapsed üle kogu Eesti ja miks mitte mujaltki maailmast!

Vanus 3.–6. kl - juhendavad lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, lastekirjanik ja stsenarist Liis Sein ning autor ja illustraator Kertu Sillaste.

Huviringide tasu 25 € /kuu.

Info ja registreerimine liina@elk.ee või tel 617 7661

Uuri lisa elk.ee

Eesti Lastekirjanduse Keskus asub Tallinna vanalinnas, aadressil Pikk 73.

Ajutegevuse toetamiseks õppimis- ja käitumisprobleemide korral AITAB PARANDADA TÄHELEPANU JA KESKENDUMISVÕIMET 1, 2 pikendades tähelepanu kestvust ja suurendades keskendumisvõimet AITAB PARANDADA ÕPPIMISVÕIMET 3 näiteks nagu lugemine, kirjutamine ja joonistamine TOETAB AJUTEGEVUST 4 varustades aju asendamatute rasvhapetega (EPA, DHA ja GLA)

Vaniljemaitseline vedelik 200 ml

Närimiskapslid N180 maasikamaitseline, magusainega KASUTAMINE: sobib lastele alates 3. eluaastast ja täiskasvanutele.

Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana.

Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

1. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr. 2007;28(2):82-91. 2. Sinn N et al. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26.

3. Richardson AJ et al. Pediatrics. 2005 May;115(5):1360-6. 4. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27.

Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa

EQUA-05.23

Mida teha, kui laps ei taha

VAIMNE TERVIS

kooli minna?

Laps keeldub hommikul riietumast ja kodust väljumast. Nutab ja kaebab kõhuvalu üle. Vahel helistab ka vanemale tööle ja ütleb, et tuli koolist ära, sest kõht on lahti. Tegemist on tüüpilise näitega koolihirmust. | TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK |

E

namasti saab koolihirm alguse kergemast koolitõrkest – laps lihtsalt ei taha lasteaeda või kooli minna, tunneb selle suhtes vastumeelsust. Kui lapse murega ei tegeleta, võib see süveneda ja välja kujuneda selline koolihirm, mille all kannatavad nii lapse vaimne ja füüsiline tervis kui ka õppimine. Rohkem esineb koolihirmu kooliastme alguses

ja lõpus, näiteks lasteaiast kooli minnes, põhi­kooli alguses ja lõpus, gümnaasiumi alguses.

Koolihirmu põhjused Koolitõrget võib põhjustada mõni konkreetne asjaolu, mis koolis lapsele vastumeelne on – näiteks õpetaja, kellega ta läbi ei saa; õppeaine, mis hästi välja ei tule; hirm klassikaaslaste ees narriks jääda, söögivahetund,

kus on surve süüa võõrast toitu; klassiruumi asukohta muutumine jms. Vanemad lapsed ja noored võivad tunda hirmu suhtlemis- või sooritussituatsioonide ees. Näiteks klassi ees vastamine, mõni kehalise kasvatuse ülesanne, test või kontrolltöö, kohtumised võõraste inimestega, järgmise klassiruumi otsimine jne.

Vahel ei olegi tõrke põhjus koolis, vaid hoopis kodus. On lapsi, kes

KOOLI! 45

VAIMNE TERVIS väldivad kooli, et saada endale oluliste täiskasvanute, näiteks oma vanemate tähelepanu. Väiksematel lastel (näiteks lasteaias) võib olla kartus vanematest lahkuda. Suuremate laste puhul võib mõjuda peres toimunud sündmus (vanemate lahutus, pereliikme haigus, trauma).

Koolihirmu tagajärjed Vahel märkavad täiskasvanud koolihirmu alles siis, kui see on juba põhjustanud tagajärgi: füüsilisi vaevusi (pidevad pea-, kõhu-, kurguvalud, palavik, sage pissimine või öine voodimärgamine), meeleolumuutusi, ärevust, küünte närimist, keskendumisja mäluprobleeme, agressiivsust või apaatsust, ebakindlust ja enesehinnangu langust, õpiraskusi ja õppe­ edukuse langust.

Tõsine koolifoobia võib põhjustada tüüpilisi hirmule omaseid füüsilisi sümptomeid – hingeldamist, südame rütmihäireid, higistamist, iiveldust, kogelemist jt kõnehäireid, värinaid ja tõmblust.

Kusjuures kõik koolitõrke ja -hirmu füüsilised sümptomid, sealhulgas hommikune kõhu- või peavalu, on päriselt olemas. Laps ei valeta valu kohta, et koolist puududa, vaid koolihirm tekitabki temas füüsilist valu.

Lapse muret pisendada ei tohi Kooliga seotud vastumeelsust või kartust ei tohi kunagi alahinnata. Lapsele ei tohi öelda: „Jäta nüüd, see pole mingi probleem.“ On küll: see on sinu lapse jaoks suur probleem. Ei aita ka jutt, kui tore on koolis käia ja kui vahva on lapse kool. Tuleb välja selgitada, miks kooliminek lapsele vastumeelne on.

Lapsel ei tohiks võimaldada kooliminekut vältida, sest nii probleem ainult süveneb. Lumepall läheb veerema: mida rohkem laps puudub, seda suuremaks kasvab hirm, mida rohkem laps puudub, seda enam jääb ta maha õppimises, mis omakorda tekitab kooli­tõrget. Seega on oluline toetada koolis edasi käimist ja jõuda võimalikult kiiresti jälile probleemi põhjusele.

Kuidas hirmust üle saada?

Kui lapse hirmul pole tegelikult alust,

46

KOOLI!

see on irratsionaalne, aitab hirmust rääkimine - selle sõnades väljendamine, hirmu ratsionaalsuse kahtluse alla seadmine ja mõtteviisi muutmine. Oletame, et muidu hea õpilane kardab väga koolitöös põruda. Saate läbi rääkida, et kui laps tööks valmistub, on väga väike tõenäosus läbi kukkuda. Kui aga hinne tulebki kehv, mis siis tegelikult juhtub? Mitte midagi halba! Mõnikord on hinne veidi kõrgem, teinekord veidi madalam, see on täiesti normaalne.

Kui hirm on ratsionaalne, sellel on tegelik alus, aitab seda leevendada selle põhjustega tegelemine. Näiteks võib laps karta koolitöös põrumist, kui õppetöö ei olegi talle jõukohane. Siis tuleb rääkida lapse õpetajate, kooli eripedagoogiga ja leida lapsele jõukohasemad viisid hariduse andmiseks – näiteks individuaalne õppekava. Teiseks näiteks võib tuua olukorra, kus last on kiusatud ja ta kardab uuesti pilkamisobjektiks saada.

Pelgalt hirmu läbi rääkimisest ei piisa, vaja on tegeleda ka kiusamise tõkestamisega.

Vanem võiks alati toetada lapse enesekindlust: „Ma saan aru, et sul on praegu raske, sa oled kurb ja kardad.

See on okei – kõik inimesed, nii täiskasvanud kui ka lapsed, tunnevad vahel kurbust või hirmu. Sa oled vapper ja püüdlik, ma aitan sind ja üheskoos saame sellest murest üle.“ l Allikas: Haridus- ja Noorteameti blogi

13 küsimust

Kuidas su lapsel koolis tegelikult läks?

Kui küsida lapselt lihtsalt: „Kuidas koolis läks?“, vastab ta tavaliselt: „Hästi“ või „Normaalselt“. Tihtipeale sellega vestlus ka piirdub. Selleks, et välja selgitada, mis koolis tegelikult toimus, kuidas laps end koolis tunneb ja kuidas tal päriselt läheb, on parem küsida avatud küsimusi. Küsige üht neist küsimustest iga päev!

1. Mis oli parim/halvim asi, mis täna koolis juhtus?

2. Mis sind täna naerma ajas?

3. Milline klassiruum või koht sul­ le koolis kõige rohkem meeldib?

4. Kas sa aitasid täna kedagi? Kui­ das? Kas keegi aitas sind täna?

5. Mis oli kõige huvitavam asi, mida sa täna õppisid?

6. Kellega neist klassikaaslastest, kellega sa muidu läbi ei käi, ta­ haksid sa vahetunnis mängida?

7. Mida sa tahaksid koolis rohkem õppida? Mida sa tahaksid koolis vähem õppida/teha?

8. Mis täna söögiks oli?

9. Mis on sel aastal teistmoodi/pa­ remini/kehvemini kui eelmisel aastal?

10. Mis oli täna sinu jaoks raske? Mis sul täna eriti hästi välja tuli?

11. Milline oleks sinu unistuste kooli­ päev?

12. Millist osa koolipäevast sa tavali­ selt kõige rohkem ootad?

13. Kui sa peaksid terve nädala jook­ sul kogu aeg samas tunnis käima, siis mis tund see oleks?

Allikas: Pere ja Kodu

ÕPIME LÄBI MÄNGU! KOOLITUSED, TAVAKÜLASTUSED, SÜNNIPÄEVAD, ISADEPÄEVAPEOD, JÕULUPEOD jm.

ka tee 84 a, Ta llin n. ww w.l as tel iik lus pa rk. ee Ka da

NÜÜD K KLASSIÕHTA UD! Laste Ufopark on elamusterohke sünnipäevade pidamise koht, alates 7a lastele, kus rännak viib meid kosmosesse. Hämaras valgus- ja heliefektidega kosmoseruumis sõidetakse ringi elektriliste põrkeufodega.

Sõita saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud (kuni 100 kg).

www.lasteufopark.ee

Kadaka tee 84a, Tallinn.

LAPSE SÜNNIPÄEV

Oh, oli see alles lahe

sünnipäev!

Koolilaste sünnipäevad muutuvad üha mitmekesisemaks ja värvikamaks ning nende korraldamiseks leidub rohkelt võimalusi. Mälestusväärne sünnipäevapidu võiks olla aktiivne, põnev ja tekitada sünnipäevalapses emotsiooni „Oh, oli see alles lahe sünnipäev“. | TEKST: HEDVIG KAING FOTOD: SHUTTERSTOCK |

E

t ka oma lapsele sellist kogemust pakkuda, korraldage pidu koos, kaasates teda organiseerimisel otsuste langetamisse.

KUIDAS KORRALDADA LAPSELE SÜNNIPÄEVAPIDU? l Koosta lapsega külaliste ­nimekiri Alustuseks on hea koostada lapsega nimekiri inimestest, keda sünnipäevale kutsute, et saada ülevaade oodatavast rahvahulgast, kes peopaika ära võiks mahtuda. Kuid võib ka vastupidi: valida välja peopaiga ja selle põhjal külaliste arvu üle otsustada. l Pange paika asukoht Asukoha valikul tasub arvesse võtta lapse enda huvi ja soovi, et pidu talle huvitav oleks ja rõõmu tooks. Samuti mängib rolli aastaaeg, mil pidu korraldate. Talvisel ajal on välipidude läbiviimine palju keerulisem, kui organiseerida tubaseid tegevusi, kuid ka ühine suusatamine on põnev variant. l Vali toitlustus Sünnipäeva sujuvamaks möödumiseks on võimalik kohvikutest või peolaua paketi pakkujatelt tellida valmissöögid peopaika kohale. Nii ei pea ise mõtlema, mida lauale panna. Muidugi saab laua edukalt katta ka koduste vahendi-

tega ja teha ettevalmistusi koos sünnipäevalapsega, et ta saaks osa söögi valmistamise protsessist ning lauale jõuaks vaid lemmiktoidud. See oleks samuti hea kvaliteetaeg lapsega.

Toitlustuse alla kuulub ka kook, millelt sünnipäevalaulu saatel küünlaid puhuda. Valmiskooke saab nii poodidest kui ka kondiitriäridest, kuid ise valmistatud lihtne küpsisetort on alati turvaline valik. Suurema peo puhul on tellimisvõimaluse kasutamine kindlasti vähem ajakulukas ja lihtsam.

Peo pikkus võiks vastavalt vanusele jääda kolme tunni ringi. Ka peopaikade pakutavad broneeringud on enam-­ vähem sama kestusega. See on koolilapse sünnipäevaks optimaalne pikkus, mille jooksul jõuab mängida ja ka kooki süüa.

ASUKOHAD l Mängutoad Mängutuba on hea koht, kus sünnipäevapidu korraldada, sest laste lõbustamise eest kannab hoolt mängutoapoolne korraldaja, organiseerida jäävad vaid toit ja külalised. Suuremate mängutubade juures on enamasti eraldi söömiseks mõeldud toad, mis on mängualast eraldatud - seal saavad

KOOLI! 49

Kiviõli pakub 6 päeva nädalas ägedaid tegevusi tervele perele, alates pesamunadest, kes astuvad alles oma esimesi samme, kuni vanavanavanemateni välja.

Tuubirajad, ronimispark, paadid, autod, “tulekahju” kustutamine, päris ehtsad miniekskavaatorid, tõukerattad, mäetipust algavad rattarajad ja palju muud. Vapramatele Eesti pikim trosslaskumine – 600 meetrit!

vanemad rahulikumalt olla. Ka batuudikeskused on sama ülesehitusega ja seal võivad lõbutseda vanemadki. l Veekeskused Eestis on palju veekeskuseid ja spaasid, kus on võimalik korraldada sünnipäevaks üks suur veepidu basseinide ja torude keskel. Sellisel juhul tasub silmas pidada, et lapsed oleks teadlikud veeohutusest ja piisavalt suured keskuse külastamiseks. Veekeskus, kus pakutakse sünnipäevapakette, hoolitseb sageli ka söögi eest. Sedasi on eriti mõnus minna kohale ja nautida pidu peaaegu sama mugavalt kui külalised.

Kohvik, kust saab korraliku lõunasöögi või hoopis jahutava joogi või jäätise.

Suvehooaeg kestab kuni 29. augustini teisipäevast pühapäevani 11.00–19.00 Vaata lähemalt seikluskeskus.ee

l Muuseumipidu Eestimaa eri paigus leidub palju põnevaid muuseume, mis pakuvad võimalust korraldada oma ruumides üritusi ja muuseumituuri. Klassikaliste muuseumide kõrval on mitmed kujundatud ka interaktiivseks. Erinevate tegevuste läbi tegemine muuseumialal annab lisaks lõbule õppimisvõimaluse, mistõttu on hariv külastus koolilastele eriti hea valik.

VÄLIPEOD Kui laps on sündinud soojemal aastaajal, saab korraldada peo õues. Värskes õhus pidu organiseerides saab külalistega koos veeta mõnusa päeva. Koristamise vaeva on samuti veidi vähem ja muretsema ei pea ka natukese toidu maha pudisemise pärast, sest väike puru ei tee loodusele kahju. l Metsamatkad Koolilapsele looduse tutvustamiseks saab minna grupiga metsamatkale, kus õpitakse tundma taimi, loomi ja looduse olemust meie ümber. Tänapäevase suure linnastumise tõttu viibib üha vähem lapsi looduslikus keskkonnas ega tea sellest eriti midagi, mistõttu on oluline neile näidata, mis peale ekraanide veel siin ilmas eksisteerib ja meid elus hoiab. Pärast metsatiiru saab mõnel grillimisalal koos süüa ja metsamänge mängida. Kui metsa tutvustada ja mänge ise õpetada ei oska, võib selleks palgata või kutsuda mõne teadjama inimese. l Loomaaed või minifarmid Suure loomaarmastaja võib sünnipäeva puhul viia sõpradega loomaaeda eksootilisi elukaid vaatama. Kui loomad on nähtud, saab mõnel murulapil piknikut pidada või loomaaiaga läbi rääkides nende ruumides kooki süüa.

LAPSE SÜNNIPÄEV Võrreldes loomaaedadega, kus loomad on klaasi taga peidus ja neile ligi ei pääse, leidub Eestis ka minifarme ning pisemaid koduloomaaedu, kuhu saab loomadele pai tegema ja nendega mängima minna.

Mõlemad variandid on väga head aktiivsed tegevused, kuid loomadega koos toimetamine ja hullamine võivad mõjuda märksa meeldejäävamalt kui klaasitaguste loomade vaatamine. Loomadel on teatavasti lastele ka rõõmu toov ja rahustav mõju, mispärast võiks see kogemus jääda elukestvaks mälestuseks.

KODUNE PIDU Kui soovid sünnipäevapidu korraldada kodus, loo sellest meeldejääv koduhoovipidu. Hoovipeol saab laste lõbustamiseks läbi viia mitmeid välimänge, mida on võimalik vihmase ilmaga ka toas ette võtta. Kui tunned, et kamba laste meelelahutamine on muule korraldusele liig, saab palgata inimese, kes terve peo vältel laste meelelahutamise eest hoolitseb ja neid tegevuses hoiab. Veelgi suurema rõõmu tekitamiseks võib ka külla kutsuda sünnipäevalapse lemmikmultika- või raamatutegelase, et kinkida lapsele kohtumine oma iidoliga.

Tubaseks peoks on võimalik kohale kutsuda pidu korraldama ja juhtima mõne oma ala spetsialisti, kelle käe all saab meisterdada, savi voolida või hoopis koduste vahenditega lühifilmi teha. Andes vastutuse meelelahutuse eest ära, võib pidu tulla lastele meeldejäävam ja põnevam, sest nendega tegeleb keegi uus ning põnev.

Lapsele sünnipäevapidu korraldades tasub olla loov ja avatud. Unistage lapsega suurelt ja kui mõni idee pole tehtav, siis leidlik alternatiiv pakub talle vähemalt sama palju rõõmu. Kokkuvõttes loeb lapsele kõige rohkem see, et ta saab sõpradega koos midagi lahedat teha ja hiljem kooki süüa. Vahvat sünnipäevapeo korraldamist! l

PRAKTILISED SOOVITUSED

Praktilised nõuanded, kuidas toetada 5-7-aastase lugema ja kirjutama õppimist Lapsed õpivad lugema ja kirjutama keskmiselt 5–7-aastasena, kuid ettevalmistumine selleks algab palju varem. Lugemis- ja kirjutamisraskusi on väga oluline ennetada, sest need on kõige levinumad õpiraskuste põhjustajad esimeses klassis. | TEKST: RAJALEIDA FOTO: SHUTTERSTOCK |

H

aridus- ja Noorteameti Rajaleidja logopeedid annavad soovitusi, kuidas toetada last lugema ja kirjutama õppimisel.

Arenda lapse tajusid Lapse nägemis- ja ruumitaju saab arendada erinevate tegevuste abil: sarnasuste ja erinevuste leidmine, reastamine suuruse või mõne muu tunnuse alusel jne. Kuulmis- ja rütmitaju arengut toetab näiteks salmide lugemine koos käteliigutuste, -plaksude või rütmipillide mängimisega. Sõnalise mälu arendamiseks tasuks lapsel paluda korrata erinevaid sõnaridu, lauseid ja luuletusi.

Väga oluline on ka peenmotoorika ja silma-­käe koostöö harjutamine. Siin on abiks mosaiikide kokkupanemine ja mustriridade tegemine. Ka paljude laste lemmiktegevused, nagu joonistamine, värvimine, voolimine ja rebimine, on olulise tähtsusega peen­ motoorika arendamisel.

Pööra tähelepanu eeloskustele Enne, kui laps õpib lugema ja kirjutama, peab ta omandama lugemise ja kirjutamise eeloskused. Need on tähtede tundmine, häälimine, häälik­ analüüs ja teistest pikema hääliku eristamine sõnas. n TÄHT on see, mida me näeme ja kirjutame. n HÄÄLIK on see, mida me hääldame ja kuuleme. Täht on hääliku märk

52

KOOLI!

kirjas. Sõnas ISA on kolm häälikut ja kolm tähte. Sõnas VAAS on kolm häälikut ja neli tähte – pika hääliku kirjutame kahe tähega. n HÄÄLIMINE on sõna sujuv, hääliku kaupa hääldamine (EMA: ee-mm-aa). Häälimisel tuleb öelda häälikuid nii, nagu me neid kuuleme ja ütleme, mitte nimetada tähti (ISA: ii-ss-aa, mitte: ii-ess-aa).

Topelttähti häälitakse ühe häälikuna (SOOL: ss-oo-ll, mitte ss-oooo-ll). n HÄÄLIKANALÜÜS on häälikute eristamine ja nende järjekorra määramine (mis häälikuga algab sõna EMA?). n HÄÄLIKUPIKKUSE ERISTAMINE on sõnas teistest häälikutest pikema hääliku tajumine, üles leidmine (mis häälik kõlab sõnas SIIL teistest pikemalt?).

Lugemise ja kirjutamise eeloskuste arendamiseks tasub lapsel tekitada huvi lugemise vastu. Koos võib käia raamatukogus raamatuid valimas, tänaval jalutades ühiselt reklaame või autode numbrimärke lugeda. Lapsele raamatuid ette lugedes võiks ka selgitada sõnade ja loetu tähendust. Tähtede õppimist innustab koos lapsega juba õpitud tähtedest sõnade ja nimede ladumine. Last saab kirjutama ärgitada näiteks jõuluvanale kingi­soovide nimekirja või vanaemale sünnipäeva­ kaarti saatma õhutades. ­Harjutada tasuks järjest pikemate sõnaridade ja lausete kordamist, samuti võiks sõnu

koos häälida ning õpetada last ka iseseisvalt häälima. Proovida tasuks häälikute eristamist ja häälikute järje­ korra määramist sõnades (kui kuuled i-d, tee käteplaks: m-e-a-i-o-i). Lisaks tasub last õpetada sõnade erinevusi ja sarnasusi märkama (kell ja koll – mille poolest on need sõnad erinevad, mille poolest sarnased?).

Milline peaks olema koolimineva lapse lugemis- ja kirjutamisoskus?

Koolimineja oskab kuulda ja kuulata, näha ja vaadata - tal on valmisolek õppimiseks. Selles vanuses laps häälib õigesti ühe- ja kahesilbilisi sõnu, eristab kuulmise teel kõlalt sarnaseid sõnu (karu - taru), oskab sõnades muuta või ära jätta häälikuid, saada uusi sõnu (tuba ja uba) ning ka häälikupikkuse muutmise teel uusi sõnu tekitada (lamas ja lammas). Ka riimuvate sõnade leidmine ja moodustamine on juba jõukohane (vaal-kaal).

Laps peaks suutma eristada häälikupikkusi ja korrata eri vältes sõnade ridu (tibu-tipu-tippu). Kooliminev laps tunneb ja oskab kirjutada enamikku tähti ja kirjutab lühikesi sõnu üldjuhul õigesti. Lapsel tuleb välja tähtedest ja silpidest sõnade moodustamine (LI, NA – NALI, LINA). Oskama peaks veerida või lugeda ühe-kahesilbilisi sõnu.

Ka lühikeste lihtsate lausete lugemine on enamasti juba jõukohane, samuti peaks ta saama loetust aru ja suutma vastata küsimustele. l

VABA AEG

Kuidas

lapsed õue saada?

Õues veedetud aeg ei edenda mitte ainult füüsilist tervist, vaid suurendab ka vaimset heaolu ja soodustab sügavamat sidet loodusega. Tihtipeale võib aga keeruline olla lapsi nutitelefonist ja televiisorist eemale saada.

Mida siis ette võtta, et lapsed õue läheks? | TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK |

Näita head eeskuju Kõige parem viis, kuidas lastele uusi harjumusi õpetada, on hea eeskuju näitamine. Kui nad näevad, et vanemad veedavad looduses hea meelega aega ja naudivad seda, võib see ka neile külge hakata. Võtke perega ette väike matk, külastage kodulähedasi metsaradu või rabasid, veetke võimalusel aega aias või käige jalgratastega sõitmas. Õues olles väljendage julgelt oma rõõmu värskest õhust, ümbritseva keskkonna ilust ja vabaduse tundest, mida õues viibimine kaasa toob.

Teie siiras vaimustus ja rõõm on nakkav ning köidab laste tähelepanu ja tekitab uudishimu.

Aiatöid tehes on hea pakkuda lastele võimalust kaasa aidata. Näiteks võiks neile meeldida vooliku või kaste­ kannuga peenraid kasta või värskeid puu- ja köögivilju korjata. Kui kaasate

54

KOOLI!

nad mõtestatud tegevusse õues, loote ühiseid kogemusi ja kujundate ühte­ kuuluvustunnet.

Pidage meeles, et lapsed on tähele­ panelikud vaatlejad ja kipuvad jäljendama käitumist, millega kokku puutuvad. Kui nad näevad, et te tõesti naudite õues tegutsemist, tekib neil suurema tõenäosusega positiivne seos loodusega. Teie eeskuju ei innusta neid mitte ainult rohkem aega õues veetma, vaid kasvatab ka elukestvat armastust looduse vastu.

Õueoaas Selleks, et innustada lapsi õues aega veetma, oleks hea, kui neil oleks oma ala, kus õuemänge mängida. Aiaga majapidamistes võiks hoovinurka sisse seada õueala, mis vastaks lapse vanusele ja soovidele. Väiksematele võiks seal kindlasti olla liivakast, ronimis-

puu ja kiiged. Veidi suurematele võiks anda kätte oma pisikese peenrakasti, kuhu nad saaks ise oma äranägemise järgi taimi kasvama panna. Nii õpib laps selle kogemuse kaudu aiandust ja näeb oma töö vilju. Linnakorteris saab peenra­kasti asendada väikese potiga aknalaual ja õueala pargiga.

Selleks, et õues olemist veel põnevamaks muuta, võiks välja mõelda ka vahvaid õuemänge, nagu näiteks aardejaht, putukate tuvastamine või puulehtede aabitsa koostamine. Sellised tegevused lisavad põnevust, muutes looduse uurimise veelgi ahvatlevamaks.

Mõistlikud ekraaniaja piirangud Tänapäeva digiajastul on kõige olulisem aga leida tasakaal ekraaniaja ja vabaõhutegevuse vahel. Mõistlike ekraaniaja piirangute seadmine võib aidata lastel arendada tervislikumat suhet tehnoloogiaga ja anda neile piisavalt võimalusi õues aja veetmiseks.

Kehtestage ekraaniajaga seoses selged suunised ja piirid. Arutage neid piiranguid lastega ja selgitage nende põhjuseid. Aidake neil mõista, et liigne ekraaniaeg võib avaldada negatiivset mõju nende tervisele, heaolule ja üldisele arengule. Näiteks võiks sisse seada süsteemi, kus ekraaniaeg teenitakse välja, veetes aega vabas õhus. Ära ei tohi aga unustada seda, et kuigi reeglid ja piirid on olulised, tuleb neid siiski vahel kohandada ning ümber mõtestada. Kokkulepped peaksid alati ajaga kaasas käima ja lapse sirgudes tuleb need üle vaadata. l Allikad: greenkidcrafts.com, onlypassionatecuriosity.com

HARRASTUSVÕIMLEMINE RÜHMVÕIMLEMINE ILUVÕIMLEMINE AKROVÕIMLEMINE DAAMIDE VÕIMLEMINE

Igale lapsele jõukohane treening!

Võistlusspordi huvilistele katsed augustis.

Jälgi www.piruett.ee lehte!

www.piruett.ee tel 6463 659 Tatari 58 Tallinn

Rohkem infot e-poes: shop.meditsiinigrupp.ee TASUTA TRANSPORT!

KOOLILAPS KÖÖGIS

Köögis

on vahva!

Siinsed maitsvad ampsud on sobilikud just nendeks hetkedeks, kui koolilaps tahab endale ise kodus kerge eine valmistada. Lihtsalt ja kiiresti valmivate roogade retseptid on pärit raamatust „Lapsed köögis“. | TEKST JA FOTOD: LIA VIRKUS, ANNA-LIISA VIRKUS, ALVAR ANDRES VIRKUS, PILLE ENDEN, ERIK ENDEN |

Singivrapp

Lemmikute lemmik pasta carbonara

Lihtsas kooreses singipeekonikastmes makaronid maitsevad imehead. Kasutasime siin pennesid, viltu lõigatud otsaga makarone, mille nimi tähendab tõlkes sulge. Vahel võib lisada ka kirsstomateid, nii on midagi värsket juures. Muide, sellest roast ei ütle ära vanemadki!

Kogu maailmas on hästi populaarseks saanud komme mähkida või rullida toiduained õhukesse tainalehte ja süüa näppude vahelt. Hea oleks hoida kodus alati varuks pakk tortiljasid, millest saab kiirelt maitsva suupiste, pakkides sinna kasvõi kartulisalatit.

4

15 min

• 250 g pennet

1

5 min

• 1 tortilja • 2 rohelise lehtsalati lehte • 2 kuhjaga sl ürdi- või küüslaugumaitselist toorjuustu • veerand punast (või kollast) paprikat • 1 marineeritud kurk • 3 viilu sinki • 1 sl hapukoort • hakitud murulauku 1. Määri tortilja peale pool toorjuustust. Laota peale salatilehed.

2. Lõika paprika, kurk ja sink kuubikuteks, sega hapukoore, ülejäänud toorjuustu ja murulauguga.

Tõsta segu tortilja keskele.

3. Keera üks tortiljaots täidise peale, pigista näppudega kergelt kokku ja keera rulliks.

4. Lõika tortilja diagonaalselt pooleks. Söö kohe.

Kaste: • 150 g sinki • 1 pakk (150 g) toorsuitsupeekonit • 200 g kirsstomateid • 1 pakk (200 ml) vahukoort • soola, pipart • serveerimiseks murulauku 1. Keeda penned rohkes vees pehmeks (vt keetmisaega pakendilt), nõruta ja vala potti tagasi.

2. Samal ajal, kui makaronid keevad, lõika peekon ribadeks ja pruunista kuival pannil.

3. Lisa ribastatud sink ja kuumuta veel minut aega.

4. Kalla peale koor ja kuumuta keemiseni. Seejärel lisa pooleks lõigatud kirsstomatid.

5. Vala kaste nõrutatud pastale ja sega läbi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Puista üle hakitud murulauguga.

KOOLI! 57

KOOLILAPS KÖÖGIS

Lihtne köögiviljasalat See salat koosneb lihtsatest igapäevastest köögiviljadest, mida koduaias, poes või külmkapis ikka leidub. Maitsvale salatile lisab mahlasust õunamahla-õlikaste.

4 • • • • •

15 min

1 kollane ja 1 punane paprika pool väiksemat kapsapead pool värsket pikka kurki 4 tomatit 2 porgandit

Kaste: • 4 sl oliiviõli • 5 väikest värsket tillioksa • 4 sl õuna- või 2 sl sidrunimahla • soola, musta pipart 1. Puhasta ja ribasta paprikad.

Lõika kapsas peenikesteks ribadeks.

2. Lõika pestud kurk viiludeks ja seejärel ribadeks, tomatid sektoriteks.

3. Viimasena koori porgandid ning riivi suure riiviga. Sega kohe teiste salatiainetega, et porgand õhu käes seistes ei tumeneks.

Sega kõik kätega segamini suuremas kausis või vaagnal.

4. Sega õuna- või sidrunimahl, õli ja hakitud till kastmeks, maitsesta soola-pipraga. Kalla kaste salatile ning kaunista värske tillioksaga.

Värviline puuviljasalat Puuviljasalat sobib mis tahes lõunavõi õhtusöögi lõpetuseks. Kasuta marju ja puuvilju, mida kodus leidub või mis rohkem meeldivad. Konservide puhul vaata kindlasti, et vili oleks omas mahlas.

8

15–20 min

• • • •

4 õuna 4 banaani 1 suur purk virsikukompotti 150 g maasikaid (värskeid või külmutatud) või mandariinikompotti või mandariine • 1–2 dl apelsinimahla 1. Koori õunad ja banaanid, lõika hästi väikesteks kuubikuteks.

2. Nõruta virsikud ja tükelda. Värsked maasikad lõika samuti tükkideks, külmutatud pane tervena või lõika pooleks. Kui kasutad mandariine, koori viljad, eralda sektoriteks ning poolita need. Väga maitsev on salat ka mandariinikompotiga.

3. Sega puuviljad kausis kergelt läbi, vala peale kompotivedelik ja veidi mahla ning ongi magustoit valmis.

58

KOOLI!

Mängu Saar on Skandinaavia stiilis minimalistlik, kaasaegne mängumaa.

UUS! Avame a 3. toa Lasugustis namäel.

Aega bro saab juba neerida praegu.

Tule Rocca või Kopli Mängu Saarele tööpäeviti mängima!

• Mängutoad töötavad iseteeninduse meetodil.

• Lahtiolekuajad leiad meie kodulehelt.

• Kodulehelt saad mugavalt osta Mängu Saare külastamiseks e-pileti.

Meie ruumid sobivad suurepäraselt lapsele peo korraldamiseks!

Vaata, milline tuba sobib Sinu peo korraldamiseks kõige paremini!

Mängu Saared asuvad aadressidel: Osmussaare 8, I korrus, Tallin Kopli 25 I korrus, Tallinn Päevalille 4 (Rocca Towers) III korrus, Tallinn Uuri lähemalt www.mangusaar.ee või helista tel 5662 3029

Lahtiolekuajad leiad meie kodulehelt ja FB lehel.

www.salvest.ee