













![]()














Neli aastat on möödas sellest, kui Argentina ja Lionel Messi Kataris pärast ebaõnnestunud turniiri algust end siiski kogusid, võit võidu haaval finaalini sammusid ning seal mälestusväärses vastasseisus Prantsusmaa alistasid ja maailmameistriks tulid. Ent nüüd on aeg uuteks õnnestumisteks, üllatusteks ja meeldejäävateks lugudeks – jalgpalli MM tuleb taas ja sedakorda suuremalt kui kunagi varem!
Esimest korda turniiri ajaloos astuvad tänavu võistlustulle 48 meeskonda, kes 39 päeva ja 104 mängu jooksul peavad omavahel välja selgitama, kes saab kuldse karika 19. juulil pea kohale tõsta. Eesti ja Euroopa jalgpallihuviliste jaoks mängib erilist rolli ka tänavuse MM-turniiri toimumispaik. Täpsemalt leiab seekord võistlus aset Kanadas, USA-s ja Mehhikos, mis tähendab, et suur osa mänge saab meie aja järgi avavile hilisöösel või varahommikul. Siiski on korraldajad eurooplaste peale mõeldes sättinud mänguajad selliselt, et 104 kohtumisest 47 algavad Eesti aja järgi enne südaööd. MM-i ülekanded on Eestis seekord jagatud ERR-i, TV3 ja Go3 vahel, kusjuures alates kaheksandikfinaalidest on kõik mängud otsepildis nähtavad emma-kumma, kas TV3 või ETV kanalitel.
Seega, kuigi sündmused platsil leiavad seekord aset Eestist kuni 10 000 kilomeetri kaugusel, tuuakse maailmameistrivõistlused sellele vaatamata eestlastele võrdlemisi mugavalt koju kätte. Ega siis jäägi üle muud, kui kokku ajada oma lemmikseltskond, otsida välja mõnusad snäkid ja joogid ning suunata pilgud telerile – ikka selleks, et suve suurimat spordisündmust täiel rinnal nautida!
Georg-Marten Meumers
Selleks, et lugeja saaks end veelgi tugevamalt jalgpallilainele häälestada, küsisime turniiriga seotud eelistusi ja ennustusi ka Eesti profimängijatelt. Toimetusega jagasid enda mõtteid Eesti A-koondise noored kaitsemängijad Maksim Paskotši ja Erko Jonne Tõugjas.
1. Millisele koondisele hoiad pöialt eesootaval MM-il? Miks just neile?
2. Millist koondist pead suurimaks favoriidiks turniirivõidule? Miks just neid?
3. Milline mäng või hetk on sulle senistest MM-turniiridest kõige eredamalt meelde jäänud?
Maksim Paskotši
1. Inglismaale või Hispaaniale. Tahaks, et Harry Kane võidaks koondisega ka ära midagi.

2. Inglismaad või Prantsusmaad. Neil on liiga palju häid mängijaid – peaks olema lausa illegaalne, et ühes koondises saab olla nii palju häid mängijaid.
3. Eelmise MM-i finaal Prantsusmaa vs. Argentina. Eriti hea, et Messi selle ära võitis.
Erko Jonne Tõugjas
1. Üht kindlat lemmikut polegi. Varasemalt olen alati suurturniiridel Portugalile pöialt hoidnud, ilmselt seekord samuti. Neil on päris palju heas hoos mängijaid. Norra tundub põnev koondis, keda jälgida ja kes võiks üllatada. Prantsusmaa võit meeldiks mulle, eelmine kord jäid nad napilt sellest ilma.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
2. Prantsusmaad. Neil on igas liinis tohutult kvaliteeti ja eriti hirmus hakkab, kui seda ründeosakonda vaadata. Paberil on nad minu silmis selgelt favoriidid.
3. Kohe, kui MM-i peale mõtlen, meenub 2010. aasta MM-i avamäng. Just see hetk, kui Tshabalala lõi värava ja pärast tantsis seal tiimikaaslastega. See ilmselt on ka mu esimene selge mälestus MM-ist.
Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee
Reklaam: Artur Jurin, artur.jurin@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Ehkki MM-turniiri ootuses ujuvad vutisõprade teadvuses pinnale mitmed teemad ja küsimused, on üks neist siiski alati teistest tähtsam: kes seekordse turniiri võidab? Vastust sellele ei tea loomulikult keegi, kuid on vägagi võimalik, et kuldse karika saab 19. juuli õhtul New Yorgis pea kohale tõsta keegi järgneva seitsme favoriidi seast.
TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Hispaania
Valitsev Euroopa meister Hispaania on enamiku kihlveokontorite hinnangul tänavuse turniiri favoriit. Selles ei ole ka midagi üllatavat, sest La Roja tuumik on võrreldes kahe aasta taguste Euroopa meistrivõistlustega suures plaanis jäänud samaks ja vahepealsel ajal ei ole tulemuste osas grammigi järele antud. Oma MM-valikgrupi hispaanlased Türgi ees võitsid, saavutades kuuest mängust viis võitu ja ühe viigi. Märgiline on see, et enda võrku lasid hispaanlased kaks esimest palli lüüa alles valikturniiri viimases kohtumises Türgi vastu. Seega on lisaks teada-tuntud tugevale rünnakule meeskond võimeline ka kaitses asjad peaaegu filigraanselt korras hoidma.
Kuigi praegune Hispaania koondis on mängijate taseme poolest ühtlane ja stabiilne löögirusikas, kerkib siiski üks nimi teistest kõlavamalt esile. Selleks on Lamine Yamal. Alles 18-aastane nooruk kerkis juba tunamullusel EM-il rahvuskoondise triumfi üheks peamiseks arhitektiks, pälvides ka turniiri pa-
rima noormängija auhinna. Samuti saavutas Yamal eelmisel aastal maailma parima mängija ehk Ballon d’Ori valimisel teise koha. Poolkaitseliinis Hispaanial samuti talendist puudust ei tule, kui rivistusse kuuluvad Barcelona noored staarid Pedri ja Gavi, Arsenaliga viimasel hooajal edu saavutanud Mikel Merino ning Rodri, kes valiti kogu eelmise EM-turniiri parimaks mängijaks.
Kas Hispaania suudab korrata 2010. aasta MM-i saavutust ja kogu turniiri ära võita? Seda näitab tulevik, aga kindlasti on võistkonnal sisu, et eesoleval turniiril kõige kõrgemate kohtade peale mängida.
Prantsusmaa
Turniiri suurimatest soosikutest paikneb Prantsusmaa kihlveokontorite listis üliväikese vahemaaga kohe Hispaania taga teisel kohal. Viimasel kahel MM-turniiril finaali jõudnud ja kaheksa aastat tagasi sealt ka võiduga lahkunud prantslastel on kasutada taaskord nn kuldne generatsioon mängijaid, kuigi tõele au andes on Les
















































































































































Bleus alati kubisenud maailma täielikku tippu kuuluvatest palluritest. Seetõttu on aga ka ootused Prantsusmaa koondisele suurturniiridel alati ülikõrged.
Praeguse koondise tuntumatest mängijatest tuleb esmalt välja tuua loomulikult Kylian Mbappé, aga seejärel tasub kindlasti ära märkida ka Ousmane Dembélé, Michael Olise, N’Golo Kanté, Dayot Upamecano ja William Saliba. Mängijaid, kes individuaalse taseme poolest omal positsioonil maailma täielikku paremikku kuuluvad, on Prantsusmaa koondises aga teisigi. Peamine küsimus prantslaste puhul on see, kuidas suudetakse hirmuäratav staaride armee ühtse meeskonnana väljakul pingutama ja võitlema panna.
Peatreener Didier Deschamps, kellele käesoleva aasta turniir jääb võistkonna eesotsas viimaseks, on seda eelnevatel aastatel teha suutnud muljet avaldavalt. Tema 14-aastase ametiaja jooksul on Prantsusmaa tulnud korra maailmameistriks ning jõudnud veel ühe korra nii MM-i kui ka EM-i finaali. Deschampsi käe all on Prantsusmaa viimastel suurturniiridel viljelenud selgelt konservatiivset ja kaitsest lähtuvat mängustiili, ent nagu öeldakse, siis tiitleid võidetakse just tugeva kaitsega. Saab näha, kas ka seekord ja kas prantslaste esituses.
Inglismaa
Ametliku hüüdnimega Kolm Lõvi (The Three Lions) kutsutav Inglismaa rahvuskoondis on aja jooksul paraku saanud kriitikute ja irvhammaste poolt teisegi hüüdnime: igavesed põrujad. Inglased tulevad peaaegu alati suurturniirile suurte ootustega, mida on eelnevalt nii nende kohalik meedia kui ka ülioptimistlikud fännid tublisti võimendanud. Inglaste õnnetuseks ei ole need ootused aga juba 60 aastat realiseerunud: just 1966. aastast pärineb inglaste ainus MM-tiitel ja Euroopa meistrivõistlustel pole koondis veel kunagi trofeeni küündinud. Samas on inglased viimasel kahel EM-turniiril jõudnud vaid sammu kaugusele tiitlist, mängides nii 2021.


aastal kui ka 2024. aastal finaalis, kaotades vastavalt Itaaliale ja Hispaaniale. MM-idelgi pole viimasel kahel korral otseselt põrutud, kuid samas ei ole võidule sedavõrd lähedale jõutud, lõpetades vastavalt 2018. aastal neljandana ning jäädes neli aastat tagasi Kataris pidama veerandfinaali.
Turniiri eel pakkus Inglismaa koondise puhul seekord eriti palju jutuainet meeskonna koosseis. Nimelt otsustas sakslasest peatreener Thomas Tuchel koosseisust välja jätta mitmed tituleeritud staarmängijad eesotsas Phil Fodeni, Cole Palmeri ja Trent Alexander-Arnoldiga. Samas on meeskonnas siiski ohtralt talenti ja maailmatasemel oskusi, mistõttu just Inglismaale kahe eelnevalt tutvustatud koondise järel kolmandana kõige tõenäolisemalt tiitlivõitu ennustatakse. Näiliselt võiks sel korral turniiritabel Inglismaad soosida ja ilmselt on nad kuni veerandfinaalini igas mängus selged favoriidid. Sinna jõudes tuleks brittidele kõige loogilisema ennustuse kohaselt vastu aga Brasiilia, kelle alistamine ei ole enam sugugi nii kindel.
Eelneva lõigu loogilise jätkuna on järgmiseks suurfavoriidiks viiekordne maailmameister Brasiilia, kelle ootused tõenäoliselt ka seekord alla võidu ei jää. Seda enam, et neli aastat tagasi triumfeeris üleilmaturniiril nende suurim rivaal Argentina. Brasiillastel on hammas verel siiski ka laiemas plaanis, sest viimane MM-tiitel jääb juba aastasse 2002, mil kuulsa Ronaldo Nazario kahe tabamuse toel alistati finaalis Saksamaa. Pisut hämmastaval kombel on pärast seda nelja parema sekka jõutud vaid korra ja selgi korral 2014. aastal tuli koduse turniiri poolfinaalis vastu võtta traagiline 1 : 7 kaotus Saksamaalt.
Lõviosa praegustest Brasiilia koondise mängijatest ise seda katastroofilist allajäämist võistkonna juures üle elama ei pidanud. Välja arvatud üks mängija, kes oli koosseisus 12 aastat tagasi ja on rahvuskoondisega turniiril ka tänavu: Neymar jr. Praeguseks 34-aastase Neymari kaasamine koondisesse oli suure kahtluse all, arvestades seda, et mees on mitmeid aastaid vigastustega maadelnud ja enam ammu Euroopa väljakutel ei figureeri. Eelmisel aastal Brasiilia eesotsa asunud legendaarne pea-




Mul on tõeliselt hea meel saada COFRA perekonna osaks. Me räägime ettevõttest, mis kaitseb miljoneid töötajaid oma asjatundlikkuse ja tõsise suhtumisega. Ohutus on põhiväärtus nii väljakul kui ka väljaspool seda: selle sektori juhtiva kaubamärgi esindamine on minu jaoks uhkuse asi.
S1PS










Sportlikud, kerged ja mugavad
Nitrogenium tallatehnoloogia
Innovaatiline hingav pealismaterjal
Boa® kiirkinnitus
OXY-LINER vooder
Light Foam sisetald
Klaaskiust turvanina
NR020-000 160 €





Sportlikud, kerged ja mugavad Need turvaelementidega tossud on sportliku joonega, pakkudes samal ajal tööjalanõule vajalikku vastupidavust ja kaitset. Kerge konstruktsioon koos läbimõeldud materjalide ja tehnoloogiatega tagab, et jalats ei koorma jalga ka pika tööpäeva jooksul ja näevad välja nagu vabaaja jalanõud. Sportlik disain koos praktiliste omadustega loob tasakaalu, mis toetab töötegemist ilma liigse väsimuseta.
Nitrogenium tallatehnoloogia Jalatsi teeb eriliseks uus Nitrogenium tallatehnoloogia. Selle Cofra jalatsimudeli valmistamisel on kasutatud innovaatilist lahendust, kus talla materjal on paisutatud superkriitilise lämmastikuga. Tulemuseks on tald, mis ühendab vastupidavuse, painduvuse ja

kerguse.
Tald säilitab oma kuju ja omadused ka pikaajalisel ning intensiivsel kasutamisel. Elastne materjal neelab lööke ja tagastab energiat, aidates vähendada väsimust näiteks kõval pinnasel töötades. Samal ajal on jalats oluliselt kergem kui tavapärased lahendused, ilma et kannataks jalatsi vastupidavus või kaitseomadused.
Innovaatiline hingav pealismaterjal
Kuumuskindlast nitriilkummist välistald. (kuni 300 °C juures kontakt 1 minut).
ESD sisetald
Boa® kiirkinnitus
Klaaskiust turvanina 200 J Jalatsi ninaosa pealismaterjal on kaetud tugevdusega.



Itaalia jalgpallilegend Francesco Totti on COFRA värskeim nägu ja eestkõneleja. Endine tippsportlane sümboliseerib usaldusväärsust, sihikindlust ja head meeskonnatööd – kõike seda, mida COFRA on alati väärtustanud nii arendustöös kui oma tegevuses üldiselt.
Totti tutvustab uusi COFRA
Nitrogenium sarja jalatseid, mille tald on valmistatud superkriitilisest vahust, mis on paisutatud superkriitilises olekus lämmastiku abil.
Nitrogenium sarja jalanõude tallal on kolm peamist eelist, mis tõstavad Sinu igapäevast töömugavust:
VASTUPIDAV. Tald säilitab oma kuju ja omadused ka pikaajalise ja intensiivse kandmise järel.

PEHME. Tald neelab lööke ja tagastab energiat tänu COFRA meeskonna loodud uudsele talladisainile.
KERGE. Superkriitilise lämmastikuga paisutatud TPEE on märkimisväärselt kergem kui traditsioonilised materjalid.



treener Carlo Ancelotti aga leidis, et Brasiilia koondis vajab Neymari teeneid ka eesootaval turniiril.
Jääb vaid huviga jälgida, kui kaugele brasiillased seekord koos Neymari, Vinícius Júniori, Raphinha ja teistega purjetavad.
Lõuna-Ameerika teine suurjõud on vaieldamatult tiitlikaitsja Argentina, kelle jaoks neli aastat tagasi saavutatud turniirivõit tähistas järjekorras kolmandat MM-tiitlit. Kui esimesel kahel korral oli argentiinlaste triumfi peamiseks arhitektiks üks ajaloo paremaid jalgpallureid Diego Maradona, siis teisiti ei saanud see olla ka kolmandal korral, mil esimest korda sai kuldse karika enda käte vahele haarata paljude hinnangul läbi aegade kõige parem mängija Lionel Messi. Messi kuulub loomulikult koosseisu ka tänavusel turniiril, kuid küsimus on, kas turniiri käigus 39-aastaseks saaval Miami Interi mängumehel jätkub piisavalt püssirohtu, et omad ka seekord võidusadamasse tüürida. See on loomulikult täiesti võimalik, aga tasub märkida,
et läbi ajaloo on vaid kaks korda suutnud sama meeskond kaks järjestikust MM-turniiri võita. Viimane kord sai sellise vägiteoga hakkama Brasiilia 1962. aasta turniiril.
Erinevalt kõigist eelnevalt tutvustatud riikidest ei ole Portugal mitte kunagi MM-i võitnud. Kas aasta 2026 toob sellesse statistilisse näitajasse märgilise muutuse? Nii loodavad kindlasti Cristiano Ronaldo ja tema miljonid tulihingelised fännid, sest just MM-i võit tõstaks Portugali vutilegendi paljude jaoks tunnetuslikult samale pulgale teiste selle spordialade etalonide Pelé, Diego Maradona ja loomulikult Lionel Messiga.
Märkimisväärne on aga ka Portugali ülejäänud koosseisu tugevus. Võistkonnaga Põhja-Ameerikasse reisivate mängijate koduklubid reedavad, et portugallased oma individuaalse taseme poolest kindlasti Prantsusmaale, Brasiiliale ega teistele favoriitidele ühestki otsast alla ei jää. Seega on igati põhjust näha Portugalis üht tõsist pretendenti turniirivõidule.
Saksamaa
Kui hinnata jalgpallikoondiste edu MM-idel saavutatud poodiumikohtade järgi, on sakslaste Die Mannschaft kindlalt esikohal, olles tervelt 12. korral jõudnud MM-turniiril medalile. Ka sel sajandil peetud kuuest turniirist on seda suudetud lausa neljal korral, mis näitab Saksa vuti tugevust ja stabiilsust erinevate generatsioonide lõikes.
Samas on Saksamaa just viimasel kahel MM-turniiril täielikult põrunud, kui kummalgi korral ei suudetud isegi oma alagrupist edasi pääseda. Selline järjestikune ebaõnnestumine on sedasorti kaliibriga jalgpallimaa jaoks kahtlemata ühtviisi piinlik ja nördimust tekitav. Seetõttu oodatakse seekordsel mõõduvõtul noore ja edumeelse peatreeneri Julian Nagelsmanni juhendatavalt ning platsil näiteks kapteni Joshua Kimmichi poolt veetavalt tiimilt kindlasti kordaminekut.





























































Nagu iga tehniline süsteem, vajab auto tähelepanu mitte siis, kui juba tükid taga, vaid varem, et väsimusmärke õigel ajal ära tunda.
Paljud omanikud arvavad ekslikult, et BMW kestab igavesti ja mootor peab vastu kauem kui kere. Nii ei tea paljud, kas nende auto mootorit juhib hammasrihm, mille vahetamisest justkui ollakse kuulnud, või mootorikett. Viimast peetakse tihti ekslikult igaveseks.
Erinevalt hammasrihmast ei ole mootoriketile kindlat vahetusvälpa ette antud. Kuid ka ketid venivad ning nende pingutid ja plastist ketisuunajad kuluvad.
Carzone Autokeskuse kogemus näitab, et umbes 200 000 – 300 000 km läbisõidu juures tasub keti seisukorda kontrollida ja vahetusele mõelda. Mõne mootori puhul varem, mõne puhul hiljem, kuid varem või hiljem tuleb seda teha nii ehk naa.
Mis mõjutab keti eluiga?
Ideaalsetes tingimustes võivad BMW mootoriketid vastu pidada sadu tuhandeid kilomeetreid. On olnud juhtumeid, kus need on kestnud ka üle 300 000 – 400 000 km. Samas on ette tulnud ka olukordi, kus üks mootori kettidest puruneb juba umbes 150 000 km juures.
Kui auto teeb enamasti lühikesi otsi ja palju külmkäivitusi, võivad mootori ketid venida ning vajada vahetamist üsna varakult. Kui autoga tehakse pigem pikki sõite ja õli vahetatakse tihedamini, kui tehas soovitab, võib ketivahetust märkimisväärselt edasi lükata.
Kett annab endast märku
Keti kulumine annab endast märku iseloomuliku metalse sirinaga, mida tavakõrv ei pruugi märgata, kuid BMWdele pühendunud spetsialist tunneb selle kohe ära. Seetõttu tasub kindluse mõttes viia auto Carzone Autokeskusesse kontrolli.
Omaniku jaoks on üks esimesi märgatavaid keti venimise tunnuseid mootori ja käigukasti ebaühtlane koostöö. Auto võib käiguvahetusel jõnksutada või vahetada käiku tavapärasest kõrgematel pööretel.
Vahetamise edasi lükkamise hind on kallis Mootoriketi purunemine võib kahjustada mootorit tõsiselt ja tuua kaasa ühe kulukama ning aeganõudvama jõuallika remondi.
Kui kett puruneb või hüppab ketiratta hammastel üle, võivad kolvid ja klapid kokku põrgata. Sellise kokkupõrke tagajärjel võivad kahjustada saada klapid, põlemiskamber, klapipesad, juhthülsid, tõukurid, nookurid, nukkvõllid ja nende raamid. Remondi hind võib ulatuda 4000–6000 euroni.

Carzone Autokeskus kasutab mootoriketi vahetamisel tootjatehase poolt sertifitseeritud spetsiaalseid tööriistu ja diagnostikaseadmeid ning juhindub kehtivatest tehnilistest eeskirjadest. Koos mootorikettidega vahetatakse välja ka mootoriõli ja õlifilter ning asendatakse kõik vajalikud poldid, tihendid, pingutid, ketirattad ning pingutus- ja summutusribad.
Carzone jälgib BMW varuosade värskemaid uuendusi ja kasutab oma töös ainult uusimaid ketimodifikatsioone. Tööd tehakse tootja poolt heaks kiidetud originaalvaruosadega, mis hangitakse igaks remondiks otse BMW kesklaost.
Lisaks BMW-dele teenindatakse ka teisi automarke ja tehakse nii hooldust kui ka keerukamaid remonditöid. See tähendab, et klient ei pea käima mitme teeninduse vahet, vaid saab lahenduse ühest kohast.
Eesmärk ei ole lihtsalt remontida, vaid aidata omanikul saada põhjalik ülevaade oma auto seisukorrast, riskidest ja võimalikest lahendustest, et teha teadlikke ning mõistlikke otsuseid.
Kui sinu BMW läbisõit jõuab 200 000 km lähedale või oled märganud mõnda eelkirjeldatud tunnust, ei tasu oodata, kuni midagi juhtub. Ühegi auto mootorikett ei ole igavene, ka mitte BMW-l, kuid õigeaegse tähelepanuga ei pea sellest saama suur probleem.
Broneeri aeg: carzone.ee/broneeri
Sooduskood: Jalgpall 15 Vähemalt 15% allahindlus kõikidelt teenustelt ja varuosadelt. Maini koodi aja broneerimisel veebis või töökotta tulles.














• VETERINAAR
• KIIBISTAMINE

• VAKTSINEERIMINE
• KIRURGIA
• KIIRABI
• PÜGAMINE

• UURINGUD
• RÖNTGEN
• VEREUURINGUD


• ULTRAHELI
• HAMMASTE HOOLDUS


Mõisavahe 21, Tartu
E–R 9.30–19.00
L 10.00–16.00
Tel 733 3234, 552 1741 (24 h) www.fik.ee


Jalgpalli MM-turniiride ajaloos esimest korda korraldavad 2026. aasta võistlust kolm riiki üheskoos. Veelgi enam – korraldajariigid USA, Mehhiko ja Kanada katavad geograafiliselt ära lausa terve kontinendi. Siiski teab ülejäänud maailm nende riikide jalgpallikultuuri ja -ajaloo kohta tõenäoliselt märksa vähem kui Euroopa või Lõuna-Ameerika jalgpallitraditsioonide kohta.
TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Seega on just sel suvel põhjust end kurssi viia ka kolme suure Põhja- ja Kesk-Ameerikas paikneva riigi jalgpalliajalooga, mille kohta leiad järgnevalt ülevaate koos kõikide MM-kohtumisi võõrustavate linnade ja staadionite spikriga.
Kanada sport ootab jäähallide kõrval kordaminekuid ka vutiareenil
Kes kunagi on sattunud vaatama jäähoki maailmameistrivõistlusi või jäähokit olümpiamängudel, teab tõenäoliselt aimata, et just see spordiala on kohaliku rahva jaoks kõige tähtsamal kohal. Wayne Gretzky, Gordie Howe ja Sidney Crosby on vaid mõned hokistaarid, kes on aja jooksul Kanada inimestes hokipisikut süvendanud ja andnud indu tuhandetele Kanada poistele ja tüdrukutele haarata hokikepp kätte ning seada sammud jääplatsile.
Samas on ka jalgpall viimastel aastakümnetel statistika järgi Kanadas jõudsalt populaarsust kogunud. Ühe hiljutise laiapõhjalise uuringu kohaselt harrastab organiseeritud vormis jalgpalli 39% Kanada lastest, tehes sellest riigi kõige menukama spordiala. Rahvusvahelisel

vutitandril pole riigil ajaloost eriti kirkaid saavutusi paraku ette näidata. Kuigi Kanada naiste jalgpallikoondis on alates 1995. aastast osalenud igal MM-finaalturniiril, siis meeste koondis jõudis 2022. aastal lõppturniirile esimest korda üle 36 aasta.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
MM-turniiri mängupaigad Kanadas:
Toronto – BMO Field. Staadioni mahutavus: 45 000
Vancouver – BC Place. Staadioni mahutavus: 54 000
Neli aastat tagasigi jäi õnn kanadalaste jalgpalliõuele saabumata, kui Kataris toimunud turniirilt sõideti kolmest mängust kolme kaotusega koju juba pärast alagrupimänge. Põhja- ja Kesk-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna (CONCACAF) meistrivõistlustel on Kanada meestekoondis küll kahel korral triumfeerinud, kuid viimane võit jääb aastasse 2000. Samuti on kontekstiks oluline märkida, et sel turniiril osaleb suur hulk väikeseid saareriike, kelle mängutase jääb üldjuhul maailma keskmisele alla.
Ent nagu öeldakse: minevik on põhjusega minevik. Rahvuskoondise viimase aja tulemused annavad vahtralehemaa fännidele põhjust teatavaks optimismiks –viimase aasta jooksul peetud 14 mängust on kaotusekibedust tunnistatud vaid ühel korral ning selle aja sisse mahuvad näiteks võidud Ukraina, Walesi ja Rumeenia üle. Seega on tiimis kvaliteeti küllaga ja kui puna-valges fännid ustavalt tribüünidele omasid 12. mehena toetama tulevad, võib Kanada jaoks eesseisev finaalturniir lisaks selle korraldamisele osutuda meeldejäävaks ka sportliku tulemuse tõttu.
Rikkaliku jalgpallikultuuriga
Mehhiko teeb ajalugu
Erinevalt Kanadast on Mehhiko spordikultuur läbi ja lõhki jalgpalli nägu. Ühe hiljutise uuringu kohaselt määratleb lausa 73% Mehhiko elanikkonnast ennast jalgpallifännidena. Kohalikud meistrivõistlused said professionaalse mõõtme juba 1943. aastal ja praegu mängib kohalikus liigas 18 meeskonda, millest pealinnas Mexico Citys paiknevad vaid neli. Seega ulatub tipptasemel jalgpall riigi erinevatesse piirkondadesse, peegeldades rahva üldist kiindumust selle spordiala vastu.




• Majapidamispraht (koristustöödelt) VABANE PRÜGIST!





• Segaehituspraht • Betoonijäätmed • Kivid ja pinnas
• Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit
Jalgpalli tähtsust mehhiklaste jaoks kinnitab muu hulgas tõsiasi, et sel suvel toimuva jalgpalli MM-turniiri võõrustamisega saab sombreeromaast ainus riik, mis on võistlust korraldanud kolmel korral. Viimane neist kordadest jääb aastasse 1986, mil Diego Maradona veerandfinaalis hilisema turniirivõitja Argentina ridades kurikuulsa käega värava lõi. Nii tollel kui ka 16 aastat varem Mehhiko pinnal toimunud finaalturniiril jõudis Mehhiko ise veerandfinaali, mis tähistavad riigi aegade parimaid saavutusi suurimal jalgpallivõistlusel.
Kuigi MM-il pole Mehhiko meeste koondis kunagi medalimängudeni jõudnud, on neil ette näidata muljetavaldav karikate kogu CONCACAF-i meistrivõistlustelt, olles turniiri võitnud lausa 13 korral. Ka viimaselt kahelt mõõduvõtult on mehhiklased esikohaga lahkunud, mis tähendab, et turniirivõidumaik peaks praegusel satsil kindlasti suus olema.
Kas sellest piisab ka MM-turniiri võitmiseks? Nii nagu spordis üldse, on ka jalgpallis kõik võimalik, kuid Mehhiko
MM-turniiri mängupaigad Mehhikos:
Guadalajara – Estadio Akron. Staadioni mahutavus:
48 000
Mexico City – Estadio Azteca. Staadioni mahutavus:
83 000
Monterrey – Estadio BBVA. Staadioni mahutavus:
53 500

Estadio BBVA paikneb Monterrey linna sümboliks peetava
Cerro de la Silla mäe jalamil.
sedasorti edule eesootaval turniiril kindlasti loota ei tasu –erinevad ennustusportaalid hindavad Mehhiko turniirivõidu võimalust mikroskoopilise 1,2–1,3%-lise tõenäosusega. Ent kas Mehhiko on võimeline sel suvel mõnd endast tugevamat koondist „hammustama“ ja jalgpallinautlejatele üllatusi pakkuma? Seda kindlasti, arvestades lisaks, et nende mängijad saavad oma oskusi näidata koduselt tulise fänniarmee ees, kes toovad kahtlemata tribüünidele Ladina-Ameerikale omase temperamendi ja kire.
Suurriik USA võimalus end ka jalgpalliplatsil kehtestada
Ameerika Ühendriigid ja jalgpall on ajalooliselt omavahel suhestunud nagu kaks samanimelise poolusega magnetit, mis füüsikaseaduste järgi kunagi päriselt kokku ei saa. Peale korvpalli, pesapalli ja hoki võistleb ameeriklaste tähelepanu nimel ka Ameerika jalgpall, mis tähendab, et euroopapärast jalgpalli on traditsiooniliselt fännanud vaid marginaalne osa jänkisid. Kas aegade suurima jalgpalli MM-turniiri võõrustamine sel suvel võiks selles osas kaasa tuua muutusi?
Tõenäoliselt mitte liiga kardinaalseid, sest eelnimetatud konkureerivad spordialad on ameeriklaste rahvuskoodeksisse tugevalt sisse raiutud. Ja kas üldse ongi vaja, et jalgpall hakkaks konkureerivaid spordialasid teisel pool Atlandi ookeani välja sööma? Küll on aga selgelt näha, et traditsioonilise jalgpalli populaarsus on USA-s viimastel aastatel tõusnud. Kohalikku liigasse on viimasel ajal suure raha eest toodud mitmeid maailma tuntumaid pallureid eesotsas kaheksakordse maailma parima mängija Lionel Messiga. Viimase kümnendi jooksul on liigast läbi käinud ka sellised nimed nagu Zlatan Ibrahimović, Wayne Rooney, Gareth Bale, Andrea Pirlo ja mitmed teised.






Kuigi päris sellise kaliibriga superstaare USA meeste rahvuskoondisest ei leia, on meeskonna nimistus mitmeid Euroopa tippliigades pallivaid mängijaid. 2024. aastal toodi võistkonna etteotsa tunnustatud argentiinlasest peatreener Mauricio Pochettino, kelle juhendamisel loodab USA jalgpalliüldsus eesseisval turniiril kahtlemata meeldejäävaid esitusi. Senimaani on Ameerika Ühendriikide parimaks saavutuseks MM-tur-






Atlanta – Mercedes-Benz Stadium. Mahutavus: 75 000
Boston – Gillette Stadium. Mahutavus: 65 000
Dallas – AT&T Stadium. Mahutavus: 94 000
Houston – NRG Stadium. Mahutavus: 72 000
Kansas City – Arrowhead Stadium. Mahutavus: 73 000
Los Angeles – SoFi Stadium. Mahutavus: 70 000
Miami – Hard Rock Stadium. Mahutavus: 65 000
New York / New Jersey – MetLife Stadium. Mahutavus: 82 500
Philadelphia – Lincoln Financial Field. Mahutavus 69 000
Seattle – Lumen Field. Mahutavus: 69 000
San Francisco Bay Area – Levi’s Stadium. Mahutavus: 71 000
niiridelt kolmas koht, mis teeniti aga üldse esimesel MM-turniiril aastal 1930. Pärast seda on ameeriklaste laeks jäänud pääs veerandfinaali 2002. aastal. Võib eeldada, et vähemalt viimasena nimetatud saavutuse kordamist oodatakse rahvuskoondiselt ka seekordsel võistlusel.
Allikad: fifa.com, wikipedia.org, sponsorpulse.com






























Elembeer Pruulikoda


Me pruulime õlut Belgia ja Saksa linnastest, värskest humalast ning oma puurkaevu puhtast veest.









Jalgpalli MM tekitab enesestmõistetavalt elevust juba enne turniiri algust. Kuigi suurem osa uudiseid puudutab võistkondi ja mängijaid, võib seekordse võistluse eel täheldada ka omanäolisi platsiväliseid asjaolusid. Järgnevalt vaatame otsa mõlemale poolele, tuues välja mõned põnevamad faktid ja statistilised näitajad järjestikku 23. korda peetava MM-finaalturniiri eel.
TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
z Kaks tingimust, mille eest võib mängijaid oodata platsilt eemaldamine. Aprilli lõpus võttis rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt on kohtunikul õigus lehvitada mängija suunas punast kaarti, kui too vastasmängijaga rääkides käe suu ette paneb. Käesoleva aasta MM-il esimest korda kehtiv reegel on otseselt tingitud ühest veebruaris toimunud Meistrite liiga mängu vahejuhtumist, kus Benfica pallur Gianluca Prestianni kattis Madridi Reali staari Vinicius Junioriga rääkides oma suu. Prestiannit süüdistati seejärel Viniciuse rassilises solvamises, ent kuna esimese suu oli rääkimise ajal kaetud, ei olnud võimalik üheltki kaamerapildilt tuvastada, kas ja mida Benfica mängija täpsemalt Viniciusele ütles. Samal nõukogu kohtumisel võeti vastu ka reeglimuudatus, mille kohaselt võib kohtunik karistada punase kaardiga iga mängijat, kes protestiks kohtuniku otsuse vastu väljakult lahkub. z Vaheajašõu finaalmängu poolajal . Esmakordselt jalgpallikoondiste suurturniiride ajaloos korraldatakse seekordse MM-finaalmängu vaheajal eraldi muusikaline šõu, kus astuvad üles maailmakuulsad artistid Shakira, Madonna ja K-popi žanri sensatsioon BTS. Selline lahendus on inspireeritud Ameerika jalgpallist ja selle finaalmängust Super Bowl, mille poolajaetendused on saanud aja jooksul sündmuse ikooniliseks osaks.


z Eksootilised debütandid. Laiendatud turniiriformaadist tulenevalt näeb käesoleva aasta mõõduvõtul mitmeid riike, kes harjumuspäraselt suurturniiridele pole jõudnud. Nendest Roheneemesaared (Cabo Verde), Curaçao, Jordaania ja Usbekistan teevad tänavu enda MM-i debüüdi, kusjuures Curaçao on rahvaarvult väikseim riik (156 000 elanikku), mis on kunagi finaalturniirile jõudnud.
z Ronaldo ja Messi ei väsi. 41-aastane Portugali superstaar Cristiano Ronaldo ja 38-aastane Argentina vutiikoon Lionel Messi on mõlemad suundumas järjekorras oma kuuendale MM-finaalturniirile. Ent nad ei ole ainsad – ka Mehhiko legendaarne väravavaht Guillermo Ochoa liitub oma rahvuskoondisega MM-turniiril kuuendat korda. Tegu on ainsa kolme jalgpalluriga ajaloos, kes on sellise saavutusega maha saanud. z Estadio Azteca omapära. Mehhiko rahvusstaadion võõrustab MM-turniiri juba kolmandat korda, olles varasemalt tunnistanud 1970. aastal Brasiilia triumfi legendaarse Pelé eestvedamisel ning 1986. aastal Argentina turniirivõitu ikoonilise Diego Maradona juhtimisel. Seejuures paikneb Estadio Azteca merepinnast lausa 2200 meetri kõrgusel, olles selle näitajaga turniiri kõrgeimal asuv staadion. Seega on vaja külalismeeskondadel kohaneda madalama õhurõhuga ja sellest tulenevate väljakutsetega, mõjutades kindlasti ka mängijate vastupidavust.
Allikad: fifa.com, wikipedia.org















