HOOLI ENDAST!
TEISIK Häirenupp
Turvalisus, mis käib Sinuga.
Lihtne häirenupp, mis toob abi just siis, kui seda kõige rohkem vajad. Koduses mugavuses või liikvel olles – Sina valid.
Kuutasu: 25€ /kuu
Ühekordne sissemaks: 100€
SOODUSPAKETT
Kuutasu: 12€ /kuu
Ühekordne sissemaks: 200€
VÄLJAOSTUPAKETT
Kuutasu: 0€ /kuu
Ühekordne sissemaks: 350€
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
PARIM VALIK
DAVA spreiõlidega valmivad
toidud
lihtsalt ja tervislikult
DAVA oliivi- ja rapsiõlid on ideaalne valik neile, kes hindavad kvaliteeti ning maitset.
Saadaval on viis erinevat DAVA spreiõli maitsekombinatsiooni: õliiviõli-, rapsiõli, küüslaugumaitseline- ja sidrunimaitseline rapsiõli. Samuti on valikus kuumaõhufritüüri jaoks mõeldud spreiõli.
Iseend ei tohi UNUSTADA
Hoolimine on ilmselt teema, mis kunagi „moest“ ei lähe. Sellega seotud arutelud ei lõpe iial: hoolimine iseendast, oma kehast ja meelest, lähedastest, oma igapäevastest valikutest ning neist väikestest harjumustest, mis muudavad elu soojemaks, tervemaks ja tasakaalukamaks. Miks need mõtisklused aga nii olulised on? Eks ikka seepärast, et tegelikult on ju hoolimine meie elukvaliteedi vundament. Mida rohkem enda ja oma ümbruse eest hoolt kanname, seda rohelisem on muru ja sinisem taevas.
Selles väljaande Hooli Endast! numbris läheneme enese eest hoolitsemisele väga inimlikust ja praktilisest küljest. Näiteks räägime tervisemurede ennetamisest ja kontrollist, sest sageli algab kindlustunne just teadmisest, et oleme oma keha märguandeid tähele pannud ja neile reageerinud. Lisaks puudutame liigeste tervist ja liikumisrõõmu toetamist ning suve lähenedes
pöörame tähelepanu ka jalgade hooldusele ja ihaldatud rannavormi saavutamisele.
Hoolimine ulatub aga loomulikult ka meist endist väljapoole. Seetõttu on oluline peatuda ka sellel, kuidas olla olemas oma lähedaste ja lemmikloomade jaoks, ilma et iseend sealjuures ära unustaksime. Lähedus, tähelepanu ja väikesed märkamised võivad olla vahel nimelt sama kosutavad kui pikk puhkus. Puhkusest räägime samuti: kuhu minna, mida teha ja keda kaasa meelitada, et suvised seiklused võimalikult meeldejäävaks kujuneksid.
Loodan, et järgmised leheküljed pakuvad nii kasulikke ideid kui ka olulisi taipamisi sellest, kuidas oma elukvaliteeti ja suhet iseendaga ikka paremuse poole liigutada. Haara tass teed või kohvi, leia mugav pelgupaik ja loe omas tempos. Ehk ongi see vajalik esimene samm enda eest hoolitsemise teekonnal...
Liisbet Estra
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Liisbet Estra
Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Selveri uued Grøn Balance tooted on ökoloogiliselt puhtad ja sobivad ka allergikutele Põhjamaade Luigemärgisega tooted on valmistatud rangete keskkonna- ja kvaliteedinõuete järgi. Kindel ja vastutustundlik valik igapäevaseks kasutamiseks.
Kindlusta ennast ja oma lemmiklooma
Eestlasele ei meeldi väga mõelda halbadele asjadele. Oma elu kindlustamist seostatakse tihti tumeda tulevikuga, mida ette kuulutada puudub igasugune soov. Karda hunti! Asjale saab siiski läheneda ka positiivse külje pealt.
Toimetas: SVEN SULA / Foto: SHUTTERSTOCK
Elukindlustusse võiks suhtuda kui finantsturvalisuse instrumenti, mis on tagataskust võtta ja aitab katta ootamatuid kulusid juhtudel, kui sissetulekute vähenemine või kadumine paneb löögi alla mitmed pereliikmed. Ja juhtuma ei pea seejuures tingimata letaalse tagajärjega õnnetust. Vahel võib ka sporditrauma viia tööst eemale mitmeks kuuks. Elukindlustus koos puuduva töövõime kindlustusega tagab sel juhul täiendava kindlustunde.
Kui teil on hüpoteek või laen, aitab elukindlustus tagada, et perekond ei jääks raskustesse, kui te ei saa enam makseid tasuda.
Koos elukindlustusega saab teha kriitiliste haiguste kindlustuse. Hüvitist
makstakse näiteks vähi, südameinfarkti, insuldi või pahaloomulise kasvaja diagnoosi saamisel.
Kui palju maksab elukindlustus?
Elukindlustuse hind sõltub valitud kindlustussummast, vanusest, tervisest, ametist ja hobidest. Kindlustussumma võiks katta vähemalt sinu ühe aasta sissetuleku. Lisaks tasub arvesse võtta ülalpeetavate arvu ja laene.
Elukindlustus on soodsam tervislike eluviisidega inimestel ja mida nooremalt oma elu kindlustada, seda soodsam on kindlustusmakse. Näiteks 30 aastasele inimesele, kes valib elukindlustuse kindlustussummaks 30 000 eurot, on keskmine kuutasu 10–15 eurot.
Elukindlustuskaitse kehtib ka juhul, kui surma põhjuseks on haigus või õnnetus. Sõltuvalt kindlustus andjast on elukindlustuslepingut võimalik täiendada näiteks kriitiliste haiguste, õnnetusjuhtumite, trauma ja puuduva töövõime kaitsega.
Pea meeles ka karvaseid pereliikmeid
Lemmiklooma kindlustus on suurepärane viis tagada, et lemmikloom saab vajalikku arstiabi, kui ta peaks haigestuma või vigastada saama. Lemmiklooma kindlustus aitab katta veterinaararvete maksumusi, mis võivad ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Mõned lemmiklooma kindlus
tuspoliisid hõlmavad ka ennetavaid hooldusi ja vaktsineerimisi. Kuid asi ei puuduta vaid tervist. Kui koer põhjustab kahju, vastutab selle eest omanik. Ja kahju ei pruugi tekkida verejanulisest purelusest, vaid ta võib ka lihtsalt mänguhoos võõraste riideid rikkuda, kedagi pikali joosta, auto ette jääda. Sabaga saab kalli konjaki maha lükata ka baaris, kuhu koera muidu kaasa tohib võtta. Seetõttu on lisaks lemmiku elu ja tervise kindlustamisele mõistlik kindlustuslepingusse lisada ka vastutuskindlustuse kaitse.
Allikad: Eesti Kindlustusseltside Liit, lemmikloom.ee
Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani. Ootame kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn)
Hea enesetunne ei peegelda alati, mis su sees päriselt toimub
Just seepärast suundub üha rohkem eestlasi kontrolli enne, kui tervis sunnib abi otsima.
Toimetas: SVEN SULA
Foto: SHUTTERSTOCK
Synlab Eesti viis koostöös Norstatiga 2024. aasta veebruaris läbi tervisekäitumise teadlikkuse uuringu. Selgus, et üheksa naist kümnest kontrollib tervist vähemalt iga kahe aasta tagant. Kord aastas käib kontrollis 37% naistest, sagedamini kui kord aastas ligi kolmandik ja iga kahe aasta järel viiendik vastanutest. Tulemused viitavad soovile pigem ennetada, kui tegeleda tagajärgedega.
Kui tihti tervisekontrollis käia?
Ühtseid soovitusi sageduse kohta ei ole. Perearstid lähtuvad inimese vanusest, perekonna haigusloost, varasematest näitajatest ja eluviisist. Mõni vajab harvemat jälgimist, teine sagedasemat. Ka vanus mõjutab rütmi. Noor ja terve
inimene võib piirduda kontrolliga iga paari aasta järel, pärast viiekümnendat sünnipäeva soovitatakse uuringuid tihedamini.
Põhjus peitub selles, et osa tervisemuresid areneb vaikselt. Kõrge vererõhk ei anna alati märku. Kolesteroolitase võib püsida aastaid kõrge ilma ühegi sümptomita. Rauapuudus või kilpnäärme alatalitlus hiilib sageli ligi
väsimuse, kehvema une või jõuetuse kaudu, mida kiputakse pidama kiire elu tavaliseks kaaslaseks.
Tervise monitoorimine on lihtne
Sageli piisab perearsti vastuvõtust, vererõhu mõõtmisest ja vereanalüüsist. Vereproov näitab näiteks veresuhkrutaset, kolesterooli, neerude ja
maksanäitajaid ning rauavarusid. Need arvud annavad aimu protsessidest, mida enesetunne alati ei reeda.
Vastuvõtule tasub minna ka siis, kui enesetunne püsib hea. Just siis avaneb võimalus märgata muutusi varases järgus. Kõrgenenud veresuhkru või vererõhu puhul piisab sageli toitumise, une või liikumisharjumuste korrigeerimisest.
Briti tervishoius kutsutakse 40–74aastasi inimesi tervisekontrolli iga viie aasta järel. Eestis sellist süsteemi pole ja vastutus jääb suuresti inimese enda kanda. See tähendab, et kontrolli jõutakse enamasti kas harjumuse, perearsti soovituse või juhusliku meeldetuletuse kaudu.
Naiste jaoks kuulub tervise jälgimine tavapärase elu juurde samamoodi nagu hambaarsti külastus või nägemise kontroll. Ka meestel tasub sama rütm üles leida, sest kehal puudub hoiatustuli nagu autol, mis käsib minna hooldusesse.
Allikad: Tervis Pluss, TAI
Et olla terve: enneta ja kontrolli
Oma tervise eest hoolitsemine ja selle jälgimine on elementaarne endast hoolimise viis. Kuidas hoida oma tervist ja ennetada raskeid haigusi? Miks on äärmiselt oluline osaleda sõeluuringutel?
Toimetas: KAIRI PRINTS
Fotod: SHUTTERSTOCK
Keegi pole raskete haiguste eest kaitstud, aga ise saab oma harjumuste muutmisega riski vähendada. Samuti on äärmiselt oluline osaleda sõeluuringutel, et avastada haigus võimalikult vara. Alati tasub meeles pidada, et paljud kasvajavormid on täielikult ravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt. Loe, mis on kõige suuremad riskifaktorid vähkkasvaja ja muidugi ka paljude teiste raskete haiguste tekkeks.
Suitsetamine
Suitsetamine põhjustab 80–90% kõigist kopsuvähisurmadest ja kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu, kõri, neelu, nina ja maovähi tekkeks.
Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud ainult suitsetajad ise, vaid ka nende lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ja kolmandik neist on lapsed.
Alkohol
Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu, neelu, kõri, söögitoru, rinna, soole ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega.
100 grammi alkoholi päevas suurendab 4–6 korda riski haigestuda vähki võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita.
Risk suureneb veelgi, kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse. Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ja naised rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas.
Vähene liikumine
Kehaline passiivsus on hinnanguliselt umbes veerandi rinna, neeru ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks.
Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt.
Hea uudis kõigile, kellele meeldib jalutada – riski saab vähendada juba vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt 60 minutit) päevas liikudes.
Vale toitumine
Toitumise ja teatud vähiliikide seosed on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80–100 grammi) puuvõi köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra.
Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab.
Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine.
Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite.
Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.
Liigne kehakaal
Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha , neeru, söögitoru , mao , käärsoole , rinna, eesnäärme , sapipõie ja pankreasevähi riski.
Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5–10% kaalukaotus teeb tervisele head.
Liigne päevitamine
Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D vitamiini, see on tarvilik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, suurendab nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50–90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus.
Naudi päikest ilma liigse „praadimiseta“ ja ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.
Allikas: Eesti Vähiliit, cancer.ee
Osale alati sõeluuringutes
Ära kunagi jäta sõeluuringus osalemata, sest see võib päästa sinu elu. Toome välja aastanumbrid, mil sündinud saavad sel aastal erinevates sõeluuringutes osaleda.
Emakakaelavähi sõeluuring
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.
2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Rinnavähi sõeluuring
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74-aastased iga kahe aasta tagant.
2026. aastal kutsutakse tasuta rinnavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976.
Jämesoolevähi sõeluuring
Soolevähi sõeluuringule kutsutakse 60–68-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.
2026. aastal kutsutakse tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970. Lisaks teostatakse igal aastal ka eesnäärmevähi sõeluuringuid. Osalema kutsutakse igal aastal 12 000 meest vanuses 50–69 aastat.
Kui üks partner otsib lähedust ja teine
eemaldub – mis meie vahel toimub?
Üks tahab rääkida, teine vaikib. Üks otsib lähedust, teine vajab distantsi. Mida rohkem püütakse teineteiseni jõuda, seda kaugemaks võib suhe vahel muutuda.
Kui suhtes tekib pinge, hakkavad inimesed sageli otsima turvatunnet erineval viisil. Üks soovib rohkem kontakti ja kinnitust, teine vajab distantsi. Tavaliselt ei teki see järsku, vaid kujuneb välja väikeste igapäevaste reaktsioonide kaudu. Ühe eemaldumine suurendab teise vajadust läheduse järele ja see omakorda süvendab eemaldumist – nii tekib negatiivne tsükkel.
Mõlemad kogevad üksindust Sageli tunnevad selles olukorras üksindust mõlemad partnerid, kuigi nad on suhtes koos. Üks otsib ühendust lähenemise kaudu, teine püüab hoida sisemist tasakaalu eemaldumise kaudu.
Väljastpoolt võib tunduda, et üks „liialdab“ ja teine „väldib“, kuid enamasti püüavad mõlemad lihtsalt toime tulla ning sidet hoida. Seda lihtsalt erineval viisil.
Turvaline emotsionaalne side on üks olulisemaid heaolu allikaid. Kui kontakt partneriga muutub pingeliseks või katkendlikuks, mõjutab see sageli ka meie sisemist tasakaalu, turvatunnet ja võimet taastuda igapäevasest stressist.
Miks see muster kordub?
Sageli ei reageeri me suhtes ainult sellele, mis toimub siin ja praegu. Meie reaktsioonides on kaasas ka varasemad kogemused ja viisid, kuidas oleme õppinud läheduse ning pingega toime tulema. Mõne jaoks tähendab lähedus turvatunnet, teise jaoks võib see olla pingeline.
Seetõttu ei tähenda eemaldumine enamasti hoolimatust ega lähenemine liigset nõudlikkust. Mõlemad on katsed hoida midagi olulist – kas ühendust või sisemist rahu. Probleem ei ole tavaliselt
selles, et keegi teeb midagi „valesti“, vaid selles, et need kaks toimetulekuviisi satuvad omavahel vastuollu.
Muutus algab mõistmisest
Aja jooksul võib selline muster tekitada väsimust ja lootusetuse tunnet. Tavaliselt ei too muutust see, kui teha rohkem sama – rääkida rohkem või tõmbuda veel rohkem endasse. Muutus võib alata hoopis sellest, kui märgata mustrit ennast. Kui tekib arusaam, et probleem ei ole ühes inimeses, vaid selles ringis, kuhu mõlemad on sattunud, võib see tuua kergendust ja luua võimaluse teineteist uuesti kuulda.
Vahel on esimene oluline samm juba see, kui suudame näha, et eemaldumise taga võib olla vajadus rahu järele ja lähenemise taga soov hoida ühendust. Kui see teema sind kõnetas, saad minu töö kohta lähemalt lugeda või minuga ühendust võtta minu kodulehel.
Grete Kalling www.gretekalling.ee
facebook: reikitar tu
youtube: valgusekanalmarge
Ole ise en da elu looja
Leia tee iseendani – valguse, rahu ja tasakaalu kaudu.
Olen toetanud tuhandeid inimesi üle maailma, aidates neil avastada sisemist rahu ja elujõudu läbi õpetuste, meditatsioonide ning valguster venduse praktikate. Nüüd on need teadmised koondatud inspireerivasse kaheosalisse raamatusarja „Ole ise enda elu looja“, mis on ühtaegu praktilised teejuhid ja toetavad hingekaaslased.
Avasta ka:
– Reiki Valguster venduse seansid ja
– Teraapiline massaaž ja süvatasandi lõõgastus
– Kursused, praktikad ja juhendatud meditatsioonid
– "Kanaldatud valguse sõnumid" & kaugter vendused "Valgusteadlikkuse inspiratsioonikaardid"
Võrdluskultuuri vaimuvägivald
Pikantse zeitgeist’ina võetav enda pidev teistega võrdlemine –mis on sotsiaalmeediast liikunud ka vaikselt tavaellu – võib Peaasi.ee raviteenuste suunajuht Mirjam Kase sõnul tekitada ebareaalseid ootusi, seejärel pettumust ja lõpuks ärevust. Nõnda võib niigi habras noore inimese minapilt ja vaimne tervis saada tõsiseid lööke.
„Kuna inimene on sotsiaalne olend, on enda võrdlemine teistega tegelikult väga vajalik ja ootuspärane osa meie elust. Probleeme võib tekkida siis, kui noored võrdlevad ennast võrreldamatuga, näiteks sotsiaalmeedias levivate töödeldud piltidega või tugevalt kureeritud sisuga, mis on mõeldud kajastama ideaalilähedast elu. Nii võivad süveneda ebarealistlikud ootused elule ja iseendale, mis omakorda võib tekitada erinevaid negatiivseid enesekohaseid emotsioone,“ selgitab Kase.
Mirjam, millised on need väljendused, kuidas selline võrdlemine noorte seas endast märku annab?
Ilmselt kõigil ei annagi. Sõltub suuresti, mille või kellega ennast võrrelda ning
millised on noore enda väärtused ja arusaamad seoses sellega. Peamiseks ilmseks negatiivseks mõjuks võib lugeda süvenevat rahulolematust või tunnet, et sina või sind ümbritsev keskkond ei ole piisav. Lisaks võib ka pidev kadeduse või ilmajäetuse tunne mõjuda vaimselt rusuvalt.
Kuidas saavad laste vanemad või õpetajad neid lapsi aidata? Mis oleks üldse ravim sellisele arengule?
Oluline on mõista, et enese võrdlemine teistega ei ole kuidagi ebanormaalne või iseenesest halb. Me kõik teeme seda ja meid kõiki huvitab, mida teised meist arvavad. Siiski on hea noorega arutada, et mis on võrdlemiseks sobivad alused ja mis hetkest
alates ei saa teiste poolt maailmale nähtavaks tehtud elu enda omaga üks ühele võrrelda.
Noore minapilti toetab ka see, kui tema enesehinnang ei ole tugevalt seotud ainult ühe või väheste valdkondadega, nagu nt välimus või hea õppe
edukus. Terve minapildi kujunemiseks on hea, kui n ö munad on jagatud mitme korvi vahel, st tema enesehinnang on seotud tema erinevate külgede ja tegevustega, nagu näiteks sportlik tegevus, loominguline tegevus, kogukondlik kuuluvus jne.
Munad ei ole pelgalt hea valguallikas, vaid sisaldavad B12-, A-, D-, E-vitamiini ja tsinki.
Igapäevane muna söömine vähendab südamehaiguste ja insuldiriski.
Kaupmees & Ko, Prisma, Selver, OG
Tekst: MARTIN HANSON / Fotod: SHUTTERSTOCK
Elektra, Coop, A1000 Market
Ühelt poolt on tegemist negatiivse muutusega, kus pidev „pildil“ olemine ruineerib rahulikku arengut. Samas on see ka positiivne, kuna endaga tegeletakse. Kas tänapäeva noored on vaimselt rohkem arenenud kui näiteks eelmine või üle-eelmine põlvkond? Oleneb, mida me „vaimse arengu“ all silmas peame. Kindlasti on noored rohkem kursis erinevate vaimse tervise teemadega, kuna ka valdkond ise on teinud suuri hüppeid, informatsioon on varasemast kergemini kättesaadav ning ühiskondlik stigma vähenenud. Vaimne tervis ei ole ajaloos varem kunagi nii palju tähelepanu saanud kui praegu.
Samas teame ka, et erinevad vaimse tervise probleemid esinevad noortel üha sagedamini. Kas see tõus peegeldab reaalset probleemide suurenemist või nende paremat ära tundmist ja käsitlemist, on juba omaette küsimus.
Kuidas mõjutas aga näiteks koroona noorte vaimset tervist? Oleme nüüd ligi viie aasta kaugusel sellest sündmusest.
Praeguste teadmiste kohaselt on COVID 19 pandeemial olnud noorte vaimsele heaolule pigem negatiivne efekt. On välja toodud, et pandeemiaeelse ajaga on suurenenud üksildus
tunne, üleliigne tajutud stress, ärevuse ja depressiooni sümptomid. Kuna neid seoseid on üsna keeruline uurida, tuleb ilmselt täiendavate uuringute tarvis veel mitu aastat oodata.
Kas peaksime olema noorte vaimse tervise olukorra pärst kuidagi eriliselt mures? Või on olukord sama mis alati, lihtsalt mõjutajad on uued? Eks ka televiisori ja interneti tulekuga räägiti maailmalõpust. Noorte vaimse tervise mured on Eestis laialt levinud. Laste ja noorte enesevigastamise ja suitsiidide määrad on võrrelduna teiste ELi riikidega selgelt
liiga kõrged, mistõttu on laste ja noorte vaimse tervise probleemidega tegelemine seatud ka riiklikuks prioriteediks.
Vaimne tervis ei ole ajaloos varem kunagi nii palju tähelepanu saanud kui praegu.
Mis on sinu soovitus noortele, kuidas oma vaimse tervisega tegeleda, kuidas end paremini tasakaalus hoida? Kõige tõhusamaks soovituseks on järgida, et sinu vaimse tervise vitamiinide varud oleksid täis. Selleks, et enda vaimset tervist kaitsta ja probleemide mõju vähendada, on tarvis, et meie baasvajadused oleks täidetud. Väga hästi mõjub vaimsele tervisele regulaarne füüsiline aktiivsus ning piisav une ja puhkeaeg. Oluline on ka positiivsete emotsioonide ja kogemuste osakaal ning toetavad sotsiaalsed suhted.
Sisuliselt kõikides neis valdkondades on võimalik ette võtta samme, et enda vaimset vastupanuvõimet tugevdada. Vaimse tervise vitamiinide varusid saab mõõta ka Peaasi.ee kodulehel. Kui on tunne, et enda oskustest jääb väheks ja probleemid ajas süvenevad, on paslik pöörduda nõustaja, psühholoogi või oma perearsti jutule, kes aitab edasisi vajadusi kaardistada.
Suvi armastab hoolitsetud jalgu
Õige jalats toetab, õhtune hooldus taastab ja järjepidevad väikesed valikud aitavad jalgadel sügiseni kergemini vastu pidada.
Suvi annab pruunika jume kõrval jalgadele ka lisakoormuse. Paljajalu käimine, õhukesed tallad, kitsad rihmad ja pikemad päevad linnas või puhkusereisil võivad kiiresti lõppeda hõõrdumise, turse, kuivade kandade või villidega.
Suvejalats peaks olema kerge, aga mitte täiesti toestuseta. Väga lame ja õhuke tald võib muuta kõndimise väsitavaks ning koormata jalga rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Liiga kitsad rihmad teevad samuti oma töö, surudes vereringe kinni ja jalg võib juba paari tunniga paiste minna. Poes või kodus tasub teha kolm lihtsat kontrolli. Esiteks peab rihma alla mahtuma sõrm – see näitab, et jalanõu ei sooni. Teiseks ei tohiks kand kõndides sandaalist välja tõusta, sest
nii tekivad hõõrdumine ja villid kiiresti. Kolmandaks jälgi, kas varbad püsivad talla peal ega ulatu üle ääre. Kui igal sammul kostub tugev plaksatus, võib jalanõu olla liiga suur või halvasti kinni.
Viis minutit õhtust hooldust Siidjad suvejalad ei vaja keerulist ilurutiini, vaid järjepidevust. Õhtul piisab viiest minutist, et nahk oleks pehmem ja jalad vähem väsinud. Kaks korda nädalas võib kasutada õrna koorijat, et eemaldada kuiva sarvkihti. Kui kandadel on lõhed või nahk on ärritunud, tasub tugeva hõõrumisega olla ettevaatlik ja valida pigem pehmendav kreem. Kuivadel kandadel toimib hästi uureaga kreem. See aitab niiskust nahas
hoida ja teeb karedad kohad pehmemaks. Küünenahkadele võib lisada tilga taimeõli, et küüneümbrus paistaks välja elastne ja hoolitsetud. Eriti hea on kreemitada õhtul, kui jalad päevasammudest puhkavad.
Turset võib leevendada jahe jalavann või lühike kontrastloputus sooja ja jaheda veega. Kui sandaal siiski hõõrub, on abi läbipaistvatest silikoonplaastritest.
Ilu küll patta ei pane, aga kõik algab taldrikust
Kreemid ja õlid suudavad toetada jalgu väliselt, kuid naha ja küünte seisund sõltub ka toitumisest. Kui jalad lähevad päeva jooksul kergesti turse, tasub jälgida soolakogust menüüs, sest see
soodustab veepeetust ja pahkluud võivad õhtuks tavalisest rohkem paiste minna. Naha elastsust ja niiskust toetavad oomega 3 rasvhapped, mida leidub rasvases kalas, linaseemnetes ja Kreeka pähklites. Küüntele on oluline mitmekesine menüü, kus on piisavalt valku, tsinki ja Brühma vitamiine. Neid saab näiteks munast, kaunviljadest, pähklitest, seemnetest ja lihast. Rabedate küünte, sügavate kannalõhede või püsivate nahaprobleemide korral ei tasu jääda ainult koduste nippide juurde, vaid küsida nõu apteekrilt, perearstilt või jalaravispetsialistilt. Joo päeva jooksul piisavalt vett, vähenda liigset soolakogust ja vali jalanõud, millega saad päriselt kõndida.
Toimetas: SVEN SULA / Foto: SHUTTERSTOCK
Paku oma liigestele pikk ja terve elu
Põhjusi, miks liigesed endast ajapikku märku andma hakkavad, on mitmeid. Valu võib sisse lüüa mitte ainult füüsilise pingutuse järel, vaid ka esmapilgul nii süütus olukorras nagu kükist püsti tõusmine. Kuidas hoida oma liigesed kauem tervena?
Toimetas: KAIRI PRINTS
Fotod: SHUTTERSTOCK
Paraku on nii, et aastatega liigesed kuluvad. Mida aeg edasi, seda vastuvõtlikumad on ka treenitud inimesed kõigi muude vigastuste kõrval ka liigese traumadele. Noored taastuvad ülekoormusest kiiremini, aga vanema inimese liigesed ja organism tervikuna vajavad taastumiseks pikemat aega. Just aktiivse eluviisiga inimestel ravitakse liigese ja kõõlusehaigusi kõige tõhusamalt. Oma füüsilist võimekust ei taastata aga nädalatega. Kui oled 10–15 aastat istudes mööda saatnud, läheb aastaid enne, kui oled võimeline tervist säästvalt sportimaliikuma. Tasuks meeles hoida vana tõde, et alustada ei ole kunagi hilja, aga tark ei torma.
Kuidas liigesevaevusi vältida?
Tuleb valida sobiv sportlik tegevus. Liigeste seisukohalt on parimad need alad, kus pole hüppeid ega järske pöördeid, vaid toimub dünaamiline liikumine, näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine.
Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad inimestel liigesed tunda andma 40. eluaastates.
Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust. Arvesse läheb kogu päevane liikumine – ka jalgsi poodiminek, aiatööd või muruniitmine.
Millal pöörduda arsti poole?
Kui liiges hakkab valutama, peaks mõtlema, mis võiks olla põhjus. Kas valu tekkis koormusega või nö tühjalt kohalt. Kas valu on tasapisi hullemaks läinud või ilmus korraga ja kiiresti? Kui valu on tekkinud järkjärgult pikema aja vältel, peaks nõu pidama arstiga. Kui valu tabas järsku seoses mõne tegevusega, on esimene soovitus anda liigesele puhkust. Võib kasutada ravigeele või panna peale külma. Kahe kolme päevaga peaks olema näha, kas valu taandub. Kui valu ei kao, vaid suureneb ja liiges läheb paiste, peaks minema arsti juurde.
Uuringud näitavad, et enamasti hakkavad inimestel liigesed tunda andma 40. eluaastates, aga kui hoolitseda oma liigeste eest juba ennetavalt –elada tervislikult ja liikuda piisavalt –, saab seda edasi lükata või koguni ära hoida. Kui liigesed juba valutavad, pole samuti sugugi hilja neile rohkem tähele panu pöörama hakata, sest nii saab ennetada artriiti ja muid liigesehaigusi.
Allikas: Tervis Pluss
KUIDAS HOIDA OMA LIIGESTE TERVIST?
Meie liigesed peavad elu jooksul palju tööd tegema. Et nad enneaegu ei väsiks, on väga oluline, et me ise nende eest armastusega hoolt kannaks. Loe siit täpsemalt, mida saad teha, et su liigesed oleksid õnnelikud.
Säilita või saavuta tervislik kehakaal Liigne kehakaal suurendab liigestele langevat koormust, eriti mõjutab see põlvi, puusi ja selga. Kui oled ülekaaluline, tasub kindlasti võtta ette kaalulangetamise protsess, et vähendada liigeste koormust ning vältida artriidi ja muude liigeseprobleemide teket.
Treeni regulaarselt Regulaarne füüsiline aktiivsus tugevdab liigeseid ümbritsevaid lihaseid, vähendades seeläbi liigestele langevat koormust. Parimad treeningud nende lihaste tugevdamiseks ja seega liigeste tervise hoidmiseks on ujumine, jalgrattasõit, kõndimine ja vesiaeroobika.
Söö liigestele kasulikku toitu Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valku ja tervislikke rasvu, toetab liigeste tervist. Eriti kasulikud on toidud, mis
sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, antioksüdante ja D-vitamiini.
Joo piisavalt vett
Hüdratatsioon on oluline, et säiliks kõhre tervis ja liigesevedeliku hulk. Kui liigesevedelikku on piisavas koguses, aitab see vähendada hõõrdumist liigestes.
Väldi liigset koormust
Väldi tegevusi, mis koormavad liigeseid, kuna sisaldavad liigset kordust või põhjustavad liigestele liiga suurt survet. Kui tegeled spordiga või sul on füüsiliselt nõudlik töö, tuleb kasutada õiget tehnikat ja kaitsevarustust.
Pööra tähelepanu kehahoiakule ja liikumistehnikale
Nii spordi tegemisel kui ka igapäevaste toimingute juures tuleb alati tähelepanu pöörata õigele kehahoiakule ja liikumistehnikale. Teadlik tuleb olla ka oma igapäevast tööd tehes – liigset survet liigestele aitavad vältida ergonoomilised töövahendid.
Venita ja tee painduvusharjutusi Regulaarne venitamine ja painduvusharjutused aitavad säilitada liigeste liikuvust ja vähendada vigastuste riski.
PARIM VALIK ORTOOSE JA
TERVISEABIVAHENDEID EESTIS
Reie- ja sääretoed
Põlveortoosid
Küünarliigese toed
Seljatoed Põlverihmad Hüppeliigeseortoosid
Randme- ja pöidlatoed ning randmerihmad
Tutvu kogu tootevalikuga e-poes!
Epikondüliidi rihmad
Õlatoed
ITAK Ter viseabivahendite kauplused, mis on spetsialiseerunud ortoosidele:
TALLINN NARVA
AHTME
Põh ja-Eesti Regionaalhaigla
Sütis tee 17/1, E–R 9–17
Kesklinna Las epolikliinik a
Mustamäe te Kesklinn t R vi 27
E–N 8.30–16.30, R 8.30–16.00
Narva Haigla (1 . korrus) Haigla 1, E–R 9–17
Ida-Vir
u Keskhaigla
Ilma jaama 12, E–R 9–17
Ortooside põhisortimendi ja parima valiku liikumis- ning terviseahendeid leiate ITAKi kauplustes üle Eesti.
T Lasnamäe
Medicumi ervisekeskus
Punane 61, E–R 9–17
TARTU
Maarjamõi
sa Tervisekes
Puusepa kus
L. Puusepa 3, E–R 9–17
PÄRNU
Pärnu Haigla
taastusravi- ja heaolukeskus
Ristiku 1, E–R 8:30–16:00
ÕUE
SPORTIMA!
Kaunis vorm saab suures osas voolitud köögis, ent oluline roll on ka treeningul ja liikumisel. Ja millal oleks parem aeg seda kõike õues teha, kui mitte suvel?
Terviseradadele jooksma
Keha trimmi!
Suvi koputab juba uksele, aga rannavorm laseb end veel oodata? Tihti on probleem selles, et keha ei saa toidust kätte seda, mida tegelikult vajab. Üks oluline nimetaja on siinkohal valk.
Toimetas: LIISBET ESTRA / Fotod: SHUTTERSTOCK
Ekslikult seostatakse valgutarbimist pelgalt suure lihasmassi kasvatamisega. Tegelikkuses on valgud meie keha peamised ehitusplokid ja aitavad hoida kontrolli all näljatunnet, põletada rohkem rasva ja säilitada täiskõhutunnet pikemat aega.
Miks ei piisa lihtsalt vähem söömisest?
Kuigi suurepärase vormi saavutamise võtmeelement seisneb kaloridefitsiidis püsimises, on valgul siinkohal väga
oluline roll. Nimelt, kui tarbid piisavalt valgurikkaid eineid, ei taba sind enam ootamatud söömasööstud ega pidev näljatunne, sest valk on see, mis kõhu täis hoiab. Näiteks kui asendad hommikused krõbinad muna või kohupiimaga, püsib täiskõhutunne 3–4 tundi ja kiusatus sirutada käsi ebatervislike ning kiirete vahepalade järele on tunduvalt väiksem.
Toonuses lihased ja valk käivad tõepoolest käsikäes
Kui toidulaud on korras, ei tohiks aga unustada ka liikumist. Olulist rolli mängib sealjuures lihastreening. Lihased on keha ainevahetuse mootorid – mida tugevamad need on, seda rohkem kaloreid kulutab keha ka puhkeolekus. Kui inimene aga kaotab kaalu pelgalt oma söömist piirates, ent liikumis ja toitumisharjumusi kontrollimata, kaovad kilod suuresti ka lihaste arvelt (lihasmass kaalub enam kui rasv). Selle vältimiseks ongi oluline ka piisav valgutarbimine ja liikumine –eriti harjutused, mis aitavad lihasmassi hoida ja kasvatada.
Kui palju valku tarbida tuleb?
Valgutarbimine sõltub inimese kehakaalust, aktiivsustasemest ja eesmärgist. Lihtne soovitus kaalulangetajale on tarbida 1,2–1,6 g valku iga kehakaalu kilogrammi kohta päevas. See tähendab, et 70 kg kaaluv inimene võiks süüa päevas 90–110 g valku. NB! See ei tähenda, et pead tingimata oma toidukoguseid suurendama. Tuleb lihtsalt teha targemaid valikuid.
Ära sunni ega piira end – leia toetavad lahendused
Üks suuremaid saladusi hea vormi saavutamisel ja säilitamisel on ka see, et keha peab tundma end turvaliselt. Kui sa end näljutad või liiga karmilt piirad, läheb keha kaitseasendisse: ainevahetus aeglustub, lihas kaob, kaal seisab või koguni tõuseb ning stress ja frustratsioon kasvavad. Kui aga annad organismile süüa targalt, liigud mõõdukalt, magad hästi ja sööd piisavalt valku, teeb keha sinuga koostööd ja kaalulangetustulemused püsivad.
Allikas: Tervis Plussi kaalueri, veebruar 2026
Ilmselt ei vaja pikka selgitust see, miks on sörkjooks meie tervisele kasulik. Lisaks „nähtavale“ kasule ehk kalorite põletamisele ja kehakaalu langetamisele suurendab jooksmine südamelöögisagedust, aitab kontrolli all hoida vererõhku, treenib hingamissagedust ja -sügavust ning tugevdab erinevaid alakehalihaseid. Teisisõnu paraneb südametervis, areneb hingamiselundkonna töö ning tugevneb tugi- ja liikumiselundkond. Selleks, et mitte luid ja lihaseid liialt põrutada, on tervislik joosta pehmel pinnasel, näiteks saepururajal.
Jõulinnakusse lihast treenima
Kui kardiotreening piisaval määral ei kõneta ja soov on keskenduda hoopis lihasmassi kasvatamisele, on kevadel ja suvel ideaalseks sihtpunktiks välijõusaal. Kui loovalt läheneda ja treening ette planeerida, saab jõulinnakus juba paari-kolme peamise jõuseadeldise abil läbi viia korraliku kogukehatreeningu.
Kettagolf kui sport ja vabaajategevus ühes
Discgolf ’i ehk kettagolfi populaarsus on viimase aastakümne jooksul teinud järsu tõusu kogu maailmas, sh Eestis. Fakt, et mängimiseks läheb minimaalselt tarvis ühte ketast, maasse paigaldatud korvi ja keskmise suurusega maalappi, muudab kettagolfi erinevate huvigruppide jaoks kättesaadavaks ning mugavaks harrastuseks.
Ketta loopimine ei nõua küll võimsat füüsilist pingutust, kuid seeeest on tarvis selgeks õppida visketehnika ja seda siis hakata jooksvalt lihvima. Kontrollitud ja loogilist viskeliigutust praktiseerides saab samal ajal töös hoida ja tugevdada nii õla-, ülaselja- kui ka kerelihaseid. Lisaks läbivad mängijad ühelt rajalt teisele liikudes märkimisväärse distantsi – olenevalt radade pikkusest ja korvide arvust võib kogu väljaku läbi mängimine nõuda üle 5000 sammu tegemist.
Allikas: Start, kevad 2025
