Koduaed (kevad 2019)

KODUAED

RUBRIIK

APRILL 2019

Rooside istutamine

Varjuaia

Ilusa muru heaks

SÄRAVAD KAUNITARID SUVEKÖÖGI SUVI

Amplid valguses ja varjus

AED KASTIDES

Lõuna-Eesti Parim Toode 2018

MUNA-SAUN Suurepärase väljanägemise, mugava lebolavaga, ökonoomne ja suurepäraste saunaomadustega MUNA-saun sobib igasse aeda ja looduslikku keskkonda. Meie kümblustünni ja Vutimunaga koos saab igaüks luua omaenda vee- ja tervisekeskuse.

Munasaun on ainulaadse patendeeritud disainiga (patent nr. D201700016).

Info ja tellimine: Arel PLUS Tel: +372 5257800 E-mail: info@arelplus.ee www.arelplus.ee Arel Plus OÜ Roobe Tootmisbaas, Roobe 68614 Tõrva vald, Valgamaa Külastage Munasauna kollektsiooni: Luige Maaelu Näituslaadal 10-12.05, Türi Lillelaadal 17-19.05, Grillfest 2019 7-8.06 Pärnus.

ILUS AEG

FOTO: KRISTJAN LEPP

M

ulle meeldib just see aeg aastast. Talv on lõpuks alla andnud ning kevad end mõnusalt sisse seadnud. Ka pungad puudel on iga päev kriipsu võrra suuremaks paisunud ning külvikarbis aknalaual elu suisa keeb.

Mõnikord meenutan oma elu enne aiandust. Eks seegi oli ju tore ja tegemisi täis, kuid SELLISEID emotsioone mu elus siiski polnud. Ei olnud neid sadu uusi tutvusi, kaugete maade aiareise, turuprouadega leti ääres lobisemisi, töökaaslase rohenäpust vanaemaga sõbrunemist ja kevadisi, aiatöödest pisut valusaid lihaseid. Ma poleks iial arvanud, et kunagi on mul kuus kasti seemneid ning pean kulli ja kirja visates otsustama, kes neist seekord idanemisvõimaluse saab.

Või et mul kasvab kasvuhoones igat värvi kirsstomateid, peenral paarkümmend sorti salateid ja ma murran pead, kellega seekord kabatšokid kokku istutada. Eelmisel aastal olid nad koos rukkililledega ja sellest varem punase maltsaga. Nüüd vist panen triibulise maisi … või äkki lillherned?

Aed on nagu suur lõuend, kus meie, aednikud, saame oma loovust rakendada.

Hea lugeja, loodan et saad sellest ajakirjast inspiratsiooni, ideid ja häid nõuandeid ning mis peamine – julgust katsetada.

SISUKORD 4 AIAUUDISED 7 EESTI NAINE JA TEMA AED INSPIRATSIOON 10 HUVITAVAD SEEMNED 14 ÕNNESTUNUD VERTIKAALAIAD 40 PRAKTILINE SUVEKÖÖK

MIS JA KUIDAS 18 KUIDAS ISTUTADA ROOSI? 22 MILLIST AMPLIT VALIDA? 26 MIDA TEHA MURUGA? 30 MAASIKAID ON LIHTNE KASVATADA

34 ET KASVUHOONEST OLEKS KASU AIAKUJUNDUS

Ilusat aiaaega!

Eva Luigas Eesti Naise aiatoimetaja

KODUAED TOIMETAJA-PROJEKTIJUHT Eva Luigas, eva.luigas@ekspressmeedia.ee KEELETOIMETAJA Riina Palmiste, riina.palmiste@ekspressmeedia.ee KUJUNDAJA Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

REKLAAM Marianne Peep, 5309 0677, marianne.peep@ekspressmeedia.ee Iris Öpik, 5303 6499, iris.opik@ekspressmeedia.ee Helen Silts, 5647 6754, helen.silts@ekspressmeedia.ee Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@ekspressmeedia.ee Kaja Colpan, 5621 9322, kaja.colpan@ekspressmeedia.ee Kerly Vahur, 516 2283, kerly.vahur@ekspressmeedia.ee Maksim Hrustaljov, 5837 3916, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee

36 AED KASTIDES 44 METSA- JA VARJUAED – ON SEE TAOTLUS, ÕNN VÕI PARATAMATUS?

TURUNDUSJUHT Paula Särekanno, 666 2684, paula.sarekanno@ekspressmeedia.ee TRÜKK Printall VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia Ajakiri KODUAED on autorikaitse objekt.

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Toimetusel on õigus kaastöid toimetades lühendada. koduaed ⁄ 3

AIAUUDISED

ÜHE KÄE HEKIKÄÄRID Ühed korralikult teravad ühe käe käärid vormide pügamiseks. Nii jääb teine käsi vabaks, et tööle kaasa aidata. Sobivad nii pügatavate vormide värskendamiseks kui ka tavalise põõsa paremasse vormi lõikamiseks. Kergelt kumerjad terad vähendavad kulumist ja väldivad kinnikiilumist.

Tera pikkus 15 cm, üldpikkus 30,5 cm.

Hind 35 €, Garden.ee

SUBSTRAL NATUREN® MULTI-INSECT 100% looduslik kontsentreeritud taimehooldusvahend, mis mõeldud kasutamiseks nii toas kui ka aias taimi kahjustavate putukate ja lestaliste vastu: lehetäid, kilptäid, puudertäid ehk villtäid, kedriklestad, kasvuhoone karilased jt. Toimib kahjustajate erinevatel eluetappidel: munad, vastsed, valmikud. Moodustab õhukese kileja kihi, mis takistab putukate hingamist ja arengut. Taimi võib toiduks tarvitada juba samal päeval. Pakend 250 ml.

Vaata lisaks Substral.ee

KASVUMULLASEGU TAIMERAMM. MAHETOODE! GreenTOPi uue kasvumullasegu põhikomponent on looduslik turvas, millele on lisatud 10% ulatuses tahket Taimerammu vermikomposti, vedelat Taimerammu ja kriiti. Kasvumullasegu sobib mullaparanduseks ning taimekasvatuseks nii avamaal kui ka katmikaladel. Selle pH on 6,1– 6,5, pakendi suurus 80 l.

Vaata lisaks Greentop.ee

HORTICOMI KODUÕUE MURUSEGU MEREADRUGA Universaalne murusegu koduaeda, mänguväljakule ja parki. Murutaimede kasvu toetamiseks on lisatud mereadru – see lihtsustab külvi, kiirendab kasvu ja hoiab paremini niiskust. Seeme on vähem tuuletundlik ning lindudelegi vähem atraktiivne. Segu on kiire idanevusega ja vastupidav tallamisele.

Pakend 1 kg = ca 40 m2.

Vaata lisaks Horticom.ee

4 ⁄ koduaed

HARVY VESIAIANDUSE STARDIKOMPLEKT Vesiviljeluskastis on lihtne taimi kasvatada, see sobib nii algajale kui ka edasijõudnud taimekasvatajale. Taimede kasvatamisega saab tegeleda aasta ringi nii köögilaual, aknalaual, rõdukastis või ka seinal.

Komplekti kuulub veereservuaariga kast, kaas, kuus spetsiaalset seemnekapslit (basiilik), kuus kapslikorvi, toitelahus ja kasutusjuhis. Kasti paigaldus võtab aega kümme minutit.

Hind 69,99 €, aiakeskus Hansaplant

Stiga Tornado traktorid • • • • •

UUS

uus disain parem mootorijahutus mugavam tööasend suurepärane niitmistulemus võimsad mootorid

KAMPAANIAHIND

3199 €

KAMPAANIAHIND

289 €

tavahind 349 €

UUS UUS Traktor Tornado 2098 H • mootor Stiga 7750, 452 cm³ • mootori võimsus 8,4 kW • niidulaius 98 cm • külgväljaviskega • hüdrostaatiline ülekanne • ratta mõõdud E 15“/ T 18“ • elektriline terade lülitamine • komplektis multš, akulaadija

1899 €

Traktor Tornado 3108 HW • • • • • • • • •

mootor B&S Intek 7200, 656 cm³, 2 silindriline mootori võimsus 11,5 kW niidulaius 108 cm külgväljaviskega hüdrostaatiline ülekanne LED esituled ratta mõõdud E 15“/ T 20“ elektriline terade lülitamine komplektis multš, haagise konks, akulaadija

TRAKTORIGA TASUTA KAASA AKUTRIMMER SGT 48 AE PROMO (hind poes: 229 €) • toode koos aku ja laadijaga • aku 48V / 2,0 Ah • lõikediameeter 25-30 cm • automaatne trimmipea • kaal 3,1 kg (ilma trimmipeata) • laetud akuga tööeag ca 12 min

Muruniiduk Combi 48 Q • mootor Stiga ST 140 OHV, 139 cm³ • mootori võimsus 2,2 kW • niidulaius 46 cm • täitumisanduriga kogumiskorvi maht 60 l • tsentraalne niidukõrguse reguleerimine • 6 niidukõrgust, 22-80 mm • rattad kuullaagritel • ratta mõõdud 200/280 mm • „4 in 1“ lõikamismeetod, s.h. külgväljavise • kaal 26 kg

Tallinn AS LOODUS INVEST, Viljandi mnt 18A, tel 672 2119, kauplus Loodus. OÜ SIGNAMAR, Rohuneeme tee 1, tel 680 1688, kauplus KJ Aiatehnika. AS MEHKA, Peterburi tee 34, tel 655 7177. Pärnu OÜ PRO GARDEN, Savi 3, kauplus Foral, tel 447 5118. Saaremaa SAARE AGROVARU AS, Tallinna 63, Kuressare, tel 453 1357, kauplus Tehnika Äri. Tartu OÜ SAEMEISTER, Aardla 25, tel 730 3480. OÜ REGINETT, Ringtee 75 A, tel 734 1945. OÜ METSAKAUPMEES, Võru 94, tel 734 38 61.

AS MEHKA, Turu 34, tel 517 868 18. OÜ ROBOTIPOOD, Veeriku Ostukeskus, Vitamiini 1, Kauplus Kvaliteet, tel 50 21 890. Otepää AS MEHKA, Valga põik 3, tel 766 18 90.

Valga AS MEHKA, Pikk 4, tel 767 91 80. OÜ VALGA AUTOMARKET, Transpordi 1, tel 764 1501. Jõgeva OÜ ESTEM TEHNIKAKAUBAD, Kesk tn 3, tel 776 2080. Rakvere OÜ HARLEI SAMUFRE, Tõrremäe küla, Rakvere, tel 322 4174. Viljandi OÜ SIIMALS, Jakobsoni 11, tel 433 4328. Paide OÜ TIMEKS TOP, Pärnu 73 C, tel 385 0220.

Keila OÜ TEHNIKAKESKUS, Haapsalu mnt 57, tel 51 900 402. Saku OÜ AIATÄHT, Tehnika 7, tel 53 244 296. Hiiumaa OÜ FAASION, Põllu 32, Kärdla, tel 462 2505.

Kohila OÜ TEHNIKAKESKUS, Vabaduse 15 D, tel 5304 0740.

Hekilõikur

Hind: 129€ (hind koos aku ja laadijaga 199€)

AMPERTUNDI

MINUTIT TÖÖAEGA

MINUTIT LAADIMIST

Trimmer-ääristaja

Hind: 99€ (hind koos aku ja laadijaga 199€)

Muruniiduk Hind: 679€ (vedavad rattad, multš-külgvise-koguja)

www.toro.ee

MINU AED

EESTI NAINE JA TEMA AED

Eesti Naise toimetus esindab kena läbilõiget meie ühiskonnast, isegi kui vaadata läbi potipõllunduse prisma – ühel või teisel moel on kõigil küünealused mustad.

O

TEKST: HEIDIT KAIO FOTOD: SASKIA KUUSK, LAURA STRANDBERG, ERAKOGU

lgu me vanad või noored, aga enamikul meist on lapsepõlvemälestused, mil pidime tülpinult peenrast maltsa nokkima. Teismeikka jõudnult oleme vandunud, et muru on parem kui peenar.

Tasapisi on aga meie hingesoppidest

välja luuranud vajadus vaadata rohelust, olgu või aknalaual. Oleme end avastanud peenart loomas ja muru niitmas, kuigi see polnud ju tegelikult meie plaan.

Kõvematel tegijatel sirguvad tomatid, maasikad ja teisedki asjatundlikumat hoolitsust nõudvad aiakultuurid. Täpsemalt räägivad aga toimetuse liikmed ise.

SÕDA VÕI MAAILMA LÕPP

sõda algab, siis olen rindel.” See argument tegi mind hetkeks relvituks, sest just rindel peaks mees sõja ajal olema.

Mina: „Vahet pole, kui tuleb maailma lõpp, siis peate oskama kartulit kasvatada!” Selle peale noogutasid poisid mõistvalt, sest nende arusaamise kohaselt võib maailmalõpp tõesti iga hetk saabuda. Isegi Matt Damon kasvatas Marsil kartuleid.

Panimegi portsu kartuleid maha liivasegusesse Nõmme pinnasesse, teised istutuskasti rammusasse roosimulda.

Viimases kasvasid prisked punnid, liivapinnases mitte nii väga, aga maitsesid kõik imehästi.

Heidit Kaio, peatoimetaja

Eelmise aasta kevadel rivistasin elutoas üles Mattise (14) ja Villemi (10). Käsklusi jagava ohvitseri häälega teatasin: „Nii, poisid! Kui peaks sõda algama, siis ellujäämiseks peate oskama vähemalt kartulit kasvatada!”

Minus oli idanenud mure noorema põlvkonna pärast, kes võiksid leida õnnetu lõpu, oskamata endal kartuliteta hinge sees hoida. Noorem poeg vaatas mind ustaval pilgul. Tema oli valmis sukelduma kartulikasvatuse pöörasesse seiklusesse.

Mattis: „Ma ei tea, mõtlen, et kui

TOBEDILLTOKK JA PÄTSU LILL Tiina Väljaste, tegevtoimetaja

Minu maakodu aed on vähe pöörane.

Muru asemel on rohi, puud ja põõsad kasvavad nii, nagu oskavad. Selleks et maal käimistesse mahuksid ka jalgpallimäng pojaga, piknikud ja peesitamine, kasvavad meil silmailuks ainult püsitaimed. Kevad läheb lahti sillade, nurmenukkude ja kogu aeda siniseks maalivate meelespeadega. Siis tulevad tulbid, iirised, mühinal sirgub aspar, et jõuda suve haripunktis mulle lõuani. Üle pea sirgub „Pätsu lill” (tädi pätsas selle kunagi Konstantin Pätsi residentsi aiast – aedvaak). Suve lõpus lõhnavad floksid annavad märku, et aeg on lõppakordiks, talikrüsanteemide ja lõhislehise päevakübara pillerkaariks. Neid viimaseid on meil miskipärast tudengililledeks kutsutud, astilbesid aga tobedilltokkideks.

Selle aia kohal hõljub mu kadunud tädi vaim. Ja aiakujundajast õe oma ka. koduaed ⁄ 7

MINU AED

MITTE KUNAGI!

Liis Auväärt, toimetaja

AEDNIKU RÕÕM

Anne Metsis, moetoimetaja Minu aednikuelu kestis umbes tosin aastat. Aed tuli rajada nullist, pinnas kohale vedada ja taimed istutada.

Ega seal toimetamine polnud mingi lust ja lillepidu, üks pidev võitlus umbrohu ja sitke murukamaraga. Kuid rohi haljendas ning ämma kingitud kirss ja koos isaga istutatud ploomivõsu andsid juba ämbritäie marju. Need olid mulle tähendusega puud. Üldse silmitsesin armunult kõike, mis justkui iseenesest maa seest tõusis – võililli ja nurmenukke vaheldumisi sillade, tulpide ja nartsissidega. Eriti üht jänkukäppa meenutavat (umb)rohtu ...

Kevade esimese rabarberikoogi sain oma kasvatatud rabarberivartest ja pojengipeenar oli link vanaema aiaga.

Veel nüüdki tunnen aednikurõõmu, kui “oma” aiast möödudes näen, kuidas mu marjapõõsad seal punetavad, ligustriokstest paljundatud hekk vohab ning ülesturgutatud äädikapuu võsust on tõeline hiiglane saanud.

8 ⁄ koduaed

Nagu paljud lapsed, vandusin minagi, et kui ma ükskord suureks saan, siis MITTE KUNAGI ei hakka ma midagi kasvatama! Kastmine, rohimine ja jändamine … võeh!

Täitsa edukalt jõudsin niimoodi oma 30. aastatesse. Kuni kolisin majja, mille juurde käib avar siseõu. Selles õues olid ka lillepeenrad – niimoodi kulu ja kõntsa täis, et kole vaadata.

Vaatasin päeva, vaatasin paar … ja tegin need peenrad korda. Siis istutasin sinna esimese lillekese – noh, et plats poleks nii tühi. Siis teise. Viienda. Kuueteistkümnenda. Kas tegu on püsiku või üheaastase taimega, ma muidugi mõelda ei osanud. Mis kätte juhtus, selle koju tõin.

Edasi tulid maitsetaimepotid. Ainus, millele seal meeldis, oli tüümian – muu hävines valguskiirusel.

Lõpuks tekkisid ka tuppa mõned rohelised rootsud. Meie pere kassid, tükki kolm, panevad need pidevalt proovile.

Vaatan näiteks töölauale tõstetud aaloet – igast jumala nurgast näritud. Aga elus ja alles.

Enam ei saa öelda MITTE KUNAGI. Siin on ikkagi midagi õhus – või pigem veres? Ema on mul tõeline rohenäpp ja tema iluaed on tõesti Väga Ilus Aed!

OMA AIA UHKUSED

Lia Virkus, köögitoimetaja Olen kasvanud lapsepõlves oma majas ja seetõttu on oma aed mulle väga oluline.

Kuna olen suur toidupildistaja ja stilist, peab aias kasvama pea kõiki marju, puuvilju, ürte, salateid. Sest iial ei või teada, millal on kohe pildile vaja maasikaõisi ja lehti, tikrioksa, õunapuulehti, omakasvatatud tomatit või salatilehti. Mul peab olema ka oma kasvuhoone. Üks suur õnnestumine on mu turbapeenar kahe imekauni rododendroni ja kolme suure kultuurmustikaga, mis igal aastal tihedalt marju täis. Põõsad on juba minupikkused ja nende all niiskes turbamullas leiab suviti päikese eest varju malamuudiproua Selde.

Teine meie aia uhkus on kümneaastane magnoolia, mis on igal varakevadel mind oma violetsete õitega rõõmustanud. Ja köögiaknast näen kevadeti õitsemas imekaunist puispojengi.

MINU AED

UNISTUS ROHELISEST KODUST Külli Kuusik, kujundaja

Kodus aknalauale olen igal kevadel ürte ja salateid külvanud ikka nii, et aknalaud on lõpuks potte täis. Siis on pärast suvi läbi mõnus toidule oma rohelist napsata. Toalilled meeldivad mulle ka – mu unistus oleks selline üliroheline erinevatesse taimedesse uppunud kodu.

Muidu olen üsna aiakauge – suvekodus meeldib küll vahel aias midagi teha, aga põhiliselt kasvatan seal ka ikka selliseid lihtsaid asju, mis rohkem ise, igapäevase hoolitsuseta kasvavad – lemmikud on kõrvitsad, suvikõrvitsad, lehtpeedid ja maitsetaimed.

SÕNAKUULELIKUD TAIMED

Kristjan Lepp, fotograaf

Head aednikud on alati rõhutanud, et taimedega peab rääkima.

Meil maal on jutt lühike: siin te nüüd kasvate ja sügisel olgu saak olla, meil aega pole! Seni on jutt üldiselt mõjunud. Kõrvitsal, tuli välja, oleks pidanud vahepeal võrsed ladvast ära näpistama. Enam me sellist suurt hoolitsust vajavat taime ei kasvata.

Mul õnnestub suurepäraselt rabarberi, murulaugu ja piparmündi kasvatamine ning hindele 5 tulevad välja till ja tomat. Eelmistest elanikest jäänud pojeng õitseb ka igal aastal ohjeldamatult.

Midagi kasvab veel, ilmselt mingid maitsetaimed, peab suvel täpsemalt uurima.

INSPIRATSIOON

HUVITAVAD

SEEMNED

Igal aastal ilmuvad seemneriiulitele juba tuttavate sortide kõrvale mõned eriti huvitavad seemnepakid. Kohalikele aiapoodidele lisaks võib seemnejahile minna internetti – interneti kaudu saab seemneid osta nii välismaistest veebipoodidest kui ka omamaistest aiaäridest.

Euroopa Liidu piires saab seemneid postiga koju tellida tollimaksuta. Tei stest maadest seemnete tellimi sel võivad olla piirangud ja postim aksule lisanduda tollimaksud. Uu ri enne lisainfot põllumajandusam eti ning maksu- ja tolliameti kodulehtedelt.

TEKST JA FOTOD: EVA LUIGAS

ERILISED KÖÖGIVILJAD ~~

~~

~~

10 ⁄ koduaed

Lillkapsas 'Multihead'F1 – lillkapsas, millele kasvab ühele suuremale õisikule lisaks kolm kuni viis väiksemat õisikut.

Kabatšokk, sortide segu – taimedele kasvab hulgi isasõisi. Aitab tolmeldada teisi kõrvitsalisi. Õied on söödavad, sobivad hästi frittimiseks.

Tšillipipar 'Pearls' – kasvatab põõsale palju

~~

~~

väikesi tilgakujulisi mahedamaitselisi piprakaunu.

Redis, sortide 'Bluemoon' ja 'Redmoon' segu – karmiinroosat ja helelillat värvi redised.

Külviaeg alates suve teisest poolest.

Porgand 'Night Bird' F1 – sügavlillat värvi porgand, sisaldab palju tervislikke antioksüdante.

Kevadine

AIATRALL i s i m

u k k a p ! u j l % Pa i -50 kun

KÖÖGIVILJAD, MIS EI VEA KUNAGI ALT ~~ ~~

~~

~~

~~

Jääsalat 'Frillice' – krõmpsuvad ja mahlased salatilehed. Pika saagiajaga, ei lähe kiirelt õitsema.

Lattuba 'Goldmarie' – kõrgekasvuline ja vajab kindlasti toestust. Kaunad kiududeta, kollased, pikad ja lapikud. Väga saagikas sort.

Uus-Meremaa spinat ehk spinat-ruutlehik – väga mahlased lehed, mis ei puitu suve jooksul ära.

Saaki saab korjata külmadeni.

Tomatid 'Artisan Blush Tiger' ja 'Artisan Pink Tiger' – kõrgekasvulised haiguskindlad tomatid.

Tomatid kelmikalt kollase-punase- ja punase-rohelisetriibulised. Väga saagikad sordid.

Rullkõrvits ehk kabatšokk 'Midnight'– väike kompaktne põõsasja kasvukujuga sort. Viljad tumerohelised ja õrna koorega, väga saagikas, sobib kasvatamiseks terrassipotis.

Aednik24.eeAiasõbra lemmik ostukoht!

INSPIRATSIOON

PÕNEVAD SUVIKUD ~~

~~

~~

Dekoratiivne mais 'Japonica' – tõeliselt efektne kolmevärviliste triibuliste lehtedega kõrgekasvuline mais.

Harilik kosmos 'Cupcakes', värvide segu – uus kosmose sort, mille pooltäidisõied meenutavad kujult tassikooki. Tõeline suvelillehitt.

Pruudisõlg 'Queen Red Lime' – moeka õievär-

~~

viga keskmise kasvuga pruudisõlg. Pruudisõled meeldivad mesilastele ja liblikatele.

Mungalill 'Ladybird Rose' – madal kompaktse kasvukujuga lõheroosa õievärviga mungalill.

Mungalille õied, lehed ja seemned on söödavad.

SUVELILLED AMPLISSE ~~

~~

Pune 'Kirigami' – efektsed kolmevärvilised lehed ja kaarjas kasvukuju. Kasvukõrgus 25 cm.

NB! Ehkki pune, ei ole taim söödav!

Lõhnav lillhernes 'Pink Cupid' – õied valge ja roosa kirjud, õitseb kogu suve. Kasvukõrgus 15–20 cm. Intensiivselt lõhnavad õied.

~~

~~

Rukkilill 'Trailing Blue Carpet' – laiuva kasvukujuga sort, kõrgus ca 10 cm. Õied sobivad toitude kaunistamiseks ja lisandiks teesegudesse.

Kannike 'Midnight Runner' – sametiselt öömustade õite ja laiuva kasvukujuga sort.

Seemned on ostetud: Hansaplant, Hortes, Juhani puukooli Harku istikuäri, www.plantpost.eu, www.seemnemaailm.ee, www.suttonseeds.co.uk, www.dobies.co.uk, www.chilternseeds.co.uk 12 ⁄ koduaed

ROHKEM VABA AEDA!

Vesiaianduse põhimõttel rajatud vertikaalne tarbeaed

ÕNNESTUNUD VERTIKAALAIAD

Euroalusest taimeriiul

Selleks et vertikaalaias kõik rohetaksõilmitseks, peab end taimede hingeeluga kurssi viima. Vertikaalaedade erilised tingimused eeldavad mõnikord ebaharilikke lahendusi.

Ü Seinapealne maitsetaimeaed 14 ⁄ koduaed

FOTOD: ADOBE STOCK, SHUTTERSTOCK, ERAKOGU

hed liigid armastavad kuuma ja päikeselist katuseterrassi, teised edenevad hästi varjulises tagaõues. Sinna vahele jäävad poolvarjuline ala ning päikeseta paigad. Need on osaliselt ehitistest või puudest varjatud kohad, mis saavad päikest kord rohkem, kord vähem. Mõnele liigile on tõesti oluline, et neid ei pandaks tugeva keskpäevase päikese kätte. Teised jälle kasvavad hästi ainult maksimaalses päikesevalguses. Enamikule piisab mõnest tunnist päikesevalgusest päevas.

Kasvukohti, mis on taimedele üsna ideaalsed, on õnneks küllaga. Enamik taimi kasvab hea hoolduse korral vähem soodsas kohaski hästi.

TEMPERATUUR JA ÕHUSTATUS

Taimede kasvu ei mõjuta mitte ainult valgus, vaid ka temperatuur ja õhustamine. Päikeselise majaseina ääres on soojem kui tuultele avatud paigas. Sein salvestab soojust ning kiirgab seda jälle tagasi. Kõik taimed armastavad ka värsket õhku. Kus õhk ei liigu, sinna ilmuvad haigused, nagu

RUBRIIK jahukaste, ning kogunevad lehetäid jt kahjurid.

Liiga tuulisel katuseterrassil võivad taimed samuti stressi saada. Kui taimetaskus kasvab üks taim, pole tal tarvis teistega toitainete pärast konkureerida.

Rippuvad liigid tuleks paigutada istutusaluse alumisse ossa, et nad ei hakkaks teisi taimi varjutama.

KASVUPINNAS

Mis kehtib tavalise potiaia kohta, kehtib vertikaalaia kohta topelt. Sealgi ei hakka taimed hea kasvupinnaseta hoogsalt kasvama, vaid nukrutsevad omaette.

Sobiva mulla saab erinevatest koostisosadest ise kokku segada ning olemasolevat mulda koostisaineid lisades parandada. Pinnasesse lisatud kruus teeb mulla kobedamaks ning sobib drenaažiks, betoniit imeb endasse vett ja toitaineid ning vermikuliit parandab substraadi veejuhtivust. Kuid heast substraadist on vähe kasu, kui taime juurtel on liiga vähe ruumi. Pidage meeles, et juurepall ei tohi istutamisel puutuda poti seina vastu – kasvumullaga täidetud vaba ruumi peab jääma

1–2 cm. Sel juhul jääb taim ellu ning areneb edasi.

KASTMINE JA VÄETAMINE

Väikesi isetehtud verikaalaedu on võimalik käsitsi kasta. Kõrgemale asetatud taimedeni ulatab kas kastekannu või teiba külge kinnitatud kastmisvoolikuga.

Probleeme tekitab igale taimele vajaliku veekoguse andmine – et nad liiga ära ei kuivaks või pidevalt n-ö varbad vees ei oleks. Kastmisvajaduse väljaselgitamiseks tuleks sõrm kasvusubstraati torgata – nii saab teada, kas niiskus on jõudnud taime juurte piirkonda.

Selliselt katsetades tekib mõne aja jooksul õige tunnetus sobiva kastmisaja ja paraja veekoguse kohta.

Kastmisvee kogus aga hooaja jooksul muutub. Kuumade ilmadega peab mõnikord kastma isegi kaks korda päevas, sest vastupidi maapinnas kasvavatele taimedele ei saa vertikaalaia taimed ise sügavamatest mullakihtidest vett võtta. Väiksemad kasvunõud mahutavad vähe vett ning see kasutatakse kiiresti ära.

Kaks maailmakuulsat vertikaalhaljastusega kortermaja Milanos

www.aiamajad24.ee

Kevad on käes.

Kui soovid aeda mõnusat suvemaja, siis nüüd on õige aeg tellida!

GRILLMAJAD SUVEMAJAD SAUNAD KUURID

DIVERO EHITUS OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818, tel 523 6664, info@divero.ee

RUBRIIK

Suvine pelgupaik. Euroalustest seintega vertikaalaias kasvavad nii suvelilled kui ka toataimed.

Lisa istutamisel mulda kindlasti väetist.

Pikaajalist osmokoot-tüüpi väetisest saab taim toitu terveks hooajaks.

SÜGISEL TEE TAIMESEINALE UUS KOMPOSITSIOON Kellele vertikaalaed elutuppa kätte paistab, võib rohelise aia hooaega väikese lisainvesteeringuga veel paari nädala võrra pikendada. Alates septembrist pakuvad paljud aiandid taimi ka sügiseseks istutamiseks.

Vertikaalaed kestab enamasti ühe hooaja. Kui salatid, tomatid ja teiste üheaastaste taimede saak on koristatud, on linnainimese köögiviljahooaeg lõppenud.

Suuremate vertikaalaialahenduste korral on otstarbekas eelistada iga taime õigel ajal kastvat tilkkastmissüsteemi.

Valmis roheseinte müüjad pakuvad samuti oma tootega sobivat niisutussüsteemi.

Taimed vajavad kasvuks ka toitaineid. Pika toimeajaga väetised, väetisetabletid ja -pulgad varustavad neid toitainetega tükk aega. Suure väetise16 ⁄ koduaed

vajaduse korral sobib kõige paremini kastmisvees lahustatud kiire toimega vedelväetis.

timiseni sügisel peab aial pidevalt silma peal hoidma. Taimi tuleb korrapäraselt kontrollida: kas on probleeme kastmisega, kas ronitaimi tuleks võre külge kinni siduda, kas kinnitus peab veel vastu jne. Ka kahjureid ja haigusi on kergem kontrolli all hoida, kui avastada need varakult. Ent kõigele vaatamata on vahel ikka vaja välja läinud taimed uutega asendada.

Seda juhtub ka parimates vertikaalaedades.

OLE HOOLAS!

lsegi kui vertikaalne aiapidamine tundub vaadates äge ja loominguline, võib juhtuda, et selle kõigega on raske hästi toime tulla. Noorte taimede istutamisest mais kuni saagikoristuse ja viljade nau-

Allikas: Martin Staffler „Vertikaalaiad”.

Kirjastus Hea Lugu, 2019

Kas orgaaniline või mineraalne väetis – mida eelistada?

Substral’i väetised on aiapidajaid aidanud juba üle 60 aasta. Need on hinnatud nii professionaalse kui ka harrastusaedniku poolt.

Eesti muld on näljane. Oleme harjunud mullast võtma ja sinna tagasi andmisega oleme olnud kitsid. Hea põllumajandustava ütleb, et mulda tuleb viia tagasi sama palju toiteelemente, kui taimed sealt välja viivad. Mida teha, et me mulda ei kurnaks, aga saaksime normaalset saaki ning meie iluaed pakuks ka silmale rõõmu?

Taimedel ei ole vahet, kas nad saavad vajalikud toiteelemendid mineraalsest või looduslikust väetisest. Omastada suudavad nad neid vaid vees ja nõrkades mullahapetes lahustunult ning üle väetada on võimalik mõlemaga.

Oluline on, et taim kasutaks ära väetusained ning toode ei saastaks vett ega mulda.

Meeles tuleb ka pidada, et väetamisega ei saa korvata agrotehnilisi puudujääke (rohimine, kastmine, mulla kobestamine jne).

Koduaias taimi väetades on kõige lihtsam kasutada kevadel ja taimi istutades Substral Osmocote väetisi põhiväetisena ja edaspidi vastavalt vajadusele lisaks ka vees lahustatavaid Miracle-Gro kastmisväetisi.

Näiteks: • Substral® Osmocote® Roosidele, aialilledele, dekoratiivsetele põõsastele jt. taimedele + Miracle-Gro® Roosiväetis.

• Substral® Osmocote® Okaspuudele + Miracle-Gro® Igihaljaste taimede väetis.

Tegelikult katab Substral’i väetisevalik kogu aia vajadused murust suvelilledeni.

Väikeaias on keeruline saada piisavalt head komposti, sest haigestunud taimejäänused selle tegemiseks ei sobi ning valmimine meie kliimas on pikaajaline protsess. Samas aitavad looduslikud huumushapped omastada paremini toiteelemente, vähendavad taimedel stressi (põua ja külmakahjusi) jne. Substral Huumusväetis sobib nii väetamiseks kui ka mulla parandamiseks. Huumusväetise puhul on välistatud oht taimi üle väetada. Huumusväetise eeliseks on ka see, et ta ei paku huvi lemmikloomadele ega meelita aeda mutte.

Selle aasta suur uudis on 100% looduslikud taimset päritolu väetisepulgad, mis sobivad kasutamiseks nii toas kui ka kogu aias.

Kasulikke nõuandeid ja rohkem teavet Substral® tootevaliku kohta: www.substral.ee Ilusat aiahooaega!

Substral® Osmocote® Roosiväetis 750 g

Substral® Naturen® Looduslik huumusväetis 3,5 kg

UUDIS

Substral® Naturen® Multi-Insect 250 ml, kontsentraat

Substral® Miracle-Gro® Roosiväetis 300 g

Substral® Bio® Kasvustimulaator 1 L

UUDIS

Substral® ÖKO väetisepulgad 30 tk/pakk

SUBSTRAL ® - Ilusad, tugevad ja terved taimed juur test õiteni!

RUBRIIK

KUIDAS ISTUTADA

ROOSI?

Rikkalikult õitsev roosipõõsas on iga aia ehe. Kas aga ostetud roosiistikust kasvab tugev ja terve taim, oleneb sellest, kui hoolsalt on ta istutatud ja hooldatud.

TEKST: EVA LUIGAS

K

FOTOD: SHUTTERSTOCK, GARDEN.EE

ui enamik püsililli vajab mõne aasta tagant jagamist, siis roosid on puittaimed, kes võivad ühel kasvukohal kasvada pikki aastaid. Ehkki paljud peenra- ja pargiroosid saavad hakkama vähema päikesevalgusega, eelistavad kõik sordirühmad siiski päikeselist kasvukohta. Samuti on neile tähtis, et muld oleks viljakas ja niiskust jaguks.

KÕIK ALGAB ISTIKUST

Roosiistikut valides pea meeles, et mida suurem, tugevam ja elujõulisem on istik, seda kaunim taim temast kasvab. Kvaliteetseid, kolme kuni viie tugeva põhioksaga silmastatud roosiistikuid müüvad aianduskeskused ja -ärid. Kuna roosidel on tugev juurestik, on nad üldjuhul potistatud kõrgetesse istikupottidesse.

Silmastamiskoht on tavaliselt jäetud poti mullapiirile.

Varakevadel on lisaks potis müüdavatele võimalik osta roose paljasjuursetena. Ka neid tasuks pigem osta aiaäridest, sest nii on kindel, et kaup on kvaliteetne: taimed on transporditud ja säilitatud vajalikes tingimustes, nad on elujõulised, mitme hästi harunenud võrsega ning sordiehtsad.

KONTEINERTAIME ISTUTAMINE

Istutamiseks varu istiku kohta vähemalt kümme liitrit roosimulda ja laagerdunud komposti või sõnnikut.

Kui kasvukoha pinnas on kehvapoolsem, varu mulda rohkem. Spetsiaalsed roosimullad on roosile vajaliku mullahappesusega ja eelväetatud. Vaja läheb ka kastmisvett.

18 ⁄ koduaed

RUBRIIK ~~

~~

~~

~~

~~

~~

~~

Kasta istik läbi. Lihtsaim viis on uputada taimepott üleni vette niikauaks, kui õhumulle enam ei eraldu.

Valmista ette kasvukoht. Kaeva peenrasse poti kõrgusest ca 20–30 cm sügavam ja kaks korda laiem istutusauk.

Võid istutusaugu nüüd ka läbi kasta.

Seejärel sega istutusaugust võetud peenramuld roosimullaga.

Laota põhja kiht mulda. Mõõda istikuga augu sügavust. Istik peab mahtuma 7–10 cm sügavamale, kui ta postis kasvab.

Võta istik ettevaatlikult potist välja ja säti ta augu põhja. Kontrolli istiku kõrgust. Silmastuskoht peaks jääma ca 5 cm mullapinnast allapoole.

Hakka lisama mulda. Kui istutusauk on 2/3 ulatuses mullaga täidetud, võid osa kastmisveest auku valada. Nii jõuab niiskus paremini juurte juurde.

Nüüd korrigeeri vajadusel istiku kõrgust ja täida istutusauk mullaga. Vajuta muld kinni ning kasta uuesti läbi.

Niiskuse säilitamiseks võiks vast istutatud roosi ümber mullapinda näiteks koorepuruga multšida.

Efektne kahepoolne roosipeenar. Väänroosid, mis on istutatud teise poole aeda, on aialippide vahelt läbi pugenud. Peenral pakuvad neile seltsi metssalveid, naistenõgesed ja kortslehed.

Aednik lillekaupluse töö, Florist lille- ja taimeseaded Eesti fauna ja floora, Keskkonnaspetsialist loodushoid, jäätmemajandus haljastus, sillutised, Maastikuehitaja puit- ja kivirajatised aias õmblemine, tikkimine, kudumine, Tekstiilkäsitööline heegeldamine, unikaalne tekstiilkäsitöö puukool, iluaiandus, köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus

Tule meile õppima!

www.aianduskool.ee

ROOS PALJASJUURSE ISTIKU ISTUTAMINE

Paljasjuursel istikul ei ole mulda juurte ümber ja seetõttu peaks ta esimesel võimalusel maha istutama.

Kui maa ei ole ette valmistatud, võib neid pakendatult hoida mõnda aega jahedas või katta juurestiku mullaga. ~~ Istutusauk tuleb paljasjuursele istikule ette valmistada samamoodi nagu konteineristikule. ~~ Enne istutamist tuleb istikut hoida vähemalt 24 h vees, seejärel harutada juured lahti ja vajadusel kärpida ühepikkusteks. ~~ Ka paljasjuursetel istikutel istutatakse silmastamiskoht 5–7 cm mullapinnast sügavamale. Tee istutusaugu põhja väike mullakuhi ning säti taime juured selle ümber. Jälgi, et juured suunduksid diagonaalselt suunaga alla. ~~ Hakka lisama mulda. Kui oled augu poole ulatuses täitnud, vala peale pool kastmisveest. Vesi

~~

Paljasjuursetel istikutel istutatakse pookekoht samuti 5-7 cm mullapiirist allapoole. ~~

aitab mullaosakestel juurte vahele liikuda ja surub õhu mullast välja.

Seejärel täida mullaga kogu istutusauk ning kasta uuesti.

Võid teha mullast taime ümber madala kastmisvalli ning taime ümbrusse väikese mullakuhiku.

Kastmisvall ei lase kastmisveel ära voolata ning mullakuhik takistab niiskuse väljaaurumist okstest ja soodustab juurdumist.

Kasta vast istutatud taimi hoolega, nii et muld oleks istiku ümber pidevalt mõnusalt niiske.

NB!

Lehti, mis jäävad istutamisel mullapinna alla, ei ole vaja taimelt ära võtta.

Taim saab nendest kuni juurdumiseni vajalikke toitaineid.

Loe rooside hoolduse kohta lähemalt www.garden.ee

AIAKUJUNDAJA MERILEN MENTAAL SOOVITAB KOLME UUDISSORTI

'Eye of the Storm' on floribund- ehk paljuõieline roos, üks pärsia roosi uuemaid hübriide. Tal on veetlevad tumeroosad pooltäidisõielised nupud, mis õitsevad kobarates ja avanevad keskmise suurusega õiteks, paljastades avanedes omapäraselt pruuni roosisüdamiku. Roosil on kerge ja meeldiv aroom. Põõsas on kompaktne ja püstine, kõrgusega ca 75 cm ning sobib istutamiseks nii aeda kui ka potti. Lehestik poolmatt, keskmiselt roheline, terve.

Rosa persica uuemaid hübriide.

Aretaja: Weeks Roses, 2017

20 ⁄ koduaed

'Niharika'® on talve- ja haiguskindel teehübriidroos. Tal on suured (9–10 cm) kreemjasvalged, täidetud (70–90 kroonlehte), roosade äärtega õied, mis on kauni klassikalise roosiõie kujuga. Jõulise kasvuga põõsal on tihe lehestik, mis on kuni esimeste külmadeni järjepidevalt uute õitega kaetud. Lisaks on tal veetlev ja tugev magus aroom. Kuni 90 cm arenev põõsas on poolmati, suure lehega ja suurepäraste tervisenäitajatega.

Aretaja: Pierre Orard, 2017

'Henri Delbard'® on hea talvekindluse ja väga hea haiguskindlusega korduvalt õitsev teehübriidroos.

Säravad, suured oranžikaskollased õied avanevad laiadeks, kroonlehtedest tugevalt täidetud rosettideks, mis värvuvad intensiivsemasse oranži tooni. Roosi aprikoosivärvi õied lõhnavad tsitruseliste ja mango järele.

Taim on püstise kasvukuju ning terve ja tumerohelise lehestikuga. Õied sobivad suurepäraselt lõikelilleks ja püsivad vaasis kaua.

Aretaja: Delbard, 2018

AMPEL

MILLIST

AMPLIT

VALIDA? Kasvukoha tingimuste järgi valitud lilleamplid püsivad õige hoolduse korral kaunid ja ilmestavad aeda esimeste külmadeni.

TEKST: EVA LUIGAS / FOTOD: ADOBE STOCK, SHUTTERSTOCK

22 ⁄ koduaed

K

ohe-kohe on kõik aiakeskused kaunitest amplitest sõna otseses mõttes lookas. Juba paarkolm rõõmsavärvilist lilleklumpi tekitavad tunde, et suvi on varsti käes. Valmis amplitele lisaks saab just enda maitsele vastava ja kaua õitseva iluduse kerge vaevaga ise kokku komplekteerida. Materjali – nii lilletaimi kui ka istutusnõusid – leidub isegi nõudliku maitsega aednikule.

~~

~~

Tiiviklill

~~

~~

~~

Aed-puispetuunia 'Million Bells' ~~

~~

TEE NII ~~

Feerulalehine ruse

Kõigepealt vali amplipott. Mida suurem istutusanum, seda paremini suudab see kuumal suvel niiskust hoida. Värvivalikul tasub silmas pidada, et kuni lilled on veel väikesed ja kogu amplipotti ära ei kata, torkavad kõige vähem silma tumedat värvi potid või loodusliku moega kookoskiududest amplisisud, mida võrkkorvides kasutatakse. Kui aga taotlus on silma torgata, võiks valida erksavärvilise lillepoti, mis sobib toonilt õite või ehitiste värviga.

~~

~~

Säti poti põhja drenaažikiht – kasuta selleks kiviklibu, kruusa või kergkruusa. See juhib liigniiskuse mullast välja.

Kergkruus suudab osa liigveest endasse varuda ja annab seda hiljem mullale tagasi.

Istutusmullaks on kõige otstarbekam kasutada eelväetatud suvelillemulda, aga see ei ole kohustus. Sobib igasugune õhuline ja vett siduv aiataimedele mõeldud mullasegu.

Veesidumise parandamiseks on tark mulda kas kastmisgeeli või tseoliiti lisada.

NB! Neid lisaained on mugavam lisada kuivale mullale.

Kui kasutad eelväetamata mulda, sega sinna kindlasti mõnda pikaajalist suvelillede väetist.

Kulunormi leiad väetisepakilt.

See kindlustab suvelilledele vajalikud toiduvarud vähemalt paariks kuuks.

Istuta sisse meelepärased taimed. Jäta mullapind poti äärest paar sentimeetrit sügavamale, nii ei hakka kastmisvesi kohe üle ääre maha voolama. Arvesta, et ühte potti kokku istutatud taimed peavad eelistama ühesuguseid kasvutingimusi. Kasta pott pärast istutamist korralikult läbi.

Esimene kastmine tee puhta toasooja veega, järgmisele kastmisveele võid lisada mõnda vedelväetist, sest granuleeritud väetise lahustumine võtab veidi aega. Ühte, ca 25–30 cm läbimõõduga potti piisab kolmest taimest. Kui sätid ampli kõrgele rippuma, võid kasutada ainult rippuva ja laiuva kasvukujuga taimi. Kui kompositsioon jääb madalale, võiks vähemalt üks taim olla püstise kasvukujuga, see katab poti ülaosa ilusti ära.

Väikeseid taimi võiks harunemise ergutamiseks aeg-ajalt tagasi näpistada. Nii muutuvad nad tihedamaks ja katavad poti peatselt kinni.

Suve edenedes võivad toitained mullast otsa saada. Taimed näitavad seda välja tagasihoidlikuma õitsemisega. Pista siis mulda uued väetisetabletid või -pulgad või lisa igale kastmisveele vedelväetist.

R E I S I B Ü R O O

Aiandusreisid Euroopas 2019 Aiandusalased messid ja lillenäitused Suured kuninglikud aiad ja väiksed võluvad eraaiad Rahvuspargid ja linnapargid Klassikaline aiadisain ja moodne maastikukujundus

Vaata:

www.astellaria.ee astellaria Kontakt: mob 50 27 955 / tel 653 9305 E-post: info@astellaria.ee Aiafotod:

KAANELUGU

Kaksikkannus

Hõbepael koos ilubataadi ja õhulise piimalillega

Taimevalikut aitab kasvukoha tingimuste järgi teha Raigo Roosve aiakeskusest Sesoon.

Enamikule suvelilledele meeldib kasvada soojas ja päikeselises kasvukohas, kuid ka varjulised aianurgad ning ekstreemsemad tingimused ei ole lillekasvatuseks sugugi ebasobivad.

Päikeseline kasvukoht ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Pelargoon Kivikilbik Feerulalehine ruse Ilunõges Kirbutatar Tiiviklill Hõbepael

Põuda taluvad ~~ ~~ ~~ ~~

Aed-puispetuunia 'Million Bells' Ilunõges Kirbutatar Tiiviklill

Tuuline kasvukoht ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Kaksikkannus Nemeesia Aed-puispetuunia'Million Bells' Ilunõges Hõbepael Metsvits

Varjuline kasvukoht ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Südajas suutera Lobeelia Begoonia Fuksia Tume purpurvanik Metsvits

Niisket ja vihmast ilma taluvad ~~

24 ⁄ koduaed

Amplis kasvavad viirpelargoonid, suureõielised petuuniad, suva ilunõgesed ja südajad suuterad.

~~

Nemeesia Kaksikkannus

MASTERS OF WATER

TILKKASTMINE kogub populaarsust üle maailma nii erakasutuses kui ka ühiskondlikus haljastuses. Eeliseks on lai kasutusvaldkond: rõdud, terrassid ja olmeruumid, aga ka potitaimed, peenrad, muruplatsid, kasvuhooned jne.

Claber pakub täiskomplektseid ja kvaliteetseid lahendusi – nad on meistrid vee alal.

Toodete eeliseks on automatiseeritus, mis tagatakse laia valiku autonoomtoitel taimeritega. Kastmisprogrammid ja paigaldatavad vihmasensorid aitavad säästa vett üle 40%. Kastmine seatakse ajale, mil aurumine on madalam, ja peatatakse vihma korral.

Tallinn, Punane 56, tel 607 5061 Pärnu, Lao 8/21, tel 447 8430 Viljandi, Tallinna tn 97, tel 433 0022

Tilgutite ja mikrosprinklerite suur valik võimaldab igale taimele läheneda individuaalselt nii vajaliku paigalduskoha kui ka veehulga reguleerimisega. Kogu Rainjeti süsteem on laboris testitud ning paigaldus ülimalt lihtne ja töökindel. Müügil on ka spetsiaalsed stardikomplektid, milles on olemas kõik vajaminev väiksemat sorti tilkkastmissüsteemi ehitamiseks.

Head vastuvõttu on leidnud ka potililledele mõeldud kastmiskomplektid Idris ja Oasis, tänu millele ei pea taimede närtsimise või naabrite tülitamise pärast muretsema isegi siis, kui viibite kodunt eemal 50 päeva järjest.

Vajad kastmis-, vihmutus- ja veetoitesüsteeme aeda, kasvuhoonesse või katmikalale? Kõik vajalik saadaval hästi varustatud poodides!

UUED CLABER metall/kroom KASTMISTARVIKUD 2019 varsti saadaval!

UNIVERSAALNE — ühildub ka plastühendustega

CLABER uus, universaalne ja ainulaadne kiirliitmike süsteem ERGOGRIP Libisemiskindel laiendatud ja kummeeritud äär tagab kiire ja täpse ühenduse ja annab olulise eelise tavaliitmike ees. Üle 1,5 miljoni kinni-lahti ühenduse, rõhu taluvus kuni 40 bar. Eriti mugav kasutada surve all määrdunult, märjana või tolmusena. Võimaldab ühendada erimõõdulisi voolikuid ½", 5/8 ", ¾".

6 sisemist laagrit tagavad automaatselt tiheda ühenduse Kitsendav rõngasmutter parandab haaret Kroomitud pind ei kulu ja on vastu-pidav ilmastikule Parim kvaliteet, vastupidavus ja jõudlus!

Maailma parim voolik NTS®EXTRA Master Plus

Kampaaniahind

25€ ½”- 20m

elastne ka miinuskraadidel, suur kulumiskindlus, kõrge röhutaluvus ja pikaealisus NTS Extra kudum tagab voltide ja väänetevaba töö uudsed materjalid võimaldavad kasutada toodet pideva UV-kiirguse käes sobib joogivee juhtimiseks

!

UUDIS

Kampaaniahind

50€ ¾”- 20m

CLABER universaalvoolik 5 /8” 30 m

CLABER universaalvoolik FLEXYFORT GREEN 5/8” 30 m

Spetsiaalse kudumiga CLABER kastmisvoolik, mis on 100% turvaline, vetikavaba, UV-kindel, raskemetallide ja ftalaatideta, voldi ja väändevaba, lõhkemisrõhk 24 bar, kasutamiskeskkond -10 kuni 60 °C, värvus: must oranzi triibuga, vesi soojeneb voolikus kiiremini.

UUDIS! Suurepäraste näitajatega CLABER kastmisvoolik. Sobib joogiveele, spetsiaalne tugevdusvõrk ja erinevad kihid tagavad töörõhu kuni 12 bar, voldi ja väändevaba, vetikavaba, UV-kindel, 100% turvaline kuna ei sisalda ftalaate ja raskemetalle, lõhkemisrõhk 36 bar, hind kasutamiskeskkond -10 kuni +60 °C, kollane rohelise triibuga.

hind

33€ www.akvedukt.ee

UUDIS!

33€

MIDA TEHA

MURUGA? Vastupidi arvatule on just muru aias kõige rohkem hoolt vajav ja seega kõige kallim haljastuselement.

TEKST: MAIE STEINFELDT, WWW.AEDNIKMAIE.EE / FOTOD: ADOBE STOCK

S

ee, millisena muru kevadel lume at välja tuleb, oleneb sügisel aias tehtud hooldustöödest. Kui siis sai paksem lehekiht murult kokku riisutud ja viimane niitminegi tehtud, on muru kevadel tõenäoliselt hea tervise juures. Kui sügistööd jäid tegemata, tuleb nüüd veidi rohkem panustada. Ka kohtadest, kus muru jäi pikaks ajaks

26 ⁄ koduaed

teedelt kokku lükatud või katuselt alla kukkunud lume alla õhupuudusse, võib murukamar olla tugevasti kahjustunud või täiesti hävinud.

RIISU JA ÕHUTA

Esimene riisumine tasuks teha pigem metallpiidega mururehaga, see eemaldab haiged ja surnud taimeosad tõhusamalt ning ühtlasi õhutab muru.

Kui aga kuivanud risu ja kulu on palju, on lihtsam kõigepealt suurem sodi laia ja kerge plastikrehaga kokku riisuda ning hiljem kahjustunud kohad metallist rehaga üle käia. Seejärel võib murupinda liivatada ja väetada ning vajadusel muruparandusi teha. Kevadine muruväetis peaks olema lämmastikurikas, see annab murutaimedele kasvuhoo sisse.

Hiljem tuleb anda suve- ja sügisväetist.

RUBRIIK Kui aga kasutada pikaajalise toimega muruväetist, tuleb väetada ainult kord hooaja jooksul.

UMBROHUTÕRJE

Kohtades, kus taimik on hävinud, tuleb esimesel võimalusel teha uus seemnekülv ja seemned pinnasesse rehitseda. Kuna kulu eemaldamine parandab kiiresti valgusolusid, hakkavad kohe idanema mullas peidus olevad umbrohuseemned. Neid on seal mitme aasta varu.

Väikeses koduaias võiks saada keemiliste umbrohutõrjevahenditeta hakkama ning muru-umbrohte pigem mehaaniliselt hävitada.

Mürk mõjub ka ainult taimedele, mullas olevaid umbrohuseemneid see ei hävita. Kui võilillede õitseajal ikka kõik ümberringi kolletab, ei ole võimalik oma muruplatsi päris võilillevabana hoida. Kõik seemneumbrohud hävivad õigeaegse niitmisega, seepärast ei pea muretsema, kui muru rajamisel esimesena maltsad tärkavad.

Kui tõesti on vaja keemilist umbrohutõrjet teha, on mõistlik võtta ühendust taimekaitsepassi spetsialistiga. Tema saab ja oskab nende vahenditega õigesti töötada ning hiljem vahendi jäägid reeglite järgi utiliseerida. Spetsialisti abiga saab umbrohtumist ca 80 protsendi ulatuses vähendada, ülejäänud 20 protsendiga võib siis igal aastal ise vähehaaval rinda pista.

SÕDA SAMBLAGA

Sammaldunud murulappi suhtuvad inimesed kaheti – on neid, keda see tõsiselt häirib, ja inimesi, kelle silma sammal ei riiva.

Need, kes soovivad saada samblata muru, peavad arvestama, et ega looduse vastu saa. Sammalt ei tekiks, kui kasvukoht sellele soodne ei oleks. Samblast vabanemiseks on selle eemaldamine ainult üks vajalik tegevus, hoopis olulisem on hilisem õhutamine, muruparandustööd, väetamine ning korraline niitmine. Kusjuures

Juurumbrohud on mõistlik murust käsitsi välja juurida.

MURU

Niidukiga peenestatud ja murule laotatud muruniidus on murule hea väetis. See sisaldab rohkesti lämmastikku, mida murutaimed hooaja alguses vajavad.

igal aastal algab võitlus samblaga jälle otsast peale, sest pole olemas vahendit, mis ühekordse kasutamise järel maa lõplikult sammaldumisest vabastaks.

Mina soovitan pigem samblaga leppida, eriti kohtades, mis on varjulised ja pigem silma alt eemal. Roheline pehme samblavaip on samuti ilus ning jalale mõnus astuda. Kuid kindlasti jaksab iga aiaomanik mõnekümneruutmeetrist majaesist murulappi samblavabana hoida, kui ta seda soovib.

NIITMINE

Hoolas niitmine on ilusa murupinna võti. Korrapärane niitmine tihendab puhmikulise kasvukujuga murutaimi, muru muutub tihedamaks ja umbrohud ei suuda sellises taimikus areneda.

Niitmisel on oma reeglid.

Niita ei tohiks liiga madalalt, kõige parem niidukõrgus on 3,5–4 cm.

Korraga niidetakse ära mitte rohkem kui 1/3 murutaime kõrgusest. Aktiivse kasvu ajal mais ja juunis võib see olenevalt ilmast tähendada, et niitma 28 ⁄ koduaed

peaks kaks või isegi kolm korda nädalas.

Edaspidi piisab keskmiselt ühest korrast nädalas.

Kui niitmisel on jäänud pikk vahe, peaks esimese niitmise tegema kõrgemalt ning paari päeva pärast uuesti, nüüd juba õigelt niidukõrguselt niitma.

Põuaperioodil tuleks niitmisest pigem loobuda. Ka siis koguneb murule varahommikuti kaste ja mida pikemad on taimede lehed, seda rohkem niiskust taimed nende kaudu varuda suudavad.

Kõrgem ja tihedam taimik hoiab ka pinnases paremini niiskust kinni.

Kas niita kogujaga niidukiga või valida masin, mis niiduse peeneks multšib ja murule laiali laotab, on maitseasi ja oleneb krundi suurusest. Kui niidetav pind on suur, täituvad kompostikastid muruniitega väga ruttu. Kui seda komposti pole kusagil kasutada, pole mõtet seda ka koguda. Kui aga aias on pidevalt vaja mullamaterjali, tasuks seda niidusest ja puulehtedest ise teha.

Niidukiga peenestatud ja murule laotatud muruniidus on murule hea väetis.

See sisaldab rohkesti lämmastikku, mida murutaimed hooaja alguses vajavad.

Vaid sügise poole ei soovitata lämmastikurikast niidust murule jätta, siis võiks selle pigem kogujaga kokku koguda.

KASTMINE

Muru kastmine on samuti kahe otsaga asi. Räägitakse, et kui hakkad kastma, siis jäädki kastma. Muru rajamisel on kastmine õigustatud, hiljem võiks proovida selleta hakkama saada. Siis sirutavad taimede juured mullapinnas sügavamatesse kihtidesse ja suudavad sealt ise vajalikku niiskust ammutada.

Kastmine utsitab juuri olema mullapinna lähedal ning see teeb taimed põuakartlikumaks. Ka veekulu on muru kastmisel väga suur. Juba keskkonnateadlikkusest võiks selle puhta vee raiskamise ära jätta ja mitte kogu krunti pidevalt kasta. Ühe mõistliku suurusega majaesise murulapi kastmisega võiks kuumal ajal piirduda. Meeles peab aga pidama, et kui kasta, siis pigem harvem, aga see-eest korralikult.

STIHL iMow robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

STIHL iMow pakub Sulle vabadust, ühe korra programmeerid, terve suve naudid tulemust. Programmeerimiseks ei pea olema ekspert. Intui ivset kasutajaliidest on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü ees keelne. Ka muruservad saavad niidetud kasutades erinevaid ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMow äppi, saad oma robo t juh da ka kodust eemal olles. STIHL iMow robotniiduki puhul on kombineeritud juh vad tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, iMow reageerib koheselt.

Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmiskoormusele iMow lisab või vähendab niitmiseks vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust.

Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine säästab akusid. Akud on võimsad, seetõ u järjes kune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse tuvastab ja jaama liigub iMow automaatselt.

WWW.STIHL.EE

MAASIKAS

Kevadel tuleb maasikapeenar korrastada.

Taime istutamisel jäta kasvupung mullapinnast kõrgemale.

Roosa õiega maasikad on eriti dekoratiivsed.

MAASIKAID ON LIHTNE KASVATADA Kevadel korralikult rajatud maasikapeenralt saab esimese saagi juba samal suvel. Igapäevast hoolt maasikataimed ei vaja – täiesti piisab, kui mullas on niiskust ja toitu ning päike neile enamiku päevast peale paistab.

TEKST: EVA LUIGAS / FOTOD: ADOBE STOCK, SHUTTERSTOCK 30 ⁄ koduaed

Maasikapeenra võib multšida põhuga.

K

ellel maasikamaa juba aias olemas, peab kevadise hoolduse käigus kõigepealt kuivanud ja haigustunnustega lehed ära lõikama.

Aiakeskuse Sesoon peaaednik Raigo Roosve soovitab eemaldatud lehed kas põletada või viia orgaaniliste jäätmete kogumisplatsile. Tavalises koduses kompostikastis ei tõuse sisetemperatuur nii kõrgele, et see haigustekitajad hävitaks. Kui siis sellist komposti kevadel peenardele viia, kolivad pahalased ka tervetele taimedele elama.

Järgmine töö peaks olema mulla kobestamine ja kindlasti väetamine, sest kui taime toidulaud on kesine, ei ole neilt saaki loota. Maasikatele sobivaid nii looduslikke kui ka mineraalseid väetisi on aiakeskustes rohkesti saada. Valida on hooajaliste väetiste, vedelväetiste ja pikatoimeliste väetiste vahel.

Maasikamaa võib mullaniiskuse paremaks hoidmiseks multšida

MAASIKAS näiteks puhta neutraliseeritud turba või põhuga, levinud on ka maasikate kasvatamine maasikakile või peenravaibaga kaetud peenral. Multšitud peenral ei saa umbrohud nii kergesti võimust võtta ning marjad jäävad ka vihmaste ilmadega puhtaks.

KASVUKOHT JA TAIMEVALIK

Uue maasikamaa rajamisel on kõige olulisem päikeseline kasvukoht, sest marjale annab magususe põhiliselt päike. Mullaviljakust annab igal aastal pisut parandada ja vajadusel võib neile ka maast kõrgema kastpeenra teha. Raigo Roosve soovitab taimi ostes neid hoolikalt valida. „Taimed, mida meie oma aiakeskuses müüme, on esimese põlvkonna hübriidid ja need peavad juba esimesel aastal saaki andma. Oluline on valida vähemalt 1 cm jämeduse kasvupungaga taim, see tagab tulevase suure saagi. Ka õiepungade olemasolu on noortaimel üks

kvaliteedi näitaja, et ta hakkab praktiliselt kohe kandma. Isegi selles väikeses potis, milles neid müüakse, suudavad nad vapralt punaseid marju kasvatada. Kliendidki valivad pigem taime, millel on õievarsi selgelt näha,” julgustab aednik valima pigem kvaliteeti kui kvantiteeti. „Muidugi võib maasikamaad rajada ka omaenda maasikatelt saadud tütartaimedega ja tihti nii ka tehakse, sest see on ju tasuta istutusmaterjal.

Vahe tuleb vahele saagi suurusest – sul on valida, kas saad taimelt 5 või 20 marja. Väiksemas aias on saagikus muidugi olulisem kui siis, kui maad, istutusmaterjali ja vaba aega on lahedamalt käes.”

Taimede istutamisel on oluline, et kasvupung jääks mullapinnast välja ja juured suunduksid sirgelt allapoole. Potiistikutega on selles suhtes lihtsam, paljasjuursete taimede puhul peab seda rangemalt jälgima, et istutamisel juureotsad ülespoole ei keerduks.

Poest taimi ostes vali võimalikult jämeda kasvupungaga taim.

Telli multš koju!

TELLIMINE JA INFO:

mults.ee

Suurpall 3,5 m3

Big-bag 1,8 m3

MAASIKAS

Maasikaamplist võib hea hoolduse korral saada suurepärase saagi.

SORDID

Sortide valikul soovitab Roosve vaadata turulettidele. Maasikakasvatajad müüvad ikka seda, mida inimesed ise eelistavad süüa. Ja kliendid soovivad magusat marja. Raigo Roosve on ise ka keskmisest suurem maasikasõber ning nendib, et kui sööd vaid mõned marjad, on iga sort maitsev. „Kui aga pistad korraga mitu kilo nahka, lööb maitsevahe teravamalt välja. Aiakeskusteski ostetakse kõige enam neid kõige magusamaid ehk 'Polkat'ja 'Sonatat', hästi läheb ammutuntud sort 'Senga Sengana' ning küsitakse ka varavalmivat sorti 'Honeoyet'“.

Turgu aga jätkub ka kõigile teistele sortidele, nii varastele, keskvalmivatele kui ka hilisematele sortidele. ~~ 'Rumba'. Kõige varajasem ja ühtlase suurusega marjadega sort. Korjeperiood on pikk. Õievarred on lühikesed ja võivad jääda lehtede varju.

Sordil on hea talvekindlus. ~~ 'Honeoye'. Samuti varajane, suuremate helepunaste ja veidi hapukate viljadega sort. Marjad taluvad transportimist. Taimed on vastupidavad hahkhallitusele 32 ⁄ koduaed

MAASIKAS KASVAB EDUKALT KA AMPLIS Raigo Roosve on perega kasvatanud maasikaid ka amplis ning üht suve tahaksid nad kõik tagasi.

Siis rippus neil tavalises, 24 cm läbimõõduga amplipotis roosade õitega rohkelt võsundeid ajav maasikasort 'Pink Panda'. Suve lõpuks rippusid potist pea pooleteisemeetrised võsundid, millel iga natukese maa tagant pisike roosaõieline taimelaps usinalt ja vahetpidamata punaseid maasikaid tootis.

Pere luges saagi ka üle – suve jooksul kinkis see vapper taim neile ca 200 maasikat. Väetamiseks kasutati ainult mereadruga kanakakat, lahuseks kulus seda kümnele liitrile üks klaasitäis.

Amplimaasikaks tulekski valida võsundiline taasviljuv sort, mille sama aasta tütartaimed suudavad samuti vilja kanda. Siis on vaatepilt amplikastmise vaeva väärt ning pakub lisaks saagile rohkelt silmailu.

~~

~~

~~

~~

'Polka'. Väga magusate viljadega keskvalmiv sort. Marjad ühtlase suurusega. Tundlik põua suhtes, kuid haigustele vastupidav hea talvekindlusega sort.

'Sonata'. Selle sordi esivanemateks on 'Polka' ja 'Elsanta'. Samuti keskvalmiv, rikkaliku saagi ja heamaitseliste helepunaste viljadega. Talvekindlus hea, haiguskindlus keskmine.

'Senga Sengana'. Hilise valmimisajaga kõige vanem maasikasort.

Viljad magusad, mahlased ja tumepunased. Sobib kasvatamiseks kuivemal kasvukohal. Talvekindlus hea.

'Ostara'. Pika saagiajaga taasviljuv sort. Marjad valmivad juulist oktoobrini. Marjad keskmise suurusega, helepunased ja pehme viljalihaga.

Maasikataimede saagiiga ei ole kuigi pikk, kõige paremini kannavad 3–5-aastased taimed, hiljem saagikus langeb.

Tootmistaludes vahetatakse pärast seda nii maad kui ka taimmaterjali. Koduaias võiks samuti aeg-ajalt kasvupinda ja taimi uuendada, see on vajalik ka haiguste ja kahjurite ennetamiseks.

kindad

VALI ÕIGED

kindad!

3.10 €

6.70 €

3.90 €

KAETUD NIMETISSÕRM VASTAVAD STANDARDILE: EN420; EN388:2016 (2.1.1.1.X); KAT 2; CE

art 44-315

5.70 €

art 44-317

art 44-3616

TAMREX RedDiamond latekskattega

TAMREX GreyDiamond nitriilkattega

TAMREX PerfectFit nitriilkattega

2.96 €

3.70 €

3.90 €

art 44-3626

art 44-3627

ULTRAÕHUKESED JA ÜLIMALT VASTUPIDAVA NITRIILKATTEGA

TAMREX A+ klassi kitsenahast universaalsed peentöökindad

NAHAST SÕRMEOTSAD

TAMREX OHUTUSE OÜ

TAMREX PerfectFit TouchScreen PU-kattega

ÕHUKESED, NITRIILPUNKTIDEGA, VÄGA VASTUPIDAVAD

ÕHUKESED, SUUREPÄRASE PUUTETUNDLIKKUSEGA

TAMREX A+ kitsenahast

ÕHUKESED, LATEKSKATTEGA, VÄGA VASTUPIDAVAD

HALL NAILONIST KÄESELG VÄGA HEA VASTUPIDAVUS

TAMREX A+ sünteetilisest nahast

art 44-370

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

ERITI KVALITEETNE, AUHINNATUD A+ KLASSI KITSENAHK

ULTRAÕHUKESED KINDAD IMEÕHUKESE MUSTA TOUCH SCREEN PU-KIHIGA

ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, VÄGA HEA PUUTETUNDLIKKUSEGA

ÕHUKESED, VASTUPIDAVAD, VÄGA HEA PUUTETUNDLIKKUSEGA

Käed on Sinu igapäevases elus asendamatud tööriistad. Selle pärast on vaja neid kaitsta. Mida rohkem ja erinevaid töid Sa kätega teed, seda läbimõeldumat kaitset Sa vajad.

TAMREX-i meeskond on võtnud käte kaitsmise õigete kinnastega enda südameasjaks! Suhtume suure pühendumisega ajaga kaasaskäivasse tootearendusse.

TAMREX-i kinnaste loomisel kasutame parimaid materjale ja tehnoloogilisi lahendusi.

Kompromissitu ja pideva kontrolliga tagame kinnastele kindla ning stabiilse kvaliteedi.

Nii nagu iga töö jaoks on õige tööriist, nii on ka iga töö ja käe jaoks õige kinnas.

TAMREX-i laiast töökinnaste valikust leiab ka kõige nõudlikum töötegija endale vajaliku paari parimaid töökindaid.

art 44-3617

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

KASVUHOONE

ET KASVUHOONEST OLEKS KASU Kodused kasvuhooned pikendavad aiahooaega mõlemast otsast – kevadel saab varem pihta hakata ja sügisene saagiaeg võib soodsate ilmade korral venida jõuludeni välja.

K

TEKST: EVA LUIGAS / FOTOD: ADOBE STOCK, SHUTTERSTOCK

selle kevadel esimesel võimalusel ette võtma. Kui kasvuhoonetaimedel esines haigusi ja kahjureid, tasuks vähemalt pealmine mullakiht pärast desinfitseerimist samuti välja viia ning kevadel uue kasvupinnasega asendada.

Taimekasvatushooajal saab kahjureid kontrolli all hoida kollaste, siniste ja valgete liimpüünistega. Samuti on oluline kontrollida taimede tervist ning haigestunud taimed likvideerida. Ka tööriistade desinfitseerimine on vajalik.

Tasub meeles pidada, et piisavalt väetatud ja kastetud taimed on tugevaLiimpüünistega saab lendavaid mad ning ei ole haigustele nii vastuvõtlikud. kahjureid kontrolli all hoida.

asvuhoonest on tõeliselt kasu ainult siis, kui see on kahjuri- ja haigusvaba, taimedele on loodud vajalikud tingimused ning aednikul endal on samuti mugav toimetada.

ENNETA KAHJUREID JA HAIGUSI

Puhasta oma kasvuhoonet pigem tihedamini kui harva. Sügisel pärast taimede väljaviimist tuleb kasvumaja kindlasti üle pesta ja desinfitseerida. Kui see töö jäi tegemata, peaks 34 ⁄ koduaed

Õhutusavasid tuleb kasvuhoonele piisavalt planeerida.

ÕHUTA JA TUULUTA

Kasvuhoones on temperatuur isegi talvel ilusa päikesepaistelise ilmaga päris kõrge, mis siis veel suvest rääkida.

Kasvuhoonekultuurid on küll soojalembesed, aga päris põletavat kuumust need ei talu ning mõned liigid kaotavad viljastumisvõime juba 28 soojakraadi juures. Selleks et hoone üle ei kuumeneks, peaks sellel olema piisavalt õhutusavasid. Piisavaks peetakse olukorda, kui õhutusavade pind (uksed, aknad katuseluugid) moodustab kasvuhoone põrandapinnast vähemalt 25–30%.

Väiksemad kasvuhooned ja seinakasvuhooned kipuvad kiiremini üle

Vahekäikudes peab olema töötamiseks piisavalt laiust. kuumenema. Neil võiksid uksed olla mõlemas otsas ja nii päeval kui ka soojadel suveöödel pidevalt avatud. Ülekuumenemise vastu aitab ka kasvuhoone varjutamine. Selleks sobivad hästi heledad kangad, nt katteloor.

TÖÖKESKKOND MUGAVAKS

Et kasvuhoonet oleks mugav hooldada, peaks seal saama vabalt püsti seista, uksest mugavalt sisse astuda, peenarde vahel liikuda ja peenraid rohida. Selleks võiks kasvuhoone kõrgus olla vähemalt 2,4 m, vahekäik min 0,5 m ning peenra laius selline, et väljasirutatud käsi ulatuks vabalt peenra kaugemasse serva. Maksimaalseks peenra laiuseks soovitatakse 1,2 m.

Kui kasvuhoones on kõrgpeenrad, ei pea hoolduseks nii palju kummardama. Olenemata peenarde ehitusest tasuks pikemaajaliste hooldustööde tarbeks soetada endale mõni väiksem matkapink.

AUTOMAATIKA APPI

Kõikvõimalik automaatika on kasvuhoones ülimalt mugav. Hüdraulilised ukse- ja luugiavajad oskavad õhutusavasid avada ja sulgeda just õigel ajal, kui temperatuur seda nõuab.

Taimeriga kastmissüsteemid – kas imbvoolikud või tilkkastmine, vabastavad aedniku igapäevasest kopsikuga taimedele vee kallamisest.

Automaatse kastmissüsteemi puudumisel võiks vesi või veevõtukoht olla kasvuhoonele võimalikult lähedal. Kui muud võimalust pole, võiks kastmisveega täidetud suuremat veeanumat hoida kasvuhoones.

Kui sinna mahub kahe-kolme kastmise jagu vett, on juba päris hästi.

Automaatne kastmine ei jäta taimi kunagi janusse.

Sinu aia heaks ainulaadne aiatarvete pood

AIAKUJUNDUS

AED KASTIDES Kui maad on vähe või kui pinnas ei ole aianduseks kõige sobivam, et pea lilleilust sugugi loobuma.

Suuremates taimekastides saab kasvatada samu taimi, mis peenardeski ehk sibul- ja püsililli ning puid ja põõsaid. Tarbeaianduski toimib konteinerites päris edukalt.

TEKST: DIANA ROOLAID, AIAKUJUNDAJA / FOTOD: ADOBE STOCK, SHUTTERSTOCK

Kaunis kukehari

Faasseni naistenõges

Teravaõieline kastik

36 ⁄ koduaed Kääbus-mägimänd

T

aimekaste saab ehitada mitmesugustest materjalidest – puidust, tellistest, Fibo-plokkidest, betoonist, komposiitmaterjalidest (puidu ja plastiku segu) jne. Oluline on materjali valikul lähtuda teiste ehitiste arhitektuurist ja neis kasutatud materjalidest.

Siis moodustavad aiaelemendid ülejäänud ehitistega terviku.

Puidust kaste on vast kõige lihtsam valmistada ja sellega saavad paljud ise hakkama. Et kastid vahelduvate ilmaolude meelevallas paremini vastu peaksid, on soovitatav kasutada töödeldud puitu. See peab töötlemata materjalist vähemalt viis kuni kümme aastat kauem vastu. Üksnes vaigurikas lehisepuit on töötlematagi päris pikaealine. Pikima elueaga taimekastid saab teha süvaimmutatud terrassilauast või siis juba paksemast materjalist, nagu puitprussidest või isegi veekindlast vineerist.

SUURUS LOEB

Suuremates kastides talvituvad taimed sama hästi kui peenardes. Et neis mugav toimetada oleks, tuleks kasti laiuseks arvestada maksimaalselt 1,4 m ja sedagi juhul, kui kast on mõlemalt poolt ligipääsetav. Vastasel juhul on kasti keskosa hooldamine väga ebamugav ja ebaergonoomiline. Kasti kõrguse kohta on arvamus, et mida kõrgem kast, seda mugavam. Peab aga meeles pidama, et mida kõrgem kast, seda kiiremini see kuivab ning seda vähem toimib loomulik veevahetus maapinnaga.

Liiga väikest kasti ei tasu samuti teha, ka tarbetaimede kast vajab laiust vähemalt 1 m, et taimed end hästi tunneksid. Ilutaimede tarbeks tehtud kasti mõõtmed sõltuvad eelkõige külgnevate elementide proportsioonidest, kuid ka neid ei soovita teha kitsamaid kui 60 cm.

DRENAAŽ JA KASTMINE

Konteineraianduses tuleb arvestada drenaažiga, mis liigse niiskuse vajadusel taimejuurtest eemale juhiks, et suurte sadude ajal kastist hoopis veeämber ei saaks. Alt kinnise kasti sisust peaks ca 1/3 moodustama drenaažikiht, näiteks kiviklibu, kruus või kergkruus, ning 2/3 kasvusubstraat. Kergkruusal on hea omadus osa niiskusest endasse püüda ja hiljem kuivaperioodil seda mulda tagasi anda. Alt maapinnaga ühenduses oleva kasti ehk kõrgpeenra sisse ei ole tingimata drenaažikihti vaja, kuna seal toimib loomulik drenaaž. Kastide ja kõrgpeenarde rajamisel ei pea end maaharimisega kurnama, kuid selleks, et kõrgpeenardes juurumbrohud peenramulda elama ei koliks, võiks kasti sisemuse spetsiaalse juuretõk-

AIAKUJUNDUS

Kasti taimekompositsioonide loomisele tasub samade põhimõtetega läheneda kui peenra kujundamisele.

Kastide vahel on pinnaseks peene fraktsiooniga kivimultš.

Kurereha 'Rozanne'

kekangaga vooderdada. Kindlasti peab meeles pidama, et umbne kile kastide vooderdamiseks ei sobi.

Kõrgemad kastid tuleks varustada kastmissüsteemiga. Neis toimib väga edukalt näiteks imbvoolikuga kastmissüsteem, mida on mugavuse huvides võimalik ka taimeriga ajastada.

tema külmakindlust. Parem on kastides kasvatada väikesekasvulisi aedvorme, nagu elupuu keravormid ning kääbus-mägimännid.

Põõsastest edenevad kastis paremini sellised liigid, mis taluvad paremini kuiva. Hortensiad ja rododendronid edenevad paremini parasniiskes mullas, mida on kastis keerulisem pakkuda kui peenras. Kindlam oleks kasutada külmakindlamaid enelaliike.

Taimede edukas talvituminegi sõltub kasti suurusest ja drenaaži olemasolust. Kui kast on piisavalt suur, hea drenaažiga ja taimevalik on meie tingimustesse piisava külmakindlusega, talvituvad taimed neis sama hästi kui maapinnale rajatud istutusalades. Neid taimi, kes vajavad peenral talvekatet, tuleb kastpeenardes samamoodi külma vastu kaitsta. Kuid väiksemates terrassipottides ei ela taimed õues ka kaetult talve üle. Siis tuleks nad talvitumiseks kas pottidega maasse kaevata või igal aastal asendada, nagu suvelilligi asendatakse.

TAIMEVALIK

Kastides kasutatavad püsililled peavad olema väga vastupidavad ja mitte ainult külmale, vaid ka ajutisele kuivusele.

Kastis kasvades on kõik olud ekstreemsemad, tuulekülm on suurem ning kuivaperiood karmim, kuna taim ei pruugi oma juurtega jõuda sellisesse sügavusse, kus asuvad niiskemad pinnasekihid.

Kui kast pole maapinnast kuigi kõrge ning on põhjast maapinnaga ühenduses, õnnestub kastis talvitada enamikku peenral kasvavaid püsikuid.

Okaspuudest on parimad kastielanikud elupuud ja mägimännid. Teiste okaspuuliikide puhul peab hoolega jälgima konkreetset liiki või sorti ja 38 ⁄ koduaed

VÄHEM ON ROHKEM Täiesti kuulikindel ilusa kasti retsept on see, kui kompositsioonis piirduda kahe-kolme kõrguse ja haabitusega ehk puhma kujuga taimega.

Kasti taimekompositsioonide loomisele tasub samade põhimõtetega läheneda kui peenra kujundamisele. Pigem olgu üks tugev soolotaim ja teised head taustatekitajad kui kõik uhked sooloartistid, kes omavahel konkureerivad.

Aastaringsele välimusele mõeldes on alati kasuks mõni okaspuu või suurem kõrrelisepuhmas. Värvigammat on tark hoida ühe-kahe värvitooni piires, et kast ei tunduks liiga rahutu. ~~ Suvelilledest võiksid sellise kompositsiooni elemendid olla näiteks mõned hiidhirsid, madalama kasvuga kosmosed ning üle serva rippuvad ilubataadid. ~~ Püsikutest võiks kasutada faasseni naistenõgest koos mõne kõrgema kõrrelise, näiteks teravaõielise kastikuga. ~~ Okaspuudest ja püsikutest moodustavad kena koosluse kurereha 'Rozanne' koos mõne elupuu keravormiga. ~~ Varakevadist õiteilu annavad sibullilled, mis kasvavad suurtes konteinerites sama hästi kui peenardes.

Graniidist trepid ja suveköögi tasapinnad on parim valik meie kliimasse.

Küsi infot: kivi@kivisepad.ee või tel. 5122593 | www.kivisepad.ee

SUVEKÖÖK

Sellesse suvekööki mahub 8–10 inimest lahedasti ümber laua istuma. Kui külalisi on rohkem, saab istuda ka madalate seinapiirete peal. Räästas rippuvad jõulutuled põlevad ka suveöös romantiliselt.

PRAKTILINE SUVEKÖÖK Maitsekalt kujundatud ja korralikult ehitatud suveköök on meie kliimas ülimalt praktiline ehitis. Et suveköögist maksimaalset kasu saada, tasuks enne rajamist kõik oluline läbi mõelda.

TEKST: LIA VIRKUS, EESTI NAISE KÖÖGITOIMETAJA / FOTOD: KRISTJAN LEPP, ERAKOGU

40 ⁄ koduaed

ASUKOHT

Kui armastad suviti külalisi võõrustada ja oma pere söömaaegu pigem õues korraldada, on oluline, et suvekööki paistaks kas pärastlõunane või õhtune päike. On ju palju rõõmsam õues olla, kui ilm hakkab veidi jahenema, aga päike veel mingistki nurgast selga soojendab. Päikeselisi hommikuid saab ju oma aias, kohvitass näpus, kus tahes nautida, kasvõi kodutrepil istudes, nina mõnusalt päikese poole suunatud.

KATUS JA SEINAD

Kindlasti võiks suveköögil olla nii katus kui ka vähemalt paar seina, mis tuuli kinni hoiavad. Kui külalised kutsutud ja laud kaetud, ei pea vihma korral poole õhtusöögi pealt tuppa kolima. Samal ajal on palaval suvehommikul väga mõnus just katuse all varjus kohvi juua või kuumal suvepäeval lõunatada ilma, et päike lagipähe kõrvetaks.

SUURUS

Päris praktilise suurusega on suveköök, kuhu mahub ca 8–10 inimest laua ümber istuma ning ruumi jääks veel abilaua, kamina jms vahel liikumiseks. Sajuse ilmaga võiks katuse alla mahtuda ka grill. Ümarovaalne pikendatav laud on suveköögis väga praktiline, siis annab alati kohti sujuvalt juurde tekitada. Meie suveköögis istutakse ka pakkudel ja

Suurt tööpinda saab kasutada ka toitude serveerimiseks. Tööpinna all on riiulid vajalike nõude ja pottide-pannide jaoks. Koristustarvetele on jäetud tööpinna ja seina vahele ruumi.

Suvine söögituba. Selliselt möbleerituna on suveköök meil kuni sügiseni pidevalt kasutuses. ühtlasi planeerisime istekohad madalate seinapiirete peale.

VESI JA ELEKTER

Elekter on suveköögis vajalik, kraanikausi ja voolava veeta saab hakkama, kui tubane köök või õues olev veekraan on lähedal. Elektripistikuid tuleks aga suvekööki kindlasti integreerida, sest siis saab kohapeal kohvimasina tööle panna ja teisi elektrilisi kodumasinaid kasutada – olgu selleks siis väike elektripliit, mikroahi või näiteks terrassisoojendaja, mis teeb õueelu nautimise võimalikuks ka sügisõhtutel.

TULEASEMED

Kamin on suveköögis kindlasti oluline, sest pole midagi toredamat elavast tulest, samuti annab kamin jahedal ajal sooja. Vana kooli puupliidil on mõnus grilli kõrvale kartuleid keeta, vahel suuremat keetmist vajavat moosi või muid hoidiseid teha, malmpannil pannkooke küpsetada ja suus sulavaid malmpaja hautisi valmistada. Kui nüüd endale suvekööki planeeriksin, laseksin ka suitsuahju sisse ehitada.

TÖÖPINNAD JA PANIPAIGAD

Laes on vanast vankrirattast meisterdatud valgusti. Kamin annab jahedatel õhtutel mõnusalt sooja.

42 ⁄ koduaed

Köögitoimetusteks ja toitude serveerimiseks vajaliku tööpinna suurus võiks olla vähemalt 0,6 x 2 meetrit. Pliidi ja kamina alla tuleks planeerida koht puude jaoks, suuremad potid-pan-

nid-kausid peaksid ka käepärastesse kohtadesse ära mahtuma, nii nagu pink, mille peal istudes pliidile tuld alla teha või kaminatuld kohendada.

Kindlasti on vaja riiuleid, kuhu paigutada küünlad ja laternad, ürdipotid ning mõned vajalikud serveerimisnõud.

Ka prügikast ja koristusvahendid ning paberkäterätikud peaksid käepärast võtta olema. Toidunõusid saab suveköögis hoida ainult kinnistes kappides, avariiulitel lähevad need tolmuseks.

Tükisuhkur seisab kaanega kasetohust karbis kasutuskõlblikuna terve suve ka avariiulil, nagu põhilised maitseaineveskidki. Suveköögis on mul veel spetsiaalne suur lõikelaud ning kandik, millega asju toa ja õue vahet kanda.

Muusikakeskuse järele pole meie perel igatsust tekkinud, naudime pigem linnulaulu, kaminapraginat ja head seltskonda.

Kui hooaeg saab läbi Talveks tasub mööbel kokku pakkida ja kuuri alla või garaaži talvekorterisse tõsta. Kevadel on siis mugav kõik üle pesta-puhastada, pisut korrastada ning uuesti kasutusele võtta.

REKLAAM

Kas soovite haljastustöödes olla eriti täpne?

Avastage Stiga akuga multitööriist koos põnevate lisadega, mille paigaldamine ühe liigutusega muudab töötamise aias eriti efektiivseks.

Mitmeotstarbelise tööriistaga saate liigset energiat kulutamata osavalt kujundada põõsaid, lõigata muru ja oksi ning isegi kobestada peenraid.

AIAKUJUNDUS

METSA- JA VARJUAED –

ON SEE TAOTLUS, ÕNN VÕI PARATAMATUS? Metsaaia rajamise unistusest võib saada tegelikkuses pigem väljakutse ja pikaajaline projekt, mida polegi alati mõistlik teostada.

Igas aias leidub aga vähemalt üks nurk, mille haljastamisel tuleb varjuga rohkem või vähem arvestada.

L

valgusega leppivaid või seda eelistavaid toredaid taimi sugugi vähe. Taimede ärkamise ja õitsemise aega, niiskusvajadust ja põuakindlust teades saab luua ajas muutuva imelise koosluse.

Siin väike spikker lihtsalt kasvatatavatest, kuid pisut vähem tuntud sobivatest varjuaia taimedest.

Kevadised õitsejad ~~

TEKST JA FOTOD: ÜLLI-RIINA SILDNIK, HELGA TAIMEAIA PERENAINE ~~

oodus on hoolitsenud varjutaimede eest tihti nii, et andnud neile kaasa suured ja lopsakad lehed, millega on varjuski võimalik maksimaalselt palju valgust püüda ning samal ajal pinnast enda all jaheda ja niiskena hoida. Kui selline taim satub ootamatult kuuma ereda päikese kätte – näiteks murdub

talle varju andnud puu –, võivad taime lehed päikesest kõrbeda ja halvemal juhul taim isegi hukkub. Kuid kevadel enne puude lehtimist on ka metsas piisavalt valgust.

Varjuaia rajamisel võikski esmalt lähtuda sellest väikesest varjulisest nurgakesest, mis meil aias juba olemas on.

Lahendame selle müstiliseks salaaiaks, mis kuumal suvepäeval mõnusat jahedat pelgupaika pakub. Õnneks pole vähema

44 ⁄ koduaed

~~ ~~

~~ ~~

Kahelehine silla 'Rosea'

Suurelehise brunnera 'Alexander's Great' lehemuster

Suurelehine brunnera 'Looking Glass'

~~

Suurelehise Brunnera macrophylla sordid 'Alexander's Greate' ja 'Looking Glass' Suureõielise epimeediumi Epimedium grandiflora sordid 'Elfenköigin' ja 'Rosea' Koerahambad Erythronium Lumeroosid Helleborus Hariliku püvilille Fritillaria imperialis sordid 'Striped Beauty' ja 'Aureomarginata' Tubergeni silla Scilla mischtschenkoana Võsaülase Anemone nemorosa sordid 'Rojal Blue' ja 'Blue Eyes'

Võsaülane 'Hilda'

Suurelehise brunnera 'Looking Glass' klaasja moega lehed

INVESTEERI HOOLDUSVABASSE AEDA! Harilik lehvikleht

Harilik lehvikleht 'Karasuba' lume alt tärkamas

METALLIST PEENRAPIIRE

Võsund- tulivõha pikatipmeline teisend

Kobar-lursslill

ENNE

Tiarell 'Angel Wings'

Paatjas kolmiklill

Läbi hooaja on dekoratiivsed ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Roomav sinilatv Polemonium reptans 'Touch of Class' Melittis melissophyllum 'Rojal Velvet Distinction' ja 'Alba' Himaalaja kolmseemnik Triosteum himalayanum Lehvikleht Mukdenia rossii ja tema sort 'Karasuba' Lehvikbergeenia Mukgenia Ümaralehine kivirik Saxifraga rotundifolia Kolmiklillede Trillum liigid Liht-lursslill Cimicifuga simplex 'White Pearl' Võsund-tulivõha pikatipmeline teisend Arisaema ciliatum var. liubaense Käokinga Aconitum carmichaelii sordid 'Arendsii' ja 'Cloudy' Aedtiarell Tiarella x hybrida 'Angel Wings' Ohhoota lauk Allium ochotense

PÄRAST

www.vhhaljastus.ee Tel 5565 1954 VH Haljastus

AIAKUJUNDUS

Varjulembesed kõrrelised ja sõnajalad ~~ ~~ ~~

Roomav sinilatv 'Touch of Class'

Karvane piiphein 'Igel'

~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Ainuroog Haconechloa macra ning tema sordid 'Aureola' ja 'All Gold' Laialehine haikhein Chasmanthium latifolium Laialehine tarn Carex siderostica 'Shiro' Karvane piiphein Luzula pilosa 'Igel' Lumipiiphein Luzula nivea Kivi-imar Polypodium vulgare Varvas-adiantum Adiantum pedatum 'Imbricatum' Naistesõnajalad Athyrium filix-femina 'Victoriae' ja 'Dre's Dagger'

Madalakasvulised pinnakatjad ~~ ~~ ~~

Harilik jumalatelill

~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Melittis 'Royal Velvet Distinction'

~~

Risoomikas kurereha Geranium macrorrhizum Roomav akakapsas Ajuga reptans 'Pink Elf' Kalifornia metspipar Asarum caudatum Mülleri sasik Leptinella potentillina Harilik müürilill Cymbalaria muralis 'Snow Wave' Kevad-nabaseemnik Omphalodes verna 'Alba' Alpi epimeedium Epimedium alpinum Metsmaasikas Fragaria vesca 'Flore Plena' Harilik lumikelluke Galanthus nivalis

Kõrgekasvulised püsikud ~~

Ümaralehine alpikann

~~ ~~ ~~ ~~ ~~ ~~

Lursslill 'Brunette' 46 ⁄ koduaed

Ümaralehine alpikann

Lursslilled Cimicifuga Rodgersia 'Die Schöne' Longus metsvits Lysimachia clethroides Kitseenelas Aruncus 'Horatio' Hõlmine kobarpea Ligularia palmata Käoking Aconitum carmichaelii 'Arendsii' Liht-lursslill Cimicifuga simplex 'White Pearl'

ORIGINAAL MULDVÄRV Ei ega Ei vaja vaja immutamist immutamist ega kruntimist kruntimist ORIGINAAL MULDVÄRV Ei vaja immutamist ega kruntimist

100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID 100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID

www.faluvapen.ee www.faluvapen.ee

100% HINGAVAD FASSAADIVÄRVID

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine – leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!