EHITUS SEPTEMBER 2026
Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
29.9.–1.10.2026 Helsingi Messikeskus SOOME SUURIM EHITUSVALDKONNA MESS Tue 29. Sep 14:30 pm Construction 2030 Antti Peltokorpi, Associate Professor, Aalto University Department of Civil Engineering Tue 29 Sep 15:35 pm From Compliance to Competitive Advantage: The New Era of EPDs and DPPs Florian Fesch, Co-Founder, Emidat GmbH
Tutvu osalejate ja programmiga ning registreeru tasuta!
Profexpo OÜ, Helsingi Messikeskuse esindaja Eestis, pakub messikülastuspaketi
Tallinn Ülemiste City
Meil on maad Räägi meile, mida sinu ettevõte vajab ja leiame parima lahenduse õiges asukohas.
restate.ee / 517 6505
Üheksa korda mõõda, üks kord ehita Millest ehitamisel alustada? Teab juba koolilapski, et ikka vundamendi rajamisest! Ent vanemaks saades, erinevaid kompleksseid teemasid tundma õppides, kaalutlemisoskuse arenedes ja rahakoti täitudes võib inimene jõuda arusaamani, et ehitus ja ehitamine algab kuskilt kaugemalt. Sedasi see enamasti ka on. Ehitusest mõeldes ja kirjutades peame tihtipeale alustama just rahast. Harvemaks hakkab jääma neid lugusid, kus kuldsete kätega mehed paigaldavad ise voodrilaudu, taovad seina naelu ning ehitavad naabrimehe abiga oma uuele kodule ka uhke kamina ja korstna. Tänapäeval käib majaehitus reeglina käsikäes laiema majandusliku olukorra jälgimise, erinevate pakkumiste võtmise, läbirääkimiste pidamise ja lepingute sõlmimisega. Seepärast on ehitamist kavandavatel või juba ehitus-
Väljaandja: Delfi Meedia AS Trükk: AS Printall
projektiga alustanud inimestel ja ettevõtetel oluline teada näiteks seda, et tänavu teises kvartalis kerkis ehitushinnaindeks võrreldes aasta esimese kvartaliga 1,9%, ehitusmaterjalide hinnad 2,3% ja üksikelamute ehitamisega seotud kulud 2,0%. Laenuraha pole samuti enam nii odav kui veel mõni aeg tagasi: kodulaenude puhul laialt kasutatav kuue kuu euribor ulatus augusti viimasel päeval 2,77%-ni. Teisalt on mõnevõrra kosunud ka inimeste ostujõud. Keskmine brutokuupalk kasvas teises kvartalis võrreldes aasta algusega 5,1% ja aastaga 5,5%, ületades mõlemas võrdluses hinnatõusu. Ka tarbijate kindlustunde indikaator näitas augustis paranemismärke võrreldes eelmise paari kuuga. Mida nende andmetega siis peale hakata? Kuigi need annavad väärtus-
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Foto: Shutterstock
likku taustainfot ning kindlasti mingil moel mõjutavad inimeste kinnis varaostu otsuseid ja elupaigaga seotud valikuid, tuleb igal inimesel siiski põhjalikult ja ausalt ise enda olukorda hinnata. Kel aga nii või teisiti lähiajal ees olulised ehituse ja kinnisvaraga seotud otsused või keda lihtsalt see eluvaldkond kõnetab, saab siinsest väljaandest kindlasti kasulikke teadmisi ja väärt kogemusi noppida. Teiste teemade seas toome järgnevatel lehekülgedel silmapaistvaid
näiteid, kus vanu ja räämas puitmaju on renoveeritud igati esteetilisteks linnaruumi pärliteks; keskendume uute ja kaasaegsete hoonete välisilme trendidele; võtame luubi alla kontori kujunduse ja selle värskendamise võimalused; kiikame ka välismaale ja tutvustame, milliseid muljet avaldavaid ja suisa sensatsioonilisi ehitustehnoloogiaid rakendatakse mõnel maailma ehitusplatsil. Seega soovime kõigile ehitus huvilistele mõnusat lugemist!
Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru
Puitmajad uues kuues
Vana puitmaja ei mahu kitsastesse raamidesse – kuidas teda hingega rekonstrueerida?
Kuidas miljööväärtuslikku puitelamut elumugavuse arvelt lõivu maksmata uuendada? Oma õnnestumisi ja õppetunde jagavad värskelt kasutusloa saanud koduomanikud, keda tunnustati Tartu linna konkursil „Aasta parim ehitis 2025“. TEKST: KADRI HURT FOTOD: TALIS TAIM Väärtuslike puitelamute eduka uuenduskuuri võti peitub majaomaniku, projekteerija ja ehitaja vahelises koostöös – eriti, kui tegu on suuremahulise tervikrekonstrueerimisega, arvab Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste peaspetsialist Pille Vilgota. Väga oluline on leida projekteerija, kes on hingega asja juures, paindlik ega lähtu standardlahendustest, vaid suudab igale hoonele läheneda just selle eripära ja ajalugu arvestades. Omaette väljakutse on tasakaalu leidmine arhitektuuri sälitamise ja hoone energiatõhususe parandamise vahel.
Tähe 38
Tartu parim rekonstrueeritud korter elamu on Tähe 38, mis võitis ka rahvahääletuse. Üheksa korteriga maja tunnustati kui eeskujulikku näidet, kuidas ajaloolist puitmaja tundlikult rekonstrueerida – säilitades 20. sajandi alguse Karlovale ise loomuliku identiteedi ja ühendades selle oskuslikult tänapäevaste kvaliteetsete elamistingimustega. Projekti vedanud Silver Koppel kolis 1914. aastal valminud majja kümmekond aastat tagasi ja tahtis oma elukeskkonna parandamiseks midagi ise ära teha. Plaan oli korrastada kogu hoone, soojustada fassaad ja sokkel. Olulise sammuna mugavama elu suunas liituti KIK-i toetuse
abil kaugküttevõrguga – päevast päeva kolmandale korrusele puid tassida ei tundunud pikas vaates mõistlik. Ent ka ahjud jäeti alternatiivse kütteallikana siiski alles. Hoovipoolsed vintskapid ehitati sümmeetriliseks ja see võimaldas ka rõdu väljaehitust. Töö käigus uuendati ka ligi kolmandik käsivaltsplekk-katusest. Maja akende väga omanäolised piirdeliistud tehti vanade eeskujul eritellimusena. Elektri varustus muudeti kolmefaasiliseks. Et kogu rekonstrueerimisprotsess võttis aega 5–6 aastat, mille hulka mahtusid majaelanike veenmine, projekteerimine, laenuvõtt, kooskõlastus linnavalitsusega, ehitus ise, järeltööd, seadustamine, muu paberimajandus ja elu õppetunnid,
hindab Silver linnarahva tunnustust väga. Sest omajagu keeruline oli kõige nimetatu sidumine eraeluga. Ent tuli ka inspiratsioon: praeguseks susisevad tal juba mitmed muud kinnisvaraprojektid. Pangas jutule saamine oleks olnud keeruline Tähe 38 maja koduomanike üksmeeleta. Tegelikkuses on ühtsus isegi nii suur, et igal aastal avatakse oma õu ja süda populaarsel Karlova hoovikohvikute päeval teistele linlastele. Vaid päevatulu eest muudetakse maja juures taas midagi paremaks – viimati valmisid hoovis kivisillusega käiguteed ja vihmapeenrad, et juhtida sinna kogunevat sademevett. „Rekonstrueerimise alus on kahtlemata projekt – ja mida parem see on, seda sujuvam on kogu järgnev ehitusprotsess ning seda ennustatavamad on ka kulud. Juba eos tuleks valida maksimaalne makse ruutmeetri kohta, mida suudad teenindada, sest praktikas kujuneb projekt kokkuvõttes ikkagi kallimaks, kui esialgu kavas,“ märgib Silver. Veel soovitab ta: „Tuleb orienteeruda lahendustele. Pole mingit
maagilist korteriühistut nurga taga, kes tuleb ja teeb – meie koos olemegi ühistu.“
Kuu 9a
Tartu parim rekonstrueeritud üksik elamu on Karlova sisehoovi roheluses asuv 1934. aastal ehitatud Kuu 9a, mis pälvis tunnustust kui arhitektuurne tervik, kus iga detail toetab hoone karakterit. Tegemist on nii väikese eramuga, et seda müüdi tegelikult hoopis korterina. Taastamistööde suurim emotsionaalne tagasilöök oli hetk, mil projekteerija otsustas töö saatuse hooleks jätta ja jätkata tuli sõprade toel ning omal nõul. Samuti torises algupärast käsivaltsplekki oskuslikult maja laiendusega ühendanud plekksepp, et on lihtsamaid viise raha teenida. Omajagu energiat röövis ka kooskõlastuste jada ametnike ja üleaedsetega, ent siiski on üsna nukras seisus majast (milles oli küll vesi, ent vaid kuivkäimla) saanud rohkem kui kümne aastaga hubane püstlaudisega pereelamu, millel kena aed pealekauba.
EHITUS
5
Puitmajad uues kuues „Kui sul on põrandapinda vähe, tuleb ruumi kasutada mõistlikult. Väga kasulik on hea fantaasiaga ehitusmees – sest tõenäoliselt poleks me ise teinud otsust ehitada endale ka kaheruutmeetrine saun, pesumasin peidetuna teisele poole seina, lava alla tekkinud tühimikku.“ Majas uuendati ka elektri süsteem, torud, liituti kaugküttega. Termopildistamisega tuvastati, kuhu kaob majast soojus, ja ära vahetati ka kaks alumist palki. Alles jäi kahhelahi ning väga heas seisus ja peene jaotusega algupärased aknad, mille lengides avastati erilised sooned niiskuse välja suunamiseks. Ehitaja sõnul polnud ta sellist nippi oma silmaga varem näinud ning võib oletada, et see aitas akende säilimisele kindlasti kaasa. Ühe õppetunnina jagavad omanikud mõtet, et rekonstrueerima hakates tuleb esimesest ehmatusest üle olla ja osata trööstitus olukorras näha tulevast ilu. Väga suur eelis on ka ehitusmaterjalide tundmine – et siis, kui sul linaõlivärv siseuksi võõbates ikka nädalaid ära ei kuiva, ei tekiks meeleheidet. Tartu linna tunnustust oskavad majaomanikud hinnata, sest nende meelest on paljud kaasaegsed elamud kuidagi iseloomutud. Karlova vanimas osas asuva majakese juures on aga vaikne ja hoone ise on unikaalne kogu Eestis. Selle mõnusa õhustiku tabasid
kunagi ära ka filmi „Supilinna salaselts“ tegijad, kui palusid „Sadu maja“ omanikel filmivõtete tarbeks remondiga pisut oodata.
Veski 30
„Vana maja võiks jääda võimalikult sarnaseks sellega, millisena ta kunagi loodi – oma ajastu elementidega: nii toreduslike detailide kui ka puudustega. Tagasihoidlikkus kaunistab ka hooneid. Eriti erilised on vanad majad oma loomulikus kulumises ja originaalses sisus: veekahjustused, põlemise jäljed, vajunud verandad, kõmisevad
trepid, logisevad detailid. See kõik on osa elu dünaamikast. Paraku ei kattu see tänapäeva inimese elustandardiga,“ mõtiskleb parima rekonstrueeritud üksikelamu kategoorias ära märgitud Toomemäe lähistel asuva Veski 30 töö tellija Urmas Sardis. Muinsuskaitse all oleva maja taastamisel tuli järgida erinõudeid ja alustati koristamisest-puhastamisest, mis osutus üsna suureks tööks. Üldistavalt oli kokku kaks olulist etappi: lammutamine ja ehitamine. „Mida rohkem konstruktsioone avad, seda parema arusaama tööde mahust ja seda suurema kind-
lustunde lõppetulemuse kvaliteedist saad – vanad puitmajad on üllatusi täis ning enamjaolt pole need rõõmsad.“ Suurimad komistuskivid on ootus ja lootus, et äkki on mõni detail ajale vastu pannud, kuid enamasti nii ei ole ning vahetada tuleb kogu vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja küttesüsteem. Mõistlik oleks Urmase sõnul endale selgeks teha vajadused ja võimalused. Alati tuleb aega ja kulu hinnata kriitiliselt, kuna vana puitmaja peidab endas peale toredate lugude ka palju tüütuid probleeme, mille lahendamine võib olla oluliselt keerulisem kui uue maja ehitus.
KAUAKESTVAD JA PROFESSIONAALSED KATUSETÖÖD Meie meeskond tagab kvaliteetse töö, mis kestab aastakümneid
KVALITEETNE KATUSTE EHITUS JA REMONT • Lamekatused • Hüdroisolatsioon • Viilkatused • Katuste hooldus
Küsi pakkumist kohe tel 5845 5717 või info@melsen.ee
melsen.ee
Uued ehituspraktikad
Kaasaegsed ehitustehnoloogiad droonidest 3D-printeriteni Maailm astub viimastel aastatel tehnoloogia vallas edasi hiiglaslike sammudega. Loomulikult mõjutab see ka ehitussektorit. Kuigi tegemist on enamjaolt rangelt reguleeritud ja maksimaalset ohutust nõudva valdkonnaga, soovivad siiski ka ehitusvaldkonna ettevõtted avastada varasemast lihtsamaid, tõhusamaid ja optimaalsemaid tootmisviise. TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Droonid avardavad võimalusi
Üheks viimaste aastate märgilisemaks arenguks on droonide laiem kasutuselevõtt ehitusobjektidel. Droonide peamine ülesanne on koguda ehitusplatsilt kiiresti täpset ja aja kohast visuaalset infot. Kaamerate ja LiDAR-anduritega varustatud droonid teevad aerofotosid ja koguvad mõõdistusandmeid, mille põhjal vastav tarkvara loob tööde kavandamiseks vajalikke kolmemõõtmelisi mudeleid ning maapinna kõrgus mudeleid. Korrapärased lennud aitavad jälgida ehituse edenemist, võrrelda tegelikku olukorda projekti plaaniga ja märgata varakult võimalikke kõrvalekaldeid. Fotogramm-meetria abil saab eri aegadel tehtud droonipiltide põhjal hinnata näiteks liiva, killustiku ja pinnase koguseid ning jälgida, kui kiiresti need ehitustööde käigus vähenevad. Kõrglahutusega fotod toetavad ka kvaliteedikontrolli, võimaldades spetsialistidel või analüüsitarkvaral märgata näiteks valesti joondatud konstruktsiooniosi ja paigalduse ebaühtlust. Ühtlasi muudavad droonid objektist ülevaate saamise kiiremaks ja ohutumaks, vähendades vajadust saata töötajaid raskesti ligipääsetavatesse või ohtlikesse kohtadesse. 8
EHITUS
Uuema aja sensatsiooni ehk tehis intellekti baasil analüüsilahendused suudavad droonide kogutud pildimaterjali põhjal ka ise pildimaterjali analüüsida, võrrelda eri aegadel tehtud ülesvõtteid ning tuua esile muutusi ja võimalikke kõrvalekaldeid. Mõned analüüsilahendused aitavad märgata näiteks puuduvaid piirdeid, komistusohtlikke esemeid või prahi kogunemist ning järjestada leiud nende tõsiduse järgi.
Vanemad joonised vajavad kasutamist
Üks oluline osa ehitusvaldkonna digiarengust puudutab ka olemas olevate, üksnes paberil või mittemuudetavate PDF-failidena säilinud jooniste taaskasutamist. Selleks teisendatakse need CAD-failideks, mida saab redigeerida ja kasutada näiteks renoveerimise lähtealusena. Skaneeritud PDF on sisuliselt tavaline pilt. Digitaalselt loodud PDF sisaldab seevastu tavaliselt vektorjooni ja tekstielemente, mille saab näiteks AutoCAD-i PDFIMPORT-i abil otse CAD-keskkonda tuua. Skaneeritud joonise puhul peab tarkvara vajalikud jooned ja objektid esmalt pildilt tuvastama ning vektorkujule teisendama. Tehisintellektil põhinev HP Build
Workspace suudab jooniselt tuvastada näiteks uksi, aknaid, teksti ja eri tüüpi jooni ning paigutada elemendid eraldi kihtidele.
Hoonete 3D-printimine? Tänapäeval juba võimalik
Kaasaegsed tehnoloogiad ei piirdu ehituses siiski vaid objektide mõõdistamise, mudeljooniste koostamise ega failide konverteerimisega. Ühe võrdlemisi futuristliku lahendusena on loodud võimalus ka hooneid 3D-printida. Tegemist on automatiseeritud ehitusviisiga, mille puhul robotprinter valmistab digi-
taalse hoonemudeli alusel hoone teatud osad, enamasti seinad. Näiteks USA ettevõte ICON on ligi kümme aastat arendanud suuremõõtmelisi printereid, spetsiaalset tsemendisegu ja projekteerimistarkvara. Nende loodud Vulcani-nimeline automatiseeritud ehitusprinter on mõeldud ühekorruseliste hoonete seinade valmistamiseks, olles võimeline 3D-printimise abil püsti panema kuni ligikaudu 280-ruutmeetrise hoone seinad. Tarkvara teisendab digitaalse hoonemudeli printerile antavateks käsklusteks, mis juhivad düüsi liikumist ja segu väljastamist. Printeri düüs väljastab tsemendipõhist segu pikkade horisontaalsete ribadena: iga uus riba paigaldatakse eelmise peale, kuni moodustub soovitud kõrguse ja kujuga sein. Digitaalset hoonemudelit muutes saab sama printersüsteemi abil valmistada erineva plaanilahenduse ja kujuga vorme, näiteks ka kaarjaid seinu. Samuti sobib 3D-printimine väikeste ja taskukohasemate kodude rajamiseks. Näiteks USA-s Texase osariigis Austinis asuvas ilma püsiva elupaigata inimestele mõeldud Community First! Village’is on 3D-printimise abil valminud kümneid kompaktseid elamuid. Teisalt sobib 3D-printimise tehnoloogia ka teistsuguse otstarbe ja hinnatasemega projektide jaoks. Näiteks Georgetowni Wolf Ranchis rakendati süsteemi terve elamupiirkonna ehitamisel: ICON ja Lennar lõpetasid seal 2025. aastal sada maja, mis valmisid kaheksa põhiplaani ja 24 välisilme variandi põhjal. Tänavu märtsis tutvustas ICON ka uut Titani-nimelist robotsüsteemi, mis on mõeldud juba mitmekorruseliste hoonete seina süsteemide rajamiseks. Ehituskonstruktsioonide 3D-printimist võimaldavaid süsteeme loovad agaralt ka teised ettevõtted, USA-st veel näiteks Apis Cor, Taanist COBOD, Hollandist CyBe ja Itaaliast WASP. Allikad: uavcoach.com, bimcrafthub.com, iconbuild.com, designboom.com 3D-printimise abil rajatav hoone karkass.
RENOVEERIMINE JA EHITAMINE Pärnu mnt 105, Tallinn info@estlander.ee tel 5191 9352
Klaaspinnad ja sisekliima
Kui palju klaasi maja välja kannatab? Klaasi mõistlikku kogust ei saa väljendada suhtarvuga, mis sobiks igale majale. Korter, kool või büroo töötavad oma rütmis. Päeva jooksul muutuvad inimeste arv, valgustus, seadmete soojuseraldus ja päikese suund. TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK Akende osakaalu väljendatakse sageli suhtena kogu fassaadi pindalasse. Ingliskeelses kirjanduses kannab see nimetust window-to-wall ratio ehk WWR. Mida suuremaks suhe kasvab, seda enam pääseb ruumi päevavalgust ja päikesekiirgust, kuid samas suureneb soojuse liikumine läbi välispiirde. Rootsi Gävle ülikooli teadlaste avalikus uuringus võrreldi 20–70% aknaosakaaluga hooneid mitmes kliimas. Arvutustes muutusid akende suund, klaasi soojusläbivus, päikese kaitse ja päevavalguse järgi juhitav elektrivalgustus. Sobiv vahemik nihkus koos iga muudatusega. Hea soojapidavusega klaas lubas suuremat aknapinda, ent tulemust mõjutasid ka päikesekiirgus ja varjestuse töö. Lundi ülikoolis kaitstud Harris Poirazise doktoritöö jõudis Skandinaavia büroohooneid uurides karmima järelduseni. Ulatuslikult klaasitud hooned kippusid kulutama rohkem energiat ja pakkuma kehvemat soojusmugavust. Hoolika projekteerimisega sai puudusi leevendada, kuid väikese energ iavajadusega täisk laasi tud hoonet pidas autor Skandinaavia kliimas saavutamatuks.
Talvel liigub soojus aknast välja
Akna soojapidavust kirjeldab U-arv. Mida väiksem arv, seda aeglasemalt soojus piirdest läbi liigub. Klaaspaketi näitaja kõrval tuleb vaadata terve akna U-arvu, mis hõlmab ka raami. Lihtne arvutus näitab suurusjärku. Kui välisseina U-arv ulatub 0,2 ja terve akna oma 1,0 vatini ruutmeetri ning
kraadi kohta, läbib sama temperatuuri vahe juures ruutmeetrit akent viis korda rohkem soojust kui seina. Tegu on näitega, mitte kindla hoone kohta käiva uuringutulemusega. Tegelikku kadu muudavad raamid, klaasiservad, paigaldusvuuk ja akna liitumine seinaga. Suurem klaaspind kasvatab külmal ajal küttevõimsust. Aastane energiakulu ei näita veel kogu pilti. Kütte süsteem peab toime tulema ka pakaselise hommiku tipuga. Kui klaasseina äärde kavandatakse töökohad, tuleb kontrollida sealset õhu liikumist ja pindade temperatuuri.
Akende osakaal fassaadis mõjutab nii päevavalguse hulka kui ka soojusvooge. Suvel saab aknast küttekeha
Päikese käes tõuseb esile klaasi g-arv, mis näitab ruumi jõudva päikese energia osakaalu. Kui kaheksale ruutmeetrile klaasile langeb 500 vatti kiirgust ruutmeetri kohta ja g-arv ulatub 0,5-ni, lisandub ruumi lihtsustatud arvutuse järgi kaks kilovatti soojust. Jahutusseade peab selle koos inimeste, valgustuse ja elektriseadmete eraldatud soojusega eemaldama. Väiksem g-arv vähendab päikese koormust. Sellega võib kaasneda väiksem valgusläbivus või tugevam klaasitoon. Seetõttu tuleb klaasi soojapidavust, päikeseläbivust ja nähtava valguse
läbipääsu vaadelda koos. Väga väikese U-arvuga aken võib ruumi päikeselisel päeval ikkagi kuumaks kütta. Jahutussüsteemi suuruse määrab sageli mõni kuum tund, mitte hooaja keskmine. Läänefassaad saab madala pärastlõunapäikese ajal kiirgust siis, kui hoone jõudis juba soojeneda. Lõunapoolset klaasi saab kõrgelt käiva suvepäikese eest kaitsta räästa või muu horisontaalse varjuga.
Ventilatsioon ja jahutus täidavad erinevaid ülesandeid
Akna suurenemine ei kasvata otseselt inimeste hingamiseks vajalikku värske õhu hulka. Selle määravad ruumi kasutus, inimeste arv, niiskus ja saasteained. Päikese käes soojenev klaas võib siiski nõuda suuremat jahutusvõimsust või suvist õhuvahetust. Jahe ööõhk aitab päeval kogunenud soojust välja viia. Aknatuulutus töötab juhul, kui aknad saavad turvaliselt lahti jääda ja välisõhk püsib toast jahedam. Inglismaa ülekuumenemise projekteerimisjuhend nõuab akende kaudu jahutamise kavanda-
Eesti Ehituskonverents 2026: AI ehituses – kus tekib tegelik väärtus?
22.10.2026 Swissôtel (Tornimäe 3, Tallinn)
misel müra, välisõhu saaste ja sissemurdmisohu arvestamist. Mürarikkas kohas hoiavad elanikud magamistoa akna öösel tõenäoliselt kinni. Paberil arvutatud jahutusvõime kaob siis ära. Kui soojust eemaldatakse ventilatsiooniõhuga, kasvavad õhuhulgad ning koos nendega kanalid ja ventilaatorite elektrikulu. Suure päikesekoormuse korral vajab ruum eraldi jahutust. Ventilatsiooni ülesanne jääb samal ajal alles: jahutusseade võib õhu ringlema panna, kuid värsket välisõhku see tingimata juurde ei too. Suured aknad annavad küll hoonele näo, vaate ja päevavalguse, kuid iga lisaruutmeeter muudab samal ajal talvist soojuskadu, suvist jahutuskoormust. Mõistliku piiri leiab hoone kasutust, ilmakaari, varjestust ja tehnosüsteeme koos arvutades. Allikad: Sayadi jt. „Optimization of Window-to-Wall Ratio for Buildings Located in Different Climates“. Energies, 2021; Poirazis. „Single and Double Skin Glazed Office Buildings“. Lundi ülikool, 2008.
Arhitektuur ja ruumiloome
Tänapäevane ehitis ühendab funktsioonid ja ümbritseva keskkonna Uut ehitist kavandades tuleb tellijal üheskoos arhitektide, projekteerijate ja ehitusinseneridega leida vastused mitmele küsimusele. Need vastused määravad ära, millise välimusega hoone piirkonda kerkib ja kuidas hakkavad ehitist tajuma selle kasutajad. Seejuures on eraldi põhjust vaadelda, mille poolest erinevad tänapäevaste elu- ja ärihoonete kavandamise lähtekohad. TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS FOTOD: SHUTTERSTOCK Esmalt tasub esitada aga üldine küsimus: millest saab alguse üks arhitektuurselt terviklik hoone? Uurisime sellele küsimusele vastust arhitektuuribüroolt Sirkel & Mall. Arhitektuurivaldkonna juhi Berit Freivaldi sõnul ei tähenda arhitektuur ainult esteetikat, vaid tasakaalu funktsionaalsuse, kasutajakogemuse, tehniliste lahenduste ja ümbritseva keskkonna vahel. „Arhitektuurselt terviklik hoone algab meie jaoks heast lähteüles andest ja tellija eesmärkide mõist-
misest. Terviklik hoone on selline, kus arhitektuur, konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja maastikuarhitektuurne lahendus moodustavad ühtse terviku ning teenivad kasutaja vajadusi kogu hoone elukaare jooksul,“ kirjeldab Freivald. Reeglina on tänapäeval universaalseteks tingimusteks kõiksuguste hoonete rajamisel nende vastupidavus ajas ja madal keskkonnajälg. Nende nõudmiste saavutamiseks saab rakendada erinevaid praktikaid.
Arhitektuur ja ruumiloome „Esmalt on oluline kasutada kvaliteetseid, kestvaid ja madalate heitmetega ehitusmaterjale, näiteks puitkonstruktsioone, taaskasutatud või -kasutatavaid materjale ning väiksema süsinikujäljega betoonilahendusi. Oluline on ka energiatõhus arhitektuur, kus hoone kuju, orientatsioon, soojustus ja päevavalguse kasutamine vähendavad energiavajadust juba enne tehnosüsteemide lisamist,“ lausub Freivald. Asjakohaste lähenemistena nimetab ta veel taastuvenergia kasutamist, ressursitõhusust ning paindlikke ja modulaarseid ruumilahendusi, mis võimaldavad hoonet kohandada muutuvatele vajadustele ilma ulatuslike ümberehitusteta.
Elamud lähtuvad inimlikust mõõtmest, ärihooned nähtavusest ja esinduslikkusest
Korterelamute projekteerimisel on Freivaldi sõnul olulisel kohal inimeste mugavus, valgusküllasus, akustika, energiatõhusus ja privaatsus. „Ruumilahendus peab toetama igapäevast elu ja looma kvaliteetse elukeskkonna nii korterites kui ka ühiskasutatavates alades. Hoone maht ja välisilme lähtuvad sageli ümbritseva linnaruumi või elamupiirkonna mõõtkavast ning eesmärgiks on luua ajas hästi vananev ja kodune arhitektuur,“ kirjeldab ta.
Hea arhitektuuri puhul on maja selgelt oma nägu, kuid teenib ühtviisi nii oma kasutajaid kui ka tänavat, millel ta seisab.
Enda büroo projektide hulgast toob ta ühe hea näitena välja Poska 11 aadressile kavandatud puitfassaadiga kivimaja, mis seob nüüdisaja mugavused Kadrioru puitarhitektuuriga. „Isikupära ei tule sellest, et hoone eristuks naabritest, vaid oskusest lahendada oma funktsioon – korterid, äripind, parkimine – nii, et tulemus jääb ometi
Jätkusuutlik ehitamine rohelise tuleviku nimel. Saksatermoplokiga võidad alati!
Uuri lähemalt www.saksatermoplokk.ee
tuttavasse mõõtu ja materjali. Hea arhitektuur leiabki selle tasakaalu: maja on selgelt oma nägu, kuid teenib ühtviisi nii oma kasutajaid kui ka tänavat, millel ta seisab,“ kirjeldab Freivald. Ärihoonete puhul seevastu määravad lähteülesande arhitekti sõnul suuresti ettevõtte tegevus, hoone kasutajate arv ja ruumide
Arhitektuur ja ruumiloome
Vajadus võimsamate tehnosüsteemide järele mõjutab ärihoone fassaadilahendusi.
ARENDAJA: HEA ÄRIKINNISVARA ON VAHEND, MITTE LÕPPEESMÄRK
paindlikkus. „Büroo-, kaubandus- ja tootmishooned vajavad sageli suuri avatud pindu, kõrgemaid tehnilisi nõudeid ning võimalust ruume aja jooksul ümber korraldada. Seetõttu mõjutavad hoone mahtu rohkem funktsionaalsed vajadused, tehnilised süsteemid ja logistilised lahendused,“ selgitab Freivald. Näiteks on äri hoonetes tema sõnul tavaliselt suurem ventilatsiooni-, jahutus- ja elektrivõimsuse vajadus ning keerukamad automaatikasüsteemid, mis mõjutavad nii hoone konstruktsioone, korruste kõrgusi kui ka fassaadilahendusi. Hoone kasutusotstarve avaldab Freivaldi sõnul otsest mõju ka arhitektuursele välisilmele. „Elamute puhul lähtume eelkõige inimlikust mõõtmest ning välisilmes on rõhutatud rõdud, terrassid ja suhe ümbritseva keskkonnaga. Ärihoonete arhitektuuris on seevastu sageli tähtsad nähtavus, esinduslikkus ja ettevõtte identiteedi väljendamine,“ märgib arhitekt.
1) Millistest põhimõtetest lähtute oma ärikinnisvaraprojektide kavandamisel ja elluviimisel? Meie põhimõte on, et me ei ehita lihtsalt hooneid, vaid püüame lahendada ettevõtete kitsaskohti ja luua nende äri jaoks toimiva keskkonna. Hea kinnisvara on vahend, mitte meie lõppeesmärk. Seetõttu püüame oma kliente kuulata ja keskendume nende vajadustele, eelkõige funktsionaalsusele ja kasutusmugavusele. Enne projekteerimist püüame aru saada, kuidas tulevane kasutaja tegelikult töötab, millised on tema protsessid ja kuhu ta tahab oma äriga liikuda. Alles seejärel hakkame otsima sobivat ruumilist lahendust. Aga loomulikult peavad arhitektuur, tehnilised lahendused ja kasutaja vajadused moodustama terviku, mis töötab hästi nii praegu kui ka aastaid hiljem.
Milliseid põhimõtteid järgitakse tänapäevase äri- ja tootmiskinnisvara arendamisel? Küsimustele vastab varahaldus- ja arendusettevõtte Restate tegevjuht Anton Kruglov.
Erakogu Foto:
söögikohti ja veel palju muud. Äri- või tööstuspiirkonnas on rõhk sageli suurte veokite ligipääsetavusel ja hoone ümbruse logistilistes lahendustes, samuti on viimasel ajal tööstuspiirkondades saanud uueks väljakutseks vee-, kanalisatsiooni- ja elektritaristu õigeaegne rajamine. Visuaalse poole pealt leiame, et ka laovõi tootmishoone saab olla arhitektuurselt läbimõeldud ja keskkonda väärtustav ning just seda püüame ka enda objektide puhul järgida.
2) Kuidas mõjutavad asukoht ja ümbritsev keskkond arendaja ootusi hoone välisilmele? Kindlasti mõjutab asukoht hoone välisilmet väga palju. Ärihooned ei eksisteeri kunagi vaakumis, vaid on alati osa suuremast keskkonnast. Tihedas linnakeskkonnas peab hoone arvestama ümbritsevat arhitektuuri, liiklust, parkimist,
3) Kui oluline on äri- ja laohoone puhul võimalus ruume tulevikus ümber kujundada või eri kasutajate vajadustega kohandada? Kuidas arvestatakse sellise paindlikkusega juba arenduse kavandamise etapis? Paindlikkus on tänapäeval üks olulisemaid märksõnu äri kinnisvaras, seda nii ruumikujunduses kui ka lepingutes. Ettevõtete vajadused muutuvad oluliselt kiiremini kui hooned ise ning seetõttu peab kaasaegne ärihoone suutma muutustega kaasa tulla. Juba projekteerimise etapis mõtleme sellele, kuidas ruume oleks võimalik tulevikus jagada, laiendada või ümber kujundada ilma suurte lisainvesteeringuteta või võimalikult väikeste kuludega. See puudutab nii kandekonstruktsioone, tehnosüsteeme kui ka ruumiplaneeringut. Selline lähenemine vähendab riske kinnisvara omanikule ja aitab säilitada hoone konkurentsivõimet kogu selle elutsükli jooksul.
KOGEMUS LOEB
Papiniidu 50, Pärnu silmapaistvaim uusarendus valmib Ehitustrusti kogemuse ja kvaliteeditööna. Rohkem lisainfot: www.avalon.ee
Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Hoonete ehitus
Kinnisvaraarendus
Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.
ehitustrust.ee
TÖÖOHUTUS, MIS PAISTAB SILMA. Vastupidavad tööriided professionaalidele Kvaliteetsed isikukaitsevahendid Logod tööriietele Kiire tarne Personaalne nõustamine Võta ühendust ja küsi personaalset pakkumist.
GROLLS LASNAMÄE GROLLS MUSTAMÄE
Peterburi tee 75, Tallinn 60 70 160 info@grolls.ee Laki 30, Tallinn 60 70 155 mustamae@grolls.ee
www.grolls.ee
Ehitajate järelkasv
Pädeva tööjõu taastootmine eeldab haridussüsteemi ja töömaailma ühiseid otsuseid Milline on seis ehitajate pädeva järelkasvuga? Millist ebakindlust külvab eelnõufaasis kutsestandardite kaotamine ning kuidas on riigi pöördelistel otsustel oht haridus- ja ehitusmaailma koostööd tõhustamise asemel hoopis pärssida? TEKST: KADRI HURT FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kus on insenerid?
Tööjõu- ja oskuste vajaduse seiresüsteemi OSKA viimase (2024. aasta) ehitusvaldkonna uuringu järgi ei ole ehitusinseneride järelkasv piisav, et katta tööturu vajadust kuni 2032. aastani. Harno andmeil vajab valdkond kümne aasta jooksul Eestis ligikaudu 900 uut erialase tasemeharidusega inseneri: 475 ehitusinseneri, 175 teedeinseneri, 245 sisekliima ja veetehnika inseneri ning 5 geotehnikainseneri. Tööjõuvajaduse survet ilmestab laiem ehitusinseneride ja -spetsialistide ametialagrupp, mille hõive kasvab OSKA andmemudeli järgi 2023. aasta 12 600 töötajalt 2033. aastaks 13 700-le ehk ligikaudu 9%. Samal ajal läheb kümne aasta jooksul eelduslikult pensionile 17% selle grupi praegustest töötajatest.
Inseneride puudus on endiselt suur, kuid mõningaid positiivseid arenguid on siiski näha. Haridus- ja Noorteameti inseneeria- ja digihariduse keskuse juht Merlin Tatrik kommenteerib, et kuigi inseneride puudus püsib Eestis endiselt suur, on mõningaid positiivseid arenguid siiski näha. Harno Inseneriakadeemia programmi käigus tehtud seire näitab tema sõnul, et inseneeria õppekavadele on vastuvõtt viimastel aastatel
kasvanud ja õpingute katkestamise määr vähenenud. „Kuna tegemist on pikaajalise programmiga, selgub ka muutuste pikaajaline mõju tööturule järgmiste aastate jooksul. Meie Inseneriakadeemia eesmärk on kasvatada inseneeriaerialade populaarsust ning parandada insenerihariduse kvaliteeti. Esimesed märgid järelkasvu tugevnemisest on siiski juba olemas,“ märgib ta. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu haridusnõuniku Indrek Petersoni sõnul on kvalifitseeritud insenere vähe, ent veel suurem on tema hinnangul puudujääk oskustöölistest ja praegune haridussüsteem toodab neid ka ebaproportsionaalsemalt, kui peaks. Kohati õpetatakse kutsekoolides neid erialasid, mida on mugavam, mitte tingimata neid, mida igatseb ehitusturg. On olnud aeg, kus mitme aasta jooksul ei väljunud Eesti kutseharidussüsteemist näiteks mitte ühtegi ventilatsioonilukkseppa ehitusele. Taktikaliselt ei koolitata EEEL-i esindaja arvates tänapäeval piisavalt ka betoonkonstruktsioonide ehitajaid, kelle kvaliteetne väljaõpe on kulukam kui mõne teise eriala oma – kui seda teha sisuliselt ja kvaliteetselt.
Ehitusettevõtjad näevad kavandatavas seadusemuudatuses ohumärke
Har idu s m inis tee r iu m kavand ab kutsestandardite süsteemi muutmist, kuid sõnades ilus eesmärk haridusja töömaailma koostööd tõhustada mõjub ehitusettevõtjaile riigikokku jõudnud eelnõu põhjal pigem loosungina. Pole selge, kuidas seadusemuudatust praktikas tõlgendama ja järgima hakatakse ning milline on mõju ehituse tööturule. Tööand-
jate hinnangul on asutud lammutama tegelikkuses üle kahekümne aasta toiminud kutsesüsteemi ja tööandja sisend kõige olulisemates küsimustes on jäänud kõrvale. Eesti Ehitusettevõtjate liidu juht Kalmer Gross ja haridusnõunik Indrek Peterson viitavad ka ohule, et ehitusturule sisenejate kvalifikatsiooni järele valve muutub (vastupidiselt ootusele) senisest hoopis nõrgemaks, sest pole tagatud laiapõhjaline otsustus. Esmakutse ei väljenda ehitusettevõtjate kartuses Eestis tulevikus tingimata seda, mida tööturg vajab, ega seda, et kutsekooli lõpetaja tase ka tööturu ootustele vastab, kuna tööturg justkui seal hindamisprotsessis enam otseselt ei osale. Taustal on ju teada ka see, et kutsekoolide tase üle Eesti on juba praegu väga erinev, mistõttu on pädevuslävendi sõltumatus ohus. „Kutsestandardid tahetakse asendada kompetentsi profiilidega, ent leiame, et see pole kindlasti samm õiges suunas,“ räägib EEEL-i juht Gross, lisades, et tööandjaile pakutud kompromiss-sõnastus viitab, et kui tööturg üleminekuajal põhjalikult tõestab, et kutse standardit ikkagi hädasti vaja on, siis peetakse tulevikus võimalikuks vastava standardi algatamine, aga EHITUS
17
Ehitajate järelkasv praeguse seisuga teame vaid seda, et kutsestandardid lükatakse n-ö laualt maha. Kirjeldatakse ära kompetentsi profiilid, mis saavad tulevikus olema tasemeõppekavade loomise aluseks. „Praegu kehtivad tööturu algatusel ja selle sisendi põhjal valminud kutse standardid ehk millist pädevust mingil ametialal tööturu vaates vajalikuks peeti, on sinna sisse ka kirjutatud. Uue eelnõu kohaselt kehtivad aga kõik enne eelnõu jõustamist kehtestatud kutse standardid nende kahtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 31. augustini. See tähendab, et isegi kui kutsestandard kehtestatakse näiteks käesoleva aasta oktoobris kehtivusajaga kuni oktoober 2032, muudab uus seadus selle hiljemalt 2029. aasta 31. augustist kehtetuks,“ märgib Peterson.
Ehituse tööturult võetakse otsustusõigus
Kõige suuremat probleemi tajuvad tööandjate esindajad selles, et kui varem toimus kutsearendus kutsenõukogude eestvedamisel ja juhtimisel, kus kõigil tööturu esindajail, kes tahtsid, oli võimalik ka kaasa rääkida; samuti kinnitati sõlmotsused kutsenõukogu laiapõhjalisel hääletamisel (mis tähendas, et otsused olid mõistlikud ja õiglased); siis nüüd see
nii enam olema ei saa. Kutsenõukogud institutsioonina kaotatakse ja asemele loodaval kooslusel – valdkondlikul ekspertkogul – saab olema vaid seirav, nõustav ja valdkonna arengu mõju hindav roll, kuid ilma igasuguse siduva otsustusõiguseta. Käesoleva eelnõu kohaselt läheb kogu praeguste laiapõhjaliste kutsenõu kogude otsustusõigus üle ainuisikuliselt kutseasutusele (s.o haridus- ja teadusministeeriumi haldusesse). Tööturu esindajad on seisukohal, et selline lähenemine haridus- ja töömaailma sidusust ei paranda ega motiveeri osapooli võrdselt, samuti ei
• Koristusteenused ettevõtetele ja eraisikutele Pärnumaal.
• Kontori-ja tootmispindade koristus, üldkasutatavate ruumide korrashoid. • Hügieenivahendite ja jaoturite müük, paigaldus.
• Korteriühistute sise-ja välikoristused. Kojameheteenused.
toeta parimal moel ka eri sihtrühmade oskuste arendamist, karjääri kujundamist ega ka elukestvat õpet. Ehitus ettevõtjate kui tööandjate ettepanekul peab praegu kehtivas seaduses sätestatud laiapõhjaliste kutsenõukogude otsustusõigus (kutsenõukogude kaotamise korral) üle minema ka eelnõu põhjal loodavatele valdkondlikele ekspertkogudele.
Esmakutse omandanul ei pruugi olla pädevat sisu
Probleemi näevad EEEL-i esindajad ka kutsekoolide suuremas otsustus õiguses esmakutsete andmisel, sest
tulevikus loetakse tasemeõppe läbimisega esmakutse antuks ning kvaliteedi tagamise peab korraldama kool ise. See aga ei garanteeri ega tõenda kõigi koolilõpetajate tegelikku pädevust ning koolitunnistus võib muutuda infosüsteemis vaid formaalseks linnukeseks. Tööturu kutseandjatel tulevikus enam õigust kutsekoolides esmaste kutsete kutseeksameid korraldada ega lävendit määrata ei ole. Koolide tagasi sidestamine muutub kaugemaks ning pädevuse hindamise sõltumatus töö andjate arvates seadusemuudatusega kaob. Ka ei ole koolide eksamitulemused tulevikus enam üheselt võrreldavad.
Kontakt
+372 5858 8776
(Merike - tellimused, kliendikontaktid)
info@timerita.com Suur-Jõekalda 2/1-4, Pärnu, 80032, Eesti
• Soojakute koristus.
Puhtamad pinnad, värskemad mõtted!
Just taolisteks olukordadeks on mõeldud Laen.ee ärilaen. See sobib väikeettevõttele, kes vajab kiiret ja selget rahastust ilma liigse paberimajanduseta. Praegu saab ärilaenu taotleda eripakkumisega: tagatiseta intressiga 9,9% aastas. Vastus tuleb sageli juba ühe tunni jooksul.
Tagasi rannaliivale jõudes paned klappides käima Nublu ja Evelin Võigemasti selle suve hittloo „Arbuusisuvi“. Päike paistab ja korraks tundub, et sel suvel ei saa küll mitte midagi valesti minna. Ent siis heliseb telefon. „Kuule, meil läks tõstuk katki.“ Veel mõni minut tagasi oli suurim küsimus, kas minna veel kord ujuma. Nüüd tuleb välja mõelda, kuidas remonditöökojas homme tööd jätkata ja kes katkise tõstuki võimalikult kiiresti korda teeb. Mõnikord võib ka esmapilgul väiksena tunduv tagasilöök keset täiesti tavalist tööpäeva tähendada, et ettevõtet on tabanud ootamatu kriis. Olgu selleks idüllilise „Arbuusisuve“ pea peale pööranud katkine tõstuk, ootamatult üles öelnud ilusalongi aparaat, enne kliendi arve laekumist välja ostmist vajavad ehitusmaterjalid või just kõige kibedamal tööajal hooldusse minev kaubik – väikeettevõttes võib üks ootamatu väljaminek mängukaardid kiiresti segi paisata.
Pangalaenul on ettevõtluses oma koht, eriti suuremate ja pikemalt planeeritud investeeringute puhul. Väikeettevõtja jaoks on aga sama oluline, et rahastuse taotlemine ei võtaks rohkem aega kui probleem, mis vajab lahendamist. Väikeettevõtja ei küsi rahastust tavaliselt niisama. Enamasti on vajadus väga konkreetne: vaja on soetada seade, osta materjali, katta ootamatu remondikulu või hoida töö käimas seni, kuni arved laekuvad. Sellises olukorras on oluline, et laenuvastus tuleks kiiresti ja tingimused oleksid arusaadavad. Kiire vastus annab ettevõtjale selguse, kas ta saab oma tavapärase tööga edasi minna. Kui otsus venib, võib ootele jääda ka töö, mis peaks ettevõttele raha sisse tooma.
See ei tähenda, et otsuseid tehtaks pimesi – ettevõtte maksevõimet
hinnatakse ikka ja laen peab olema jõukohane. Pigem tähendab see, et protsess hoitakse võimalikult lihtne: ettevõtjalt küsitakse vajalikku infot, mitte lõputult lisadokumente ja selgitusi. Samas ei tähenda kiirus kergekäelist otsust. See tähendab, et protsess on lihtne ja loogiline ning ettevõtja ei pea nädalaid teadmatuses olema.
Ent uue raha olemasolust üksi ei piisa – loeb ka see, kuidas ettevõtja seda kasutab. Ettevõtluses saab peaaegu iga ostu nimetada investeeringuks. Uus aparaat, parem tööriist, suurem kaubik. Paraku ei muutu ükski ost heaks äriliseks otsuseks ainult seetõttu, et sellele „investeeringu“ silt külge kirjutada. Enne laenu võtmist tasub väikeettevõtjal mõelda, mida see raha talle päriselt annab. Kas uus seade aitab teenindada rohkem kliente, võtta vastu suurema tellimuse või teha töö kiiremini? Kui jah, saab juba üsna konkreetselt hinnata, kuidas ost end ära tasub. Laenu ei tasu võtta lihtsalt selleks, et kontol oleks rohkem raha. Ettevõtjal peaks
olema selge siht, milleks tal seda vaja on ja millist kasu see ettevõttele toob. Mõistlik on läbi mõelda ka see, millal uus investeering ettevõttele tulu tooma hakkab. Mõni seade tasub end ära kiiresti, teise puhul kasvab kasu sammhaaval koos uute klientide või tellimustega. Kui ettevõtjal on oma äri rütm ja rahavood hästi teada, on lihtsam valida ka sobiv rahastuse suurus ning teha otsus, mis toetab ettevõtte järgmisi samme. Laen.ee ärilaen ei tee ettevõtte eest tööd ära. Küll aga võib see aidata tööga edasi minna ajal, mil kulud vajavad tasumist, kuid tehtud töö eest pole raha veel laekunud. Ettevõtluses tuleb ootamatusi ikka ette. Laen.ee soovib aidata väikeettevõtjal neist kiiresti üle saada, et arbuusisuvi saaks jätkuda ja aasta magusamad kuud ei mööduks näiteks katkise tõstuki kõrval.
• Tagatiseta kuni 100 000 eurot • Fikseeritud intress – 9,9% aastas • Kiire otsus – vastus kuni 1 tunniga
Küttelahendused
Milline küttesüsteem uude majja valida? Soojus on see, mis loob kodutunde. Seepärast on oluline valida eramu küttesüsteem targasti ja paigaldada see kvaliteetselt. Tänapäevaste võimaluste abil saab luua eramajas väga head elamistingimused ning jääda samas energia- ja kulusäästlikuks. Vaatame uue küttehooaja eel, mis on ühe või teise küttelahenduse plussid ja miinused. TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Puuküte
Plussideks on suhteliselt odav hind, sõltumatus elektrikatkestustest ja parem siseõhu kvaliteet: ahjuga kütmine ei kuivata õhku nii palju nagu kesk- või elekterküte. Miinuseks on töömahukus: puid peab tassima, kuskil ladustama, käsitsi katlasse tõstma või ahju panema, katelt on vaja töökindluse tagamiseks puhastada.
Elekterküte
Kindlasti mugav, aga kallis lahendus. Sobi b rohkem kortermajja, sest korterites on köetavat pinda üldjuhul vähem kui eramus. Eramus võiks elekterkütet mõne teise kütteliigiga kombineerida.
Gaasiküte
Gaasiküte on mugav ja suhteliselt soodne küttelahendus, ent selle tingimuseks on gaasitrassi olemasolu. Gaasivõrguga liitumine nõuab väga suurt investeeringut. Üheks miinuseks võib pidada ka gaasihinna kõikumisi.
Pellet-/graanulküte
Plussideks on mõistlik hind, keskkonna säästlikkus, mugavus ja kütmise automaatsus, miinusteks aga kohustus mahutit küttematerjaliga täita ja tuhka eemaldada, samuti on vaja ruumi pelletite/graanulite ladustamiseks.
Maaküte
Maaküte on väga mugav ja igakuine küttekulu madal. Selle küttesüsteemi paigaldamine on aga kulukas ja päris igale poole seda paigaldada ei saa. Arvestada võiks ka põhimõttega, et mida suurem maja, seda efektiivsem on maasoojuspumba kasumlikkus ja seda lühemaks jääb tasuvusaeg. Samuti on soojuspump seda tõhusam, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, mistõttu sobib see eelkõige majale, kus on põrandaküte või radiaatorid.
Õhk-vesisoojuspump
Õhk-vesisoojuspump on väga säästlik seade, mis töötab seda paremini ja seda suurema kasuteguriga, mida
väiksem on temperatuuride vahe väliskeskkonna ja hoones oleva soojuskandja vahel. Miinusena peab nimetama kõrget paigaldusmaksumust. Tähelepanu tasub pöörata seadme võimsusele ja tüübile, kuna osa õhk-vesisoojuspumpi ei suuda kõige käredamate talvekülmadega välisõhust energiat toota ja lülitavad ümber (kallimale) elekterkütterežiimile.
Õhksoojuspump
Õhksoojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav, ent see sobib pigem väiksemale eramajale. Suuremate pindade kütmiseks sellest üksi ei piisa ja külmemate ilmadega vajab õhksoojuspump kindlasti enda kõrvale lisakütet. Miinusteks on ka õhksoojuspumba tekitatav müra ja kütmise tõttu tekkiv kuiv õhk.
Päikeseenergia
Päikeseenergia sobib sooja tarbevee või elektri tootmiseks, samuti õhk soojuspumpade ja maakütte puhul kombineeritud küttelahendusena. Kuigi päikesekollektorid ja -paneelid muutuvad järjest odavamaks, on investeeringute maht endiselt üsna kõrge ja tasuvusperiood pikk. Allikad: moodnekodu.ee, arileht.ee 20
EHITUS
OSTUOTSUST MÄÄRAB ÜHA ENAM ENERGIAKLASS Kümme aastat tagasi oli energiamärgis paljude ostjate jaoks pigem formaalsus. Praegu on olukord teine. Eelmise aasta suvest peavad kuni 220-ruutmeetrise köetava pinnaga uued eramud vastama varasema B-klassi asemel A-klassi nõuetele, mis eeldavad taastuvenergia kasutamist, näiteks päikesepaneele. Küttesüsteem ei ole enam üksik komponent, vaid osa terviklikust energialahendusest. Kuigi 2016. aastal oli uutel majadel õhk-vesisoojuspump koos vesipõrandaküttega juba levinud, peeti seda pigem mugavuslahenduseks. Tänapäeval kuuluvad soojuspump, vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioon ja päikesepaneelide valmidus uue eramu standardvarustusse – see ei ole enam lisaväärtus, vaid elementaarne nõue.
Bürookujundus
Kuidas teha päevi näinud bürooruumist hubane pesa? Kell on kümme hommikul, aga koosolekuruumis tundub, nagu oleks päev juba õhtus: õhk seisab, laevalgus särab halastamatult silma ja kõrvalruumist kostab kolleegi telefonikõne. Pole ime, kui töötaja hakkab mõtlema, miks ta üldse kodust välja tuli. Kuidas aga luua kontoriruumidesse atmosfäär, mis mõjub hubaselt ja toetab produktiivset toimetamist? TOIMETAS: RUMI SAAR FOTOD: SHUTTERSTOCK Just sellele küsimusele peab tänapäevane kontor vastama. Enam ei piisa pelgalt lauast, toolist ja internetiühendusest – need on inimesel ka kodus olemas. Büroo peaks pakkuma midag i, mida kodune tööpäev alati ei anna: vaheldust, uut energiat ja võimalust valida, kas parasjagu on vaja teistega mõtteid põrgatada või vaikselt omaet te süveneda.
Muutus algab väikestest sammudest
Vanema büroohoone puhul võib tunduda, et meeldiva keskkonna loomiseks tuleb kõik seinad maha võtta ja otsast alustada. Tegelikult sünnib suur muutus sageli märksa väiksematest otsustest. Enne ehituspoodi tormamist tasub aga kontoris mõttega ringi vaadata. Tee kindlaks, millisesse ilmakaarde avanevad aknad. Millises nurgas räägitakse alati liiga valjusti? Kus on pärastlõunal palav ja
milline koosolekuruum seisab millegipärast tühjana? Üks levinumaid muresid on avatud kontor, kus kõik tegevused peavad mahtuma ühte ruumi. Ühes lauas peetakse videokoosolekut, teises arutatakse nädalavahetuse plaane ja kolmandas püüab keegi kirjutada aruannet. Lahendus ei pea aga alati olema uute kabinettide rivi. Vaiksemaid ja eraldatud soppe saab luua riiulite, akustiliste vaheseinte, kardinate ja ka taimede abil. Mõni väike kõneboks päästab terve ruumi telefonivestlustest, pehme mööbliga puhkeala annab aga märku, et just siin võibki vabamalt juttu rääkida. Kõige parem kontor ei ole tingimata kõige trendikam, vaid selline, kus inimene leiab oma ülesande jaoks õige koha. Vaja on nii koostööruumi kui ka keskendumisvõimalust. Tore ühine köök võib olla kontori süda, kuid selle kõrval peab leiduma ka koht, kuhu kohvinurga jutuvada ei ulatu.
Eelkõige peab olema mugav
Mööbliga kehtib lihtne põhimõte: keha ei hooli sellest, kui hästi tool fotol välja näeb. Kui inimene niheleb juba enne lõunat või sätib sülearvuti kataloogivirna otsa, pole töökoht kuigi ergonoomiline. Siinkohal on abimeesteks reguleeritavad toolid, sobiva kõrgusega lauad ja õigesti paigutatud monitorid, mitte efektne disainlamp fuajees. See muidugi ei tähenda, et kogu vana mööbel tuleb minema visata. Kvaliteetseid laudu saab värskendada, toole hooldada ja eri ajastute esemed ühise värvi või materjaliga kokku siduda. Nii jääb alles maja iseloom, aga mitte selle ebamugavused.
Valgus ja värvid on atmosfääri loojad
Valgus muudab ruumi meeleolu kiiremini kui uus mööbel. Paljudes vanemates büroodes valitseb endiselt üksainus ere laevalgus, mis muudab ka kõige hubasema nurga justkui arsti-
kabineti ootesaaliks. Päevavalgusele saab teha ruumi, kui liigutada kõrged kapid akende ümbrusest ja eest ära ning valida sobilikud kardinad. Reguleeritav töölamp laual, pehmem valgus puhkealal ja nutikalt juhitud üld valgustus lasevad samal ruumil päeva jooksul erinevaid rolle täita. Ka seinavär v ai tab meeleolu kujundada: rahulik põhi sobib keskendumisalale, julgem aktsent kohtumispaika. Brändivärv ei pea vallutama kõiki seinu – kohalik kunst, naturaalne materjal ja hoolitsetud taimed mõjuvad sageli isiklikumalt.
Tulemused ei tule, kui pea on paks
Ja siis on miski, mida ühelgi sisekujundusfotol näha ei ole: õhk. Kaunis ruum kaotab oma võlu kiiresti, kui pärast tunniajast koosolekut pea valutab ja õhukvaliteet viitab sellele, et kolleeg unustas vist hommikul deodoranti panna. Vanemas majas tuleks enne iluremonti kontrollida ventilatsiooni, filtreid, niiskuskahjustusi ja temperatuuride kõikumist. Mööbliga ei tohi õhuavasid kinni katta ja endisest laoruumist tehtud nõupidamisruum võib vajada hoopis teistsugust ventilatsiooni. Küll aga ei tähenda kõik eelnev, et pisidetailid rolli ei mängiks – vastupidi. Lõpptulemuse määrab sageli siiski see, kui korralik on kohvimasin, hubane kööginurk või mugav aknaalune, kus kolleegiga vabal hetkel juttu rääkida. Kõike ei pea korraga valmis tegema. Alustada võib ühe ala ümber kujundamisega, et näha, kas inimesed hakkavad seda päriselt kasutama. Vanema büroohoone tugevus on just tema lugu ja iseloom. Renoveerimise eesmärk pole neid peita, vaid luua nende ümber keskkond, kus inimesel on ka hea ning mugav olla. Allikad: leesmanindex.com; worldgbc.org
22
EHITUS
ORAC NV
Oraci 3D-paneelid lisavad seintele sügavust ja tekstuuri Oraci dekoratiivsed seinapaneelid loovad lamedale seinapinnale kolmemõõtmelise efekti ning lisavad ruumi sügavust ja visuaalset intriigi. 3D-seinapaneelide kollektsioon pakub erinevaid mustreid ja tekstuure, mis sobivad nii kaasaegse kui ka klassikalise interjööriga. Paneelidega saab kujundada erineva iseloomuga ruume, kus tulemus võib olla vaoshoitud või dramaatiline. Seinapaneelide kinnitamine on lihtne, tootja soovitab paigaldamisel kasutada tugevat liimi FDP700 DecoFix Power, mis tagab kindla kinnituse ilma naelte või kruvideta. Orac on oma toodete jaoks töötanud välja spetsiaalse DecoFixi liimide sarja, mille kasutamine on ühtlasi tootja garantii eelduseks. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb veenduda, et seinapind oleks
enne paneeli paigaldamist puhas ja ühtlane. Kõik tooted tarnitakse krunditud pinnaga ja on kohe värvitavad. Oraci dekoorid on valmistatud polüuretaanist ja polümeerist, mis annavad neile võrreldes puidust, MDF-ist ja kipsist paneelidega mitmeid eeliseid. Oraci tooteid iseloomustavad kerge kaal, niiskuskindlus, mõõtmete stabiilsus ja lihtne töödeldavus – neid on lihtne lõigata ning lihvida.
Valikus on kolm tooteperekonda:
1. Purotouch® on suure tihedusega polüuretaan (180–270 g/l olenevalt tooterühmast), mis võimaldab täpseid ja detailseid disaine ning sisaldab vähemalt 10% suhkrupeedist ja -roost pärit biopõhiseid materjale. Pärast kasutusiga saab toote põletada soojusenergia tootmiseks. Purotouchi® tooteid on võimalik täiendavalt töödelda tulekindla kattega, mis vastab Euroopa tuleohutusstandardile EN 13501-1. 2. Duropolymer® on ekstrudeeritud, löögikindel polümeer suure tihedusega polüstüreeni baasil, mis muudab toote kõvaks ning löögi- ja kriimustuskindlaks. Toode on täielikult taaskasutatav kõvaplasti kogumispunktide kaudu. 3. Suur osa liiste, paneele ja sokleid on saadaval ka painduvas variandis Orac Flex, mille tähiseks on tootekoodi lõpus täht F. Painduv variant võimaldab katta ka kaarjaid seinu ja keerulisema geomeetriaga pindu. Kõik tooted kannavad kõrgeimat siseõhu emissiooniklassi A+ VOC.
ORAC NV Eesti filiaal Liivalaia 21, Tallinn Eesti@oracdecor.com www.oracdecor.ee orac_estonia
EHITUS
23