Eesti tööstus (Tavl 2021/2022

EESTI

Talv 2021/2022

Ettevõtted suurendavad investeeringuid ja kaasavad laenuraha Arti Kütt: 10% ettevõtte käibest läheb arendustegevusse

HIND: HIND: 2,98 2,98 € €

ISSN 2674-4112

Lõhe eri arengutasemel riikide vahel üha süveneb

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Tööjõukriis tööstuses on suur, vaja üle tuhande töötaja Kas olukord tarneraskuste osas saab veel hullemaks minna?

Planeedi Maa ülerahvastatus tekitab hinnatõuse

Kaasaegseimad külmasüsteemide lahendused Kitman Coldtech on paindlike tippkvaliteeti nõudvate projektilahenduste meister.

Pakume kaubanduslikke ja tööstuslikke külmkambreid, mis on välja töötatud eesmärgiga suurendada energiatõhusust ja rahuldada jaemüügipindade optimeerimise vajadust.

Kitman Thulema AS on Eesti kapitalil põhinev pikaajalise tootmiskogemuse ja kaasaegse tehnoloogiaga Eesti juhtiv sisustuse arendaja, tootja ja turustaja.

Kesk-Sõjamäe 3, Tallinn Tel +372 627 8919 www.kitmanthulema.ee

SISSEJUHATUS

Kas meie tööstuse potentsiaal haihtub õhku?

Hoiate käes ajakirja, kust leiab mitmeid lugusid, kus on juttu meie tööstusettevõtete suurtest ambitsioonidest ja plaanidest. Rohepööre pakub meile uusi huvitavaid võimalusi ja võiks meelitada ka noori ning andekaid inimesi nii metalli- kui masinatööstusesse, aga ka elektri- ja elektroonikatööstusesse. Ja mis oleks veel vägevam kui toota midagi kosmosega seoses?

Kõik see on vahva, kuid paraku on portselanipoodi sattunud elevant, kes võib kõik selle ilusa ära rikkuda. Sellest elevandist on vaja rääkida.

Tema nimeks on tööjõupuudus. Ajakirjas kurdavad tööstusega seotud inimesed, et meie enda noorte reaalainete omandamise tase on jäänud kehvaks. Seda peaks kindlasti parandama. Samas ei saa me elada lootuses, et väga paljud meie noortest valivad tee tööstusesse. Eriti kui aina enam räägitakse kõrgepalgalistest IT-töökohtadest. Nutikaid inimesi vajab nii üks kui teine. Tööstustes ei saa aga töötasu sellistesse kõrgustesse tõsta, sest siis kaob igasugune võimalus müügihinnas konkureerida ja piltlikult öeldes oleks suur palgatõus iseendale jalga tulistamine, võiks isegi öelda, kuuli pähe laskmine.

Reaalsus on niisiis see, et me peame tooma ka tööstustesse inimesi väljast. Automatiseerimine ja robotiseerimine loob küll nutikamaid töökohti ja vähendab tööjõuvajadust, kuid ikkagi – laskem riiki need, kes tööd teha oskavad ja tahavad. Vastasel juhul jääb meie tööstuste suur potentsiaal avamata ja pigem hakkab toimuma taandareng.

Ajakirjast endast leiate aga palju positiivset ja tulevikku vaatavat. Kui talitame õigesti, siis, tundub, võivad tööstused ja tööstusharud kasvada kordades.

Tanel Saarmann

SISUKORD 4

Aasta tööstur 2021 on Siiri Lahe

5

Hiinlased söövad Eesti kanade varbaid ja aafriklased meie sigade päid

6

Tarneprobleemid Euroopa tööstussektoris võivad olla võimalus Ida-Virumaa jaoks

8–10 Tööstuse arengut pärsivad

tööjõunappus ja hinnakasvusurve 12–14 Ettevõtted suurendavad

investeeringuid ja kaasavad laenuraha 18–21 Eesti parimateks said koroona probleemide edukad alistajad 24–28 Eesti tööstusmaastikult võrsus üks

maailma innovatsiooniliidreid 30–32 Masinatööstus hiilgab nii võimsa

ajaloo kui ka rahvusvaheliste tulevikuväljavaadetega 34

Eesti tööstus ulatub lausa kosmoseni

36–39 Lõhe eri arengutasemel riikide

vahel üha süveneb 41–44 Tööjõukriis tööstuses on suur, vaja üle

tuhande töötaja. Liidud loodavad

kvootide kaotamisele 46–50 Tööstusaladel leidub sobivaid

võimalusi kõigile ettevõtjatele 54–56 Tarneraskustel ei paista lõppu. Kas

olukord saab veel hullemaks minna?

58–59 Tehnoloogiaettevõte Fractory siseneb

julgelt uutesse tööstusvaldkondadesse 61–64 Mööbli- ja puitmajatootjatel jagub tööd

kuhjaga, kuid muret teeb tööjõupuudus

VÄLJAANDJA AS EKSPRESS MEEDIA

REKLAAM MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@ekspressmeedia.ee

67 –68 Toiduainetööstuste tarneraskuste ja

hinnatõusude üheks põhjuseks on

planeedi Maa ülerahvastatus

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@ekspressmeedia.ee

71

Seitse nõuannet, kuidas messil osalemisest maksimum võtta

KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@ekspressmeedia.ee Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

73–74 Küsimus haridusja teadusministrile:

mis on Eesti kutseõppe visioon?

HELDIN JEGIS heldin.jegis@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

77–78 Euroopa Komisjon võttis vastu kolm

olulist algatust roheleppe elluviimiseks

KERLY VAHUR kerly.vahur@ekspressmeedia.ee

80 Aasta kaitsetööstusettevõte 2021 on GoCraft

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@ekspressmeedia.ee

82

Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduse edasisi kasvuvõimalusi

RACHEL BRANTEN rachel.branten@ekspessmeedia.ee

82

Dmitri Nešumajevi viis tippu soojusülekande teema

Keeletoimetaja: HELINA KOLDEK helina.koldek@ekspressmeedia.ee TRÜKK PRINTALL

3

4

UUDISED

Aasta tööstur 2021 on Siiri Lahe Äripäeva korraldatud "Tööstuse äriplaani" konverentsil kuulutati äsja välja konkursi "Aasta tööstur 2021" võitja, kelleks osutus Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

Siiri Lahele lisaks olid kolme nominendi hulgas ka Skeleton Technologiesi asutaja Taavi Madiberk ja SRC Groupi omanik Hannes Lilp. Aasta tööstur selgus žürii ning Äripäeva ja Tööstusuudiste lugejate häälte liitmise tulemusel.

Siiri Lahe on Estonian Celli juhtide hulka kuulunud juba ligi kümme aastat ja andnud selle aja jooksul ettevõtte arengusse märkimisväärse panuse. Lahet kirjeldatakse kui koostööle suunatud tööstusjuhti, kes väärtustab avatust ja koostöövalmidust nii töötajate, klientide kui ka partneritega. Lahe on teinud ettevõtte arendamise nimel n-ö vaikset järjepidevat tööd.

"Tööstus on edukate riikide majanFoto: Sven Arbet

duse selgroog," ütleb aasta tööstur 2021 ja Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

"Tööstus toetab Euroopat eesmärgi "Puhas planeet kõigile" saavutamisel.

Euroopa pikaajaline strateegiline nägemus hõlmab jõukat, kaasaegset, konkurentsivõimelist ja kliimaneutraalset majandust, aga seda ei ole võimalik saavutada käsitööle ja naturaalmajandusele tagasi minnes," usub tippjuht.

Veel ütleb Lahe, et Eesti peaks söandama rääkida tööstusest uhkemalt.

"Edendada tuleks kaasaegset keskkonnahoidlikku tööstust. Rõhuasetus peaks olema kohalikke ressursse väärindava tööstuse arendamisel," ütleb värske aasta tööstur.

Eesti tööstuse suurimaks probleemiks peab Lahe aga sektori kuvandit, mis majandusele vajaliku tööstuse kasvu kohati suisa takistab. "Ilmselt nõukogudeaegse pärandina on paljudel meeles keskkonnamõjuga vana tehnoloogiaga tööstused. Paljud arvavad ja räägivad tööstusest teatud meediakajastuste pinnalt, olemata ise kaasaegse tööstusega kokku puutunud või näitamata seejuures sügavamat huvi tööstuse vastu. Selle kuvandi murdmiseks peavad kõik tööstusettevõtted tegema selgitustööd, korraldama avatud uste päevi ja ekskursioone sihtrühmadele alates koolilastest kuni riigijuhtideni välja," ütleb Lahe, et sektori suurima probleemi peavad tööstusettevõtted lahendama koos.

"Aasta tööstur on näidanud aastate jooksul oma tugevust juhina. Täna tõstame esile tema sihikindlat tegutsemist ja väärtuspõhist ettevõtte juhtimist. Mitte kõik aastad ei tähenda uusi suuri investeeringuid ja uusi projekte. Kuid just nendel n-ö vaiksematel aastatel loeb sihikindel tegutsemine – ka siis, kui aasta on olnud väljakutseterohke. Tänavuse aasta töösturi eestvedamisel on ettevõte jätkanud oma valitud suunda – keskkonda hoidev energiasäästlik tootmine tihedas koostöös oma partnerite ja kohaliku kogukonnaga. Palju õnne, Siiri Lahe!" ütles žürii liige ja ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen.

UUDISED

Foto: Anni Õnneleid

Hiinlased söövad Eesti kanade varbaid ja aafriklased meie sigade päid Toiduliidu ekspordiküsitlusest selgub, et Eesti toidutootjate tooteid võib leida igast maailma nurgast ja ekspordiks läheb nii meile juba tuttavaid tooteid kui ka kummastavaid kõrvalsaadusi.

Eestist eksporditi tänavu esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu 660 miljoni euro väärtuses, võrreldes aasta varasemaga kasvas eksport tänavu üle 5 protsendi. Eesti päritolu kaupade osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on viimastel aastatel olnud stabiilne ja jäänud ligi 75 protsendi juurde.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et Eesti väiksuse juures on eksport toidutööstustele eluliselt oluline. "Viimane aasta on toiduainesektorile olnud väga raske, sisendhindade mitmekordne kasv mõjutab tugevalt meie tootjate konkurentsivõimet. Lisaks on globaalne pandeemia raskendanud uute ekspordiriikide leidmist," ütles Potisepp.

Pea kõik Toiduliidu liikmed viivad oma kaupu Eestist välja, peamiselt lähiriikidesse, nagu Läti, Leedu, Soome ja Root-

si. Teatud kaubagruppe eksporditakse ka Rootsi, Suurbritanniasse, Norrasse, Türki, Saksamaale, Ukrainasse ja Taani. Pea kolmandiku ekspordist moodustavad piim ja piimatooted, linnumunad ja mesi, järgmine suur ekspordigrupp on Eesti alkohol ja muud joogid.

Eesti piimatoodete peamisteks ekspordiartikliteks on piim, koor ja juust.

Väiksemas mahus eksporditakse aga ka vadakut, kohupiima, jogurtit, rasva, keefirit, petti ja hapupiima. Näiteks Eestis toodetud itaaliapärane juust Valio Gran Regale on juba ammu leidnud tee Kreekasse ja Itaaliasse, aga ka kaugematesse paikadesse, nagu Kanada ja India.

Valio Eesti AS-i tegevdirektor Maido Solovjov ütles, et ettevõte müüb oma peamist eksporditoodet, kõva itaaliapärast juustu Gran Regale, enim just Itaaliasse. "Võru juustumeistrite käe all valmiv kõva juust on Eesti ja Itaalia ühislooming. 1990. aastate lõpus avastasid itaallased, et eestimaine kvaliteetne toorpiim sobib ideaalselt itaaliapärase kõva laabijuustu valmistamiseks," rääkis Solovjov.

Eksootilisematest sihtkohtadest leiab Eesti tooteid Hiinast, kuhu liigub nii mineraalvesi kui ka kanavarbad. Aasiasse rändab ka osa meie jäätisest, aga ka kuivatatud ja jahvatatud astelpaju pressijäägid. Uus-Meremaale eksporditakse külmutatud kilu ja vürtsikilufileed, aga ka mitmete joogitootjate kokteile, mahlu ja likööre. Kuveidist ja Ghanast leiab Eestis toodetud lastetoite, nagu pirnipüree ja purgisupp. Gruusiast saab osta Eestis toodetud konserve ja ulukuliha, Ukrainast veise- ja kanapuljongit. Eestis toodetud jogurtit ja lõssipulbrit leiab Ameerika Ühendriikidest, Kasahstanist ja Jaapanist.

AS-i HKScan Estonia Baltikumi äridirektor Kristina Mustonen-Shevelevskyi märkis, et ettevõtte ekspordimaht on viimastel aastatel kasvanud üle 20 protsendi. "Kõige eksootilisemad riigid, kuhu ekspordime, on Libeeria, Angola ja Elevandiluurannik. Näiteks Aasiasse müüme kanavarbaid ja Aafrikasse seapäid," ütles Mustonen-Shevelevskyi.

5

6

ARVAMUS

Tekst: Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

Eesti tööstusettevõtete käibed ületavad märkimisväärselt kriisieelset taset ja vaba tootmisvõimsust pole kunagi varem olnud nii vähe. 2022. aasta kasvuvõime sõltub aga sellest, kui hästi saab ettevõte hakkama tootmist takistavate probleemidega, nagu tööjõupuudus ja materjalide tarneraskused.

Foto: Priit Simson

Tarneprobleemid Euroopa tööstussektoris võivad olla võimalus Ida-Virumaa jaoks

T

ööstusettevõtted on võitnud tööstustoodete hinnatõusust maailmaturul. 2021. aasta kolmandas kvartalis oli töötleva tööstuse ettevõtete müük 19% suurem kui 2019. aastal samal ajal, kuid toodangumaht tükkides vaid 5% suurem. Kiire käibekasvu taga on seega tööstustoodete hinnatõus.

Eestis veavad seda puidutooted, mis on kallinenud ülemaailmse puidu kallinemise tõttu. Hinnatõus on aga laiapõhjaline ja see puudutab ka selliseid kaupu, mis tavaliselt aja jooksul odavnevad, nagu elektroonikatooted.

Eestis on tööstussektori toodang kriisist taastunud sarnaselt Euroopa Liidu keskmisega, kuid jäänud alla üldisele ettevõtete tegevusmahtude taastumisele. Selle taga on asjaolu, et tööstussektor on väga avatud ja lõimitud rahvusvahelistesse väärtusahelatesse, mistõttu sõltub selle kasv eeskätt välisturgude taastumisest ja vähem kohalikest teguritest.

Tööstustootmist piiravad Euroopas pigem pakkumispoolsed probleemid kui nõrk nõudlus. Näiteks Saksamaal kurdavad ettevõtted kõige enam

materjalide raske kättesaadavuse üle, aga Eesti ettevõtted on hädas töötajate leidmisega. Materjalide tarneprobleemid on suurimad eeskätt autotööstuses ja sellega seotud harudes, mille osakaal pole Eesti tööstuses nii suur kui Saksamaal või Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

Osa Eesti tööstusettevõtteid on leevendanud tööjõupuudust suurema hulga välistööjõu palkamisega. Kolmandatest riikidest pärit lühiajalisi töötajaid on meie tööstusettevõtetes tööl juba rohkem kui enne kriisi.

Tööstusettevõtete toomisvõimsuse rakendatus on jõudnud ajaloolisele tipptasemele ja see viitab suurele investeerimisvajadusele. Eesti tööstusettevõtetes on varem olnud rohkem vaba tootmisvõimsust kui mujal Euroopas, kuid selle aasta oktoobris ületas Eesti näitaja Euroopa keskmise. Minevikus on tootmisvõimsuse kõrge rakendatuse tasemega kaasnenud investeeringute kasv. Kuna rahastamistingimused on head, võiks see ka praegu nii minna, kuid piiravad tegurid võivad olla kvalifitseeritud tööjõud ja ehitusteenuste ning uute seadmete pikenenud tellimisajad, sest tarneprob-

leemid mõjutavad mitte ainult tööstust, vaid ka teisi majandusharusid.

Kui kevadel arvati, et tarneprobleemid lahenevad käesoleva aasta lõpuks, siis praeguseks on selgunud, et see võtab veel aega. Kevadel seostati tarneprobleeme kiire, kuid ebaühtlase kriisist taastumisega, mis lõi tarneahelad segamini. Praeguseks on aga lisandunud erinevaid probleeme, mis võivad lähiajal veelgi süveneda, näiteks energia kallinemine ja sisendite puudus. Euroopa tööstuse suur sõltuvus Euroopa-välistest materjalidest võib tuua kaasa osa tööstuse tagasikolimise Aasiast, pakkudes võimaluse näiteks Ida-Virumaale, kus väheneb hõive põlevkivitööstuses.

Kui koroonakriisist taastumine maailmas jätkub, sõltub ettevõtete edukus 2022. aastal eeskätt sellest, kui hästi suudetakse lahendada pakkumispoolseid probleeme. Uute töötajate värbamise kõrval tuleb tegeleda ka tootmise täiendava automatiseerimisega, sest suhteliselt kiire palgakasvu tingimustes võib tööstusettevõtete konkurentsivõime kergesti hävida. Samuti on edukad need ettevõtted, kes suudavad leida uusi tarnijaid, kelle abil tootmine käigus hoida.

8

TÖÖSTUS TÄNA JA HOMME

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock

Tööstuse arengut pärsivad tööjõunappus ja hinnakasvusurve Pankade analüütikud hindavad Eesti tööstust arenevaks ja jõuliseks, kuid näevad selles arengus ka mitmeid kitsaskohti ja väljakutseid.

"K

uigi töötleva tööstuse tootmismaht kasvab kiiresti ja lähiaja kasvuväljavaade on üldiselt hea, varjutavad seda ilusat pilti tarneprobleemid, tööjõupuudus ja kõrgele tõusnud energiahinnad," kirjeldab Eesti tööstussektoris toimuvad Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Ilmselt võiks tööstuse tootmismaht olla veelgi suurem, kui paljusid ettevõtteid ei kimbutaks probleemid toormaterjali kättesaadavuse ja nende hinnatõusuga," lisab SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Luminor Panga peaökonomist Tõnu Palm hindab, et Eesti tööstuse väljavaade

püsib välis- ja sisetellimuste taustal vägagi hea ja seda saab öelda ka teiste põhjamaade kohta.

"Näiteks Soome ja Rootsi majanduskindlustunne on hoolimata kõrgetest energia- ning sisendhindade survest jätkuvalt väga hea. Soome majanduskindlustunne kasvas oktoobris ning kasv puudutab ehitust ja tööstust laiemalt. Sarnaselt on Eesti tööstuse kasv alates teisest kvartalist püsinud laiapõhjaline ja täna on see jõulisem siseturu tellimuste osas," kirjeldab Palm.

Ekspordi kõrval kosub ka koduturg LHV Panga majandusanalüütik Kristo Aab toob välja, et Eesti ettevõtetel on

sel sügisel läinud küllalt hästi – esimesed pensionireformi järgsed kuud näitasid, et iseseisvalt säästetakse väljavõetud rahast väga väike osa ja suurem osa rahast jõuab lõpuks ikkagi kaupmeeste kätte.

"Kaubandusstatistika põhjal kasvas septembris jaekaubanduse maht aastaga 17% ja kuises võrdluses koguni 3%. Traditsiooniliselt on sügise hakul jaemüügi maht kuises võrdluses pigem 5–6% vähenenud, seega on pensionireformi positiivne efekt kaupmeestele ilmne," kirjeldab Aab ja lisab, et kui jaekaubanduse ilusad kasvunumbrid peegeldavad kohaliku tarbija optimismi, siis hiljuti avaldatud tööstusstatistika näitab, et lisaks tugevale siseturule püsib ka välisnõudlus meie ettevõtete toodangu järele kõrge.

"Tööstustoodangu maht kasvas aastavõrdluses 9%, kusjuures kasv oli nii mäe- ja energiatööstuses kui ka töötlevas tööstuses. Ligikaudu kaks kolmandikku kogu tööstustoodangust müüdi

TÖÖSTUS TÄNA JA HOMME

tavapäraselt välismaale, kuid riigisisese tarbimisbuumi tõttu kasvas kodumaine müük septembris isegi enam kui eksport. Suurema osatähtsusega tööstusharudest näitasid kiiret kasvu nii metalltoodete kui ka ehitusmaterjalide tootmine ja ka puidu töötlemine. Tootmismaht vähenes keemiatööstuses ja elektroonikaseadmete tootmises.

Kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse maht kolmandas kvartalis 12% ja tööstustoodangu maht 8%. Mõlemad kasvutempod jäävad veidi alla teise kvartali andmetele, kuid kindlasti on tegemist väga positiivse tulemusega, arvestades, et võrdlusbaasiks pole enam kriisi südamik. Kuna kahepeale luuakse nendes tegevusalades ligemale veerand Eesti majanduse lisandväärtusest, on oodata kiireid majanduskasvu näitajaid," kommenteerib Kristo Aab.

Jaekaubanduse maht kasvas kolmandas kvartalis 12% ja tööstustoodangu maht 8%.

Ka Mihkel Nestor kinnitab, et tööstuse majandustulemused on viimastel kuudel olnud väga head: "Viimati avaldatud statistika septembri kohta näitas tööstustoodangu ligi 9% kasvu eelmise aastaga võrreldes. Nii mitmeski suures tööstusvaldkonnas on kasv olnud veelgi kiirem. Viimastel kuudel on tööstustoodang pea 20% suurenenud näiteks ehitusmaterjalide tootmises, metallitööstuses ja elektriseadmete tootmises. Väga tugevad on tulemused olnud ka Eesti majanduse jaoks ehk olulisimas tööstussektoris puidutööstuses," ütleb ta.

Tõnu Mertsina toob välja töötleva tööstuse tootmismahtude ebaühtlase taseme: "Töötleva tööstuse tootmismaht on tõusnud küll üle pandeemiaeelse tipu, kuid olukord on tegevusalade lõikes ebaühtlane. Tugevama kasvu on teinud puidu-, paberi- ja metallitööstus ning õlitoodete, plasttoodete, haagiste ja veesõidukite tootmine. Teatavasti suurenes pandeemia ajal nõudlus keemia- ja farmaatsiatööstuse toodete jä-

rele ning kahe aasta kokkuvõttes on ka need tegevusalad kiiresti kasvanud, kuigi tugevam kasv tuleb peamiselt eelmisest aastast. Samas oli kolmandas kvartalis ligi veerandi tegevusalade tootmismaht aastatagusega võrreldes väiksem," arutleb ta.

Hinnakasvusurved on väga tugevad Tõnu Mertsina sõnul mõjutab energiahindade tõus kogu majandust ja kogu tööstussektorit, kuid nende mõju tegevusalade lõikes on erinev. Ostetud energia ja kütte osakaal mittefinantsettevõtete käibes oli ülemöödunud aastal keskmiselt 2,7% ja töötlevas tööstuses 2,4%. "Töötlevas tööstuses oli suurim energiakulude osakaal paberitööstuse käibes (12%), väikseim aga elektroonikatööstuses (0,3%). Lisaks kõrgematele energiahindadele avaldavad väga tugevat hinnasurvet tarneprobleemid. Nii on tööstussektori tootjahindade kasv tõusnud vähemalt viimase 18 aasta kiireimaks. Kiirenenud on ka ekspordi- ja impordihindade kasv.

Oktoobris nägid tööstusettevõtted hinnakasvu jätkumist lähikuudel, kusjuures nende müügihindade kasvu ootus on tõusnud mõõtmisajaloo kõrgeimale tasemele – vaid 1992. aastal oli see kõrgem. Suuremad ja energiamahukamad ettevõtted on osa oma energiatarnetest kindlustanud varem sõlmitud lepingutega, mis leevendavad nende jaoks hinnatõusu mõju. Suure nõudluse juures saavad ettevõtted oma kallinenud toodangu suunata edasi lõpptarbijatele ja teiste ettevõtete tootmissisenditesse.

See aga tähendab tugeva inflatsioonisurve jätkumist.

Tööstusettevõtete tööjõukulude osakaal käibes on pidevalt kasvanud ja pikemas tagasivaates on ettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta Euroopa turul selgelt halvenenud. Samas on Eestis toodetud kaupade ekspordi turuosa Euroopa Liidus suurenenud. Kuigi pikemas vaates on selle hinnaks tööstusettevõtete kasumlikkuse vähenemine, on viimastel aastatel tootlikkuse kasv taas hoogustunud ja koos sellega paranenud ka kasumlikkus. Lisaks mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet ja toodetud kaupade müügiedu paljud hinnavälised tegurid," selgitab Mertsina.

Mihkel Nestor toob välja, et tööstuse tootmismaht võiks ilmselt olla veelgi suurem, kui paljusid ettevõtteid ei kimbutaks probleemid toormaterjali kättesaadavuse ja nende hinnatõusuga.

"Tööstusettevõtete seas tehtud regulaarsed küsitlused kinnitavad, et iialgi varem pole nii suur osa neist pidanud peamiseks äri kasvu pidurdavaks teguriks toormaterjali kättesaadavust. Materjalinappuse kõrval on veelgi olulisemaks probleemiks saanud aga tööjõupuudus, mida viimases konjunktuuriuuringus pidas põhiliseks kasvu pärssivaks teguriks pea 40% vastajatest," räägib Nestor.

Lahendusena nähakse investeeringute suurendamist Mihkel Nestori hinnangul pole tööstusettevõtjate kahele suurele murele kiiret lahendust. Tarneahelates tekkinud pudelikaelad on globaalsed ja nende leevenemist ennustatakse parimal juhul järgmise aasta teise poolde.

"Veelgi keerulisem on olukord aga tööjõuga, sest noori töötajaid on tööturule saabumas väga vähe. Võrreldes 30-aastaste ja vanemate eagrupiga on 25-aastaseid ja nooremaid lihtsalt 40% vähem. Kuigi võluvitsana nähakse võõrtööjõu suuremat panust, siis ei tundu see ülemäära realistliku lahendusena. Reeglid kolmandatest riikidest töötajate sisse toomiseks on Eestis väga karmid ja Euroopa Liidu kodanikud siia täna tööstuses pakutava palgataseme eest ei tule.

Tarneahelates tekkinud pudelikaelad on globaalsed ja lahendust niipea ei paista.

Võttes arvesse tööstuse madalat tootlikkust, on ainus lahendus investeerimine. Seda nii tehnoloogilise võimekuse parandamiseks kui ka laiemalt ettevõtte äri tugevdamiseks. Nigela tootlikkuse peasüüdlane on Eestis olnud keskendumine vaid tootmistegevusele, samas kui tootearenduse, disaini

9

10

TÖÖSTUS TÄNA JA HOMME

jms eest kasseeritakse kõrge lisandväärtus sisse mõnes teises riigis. Kui soovime oma töötunni eest rohkem teenida, peame neil aladel rohkem pingutama," arutleb Nestor.

Võrdlus teiste riikidega lisab lootust Tõnu Palmi hinnangul vaatab välisturgudel vastu kiire kasvu kerge aeglustumine, millesse panustavad ka uued koroonaviiruse piirangud: "Näiteks Saksamaa majandus võtab ajutiselt hoogu maha. Euroala majanduse neljaprotsendine kasv järgmisel aastal lubab tööstusele eksporditellimuste head kasvu. Tarneraskused on küll väljakutseks, kuid Eesti ettevõtted on väga hästi kohanenud elama koos viirusega. Eesti tööstus on kandnud sisendhindade surve paljuski edasi tarbijatele olukorras, kus tellimusi jagub. Ekspordihindade kasv on pidanud sammu tootjahindadega," arutleb Palm.

Lätlaste ja leedulastega võrreldes on Eesti töösturid optimistlikumad.

Tõnu Mertsina toob välja, et Eesti tööstusettevõtted on euroala keskmisest, sealhulgas Läti ja Leedu ettevõtetest, veidi optimistlikumad.

"Meie tööstusettevõtete kindlustunne on jätkuvalt viimase 14 aasta tugevaim ja nende hinnang oma tootmismahtude lähikuude väljavaate kohta on tublisti üle pikaajalise keskmise.

Kaupade ekspordikäive ja -maht ületas kolme aasta taguse tipu juba möödunud aasta sügisel. Kuigi kolmandas kvartalis ekspordikasv aeglustus, oli

see väga tugev. Neljanda kvartali alguses on tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused paranenud ja nende hinnang oma eksporditellimuste kohta tõusis oktoobris lausa viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. Küll aga piiravad tööjõupuudus ja tarneprobleemid üha rohkemate tööstusettevõtete tootmist. Tööjõupuudust peavad äritegevust piiravaks 38% ettevõtetest, mis on viimase 14 aasta suurim osakaal. Tarneprobleemid piiravad aga 25% ettevõtete tegevust ja see on viimase 23 aasta kõrgeim näitaja. Samas on märgata tarneprobleemidega ettevõtete osakaalu mõningast vähenemist. Tugeva nõudluse kõrval jäävad käimasoleval, neljandal kvartalil töötleva tööstuse ettevõtetele tarneprobleemid, kõrged energiahinnad ja kiire hinnakasvuga toimetulek siiski tõsisemaks väljakutseks," hindab Tõnu Mertsina tööstusettevõtete olukorda.

Piljard - Mänguaparaadid Lauajalgpall - Lauatennis - Noolemäng Õhuhoki - Pokker - Shuffleboard

www.sgbilliard.ee +372 55 53 8102 sgbilliard@sgbilliard.ee

12

INVESTEERING JA LAEN

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock

Ettevõtted suurendavad investeeringuid ja kaasavad laenuraha Tööstuslaenuga võib osta nii esimesed tootmiseks vajalikud seadmed kui ka võimaldada ettevõttele üleminekut rohelisemale tootmisele.

"S

wedbanki sel kevadel läbi viidud tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanivad ettevõtted taas investeeringuid kasvatada ja valdavalt on ettevõtete eesmärgiks efektiivsuse ja tootmismahtude kasvatamine ning järjest olulisemaks on muutunud tootearendusele suunatud investeeringud," räägib Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe. Ta lisab, et senisest olulisemaks on muutunud ka keskkonnahoidu ja ressursisäästlikkusele suunatud investeeringud, nagu tootmisjääkide vähendamine ning taaskasutus, energia kokkuhoid ja taastuvatest allikatest tootmine.

"Sisendite hinnatõus ja probleemid tarneahelates on Eesti tööstusettevõtetele samuti mureks, mis on suunanud ettevõtteid mõtlema vajalike tootmissisendite varude suurendamisele. Seetõttu oleme sel aastal paljude tööstusettevõtete abistamiseks suurendanud käibevahendite finantseerimiseks vajalikke Foto: erakogu limiite.

Tööstus on Eesti kõige olulisem

majandussektor, panustades enim meie sisemajanduse koguprodukti, eksporti ja tööhõivesse. Seetõttu peame Swedbankis oluliseks selle sektori head käekäiku ja ettevõtete toetamist nende plaanide elluviimisel," räägib Kirsimäe.

Üheks laenu põhjuseks on vajadus rohelahenduste järele LHV laenude andmise kogemus viitab nii kinnisvarale kui ka rohelistele lahendustele: "Ettevõtete puhul üldiselt on viimasel aastal selgelt hoogustunud kinnisvarainvesteeringute finantseerimine.

Muu osas on nõudlus üsna ühtlane, vajatakse nii ettevõtetes osaluste ostu, äritegevuse laiendamise kui ka käibekapitali finantseerimist.

Viimased 1,5 aastat on ettevõtetele möödunud väga heitlikes tingimustes.

Koroonakriisi kestel on olnud aegu, kui laenunõudlus on suure ebakindluse tõttu justkui noaga ära lõigatud. Kui see välja arvata, on ettevõtete aktiivsus ja laenuvajadus ajas kasvanud.

Tööstusettevõtetele on meil kogu va-

jalik toodete nimekiri olemas: alates sisseseade või tööstushoonete ehituse finantseerimisest kuni materjali sisseostu või müügiarvete maksetähtaja finantseerimiseni. 2020. aastal kerkis üle Eesti mitukümmend väiksemat päikeseenergia parki, mille finantseerimist jätkame hoogsalt ka praegu," kirjeldab ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.

Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko märgib samuti, et panga jaoks on üks olulisi suundi panustamine keskkonnasõbralike ettevõtete arengusse.

"Näiteks hiljuti rahastasime OÜ Solpan plaane uue päikesepargi rajamiseks, mis on kapitalimahukas investeering ja vajas häid laenutingimusi. Eesti kapitalil põhinev ettevõte ehitab ja haldab päikeseparke, mida ettevõttel on üle Eesti juba kokku üle 30. Peamiselt asuvad pargid Lääne- ja Ida-Virumaal," ütleb ta.

"Universaalpangana pakume tööstusettevõtetele kõiki vajalikke tooteid.

Näiteks seadmete soetamiseks liisingut, investeeringuteks põhivarasse investeerimislaene, käibevahendite vajadus-

INVESTEERING JA LAEN

te jaoks arvelduskrediiti või käibelaenu ning samuti pakume garantiisid ja akreditiive. Just neid tooteid kasutavad tööstusettevõtted kõige rohkem.

Koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) toetame väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, võimaldades madalamate kuludega finantseeringuid.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted on Luminori jaoks oluline strateegiline segment. Oleme esimene pank Baltikumis, kes sellise rahastamise võimaluse sai. See avardab oluliselt meie võimalusi pakkuda konkurentsivõimelist rahastust VKE sektorile Eestis ja kogu Baltikumis," annab Marjan Savtšenko panga laenutegevusest ülevaate.

Eri laenutooted eri vajadusteks SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov ütleb, et laenudest pakutakse SEB-s kogu spektrit: käibekapitali finantseerimine, sh faktooring, investeeringute finantseerimine, seadmete ostmine ja liisimine, ettevõtete ostmine.

"Meie eesmärk on toetada ettevõtteid kõikides etappides. Meil on olemas standardsed tooted ja teeme ka personaalseid pakkumisi lähtuvalt ettevõtte vajadustest. Alustame stardilaenudest ja vastavalt ettevõtte kasvule saame pakkuda erinevates etappides sobivaid finantseerimislahendusi."

Faktooringu kasutamisel puudub vajadus täiendavate tagatiste järele.

Raul Kirsimäe selgitab, et tööstusettevõtted kasutavad oma vajadustest lähtuvalt erinevaid finantseerimistooteid. "Laias laastus võib tööstusettevõtete jaoks vajalikud finantseerimistooted jagada kaheks: investeeringute finantseerimisega seotud pikaajaline finantseerimine ja käibevahendite vajadusega seonduv lühiajaline (kuni üks aasta) finantseerimine."

Kui investeering on pikaajalise kasutusega ja tasuvusajaga, on Raul Kirsimäe sõnul mõistlik seda kohe finantseerida pikaajalise finantseerimistootega, milleks on üldjuhul investeerimislaen või kapitalirent. Investeerimislaenu kasutavad tööstusettevõtted erinevate investeeringute teostamisel tootmispindade rajamiseks või soetamiseks, samuti vajaliku sisseseade ostmiseks ja seadmepargi uuendamiseks, investeeringuteks nii tootearendusse kui ka ettevõtte protsesside digitaliseerimiseks. Investeerimislaen on sobivaks tooteks ka uuele turule laienemisel, konkurendi ostmisel või näiteks päikesepargi rajamisel.

"Seadmeliising (kapitalirent) on tavapärane viis finantseerida tööstusettevõttele vajalike seadmete, robotite ja liinide soetamist. Liisingfinantseerimise eeliseks on see, et üldjuhul on tagatiseks konkreetne vara ise ja tihti ei eelda see täiendavate tagatiste seadmist.

Nii investeerimislaen kui ka seadmeliising on tavapäraselt viieaastase tähtajaga. Laenu tagastamise graa-

13

14

INVESTEERING JA LAEN

fik võib olla aga pikem ja vastavuses vara amortisatsiooni ning kasutamise perioodiga. Tavapäraselt on uute tootmispindade rajamisel laenu tagasimakse graafik kuni 15 aastat ja seadmete soetamisel sõltuvalt nende spetsiifikast 5–10 aastat.

Kuna lisaks põhivarale vajavad tööstusettevõtted tegutsemiseks käibevahendeid, siis kasutatakse erinevaid finantseerimistooteid igakuises rahavoos laekumiste/maksete tasakaalu hoidmiseks ja hooajast tulenevate kõikumiste silumiseks. Populaarseks lahenduseks on arvelduskrediidi kasutamine, mis võimaldab igakuiselt likviidsuse juhtimiseks vajaliku lisapuhvri ettevõttele.

Tänu KredExile võib tööstuslaenu saada ka omafinantseeringuta.

Kuna tööstusettevõtetel võib spetsiifikast tulenevalt olla töös pikaajalisi projekte või äri seotud kindla hooajaga, siis kasutavad tööstusettevõtted tihti hooajalisi käibelaene või laenulimiiti käibevahendite vajaduse katmiseks.

Järjest populaarsem on faktooringu kasutamine, mis võimaldab ostjatele väljastatud arved kohe lahti finantseerida ja ettevõte ei pea jääma ootama 60- või 90-päevast ostja maksetähtaega raha

laekumiseks. Samuti puudub faktooringu kasutamisel tavapäraselt vajadus täiendavate tagatiste, näiteks kinnisvara hüpoteegi sidumiseks. Praktikas näeme, et faktooringu kasutamisel paraneb ostjate maksedistsipliin ja ostjate laekumisi on võimalik ka kindlustada," räägib Raul Kirsimäe.

KredExi abil saab omafinantseeringut suurendada KredExi tööstuslaen aitab siis, kui ettevõtja soovib kasutada investeeringu tegemiseks pangalaenu või liisingut, kuid tal endal puudub omafinantseering. Tööstuslaen kui allutatud laen suurendab kaasfinantseerijate silmis ettevõtte omafinantseeringut, mõnikord aga saab ettevõte võtta laenuvõi liisingukohustuse ka ilma omafinatseeringuta.

KredExi nõuded tööstuslaenu saavale ettevõtjale on pigem lihtsad. Ettevõte peab tegutsema töötleva tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse, jäätmetöötluse või -kõrvalduse valdkonnas ning olema kantud Eesti äriregistrisse. Ettevõte peab olema maksujõuline ja tal ei tohi olla tähtaja ületanud ajatamata võlgnevusi. Ettevõtte omakapital ja omafinantseering kokku peavad olema vähemalt 50% taotletavast laenusummast. KredEx võib omakapitali hulka arvata KredExi laenule allutatud laenud, mis on ettevõtjale antud.

Ettevõtte soovituslikud finantsnäi-

tajad laenu taotlemise ajal: omakapitali osakaal bilansis vähemalt 10%, likviidsuskordaja vähemalt 0,8 ja laenu teenindamise kattekordaja konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1.

Laen aitab nii alustada kui ka laieneda Edulugudena toob KredEx välja mitmeid ettevõtteid Eesti erinevatest piirkondadest, kes on laenu kasutades tootmise korralikult käima saanud. Ettevõtete juhtimisse KredEx ei sekku.

Nii näiteks algas Muhu Leib OÜ ettevõte selle juhi Martin Seppingu kodusest leivateost. Hea leib maitses ka sõpradele ja tasapisi muutus leivategu ettevõtluseks.

Laienemiseks said Muhu pagarid tuule tiibadesse Swedbanki ja KredExi abiga ning praegu on maitsvad Muhu leivad igapäevaselt kolme-nelja tuhande eestimaalase laual. Sepping hindab, et teisedki ettevõtjad võivad rahumeeli võileiba nautida, sest nüüd on teada, kust ja kuidas rahastust saab.

Elektrimootorite ja -kilpide tootja Waldchnep OÜ alustas kümne töötajaga Harjumaal Vasalemmas, kuid võttis seejärel suuna Narva.

Praegu pakutakse tööd juba enam kui 120 inimesele ja juhatuse liige Aare Pihelgas hindab kõrgelt KredExi abi laenu saamisel. Kui algul töötati vanades Kreenholmi Manufaktuuri ruumides, siis nüüd on valminud juba ka oma tehas Narva Tööstuspargis.

SISUTURUNDUS

Addinol väärtustab Teie mehhanisme

Addinol Lube Oil OÜ on peagi Eestis 30. tegevusaastat tähistav 1936. aastal asutatud ADDINOL Lube Oil GmbH tütarettevõte, mis tegeleb määrdeainete müügiga kogu Ida-Euroopas ja põhineb 100% Saksa kapitalil. ADDINOL Lube Oil GmbH arendab ja toodab uue põlvkonna kvaliteetseid määrdeaineid ning tarnib oma tooteid rohkem kui 100 riiki üle kogu maailma.

K

äesoleva ajakirja väljaandes üks aktuaalsemaid käsitletavaid teemasid on tarneraskused. Pandeemia tingimustes puudutas eelnimetatud probleem ka Addinoli tütarettevõtet, küll aga väga pinnapealselt. Just tänu kaalutletud äriotsusele jääda Saksa emafirma tütarettevõtteks, õnnestus ka pandeemia ajal tagada kiired tarned ja täita eritoodete tellimusi. 2020/2021. majandusaasta tõi Addinol Lube Oil OÜ-le läbi aegade suurima käibe. Vaatamata mõningatele tarneraskustele, kasvas käive võrreldes ülemöödunud aastaga 24%. Tegime kõike endast oleneva, et tarned jõuaksid klientideni õigel ajal.

Addinol valmistab suure jõudlusega määrdeaineid nii mootorsõidukitele kui ka tööstusseadmetele. Kõik Addinoli tooted valmistatakse, villitakse, pakendatakse ja ladustatakse Leuna keemiatööstuspargis Kesk-Saksamaal, Euroopa ühes moodsaimas määrdeõlitehases, mis tagab püsivalt kõrge kvaliteedi.

Addinoli tooteportfellis on määrdeõlisid, määrdeid, pastasid ja aerosoole, mis jagunevad omakorda tava- ja fookustoodeteks.

Nii tootmises kui ka müügis on Addinol süsteemikindlalt suurendamas fookustoodete osakaalu. Fookustooted on konkurentsis eristuvad ja kliendile lisandväärtust pakkuvad uued innovaatilised määrdeained. See lisandväärtus võib kliendi jaoks olla näiteks reaalselt nähtav kütuse kokkuhoid, õli- ja energiakulu vähenemine, õlivahetusintervalli pikenemine, tagavara-

osade kokkuhoid või masina pikem eluiga. Kogemus on näidanud, et fookustoodete müük on tavatoodetega võrreldes märgatavalt stabiilsem ja majandustsükli seis või turu olukord seda eriti ei mõjuta.

Erilist tähelepanu väärib Addinoli meeskonna tehniline oskusteave. Ettevõte pöörab väga suurt rõhku inimeste koolitamisele ja määrdeainealasele väljaõppele, et olla kompetentne ja professionaalne partner oma klientidele kogu Ida-Euroopas.

Kõik Addinoli kontserni sajad töötajad tõesti lähtuvad oma töös sellest, et lõpptulemusena oleksid iga kliendi seadmed, sõidukid ja mehhanismid terved ning töökorras.

“Väärtustame Teie mehhanisme” on Addinoli selgelt sõnastatud missioon.

Addinoli väärtused – kliendikesksus, pühendumine, ausus, kvaliteet ja areng – on tegurid, mis tagavad ettevõtte edu ja jätkusuutlikkuse pikkadeks aastateks.

Meie professionaalne meeskond konsulteerib Teid meelsasti igas tehnilises küsimuses.

Toomas Soodla Baltimaade müügidirektor Mobiil: +372 527 1322 E-mail: toomas@addinol.ee

1

SISUTURUNDUS

FlexLoader™ M perekond toob masinate teenindamisesse modulaarsuse jõu Kuigi niinimetatud machine tending pole tööstuslikus tootmises midagi uut, on teema viimase paari aasta jooksul varasemast jõulisemalt esile kerkinud. Muutunud tarbimis- ja tarneahelad on tinginud vajaduse suuremat paindlikkust võimaldava tootmisprotsessi järele ja vastuseks sellele tõi ABB hiljuti turule uue modulaarse spetsiaalselt masinate teenindamisele suunatud robotiperekonna FlexLoader™ M.

U

ued robotimudelid võimaldavad, nagu nimeosa flex viitab, maksimeerida paindlikkust ja ka teenindatavate masinate kasutust ning minimeerida samal ajal ettenägematutest tootmisseisakutest põhjustatud tootlikkuse vähenemist. Kuues erinevas versioonis FlexLoader M robotiperekond pakub mitmesuguseid detailide etteandmisja mahalaadimisviise, mis põhinevad töödeldavate detailide suurusel, kujul ja hulgal. ABB uued robotid on ideaalsed „töötajad“ erinevatel tootmistöödel nagu metallivalu, aga ka survevalu-

tööd nii polümeeride, keraamika kui ka komposiitmaterjalidega. Lihtne masinnägemispõhine programmeerimine välistab vajaduse erioskuste järele. „Kuna tarbijad nõuavad üha suuremat valikut ja lühemaid tarneaegu, peavad tootjad tagama tootmisprotsessi, mis võimaldab vajadustele kiiresti ja paindlikult reageerida ning saavutada samal ajal suur sortiment väikeste koguste juures,“ märgib Eesti ABB robootikavaldkonna juht Siim Savila. „FlexLoader M robotid kiirendavad neid protsesse ning suurendavad tootmise paindlikkust ja parandavad samal ajal ka tootlikkust.“

FlexLoaderi perekonna kuuest liikmest on täna saadaval kaks: Tray ja Conveyor, järgmistel kuudel tulevad välja ka teised variandid. FlexLoader M Tray on jaotusrobot, mis pakub lihtsamaid lahendusi masinate teenindamisel. Minimaalse jalajäljega Tray on võimalik paigutada peaaegu kõikjale ning sobib ideaalselt mitmesuguste erineva kujuga detailide, nagu kuubikute, silindrite, plaatide ja torude käsitsemiseks. FlexLoader M Conveyor kasutab lihtsat, kuid võimsat nägemissüsteemi, mis võimaldab hõlpsalt laadida keeruka kujuga toorikuid.

Standardsete vahetatavate moodulitega FlexLoader M robotid pakuvad paindlikke ja laiendatavaid lahendusi mitmesuguste masinate, sealhulgas treipinkide, freeside, CNC-masinate ja ka töötluskeskuste teenindamiseks.

Peamine eelis on võimalus kasutada sama baasmasinat ning vahetada sisse- ja väljalaskemooduleid vastavalt vajadusele. FlexLoader M modulaarne lähenemine muudab uuendamise ja laiendamise lihtsaks, paigaldamiseks ja kasutuselevõtuks kulub keskmiselt vaid üks kuni kaks päeva.

FlexLoader M vastab tootjate tänastele nõudmistele lihtsa automatiseeritud lahenduse järele, mis toodab vähema ajaga rohkem toorikuid. FlexLoader M robotielemendid on äärmiselt kasutajasõbralikud ja kiiresti programmeeritavad, isegi ilma eelnevate konkreetsete robootikateadmisteta. Nutikas viisard võimaldab programmeerida uusi liigutusi vähem kui viie minutiga ilma masinnägemisalase programmeerimisoskuseta, samas on juba programmeeritud liigutustele ümberlülitamine võimalik vähem kui ühe minutiga, mis muudab väikeste partiide tootmise reaalsuseks. Programmeerimistarkvara lihtsus tähendab, et täielik operaatorikoolitus on võimalik läbida

SISUTURUNDUS

vähem kui poole päevaga (!), mis vähendab töökoha seadistamiseks kuluvat aega veelgi.

FlexLoader M võib vähendada masinate teenindamise protsesside tööjõukulusid kuni 90 protsenti, kusjuures üks operaator suudab korraga käsitseda kuni 10 robottöökohta. Automatiseeritud süsteem tagab masina kasutamise efektiivsuse üle 97 protsendi, võrreldes 40–60 protsendiga käsitsi juhitavates masinate puhul.

Kõiki FlexLoader M variante saab varustada nägemissüsteemiga, mis tuvastab tooriku asukoha ja annab käsklusi robotile, tööpinkidele ja muudele töökohaseadmetele, nagu õhupuhastusjaamad, detailide märgistus-, jämedus- ja mõõtesüsteemid. Nägemissüsteem võib

olenevalt rakendusest kasutada kas 2D-kaamerat või 3D-sensorit.

FlexLoader M sisaldab ka andmepõhiseid optimeerimisfunktsioone, sealhulgas kaugseiret, mis võimaldab operaatoritel jälgida, tõrkeotsingut ja robotisüsteeme optimeerida, samas kui nägemistarkvara pakub lisafunktsioone, sealhulgas seisukorra jälgimist ning jõudluse ja tellimuste haldamist.

FlexLoader M asendab ABB eelmise põlvkonna FlexLoaderid, mis on tõestanud oma võimet pakkuda palju kiiremat investeeringutasuvust ning samal ajal ka jätkusuutlikku konkurentsieelist, pakkudes eeliseid, sealhulgas tööpinkide suuremat kasutust ja võimalust mehitamata töö kaudu valgust välja lülitada.

FlexLoader M eelised kliendile Suur paindlikkus tänu standardiseerimisele Kõrge kvaliteet põhineb tõestatud tehnoloogial.

Pikk eluiga Tulevikukindel tehnoloogia Lihtne teisaldada, paigaldada ja kohandada uute tootmisnõuetega

Külastage FlexLoaderTM M veebilehte: new.abb.com/products/robotics/application-cells/flexloader.

FlexLoaderTM M

6 tüüpi 100+ konfiguratsiooni

60% suurenenud tootlikkus Järgmise põlvkonna digitaalne tootmine

18

PARIM ETTEVÕTE

Tekst: Martin Hanson

Foto: Karli Saul

Chemi-Pharmi uue hoone pidulik avamine

Eesti parimateks said koroonaprobleemide edukad alistajad Oktoobri alguses anti järjekordselt välja Eesti parimate ettevõtete konkursi auhinnad, kus aasta ettevõtte tiitli pälvis innovaatiline keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm.

Enamik auhinnatuid ütlevadki, et edu tõi julge tegutsemine pandeemiast räsitud maailmas, uued investeeringud ja otsused liikuda raskest ajast hoolimata ainult edasi.

L

isaks mainitule tunnustati AS Livikot kui kõige konkurentsivõimelisemat toiduainetööstuse ettevõtet, Eesti Gaas pälvis kõige konkurentsivõimelisema tööstus- ja energeetikaettevõtte tiitli ja Nõo Lihatööstus nimetati aasta pereettevõtteks.

Võtsimegi nende nelja ettevõttega ühendust ja küsisime mõned huvitavad küsimused. Millised on olnud viimase aasta-kahe suurimad väljakutsed? Kuidas on välised trendid ja tegurid mõjutanud müüke? Milliseks võiks kujuneda järgmine ja ülejärgmine aasta?

PARIM ETTEVÕTE

AS LIVIKO JUHT JANEK KALVI Arusaadavalt on olnud ka Liviko viimase kahe aasta jooksul keskendunud tervisekriisi mõjudega kohanemisele. See teema on nõudnud kahetsusväärselt palju energiat ja juhtimisressurssi, kuid siiani oleme kokkuvõttes kriisis tublisti hakkama saanud. Jätkasime kriisile vaatamata investeeringutega nii tootmistehnoloogiate kui ka Liviko portfelli parendamiseks ja tugevdamiseks.

Jälgime Livikos hoolega maailmas pead tõstvaid trende ja megatrende ning arendame oma tooteportfelli vastavalt nendele. Näiteks on viimasel paaril aastal saanud Liviko tootearendajate tähelepanu ka mittealkohoolsed tootekategooriad. Samuti oleme muutunud oma tootearenduses tuntavalt keskkonnateadlikumaks. Selle üheks näiteks võiks tuua Crafter’si džinni, mille puhul on Liviko seadnud endale ambitsioonika eesmärgi jääkidevabast tootmisest. Näiteks džinni valmistamiseks kasutatud taimne materjal leiab taaskasutust uute alkohoolsete ja alkoholivabade jookide tootmisel.

Olime ka ise meeldivalt üllatunud, et see tunnustus sai Livikole osaks kaks aastat järjest. Ilmselt mängib siin rolli Liviko tugev ärimudel ja erinevate äririskide teadlik hajutatus. Lisaks muidugi meie inimeste tub-

lidus. Oleme rahvusvaheline ettevõte, kes ekspordib oma toodangut orienteeruvalt 60 turule üle maailma ja kelle koduturuks on kolm Baltimaad. Ka koduturgudel ei müü me vaid enda toodetud kaupa, vaid 50% meie müügitulust moodustab imporditud kange alkoholi ja veini portfell. Selline lähenemine on aidanud üldisi tulemusi stabiilsena hoida ka kriisi aastatel – kui üks valdkond kannatab, siis teine püsib stabiilsena ja kolmas võib-olla hoopis kasvab.

Liviko eksporti võib suures plaanis vaadata kahes grupis: müük siseturgude edasimüüjate kaudu ja müük rahvusvahelise duty-free ja reisikaubanduse kanalites. Just viimast räsis ülemaailmne pandeemia enim ja siin kannatas Liviko ekspordikäive oluliselt (langus 60–80%). Samas mitmetel siseturgudel läks Liviko ekspordil ka kriisis väga hästi.

Tahaks olla tuleviku suhtes ettevaatlikult optimistlik.

Esiteks loodame, et 2022. aasta kevadsuvi tuleb teisiti ja toob meile tagasi Soome turistid. Teiseks hoiame pöialt, et HoReCa sektor jääb avatuks ja saab jälle tasapisi jalad alla. Arusaadavalt on need valdkonnad sõltuvuses sellest, milliseks kujuneb olukord koroonarindel.

Eksporditurgudel ja ka reisikaubanduses on elavnemine juba selgelt tajutav. Hoiame pöialt!

Foto: Tiit Blaat

19

20

PARIM ETTEVÕTE

AS CHEMI-PHARMI TEGEVJUHT KRISTO TIMBERG Kaks viimast aastat on Chemi-Pharmile olnud väga tormilised. Suurim väljakutse oli kindlasti 2020. aasta algul tekkinud kriis. Kui eelmise aasta alguses pandeemiaga seotud kriis Eestisse jõudis, ei teadnud keegi täpselt, mida oodata ja kaua see kõik kestab, ometi tuli teha üsna suuri otsuseid ja kiiresti kohaneda.

Meie jaoks oli see olukord, kus nõudlus kasvas kordades ning samal ajal tooraineid ja tarvikuid ei olnud enam nii lihtne hankida. Pidime päevade ja nädalate jooksul korraldama ümber kogu ettevõtte töö – käivitasime tehase ööpäevaringselt, lõime uued juhtimistasandid, võtsime juurde palju uut tööjõudu, suhtlesime igapäevaselt tarnijate ja klientidega ning tegelesime igapäevaselt prioritiseerimisega, et tagada enda klientidele (haiglad ja meditsiiniasutused) vajalikud desinfektsioonivahendid ning seeläbi nende võimekus turvaliselt tegutseda. Samal ajal pidime ettevõttesiseselt ise jälgima ja tõkestama viiruse levikut. Võttes arvesse, et olime sel hetkel Eestis ja regioonis peamine tootja, kes suutis meditsiiniasutusi varustada, siis tootmisseisakut ei saanud me endale mingil juhul lubada.

Teise olulise väljakutsena tooksin välja ka 2021. aasta mais turule jõudnud SARS-CoV-2 vastaseid antikehi sisaldava ninasprei Bioblock turule toomise. Väljakutse võtmes räägin sellest just seetõttu, et tegelikult läks sellesse nii tohutult palju energiat kogu Chemi-Pharmi meeskonna ja terve konsortsiumi poolt (Icosagen, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Teadus ja Tegu, Chemi-Pharm), kes selle toote taga seisavad. Tavapäraselt võib taoliste toodete turule jõudmine võtta oluliselt kauem aega, aga viiruse levikust ja olukorrast tulenevalt tegime kõik, et toode jõuaks võimalikult kiiresti võimalikult paljude inimesteni. See tähendab, et üsna pikalt oli enamik meie ressursist suunatud toote ja tootmistehnoloogia arendusse.

Me ise mõtleme saadud aasta innovaatori tiitlist niimoodi, et innovatisoon on majandustermin, mis viitab uuenduste ja arenduste rakendmisele ja kasutuselevõtule eesmärgiga parendada väärtuspakkumist. ChemiPharmis otsime me küll kogu aeg uusi võimalusi teha asju, mida maailmas pole varem tehtud, aga ma usun, et peamine vastus peitub selles, et pidev uuendamise mentaliteet on meil ettevõttes lihtsalt nii sügavalt juurdunud. Me otsime igapäevaselt kõigil juhtimistasan-

Foto: Kiur Kaasik

ditel, tootmispõrandast kuni juhtkonnani, asju, mida saaks teha teisiti ja paremini. Just see suhtumine aitas meil ka kriisi tipphetkel kiiresti kohaneda. Tulemuseks neljakordne tootmismahu kasv.

Juba kriisi esimestel nädalatel 2020. aasta alguses hakkasime valmistuma tulevikuks. Oleme meeskonda liitnud mitmeid võtmetöötajaid ja loonud uusi võimekusi – valmistume juba järgmiseks kasvuhüppeks. Terve 2021. aasta jooksul oleme tegelenud tootmishoone laienduse projekteerimisega ja teinud ettevalmistusi ravimitööstusesse sisenemiseks. Järgnevatel aastatel on plaanis olemasolevat tehast laiendada 8000 m2 võrra. Üheks põhjuseks on olemasoleva äri tootmismahtude kasvatamine, aga lisaks oleme teinud otsuse siseneda ravimitööstusesse. Oluline osa rajatavast hoonest on suunatud just ravimitootmisele, mis tähendab puhaste ruumide tehnoloogial põhineva tootmisüksuse loomist.

Meie jaoks täiesti uus ja põnev valdkond ning näeme, et ravimitööstus võiks Eestis olla oluliselt tugevam.

Praegune majanduskeskkond on nii turbulentne, et igasugu prognooside ja plaanide tegemine järgnevateks aastateks või kümnendiks on tohutult keeruline, kui mitte võimatu, aga oleme üsna optimistlikud ja seame ambitsioonikaid eesmärke. Järgmiste aastate jooksul plaanime oma suurust uuesti kolmekordistada ja kümnendi jooksul veel kord sama teha.

PARIM ETTEVÕTE

EESTI GAASI JUHATUSE ESIMEES ANTS NOOT Üldiselt on Eesti Gaasil läinud hästi. Oleme energiamüügi mahtu suutnud oluliselt kasvatada ja majandustulemused on olnud tublid. Koroonapandeemia pole meile olulisi probleeme kaasa toonud, kohanesime sujuvalt kaugtööga.

Pigem on keeruline aeg praegu seoses kõrgete energiahindadega, mis valmistavad ebameeldivusi ja võivad kaasa tuua raskusi ja riske meie klientidele ning seeläbi ka meie firmale. Loodame talvehooaja võimalikult valutult üle elada, kevadel peaks gaasi hind jõudma tagasi mõistlikumale tasemele.

Eesti Gaas on tõusnud piirkonna üheks kõige kiiremini arenevaks energiafirmaks. Hüppeline käibe- ja kasumikasv on tulnud eelkõige tänu edukale laienemisele Lätti, Leetu ja eriti Soome, kus oleme maagaasi müügis saavutanud arvestatava turuosa. Kontserni müügimahust tuleb juba üle 60% Eestist väljastpoolt ja kaugel pole maagiline 10 TWh piir.

Viimase 3–4 aasta jooksul oleme äritegevust ka valdkonniti märkimisväärselt laiendanud. Hakkasime esimesena Eestis pakkuma oma tanklates maagaasi taastuvversiooni, kodumaist päritolu rohegaasi, mida meie sõsarfirma toodab praegu juba kolmes biojaamas. Tegutseme mitmendat aastat päikeseenergiavaldkonnas, ehitades parke nii omatootmiseks kui ka klientidele. Oleme esimesed ja ainsad kogu Balti regioonis, kes on välja arendanud LNG püsitarne ja punkerdamise võimekuse. Oleme kujunenud juhtivaks torustike ja gaasiinfra projekteerijaks ja ehitajaks Eestis.

Lähiaastatel on meil plaanis geograafiliselt veelgi laieneda ja suurendada taastuvenergia portfelli. Arvestades Eesti ja EL-i rohe-eesmärke, näeme kasvuvõimalusi nii päikese- kui ka tuuleenergias, samuti rohegaasi valdkonnas.

Novembris alustas tööd meie uus LNG punkrilaev, mis hakkab teenindama keskkonnasõbralikke aluseid Läänemere piirkonnas.

NÕO LIHATÖÖSTUSE MÜÜGIDIREKTOR SIMMO KRUUSTÜK

Viimaste aastate peamised väljakutsed on olnud erinevate sisendite kallinemine, palgasurve ja asjalike töökäte krooniline puudus. Tahaksime ettevõttena veelgi kasvada, turunõudlust veel ulatuslikumalt teenindada, aga paraku tööturg seab siin klaasist piirid. Koroonakriis lisas siia muidugi veel ühe mõõtme. Lisaks on sektor äärmiselt konkurentsitihe – kokku tegutseb meie valdkonnas koguni 62 ettevõtet. See pole jätkusuutlik ja võitjana tulevad välja ainult parimad.

Süvenev töökäte puudus räsib paraku meie majandust ikka põhjalikult. Siin peab riik lihtsalt otsustavalt välistööjõu küsimused lahendama, sest meie toidujulgeolek on siiski üks olulisemaid asju üldse. Kuskilt lugesin head paralleeli, et kui teiste riikide meeskonnad mängivad täiskoondistega, siis meie peame üha vähemate mängijatega väravaid lööma. Ja praegu ju ometi lööme! Aga meie ettevõtted peaks kogu turniiri vastu pidama.

Nõo Lihatööstuse tegemistega on hetkel hõivatud koguni 13 pereliiget, see tõi ka 2021. aasta pereettevõtte tiitli. Tööstuses toimetab kokku aga 200 inimest ja just nemad ongi meie kõige suurem vara, keda hoiame nii lojaalsusprogrammide kui ka suurte sihtide saavutamise toel.

Järgmise aasta plaanid? Esiteks järjekindel tootearendus ja kompromissitus kvaliteedi osas. Nõo Lihatööstuse valikus on 400 erinevat toodet, igal aastal toome turule 100 uut toodet, olles oma tiimiga teinud väga põhjaliku eeltöö.

Peame oma tootearenduses eriti oluliseks suunata inimesi tervislikke tooteid tarbima. Õnneks tarbija peabki kvaliteeti ja tervislikkust järjest olulisemaks.

Teiseks väärib Eesti tipptasemel valmistatud toit rahvusvahelist edulugu. Muide, suitsuvorstil on selleks olemas suurepärased eeldused – las ainult meie välisriikide esindajad hingavad samas rütmis. Võin sihina välja käia ka, et lisaks Eesti tarbijate toetusele saab Nõo – täielikult Eesti ettevõte – kolme aasta jooksul 15 protsenti Läti turust.

21

SISUTURUNDUS

Eestis loodud tarkvara

muudab hoolduste halduse digitaalseks Veel mõnda aega tagasi ei tegelenud ettevõtted oma masinate ja seadmete hooldusega sugugi sellises mahus ning nii järjepidevalt nagu täna. Ühelt poolt on seadmed läinud keerukamaks ja kallimaks ning neile pööratakse rohkem tähelepanu. Teisalt võib ühe seadme rike põhjustada tõrkeid kogu ettevõtte töös ning hooldusest ja remondist oluliselt kallim on tööseisak, mille ajal seisab ka tootmine.

H

oolduste haldamiseks on mitmeid vahendeid, alustades tehniku mälust, kaustikust seadme kõrval või Exceli tabelist.

Tänapäevastel ettevõtetel on siiski kasutuses spetsiaalne tarkvara, mida nimetatakse CMMS ehk Computerised Maintenance Management System.

Sageli peetakse tarkvarasid väga keerulisteks ja kalliteks lahenduseks, ent tegelikkuses on asi vastupidi ja selle ehedaks näiteks on Eestis loodud hooldus-

te haldustarkvara Alldevice. Ainuüksi Eestis kasutab seda tarkvara rohkem kui 200 ettevõtet. Mis on Alldevice’i saladus, et üks kohalik tarkvara on nii hästi vastu võetud?

Universaalne tööriist kõige jaoks Alldevice on universaalne tööriist kõige jaoks: olgu selleks pidevat tähelepanu vajav tootmisseade oma regulaarsete hooldustega, hoone ventilatsioonisüsteem filtrite jms vahetamistega, tõsteseadmete või isikukaitsevahendite kontroll, survemahutite taatlemine,

erialane koolitus, kutsetunnistuse uuendamine vms.

Samuti ei ole vahet, kas soovite hallata enda seadmeid või olete teenusepakkuja rollis – Alldevice sobib kõigile. Õigupoolest ei pea hallatavateks objektideks olema isegi seadmed, sest CMMS-tarkvara abil saab hallata kõiki tegevusi, mis on vähegi perioodilised.

Tarkvara kasutamiseks on vajalik vaid ligipääs internetile ning veebilehitseja olemasolu. See tähendab, et seadme vahetusega ei kaasne vajadust tarkvara ümber tõsta. Kasutada saab seda nii arvutist kui ka nutiseadmest nagu tahvelarvuti ja nutitelefon.

Lihtne nii kasutusele võtta kui ka igapäevaselt kasutada Alldevice on üles ehitatud nii, et seda on väga palju võimalik enda käe järgi seadistada. Kasutaja saab ise otsustada, milliseid funktsioone ta kasutada soovib või milliseid välju ja millises järjekorras

SISUTURUNDUS

ekraanil kuvatakse. Igasuguse ballastinformatsiooni võib lihtsa liigutusega silma eest peitu panna.

Kasutuselevõtt on samuti lihtne. Alustavale ettevõttele pakutakse ka tasuta koolitust, kusjuures administraator saab tarkvara selgeks umbes kahe tunniga, lõppkasutajale ehk näiteks mehaanikule on piisav aeg vaid 15 minutit.

Info kiiresti ja ühest kohast leitav Alldevice’i saab koguda kokku seadet või objekti puudutava info alates seerianumbrist, mudeli nimetusest kuni varuosanimekirjade, jooniste, kasutus-, hooldus- ja paigaldusjuhenditeni.

Samuti saab näiteks audiitorile esitada mõne nupuvajutusega kogu seadmega seotud hooldusajaloo. Vaja on vaid teada parameetrit, mille alusel seade teiste hulgast üles leida.

Juhatab kätte probleemsed seadmed Lisaks regulaarsetele tegevustele saab Alldevice’i kanda ka erakorralised tööd ehk rikked. Pannes kirja rikke põhjuse, on hiljem võimalik detailselt analüüsida, kas seda seadet on veel mõtet remontida või läheb see väljavahetamisele. Enamasti on ettevõttes remontide kohta sama palju eriarvamusi kui tehnikud – igaühel on oma arvamus ja probleemid erinevalt meeles. Probleemsed ja tihedamini remonti vajavad seadmed viivad meid aga taas seisakute ja tootmata jäänud toodanguni.

Miks Alldevice?

Alldevice on Eestis arendatud toode, millel on kohapeal ka tootetugi. Tarkvara on saadaval erinevates keeltes, sealhulgas ka eesti, vene ja inglise keeles.

Hinnastamine on lihtsalt ja selgelt kuutasupõhine, puuduvad peidetud kulud ja puudub ka siduv tähtajaline leping ehk lahendust saab riskivabalt katsetada. Alldevice on kasutuses juba väga paljude tuntud Eesti ettevõtete poolt.

Ja mis kõige tähtsam – seda tarkvara on tõesti lihtne kasutada!

Vaata lisa www.alldevicesoft.com

„3MS Machinerys kasutame juba mitmendat aastat seadmehooldustarkvara Alldevice, mis hoiab silma peal meie haldusalas oleval 527 metallitöötlusseadmel. Otsisin pikalt tarkvara, millega saaks seadmete hooldust tõhusalt hallata. Kaalukauss rääkis mitmes asjas algusest peale Alldevice’i kasuks – kodumaine toodang, head suhtlus loojatega ning eestikeelne klienditugi. Täna ma ei kujutaks ette ka, et peaksime seadmete hoolduslehti käsitsi täitma, iga kord pastapliiatsit või blanketti taga otsima ning andmeid reaalselt paberil arhiveerima! Nii mugav on, kui iga seadme jaoks on oma digikaust, kust leiab kiirelt õige info. Tööpingi ajaloo puudumine võib maksata kurjasti kätte, aga meie paneme kõik kirja, nii et ka tehnikute vahetumisel on alati kõik info säilinud ja olemas. Alldevice’i tarkvarata oleksime nagu tagasi kiviajas!”

3MS Machinery juht Siim Sillaste

„Kliimakaubamaja kasutab Alldevice’i 2017. aastast klientide seadmete hooldamisel ning ettevõtte tegevuste organiseerimisel ning see on tõstnud kogu töötegemise kvaliteedi uuele tasemele. Programm lihtsustab tõepoolest töötajate tööd, koondades nii tehtud kui ka tegemata ülesanded ühte kohta. Plussiks kasutusmugavus ning lihtsus, sest Alldevice on tehtud inimeste poolt, kes seda ise igapäevaselt kasutavad. Otsustasime Alldevice’i kasuks, kuna ühine suur andmebaas lubas paremat ülevaadet meeskonna jooksvatest töödest ja tulevatest töödest. Seni märkisime samu asju üles eraldi paberkandjatele ning kandsime siis Exceli tabelisse, mis ei olnud aga eriti jätkusuutlik ja läbipaistev süsteem. Tagantjärele mõeldes tundub meie vana süsteem paras kaos, aga nüüd saab ülevaate erinevate seadmete seisukorrast ning tööde järjekorrast isegi väljaspool tööd, kuna Alldevice on kasutatav ka nutiseadmes.”

Kliimakaubamaja OÜ arendusja personalijuht Margus Laanemägi

„Transpordiameti laevastiku osakond on Alldevice’i kasutanud veidi üle aasta. Tegemist on suure potentsiaaliga tarkvaraga, mille kasutamine oleks kõigile ettevõtetele ja asutustele lihtne viis ühe tarkvaraga oma hoolduse ning seadmete haldus kontrolli alla võtta ning lahendada selles osas ka ISO standardite poolt esitatavad väljakutsed.

Programmis tuleb vastutavate isikute kaupa reljeefselt välja, kes tehtud töid igapäevaselt sisse kannab ja kes vormistab lihtsalt vormistamise pärast. Iga seadme või vahendi korduvad rikked tulevad samuti hästi esile ning parameetrite kõikumisi on nende andmete põhjal hea tagantjärele analüüsida.

Alldevice’i on võimalik kasutada telefonis, saab lihtsalt lisada fotosid seadmest, rikkest või seadme sertifikaadist, lisaks saab käivitada funktsiooni, et programm telefonis tunneb seadme ära ja kuvab vastava info. Iga meie töötaja teab hommikul programmi avades, millised nõuete järgi kehtestatud tööd teda täna ja lähipäevadel ees ootavad ning milliste perioodiliste tööde tegemise tähtaeg on saabunud.

Alldevice’i programmi renditasu on kuupõhine ja seda olenemata kasutajate ja seadmete arvust nagu tihti on näiteks personalihaldustarkvarade puhul. Tänu sellele pole tarkvarale minevad kulud nii suured, kuigi laevastiku osakonnas kasutab seda 90 inimest. Ja väga mugav on, kui programmi toimimise ja värskendamise eest vastutab selle omanik.”

Transpordiameti laevastiku osakonna peaspetsialist ja laevastiku ohutusjuht Mairold Vaik

24

INTERVJUU

Tekst: Anne-Mari Alver

Eesti tööstusmaastikult võrsus üks maailma innovatsiooniliidreid Cleveroni tootmismudel toetub arendusele, innovatsioonile ja kõrgele lisandväärtusele. Tegevjuht Arti Kütt räägib, kuidas selleni jõutud on.

C

leveron on tööandjaks kahesajale inimesele, kes on ära jaotatud kuue divisjoni vahel. Kuna Cleveron on suurtootmise majast välja viinud ja keskendub põhiliselt lõppkoostele ning toodete väljasaatmisele, siis pakub Cleveron allhankelist tööd ka teistele Eesti ettevõtetele.

"See, et oleme masstootmise majast välja viinud, võimaldab meil olla paindlik ja kuluefektiivne," selgitab juht.

Kiire areng ja suured muutused Aastatel 2016–2019 kasvas Cleveroni käive pea 20 korda ja seda tänu USA jaemüügigigandile Walmartile, kellega koostöö algas 2015. aastal. Ameerika poekett Walmart võttis kasutusele Cleveroni pakitornid, tänu millele muutus e-poe klientide pakkide kättesaamine veelgi lihtsamaks ja mugavamaks. Walmarti uuendus aitas poel konkurentsivõimet parandada ja 2019. aasta lõpuks oli Walmarti kauplustes juba üle 1600 Cleveroni pakiroboti. Küll aga oli juba 2019. aasta teises pooles näha, et Walmarti tellimused vaibuvad, ja siis hakkas Cleveron väga suurt rõhku panema globaalsele laienemisele, distribuutorvõrgustiku suurendamisele ning uute klientide hankimisele.

Arti Kütt tunnistab uhkusega, et läbi Cleveroni ajaloo on ettevõte suunanud 10% ettevõtte käibest arendustegevusse ja tänu sellele on Cleveron saavutanud maailmas innovatsiooniliidri positsiooni oma valdkonnas.

Praeguseks on pilt oluliselt muutunud. Ühe võimsa toote ja ühe suure kliendi asemel on Cleveronil nüüd pea kakskümmend toodet ning umbes sama palju edasimüüjaid üle maailma. 97%

INTERVJUU

firma toodangust läheb ekspordiks ning Cleveroni tooted on praeguseks kasutusel 37 riigis – peaaegu kõikjal Euroopas, USA-s, Kanadas, Uus-Meremaal, Austraalias, samuti Lõuna-Ameerika ja Lähis-Ida riikides. Valdavalt on klientideks suured ja väga suured ettevõtted – Arti Kütt märgib, et nende kliendid on neist oluliselt suuremad – keskmiselt 200 000 töötajaga ettevõtted. Vaatamata geograafilisele kaugusele ning ettevõtete suuruste erinevusele toimib töö tehnoloogia ja äriarenduse vahel tulemuslikult. Üheks tehtud suureks muutuseks sai ettevõtte müügistrateegia uuendamine.

Kliente, kelleni tahetakse jõuda, on maailmas liiga palju, et nende kõigiga vanas stiilis üks ühele otse suhelda. Selle asemel kaasas Cleveron erinevatest riikidest distribuutoreid, kes juba tunnevad neid kliente, kellele müüa soovitakse. Tulemus on olnud muutust väärt, sest Cleveroni eksport on suurenenud ja jaguneb nüüd paljude riikide ning paljude klientide vahel.

Muutus ka tootearendus – Arti Küti juhtimisel asuti arendama tarkvara kui

Cleveron oli teemaks nii õhtusöögilauas kui ka isa ja poja ühistel saunaskäikudel. eraldi toodet, mille eesmärk on lahendada klientide vajadusi ja väljakutseid.

Cleveroni juht kiidab ka riiki partnerina – erinevaid toetuseid on nii taotletud kui ka saadud ja neist on ettevõtte arengule kasu olnud.

Teekond juhitoolile algas kulleripositsioonilt Kuigi Cleveroni juhtimine läks üle isalt pojale, pole tegu vähemalt Eesti mõistes pereettevõttega – selleks on Cleveron liialt suur ja selle eesotsas on nõukogu. Maailma mastaabis saab siiski rääkida ka sama tüüpi pereettevõtetest – nii meenutab Arti Kütt kohtumist William P. Lauderiga, Esteé Lauderi korporatsiooni omaniku ja tegevjuhiga, kes rääkis, kuidas lapsi on maast madalast ette valmis-

tatud pereärist osa võtma – kõik ettevõttes toimuv oli näiteks arutlusel perekonna õhtusöökidel. Esteé Lauderi firmas peeti õigeks, et lapsed omandavad kõigepealt hariduse, siis panevad oma teadmised ja oskused proovile kuskil mujal ning soovi korral naasevad oma kogemustega perefirmasse.

Sarnaseid jooni võib leida ka Küttide kodus ja perekonnas. Cleveron oli teemaks nii õhtusöögilauas kui ka isa ja poja ühistel saunaskäikudel. "See oli meil põhiline teema ..." meenutab poeg.

Arti Küti üks esimestest töökohtadest oli Cleveron. Kui Arti käis gümnaasiumis, loodi SmartPOST, kus noormees töötas kooli ajal kullerina ja ülikooli algul laomehena. Oma ettevõtte tundmine nii töötajate kui ka lõpptarbijate vaatevinklist on talle hiljem juhirollis kasuks tulnud, ent enne, kui ta isa loodud ambitsioonika ettevõtte juhitoolile asus, omandas ta kogemusi ka mujalt, nii oma ettevõtet tehes kui ka rahvusvahelises suurfirmas töötades.

"Ma poleks tahtnud saada ettevõtte juhiks sellepärast, et ma olen oma isa

25

EELISTA KODUMAIST TARNIJAT KODUMAISE TOEGA Servopainutuspingid, robotlahendused, puurimis-, keermestusseadmed, neetimismasinad.

Automaatsed ja manuaalsed torupainutusseadmed, toru vormimisseadmed.

Panel bender, kantpingid, giljotiinid, sikemasinad, ventilatsiooni eriseadmed.

Fiiberlaserid, painutuspingid, giljotiinid.

Painutuspinkide tööriistad - AMADA, WILA, TRIUMPF, BYSTRONIC, LVD jpt.

Eritööriistad, TARNE 24H

USALDADA EESTIMAIST TARNIJAT.

WWW.3MS.EE

Kohapealne kindel ja professioonaalne Service tugi.

Seadmete MÜÜK, HOOLDUS, REMONT ja KOLIMISTEENUSED.

3MS MACHINERY OÜ | tel 53 323 491 | e-post info@3ms.ee

INTERVJUU

poeg. Tahtsin, et mul oleks kõigepealt kogemusi mujalt," meenutab Arti Kütt.

Arti Kütt on omandanud tehnikaülikooli magistrikraadi tarneahelate juhtimises ja töötanud ka mitmes logistikafirmas. Tema mitmekülgne haridus ja töökogemus on talle Cleveroni juhtimisel kasuks tulnud.

Oma ettevõte oli Wisemile – sõidujagamisteenust pakkuv start-up-ettevõte. Arti Kütt hindab sellele tagasi vaadates, et edu oleks võinud olla võrreldav näiteks Bolti omaga, kuid läks teisiti. Läks nii, nagu läheb umbes 90% asutatud start-up-ettevõtetega – ühel hetkel lõpetavad nad tegevuse.

Oma ettevõtte juurest liikus Arti Kütt edasi Teliasse, kus tegeles äriklientidele mõeldud keskkonna arendamisega. Ning sealt oli juba loogiline tee ka Cleveroni, esmalt tarkvara tootejuhi positsioonile.

Kuna aga ettevõtte asutaja ja juht, Arti isa Arno Kütt soovis oma töös edasi liikuda ning isesõitvate autode loomisele keskenduda, tegi ettevõtte nõukogu selle aasta kevadel Arti Kütile ettepaneku asuda tööle Cleveroni tegevjuhina.

Maailma parim sõpruskond hakkas koos käima juba kooliajal.

Töö ja eraelu tasakaal Arti Kütt tunnistab, et üks kogemus, mille ta start-up-maailma pingelisest tööstiilist kaasa võttis, on see, et töö ja eraelu vahel peab valitsema tasakaal.

"Tüüpiline start-up-ettevõtja teeb väga pikki tööpäevi ja ikka kannustab teda teadmine, et vaja oleks teha kaks korda nii palju, kui ta juba teinud on.

Vähesed saavutavad võimsa edu, väga paljud põlevad mõne aastaga läbi. Sama printsiip toimib sageli ka teistes ettevõtetes – töötajalt eeldatakse väga suurt pingetaluvust ja panustamist, sageli aga toob see kaasa selle, et töötaja põleb kahe-kolme aastaga läbi. Inimesele on see väga halb ja ka ettevõttel pole mingit

kasu sellest, kui jäädakse ilma spetsialistist, kellesse on ettevõtte poolt investeeritud ning kes on oma töise arenguga jõudnud faasi, kus temast ettevõttele ja ettevõttest temale palju kasu võiks olla," räägib Arti Kütt ning meenutab, et tema jaoks sai n-ö viimaseks häirekellaks firma tänu- ja tunnustusüritus, kus ikka said töötajad kiita selle eest, et nad on olnud vajadusel valmis mistahes kellaajal või nädalavahetusel tööle tulema. "Ma tundsin, et see pole õige – töö tuleb korraldada nii, et see saaks tööajal tehtud ning et inimestel oleks aega ka iseenda, oma hobide ja pere jaoks," arutleb Arti Kütt, kelle jaoks on perekond ääretult oluline ning seda eriti praegusel perioodil, kus oodatakse esimese lapse sündi.

Olulised on talle ka sport ja sõbrad.

"Meil on maailma parim sõpruskond," viitab ta Viljandi rattaklubile. Koos käiakse juba koolipõlvest saati ja praegu tehakse ühiselt trenni korra-kaks nädalas ning käiakse ka erinevatel võistlustel. Tõsi küll, Arti ütleb, et trenni tahaks ta teha märksa rohkem – kolm-neli korda nädalas!

27

28

INTERVJUU

Siis aga algasid muutused – väga paljud seni peamiselt kauplustes müünud firmad läksid üle e-kaubandusele või suurendasid oluliselt selle osakaalu. See aga tähendas, et vajati rohkem tarku kappe ja ka pakiroboteid, kes tellitud ostud viirusohuvabalt klientidele kätte toimetaksid.

Pandeemiakriis on ettevõttele pigem hästi mõjunud.

Nüüd hindab Arti Kütt, et pikas perspektiivis on kogu maailma hõlmanud keeruline pandeemiakriis Cleveronile pigem hästi mõjunud – kaubandusettevõtted vajavad oma tööks ja arenguks muutunud maailmas just selliseid tarkvaralahendusi, mida Cleveron neile pakkuda saab.

Robotid Viljandi tänavatel Lisaks rattasõidule armastab ta muid vabas õhus harrastatavaid kestvusspordialasid – talvel suusatamist, suvel metsajooksu ja orienteerumist.

Koroonaperiood tõi palju muutusi Arti Küti kodu on praegu Tallinnas, kus töötab ka umbes veerand ettevõtte koosseisust. Vanematekodu, kolmveerand töötajaist ja hulk sõpru on aga Viljandis ning mees kinnitab, et 150 kilomeetrit pole kaugus, mis tööd või elu segaks.

Koroonaperioodil tekkinud vajadus rohkem distantsilt töötada on Cleveronis hästi omaks võetud ning neil, kelle töö seda võimaldab, on voli töötada just seal, kus nad ise soovivad – edasimüüjad ja kliendid on nagunii kaugel.

Tootmine, mehhatroonika ja riistvaraarendus on alad, millel töötamine eeldab ettevõttes kohal käimist, müük, arendus ja tarkvaratöö aga võimaldavad töötada enese valitud kohas. Koolitustiim ja paigaldajad aga on sageli lennus – just selles maailma osas, kuhu ettevõtte toodang tellitud on. Üleilmne pandeemia muutis paljude ettevõtete ärimudeleid ja tööstiili. Kõigepealt tõi käivete drastiline langus kaasa investeeringute peatamise. Ebakindlus tuleviku ees oli suur.

Nii nagu aeg ja sihikindel töö on muutnud Cleveroni ning Cleveroni lahendu-

sed on muutnud ja muutmas kogu maailma, on tänu ettevõtte tööle toimunud nähtavaid muutusi ka kodulinnas Viljandis. Esmalt testitakse maailma saadetavaid roboteid ju ikka kodulinna tänavatel ja suuri musti iseliikuvaid robotkullereid saab Mulgimaa pealinnas ikka aeg-ajalt uudistada. Need pakuvad linlastele ja turistidele rõõmsat vaatepilti ning lisavad iidsele ja ilusale väikelinnale tehnoloogiamaailma tipptaseme mõõtme. Ühiskonda panustatakse mitmel viisil. Ettevõttel on enda robootikatarkvara õppeprogramm Cleveroni Akadeemia, lisaks on Cleveron välja andnud presidendi kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia, teinud jõuluannetusi vähiravifondile, teinud jõulupakkide asemel annetusi ja toetanud väiksemal määral ka kohalikke algatusi.

Arti Kütt näeb oma töövisioonis Cleveroni jõulist arengut ka tulevikus ja plaanib ettevõtet lähema kümne aasta jooksul umbes viis korda kasvatada.

AJALUGU: CLEVERON SAI ALGUSE MÖÖBLIFIRMANA Ettevõtte asutaja Arno Kütt on loovust ja innovatsiooni väärtustanud eelmisest sajandist saati.

Cleveroni üks omanikest, Arno Kütt, rajas sõpradega 1993. aastal AS-i Eerung, mis tegeles mööbli tootmise ja müügiga. 2000. aastal lõid Cleveroni praegused omanikud mööbli müümiseks veebipoe ON24, mille aluseks oli tol ajal uuenduslik äriidee – kliendid said mööbli välja valida internetist ja see toodi neile koju kätte. Ettevõte asutati pärast seda, kui klient tegi messil oma mööbliostu digikaamera abil (kodused valisid piltide abil sobiliku toote välja, mis viidigi messilt kaasa). Pärast messi otsustati mööblimüügiga internetti liikuda. 2009. aastaks oli ON24-st saanud Eesti suurim mööblimüüja ja ettevõte hoiab seda positsiooni ka praegu.

ON24 algusaastatel oli koostöö kaupu klientidele viinud logistikafirmadega keeruline. Monopoolses seisundis partneritel olid jäigad nõuded, ka kliendid ei olnud teenusega rahul ja rahuolematus kandus omakorda üle ON24-le. Nii loodi 2006. aastal oma logistikaosakond, millest veidi hiljem sai eraldiseisev ettevõte SmartPOST. Registreeriti ka juriidiline nimi Cleveron. Ettevõtte eesmärgiks sai pakiautomaatide riist- ja tarkvara arendamine, müümine ning SmartPOSTi enda pakiautomaatide võrgustiku loomine.

2009. aastal kuulutati SmartPOSTi pakiautomaatide võrgustikule tuginev pakkide väljastamise lahendus Eesti aasta logistikateoks. Järgmisel aastal müüdi SmartPOSTi pakiautomaatide võrgustik, selle kaudu logistikateenust pakkuv üksus ja ka brändi nimi Soome ettevõttele Itella. Nime müügi tõttu võeti kasutusele varem registreeritud Cleveron ning keskenduti pakiautomaatide tehnoloogia arendamisele, mis võimaldaks muuta Cleveroni tooteid kasutavate lõppklientide elu lihtsamaks ja mugavamaks.

30

MASINATÖÖSTUS

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock

Masinatööstus hiilgab

nii võimsa ajaloo kui ka rahvusvaheliste tulevikuväljavaadetega "Eesti masina- ja metallitööstuse toodangust läheb ligi 80–90% eksporti, sõltume otseselt maailma majandusest ja sihtturgude arengutest," hindab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Triin Ploompuu.

H

anza Mechanicsi juht Emöke Sogenbits tsiteerib tööstusest rääkides Angela Merkelit : "Tugevat riiki ei ole olemas ilma arenenud tööstuse ja tugeva ekspordita."

"Tundub ehk kentsakas, et sellises väikeses kohas nagu Eesti on läbi aegade siiski suudetud valmistada tooteid, millele on nõudlust küll endistel Vene-

maa ja Nõukogude Liidu turgudel kui ka nüüdseks paljudes Euroopa Liidu maades ja mujal maailmas. Ja alati on suudetud kohaneda, uueneda, uuesti jalule tõusta ning edasi minna," arutleb Sogenbits Eesti tööstusajaloole tagasi vaadates ja kinnitab, et Eesti tööstuse südameks on meie oma inimesed, keda iseloomustavad visadus, tarkus, paindlikkus ja nutikus kõigis muutuvates olukordades hakkama saamiseks.

Pikk ja väärikas ajalugu Eesti tööstusel on väärikas ajalugu. Eesti Masinatööstuse Liidu eelkäijaks peetakse 23. aprillil 1936 asutatud Üleriiklikku Eesti Metallitöösturite Liitu, mistõttu tähistati sel aastal 85. aastapäeva.

Esimese maailmasõja järgsele laastatud majanduse ja tööstuse ümberehitamisele noores Eesti Vabariigis andis suure panuse juba 1917. aasta veebruaris asutatud Eesti Vabrikantide Ühendus. Kümme aastat hiljem asutati Tallinna Metallitöösturite Ühing (TMÜ), mis sai alguse Tallinna Lukkseppmeistrite Ühingust. Ühing astus vastavaid samme Üleriikliku Metallitööstuse Liidu asutamiseks. Töötati välja põhikiri peakoosoleku kinnitatud põhimõtetel. Asuti kon-

MASINATÖÖSTUS

TÖÖSTUS 4.0 OLULISED ASPEKTID ETTEVÕTETELE Digitaliseerimine – pilveteenused, IT arenduste kaudu andmete kogumine, analüüs ja tootmise tulemuslikum juhtimine; tehnoloogiseadmetest digikaksikute loomine.

Nutikad masinad – tehnoloogiaseadmete (tööpingid, robotid, laosüsteemid) varustamine nutianduritega ja ajamitega, mis võimaldavad kiiret andmevahetust ja reaalajas juhtimist, samuti koostööd inimestega (koostöörobotid, isejuhtivad sõidukid).

Uued ärimudelid – et firma oleks stabiilselt edukas, peaks ta omama müügikanaleid ca 30 riigis; tavamüügiesinduste avamine on kulukas, kuid e-poodide ja e-teenuste kaudu on võimalik turgu laiendada. Digitaliseerimine algab ettevõtte juhtimisest – et panustatakse teadlikult e-ärile, selle võimaldamiseks omakorda toetutakse reaalajas tootmis- ja müügiandmetele.

takti teiste vastavate kutseorganisatsioonidega ja selle tulemusena kutsuti ellu Üleriiklik Metallitöösturite Liit asukohaga Tallinnas, mille põhikirja kinnitas siseminister 1936. aasta 19. juunil.

Ettepaneku Eesti Vabariigi siseministeeriumile Üleriikliku Eesti Metallitöösturite Liidu (ÜEML) asutamiseks tegid Tallinna Metallitöösturite Ühing ja Nõmme Metallitöösturite Liit. ÜEML-i kuulusid Tallinna ja Nõmme metallitöösturite ühingud, Tallinna Plekitöösturite Ühing ja Eesti Kulla- ja Kellaseppade Ühing. Üleriikliku Eesti Metallitöösturite

Liidu peamine ülesanne oli koondada kõiki kodumaa metallitööstureid, arendada kodumaa metallitööstust ning püüda parandada kodumaa metallitöösturi kultuurilist ja majanduslikku olukorda. Ühingu dokumentides oli sätestatud, et "... ülesannete teostamiseks liit organiseerib üksikuid metallitööstuse eriharusid; arendab igasugustel metallitöö aladel tööjõude, sealjuures neile vastavat kutseharidust kättesaadavaks tehes; töötab välja metallitöösturite ellu puutuvaid määruste ja seaduste kavasid nende esitamineks riigi- ja omavalitsuste asutusile; asutab eriteaduslikke raamatukogusid; annab välja liidu sihile vastavaid ajalehti, ajakirju ja brošüüre; korraldab kursusi, loenguid, referaate ja kongresse ning võtab neist osa; korraldab metallitööstuse näitusi ja võtab neist osa; määrab kutsehariduse omandamiseks ja täiendamiseks toetusi ja abirahasid; asutab erikapitale, muretseb juriidilist nõuannet kõigile metallitööstusse puutuvais küsimusis."

MIS ON TÖÖSTUS 4.0?

Tööstus 4.0-st on kujunenud sünonüüm tööstuse digitaliseerimisele.

Ajalooliselt eristatakse tööstusrevolutsioone järgmiselt: Tööstus 1.0 – aurumasinate kasutuselevõtt, manufaktuuride teke Tööstus 2.0 – elektrimasinate kasutuselevõtt, masstootmise teke Tööstus 3.0 – arvjuhtimise kasutuselevõtt, programmeeritavate loogikakontrollerite kasutuselevõtt, robot- ja paindtootmise teke Tööstus 4.0 – pilveteenuste kasutuselevõtt, masinatevahelise pilvepõhise suhtluse ja suurandmete kogumise teke, küberfüüsikaliste süsteemide (CPS) areng

Riikide vahetumine tööstust ei kaotanud Üleriikliku Eesti Metallitöösturite jt ühingute likvideerimisele järgnes ligi 50 aastat kestnud Eesti teaduslik-tehniliste ühingute (ETTÜ) periood. Metallitööstust ja masinaehitust esindasid masinaehituse, valutööstuse, survetöötluse ja pulbermetallurgia sektsioonid. Organiseeriti seminare, konverentse, ühingu kaudu võeti osa üleliidulistest konverentsidest, korraldati konkursse (parim tehnoloog, parim diplomitöö jt), moodustati loomingulisi kollektiive ja korraldati üldse väga erinevat ühistegevust.

Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. aastal moodustati ETTÜ sektsioonide baasil inseneriühendused: Eesti Masinaehitusinseneride Selts (1991), Eesti Materjalitehnika Ühing (1994), Eesti Keevitusühing (1996). Nimetatud inseneriühingute baasil moodustati 1997. aastal Eesti Mehaanikainseneride Liit (EMIL), mis tegutseb siiani.

Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. aastal otsustati asutada ka Eesti Masinatööstuse Liit (EML). Asutamiskoosolekul 3. oktoobril 1991 võeti vastu EML-i põhikiri, valiti viieliikmeline juhatus ja selle esimees, kelleks sai Eesti Talleksi tolleaegne direktor Paul Treier.

Samuti kinnitati liikmemaksumäärad 1991.–1992. aastaks (sisseastumismaks 10 000 rubla, liikmemaks suurtele ettevõtetele 10 000 rubla, alla 750 töötajaga ettevõttele 5000 rubla).

Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ (EML) on erialaliit, mis ühendab praegu 144 liikmesorganisatsiooni, kelle ühine huvi on edendada Eestis inseneeriat

31

32

MASINATÖÖSTUS

ning masina- ja metallitööstust. Liikmeskonda kuuluvad kõik, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel panustada Eesti suurima tööstussektori arendamisse – tootjad, inseneribürood, müügiettevõtted, teenusepakkujad, aga ka kõrgja kutsekoolid.

Triin Ploompuu toob Eesti masinatööstuse ajalugu ja tänapäeva tutvustades välja, et viimase viie aasta jooksul on EML-i tabanud väga kiire kasv, liikmeskond on kasvanud 28 ettevõttelt ja asutuselt 144-le.

"Meie liikmeskonnas on Eesti olulisemad masina- ja metallitööstusettevõtted – BLRT, Hekotek, Fortaco Estonia, HANZA Mechanics, Harju Elekter, Saku Metall Allhanke Tehas, Estanc, Radius Machining jt. Varem oli küsimus identiteedis – kas liikmeskonnas peaks olema vaid tööstusettevõtted või ka kõik teised, kes soovivad panustada? Kasv tekkiski sellest, et kutsusime ja lubasime liikmeskonda kõik need, kes igapäevaselt küll ei tooda, aga kellele on sektori edasiminekud võtmetähtsusega," lahkab Ploompuu olulisi otsuseid raamatus "Eesti Masinatööstuse Liit 85".

Tegevjuhina toob Ploompuu välja, et igapäevaselt keskendutakse kolmele teemale: noorte teavitamine, et tagada sektori järelkasv, lobitöö valdkonna tutvustamiseks ja äriarendus.

EML on ka tunnustatud kutseandja, mis tähendab, et korraldatakse kutseek-

samite läbiviimist kaheksas kutsekoolis kõigil valdkonna kutseõppe erialadel – CNC operaatorid, painutuspingi operaatorid, keevitamine, mehhatroonikud ja robotioperaatorid.

Võtmesõnaks on eksport "Eesti masina- ja metallitööstuse toodangust ca 80–90% läheb eksporti, sõltume otseselt maailma majandusest ja sihtturgude arengutest. Eestil on äärmiselt oluline hoida end konkurentsivõime säilitamiseks pidevalt pildis, rahvusvahelistes projektides või võrgustikes," selgitab Triin Ploompuu ja lisab, et kui rääkida majanduses tööstuse kasvupotentsiaalist ning lisandväärtuse kasvatamisest, siis kindlasti peaks praegu keskenduma insenee-

riale, tootearendusele ja brändide loomisele. Aga ka rohemajanduse suundadega kaasaliikumisele.

"Selleks peame toime tulema oskustööjõu kriisi ja kutseõppe edendamisega, investeeringutega robotitesse ja digitaliseerimisega seotud lahendustesse ning proovima hoogustada ka teadusarendustööd ettevõtete ja kõrgkoolide vahel. Koroonapandeemia aasta 2020 on esile kutsunud päris mitmeid positiivseid muutusi (tootmise efektiivsuse kasv, fookus oskuste arendamisel ja omatoodete loomisel), aga kindlasti sõltume oma eksportturgudel toimuvast. Ei tohiks ära unustada, et 70% ekspordist tuleb tööstusest. Ekspordimahtude kasvatamine saab olema tõsiseks väljakutseks, millesse panustada," kirjeldab ta.

OLULISEMAD VEAD, MIDA ETTEVÕTTED TEEVAD Digitaliseerimisel piirdutakse tarkvaraarendusega, näiteks võetakse kasutusele ettevõtte ressursiplaneerimissüsteem (ERP), kuid tootmisseadmetega reaalajas infovahetust või ärimudeleid ei uuendata.

Investeeritakse üksikutesse tootmisseadmetesse, eeldades näiteks, et üks robot asendab viie inimese tööd, kuid tehnoloogiline protsess ja ärimudel jäetakse muutmata. Tulemuseks on seade, mis tooteportfelli või turunõudluse muutumisel jääb kasutamata.

Nähakse juhtkonna tasemel ette digitaliseerimist, kuid ei plaanita pikemas perspektiivis uute turgude hõivamist ja piiriüleste e-teenuste pakkumist.

Allikas: Tauno Otto "Tööstus 4.0" ("Eesti Masinatööstuse Liit 85")

KUUSAKOSKI

Kuusakoski:

materjalide taaskasutamiseta jätame oma lapsed tulevikuta “Kõige olulisem on, et taaskasutus ja keskkonnasõbralik tegutsemine toimuksid päriselt, mitte paberil. Ainult siis saame rääkida jätkusuutlikkusest ja globaalsete katastroofide vältimisest,” ütleb Eesti suurima ringlusessevõtuteenuse pakkuja AS Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm.

Taaskasutuseks sobivad nii metallist toiduainete konservikarbid ja ehitusjäätmed, vanad sõidukid, rehvid ja pliiakud, elektri- ja elektroonikajäätmed kui ka vanad tootmis- ja tööstusseadmed. “Rohelisest mõtlemisest ja oma jalajäljega arvestamisest on saanud meie ettevõtjate südameasi ning arvestades Kuusakoski enam kui 100-aastast kogemust selles vallas, oleme valmis meie tööstusja tootmisettevõtteid igati aitama ning tõstame meelsasti inimeste teadlikkust taaskasutuse osas,” lisab Viisitamm.

Metallide taaskasutus võtab uute maakide töötlemisest 95% vähem energiat “Uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab ligi 95% sellest energiakulust, mis kulub reaalselt kasutatud metalli ümbertöötlemiseks,” tõdeb Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. “Ja metalle saab väga edukalt aina uuesti kasutada, sest neil ei ole “parim enne” kuupäeva.”

Taaskasutamine vähendab ohtlike jäätmete sattumist loodusesse, mis on eriti suur probleem autoromude ja vanade tööstusseadmete puhul. Igas autos on lisaks kütusele 6–12 liitrit mitmesugu-

seid õlisid ja vedelikke, mis maha valgudes ohustaksid taime- ja loomaliike ning inimeste tervist. Samuti reostavad keskkonda sõidukite kliimaseadmetest omaalgatuslikult gaasi väljalaskmine ning õli, rehvide, plasti ja muude taoliste materjalide loodusesse jätmine või põletamine.

Eesti ainus metalliveski suudab eraldada romusõidukist kõik materjalid liigiti ja AS Kuusakoski suunab need jäätmeliigid vähemalt 95% ulatuses taaskasutusse.

“Arvestades, et musta vanametalli ostuhinnad on kerkinud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele, tasub taaskasutus ka rahaliselt ära ja on just õige aeg sõlmida taaskasutusettevõttega tootmisjääkide kogumise leping. Lisaks saate näidata oma ettevõtte reaalset jätkusuutlikku tegutsemist,” sõnab Kollamaa.

Elektroonikajäätmete ülejäägid on igas majapidamises Uuringute kohaselt on ühes Euroopa majapidamises keskmiselt 72 elektroonikaseadet, millest 11 on katki või kasutusest maas. Mõelge ise, milline hulk taaskasutamata ressurssi! Kuusakoskil on eraldi elektroonikajäätmete käitlemise osakond, kus võetakse kogu elektroonika sisuliselt

algosadeks: eraldi iga kruvi, iga trükiplaat, iga ekraan ning plastid ja metallid vastavalt liigile. Ka arvutite käitlemine toimub vastavalt andmekaitseseadusele ja arvutite mälust ei lasta midagi “rändama”.

“Jaht” patareidele ja küünlaümbristele Kuusakoski läbi aegade kõige edukam kodutarbijate kampaania oli “Küünlaümbriste jaht”, kus lasteaia- ja koolilapsed kogusid teeküünalde alumiiniumümbriseid. Viie aastaga koguti 15 miljonit ümbrist ehk ligi 20 tonni alumiiniumist jäätmeid! Need pressiti kuubikuteks ja sulatati väärtuslikuks alumiiniumvaluks.

Teine oluline “jaht” on patareide kogumine. Patareides leiduvad raskemetallid kogunevad elusorganismidesse ja ohustavad mööda toiduahelat liikudes loomade elu.

Kuusakoski kontsern on metallide kokkuostmisega tegelenud üle 100 aasta.

Kuusakoski on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liige ja omab keskkonnajuhtimise sertifikaati ISO 14001:2015.

Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13 660 või www.kuusakoski.com

33

34

ARVAMUS

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Henri-Kristian Kirsip

Eesti tööstus

ulatub lausa kosmoseni "Kuna ka automatiseerimine ei asenda lõpuni inimest, võiks Eesti tööstuse konkurentsieelis olla tipptasemel teadmised ning tehnoloogiamahukate eritellimuste väga kvaliteetne täitmine," arutleb infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister Andres Sutt.

seproove. Lisaks kaasab Crystalspace neli Eesti ettevõtet kaamerate valmistamiseks – Incap Electronics Estonia toodab vajaliku elektroonika, Insero disainib mehaanika, Radius Machining toodab mehaanika ja Tauria toetab tarkvaraarendusega.

"Kui ma külastasin Rootsis ABB tehast, püüdis mu tähelepanu asjaolu, et kõrge lisandväärtusega eritellimusel valmistatavate keerukate mootorite kokkupanek vajab tipptehnoloogiale lisaks ka käsitööd. Kui see lahendus sobib Rootsile, siis sobib see ka Eesti tootmisettevõtetes," arutleb Sutt ning nendib, et kuna "palju odavat tööjõudu" kunagi Eesti konkurentsieeliseks ei saa, siis võiks kaaluda tööstusmaastikul läbi lüüa väga kvaliteetse käsitööga, mis meistritele ja neid palganud ettevõtetele ka korralikult sisse tooks. "See tee võiks töötada ka siis, kui tootearendus tuleks väljastpoolt Eestit," mõtiskleb minister.

Tööstuse kuvand on muutumas

Andres Sutt

A

ndres Sutt tunnistab, et tema ministriametis oldud aja jooksul pole tal olnud ainsatki kohtumist ettevõtjate või erialaliitudega, kus poleks mainitud probleemina tööjõunappust.

Seni on lahendusena välja toodud peamiselt automatiseerimist ja see on andnud ka häid tulemusi, kuid minister Sutt nendib, et lõpmatuseni ei päästa olukorda ka kõrgem automatiseerituse tase.

"Loomulikult on digitaliseerimine praegu üks osa igast ettevõtlusvaldkon-

nast, ilma selleta on tänapäeval väga keeruline," nendib ta ja lisab, et riik pakub ettevõtjatele digipöörde läbiviimiseks abi läbi erinevate EAS-i meetmete.

Konkurentsieelis tuleb ise luua Hea Eesti tööstusnäitena toob Sutt välja NASA Artemise projekti jaoks valmivad kaamerad, mis telliti Eesti ettevõttest Crystalspace. Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja Krakuliga. Eestlaste Kuule saadetavad kaamerad on osa kosmosetööstusettevõtte Maxar Technologies robotkäest, mis võtab Kuu pinna-

"Eesti tööstus on lõpmata põnev valdkond, kus praktiliselt kogu aeg toimub arenguid ja luuakse väga huvitavaid lahendusi," hindab minister Sutt ning avaldab lootust, et üha enam noori leiab tee sellesse põnevasse maailma. Aeg, mil tööstust sai seostada millegi musta ja igavaga, on ammu läbi.

"Kaasaegne tööstus on tehnoloogiapõhine ja pakub tohutult palju võimalusi," lisab Sutt ning toob näiteks Eestis valmistatud pääste- ja rannavalvelaevad, mille puhul esmalt võiks rääkida võimsast tarkvaraarendusest ning siis lisada, et loomulikult on ka laev ise väga kvaliteetne. Erilisust rõhutab ka Belgiasse eksportimiseks toodetud päästelaeva disain – rooliratta asemel on laeval juhtnupp.

"Pidin tunnistama, et iga noor arvutimängur saaks selle laeva juhtimisega minust paremini hakkama," muigab Sutt ja kiidab Baltic Workboatsi laevameistreid kõrgel tasemel töö eest.

36

Tekst: Eimar Rahumaa Fotod: Shutterstock

TRENDID

LÕHE

eri arengutasemel riikide vahel üha süveneb Trendid tööstuses toovad esiplaanile, et riikide konkurentsis tõuseb võtmefaktoriks haridus.

T

rendid tööstuses toovad esiplaanile, et riikide konkurentsis tõuseb võtmefaktoriks haridus. Maad, kus tehniline eriharidus on suure tähelepanu all, selle kitsakohti pidevalt arutatakse (näiteks Rootsi ja Iisrael), või soodustakse erialaõpet välismaa parimates õppeasutustes kohustusega tagasi pöörduda (Hiina), või on loodud firmade ja riigi koostööl ülihea sisustusega ja õpimoraaliga keskused (Jaapan) –

Selge on, et ettevõtete omanikud ja juhid ei ela vaakumis, vaid nad peavad paratamatult arvestama ka poliitikute meelsusega.

neis kõigis on ja jääb tööstus ühiskonna selgrooks ka edaspidi.

Rahvusvahelise tööjaotuse vastandlikud suunad Viimasel viiel aastal on tekkinud huvitav suundumus: offshore ja backshore on tasakaalustunud. Ära seletatult tähendab see, et maailmastumises on tootmise väljaviimine välismaale, peamiselt siis odavatesse arengumaadesse (offshore), ja nende tagasitoomine – mitte alati emamaale, vaid ka arenenud, seega kallitesse maadesse (backshore) – tasakaalustunud. Milles on asi?

Aga selles, et paljudel juhtudel tootmise arengu huvides, tuleviku huvides

TRENDID

Praegu on olukord lühidalt öeldes järgmine: kümne maa käes on 90% digitootmisest, nende käes on ka 91% sellealastest patentidest.

saab järjest ilmsemaks, et tööjõu odavuse argumenti pisendab: a) tööjõu kvaliteedi kasvav tähtsus, b) kohapealne taristu – teed, energiaga varustatus, sidepidamise uued vahendid, nende kättesaadavus ja levik elanike hulgas, c) turvalisus alates tööstusspionaažist ja lõpetades kuritegevusega ning võrdsusega seaduse ees.

Hiljutised energiakatkestused Hiinas ja 2018. aastal hoogustunud USAHiina konkurentsi ägenemine on Jaapani jt ettevõtted pannud sealt lahkuma.

Sestap on üha enam tekkimas üle maailma klastrid – suured piirkonnad, kuhu on koondatud palju erinevaid tootmisi, seda ka erinevatel põhimõtetel. Hiina näiteks ergutab sihikindlalt säherdust arengut Aafrikas, et vähendada kulutusi näiteks transpordile ja tarneahelate katkemisi. Tavaliselt korraldavad hiinlased seal ka tehnilise väljaõppe.

Klastrite loomine on Hongkongi meedia andmetel pikaajaline protsess, nõuab head planeerimist ja suuri finantsmuskleid ning ajahorisondiks loe-

37

38

TRENDID

takse vähemalt 10 aastat, enne kui nende viljad avanevad täies ilus.

Ent see toimub lainetena. Paljud räägivad ka naljatlemisi moevoolust: korra on moes neoliberalistlikus võtmes offshore, siis – töökohtade taastamise (loe: patriotismi) loosungiga vehkides – ettevõtete toomine kodumaale.

Selge on, et ettevõtete omanikud ja juhid ei ela vaakumis, vaid nad peavad paratamatult arvestama ka poliitikute meelsusega.

Digipööre hõlmab väikest osa maailmast Arvatakse, et lähemal aastakümnel digitootmine laias tähenduses (selle alaliigiks võib lugeda virtuaalset tootmist, sest digipööre hõlmab ka algoritmide ja tagasisidega seadmete ning robotite kasutamist materiaalsete esemete loomisel) muudab inimkonda põhjalikult.

Loetakse, et kaks kolmandikku praegusest tööstusest (70%) pole digitootmisest haaratud. Eriti mahajäänud olevat selles vallas tekstiilitööstus. Praegu on

Hiina professor Pan Jianwei teatas teles, et tema juhitaval grupil on valminud miljon korda kiirem arvuti kui Google’i Sycomore, mis oli senistest kiireim. olukord lühidalt öeldes järgmine: kümne maa käes on 90% digitootmisest, nende käes on ka 91% sellealastest patentidest. Lõhe maailmas selles vallas kahjuks vaid kasvab, mitte ei kahane. Jällegi on palju põhjusi, mille võib kokku võtta eesti rahvatarkusega: oleks piip, teeks suitsu, aga tuld ja tubakat pole. Need kümme maad on (tähtsuse ehk "erikaalu" järjekorras) USA, Jaapan, Saksamaa, Hiina, Taiwan, Prantsusmaa, Šveits, Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Holland. Neile järgneb UNIDO andmetel veel 40 riiki, kel-

le osaks jääb 8%. Olgu toodud viis (jällegi tähtsuse järjekorras): Iisrael, Itaalia, Rootsi, Austria ja Kanada. Ühtekokku on need nn targa tootmise esirinnas, kusjuures tööstusharuti ja valdkonniti nende osakaal varieerub.

USA ja Hiina on keskendunud kvantarvutitele ja robotitehnikale ning biotehnoloogiale ja tehisintellektile. Kõikides nimetatud valdkondades ennustatakse suuri läbimurdeid lähema viie aasta jooksul, kus uuringute rohkus ja sinna paigutatud raha hulk muutub uueks kvaliteediks. Nii näiteks arvatakse, et koroonaviiruse vastu vaktsiini tootmine toob lähemal ajal kaasa ka ravimi vähihaiguste raviks.

Arvatakse, et lähema viie aasta jooksul saab tööstus enda käsutusse tavamõistusele uskumatult kiired kvantarvutid. Hiina professor Pan Jianwei teatas teles, et tema juhitaval grupil on valminud miljon korda kiirem arvuti kui Google’i Sycomore, mis oli senistest kiireim. Ent see polevat piir. Lähema viie aasta jooksul saavat töökorda (!) valgusfootonitel

TRENDID

töötav raal, mis on tavalisest sõna otseses mõttes mustmiljon korda kiirem (üks 23 nulliga). Mida säherdune areng kaasa toob, on võimatu täpselt ennustada. Selge olevat naljatlemisi vaid üks – kõik senised turvakoodid muutuvad ajalooks.

Teaduse ja tööstuse sümbioos Eelnevast saab aimu teaduse ja tööstuse seoste ning koostöö tähtsusest. Sellest on kujunemas üks tähtsamaid trende.

See seletab ka asjaolu, miks on kujunenud välja juhtriikide grupp. Neis kõigis on ülikoolide ja teaduskeskuste baasil tekkinud riikide toel uut liiki sümbioos, kus inimesed ja ideed liiguvad teistest riikidest hõlpsamini ning muutuvad kiiremini kui mujal uuteks toodeteks. Tuletagem meelde, et nii Apple, Google, Amazon kui ka Facebook loodi USA-s.

Riik hoolitseb raamtingimuste eest, selle eest, et barjäärid teaduse ja tootmise vahel oleksid võimalikult väikesed. Sellest ei piisavat, kirjutab aga Jaapani ajaleht Nikkei Asia, vaid need tuleb likvideerida!

Seda nõudvat konkurents, see olevat uus

Nikkei Global Management Forumil esinejate arvates tuleb ettevõtetes töötajaid igati ergutada, et nad alustaksid oma firmadega. trend tööstuses ja teaduses. Novembri algul (8.11–10.11) toimus esinduslik kolmas Nikkei Global Management Forum, kus seda trendi arutati. Jaapani hiidude juhid leidsid, et tööstus on riigi arengu selgroog, ent tuleb luua raamtingimused, kus "teaduse ja tootmise sümbioos on senisest kergemini võimalik". Säherdune sümbioos koos digitehnoloogiaga tähendab Google’i Jaapani presidendi Shinji Okuyama sõnul kulutuste vähendamist ühiskonnas 600 miljardi dollari

võrra aastaks 2030. See aga saavat juhtuda, kui saadakse üle "kapitalismi pudelikaeltest". Üheks selliseks olevat jaapanlaste vähene huvi luua uusi ettevõtteid.

Foorumil esinejate arvates tuleb ettevõtetes töötajaid igati ergutada, et nad alustaksid oma firmadega. Luua ettevõtluse ja teaduse sümbioosiks sihtotstarbelisi fonde, kaasata altruistlikke kaugelenägevaid heategevusele orienteeritud rahastajaid. See kõik nõudvat igapäevast selgitustööd, et võimalikult lai seltskond mõistaks, kui keeruline ja raske on nüüdisajal ühendada visioon ja ettevõtlusvõimekus meeskonnavaimuga teaduse eesliinil ning leida sellele kõigele rahastus. Kui seda ei suudeta, minetavat Jaapan oma senise koha, sest Hiina hingavat kuklasse oma suurte riiklike abiprogrammide ja järjest paisuva siseturuga.

Hargmaised hiiud koos tütardega loovad omi uurimiskeskusi, mistõttu teisenevat ka fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste seosed ning hägustuvat nende omavahelised piirid suhetes tööstustega.

39

Tekst: Tanel Saarmann

TÖÖJÕUD

Tööjõukriis tööstuses on suur, vaja üle tuhande töötaja.

Liidud loodavad kvootide kaotamisele

Foto: Reene Altrov

Töötajaid on hädasti juurde vaja. Kas kvootidest tuleks loobuda?

Eesti Tööstus küsis tööstusvaldkonna liitudelt, mida peaks tegema, et tööjõuprobleemi lahendada. Ühine sõnum on – kvoot tuleks heita ajaloo prügikasti. Õpilaste tase matemaatikas on aga oluliselt langenud.

E

esti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et inseneride ja oskustööliste puudus on tööstuse arengus piiravaks faktoriks olnud tõsine probleem juba aastaid. Kutsekoja OSKA uuringu kohaselt jääb töötlevas tööstuses puudu 2/3 inseneridest ja samal ajal on kõrghariduses oluliselt vähenenud vastuvõetute hulk tehnikaaladele. Samuti tootmise ja töötlemise õppekavarühmadesse, mis on töötleva tööstuse spetsialistide koolitamiseks kriitilise tähtsusega.

Mait Palts

Foto: Priit Simson

"Näiteks kõrgkoolide lõpetajad täidavad vaid kolmandiku töötleva tööstuse juhtide ja spetsialistide vajadusest. Tehnika, tootmise ja ehituse õppesuuna sisseastujate arv on viie aasta jooksul langenud veerandi võrra. Ehk noori lõpetajaid on töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks liiga vähe," maalib Palts pildi.

Paltsi sõnul üritavad ettevõtjad tekkinud olukorraga toime tulla, kuid nüüdseks on ka näiteid sellest, et toimetulemine tähendab otseselt tootmise viimist mõnda teise riiki. Toimetulemiseks on kasutatud lühiajalist tööjõudu, kuid selle miinus on see, et õpetad inimese välja ja siis peab ta juba ka riigist lahkuma.

Aina rohkem vaadatakse automatiseerimise kui võimaliku pääsetee poole, kuid see peab end ära tasuma ja meil peavad olemas olema ka vastavad spetsialistid, kes masinaid tööl oskavad hoida.

"Seega ühtepidi on tegu lahenduse-

41

42

TÖÖJÕUD

Elektritööstuse valdkonnas on läinud väga põnevaks. Tegeletakse tulevikuga.

ga, kuid teisel pool on vastas jätkuvalt inseneride puudus. Paljud on võtnud kätte ja hakanud ka ise erinevaid täiendõppeprogramme läbi viima, et inimesi välja koolitada," teab Palts.

Tema meelest on kõige kiirem lahendus välistööjõu regulatsiooni muutmine, et saaks kvalifitseeritud tööjõudu kvoodiväliselt tööle võtta. Minimaalselt võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka või kes töötavad usaldusväärse tööandja juures ja kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus (nt insenerid).

"Ka lühiajalise töötamise registreerimise alusel töötamise võimalust tuleks oluliselt pikendada. Samal ajal peame aga tegelema ka haridusteemadega, et tagada pikemaajaline jätkusuutlikkus ja kompetentsid ka kohapeal," räägib Palts.

Reaalainete tase on kukkunud Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare toob välja, et iga-aastane vajadus elektriinseneride järelkasvu osas on ca 350–400 töötajat. Kuigi keskmine töötasu on sektoris üks kõrgemaid Eestis, siis põhiprobleemiks on uute noorte inseneride juurdekasv ja olemas-

olevate inseneride tööturult lahkumine kõrge vanuse tõttu.

"Kindlasti annab tunda ülikooli astujate nõrgemapoolne reaalainete tase, mis on tingitud ebaõnnestunud laia ja kitsa matemaatika rakendamisest ning reaalainete õpetajate ja kvaliteetse õppemetoodika puudumisest. Kindlasti tuleb ära märkida ka tehnika huvihariduse madal osakaal," nendib Vare.

"Kindlasti annab tunda ülikooli astujate nõrgemapoolne reaalainete tase,” ütleb Tõnis Vare.

Samuti toob ta välja, et on ilmne tööjõuvajadus oskustööliste ehk kvalifitseeritud tööjõu järele, kuid siin on valdkond tihedas koostöös kutseharidussüsteemiga saavutanud tulemusi, panustades ise tööstusena vajalike õppekavade väljatöötamisse ja kutseõppurite praktika korraldamisse. "Märkima peab, et pikka aega on elektritööstus ise koolitanud välja tööjõuturul vajalikke võrguelektrikuid ja kasutanud aktiivselt töökohapõ-

Foto: Priit Simson

hise õppe võimalusi sektori olemasoleva tööjõu kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks," ütleb Vare.

Vare lisab, et elektritööstus on ajalooliselt sunnitud tegutsema agiilses ja poliitiliselt muutuvas ärikeskkonnas ning on seetõttu hästi kohanenud ja suutnud reageerida ennetavalt tööjõuvajaduse arengutele, kas seda ise ette valmistades või toetades haridussüsteemi tema tegevuses. Heaks näiteks on, et energeetikas on tööstusdoktorantuuri rakendatud juba väga pikka aega ning teadus- ja arendustegevus on olnud koostöös teadusasutustega pidev protsess.

"Samas peame kindlasti arutlema Eesti haridussüsteemi ja TA-valdkonna probleemide ja muutuste vajaduste üle, sest sektori enda jätkuv suur finantsiline panustamine ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Teatud hetkedel, kui kiidetakse uusi algatusi hariduse vallas, on meil sektoris déjà vu tunne, sest energeetikas oleme seda teinud aastaid, kui mitte kümneid, aga erinevus seisneb selles, et oleme seda teinud teadlikult elektritööstuse pikaajalist konkurentsivõimet silmas pidades, mitte lihtsalt sära ja kiituse nimel," tõdeb Vare.

Tööstus ise on praegu põnevam kui

TÖÖJÕUD

eales varem ja kiires muutumises ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti rakendamine probleemide lahendamises ja erinevate süsteemide integreerimises on sektoris tavapärane. Targad (elektri)võrgud, linnad ja majad, isesõitvad ja isejuhtivad elektrilised sõiduvahendid, masinõppe kasutamine, uute salvestustehnoloogiate ja virtuaalreaalsuse rakendamine ja palju muud põnevat on elektritööstuses igapäevaselt kasutusel ja aitavad kaasa tulevikulahenduste leidmisel.

Puitmajasektor saaks kasvada miljardini Eesti Puitmajaliidu juht Annika Kibus ütleb, et tööjõupuudus on neilgi äärmiselt terav teema, seda aga eriti ette vaadates.

On ka neid, kes võtaksid kohe täna poolsada töötajat juurde, ja neid, kellel oleks vaja juurde saada 5–10%.

"Oleme arvestanud, et kui sektor samas kasvutempos jätkab (15% aastas – toim), siis kahe aasta pärast on meil puudu 180 inseneri ja 675 töölist. Kuid seoses rohepöördega ja eksporditurgude kasvuga oleks sektoril võimalus kasvada 2025. aastaks ka kaks korda ehk 500 miljonilt eurolt ühele miljardile. See aga tähendaks 2000 töölise ja 500 inseneri lisandumist sektorisse.

Kibuse sõnul on palju juttu olnud kvootide ja piirangute leevendamisest välistööjõule, kuid see on lühiajaline lahendus, mis pikas plaanis ei ole jät-

kusuutlik. Nad usuvad liidus, et alustada tuleb juba üldhariduskoolidest, kus matemaatika ja reaalained peaksid olema esikohal. Aina rohkem peaks päris elu ja tööelu teemasid kajastuma kooli õppeprogrammides – lisaained, tööstuste tutvustused jne. Ehitus, tootmine jt tööstused peaksid muutuma õppurile atraktiivseks valikuks, mis toob kopsaka leiva lauale ning pakub eneseteostusvõimalust.

Kui mingil hetkel jääb võimekusest puudu, leitakse eestlaste asemel teised tegijad.

"Ettevõtjaid tuleks aina rohkem kaasata haridusprogrammide väljatöötamisse ja kaasajastamisse, olgu see kutsekooli või kõrgkooli tasandil. Riik võiks toetada suuremalt ka erinevaid täiendõppevorme, nt ka töökohapõhist õpet."

Siin on ka suur roll ettevõtjatel ja nende initsiatiivil, mida riik omakorda võiks võimendada – nii on ka näiteks puitmajasektori ettevõtted seljad kokku pannud ja plaanimas sektoriülest haridusvaldkonna edendamise projekti.

"Loodame, et ka riik tuleb toetama. Sellised investeeringud jõuavad riigile mak-

Puitmajasid tootvatel ettevõtetel on kahe aasta pärast puudu 180 inseneri ja 675 töölist.

sutuluna kindlasti tagasi, eriti kui noored jäävad Eestisse, mitte ei lähe mujale õppima ja seejärel ka töötama," ütleb Kibus.

Eesti puitmajasektor on olnud Euroopa puitmajatootjate seas üks edulugusid, kuid praeguse rohepöörde valguses on ka siin teatud ohud. Kui neile ei tule piisavalt abikäsi juurde, võivad nad suuremast kasvust ja sealtkaudu ka Eesti suuremast majandusvõimekusest ilma jääda. Nimelt soosib praegune rohepööre puitehitust ning hüppeliselt on kasvanud nõudlus täiendavate inseneride ja ka tööliste järele – kui mingil hetkel jääb võimekusest puudu, leitakse eestlaste asemel teised tegijad.

"Neid, kes vesistavad suud, on palju, aga meie eeliseks on meie tugev inseneeria ja kogemus, aga ka teised kasvavad ja õpivad. Me peame suutma olla teistest sammu võrra ees ja kasvama praegu, kui on õige aeg. See tähendab ka väga suurte lisainvesteeringute tegemist. Vastasel juhul süüakse meie ettevõtted turgudelt välja või need hääbuvad, kui töökäsi ei jagu," toob Kibus välja.

Masinatööstused vajavad paindlikkust Eesti Masinatööstuse Liidu juht Triin Ploompuu ütleb, et kui nad tegid kiire korje Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeskonnas, siis selgus, et 27 organisatsioonil oli kohe valmisolek 150 töötaja värbami-

Foto: Aldo Luud, Õhtuleht

43

44

TÖÖJÕUD

seks. Väga hea tagasiside saavat ennekõike tööjõurendiga seotud ettevõtetelt, kellel on pikad ootejärjekorrad keevitajatele, CNC-pingi operaatoritele jne. "Ilmselt ka ükski hea insener ei tohiks täna käed rüpes istuda, sest ettevõtted laienevad ja otsitakse mehaanikainsenere, tootearendust ja tootmist tundvaid eksperte," ütleb Ploompuu.

Ploompuu sõnul on kvoot ajast ja arust, tööränne reguleerib end vastavalt vajadusele ise. Kui projektid ja hanked on tehtud, lõppeb tööleping ja asutakse kas järgmistesse ettevõtetesse projekte teostama või minnakse oma kodukohta tagasi. Haridus vajab põhjalikke reforme, mis tõstaks au sisse tehnikavaldkonna oskustööjõu ja kutseõppe ning inseneeria erialad kõrghariduse tasemel. Ka tuleb soodustada reaalteaduste õppimist kõikides haridustasemetes ja STEM-õpe (science, technology, engineering, mathematics) tuleb viia põhikooli õppekavadesse.

"Masina- ja metallitööstuses on palju väikseid ja keskmisi ettevõtteid, kellele on oluline tööjõu paindlik kättesaadavus. Paljude Eesti ekspordi edulugude taga on ettevõtted, kes kasutavad renditööjõudu. Kui need ettevõtted ei saa mingil põhjusel Eestis enam toota, siis nad viivad oma tootmise siit minema või panevad uksed kinni. Eesti kaotab oma ekspordis või maksulaekumistes. Kindlasti on võimalik automatiseerida, digitaliseerida või robotiseerida, kuid need on pikemaajalised arendusprojektid, mis eeldavad investeeringuid ja ikkagi väga nutikaid spetsialiste. Ei tasu ka ära unustada, et tänaseks on tõusnud kõikide tootmissisendite hinnad – elektrienergia, kütused jm," räägib Ploompuu.

Mait Palts toob välja, et kui teemaga üldse ei tegele, on iseenesest lihtne, tööstused, kes soovivad ellu jääda või otsivad investeerimisvõimalusi, seda siin ei tee. Selliseks näiteks on BLR, kes otsustas oma ujuvdoki 100 miljoni suuruse investeeringu teha Leetu. Ekspordi tulud ja kaotatud töökohad on kindlasti murekoht ning seda mitte ainult tootmises, sest hinnanguliselt loob üks töötaja tööstuses minimaalselt kaks töökohta teistes sektorites. Kindlasti tuleb siin vaadata ka seda, et kui ei ole tööstust, siis võib suureneda veelgi noorte hulk, kes ei vali inseneri või oskustöölise elukutset.

TÖÖPAKKUMISTE ARV KASVAS HÜPPELISELT CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt ütleb, et tööstussektoris ületas pakutavate ametikohtade arv 2019. aasta taseme juba 2021. aasta märtsikuus, kuid tõeline värbamisralli sai alguse augustis, kui tööpakkumiste arv tegi rekordi. Nimelt avaldasid tööandjad tööstusvaldkonnas augustikuus 52% rohkem tööpakkumisi kui 2019. aastal samal ajal. 2020. aastaga võrreldes kerkisid tööpakkumiste arvud koguni 81%.

Auväärt toob välja, et Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööandjate uuringu esmastest tulemustest peegeldub, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata. Tööstussektoris tegutsevatest tööandjatest on tervelt 87% uuringus välja toonud, et nad plaanivad lähikuudel võtta tööle uusi töötajaid.

"Seega on tööjõuvajadus tööstuses praegu suurem kui kaks aastat tagasi, samal ajal kui lisatööjõudu vajas 74% tööandjatest. Uusi töökohti kavatseb lähikuudel luua 39% tööstussektori tööandjatest," ütleb Auväärt.

Hetkel leidub CVKeskus.ee tööportaalis rohkem kui 850 tööstusvaldkonna tööpakkumist. Viimastel kuudel on tööandjad selles valdkonnas enim otsinud tootmistöölisi, tõstukijuhte, masinaoperaatoreid, keevitajaid ja ka laotöötajaid.

"Kõige rohkem on töövõtjate tähelepanu köitnud tööpakkumised, kus pakutav palk on avalikult välja toodud – avaliku palgapakkumisega tööpakkumised on suutnud meelitada kandideerima ka rohkem kui sada inimest tööstussektori ametikohale," toob Auväärt välja.

Ka Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringust peegeldub, et tööstussektoris töötavatele inimestele on konkurentsivõimeline töötasu tööandjat valides kõige olulisem tegur. Lisaks jääb teiste valdkondadega võrreldes silma, et tööstussektoris töötavatele inimestele on olulisem võimalus teenida hea töö eest lisatasu ja organisatsiooni poolt pakutavate lisahüvede ning soodustuste valik.

Töötajaid otsitakse tikutulega taga.

Foto: Karin Kaljuläte

46

TÖÖSTUSPARGID

Tekst: Anne-Mari Alver Fotod: Shutterstock

Tööstusaladel

leidub sobivaid võimalusi kõigile ettevõtjatele Eestimaa eri piirkondades on tööstuslikuks tootmiseks erinevaid võimalusi, kuid lootusetut kanti Eestist tänapäeval enam ei leia.

V

aatamata sellele, et riigi eri piirkondades on tööstuslikuks ettevõtluseks palju erinevaid võimalusi, kõigub erinevate piirkondade atraktiivsus siiski päris kõvasti. Rahandusministeeriumi tellimusel on koostatud Eesti tööstusalade analüüs, mis jagas Eesti maakonnad tööstuse arengueelduste alusel kolmeks: kõrgeima reitingu ehk A sai Harjumaa, talle järgnevad Tartu-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Lääne-Virumaa ning neile omakorda ülejäänud väiksemad maakonnad, sh Kagu-Eesti (Põlva, Valga- ja Võrumaa).

Tallinn kui pealinn maakondade arvestusse ei kuulunud, kuid loomulikult on Tallinnas ja eriti selle lähiümbruses tootmiseks ja logistikaks suurepärased võimalused.

Tallinna Sadam võlub heade logistiliste võimalustega "Tallinna Sadama tööstuspargid asuvad transpordivõrgu ja kaubateede sõlmpunktides ning neile on väga hea ligipääs nii mere-, raudtee- kui ka maanteetranspordiga," selgitab kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

"Muuga Tööstuspark on väga lähe-

dal Peterburi maanteele ja sealt omakorda saab Tallinna ringtee kaudu mugavalt sõita kõigile teistele suurtele maanteedele. Väga hea on ka raudteeühendus, sadamas on Eesti Raudtee kaubajaam, kust transpordikoridor viib nii Venemaale kui ka kaugemale ida poole.

Sama hästi või veelgi paremini on teed avatud läänesuunal kauplejatele.

Euroopa Liit soodustab merevedude ja raudteetranspordi eelisarendamist võrreldes teiste transpordiliikidega ning Rail Balticu multimodaalne kaubaterminal on samuti planeeritud just Muugale," selgitab ta.

Muuga sadamast viivad konteinerlaevade regulaarliinid praktiliselt kõigisse Euroopa kaubasadamatesse, veeremiehk ro-ro-liin ühendab Muugat Soome suurima kaubasadama – Vuosaari sadamaga.

TÖÖSTUSPARGID

"Muuga Tööstuspark asub vabatsoonis. Seega on tööstuspargis tegutseval ettevõttel võimalik tuua kaupu või toormeid väljastpoolt Euroopa Liitu, hoida neid piiramatu aja tööstuspargi territooriumil ja samuti lisada toodule enne edasimüümist lisaväärtust, näiteks kaup ümber laadida, pakendada või ümber töödelda ning sellest ka midagi toota. Kui edasimüük toimub Euroopa Liidu piiridest väljapoole, ei kaasne ka kohustust tasuda impordimaksusid, sh käibemaksu," räägib Arro.

Ta toob ka välja, et Paldiski tööstusalade konkurentsieelisteks on tulevikus lokaalsel taastuvenergia tootmisel põhinev soodne elektrihind, tsoneerimisel ja sujuval planeerimisprotsessil põhinev sobivate arendusalade rohkus, arenenud sadamainfrastruktuur koos paljude regulaarliinidega peamistesse ekspordiriikidesse ning tööstustele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu 50 km raadiuses.

Ida-Virumaa jõuliseks plussiks saavad ettevõtlustoetused Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides.

"Kui on vaja tootmisvõimalusi suu-

rendada, siis on mõistlik vaadata IdaVirumaa poole," soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ning põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ja vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.

80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks.

Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris.

Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. "Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale too-

mise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust," märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmisega suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest.

Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat.

Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur.

Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis.

Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga.

Mulgimaa areneb ka tööstuse suunal Vähese kliendihuvi pärast ei pea muretsema ka väljaspool Tallinna. Põhja-Sakala valda arendatavasse Suure-Jaani tööstusparki soetas esimeste seas hoonestusõiguse Eesti ehituspoodide kett Espak, kes kavatseb seal ehitusmaterjalide kaupluse avada 2022. aasta kevadel.

47

TÖÖSTUSPARGID

Suure-Jaani tööstuspargi oluliseks eeliseks on logistiliselt hea asukoht ning tihe ühendus keskuste ja elamupiirkondadega. Maakonnakeskusesse Viljandisse 24 km, Pärnusse 80 km, Tartusse 100 km, Tallinna 140 km. Asukoha teevad logistiliselt heaks ka uuremate maanteede vahetu lähedus, hea transpordiühendus, linnalähedus ja heas korras tugiteede võrgustik.

Plusside hulgas on kindlasti ka kohalikud kutseõppeasutused – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Viljandi Kutseõppekeskuse baasil on ettevõtetel hea potentsiaal leida kvalifitseeritud tööjõudu.

Põhja-Sakalas on tööstuspiirkonna arendamine kohaliku omavalitsuse prioriteetide hulgas. Suure-Jaani Tööstusparki arendava Põhja-Sakala vallavalitsuse arendusjuht Erki Heinaste ütleb, et tööstusparki on oodatud kõik ettevõtted. Tootmis- ja ärimaa krunte pakutakse suurusvahemikus 5000–9000 ruutmeetrit ning kruntidel on liitmise võimalus. Kruntidel on vee ja kanalisatsiooni, elektri ning interneti liitumisvalmidused. Küttesüsteem tuleb lahendada lokaalselt. Tööstusalal on kehtiv detailplaneering. Ettevõtetele on tagatud vallavalitsuse poolne kiire ja korrektne asjaajamine, tegevuslubade andmine ja igakülgne infovahetus.

Põhjendusena, miks tegutseda tööstuspargis, toob Heinaste välja, et esiteks jääb tööstuspargis ettevõte rohkem silma. Teiseks on pandeemiaaegadel väiksemad kohad turvalisemad ja kolmandaks on tööstusalad hea võimalus ettevõtte tegevust ilma liialt suurte lisain-

vesteeringuteta laiendada. "Kui praegune tootmine on jäänud väikseks või on soov laieneda, siis vajaliku infrastruktuuriga tööstusalal saab uue hoone kindlasti rutem ja väiksemate kuludega püsti," arutleb ta.

Võrumaal on tugev puidutööstus Rahandusministeeriumi tööstusalade analüüsist ilmneb, et Kagu-Eesti külgetõmbevõime (geograafiline asend, transporditaristu, tööjõu kättesaadavus ja industriaalne taust) kõrget lisandväärtust loovate tööstusettevõtete piirkonda meelitamiseks on kesine. Samas on tööstusalade arendamine aastaid olnud üheks avaliku sektori tegevussuunaks kõigis kolmes Kagu-Eesti maakonnas.

Kagu-Eesti on hea kant piiriüleseks äritegemiseks.

Tööjõu vaates moodustavad kolm Kagu-Eesti maakonda kogu Eesti tööjõust umbes 6% (kokku u 32 000 töötajat). Töötlevas tööstuses töötajaid on piirkonnas veidi enam kui 6000 inimest (u 20% töötajatest). Töötlevas tööstuses töötajate osakaal on võrreldes Eesti keskmisega (umbes 15%) suurem, samas tuleb vahe eelkõige sellest, et Harjumaal on teenindav sektor proportsionaalselt suurem. Kagu-Eesti kuulub nende piirkondade hulka, kus nii elanike kui ka töötajate arv näitab lähimal kümnendil pigem vähenemistendentsi.

Kokku kaardistati rahandusministeeriumi uuringu raames 31 tööstusala, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Neist 6 Põlvamaal, 10 Valgamaal ja 15 Võru maakonnas.

Töötleva tööstuse harude vaates eristub maakondadest Võru maakond, kus puidutöötlemise ja puittoodete tootmise osatähtsus on u 60% (suurim Eestis).

Koos mööblitootmisega on sektori osakaal kogu maakonna töötleva tööstuse müügitulust u 70%. Ka Põlva- ja Valgamaal annab puidutöötlemine koos mööblitootmisega töötleva tööstuse müügitulust kokku enam kui poole (u 55%). Puidu- ja mööblivaldkond koos toiduainetetööstusega annavad kõigis Kagu-Eesti maakondades töötleva tööstuse müügitulust kolm neljandikku või enam, Põlvamaal on selle hulka arvestatud ka paberija paberitoodete tootmine.

Eesti keskmisega võrreldes on tegemist piirkonnaga, kus teenindussektori osakaal on ligikaudu 10% võrra väiksem (vastavalt 68% ja 58%) ja põllumajandussektori oma sama suurusjärgu võrra suurem (vastavalt 3% ja 12%). Tööstus jääb Eesti keskmisega samasse suurusjärku, s.o 29% piirimaile.

Kagu-Eestil on ka mitmeid eeliseid Siiski pole Kagu-Eesti olukord uuringut läbi viinud Mihkel Laane ja Jaan Urbi hinnangul väga kehv – piirkonnal on ka eeliseid. Üheks selliseks on näiteks piiriäärne asukoht – Kagu-Eesti piirneb lõunast Läti Vabariigi ja idast Vene Föderatsiooniga ning sobib seetõttu piiriüleseks

49

50

TÖÖSTUSPARGID

äriks. Regiooni läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid.

Piirkonnas tegutsevad tugev puidutööstuse ja mööblitootmise sektor ning edukad toiduainete ja metallitöötlejad – Kagu-Eestis on kümneid keskmise suurusega puidutööstuse ja mööblitootmise ettevõtteid, kelle toodangust arvestatav osa läheb ekspordiks ning kes annavad suurema osa töötleva tööstuse müügitulust. Kokku on piirkonnas enam kui 6000 töötlevas tööstuses töötajat.

Väheoluline pole ka kohalike kutseõppeasutuste hea tase ja valmidus lisaks noorte spetsialistide õpetamisele korraldada ka ettevõtete sisekoolitusi. Piirkonnas on kolm kutseõppeasutust kokku ligi 2000 õpilasega (Võrumaa Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Räpina Aianduskool). Võrumaa Kutsehariduskeskuse juures tegutseb puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kõigi maakondades tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kes pakuvad tuge nii alustavatele kui ka tegutsevatele ettevõtetele.

Kindlasti kuuluvad piirkonna väärtuste hulka ka ilus loodus- ja elukeskkond ning tugev kohalik identiteet koos vajalike esmatasandi teenuste ja kultuurilise mitmekesisusega moodustavad soodsa pinnase uutele tulijatele.

VALIK KOHALIKE OMAVALITSUSTE HÄID PRAKTIKAID ETTEVÕTLUSMAASTIKUL Pärnu linn – tugev maakonna- ja regionaalkeskus, territooriumil tihe- ja hajaasustus, osavallad; lai valik ettevõtlusmeetmeid, innovatsioonialane koostöö Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga, tööstusala, inkubaatori ja kompetentsikeskuse toetamine, osalemine turismiklastris, Rail Balticu arengud, KOV-i koostöö ettevõtjatega.

Rae vald – atraktiivne investeerimispiirkond Tallinna linnastus, logistiliselt hea asukoht, valglinnastumisala: valla tihe planeerimis- ja ehitustegevus koostöös arendajatega, äri- ja tootmisalad, uusarendused, koostöö ettevõtjatega, noortes ettevõtlikkuse arendamine.

Rõuge vald – maaline kohalik omavalitsus mitme väikese kohaliku keskusega, hajaasustus, piiriala Läti Vabariigiga, atraktiivne külastuse sihtkoht ja talispordikeskus, kohalikel ressurssidel põhinev väikeettevõtlus, ettevõtjate kaasamine valla juhtimisse, kohalike ettevõtjate toetamine ja tunnustamine, ettevõtjate koostöövõrgustik.

Viljandi linn – tugev maakonnakeskus, kutsekool, tööstusalade ja kompetentsikeskuse arendamine, omavalitsuse ettevõtluse suunalised initsiatiivid ja ettevõtjate toetamine, üüripindade rentimine, ettevõtete koostöövõrgustikes osalemine, ettevõtjate tunnustamine.

Väike-Maarja vald – maaline hajaasustuspiirkond, ettevõtluse toetamine, ettevõtluspiirkonnad, ettevõtjate toetamine ja tunnustamine, osalemine Leaderi tegevustes.

Allikas: Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest. OÜ Geomeedia 2020

SOOVID TOOTMISPROTSESS Võrreldes käsitsi töötlemisega pakuvad CNC-tööpingid suurt valikut eeliseid. Automatiseeritud tehnoloogia abil on võimalik toota minimaalse sekkumise ning suure kordavuse ja paindlikkusega, võimaldades tootjatel parandada täpsust, kvaliteeti, tootlikkust ja kuluefektiivsust.

CNC-tehnoloogia on töötleva tööstuse täielikult ümber kujundanud, kuna üha rohkem tööstusharusid on otsustanud uuendada ärimudeleid, et kiirendada osade ja prototüüpide tootmist.

Deliverse toob teieni laia valiku erinevaid CNC-tööpinke erinevate tootmiste tarbeks.

Meie tööpingid tulevad teile võtmed-kätte-paketina, mis hõlmab endas nii tarnet, paigaldust/seadistamist kui ka põhjalikku koolitust tööpingi käsitlemiseks. „Üha enam ettevõtteid läheb üle CNC-tööpinkidele, kuna see on olenemata vaatenurgast oluliselt soodsam ja kindlam.

CNC-tööpink nii lihtsalt ei haigestu ning kui see peaks juhtuma, on meie tohtrid samal päeval asjaga tegelemas.“ – Deliverse Solutions OÜ juht Ermo Uibu •

CNC-freespingid

•

CO2-laserpingid

•

Fiiberlaserid

•

CNC-plasmalõikurid

•

Muud tööpingid (ka tootmisliinid)

Tänapäevases tootmismaailmas on pidev vajadus tehnoloogia järele, et pidada sammu suureneva mahuga.

www.deliverse.ee info@deliverse.ee | tel 522 4750 DeliverseSolutions

Deliverse Design pakub teile CO2-laserlõikust ja graveerimisteenust Tõrvas.

Graveerimine, markeerimine, laserlõikus, prototüübid jpm

52

SISUTURUNDUS

MerXu kauplemisplatvorm

avab Eesti ettevõtetele uue ekspordivõimaluse üle Euroopa Uutele turgudele sisenemine on kulukas ja aeganõudev, mistõttu on ettevõtjatele teretulnud iga võimalus oma toodangut potentsiaalsetele klientidele esitleda. Rahvusvahelise äri edendamiseks loodud kauplemisplatvorm merxu.com ühendab endas mõlemad pooled – nii ostukui ka müügivõimalused – ja seda nüüdseks juba ligi kümne Euroopa riigi vahel, kusjuures järgmiseks liitujaks on võimalusterikas Saksamaa turg.

“M

erXu on loodud kõigile ettevõtjatele, olgu tegemist suure kontserni või väikese ühemehefirmaga. Tegemist ei ole lihtsalt järjekordse passiivse ostu-müügi leheküljega, vaid pärast liitumist võtab

võtjad saaksid uuest platvormist maksimumi võtta,” ütleb MerXu Eesti tegevjuht Kaido Raja. “Soovime tuua ettevõtjatele sisuliselt rahvusvahelise äri võimalused otse arvutisse või nutitelefoni.”

Mõte luua rahvusvaheline ostu-müügiplatvorm tekkis 2019. aasta septembris tippjuhtidel, kes tahtsid teha ära midagi uut ja globaalset. Järgnes põhjalik eeltöö, ideede genereerimine ja platvormi arendamine. Platvorm lansseeriti 2020. aasta novembris ja seda toetavad mitmed rahvusvahelised investorid. Praegu töötab MerXus juba üle 60 inimese ja ettevõtte eesmärk on laieneda võimalikult paljudele turgudele. Hetkel tegutsetakse Eestis, Leedus, Tšehhis, Poolas, Slovakkias, Rumeenias ja Ungaris ning kohe on avanemas Saksamaa ja Läti turud.

“Eraisikult eraisikutele ja ühe riigi põhiselt on loodud palju ägedaid lahendusi, aga ettevõttelt ettevõttele on rahvusvahelise platvormi ehitamine märksa keerukam, näiteks peab tegelema ettevõtete taustakontrolli ning erinevate seaduste ja nõuetega. Vastupidiselt arusaamadele ei ole Euroopa sugugi ühtne turg, vaid sisuliselt igal riigil on omad nõuded,” räägib Raja. “Lisaks on eelarvamused – näiteks paljud Eesti ettevõtted kardavad müüa Poola, arvates, et sealsed kaubad on nii odavad, et nad ei suuda seal läbi lüüa. Meie võime kinnitada, et Eesti tooted suudavad turgu võita nii Poolas kui ka Tšehhis!”

Miks MerXu on parem kui teised “ostan-müün-vahetan”platvormid? meie teenindaja uue kliendiga ühendust ja uurib personaalselt tema eesmärke ja plaane ning tutvustab MerXu võimalusi.

Hoiame igal võimalusel oma kliendi kätt, et aidata tal paremini eesmärke saavutada, näiteks aitame tootekatalooge üles laadida. Äri tehakse siiski inimeste vahel ja meie jaoks on oluline, et liitunud ette-

Raja sõnul on neid põhjuseid palju. “Esiteks oleme keskendunud ettevõtjatele, teiseks teeme midagi tervele Euroopale – jah, hetkel oleme limiteeritud turgudel, aga käib pidev laienemine, et olla iga kliendi jaoks olemas ja pakkuda talle teenust tema emakeeles. Väga palju potentsiaali pakkuv on kohe avanev Saksa-

SISUTURUNDUS

maa turg, mis on Euroopa suurim ühe riigi sisene turg. Eesti tootmisettevõtetele on see suurepärane võimalus müüa Saksamaal oma tooteid kontorit avamata ja ilma müügimeheta.”

Teiseks on enamik müügiplatvorme spetsialiseerunud ühele-kahele konkreetsele valdkonnale, kuid MerXus on kaubad selekteeritud kümnesse kategooriasse, näiteks keemia, ehitus, elektrotehnika, sanitaartehnika, masinad, ohutus, tööriistad professionaalidele.

MerXu tegeleb süvitsi sellega, et toodete kategooriapuu oleks loogiline ja lihtsalt kasutatav.

Eeliseid on veel palju. Näiteks registreeritakse MerXus nii ostjad kui ka müüjad, et tagada maksimaalselt turvaline ärikeskkond, kus teisel pool ekraani on alati kontrollitud taustaga partner.

Kriteeriumid liitumisel on ranged, näiteks jälgitakse, et ettevõtte krediidiajalugu oleks korras ja puuduksid võlad.

Kliendid hindavad kõrgelt suhtlusakent ehk messenger’i, kus ostja ja müüa saavad mugavalt omavahel suhelda, alustada ja lõpetada tehinguid, rääkida läbi kõik tehingut puudutava, näiteks hinna, koguse, tarne, kvaliteedi vms osas, samuti laadida üles dokumente. Suhtlusaken on varustatud automaattõlkega, mis tähendab, et eestlane kirjutab oma küsimuse tšehhile eesti keeles, vastab tšehh enda emakeeles ja kogu jutt saab masina abil tõlgitud.

Päringu abil on võimalik edastada ka ostusoov tootele või teenusele, mida otsite. MerXu võimendab päringuid, võt-

tes ise ühendust potentsiaalsete müüjatega nii platvormipõhiselt kui ka väljastpoolt ja viies pooled kokku. Samuti ollakse abiks klienditeeninduse osas. Abi pakuvad reaalsed inimesed, kes vastavad teie kirjadele ja telefonikõnedele.

Samuti pakutakse parima hinna garantiid: kui leiate mõne kauba mujalt soodsamalt, saab MerXust osta sama kauba konkurendi hinnaga, millele rakendub lisaks 10% allahindlus. Selle aasta lõpuni on transport 25–330 euro suuruse ostu korral rahvusvaheliste tehingute puhul tasuta – transpordi hüvitab MerXu nii ostjale kui ka müüjale.

Uued võimalused Eesti tootjatele Lähiajal on MerXu kaasamas ka teenust pakkuvaid või allhanget tegevaid ettevõtteid. “Idee on teenusepakkuja teenuse ostjaga kokku viia. Eesti on teada-tuntud kui kvaliteetne allhankeriik, siin toodetaks allhanke korras tooteid autodest ja lennukitest kuni kosmosetehnikani välja. Seega võib väga kindlalt väita, et Eesti on atraktiivne riik näiteks Saksa suurtele tootjatele, kes otsivad kvaliteetseid ja usaldusväärseid allhankijaid,” räägib Kaido Raja ning lisab, et poolte kokkuviimine käib sel juhul samamoodi nagu ka ostu-müügitehingute puhul.

“Tootjaettevõte võiks listida üles omale sobivad teenused ja valdkonnad ning ostjaettevõte saab otsida vastava tegevusvaldkonna allhankijat ja suhelda juba otse läbi merXu messenger’i. Mes-

senger on automaattõlkega ja läbi selle saab omavahel jagada projekte, tööfaile, pakkumisi, sertifikaate, arveid ja kõike muud vajalikku,” selgitab ta.

Eesseisvad väljakutsed on ühtne maksusüsteem ja efektiivne logistika Vä h e ma l t 2 0 2 2 . aa st a suve n i o n merxu.com-i kasutamine tasuta – tasu ei võeta ei liitumise ega tehingute eest, sest see ei ole praegu investorite eesmärk.

Eesmärk on kasvada võimsalt ja kiirelt ning luua korralik kliendibaas, sest mida rohkem on platvormil kliente ja kaupu, seda soodsamaid hindu saab pakkuda.

“Meil on tegelikult hetkel kaks väljakutset, mida soovime lähiajal lahendada.

Esiteks riikidevaheline maksmine ehk ühtne maksusüsteem, et kõik maksed saaks väga lihtsalt, kiirelt ja turvaliselt tehtud,” toob Raja välja. Teine eesmärk on leida hea logistikasüsteem. Hetkel toimub toodete transport müüja poolt ja vastutusel. “Tahaksime ka seda protsessi kiirendada, et ostja otsustusprotsess saaks toimuda juba MerXu platvormil, sest ta näeb kohe hinda ja tarneaega.”

Kolmas väljakutse on aga leida MerXusse tööle sobivaid inimesed – kuna ettevõte areneb kiirelt nii uute turgude kui ka kliendibaasi näol, on oodatud inimesed, kes on põhjalikud, avatud ja huvitatud rahvusvahelisest tööst.

Liituge MerXu platvormiga siin: www.merxu.com Soovitage MerXut ka sõbrale ja teenige selle pealt raha!

53

54

KAUBAVEDU

Tekst: Tanel Saarmann

Raudtee on muutunud Aasia-Euroopa telje oluliseks kaubanduslüliks. Foto: Priit Simson

Tarneraskustel ei paista lõppu.

Kas olukord saab veel hullemaks minna?

Kaubavedu on tugevalt häiritud ja hinnad kallid. Eesti Tööstus uuris ekspertidelt, millal hull seis logistikas läbi saab.

S

chenkeri juhatuse liige Janek Saareoks nõustub sellega, et tarneahelates on praegu suured pudelikaelad ja erinevat laadi tõrked. Päris ilmne on tema sõnul see, et kiireid lahendusi ei eksisteeri. Ainuke hea plaan tundub olevat teha maksimum, et oludega kohaneda.

Saareoks toob välja, et probleeme ei ole Euroopa Liidu piires toimuvate transpordiahelatega. Ei maismaal, õhus ega merel. Küll aga on seoses Brexitiga tekkinud tolliprotseduurid, suured viivitused ja tarnekindluse probleemid. Peamine murekoht on siiski Aasia.

"Globaalselt on olukord endiselt väga keeruline. Peab ütlema, et suhte-

liselt usaldusväärne on endiselt lennuoli see varem nagu nali, et autoga kautransport, kuigi kohati tekib viivitusi ja pa Hiinast tuua, aga nüüd toimib ka see. esineb ka pandeemiast tingitud tõrkeid "Hind ei ole eriti soodne ja kõik maanlennuterminalides ja sorteerimiskeskusteele ei mahu, aga siiski kasutatakse ka tes. Meretranspordi osas on seis stabiilseda kanalit," ütleb ta ning lisab, et milselt kehv, pudelikaelad on veovõimekulega tuleb arvestada, on tihti väga pikad ses, pole piisavalt laevu. Samuti lokaalveoajad. Ja praegu ei saa ükski logistikased defitsiidid konteinerite saadavuse firma garanteerida tarneaegu, sest seda osas. Tühju konteinereid tuleb ringi loprotsessi ei saa enam kontrollida. keerida, et saaks jälle kaupa vedada. SaLisandumas veel damad on ummistunud ja käsitlusjärjemobiilsuspakett korrad on pikad, samuti ootavad paljud laevad reidil laadimijärjekorda," DSV Estonia AS-i juht Alvar selgitab Saareoks.

Tõruke nimetab praegu toiTa jätkab, öeldes, et muvat uueks reaalsuseks. pandeemia tekitab kontMiski ei ole enam nagu varollimatuid seisakuid ja nasti. Hetkekulu osatähtjõudluse languseid, sest sus on langenud ja asenpidevalt on mingid kadunud tarnevõimekuse tarantiinid ja sulgemised. gamise nõudega.

Mingi osa kaupa on kolinud "Euroopa veosektorit pitraudteele, aga raudtee võimesitab korraga mitu kitsaskohAlvar Tõruke kus ookeanivedudega võrrelta. Vedajate-autojuhtide puuFoto: Eero Vabamägi des on väga väike, seega ka see dus, uute treilerite tarneraskuon suhteliselt umbe läinud. Samuti on sed, uute veokite tarneraskused ja siia tekkinud küllaltki suur kasv Aasia-suulisandub veel 2022. aasta jooksul lõplinalises maanteeveos. Saareoksa sõnul kult jõustuv mobiilsuspakett. Viimane

KAUBAVEDU

COVIDi-reeglitestHiinas. Ei ole teekond sunnib seni Lääne- ja Põhja- Euroopas raudteed pidi Hiinast Euroopasse sugugi sisetöid teinud veoettevõtteid oma veolihtsate killast. Tee peal venitavad kauba keid iga kaheksa nädala tagant koduriikulgemist Hiina-Kasahstani, Kasahstaniki tooma. See muudab taas veoressursi Venemaa, Venemaa-Valgevene ja Valgevesaadavuse habrast tasakaalu ja lõplikud ne-Poola piiripunktid. Viimaste vahel toimõjud on ebaselged," toob Tõruke lauamuv võib kaasa tuua lausa koridori sulgele veel muresid. mise (ajakirja trükist tuleku ajal võib see Balti Logistika AS-i juht Joel Timm juba ka juhtunud olla – T.S.). nimetab esmalt olukorda "päris "Sektori seisukohast tuleb kriitiliseks" ja toob siis mängu neid arenguid hoolega jältranspordi hinnatõusud. Nigida, kuna raudteeliikluse melt on konteinerite puuümbersuunamine teistesdus tõstmas kõigi transse piiripunktidesse toob pordiliikide hindu. Mekaasa hiiglaslikke ummiretranspordis on hinnad kuid ja hilinemisi," räägib tõusnud 4–6 korda ja palTimm. jud kaubad otsivad teed lenTa osutab ka sellele, et olunukitele või raudteele. See on Joel Timm korrale lisab veelgi vürtsi traditummistanud omakorda neid kaFoto: Jaanus Lensment siooniline oktoobris-novembris naleid. aset leidev peak season ehk kõrghooaeg, "Lennutranspordis näeme koroonamis ka tavaolukorras katsetab tarnekaeelse ajaga võrreldes umbes kolmekordnalite maksimaalset võimekust, kuid set hinnatõusu ja sama kehtib ka raudmuudab sel aastal niigi kriitilise olukorteetranspordi kohta Aasiast Euroopasse. ra veel hullemaks.

Lisaks hinnatõusule teeb hetkel muret ka tarnete hilinemine. Aasia näitel võivad Põhimõtteliste otsuste aeg need kaubad, millele on õnnestunud konteiner leida, veel kaks kuni neli näJoel Timm näeb, et toimumas on deglodalat väljumist oodata, kuna terminalid baliseerumine, mille käigus tarneahelad on ülekoormatud," jutustab Timm. muutuvad lühemaks. Ettevõtted otsivad Viimane on põhjustatud termikoostööpartnereid lähemalt, eeskätt Eunalitöötajate puudusest ja rangetest roopast, kus logistika on lihtsam. "Samas

Vaated teletornist juunis 2016

kindlasti jääb Aasia meile endiselt oluliseks tarnekohaks ka tulevikus."

Janek Saareoks Schenkerist on kindel selles, et kõik transpordiliigid jäävad toimima ka tulevikus. Laevadega vedamine on ja jääb kõige efektiivsemaks veoviisiks. Praegu suunatakse tõrgete tõttu mahtu küll ringi, kuid kui normaalsus taastub, loksub tema prognoosi järgi kõik efektiivsuse järgi paika. Kindlasti kujunevad aga ümber tarneahelad ja tootmisasukoha eelistused.

"Kõik me oleme kogenud massilist sõltuvust Hiinast ja Aasiast laiemalt. See on tänaseks julgeoleku küsimus ja teatud strateegilised tootmiskohad liiguvad riikidesse tagasi. Need protsessid võtavad samas mõne aasta aega. Aasia tähtsus väheneb, aga kui palju, seda näitab aeg," usub Saareoks.

Alvar Tõruke DSV Estoniast arvab, et tõenäoliselt tehakse tõesti praegu põhimõttelisi otsuseid oma tarneahelate ümberehitamiseks senisest lühemaks ja kindlamaks. Mõtted kaugetest ja odavatest tootmiskohtadest pannakse mõneks ajaks pausile.

Vanad ajad ei naase Tõruke ei oska maanteevedude osas näha "vanade aegade" naasmist. Rohepöörde vältimatus koos tootmisressurs-

Foto: Andres Putting

55

56

KAUBAVEDU

side nappusega on need elemendid, mis lisavad hinda.

"Ma ei taha siinkohal öelda, et hind saab liiga kallis, pigem oli ta eelnevalt liiga madal ja paljuski keskkonna arvelt.

Seda ütlen takkajärgi tarkusena. Maanteevedude puhul ei ole ka hinnatõusud olnud merevedudega samas suurusjärgus. Merevedude olukorra olulist muutust ei ennusta turuosalised enne 2022. aasta lõpukvartalit. Siis peaks lisanduma uusi veovõimsusi ja nendel võib olla mõju hindadele. Samas ei tea me midagi ei tuleviku pandeemilisest, majanduslikust ega poliitilisest olukorrast. Ühe või teise järsk halvenemine võib kõik hetkel arvatu sõrmenipsuga pea peale pöörata," tõdeb Tõruke.

Joel Timm ei taha ennustamise tänamatut tööd üldse teha, aga kiiret leevendust ta ei näe. Arvestada tuleks pigem sellega, et kõrged hinnad ja tarneraskused jätkuvad ka järgmise aasta esimeses pooles. Oluline on tema sõnul oma logistikapartneriga jooksvalt konsulteerida, et leida igale tarnevajadusele võimalikult sobiv ja riskivaba veolahendus.

"Näiteks vaatamata ülalpool kirjeldatud probleemidele on hetkel ikkagi paljudel juhtudel Aasiast kaupade toomiseks mõistlik kasutada raudteetransporti," avaldab Timm.

Janek Saareoks on kuulnud, et "min-

KIIREID LAHENDUSI EI OLE Nõudluse kasv, piiratud veovõimalused ja hinnatõus on peamised märksõnad, mis mõjutavad logistikasektorit. Tarnete planeerimisel tuleb arvestada ruumipuuduse ja pikemate ooteaegadega laeva- või lennutranspordi broneeringu saamisele ning seeläbi varasemast pikema tarneajaga. Raudteetranspordis on olukord hetkel stabiilsem, aga seegi võib peatselt muutuda. Mereveo ruumipuudust ja hilinemisi arvestades on mitmed kliendid otsustanud kaubamahte jagada ja tuua ära kriitilisemad kogused, kasutades alternatiivseid ja kiiremaid veoviise.

Juba praegu näeme, et ettevõtted otsivad Aasia tarnijatele alternatiive. Toodete omahinna ja transpordi kallinemine ning tarneaja pikenemine sunnib tõenäoliselt üha rohkem vaatama Euroopa tootjate poole, kuid vajadus Kaug-Ida ja Aasia transpordi järele siiski ilmselt niipea ei muutu, seetõttu tuleb ettevõtetel oma tarnete planeerimisel praeguse olukorraga arvestada ning ette planeerida.

Vedajad ja analüütikud paraku olukorrale olulist leevendust niipea ei ennusta, ka vähemalt 2022. aasta esimeses pooles tuleb ettevõtetel kindlasti arvestada kõrgete veohindadega lennu- ja meretranspordis ning oma äritegevuses toodetele pikema tarneaja planeerimisega.

gil hetkel" lisatakse uusi ookeanilaevu ja tõstetakse mahtu. Tootmist kolitakse ka lähemale – Euroopasse ja Ameerika mandrile. Lootus on ka selles, et pandeemia leeveneb ja sellest tingitud tõrkeid jääb vähemaks. Tema teada võib stabiliseerumine tulla alles 2023. aastal. Transpordihinnad kasvavad aga edasi.

"Ummikud ja tõrked tekitavad suuri lisakulusid, seega hinnad ei kipu langema. Viimast ei soosi ka fakt, et trans-

pordi- ja logistikasektoris on väga tõsine tööjõupuudus. Transpordivõimekust on ka keeruline kiiresti tõsta, sest vahendeid ei ole võimalik kiiresti saada. Puudus on nii laevadest, treileritest, konteineritest kui ka inimtööjõust. Kokkuvõtvalt – selline olukord jätkub, kuid pöörangud arengus on võimalikud mõlemas suunas. Paremuse poole aeglaselt, kuid halvemaks võib üsna kiiresti minna," hoiatab Saareoks.

Aasiast tuuakse praegu kaupa isegi maanteid pidi, mida veel mõni aeg tagasi oleks naljaks peetud.

Foto: Haroldas Arelis

Kompressorid Saksa tootjalt RENNER Kolbkompressorid, Kruvikompressorid Võimsused: 2,2 - 355 kW

orid s s e r p m ko d a b a v i l Õ rid, o s s e r p om Spiraalk ad v a t ö ö t veega rid o s s e r p kruvikom 20 kW

1,5 – 1 : d e s u s Võim

Peterburi tee 65, Tallinn | Tel. +372 6051050 | aircom@aircom.ee | www.aircom.ee

58

TEHNOLOOGIA

Tekst: Gerli Ramler Fotod: Fractory

Tehnoloogiaettevõte Fractory siseneb julgelt uutesse tööstusvaldkondadesse Fractory vaatab julgelt tulevikku – sel sügisel investeerijatelt miljoneid kaasanud Eesti tehnoloogiaettevõte plaanib laieneda uutele turgudele, kasvatada jõudsalt käivet ning lisaks leht- ja torumetalli tarnimisele ning lahenduste loomisele liidab ta oma tegevusse CNC-freesimise, treimise ja tööstusliku 3D-printimise teenused.

2

017. aastal alguse saanud Fractory on väga kiirelt kasvanud tehnoloogiaettevõte, mis toob insenerid ja tootmisvõimekuse kokku ühele veebipõhisele platvormile. Insenerid saavad platvormile üles laadida CAD-faile koheseks hinnastuseks ning algoritmid valivad töö jaoks sobivaima tootmispartneri vastavalt kliendi asukohale, materjalide-

Hiljuti nomineeriti Fractory asutaja ja juht Martin Vares Briti tööstusettevõtete Manufacturing MX Awards 2021 konkursil aasta noore töösturi auhinnale (Young Manufacturer of the Year).

le, töötlusprotsessidele ja tootja vabale mahule. Fractory vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni ehk hinnapakkumisest tarneni, olles kliendi jaoks ainsaks kontaktiks kogu protsessi vältel.

"Meil on käsil meie seni kõige põnevam aasta," ütleb Fractory asutaja ja juht Martin Vares. Tema sõnul on Fractory pidanud algusest peale tegelema päris palju enesetõestamisega ehk tõestama, et nende teenus ja visioon on see, mida turg vajab. "Meie soov on saavutada olukord, kus kliendid tunnevad end hästi ja turvaliselt. Aga nende ootuste täitmine ei ole olnud kerge, sest protsessiliselt ja tehnoloogiliselt on kogu mudeli ülesehitamine keerukas. Alles selle aasta jooksul oleme jõudnud nii kaugele, et tunneme, et see, mida oleme algusest saati tahtnud ehitada, hakkab realiseeruma."

TEHNOLOOGIA

Ta nendib, et teenust on küll juba ka varem osutatud ja kliendid on näidanud rahulolu, ent ettevõte kasvab ja elab ju ikkagi korduvklientide pealt. "Oleme pakkunud mugavust ja lahendust mingites kohtades lihtsama vaevaga mõni etapp ära teha. Ajavõit on tootmisettevõtetele suur väärtus, aga nüüd on hüppeliselt kasvanud nii teenuse soovijate kui ka tarnijate hulk ja läbi suuremahulise koostöö hakkavad osapooled efektiivsuses aina enam võitma. Meie jaoks tähendab see rohkem erinevaid soove ja rohkem partnereid, kellega koostööd teha. Läbi nii-öelda tööpõllu suurenemise on tekkinud efekt, et meil on valikus rohkem ettevõtteid ehk lisaks tänu meile võidetud ajale saab klient ka parema hinna ning see ei tule tootja arvelt, vaid tänu suurest võrgustikust leitud parimale lahendusele."

Hiljuti kaasas Fractory 7,5 miljonit eurot, et laieneda rahvusvahelistel turgudel ja kiirendada tehnoloogilist arengut. Investeeringu juhtinvestoriks on Euroopa riskikapitali fond OTB Ventures. "Tegelikult pole üldse kerge keerulise tööstustehnoloogia jaoks raha kaasata, eriti kui kõrval on lihtsamaid ja soodsamaid digilahendusi, kuhu oleks olnud tunduvalt lihtsam raha paigutada," ütleb Fractory juht. "Siiski meil see õnnestus ja nüüd on meie siseelus palju muutunud – seni pidime opereerima väikese ja eesmärkide saavutamist piirava eelarve raames. Nüüd saame kaasata rohkem nutikaid ja lahedaid inimesi ning jaotada tööülesandeid süstemaatilisemalt.

Näiteks varem oli meil tarneahela poolel kaks töötajat, kes tegelesid kõigega alates uutest tootjatest kuni transpordija kvaliteediküsimusteni, aga nüüd saame hoida partnerite halduse ning logistika lahus."

Praegu on Fractorys väga suur rõhk värbamisel. Kui augusti alguses oli töötajaid 37, siis nüüd on neid 55 ja järgmise aasta alguseks 70.

Noorel tegijal on keerukas suurte ettevõtetega kontakti leida Kui Fractory alustas, olid nende klientideks põhiliselt hobiehitajad ja erakliendid ning sekka mõned pigem pisemad ettevõtted. Seejärel hakkasid lisanduma suurte firmade üksikud osakon-

nad. "Suured ei tule ju kohe noore ettevõtte juurde, eks see peabki aega võtma!

Aga tänu tugevale tööle on see muutunud ja praegu käivad meie kliendibaasist juba üsna suured nimed läbi – maailmatööstuse tipptegijad nii auto-, masinatööstuse kui ka laevaehituse vallast," loetleb Vares.

Fractoryl on Suurbritannias ja Põhjamaades nii paarikümne- kui ka paarisajamiljonilise käibega kliente. Suureks käibetoojaks on ehitussektor, kus nähakse selgelt kasu mahtude haldamises. Eesmärk on aga liikuda suuremate ettevõtete suunas ja pakkuda kasu ettevõtte erinevatele osakondadele – vähendatakse ju nii inseneri kui ka allhanke töömahtu ning tehakse arvemajandus konkreetsemaks ja lihtsamaks ka raamatupidamise jaoks. Samuti kiireneb tänu Fractory tarkvarade integratsioonidele infohaldus osakondade vahel.

Pädevad logistikalahendused liigutavad kaupu mündist konteinerini Kui ettevõte oli seni keskendunud lehtmetalliteenustele, siis eelmisel aastal hakati kätt proovima ka CNC-freesimises ja treimises. "Vaatasime murekohti ja planeerisime teenust pikalt ning oktoobri lõpus tulimegi välja esimese automatiseeritud lahendusega freesimisele, mida on plaanis veel tugevalt arendada. Põhjus selles, et masintöötlemise turul on õige tootja õigel ajal ja hea hinnaga leidmine veel keerulisem ning ka tootjatele hinnastamine aeganõudvam," selgitab Vares. "Järgmisel aastal lisandub tööstuslik 3D-printimise teenus, sest meil on nüüd olemas teatav võimekus ja oskusteave seda pakkuda."

Väga oluline samm on ka uutele turgudele sisenemine ja kaasatud rahaga avatakse järgmised turud USA-s, Prantsusmaal ja Itaalias. "Teoorias võiksime pakkuda veebipõhiselt teenust ju ükskõik kust ja ükskõik kellele, aga me ei taha olla keskpärased, vaid pakkuda ka kohalikku tuge. Lisaks peab füüsiline toode ju liikuma ja võime arvutada hinna ükskõik kust kuhu – transpordihind peab ka mõistlik olema! Seetõttu oleme palju panustanud oma logistikalahendustele ja oleme võimelised toimetama kohale esemeid mündist konteineriteni."

Kõige tugevam baas on Fractoryl

Martin Vares

muidugi kodumaal. "Oleme hästi aktiivsed ja tahame näidata tööstust põnevamas valguses ning tuua valdkonda inimesi, kes pole seni tööstusega kokku puutunud. Meie jaoks on oluline, et meie tarkvaraarendus ja põhifunktsioonid asuvad Eestis. Samuti on Eesti imehea väike ja dünaamiline testturg – kõik teavad kõiki ning meie arendusprotsessid käivad paljuski klientide ja turuosaliste toel," sõnab Vares.

Ta lisab, et on veel üks huvitav asi, mida ta ettevõtjana tähele on pannud: "Kui mullu paljud tarneahelad lagunema hakkasid, liitus Fractoryga palju uusi kliente, sest lai partnerite võrk võimaldas leida puuduoleva materjali. Kui aga tekkis uuesti stabiilsus, pöördus osa kliente tagasi vana süsteemi juurde. Minu sõnum on lihtne: kui teil eelmine kord vanamoodi tehes asjad lagunesid, siis ehk nüüd oleks aeg ette mõelda ja midagi teisiti teha?"

59

Nõudke taaskasutatud või madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi

Hydro CIRCAL® ja Hydro REDUXA® on meie jõupingutused taaskasutatud alumiiniumi ja madala süsinikuemissiooniga alumiiniumi osas.

Taastuvenergia kasutamise ja tarbimisjääkide ringlussevõtu kaudu loob Hydro sulameid ja tooteid, mis aitavad kliente edasi teel heitmete vähendamisel nullini.

Lisateabe saamiseks külastage meie kodulehte.

Hydro Extrusion Baltics AS Sära tee 4/6, Peetri 75312 Harjumaa, Eesti +372 6512 991 www.hydro.com

Tekst: Gerli Ramler

PUIT JA MÖÖBEL

Mööbli- ja puitmajatootjatel jagub tööd kuhjaga, kuid muret teeb tööjõupuudus Eesti mööbli- ja puitmajatootjad on rahul, sest tööd on tänavu jagunud suisa kuhjaga ja rohkem, kui oleks osanud arvatigi. Samas nendivad ettevõtjad, et murekohtadeks on materjali nappus, tarneprobleemid ja sarnaselt teiste sektoritega tööjõupuudus.

Viimase osas oodatakse valitsuselt kiiret otsust lühiajaliste töölubade pikendamise kohta.

V

õru mööblitootja Wermo AS tegevjuhi Raul Vene sõnul on 2021. aasta kujunenud ettevõtte jaoks rekordaastaks. "Oleme teinud kahel eelneval aastal väga palju tootearendustööd, seega oli meil sel aastal alust oodata suuremat klienditellimuste mahtu. Aga et see nii suureks kujuneb, ei osanud oodata! Tootmismeeskond oli oma taseme kõrgusel ja tulemuseks euroaja uued rekordilised tootmismahud."

Samas mõjutasid tegevust väga palju Wermost mittetulenevad faktorid. "Suurimad mõjutajad on olnud jätkuv tööjõukriis, tarneahelate segipaiskamine, materjalide viivitused – defitsiit, materjalide ebareaalsed ja ebaeetilised hinnatõusud.

Samuti mõjutas meid palju USA dollari kurss, mis enamiku aastast oli meile ebasobivas suhtes euroga," räägib Vene. "Tahan siinkohal materjalimüüjatele viidata, et lähima kuue kuuga saabub hetk, kus toimub turul osaline normaliseerumine ja siis on aeg, kus nädalas kaks kor-

Jori Ala-Jyrä, Neiser

Foto: Allan Põllu

61

62

PUIT JA MÖÖBEL

Tootmine Timbeco Woodhouse’i majatehases

da hinda tõstnud tarnijad ukse taha jäetakse! Meie oma klientidega küll nii käituda ei saa."

Ta nendib, et üldine olukord on pigem positiivne ja seda tagab piisav klienditellimuste maht. "Hetkel toimub turgude ümberjagamine, sealhulgas kolitakse osaliselt Aasiast tagasi Euroopasse. Meil on näiteks klienditellimuste päringuid iga päevaga järjest rohkem. Sektoriülesed mured on endiselt seotud materjalide ja terneahelatega."

Kuna Wermo on oma tootearenduse rauda jätkuvalt agressiivselt tagunud, siis uuelt aastalt oodatakse kindlasti 2021. aastaga võrreldavat tellimuste mahtu ja natuke veel lisaks. "Muidugi ootame suuremat kasumit, materjalihindade normaliseerumist ja valitsuse kiiret otsust lühiajaliste töölubade ajalise perioodi pikendamise kohta," ütleb Vene. "Edaspidi on meil plaanis teha esimesed tõsisemad sammud automatiseerimise ja robotiseerimise suunas ning alustada põhiseadmete väljavahetamisega."

Mullu aasta esimeses kvartalis alanud tervisekriis andis Wermo tegevusele tugevamalt tunda teise kvartali alguses – arendused külmutati, tellimusi ei laekunud, koostööläbirääkimised seis-

Foto: Renee Altrov

kusid. Mai lõpuks oli näha turuolukorra taastumise märke ja augusti lõpuks oli tavaolukord taastunud. Kriisiaegne paigalseis sai ületatud ja aasta lõpuks oli tavapärane tellimuste maht kahekordistunud. Hoolimata seisakutest tootmises oli 2020. aasta Wermole kasumlik ja võrreldes eelneva aastaga suurenes ettevõtte käive 19%.

ning põhiturgudeks on viimastel aastatel olnud Holland, Soome, Rootsi ja Saksamaa. Samuti ekspordib Neiser Group Ida-Euroopasse, aga ka kaugemale. 1992. aastal asutatud mööblitootja teenis 2020. aastal 10,49 miljoni euro suuruse käibe juures 1,13 miljonit ärikasumit. Mõlemad numbrid kerkisid võrreldes aasta varasema perioodiga.

Neiser Groupi juht: iga päev on täis uusi üllatusi

Majatootja Timbeco: toorainehinna tõus on lükanud mitmeid projekte edasi

Pehme mööbli tootja AS Neiser Group juhatuse esimees Jori Ala-Jyrä tõdeb, et tänavusel aastal on iga päev olnud täis uusi üllatusi ja tegevuse suurim mõjutaja on olnud probleem tööjõuga. "Tulemustega olen siiski rahul, sest nõudluse kasv teeb rõõmu. Aga muret teevad hetkel tööjõu nappus ja materjalide kättesaadavus ning uuelt aastalt ootame valitsuse poolt välistööjõu küsimuse lahendamist," ütleb ta.

Rääkides tulevikuplaanidest, on Neiser Groupil plaanis 2021. aastal laiendada päikeseparki, jätkata investeerimist digitaliseerimisprotsesside arendamisse, tegeleda igapäevaselt tööjõuprobleemidega ja laieneda olemasolevatel turgudel. Ettevõte ekspordib 95% toodanguks

"Timbecole on käesolev aasta olnud väljakutseid pakkuv. Ühelt poolt, kui hinnata müügimahtusid, siis need olid oodatult kasvutrendis ja näitavad jätkuvalt tõusu põhilistel eksporditurgudel Skandinaavias. Teisest küljest, materjalide enneolematu hinnatõus ja oluliselt kehvenenud tarned on esitanud suuri väljakutseid," ütleb Timbeco Woodhouse OÜ tegevjuht Siim Leisalu.

Tema sõnul on puitmajasektoris üldiselt olnud kõige suurem mõjutaja energiahindade ja toorme väga oluline kallinemine ning materjalide tarneprobleemid. "Seetõttu on mitmed töös olevad projektid märkimisväärse hinnatõusu läbi teinud ja ka klientidega on olnud

64

PUIT JA MÖÖBEL

Võru mööblitootja Wermo lipulaev

keerulisi hetki juba kokkulepitud hindade ülevaatamisel. Mitmed projektid on ka edasi lükatud ja seda just tooraine hindade kallinemise tõttu."

"Teiseks suureks mõjutajaks võib pidada COVID-19-st tulenevaid liikumispiiranguid ja viirusega nakatumisi, mis on toonud kaasa ka kogu ehituse tarneahelas osalisi seiskumisi ning viivitusi. Viivitused ja seisakud on alguse saanud alates ehituslubade väljastamisest kohaliku omavalitsuse poolelt, samuti materjalitootjate tehaste seisakud ja viivitused kuni välislähetuste piiranguteni," räägib Leisalu. "Üldine olukord meie sektoris on mõõdukalt positiivne. Muret teeb aga tooraine kõrge hinnatase ja töökäte puudus inseneride ning ka tootmistöötajate hulgas."

Vaatamata kõigele on Timbeco võtnud endale ambitsioonikad kasvueesmärgid ja sellega seoses on ettevõttel vajadus laiendada järjepidevalt tootmispinda ning palgata uusi inimesi. "Käesoleval aastal suurendasime märkimisväärselt tootmisvõimekust tootmishalli laiendamise ja puidutöötlemisseadmete soetamise abil. Järgmisel aastal on meil plaanis veel üks tootmishall juurde ehitada ja ajutiselt suurendada moodulkontori abil ka kitsaks jäänud kontoripinda," kõneleb Leisalu. "Liitusime käesoleval

Foto: Wermo

aastal Rohetiigri programmiga ja loodame seeläbi juurde hankida kompetentse, et hinnata ettevõtte keskkonnamõju ja muidugi ka seda, kuidas seda targalt vähendada."

Timbeco on 28-aastase tegevusajalooga puitmajatootja, mis koondab enda ümber mitu ettevõtet: element- ja moodulhoonete tootmisega tegelev Timbeco Woodhouse OÜ, saematerjali töötlemisele ja palkmajade tootmisele keskendunud Timbeco Woodmill OÜ, Eestis ehituse ja kinnisvara arendamisega tegelev Timbeco Ehitus OÜ ning välisturgudel element- ja moodulhoonete püstitamisega tegelev Timbeco Construction OÜ.

Grupis töötab kokku enam kui 160 inimest ning ettevõtte kontor ja tootmisüksus asuvad Saku vallas Tõdval.

Ettevõte ekspordib 95% oma toodangust. Timbeco põhilised eksporditurud on praegu Norra, Rootsi, Soome ja Šveits. Uute turgude osas on lisandunud Island ja seal nähakse mitmeid põnevaid arenguvõimalusi.

Kehra Puutööstuse juht: välistööjõuta on ettevõtete olukord keeruline Liimpuitkilpide ja mööblitööstusele komponentide tootmisega tegeleva Kehra Puutööstus OÜ juhatuse liige ja tegev-

juht Egert Parik kinnitab samuti, et aasta on läinud hästi. "Kurta oleks patt. Ja kui rääkida üldse meie puidu- ja mööblitööstussektorist, siis arvan, et praegu läheb hästi kõigil, kes on piisavalt oma tootmisse investeerinud ning seda automatiseerinud. Keerulisem on aga kindlasti olukord nendes ettevõtetes, kes on tänaseni jäänud nii-öelda manuaalse tootmise peale."

Pariku sõnul sai juba viis aastat tagasi mööda see aeg, kus inimene puidutööstuses materjali masinale ja maha tõstis. "Täna on see täiesti ajalugu. Lisaks kiiremale ja efektiivsemale tööprotsessile võiks automatiseerimine olla trump töötajate leidmisel, mis on päris valus teema igas sektoris. Paraku pole tehase tööjõuga täitmine lihtne ka täisautomatiseeritud tehases ja töökäsi on väga raske leida nii Eestist, Valgevenest kui ka Ukrainast."

Ta lisab, et Eestis püütakse küll eelistada kohalikku tööjõudu välismaisele, mis on ideaalis väga tore, ent päriselus ei toimi. "Kahjuks seadused ja päriselu vajadused ei lähe kokku ja see pole kellelegi kasulik. Me vajame võõrtööjõudu või peame Eestisse kehtestama programmi, et igas peres olgu 5–6 last. Aga ka siis saaksime tulemusi nautida alles 20 aasta pärast ja igaüks saab aru, et selline programm ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. Aga töötajate vajadus on suur ja välistööjõu kaasamine hädavajalik."

Kehra Puutööstus investeerib sel ja järgmisel aastal tootmisliinide automatiseerimisse 1,2 miljonit eurot, mis peaks kasvatama ettevõtte mahtu kolm korda.

Seejuures ühtegi töötajat koondada pole plaanis.

"Kui veel puiduturust üldiselt rääkida, siis materjali kättesaadavusega meie ettevõttel pole probleeme olnud, samuti ei ole küsimust müügis. Ja lõpuks on ka välismaailm saanud aru, et puit on taastuv ning keskkonnasõbralik materjal, mis seob süsinikku. Näiteks nii Soomes kui ka Hollandis on ette nähtud, et teatud protsent uutest avalikest hoonetest peavad olema puidust, ja ka muu maailm vaatab sinnapoole. Eks rohepööre viibki ehitustrendi aina rohkem puidu poole. Samal ajal hinnad ja inflatsioon meid ei rõõmusta – kütus, elekter ja tööjõukulud ei anna ühestki otsast järele ning puiduhinnad jätkavad tõusu."

Pikad maksetähtajad sunnivad tehase pausile?

Rahastame Sinu arved kiirelt ja mugavalt intressiga alates 2% aastas

Tekst: Sanne Taveter

TOIDUAINETÖÖSTUS

Toiduainetööstuste tarneraskuste ja hinnatõusude üheks põhjuseks on

planeedi Maa ülerahvastatus Foto: Tiit Blaat

Hetkel on Eestis pea kõikides tööstustes tarnetega raskusi. Uurisime, kuidas on erinevad toiduainetööstused probleemiga hakkama saanud ja mida tähendab kriis tarbijale.

S

aku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul on pakendite tarne olukord võrreldes suvekuudega muutunud veidi paremaks, kuid maailmaturu hinnad on hüppeliselt tõusnud.

"Näiteks terase maailmaturuhind, millest sõltub otseselt meie puhul näiteks purkide-korkide hind, on aastatagusega kasvanud 60%," lausus Härms.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noopi sõnul on ka nemad saanud tarnekriisi mõju tunda ja ta nendib, et ressursside nappus on ka Eestis üha suurenev probleem.

"Inimkonnal on läinud 30 000 aastat, et tõsta oma arvukust kahele miljardile, ja ainult 100 aastat, et tõsta see kahelt kaheksale miljardile. On selge, et taoline trend hakkab järjest rohkem kaasa tooma seda, et meil ressursse lihtsalt ei jätku," ütles Noop.

Kriis on põhjustanud suure hinnatõusu "Sel aastal annab toorainekriis meie sektoris eriti tunda energia, vilja, suhkru, kartongi, metallpurkide ja plasti osas," lausus Noop.

Mehe sõnul põhjustab kriis vähemasti A. Le Coqi toodete hinna tõusu.

"Turumajanduse tingimustes toob see endaga kaasa toorme hinna olulise tõusu ja kättesaadavuse vähenemise."

Jaan Härmsi paneb muretsema pakkekilede, kartongi ja papp-pakendite hinnatõus.

67

68

TOIDUAINETÖÖSTUS

Ka teiste materjalide hinnad on tõusnud Pakkekilede, kartongi ja papp-pakendite hind on kasvanud, mis on Härmsi sõnul probleem kogu toidusektori jaoks. Kile materjalide maksumus on tõusnud 6–7 protsenti ja paberist pakendite hind 10– 15 protsenti. Härms on siiski rõõmus selle üle, et vähemasti saab Saku Õlletehas praegu tootmiseks ja pakendamiseks sisendkauba kätte ja probleem näitab lahenemise märke.

Ka A. Le Coqi suurimad tarneraskused on seotud purkide ja spetsiaalse kartongiga. "Hetkel me probleemile lahendust veel ei näe, kuigi olukord on läinud võrreldes suvega mõnevõrra paremaks," lausus firma juhataja Tarmo Noop.

Salvesti juhi Triin Kõrgemäe sõnul ei ole tarneraskused nendeni laialdaselt veel jõudnud, sest nende kaupa tarnitakse umbes kolm kuud ette. "Küll aga on kuulda juba signaale erinevate pakendite valmistamiseks vajaliku tooraine tarneraskuste osas ja ka hinnatõusu teavitused on hakanud meieni jõudma," sõnas Kõrgemäe.

Kõrged energiahinnad mõjutavad samuti Tarmo Noop ütleb, et põhjus peitub globaalses rahavastiku juurdekasvus.

Ka Saaremaa Lihatööstust on kriis teravalt puudutanud. Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liikme Kaie Rõõm-Laaneti sõnul on pakkematerjalide tarneajad pikemad ja hinnad on seetõttu tõusnud 10–30 protsenti.

"Pakkematerjalide hinnatõusu põhjus on toorme kallinemine ja selle puudus. Lisaks pakendite, energia, toorme ja tööjõu kallinemisele on suurenenud logistikatasud ning kallinenud seadmete varuosade hinnad," ütles Rõõm-Laanet.

"Ei ole valdkonda, kus hinnatõus meid puudutanud poleks," lisas ta.

Küll aga sõnab Rõõm-Laanet, et tarneraskused ei ole nende toodete hinda tarbija jaoks veel tõstnud, kuid paraku juhtub see lähitulevikus. "Detsembri algusest kallinevad mõned meie keedutooted, hakktooted ja poolsuitsutooted 5–7 protsenti," lausus ta.

Lisaks mõjutab kulude kasv otseselt ka Saaremaa Lihatööstuse investeerin-

Foto: Anni Õnneleid

guid. "Konkurentsis püsimiseks on vaja järjepidevalt investeerida nii tootearendusse kui ka tehnoloogiatesse. Praegu tekkinud olukord sunnib ilmselt investeerimisplaani üle vaatama," sõnas Rõõm-Laanet.

Suur euroaluste puudus on taandumas Saku Õlletehase juhatuse liige Härms ütles, et võrreldes suvega on suurenenud euroaluste kättesaadavus. "Mingil hetkel meil peaaegu et polnud saada aluseid, millele kaupa laadida. Toidutööstuses, nagu ka meil, liigub pea 100% kaubast tehasest välja euroalustel," lausus ta. Ühe euroaluse hind on kerkinud 7 eurolt 13 euroni.

Mehe sõnul ei ole hetkel euroaluste saadavusega probleeme, kuid hind on seevastu kahekordistunud. "Kui kogu su toodang liigub alustel, siis on see hinnatõus juba märkimisväärne," nentis Härms.

"Nii energia kui muu toorme hinnatõus toob kokkuvõttes endaga kaasa ka meie toodete hinnatõusu," ütles Tarmo Noop.

Kõige rohkem on A. Le Coqil kerkinud energiakandjate hind. "Kui aasta tagasi jäi energiakandjate osa meie omahinnas 7–9 protsendi piiridesse, siis septembris oli see juba 15 protsenti," ütles Noop. "Kui vaadata oktoobri tipphindasid, võib see juba lähikuudel tõusta 20 protsendini," lisas ta.

Noopi sõnul olid nad sunnitud toodete hindu tõstma, muidu ei suudaks nad kriisiga toime tulla. "Oktoobri alguses tõstsime oma hindu keskmiselt 3,5 protsenti, kuid see kattis vaevalt toormehinna tõusu ja kindlasti mitte energiakulude kasvu," lisas ta.

Kui energiahinnad uue aasta alguseks ei alane, peab A. Le Coq Noopi sõnul uue aasta esimeses kvartalis veel hindu tõstma, sest muud kiiret lahendust ettevõtte jaoks ei ole.

"Kindlasti paneb taoline muutus meid ka kiiremini üle vaatama ja planeerima oma päikesepargi arendusi, kuid see võtab siiski aega," sõnas Noop.

K A U B A N D U S KO D A A I TA B SUL ET TE VÕTLUSES E D U S A AV U TA D A • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste muudatustega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus ARENDAME KOOS EESTI ETTE VÕTLUST!

LIIT U KODA .EE

1

SISUTURUNDUS

Veebipõhine ehitusseadmete rendiportaal kogub populaarsust Eestis ja teistes Balti riikides.

Nikita Andronik Veebipõhilise rendiplatvormi müügijuht +372 5695 2356

PreferRent sai alguse 2020. aasta jaanuaris ja varustab Balti riikide rendirmasid tehnikaga enam kui 70 miljoni euro väärtuses. Lisaks hakkas juunis tööle ehitustehnika rentimise veebiplatvorm.

P

latvormi eesmärk on pakkuda oma kasutajatele võimalust rentida seadmeid paljudelt rendifirmadelt vaid ühest kohast. See annab rendiettevõtetele digitaalse müügikanali oma seadmete rentimiseks ja PreferRenti vahendustasu on vaid 5% faktilisest üürihinnast. „Rendifirmade jaoks on see üsna odav müügikanal. E-kaubanduse lahenduse väljatöötamine läheb maksma paarsada tuhat eurot,“ ütleb M. Zavadskis. Paljudel ettevõtetel on tehnikat, mida kasutatakse vaid paar kuud aastas ja ülejäänud aja see seisab niisama, sest nende jaoks on rent kõrvaltegevus – neil pole oma renditeenuse ehitamiseks vajalikku personali ega ressurssi.

Meie platvorm täidab selle niši – see

võimaldab neil ilma lisakuludeta ja täiesti riskivabalt oma sissetulekuid suurendada, sest selle kaudu leiavad nad üles kliendid, kes seda varustust vajavad.

Ettevõtte asutas investor ja IT-spetsialist Deniss Mironcevs, kellele kuulub suur ERP integraator Aston Baltic. Ettevõtte tegevjuht on Mišels Zavadskis, kes oli enne Baltikumi ühe suurima rendifirma müügijuht. „Meie peamine eesmärk on pakkuda seadmete rendi ettevõtetele ja kõrvaltegevusena seadmete rentimisega tegevatele ettevõtetele võimsat veebipõhist müügikanalit, seadmete jagamise platvormi, digiallkirjastamise keskkonda ja muid efektiivsust tõstvaid lahendusi,“ ütles Zavadskis.

Platvorm pakub erinevaid dokumendimalle, nagu seadmete väljastamise ja tagastamise aktid, volikirjad jne. Neid vorme saab Smart-ID ja Mobiil-ID abil täita ja elektrooniliselt allkirjastada.

Kasutajad saavad nautida hõlpsasti kasutatavat kõik-ühes-kohas-platvormi ilma helistamata ja pikalt otsimata ning kasutajatel on võimalus jätta tagasisidet rendifirma ja tehnika kohta, samuti arvestada valikul rendifirma reitingut. Rendifirmadel on võimalus kliente motiveer ida mugava cashbacksüsteemiga.

PreferRent platvormiga on liitunud 145 rendiettevõtet või ettevõtet, mille jaoks rentimine on kõrvaltegevus.

Alates juunist on platvormil tehtud renditehinguid 2,1 miljoni euro väärtuses. 3100 registreeritud kasutajat on platvormi seadmete rentimiseks kasutanud üle 10 000 korda. www.preferrent.com

MESS

Seitse nõuannet, kuidas messil

osalemisest maksimum võtta Rahvusvahelistel ärimessidel osalemisel on suur kasutegur ekspordist huvitatud ettevõtetele. Kui Eesti ärikeskkond on elektrooniliseks suhtluseks keskmisest enam avatud, siis mujal maailmas võivad kombed olla teistsugused. Sageli võetakse e-kiri lugemiseks lahti ainult siis, kui saatja on ka nägupidi tuttav ja tõestanud enda tõsiseltvõetavust. Parima võimaluse selle saavutamiseks annab just messidel osalemine.

kub EAS ühisstendil osalejatele nii messikoolitust kui ka müügikõne treeningut.

Võta aega ka ringivaatamiseks Mess ei ole ainult müümise ja tutvustamise koht, oluline on ka oma tootele ja teenusele tagasisidet koguda ning uurida klientide vajadusi. Lisaks saab messil osaledes end kursis hoida ka valdkonna trendidega, see on alati heaks sisendiks ka toote- ja äriarenduse osas.

Varu aega jätkutegevusteks.

EAS-i messitiim annab seitse nõuannet, kuidas messist maksimumi võtta.

Põhjalik ettevalmistus on edu alus Pane paika plaan tegevuste osas enne messi, messi ajal ja pärast messi. Edukatel ettevõtetel on juba enne messi kohtumised kokku lepitud, messi ajal kutseid saata on juba hilja. Mõned ettevõtted alustavad messi eel ka toetavate sihitud digiturunduskampaaniatega, et jõuda külastajate alateadvusesse juba enne messi. Nii on kohapeal tähelepanu võitmine märksa lihtsam.

Pane partneriga seljad kokku Ühisstend on hea näide, kuidas üks pluss üks on rohkem kui kaks. Koos saab luua tugevama ja terviklikuma kuvandi vastavast ärisektorist ning see annab partneritele signaali, et ettevõtet saab usaldada.

EAS on aastaid vaeva näinud, et Ees-

ti ühisstendid tutvustaks meid parimast küljest, oleksid kaasaegsed, esteetilised ja funktsionaalsed. Üksiku tulijana peab ettevõte oluliselt rohkem investeerima või leppima nurgataguse boksiga. Lisaks paremale positsioonile on siin oluline võit ka kulude kokkuhoius.

Kasuta riigi tuge Eriti just kaugematel turgudel mõjub riigi ametlik kohalolu garantiina ja avab meie ettevõtjatele uksi.

Aktiivne ootamine ei too tulemusi Silmapaistev stend on kõigest tugev vundament, raske müügitöö tuleb ettevõtetel ikka ise teha. Elu on näidanud, et eestlaslikult tagasihoidlik "aktiivne ootamine" ei ole tihedas messisaginas kõige efektiivsem strateegia. Tuleb olla aktiivne ja hästi ettevalmistunud. Selleks pa-

Eesti ettevõtted osalevad Barcelonas targa linna messil – EAS

Tavaliselt kipub nii olema, et töötaja on mitu päeva messil ära ning naastes on igapäevatööd kuhjunud ja messil loodud väärtuslike kontaktidega tegelemine viibib. Väga paljudes kultuurides eeldatakse aga viivitamatut vastust või ühenduse võtmist ja selle lahendamiseks tuleb eraldi ressurssi planeerida.

Ettevõtete sõnul on nad mõnestki võimalusest viivituse tõttu ilma jäänud.

Ole järjepidev ja süstemaatiline Messid on vaid üks osa eksporditegevustest. Uuele turule murdmine eeldab pikaajalist süsteemset panust. Selleks tuleb õppida tundma turgu, klienti ja müügikanaleid ning võita usaldus. Partnerid tahavad näha pühendumist ja pikaajalist kohalolu.

Raudreegel on, et ühekordsed visiidid ja messid on pigem loterii ja ressursi raiskamine. Parimaid tulemusi toob süsteemne ja järjekindel töö.

71

Tekst: Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ

KUTSEÕPE

Küsimus haridusja teadusministrile:

mis on Eesti kutseõppe visioon?

Eesti majanduse suurimaks pudelikaelaks on kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Eestis on tööturul liiga palju keskhariduse, aga ilma konkreetse erialata inimesi. Juba aastaid on olnud mehaanikas, tootmises, tööstuses jt tehnikavaldkondades tööpakkumisi, millele ei ole võimalik leida vastavate oskustega inimesi. Samas on meil ka töötuid, kes ei tee midagi selleks, et oma konkurentsivõimet tõsta ja kuskile tööle asuda.

K

utseõpe on tööstuse seisukohalt võtmetähtsusega ja ootame juba aastaid pikisilmi visooni, mis tõstaks kutseõppe ja oskused eraldi fookusesse ja ausse.

Kutseõppe sihtgrupp?

Juurdunud on arusaam, et kutsekooli lähevad need, kel hinded kehvad ja kes tõesti gümnaasiumis hakkama ei saa. Kes suudab mulle selgitada, kuidas näiteks põhikooli keskmise hindega 2,7 on võimalik õppida tehnika erialadel kutseõppes CNC-pinkide operaatoriks või CAD/CAM joonestamist, mehhatroonikat või robotioperaatoriks? Need valdkonnad on ettevõtetes seotud põhifunktsiooni ehk tootmisega ning eeldavad töötajatelt pidevat enesetäiendamist ja tootjatelt seadmetesse investeerimist. Õppes on olulised motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad, vastavate seadmete olemasolu, õppurite huvi ning teadmine, et tööturul on nõudlust.

Meil on vaja kutseõppesse meelitada andekaid tehnikavaldkonna entusiaste ja talente, kel on huvi ise midagi arendada ja teha.

Kui meil on igale põhikooli lõpeta-

jale koht gümnaasiumis, siis kes üldse peaks kutseõppesse minema? Kuuldavasti ei luba gümnaasiumid kutseõppeasutusi põhikoolinoortele oma programme tutvustada, sest nad võivad nii kaotada oma õpilasi ja olulist pearaha. Teiste riikide näited ja õppurite jagunemine on siiski kõrghariduse ja kutseõppe vahel veidi võrdsem kui Eestis. Üha rohkem olen igapäevaselt oma töös kohtunud inimestega, kes pärast kõrghariduse omandamist töötavad oma valdkonnas praktikutena, kuid kes soovivad oma erialaseid oskusi täiendada õpingutega kutseõppes. Nende inimeste ootused õpingutele on kõrged ja tihti võiksid nad täiesti ise oma kursusekaaslastele praktikume läbi viia. Kõik trendid näitavad, et just vanemate õppurite osakaal kutseõppes on tõusuteel ja kutseõppe kvaliteet peab olema sellisel tasemel, et ka neil seal midagi õppida oleks.

Ka tuleks vaadelda eraldi hobiõppureid, kellele meeldib aasta-aastalt Eesti haridussüsteemis tasuta mitmeid erialasid omandada, kuid kes teevad seda iseenda tarbeks ega jõua oma oskustega tööturule, et nende teadmistega suuremat väärtust luua.

Kutseõpetajad – võtmetähtsusega sektori jaoks

Triin Ploompuu

Foto: Rene Riisalu

Kui kohtusime OSKA uue masina- ja metallitööstuse uuringu tegijatega, ütlesin, et kutseõpetajate palgad tehnoloogiavaldkonnas ei ole konkurentsivõimelised.

Pärast seda, kui oleme aastaid sellest rääkinud, küsis meie värske uuringu tegija, kas oleme haridus- ja teadusministeeriumis selle sõnumi edastanud.

Loomulikult oleme, see pole olnud teema, mis oleks edasi arenenud. Kui majandusel läheb hästi, siis võiks rahastus

73

74

KUTSEÕPE

JOONIS 1.

Kutseõpetajate vanus. Statistikaamet 2020

jõuda ka nendeni, kes on selle eest hoolt kandnud ja kandmas. 70% Eesti ekspordist teeb töötlev tööstus ehk siis tehnikavaldkonnad.

Kutseõpetajad on sektori jaoks võtmetähtsusega ja sellele positsioonile peab tekkima konkurss. Oleme erinevate asjaosalistega arutanud, et palgaarvestuses võiks arvesse võtta, et kindla eriala spetsialist teenib sektori keskmist, millele lisanduks eraldi töötasu pedagoogiliste oskuste ja staaži eest. Ühest küljest on oluline oma valdkonda tunda ja teisalt peaks seda sisu suutma ka oma õpilastele nii edasi anda, et nad nende teadmiste ja oskustega töökeskkonnas toime tuleksid.

Kui üldhariduskoolides on probleem õpetajate keskmine vanus, siis samas olukorras on ka kutseõpe [1]. Kutseõpetajate järelkasv on oluline teema.

Tehnikavaldkonnas tuleb järjest juurde digitaalseid lahendusi, uut tehnoloogiat ja uuendusi tootmiskorralduses, üha

olulisem on hoida kutseõpetajaid pidevalt kursis ja neid koolitada. Muutunud on ka see, et kõikvõimalike õppematerjalide kättesaadavus ja usaldusväärsus seab õpetamisoskustele hoopis teised ootused.

Kutseõppe juhid peavad suutma kutseõpetajaid pikaajaliselt motiveerida, korraldama töö nii, et anda aega pidevaks enesearenguks ja täiendamiseks ning proovida minimeerida läbipõlemist.

Kui praegu kaotame mõne kutseõpetaja kas pensionile või erasektorisse, jääb järele väga suur tühimik, mida on äärmiselt keeruline, kohati võimatu täita.

Mainekujundusest ja mitte ainult Mäletan üht mõne aasta tagust vestlust.

Arto Aas oli värskelt alustanud Tööandjate Keskliidu juhina ja sattusime eraldi vestlema olulistest tööstusvaldkonna murekohtadest. Arto ütles, et äkki

ta polnud varem ehk süvenenud ja sellele eraldi tähelepanu pööranud, aga ta ei osanud enne oma senist tööd nimetada ühegi kutseõppeasutuse juhi nime.

Ometigi on tegemist väga suurte mõjukate organisatsioonidega, millel on otsene seos majanduse ja oskustööjõu teemaga. Tal on õigus, ka mina polnud enne oma töös nendega kokku puutumist neid juhte ja organisatsioone märgata osanud. Samas ka haridus- ja teadusministrid läbi aegade pole väga palju aega pühendanud eraldi kutseõppe teemade käsitlemisele ja avalikustamisele.

Kuigi tööandjad räägivad kvalifitseeritud oskustööjõu puudusest ja probleemidest juba aastaid.

Näiteks Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ kui tunnustatud kutseandja viis kevadperioodil 2021 erinevatel erialadel läbi 36 kutseeksamit 8 kutsekoolis üle Eesti ja kutsetunnistus omistati 429 taotlejast 341 õppurile [2]. Samas kui masina- ja metallitööstuse sektori 35 000 töötaja keskmine vanus näitab samuti ohutuld. Arutlesime mõni aeg tagasi oma nõukoguga kasvu-coach’i Indrek Sauli juures, mida meie tööandjatena saaksime teha oskustööjõu kriisis. Võtsime OSKA uuringust olemasolevad ja prognoositavad tööjõu ja erialadega seotud numbrid, võrdlesime neid praeguse hariduspakkumisega kõrg- ja kutsekoolidest ning tekkiski küsimus – mida me selle hiiglasliku vahega peale hakkame, millised on meie jaoks siis üldse lahendused ja võimalused?

Kui ettevõtjad mõtlevad praegu ise koolitusklasside sisustamisele ja õppe korraldamisele, mujalt riikidest tööjõu kaasamisele, töötajate koolitamisele, investeerimisele robootikasse ja digitaalsetesse lahendustesse, põhikoolis STEMõppe arendamisele ja tööõpetuse tundide kaasajastamisele jne, siis mind isiklikult huvitab väga, milline saab olema praeguste teadmiste ja numbrite osas majanduses nii oluline teema nagu Eesti kutseõppe visioon. Kuhu ja kuidas me peaksime edasi liikuma, head haridusjuhid?

Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ (www.emliit.ee) esindab 144 liikmesorganisatsiooni, kelle eesmärk on arendada masina- ja metallitööstust Eestis.

Sektoris tegutseb 2200 ettevõtet, töötajad on ca 35 000 ja sektor on läbi aegade Eesti üks tugevamaid eksportööre.

Viited: 1. Statistikaamet, www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/haridus/kutseharidus 2. Eesti Masinatööstuse Liit, www.emliit.ee/et_EE/blog/uudised-1/post/kuidas-mojutas-covid-19-masina-ja-metallitoostuse-kutseeksameid-212

LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus • Detailide puhastamine Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee

76

SISUTURUNDUS

Ida-Virumaa pakub

Eesti tööstusele uusi võimalusi Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele.

Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides.

“Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata Ida-Virumaa poole,” soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ja põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ning vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.

Euroopa rohepöördest võidab Ida-Virumaa Õiglase ülemineku toetuste süsteemi mõistmiseks tuleks meenutada Pariisi kliimakonverentsi aastal 2015, kus maailma riigid leppisid kokku CO2 jalajälje vähendamises ja kliimaneutraalsuse suurendamises. Euroopa Liit on püüdnud ja püüab olla maailma mastaabis rohepöörde eestvedajaks ning täita võetud eesmärgid varem ja efektiivsemalt. Et aga seniste tootmisviiside ümberkorraldamine mõjutab oluliselt neis siiamaani töötanud inimeste elujärge ja toimetulekut, loodi õiglase ülemineku toetusfond. Üks piirkondi, mida muutused kindlasti puudutavad, on Ida-Virumaa, kus seni traditsioonilises põlevkivitööstuses töötanud inimesed peavad leidma uusi – ja loodetavasti paremaidki – võimalusi tööturul jätkamiseks.

Ida-Virumaa inimeste, ametnike ja ettevõtjate kodutöö on olnud korralik.

Aastal 2020 võeti maakonnas ette mas-

siivne ideekorje, milles olid osalema oodatud kõik. Sel aastal on kogutud ideed läbi töötatud ja neid hakatakse järk-järgult kasutusele võtma.

Helded toetused, piirav ajaraam Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris.

Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. “Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust,” märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest.

Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023 –, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat.

Seepärast kutsub Teet Kuusmik ettevõtjaid võimalikult kiiresti üles lisainfot küsima ja vaagima meetmete sobivust oma ettevõtte plaanidega.

Unikaalne võimalus Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur.

Et maakonda saabuva uue ettevõtte juhtkond ei peaks muretsema, kuidas kulgeb sisseelamine, pakutakse neile nn soft-landing-programmi, kuhu kuulub vajadusel kogu asjaajamine omavalitsuste ja riigiasutuste tasandil.

Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis.

Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Teet Kuusmik 511 4685 www.ivia.ee

ROHELEPE

Tekst: Tanel Saarmann Foto: Wikimedia Commons

Euroopa Komisjon võttis vastu kolm olulist algatust

roheleppe elluviimiseks Novembris võttis komisjon vastu kolm uut algatust, mille eesmärk on piirata raadamist, uuendada säästvat jäätmekäitlust ning tagada inimestele, loodusele ja kliimale vajalik hea mullaseisund.

K

omisjon tegi ettepaneku uute eeskirjade kohta, et piirata Euroopa Liidu põhjustatud raadamist, samuti eeskirjade kohta, millega lihtsustatakse liidusiseseid jäätmesaadetisi, et edendada ringmajandust ning lahendada ebaseaduslike jäätmete ja jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleeme. Komisjon esitas ka uue mullastrateegia, et taastada 2050. aastaks kõik Euroopa mullad, muuta need vastupidavaks ja piisavalt kaitstuks. Ettepanekutega tutvustab komisjon vahendeid, mille abil minna üle r i ng maja n -

Aastatel 1990– 2020 hävis maailmas kokku 420 miljonit hektarit mets.

dusele, kaitsta loodust ning tõsta keskkonnastandardeid Euroopa Liidus ja kogu maailmas.

"Selleks et üleilmses võitluses kliima- ja elurikkuskriisiga edu saavutada, peame võtma vastutuse tegutseda nii kodu- kui ka välismaal. Raadamist käsitlev määrus on vastus kodanike üleskutsele muuta Euroopa osakaal raadamises võimalikult väikeseks ja soodustada kestlikku tarbimist. Uued jäätmesaadetisi reguleerivad eeskirjad hoogustavad ringmajanduse arengut ja tagavad jäätmeekspordi ohutuse muude piirkondade keskkonnale ja inimeste tervisele. Mullastrateegia võimaldab parandada muldade seisundit, neid säästvalt kasutada ja vajaduse korral toetuda õiguskaitsele," ütles Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans.

Raadamise vähendamine Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu uus määrus, millega ohjeldada Euroopa Liidu põhjustatud raadamist ja metsade seisundi halvenemist. Aastatel 1990–2020 hävis maailmas kokku 420 miljonit hektarit metsa, s.o rohkem kui Euroopa Liidu pindala. Uute eeskirjadega soovitakse tagada, et tooted, mida EL-i kodanikud EL-i turul ostavad, kasutavad ja tarbivad, ei soodusta ülemaailmset Kolme uue algatuse sünnikoht

77

78

ROHELEPE Foto: Shutterstock

raadamist ega metsade seisundi halvenemist, mis peamiselt on tingitud põllumajandusmaa laiendamisest, et toota näiteks selliseid kaupu nagu soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv ning valmistada neist tooteid.

Ebaseaduslikud saadetised koguväärtuses 9,5 miljardit eurot aastas võivad moodustada kuni 30% jäätmekaubandusest.

Määrusega kehtestatakse ettevõtjatele, kes soovivad neid kaupu EL-i turule lasta, kohustuslikud hoolsuskohustuse nõuded, mille abil tagada, et EL-i turule lubatakse ainult raadamisvabu ja seaduslikke tooteid. Selleks, et hinnata riike ning sealset raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohtu, hakkab komisjon tegema võrdlusanalüüsi.

Komisjon tõhustab dialoogi ja mitmepoolset koostööd teiste suurte tarbijariikidega. Edendades raadamisvabade toodete tarbimist ning vähendades EL-i mõju ülemaailmsele raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele, peaksid uued eeskirjad vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja elurikkuse kadu. Raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastasel võitlusel on ka positiivne mõju kohalikele kogukondadele, sealhulgas kõige haavatavamatele inimestele, nagu põlisrahvad, kes suurel määral sõltuvad metsa ökosüsteemidest.

Säästev jäätmekäitlus Jäätmesaadetisi käsitleva läbivaadatud määrusega täidab komisjon ringmajanduse ja nullsaaste eesmärke – välja käiakse rangemad jäätmeekspordinõuded, jäätmete kui tooraine ringluse tõhusam süsteem ja ebaseadusliku jäätmeveo vastu võitlemise sihtmeetmed. OECD-välistesse riikidesse võib jäätmeid eksportida üksnes juhul, kui kolmandad riigid on valmis teatavaid jäätmeid vastu võtma ja suudavad neid keskkonnasäästlikult käidelda.

Jäätmesaadetisi OECD riikidesse jälgitakse ja need võib peatada, kui saadetised põhjustavad sihtriigis ränki keskkonnaprobleeme. Ettepaneku kohaselt peaksid kõik EL-i ettevõtted, kes ekspordivad jäätmeid väljapoole EL-i, tagama, et jäätmeid vastu võtvates käitlemiskohtades tehakse sõltumatuid auditeid, mis näitavad, et jäätmeid käideldakse seal keskkonnasäästlikult.

EL-i raames tegi komisjon ettepaneku märgatavalt lihtsustada kehtestatud menetlusi, et hõlbustada jäätmete taassisenemist ringmajandusse, vähendamata seejuures vajalikku kontrollitaset.

EL-i kliimaeesmärkide saavutamisel aitab see vähendada EL-i sõltuvust esmastest toorainetest, muudab EL-i tööstuse innovaatilisemaks ja vähendab CO2 heidet. Uute eeskirjade kohaselt vahetatakse dokumente elektrooniliselt ja niiviisi digitaliseeritakse ka jäätmeveod.

Jäätmesaadetisi käsitleva määrusega karmistatakse veelgi ebaseadusliku jäätmeveo vastaseid meetmeid. Selline vedu on üks kõige tõsisemaid keskkonnakuritegusid, kuna ebaseaduslikud saadetised koguväärtuses 9,5 miljardit eurot aastas võivad moodustada kuni 30% jäätmekaubandusest. Selleks et nõuete täitmist paremini tagada, luuakse EL-i jäätmeveo

täitevrühm, volitatakse Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) toetama EL-i liikmesriikide piiriüleseid uurimisi ebaseadusliku jäätmeveo valdkonnas ja kehtestatakse rangemad halduskaristused.

Uus EL-i mullastrateegia Komisjon esitles ka uut EL-i mullastrateegiat, millel on Euroopa rohelise kokkuleppe ja EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 raames oluline roll kliima- ja elurikkuskriisiga tegelemisel. Heas seisundis mullast pärineb 95% meie toidust, seal leidub rohkem kui 25% maailma elurikkusest ja see on suurim maismaa süsinikureservuaar planeedil. Samas ei ole EL-i muldadest 70% seisund hea. Strateegiaga luuakse konkreetne meetmeraamistik, et kaitsta muldi, taastada nende hea seisund ja kasutada neid säästvalt. Eesmärk on suurendada põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda kõrbestumise vastu, taastada kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.

Samas ei ole EL-i muldadest 70% seisund hea.

Strateegiaga kutsutakse üles tagama mullale samasugune kaitse, nagu on veel, merekeskkonnal ja õhul. Selleks esitatakse 2023. aastaks ettepanek uue mullatervist käsitleva õigusakti kohta.

Enne seda tehakse mõjuhinnang ning konsulteeritakse laialdaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega. Ühtlasi nähakse ette ühiskonna kaasamine, rahalised vahendid ja teadmiste jagamine.

NOARK Electric on ülemaailmne madalpinge elektrikomponentide tarnija.

Püüame pakkuda oma klientidele kvaliteetseid ja taskukohase hinnaga tooteid, millele on tagatud viieaastane piiratud garantii. NOARK Electric tegeleb elektriseadmete ja komponentide arendamise, tootmise ja levitamisega.

Ettevõte on osa kontsernist, kus töötab üle 25 000 töötaja. NOARK Electric on investeerinud ettevõttesisestesse tootearendustesse miljoneid eurosid ja töötab uusimate tehnoloogiatega. Meie eesmärk on luua ülemaailmne kaubamärk.

Shanghai, Praha ja Los Angelese piirkondlikud keskused haldavad tegevust nendel mandritel ning võtavad arvesse üksikturgude ja riikide nõudmisi.

PAIGALDUSKILBID P PAI GALDUSKILBID

KOMPAKTKAITSELÜLITID K KOM P PAKTKAI TSELÜLITID PV SEADMED

PAIGALDUSSEADMED P GALDUSSEADMED PAI TÖÖSTUSSEADMED Rohkem infot Noarki toodete ja saadavuse kohta meie kodulehel. www.noark-electric.ee

80

UUDISED

Tekst: Tanel Saarmann Foto: Eesti Kaitsetööstuse Liit

Aasta kaitsetööstusettevõte 2021 on GoCraft LISAKS ESMAKORDNE AUHIND

Novembri lõpus kuulutati Eesti Kaitsetööstuse Liidu aastakonverentsil välja aasta kaitsetööstusettevõte 2021 – tiitli pälvis militaar- ja raskeveokite tootja ja hooldaja AS GoCraft.

E

esti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo selgitas, et esimest korda Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevuse ajaloos anti sel aastal välja kaks tunnustust: "Aasta kaitsetööstusettevõte 2021" ja "Avatud muutustele 2021".

"Aasta kaitsetööstusettevõte 2021 on militaar- ja raskeveokite tootmise ja hooldusettevõte GoCraft, kes võitis pärast mitu aastat kestnud ettevalmistusi riigikaitse valdkonna kaks üliolulist valdkonna soomustehnika hanget: "Toetussoomukite CV90 ümberehitus ja elukaare toetus" ja "Liikursuurtükkide K9 ümberehitus". GoCraft on alustanud suuremahuliste investeeringutega tootmishoonesse, mille raames ehitatakse välja Eesti erasektori esimene sõjarelva käitlemise nõuetele vastav töökoda, kus tulevikus on võimalik hooldada, remontida ja

integreerida relvi ja relvasüsteeme, mis on olulised Eesti kaitsevõime hoidmiseks ja arendamiseks," selgitas Ränisoo.

Ta lisas, et GoCrafti senine panus kaitse- ja julgeolekusektorisse ning projektide elluviimisel loodud äri- ja partnerlussuhted toetavad Eesti kaitseväe võimekust nii praegu kui ka tulevikus.

AS GoCrafti juhatuse liige Kalvi Pukka selgitas, et GoCrafti tegutsemisvaldkond on väga lai ja ambitsioonikas, alustades taristu hooldusmasinatest ja raskeveokitest ning lõpetades militaarsõidukite ehitusega.

"GoCrafti meeskonna töö tulemust näevad paljud inimesed enda ümber nii maanteel kui ka raudteel. Meie tootmishoonetes ehitatakse ja hooldatakse igapäevaselt nii veokeid kui ka raudteeveeremit ning alates sellest aastast ka militaartehnikat. Meie missiooniks on aidata ettevõtetel teostada logistikat, hoolda-

"Auhind "Avatud muutustele" on tunnustuseks füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on oma töö ja tegevusega riigikaitse, sisejulgeoleku või riigi kaitsevõimega seotud olulises valdkonnas viimase aasta jooksul saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi, on sektoriüleselt tunnustatud või paistnud silma mõne märkimisväärse saavutusega," selgitas Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

Ta avaldas, et sel aastal pälvis auhinna kaitseministeeriumi riigikaitseliste infosüsteemide ja innovatsiooni osakonna kaitsetööstuspoliitika juht Eneli Saabas.

"Eneli Saabas on kogu kaitsetööstussektoris hinnatud ja tunnustatud ekspert. Ta on kaitseministeeriumis töötatud aja jooksul ligi 10 aastat olnud seotud kodumaise kaitsetööstuse arendamise ja toetamisega. Kaitsetööstusettevõtted ja kogu sektor hindab tema sihikindlust, katkematut energiat ja hingega valdkonna probleemidesse süvenemist ning nende lahendamisse panustamist – see on oluline, suure väärtusega töö, mis on olnud motiveeriv ja teistele eeskujuks," tõi Ränisoo esile.

da taristut ja anda oma panus riigi kaitsel," selgitas Pukka.

Ta nentis, et tiitel "Aasta kaitsetööstusettevõte 2021" on ettevõtte ja kogu meeskonna jaoks väga suur tunnustus, mis kinnitab ettevõtte strateegia õigsust ja igapäevase töö head kvaliteeti. "Viimaste aastate jooksul on kogu meeskond panustanud palju energiat militaarsektorisse sisenemisel, et saaksime seni kogutud teadmisi ja oskusi rakendada ka Eesti kaitsevõime tugevdamisel," sõnas Pukka.

82

UUDISED

Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduse edasisi kasvuvõimalusi Foto: Eesti Pank

Kaarel Oja

Majanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt väga kiire (aastavõrdluses 8,6%) ja tegevusalati laiapõhjaline. Võrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7%.

Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev nõudlus, mis kajastub eratarbimise kiires kasvus. Suures osas maailmast on selle taga kaks tegurit. Esiteks laiendas viiruseolukorra

leevenemine tarbimisvõimalusi – näiteks on reisimine läinud lihtsamaks. Teiseks kogunes inimestel kriisi ajal sääste, mida saab nüüd tarbimisse suunata. Eestis võimendavad neid tegureid ka enneaegsed väljamaksed teisest pensionisambast.

Majanduskasvu pärsivad niinimetatud pakkumispoolsed piirangud. Tööstussektori kasv jäi majanduse keskmisele kasvule alla ja selle taga näivad olevat probleemid tarneahelates. Üleeuroopalise töötleva tööstuse küsitluse põhjal pärsib Eestis tootmist kõige enam tööjõupuudus. Euroopas üldiselt on aga suurim murekoht materjalide kättesaadavus. Oktoobris oli tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus erakordselt kõrge. See tähendab, et vaba tootmisvõimsust, mille arvelt kiirelt kasvada, enam kuigi palju ei olnud. Tarneraskuste tõttu võib olla tootmisvõimsust ka keeruline suurendada.

Energia kallinemine pidurdab tarbimise suurenemist, sest inflatsioon vähendab reaalse sissetuleku kasvu. Kui hinnatõus kiirendaks palgakasvu, tooks see kaasa üldisema hinnatõusu ja pikendaks kiire inflatsiooni perioodi. Praegu on kiire inflatsioon siiski suuresti tingitud energia kallinemisest ja see tegur on pigem ajutise iseloomuga. Valitsus saaks leevendada kiire hinnatõusu pikenemise riski, kui eelarve liiguks kiiremini tasakaalu suunas. Seda võimaldaks ellu viia majanduse hea olukord.

Majandusareng on üldjoontes kooskõlas prognoosiga, kuigi kolmandas kvartalis jäi majanduskasv oodatule veidi alla. Eesti Pank avaldab uuendatud majandusprognoosi 21. detsembril.

Dmitri Nešumajevi viis tippu soojusülekande teema Energiatehnoloogia instituudi vanemteadur Dmitri Nešumajev on üks kolmest Tallinna Tehnikaülikooli teadlasest, kellest võib juba tänavu saada Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Nešumajev esitas ülevaate oma teadustegevusest 2. novembril peetud akadeemikukandidaatide konverentsil. Tema ettekande teema oli "Teadusuuringute kaudu tööstusrakendusteni".

Nešumajevi uuringute peateemad on seotud energia ülekande tõhustamisega. Ta on kasutanud nii eksperimentaaluuringuid kui ka matemaatilist modelleerimist, alates laboratoorsetest skaaladest kuni Narvas paigaldatud kateldeni, mille võimsus on 250 megavatti.

Tema uurimisteemad on just praegu väga aktuaalsed, kuna nende tulemused võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja on niiviisi otseselt seotud põlevkivisektori süsinikuneutraalseks muutmisega. Võimalusi, kuidas seda teha, on mitmeid: vähendada seadmete materjalikulu ja maksumust, tõsta nende efektiivsust ja töökindlust. "Spekter, millega ma olen tegelenud, on suhteliselt lai," lausus vanemteadur Nešumajev. "Rakendada saab seda alates päikesekollektorist kuni tuumareaktorini."

Foto: TalTech

Dmitri Nešumajev

40 aastat kogemust Suomi-Tikas OÜ on 1979. aastal loodud pereettevõte, meie põhitegevuseks on olnud metallitöötlus.

Tänaseks toimetab ettevõttes kolmas põlvkond. Valmistame professionaalseks kasutamiseks redeleid, tööpukke, samuti tööstuse ja logistika valdkonna jaoks spetsiaalseid hooldus- ja tõusutreppe.

JALAD MAAST LAHTI. KINDLALT! TOOTEGRUPID: - lahtikäivad kaldredelid - vabalt seisvad redelid - treppredelid - laoredelid - kombineeritud redelid - kaevuredelid - korrusevaheredelid - elemendiredelid - tööpukid, platvormid ja hooldetrepid

ARGUMENDID: - redelipulkade turvaline kaldenurk - astmetel tugitalad - astmetel ja tasapindadel ka välitingimustes toimiv pinnamuster - saadaval varuosad - monoliitne ehituspukkide töötasapind - kannatab 150 kg staatilist koormust LISAVARUSTUS: - reguleerjalad - alumine tugitala - maapiigid, jääpiigid - katuse- ja seinatoed - teisaldusrattad - transpordialus

KESTVUS

KVALITEET

TURVALISUS

Info, tooted ja tellimine: SUOMI-TIKAS BALTIC OÜ, tel +372 501 1784, jyri@suomitikas.ee, suomitikas.ee