Eesti Tööstus (sügis 2023)

EESTI

Sügis 2023

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Sirje Potisepp: toiduainete hind kujuneb tarneahelas Looduslik alternatiiv mullikilele tuleb Eestist Digiteerimise trendid ja väljakutsed metallitööstuses Saame tuttavaks suurettevõtete uued juhid Elise Johanna Lill: inseneeria ei ole ainult meestele

HIND: 2,98 €

ISSN 2674-4112

Ando Jukk:

Eesti on liiga väike riik, et täiendavate nõuetega hakkama saada

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER

SISSEJUHATUS

Panustada saab igaüks

4

Ando Jukk: Eesti on liiga väike riik, et täiendavate nõuetega hakkama saada

14

Käibe- ja suhkrumaksu koosmõjul kerkib toidu hind veelgi

16

Tootearendusel on uueks suunaks lisaainete vähendamine

21

Looduslik alternatiiv mullikilele tuleb Eestist

27

Digiteerimise trendid ja väljakutsed metallitööstuses

28

Innovatsiooniekspert: edukas uuendus algab ettevõtte juhist

33

Suurettevõtete uued juhid

43

Naine energeetikavaldkonnas: inseneeria ei ole ainult meestele

47

Energiaturg: mida on oodata sügise ja talve energiahindadelt?

50

Enefit Greeni uus tuulepark Soomes andis võrku esimese elektri

59

Peaminister Kaja Kallas: tehnoloogia abil on võimalik demokraatiat tugevdada

MERIT SARIBEKJAN merit.saribekjan@delfi.ee

63

Kuidas aitab riik tööstureid?

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

66

Eesti tööstus vajab kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi

69

Töökeskkonnas laialt levinud kemikaal võib peita endas suurt ohtu

71

Eesti majanduse veduriks võib saada kuus tehnoloogiavaldkonda

79

Instrutec ja Greenexpo 2023 esitlesid tulevikutrende

Tööstuse käekäik ja samas ka areng on tormiline nagu möödunud sügisilmad – mõnes tööstusharus tulemused aina paranevad, teises on seevastu muret ja teadmatust tuleviku osas liigagi palju.

Toidutööstuses on need poolkerad justkui kokku saanud. Nii olid näiteks toidutootjate 2023. aasta esimese poole majandustulemused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes paremad, kuid nüüd loovad paanikat otsesed ja kaudsed maksutõusud. Nagu kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp: kõrgem käibemaks ja sellele lisanduv suhkrumaks võivad eelarvele pakkuda lühiperspektiivis väikest turgutust, kuid vaatama peab siinkohal pikemale perioodile ulatuvat pilti. Tarbijate madalal ostuvõimekusel on otsene mõju tööstustele, kes tootmismahtude languse tõttu koondama ja vähem teenima hakkavad ning seetõttu ka vähem makse maksavad. Kes ja kuidas need tulevased eelarveaugud siis kinni lapib?

Samas on vaatamata majanduslikule ebakindlusele ja ettevõtjate kindlustunde langusele esimesel poolaastal tööstussektori investeeringud suurenenud. Heaks näiteks on siin Kesk-Eestis tegutsev uuendusmeelne vineeritootja Estonian Plywood, kes on kriisidest hoolimata siiski kenasti vastu pidanud ning peatumata uusi ja aina keskkonnasäästlikumaid lahendusi otsib. Ettevõtte nõukogu liige ja kogenud tööstusjuht Ando Jukk toob intervjuus ilmekalt välja, et rohkem tuleks hinnata Eesti ettevõtjaid, kes julgevad ja tahavad Eestisse investeerida. Tõsi ju on, et majanduse edukasse toimimisse saab panustada igaüks, niisiis jääb üle vaid loota, et neid kõige julgemaid kohustustega üle ei koormata.

Sigrid Aunap

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: SIGRID AUNAP Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee TRÜKK PRINTALL

SISUKORD

REKLAAM

KRISTIANNE MELANIE LIIT melanie.liit@delfi.ee HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

3

4

PERSOON

Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Sille Annuk ja Margus Ansu / Postimees

Ando Jukk: Eesti on liiga väike riik, et täiendavate nõuetega hakkama saada

„Eestis tuleb aru saada sellest, et taastuvatel ressurssidel põhinev majandus on tähtis ja olulise tulevikuga majandusharu. Eesti ettevõtjad, kes julgevad ja tahavad Eestisse investeerida, tuleks kaitse alla võtta,“ räägib vineeritootja Estonian Plywood nõukogu liige ja kogenud tööstusjuht Ando Jukk.

PERSOON

„K

ui alles hiljuti oli ajakirjanduses juttu, et vineeritööstustel läheb paremini kui teistel puidutöötlejatel, siis eks see ole nii ja naa. Seda, kui palju tööd on, näeme ette lühemat perioodi, nagu sedagi, et tootmismahte piiratakse. Õnn on see, et meie sektoril on väljundeid näiteks saetööstusega võrreldes oluliselt rohkem, aga kui üldine majandus alla läheb, tabab see lõpuks ka meid. Oleme samamoodi toorainete saadavuse osas haavatavad ja seda Eestis, mis paistab Euroopas eriti silma oma piirangutega. Intressitõusud, osa toodete järelturu piiratus, ehitussektori langus – majandus on seotud,“ sõnab Ando Jukk.

Järgneb intervjuu Ando Jukkiga.

Millised on puidutööstuse lähiaastate võimalused ja väljakutsed?

Poliitika ja populism mõjutavad meid kõige rohkem. Kas Eesti valitsusel ja parlamendil on koostöötahet, et seista Eesti majanduse, sh metsa- ja puidusektori eest? Meie piirangud on naabritest palju suuremad. Tahame langevas majanduses riigi poolt makse tõsta, meil on kallid energia ülekandetasud, teedel on suuremad massipiirangud – kõik need tegurid muudavad eksportturgudel konkureerimise järjest keerulisemaks. Tervikuna pole sektoril hästi. Meie konkurentsivõime on madal, toorainete hinnad on naabritel madalamad, pidevalt on takistatud Eestis madalama kvaliteediga puidu väärindamist. Hästi palju on rumalat juttu, kus igaüks, kes sellest sektorist aru ei saa, rahuldab ennast lausetega, et puidutööstus ei anna piisavalt lisandväärtust palgile. Eesti saetööstus, järeltöötlemine liimpuidu, puitmajade, voodrilaudade jne näol, vineerina, höövelspoonina jne – ega väga palju ole võimalik juurde panna. Need tüveosad, mis selliseid tooteid teha ei võimalda, peaks jõudma tselluloositööstusesse, selle tegevuse arengut on aga pidevalt takistatud ning võimalusi sellist lisandväärtust anda pole võimalik.

Vineeri kasutusala on küllaltki lai – kuhu läheb Estonian Plywoodi toodang?

Kui 23 aastat tagasi vineeritootmises tööd alustasin, kerkisid vineeriga seoses silme ette lumelabidad, katkised vinee-

riga kinni kaetud aknad, natuke mööblit ning paljude suvilate pleekinud laed. Üsna ruttu õpetati selgeks, et kasevineeri omadused on erakordsed. Tugevuse, kaalu ja hinna suhted annavad eelise paljude materjalide ees. See ei ole enam uudis, et Eesti vineeri kasutatakse vedelgaasi tankerite ehituses. Säilitada tugevusomadused eriti madalate temperatuuride juures on erakordne omadus.

Minnes aga meie Viruvere tehasesse, on ehk huvitavamad lahendused seotud paljude megatrendidega maailmas.

Näiteks jõuab meie vineer Hiinasse tuulikulabade tootmisesse. Seoses e-kaubandusega on väga oluline n-ö viimase miili transport. Väikekaubikud on kindlasti koos kastiratastega suurema kasvuga trend – mahu poolest loomulikult mitte väga suur, kuid siiski oluline. Meie toodetud vineeri võib kohata näiteks VW ID Buzzi kaubikus. Raskeveokite haagiste ehitus on väga oluline valdkond. Suuremad tootjad, nagu nt Schmitz, Kögel jt, on meie klientide hulgas. Treilerites ja furgoonides on vineer põrandatel, seintes ja lagedes. Bussid, rongid ja laevad on näited, kus avaliku transpordi ehituses vineeri kasutatakse.

Üsna ruttu õpetati selgeks, et kasevineeri omadused on erakordsed.

Lisaks transpordisektorile on loomulikult oluline ka ehitus. Vineeri ülesanne on tihti varjatud, kui räägime betooni­ valust. Raketised, mida selleks kasutatakse, on korduvkasutatavad ning sellega säästetakse ehitamisel nii aega kui ka raha. Raketiste pinnad, mis betooni­valu vastu jäävad, on vineerist. Erinevad tellingud, käiguteed ja trepid on oluliseks sihtkohaks. Spordisaalide põrandate konstruktsioonis on vineeril sõna otseses mõttes kandev roll. Kontsertlavadel näeme vineeri nii lavade põrandatel kui ka suurte kõlarite ehituses. Mööbel, laste mänguväljakud, koroonalauad, laserlõikus, pakenditööstus – pilt on väga kirju.

Pakenditööstuseski on vineeri roll olla kaitseks laskemoonale, elektroonikaseadmetele jne.

Millised on üldse Eesti metsaja puidutööstuse olulisemad eksporditurud?

Väga palju sõltub puuliigist, kuid Eesti puidutööstused müüvad oma toodangut igasse maailmajakku. Võiks öelda, et euroala on siiski Eesti toodangu müügil olulisim turg, kuigi Eesti puidutooteid on tõesti üle maailma müüdud ning see ongi Eesti puidusektori tugevus.

Kust võiks aga oodata uut kasvu?

Kasvuootus on eraldi teema. Oleneb, millisest kliendist ja tootest räägime.

Tööstusklientide suunal võib kindlasti eeldada paremat minekut, kuid jaekliendile suunatud kallimad tooted peavad ootama, kuniks tekib uuesti ostutahe. Vineerile on kindlasti oluline avaliku transpordi sektor, kerghaagised ja -kaubikud.

Puidust ehitamine laiemalt on Euroopa Liidus pikalt teemaks olnud. Võiks eeldada, et kui panna kokku mõne liikmesriigi elamufondi vananemine ja kasvav rahva­arv, võiks sealt tulemust oodata.

Kui tõesti tahetaks ­kliimasoojenemisega ­võidelda, võiks puitmaterjalide kasutamine kaasa aidata. Maailma rahvaarv kasvab niikuinii ja elukvaliteeti püütakse hoida või parandada igal pool. Tarbimine ei kao ja nõuab rohkem arukaid valikuid.

Kas Estonian Plywoodis kasutatav puit tuleb ainult Eestist?

Enamik kasepalgist tuleb Eestist. Väike osa saabub lisaks Põhja-Lätist, kuid peamiselt varutakse toorainet alla saja kilomeetri raadiusest. Tehase asukoha valikul oli tooraine piisavus ja lähedus oluliseks teguriks. Lisaks on meie väärtus see, et suudame teiste konkurentidega võrreldes Eestis kasutada tootmises peenemat palki. Kase ümarpuidule parimat väärtust suudavadki nii Balti- kui ka Põhjamaades pakkuda vineeri- ja spoonitootjad.

Oluline on aga mõista, et mehaaniline puidutööstus saab töödelda sobiliku kvaliteediga palki, et saada tootena aktsepteeritavat materjali. Paberipuule ega küttepuule me lahendust ei paku.

Kuidas panustab Estonian Plywood keskkonnasäästlikumasse tulevikku?

Kõige alus on see, et puit on taastuv ressurss ja puud seovad süsinikku. Seega kui toodame pikaajaliselt kasutatavaid

5

6

PERSOON

keskkonnainvesteeringud ning uusi mõtteid on ka toote teostamisel.

Viite koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga läbi projekti „Madalakvaliteediliste puiduliikide väärindamine läbi uudsete komposiitmaterjalide arendamise“ – mis on selle projekti eesmärk?

tooteid, saame selle seotud süsiniku panna tallele pikaks ajaks. Puidu keemiline koostis ja füüsikalised omadused puuliigiti ning kasvukoha geograafiast tulenevalt kindlasti varieeruvad, kuid see, mida puidus leidub, annab üsna laia võimaluse praeguseid fossiilseid materjale asendada. Puupiiritus on juba vana toode, kuid ligniinid, suhkrud, biodiisel jne on hetkel n-ö tegusid tegemas.

Ei saa salata, et meil on võimalik vineeri tootmiseski palju keskkonnasäästlikumaks muutuda. Toote valmistamiseks kasutatav energia on üks teema. Kuid milline on sobiv keskkonna­ hoidlik energia 24/7 töötava tehase jaoks? Päike seda ei ole ja tuul juhitamatu energiana pole samuti piisav lahendus. Oluline peaks siin olema ehk kohalik päritolu.

Teine osa meie väljakutsest on liimid, mida spoonilehtede liitmiseks kasutame.

Ligniini kasutamine naftasaaduste asemel on kindlasti meie lähitulevik ja seda järk-järgult ka tehakse. Oleme isegi esimesed katsetused teinud ja valmistume järgmisteks. Praegu ei ole veel piisava usaldusväärsusega sajaprotsendilist bio-

Kõige alus on see, et puit on taastuv ressurss ja puud seovad süsinikku liimi, kuid tööd selles suunas tehakse ja ehk on lähiajal uudiseid.

Oleme tehast kavandades kesk­ konnateemadega päris palju tegelenud.

Tehas on loodud endisele tootmismaale, seega pole me raisanud ei põllu- ega metsamaad. Endisele tootmismaale ehitama asudes tuli teha kulutusi pinnase puhastamiseks, kuna territooriumil asus nõukogude ajal asfalditehas. Riik oli küll viinud ellu projekti pinnase puhastamiseks, kuid siiski leidsime vundamentide kaevamise käigus vanu mahuteid ja pinnasesse lekkimise kohti, mis tuli utiliseerida. Tootmishoone planeerimisel oleme paigutanud tehase koos seadmetega selliselt, et oleks võimalikult väike müra­häiring naabritele. Liimi valmistamiseks saame kasutada kogutud vihma­ vett. Lähi­a ja tegevustena on plaanis

Uurisime selle projekti juures mitut komponenti. Kuna tehas on ehitatud selliselt, et igal ajal oleks võimalik olemasolevat tehast laiendada ilma seda seiskamata, oli vaja paremini aru saada, kas selleks on olemas sobiv tooraine. Eristume teistest Eesti tootjatest selle poolest, et meil on võimalik peenemat palki töödelda spooniks. Pöörasime sellele tähelepanu tooraine analüüsi poolelt, kuid samuti puuliikidele, mida veel võiks Eestis kasutada. Ega teiste lehtpuuliikide kasutamine tootmiseks mingi eriline saladus ole, kuid meile on oluline, et enne, kui üht või teist lisaks tootmisesse võtame, on need väikeses mahus sobivate parameetritega läbi proovitud.

Uudsed lahendused, mida uurisime, olid seotud näiteks puidu tihendamisega – kas on võimalik pehmemat puuliiki tihendades saavutada kõva lehtpuuga sarnaseid omadusi? Saime teada, et on võimalik, kuid see on kallis ning olemasoleva tehnoloogiaga seda teha ei saa.

Kindlasti on sel teemal tulevikku, kuid tehase algusaastatel nende teemadega jätkata on liiga kallis. Parem, kui keegi tallaks raja ette.

Testisime ka erinevaid tulepüsivusega seotud materjale, mis on olulised seoses avaliku transpordi toodetega. Seda teemat uurime edasi, sest materjalid on edasi arenenud. Proovisime uute toodetena vedelpealistust, kuid see toode ei andnud piisavalt häid tulemusi. Tavapärane vineerplaatide pealistamine toimub kas kattematerjali peale liimimise või liimidega immutatud paberi kuumalt peale pressimisega. Vedelpealistuse eelisteks on mõtted, kus toorikuna kasutatava plaadi pinnakvaliteet ei pea olema nii ühtlane ning pinnale kantav vedelik võiks katta need tühimikud. Kahjuks see veel nii hästi õnnestunud ei ole ning praegu on see teema siiski toores.

Lisaks uurisime erinevaid liimühendusi. See on kindlasti üks teema, millele kogu kultuurse Euroopa tootjate vaade

K A U B A N D U S KO D A A I TA B SUL ET TE VÕTLUSES E D U S A AV U TA D A • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste muudatustega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus ARENDAME KOOS EESTI ETTE VÕTLUST!

LIIT U KODA .EE

8

PERSOON

peaks keskenduma. Bioliimidele järk­ järguline üleminek peab andma meile eelised võrreldes Venemaaga ning see on tõenäoliselt tulevikus meie piirkonna tootjate eristumise üks võtmeid. See pole aga selle teostatud uuringu teema, vaid asi, millega meie piirkonna tootjad usinalt tegelevad. Aasta pärast on kindlasti rohkem rääkida.

Kuidas on nõudlus vineeri järele aastatega muutunud?

Üks asi on nõudlus, kuid suuremad muutused on toimunud materjali liikumise geograafias. Väga õige on olnud Euroopa Liidu poolt Vene puittoodete sanktsioneerimine. Juba enne Ukraina sõja algust ei vastanud Vene majandus puittoodete osas vaba turumajanduse reeglitele ning Vene tootjad omasid väga suuri eeliseid toodete valmistamisel tooraine ja energia kaudu. 2021. aasta lõpus antidumping’u reeglite rikkumise eest kehtestati Vene vineerile ligi 15% täiendav kaitsetoll. Ligi 15% tähendab seda, et erinevatel Vene tootjatel oli ligi 1% piires erinev tollimaksus suuruse arvestus.

Kui vaatame mööda maailma ringi, siis Vene toodangule selliste kaitsetollide seadmises pole Euroopa üksi. Kõlab ehk uskumatult, kuid Türgil ja isegi mõnel Aafrika riigil on Vene toodetele täiendav maks seatud ning hoopis kõrgemal tasemel. Vene sanktsioneeritud materjal on sõjajärgselt leidnud uued geograafilised suunad – Aasiasse, Aafrikasse ja Ameerikasse.

Kui paneme siia juurde veel pandeemiajärgsed muutused, kus nõudluse järsu tõusuga kasvasid nii müügi- kui ka sisendhinnad, siis stabiilse majandusega riikides sai alguse asendustoodete leidmise protsess. See on muutnud palju. Intresside mõju on tugevalt tunda. Selge mõju on

transpordisektorile. Venemaa ja Ukraina on olnud päris suureks järelturuks Euroopa veokitele ja haagistele. Nüüd näeme, et järelturu kadumisel on mõjud. Iga aasta on olnud erinev, kuid täna toimuvad muudatused pigem kuude ja nädalatega

Kaitsealade vajadust mõistab igaüks, kuid keeruline on mõista seda, kui kaitsealasid püütakse Eestis luua juba igaks juhuks.

Esialgsete andmete järgi tuli selle aasta esimese seitsme kuuga puidutööstusest ligi kolmandik töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Milline on teie vaade olukorrale ja kas tootmismaht hakkab taas tõusma?

Intressitõusud on majandusest palju raha välja korjanud. Midagi peab kindlasti toimuma. Kui Eestile keskenduda, siis siin tuleb aru saada sellest, et taastuvatel ressurssidel põhinev majandus on tähtis ja olulise tulevikuga majandus­ haru. Tuleb jälgida avatud silmadega, mida teised meie ümber teevad.

Kui taasiseseisvuse järel oli oluline teha riigi tasandil otsuseid kiiresti ja teistest erinevalt, et teistele järele jõuda, siis praegune ühiskond vajab rohkem stabiilsust. Näeme selgelt, mida meie erinevad lühinägelikud otsused teevad. Mingi aeg rääkisime, et Eesti Nokia on Soome ameti­ühingud, kuid praegu võivad lätlased öelda, et nende Nokia on Eesti rumalad maksutõusud. Alkoholi- ja kütuseaktsiis viis maksud Lätti, kuid planeeritavad uued maksutõusud täidavad

sama eesmärki. Oleme riigi ehitanud selgelt liiga bürokraatlikuks ja ametnike roll on risti vastupidi majanduse vajadustega.

Väga meeldis Liisa Pakosta artikkel, kust saime lugeda, et Eesti ametnikud kirjutavad tihti Euroopa Liidust tulenevaid reegleid rangemaks. Seda tunneme me kõik. Eesti on liiga väike riik, et täiendavate nõuetega hakkama saada. Meie konkurents Euroopa nurgas on muutunud oma positsioonilt nõrgemaks. Kui siiani oli võimalik vahendada erinevate sektorite poolt vaheltkasuga Vene odaval toormel põhinevaid materjale, siis nüüd peab Eesti majandus hakkama saama hoopis teistsuguses olukorras.

Näiteks puidusektor varub täiendavat puitmaterjali Skandinaaviast ja Soomest.

Samas on meil nii energia kui ka tooraine hind kõrgem. Efektiivsus ja töö kvaliteet ainukesena pole enam piisav. Meil on transport ebaefektiivne – kohalik transport Soomes ja Rootsis on võimaldatud maanteedel palju suurema täismassiga. See on kliimasäästlikum ja liiklusele ohutum. Ohutuse mõte on selles, et veokeid on liikluses seetõttu vähem. Järelikult peaksime selliseid näiteid üle võtma.

Soome tööstusel on madalamad kütuseaktsiisid tööstusterritooriumil, madalamad elektri ülekandetasud jne.

Kui puhtalt metsasektorist rääkida, siis kevadine linnurahu on Eestis unikaalne.

Sellise sesoonsusega viime metsanduse ebaefektiivseks ja kalliks. Kaitsealade vajadust mõistab igaüks, kuid keeruline on mõista seda, kui kaitse­alasid püütakse Eestis luua juba igaks juhuks. Kaitse alla tuleks võtta Eesti­ettevõtjad, kes julgevad ja tahavad E ­ estisse investeerida. IIgaüks saab aga panustada Eesti majandusse läbi selle, et eelistab kohalikke tooteid ja teenuseid. Kui me kõik seda teeme, siis sellest on abi.

10

TOIDUTÖÖSTUS. UUDISED

Foto: Shutterstock

Toiduainetööstuse

majandustulemus paranes

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus toidutootjatele jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks.

„V

aat a mat a ra s ke t e le oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ning saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ning maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.

Toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega.

Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid poolaasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Põllumajandussaaduste ja toidu­ kaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel pool­a astal põllumajandussaadusi ja toidu­kaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.

Eestis toodetud või töödeldud põllu­ majandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: ­Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.

Põllumajandussaadusi ja toidu­kaupu veeti 2023. aasta esimesel poolaastal sisse 1,2 mld euro eest, möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kasvas impordi väärtus 13%.

Vaatamata majanduslikule ebakindlusele ja ettevõtjate kindlustunde langusele on esimesel poolaastal sektori investeeringud hoogsalt suurenenud. Toiduainetööstuse ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2023. aasta kuue esimese kuuga 52,4 mln eurot, mis oli 23% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. „Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes. Jälgime tähelepanelikult olukorda,“ lisas Pärtel.

Toiduainetööstuses tegutseb keskmiselt 14% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest. Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimesel poolaastal toidu­ ainetööstuses tööga hõivatud keskmiselt 14 575 inimest, mida oli 3,9% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Tööjõumahukamad tegevusalad toiduainetööstuses on liha- ja pagaritööstus.

SISUTURUNDUS

Fotol vasakult: Marjan Tamm (juustuoperaator); Erki Laimets (ehituse projektijuht); Jaanus Murakas (E-Piima juhatuse esimees); Randel Veerits (E-Piima Paide tehase direktor).

Eesti uusim ja suurim juustutööstus

jõudis esimese juustuni Peale aastatepikkust kavandamist, projekteerimist, ehitus- ning installatsioonitöid jõudis E-Piima uus Paide juustutööstus olulise verstapostini. Äsja sai toodetud päris esimene oma juust.

J

aanus Murakas, E-Piima juhatuse esimees: „Oleme läbi teinud pika teekonna ja terve E-Piima pere tunneb täna suurt rõõmu Paide juustutööstuses valminud esimese juustu üle. Projekti vältel oleme kokku puutunud küll keerulisemate ja helgemate aegadega, aga üldjoontes on teekond kulgenud suuremate viperusteta. Soovin õnne nii meie koostööpartneritele, E-Piima meeskonnale kui meie pikaaegsele kliendile.“ E-Piima Paide nüüdisaegne ja minimaalse keskkonnamõjuga juustutöös-

tus pakub edaspidi tööd orienteeruvalt sajale inimesele ja toodab täisvõimsusel 100 tonni juustu ning 70 tonni vadakupulbrit päevas. Tehas saavutab täisvõimsuse 2024. aasta esimeses pooles.

Randel Veerits, Paide tehase direktor: „Teeb rõõmu, et oleme meeskonda võimekad inimesed Paide kandist leidnud.

Hetkel on meil värvatud pool vajaminevast meeskonnast, teise poole värbame saabuval sügisel ja talvel. Palju tööd on tehases veel ees. Samm-sammult hakkame võimsust kasvatama, töötades esialgu ühes vahetuses ja jõudes järgmisel

aastal nelja vahetusse, töötades iga päev 24 tundi.“ E-Piim on olnud üks Eesti suuremaid juustu- ja võitootjaid, mis kuulub Eesti ja Läti piimafarmeritele. E-Piim on suurim Eesti juustu eksportija, sest on juba kümneid aastaid teinud tihedat koostööd paljude Euroopa Liidu maadega ning ekspordib regulaarselt tooteid ka Aasia turgudele. Lähitulevikus on veelgi oodata ekspordi sihtriikide arvu tõusu tänu E-Piima strateegilistele aktsionäridele Royal A-ware’ile ja Interfood B.V.-le, kes on piimatoodete tootmisel ja eksportimisel globaalselt tunnustatud tegijad.

11 1

12

TOIDUAINETÖÖSTUS

Tekst: Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Foto: Sven Tupits

Käibe- ja suhkrumaksu koosmõjul kerkib toidu hind veelgi Oktoobri alguses tutvustasime Kantar Emori ja Toiduliidu ühist uuringut, millest selgus, et kodumaiste toidukaupade eelistus Eesti tarbijate seas on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Riigi plaanitavate otseste ja kaudsete maksutõusude taustal tekib ärev tunne – kas Eesti tarbija saab üldse lubada endale kodumaist toitu?

U

uringust selgus, et E ­ esti tarbijate hoiakutes on paari viimase aastaga toimunud suur nihe: kui enne olid peamisteks ostuotsuse kriteeriumideks toodete kodumaisus, kvaliteet ja usaldusväärne kaubamärk, siis nüüd on esiplaanile kerkinud odavam hind ja sooduspakkumine. Juba näeme, et kaupluste letid on kollastest siltidest kirjud: üle poole toidu­ainetooteid müüaksegi kampaaniahindadega ja Eesti päritolu toodete arv kaupluste sortimendis on langustrendis.

Toidukaupade hinnad tõusevad Eestis üldisest inflatsioonist kiiremini.

Kahe viimase aasta jooksul on toidu­ ainete hind tõusnud üle 40%. Uuest aastast saab Eestist riik, kus on toidu­ ainetele rakendatud kõrgeim käibemaks Euroopa Liidus. Meediast käis juba läbi ärev uudis, et kaubandusketid pidasid plaani tõsta hindu juba enne käibemaksutõusu jõustumist ning sel-

ge on see, et iga maksutõus toob kaasa lõpphinna tõusu, mille peab maksma kinni lõpptarbija.

„Suhkrumaksu serveeritakse valijale tervislikkuse kastmes justkui limonaadimaksuna, kuid see jutt on eksitav.“ Eesti toiduainetööstus on ahelkriisidest räsitud ja pole kindlasti võimeline käibemaksutõusu enda kanda võtma, sest eelnevatel aastatel tuli juba niigi oma jõuga ära katta hüppeliselt kasvanud sisendite ja energiaallikate ning palga­s urve kulud, tegeldes samaaeg-

selt nii tootearenduse kui ka vajalike investeeringutega, ilma milleta kaob igal ette­võttel konkurentsivõime. Riik eelistas sellest kõigest kõrvale hoiduda – vaadaku igaüks ise, kas jääb ellu.

Toiduainete hind kujuneb tarneahelas: palju maksab tooraine, palju maksab töötlemine, palju maksab transport ja millise juurdehindluse paneb tootele omakorda kaubanduskett. Käibemaksutõus seega mõjutab lõpptoote hinda igas etapis ning kindlasti ei saa me lootma jääda, et praegusele hinnale tuleb juurde vaid kaks protsenti.

Eelmisel aastal, mil toiduainetööstus pidi leppima suurte kahjudega, püsis ainsana kasumilainel joogitööstus.

Muidugi ei saa ilma igasuguse strateegilise visioonita riigieelarve auke lappiv valitsus jätta sellist magusat võimalust kasutamata – palun, siin on teile ka kavandatav suhkrumaks. Selle sisu küll pole veel selge, kuid see on aastal 2025. tulemas. Suhkrumaksu serveeritakse

TOIDUAINETÖÖSTUS

valijale tervislikkuse kastmes justkui limonaadimaksuna, kuid see jutt on eksitav.

Mitte ainult limonaadis ei sisaldu lisatud suhkur – me räägime siin ka piima- ja mahlatööstusest, piimajookidest, nektaritest, kohvijookidest. Suhkrumaks on selgelt riigieelarvesse raha kogumise maks, mis peaks juurde tooma 25 miljonit, kuid pole teada, kuidas. Seni pole maailmas tekkinud ühtegi teaduspõhist tõendit, et suhkrumaksu kehtestamine ja terviseandmete paranemine oleks kuidagi tõendatud. Mis ei vaja aga tõendamist, on fakt, et käibe- ja suhkrumaksu koosmõjul läheb toidu hinnatõusu spiraal uuele ringile.

Tarbijate hinnatundlikkus mõjutab aga Eesti tootjaid. Kui valik poes väheneb, toob see kaasa konkurentsivõime languse, mis võib tähendada, et ­Eesti toodete kättesaadavus võib aja jooksul väheneda, mis on toidu julgeoleku poolest üks ohumärke. Toit ja jook on inimeste põhivajadus ning selle kõrge maksustamine on vastutustundetu.

Tarbija hakkab veelgi rohkem eelistama odavamat importkaupa, mis ei pruugi olla nii kvaliteetne ja puhas nagu Eesti oma. Kui Eesti toitu ostetakse vähem, langevad tootmismahud, seejärel aga ka Eesti tootjate tulud. Kuna kriisi-

aastatel ei pea riik vajalikuks – erinevalt meie välismaa konkurentidest – Eesti toidu­ainetööstuse sektorit toetada, oleme juba praegu eksportturgudel konkurentsivõimekuses kaotanud ja nüüd kaotame ka koduturul.

Võib-olla kõrgem käibemaks ja sellele lisanduv suhkrumaks pakuvad eel­arvele lühiperspektiivis väikese tur-

gutuse, kuid vaatama peab laiemat ja pikemale perioodile ulatuvat pilti: tarbijate madalal ostuvõimekusel on otsene mõju tööstustele, kes hakkavad tootmismahtude languse tõttu koondama töökohti, teenima vähem ja, oh üllatust, maksma ka vähem makse. Kes ja kuidas neid tulevasi, juba praegu sisse programmeeritavaid eelarveauke lapib?

Eesti toidu hind võib järgmiseks aastaks võrdsustuda Soome ja Rootsiga Keskmine hinnatase on püsinud juunikuust alates enamvähem samal tasemel. Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud neli protsenti.

Tekst: Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist

J

ärgnevatel kuudel peaks aastane hinnatõus jääma 5% juurde. Aasta lõpus kergitavad hindu järgmise aasta alguses jõustuvad maksutõusud. ­S elle aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10% võrra ja kõige suurema osa sellest moodustab toidu kallinemine.

Viimase kolme kuuga on toit odavnenud 3% võrra. Köögivilja ja kala hind on langenud, samas on piima, leiva ja liha hind jäänud samaks või veidi kasvanud.

Toidu maksumus on viimastel kuudel kahanenud ka naaberriikides. Tooraine ja energia on odavnenud ning konkurents vähenenud ostujõuga tarbijate püüd­ miseks tugev – ka see toob hinnad alla.

Eesti ei ole ega saa ka pärast käibemaksu tõusu kõige kõrgemate toidu­ hindadega riigiks Euroopas – kõige kallim on toit Šveitsis, Islandil, Norras ja Taanis. Küll aga võib toiduainete hinna­ tase Eestis 2024. aastaks võrdsustuda Soome ja Rootsiga.

Hinnatõusu ootused on kogu majanduses vähenenud. Tööstus- ja ehitus­ ettevõtted ootavad müügihindade langust. Teeninduses ja kaubanduses oodatakse küll hindade tõusu, aga väiksemas ulatuses kui varasematel kuudel.

Swedbanki prognoosi järgi kasvavad hinnad järgmisel aastal 4% võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest.

13

14

TOIDUTÖÖSTUS

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Vallo Kruuser

Tootearendusel on uueks suunaks

lisaainete vähendamine Nõo Lihatööstuse tehnoloogi Marko Kokmanni sõnul on tarbijad hakanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas üha rohkem eelistama päris toorainest valmistatud ja võimalikult väheste lisaainetega rikastatud toitu. See on pannud ka toidutööstusi arendama uudistooteid, milles on senisest vähem sünteetilisi maitsetugevdajaid, magus-, lõhna- ja värvaineid.

„I

nimesed teevad oma toidu­ valikuid varasemast palju teadlikumalt ja uurivad poes hoolikamalt toidusilte.

Kui seal on kirjas neile tundmatud või arusaamatud koostisained, jäetakse see toode üha enam ostmata,“ rääkis Kokmann.

Tema sõnul eeldavad tarbijad, et toote nimetus vastaks selle sisule. „Kui pakendil on kirjas „terav“, siis inimesed soovivad seda ka toidus kogeda. Või näiteks „apelsinikana“ peaks pakkuma toote­nimele vastavat maitset,“ kirjeldas toidutehnoloog tarbijate ootust. „Soovitakse puhtaid maitseid ja E-­ ainete vähendamist, mida toiduainetööstus on hakanud viimastel aastatel oma tootearenduses ka tõsiselt arvestama,“ lisas Kokmann. See esitab välja­kutse tootearendajatele, et ilma E-aineteta tooted säilitaksid kogu realiseerimisaja oma algse välimuse ja maitse.

Sama tendents on Kokmanni sõnul ka maitseainetööstuses, kus samuti vähendatakse toidutootjate jaoks valmistavates segudes ja kastmetes E-ainete koguseid.

Nõo Lihatööstuse tehnoloog ja tunnustatud kokk Marko Kokmann

„Nõo Lihatööstus peab ülioluliseks, et inimesed toituksid tervislikult, see­ tõttu ei kasuta me oma toodetes odavat lihamassi, vähendame soolasisaldust ning näiteks toorvorstidele ja uuele laste­sarjale ei lisa enam maitsetugevdajat E621 ehk naatriumglutamaati,“ rääkis tehnoloog.

Uudistoodete arendamine algab tavaliselt aasta enne nende turule jõudmist. Kokmanni sõnul käib praegu aktiivne töö järgmise aasta suvetoodete arendamisega. „Katsetamisel on umbes 80 ideed ning nende hulgast jõuab tarbi-

jateni tavaliselt 18–19 uudistoodet. Enne valikute tegemist grillitakse kõik need idee tasemel grilltooted kolm korda läbi ja neist vaid parimad jõuavad otsustajate lauale,“ kirjeldas ta Nõo Lihatööstuse tootearenduse protsessi.

Tasub teada Nõo Lihatööstus on kõige suurem kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis annab tööd üle 200 töötajale.

MASINAEHITUS Nõustamine

TÖÖSTUSSEADMED JA -LIINID

METALLITÖÖD Hooldusplatvormid

Projekteerimine

Paigaldus

Käiguteed

Tootmine

Kolimine

Konstruktsioonid

Käivitamine

Hooldus

Erilahendused

TOIDUTÖÖSTUS. UUDISED

Põllumajandus-Kaubanduskoda: toidumärgis aitab paremini silma jääda „Aina rohkem küsivad ostjad poes toidu päritolu ja tootmisviiside kohta, nendes küsimustes aitab hästi orienteeruda Eesti vanim toidumärgis Pääsukesemärk,“ rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot Tallinna Toidumessil. „Olimegi ühisstendiga väljas, et koja toidutootjatel oleks hea võimalus oma Pääsukesemärki kandvaid tooteid messil tutvustada.“ Kolmekümnendat korda toimunud ­Tallinna Toidumess oli seekord avatud ainult ärikülastajatele. EPKK toiduvaldkonna projektijuhi Janne Viisma sõnul on mess toidutootjale parimaks kohaks, et ennast nähtavaks teha ka rahvusvahelises plaanis. „Inimesed üle maailma on hakanud huvituma sellest, kus ja kuidas on toodetud toit, mida nad tarbivad, ja millised on toidu

kvaliteedinäitajad. Nii on konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi Pääsukesemärk Eesti tuntuim toidumärgis. Märk annabki teada, et toode on toodetud Eestis ja põhitoor­aine on kodumaist päritolu. Lisaks on toode läbinud kvaliteedi kinnitamiseks sensoorse hindamise,“ rääkis Viisma. „Eesti toidu kõrged kvaliteedinäitajad on heaks müügi­ argumendiks, mida ei tasu alahinnata.“

Tasub teada Ta l l i n n a To i d u m e s s t o i m u s 27.–28. septembril 2023 ­U nibet ­A rena messikeskuses. Tallinna ­Toidumessil osalevad toidutööstuse, kaubanduse, toitlustuse, majutuse ning sidusalade ettevõtted.

Ta lisas, et seekordsel toidumessil oli koja ühisstendiga esindatud muljet avaldav hulk ettevõtteid, kes üksinda oma boksi­alal nii rohket külastajate arvu ehk poleks oodanud. „Messil osalemine on heaks võimaluseks neile, kes soovivad lähiturgudele minna või seniseid müügikanaleid laiendada,“ julgustas Viisma ettevõtteid ka järgmisel aastal messil osalema.

Eestis toodetakse ja süüakse enim sealiha

Septembris toimunud Eesti toidu kuu raames vaatles statistikaamet lihatootmist Eestis. Liha kogutoodang vähenes varasema aastaga võrreldes 3%, vähenemine toimus kõigi lihaliikide puhul. Viimasel kümnendil on lihatoodangu kogus üles-alla kõikunud, kuid viimase 20 aasta jooksul oluliselt tõusnud. Samas näiteks 1990. aastal toodeti Eestis liha veel 2,3 korda rohkem kui praegu.

Liha ja toodetes sisalduva liha import suurenes aastaga 5%. Kõige enam imporditi värsket sealiha Saksamaalt, Taanist ja Soomest. Linnuliha saabus Eestisse ­Poolast, Soomest ja Lätist.

Lihatootmine Eestis 1980–2022 tonn

120 000

Sealiha

Linnuliha

Veiseliha

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0

80 19 82 19 84 19 86 19 88 19 90 19 92 19 94 19 96 19 98 20 00 20 02 20 04 20 06 20 08 20 10 20 12 20 14 20 16 20 18 20 20 20 22

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kg liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

19

16

Allikas: statistikaamet

SISUTURUNDUS

Valguse tulevik kontoris:

nutikas lahendus säästab silmi ja energiat Augustis jõustus Euroopa Liidus luminofoorlampide turuletoomise keeld, pannes ettevõtteid otsima alternatiivseid ja keskkonnasõbralikke valgustuslahendusi.

Onnineni Tallinna kontoris otsustati olla sammu võrra ees ning juba aasta alguses paigaldati uus Ledvance’i innovaatiline valgustussüsteem.

T

allinna kontori ruumidesse paigaldatud valguslahendus mitte ainult ei vasta uutele nõuetele, vaid tagab ka töötajatele värelusvaba valguse ning aitab säästa energiat. Kuna uus lahendus on olnud kasutusel alla aasta, siis ei saa aasta lõikes veel kokkuhoidu välja tuua, aga juba praegu on näha, et teatud hetkedel on energiakuludelt saadud korralik kokkuhoid.

Uus valgustus kasutab nutikaid lahendusi, nagu valguse juhtimine automaatika abil, nii et kontoritöötajad ei pea ruumi sisenedes ise lüliteid vajutama – valguse seadistamise teeb ära tark süsteem, mis tuvastab andurite abil inimeste kohaloleku, liikumise ning valguse taseme ruumis.

Kui varem olid kontoriruumid valgustatud vanade luminofoorlampidega, mis põhjustasid sageli silmade väsimust ja valutamist ning üldist ebamugavustunnet, sest sedasorti valgusallikad kipuvad värelema, siis uus valgustussüsteem pidi

need probleemid lahendama, pakkudes lisaks energia kokkuhoidu.

Uue valgustussüsteemi juhtimine on lihtne ja mugav – kasutusel on automaatika, kus laepaneelid on ühendatud WiFi kaudu võrku ning neid juhitakse samasse ruumi paigutatud erinevate anduritega. See võimaldab väga paindlikku juhtimist ja reguleerimist vastavalt sellele, kui palju on ruumis hetkel valgust vaja.

Kõigil töökohtadel mõõdeti ära vajalik valguse hulk ning nutikas süsteem tagabki selle ilma lüliteid vajutamata. Neis ruumides, kus välisvalgust aknast sisse ei paista, imiteerivad HCL-valguspaneelid valgustemperatuuri vastavalt päevavalgusele, muutes kontoriruumide valguse loomulikuks ja meeldivaks. Automaatika abiga seadistatakse valgustemperatuur vastavalt õuevalgusele: hommikul on toon külmem, õhtul muutub soojemaks.

Elektrijuhtmestikku ei olnud vaja kapitaalselt muuta, kuna toide tuli vaid ühendada harukarbist otse laepanee-

lidele, et neil oleks toide tagatud. Samamoodi vajasid elektrit andurid laepaneelide taga, kuid ka see ei nõudnud suurt ümberehitust. Elektrikud tegid selle töö ära ilma elektriprojekti muutmata. Leedpaneelid laes on standardmõõtudega 595 × 595 mm, nagu olid vanade ripplagede laepaneelide mõõdud, ning kõik võis jääda samaks, vahetada tuli vaid valgustid.

Kokkuvõttes võib öelda, et uus valgustussüsteem on olnud ettevõttele edukas investeering. See mitte ainult ei vasta uutele Euroopa Liidu nõuetele ja standarditele, vaid loob ka parema töökeskkonna ning võimaldab kontrollida valgustuse kulusid ja tarbimist. Uuele süsteemile üleminek on andnud Onninenile väärtuslikke teadmisi ja oskusi, mida saab nüüd jagada teistega, kes soovivad kontori-, tootmis- ja laoruumidesse optimaalset valguskeskkonda, mis toetab töötajate heaolu, keskkonnasäästu ega nõua kogu elektrisüsteemi ümberehitust.

Lisainfo ja päringud: elekter@onninen.com

17

18

SISUTURUNDUS

Jätkusuutlik äri:

konkurentsivõimeliseks puhtalt päikese ja tuule jõul Tänapäeva tööstusmaailmas on keskkonnasõbralikkus muutunud tõeliseks äriimperatiiviks. Ettevõtete jaoks ei piirdu see enam lihtsalt hea mainega, vaid on kujunenud lausa vältimatuks strateegiaks, eriti siis, kui soovitakse jätkusuutlikult kasvada ja laieneda. Üks võtmetegur, mis määrab ettevõtte jätkusuutlikkuse ja tema võime oma tegevust rahastada, on energeetiline iseseisvus. Pealegi on rohelisse energiasse panustamine ka investeering tuleviku konkurentsivõimesse.

Kontakt: Taavi Velleste (puhta energia partner) tel +372 5677 1388

SISUTURUNDUS

võitmisel ja tihtipeale lausa hankel osalemise eeltingimus. Kuna meie täna juba mõõdame oma CO2 jalajälge, siis on meile äärmiselt oluline ka koostööpartneri jalajälg, sest see mõjutab terve grupi oma.“ Ehk siis mida madalam on allhankepakkuja CO2 jalajälg, seda suurem on nende konkurentsieelis. „Samuti on Telia ja Sunly koostöö hõlpsam, sest meie väärtushinnangud on kooskõlas ning me töötame samade eesmärkide nimel,“ lisas Voog.

Rahastatakse jätkusuutlikkust

sunlycity.ee

E

L liigub aina kiiremini ringmajanduslike lahenduste toetamise suunal, mille üks komponent on energiasäästlikkus. Kuid paljud ettevõtted ei ole täna sellele veel mõtlemagi hakanud. „Puhtama energia tarbimise kasutuselevõtmine on üks samm samas suunas liikumiseks. Teisisõnu võiks eesmärgiks võtta ettevõtte keskkonnajalajälje vähendamise erinevad lahendused. Turul on kujunemas muutus, kus keskkonnajalajälje ootused ettevõtetele on üha suuremad,” sõnas Kristiina Esop, Sunly ESG juht.

Telia näiteks on rahvusvahelistest Eesti gruppidest üks eesrindlikumaid, mis puudutab ESG poliisi (tähendus: jätkusuutlik ja vastutustundlik lähenemine äri majandamisele keskkonna-, sotsiaalja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes).

Telia hankejuht Toomas Voog: „ESG kava olemasolu on suureks eeliseks hangete

Ükski äri ei tööta ilma finantsvõimenduseta ning pankadel on järjest keerulisem rahastada ettevõtteid, kes ei ole jätkusuutlikud. ESG-ga seotud nõuetest ja direktiividest tulenevalt on pankadel võimalus pakkuda rohetoodete nime all keskkonnasõbralikele ettevõtetele parematel tingimustel laenu. Kokkuvõtlikult: need ettevõtted, kes ajavad sütt ahju, varsti enam pangast laenu ei saa. „Ilmselt karmistavad ja rakendavad riiklikud organisatsioonid lähiajal tingimusi, mille alusel kommertspangad võivad laene välja anda jätkusuutlikkuse perspektiivist,“ lisas juurde Uku-Kaarel Vorm, Sunly vanemanalüütik.

Paari aasta pärast on keskkonnasõbralikku suunda panustavatel ettevõtetel selge ja tugev konkurentsieelis. Ja kuigi tarbijateadlikkusel on selles oluline osa mängida, siis ennekõike mõjutavad seda positsioneeringut just rahastamisvõimalused ning suurgrupid.

Mõtle eile, tegutse täna On oluline ära märkida, et päikesepargi rajamine võtab aega ja kogu rahastamise protsess ei käi samuti üleöö. Alates otsuse langetamisest kuni töölehakkamiseni võib pargi rajamine olla pikk 6–12-kuuline protsess.

Juba mõne aasta jooksul on majanduskeskkond palju muutumas. Ilma jätkusuutlikkusse panustamiseta on välise rahastuse kaasamine üha raskem. Iga vastutustundlik ettevõtteomanik peaks sellele juba täna mõtlema. Vastasel juhul, kui liiga hilja tegelema hakata, siis konkurents jookseb lihtsalt eest ära. „Teatavasti, mitte suured ei söö väikeseid, vaid kiired söövad aeglaseid,“ ärgitab Sunly City müügioperatsioonide juht Taavi Velleste.

Isetoodetud vabadus Võrgutasu võib olla samas suurusjärgus kui elektrihind börsil. „Reeglina jääb võr-

gutasu hind 50–100% vahele elektrienergia hinnast. Näitena: kui 1 MWh elektrit maksab börsil 0 eurot, siis tarbijana maksan mina selle stepslist tuleva elektri eest ikkagi 50 € + km,“ kommenteerib Velleste valdkonna eksperdina. Isetoodetud ja -tarbitud elektrienergia on aga võrgutasuvaba, kuna otse katuselt või kinnistult tulnud energia läheb ka otse tarbimisse.

Võib vaid spekuleerida, et võrgutasud hakkavad olema kasvavas trendis, kuna kogu EL läheb järjest üle elektrifitseerimisele ja elektrivõrgu koormus tõuseb.

Kõik põlev hakkab särisema Sisepõlemismootoritega autodest saavad elektriautod, gaasikatlad asendatakse soojuspumpadega ja taastuvenergia vahetab välja fossiilkütuse – kogu elektrienergia tarbimise hulk kasvab. Võrdluseks: kui 1 l vedelkütust sisaldab ~ 10 kWh energiat, tähendab see, et iga põletatud bensiini- või diiselliiter vajab asendamiseks 10 kWh elektrit. Kui kogu 2022. aastal Eestis müüdud 1,2 miljardit liitrit vedelkütust konverteerida elektrienergiaks, siis oleks meie elektrivajadus üle kahe korra suurem.

Mis on isetoodetud energia sääst?

Isetoodetud päikeseelektri tootmisel on kaks säästukomponenti: võrgust ostmata jäänud elektrienergia ja sellelt maksmata jäänud võrgutasu. 2022-23 börsihindade näitel teame, et päikeseenergiasse investeerimine tasub ära 5–7 aastaga. Peale mida teenib tootja juba puhast kasumit. „Täna saab Sunlylt päikesepargi ka ilma omapoolset investeeringut tegemata. Lisaks hakkame lähitulevikus pakkuma täiendavaid jätkusuutlikke energialahendusi ning juba töötame sellega, et tuua veelgi uusi võimalusi lauale,“ sõnab Velleste Sunly tulevikuplaanide osas. „Kui taastuvenergia saaks ka Sinu äri edendada, siis võta ühendust ja Sunly leiab igal juhul Sinu ettevõtte jaoks sobivaima lahenduse.“ Jätkusuutlikkuse tõusev trend sunnib ettevõtteid tegema olulisi muudatusi oma tootmisprotsessides ja tarneahelates, et vähendada süsinikujalajälge, mis ei ole enam lihtsalt keskkonnaküsimus, vaid oluline konkurentsieelis hangete võitmiseks ja rahastamise saamiseks.

Jätkusuutliku äri staatuse saavutamiseks peaks protsessiga alustama juba täna.

19

Foto: Karl Pärtel

PAKKEMATERJAL/TEHNOLOOGIA

Looduslik alternatiiv mullikilele tuleb Eestist Pariisis toimunud tuntud pakendimessil Luxepack võitis Eesti ettevõte RAIKU peaauhinna Green Packaging Award oma uuendusliku pakendimaterjaliga. Maailmakuulsate brändide hulgas leidus kümneid piloteerimishuvilisi, kes soovivad mullikile asemel edaspidi kasutada saadetiste kaitsmiseks RAIKU pakketäitematerjali – täpsemalt puidust vedrusid, kangaid ja matte.

M

iks on uuenduslik materjal hädavajalik ning mille poolest on see TalTechi teadlaste abiga loodud toode eriline, räägib TalTechi Tartu kolledži tööstusökoloogia magistrant, RAIKU kaasasutaja Karl Pärtel.

Kuidas ja miks tekkis idee luua uus pakkematerjal?

See suurepärane idee tekkis RAIKU kaas­ asutajal Rain Randsbergil, kui ta analüüsis pakendisektori tekitatud tohutut jalajälge. Ideest on saanud nüüdseks teostus – teeme uuenduslikke puidust vedrusid, kangaid ja matte, mida saab

kasutada saadetistes mullikile asemel pehmendusena, ning me ei kasuta tootmisprotsessis ühtegi kemikaali, mis tähendab, et toode, kuhu tahes see ka ei satu, on keskkonnale päriselt ohutu.

Täielikult ehk sada protsenti komposteeruv materjal on väga vajalik, et lahendada pakendisektori oluline probleem – igal aastal tekib ainuüksi Euroopas kümnetes miljonites tonnides pakendijäätmeid, mida ei taaskäidelda. Selle mure lahendamisel on Euroopa Liidul väga madalad eesmärgid, näiteks 2030. aastaks on eesmärk taaskäidelda 70 protsenti ehk alla kolmveerandi pakendimaterjale (praegu on see näitaja 63 protsenti). See tähendab, et strateegia kohaselt aktsep-

teeritakse tohutut pakendisaastet ka järgnevate kümnendite lõikes. Meie meelest on probleemiks nii madal taaskäitlus kui ka komposiitmaterjalid, kus kasutatakse kümneid kemikaale, sh nii ühekordsed plastid kui ka paber ja papp. Paberi tootmine nõuab tohutult ressursse, kuid paraku on see peamine pakkematerjal – umbes 50 protsenti turust.

RAIKU üks peamine keskkonnaalane eelis on ohutu toode pärast oma eluiga, ükskõik kas see jõuab loodusesse, prügimäele või põletusse. Tegemist on sisuliselt tavalise keemiliselt töötlemata puiduga, mille loodus saab ise ringlusesse võtta. Olulise kohana iseloomustab meie tootmisprotsessi ka ülimadal ressursikasutus võrreldes alternatiivsete materjalidega – suudame puidule anda kuni 20 korda enam mahtu, meil läheb vaja murdosa vett ja energiat võrreldes paberitööstusega ning kokkuvõttes on meil vähemalt kümme korda väiksem CO2 jalajälg. Kui meil kulub mitu korda vähem puitu sama ühiku pakendimaterjali tootmiseks, säästame metsa. Suudame väärindada puitu maksimaalselt ning oleme ka selle näitaja poolest kor-

21

22

PAKKEMATERJAL/TEHNOLOOGIA

Foto: Shutterstock

Pilt on illustratiivne

dades kõrgemal kohal kui keskmine ­Eesti puidu­tööstus.

Klientidele saame lisaks väikesele jalajäljele pakkuda ka pakendimaterjali väga head kaitseomadust tänu selle vedrustruktuurile. Vedru on meile tuttav näiteks autode amortisatsioonis või madratsites, kus selle eesmärk on pehmendada lööki. Siiani on RAIKU pakendimaterjalile tulnud turult väga hea tagasiside. Näiteks ühel kliendil möödus tänu RAIKU-le esimene kiire Black Friday nii, et ükski teele pandud toode ei läinud katki. Luksuskaupade sektor on toonud välja ka meie toodete ilusa väljanägemise, seega pakub RAIKU lisandväärtust ka siis, kui lõpptarbija kätte saadud paki avab.

Kas saate välja tuua mõne ettevõtte, kus RAIKU pakendeid juba kasutatakse?

Praegu on meil esmased koostööd käimas Eesti, Soome, Rootsi ja ka mõne teise riigi ettevõtetega. Välja saan tuua näiteks Tilk! biokosmeetika, Soil of Beauty, Fibenoli, Ökopoe, Circulate8. Tegelikult on kümneid ettevõtteid, kes ootavad, et saaksime tootmismahtu suurendada ning neile pehmendusmaterjali tarnida.

Hiljuti toimus Pariisis tuntud pakendimess Luxepack, kus võitsime pea­ auhinna Green Packaging Award ning saime kümneid piloteerimishuvilisi maa-

„Suudame puidule anda kuni 20 korda enam mahtu, meil läheb vaja murdosa vett ja energiat võrreldes paberitööstusega ning kokkuvõttes on meil vähemalt kümme korda väiksem CO2 jalajälg.“ ilmakuulsatelt brändidelt. See tähendab, et oleme nüüdseks põhjalikult näinud, et meie tooted on turul uuenduslikud ning nende vastu on väga suur huvi rahvus­ vahelises mastaabis. Peamine pudelikael ongi praegu tootmismahu suurendamine ning arendustsükli kiire läbimine, kuid see on paratamatu, kui hakkad uut tööstustehnoloogiat nullist arendama.

Miks kaasasite uue pakendimaterjali arendustöösse TalTechi teadlased?

TalTech on ideaalne arenduspartner – sisuliselt kogu RAIKU meeskond on TalTechi haridusega ning see ülikool on korduvalt ennast tõestanud kui tugev platvorm kompetentside kaasamiseks ja erinevate arendusprotsesside toetamiseks. Meie koostöö

TASUB TEADA Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) on pühendunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, aidates neil kasutusele võtta tehis­ intellekti- ja robootikalahendusi.

AIRE missiooniks on tuua ülikoolid tööstusele lähemale. Niisiis pakutakse ettevõtetele uudseid erilahendusi, mida eraturult ei leia – o l g u s e l l e ks u u e te h n o l o o g i a või tarkvara testimine, andme­ analüüsimeetodid, pilvelahendused, ennetav hooldus või digitaalsete kaksikute arendus.

AIRE ideekonkurss on tööstusettevõtetele avatud aasta ringi – projekte käivitatakse 3–4 korda aastas.

algas pea samal hetkel, kui ettevõtte lõime – TalTech toetas meid prototüüpide osade valmistamisega ning eraldi märkimist vajab ka Puidulabor, mis on projektis olnud ülikasulik puidu-uuringute tegemisel ja toormaterjali valmistamisel.

Projekti juures oli abiks ka tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE. Millist abi neilt saite?

Meil on vaja kiiret ja automatiseeritud mahutootmist. AIRE projektidega olemegi saanud oma arendustöösse kaasata TalTechi teadlased – meie AIRE projektid keskenduvad nii masinnägemise kui ka robootika kaasamisse tootmisprotsessides. Tegemist on väga oluliste arendusküsimuste lahendamisega ning AIRE abiga saame kaasata kompetentse, millele meil varem ligipääsu polnud.

Oleme nii AIRE meeskonnale kui ka TalTechile väga tänulikud ning soovime õhutada ka teisi tööstusettevõtteid nende programmides osalema, olenemata organisatsiooni või projekti suurusest.

Arendustegevust on võimalik rahastada AIRE abiga – see vähendab oluliselt riske ettevõttele ning lubab innovatsiooniga tegeleda, kaasates väliseid eksperte. Ühtegi vastuargumenti, miks sellele abile mitte kandideerida, polegi!

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

24

SISUTURUNDUS

MDC Max Daetwyler Eesti toob osa tarneahelast oma majja tagasi ja laiendab tootmist Keerukas majandussituatsioon on toonud kaasa sisseostetavate komponentide ja materjalide kvaliteedi tuntava languse ning tarneaegade ebastabiilsuse, mis pani masinaehitusettevõtet MDC Max Daetwyler Eesti mõtlema olukorra lahendamisele. Otsustati vahetada välja CO2-laserlõikuspink nüüdisaegse tehnoloogia vastu, soetati uued painutuspingid ning õhust lämmastikku tootev seade.

„2

023. aasta sarnaneb intensiivsuselt varasematele kriisiaastatele ehk rutiini ja harjumuspärast on olnud väga vähe. Kuigi juba aasta alguses ennustati tööstusele seisakut ja pigem langust, siis meie tellimuste vähesuse üle kurta ei saanud,” ütleb ettevõtte tegevjuht Kaili Vohnje. Šveitsi pereettevõtte Eesti eelmise aasta käive oli ligi 12 miljonit eurot. Enam kui kaks kolmandikku sellest moodustavad

masinaraamid ning konstruktsioonid erinevate tööpinkide tootjatele, lisaks toodetakse laevatööstusele heitvee- ja prügikäitlusseadmeid.

MDC Max Daetwyler Eesti on allhanget pakkuv ettevõte, mille tõttu pidevad muutused turul ja tugev hinnasurve paneb juhtkonda pidevalt analüüsima, kuidas tootmist optimeerida. „Ja mis seal salata – peame mõtlema, kuidas ellu jääda ja tagada jätkusuutlikkus ning stabiilsus. Seega on Eesti

inflatsioon tekitanud meile korralikult peavalu. Kui enne COVID-kriisi oli Eesti siseturg positiivses kasvufaasis, mis tähendas meie jaoks eelkõige järjest suurenevat allhankevõrgustikku ning aina kvaliteetsemaks muutuvaid tarneid, siis praeguseks oleme tagasi olukorras, kus sisseostetavate komponentide ja materjalide kvaliteet on tunduvalt langenud ning samuti ei saa kindel olla tarneaegades,” selgitab Vohnje.

Ettevõtte tootmise eripära on see, et valmistatakse nii suuremaid seeriaid 1,5–4 tonni kaaluvatest toodetest kui ka üksiktooteid, sealhulgas prototüüpe – seega on materjalide ja komponentide vajadus väga mitmekesine ning koostööd tehakse väga paljude Eesti tootmisettevõtetega. „Eelmisel aastal hüppeliselt kasvanud hinnad, kehv kvaliteet ja tarnekindlus pani meid väga tõsiselt turgu analüüsima ja paremaid võimalusi otsima. Klient vajab paindlikkust, kiiret tarnet, kvaliteeti ning mõistlikke hindasid, mida meie suudame tagada vaid kvaliteetseid materjale

SISUTURUNDUS

kasutades, tarneahelat kontrollides ning targalt tootes,” kirjeldab Vohnje. „Sisseostetava teenuse kehv kvaliteet ja mittekvaliteetne materjal tekitavad meie jaoks liiga palju kõrvalkulusid ja lisategevusi, mida me endale lubada ei saa. Samuti ei võimalda see meil üle minna automatiseeritud tootmisele, mis kindlasti üheks meie lähiaastate eesmärgiks on. Seega ei näinud me muud võimalust, kui järjest rohkem tarneahelast oma majja tagasi tuua.”

Gaasi kohapeal tootmine on järjekordne samm rohelisuse poole Esimese sammuna vahetati välja CO2-laserlõikuspink nüüdisaegse tehnoloogia vastu ja soetati kaks uut painutuspinki. „Laserseadme väljavahetamisel soetasime korraga ka õhust lämmastikku tootva seadme.

Lämmastik on üks peamisi gaase tänapäevases laserlõikuseks vajaminevas tehnoloogias. Idee on tulevikus osta vesinikugeneraator, et saaks toota vajaminev gaas kohapeal,” räägib tegevjuht. See on oluline samm rohelise tootmise suunas, sest siis puudub vajadus iganädalaste veokitega kohaletarnitava gaasimahu järele.

Kuigi Eestis on laserlõikustehnoloogia väga levinud ja mitmed suured terasetarnijad ka seda teenust pakuvad, ei katnud see MDC Max Daetwyler Eesti paindlikkuse vajadust. Ettevõtte jaoks on ülioluline laserlõigatud ja painutatud detailide täpsus, mida kogemuste põhjal suudetakse tagada vaid oma tootmises. Kuna tegemist on nüüdisaegse ja kiire tehnoloogiaga, siis lisaks oma mahtudele ollakse taas suutelised pakkuma kvaliteetset ja tarnekindlat teenust Eesti turule.

Vohnje sõnul on seoses uute seadmete kasutuselevõtuga muutunud tootmisvõimalused mitmekesisemaks ning on loodud võimalus suuremate seeriate tootmiseks. „Peale uue tehnoloogia oleme juurutanud majasiseselt kanbansüsteemi lisaks materjalidele ka osakomponentidele, seega omame kogemust komplekssete seeriatoodete valmistamiseks liintootmise põhimõttel. See tagab võimaluse olla klientidele veel atraktiivsem ning nii

Uue painutuspingiga on töö nauditav. Foto: Arno Mikko.

MDC Max Daetwyler Eesti AS asendas vana CO2 laserlõikuspingi kaasaegse tehnoloogiaga.

Foto: Arno Mikkor.

suudame tagada seda kvaliteeti ning tarnekindlust, millega meie kliendid on harjunud.”

Igapäevatööks on saanud insenertehniliste lahenduste pakkumine Nõudluse ja pakkumise tasakaal rasketööstuses ja masinaehituses on endiselt paigast ära, sest ühelt poolt üritatakse ennustada sõja tõttu kaotatud tehnika ja infrastruktuuride asendamise ning taastamise vajadust, teisalt on turg üleujutatud postCOVIDi laovarudest, sest tarneahelate ebakindlus sundis paljusid seadmetootjaid lattu tootma.

„Äärmiselt raske on klientide vajadusi hinnata,” nendib Vohnje. „Lisaks eeltoodule on kriisiaastad pannud mitmeid seadmetootjaid otsima oma toodetele uusi kulusäästlikke lahendusi. Seda mitmel põhjusel: vajadus kiire ja kvaliteetse tarne järele on toonud endaga kaasa pöörde, kus mitmed tootjad on lõpetanud Hiinas tegevuse ning toonud oma tootmise taas Euroopasse, samas on tehnoloogia kiire areng ja ressursside kättesaadavus tekitanud meie klientidele tugeva konkurentsi. Nii on meie igapäevaseks tööks saanud ka insenertehniliste lahenduste pakkumine.”

25

26

SISUTURUNDUS

Laserlõikusseadme sissevaade. Foto: Arno Mikkor.

Ta lisab, et muutus Euroopa siseturul, eelkõige Saksamaa majanduses toimuv, on sundinud paljusid ettevõtteid oma tootmisvõimalusi ümber hindama ning uusi tarnijaid otsima. „Kuigi oleme sel aastal teinud väga tihedat koostööd olemasolevate klientidega, oleme väga avatud ka uutele klientidele, kes on meie juurde sattunud kas seniste klientide või muude ärisidemete kaudu. Kuigi aasta esimene pool oli äärmiselt intensiivne ja tellimuste hulk ületas igati meie prognoose, siis

alates maist on meie tavapäraste tellimuste hulk langenud. Oleme sel aastal teinud tihedat tööd uute potentsiaalsete klientidega ning leidnud olemasolevate klientidega mitmeid võimalusi koostöö arendamiseks ja mahtude kasvatamiseks nii, et me tegelikult oma tulevikku väga mustana ei näe.”

Lähiaastatel on plaan tootmishoonet laiendada Kuigi tööstus on praegu madalseisus, on turule tekkinud Vohnje hinnangul

nii palju uusi võimalusi, millest kinni haarata ja nendest võimalustest ettevõtte jaoks väärtused luua. „Loomulikult on uue juurutamine ja uutele turgudele sisenemine keeruline ning nõuab meeskonnalt suurt pingutust.

Viimased aastad on olnud väga keerulised ning meil on ise vaja olnud toime tulla, sest riigi toetus on minimaalne võrreldes meie klienditurgudega Saksamaal, Šveitsis ja Soomes.

See on sundinud meid tegema mitte väga populaarseid otsuseid uue meeskonna koostamisel ning igat tegevust mõõtma. Tänaseks oleme küll uute väljakutsete, ent ka uute võimaluste ees ja seda meeskonnaga, kes teab oma väärtust. Jah, meie ettevõttes tuleb kõigil pingutada, aga ainult nii suudame ellu jääda ja uuendustega kaasa minna.”

2024. aastal on MDC Max Daetwyler Eestil plaanis vahetada välja mitmed tootmisseadmed nüüdisaegsete ja võimsamate seadmete vastu ning loodetakse saada ehitusluba juurdeehitustele, mille käigus plaanitakse renoveerida vana tootmishoone ning laiendada tootmist 40% ulatuses, muutes kogu tootmise võimalikult keskkonnasõbralikuks.

Autor: EASi ja KredExi ühendasutus Foto: Shutterstock

DIGITEERIMINE METALLITÖÖSTUSES

Millised on digiteerimise trendid

ja väljakutsed metallitööstuses?

Metallitööstuse uueks trendiks on kujunemas kogu väärtusahela automatiseerimine ja digiteerimine. Kogenud juhtimiskonsultant ja lektor ning EASi digiteerimise meistriklassi mentor Andro Kullerkupp selgitab, mis on selle arengu taga ja kuidas on digilahendused muutnud metallisektori tööd.

K

ui varasemalt toimus digi­ teerimine metallisektori ettevõtetes kindlates töölõikudes, näiteks kliendija laohalduses või tootmises, siis viimasel ajal on Kullerkupu sõnul hakatud kasutusele võtma kogu väärtusahelat läbivaid digilahendusi. „Teisisõnu on klient see, kes koostab tellimuse, annab töökäsu tootmisesse ning määrab tarne­ aja. Ettevõtte eesmärk on muuta andmete haldamist efektiivsemaks ning seeläbi parandada tootlikkust ja tõsta oma konkurentsivõimet,“ selgitas ekspert.

Kullerkupp tõdes, et digiteerimine on Eestis pigem keskmise suurusega ja suurettevõtete pärusmaa. „Meie ärid on niivõrd väikesed, et suure osa tööst

saab tehtud Exceliga. Digiteerimise vajadust ei pruugitagi tajuda,“ märkis ta, ehkki lisas, et Exceli-lahendus ei ole tingimata halb. „See sobib andmete ajutiseks töötlemiseks või mõne funktsiooni

Üha enam investeeritakse metallitööstuses automaatsetesse töötluskeskustesse (CNC). See tingib kogu väärtusahela digiteerimise.

täitmiseks, mille digiteerimine pole ots­ tarbekas. Ent Exceli roll peaks olema ikkagi sekundaarne.“ Rohkem kui 20 aastat metallitööstuses protsessiarenduse ja digiteerimisega tegelenud Kullerkupu sõnul on meil jätkuvalt ka ettevõtteid, kus peamiselt liigub info paberil või suisa plekitükil. „Inimesed on harjunud teatud tüüpi protsessidega ega tule selle pealegi, et võiks teisiti teha. Globaalsel turul aga konkureerivad meie ettevõtted suurte tegijatega, kelle tööprotsessid on tänu automatiseerimisele oluliselt tõhusamad. Alles siis, kui meie tooted ja teenused ei ole enam ei hinna ega tarne­aegade poolest konkurentsi­ võimelised, hakatakse uurima, kuidas saaks paremini,“ ütles mentor.

Digiteerimine aitab vältida inimtekkelisi viivitusi ja vigu Digiteerimise trendidest rääkides tõi Kullerkupp välja, et üha enam investeeritakse metallitööstuses automaatsetesse töötluskeskustesse (CNC). See tingib kogu väärtusahela digiteerimise. „Kui töötluskeskused saab panna automaat-

27

28

INNOVATSIOONIEKSPERDI NÕU

selt tööle, siis suuremaks väljakutseks on enne ja pärast töötlust toimuvate protsesside tõhustamine,“ märkis ta.

Eesmärk on saada tellimused süsteemi juba sellisel kujul, mis võimaldaks masinatel tellimust vormistada võimalikult vähese inimsekkumisega ning valmistoodangu toimetada kliendini võimalikult kiiresti, minimeerides inimtekkelisi viivitusi ja vigu.

Kullerkupu sõnul on tänapäevastes töötluskeskustes sageli selline väärtus­ ahelaülese tarkvara liidestusvalmidus olemas. Probleeme võib tekkida vanemate masinatega. Ka erinevate kaubamärkidega lahenduste vahelise suhtluse automatiseerimiseks võib vaja minna eriprogramme, mis üldjuhul tuleb tellida programmeerijalt. Ekspert soovitab enne uue lahenduse kasutuselevõttu analüüsida ettevõtte digiteerimist tervikuna, et ühel päeval ei tekiks olukorda, kus erinevad tarkvarad ei ühildu või pole ühel hetkel enam kasutatavad.

Läbimõtlemata lahendused ja programmide üleküllus Juba kuuendat korda EASi digiteerimise meistriklassis mentorina kaasa lööva Kullerkupu sõnul on üheks levinumaks veaks ettevõtetes tarkvara paljusus – igaks töölõiguks on valitud eraldi programm. „Need aga ei pruugi koos efektiivselt toimida ja võivad see­tõttu tekitada mitmesuguseid probleeme. Sageli on programmi oskusteave koondunud ühe töötaja kätte ning kui see inimene töölt lahkub, kaovad ka teadmised. Halvemal juhul läheb kaotsi ka informatsioon, mida kogutud on.“ Ta lisas, et sageli tahavad ettevõtted korraga kasutusele võtta mitmeid erinevaid digilahendusi korraga või vastu­pidi, kõik väljakutsed püütakse lahendada ühe suure tarkvara abil. Nii võib juhtuda, et valitud programm või programmid ikkagi ei hakka soovitud kujul tööle, sest arvestatud pole ettevõtte protsessidega tervikuna. „Digiteerimine saab al-

guse põhjalikust analüüsist ja protsesside kaardistamisest, mille tulemusena pannakse paika täpne tööde ulatus. Digiteerimise meistriklassis keskendumegi eelkõige ettevõtte vajaduste väljaselgitamisele, et osataks tellida seda, mida tegelikult vaja on,“ märkis Kullerkupp.

Tasub teada EASi digiteerimise meistriklass on programm, mille eesmärk on aidata ettevõttel tuvastada need protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju ettevõtte konkurentsivõimele. Koolitajate ja personaalse mentori abiga valmib organisatsiooni strateegilise arendamise plaan, kuhu on valitud sobivaimad digilahendused. Silmapaistvamaid osalejaid ootab 10 000 euro suurune auhinnafond arendustegevuste jätkamiseks.

INNOVATSIOONIEKSPERT:

edukas uuendus algab ettevõtte juhist Selleks, et jääda konkurentsivõimeliseks, tuleb ettevõttel areneda. Nii on praegu ilmselt vähe ettevõtteid, kes ei oleks mõelnud innovatsioonile. Millest alustada ja kuidas edu saavutada, selgitab innovatsiooniekspert Linus Bille rahvusvahelisest konsultatsiooniettevõttest Eicorn.

Toimetas: Sigrid Sõrmus

„I

nnovatsioon hõlmab uute ideede kasutamist mingi töö tegemiseks ehk oluline ei ole mitte ainult tulemus, vaid tööprotsess, mida uuendust luues kasutatakse,“ selgitas Bille. Uuendust saab seejuures tema sõnul innovatsiooniks nimetada vaid siis, kui see loob väärtust või omab laiemat ühiskondlikku mõju. „Muul juhul oleks tegu lihtsalt leiutisega.“ Kui soov on olemas, seistakse silmitsi küsimusega: millest alustada, et ettevõtet

Linus Bille

Foto: erakogu

edukalt innoveerida? Enne praktilisi samme tuleks innovatsioonieksperdi sõnul esmalt mõista, et kõik algab ette­võtte tipust. „Juht peab laskma uuendamisel toimuda,“ toonitas Bille.

Sobiva töökeskkonna loomine Innovatsiooni eelduseks on julgus pakkuda esialgu pöörasena tunduvaid ideid, mida saab ellu viia vaid toetavas keskkonnas, kus juht on eeskujuks. Nii tunnevad töötajad end võimekana ja turvaliselt ega muretse sellepärast, kes parasjagu ruumis istub. Seetõttu on innovatsiooni­ eksperdi sõnul oluline, et juht panustaks teadlikult ja mõtestatult sellise keskkonna loomisesse. Näiteks koosolekutel võiks juhid jagada oma ideid viimasena, et töötajate mõtteid mõjutamata kuulata. Ratsionaalsete eesmärkide kõrval tuleks mõista ka meeskonnakaaslaste emotsionaalseid vajadusi ning näidata end inimlikult haavatavast küljest või

LASERKEEVITUS Kvaliteet • Tarnekindlus • Kompetents • Paindlikkus Parim võimalik seadmepark • Usaldusväärsus

TEENUSED • Laserlõikus • Laserkeevitus • Painutus • Keermestus • Detailide puhastamine Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa | tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

www.laserline.ee

30

INNOVATSIOONIEKSPERDI NÕU

Foto: Shutterstock

t­ estida pealtnäha rumalana näivaid ette­ panekuid.

Vähem tähtis pole ka elukestva õppimise mõttelaad, mida juht peaks ise viljelema ja organisatsioonis edasi kandma. „Kuigi innovatsiooni puhul räägitakse sageli riskide võtmisest, on elukestev õpe palju olulisem. Pidevalt mugavustsoonist väljumine ning uutele teadmistele ja oskustele avatud olemine loob arenguks äärmiselt soodsa pinnase,“ toonitas Bille.

Näiteks koosolekutel võiks juhid jagada oma ideid viimasena, et töötajate mõtteid mõjutamata kuulata. Õppetunnid ebaõnnestumistest Ometi võib ka avatud ja innovatsiooniks soodsas keskkonnas tulla ette ebaõnnestumisi. Bille sõnul on ebaõnnestumise üheks põhjuseks panustamine ainult ühele ideele. Kui ettevõttel on piisavalt raha ainult ühe mõttega katsetamiseks, on ebaõnnestumise korral kaotus suur. „Selle asemel et hoida kõiki mune ühes korvis, tuleks olemasolevaid vahendeid

kasutada võimalusel innovatsiooniportfelli arendamiseks, mis sisaldaks mitmeid paralleelseid lahendusi ning hajutaks riske,“ ütles ta.

Ehkki säärast innovatsiooniportfelli on lihtsam teha suurtes, paremini kapitaliseeritud ettevõtetes, võib takistuseks olla korporatiivne mõtteviis. „Suurtel, pika ajalooga ettevõtetel on sageli ­väljakujunenud arusaamad, kuidas asju teha – nad teavad, mis töötab ja mis toob tulemusi,“ sõnas Bille. Seega hakkab liigne konservatiivsus arengut pärssima. „Üheks heaks lahendusteks on luua innovatsiooniosakond ehk meeskond, kellel lubatakse eirata ettevõtte senist toimimisviisi ja uurida uusi võimalusi. Väga suure töötajaskonnaga ettevõtetes võib see olla isegi tõhusam variant, kui uue mõttelaadi ülemajaline juurutamine,“ lisas ta.

Kuidas aga praktikas uue lahenduse või toote loomisega peale hakata? Bille sõnul tuleks metoodikat laenata teadlastelt. „Teaduslik lähenemisviis on parim võimalik praktika pea iga uue asja jaoks,“ sõnas ta. See tähendab, et uusi ideid luues tuleks püstitada hüpotees, seda testida näiteks eksperimendi käigus ja koguda tagasisidet. Seejärel kujundada õppetunnid ja lahendust tulemuse põhjal parandada. „Läbivalt tuleks kasutada kriitilist mõtlemist, et näha mustreid ja ennustada võimalikke tulemusi,“ ütles ta.

Kui ettevõttel on piisavalt raha ainult ühe mõttega katsetamiseks, on ebaõnnestumise korral kaotus suur.

Soovitused Eesti ettevõtetele Linus Bille toob välja mitmeid sarnasusi Eesti ja tema kodumaa Rootsi ettevõtjate vahel. „Nii nagu Rootsis, on ka Eesti turg väike, mis võib samaaegselt olla nii tugevus kui ka nõrkus,“ sõnas ta. Tugevusena toob Bille välja, et väike turg sunnib paljusid ettevõtteid juba algusest peale mõtlema globaalses kontekstis.

Küll aga on näha naiivset suhtumist rahvusvahelisse konkurentsi. „Eriti, kui räägime rahastamisest ja riskikapitalist. See ei ole ainult Eestis, vaid kogu ­Euroopas nii – me arvame, et saame hakkama oluliselt väiksema summaga, kui tegelikult vajame,“ rääkis ta.

Seega kõigil, kes plaanivad ettevõttesse raha kaasata, tasuks Bille sõnul arvestada, et tegelikult läheb vaja 10% kuni poole võrra rohkem kapitali, kui algselt plaaniti, sest globaalsel innovatsiooniturul konkureeritakse ettevõtete ja idufirmadega, kellel on oluliselt rohkem vahendeid.

Madala süsiniku jalajäljega ja taaskasutatud alumiinium Hydro on juhtiv alumiiniumprofiilide tootja, kes panustab keskkonnasõbralikkusesse pakkudes madala CO2-emissiooniga ja ringlussevõetud alumiiniumi.

Konstrueerime just teie vajadustel põhineva profiililahenduse. Toodame, töötleme ja toimetame kohale jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvestades.

Hydro Extrusion Baltics

hydro.com

info.profiles.ee@hydro.com

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Jake Farra

UUED JUHID

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimeheks sai

JAANO HAIDLA Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu uueks juhatuse esimeheks valiti Graanul Invest ASi juhatuse liige Jaano Haidla. Uus esimees on oma tööelu jooksul toimetanud puidusektori erinevates ahelates, omades kogemust nii mööbli-, sae-, vineerikui ka graanulitööstuses.

Haidla sõnul on liidu olulisim eesmärk tagada, et iga metsast võetud puu looks parimal viisil väärtust inimestele ja keskkonnale.

„E

estis on praegu üks majandusharu, mille süsinikujalajälg on süsinikku siduv, mitte heitev. Selleks sektoriks on meie puidutööstus. Tänu oma digiteeritusele ja automatiseeritusele on see sektor suutnud ka globaalses konkurentsis siiani hästi läbi lüüa. Minu soov liidu esimehena on tagada see, et ka edaspidi looks iga Eesti metsast võetud puu parimal viisil väärtust inimestele ja keskkonnale, asendades näiteks naftat, plasti, terast või gaasi. Kogu meie metsadest varutud puit väärindatakse igale sortimendile kõrgeimat väärtust andes nõnda, et ka kõik jäätmed sae­p urust puutuhani leiavad hinnatud tootena kasutuse. Kvaliteetne saematerjal võimaldab mööbli- ja ehitustööstuses puitu talletatud süsiniku väga pikaks ajaks looduslikust ringest eemaldada. Puit on

eestlastele omane materjal, millega valmistada mööblit või ehitada maju,“ ütles Haidla.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on 1996. aastal asutatud valda-

valt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Ühendusse kuulub 73 liiget, sealhulgas neli erialast haridust andvat õppeasutust. Liidu tegevjuht on Henrik Välja.

Tasub teada Valdkonna ettevõtted panustavad riigieelarvesse maksurahaga samas suurus­ järgus, kui kulub Eesti riigil haridusele – enam kui miljard eurot aastas. ­Swedbanki tööstussektori uuringu tulemuste kohaselt on metsa- ja puidutööstus kõige enam automatiseeritud ning digiteeritud tööstus Eestis. Sektori loodav lisandväärtus annab ligikaudu 10% Eesti SKPst. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi üks kõige olulisemaid tasakaalustajaid. EMPL on Euroopa Puidutööstuste Konföderatsiooni CEI-Bois liige.

33

34

UUED JUHID

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Jake Farra

Paulig Baltikumi ärikliendisuuna kommertsdirektorina alustas

KEIJO JERET Keijo Jeret alustas 1. septembril tööd Paulig Baltikumi out-of-homeʼi kommertsdirektorina, mis hõlmab endas toitlustusja majutusettevõtete ning kontorilahenduste sektorit. Ühtlasi saab temast Pauligi Soome ja Baltimaade ärisuuna juhtrühma liige, mille üksuse käive 2022. aastal oli 345,9 mln eurot.

K

eijo Jeret on lõpetanud cum laude ärijuhtimise eriala nii Mainori Kõrgkooli bakalaureuseõppes kui ka Tartu Ülikooli magistriõppes. Varasemalt on ta töötanud erinevatel müügipositsioonidel Leiburis ja Unileveris. Pauligis on ta töötanud alates 2015. aastast, alustades jaeklientide võtmekliendi müügi­ juhina ja töötanud mitmel teiselgi ameti­kohal. 2019. aastast Pauligi kohvi ja Santa Maria liitumisel Pauligi kontserni alla, asus Jeret juhtima Eesti outof-home’i osakonda. „Mul on hea meel asuda juhtima Baltimaade out-of-home’i rahvus­ vahelist ja ambitsioonikat meeskonda.

Paulig ja Santa Maria, mis on kujunenud ikoonilisteks brändideks, tekitavad emotsioone pea igas Baltikumi tarbijas.

Pauligis suhtume toidu- ja kohvimaailma väga suure kirega ning see on olnud läbi aastakümnete meie ühine edasiviiv jõud. Minu eesmärk on leida kõigis kolmes riigis ühist sünergiat, mis rikastaks veel rohkem meie toidu- ja kohvinau-

dinguid üle Baltimaade. Kõigis riikides on paigas tugev meeskond, kes on kujunenud meie kategooriates suunanäitajateks. Ühtlasi soovin tugevalt edasi viia Pauligi jätkusuutlikku vaadet tulevikku ning koos meie heade partneritega tuua veel enam jätkusuutlikke toidu- ja joogi­ elamusi meie kõigi lemmiktoitlustuskohtadesse,“ nentis Jeret. „Pauligisse tööle asudes ei olnud ma kohvijooja, kuid seitsme aastaga on kujunenud kohvist minu armastatuim jook alates siidisest cappuccino’st kuni heleda röstiga puuviljase maitsva musta kohvi-

ni. Minu igapäevalaualt leiab erinevaid tex-mex-toite, kindlaks lemmikuks on kujunenud just enchilada’d,“ tutvustas Jeret ka oma meelismaitseid.

Tasub teada Paulig on toidu- ja joogitootmise pereettevõte. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Poco Loco ja Zanuy. Pauligi müügitulu oli 2022. aastal 1,1 miljardit eurot.

Ettevõttel on 13 riigis 2300 töötajat.

36

UUED JUHID

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Sven Tupits

Maag Grupi lihatootmist hakkab juhtima

SILVER KAUR Septembrist koondusid kõik Maag Grupile kuuluvad lihatootmise ja -töötlemise üksused, sh Rakvere lihakombinaat, Tallegg, Rannarootsi lihatööstus jt, ühise ettevõtte Maag Food OÜ alla. Kontserni lihaettevõtete juhiks sai Silver Kaur.

„M

aag Grupi eesmärk on l ä h i­a a s t a t e l kasvatada kodu­maist liha­ tööstust ja -tootmist ning saavutada senisest oluliselt toekam positsioon eksportturgudel Balti- ja Põhjamaades, aga ka mujal Euroopas,“ sõnas Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp. „Silver Kaur kontserni lihaettevõtete eesotsas on tugev valik, kelle juhtimisel sellesse toidutootjate kõrgliigasse jõuda. S ­ ilveril on toidutootmises selja taga enam kui 25aastane kogemuste pagas, tal on selge arusaamine Balti- ja Põhjamaade lihaturust, samuti Maagi kontserni eesmärkidest. Muu hulgas on ta seitse aastat juhtinud Maag Gruppi ja sama kaua Rannarootsi lihatööstust, mis on tema käe all kasvanud Eesti üheks suuremaks lihatootjaks ning on oma tulemustelt juba aastaid väga edukas ettevõte.“ Roland Lepa kinnitusel võimaldab tootmisüksuste viimine ühise juhtimise alla ettevõtete efektiivsust suurendada. Maag Food OÜ hakkab opereerima kõiki grupi lihatootmisega seotud ettevõtteid Eestis, Lätis ja Leedus. Ühtlasi kuuluvad ettevõtte alla Eesti suurimad sea- ja kanafarmid, mis on maapiirkondades olulised tööandjad. „Lähikuudel on minu põhieesmärk saada ammendav ülevaade HKScanilt omandatud ettevõtete toimimispõhimõ-

tetest ning leida võimalusi efektiivsuse suurendamiseks,“ rääkis Maag Food OÜ juhatuse esimees Silver Kaur. „Nii Rakvere kui ka Tallegg on kohalikul turul tugevad juurdunud brändid, mida on ilmselt mõnevõrra nõrgestanud ettevõtte mitmed avalikuks tulnud probleemid. Kui vaadata HKScani käivet ja Baltimaade äri tervikuna, siis usun, et leidub võimalus need ettevõtted kasumlikuks pöörata, mis on ainus jätkusuutlik variant.“ Lähiajal Silver Kauri kinnitusel ette­v õtetes suuremaid juhtimis- ja personalimuutusi ette ei võeta, kuid ümberkorraldusi kindlasti tuleb. Samuti ei ole veel otsustatud Rannarootsi lihatööstuse saatus, mille võõrandamist konkurentsiamet HKScani tehingu kinnitamise kõrval klauslina nõudis. „Kõigist muudatustest anname töötajatele aegsasti teada, kuid peaeesmärk on loomulikult koos edukalt edasi minna.“ Pikemas plaanis on Silver Kauri sõnul eesmärk kasvatada Maagi toodangu osakaalu eksportturgudel mitte üksnes liha­ sektoris, vaid tõusta regiooni juhtivaks

toidutootjaks. „Konkurents selles äris on loomulikult tihe – konkureerime sisuliselt miljardiliste käivetega ettevõtetega, millele ükski Eesti tootja praegu ligilähedalegi ei küüni. Mind kui juhti paelub selline perspektiiv ja väljakutse väga. Võimalused on uuel tööl suured, püüan olla nende vääriline,“ märkis Silver Kaur.

Tasub teada Maag Food OÜ on 100% Eesti omanikele kuuluv lihatootmise, -töötlemise ja turundamisega tegelev ettevõte, mis opereerib Rak­v ere liha­kombinaadi, Talleggi, Rannarootsi lihatööstuse, Rigas M ­ iesnieksi, Klaipedos Maistase ja Ranna­mõisa kaubamärgi tööd. Ettevõtte tootmisüksused asuvad Eestis Rak­veres, Tabasalus ja Kirimäel ning Lätis ­Jelgavas. Ettevõte kuulub Eesti suurima toidutootja Maag kontserni ning grupi all tegutsevates ette­võtetes töötab kokku ligi 2500 inimest.

Tõstke oma Tulu –

Üks tõste korraga!

K

ui tegemist on kahveltõstukitega, ei ole õige rehv lihtsalt üks järjekordne kulutus – see on investeering teie ettevõtte ohutusse, tõhususse ja pikaajalisse kasumlikkusse. Meie rehvid on hoolikalt valmistatud, et vastata nüüdisaegse materjalikäitluse nõudmistele, pakkudes parimat jõudlust nii sise- kui ka välitingimustes.

Me mõistame, et hind on oluline tegur, mistõttu pakume konkurentsivõimelisi hindu ilma kvaliteedi osas kompromisse tegemata.

Pidage meeles, et kui te investeerite meie rehvidesse, siis te ei osta lihtsalt rehvi – te ostate meelerahu.

Pakume uusi tööstuslikke rehve nii kõigile Linde tõstukitele kui ka muu brändi tõstukitootjate masinatele. Lisaks rehvidele müüme velgi ja pakume rehvide pressimise teenust. Ärge tehke kompromisse ohutuse ja jõudluse osas. Valige meie kahveltõstuki rehvid ja tehke investeering, mis tasub end ära ohutuma ja produktiivsema töökeskkonnana.

Willenbrock Baltic OÜ on turul tegutsenud üle 16 aasta ning on selle ajaga omandanud märkimisväärse kogemuste pagasi ning kasvanud Eestis tunnustatud ja usaldusväärseks partneriks materjalikäsitlusseadmete valdkonnas.

Ettevõte tegeleb uue ja kasutatud tehnika müügi, rendi, hoolduse ja remondiga erinevatele seadmetele, nagu vastukaalutõstukid, laotehnika, konteinerikäsitlusseadmed, vedukid, külgtõstukid, kaubaaluseriiulid ja tõstukite lisaseadmed. Lisaks pakume varuosi, akusid, rehve ja akulaadijaid kõikidele tõstukimarkidele.

Lahendustega saab tutvuda Willenbrock Baltic OÜs.

Küsi hinnapakkumist www.willenbrock.ee

38

UUED JUHID

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Milrem Robotics

PATRICK SHEPHERD

liitus müügidirektorina Milrem Roboticsiga Üle 20 aasta kaitsetööstuses erinevatel ametikohtadel töötanud Patrick Shepherd liitus müügidirektorina Euroopa juhtiva robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Roboticsiga.

S

hepherd liitus Soome Tehniliste Uuringute Keskusest VTT, kus ta töötas Põhja-Ameerika regiooni kliendisuhete juhina. Tema professionaalne teekond hõlmab ka 16aastast ametiaega Lockheed Martinis, kus ta töötas erinevatel ametikohtadel, sealhulgas integrat-

siooni- ja testimise juhi, sertifitseeritud programmijuhi ning Põhjamaade strateegia- ja äriarendusjuhina.

Selle aja jooksul juhtis Shepherd mitmete maismaasõidukite arendamist nii kodumaistele kui ka rahvusvahelistele relvajõududele. Oma töö eest pälvis ta Ameerika Ühendriikide merejalaväe komandandi kiituskirja erakordsete programmijuhtimise oskuste eest.

Shepherd on teeninud Ameerika Ühendriikide armee 172. ­Strykeri brigaadis Fort Wainwright Alaskal suurtükiväeohvitserina. Tema teenistus sisaldas ka 16kuulist välismissiooni Iraagis, mille eest ta pälvis pronkstähe. „Rahvusvaheline maismaarobootika turg kasvab lähiaastatel märkimisväärselt ja Milrem Robotics on oma

globaalset jalajälge laiendamas. Oleme oma tooteid tarninud juba 16 riiki, kuid ka paljud teised otsivad sobilikke robootika­süsteeme,“ sõnas ettevõtte juhatuse esimees Kuldar Väärsi. „Olemaks robootikaturu liider, jätkame meeskonna kasvatamist tugevate talentidega. Patrick, oma ulatuslike kogemuste ja teadmistega, suurendab oluliselt meie äriarendusmeeskonna võimekust.

Müügidirektorina hoolitseb ta selle eest, et me teaksime, mida meie kliendid ootavad, ja et me pakuksime neile parimaid robootikasüsteeme,“ lisas Väärsi. „Võtan suure entusiasmiga vastu võimaluse Milrem Roboticsiga liituda. Ettevõte seisab robootika ja autonoomsete süsteemide innovatsiooni esirinnas ning selle loodavad lahendused muudavad

UUED JUHID

t­ uleviku lahinguoperatsioone ja vähendavad sõdurite kokkupuudet lahinguväljal esinevate ohtudega,“ ütles Shepherd.

Ta lisas, et Iraagis saadud teadmistele toetudes on ta pühendunud meeskonna juhendamisele ning klientidele parima väärtuse pakkumisele. „Meie ülesanne on tagada, et neil oleks juurdepääs kõige võimsamatele masinatele, mis turul saadaval on, säilitades samal ajal taskukohase hinnapunkti,“ selgitas Shepherd.

Tasub teada

Patrick Shepherd

Milrem Robotics on Euroopa juhtiv robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja ja süsteemiintegraator. Ettevõtte esindused asuvad Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja USAs ning neis töötab üle 200 spetsialisti. Ettevõtte põhitooted on mehitamata maismaasõidukid THeMIS ja Multiscope, mehitamata lahingu­ sõiduk Type-X ning autonoomsuspakett MIFIK.

39

40

UUED JUHID

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: ABB

ABB mootorite ja generaatorite tehase juhina alustas

INDREK SAARMA Viimasel aastal kiiret kasvu näidanud ABB Eesti mootorite ja generaatorite tehase juhtimine sai täiendust suure kogemuste pagasiga tööstusjuhi Indrek Saarma näol, kes siinse tootmise ambitsioonikaid kasvuplaane omalt poolt ellu aitab viia.

A

BB mootorite ja generaatorite tehase ärijuhi Argo ­Aaviku sõnul kahekordistub 2040. aastaks elektrimootorite arv maailmas ning see tähendab märkimisväärset kasvu ka siinses tehases valmivate induktsioonja sünkroonmootorite tootmismahtudele. „Indreku kogemused investeeringute juhtimisel ja tööstuse digitaliseerimisel on meie ambitsioonikate kasvuplaanide ja pikaajalise strateegia elluviimisel kindlasti abiks,“ tunneb Aavik heameelt kogenud meeskonnaliikme lisandumisest.

Indrek Saarma on viimased viis aastat töötanud rahvusvahelise puidutööstusettevõtte Stora Enso Baltimaade tehnikajuhina ja on varasemalt omandanud kogemusi erinevates tööstusja tootmisettevõtetes – metallmaterjali tootmise, masinaehituse ja trükinduse vallas. Saarmal on Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraad tööstustehnika ja juhtimise erialal ning senise karjääri jooksul on tal olnud arvukalt võimalusi arendada erinevaid tööprotsesse, osaleda mahukates investeerimisprojektides ning töötada rahvusvaheliste tehnika- ja tootmismeeskondadega.

Saarma sõnul on ABB talle juba pikemat aega silma jäänud ja tehasejuhi

ametikoha vabanedes ei lasknud ta välja­ kutseterohkel võimalusel käest minna.

Uues ametis on mehe esmane eesmärk panustada laitmatu kvaliteedi ja stabiilse tarnekindlusega klientide rahulolusse. „Selle visiooni elluviimiseks on peamisteks eesmärkideks ohutu töökeskkonna tagamine, tulemustele ja heale koostööle pühendunud meeskonna juhtimine ning tööprotsesside pideva tõhususe parendamine,“ toob Saarma näiteid ja lisab, et ABB toimekas meeskond on praeguseks juba väga palju saavutanud, kuid alati leidub täiendavaid võimalusi. Ta rõhutab ka analüüsi ja planeerimise tähtsust, et mitte langeda kiirete muudatuste lõksu, vaid leida üles need kohad, mis tegelikkuses enim väärtust loovad.

Tasub teada ABB Eesti mootorite ja generaatorite komponentide tehases valmistatakse staatoreid, rootoreid ja muid võtmekomponente suurtele generaatoritele ning mootoritele. Eelmise aasta jooksul värvati mootorite ja generaatorite tehasesse juurde enam kui 50 töötajat ning nüüdseks töötab tehases ligi 400 inimest. ABB Eesti eelmise aasta müügitulu kerkis 133 miljoni euroni ja kasum 3,3 miljonini. Kasvav fookus rohepöörde ja jätkusuutlikkuse teemadel hoiab ettevõtte tegevusvaldkonnas turunõudlust kõrgena.

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Kaur Kasemaa

ENERGEETIKA

Noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill on hea näide sellest, et insenerid ei pea olema ainult mehed ning ka naisena võib energeetikasektoris läbi lüüa.

Naine energeetikavaldkonnas: inseneeria ei ole ainult meestele Energeetikavaldkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne. Kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – ta alustas seal praktikandina ja praegu tegutseb taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.

G

ümnaasiumis käies tundis Elise, et oli tugevam reaalainetes, kuid ise nautis pigem humanitaaraineid.

Seega proovis ta enne lõplikku erialavalikut kätt erinevates valdkondades: näiteks ajakirjaniku ametit koolilehe peatoimetajana ja gümnaasiumi lõputöö teostamisel otsustas arhitektuuri uurimise kasuks, et tutvuda lähemalt kunstiajalooga. Paralleelselt tundis Elise huvi ka energeetika vastu. „Ma arvan, et tõenäoliselt on kõik inimesed mingil hetkel elus mõelnud, et tuuma­energia on põnev,“ mõtiskles ta.

Läks nii, et kaheteistkümnendas klassis

„Haridusmessil sattus mu kätte voldik soojusenergeetikat tutvustava õppekavaga ja seal olid välja toodud tol hetkel minu jaoks ulmelised palganumbrid, mida on võimalik selles valdkonnas teenida.“

sattus ta vaatama videot lainetest elektri­ energia tootmise kohta ja sel hetkel käis temas ka esimene klikk, et taastuvenergeetikast võiks saada tulevane eriala. „Haridusmessil sattus mu kätte voldik soojusenergeetikat tutvustava õppekavaga ja seal olid välja toodud tol hetkel minu jaoks ulmelised palganumbrid, mida on võimalik selles valdkonnas teenida. Lisaks oli voldikus kirjas, et õppekava puudutab ka taastuvenergeetikat ning loob eelduse välismaal tuumaenergeetika õppimiseks. Nii saigi minu jaoks otsus lõplikult tehtud,“ kirjeldas naine oma teekonda energeetikasektorisse. Nii asus Elise pärast gümnaasiumi õppima Tallina Tehnikaülikooli soojusenergeetikat.

Pärast bakalaureuseõpinguid tundis naine, et ehk vahetaks energeetika hoopis ehitusvaldkonna vastu. Samal sügisel alustas ta paralleelselt õpingutega kütte ja ventilatsiooni magistriõppes ka Enefit Greenis päikeseelektri projekteerija praktikat. Poole aasta järel oli selge, et kütte ja ventilatsiooni eriala ei ole see, mis tal silma särama paneks. „Siis võtsingi oma julguse kokku ja kandideerisin Šotimaale Strathclyde’i

43

44

ENERGEETIKA

ülikooli taastuvenergiasüsteeme õppima. Šotimaal on tavaks, et magistri­ õpe koosneb kahest semestrist ning lõputööga alustatakse teise semestri lõpupoole. See annab võimaluse magistritöö suvega valmis kirjutada ning aastaga magistrikraad saada. Seega oli see väga mõnusalt kompaktne eriala,“ selgitas ta.

Kohe pärast õpinguid kodumaale naastes alustas Elise taas tööd Enefit Greenis, kuhu on siiani püsima jäänud. „Mulle meeldib mu töö muutuv iseloom ja see, et päikeseenergeetikas arenevad tehnoloogiad nii kiiresti. Kui ma ülikoolis käisin, ei oleks ma osanud veel arvatagi, et ma täna selliste tehnoloogiatega töötan. Me elame nii muutuvas maailmas. Lisaks on mul veel palju õppida klassikalise elektroenergeetika vallas – igav kindlasti ei hakka,“ kirjeldas ta põhjuseid, miks end just energeetikasektoris motiveerituna tunneb.

Sugu ei pane energeetikasektoris uksi kinni Hoolimata sellest, et tihti nähakse inseneeriat meeste erialana, kohtab Elise oma töös naisi peaaegu sama palju kui mehi. „Alguses ülikooli minnes oli meil kursusel väga vähe tüdrukuid, alustasime viiekesi. Kütte ja ventilatsiooni magistris ning Šotimaa ülikoolis oli tüd-

rukuid juba palju rohkem,“ selgitas ta soolist tasakaalu ülikooliõpingute ajal.

„Noortele, eriti just noortele naistele tahan öelda, et õppige seda, mida päriselt tahate ja kus näete ennast ka tulevikus töötamas.“ Elise töötiimis on mehi ja naisi täpselt pooleks. „Kui ma lähen ehitus­ objektile, siis seal on praegu tõesti naisi väga vähe, aga päikesearenduste tiimis on meid võrdselt,“ kirjeldas ta.

Samuti ei tunne Elise ennast meestekeskses ametis naisena kuidagi kehvemini. „Ma tunnen ennast hoopis väga hoitult. Naisena sellises valdkonnas on tegelikult palju lihtsam silma paista ja samas mõnikord tuleb ette, et tasakaalustan oma pehmema loomuga mõnes olukorras tekkinud pingeid,“ tõi ta välja oma soo eeliseid. „Mulle on vahel öeldud, et olen väga energiline ja emotsionaalne, ning arvatud, et seetõttu ei suudeta mind piisavalt tõsiselt võtta. Päriselt pole see minu jaoks probleem olnud,“ tõi Elise välja ka

mõne korra, kus ta on kogenud stereotüüpi, et energeetikavaldkonnas peaksid töötama vaid tõsised mehed.

Samas lisas Elise, et on nende­samade iseloomujoonte kohta saanud ka palju head tagasisidet. Näiteks tuuakse välja, et tema sära oma erialast rääkides on hoopis rõõmustav näha. „Mul on tänu oma tööle avanenud nii palju ägedaid võimalusi ja olen kindel, et mu sugu ei pane mu ees ühtegi ust kinni, pigem avab uusi,“ lisas ta. „Noortele, eriti just noortele naistele tahan öelda, et õppige seda, mida päriselt tahate ja kus näete ennast ka tulevikus töötamas. Nii on koolis käimine palju põnevam ja tulevane töö paneb silma särama,“ rääkis Elise. „Noortele on mõeldud mitmesuguseid karjäärimesse ja sel aastal esimest korda just energeetikasektorile keskenduv Positron, kus mu kolleegid oma kogemusi jagavad. Tasub silmad lahti hoida ja vaadata, milliseid võimalusi erinevad erialad pakuvad,“ soovitas spetsialist noortele energeetikahuvilistele.

Noortelt pinge maha võtmiseks lisab ta veel lõppu, et tulevase karjääri ja eriala valikul ei ole ainult ühte õiget valikut: „Nagu näitab ka minu teekond, siis sain enne õnnelikult (taastuv)energeetika­ sektorisse maandumist enda jaoks ära testida ka mitu teist eriala.“

46

ENERGIATURG

Tekst: Olavi Miller, Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Foto: Argo Ingver

ENERGIATURU VÄLJAVAADE:

mida on oodata sügise ja talve energiahindadelt?

Eesti elektrihind sõltub peamiselt ilmastikust ja taastuvenergia toodangust, ülekandevõimsuste läbilaskevõimest, Põhjamaade hüdroelektri- ja tuumajaamade võimsuse kasutusest ning CO2 ja maagaasi hinnast. Elektrihind turul tekib nõudluse ja pakkumise tulemusena. Piirkonna elektritootmist ja -hindu mõjutavad mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks veetase Norra hüdroreservuaarides, piirkonna tuuleolud ning maagaasi turuhind.

2

023. aasta teises kvartalis ­mõjutasid Eestis elektri­hinda oluliselt madalamad maa­ gaasi hinnad, tavapärasest soojemad ja tuulisemad ilmad ning S ­ oome Olkiluoto 3 tuumajaama ja ­naaberriikide hüdrojaamade elektri­ toodang.

Kuna elektrihinnad sõltuvad kõikjal Euroopas paljuski gaasihinnast, siis kujunevad sügistalvised elektrihinnad sõltuvalt sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb.

Hetkeolukord on möödunud aas-

tast oluliselt parem – talvehinnad võiksid tulla keskmiselt poole odavamad kui mullu. Samas ei saa lubada, et kõrgeid tipu­hindu ei tule. Elektrihinnad tõusevad kõrgele, kui gaasihind tõuseb suure nõudluse tõttu talve jooksul kõrgele ning tiputarbimise katmiseks tuleb gaasil töötavad elektrijaamad tööle panna.

Eelmise aastaga võrreldes on märgilise muutuse toonud meie regiooni Olkiluoto 3 tuumajaama lisandumine turule. See katab täielikult pärast Ukraina sõda katkenud Venemaa elektriimpordi ­Soome. Täiendavalt on Soome lisandu-

nud ka tuuleparke. Soome suurenenud elektripakkumine toob elektrihinnad meie regioonis küll allapoole, aga kuna ülekandevõimsused on piiratud, siis kindlasti suureneb hinnavahe Soome ja Balti regiooni vahel.

Soodsaimat hinda pakuvad turule taastuvenergia ning tuumaenergia tootmisvõimsused, kuid talvenõudluse katmiseks neist ei piisa. Olenevalt gaasi­ hinnast on meie regioonis järgmised pakkujad kas gaasijaamad või Eesti Energia hübriidjaamad. Nende üks suuremaid sisendkulusid on CO2 kvoodi hind, mis liigub praegu vahemikus 85–95 €/t.

Kui jälgida EU CO2 kvoodi pakkumise poliitikat, võiks CO2 kvoodi hind ka umbes sellises vahemikus talv läbi püsida.

Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kui Euroopas tuleb pehme talv, võiksid ka elektrihinnad jääda vahemikku 100–200 eurot. Kui aga gaasivarud hakkavad näiteks külmalaine tõttu oodatust kiiremini vähenema, hakkab gaasihind kiirelt kerkima ja elektrihinnad võivad tõusta 200–300 euroni. Kui nõudlus läheb väga suureks, siis tiputundidel veel kõrgemalegi.

48

ENERGIATURG

Eelmise aastaga võrreldes on märgilise muutuse toonud meie regiooni Olkiluoto 3 tuumajaama lisandumine turule.

Tuleviku elektrivõrgu eest hakkab Elektrilevis hoolt kandma üle 700 eksperdi Elektrilevi restruktureerib organisatsiooni, et veelgi paremini vastata klientide ootustele ning rohepöördest ja kliimamuutustest tingitud vajadustele.

2024. aastast suurendatakse ettevõtte­ siseseid võimekusi, et parimal moel seista enam kui poole miljoni võrguteenuse kliendi heaolu ja elutähtsa teenuse kõrgema kvaliteedi eest. Elektrilevi juhatus jätkab viieliikmelisena: Mihkel Härm, Kristi Ojakäär, Rasmus Armas, Rudolf Penu, Ardi Ratassepp.

Olkiluoto tuumajaam Soomes

Elektrilevi nõukogu kinnitas tegevuskava ja pikendas juhatuse esimehe ja juhatuse volitusi järgmiseks kolmeks aastaks, et muuta ettevõte veelgi kliendi­ kesksemaks ning tagada võrguteenuse kvaliteedi jätkuv kasv. Alates 2024. aasta esimesest kuupäevast hakkavad Elektrilevi struktuuri kuuluma kõik elektrivõrgu juhtimise ja haldusega seotud toetavad funktsioonid ning operatiivjuhtimine ja klienditeenindus.

Seni on nende teenuste peamiseks partneriks olnud Eesti Energia ja E ­ esti

Energia tütarettevõte Enefit Connect.

Muudatuste käigus liiguvad vastavad üksused Elektrilevisse. Ettevõttest saab sellega tööandja enam kui 700 töötajale. „Elektrilevi on Eesti suurim võrguette­võte, tuues elektri kohale pea kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse.

Elutähtsa teenuse pakkujana mõjutab Elektrilevi tegevus pea iga eestimaalast.

Seega on väga oluline, et kõik strateegiliselt oluliste tegevusalade toetusfunktsioonid oleksid selles ettevõttes, mitte teenusena sisseostetavad,“ sõnas Eesti

ENERGIATURG

Foto: Rein Sikk

On väga oluline, et kõik strateegiliselt oluliste tegevusalade toetusfunktsioonid oleksid selles ettevõttes, mitte teenusena sisseostetavad.

Energia kontserni juht Andrus Durejko. „Elektrilevi, olles sõltumatu võrguette­ võte oma juhatuse ja nõukoguga, kuulub ka pärast muudatust Eesti Energia kontserni,“ lisas Durejko. „Elektrilevi juhatus koostöös nõu­kogu ja omanikuga otsib pidevalt efektiivseid lahendusi võrguteenuse parimaks osutamiseks. Viimased kaks ja pool aastat oleme analüüsinud Elektrilevi tegevust ja efektiivsust, sealjuures kliendi rahulolu teenusega. Analüüsi käigus jõudsime tulemusele, et kaks ja pool aastat tagasi teh-

tud muudatus, millest loodeti sünergiat ja efektiivsust, ei ole täielikult realiseerunud.

Elektrilevi ja Enefit Connecti strateegilised suunad on praeguseks siiski piisavalt erinevad sünergia tekkimiseks ning kuna muudatus ei toonud ka oodatud kulude kokkuhoidu, otsustati Elektrilevisse tuua tagasi pea kõik toetavad funktsioonid,“ põhjendas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. „Usume, et see muudatus aitab võrgu­teenuse kvaliteeti veelgi rohkem tõsta. Järgmise kolme aasta fookus on leida taristuinvesteeringute kõrvale ka teisi kulutõhusaid alternatiive, mis aitaksid meil jõuda kliendikogemuses ja teenuse kvaliteedis uuele tasemele. Just see­tõttu loome Elektrilevi juhatuses ka selleks vajalikku fookust kandvad vastutusvaldkonnad,“ sõnas ta.

Eesti Energia kontsern jätkab endiselt tugevalt koos Enefit Connecti, Enefit Greeni, Elektrilevi, Enefit Poweri, Narva Soojusvõrgu ja Enefit Solutionsiga, pakkudes kliendisõbralikke ja mugavaid energialahendusi.

49

50

TAASTUVENERGIA/TUULEPARGID

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Enefit Green

Enefit Greeni uus tuulepark Soomes

andis võrku esimese elektri 24. augustil asus esimene tuulik rohelist energiat tootma Enefit Greeni Tolpanvaara tuulepargis Põhja-Soomes. Täies mahus hakkab 13 tuulikuga park elektrit tootma aasta lõpus.

K

ui kõik tuulikud pöörlema hakkavad, toodab ­Tolpanvaara park ligi 250 gigavatt-tundi elektrit aastas, kattes sellega ligi 40 000 Soome kodumajapidamise aastase tarbimise. Kõiki tuulikuid testitakse ja seadistatakse enne valmimist mitme kuu jooksul, et kõik toimiks laitmatult.

Enefit Greeni tuuleenergia valdkonna­juht Lauri Ulmi sõnul on ­Tolpanvaara oluline projekt, kuna esimest korda on nüüd Enefit Greenil oma taastuvenergiapark ka Soomes. „Taastuv­ energia tootmise suurendamine on üks peamisi viise kliimasõbraliku ja tasku­ kohase elektri saamiseks, nii et uue tuule­pargi üle on põhjust rõõmustada nii soomlastel, eestlastel kui ka kõigil teistel elektritarbijatel. Laiemas plaanis aitab süsinikneutraalne elektritootmine kaasa kogu Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisele,“ lausus Ulm.

Park asub Põhja-Soomes Pudasjärvi linnast umbes 30 km kaugusel Soome riigimaal, mida majandab Metsähallitus. Kuna piirkonda kasutatakse metsa­ majandamiseks, puudub tuulepargi

„Taastuvenergia tootmise suurendamine on üks peamisi viise kliimasõbraliku ja taskukohase elektri saamiseks, nii et uue tuulepargi üle on põhjust rõõmustada nii soomlastel, eestlastel kui ka kõigil teistel elektritarbijatel.“

alal inimasustus ja seega on inimeste jaoks häiring väga väike. Piirkonnas on ka hea metsateede võrgustik, mis tähendab, et uusi teid tuleb ehituseks ja pargi hooldamiseks rajada vähem. Küll aga loob tuulepark juurde uusi töökohti pargi ehitajatele ja hooldajatele ning teenuse osutamise võimalusi kohalikele ettevõtjatele.

Enefit Green investeerib tuulepargi ehitusse ligi 83 miljonit eurot. Investeering kaetakse suures osas pikaajaliste elektri ostu-müügilepingutega, mis on võimalikud tänu taastuvenergiast ja elektrilepingu tingimuste fikseerimisest huvitatud tarbijatele.

Enefit Green omandas Tolpanvaara tuulepargi arenduse 2020. aastal Soome riigimetsa haldajalt Metsähallitus. Investeerimisotsus pargi rajamiseks langetati 2021. aasta lõpus ja tuulikute püstitamine algas tänavu mais.

52

SISUTURUNDUS

MAJANDUS

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 4,4% Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta augustis võrreldes juuliga 0,1% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 4,4%.

2

022. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit enim hinnalangus elektrienergiaga varustamises, puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises. Vastu­ pidist mõju avaldas elektriseadmete ja toiduainete tootmise hinnatõus.

Statistikaameti juhtivanalüütiku ­Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit juuliga võrreldes eelkõige hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja metalltoodete

tootmises. „Samuti mõjutas indeksit puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnalangus,“ lisas Šokman.

Ekspordihinnaindeks kasvas augustis võrreldes juuliga 0,9%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja mäetööstuses. Kõige rohkem langesid hinnad rõivastel, paberil ja pabertoodetel ning toiduainetel. Võrreldes 2022. aasta augustiga langes ekspordihinnaindeks 2,7%.

Impordihinnaindeks kasvas augustis võrreldes juuliga 1,1%. Enim tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja mäetööstuses. Hinnad langesid enim ehitusmaterjalidel, paberil ja pabertoodetel ning tekstiiltoodetel. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga langes impordihinnaindeks 5,2%.

Allikas: statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ekspordi- ja impordihinnaindeks (2010 = 100) 170

160

150

140

130

120

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks

Ekspordihinnaindeks

Impordihinnaindeks

m ai 20 ju un 21 i2 ju 021 ul au i 20 21 se gu pt st em 20 2 ok ber 1 20 to o no be 21 ve r 2 02 m de b 1 ts er 2 em 02 be 1 r ja an 202 u ve ar 1 eb 20 2 ru ar 2 m 20 2 är ts 2 20 ap 22 ril l2 02 m ai 2 20 ju un 22 i2 ju 022 ul au i 20 22 se gu pt st em 20 2 ok ber 2 20 to o no be 22 ve r 2 02 m de b 2 ts er em 20 be 22 r ja an 20 ua 22 ve eb r 20 2 ru ar 3 2 m är 023 ts 2 ap 02 3 ril l2 02 m ai 3 20 23

110

Allikas: statistikaamet

53

54

MAJANDUS

Kaupade eksport on langenud kolme aasta taguse tasemeni Juulis süvenes ekspordilangus. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes jooksevhindades aastases võrdluses 29% ja selle aasta esimese seitsme kuuga 16%.

Foto: Swedbank

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Eksport on läinud üha suuremasse langusesse, vaatamata ekspordihindade vähenemisele. Juulis halvenes esialgsete arvestuste järgi ka ekspordimahtude seis (eksport, millest on inflatsiooni mõju välja arvatud). Nii on Eesti päritolu kaupade eksport langenud jooksevhindades kolme aasta taguse tasemeni.

Suurima mõjuga oli mineraalsete õlide väljaveo vähenemine Juulis tuli 60% langusest mineraalsete õlide väljaveo vähenemisest. Oluliselt mõjutas ka mobiilsideseadmete ekspordi kukkumine. Nende kahe kaubagrupi osakaal juulikuisest Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest oli juulis 78% ja aasta esimese seitsme kuu jooksul isegi 86%. Samas oleks isegi ilma nende kaupadeta eksport vähenenud.

Ligi veerand ekspordilangusest tuli Põhjamaadest Riikide järgi langes eksport ühtlasemalt kui kaupade järgi. Juulis kahanes eksport riikidest kõige rohkem USAsse ja Kreekasse. Oluliselt vähenes väljavedu ka Põhjamaadesse ja Argentinasse. USAsse veeti vähem kommunikatsiooniseadmeid ja Kreekasse mineraalseid õlisid. Rootsist, Norrast ja Soomest kokku tuli ligi veerand Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest. Rootsi juures on oluliseks põhjuseks sealse ehitus- ja kinnisvarasektori halvenenud olukord ning koos sellega ka nõrgenenud nõudlus.

Samuti on mõjutanud Rootsi krooni nõrgenemine euro suhtes.

Eksport Venemaale üha suuremas languses Eesti päritolu kaupade eksport vähenes juulis Venemaale aastases võrdluses 65% ja selle aasta esimese seitsme kuuga on kukkumine 45%. Kui Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis on vähenenud alla 1%, siis koos ­reekspordiga on selle osakaal veidi üle 3%. Võrdluseks, enne sõda, 2021. aastal olid need osakaalud vastavalt ligi 2% ja 4%. Eesti päritolu kaupadest on selle aasta esimesel poolel veetud Venemaale enim erinevaid masinaid ja seadmeid, raud- ja terastooteid, plasttooteid ja rõivaid.

Ekspordist tugevam kukkumine on toimunud aga ­Venemaa päritolu kaupade impordis. Kui veel 2021. aastal oli Venemaa impordi osakaal Eestis keskmiselt 11%, siis selle aasta juuliks oli see langenud alla 1%. Nii vähenes Venemaa päritolu kaupade eksport juulis aastases võrdluses 94% ja selle aasta seitsme kuuga on kukkumine olnud 92%. Osa

Venemaa kaupadest võib Eestisse tulla läbi kolmandate riikide. Kõige enam paistab küll silma impordi erakorraline kasv Kasahstanist, kuid see on Venemaalt impordi languse kõrval väga väike.

Halvenenud olukord ekspordisektoris mõjutab majandust laiemalt Kui jätta välja koroonakriis, on Eesti tööstusettevõtete ootused kaupade väljaveo kohta langenud 2009. aasta majanduskriisi kõige madalamale tasemele. Tööstus­ ettevõtete kindlustunde langus jätkub ja ligi kolmveerandi ettevõtete jaoks pidurdab vähene nõudlus nende äri­ tegevust. Samuti on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturul oluliselt halvenenud ja see on langenud vähemalt viimase 20 aasta madalaimale tasemele.

Kuigi välisnõudluse paranemist veel lähiajal näha ei ole, tuleks arvestada, et konkurentsivõime tugev halvenemine võib hakata pidurdama eksportivate ettevõtete ja kogu majanduse taastumist, kui nõudlus paranema hakkab. Nõrk nõudlus ja üha halvem olukord ekspordisektoris ning enne­kõike kaupade ekspordis ei mõjuta vaid eksportivaid ettevõtteid, vaid nendega seotud väärtusahela kaudu majandust laiemalt. Eesti SKP langus näitas teises kvartalis küll tagasihoidlikku aeglustumist, kuid majandus on jätkuvalt nõrk. Majanduslangus suurendab küll töötute arvu, kuid tööhõive on suur. Nii ei tohiks töötusemäär tõusta murettekitava tasemeni.

56

MAJANDUS

Majanduse kiiret taastumist lähiajal ei paista Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes teises kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,2%. Eesti majandus on kvartalivõrdluses olnud languses juba kuus kvartalit järjest.

Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

Foto: Eesti Pank

Eesti majanduse olukord on keskmisest halvem Meie ettevõtted hindavad äri tegemise võimalusi selgelt kehvemaks kui minevikus. See näitab, et ettevõtetes on praegu kasutamata tootmisvõimsust ja kui välisturul olukord jälle soodsaks muutuks, saaksid nad üsna kiiresti tootmismahtu suurendada. Niisuguses olukorras on aga hinnatõususurve keskmisest väiksem ja see peaks omakorda pidurdama üldist hinnakasvu. Samuti tähendab majanduse madalseis seda, et uusi töötajaid palgatakse vähem, mis­ tõttu hakkab töötus edaspidi ilmselt kasvama.

Tööstussektoris on käive vähenenud Tööstussektori käibe vähenemise põhjusteks on euroala­ väliste turgude väiksem nõudlus meie toodangu järele, aga ka euro tugevnenud kurss ja meie tootmise kallinemine. Vahetuskursi muutused mõjutavad ekspordi konkurentsivõimet, sest tugeva kursi tõttu on toodang euroalavälise ostja jaoks kallim. Kuna Eesti on väga avatud majandus ja ligikaudu 40% ettevõtetes loodud väärtusest on mõeldud ekspordiks, mängib tööstussektor majanduse käekäigus väga olulist rolli – see on peamine kaupade ekspordi allikas.

Eesti tööstuse suhteliselt suur seotus Põhjamaadega võib samuti olla üks põhjus, miks meie majanduslangus on olnud järsem kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas. Asjaolu, et euroala riikidesse suunatud tööstustoodangu ekspordil on paremini

läinud, viitab tõenäoliselt muu hulgas sellele, et ettevõtted püüavad Skandinaavia turu nõrkuse tõttu müüa osa oma eksporttoodangust mujale Euroopasse. Osalt tähendab see tõenäoliselt ka seda, et intressimäärade tõusu nõudlust pärssiv mõju hakkab Euroopas alles avalduma.

Kiiret taastumist ei paista Majanduslangus peaks lähikvartalites vähenema, kuid kiiret taastumist ei tule. Erisuguste tegevusharude olukord halvenes mullu kolmandas ja neljandas kvartalis. Seetõttu taandub osa langusest majanduse aastakasvust statistiliselt peagi välja ja majanduslangus peaks aasta võrdluses pidurduma. Ettevõtete enda ootused on samal ajal aga pessimistlikud, mis ei anna lootust, et majandus lähikuudel kiirelt kasvule pöörduks. Kuna konkurentsivõime hakkas halvenema juba eelmisel aastal, on endistel turgudel keeruline äritegevust kasvatada ja uutele turgudele sisenemine võtab aega.

Valitsusele tekitab probleeme see, kuidas majandust riigieelarve abil turgutada. Viimaste aastate eelarvepoliitika on suurendanud riigi püsikulusid, mistõttu seisab valitsusel ees kulude kokkuhoid ja maksutõusud. Majandust on selles olukorras keeruline ergutada. Eelarvepuudujääki vähendades tuleks analüüsida, milline on kärbitavate kulude mõju Eesti majanduskasvule, ja toetada majanduse taastumist tegevustega, mis tugevdavad ettevõtete konkurentsivõimet ja eksporti.

Nõrk sise- ja välisnõudlus sunnivad tööstusettevõtteid koondama Majandusolud on ELis halvenenud alates 2021. aasta lõpust ja sel aastal on konjunktuur olnud meie regioonis – Skandinaavias ja Ida-Euroopas – keskmisest nõrgem.

See on pärssinud Eesti majandusarengut ja väljendub ka pea 3% majanduslanguses teises kvartalis.

Tekst: Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

N

õrk välisnõudlus ja idakaubanduse kängumine on sundinud vähendama töökohti töötlevas tööstuses ning veonduses-laon-

duses. Töötleva tööstuse raskused on seotud nii Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturu nõrga seisu, kiire intressitõusu kui ka odava idatoorme puudumisega. Suurima löögi all on puidutöötlemine

ja mööblitööstus, mille osakaal töötlevas tööstuses on kasvanud pea veerandini, kuid mille ekspordimahud vähenesid teises kvartalis viiendiku.

Vaatamata majandusraskustele oli palgatulu kasv teises kvartalis endiselt kiire (10,4%) ja jäi hinnatõusule (11,3%) alla vaid veidi. Palga- ja hinnakasvu vahekord muutub siiski kiiresti keskmise palgasaaja kasuks ning aasta teises pooles hakkab keskmine reaalpalk kasvama.

Eesti majandus pöördub rahandus­ ministeeriumi viimase prognoosi järgi kasvule selle aasta lõpus, kuid see eeldab väliskeskkonna paranemist.

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Jürgen Randma

DIGITEHNOLOOGIA

Peaminister Kaja Kallas: tehnoloogia abil on võimalik demokraatiat tugevdada Eesti peaminister Kaja Kallas ütles septembri alguses toimunud Tallinna digitippkohtumisel, et kuigi demokraatia ees seisavad suured väljakutsed ja autoritaarsed režiimid kasutavad digiajastu tööriistu vaba ühiskonna vastu, on vabal maailmal ühiste jõupingutustega võimalik demokraatiat tehnoloogia abil tugevdada.

P

eaminister Kaja Kallas märkis demokraatia ja tehnoloogia seostele keskenduva tippkohtumise avasõnavõtus, et vabal maailmal on võimalus tehnoloogiat kasutada demokraatia tugevdamiseks. „Demokraatlikud riigid peavad rohkem keskenduma sellele, kuidas saame tehnoloogia avatud ja vastupidavate ühiskondade heaks tööle panna. Selleks on oluline avatus, reageerimine inimeste vajadustele, vastupidavus ja koostöö,“ rõhutas ta.

Kallas tõi näiteid, kuidas tehnoloogia toetab avatud ühiskondi ja koostööd näiteks sõjakuritegude uurimisel, Ukraina sõjapõgenike abistamisel või globaalsete algatuste edendamisel, nagu näiteks eestlaste loodud Maailmakoristuspäev. „Avatud majandus ja avatud ühiskond tugevdavad üksteist. Erinevalt autoritaarsetest režiimidest ei pea demokraatiad otsima võimatut tasakaalu: kuidas saavutada majanduskasvu soodustamiseks vajalikku piisavat avatust ilma poliitilist kontrolli kaotamata,“ sõnas peaminister. „Siin Euroopas muretsen ma aga hoopis teistsuguse tasakaalu pärast –

Kaja Kallas

kuidas tagada, et me soovist kaitsta oma kodanikke ei reguleeriks uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid üle. Sellega me hoopis aeglustaksime paljusid tehnoloogiate pakutavaid eeliseid,“ märkis Kallas.

Ta rõhutas, et valitsused ei tohi olla tehnoloogilise arengu passiivsed jälgijad. „Peame vastama inimeste vajadustele ja meie aja väljakutsetele. Eestis me ehitame personaliseeritud riiki, et pakkuda ennetavalt kõigile inimestele ja ettevõtetele vajalikke teenuseid efektiivselt, õigel ajal ja viisil. Näiteks personaliseeritud meditsiin aitab sihistada elupäästvat arstiabi. Personaliseeritud õppekavad aitavad sobitada haridust iga õpilase vajadustega,“ rääkis Kallas Eesti kogemusest.

Peaminister märkis, et kasutada tuleb ka AI tohutut potentsiaali, õppida tundma selle riske ja seda, kuidas neid riske maandada. „Riik ei saa tehnoloogiliselt areneda ilma tehisintellektita. AI aitab tuvastada pettuseid, automatiseerida toetuste maksmist, pakkuda inimestele paremaid töökohti. See toob juurde ka kolmanda suuna: piisava tehnoloogilise vastupida-

vuse ehitamine küberrünnakutele. Sõda ei käi mitte ainult Ukrainas, vaid ka küberruumis, Venemaa sihilikult ründab andmekeskuseid. Peame kohanema kiiresti muutuva julgeolekuolukorraga. Eesti praktiliselt kahekordistas eelmisel aastal küberjulgeoleku eelarvet. Lisaks sellele panustame kaitsesse 3% SKTst.“ Kallas kutsus üles ka teisi riike küberkaitsesse ja julgeolekusse rohkem panustama. „Avatus, reageerimisvõime ja vastu­ pidavus on demokraatliku ja avatud ühiskonna märkideks, kus tehnoloogia saab olla suureks abiks. Aga viimane oluline osa on selle kõige juures koostöö. „Eelkõige tähendab see praegu Ukraina toetamist kuni võiduni, humanitaar- ja relvaabi andmist, aga ka Ukraina aitamist saada NATOsse ja Euroopa Liitu,“ ütles Kallas. „Samuti peame ühiselt lisaks avaliku sektori koostööle arendama ka koostööd erasektoriga. Hea näide on selleks Ukraina, kus erasektoriga tehakse koostööd küberkaitse valdkonnas, ja see on toonud suurt edu,“ lisas peaminister.

59

60

DIGITEHNOLOOGIA

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: RDS

Tiit Riisalo: vundament uueks digipöördeks on loodud Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo rõhutas Tallinn Digital Summiti tippkohtumisel, et digiteerimine on mõtteviis, mille võti peitub tänaste ja homsete juhtimismudelite, teenuste ning otsuste kujundamises võimalikult inimkeskseteks.

„E

esti on üks uuenduslikumaid ja arenenumaid digiühiskondi maailmas, kus 99,9% avalikest teenustest on elanikele tarbitavad digitaalselt. Oleme globaalsed suunanäitajad ja valmis tegema uut hüpet tulevikku,“ sõnas Tallinn Digital Summiti pealaval majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Ta lisas, et Eesti on järgmise digipöörde ootuses, mis tähendab personaalsemat riiki ehk avalike teenuste tõhusamaks ja inimkesksemaks muutmist. „Teenused peavad tulevikus jõudma inimese või ettevõtteni hetkel, mil neid vajatakse,“ ütles Riisalo. See tähendab senisest veelgi tõhusamat andmete liikumist ja kasutamist. Seejuures on tähtis, et inimesed saaksid teenused mugavalt kätte seadmetest, mida nad oma igapäevase elu korraldamiseks enim kasutavad. „Praegu on selleks nutitelefon, kuid tulevikus võib-olla hoopis virtuaalreaalsuse prillid. Olenemata tehnoloogilistest trendidest on Eesti digitaalne ökosüsteem tulevikuks valmis,“ kinnitas minister.

Riisalo tõi välja, et teenuste ja kasutajakogemuse ümberkujundamisest on juhtimismudelite muutmiseta siiski vähe kasu. „Valitsemise tuum seisneb soovis oma rahvast võimalikult hästi teenindada. Eesti digiühiskonna arendamise

Tiit Riisalo

eesmärk on iga siin elava inimese ja tegutseva ettevõtte võimestamine. Usume, et avatud ja agiilne digiühiskond edendab demokraatiat ning see on oluline põhjus, miks panustame hoogsalt selle edendamisse,“ ütles minister.

Riisalo toonitas kõnes, et digiühiskondade arengus on võtmetähtsusega rahvusvaheline koostöö ja kogemuste jagamine, kuna paljud riigid seisavad sarnaste väljakutsete ees. „Küberjulgeoleku ohupilt tekitab muret kogu maailmas, privaatsuse ja andmekaitse teemad kerkivad üha teravamalt päevakorda ning digiühiskonna jätkusuutlikuks edendamiseks tuleb leida aina suuremaid vahendeid olukorras, kus rahvastik vananeb,“ tõi Riisalo välja mõne näite.

Tema sõnul puudub sageli vajadus

ise jalgratast leiutada, kuid tugevate digilahenduste piiriülene taaskasutus eeldab tehnoloogiliste teadmiste jagamist partneritega, lisaks ka nende kogemustest õppimist. Eesti on pikalt ehitanud ühiseid tehnilisi lahendusi teiste riikidega ja on ligi kümnendi panustanud Ukraina digiriigi arengusse. „Praegu saame uhkusega vaadata, kuidas Ukraina on loonud sõja ajal üksnes päevade või nädalatega täiesti uusi avalikke e-teenuseid, mis on kasutajasõbralikud ja mobiilipõhised.

See on usaldusliku ja pikaajalise koostöö vili,“ ütles minister. Ta lisas, et parimate praktikate jagamine aitab nii Eestil kui ka teistel riikidel oma digiühiskondi efektiivsemalt ülal pidada.

Allikas: Tallinn Digital Summit

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Shutterstock

TOETUS/KOOSTÖÖ

Kuidas aitab riik tööstureid?

Majandus muutub pidevalt ja sellega peab kohanduma. Riik toetab siinkohal tööstureid näiteks kasuliku abivahendiga, milleks on töötukassa poolt nn muutuste olukorra meede.

E

esti Töötukassa toetab ja annab tööandjatele koolitustoetusi juhul, kui tööandja korraldab ümber oma majandustegevuse, võtab kasutusele uue, tänapäevasema tehnoloogia või muutuvad ettevõttes kvalifikatsiooninõuded. Kõik need muutused on ajendatud välistest tingimustest.

Mõtle, milles muutus seisneb „Muutuste olukorras taotletava koolitustoetuse puhul peab tööandja olema panustanud töötuskindlustushüvitise süsteemi vähemalt 24 kuul viimase kolme aasta jooksul ehk olema maksnud tööandja töötuskindlustusmakseid kaks

aastat,“ rääkis Eesti Töötukassa peaspetsialist Kaia Savisto ja lisas, et muutuste olukorras eeldatakse seega, et toetust taotlev ettevõte on juba panustanud töötuskindlustussüsteemi.

Taotlusele eelnevalt tasub Savisto sõnul lahti mõtestada, milles muutus seisneb ja mis selle muutuse on tinginud. „Tuleb läbi mõelda, kui ulatuslik muutus ettevõtte jaoks on ja milliseid ettevalmistusi on ettevõte muudatuse läbiviimiseks teinud. Samuti, kuidas seniajani töö korraldatud oli ning mis muutub pärast seda, kui uus olukord on teoks saanud,“ selgitas Kaia Savisto. „Üldjuhul hüvitame kulude kogusummast kuni 50%, kuni 1250 eurot

töötaja kohta. Üle 50aastaste, erialase hariduseta ning ebapiisava eesti keele oskusega või terviseprobleemidega töötaja koolitamise kulud hüvitame aga kuni 80%, kuni 2000 eurot töötaja kohta,“ täpsustas Savisto ja lisas, et seejuures peab töötaja tööleping (kelle koolitamiseks toetust taotletakse) olema tähtajatu või kehtima pärast taotlusavalduse esitamist veel vähemalt kuus kuud, sest töötukassa vaatab vaid töölepinguid ja muud töötamise vormid siin arvesse ei lähe.

Töötaja väljaõppeks kavandatavate koolituste kogumaht peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ja kestus kuni üks aasta. Koolituse õppekava kogu­maht võib sisaldada auditoorse, praktilise ja iseseisva töö tunde. Tööandjal tuleb esitada koolitustoetuse avaldus enne koolituse algust e-töötukassa kaudu. Samas saab juhatuse liige volitada ka B-kaardile mitte kantud isikuid avaldust esitama.

63

64

TOETUS/KOOSTÖÖ

KOMMENTAAR

TASUB TEADA

Katrin Charles, personalijuht, Inission Tallinn OÜ

Koolitustoetus tööandjatele muutuste olukorras Koolitustoetust muutuste olukorras saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja tööandjana ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kui töötajate oskused vajavad täiendamist, sest ettevõtte majandustegevus korraldatakse ümber, võetakse kasutusele uus tehnoloogia või uuenevad kvalifikatsiooni­ nõuded.

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolitus­ kulu ja makstakse tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras, mis kehtib koolitustoetuse otsuse tegemise ajal. Lisaks on võimalik hüvitada koolitusel osalemisega seotud töötaja sõidukulu, kui koolitus toimub välismaal.

Tööandjale makstakse sama töötaja koolitamise eest koolitustoetust kokku kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul kõikide toetusvõimaluste peale (töötaja värbamine, muutuste olukord ettevõttes, eesti keele ja IKT oskuste arendamine). Kui tööandjale on varem koolitus­toetust makstud, võib koolitustoetuse summa töötaja kohta olla väiksem.

Koolitustoetust makstakse kuluaruande alusel, millele on lisatud koolitusega seotud kuludokumentide koopiad (arve ja maksekorraldus) ning koolituse lõpus töötajale väljastatud tunnistuse või tõendi koopia. Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise.

Meie taotlesime töötukassa koolitustoetust muutuste olukorras, kus meie elektroonikatehasesse tuli uus toode ja uus liin 2023. aasta veebruaris. Taotlesime märtsis Tööstus­ akadeemia koolitusmoodulite jaoks töötukassast meie kahele tootmiskoordinaatorile kõnealust koolitustoetust.

Koolitustoetust sai taotleda töötukassa iseteeninduse kaudu. Selleks oli vaja koolitusprogrammi ja ka osalejate andmeid. Meie taotlesime 2500 eurot töötaja kohta ja see taotlus ka rahuldati. Raskeim osa oligi ehk põhjenduse kirjutamine. Töötukassa kodulehel on välja toodud ka detailid, mis käib selle meetme alla ja mis ei käi. Ja kui ise tõesti hätta jääte, siis töötukassa tööandjate konsultandid nõustavad lahkesti. Kogu taotlemise protsess iseteeninduses ei võtnud kaua aega – maksimaalselt kümme minutit. Küll aga peab olema endal tehtud ettevalmistus ära, siis laabub kõik kiiresti. Positiivne otsus tuli paari päevaga.

Toetus aitas meid ses mõttes, et saime saata kaks töötajat sellele koolitusele, kuna meie koolituseelarve on piiratud. Töötajate tagasiside on olnud väga positiivne ja nad on juba rakendanud õpitut oma tööelus. See on väga praktiline ja hõlpsasti rakendatav õpe.

Kindlasti soovitan kõigil tööandjatel seda meedet kasutada, kuna see võimaldab neil tõsta enda konkurentsivõimet ja töötajadki soovivad areneda ning oma kompetentse parendada.

Foto: Ilmar Saabas

Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Shutterstock

TÖÖSTUSPOLIITIKA

Eesti tööstus vajab kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest ning väljakutsetest aastani 2035.

Tööstuspoliitika dokumendi eesmärk oli koos ettevõtjate ja erialaliitudega sõnastada ootused riigile ning leppida kokku teemad, millele valdkonnaüleselt jõulisemat tähelepanu pöörata, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ja tõus väärtusahelates.

M

inister Tiit Riisalo sõnul on Eesti tööstus end erinevate kriiside kaudu näidanud väga kiire kohanejana. Sellegipoolest on sisendhindade tõus, raskused toorme kättesaamisel ja nõudluse vähenemine välisturgudel mõjutanud meie tööstusettevõtete konkurentsivõimet. „Praegusest majandusolukorrast ja kiirest tehnoloogia arengust tingituna, aga ka keskkonnast tulenevad väljakutsed nõuavad nii riigi kui ka ettevõtjate poolt jõulisemat koostegutsemist. Kui me soovime rahvusvahelises konkurentsis püsida ja tõsta oma tööjõu tootlikkuse 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, on vaja rohkem ühist jõupingutust ja fookustatust tegevustes. Sama tööriistakastiga ja sama pingutusega jätkates me oma majanduses märkimisväärset kvaliteedi­ hüpet ei saavuta,“ märkis Riisalo.

Tööstuspoliitika 2035 dokument kujutab endast ettevõtete nägemust ja ootusi riigile tööstuse arengusuundadest ning

Tööstusettevõtjad tõid esile seitse valdkonda, mis vajavad poliitikakujundajate tähelepanu: 1) arendus ja innovatsioon; 2) stabiilne majanduskeskkond; 3) tööjõud ja haridus; 4) automatiseerimine ja digipööre; 5) kestlike põhimõtete ­rakendamine; 6) regionaalse ettevõtluse ­edendamine; 7) tööstuse nähtavuse ­parandamine.

-vajadustest. Dokument pandi kokku ligi aasta aega kestnud arutelude pinnalt koos ettevõtete ja erialaliitude esindajatega.

Järgmiseks sammuks on koostöös partnerite ja teiste ministeeriumidega ühise tegevusplaani ning ajakava koostamine. „Valminud dokument on üldsõnalisem, kui ilmselt kõik osapooled tahaksid, kuid see on esimene ja väga oluline peatükk tööstusteemalise diskussiooni avamiseks valitsuses,“ rõhutas ­Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht ­Katre Savi.

Tema sõnul on tööstus jätkuvalt Eesti majanduse selgroog ja selleks, et kasvaks Eesti tööstuse tootlikkus ning lisandväärtus ja tööstuse kasv ning areng oleks kestlik, on vaja ühiseid jõupingutusi. „Kui näiteks tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine on pigem ettevõtja õlul, siis vajaliku baasinfrastruktuuri olemasolu ja energiahindade konkurentsivõime tagamine on riigi kätes. Tark tööstus ootab tehnoloogiatarku noori ja tulevikutööstus saab olema tänase hariduse nägu,“ tõi Savi esile.

Ministri sõnul tegeleb riik ka praegu kõigi seitsme tööstusele olulise valdkonna edendamisega, kuid valminud kontseptsioon aitab tegevusi paremini suunata ja ettevõtjate ootustele vastata. Tööstuspoliitika 2035 alusel valmib ka tegevusplaan koostöös ettevõtjate ja teiste ministeeriumidega. „Igaühel on meie majanduses oma roll täita, et tööstuse üleminek traditsiooniliselt tootmiselt targa tootmiseni toimuks võimalikult valutult ja kiirelt ning me ise juhiks seda muutust,“ lõpetas Riisalo.

65

66

UUDISED

Tekst: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Foto: Shutterstock

Riik toetab ettevõtete

rakendusuuringuid 15 miljoni euroga EASi ja KredExi ühendasutus avas 9. oktoobril rakendusuuringute programmi (RUP) viienda toetusvooru teadmusmahukate rakendusuuringu-​ja tootearendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot ja toetus ühe projekti kohta on vahemikus 250 000 kuni 2 miljonit eurot.

M

ajandus-​ ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo hinnangul on Eesti majanduse suurimaks võimaluseks ning väljakutseks teadus-​ja tehnoloogiapõhine innovatsioon. „Eesti tööstuse toot-

UUDISED

likkus jääb praegu alla meie peamistele konkurentidele, mis tähendab, et peame tugevalt panustama ettevõtete teadmusmahukuse ja lisandväärtuse kasvatamisse,“ märkis ta.

Riisalo sõnul on ettevõtjatel suuremad riskid esimeste sammude tegemisel oma tootearenduse protsessis, mistõttu paneb riik nende teadus-​ja arendustegevusele õla alla. „Kuigi majandusolukord teeb ettevaatlikuks, siis just praegu ongi õige aeg ettevõtetel avada uusi ärisuundi. Vanamoodi enam ei saa ja innovatsioon eeldab asjade tegemist teisiti,“ lausus minister.

Rakendusuuringute programm on osutunud ettevõtjate hulgas väga populaarseks ja vajalikuks. Seetõttu otsustati avada sel aastal juba teine RUPi suurprojektide voor. „Oleme RUPi kaudu viinud ettevõtjateni 112 miljonit eurot, millega on toetatud 126 ettevõtte teadmusmahukat arendustegevust,“ selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo. Neljandas voorus toetati näiteks arendusprojekte, mille eesmärk on süsihappegaasist uudseid

süsinikmaterjale luua või töötada välja mükoproteiinide tootmistehnoloogia.

Harjo sõnul on ettevõtjate huvi RUPi vastu jätkuvalt kõrge ja väiksemate projektide kiiremaks ning paindlikumaks toetamiseks on eraldi jooksev voor. „Vahet ei ole, mis faasis ettevõte oma arendusplaanidega on, igal juhul tasub meiega ühendust võtta. Meie eksperdid nõustavad nii projektiplaani koostamisel, arenduspartnerite leidmisel kui ka intellektuaalomandi kaitsmisel, samuti oskame suunata õige toetuse või teenuse juurde,“ kinnitas Harjo.

„Oleme RUPi kaudu viinud ettevõtjateni 112 miljonit eurot, millega on toetatud 126 ettevõtte teadmusmahukat arendustegevust.“

EASi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas toonitas, et oluline on taotlusele eelnev eelnõustamine. „Seda tuleb võtta tõsiselt, sest eelnõustamise käigus aitavad meie eksperdid ettevõtjal läbi mõelda nii ärimudeli-​kui ka tehnoloogiaarendusplaani. Praktika näitab, et eelnõustamise sisuliselt ja õigeaegselt läbinud taotlused on edukamad rahastuse saamisel,“ oli Raukas veendunud.

Maksimaalne toetussumma ühele projektile on kaks miljonit eurot, minimaalne 250 000 eurot. Toetuse osakaal projekti mahust on kuni 70%, mis sõltub ettevõtte suurusest ja projekti tehnoloogilisest valmisolekutasemest.

Lisapunkte hindamisel saavad projektid, mis on suunatud säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Voor on avatud 60 päeva ja viimane tähtaeg projektide esitamiseks eelhindamisele on 27.11.2023 ning taotluste esitamise tähtaeg on 08.12.2023 kell 16.00.

Taotluse esitamiseks on kohustuslik läbida eelnõustamine ja -hindamine.

Eelnõustamine on avatud kogu aeg.

67

Autorid: Karin Reinhold, Sigrid Kontus Foto: Pixabay

TÖÖKESKKOND

Töökeskkonnas laialt levinud kemikaal võib peita endas suurt ohtu Millistes toodetes diisotsüanaate esineb?

Pehmed plastmaterjalid Jäigad plastmaterjalid Vahud Montaaživahud Liimid Hermeetikud Pinnakatted Allikas: tööinspektsioon

Igas töökeskkonnas võivad inimese tervist ohustada erinevad ohutegurid, sealhulgas ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Üheks, millega töötajad tööülesandeid täites võivad kokku puutuda, on diisotsüanaadid. 24. augustist hakkas kehtima nõue, mille kohaselt tuleb diisotsüanaatide käitlemiseks töötajal läbida vastav koolitus.

T

ööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon selgitas, et kuigi diisotsüanaadid kõlavad tundmatuna, on siiski tegemist üsna levinud kemikaaliga. „Paljud tööandjad ei pruugi aga teadagi, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad. Euroopa Komisjon võttis juba 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist, seega soovitame kõikidel tööandjatel selgeks teha, kas ja kui palju nende töökeskkonnas antud kemikaalidega kokku puututakse,“ lisas Soon.

Diisotsüanaadid on tooraineks polüuretaanmaterjalide tootmisel, mille peamisteks laiatarbetoodeteks on elastne ja jäik vaht, montaaživaht, spandekskiud, polüuretaanvärvid, sideained ja liimid. Tüüpilised tooted, kus diiso­

tsüanaate võib leida, on elastsed polüuretaanist plastmaterjalid (näiteks pehme mööbli polstrid, pesukäsnad, kella­r ihmad, autodetailid, spordijalanõude siseosad), jäigad polüuretaanist plastmaterjalid (näiteks elektroonikaseadmete korpused, autodetailid), polüuretaanvahud (näiteks madratsid), montaaživahud (näiteks isolatsiooniplaadid), vormid ja kärnid valutehnoloogias, polüuretaankiud ehk spandekskiud (näiteks sukkpüksid, ujumisriided), liimid, hermeetikud, pinnakatted (näiteks värvid ja lakid).

Lõpptarbijale ei ole need kemikaalid ohtlikud, kuid tootmisprotsessi jooksul ja käitlemisel võivad diisotsüanaadid ohtlikud olla nii sissehingamisel kui ka nahakontaktil. Diisotsüanaate seostatakse muu hulgas hingamisteede ülitundlik-

kusega ning see on olulisim kutseastma põhjus Euroopa Liidus.

24. augustil jõustus koolituskohustus kõikidele töötajatele, kes tööalaselt diisotsüanaatidega kokku puutuvad. See tähendab, et diisotsüanaate ei ole lubatud tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana kasutada enne, kui töötajal on läbitud vastav koolitus. Koolituskohustus kehtib kõikidele töötajatele ja füüsilisest isikust ette­võtjatele, kes kasutavad diisotsüanaate.

Erandina ei kehti koolituskohustus juhul, kui kemikaali kontsentratsioon puhas­ainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti. Seega tuleb kõikidel tööandjatel kriitilise pilguga vaadata üle kõik tööks kasutatavad kemikaalid, ning kui nendes sisaldub diisotsüonaate (vastav märge on olemas pakendi etiketil, näiteks MDI, TDI, HDI, IPDI ja/või NDI), läbida vastav koolitus.

Ohtlik kemikaal ja selle mõju Kemikaal on aine või segu REACHmääruse tähenduses. Ohtlik kemikaal on aine või segu, mis vastab CLP-määruse esimese lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele. Seetõttu võivad ohtlikud kemikaalid olla tervise-, tule- ja plahvatus- ning keskkonnaohtlikud.

Allikas: päästeamet

69

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Shutterstock

SÜVATEHNOLOOGIA

Eesti majanduse veduriks

võib saada kuus tehnoloogiavaldkonda EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös erivaldkondade ekspertidega valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.

E

ASi ja KredExi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas selgitas, et uuringu „Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile“ läbiviimisel arvestati autorite poolt Eesti jaoks suurima perspektiiviga süvatehnoloogiate valikul arendamise, tootmise ja kommertsialiseerimise potentsiaaliga ning tehnoloogia laiema sotsiaalse mõjuga. „Suurim süvatehnoloogiatega seotud potentsiaal arvatakse Eesti jaoks peituvat enamasti teadus- ja arendustegevuses, kuid olulised eeldused on olemas ka tootmises, kus suurim potentsiaal on vesiniku kasutuselevõtus ja biorafineerimises,“ ütles Raukas.

Eesti jaoks perspektiivikamad süvatehnoloogiad või nende kombinatsioonid on uuringu andmetel tehisintellekt ja masinõpe, sardsüsteemid ja kiibitehnoloogiad, vesiniktehnoloogia, liha alternatiivne tootmine, biorafineerimine ja rakutüvede arendamine.

Uuringu autorid toovad välja, et Eesti võimalusi piirab ülisuurte investeeringute vajadus ja Eesti siseturu väiksus.

Nõrkuseks on ka puudujäägid koostöös teadlaste ja ettevõtjate vahel, teadus­ tegevuse alarahastus ja ettevõtete väikesed investeeringud ning kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samas tuuakse uuringus välja, et Eesti riigile looks väärtust senisest ulatuslikum patentimise kasutamine, mis on senini tugevalt alarakendatud ja mille kompetentsid on liikunud ülikoolidest teadusparkidesse ning teadusja arendustegevuse tugistruktuuridesse.

Startup Estonia süvatehnoloogia valdkonna juht Vaido Mikheim rõhutas, et süvatehnoloogiates nähakse tu-

Eesti võimalusi piirab ülisuurte investeeringute vajadus ja Eesti siseturu väiksus.

leviku majanduskasvu mootorit ning olemasoleva potentsiaali maksimaalne rakendamine on Eestile kriitilise tähendusega. „Oleme maailmas tuntud edukate iduettevõtete kasvulavana ning ka uute tehnoloogiate väljatöötaja ja kasutusele võtjana. See on tugev alus süva­ tehnoloogiatel põhineva ettevõtluse arendamiseks, kuid peame ületama ka süvatehnoloogiate kiiremat arengut pidurdavaid kitsaskohti. Valminud uuring on kõikidele osapooltele oluliseks sisendiks ja mõtteaineks,“ tõi Mikheim välja.

Uuringus rõhutatakse, et süvatehnoloogiatel on võtmeroll majandusele ja ühiskonnale oluliste probleemide lahendamisel, kuid uute tehnoloogiate mõju on positiivne vaid siis, kui seda otseselt adresseerida. „Näiteks vähendab tehis­ intellekti kasutamine keskkonnamõju vaid juhul, kui see on suunatud energiaefektiivsuse suurenemisele. Vastasel juhul suurendab arvutusvõimsuse tõusuga kaasnev energiakulu ühiskonna jalajälge. Samuti toob tehisintellekti areng kaasa tööturu ümberjaotuse ja madalama nõutud kvalifikatsiooniga töökohtade vajaduse senisest veelgi kiirema vähenemise, millega kaasneb omakorda sisse­tulekute ebavõrdsuse suurenemine,“ sõnas uuringu juhtivekspert Kaupo ­Koppel Civitta Eestist.

71

72

UUDISED

Foto: APF Holding

APF Holdings viib aktsiad börsile Baltimaade suuruselt kolmas kanamunade tootja AS APF Holdings (edaspidi APF), kes on teatanud plaanist kaasata investoritelt raha ja viia veel sel sügisel oma aktsiad kaubeldavaks Nasdaq Balti börsile, esitas septembri lõpus Läti Pangale läbivaatamiseks ja kinnitamiseks oma esmase avaliku pakkumise (IPO) prospekti. Ettevõte teeb IPO ajakava ja muud detailid teatavaks pärast prospekti kinnitamist.

S

eptembri lõpus Läti Pangale esitatud IPO prospektis on muu hulgas välja toodud pakutavate aktsiate arv ja hind, ajakava, aktsiate jaotamise põhimõtted ning ettevõtte edasised arenguplaanid. „Prospekti esitamisega oleme lõpetanud olulise osa IPO ettevalmistavast tööst.

Nüüd ootame prospekti ülevaatamist ja kinnitamist ning keskendume järgmistele etappidele,“ ütles APF Holdingsi juhatuse esimees Jurijs Adamovičs.

APF plaanib kasvatada 2025. aastaks munade tootmismahtu 60% ja müügi­ tulu enam kui kaks korda. Ettevõte soovib IPO käigus kaasatava seitsme miljoni euro suuruse investeeringu ja edasise pangafinantseerimise toel ehitada olemasolevale kolmele linnuhoonele juurde veel kaks linnuhoonet ja laiendada tootmise tugistruktuuri mahutavust. Selle tulemusena saab APF suurendada oma aastast toodangut seniselt 115 miljonilt munalt 180 miljonile ja kasvatada muna-

kanade arvu 415 000-lt 665 000-le. Ettevõte prognoosib käibe kasvu 11 miljonilt eurolt (2022. aastal) umbes 25 miljonile eurole (2025. aastal).

Sisenemine Eesti turule APF Holdingsi juhatuse esimees ­Jurijs Adamovičs märkis, et ettevõte tunneb Eesti turu vastu elavat huvi, kuna näeb siin suurt potentsiaali ennekõike õrrekanade munade müügiks. „Eesti tarbijad, kelle jaoks on keskkonnateadlikud valikud järjest olulisemad, eelistavad üha rohkem puurikanade munade asemel õrrekanade mune. Eesti kohalikud tootjad ei suuda seda nõudlust täielikult rahuldada, sest suur osa nende tootmismahust tuleb jätkuvalt puurikanadelt, mida paljud poeketid ja tarbijad peavad punaseks lipuks. Meie Eesti külje all asuv munafarm suudab nõudlust leevendada ning pakkuda peaaegu kohalikku alternatiivi ning Eesti klientidele harjumuspäraseid tooteid,“ selgitas Adamovičs.

Tasub teada AS APF Holdings on Baltimaade suuruselt kolmas kanamunade tootja, kelle farm asub Eesti piirist 15 kilomeetri kaugusel Alūksne linnas Lätis. APF Holdingsi asutas 2017. aastal Jurijs Adamovičs, et võtta üle ja moderniseerida Alūksnes asuv 60 aastat vana linnukasvatusettevõte.

Tänapäeval koosneb APF Holdings grupist ettevõtetest, mis tegelevad linnukasvatuse ning kanamunade tootmise ja turustamisega, samuti gaasi- ja orgaaniliste väetiste tootmisega osana linnukasvatustegevusest. APF Holdings on viinud alates 2017. aastast läbi kolm investeerimisringi ja kaasanud kokku üle 15 miljoni euro, mida on kasutatud tootmise tänapäevastamiseks ning mahtude kasvuks. APF püüab farmi laienduste käigus parandada oma kanade heaolu.

APF pakub praegu Eesti turul oma kaubamärgi all õrrekanade mune Rimi kauplustes. Värvikas pakendis Oluksne kaubamärki kandvate munade ostja saab kaasa boonuseid, mida kasutada mobiili­mängus „The Chick Game“. Järkjärgult on kavas laiendada müügivõrku ka teistesse poekettidesse ja suurendada tooteportfelli.

74

INVESTEERINGUD

Toimetas: Sigrid Aunap

Skeleton Technologies

teeb Eesti suurima tööstusinvesteeringu Saksamaale Foto: Skeleton Technologies

Skeleton Technologies on jõudnud oma uue masstootmistehase ehitusega Leipzigis Saksamaal lõpusirgele. Skeleton investeerib laienemisse üle 200 miljoni euro, mis on ajaloo suurim Eesti ettevõtte poolt Saksamaale tehtud tööstusinvesteering.

E

ttevõte rajab Saksamaale uue kõrgtehnoloogiliste seadmetega tehase, et suurendada tootmisvõimekust kuni 40 korda. Automatiseeritud ja digitaliseeritud masstootmise algus on planeeritud 2024. aasta lõppu.

Skeletoni tegevjuht ja kaasasutaja Taavi Madiberk rõhutas, et tegu on ette­võtte jaoks ajaloolise verstapostiga. „Oleme uhked, et saame oma tootmisvõimsust Euroopas märkimisväärselt kasvatada. Nii saame luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti nii Saksamaal kui ka Eestis, kus toimub suur osa meie teadus- ja arendustegevusest,“ rääkis Madiberk ja lisas, et Skeletoni Tallinna peakontor on jätkuvalt ettevõtte kese, kust saab alguse superkondensaatorite ja superakude tehnoloogia arendami-

ne ning uute toodete tootmine. „Skeleton jätkab töötajate palkamist Tallinnas, Tartus ja Leipzigis, sest head insenerid on meie edu võti,“ kinnitas tegevjuht.

Taavi Madiberk juhtis tähelepanu ka tarneahela olulisusele: „Meie tootmine toimub Euroopas ja tarneahel on stabiilne. Skeletoni toodetes kasutatakse väga vähe või üldse mitte haruldasi muld­ metalle, mis tähendab samuti, et meie tooteid on lihtne ja soodne taaskasutada.“ Lisaks tootmise laiendamisele Saksamaal on Skeletonil kavas tugevdada oma positsiooni Aasias. Koostöö tugevdamiseks Jaapani investori ja strateegilise partneri Marubeni Corporationiga allkirjastati investeerimiskokkulepe rahastamaks ­Leipzigi tehase valmimist ja suurendamaks tehases toodetavate energiasalvestite müüki Aasia turgudel.

Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk

TASUB TEADA Skeleton Technologies on ­Global Cleantech 100 nimekirja kuuluv ette­võte ja tehnoloogialiider suure võimsusega kiiresti laetavate energiasalvestite valdkonnas, mis on mõeldud transpordi-, võrgu-, autoja tööstusrakenduste jaoks.

2009. aastal Tartus asutatud ette­ võttes töötab praeguseks üle 340 inimese, neist ligi 120 peakontoris Tallinnas. Skeletoni tootmine asub Saksamaal ja Soomes.

Skeletoni suurinvesteering näitab Eesti innovatsiooni kõrget taset Eestist on kujunemas ettevõtetele keskus, kus toimub tootearendus, teadustöö ja äride juhtimine ning luuakse kõrge lisandväärtusega töökohti. Tootmine ja tooted ise jõuavad maailmas järjest suurematele turgudele.

Skeleton Technologies on hea näide ettevõttest, mis tänu rahvusvahelistele investeeringutele liigub õiges suunas.

Tehas rajatakse küll Saksamaale, kuid ettevõtte peamine teadus- ja arendustöö tehakse Eestis. Skeletoni suurinvesteering ilmestab hästi meie tehnoloogia ja innovatsiooni kõrget taset – laboritest testimise, valideerimise, piloteerimise ja kommertsialiseerimiseni. Skeletoni laienemine Saksamaale on ka Eesti tootmissektori üks suuremaid otseinvesteeringuid väljapoole ja see on meie kõrgtehnoloogilise tööstuse jaoks oluline verstapost. Soovime, et meie uuenduslikud tooted jõuaksid globaalsetele turgudele ja suuremate klientideni, ning selle saavutamiseks on sellised investeeringud olulised.

Saksamaa on Eestile oluline partner ja liitlane. Meil on ette

Ettevõtete Skeleton Technologies ja Marubeni Corporation investeerimislepingu allkirjastamine Foto: MKM

näidata hulgaliselt erinevaid koostööprojekte, mis toovad tulu nii meie ettevõtetele kui ka panustavad diplomaatilistesse suhetesse. Näiteks loome aktiivselt kontakte Eesti ja Saksamaa kaitsetööstuste vahel, Saksamaal on avatud mitmeid e-Eesti ettevõtteid ja lahendusi tutvustavaid showroom’e. Samuti on mitmed Saksa ettevõtted investeerinud kõrgtehnoloogilistesse Eesti ettevõtetesse, olgu selleks Milrem või Skeleton.

76

INVESTEERINGUD

Foto: Laura Laaster

Aquaphor plaanib toetusprogrammi abil ellu viia projekti, mille eesmärk on käivitada uute toodete tootmine.

Õiglase ülemineku fondi toel investeeritakse uutesse ärisuundadesse Rasketehnika ettevõte Agricom Tehnika investeerib ligi kaks miljonit eurot, et luua Ida-Virumaale jäätmepuidu ja põllumaa biomassi vastuvõtukoht ning töötlemiskeskus. Aquaphor investeerib 11 miljonit, et käivitada veepuhastusseadmete tootmine.

R

iik toetab esimest projekti õiglase ülemineku fondi vahenditest 900 000 euroga ning teist projekti 3,2 miljoniga.

Agricom Tehnika OÜ alustas oma tegevust rasketehnika teenustööde pakkumise, sealhulgas puiduhakkimisega.

Järjepidevas arengus on ettevõte jõudnud täistsükliga hakkepuidu tootmise ja müümiseni. „Suudame praeguseks katta kogu hakkepuidu tootmistsükli alates võsalõikusest ja hakkimisest kuni logistika ja laomajanduseni välja,“ sõnas ­Agricom Tehnika juht Madis Olt. Viimastel aastatel on ettevõte alustanud arendustegevust, et väärindada jäätmepuitu ja põllumaa biomassi. „Oleme kasutanud ehitusel tekkivat jäätmepui-

tu, metsaraiel tekkinud kände, riknenud heina- ja silopalle, maisilao jäätmeid ja muud sellist. Kõik need on väärtuslikud materjalid, mis muidu ladustatakse jäätmetena, kuid millest meil õnnestub biokütust toota,“ selgitas ettevõtte juht. Õiglase ülemineku fondi kaasrahastatud projekti raames on ettevõttel kavas laiendada ettevõtte teenuste paketti ja alustada uue toote ehk jäätmepuidust ja põllumaa biomassist kütuse tootmist. Selleks luuakse Ida-Virumaale jäätmepuidu ja põllumaa biomassi vastuvõtukoht ning töötlemiskeskus, kus toodetakse sellest katlamajadele hakkekütust.

Kokku luuakse viis uut sektori keskmisest kõrgema palgaga töökohta, lisaks tagatakse võimekus tootearenduseks ja tootmismahtude kasvuks. Projekti abi-

kõlblik eelarve on 1 993 650,00 eurot, millest toetus on 907 117,50 eurot.

Aquaphor International OÜ põhi­ tegevuseks on kodumajapidamiste veepuhastussüsteemide arendus ja tootmine ning praegu on ettevõte selles valdkonnas üks tehnoloogialiidritest. Eestis valmistatud valmistoodete müügimaht oli 2022. aastal 64,2 miljonit eurot ning peamised turud Euroopa ja Iisrael.

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetusprogrammi toel plaanib ­Aquaphor ellu viia projekti, mille eesmärk on käivitada uute toodete tootmine. „Meie plaan on arendada ja toota keerulisemaid veepuhastusseadmeid, mis on võimelised diferentseeritud veetöötluseks ning toimivad targa kodu ja asjade interneti integreeritud kontseptsioonis,“ sõnas Aquaphori esindaja M ­ ihhail Fomitšjov.

Projekti tulemusena luuakse Aquaphoris ühe aasta jooksul pärast projekti lõppu 33 uut kõrgema lisandväärtusega ja sama sektori keskmisest 20 protsenti kõrgema palgatasemega töökohta. Projekti abikõlblik eelarve on 11 626 199,00 eurot, millest toetus on 3 229 530,00 eurot.

78

SÜNDMUSED

Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Vladimir Levin

Instrutec ja Greenexpo 2023 esitlesid tulevikutrende

Rahvusvaheline tööstusmess Instrutec ja taastuvenergiamess Greenexpo toimusid 12.–14. oktoobril Eesti Näituste messikeskuses. Teist aastat järjest ühendasid messid jõud ja tõid halli korraga nii tööstus- kui ka tehnoloogiavaldkonna.

I

nstrutec on 27aastase ajalooga business-to-business-mess (B2B), kus valdkonna ettevõtted saavad võimaluse tutvustada oma uusimaid tooteid ja teenuseid, kohtuda klientidega ning leida uusi koostööpartnereid. „Hea meel on, et nii paljud leiavad igal aastal tee messile.

Suur aitäh meie osalejatele, kes siin põnevaid tooteid näitavad,“ ütles Instruteci projektijuht Kristiine Herkel.

Instrutecilt saavad külastajad alati hea ülevaate Eesti tööstus- ja tehnoloogiavaldkonnast, kuid messil on igal

aastal esindatud ka rahvusvahelised eksponendid Soomest, Lätist, Leedust ning ­Poolast.

Greenexpo on taastuvenergia- ja rohelist eluviisi propageeriv rahvusvaheline mess, mis toob kokku eksponendid, eksperdid, äripartnerid ning huvilised üle maailma. Greenexpo koordinaator Toni Käsper usub, et messi näol on tegemist investeeringuga tulevikku. Greenexpo võimaldab luua B2B- ja B2C-partnerlussidemeid, et stimuleerida majanduskasvu ja koostööd ettevõtete, valitsuste ning ühiskonna vahel,

aidates samas vähendada ressursside tarbimist ja tõsta tootmise energia­ tõhusust.

Messil leidis aset ka foorum „Roheline eluliin“, kus tutvustati uusi tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu, uuenduslikke ärimudeleid ning taastuvenergia toetuspoliitikat ja rahastamisskeeme. Programm sündis koostöös partneritega, et anda edasi parimaid ning silmapaistvamaid tulevikuideid ja praktikaid. Üritusest võtsid osa mitmed roheenergia aktiivsed eestvedajad, osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Ukrainast, Poolast, Prantsusmaalt ja Hispaaniast.

Erinevate valdkondade esindajad tutvustasid oma tooteid ja tehnoloogiaid alates elektritranspordist, päikese-, tuule- ja hüdroenergia valdkonnast kuni bioenergia, jäätmekäitluse, loodustoodete ning keskkonnakaitseni.

80

SÜNDMUSED

Solina uus tootmiskompleks

suurendab märkimisväärselt tootmismahtu Foto: Egert Kamenik

SOLINA ESTONIA / SAUE PRODUCTION OÜ Solina uus tootmiskompleks sai nurgakivi.

20. septembril sai Saue vallas Laagris nurgakivi Euroopa juhtiva maitseainesegude valmistaja Solina uus tootmiskompleks, mille koguinvesteering ulatub 27 miljoni euroni ning kus hakkab igapäevaselt töötama 110 inimest.

K

apitel arendab ja Eventus Ehitus rajab 15 000 m2 suuruse A-energiaklassi hoone koos päikesepargiga vastavalt rohesertifikaadi BREEAM New Construction tasemele Very Good. Projektil on kõik eeldused olla esimene uus kinnisvaraarendus Eestis, mis kvalifitseerub SEB grupi rohelaenule. Kapitel annab 2024. aasta suvel valmiva hoone Solinale 20 aastaks üürile.

Saue valda Laagrisse Gate Tallinna tehnoparki kerkivas kompleksis hakkab asuma maitseainesegude valmistaja ­Solina uus kontor, tootmisüksus, tootearenduslabor ja ladu. „Uus tootmiskompleks on ettevõtte arengus suur samm mitmes mõttes.

Selle ehituse ja tootmise sisseseade investeering ulatub 27 miljoni euroni ning planeeritud toodangu ja käibe kasv 25 protsendini. Kompleksi valmimisel hakkab siin töötama 110 inimest ning prognoosime järgmise viie aasta jooksul täiendavalt kuni 20 töökoha vajadust,“ sõnas Solina Estonia juht Veiko Soome.

Kapitel Logisticsi juht Holger Tilk lisas, et kuigi ainuüksi Solina mastaabiga rahvusvahelisele kontsernile uue tootmiskompleksi arendamine on suur tunnustus nende meeskonnale, on tal väga hea meel, et Solina kontserni näol on nad leidnud keskkonnasäästlikkusele pühendunud partneri.

Saue vallavanem Andres Laisk väljendas omalt poolt heameelt koostöös saavu-

Kuulub rahvusvahelisse toiduainetööstuse gruppi Solina Group.

On rahvusvaheline toiduainetööstuse grupp, millel on äri­ tegevus 75 riigis.

Toodab maitseainesegusid 38 tehases üle maailma globaalselt tuntud brändidele, nagu McDonald’s, KFC, Taco Bell.

Annab tööd enam kui 3400 inimesele.

2022. aastal ületas Solina grupi käive 1,2 miljardit eurot.

Solina Eestis tegutseva tootmisüksuse peamisteks koostööpartneriteks on Põhjamaade suurimad toiduainetööstused, mistõttu enam kui 90% toodangust eksporditakse.

tatud tulemuse üle, et piirkonna tööandja jätkab asukoha vahetamise järel tegevust siiski samas piirkonnas. „See annab võimaluse tööandjale säilitada kohalik tööjõud ja töötajatele oma töö ilma märgatavalt kasvava pendelrände vajaduseta,“ kommenteeris Saue vallavanem.

82

SÜNDMUSED

Foto: Solarstone

Anuga 2023 tõi kokku enam kui 7800 eksponenti Maailma juhtiv toidu- ja joogimess Anuga tõi 7.–11. oktoobril Kölnis kokku enam kui 7800 eksponenti 118 riigist. Eestit esindas messil 25 ettevõtet, kel huvi leida uusi eksportriike ja laiendada oma müügimahte.

Solarstone on teinud märkimisväärseid investeeringuid, et suurendada oma päikesepaneelide tootmise kvaliteeti ja paindlikkust.

Solarstone avas Euroopa suurima päikesekatuse tootmistehase

Messi väliseksponentide osakaal oli 94 protsenti ning kümme suurima eksponentide arvuga riiki olid sel korral ­Belgia, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Holland, Poola, Hispaania, Türgi ja USA. Messi võtmeteema „Jätku­ suutlik kasv“ pakkus mitmekülgseid üritusi ja põnevat konverentsiprogrammi, mis keskendus toiduainetööstuses päevakajalistele teemadele. „Hea on tõdeda, et vaatamata majanduses esinevatele kriisidele panustavad Eesti toidutootjad jätkuvalt, et olla nähtavad välismessidel ja suurendada seeläbi oma ekspordimahte. Anuga mess kui maailma üks suuremaid toidumesse on selleks ainuõige paik,“ tunnustas Eesti ­Põllumajandus-Kaubanduskoja messide projektijuht ­Janne ­Viisma messil osalenud ettevõtteid.

Solarstone esitleb uut BIPV-paneelide tootmise tehast, mis on tootmisvõimsuse poolest suurim Euroopas. BIPV- ehk building-integrated photovoltaics-paneelid on ehitisintegreeritud päikesepaneelid.

Tehasel on võimekus toota kuus 13 000 päikesekatuse paneeli. Aastas suudab tehas varustada 6000 hoonet 10 kW päikesekatustega, mis on piisav keskmise majapidamise elektrivarustuse katmiseks. Selle ulatuse hindamiseks olgu öeldud, et alates oma tehnoloogia tutvustamisest seitse aastat tagasi on Tesla paigaldanud päikesekatuse USAs vaid 3000 kodule.

Solarstone’i missiooniks on saada Euroopa suurimaks päikesekatuse paneelide tootjaks, pakkudes lahendusi nii katuste renoveerimise kui ka uusehitiste segmenti. Solarstone’i tegevjuht Silver Aednik ütles, et tegemist pole pelgalt tehase avamisega, vaid see on suur samm energiat tootvate kodude ja tootevtarbijate ajastu teoks tegemise suunas. „Tootmisvõimsuse suurendamine aitab meil juhtida tööstuse muutumist üle maailma,“ sõnas ta.

Näituse kogupindala oli üle 300 000 m2. Foto: Koelnmesse GmbH, Harald Fleissner