Eesti ettevõtluse tulevik - September 2026

EESTI

EESTI ETTEVÕTTED LOOVAD TULEVIKU

ETTEVÕTLUSE

TULEVIK 2026 SUUREMAD IDEED. TUGEVAM EESTI.

Lehe on koostanud Delfi Meedia reklaami- ja sisuturunduse osakond SEPTEMBER 2026

JUHTKIRI | 3

Foto: Shutterstock

Tulevik ei saabu valmis kujul Ettevõtluse tulevikust rääkides kipume otsima üht suurt muutust, mis kujundab ümber kõik senise. Praegu on selleks kahtlemata tehisintellekt. Varem on sama rolli kandnud interneti levik, digitalisee­ rimine, globaliseerumine ja rohepööre. Tegelikult kujuneb tulevik paljude otsuste tulemusena, mida ettevõtted teevad juba praegu. Selle väljaande lood näitavad, et eri vald­ kondade ettevõtted seisavad üllatavalt sarnaste küsimuste ees. Kuidas kasutada olemasolevaid ressursse targemalt? Kuidas kasvatada toot­ likkust olukorras, kus tööjõudu napib ja kulud kasvavad? Millistesse tehnoloogiatesse tasub investeerida? Kuidas muuta ettevõte tõhusa­ maks, kaotamata seejuures paindlikkust ja klien­ tide usaldust? Üha selgem on, et tuleviku konkurentsieelis ei saa tekkida lihtsalt uuest tehnoloogiast. Tehis­ intellekt, automatiseerimine ja andmed on ette­ võttele väärtuslikud siis, kui neid kasutatakse konkreetsete probleemide lahendamiseks. Korras­ tamata andmetele ei saa rajada usaldusväärseid otsuseid ning iga uus tehnoloogia ei tähenda veel läbimõeldud innovatsiooni. Muutumas on ka see, kuidas ettevõtted oma ressursse ja tegevuse tegelikku kulu hindavad. Üksiku toote või teenuse hinna asemel arves­ tatakse järjest rohkem selle kasutusiga ja kogukulu. Tähelepanu all ei ole enam ainult

Väljaandja: Delfi Meedia AS Projektijuht: Mairi Peetersoo, mairi.peetersoo@delfi.ee Tekstid: Gerli Ramler Müügijuht: Kaur Peegel, kaur.peegel@geenius.ee

soetusmaksumus, vaid ka kasutamiseks kuluv aeg, energia, hooldus, logistika, tööjõud ja kesk­ konnamõju. Ühekordsetelt ostudelt liigutakse teenuste ja terviklahenduste poole, käsitöölt automatiseerimise ning probleemide lahenda­ miselt nende ennetamise poole. Ent inimese roll jääb selles muutuses endiselt keskseks. Mida targemaks muutuvad süsteemid, seda olulisemaks muutuvad inimese otsustus­ võime, valdkonnateadmised, vastutustunne ja oskus õigeid küsimusi esitada. Tehnoloogia aitab analüüsida, soovitada ja üha enam ka tegutseda, kuid ettevõtte suuna, väärtused ja ambitsioonid määravad endiselt inimesed. Eesti ettevõtete tugevuseks on võime kiiresti kohaneda. Väikesel turul tegutsedes oleme harjunud olema paindlikud, leidlikud ja tegema piiratud ressurssidega rohkem. Tulevikus üksnes sellest siiski ei piisa. Kiirusele peavad lisanduma läbimõeldud valikud, pikaajaline vaade ja valmis­ olek teha koostööd ettevõtete, riigi, teadlaste ning haridusasutuste vahel. Tulevikku ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid selleks saab valmistuda: hoida andmed korras, arendada inimeste oskusi, kasutada ressursse targalt, investeerida läbimõeldult ja muuta julge­ malt oma seniseid tööviise. Tulevik sünnib täna tehtud otsustest. Head lugemist!

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Hele Lepikov Trükk: Printall AS

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

SEB PANK | 5

SEB juht Allan Parik: tootlikkuse kasv on Eesti võti jõukamatele riikidele järele jõudmiseks Eesti majandus on numbrites taastunud kiiremini kui inimeste usk sellesse ja ettevõtete käitumises on juba näha ettevaatlikult taastuvat investeerimisjulgust. SEB juhatuse esimehe Allan Pariku sõnul peab edasine tegevus keskenduma tootlikkuse kasvatamisele, investeeringute suurendamisele ja rahvusvahelise haarde laiendamisele. „Avalik tunnetus on pessimistlikum kui majandusnumbrite seis. Oma klientide pealt näeme, et ettevõtted on päris hästi kohanenud. Aktiivsus on viimastel kvar­ talitel tõusnud ning klientide reaalsed tegevused ja otsused näitavad, et usk tulevikku on taastumas,“ ütleb Parik. Seda kinnitavad ka panga näitajad: SEB laenuportfell Eestis kasvas esimesel poolaastal aastaga 8,1 protsenti ja ületas esimest korda kaheksa miljardi euro piiri. Ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas aastaga 58 prot­ senti ning kuue kuuga rahastas SEB enam kui 3000 ettevõtte kasvuplaane. Panga juhi sõnul ei tähenda kasvavad laenumahud siiski, et ebakindlus oleks kadunud. „Alati on küsimus, kui jätku­ suutlik see taastumine on. Meie makro­a nalüütikute konsensus näeb lähiaastateks mõõdukat majanduskasvu: selle aasta kasvuks prognoosivad SEB analüütikud 2,5 protsenti ja järgmiseks aastaks 2,7–2,8 protsenti. Samas on sekto­ rite ja sihtturgude lõikes olukord erinev ning väliskeskkond jätkuvalt muutlik.“ Geopoliitilised pinged ja kaubandus­ piirangud mõjutavad Eesti ettevõtteid otseselt ning Pariku sõnul ei ole põhjen­ damatu optimism majandusele parem kui liigne pessimism. Viimane võib inves­ teerimisotsuseid edasi lükata just siis, kui majandus vajab uusi investeeringuid.

SEB juhatuse esimees Allan Parik. Foto: Manuel Mägi

Tõsi on, et järgmise tsükli kasvu­ vundament luuakse sageli segastel ja rasketel aegadel. „Laenuportfelli kvali­ teet on jätkuvalt hea, kuid ettevõtted on ettevaatlikud. Jää on siiski liikuma hakanud ja investeerimisjulgus on tagasi tulnud,“ ütleb ta. „Taastumine ei saa aga olla omaette eesmärk. Eesmärk peab olema kasv, tootlikkuse parandamine, investeeringud ja rahvusvahelise haarde laiendamine.“

Tootlikkuse kasvuta kahaneva rahvastikuga kaugele ei jõua

Eesti ettevõtete üheks tugevuseks peab Parik paindlikkust ja kiiret kohanemist. Väike turg tähendab küll piiratud kodu­ maist nõudlust, kuid annab ettevõte­ tele võimaluse otsuseid kiiresti ellu viia. „Seda eelist tuleks kasutada koos digita­ liseerimise, automatiseerimise ja inno­ vatsiooniga. Meie tugevus on olla kiired kohanejad. Me ei ole enam ammu odava tööjõu riik ning kõrge palgainflatsiooni tingimustes saab konkurentsivõime tulla eelkõige tootlikkusest,“ ütleb ta. Tootlikkus ei ole Pariku sõnul üks kitsas juhtimisteema, vaid Eesti järg­ mise arenguhüppe keskne eeldus. Tööealise elanikkonna vähenemine, kiire palgakasv ja rahvusvahelise konkurentsi tihenemine tähendavad, et senise töökorraldusega ei ole võimalik

jõukamatele riikidele järele jõuda. „Demograafia on üks meie suurim risk. Tööealiste inimeste arv ei kasva samas tempos majanduse ja ühiskonna vaja­ dustega. Ainus pikaajaline lahendus on tootlikkuse tõstmine. See tähendab rohkem automatiseerimist, paremat tehnoloogiat ja targemat töökorraldust.“

Võitjad on need, kes suudavad läbimõeldult integreerida tehnoloogia oma igapäevaprotsessidesse. Seetõttu näeb Parik ka tehisaru eelkõige tootlikkuse ja konkurentsi­ võime kasvatamise vahendina. Tema sõnul muutuvad tulevikus kõik ette­ võtted suuremal või vähemal määral tehnoloogia­e ttevõteteks, sõltumata sellest, kas tegutsetakse panganduses, tööstuses, logistikas või teenustes. Panganduses saab tehisaru kasutada rutiinsete protsesside automatiseerimi­ seks, andmete tõhusamaks töötlemiseks, personaalsemate lahenduste loomiseks ja otsustusprotsesside kiirendamiseks.

„Võitjad on need, kes suudavad läbi­ mõeldult integreerida tehnoloogia oma igapäevaprotsessidesse. Tehisaru võimaldab rutiinseid tegevusi automa­ tiseerida ning inimestel kasutada oma aega suurema lisaväärtuse loomiseks. Samal ajal peavad andmekaitse ja riski­ juhtimine olema paigas ning keeruka­ mate finantsotsuste juures peab säilima inimese roll,“ ütleb Parik.

Geopoliitiline tõmbetuul pakub väikesele riigile uusi võimalusi

Lisaks annavad hoogu energiataristu, kaitse, andmekeskuste ja transpordi­ taristu projektid. Suuremahulised investeeringud loovad võimalusi eelkõige logistika- ja ehitussektorile, kuid mõju ulatub kaugemale. Samal ajal on ettevõtete jaoks oluline vähen­ dada sõltuvust üksikutest sihtturgu­ dest. Pariku sõnul peaksid Eesti ettevõtted julgemalt otsima uusi eksporditurge. „Kui tahame uues majandustsüklis olla vastupidavamad, siis ei piisa enam kõigi panuste Soome ning Rootsi peale pane­ misest, vaja on turgude suuremat haju­ tatust,“ ütleb Parik. Poola on üks suur ja kasvav turg, mille võimalusi võiksid Eesti ettevõtted rohkem kasutada. „Välis­ investorite vaates on Eestis pilt parem kui kolm-neli aastat tagasi. Täiendavat September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

6 | SEB PANK

SEB EESTI Valdkond: Pangandus ja finants­ teenused Asutatud: 1992. aastal Töötajate arv: Üle 1100 Käive: 293,3 miljonit eurot (aastal 2025) Suurim tulevikuvõimalus: Tootlikkuse kasv, digitaliseerimine ja tehisaru, ettevõtete rahvusvahelistumine ning suured energia-, kaitse-, andmekeskuste ja taristuprojektid. Suurim väljakutse: Demograafiline surve ja tööealise elanikkonna vähenemine, samuti energiahinnad, geopoliitiline ebakindlus ja vajadus hoida Eesti investeerimiskeskkond stabiilse ja ettearvatavana.

SEB peakontor Tallinnas Tornimäel. kindlustunnet annab ka see, et Soome ja Rootsi on nüüd NATO-s.“

Rahvusvaheline ambitsioon vajab nii kohalikku kapitali kui ka välisinvestoreid

Tunnetatav on Pariku sõnul ka Eesti et tevõtjate enda kasvav rahvus­ vaheline ambitsioon. Eesti kapital on liikunud aktiivsemalt välisturgu­ dele, sh Läti, Leedu ja Poola turgudele, ning ettevõtted on hakanud senisest julgemalt oma haaret kasvatama oman­ damiste kaudu. Näidetena võib siin tuua I­ nfortari sisenemise Leedu põllu­ majandussektorisse ning Läti piima­ töötleja ostu Agrone poolt. See on Pariku sõnul loomulik areng, sest Eesti väike koduturg seab kasvule piirid. Sama oluline on väliskapitali huvi. „Pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Ukrainas muutus välisinvestorite suhtumine Eestisse ettevaatlikumaks, kuid viimastel aastatel on näha huvi taas­ tumist, mida näitab ka E-Piima tehing. Väliskapitali huvi tuleb näha positiivse faktorina. See toob täiendavat raha, kompetentsi ja uusi sihtturge. Edukaks olemiseks on vaja kohalikku ambitsiooni, aga ka rahvusvahelist huvi ning investee­ ringuid. Üks teiseta ei toimi,“ ütleb Parik.

Suurem kapitalibaas võimaldab rahastada suuremaid arenguid

Selles kontekstis muutub oluliseks ka SEB enda järgmine arenguetapp. 2027. aasta algusest ühendatakse SEB Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks juriidiliseks pangaks, mille peakontor asub Tallinnas. Euroopa Keskpank andis piiriüleseks ühinemiseks loa sel suvel. Pärast ühine­ mist jätkub pangandus Lätis ja Leedus kohalike filiaalide kaudu senisel viisil. Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Foto: SEB

Pariku sõnul ei ole tegemist SEB jaoks järsu muutusega, vaid pigem olemasoleva Balti koostöömudeli järg­ mise sammuga. „Kolme panga ühenda­ mine on evolutsioon, mitte revolutsioon. Oleme Balti riikides juba viimased kümme aastat ühtse organisatsiooni ja tehnilise platvormina tegutsenud. Nüüd viime juriidilise struktuuri selle tegeliku toimimismudeliga paremini kokku.“

Eesti majandusest suur osa luuakse ekspordi kaudu ning SEB tugevus on olla partner ettevõtetele, kes lähevad väljapoole, kasvavad ja otsivad uusi turge. Ühinemise eesmärk on suurendada SEB kapitalibaasi ja rahastamisvõimekust ning toetada senisest paremini suuri ja pikaajalisi projekte kõigis Baltimaades. „Meie jaoks on kõige olulisem, mida see tähendab klientidele. Suurema kapitali­ baasiga saame paremini rahastada suuri taristu-, energia- ja muid pikaajalisi projekte. Samuti saame senisest pare­ mini kasutada kogu Baltimaade kompe­ tentsi ning veelgi lihtsustada nende ettevõtete teenindamist, kes tegutsevad mitmes Balti riigis,“ selgitab Parik. Regulaatoritega suhtlemine ja rapor­ teerimine võiksid SEB hinnangul samuti lihtsamaks muutuda ja panga peamis­ teks regulaatoriteks jäävad Euroopa Keskpank ja Eesti finantsinspektsioon. Klientide jaoks jäävad senised tooted, teenused ja suhtluskanalid kehtima.

Pariku sõnul annab SEB panga rahvusvaheline võrgustik ettevõtetele võimaluse saada tuge lisaks B ­ altimaadele ka teistel turgudel. Eesti majandusest suur osa luuakse ekspordi kaudu ning SEB tugevus on olla partner ettevõte­ tele, kes lähevad väljapoole, kasvavad ja otsivad uusi turge. Grupil on rahvusvahe­ line kohalolu Euroopas, Aasias ja Amee­ rika Ühendriikides ning seda võimekust saab klientide jaoks paremini kasutada. Samas rõhutab Parik, et SEB eesmärk ei ole kasvada lihtsalt kasvamise pärast. „Kindlasti soovime ärimahtusid ja oma jalajälge Balti pangandusmaastikul suurendada, aga omaette eesmärk ei ole saada iga hinna eest suurimaks Eestis, Lätis, Leedus. Pimesi kasvu taga ajamisel on reeglina päeva lõpuks kõrge hind ja see ei ühti meie eesmärgiga olla oma klientidele parim pikaajaline partner üle majandustsüklite,“ ütleb ta.

Investeeringud vajavad prognoositavat maksukeskkonda

Tootlikkuse kasvu ei saa vaadata lahus majanduskeskkonnast, milles ette­ võtted investeerimisotsuseid teevad. Parik toob välja ka tööandjate keskliidu 2026. aasta manifesti, mille üks keskne teema on Eesti majanduse tootlikkuse tõstmine 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Selle saavutamisest sõltub otseselt Eesti inimeste edasine heaolu. Investeeringute üks eeldus on stabiilne ja ettearvatav maksukeskkond. Ettevõtted teevad suuremaid investee­ ringuid aastateks ja pidevalt muutuv maksukeskkond suurendab ebakindlust ning võib investeerimisotsuseid edasi lükata. „Ka tööandjate manifestis rõhuta­ takse, et riigi kulud tuleb saada kontrolli

Tehisaru mõju: See aitab kasvatada tootlikkust, automatiseerida rutiinset tööd, töödelda andmeid kiiremini ja muuta teenuseid personaalsemaks, kuid keerukate finantsotsuste puhul jääb inimese nõustav roll oluliseks. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Majanduse taastumisest üksi ei piisa, järgmine eesmärk peab olema tootlikkuse kasv, suuremad investeeringud, eksporditurgude mitmekesistamine ja julgus rahvusvaheliselt kasvada.

alla ning seada selged piirid: riigivõlg ei tohi ületa 30 protsenti ja maksukoormus 35 protsenti SKP-st,“ tõdeb Parik. „Maksud ei tohiks olla teema, mida ettevõtja peab iga järgmise aasta puhul uuesti prognoosima. Geopoliitiliselt ebakindlas maailmas ei saa riik küll kõiki väliseid riske kontrollida, kuid saab kujundada keskkonna, mis on võrreldes meie peamiste ekspordi sihtturgudega konkurentsivõimeline, meelitab nii kohalikku kui ka väliskapitali investee­ rima ja võimaldab ettevõttel teha pika­ ajalisi plaane,“ ütleb Parik. Eesti järgmiste aastate areng sõltub Pariku sõnul vähem sellest, kas majandus suudab lihtsalt taastuda, ja rohkem sellest, kas taastumist kasuta­ takse uue kasvufaasi loomiseks. Selle eeldus on konkurentsivõimeline energia­ hind, stabiilne maksukeskkond, inves­ teeringud, tehnoloogia kasutamine, eksporditurgude mitmekesistamine ning ettevõtete suurem rahvusvaheline ambitsioon. Eesti arengus on tema sõnul küllalda­ selt põhjust optimismiks. „30 aastaga on Eesti elatustase jõudnud 26 protsendilt Euroopa keskmisest 86 protsendini. See on ju vägev! Me ei tohiks ära unustada, kui palju on Eesti selle ajaga edasi liikunud. Nüüd on küsimus selles, kas suudame järgmised sammud teha sama julgusega.“

8 | JULIANUS INKASSO

Terrassipidu Julianus Inkasso kontoris tänavu suvel. Foto: Kristo Mägi

Inkassost krediidihalduseni: võlgade sissenõudmine muutub järjest targemaks Inkassosektori kuvand ja töö sisu on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Inkasso on krediidihalduse üks osa – tavaliselt see, millega tegeletakse siis, kui varasemad ennetavad meetmed pole aidanud. Regulatsioon on tugevnenud ning krediidihalduses mängivad järjest suuremat rolli andmed, tehnoloogia, automatiseerimine ja läbipaistvus. Julianus Inkasso sai 11. detsembril 2024 esimese Eesti ettevõttena Finants­ inspektsiooni krediidiinkasso tege­ vusloa, mida tegevjuht Merle Laurimäe peab tähtsaks verstapostiks kogu sektori arengus. „Tegevusloa saamine ei olnud meie jaoks lihtsalt formaalsus. See tähendab, et kogu ettevõtte juhtimine, protsessid, sisekontroll ja töötajate pädevus peavad vastama väga konkreetsetele nõuetele. Sama oluline on meie jaoks infoturve. 2025. aasta lõpus sai Aktiva Finance Group ISO/IEC 27001:2022 infoturbe sertifikaadi, mille ulatus hõlmab ka Julianus Inkassot. Kliendid on hästi informeeritud ja küsivad järjest rohkem turvalisuse ning riskidega seotud küsi­ musi ja minu arvates on see väga õige – kui ettevõte annab meile oma klien­ tide andmed ja nõuded menetleda, peab ta saama olla kindel, et meie juures on need andmed kaitstud ja infoturbe põhi­ mõtted selged.“ Rohkem kui 30 tegevusaasta jooksul on Julianus Inkassol kujunenud põhjalik Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

kogemus sellest, millised lahendused võlahalduses eri nõuete ja olukordade puhul toimivad. Laurimäe hinnangul on üks ette­ võtte tugevusi oskus ühendada see kogemus tänapäevase andme­p õhise lähenemisega, sest võlahaldus on inimlik ala – iga võlgnevuse taga on inimene ja konkreetne olukord. „Kõiki nõudeid ei saa menetleda ühtmoodi. Küsimus ei ole ainult selles, kas kelle­ legi helistada või saata kiri, vaid milline tegevus ja milline suhtlusviis konk­ reetses olukorras kõige parema tule­ muse annab. Mida rohkem suudame otsuseid teha andmete, mitte harju­ muse põhjal, seda efektiivsem on kogu protsess,“ selgitab Laurimäe. Samas ei tähenda andmepõhisus tema sõnul inimliku mõõtme kadumist. Võlgnevuse tekkimise põhjused on väga erinevad ning üks ja sama lahendus ei sobi kõigile. „Meie eesmärk on saada põhjendatud nõue tasutud, kuid küsimus on selles, kuidas seda teha mõistlikult ja tulemuslikult. Mõnel juhul on võimalik

sõlmida maksekokkulepe, teisel juhul tuleb tegutseda kiiremini, et vältida võla suurenemist ja täiendavaid kulusid. Selle otsuse tegemiseks on vaja nii andmeid kui ka inimest.“ Julianus Inkassos arendatud äriloo­ gika aitab andmetele tuginedes hinnata, milline tegevus ja mis hetkel võiks anda parima tulemuse. Eesmärk on muuta menetlus täpsemaks ja efektiivsemaks, säilitades sealjuures inimese rolli otsuste tegemisel. Ka inimeste suhtlemisharju­ mused on ajas muutunud. Veel mõni aasta tagasi moodustasid suurema osa kontaktidest telefonikõned, nüüd kasu­ tatakse rohkem kirjalikke ja digitaalse­ teid kanaleid. „Inimesed eelistavad järjest enam ise valida, millal ja kuidas nad suhtlevad. Keerulises olukorras ei pruugi inimene soovida telefoni teel rääkida, vaid tahab kõigepealt rahulikult vaadata, milline nõue tal on ja millised on võimalused selle lahendamiseks. Seetõttu muutuvad iseteenindus ja veebipõhised suhtlus­ kanalid järjest olulisemaks. Samas on senisest veelgi tähtsam kõnede puhul aktiivne kuulamine, sest infot on palju ja kõik oluline tuleb tuvastada kiiresti,“ räägib Laurimäe. Julianus Inkassosse jõuab väga erinevaid nõudeid – alates mõne­ eurostest arvetest kuni väga suurte lepinguliste kohustusteni. Tegemist võib olla maksmata kommunaal- või elektri­ arve, parkimisnõude, telekommuni­ katsiooni- ja spordiklubiteenuse või

krediidikohustusega. „Üks väike tasu­ mata arve ei pruugi tunduda suur prob­ leem. Probleem tekib siis, kui tasumata arved hakkavad kuhjuma. Mida varem võlgnevusega tegeleda, seda rohkem on võimalusi lahenduse leidmiseks ja seda väiksem on tõenäosus, et nõudele lisan­ duvad kohtumenetluse või täitemenet­ luse kulud,“ ütleb Laurimäe.

Krediidihaldus aitab ettevõtetel rahavoogu kaitsta

Julianus Inkasso tõi eelmisel aastal klientidele tagasi üle 30 miljoni euro. Laurimäe sõnul näitab see hästi, miks krediidihaldus ei ole ainult võlausaldaja ja võlgniku vaheline küsimus. „Tasu­ mata arve tähendab ettevõtte jaoks saamata jäänud tulu ja nõrgemat raha­ voogu. Kui selliseid arveid koguneb palju, hakkab see mõjutama ettevõtte finantsseisu ja võimet oma kohustusi täita. Hästi toimiva krediidi­h alduse eesmärk on hoida krediidikahjud kont­ rolli all ja tagada, et võimalikult suur osa väljastatud arvetest ka tegelikult laekuks.“ Tema sõnul mõjutavad krediidikahjud paratamatult ka neid tarbijaid, kes oma arved alati õigeaegselt tasuvad: ette­ võtted peavad riskidega oma äri­­mudelis arvestama ning suuremad kahjud jõuavad ühel või teisel viisil lõpuks toodete ja teenuste hindadesse. Samas rõhutab Laurimäe, et Eesti inimeste maksekäitumine on üldiselt hea. „Valdav enamus inimesi tasub oma

JULIANUS INKASSO | 9 kohustused korrektselt. Võlgnevused tekivad erinevatel põhjustel ning sageli on tegemist ajutise olukorraga. Oluline on, et probleemiga tegeletaks võimali­ kult vara, mitte siis, kui kohustusi on juba mitu ja nende lahendamine muutub palju keerulisemaks.“

Tehnoloogia peab andma mõõdetava tulemuse

Tehnoloog ia areng loob krediidi­ halduses iga päev uusi võimalusi, kuid Laurimäe sõnul ei tohiks automati­ seerimine olla eesmärk omaette. „Kui tehnoloogiline lahendus on kallim või ebaefektiivsem kui olemasolev, siis ei ole mõtet seda kasutama hakata ainult sellepärast, et see on uus. Tehnoloogia peab kas parandama lõpp­t ulemust, vähendama kulusid või vabastama inimese aega tööks, kus tema otsustus­ võimest päriselt kasu on.“ Julianus Inkasso kliendibaas on suur ning klientide vajadused, nõuded ja menetlusprotsessid väga erinevad, mistõttu ei ole Laurimäe hinnangul realistlik ega ka mõistlik kogu krediidi­ haldust täielikult automatiseerida. Andmed ja tehnoloogia aitavad teha paremaid otsuseid, kuid keerulisemate olukordade lahendamisel jääb keskseks siiski inimese otsustusvõime. Küll aga saab automatiseerida suure osa kordu­ vatest tegevustest. Kui näiteks maksekokkulepet ei järgita, saab süsteem suunata järg­ mise tegevuse valikut: kas saata kirjalik meeldetuletus, võtta ühendust mõnes teises kanalis või juhatada inimene ise­­ teenindusse. „Tehnoloogia eesmärk ei ole inimest protsessist eemaldada. Vastupidi – mida rohkem rutiinset tööd automatiseerida, seda rohkem saavad inimesed tegeleda juhtumitega, kus on vaja kogemust, suhtlemisoskust ja otsus­ tusvõimet.“ Samast põhimõttest lähtub Julianus Inkasso uue iseteeninduskeskkonna arendamisel. Praegune iseteenindus vajas parendamist ning uut keskkonda arendatakse nii turvalisust, kasutus­ mugavust kui ka funktsionaalsust silmas pidades. Inimene saab endale sobival ajal turvaliselt iseteenindusse logida, oma kohustused üle vaadata ja järjest rohkem toiminguid iseseisvalt sooritada. „Iseteeninduse uuendamine toimub kahes etapis. Esimesena valmib uus keskkond võlgnikele, järgmises etapis uuendatakse klientide iseteenindust, kus Julianus Inkasso kliendid saavad jälgida oma nõuete seisu ja uusi nõudeid menetlusse anda. Paljude suuremate klientidega toimub andmevahetus juba praegu automatiseeritult.“ Laurimäe rõhutab: „Mida rohkem me oma protsesse ja andmevahetust auto­ matiseerime, seda olulisemaks muutuvad küberturvalisus ja andmekaitse. Need ei ole teemad, mida saab jätta ainult IT või andmekaitsespetsialisti lauale – vastutus on laiem. Turvalisus peab olema sisse

ehitatud nii meie süsteemidesse, prot­ sessidesse kui ka inimeste igapäevasesse tööviisi.“

AI on tööriist, mitte eksimatu ekspert

Tehisintellekt muudab ka krediidihalduse igapäevatööd. Julianus Inkasso kasutab AI võimalusi oma tööprotsessides, kuid samal ajal puutub ettevõte järjest rohkem kokku olukordadega, kus ka inimesed on oma pöördumiste või õiguslike argumen­ tide koostamisel kasutanud tehisintellekti. „AI on väga hea tööriist, kui seda kasutadagi tööriistana, mitte eksimatu eksperdina. Näeme juba praegu pöördu­ misi, kus AI abil on genereeritud olema­ tuid õiguslikke viiteid või esitatud väga enesekindlalt ekslikke järeldusi. Kuid ka sellise pöördumisega tuleb tegeleda ja esitatud väited üle kontrollida, mis on omakorda meie jaoks ajakulu.“ Laurimäe hinnangul muudab tehis­ intellekti levik kriitilise mõtlemise ja info kontrollimise senisest järjest oluli­ semaks. „AI kasutamine kasvab kindlasti ja sellest on väga palju kasu, kuid inimene peab säilitama oskuse küsida, kas saadud vastus on ka tegelikult õige. See kehtib nii eraisikute kui ka ettevõtete kohta.“

Mida terviklikum ja ajakohasem info on ettevõttel otsuse tegemise hetkel, seda väiksem on tõenäosus, et probleemiga tuleb hiljem tegeleda inkassos või kohtus. Rohkem regulatsiooni ei tähenda automaatselt paremat regulatsiooni

Krediidihalduse valdkond on viimastel aastatel märgatavalt reguleeritumaks muutunud. Julianus Inkasso osaleb aktiivselt seadusandluse muutmisega seotud aruteludes ning jagab oma prak­ tilist kogemust riigiasutuste ja teiste turuosalistega. Laurimäe peab turuosaliste kaasa­ mist regulatsioonide kujundamisse oluli­ seks, sest just praktikas ilmnevad mõjud, mida regulatsiooni koostamisel ei pruu­ gita sageli ette näha. „Ma ei usu, et iga probleemi lahendus on uus regulatsioon. Hea regulatsioon peab kaitsma inimest ja looma turul selged reeglid, aga see peab olema ka praktikas rakendatav ja proportsionaalne. Seetõttu on oluline, et ettevõtteid kaasataks juba regulat­ siooni kujundamisel. Praktikas näeme liiga sageli, kuidas hea mõte võib raken­ damisel tekitada hoopis uue probleemi.“ Hea krediidihaldus algab Laurimäe sõnul juba enne seda, kui võlg üldse tekib. „Võlgnevuste sissenõudmine on ainult üks osa krediidihaldusest. Vähemalt sama

oluline on ennetus – hinnata krediidi­ riski enne lepingu sõlmimist ja jälgida seda ka kliendisuhte jooksul. Mida tervik­ likum ja ajakohasem info on ettevõttel otsuse tegemise hetkel, seda väiksem on tõenäosus, et probleemiga tuleb hiljem tegeleda inkassos või kohtus.“ Krediidiriskide hindamisel on üheks tööriistaks OÜ Krediidiregistri kaudu kättesaadav krediidi- ja maksekäitumise info, mis aitab ettevõtetel teha teadliku­ maid krediidiotsuseid. Laurimäe sõnul ei tähenda see, et andmed teeksid otsuse inimese eest. „Andmed aitavad hinnata riski, aga ette­ võte peab ise otsustama, millist riski ta on valmis võtma. Minu jaoks on kaasaegne krediidihaldus üks tervik – alustades enne­ tusest ja krediidiotsusest, lõpetades vaja­ dusel võla kohtuliku sissenõudmisega.“ Majanduskeskkonna, hindade ja sissetulekute muutumine mõjutab para­ tamatult nii inimeste kohustusi kui ka võlgnevuste suurust. „Krediidihaldus ei kao kuhugi. Küsimus on selles, kui targalt me seda teeme. Mida paremini suudame riske ennetada ja mida varem problee­ midele reageerida, seda väiksemad on lõpuks krediidikahjud.“

Hea krediidihaldus vajab ka häid inimesi

Kuigi tehnoloogia roll on kasvav, peab Julianus Inkasso oma pikaajalist koge­ must valdkonnas ja töötajate kompe­ tentse üheks oma suurimaks tugevuseks. Inkassotöö on emotsionaalselt ja sisuli­ selt keeruline ning seetõttu on töötajate kogemus ja oskus inimestega suhelda väga tähtis. Julianuse töötajate keskmine tööstaaž on peaaegu üheksa aastat. „Minu jaoks on see väga tugev näitaja. Võlahaldus ei ole lihtne töö. See nõuab korraga järjekindlust, empaatiat, head suhtlemisoskust ja otsustusvõimet. Pika­ ajaline kogemus õpetab inimesi märkama nüansse, mida ükski juhend või süsteem prognoosida ei suuda,“ ütleb Laurimäe. Aastast 2026. Osaleb Julianus Inkasso Aktiva Finance Group koosseisus ka Sotsiaalministeeriumi peresõbraliku tööandja märgise programmis. Laurimäe sõnul tähendab hea töökeskkond muu hulgas seda, et töötajaid kaasatakse ettevõtte protsesside ja töö­­korralduse parandamisse. „Juht võib protsessi Excelis väga hästi valmis joonistada, aga inimene, kes seda tööd igapäevaselt teeb, kogeb tavaliselt esimesena, kui midagi ei tööta, ja märkab, kus kulutatakse mõtte­ tult aega. Kui tahame olla efektiivsemad, peame oma inimesi kuulama.“ Laurimäe usub, et järgmiste aastate suurim muutus krediidihalduses tuleb tehnoloogia, andmete ja inimeste oskuste järjest paremast ühendamisest. „Krediidihalduse tulevik ei ole see, et inimene asendatakse tehnoloogiaga, vaid et andmed ja tehnoloogia aitavad meil teha senisest veelgi paremaid otsuseid – millal automatiseerida, millal sekkuda ja millal on vaja inimest.“

Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe. Foto: Manuel Mägi

JULIANUS INKASSO Valdkond: Krediidijuhtimine Asutatud: 07.03.1995 Julianuse Inkasso Agentuur AS-i nime all Tallinnas Töötajaid: 62 Käive: 2025. aastal 5,8 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Muuta krediidihaldus ettevõtete finantsjuhtimise loomulikuks osaks, mitte tegevuseks, millega hakatakse tegelema alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Suurim väljakutse: Käia muutustega targalt kaasas, mitte tormata iga uue trendiga arutult kaasa. Juhi ülesanne on eristada, mis loob päriselt väärtust ja mis on lihtsalt uus ja popp. AI mõju: AI muudab ilmselt kõige rohkem seda, millist tööd inimesed ise teevad. Vähem aega kulutatakse info otsimisele ja ettevalmistamisele ning rohkem aega selle mõtestamisele ja otsustamisele. Oluline on, et me selle käigus ise mõtlemist ära ei unustaks. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Sa ei saa kõike korraga teha. Otsusta, mis on päriselt oluline, suuna oma aeg ja ressursid sinna ning julge öelda ei ülejäänule.

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

10 | DIRECTO

Ettevõtete järgmine samm ei ole rohkem süsteeme, vaid paremini toimiv tervik Digitaliseerimine tähendab uute tarkvarade juurutamise kõrval olemasolevate andmete, süsteemide ja protsesside sidumist üheks toimivaks tervikuks. Directo OÜ tegevjuhi Gristel Tali sõnul seisavad ühel hetkel kõik ettevõtjad küsimuse ees, kuidas teha oma tööd olemasolevate vahenditega targemalt, vähendada käsitööd ning valmistada end ette tehisintellekti ja teiste uute nutikate tehnoloogiate kasutuselevõtuks. „Meie juurde pöörduvad nii meie olemasolevad kliendid kui ka uued ette­ võtted enamasti probleemiga, et kuidas ja millega midagi oma töös optimeerida. Ja see ongi meie töömaa,“ ütleb Tali. Tema sõnul ei tähenda optimeerimine tingimata seda, et ettevõte peab keeru­ lises majanduslikus olukorras kulusid kokku tõmbama. Pigem on küsimus Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

selles, kas ettevõtte süsteemid, lahen­ dused ja protsessid on üles ehitatud nii, et need toetavad ettevõtet ka uues olukorras paremini. Digitaliseerimisest on Eestis räägitud juba aastaid ning teadlikkus sellest on Tali hinnangul ajas kasvanud. Oma rolli mängivad siin ka riigi paku­ tavad toetused ja laiem avalik tähele­

panu, mille mõju ulatub tegelikult kaugemale. „Toetuste teema on oluline, sest needki ettevõtted, kes toetusi ei taotle, hakkavad vaatama, mida teised juba teevad ja milliseid võimalusi tehno­ loogia neile pakub. See on olnud päris hea tõuge. Eestlastel on ju see „naab­ rist parem“ mõtteviis ja kui kuuldakse teiste ettevõtete kogemusi, vaadatakse teise pilguga ka enda võimalusi. Tead­ mised tekivad väga paljuski kogemuste jagamisest.“ Tema sõnul on digitaliseerimise juures enamasti küsimus selles, kuidas saaks olemasolevaid võimalusi mõist­ likumalt kasutada. „Ettevõtete digita­ liseerituse aste võib olla väga erinev: ühel juhul on protsessid juba süsteemi­ desse viidud, teisel juhul tehakse olulist tööd endiselt Excelis. Järgmine samm on aga mõlemal juhul sarnane – kuidas

panna andmed ja tegevused omavahel tööle nii, et ettevõtte inimesed saaksid oma töö lihtsamalt tehtud ja käsitööd vähendada,“ selgitab Tali. „Kui andmeid ei pea enam ühest süsteemist teise käsitsi liigutama, võidab sellest kogu ettevõte.“

Tehisintellekti tegelik väärtus algab korras andmetest

Just andmete korrastatus ja nende kättesaadavus muutuvad järjest olulise­ maks ka tehisintellekti kasutuselevõtul. AI-st rääkides kiputakse keskenduma sellele, mida tehnoloogia inimese eest teha võiks, kuid Tali soovitab vaadata veel enne hoopis seda, mille pealt tehis­ intellekt töötab. „AI peab aitamiseks midagi teadma ja oskama. Tehis­intellekt ei saa mõelda välja asju, mida talle ei ole õpetatud. See tähendab, et mida

DIRECTO | 11 eraldi. Aga tegelikult koosnebki töö nendest väikestest sammudest, mis eraldi vaadates tunduvad väga mõist­ likud. Lõpuks tekib küsimus, kuidas need andmed kokku saada, et tekiks üks tervikvaade,“ kirjeldab Tali. See võib tähendada näiteks telli­ muste, e-poe, klientide ja hankijatega seotud info sidumist nii, et andmed liiguksid süsteemide vahel automaat­ selt. Mida väiksem on ettevõte, seda vähem on inimesi, kes saavad pühen­ duda ainult ühe konkreetse protsessi juhtimisele. Sama inimene peab tege­ lema mitme erineva ülesandega: suht­ lema klientidega, tegelema järgmise toote või teenuse ettevalmistamisega, kujundama kataloogi või plaanima ­lansseerimist ning samal ajal hoidma et tevõtet igapäevaselt toimimas. Seepärast tasub ka väiksemates ette­ võtetes tõsiselt mõelda, kuidas eri protsesse omavahel paremini siduda, et inimestele jääks rohkem aega ette­ võtet arendada.

Süsteem ise kasvu ei too – ainuüksi sellest, et tarkvara toetab rahvusvahelist tegevust, ei piisa. Directo meeskond aastal 2025 tähistamas Directo 25. sünnipäeva.

Foto: Egert Kamenik

paremini on ettevõtte andmed korras­ tatud ja süsteemidesse koondatud, seda suurem on ka võimalus uusi tehnoloo­ giaid mõistlikult kasutada.“ Sama loogika on ka Directo enda A I- l a h e n d u s e t a g a . A s k D i r e c t o võimaldab kliendil ühendada AI-­assis­ tendi otse oma Directo andmetega ja esitada küsimusi tavalises keeles.

Uute tehnoloogiate juures peab alati mõtlema sellele, kellele ja millele te ligipääsu annate – olgu see pilv, ettevõtte andmed või mõni tehniline lahendus. „Kui ettevõtte andmed on süsteemis korras, on need tegeli­ kult juba AI jaoks valmis. Küsimused, mis varem tähendasid aruande telli­ mist või Excelis nokitsemist, saab nüüd esitada otse: millised kliendid on

ostmise lõpetanud, milline kaup laos ei liigu. Inimese roll on küsimus sõnas­ tada ja otsustada, mida vastusega peale hakata,“ selgitab Tali. Samal ajal tuleb arvestada turvalisu­ sega. „Uute tehnoloogiate juures peab alati mõtlema sellele, kellele ja millele te ligipääsu annate – olgu see pilv, ettevõtte andmed või mõni tehniline lahendus. Sellepärast on Ask Directo ehitatud nii, et ühendus töötab kliendi enda arvutis ja klient otsustab ise, milli­ seid andmeid ta AI-le näitab. Mina kasutan tehnoloogiat iga päev, aga see ei tähenda, et annaksin talle vastutuse kõige eest,“ ütleb Tali.

Suurim võimalus peitub sageli ettevõtte sees

Directo klientide hulgas on eelkõige Eesti väikesed ja keskmise suuru­ sega ettevõtted. Nende puhul kordub enamasti sama muster: ettevõttes kasu­ tatakse küll mitmesuguseid lahendusi, kuid need ei suhtle omavahel piisavalt hästi. „Sageli on ettevõttel erinevad süsteemid ja võib tekkida hoiak, et mul on see probleem ja ma tegelen sellega

Mõne ettevõtte puhul võib takistu­ seks olla ka tunne, et süsteemide integ­ reerimine on liiga kallis või keerukas. Tegelikult tasub Tali sõnul alustu­ seks küsida hoopis, milline üks konk­ reetne protsess ettevõttes võtab kõige rohkem aega ja millist osa sellest saaks muuta vähem töömahukaks. „Kõike ei pea korraga muutma. Küsimus on selles, mis on see üks asi, mida konk­ reetses ettevõttes saaks paremini teha. Me saame koos leida need kohad, mida integreerida, et protsess oleks vähem töö­­mahukas.“ Ta lisab, et paljud väiksemad ette­ võtted vaatavad rahvusvahelise kasvu poole ning ka siin on äritarkvara osa ettevalmistusest. „Palju sõltub sellest, kuidas ettevõte välisturule liigub. Kui tegevus laieneb uude riiki ja tööle tulevad kohalikud inimesed, tekivad uued vajadused ja teistsugune töö­ korraldus. Süsteem ise kasvu ei too – ainuüksi sellest, et tarkvara toetab rahvusvahelist tegevust, ei piisa. Aga kui ettevõte on kasvustrateegia valinud, saab infosüsteemi üles ehitada nii, et tellimuste haldus ja klientide teenin­ damine toimib ühtmoodi, sõltumata sellest, millisel turul ollakse.“ Tulevikku vaadates arvab Tali, et AI-ajastul muutuvad mõned analüüti­ lised protsessid päris süsteemselt ja see

Directo OÜ tegevjuht Gristel Tali. Foto: Egert Kamenik

DIRECTO OÜ Valdkond: SaaS ERP tarkvara Asutatud: 2000. aastal Töötajaid: Tallinnas 64 inimest, viies riigis kokku üle 100 inimese Käive: 2025. aastal 8,4 miljonit eurot (kasv 12,8% võrreldes eelmise aastaga) Suurim tulevikuvõimalus: Korras andmed. Kui ettevõtte andmed on süsteemides koos ja omavahel seotud, saab uued tehnoloogiad kohe tööle panna, ilma et peaks alustama nullist. See eelis muutub iga aastaga tähtsamaks. Suurim väljakutse: Hoiak, et süsteemide sidumine on liiga kallis või keerukas. Selle taha jääb sageli pidama ka väike samm, mis annaks kohe tulemuse – ja käsitöö läheb edasi, sest see tundub turvalisem kui muutus. AI mõju: AI muudab kasutaja ja süsteemi suhte lihtsamaks: tulevikus ei pea oskama rakendust kasutada, vaid oskama kirjeldada, mida sa teha tahad. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Ära alusta tehnoloogiast, alusta ühest protsessist. Küsi, mis võtab teie ettevõttes kõige rohkem aega või käsitööd, ja muuda see üks asi lihtsamaks. Kõike ei pea ühe korraga muutma. muudab ka inimeste tööd. „Andmete kooshoidmine ja nende põhjal tervik­ pildi loomine jäävad vajalikuks ka edas­ pidi, kuid kasutaja ja süsteemi vaheline suhe muutub ajapikku märksa lihtsa­ maks. Digioskus ei tähenda siis enam oskust mingis rakenduses nuppe vaju­ tada, vaid oskust kirjeldada, mida soovitakse teha ja millist ülesannet lahendada. See on oskus, mida tasub hakata harjutama juba täna.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

12 | GRANT THORNTON BALTIC

Tuleviku finantsjuht ei saa olla ainult numbrite inimene

Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Mart Nõmper. Foto: Manuel Mägi

Eesti ettevõtete finantsjuhtimist kujundavad lähiaastatel korraga tehnoloogia kiire areng, kasvav regulatiivne koormus ja vajadus teha otsuseid senisest ebakindlamas majanduskeskkonnas. Grant Thornton Balticu partneri ja vandeaudiitori Mart Nõmperi hinnangul ei vähenda tehnoloogia areng finantsjuhtimise ega auditi tähtsust, vaid muudab üha olulisemaks andmete kvaliteedi, protsesside korrastatuse ja oskuse tehnoloogia tehtud otsuseid kriitiliselt hinnata.

„Kõige suurem muutus ei ole üks uus maks või aruandlusnõue, vaid see, et finantsarvestus muutub järjest auto­ matiseeritumaks ja reaalajas toimivaks. Hea näide on siin e-arveldamine. Eestis jõustus 2025. aasta juulis muudatus, mille kohaselt saab äriregistris e-arve vastuvõtjaks registreeritud ettevõte nõuda müüjalt nõuetekohast e-arvet. Euroopa Liidus liigub areng veel edasi: ViDA reformiga hakkavad 2030. aastast piiriüleste B2B-tehingute puhul kehtima e-arvetel põhinevad digitaalse aru­­ andluse nõuded,“ ütleb Nõmper. Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Ettevõtte jaoks on see väga prak­ tiline muutus. Kui praegu parandab ra a m at u p i d a j a k uu l õ p u s k ä s i t s i valesti sisestatud kliendikoodi, käibe­ maksukäsitlust või tehingu kuupäeva, siis tulevikus võib liikuda vigane info automaatselt edasi. Automatiseerimine ei tee halba sisendit paremaks, vaid võib muuta selle mõju hoopis kiiremaks ja ulatuslikumaks. „Efektiivsuse suurendamiseks tasub juba praegu üle vaadata, kui suur osa finantsprotsessidest sõltub ­E xcelist, käsitsi sisestamisest ja konkreetse

töötaja teadmistest,“ rõhutab Nõmper. „Need on kohad, kus tekib lähiaastatel kõige suurem vajadus muutuseks.“ Automatiseerimine muudab ka audiitori tööd. Kui tehnoloogia suudab läbi analüüsida kogu tehingu populatsiooni, pole enam põhjust kulutada suuremat osa audiitori ajast sadade üksikute arvete käsitsi kont­ rollimisele. Aga see ei tähenda Nõmperi sõnul, et kaob vajadus audiitori järele. „Muutub fookus, mida audiitor kontrollib. Näiteks kui ettevõte kasutab AI-l põhinevat tööriista, mis prognoosib klientide maksekäitumise põhjal nõuete laeku­ mise tõenäosust ja aitab hinnata alla­ hindluse vajadust, võib see mudel tehniliselt suurepäraselt töötada. Aga mis juhtub, kui ajaloolised andmed päri­ nevad valdavalt majanduskasvu perioo­ dist? Või kui nõudest 50% moodustav suurklient satub makseraskustesse, mida ajalooline mudel ei oska arves­ tada?“ See tähendab, et AI annab vastuse t a l l e e s i t at u d k ü s i m u s e l e a nt u d andmete põhjal. Audiitori ülesanne on

küsida, kas küsimus oli õige, andmed usaldusväärsed ja järeldus majandus­ likult mõistlik. „AI vähendab auditis käsitööd, ent mitte professionaalse hinnangu tähtsust. Mida rohkem ette­ võtted automatiseerivad otsuseid, seda olulisemaks muutub sõltumatu kindlus, et süsteemide taga olevad andmed, kontrollid ja eeldused on usaldus­ väärsed.“

Keerukus kasvatab maksukohustuste riski

Maksuriskid ei teki enamasti kõige tavalisemate igapäevaste tehingute juures, vaid probleemid kipuvad tulema olukordades, kus tehingud on keerukad, harvad või rahaliselt olulised. Eriti tähele­panelik tasub olla piiriülese tege­ vuse puhul. Näiteks kui Eesti ettevõte palkab inimese Hispaanias, müügijuht töötab pool aastat Soomes või juhatuse liige juhib osa tegevusest teisest riigist. Juht­ konna jaoks on see personalikorraldus, ent lisaks võib tekkida küsimus töötaja maksustamisest, tööandja registree­ rimiskohustusest või isegi ettevõtte

GRANT THORNTON BALTIC | 13 püsiva tegevuskoha tekkimisest teises riigis. Te i n e t ü ü p i l i n e v a l d k o n d o n Nõ m p e r i s õ n u l t e h i n g u d s eo t u d osapoolte vahel. Omanik annab ette­ võttele laenu, üks kontserni ettevõte osutab teisele juhtimisteenust või Eesti äriühing maksab välismaisele ema­­ ettevõttele IT-, juhtimis- või litsentsi­ tasu. Arve olemasolu ei tähenda veel, et maksukäsitlus ja siirdehind on põhjen­ datud. Tuleb suuta näidata, millist teenust tegelikult saadi ja miks selle hind vastab turu tingimustele. Ka kinnisvaratehingute maksusta­ mine, ettevõtete restruktureerimine, ühinemised ja omandamised ning põlv­ kondade vahetumine jäävad valdkonda­ deks, kus vead võivad olla kallid.

Iga ettevõte peaks regulatsioonide nimekirja pidamise asemel ehitama kontrollikeskkonna, kus on teada, kust andmed tulevad, kes neid muudab, kes tehingu kinnitab ja kuidas viga avastatakse. „Soovitaksin juhtidel teha praktilise harjutuse: võtta ettevõtte kümme oluli­ semat finants- ja aruandlusprotsessi ning küsida, kes neid tegelikult tunneb. Riskantne on vastus, et ainult Mari teab kogu protsessi,“ toob Nõmper näite. „Kui palgaarvestuse erijuhtumid on ühe inimese peas, konsolideerimise Exceli valemeid mõistab ainult selle koos­ taja või maksudeklaratsiooni paran­ dused tehakse käsitsi ja maksustamise põhimõtted ei ole raamatupidamise sise-eeskirjades piisavalt kirjeldatud, siis ei ole probleem ainult efektiivsuses. See on sisekontrolli ja protsesside või tege­ vuse jätkuvuse risk.“ Ta nendib, et tähelepanuta koht on ka ligipääsuõigused: inimene vahetab ettevõttes ametikohta, aga talle jäävad alles senised õigused, lahkunud töötaja kasutajakonto jääb avatuks, raamatu­ pidamissüsteemis saab sama inimene luua tarnija, sisestada arve ja kinni­ tada makse. Need ei ole abstraktsed IT-riskid, vaid väga konkreetsed finants­riskid. Iga ettevõte peaks regulatsioonide nimekirja pidamise asemel ehitama kontrollikeskkonna, kus on teada, kust andmed tulevad, kes neid muudab, kes tehingu kinnitab ja kuidas viga avasta­ takse. Ja perioodiliselt, näiteks suvel, töökoormuse mõttes madalhooajal, peaks tegema õiguste inventuuri, mis testib kontrollikeskkonna usaldus­ väärsust.

Ettearvamatus läheb ettevõtjale kalliks maksma

Ettevõtete konkurentsivõimet mõju­ tavad lisaks tehnoloogiale ka maksu­ polii tika ja Euroopa Liidu (EL) regulatsioonid. Mõju hindamisel ei tasu Nõmperi sõnul keskenduda ainult maksu­ määradele, sest pikaajaliste investee­ ringute puhul võib ebakindlus olla sama oluline. „Kalliks kujuneb ka ette­ arvamatus. Investeeringut tehakse sageli viieks või kümneks aastaks. Kui ettevõte ehitab tehase, palkab sada inimest või avab uue turu, arvutatakse investeeringu tasuvus pika perioodi peale. Kui selle aja jooksul muutuvad korduvalt tööjõumaksud, käibemaks, energiaga seotud kulud või aruandlus­ nõuded, suureneb investeeringu risk isegi siis, kui iga üksik muudatus eraldi ei tundu dramaatiline.“ Regulatsioonide puhul tasub ette­ võtjatel eriti jälgida valdkondi, kus nõuded jõuavad nendeni kaudselt. Väike Eesti tootja ei pruugi ise olla mõne aruandluskohustuse otsene adressaat, kuid tema Saksa või Rootsi suurklient võib hakata nõudma temalt senisest detailsemat infot tooraine päritolu, heitmete, tarneahela või muude näita­ jate kohta. Sama toimub maksuaruandlusega: ViDA muudatused viivad EL-i piiri­ ülese B2B käibemaksuaruandluse 2030. aastast tehingupõhise digitaalse rapor­ teerimise suunas. Ettevõte, kelle ERP-s on praegu vigased kliendiandmed või kelle arveldusprotsess sõltub käsitsi parandustest, ei lahenda seda prob­ leemi uue deklaratsioonivormi lisami­ sega.

Finantsjuht peab oskama AI-le vastu vaielda

Tehnoloogia areng kasvatab samal ajal nõudmisi ka finantsjuhi enda oskustele. Tuleviku finantsjuht ei pea olema prog­ rammeerija, kuid peab mõistma, kuidas andmed süsteemides liiguvad ja milliste kontrollide kaudu need juhtimisotsuseni jõuavad. Nõmper nendib, et finantsjuht peab oskama AI-d kasutada ja selle väljundit vaidlustada. „Kui AI koostab eelarve, analüüsib lepingut või prognoosib rahavoogu, ei saa finantsjuhi vastus olla „süsteem arvutas nii“. Vastutus otsuse eest jääb inimesele. Rohkem skeptit­ sismi, talupojatarkust ja kriitilist meelt, finantsjuht!“ Võime ühendada f inantsnäitaja selle taga toimunud äriotsusega eristab tugevat finantsjuhti heast raamatu­ pidajast. Kui brutomarginaal kukkus kolme protsendipunkti võrra, ei piisa selle raporteerimisest. Kas põhjus oli hinnas, tooteportfellis, valuutakursis, materjalikulus või selles, et müügi­ meeskond andis mahu kasvatamiseks liiga suuri allahindlusi? Hea finantsjuht teab vastust.

Mart Nõmper rõhutab, et finantsjuht peab oskama AI-d kasutada ja selle väljundit vaidlustada. Foto: Manuel Mägi E r i t i s u u r p o t e nt s i a a l p e i t u b väikestes ja keskmise suurusega ette­ võtetes, kus paljud tugiprotsessid on endiselt üllatavalt manuaalsed. Kliendi­ suhtlus võib olla täielikult digitalisee­ ritud, kuid ettevõtte sees liigub sama info ühest süsteemist teise käsitsi. „Siin näen AI-l ja automatiseeri­ misel väga suurt potentsiaali. Näiteks ostuarve saab süsteem ise siduda telli­ muse ja kauba vastuvõtuga ning inimene tegeleb ainult eranditega. AI saab lugeda lepingutest välja maksetähtajad, indek­ seerimisklauslid või muud finantsiliselt olulised tingimused. Juhtimisraporti esimese analüüsi saab koostada auto­ maatselt ning finantsmeeskond saab kulutada aega sellele, miks kõrvalekalle tekkis ja mida teha,“ räägib Nõmper.

GRANT THORNTON BALTIC Valdkond: Audiitor-, raamatu­ pidamis- ja nõustamisteenused Asutatud: 1992. aastal Töötajaid: 152 Käive: 12 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Aidata klientidel kasvava bürokraatia ja globaliseerumise juures edukalt oma eesmärke saavutada Suurim väljakutse: AI juurutamine tööprotsessidesse AI mõju: Efektiivsuse ja kvaliteedi tõus

Tugev ettevõte on see, kellel on piisavalt kapitali, informatsiooni ja juhtimisvõimekust tegutseda ka siis, kui tegelikkus läheb prognoosist oluliselt lahku. Ta hoiatab, et samas on siin suur oht automatiseerida halba protsessi. „Kui lähteandmed on ebakvaliteetsed, vastutus ebaselge ja kontroll nõrk, teeb AI sama protsessi lihtsalt kiiremini. Seetõttu on kõige suurem kasutamata potentsiaal kombinatsioonis: korras­ tatud protsessid, kvaliteetsed andmed ja alles seejärel tehnoloogia.“

Tulevikukindlus algab eelduste läbimõtlemisest

Pikaajalise finantsilise tugevuse juures ei piisa aga ainult heast tehnoloogiast ega täpsest eelarvest. „Soovitaksin juhil välja selgitada, millised viis eeldust peavad ettevõtte

Juhi soovitus/mõte Eesti ettevõtjatele: Soovitaksin juhil välja selgitada, millised viis eeldust peavad tema ettevõtte praeguse ä r i m u d e l i to i m i m i s e k s p a i k a pidama – ja mis juhtub siis, kui üks neist enam ei kehti.

praeguse ärimudeli toimimiseks paika pidama ja mis juhtub siis, kui üks neist enam ei kehti. Näide: suurim klient jääb kliendiks, pank refinantseerib laenu, võtmetöötajad jäävad ettevõttesse, sisendhind ei tõuse üle teatud taseme ja meie toode jääb tehnoloogiliselt konkurentsivõimeliseks. Aga mida me teeme, kui üks neist eeldustest enam ei kehti?“ Nõmperi sõnul on see palju väärtus­ likum harjutus, kui järjekordse viie aasta eelarve koostamine ühe „tõenäolise“ stsenaariumi põhjal. „Tugev ettevõte ei ole see, kelle prognoos alati täppi läheb. Tugev ettevõte on see, kellel on piisa­ valt kapitali, informatsiooni ja juhtimisvõimekust tegutseda ka siis, kui tege­ likkus läheb prognoosist oluliselt lahku.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

ERPLY SOFTWARE | 15

Ettevõtja, ära vaheta käiku, vaid mootorit!

Erply asutaja Kristjan Hiiemaa. Foto: Jake Farra

Tehnoloogia areng on viinud äritarkvara punkti, kus ettevõtja ei peaks enam kohandama oma tööd tarkvara võimaluste järgi, vaid tarkvara peaks kohanduma ettevõtte vajaduste ja töökorraldusega. Tarkvaraettevõtte Erply Software juhi Kristjan Hiiemaa arvates ei peaks süsteemid enam inimesele näitama lihtsalt aruandeid, vaid tegema otsuseid, mis aitavad ettevõttel raha teenida. 2009. aastal Eestis asutatud Erply kasvas välja mõttest teha veebi­põhist majandus­ tarkvara ja on tänaseks keskendunud eelkõige jaekaubanduse, laohalduse ja müügi juhtimise lahendustele. Ettevõtte asutaja Kristjan Hiiemaa sõnul on äritarkvara maailm jõudnud murdepunkti, kus vana loogika enam ei tööta. „Senine äritarkvara on ajale jalgu jäänud,“ ütleb ta. „Põhjus ei ole üksnes selles, et tehnoloogia on edasi arenenud, vaid kasutaja ootused on muutunud. Kui varem pidi klient tark­ vara muutmiseks kutsuma konsul­ tandi, siis tänapäeval peaks ettevõtte juht saama süsteemi ise oma töö järgi kohandada.“

Hiiemaa sõnul peaks iga juht teadma, mida ta tahab, kuidas oma äri üles ehitada ja juhtida. Seetõttu peab tarkvara olema piisavalt paindlik, et ettevõtja saaks üleliigsed väljad ära jätta, vajalikud juurde tuua ja töö­­protsesse oma äriloogika järgi kujundada. Kui aga iga väikese muudatuse pärast peab konsultandi kutsuma, siis ei ole see enam väga mõistlik.

Tarkvara ei peaks enam küsima, mida teha, vaid võiks tegutseda

Tehisintellekti areng muudab Hiiemaa hinnangul ootusi tarkvarale veelgi. Kui seni oli ERP ehk ettevõtte ressursi­ planeerimise lahendus suuresti koht,

kuhu koguti andmeid ja millest sai hiljem aruandeid välja võtta, siis nüüd peaks küsimus olema hoopis selles, mida süsteem nende andmetega peale hakkab. „ERP-i mõte ei ole ju aruannete esitamine, vaid tootlikkuse suuren­ damine ja optimeerimine, ettevõtte kasumlikkuse juhtimine,“ ütleb Hiiemaa. Näiteks võib süsteem märgata, et mõni kaup ei liigu. Senine tarkvara annab sellest juhile aruande kaudu teada ja jätab otsuse tegemise inimesele. Uue põlvkonna tarkvara võiks aga ise hinnata, mida teha: muuta hinda, teha allahindlus või suunata kaup teise kaup­ lusesse, kus sellel paistab olevat suurem nõudlus. Ehk selle asemel, et inimesele lihtsalt aruannet näidata, teeb prog­ ramm hoopis kasuliku otsuse. Erply on sellist loogikat oma klien­ tide jaoks juba rakendanud. Süsteemid võivad aidata näiteks laonorme määrata või leida võimalusi aeglaselt liikuva kauba ümberpaigutamiseks. Mida pare­ maks AI muutub, seda rohkem hakkab tarkvara täitma ka selliseid ülesandeid, mille peale kulub praegu tundide kaupa inimtööd.

Hiiemaa näeb lähitulevikus üsna praktilisi võimalusi. Näiteks helistab programm ise võlgnikud läbi ja küsib, kus on raha. Või küsib süsteem turult konkreetse toote kohta pakkumisi või hakkab hankijaga hinnapakkumise üle tingima, kas saaks soodsamalt.

Kui tänapäeval peab töötaja mingite asjade pärast lihtsalt nuppe klikkima, siis tulebki tarkvarafirmalt küsida: miks ta seda üldse tegema peab? „Kui tänapäeval peab töötaja mingite asjade pärast lihtsalt nuppe klikkima, siis tulebki tarkvarafirmalt küsida: miks ta seda üldse tegema peab?“ osutab Hiiemaa. „See ei ole lihtsalt tehnoloo­ giline mäng, vaid otseselt konkurentsi­ võime küsimus. Kui ühe ettevõtte September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

16 | ERPLY SOFTWARE

Ai tööriistad teevad andmete pärimise lihtsamaks.

Laoseisu liikuvuse töövahend vähendab seisva kauba kulu.

töötajad kulutavad oma päeva andmete sisestamisele ja aruannete jälgimisele ning teise ettevõtte süsteem teeb suure osa sellest ise ära, liigub eelis üsna kiiresti viimase kätte. Aga aeg ei oota. Konkurendid lähevad mööda.“

ERPLY SOFTWARE OÜ Valdkond: Tehnoloogiasektor, äritark­ vara ja jaekaubanduse lahendused

AI aitab kahjumeid ja rumalaid otsuseid vältida

Tehisintellektiga seoses räägitakse palju sellest, millised ametid võivad kaduda. Hiiemaa näeb muutust pigem teisiti: ettevõtted ei peaks oma töötajaskonda lihtsalt vähendama, vaid vabastama inimesed tööst, mida masin suudab teha paremini ja kiiremini. „Spetsia­ liste ei maksa ära saata,“ rõhutab ta. Sama töötaja, kes seni on näiteks koos­ tanud arveid või teinud müügitööd, saab hakata rohkem tegelema toote­ arenduse, kliendisuhete või muu tege­ vusega, kus tema teadmised toovad päriselt väärtust. „Keegi ei tunne sinu toodet pare­ mini kui su enda töötaja,“ ütleb Hiiemaa. „Jaekaubanduses on see eriti oluline, sest isegi näiliselt lihtsa toote taga võib olla suur hulk teadmisi. Kas või näiteks veefiltreid on maailmas sadu ja tuhan­ deid. Toodete maailm on lai ja kauba­ tundmine äärmiselt oluline. Seega ei tähenda automaatika inimeste kadu­ mist, vaid töö muutumist. Müügiprob­ leemide lahendamine, klienditeenindus, tootearendus ja küsimus, kuidas kodu­ leht või toode klientidele paistavad, jäävad suuresti inimestele.“ Hiiemaa arvates on täiesti normaalne, et inimeste ootused on seoses AI tulekuga meeletult kasvanud. „Ja need ootused peavad edasi kasvama. Me tahame kõik areneda. Ka ettevõtte juhtimine peaks muutuma kiiremaks. Kasumlikkust ei saa juhtida üksnes kord kvartalis või kord aastas aruannet vaadates. Iga päev võib ettevõte teha tehinguid, mis toovad kasumit või kahjumit. Kuu hiljem ei saa seda enam parandada. Peab reageerima kohe.“ Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Asutatud: 2009. aastal Tallinnas Suurim tulevikuvõimalus: AI, mis ei piirdu andmete analüüsimisega, vaid hakkab ettevõtte eest tegema praktilisi juhtimisotsuseid.

Gaiasofti raamatupidamistarkvara aitab jälgida klientide seisu. Selles mõttes ei peaks ERP olema üksnes raamatupidaja tööriist. Raamatu­pidaja teeb väga vajalikku tööd ehk paneb täpselt kirja, mis ettevõttes juhtus, kuid tarkvara järgmine arengu­ hüpe võiks Hiiemaa sõnul olla selles, et ta aitab halbu otsuseid juba enne nende tegemist vältida. „Raamatupidaja paneb kirja kõik kahjumid ja rumalad otsused. Targa tarkvaraga peaks saama neid mõlemaid ennetada.“

Tarkvara võiks näidata, milline müügikoht on parasjagu kasumis, kust raha lekib, milline meeskond toimib hästi ja kus on probleem. See tähendab ka juhile täiesti teist­ sugust vaadet ettevõttele. Tarkvara võiks näidata, milline müügikoht on parasjagu kasumis, kust raha lekib, milline meeskond toimib hästi ja kus on probleem. Juht ei pea siis enam liht­ salt vaatama, mis juhtus, vaid saab anda

eesmärgi. Näiteks öelda süsteemile, et tahan täna teenida kümme protsenti kasumit, ja süsteem aitab vaadata, mida selleks teha tuleb.

Uus tehnoloogia vajab rohkem ettevaatlikkust

Mida rohkem ettevõtted oma töö­prot­ sesse AI ja pilveteenustega ühen­ davad, seda olulisemaks muutub aga turvalisus. Hiiemaa sõnul on turule tulnud väga palju uusi lahendusi, kuid nende puhul ei tohiks piirduda küsi­ musega, kas programm on mugav või toimiv. Uusi lahendusi tasub proovida, kuid teenusepakkujalt tuleks küsida ka konkreetseid tõendeid turvalisuse tagamise kohta. „Kus asuvad andmed? Kes neid haldab? Millised turvasertifikaadid lahendusel on? Kas serveritest tehakse varukoopiaid? Ja kas konkreetset lahendust üldse tohib vastavas riigis või valdkonnas kasutada? Need ei ole kõrvalised tehnilised küsimused, vaid ettevõtte toimimise seisukohalt kriiti­ lised teemad,“ nendib Erply juht. „Eriti oluline on, et äritarkvara ja AI toimiksid tervikuna ühes turvalises süsteemis. Kui andmed liiguvad ühe teenuse juurest teise juurde ja ettevõte ise enam täpselt

Suurim väljakutse: Ühendada kiiresti arenev tehnoloogia andmete, küberturvalisuse ja tegelike ärivajadustega. AI mõju: AI muudab tarkvara passiivsest aruandjast aktiivseks abiliseks, mis aitab ettevõtte kasumlikkust juhtida iga päev, mitte üksnes kord kvartalis. Juhi soovitus/mõte ettevõtjatele: Ärge küsige, mida uus tehnoloogia teha suudab, vaid küsige, miks peab inimene üldse midagi käsitsi tegema.

ei tea, kus need asuvad või kelle käes need on, võib mugavus üsna kiiresti muutuda riskiks.“ Samas ei pea Hiiemaa heaks mõtet tehnoloogia arengut pidurdada – ette­ võtjad peaksid hoopis esitama tark­ varale senisest kõrgemaid nõudmisi. „Kui süsteem suudab midagi inimese eest ära teha, ei ole mõtet sundida töötajat seda käsitsi tegema lihtsalt sellepärast, et nii on alati tehtud. Meie sõnum Eesti ettevõtjale on lihtne: tark­ vara ei peaks olema ettevõtte töö­­ korralduse piirang, vaid selle mootor. Kui vana süsteem sunnib töötajaid liiga palju nuppe klikkima, siis võib-olla pole aeg enam käiku vahetada, vaid kogu mootor välja vahetada.“

18 | TARTU ÜLIKOOL

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Andres Tennus

Kuidas kasvatada ettevõtet, mida veel ei eksisteeri? Eesti järgmise majanduskasvu võti peitub enamas kui olemasolevate ettevõtete kasvatamises. Samavõrd oluline on küsida, milliseid ettevõtteid, tehnoloogiaid ja tööstusharusid Eestis veel ei eksisteeri ning mida on vaja selleks, et need saaksid sündida. Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko näeb üht Eesti suuremat kasutamata kasvuvõimalust teaduse ja ettevõtluse tihedamas koostöös. „2035 algab täna. See tähendab, et tuleviku ettevõtted ja tehnoloogiad sünnivad otsustest, mida tehakse praegu,“ ütleb Esko. Kui Eesti tahab kasvatada ekspordivõimekust ja liikuda suurema lisandväärtusega majanduse poole, ei piisa ainult olemasolevate ettevõtete toetamisest. Vaja on luua tingimused ka selliste teaduspõhiste ettevõtete tekkeks, mida veel olemas ei ole. Ülikooli ühiskondlik roll on tradit­ siooniliselt jagunenud kolmeks: haridus, teadus ja ühiskonna teenimine. Need kolm ei peaks aga olema üksteisest eral­ datud. „Teaduse kaudu saab panustada ühiskonna arengusse ja konkurentsi­ võimesse,“ ütleb Esko. „Eesti tugevus Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

on seejuures ka väiksus. Meil ei ole võimalik konkureerida maailma suur­ riikidega teadlaste arvu või kapitali mahu poolest, küll aga saame olla kiired, paindlikud ja koostöövõimelised. Selleks on aga vaja muuta arusaama teadlase ja ettevõtja rollist. Teadlane ei pea tingi­ mata ise ettevõtjaks hakkama ning kind­ lasti ei pea kõik professorid ettevõtteid looma. Samal ajal ei saa teadus­mahukate toodete ja teenuste arendamine sündida ainult ettevõtte poolt, sest neil on keeruline üksinda selliseid tooteid või teenuseid arendada. Teaduspõhise ette­ võtte sünnile eelneb enamasti vähe­ malt kümme aastat teadustööd. See tähendab teadusrühmi, infrastruk­ tuuri, kannatlikkust ja järjepidevust. Just sellise dialoogi tekkimine on üks oluli­

semaid kohti, kus ülikoolid saavad Eesti majandust mõjutada.“ Kui vaadata kõikvõimalikke rahvus­ vahelisi edetabeleid, on Eesti ülikoolid kõrgetel positsioonidel nii innovat­ sioonis kui ka akadeemilises vaba­ duses. „Eestis on olemas võimekus luua rahvusvaheliselt kiiresti kasvavaid ettevõtteid, meil on teadmisi ja koge­ musi. Eestil on tänaseks üle kümne ükssarviku. Küsimus on selles, kuidas tuua sama ettevõtlusvõimekus seni­ sest rohkem teaduse juurde. Mõtleme ülikoolis igapäevaselt sellele, kuidas ehitada tuleviku ükssarvikut ja luua motivatsioon, eeldused ja toetus­ meetmeid.“ Esko sõnul saab töötavate tarne­ ahelate ja müügivõrgustikuga ettevõtete tooteid ning teenuseid muuta teadus­ mahukamaks või luua neile uusi tooteid ja teenuseid. Loomulikult saab ka ülikool ise asutada teadusmahukaid ettevõt­ teid, kuhu panustavad teadlased ning mille tootearendusse ja äri­­tegevusse on kaasatud nõunikud, töötajad ja eksperdid. „Meile on mõlemad suunad üli­­ olulised. Ent väljakutse seisneb piisavas vabas kapitalis ja samuti on keeruline teha suuri ümberkorraldusi juba toimivas

ettevõttes. Riik toetab sellist koostööd mitmeti, ent ajalooliselt ei ole dialoog olnud kõige parem – teadur reeglina ei taha kuulata ettevõtjat ning ettevõtja ei pruugi mõista teadusarenduse keerukust ja ajaraamistikku.“

Ülikool kui investeeriv partner

Tartu Ülikool on püüdnud koos­ tööprobleemi lahendada sel viisil, et investeerib teadusmahukatesse projektidesse osanikuna. See tuleb kasuks juhul, kui teadustöö käigus sünnib lisaks kavandatud lõpptootega seotud lahendusele ka muid ise­­seisvaid ja potentsiaalselt patenteeritavaid tooteid või tehnoloogiaid. „Mida kaugemale liigub ettevõte teadusest füüsilise tootmise poole, seda suuremaks muutuvad kapitali­ vajadused. IT-lahendust saab arendada suhteliselt väikese meeskonnaga, kuid uue materjali või tehnoloogia arenda­ mine ning nende tootmiseks uue liini või tehase ehitamise investeeringud võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu ei piisa alati ainult heast ideest,“ selgitab Esko. Tartu Ülikool on loonud selle prob­ leemi lahendamiseks oma mudeli. Ülikooli investeerimisettevõte UniTartu

TARTU ÜLIKOOL | 19 Mõne tehnoloogia sünnini võib kuluda aastakümneid, isegi sajandeid. Heaks näiteks on päikesepatareid: alus­ ideed pärinevad 19. sajandi lõpust, kuid tehnoloogia jõudis massilise kasutuseni alles sel sajandil. Nii on ka paljude teiste tehnoloogiatega: teadus võib olla olemas ammu enne seda, kui ühiskond, turg ja muu tehnoloogiline keskkond on valmis selle kasutamiseks. Sarnane areng on Eesti ühe tuntuma eduloo taga: digitaal­ sete platvormide areng ja GPS-i muutu­ mine piisavalt täpseks ning soodsaks lõid keskkonna, milles sai tekkida Bolt.

Mõnikord on teaduse tegelik väärtus selles, et ta loob teadmise, mille rakendamise aeg saabub alles aastaid hiljem.

Ventures aitab teadusmahukatel ette­ võtetel liikuda ideest ja intellektuaal­ omandist edasi tootearenduse ning erakapitali kaasamiseni. Põhimõte on selles, et kui ülikoolis loodud intellektuaalomandi põhjal asutatakse ettevõte ja see kaasab toote­ arenduseks erakapitali, saab ka ülikool intellektuaalomandi vastu ettevõttes osaluse. Nii ei ole ülikool enam ainult teaduspartner, vaid võib olla ka üks ettevõtte varase arengu toetajaid.

päringuid koostööhuvi kohta. „Paljud sellised koostööhuvid tärkavad riik­ liku toetusmeetme toel. See annab motivatsiooni uurida, kas ülikoolis on olemas vajalik kompetents ning huvi. Oma osa on siin haridus- ja teadusmi­ nisteeriumi Astra+ võrgustikul, mille kaudu saavad ettevõtted sõnastada oma arendus­väljakutseid ning otsida sobivaid teadus­partnereid. Aga selleks, et mingit lahendust luua ja arendada, peab olema selge turupoolne vajadus.“

Teaduse väärtus võib selguda alles aastaid hiljem

Mida kaugemale liigub ettevõte teadusest füüsilise tootmise poole, seda suuremaks muutuvad kapitalivajadused. Esko sõnul on mudel Tartu Ülikoolis toiminud juba umbes viis aastat ning loodud on mitu teadusmahukat ette­ võtet, mis on kaasanud erakapitali. „Kui teadusmahukas ettevõte jõuab eduka ekspordini, tekib ühiskonnale kasu maksutulust ja uutest töökohta­ dest. Kui ülikoolil on ettevõttes osalus, võib osa loodud väärtusest jõuda tagasi ka ülikooli – teaduse ja õppe arenda­ misse ning uute teadmiste loomisse,“ selgitab ta. Esko lisab, et ülikooli umbes 400 töögrupini jõuab iga päev ettevõtetelt

Kui kaua võtavad teadusuuringud või uue toote või teenuse väljatöötamine aega? Esko sõnul oleneb kõik välja­ kutsest. „Näiteks kui tootmisliinilt tuleb palju praaki, mis avastatakse tootmise liiga hilises faasis, võib sellise insener-­tehnilise kitsaskoha avastada ja kõrvaldada mõne kuuga. Rääkides aga hetkel mitteeksisteerivate tehno­ loogiate arendamisest, nagu uut tüüpi patarei loomine, uus ravim või tekstiil­ materjalile uute omaduste andmine, siis need eeldavad suuremahulist teadus­ arendustööd. Lisaks oleneb hinnast, sest lõpuks peab ju projekt kasumlik olema. Sellised protsessid ja koostöö võtavad aastaid – suur tehnoloogiline hüpe vajab pikaajalist arendus­tegevust, koostööd ja sünergiat ettevõtte ning teadlaste vahel. Paraku ei käi need asjad nii, et annan tellimuse sisse ja tulen hiljem tootele järele.“

„Mõnikord on teaduse tegelik väärtus selles, et ta loob teadmise, mille raken­ damise aeg saabub alles aastaid hiljem,“ nendib Esko. „Ja samas ei pea muidugi kogu teadus muutuma ettevõtluseks, vaid oluline on tasakaal. Kui kogu teadus keskenduks ainult sellele, mida saab kohe rakendada, võiks ühel hetkel kaduda ka teadus, mida üldse rakendada.“ Esko toob veel mõned näited Eestis tehtavatest teadustöödest. Ühes neist uuritakse pärmitüve, mis kasutab puidutööstuse jääke, et muuta need väärtuslikeks ühenditeks. Sellise tehno­ loogia võimalikud rakendused võivad ulatuda toiduainetööstusest ja looma­ söödast kosmeetikani. Teise teadustöö tulemusena on arendatud puidukeemial põhinevaid materjale, mis ühendavad eri materjale omavahel viisil, mida tava­ päraste liimidega teha ei saa. Siiski tasub teadlasel tema sõnul enne, kui teadusavastus nii-öelda ära pakendatakse, küsida, kas see, mida ma teada sain, leiaks ühiskonnas raken­ dust. „Olgu tegemist poliitikasoovituse, protsessi tõhustamise või millega täiesti uuega füüsikas, keemias, psühholoogias või usuteaduses – tuleb vaid küsida, mis saab selle avastusega edasi? Ülla­ tuslikul kombel saabki palju kohe kasu­ tada. Teine aspekt teaduse tegemisega on see, et targad ja haritud inimesed on alati hinnas ning ülikooli üks olulise­ maid rolle on õpetada inimesi märkama mustreid, mõtestama probleeme ja otsima lahendusi.“ Eesti eesmärk on kasvatada teadus­ mahukate, erakapitali kaasanud ja välisturgudele suunduvate iduettevõ­ tete arvu. Kui eesmärk on jõuda 2035. aastaks umbes 500 sellise ettevõtteni, ei saa nende sündimist hakata ette valmis­ tama 2034. aastal. Just seepärast on pikaajaline teadusesse investeerimine ühtlasi majanduspoliitika.

Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko. Foto: Andres Tennus

TARTU ÜLIKOOL Valdkond: Haridus ja teadus Asutatud: 1632. aastal Töötajaid: Ligi 4800 Suurim tulevikuvõimalus: Tuleviku­ majandust on ilma teaduseta võimatu ette kujutada. Odavate allhangete aeg on Eestis läbi ja ka tootmismahu poolest ei ole meil võimalik suurriikidega võistelda, küll aga saame konkurentsi pakkuda teadmistega. Mida teadus­ mahukam on ettevõte, seda suurem on tema toodete lisandväärtus ja ekspordivõime. Teadusesse investeerimine on niisiis strateegiline valik. Küsigem, missugustes valdkondades tahame olla maailmas esirinnas, ja aidakem teadlastel uusi tehnoloogiaid välja töötada. Suurim väljakutse: Tasub mõelda, kuidas soodustada teadlaste, ettevõtjate ja üliõpilaste koostööd. Senisest selgemat õiguslikku raamistikku ja kindlamat rahalist tuge on vaja juba idee varajases etapis, mitte alles siis, kui lahendus hakkab valmis saama. AI mõju: Tehisaru ei asenda teadlast ega ettevõtjat, kuid saab kiirendada nende suhtlust. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Edu võti peitub süsteemsuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning selges õigus­ süsteemis, mis neid toetab. Sama tähtis on aga loomingulisus – midagi uut sünnib ainult siis, kui suudetakse loovalt mõelda.

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

20 | ADVOKAADIBÜROO TEGOS

Eesti ettevõtluse järgmine arenguhüpe sõltub tänaste otsuste kvaliteedist Ettevõtte kasv ei sõltu ainult heast ideest, piisavast kapitalist või õigel ajal tehtud investeeringutest. Mida kiiremini muutub ärikeskkond ja mida keerukamaks muutub ettevõtete tegevus, seda olulisemaks saab oskus teha õigeid otsuseid õigel ajal ning hinnata nende mõju ja riske juba enne, kui probleemid tekivad, leiab advokaadibüroo TEGOS juhtivpartner Sander Kärson. Eesti ettevõtluskeskkonda kujundavad praegu korraga mitu suurt jõudu. Ette­ võtted peavad olema kiiremad, tehno­ loogilisemad ja rahvusvahelisemad, samal ajal kasvab regulatsioonide hulk ja keerukus. Otsuseid mõjutavad lisaks Eesti õigusruumile ka Euroopa Liidu nõuded, muutuvad rahastamis­ tingimused, tehnoloogia areng ja klien­ tide ootused. See tähendab, et ettevõtte juhtimisel ei piisa enam ainult oma valdkonna tundmisest. Üha enam on tarvis mõista ka keskkonda, milles otsuseid tehakse, ning osata hinnata, millised riskid kaasnevad näiteks uuele turule sise­ nemisega, investeeringu, partnerluse, tehnoloogia kasutuselevõtuga või kapi­ tali kaasamisega. Tänaste ettevõtjate jaoks on kõige olulisemad kolm õigus­ likku teemat: muutuv regulatiivne kesk­ kond, investeeringute ja kasvu õiguslik valmisolek ning tehnoloogia ja tehis­ intellekti kasutamisega seotud riskid.

Regulatsioon peab muutuma ettevõtjale arusaadavamaks

Regulatsioonide lisandumine ei ole iseenesest probleem. Ettevõtlus vajab selgeid reegleid, mis loovad usaldus­ väärse ja prognoositava keskkonna. Probleem tekib siis, kui nõuete hulk ja keerukus kasvavad kiiremini kui ette­ võtete võime neid mõista ja oma tege­ vusse rakendada. Kärsoni sõnul võib regulatsioo­ nide rohkus muuta nõuete järgimise ette­võtjate jaoks keeruliseks eelkõige seetõttu, et nad ei pruugi kõiki kohus­ tusi lihtsalt teada. „Neid nõudeid on nii palju ja teadmatus võib ettevõtjale prob­ leeme tekitada.“ Ettevõtjale pole kõige olulisem see, kust konkreetne nõue tuleb, vaid mida see tema jaoks tähendab. Kas see muudab ärimudelit? Mõjutab investeeringut? Piirab mõne tehno­ loogia kasutamist? Muudab lepinguid või suurendab kulusid? „Siit jõuamegi küsimuseni, kas ettevõtjad on suutnud Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Advokaadibüroo TEGOS juhtivpartner Sander Kärson. Foto: Manuel Mägi

ADVOKAADIBÜROO TEGOS | 21 muutustega sammu pidada? Uute nõuete kehtestamisest üksi ei piisa. Oluline on ka see, et ettevõtjal oleks võimalik neist aru saada ning hinnata, mida need tema jaoks tegelikult tähen­ davad,“ möönab Kärson. See tõstab esile ka õiguskeskkonna laiema küsimuse. Ettevõtluse areng ei sõltu ainult sellest, kui hästi ettevõtted uusi reegleid järgivad, vaid ka sellest, kui selged ja praktiliselt rakendatavad need reeglid on ning kui kiiresti suudavad kohtud, registrid, seadusloome ja avalik sektor muutuva majanduskeskkonnaga kaasa liikuda.

Advokaadi roll liigub probleemide lahendamisest otsuste toetamiseni

Veel on levinud arusaam, et advokaadi või õigusnõustaja poole pöördutakse siis, kui probleem on tekkinud. Tegeli­ kult saab õigusnõustaja suurimat väär­ tust pakkuda palju varem – otsuse ettevalmistamise faasis. Kui leping on juba vaidluse all, oluline regulatiivne nõue täitmata või tehing luhtumas, on ettevõtte tegutsemisruum märksa väiksem.

Hea nõustaja ei anna juhile ainult juriidilist vastust, vaid aitab mõista, millised valikud ettevõttel on, millised riskid nendega kaasnevad ja kuidas neid riske mõistlikult juhtida. Ennetav nõustamine ei tähenda iga otsuse muutmist pikaks ja keeruliseks juriidiliseks protsessiks – see tähendab lihtsalt õigete küsimuste esitamist õigel ajal. „Eriti oluline on see kiiresti kasvava ettevõtte jaoks. Kasv tähendab sageli uusi töötajaid, partnereid, inves­ toreid, lepinguid ja turge ning iga selline samm toob kaasa uusi riske. Kui need on otsuste tegemisel arvesse võetud, on ettevõttel lihtsam kiiresti tegutseda ka siis, kui muutuvad kliendiootused, konkurentsiolukord, õigusnõuded või rahastamistingimused,“ annab juhtiv­ partner nõu. Seetõttu muutub ka õigusnõustaja roll. Hea nõustaja ei anna juhile ainult juriidilist vastust, vaid aitab mõista, millised valikud ettevõttel on, millised riskid nendega kaasnevad ja kuidas neid riske mõistlikult juhtida.

Kasvav ettevõte vajab õiguslikku valmisolekut juba enne investeeringut

Ettevõtete kasv sõltub üha enam ka sellest, kui usaldusväärsed ja läbi­ paistvad nad on investorite, partne­

Advokaadibüroo TEGOS Pan-Balti suvepäevad toovad kokku kolleegid Eestist, Lätist ja Leedust. rite ja rahvusvaheliste klientide silmis. Kapital on muutunud valivamaks ning investeerimisotsustes vaadatakse lisaks äripotentsiaalile järjest põhjali­ kumalt ka ettevõtte juhtimist, lepin­ guid, regulatiivset vastavust ja riskitaset. See tähendab, et õiguslik valmisolek ei peaks olema tehingu lõpus tehtav kontroll. See on osa ettevõtte kasvu­ strateegiast. Kui ettevõte soovib kaasata inves­ teeringut, siseneda uuele turule või teha suuremat tehingut, tasub juba varakult läbi mõelda, kas ettevõtte struktuur, lepingud, intellektuaalomand, tööta­ jate suhted ja regulatiivne raamistik toetavad seda sammu. Nii saab võima­ likke takistusi lahendada ajal, mil ettevõttel on veel valikuid ja tegutse­ misruumi rohkem. Sama kehtib rahvus­ vahelistumise puhul. Eesti ettevõtete järgmine kasv tuleb sageli koos uute turgude ja piiriüleste partnerlussuhetega. Mida rahvus­ vahelisemaks muutub ettevõte, seda olulisemaks muutub võime arvestada erinevate õiguskeskkondade, regula­ tiivsete nõuete ja äripraktikatega.

Tehnoloogia muudab ka õigusnõu olemust

Sama muutus toimub tehnoloogia arenguga. Tehisintellekt ja muud uued tehnoloogiad muudavad seda, kuidas ettevõtted infot koguvad, otsuseid ette valmistavad ja oma igapäevast tegevust korraldavad. See muudab ka õigusnõustamise tööviise. AI aitab muuta rutiinse info leidmise, dokumentide analüüsi ja muu ettevalmistava töö kiiremaks. Samal ajal kasvab vajadus sisulise õigusliku hinnangu ja ärilise konteksti mõist­ mise järele. Tehnoloogia võib aidata jõuda võimalike lahendusteni kiiremini, kuid ettevõtja jaoks on endiselt oluline

mõista, milline lahendus on tema olukorras kõige mõistlikum ja millised riskid sellega kaasnevad. Seega ei ole küsimus ainult selles, kuidas advokaadibürood AI-d kasu­ tavad. Laiem küsimus on, kuidas kogu õigussüsteem tehnoloogilise aren­ guga kaasa tuleb. Kui kohtud, registrid, seadusloome ja avalik sektor liiguvad digiarenguga kaasa aeglasemalt kui ettevõtted, võib see mõjutada kogu ettevõtluskeskkonna kiirust ja usaldus­ väärsust.

Otsuste kvaliteet muutub konkurentsieeliseks

Ettevõtluse järgmine arenguhüpe ei sõltu seega ainult sellest, kellel on parem idee, rohkem kapitali või parem tehnoloogia. Vähemalt sama tähtis on see, kui kiiresti ja targalt suudab ette­ võte teha keerulisi otsuseid.

Tuleviku ettevõtluses muutub õigus järjest enam strateegia ja juhtimise osaks. See tähendab oskust näha võima­ lust ja sellega kaasnevat riski, eristada olulist ebaolulisest ning kaasata õiged inimesed enne, kui otsus on juba tehtud ja valikuvõimalused piiratud. „Ette­ võtte jaoks tähendab see ennekõike, et õigusnõu ei peaks olema üksnes reaktsioon tekkinud probleemile, vaid loomulik osa strateegiliste otsuste ette­ valmistamisest,“ võtab Kärson kokku. Tuleviku ettevõtluses muutub õigus järjest enam strateegia ja juhtimise osaks. Ettevõtted vajavad nõustajaid, kes aitavad neil liikuda kiiresti, kuid

Foto: Rasmus Kooskora

ADVOKAADIBÜROO TEGOS Valdkond: Advokaadibüroo, õigusteenused Asutatud: 1994. aastal Töötajaid: 77 Suurim tulevikuvõimalus: Eesti ettevõtete kasv ja rahvusvahelistumine loovad üha suurema vajaduse strateegilise õigusnõu järele, et teha kiireid, kuid läbimõeldud otsuseid. Suurim väljakutse: Ettevõtluskeskkonda puudutavate nõuete kasvav keerukus ning vajadus arvestada korraga Eesti ja Euroopa Liidu tasandi regulatsioonidega. AI mõju: AI muudab õigus­ nõustamise töökorraldust tõhusamaks, kuid samal ajal suurendab vajadust sisulise õigusliku hinnangu, kogemuse ja strateegilise mõtlemise järele. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Ärge kaasake õigus­ nõustajat alles siis, kui probleem on juba tekkinud. Suurim väärtus sünnib siis, kui riskid mõeldakse läbi enne oluliste otsuste tegemist.

läbimõeldult. Samal ajal vajab ettevõt­ luskeskkond õigussüsteemi, mis suudab muutustega sama kiiresti kaasa minna. Lõppkokkuvõttes ei ole hea õigus­ keskkonna eesmärk ettevõtlust aeglus­ tada, vaid anda ettevõtjatele piisavalt selgust ja kindlust, et teha julgeid otsu­ seid. Just otsuste kvaliteet võib saada Eesti ettevõtete järgmise arenguhüppe üheks tugevamaks konkurentsieeliseks. September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

22 | SCHNEIDER ELECTRIC EESTI

Elektrifitseerimine valib järgmise kümnendi võitjad ja kaotajad Eesti majandust mõjutavad korraga investeerimisjulguse vähenemine, kallis energia ja kasvav vajadus konkurentsivõimet parandada. Energiakasutuse targem juhtimine võib aidata neid pingeid leevendada ja kujuneda samal ajal uueks kasvuvõimaluseks. Rahvusvahelise energiajuhtimise ja tööstusautomaatikaettevõtte Schneider Electric Eesti juhi Miko Siilivaski sõnul liigub fookus üha selgemalt seadmete ostmiselt nende abil saavutatava tulemuse poole ja järgmise kümnendi üks keskseid märksõnu on elektrifitseerimine.

Siilivask on Schneider Electricus töötanud kaheksa aastat ning selle aja jooksul on energeetikasektor palju muutunud: kui kümnend tagasi räägiti peamiselt sellest, mis jõuab elektri­ pistikuni, siis nüüd mõeldakse tervik­ likele elektrivõrkudele, akupankadele, energiavoogude juhtimisele ja sellele, kuidas järjest kasvavat tarbimist võima­ likult tõhusalt katta. Samal ajal on Eesti jõudnud väga suurte energiakoguste juhtimiseni, mida kümme aastat tagasi oli isegi keeru­ line ette kujutada. Siilivaski sõnul teeb tormiline areng valdkonna ühelt poolt põnevaks, teiselt poolt aga tehnili­ selt keerukaks. Valdkonna ettevõtted peavad suutma pakkuda väga innovaati­ lisi insener-tehnilisi lahendusi ja olema pidevalt kohal.

Energiaefektiivsus on jõudnud finantsjuhi lauale

Majanduse aeglustudes võiks eeldada, et ettevõtted lükkavad ka energia­ lahendustesse tehtavaid investeerin­ guid edasi. Praktika näitab Siilivaski tähele­ panekute järgi aga hoopis vastupidist. „Energiatõhusus on liikunud kest­ likkuse ja keskkonnateemade juurest otse ettevõtte finantsjuhi lauale, sest energia­arve on kulu, mille vähendamise mõju saab rahas mõõta. Kestlikkus ei ole enam ainult maineküsimus, vaid eelkõige kulu küsimus. Kui raha on vähem, ostetakse seda, mis end ise tagasi teenib.“ Selle muutuse keskmes on andmed. Enne kui hakata seadmeid vahetama või uusi tehnoloogiaid soetama, tuleb Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

selgeks teha, kus energia tegelikult kulub ja millist tulemust soovitakse saavutada. Eesti ettevõtted ja ka avalik sektor on hakanud üha enam investee­ rima tarkvarasse ning energiakasutuse mõõtmisse enne füüsiliste seadmete ostmist. Põhimõte on lihtne: mida paremini tarbimist mõistetakse, seda täpsemalt saab otsustada, kuhu inves­ teerida.

Me oleme nii väike riik, et megasuured andmekeskused võiksid turgu väga tugevalt mõjutada ja teiste tööstusharude konkurentsivõime saaks kannatada. Järjest olulisemaks muutub ka hoonete kasutamise sidumine energia­ tarbimisega. Pärast koroonapandeemiat on paljud kontorid osa ajast pooltühjad, mistõttu täismahus hoone kütmine või jahutamine ei ole alati mõistlik. Tarkvara abil saab energiakasutust kohandada vastavalt sellele, kus ja millal inimesed tegelikult töötavad. See tähendab, et energiatõhusus ei seisne enam üksnes paremas seadmes, vaid küsimus on selles, kuidas ühendada inimesed, hooned, seadmed, tootmine ja energiavoog nii, et ükski ressurss ei läheks tarbetult raisku.

Schneider Electric Eesti juht Miko Siilivask. Foto: Mihkel Leis

„Sama loog ika kandub tööstu­ sest järjest enam ka elektrivõrkudesse. Elektri tootmine muutub hajusamaks, tarbimine kasvab ning süsteem peab suutma nende muutustega paindlikult kohaneda. Järgmise viie aasta jooksul näeme energeetikas akusalvestite ehk BESS-lahenduste kasvu, samuti võib suureneda gaasiturbiinide roll,“ nendib Siilivask. „Meile ei piisa tsüklilisest taas­ tuvenergiast. Energiat on vaja salves­ tada ja kasutada hetkel, mil seda kõige rohkem vajatakse. Peame mõtlema, kuidas elektrit juurde toota.“

Väike Eesti on kui tehnoloogia katsepolügoon

Elektrinõudluse kasv toob paratama­ tult kaasa küsimuse, millist tööstust ja milliseid investeeringuid Eesti endale soovib. Siilivask peab võimalikuks, et ka Eestisse hakatakse kavandama suuri andmekeskusi, kuid nende mõju tuleb

vaadata kogu majanduse kontekstis. „Me oleme nii väike riik, et megasuured andmekeskused võiksid turgu väga tugevalt mõjutada ja teiste tööstus­ harude konkurentsivõime saaks kanna­ tada. Mina eelistaksin arendada Eesti tööstust muudes suundades, mitte tuua siia megatarbijat, kes annab suhteliselt vähe töökohti.“ Samas on andmekeskused üks vald­ kondi, kus Schneider Electric näeb tugevat kasvupotentsiaali. Tehis­ intellekti areng suurendab arvutus­ võimsuse vajadust ja koos sellega ka energiatarbimist. See muudab jahu­ tuse, energiakasutuse mõõtmise ja kogu taristu efektiivsuse andmekeskuste puhul kriitiliseks küsimuseks. „AI meeldib mulle ärilise perspek­ tiivi poolest, aga tundub, et see võib meie energiamaastiku segamini lüüa,“ ütleb Siilivask. Tema hinnangul on just andmekeskustes energiakasutuse optimeerimisel väga palju teha ning

SCHNEIDER ELECTRIC EESTI | 23 vajalikud inimesed leida, kuid laiemas vaates on kvalif i tseeri tud tööjõu puudus tõsine probleem. „Tehno­ loogia areneb metsiku kiirusega. Kui tootjad ei toeta haridusasutuste tööd ja õppetöö arengut, tulevad noored koolist nii-öelda vanade teadmistega,“ ütleb ta. Seetõttu on oluline ettevõtete koostöö ülikoolide ja kutsekoolidega, sest elektritaristu töös hoidmiseks ei piisa enam ainult kruvikeerajaga elekt­ rikust, neil on vaja ka tarkvaralisi tead­ misi. See muutus peegeldab laiemat nihet ka Schneider Electricu tegevuses. Turg on liikunud seadmete ostmiselt tule­ muse ostmisele. Ettevõtted ei otsi enam üksnes konkreetset komponenti, vaid lahendust, mis vähendaks kulusid, parandaks töökindlust või suurendaks tootlikkust.

Taastuvenergia vajab salvestust, kasvav tarbimine uusi tootmisvõimsusi ja elektrifitseerimine tugevamat taristut.

Schneider Electric on selles valdkonnas oma tehnoloogilist võimekust jõuliselt arendanud. Erilist tähelepanu pööra­ takse vedeljahutusele, tänu millele saab suure arvutusvõimsusega seadmete jahutamist korraldada senisest märksa tõhusamalt. Tehisintellekti revolutsioon näitab hästi, miks energia- ja digipööret ei saa enam teineteisest lahutada. Iga uus andmekeskus, AI-rakendus ja automatiseeritud tootmisprotsess vajab elektrit. Järgmiste aastate üks suuremaid väljakutseid on see, kuidas kasvatada digitaalset võimekust ilma energiakulu samas tempos kasvata­ mata. Siilivask rõhutab, et Eesti saab oma väiksuse pöörata enda plussiks. „Siin on võimalik uusi lahendusi katsetada kiiremini kui suurtes riikides. Oleme piisavalt väike, et siin katsetada uuen­ duslikke ideid ja huvitavaid lahendusi. Sama vaadet jagavad ka rahvusvahelised

partnerid. Eesti ja Baltikum on Euroopa energiaturul mõnevõrra eripärases posit­ sioonis ning investorid on seda võimalust märganud,“ nendib ta. „Oleme Euroopas mõnes mõttes ääreala, kus elektrienergia hind kõigub üles ja alla. Siin saab testida lahendusi, mida Saksamaal või ­Hispaanias nende suuruse ja turu mastaabi tõttu võib-olla nii julgelt ei katsetata.“ Eesti jaoks tähendab see, et digitali­ seeritus, innovatsioonivalmidus ja prak­ tiline vajadus energiatõhususe järele annavad väikesele riigile võimaluse olla paindlikum kui suuremad turud.

Muutused toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele

Üks piirang on aga veelgi konkreetsem – selleks on tööjõud. Elektrifitseerimise ja digitaliseerimisega kasvab vajadus inseneride, elektrikute, automaatika- ja tarkvaraspetsialistide järele. Si i l i va s k i s õ n u l o n S c h n e i d e r ­E lectricul õnnestunud Eestis endale

„Meie pilgud on samuti suunatud energia juhtimisele. Me ei lähe konku­ reerima tuule- või päikeseparkide turule. Meie põhiteema on energia­ efektiivsus ning meil on selleks tugev tehnoloogiline tugi ja head referentsid,“ ütleb Siilivask. „Energia juhtimine on muutunud süsteemsemaks ja üksikute seadmete asemel vaadatakse tervikut.“ Kõ i g e s u u re m m u u t u s s e i s a b ­S iilivaski hinnangul siiski alles ees. Kui viimast paarikümmet aastat ise­­ loomustas Eesti ettevõtete kiire digi­ taliseerimine, siis järgmise kümnendi keskseks märksõnaks või b saada elektri­f itseerimine. See suurendab survet nii tootmisele, võrkudele kui ka ettevõtete energiakulu juhtimisele. „Energiatarbimise kasvu me peatada ei saa. Mida keerulisemaks muutub tehnoloogia, seda rohkem energiat me tarbime,“ nendib ­Siilivask. „Küsimus on selles, kuidas panna seadmed võimalikult efektiivselt tööle. Taastuvenergia vajab salvestust, kasvav tarbimine uusi tootmisvõimsusi ning elektrifitseerimine tugevamat taristut. Pikemas vaates peab energia­portfellis olema ruumi erinevatele tehnoloo­ giatele, sealhulgas tuumaenergiale. Ja kuigi elektriautode kasutusele­ võtt ei ole Eestis kasvanud loodetud tempos, ei muuda seegi elektrifitsee­ rimise trendi, sest elektriautod tulevad niikuinii. Vesinikul töötavate sõidukite laiemat kasutuselevõttu näen pigem kaugemas tulevikus, tõenäoliselt 20–25 aasta perspektiivis.“

SCHNEIDER ELECTRIC EESTI Va l d k o n d : E n e r g i a j u h t i m i n e , elektrifitseerimine ja automaatika ning digitaliseerimise lahendused hoonetele, tööstusele, taristule ja andmekeskustele. Asutatud: 19.12.1995 Töötajaid: 19 töötajat Eestis Käive: 24,9 miljonit eurot (2024) Suurim tulevikuvõimalus: Elektrifitseerimise, tehisintellekti ja energiatõhususe kiire kasv. Ettevõtted ja avalik sektor otsivad järjest enam nutikaid lahendusi energiakulude vähendamiseks ja kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Suurim väljakutse: Kiire energiasiirde ja digitaliseerimise tempo nõuab klientidelt suuri investeeringuid, samal ajal tuleb toime tulla kasvava konkurentsi ja oskustööjõu puudusega. AI mõju: Tehisintellekt aitab optimeerida energiakasutust, prognoosida seadmete hooldusvajadust ning suurendada tööstus- ja hooneautomaatika efektiivsust. Juhi soovitus/mõte Eesti ettevõtja­ tele: Ärge vaadake jätkusuutlikkust ja digitaliseerimist kuluna, vaid konkurentsieelisena, mis aitab luua pikaajalist väärtust ja tõsta efektiivsust.

Tema sõnul on tulevik huvitav, sest energia, andmete ja tehnoloogia ühen­ damine annavad meile võimaluse olla suuremate turgudega konkureerides paindlikum ning kiirem. „Eestis on praegu väga põnev aeg ja seda mitte ainult energeetikas. Usun, et kümne aasta pärast võime siin näha väga suuri ja huvitavaid investeeringuid.“ Schneider Electric on ülemaailmne energiajuhtimise ja tööstusautomaa­ tika ettevõte, mille eesmärk on aidata organisatsioonidel kasutada energiat tõhusamalt, kestlikumalt ja nutikamalt. Alates ärihoonetest ja tehastest kuni andmekeskuste, elektrivõrkude ja kodu­ deni aitame ühendada energia, automa­ tiseerimise ja digitaalsed lahendused, et vähendada kulusid, suurendada töökindlust ja parandada konkurentsi­ võimet. Rohkem infot:

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

24 | INITIATIVE

Aeg-ajalt ammutab Initiative energiat ja ideid soojal maal. Foto: Initiative

Turunduseelarvet kärpida on sageli OK, aga rahvasportlikku turundusse uskuda ei ole piisav ambitsioon Edukas turundus ei tähenda enam lihtsalt nähtavust, vaid mõõdetavat ärilist mõju. Võidab kaubamärk, mille loovus arvestab kvaliteetset andmestikku, kasutab kaasaegset tehnoloogiat ja väärtustab järjepidevaid ROI-põhiseid optimeerimisloogikaid, ütleb meediaagentuuri Initiative OÜ juht Indrek Soom. Soom nendib, et esmalt tähendab see mõtteviisi muutust ja seejärel selle põhi­ mõtte järgi tegutsemist. „Kuigi kohtan endiselt sageli seisukohta, et brände ei arendata numbrite, vaid emot­ sioonide kaudu, siis täiendaksin seda niipidi: brände kasvatatakse emotsioo­ nide, aga mõõdetakse numbrite kaudu. Leitud järelduste rakendamise juures Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

on loomulikult oluline tekitada õigeid emotsioone õigetele inimestele. Tule­ must mõõdetakse aga numbrites. Nii et taaskord – numbrid ja emotsioonid ei välista, vaid täiendavad teineteist. Turunduses ei saa loovus olla kellegi individuaalne eneseväljendus, vaid peab teenima tellija eesmärke, seega alluma teatud süsteemile.“

Platvormid nagu Google, Meta ja TikTok on muutnud turunduse kiire­ maks ja mõõdetavamaks, kuid toonud kaasa ka suure sõltuvuse algoritmi­ dest. „Neist platvormidest on mitmed turundajate esimene valik ja seda põhjusega – need on suure katvusega ning tänu tehnoloogilisele võimekusele toovad efektiivselt mitmeid tulemusi. Aga platvormid ei ole kõikvõimsad ega täida kõiki eesmärke. Ilmselgelt on väga oluline roll ka meie kohalikel kanalitel: kiire ja laia katvuse ja usaldusväärsuse loomine. Viimane on täna ekstra oluline, mille vastu n-ö patustavad näiteks ­Facebook ja Google,“ nendib Soom. „Siinkohal tuleb ka mõista, et last click ei saa olla ainuke või peamine näitaja hindamaks kanalite efektiiv­ sust,“ jätkab Soom. „See oleks sama, kui

kaupluseuksel vaadata, mis tõi inimese füüsilisse poodi: buss, isiklik auto, takso või tuli ta jalgsi, ning siis planeerida oma kampaania sellesse n-ö kanalisse. Ilmselgelt on pilt palju laiem ja inimest on mõjutatud juba palju varem. Ehk et tuleb osata mõõta ka kaudsemate kana­ lite ja tegevuste mõju.“ Kaudsete tegevuste hindamiseks on olemas väga efektiivsed metoodikad, näiteks statistilised mudelid ja multitouch attribution mudelid. Edukad ette­ võtted ei kasuta enam ainult platvormi KPI-sid, vaid suudavad mõõta ja mõju­ tada palju suuremat pilti ning sellega ka kasvatada ärilist tulemust. Suurim potentsiaal peitub aga hetkel veel ette­ võtte enda andmetes. CRM-i, müügi-, meedia-, brändi- ja tarbijauuringute ühendamine võimaldab AI ja statistiliste

INITIATIVE | 25 mudelite abil teha oluliselt täpsemaid turundusotsuseid ja sellega oluliselt tugevamini mõjutada äritulemusi. AI mõjutab Soomi sõnul hetkel enim turundus- ja meediaanalüütikat, kampaaniate optimeerimist ja sotsiaal­ meedia sisuloomet. „Loovagentuuride töös on ta juba abiks, aga seal on ka väga keerulisi kohti. Kliendid ootavad kiireid ja kulutõhusaid lahendusi, aga paraku ei suuda AI veel seda ootust meil piisavalt täita. Tehisintellekt teeb küll seni võimatud loovideed võimalikuks, aga otsest kokkuhoidu veel ei tekita. Selleks on AI liialt juhitamatu. Lisaks jääb veel tihti nende lahenduste juures kummitama mõte, et „see on ju liiga AI“ ning kas see ei tekita auditooriumites võõrastust.“

Meie analüüsid näitavad sageli, et küsimus pole, kas turundada, vaid milline investeering loob suurima lisatulu ehk kus ja kuidas turundada. Soom usub, et 3–5 aasta pärast juhivad AI-agendid juba suurt osa igapäevasest meediaplaneerimisest ja turundusanalüüsist ning teevad kind­ lasti ka häid loovlahendusi. „Kuna AI kipub tootma keskpärast ja mitte alati kõige usaldusväärsemat tulemust, siis muutub targa(!) inimese roll veelgi. Ta peab olema väga intelligentne, kogenud ja kriitilise mõtlemisega, kes keskendub AI toodetu väärindamisele. Ehk protsesside fookus liigub tehno­ loogialt inimtarkuse peale, meeskonda­ desse jäävad ennekõike kõige targemad tegijad, hinnastusmudelid muutuvad tehtud tööde mahult töö tulemuslik­ kusele.“

Mida tekitab turunduseelarve kärpimine?

“Kui konkurendid turunduseelarvet kärbivad, võib nähtavuse hoidmine olla isegi lihtsam,“ nendib Soom. „Meie analüüsid näitavad sageli, et küsimus pole, kas turundada, vaid milline inves­ teering loob suurima lisatulu ehk kus ja kuidas turundada. Paraku ei ole kärpi­ mise kõrval tihti muud head võima­ lust. Saan aru, et agentuurid „peavad“ rääkima, et kärpimine pole lahendus jne, aga enamasti on see paratamatu reaalsus ja parem siis keskendume sellele, kuidas võimalikku eelarvet kasu­ tada maksimaalseks kasvuks. Siin aga tekib dilemma: meil kärbitakse koge­ muse pealt ja hoitakse näiliselt igal moel kokku, pikaajalisema ajalooga turgudel muutub tasuvusanalüütika siis eriti oluliseks, et iga kärbe oleks põhjen­ datud.“

Muutunud on ka tarbijate käitumine. Suurim muutus on Soomi sõnul ilmselt see, et tarbija ei ole valmis oma raha ringlusesse laskma ja/või ei ole seda raha lihtsalt enam alles jäänud. „Kõik maksumuudatused ja muud pealtnäha positiivsed otsused, mis võiksid inimes­ tele alles jäävat raha justkui suurendada ja majandust elavdada, nullitakse kohe­ selt. Nii oleme olukorras, kus enamus sektoreid kannatab, müügimahud ei kasva, küll aga kasvavad sisendkulud. Hindu samuti tõsta ei saa, kuna tarbijad aetakse sellega endast veel kaugemale. Eesti on niigi juba kallis riik.“ Turundaja jaoks tähendab aga see vajadust olla väga kuluefektiivne. See ei peaks Soomi hinnangul tähendama kohe kärpimist, vaid katsetuste asemel selgelt analüüsitud ja põhjendatud turundus­tegevusi, et iga investeering tooks maksimaalse tulemuse. „Fookus peaks olema efektiivsusel ja kasvul, mitte kokkuhoiul, targimal turundusel. Kuigi Rain Lõhmuse väljaütlemised tunduvad teinekord teravad, olen teatud osas temaga nõus – vähem rahvasporti, rohkem profisporti. Proff saab tipus olla aga ainult juhul, kui ta kasutab kaas­ aegseimaid võtteid ja mentaliteeti.“

Tugev kaubamärk on täna olulisem kui kunagi varem

Kui mõelda viie või kümne aasta tagu­ sele ajale, siis on täna tugeva kaubamärgi olemasolu Soomi sõnul olulisemgi. „See tähendab, et kui hinnad, pakku­ mised ja tooted on kiiresti kopeeri­ tavad, muutuvad usaldus, eristuvus ja emotsionaalne seos peamiseks pika­ ajaliseks konkurentsieeliseks. Samas on ka erisusi, näiteks e-äris ei pea olema bränd esimese asjana tuntud – algo­ ritmid teevad selle töö ehk näiteks brändi leitavuse ära. Siiski muutub seal usaldusväärsus veel olulisemaks, kuna e-poes pole inimest, kes sulle silma vaataks ja usaldust tekitaks,“ räägib Soom. „Kindel on aga see, et tugev kaubamärk võidab alati. Isegi jae­­ kaubanduses, kus private label tundub justkui bränditu toode, kandub keti usaldusväärsus sinna üle.“

Võimalus ja julgus otsustada ning tegutseda on andnud meile väga tugeva eelise konkurentide ees, kes peavad alluma globaalsele tegutsemisraamile. Ta nendib, et see ei ole klišee, et Eesti ettevõtete tugevus on paind­ likkus ja ehk ka leidlikkus. „Näiteks oskame teha peedist pesumasinale trumli, nagu Bläck Rokiti laulus, oleme

digitaalsed ja kiired otsustajad. Vähe­ malt meie sektoris see nii on. Võimalus ja julgus otsustada ning tegutseda on andnud meile väga tugeva eelise konkurentide ees, kes peavad alluma globaalsele tegutsemisraamile. Olen üsna kindel, et paljud ettevõtted Eestis on targemad ja tugevamad välis­ turgudel olevatest.“ Meie nõrkus on Soomi sõnul ambitsioon, usk endasse, õhuke raha­ kott ja vähene kannatlikkus. „Suurtele turgudele minek ei ole lihtne füüsili­ selt, mentaalselt ega rahaliselt. Vaid vähestel on seda kannatust ja võime­ kust. Tunneme seda iga päev. Näiteks otsime oma grupi väga tugeva ja rahvusvaheliselt konkurentsivõime­ lise turundusanalüütikaettevõttega Analytical Alley ammu uusi turge ning oleme ka leidnud. Aga see nõuab ekstra aega, energiat, kohalolu, raha, aktiivset tegutsemist ja peamine – kannatust. Just viimase osas on ilmselt paljudel raske, kuna kannatus on otseselt sõltuv finantsist,“ selgitab ta. „Eestlane on tark ja töökas, samas väga alalhoidlik. Meie äriline riskitaluvus on madalam kui paljudel teistel. See ei ole kriitika, vaid paratamatus – osa meie ärilisest DNA-st. Olen ise ka ju eestlane.“

Me ise arendame praegu platvormi Synapic.ai, mis teeb palju tehnilisi töid turundaja jaoks ära. Kui praegu otsitakse turundus­ valdkonnas enamasti reaalsete takti­ kaliste oskustega inimesi, kes oskavad näiteks Meta kampaaniaid seadistada ja juhtida, siis juba õige varsti peab turundaja olema pigem väga tark stra­ teegiline mõtleja ja otsustaja-tegutseja. „See tuleb ainult kogemusest, seda ei õpi koolis või koolitusel. Turundus ei ole matemaatika, kus 1+1 võrdub alati 2. Me ise arendame praegu plat­ vormi Synapic.ai, mis teeb palju tehni­ lisi töid turundaja jaoks ära. Juba väga varsti on kõige hinnatumad turundajad need, kelle väärtus ei seisne tehtud töö mahus ja tundides, vaid oskuses tuua tulemust. See ühendab äri-, müügi- ja turundustaju, andmeanalüüsidest ehk raportitest õigete järelduste ja tegut­ semisplaanide tegemise. Vähem oluline on osata kõike ise tehniliselt teha, olulisem on osata küsida õigeid küsi­ musi ning tulemusi kriitiliselt hinnata, teha õigeid järeldusi.“ Soom möönab, et aastal 2030 töötab arvutite taga vähem, aga palju targe­ maid inimesi. „ K l i e n d i d vä ä r t u s t ava d k va l i ­ teeti, mitte kvantiteeti. Nad ei huvitu meediaplaani loomise kiirusest ja sisust,

Initiative OÜ juht Indrek Soom. Foto: Initiative

INITIATIVE OÜ Valdkond: Reklaami- ja meedia­ agentuurid Asutatud: 2010. aastal Töötajaid: 20+ Käive: 20+ miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Muutuda kvalitatiivselt veelgi targemaks, hoida parimaid inimesi, toimida põhimõttel: mitte kulutada 10 tundi meeskonna aega, et koguda kokku andmeid, teha analüüse jms, et kohtuda kliendiga üheks tunniks, vaid lasta teha meeskonna asemel eeltöö tehnoloogial, et meeskond saaks teha need 10 tundi tööd järelduste, plaanide ja nende elluviimise nimel. Suurim väljakutse: Et AI vastaks tekkinud lootusele ega lõhuks meie ümber kõike seda, mis on inimlik ja inimkonna toimimiseks vajalik. AI mõju: Lühiajaliselt juba tuntav üksikute protsesside tõhustamisel, pikaajaliselt muudab see inimeste ja äride toimimismudeleid. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Ei tasu oodata maailma muutvat ideed – reeglina on edu aluseks distsipliin ja teostus. Suurepärane idee ja visioon on loomulikult alati abiks.

kuid see peab tooma mõõdetavat ja selgitatavat tulemust. 2030 on ettevõtte ja agentuuri koostöö üks ühine andmeja otsustussüsteem. AI analüüsib pide­ valt müüki, meediat, konkurente ja tarbijakäitumist ning modelleerib, kus järgmine turunduseuro kõige suurema mõju loob. Suur osa tänasest raportite koostamisest ja manuaalsest optimee­ rimisest automatiseerub ning inimesed saavad keskenduda strateegiale, idee­ dele ja kasvule.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

26 | ELISA EESTI

Elisa juht Andrus Hiiepuu: AI järgmine laine ei muuda ainult töö tegemist, vaid ettevõtete ärimudeleid tehnoloogiaid, millega ettevõtted oma kaitset parandavad, kasutavad ka kurja­ tegijad järjest keerukamate rünnakute tegemiseks. „Hype’i üks põhjus on selles, et AI-le pannakse tohutud ootused, samal ajal kui enamik ettevõtteid kasutab seda alles olemasolevate protsesside natuke paremaks või efektiivsemaks muut­ miseks. Kui panna väga võimas uus tehnoloogia vana ärimudeli sisse, ei pruugigi tulemus olla revolutsiooni­ line,“ möönab Hiiepuu. „Murranguline mõju hakkab avalduma siis, kui ette­ võtted küsivad mitte „Mida saaksime AI abil paremini teha?“, vaid „Mida teek­ sime täiesti teisiti, kui ehitaksime ette­ võtte AI võimalustest lähtudes?“. See võib tähendada protsesside, toodete, organisatsiooni ja lõpuks kogu äri­­ mudeli radikaalset ümbermõtestamist. Samas see ei tähenda, et AI potentsiaali oleks ülehinnatud. Võimalik, et oleme hoopis alahinnanud, kui palju peavad ettevõtted ise muutuma, et AI potent­ siaal päriselt realiseeruks.“

Tehisintellekt muudab ettevõtete igapäevast toimimist juba praegu, kuid suurem muutus võib alles ees olla – järgmises etapis ei pruugi ettevõtted AI-d enam olemasolevatele protsessidele lisada, vaid hakkavad selle võimalustest lähtudes ümber kujundama oma tooteid, organisatsiooni ja ärimudelit. Elisa Eesti tegevjuhi Andrus Hiiepuu sõnul peab Eesti samal ajal liikuma seniselt kasvumudelilt suurema lisandväärtuse poole, sest väheneva tööealise elanikkonnaga ei ole võimalik majanduskasvu üles ehitada lihtsalt suurema hulga inimeste palkamisele. Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu. Hiiepuu sõnul muudab tehisintellekt ettevõtete igapäevast toimimist väga praktilisel tasandil, automatiseerides rutiinseid tegevusi, aidates teha töö ära väiksema ressursiga ning võimaldades inimestel keskenduda ülesannetele, kus nende panus loob rohkem väärtust. Elisa kogemus näitab, et AI ei ole enam ammu tulevikuteema, vaid juba tänane tööriist. Näiteks lahendab tehis­ intellekt ligi poole ettevõtte kliendi­ teeninduse vestlustest. „Samas arvan, et oleme AI arengus alles üsna alguses. Hakkab joonistuma sarnane muster, mida nägime omal ajal IT arenguga,“ räägib Hiiepuu, kelle sõnul saab siin eristada kolme lainet. Esimeses laines nähakse AI-d kui uut tehnoloogiat, mis tuleb kuidagi kasu­ tusele võtta. See on vajalik õppimise etapp, kuid äriline väärtus võib jääda tagasihoidlikuks. Teises laines mõistetakse, et AI ei ole eesmärk, vaid vahend. Kõigepealt tuleb sõnastada äriline probleem või võimalus ja siis küsida, kuidas AI aitab seda lahendada. Nii saab automatisee­ rida olemasolevaid protsesse, muuta töötajad tootlikumaks ning olemas­ olevad tooted ja teenused targemaks. Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Tekib konkreetne äriline väärtus, kuid ettevõtte olemus ja ärimudel jäävad suuresti samaks. Hiiepuu nendib, et kõige põnevam on kolmas laine, kus ettevõtted ei lisa enam AI-d olemasolevale ärile, vaid ehitavad ettevõtte AI võimalustest lähtudes ümber ehk muutuvad n-ö AI-native-ettevõteteks. „Nad küsivad: millised näeksid meie protsessid, organisatsioon, tooted ja kogu ärimudel välja siis, kui looksime selle ettevõtte täna nullist ning AI oleks algusest peale selle keskmes?“ selgitab Hiiepuu. „Midagi sarnast nägime IT-­ revolutsiooni ajal. Suurimad võitjad polnud üksnes seniseid protsesse digi­ taliseerinud firmad, vaid ka uued ette­ võtted, kelle ärimudelid sündisidki digitaalse maailma võimalustest – maailmas näiteks Amazon, Google ja Meta ning Eestis Bolt, Wise ja Pipedrive. AI puhul võib toimuda midagi sarnast.“

AI surve kasvatab vajadust võimekama digitaristu järele

Hetkel tekib tehisintellekti kõige otsesem väärtus Hiiepuu hinnangul tootlikkuse kasvust. „Automatiseerime klienditeenindust ja rutiinseid tege­

Foto: Erlend Štaub

vusi, muudame töökorraldust efek­ tiivsemaks ning suudame olemasoleva ressursiga rohkem teha. Eesti jaoks on see eriti oluline, sest tööealiste inimeste arv väheneb ja tuleviku kasv ei saa põhi­ neda lihtsalt sellel, et palkame järjest rohkem inimesi.“ Telekommunikatsioonis on AI-l aga ka teine mõju. „AI kasvatab väga kiiresti andmemahtusid ja muudab andme­ liikluse olemust. Oleme harjunud maailmaga, kus YouTube’i või TikToki vaadates liigub suur osa andmetest võrgust seadmesse. AI-ajastul hakkavad seadmed pidevalt ja reaalajas võrguga suhtlema. Kui lisada isesõitvad autod, droonid, liitreaalsus ja järjest suurem hulk ühendatud seadmeid, kasvab märkimisväärselt nõudlus kiire, väikese viivituse ja töökindla ühenduvuse järele,“ selgitab Hiiepuu. Telekomi jaoks on AI seega korraga nii tootlikkuse suurendaja kui ka uus kasvumootor, sest AI-maailm kasvatab vajadust senisest võimekama digitaalse infrastruktuuri järele. Laiemalt on AI-l väga suur potentsiaal võrkude juhti­ mises, teenuste automatiseerimises ja küberturvalisuses. Küberturvalisuses on mõju seejuures kahepoolne: samu

Mobiilvõrgud ja satelliitside sulanduvad kasutaja jaoks üheks tervikuks

Mobiilside iga uus põlvkond on toonud kaasa suurema andmemahu ja kiiruse. AI annab Hiiepuu sõnul sellele täiesti uue hoo: „Kui 5G maailmas räägime gigabit­ tidest ja millisekunditest, siis 6G tehno­ loogilistes sihtides juba terabittidest ja mikrosekunditest. AI tekitab sisuliselt andmete tsunaami ning tuleviku võrk ei ühenda enam ainult inimesi ja telefone, vaid tohutut hulka seadmeid, sensoreid, sõidukeid, roboteid ja AI-rakendusi.“ Kasutaja jaoks võib üks kõige nähta­ vamaid muutusi olla see, et mobiili­ levi muutub esimest korda sisuliselt globaalseks. Maapealsed mobiilivõrgud ja satelliitside hakkavad kasutaja jaoks sulanduma üheks tervikuks. Telefon saab kasutada sobivat võrku ning inimene ei pea teadma, kas tema ühendus liigub parasjagu mobiilimasti või satelliidi kaudu. See tähendab ühenduvust ka seal, kuhu mobiilimaste pole mõistlik rajada – merel, kõrbes, mägedes ja teistes hõre­ dalt asustatud piirkondades. „Teine suur muutus on see, et mobii­ livõrk ei kanna tulevikus ainult andmeid, vaid hakkab neid järjest enam töötlema. Praegu toimub suur osa keerukast AI-arvutusest suurtes andmekeskustes, mis võivad asuda sadade või tuhan­

ELISA EESTI | 27 dete kilomeetrite kaugusel. Tulevikus tuuakse järjest rohkem arvutus­võimsust kasutajale lähemale – võrgu serva,“ selgitab Hiiepuu. Telekomiettevõte ei paku siis enam ainult ühendust, vaid järjest enam ka arvutusvõimsust. See võib muuta kardinaalselt ka meie seadmeid. Näiteks liitreaalsus­p rillid ei pea kogu vajalikku arvutusvõimsust endas kaasas kandma. Keerukas AI-­ arvutus võib toimuda lähedal võrgus ja tulemus jõuda inimesele tagasi praktili­ selt reaalajas. Sama põhimõte loob uusi võimalusi robotitele, droonidele, auto­ dele ja paljudele teistele seadmetele. „Ja veel üks põhimõtteline muutus: võrk hakkab lisaks ühendamisele ka ümbritsevat maailma tajuma. Tuleviku mobiilivõrkude raadiosignaale saab kasutada objektide asukoha, liikumise ja teiste omaduste tuvastamiseks – teatud mõttes hakkab võrk toimima ka rada­ rina. Kui meie õhuruumi tekib järjest rohkem droone ja autonoomseid sead­ meid, võib sellisest võimekusest saada oluline osa nende liikluse jälgimisel ja turvalisemaks muutmisel.“ Seega ei ole järgmine mobiilside põlvkond lihtsalt „veel kiirem internet“. Võrk muutub korraga ühenduseks, arvutusplatvormiks ja sensoriks ning maapealse ja satelliitside põimumine laiendab selle senisest palju suuremale osale maailmast.

Telekomist digitaristu partneriks

Hiiepuu toob välja, et ajaga on telekomi ja IT piirid aina hägustunud. „Kliendi jaoks moodustavad ühenduvus, pilv, küber­ turve, töökoha IT ja toimepidevus ühe digitaalse taristu, millest sõltub ettevõtte igapäevane toimimine. Elisa ambitsioon on saada Eesti äriklientide jaoks juhtivaks strateegiliseks digitaristu partneriks, kes suudab võtta tervikvastutuse kliendi digitaristu arendamise ja toimimise eest. See tähendab, et ühendame senisest enam side-, IT- ja küberturbevõimekusi ning integreerime ühenduvuse, küber­ turbe, toimepidevuse, töökoha-, pilve- ja muud IT-lahendused kliendi jaoks üheks hallatavaks tervikuks.“ Kliendi seisukohalt tähendab see eelkõige lihtsust ja selgemat vastu­ tust. Ettevõte ei pea ise juhtima suurt hulka erinevaid tehnoloogiapartne­ reid ja lahendusi, vaid saab keskenduda oma põhitegevusele. Elisa ülesanne on aga tunda kliendi äri piisavalt hästi, et tehnoloogial oleks mõõdetav mõju tema efektiivsusele, turvalisusele ja kasvule. Konkurentsi mõttes tähendab see, et konkurentsiväljal on koos IT-ettevõtted, küberturbe- ja pilveteenuste pakkujad ning globaalsed tehnoloogiaettevõtted. Seetõttu muutuvad järjest olulisemaks usaldus, kliendi äri tundmine ja võime võtta tervikvastutus kogu lahenduse toimimise eest. Tegelikult on muutunud konku­ rents kogu Eesti ettevõtluskeskkonnas. „Peame tunnistama, et Eesti senine

kasvumudel on suuresti ammen­ dunud. Viimase 30 aasta edu põhines väga soodsal kombinatsioonil. Euroopa Liiduga liitumine avas meile turud ja tõi investeeringuid. Ehitasime üles konku­ rentsivõimelise ettevõtluskeskkonna – e-riigi, vähese bürokraatia ja lihtsa maksusüsteemi. Samal ajal oli meil võrreldes Lääne-Euroopaga suhteliselt odav, kuid hästi haritud tööjõud ning konkurentsivõimeline energia. Eesti oli väga hea koht, kus toota ja osutada teenuseid odavamalt kui Põhjamaades või Lääne-Euroopas,“ räägib Hiiepuu. Tänaseks on see maailm muutunud. „Eesti tööjõud ei ole enam odav, energia hinnaeelis on kadunud ja ka ettevõtlus­ keskkonna ajaloolised eelised ei erista meid enam. Me ei saa ehitada järgmise 20 aasta kasvu samadele eelistele, millele ehitasime eelmised 30 aastat. Uus kasv peab tulema suuremast lisandväärtusest. Olukorras, kus tööealiste inimeste arv väheneb, tuleb luua sama või isegi väik­ sema hulga inimestega rohkem väärtust,“ nendib Elisa tegevjuht. Suurem lisandväärtus ei tähenda Hiiepuu hinnangul ainult efektiivsemat tootmist, vaid see tähendab oskust luua rahvusvaheliselt atraktiivseid tooteid ja brände, liikuda väärtusahelas ülespoole ning ehitada uusi ärimudeleid. AI ja jätkuv automatiseerimine on selle muutuse ühed olulisemad ehitus­ klotsid ning kõige selle eelduseks on tulevikukindel, turvaline ja töökindel digitaristu. Kui üha suurem osa majan­ dusest sõltub AI-st, pilvest, automa­ tiseerimisest ja reaalajas liikuvatest andmetest, muutub digitaristu sama fundamentaalseks kui energia- või transporditaristu. „Just siin näeme Elisa rolli Eesti järgmises kasvuloos. Tahame olla Eesti ettevõtluse digivundament – ehitada ja hoida infrastruktuuri, mille peal saavad ettevõtted automatiseerida, kasutada AI-d, luua uusi ärimudeleid ja konku­ reerida edukalt maailmas,“ kõneleb Elisa Eesti tegevjuht. „Kõige suurem risk on see, kui jätkame uues maailmas

vana kasvumudeliga. Teine suur risk on, kui meie kohanemiskiirus jääb maailma muutumise kiirusele alla, sest geopoliitika, regulatsioonid, tehno­ loogia, küberohud ja uued globaalsed konkurendid võivad väga lühikese ajaga mängureegleid muuta.“

Eesti ettevõtlusel on aeg liikuda järgmisele lisandväärtuse tasemele

Eesti riigi väiksus võib Hiiepuu sõnul olla väga suur eelis juhul, kui kasu­ tame seda kiiruse kasuks. „Väikeses riigis on võimalik uusi lahendusi kiire­ mini katsetada, koostöö eri sektorite vahel võib olla lihtsam ning otsusta­ jate vaheline distants on lühem. Me ei võida maailma mahuga, küll aga võime võita kiirusega. Samas tähendab väike turg seda, et ettevõtted ei saa kasvada lõputult ainult Eesti turule toetudes ning meil on vähem inimesi, kelle vahel talente jagada,“ selgitab ta. „Väiksus ei ole seega iseenesest konkurentsi­ eelis. Eeliseks muutub see ainult siis, kui suudame olla suurematest riikidest kiiremad – kiiremad otsustamisel, uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja uute ärimudelite katsetamisel.“ Kõige suurem võimalus on tema hinnangul Eesti ettevõtluse liikumine järgmisele lisandväärtuse tasemele. „AI on väga oluline, kuid võimalus ei seisne ainult AI-toodete loomises või olemasolevate protsesside automati­ seerimises. Suurim potentsiaal tekib siis, kui ettevõtted kasutavad AI-d oma toodete, teenuste ja lõpuks kogu ärimudeli ümberkujundamiseks. Teine võimalus tuleneb paradoksaalselt meie tööjõupuudusest. Kui suudame AI ja automatiseerimise abil luua väiksema hulga inimestega rohkem väärtust, võib tänasest piirangust saada surve, mis sunnib Eesti ettevõtteid liikuma kiire­ mini kõrgema tootlikkuse poole.“ Elisa lähiaastate eesmärk on era­­ klienditurul liikuda hinnakesksest tele­ komist järjest enam kliendile parimat väärtust pakkuvaks ettevõtteks. Foto: Jake Farra

Elisa lähiaastate eesmärk on eraklienditurul liikuda hinnakesksest telekomist järjest enam kliendile parimat väärtust pakkuvaks ettevõtteks.

ELISA EESTI Valdkond: Telekommunikatsioon, IT ja digitaristu Asutatud: 31.05.1994 Tallinnas Töötajaid: 1009 Käive: 222 miljonit eurot (2025. aastal) Suurim tulevikuvõimalus: AI, automatiseerimise ja suurema lisandväärtuse toel uute toodete, teenuste ja ärimudelite loomine ning liikumine telekomiettevõttest strateegiliseks digitaristu partneriks. Suurim väljakutse: Kiiresti muutuv tehnoloogia- ja väliskeskkond, sealhulgas geopoliitilised riskid, küberohud, kriitilise infrastruktuuri toimekindlus, energia- ja majanduskeskkond ning muutuv regulatsioon. AI mõju: AI suurendab tootlikkust ja automatiseerib rutiinseid tegevusi, kuid kasvatab samal ajal andmemahtusid ning vajadust kiire ja töökindla digitaristu järele. Juhi soovitus/mõte Eesti ettevõt­ jatele: Väiksema hulga inimestega tuleb luua rohkem väärtust ning AI-d tasub kasutada mitte ainult olemasolevate protsesside parandamiseks, vaid ka toodete, teenuste ja ärimudelite ümberkujundamiseks.

„Ühenduvus jääb aluseks, kuid sellele lisanduvad meelelahutus, digiturva­ lisus, tark energia ja teised teenused, mis muudavad inimese digielu lihtsa­ maks ja paremaks,“ loetleb Hiiepuu. „Äriklienditurul on meie kasvusuund IT ja küberturve ning liikumine telekomi­ ettevõttest strateegiliseks digitaristu partneriks. Ühenduvus jääb selle kõige vundamendiks, kuid sellele ehitatakse järjest rohkem hallatud, turvalisi ja nuti­ kaid teenuseid.“ Murekohtadest toob ta välja eelkõige väliskeskkonna ­e bakindluse alates geopoliitilistest riskidest, küber­ rünnakutest, kriitilisest infrastruk­ tuuri toimekindlusest kuni energia- ja majandus­k eskkonna ning kiiresti muutuva regulatsioonini. „Telekomiettevõttena oleme ka ise atraktiivne küberrünnakute sihtmärk, mistõttu teenuste turvalisus ja toime­ kindlus on meile keskne prioriteet,“ rõhutab Hiiepuu. „Ja samas on paljud väljakutsed ühtlasi võimalused. AI, kasvavad andmemahud, küberturvalisuse tähtsus ja järjest digitaalsem majandus tähendavad, et usaldusväärse digitaristu tähtsus ainult kasvab. Kui Eesti järgmine kasv peab tulema tehnoloogiast ja suure­ mast lisandväärtusest, siis meie ülesanne on ehitada sellele kasvule võimalikult tugev digivundament.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

28 | MEDITA

Medita juht: tehnoloogia üksi ei lahenda Eesti tervishoiu suurimat probleemi

Eesti tervishoid liigub suuresti samas rütmis ülejäänud majandusega: paremad ja keerulisemad ajad vahelduvad ning investeerimisvõimekus sõltub otseselt sellest, kui hästi majandusel laiemalt läheb. Samal ajal seisab tervishoid silmitsi järjest suurema nõudluse, spetsialistide nappuse ja muutuvate patsiendiootustega, mille lahendamisel muutuvad üha olulisemaks inimesed ja tehnoloogia ning nende tegurite koosmõju.

Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Medita kliiniku juhataja, dr Kristo Ausmehe hinnangul ei saa Eesti tervis­ hoiu arengut vaadata ülejäänud majan­ dusest eraldi. „Eesti tervishoiusektor liigub sarnaselt kogu riigi majandus­ eluga: on halvemad ja paremad ajad, nagu on päike, kuu ning neli aasta­ aega. Meie tervishoiusektor ja selle heaolu, mh Tervisekassa rahalised vahendid, sõltuvad üldisest majan­ dusest, maksulaekumisest ja turva­ tundest.“

Samuti mõjutab sektori „tervist“ laiem piirkondlik olukord. „Kui lähi­ riikidel ehk Skandinaavial ja Balti riikidel läheb hästi, tekib rohkem võimalusi investeerida ka tervishoidu, tuua kasutusele uusi ravimeetodeid ning pakkuda arstidele ja õdedele paremaid seadmeid ja töö­­vahendeid,“ t o o b A u s m e e s vä l j a . „Va a t a m a t a probleemidele ei ole põhjust Eesti olukorda liiga tumedates toonides kirjeldada. Hetkel läheb meil siin

MEDITA | 29 taalne retsept jõudis seitsme minutiga kohale ja apteegist oli ravim käes. See on ju edulugu!“

meedias. See muudab omakorda ka arstide ja teiste meditsiinitöötajate rolli ühiskonnas.

Üleöö ei teki arstide ja õdede vajadus ega kasva nende arv

Samas ei piisa tema sõnul ainult sellest, et tehnoloogia on olemas, vaid oluline on, et süsteemid ja inimesed jõuavad koos muutuvate vajadustega kaasas käia. „Kahjuks on Eesti tugev digiareng jäänud seisma. Oleksime pidanud kogu aeg juurde külvama ja targalt väetama! Nagu ka meie kaitsevõimesse ja julge­ olekusse oleks pidanud juba aastaid tagasi rohkem panustama. Samuti pole ühtseid tervisesüsteeme – Eesti tervis­ hoius on kulutatud kümneid miljoneid eurosid, et igaüks, kel tiivad kannavad, saaks oma suuri lahendusi luua. Liht­ samalt, kiiremalt ja tohutu kokku­ hoiuga oleks saanud teha neid ju koos. Maailmas on arvukalt samalaadseid digi- ja infotehnoloogiaid ning robot­ kirurgiat, kuid väikeses Eestis ei kannata nii suuri investeeringuid teha. Samas usun, et küllap me jõuame niikaugele, et saame ka hakata meditsiinis kasu­ tama rohkem uusi metoodikaid ja inse­ neeriat.“

Juba praegu on eriti Tallinnast ja Tartust väljaspool arstide puudus karjuv ning see süveneb lähiajal veelgi.

Medita kliiniku juhataja Kristo Ausmees. Foto: Manuel Mägi

Balti „poolsaare“ tipus tegelikult päris hästi.“ Tervishoiu üks kõige nähtavamaid muutusi on viimastel aasta­k ümnetel olnud digilahenduste kiire areng. Ka Eesti on selles valdkonnas teinud suure sammu edasi ning Ausmehe hinnangul on meie tervishoiu digitaliseerimine tervikuna pigem edulugu. Ta toob näiteks digiretsepti: „Mõni aasta tagasi olin perereisil Aafrika rannikul, kui tütrele oli vaja retseptiravimit. Digi­

Ausmees nendib, et tehnoloogia kõrval jääb tervishoius üheks kõige keerulisemaks küsimuseks kvalifitsee­ ritud tööjõu kättesaadavus. Arste ja teisi tervishoiuspetsialiste ei ole võimalik juurde saada üleöö ning siin ei ole kiiret lahendust. „Rääkisin hiljuti hea kollee­ giga, kes lõpetas suvel ülikooli arstina. Arstiteaduskonnas loobub esimese kahe-kolme aastaga õpingutest järje­ pidevalt 10–15 protsenti üliõpilastest. Ehk oleks mõistlik kohe selle võrra rohkem noori vastu võtta, et kuue aasta pärast jõuaksime vajaliku arstkonnani? Õdede hulgas on samamoodi õppimi­ sest loobujaid. Meie väikese riigi jaoks on see aga suur probleem. Juba praegu on eriti Tallinnast ja Tartust väljaspool arstide puudus karjuv ning see süveneb lähiajal veelgi.“ See vajadus muutub veelgi tera­ vamaks, kui vaadata patsiendi ootusi. Viimase kümnendi jooksul on patsiendid muutunud teadlikumaks ja ootused tervishoiusüsteemile kasvanud. Inimesed oskavad rohkem küsida, otsivad infot, kasutavad tehisintellekti diagnooside „tõlkimisel“ ning puutuvad meditsiiniteemadega kokku ka sotsiaal­

MEDITA KLIINIK (AS Medita) Valdkond: Tervishoiusektor Asutatud: 2011. aastal Tartus

Tallinnas ei ole sisuliselt järjekorda üldkirurgia vastuvõtule, samas dermatoloogias ja psühhiaatrias on olukord kriitiline. „Tänapäeva patsiendikäsitlust ei saa enam võrrelda selle ajaga, mil arsti juurde minnes oli patsiendi roll passiivne ja kogu info tuli peamiselt meditsiinitöötajalt,“ ütleb Ausmees. „See teadlikkuse kasv ei ole aga lahen­ danud tervishoiu üht kõige suuremat probleemi ehk arstiabi kättesaadavust. Pikad ravijärjekorrad ja keeruline ligi­ pääs spetsialistidele ei ole ühe konk­ reetse otsuse või viimase viisaastaku probleem, vaid pikema aja jooksul kuju­ nenud olukord.“ Ta toob näiteks erialad, kus aktiivselt töötavate arstide hulk on vähenenud. „Tallinnas ei ole sisuliselt järjekorda üldkirurgia vastuvõtule, samas derma­ toloogias ja psühhiaatrias on olukord kriitiline. Kui elanikkonna vanus, tead­ likkus ja tervisekäitumine ning „ühis­ konna temperatuur“ oleksid samad nagu paarkümmend aastat tagasi, oleks ka nõudlus nendel erialadel abi järele tõenäoliselt teistsugune. Ma ei taha kedagi kritiseerida, aga me ei osanud sellist trendi 10–15 aastat tagasi ette näha. Just selliste pikaajaliste muutuste tõttu ongi mõnes valdkonnas tekkinud olukord, kus arste lihtsalt ei jätku.“

Tugevam esmatasand ja koostöö aitavad süsteemi koormust vähendada

Ühe võimaliku lahendusena näeb Ausmees tugevamat ja paremat koos­ tööd perearstide ning eriarstide vahel. E-konsultatsioonid on selles arengus tema hinnangul üks Eesti meditsiini tulevikusuundi. Perearst peab koos oma meeskonnaga olema kogukonnas tugev mõjutaja ning suutma ära teha esmase diagnostika ja ravitöö. Kui aga patsiendi probleem vajab eriarsti sekkumist, peab info jõudma kiiresti õige spetsialis­ tini. Ausmehe sõnul on paljudel pere­ arstidel välja kujunenud oma haiglad ja referentskeskused, kellega toimub kiire infovahetus. Tervishoiu arengus tuleb tema hinnangul vaadata aga ka avaliku ja erasektori rolli ja tasakaalu. Ausmees ei pea mõistlikuks nende kahe kunstlikku vastandamist. „Teenuse osutamisel ei tee regulatsioon vahet, kas tegemist on eraõigusliku, munitsipaal- või riigi omandis oleva tervishoiuasutusega.

Töötajaid: 150 Käive: 2026. aastal 8,5 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Parimad hommikud on ees, laskem ennast üllatada! Suurim väljakutse: Iga uus päev on väljakutse, mitte kohustus! AI mõju: Mõju on üldine ja ühiskonnaülene. Inimkond on ära harjunud elektri, lennukite ja kehva suusa­ ilmaga, õpime ka koos AI-ga elama. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Ärge imestage, kui hommik algab üllatustega. 24 tunni pärast on uus hommik!

Olemas peavad olema ruumid, personal ja teenuse osutamise luba. Konkurents viib edasi, kaklemine ja vastandamine jätab kõigist osalistest kehva mulje. Covidi-aegne testimine ja vaktsineeri­ mine näitasid, kuidas on võimalik head koostööd teha.“ Tema sõnul seisneb oluline erinevus pigem selles, milline on konkreetse tervishoiuasutuse roll süsteemis. Eesti tervishoiu tulevik sõltub seega korraga mitmest omavahel seotud tegurist: majanduse käekäigust ja investeeri­ misvõimekusest, uute ravimeetodite ja tehnoloogiate kasutuselevõtust, piisava hulga spetsialistide koolitami­ sest, patsiendiootuste muutumisest ning avaliku ja erasektori koostööst.

Usaldage inimesi, kes teevad oma tööd hinge ja südamega. Kõige suurem väljakutse ei ole Ausmehe hinnangul üksik tehnoloogia või konkreetne reform, vaid suut­ likkus muutuvatele vajadustele piisa­ valt kiiresti reageerida. „Maksukuulekusest ja usust oma riiki algab kõik. Kui maksud on makstud, deklareeritud ja palgad korralikud, on ka sotsiaalsüsteemis piisavalt raha. Me ei saa nõuda tervishoiusektorilt enne­ kuulmatuid asju, kui majandus kiratseb. Elame väga keerulisel ajal. Aga on näha, et nii meil kui lähiturgudel on olukord paranemas. Usaldage inimesi, kes teevad oma tööd hinge ja südamega. Ettevõtjad saavad omalt poolt panus­ tada sellesse, et nende töötajad elaksid tervislikult, sest nii on ka pikaajalised kulutused tervishoiule kontrolli all.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

30 | AMSERV

Amserv Tallinn – 2026. aasta suvel avatud uus esindus Tuleviku tee 14. Foto: Harry Tiits

Automaks pidurdab sõidukipargi uuenemist, AI muudab autoostu ja klienditeenindust Eesti autoturg on jõudnud murdepunkti, kus korraga muutuvad inimeste autoostuharjumused, sõidukite tehnoloogia ja ka viis, kuidas klient autoga seotud teenuseid kasutab. Amserv Grupi juhtide hinnangul ei naase autoturg enam endisesse rütmi ning järgmised aastad võivad tuua nii tugeva taastumise kui ka täiesti uue arusaama sellest, mida autolt ja automüüjalt üldse oodatakse.

Eesti uute autode turg püsis enne viimaste aastate muutusi üsna stabiil­ selt umbes 25 000 müüdud auto juures aastas. Sellest piisas, et autopark järk-järgult uueneks ja uute, turvalise­ mate autode osakaal kasvaks. Automaks, eelkõige registreerimistasu, tõi kaasa turu loogika järsu muutuse. „Automaksu eel müüdi ühe aastaga keskmisest umbes 5000 autot rohkem. Seejärel kukkus uute autode müük 14 000 autoni,“ ütleb Amserv Grupi juha­ tuse liige ja tegevjuht Rene Varek. Tema hinnangul võib Eesti turg 2026. aastal jõuda taas 18 000 – 20 000 uue autoni, kuid vahepeal on sisuliselt ühe aasta jagu uusi autosid turult ära jäänud. Probleem on siiski laiem kui üks kehv müügiaasta. Registreerimistasu ei ole toonud tulemust, mida algselt Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

sooviti ehk autopargi kiiremat uuene­ mist ja keskkonnasõbralikumate autode suuremat osakaalu. Tõenäoliselt ka arvestati, et automaks toob riigile suuremat kasu kui automüügist saadud käibemaks, ent paraku on olukord müüginumbrite tugeva languse tõttu vastupidine ning riigi sissetulek hoopis vähenes. Amserv Grupi juhatuse liige ja finantsdirektor Tõnu Vanajuur nendib, et kui varem kaaluti 3–5 aasta vanuse auto vahetamist uuema vastu, siis nüüd sõidetakse olemasoleva autoga kauem. „Kõige valusamalt on see mõjutanud 5–7 aasta vanuseid alla 10 000 euro maks­ vaid autosid. Kui auto vahetamisel tuleb tasuda esmakordne registreerimistasu, mis võib moodustada 10–20 protsenti auto hinnast, muutub vahetus paljude

jaoks lihtsalt liiga kalliks ja inimene otsustab sõita autoga lõpuni. Aga rohe­ maksu eesmärk ei olnud, et meie teedel sõidaksid aina vanemad ja tossavamad diiselautod.“ Võrdlusena võib kõrvale panna Läti ja Leedu – vaatamata samale geo­­ poliitilisele ja majanduslikule kesk­ konnale tegid need riigid 2025. aastal uute autode müügis ajaloolise rekordi ning Vareki hinnangul on seal ka 2026. aastal oodata rekordilist tulemust. „See näitab, et tarbija ettevaatlikkus üksi ei selgita Eesti autoturu langust. Meie turu taastumise üks võtmeküsimusi on maksukeskkonna selgus.“ Kui enne valimisi peaks automaksu muutmine taas päevakorda tõusma, tuleks Vareki ja Vanajuure sõnul teha otsus kiiresti ja veniva debatita. Venita­ misel võib olla turule vastupidine mõju: inimesed jäävad auto ostmise asemel ootama, milline maks lõpuks kehtima hakkab või ehk kaob see üldse. „Kui midagi ei muutu, jätkab autoturg tõenäoliselt taastumist. Suurem muutus võiks tulla aastatel 2028–2030, kui praegu kasutuses olevad autod hakkavad jõudma nii kaugele, et tekib vajadus neid välja vahetada. Selleks ajaks on tasa­ pisi vähenenud diisel- ja bensiini­autode osakaal ning kasvab pistik­h übriidide,

hübriidide ja elektri­autode hulk,“ nendib Varek. „See ei ole aga revolutsioon, vaid pigem evolutsioon.“ Nii ei ole ka elektriautode turu areng riigi poolt loodetud hoogu sisse saanud. „Kõik inimesed ei sõida samamoodi: üks võib läbida päevas 20–50 kilomeetrit, teine aga pikki vahemaid. Kui püha kolmainsus ehk läbisõit, tankimis- ja laadimiskiirus ning ostuhind võrdsus­ tuvad, läheb inimestel ka elektriauto soetamise barjäär maha,“ selgitab ­Vanajuur tarbija seisukohta.

Auto ostetakse üha enam kalkulaatori, mitte emotsiooni järgi

Eesti turu aeglustumist ei saa panna täielikult automaksu arvele. Baltimaade autoturg oli juba enne maksumuutust jõudnud küpsesse faasi – Eestis oli 25 000 uue auto piir püsinud aastaid – ning muutumises on ka inimeste suhtu­ mine auto omamisse. „Üle 30 aasta oli autoost nõudluspõhine äri – inimesed tahtsid uut autot, uue auto lõhna ja tunnet. Täna on see nagu iga teine äri,“ ütleb Vanajuur. Ta toob näiteks, et kümme aastat tagasi vahetati pere kasvades ka auto suurema vastu. Kui aga lapsed saavad juba ise liiklemisega hakkama,

AMSERV | 31 pole suuremat autot tingimata vaja ja minnakse ökonoomsema peale. Samuti kasutab noorem põlvkond rohkem alternatiivseid liikumisvõimalusi. Kasvanud on nende 20–30-aastaste osakaal, kellel pole juhiluba või kellel on, siis on neil vähe sõidupraktikat. Kui varasemate põlvkondade noortel olid huviks tehnika ja autod, siis nüüd on infotehnoloogia. „Auto omamine ei ole enam eesmärk. Samal ajal toob vähene sõidu­ kogemus kaasa uue probleemi: liik­ lusruumi jagavad üha enam autod, jalgrattad, tõukerattad ja jalakäijad, kuid kõigil liiklejatel ei pruugi olla piisavalt kogemust teisi liiklejaid sõidukijuhina mõista. Meie liikluskultuur teeb sammu tagasi,“ toob Varek välja muutuste kitsaskoha. Järjest rohkem pööratakse tähele­ panu ka sellele, kui palju sõiduk kogu kasutusaja jooksul maksma läheb. Liising, auto hind, intress, kütus, hooldus ja kindlustus moodustavad terviku, mida vaatavad eriti tähele­ panelikult ettevõtted, kuid üha enam ka eraisikud. „Kui majandusolukord ei ole roosiline, on auto omamiskulud väga tähtsad,“ nendib Varek. Tema sõnul on ettevõtted juba kümmekond aastat teinud autootsuseid kogu omamiskulu põhjal ning sama mõtteviis liigub jõuli­ selt eraisikutele.

AI ei vaheta veel kõverat velge, kuid muudab autoesinduse toimimist

Autosektor, mida on alati iseloomus­ tanud füüsiline kogemus ehk auto oma silmaga vaatamine, käega katsumine ja proovisõit, liigub kiiresti iseteeninduse suunas, millele andis hoo sisse 2020. aasta koroonakriis. Amserv võttis sel ajal näiteks kasutusele pakiautomaati meenutavad võtmekapid, mis võimal­ dasid auto teenindusse tuua ja kätte saada minimaalse inimkontaktiga. Sellest arenes edasi iseteenindus ning järjest rohkem tegevusi saab klient teha endale sobival ajal, sõltumata esinduse lahtiolekust. „Inimene saab näiteks õhtul diiva­ nilt remondiaja broneerida ja auto pärast tööpäeva lihtsalt teenindusse jätta,“ ütleb Vanajuur. „Tehisintellekt viib seda arengut veel edasi. AI võib aidata analüüsida kliendi varasemat käitumist ja eelistusi, prognoosida, milline uus auto võiks talle sobida. Samuti aitab IT automatiseerida osa müügist, turundu­ sest ja finantsteenustest.“ Siiski ei kao inimene autoteenin­ dusest niipea. AI võib tuvastada auto kerel vigastusi ja anda tehnikule infot, kuid otsus edasise tegevuse kohta jääb inimese teha. AI tundub Vanajuure sõnul vahel nagu sprinkler või kratt, mis võiks lahendada kõik mured, aga kõve­ raks sõidetud velge või autokülge see lähiajal siiski vahetama ei hakka. Amserv kasutab tehisintellekti edukalt näiteks

Vanajuur juhib tähelepanu veel ühele Hiina autotööstuse tahule. Ehkki ka Hiina seisab silmitsi väheneva rahva­ arvuga, on rahvaarv mitmes Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigis kasvamas. Kuna sealsed regulatsioonid on Euroopa ja Jaapaniga võrreldes teistsugused, kasvab nõudlus lihtsamate autode järele pigem seal. Euroopa turule ei pruugi aga arengumaades nähtav Hiina autotööstus jõuda, sest meie ostjate ootused, regu­ latsioonid ja kasutusharjumused on teistsugused.

Eesti sündimuse kasvu tuleks lahendada riigi tasandil Amserv Grupi juhatuse liige ja tegevjuht Rene Varek. Foto: Amserv

Amserv Grupi juhatuse liige ja finants­ direktor Tõnu Vanajuur. Foto: Amserv kasutatud autode müügipiltide tege­ misel, kiirendades protsesse ja vähen­ dades inimeste tööd. „Tehnoloogia muudab töö sisu, kuid ei kaota tööd ära,“ nendib Varek. „Võrd­ luseks võin tuua näite: kuigi Toyota on olnud Henry Fordi liinimeetodi kasu­ tamisel tootmise automatiseerimise üks eestvedajaid, ei ole ka tänapäeval suudetud auto kokkupanekut täieli­ kult automatiseerida. Kui aga auto peab inimene kokku panema, siis peab ta selle ka lahti võtma ja remontima.“

Tulevikuperspektiivis peab ka Eesti arvestama ühe palju suurema tren­ diga kui ühe konkreetse automargi või tehnoloogiaga: rahvastiku vähenemi­ sega. „Koos elanike arvuga väheneb nõudlus kõigile tarbeesemetele, seal­ hulgas autodele,“ ütleb Varek. Tema hinnangul on sündimuse kasv Eesti ettevõtluse tuleviku seisukohalt funda­ mentaalne küsimus, mida tuleb lahen­ dada riigi tasandil. „See ei tähenda aga loomuli­ kult, et autod kaovad. Eriti väljas­ pool suuremaid linnu on isikliku auto roll endiselt suur, sest ühistrans­ pordi korraldamine hajaasustuses on keeruline ja kallis,“ nendivad Varek ja ­Vanajuur. „Muutumas on pigem see, mitu autot üks pere vajab. Loobutakse teisest ja kolmandast autost. Ühe auto asemel võib tulevikus olla mõistlikum kombineerida erinevaid kasutusviise, näiteks kasutada osa aastast üht tüüpi sõidukit ja teisel ajal teistsugust. Auto ei pea enam tingimata olema üks püsi­ valt valitud tarbeese, vaid osa laiemast liikuvusteenusest.“ Vanajuure sõnul on tegemist tsük­ liga, mis tuleb läbi käia. „Uusi autosid ostetakse, aga vähem. Samamoodi ju ostetakse jätkuvalt ka uusi korte­ reid. Lihtsalt eluasemelaenuvõtja on muutunud vanemaks ja ka autoliisingu­ võtja on muutunud vanemaks. Kui pere loomine lükkub 30. aastatesse, lükkuvad ka investeeringud edasi.“

AMSERV GRUPP Valdkond: Uute ja kasutatud autode müük ja hooldus. Amserv on Eesti kapitalil põhinev autokontsern ning Toyota ametlik edasimüüja, millel on kokku kümme müügi- ja teenindusesindust Eestis ja Lätis. Asutatud: 1991. aastal Tallinnas Töötajaid: 256 Suurim tulevikuvõimalus: Oleme läbinud pika teekonna ja suuremad investeeringud on tehtud. Veel on renoveerimisel üks müügiesindus Tartus, kuid edaspidi saame keskenduda tehtu realiseerimisele. Oleme arvestanud klientide ootustega ja turu arenguga ning see annab meile konkurentide ees tugeva eelise. Suurim väljakutse: Kuidas oma konkurentsieeliseid reaalselt ära kasutada ja ellu viia. Meil on olemas vajalik taristu ja võimekus elektriautosid kliendisõbralikult käidelda ja laadida. Järgmine küsimus on klienditeekond – et klient saaks meie juures ühtlaselt hea kogemuse, sõltumata sellest, kas ta tuleb uut või kasutatud autot ostma või hooldusesse. Oluline on, et iga kokkupuude jätaks positiivse kogemuse. AI mõju: Autosektor liigub kiiresti iseteeninduse ja digitaalse klienditeekonna suunas – hooldusaja saab broneerida ja auto teenindusse tuua ka väljaspool esinduse lahtiolekuaega. AI aitab tulevikus nii müügis ja turunduses kui ka autode vigastuste tuvastamisel, kuid lõpliku otsuse remondi osas teeb endiselt inimene. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Soovitame mõelda ja unistada suurelt, sest unistustel on kombeks täituda. Peen­ häälestusaeg on läbi, sellega ei jõua kuhugi – tuleb teha pärisasju, mis omavad reaalset mõju!

Hiina autode tõeline proovikivi tuleb mõne aasta pärast

Palju räägitakse Hiina autotootjate mõju kasvust kogu maailmas. Hiina autoturg on mahult Euroopa omast suurem ning nende osakaal suureneb ka Baltimaades. Eestis on Hiina päritolu autosid siiski suhteliselt vähe näha. Vareki sõnul on üks põhjus tead­ matus, milliseks kujuneb Hiina autode väärtus ja kasutusiga pikemas pers­ pektiivis. „Üle viieaastaste autode edasimüügiga on olnud probleeme, sest nende eluiga on teistest auto­ firmade toodangust lühem. Omani­ kukulu tuleb seega jagada lühemale perioodile ja see muudab kulu aasta kohta suuremaks.“

Amservi uus, sel suvel avatud esindus Tallinnas. Foto: Amserv September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

32 | FORUS

Turvatöötajate uute oskuste hulka võivad kuuluda näiteks droonide kasutamine ja nende tõrjumisega seotud teadmised. Foto: Forus

Kas turvasektorist saab IT-äri? Kaamerast üksi enam ei piisa takse konkreetse ettevõtte ärivajaduste toetamiseks,“ ütleb Laagriküll. Logistika- ja tootmisettevõtetes võib turvasüsteemi info olla juba otse­ selt osa igapäevasest tööprotses­ sist. Ulejev toob näiteks lahenduse, kus transpordivahendite bronee­ ringud ja territooriumile sisenemine on omavahel seotud ning osa varase­ mast käsitööst toimub automaatselt. See muudab ka turvaettevõtte rolli: valmis toote pakkumise asemel tuleb mõista kliendi äriprotsesse ja aidata näha, kuidas olemasolevat tehnoloo­ giat laiemalt kasutada.

Turvasektoris ei määra väärtust enam ainult kaamera, läbipääsulahendus või valvesignalisatsioon. Üha olulisemaks muutuvad tarkvara, andmed ja erinevate süsteemide ühendamine. Forus Security turvalahenduste portfellijuhi Guido Ulejevi ja juhatuse liikme Einar Laagrikülli sõnul muudavad tarkvara ning tehisintellekt lähiaastatel kogu turvasektorit. Veel mõni aasta tagasi oli turvasüsteem eelkõige riistvaraline lahendus. Nüüd on fookus liikumas sellele, mida sead­ mete kogutud infoga edasi teha. „Turva­ süsteemid koguvad suuresti sama infot nagu varem. Suur muutus on aga selles, mida me selle infoga edasi teha oskame – tarkvara abil saab sellest luua kliendile palju rohkem väärtust,“ selgitab Ulejev. Kui varem oli turvasüsteem kliendi jaoks sageli kulurida, siis nüüd võib sama tehnoloogia hakata toetama ettevõtte põhiäri. Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Kaamera ei pea olema ainult kaamera

Üks lihtsamaid näiteid on läbipääsu­ lahendus. Varem tähendas see eelkõige seda, et õigel inimesel oli õigus uksest või väravast sisse pääseda. Tänapäeval saab selle siduda näiteks personali- ja tööajaarvestuse või ettevõtte muude äriprotsessidega. Sarnaseid võimalusi pakub videovalve. „Paljudel juhtudel on seadmed samad. Küsimus on selles, kuidas nende kogutud infot kasuta­

AI märkab seda, mis inimesel kahe silma vahele jääb

Forus Security turvalahenduste portfellijuht Guido Ulejev. Foto: Mardo Männimägi

Tehisintellekti mõju on ­turvasektoris kõige nähtavam seal, kus tuleb töödelda suurt hulka korduvat infot. Laagriküll toob näiteks masinnägemise ja pildituvastuse. „Mudelid on head

FORUS | 33 korduvates ülesannetes, kus inimene võib eksida,“ sõnab ta. Kui ühe töötaja ees on kümnete kaamerate pildid, ei ole realistlik eeldada, et ta märkab igal hetkel kõike. Laagriküll näeb selles üht AI kõige praktilisemat rolli: vähen­ dada müra, leida oluline sündmus ning jätta inimesele otsus, kas olukord vajab sekkumist.

Kui varem võis turvasüsteem pikalt suuremate sekkumisteta töötada, siis tänapäeval vajab see pidevat uuendamist ja tähelepanu. Järgmine samm on ennetamine: AI võib otsida käitumismustreid ja kõrvale­kaldeid ning tulevikus ka tuvas­ tatud sündmuse põhjal automaat­ selt järgmisi tegevusi käivitada. Siiski, mida rohkem otsuseid tehnoloogiale usaldatakse, seda olulisemaks muutub küsimus, mis saab siis, kui süsteem eksib. Laagriküll rõhutab, et tehis­ intellektilt ei saa eeldada sajaprotsen­ dilist täpsust, täpselt nagu inimeseltki. Seetõttu peab lahendus olema üles ehitatud nii, et vea korral on olemas alternatiivne tegevusviis või inimese sekkumise võimalus. „See on lõpuks

riskianalüüsi küsimus – mida suurem on vea hind, seda olulisem on inimese roll,“ ütleb Laagriküll.

Tarkvarapõhised lahendused vajavad pidevat tähelepanu

Turvasektori liikumine tarkvara­ põhisemate lahenduste poole toob kaasa ka uue väljakutse: tehnoloogiat ei saa enam aastateks muutmata kujul kasutusse jätta. „Kui varem võis turva­ süsteem pikalt suuremate sekkumis­ teta töötada, siis tänapäeval vajab see pidevat uuendamist ja tähelepanu,“ ütleb Laagriküll. Turvasüsteemides on üha rohkem IT-komponente, tarkvara ja võrguühendusi, mis lühendavad tehno­ loogia elukaart ja suurendavad vajadust pöörata tähelepanu infoturbele. Ulejevi sõnul mõjutab üleminek riist­ varalt tarkvarale kogu turvaettevõtte toimimist ja ka klientide ostu­otsuseid. Keerukamate lahenduste puhul on kaasatud üha rohkem osapooli, sest turvalahendus muutub osaks äriprot­ sessist.

Forus Security juhatuse liige Einar Laagriküll. Foto: Mardo Männimägi

Turvatöötaja roll muutub koos tehnoloogiaga

Kas kõigi nende muudatuste tuules kaob peagi traditsioonilise turva­ töötaja amet? Lähiajal kindlasti mitte. Küll aga muutub see, mida turva­ töötajalt oodatakse. Kui varem oli töö keskmes eelkõige füüsiline kohalolek ja reageerimine, siis nüüd peab turva­ töötaja üha paremini mõistma tema

Tehnoloogia annab lisavahendid, mis aitavad turvatöötajal keskenduda just sellele, mis on parasjagu oluline.

käsutuses olevaid tehnoloogilisi lahen­ dusi, oskama neid kasutada ning saadud infot hinnata. Uute oskuste hulka võivad kuuluda näiteks droonide kasutamine ja nende tõrjumisega seotud teadmised. Ulejev toob näi teks kaupluses töötava turvatöötaja rolli, mis võib jääda põhiolemuselt samaks, kuid tehno­ loogia hakkab talle andma üha täpsemat infot selle kohta, kuhu oma tähele­ panu suunata. Laagriküll nimetab seda inimese tähelepanu võimendamiseks: „Tehnoloogia annab lisavahendid, mis aitavad turvatöötajal keskenduda just sellele, mis on parasjagu oluline.“ Ulejev, kes on valdkonnas töötanud kolm aastakümmet, võtab muutuste tempo kokku lihtsalt: „Viimase viie aasta jooksul on toimunud kordades rohkem kui eelnenud 25 aasta jooksul.“ Seetõttu on keeruline ennustada, milliseid oskusi vajatakse viie aasta pärast. Selge on aga see, et automatiseerimine kasvab ja AI roll laieneb üksikute sündmuste tuvas­ tamisest tervete protsesside juhtimi­ seni. Forus on sektori muutusteks tead­ likult valmistunud, kasvatades nii meeskonna tehnilist võimekust kui ka IT-teadmisi. Eesmärk on olla klien­ dile partner, kes oskab näha tervikpilti, nõustada sobiva tehnoloogia valikul ning siduda erinevad lahendused kliendi vajaduste ja äriprotsessidega. Selleks on Forusel olemas nii vajalik kompetents kui ka praktiline kogemus uute tehno­ loogiate rakendamisel.

FORUS Va l d k o n d : K i n n i s v a ra h a l d u s , -hooldus, energiatõhusus ja jätkusuutlikkus, turva- ja ohutusteenused Asutatud: 2021. aastal Tallinnas Töötajaid: Üle 1500 Käive: 50 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Turvasüsteemide kogutud andmete kasutamine palju laiemalt, mitte ainult turvalisuse tagamiseks, vaid ka ettevõtte äriprotsesside toetamiseks. Suurim väljakutse: Hoida kiiresti areneva tehnoloogiaga sammu ning kasvatada koos sellega inimeste oskusi ja küberturvalisuse võimekust. AI mõju: Aitab suurest infovoost olulise välja filtreerida, ohte varem märgata ja järjest rohkem tegevusi automatiseerida.

Turvasüsteemides on üha rohkem IT-komponente, tarkvara ja võrguühendusi, mis lühendavad tehnoloogia elukaart ning suurendavad vajadust pöörata tähelepanu infoturbele. Foto: Forus

Juhi soovitus/mõte Eesti ettevõtja­ tele: Turvalahendusi tasub vaadata mitte ainult kuluna, vaid küsida, millist lisaväärtust saab olemasolev tehnoloogia põhiärile luua.

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

JÄTKAME EDULUGU

SUUREMAD IDEED, TUGEVAM EESTI.

OLE OMA VALDKONNA HÄÄL

2027. aastal I pooles anname taas sõna Eesti tippjuhtidele, kes räägivad oma sektori tulevikust, muutustest ja järgmistest suurtest sammudest.

ÜKS VALDKOND.

ÜKS ETTEVÕTE.

ÜKS TIPPJUHT.

BRONEERI KOHT JUBA TÄNA 2027. aasta registreerimine on avatud. Kui soovid, et just sinu ettevõte esindaks järgmises projektis oma valdkonda, võta ühendust:

kaur.peegel@geenius.ee

36 | FUJITSU ESTONIA

HR-tarkvara uus suur hüpe: süsteem ei näita ainult andmeid, vaid aitab otsustada 30 aastat tagasi oli personalitarkvara peamine ülesanne asendada paber ja Excel, teha personaliarvestus ühtsemaks ja viia seadustega kooskõlla. Järgmine arenguhüpe on aga Fujitsu Estonia AS Persona ärisuuna juhi Sirli Vaheri hinnangul hoopis teistsugune: tarkvara ei pea enam ainult andmeid koguma ega kuvama, vaid hakkama neid tõlgendama, otsuseid toetama ja osa tegevusi ka ise ellu viima.

1995. aastal kuulutati välja personali­ tarkvara hange, mida on osalejate meenutuste kohaselt peetud üheks esimeseks omataoliseks riigi­h ankeks Eestis. Eesmärk oli praktiline: ühtlus­ tada personaliarvestust ja viia see eelkõige avaliku sektori asutustes seadustega vastavusse. Ja nii sündis Eesti staažikaim ja tuntuim HR-tark­ vara Persona. „Kui 30 aastat tagasi oli kasutus­ juhend paberil ning programm viidi kliendini CD-plaadi ja kruvikeeraja abiga, siis tänapäeval saab tarkvara kasutusele võtta mõne klikiga,“ räägib Vaher. „Andmed on liikunud paberilt arvutisse, järjest rohkem protsesse on automatiseeritud ning töötaja saab ise oma tööeluga seotud toiminguid teha. Esimesed aastakümned tähendasid peamiselt personaliarvestuse digitali­ seerimist, aga nüüd on küsimus selles,

Sirli Vaher

Foto: Krissi Kõrv

Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Persona meeskond mida tarkvara suudab andmete ja tehis­ intellekti abil organisatsiooni heaks teha.“

AI ei tapa HR-tarkvara, vaid muudab seda

Tehisintellekti kiire areng on tekitanud küsimuse, kas traditsioonilised SaaS-­ lahendused jäävad üldse alles. Vaheri hinnangul ei ole põhjust arvata, et AI kaotab vajaduse hea tarkvara järele. Küll aga muutub kiiresti see, mille eest ettevõtted on valmis tarkvara puhul maksma. Kui tarkvara väärtus seisneb peami­ selt andmete sisestamises, lihtsates arvutustes või ühes kitsas töövoos, võib AI sellise lahenduse osaliselt või isegi suures osas asendada. Kui kasutaja saab oma vajaduse kirjeldada tehisintellektile ning saada selle põhjal kiiresti toimiva rakenduse, on küsimus eraldi tarkvara vajalikkusest täiesti õigustatud. Keeru­ kates valdkondades on olukord siiski teine. Personaliprotsessides, palga­ arvestuses ja tööjõu planeerimises ei ole väärtus ainult ekraanides ja funkt­ sioonides, vaid ka aastate jooksul kogu­ nenud teadmistes, seadusandluse tundmises, integratsioonides, andme­ mudelis, turvalisuses ja paljudes erand­ juhtumites.

Foto: Silver Raidla

„AI võib osata rakendust väga kiiresti ehitada, kuid hea toote loomiseks peab mõistma probleemi, mida sellega lahen­ datakse. Näiteks palgaarvestuses ei taha keegi, et AI hakkaks palgapäeval omal käel tõlgendama maksuseadust või kollektiivlepingu erisusi. Tehnoloogia võib aidata koodi kirjutada ja prot­ sesse automatiseerida, kuid äriloogika loomisel on endiselt vaja inimese koge­ must ja teadmisi,“ selgitab Vaher.

Tehnoloogia võib aidata koodi kirjutada ja protsesse automatiseerida, kuid äriloogika loomisel on endiselt vaja inimese kogemust ja teadmisi. Seetõttu ei kao spetsialiseeritud HR-tarkvara tema hinnangul kuhugi. Selle väärtus hakkab senisest rohkem seisnema valdkonnateadmistes, usal­ dusväärsetes andmetes ja võimes mõista kliendi tegelikku vajadust. „AI võib osata ehitada rakenduse, aga ta ei pruugi teada, miks seda rakendust üldse vaja on. Hea toote loomisel tuleb

mõista ka kasutajakogemust ja intui­ tiivsust. Hea disain ei tähenda ainult ilusat visuaalset lahendust, vaid eelkõige sujuvat tegevuste jada.“ HR-tarkvara esimene suur arengu­ hüpe oli dig i taliseerimine. Paber asendus arvutiga, Excel infosüsteemiga ning e-kirjade asemel tekkisid struk­ tureeritud töövood. Järgmine oluline samm oli iseteenindus: töötaja sai ise esitada puhkuseavalduse, vaadata oma andmeid ja dokumente ning juht neid toiminguid kinnitada. „Liigume süsteemidelt, mis on liht­ salt andmete hoidjad, süsteemidele, mis aitavad teha otsuseid ja viivad tegevusi ise ellu. Tulevikus ei pruugi me HR-­ süsteemi enam nii palju kasutada, vaid pigem süsteemiga suhelda,“ kirjeldab Vaher. Tarkvara ei pea enam üksnes ootama, kuni inimene süsteemis midag i teeb. Järjest olulisemaks muutub võime märgata, analüü­ sida, soovitada ja teatud juhtudel ka ise tegutseda. Praegu esitab töötaja puhkuseavalduse, juht kontrollib seda ja süsteem salvestab info, kuid tule­ vikus võiks tarkvara ise märgata kasu­ tamata puhkusepäevi ning pakkuda sobivat aega, arvestades meeskonna töökoormust, teiste töötajate puudu­ misi ja ettevõtte töökorraldust.

FUJITSU ESTONIA | 37 Sama loogika võiks Vaheri sõnul laieneda värbamisele ja tööjõu planee­ rimisele. „Kui juht ütleb süsteemile, et järgmiseks kuuks on vaja kahte inimest juurde, saab tarkvara analüü­ sida olemasolevat meeskonda, tööjõu­ vajadust ja eelarvet, vaadata töötajate oskusi ning hinnata, kas vajalik kompe­ tents on organisatsioonis juba olemas. Kõige olulisem muutus on see, et tark­ vara ei piirdu enam küsimusega, mida inimene süsteemis teha tahab. Ta hakkab mõistma, mida inimene saavu­ tada tahab, ning pakkuma selleks järg­ misi samme.“

Konkurentsieelis tekib sellest, mida organisatsioon nende andmetega teha oskab ja kui hästi suudab ta inimesi ning AI-d koos tööle panna. Andmetest peab sündima arusaam, mida nende abil teha oskame

Ettevõtetel on töötajate kohta rohkem infot kui kunagi varem. Teada on tööaeg, puudumised, oskused, kooli­ tused, tulemused, potentsiaal, produk­ tiivsus ja karjäär. Organisatsioonidel on rohkem infot ka selle kohta, milliseid kompetentse ja oskusi neil oma äri­­ eesmärkide saavutamiseks vaja läheb. Seni on HR-andmeid kasutatud suuresti mineviku kirjeldamiseks: kui palju töötajaid ettevõttes on, kui palju puudumisi oli, millised olid tulemused või millal inimesed lahkusid. AI annab võimaluse liikuda sellest kaugemale. „Me saame hakata küsima mitte ainult seda, mis juhtus, vaid ka seda, mis hakkab juhtuma. Kas mõne meeskonna töökoormus on liiga suur? Kas keegi hakkab läbi põlema? Kas mõne töötaja lahkumise risk on kasvanud? Milliseid oskusi vajab ettevõte kahe aasta pärast ja millised neist on meil juba olemas?

Töö Fujitsu kontoris.

Milliseid oskusi saaksime organisat­ sioonis arendada ning milliseid peak­ sime värbama?“ loetleb Vaher. „See on HR-tarkvara järgmise arenguetapi suur väärtus: mitte lihtsalt andmete kuvamine, vaid anda neile praktiline tähendus.“ Andmed iseenesest ei loo veel konkurentsieelist. Konkurentsieelis tekib sellest, mida organisatsioon nende andmetega teha oskab ja kui hästi suudab ta inimesi ning AI-d koos tööle panna.

Õige inimene õiges kohas on ettevõtte konkurentsieelis

Üks huvitavamaid arengusuundi on oskustepõhine tööjõu juhtimine ehk skills intelligence. See tähendab, et inimese väärtust ei vaadata ainult ametinimetuse või praeguse tööüles­ ande kaudu, vaid püütakse mõista tema tegelikke oskusi ja võimekust ning võrrelda neid organisatsiooni vajadus­ tega. „Töötajat võiks vaadata pusle­ tükina. Kui ettevõte teab, millised tükid tal olemas on ja millist pilti ta ehitada tahab, saab inimesi palju targemalt paigutada,“ toob Vaher näite. Samas vale värbamisotsus või inimese hoidmine rollis, mis ei sobi tema tugevustega, on ettevõttele kallis. Lisaks värbamiskulule kulub aega sisseelamisele, juhtimisele ja väljaõppele ning kannatada võivad nii meeskonna tulemuslikkus kui ka kliendisuhted. Vaher rõhutab, et õige inimene õiges kohas ei ole enam ainult personaliosa­ konna eesmärk. See on otseselt ette­ võtte konkurentsivõime küsimus. Seega ei saa HR-tarkvara olla tööriist, mille ostmist põhjendatakse sellega, et personalitöötajal oleks mugavam. „Tark­ vara peab looma väärtust ettevõttele ja aitama saavutada ärilisi eesmärke. Kui see säästab personalitöötaja aega, on väga hea. Kui sama süsteem säästab aega ka juhtidel ja teistel töötajatel, vähendab vigu, parandab tööjõu planeerimist ning võimaldab teha otsuseid kiiremini, muutub selle väärtus märksa suure­ maks,“ nendib Vaher. Tänapäeva töötaja ootused tehno­ loogiale ei lõpe tööle jõudes. Inimesed

Foto: Silver Raidla

on harjunud tellima toitu paari klikiga, tegema pangatehinguid, ostma pile­ teid ja broneerima hotelle ilma ühegi e-kirjata. „Kui inimene on harjunud kogu oma ülejäänud elu korraldama mõne klikiga, aga peab tööl saatma personalitöötajale e-kirja, et teada saada oma puhkuse­ jääki, tekib paratamatult küsimus, miks tööelu tehnoloogiline kogemus nii palju maha jääb. Seega peab töötajakogemus muutuma järjest sarnasemaks tarbijako­ gemusega. Peame saama tööga seotud asjad tehtud kiiresti ja loomulikult, ilma et tehnoloogia muutuks lisatööks.“ Palju räägitakse sellest, kuidas AI võib tulevikus töökohti muuta või vähendada, kuid Vaher möönab, et vajadus heade inimeste järele ei kao. Vastupidi, mida rohkem muutub töö automatiseerituks, seda olulisemaks muutub võime hoida ja arendada neid inimesi, kes loovad ettevõttele kõige rohkem väärtust.

Mida targem on tehnoloogia, seda olulisemaks muutub juht

Juhilt oodatakse palju: finantside mõist­ mist, inimeste juhtimist, suhtlemist ja konfliktide lahendamist, strateegilist mõtlemist, äriliste eesmärkide saavu­ tamist. Hea HR-tarkvara saab võtta ära osa administratiivsest koormusest ning anda juhile parema ülevaate sellest, mis tema meeskonnas toimub. Süsteem võib aidata andmeid tõlgendada, märgata võimalikke riske ja pakkuda erinevaid lahendusi.

Hea toote loob meeskond, kes mõistab väga täpselt, millist probleemi ta lahendab, miks ta seda teeb ja millist väärtust kliendile loob. „Mida rohkem saab AI ära teha, seda olulisemaks muutuvad inimeste oskused. Hea juht ei ole tulevikus see, kes lihtsalt õigel ajal puhkuseavalduse kinnitab, vaid see, kes oskab märgata, millal töötaja vajab tuge, kuidas üles­ andeid meeskonnas ümber korraldada ja milline töökorraldus aitab kõige pare­ mini inimese potentsiaali kasutada,“ selgitab Vaher. „Juhi aeg on ettevõtte üks kõige kallimaid ressursse. Mitte ainult sellepärast, et juhi palk võib olla suurem kui personalitöötajal või raama­ tupidajal, vaid eelkõige sellepärast, et juhil on võimalik oma aega kasutada ettevõtte arendamiseks, klientide leid­ miseks, uute ärivõimaluste loomiseks ja inimestele suuna andmiseks.“ HR-tarkvara tegeleb väga tundlike andmetega. Mida targemaks süsteemid muutuvad, seda olulisemaks muutuvad

FUIJTSU ESTONIA Valdkond: Infotehnoloogia Asutatud: 1992. aastal Tallinnas Töötajaid: 296 Suurim tulevikuvõimalus: Fujitsu Estonia suurim tulevikuvõimalus on aidata organisatsioonidel liikuda AI-ajastusse turvaliselt ja vastutustundlikult, ühendades tehisintellekti ning küberturvalisuse ja digitaalse suveräänsuse. Suurim väljakutse: Persona HR tarkvara suurim väljakutse on vältida tehnoloogilist ja kasutaja­ kogemuse mahajäämust ajal, mil AI, automatiseerimine ja uued kasutusootused muudavad HR-tarkvara väga kiiresti. AI mõju: AI mõju HR-tarkvarale ei seisne ainult selles, et süsteem oskab rohkem. Suurem muutus seisneb selles, et süsteem hakkab üha enam inimese kõrval mõtlema, soovitama ja tegutsema. HR-tarkvara roll muutub pelgalt töövahendist intelligentseks mõttekaaslaseks, kes aitab mõtestada andmeid, näha võimalusi ja riske ning teha paremaid otsuseid ettevõtte ärieesmärkide saavutamiseks. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Meil ei ole kunagi varem olnud ettevõtete juhtimiseks nii palju andmeid kui praegu. Küsimus on vaid selles, kas oskame seda enda kasuks tööle panna. Tuleviku konkurentsieelis tekib seal, kus andmed ja tehnoloogia vabastavad juhi aega, aitavad tal teha paremaid otsuseid ja juhil jääb rohkem aega sellele, mida ükski tehnoloogia ei saa tema eest ära teha: inimestele, juhtimise kvaliteedile ja ettevõtte arengule. Soovitus on lihtne: tehke andmed korda, võtke tehnoloogia appi neid mõtestama ja vabastage juhid bürokraatiast!

küsimused, kuidas otsuseid tehakse, milliseid andmeid kasutatakse ja kas inimesed saavad neid otsuseid usaldada. „Hea idee ei tee veel head toodet. Hea toote loob meeskond, kes mõistab väga täpselt, millist probleemi ta lahendab, miks ta seda teeb ja millist väärtust kliendile loob,“ ütleb Vaher. „AI võib olla tehnoloogia mootor, kuid usaldus ei teki algoritmist, vaid läbipaistvusest, kogemusest, vastutusest ja inimestest, kes oskavad tehnoloogiat mõtestatult kasutada.“ Vaheri hinnangul tekib eelis neil tarkvaratootjatel, kes suudavad ühen­ dada tehnoloogia, valdkonna teadmised, kvaliteetsed andmed ja hea juhtimise. September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

38 | FILTER

Tööstuse järgmine efektiivsushüpe võib peituda juba olemasolevas energias FILTER Grupi juhatuse liige ja grupi tegevjuht Egert Killing.

Eesti tööstus seisab korraga mitme muutuse ristteel, sest energiahindade surve, kasvav vajadus varustuskindluse järele, taastuvenergia suurem osakaal ja tehisintellekti kiire areng muudavad nii tootmise korraldamist kui ka investeerimisotsuseid. FILTER Grupi juhatuse liikme ja tegevjuhi Egert Killingu hinnangul tasub uute lahenduste otsimise kõrval vaadata kriitilise pilguga ka seda, mis ettevõtetes juba olemas on, sest sageli läheb väärtuslik energia lihtsalt kaduma.

Tööd energeetikavaldkonnas Killingu sõnul jätkub, kuid tavapärasest erinevas vormis. Kui traditsiooniline tööstus on mõnevõrra rahulikum, siis energia­ m a j a n d u s e s k a s vat ava d va j a d u s t uued süsteemid ja muutuv tootmis­ struktuur. Taastuvenergia suurem osakaal tähendab omakorda, et elektri­ süsteem vajab rohkem paindlikkust ja kiiresti juhitavaid võimsusi. „Juhitavad võimsused üles ja alla reguleerimiseks on pärast desünkroniseerimist vaja­ likud. Taastuvenergia puhul on praegu rohkem vaja stabiliseerimist – kui päike ei paista või paneel ei tooda, suudame tootmist asendada kiiresti käivituvate võimsustega. Need on gaasimootorid ja nende osakaal on kasvamas.“ Energiaturu muutused sunnivad samal ajal tööstusettevõtteid senisest põhjalikumalt vaatama, kuidas nad oma energiaressursse kasutavad. 2022. aasta Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

energiakriis tõi gaasihindade hüppega energiakulud teravalt juhtkondade lauale, kuid Killingu hinnangul ei tohiks efektiivsuse küsimus piirduda ainult hinnaga. Kui sisendenergia on kallis või ebastabiilne, tuleb vaadata, kas ettevõte kasutab iga energiakoguse maksimaal­ selt ära. „Kuna Euroopas on gaasimahud praegu üsna kehvas seisus, siis on viimane aeg hakata vaatama sisend­ energia kasutamist, olgu selleks gaas, õli või elekter. Tuleb küsida, kas sellest energiahulgast, mis sinu tehasesse tuleb, on ikka maksimum välja pigistanud.“

Vanade tehaste uus võimalus

Erinevalt paljudest uutest tootmis­ üksustest tegutseb Eestis endiselt palju tehaseid, mille hooned ja tehnilised süsteemid pärinevad ­a astakümnete tagusest ajast. See tähendab, et ei ole

Foto: Gints Ivuskans

alati lihtne saada tervikpilti energia­ voost ja protsessidest. „Meil on palju tööstusi, mille ajalugu ulatub nõuko­ gude aega ning mille esimesed hooned ja mehhanismid võivad olla isegi 40–50 aastat vanad. Oleme selliste tehaste puhul teinud kaardistusi, et saada aru, kust näiteks toonased torud jooksevad ja kuidas süsteemid omavahel seotud on,“ räägib Killing.

FILTER-i tehtav audit aitab tuvastada auruja soojakadu ning leida võimalusi, kuidas muidu kasutamata jääv energia uuesti protsessi suunata. Vahel pole kellelgi vanade sead­ mete kohta täpset teadmist, kust torus­ tikud algavad või kus lõpevad. Ent just sellistes kohtades võib peituda märki­ misväärne efektiivsuse potentsiaal. FILTER-i tehtav audit aitab tuvastada auru- ja soojakadu ning leida võima­ lusi, kuidas muidu kasutamata jääv energia uuesti protsessi suunata. Killing nimetab seda omamoodi efektiivsus­ pimeduseks ehk sageli kipub ettevõttes tähelepanu minema sellele, mida on lihtne märgata ja mille kohta on juht­

konnal lihtne investeerimisotsust teha. Ka rohepöörde valguses tegeletakse enamasti nähtavate asjadega, paigal­ datakse andureid ja LED-lampe, kuid tähelepanuta jäävad nähtamatud kaod torude ja süsteemide sees, ehkki nende mõju on palju suurem. Näitena toob Killing Eesti ühe suure toiduainetööstuse, kus kasutati palju gaasienergiat toodete soojendamiseks, samal ajal kui protsessi lõpus kasutati samade toodete jahutamiseks eraldi jahutusmasinaid. Inseneritöö tulemusel oli võimalik süsteemid omavahel siduda nii, et ahjudest pärinev jääksoojus ei läinud enam atmosfääri, vaid võeti prot­ sessis uuesti kasutusele. See nõudis omajagu nuputamist ja inseneritööd, aga oli samas selgelt talu­pojamõistusega võetav projekt – kuidas saaks tööstuses vähem raisata. „Just selline lähenemine ongi prae­ guses majanduskeskkonnas oluline. Ettevõtted tahavad ühelt poolt suuren­ dada müüki ja teiselt poolt vähendada kulu, mis toob esimese mõttena pähe tootmisvõimsuse laiendamise. Tegeli­ kult võiks enne uue pinna või seadme rajamist vaadata, kas olemasolevat toot­ mist on võimalik tõhusamaks muuta,“ selgitab ta. „See ei ole mingi lahendus, kui energiahinna tõttu pannakse tehas seisma. Tuleb vaadata laiemat pilti ja küsida, kas ettevõtte juhtidel on oma protsessidest tervikuna ülevaade olemas. Konkurentsivõime ei pruugi tulevikus tulla enam ainult soodsa­

FILTER | 39 mast energia- või tööjõu hinnast, vaid järjest rohkem sellest, kui targalt ette­ võte olemasolevaid ressursse kasutab.“ Automatiseerimise ja digilahenduste kasutuselevõtt võib Killingu hinnangul seda protsessi toetada, kuid ka siin tuleb vaadata tervikut. „Võib juhtuda, et samal ajal kütab tööstusettevõte toot­ mises eurosid korstnasse. Ükski AI ega LED-lamp ei vii alla auto kütusekulu ning sama loogika kehtib heit­soojuse puhul. Usun, et tegemist on Eestis ühe suurema seni kasutamata potentsiaa­ liga ning heitsoojuse rakendamine võiks lähiaastatel muutuda senisest tavapä­ rasemaks. Mõne projekti puhul võib investeering end ära tasuda kolmenelja aastaga. See küsimus ei puuduta üksnes suuri tehaseid, vaid ka väikse­ mates tootmisüksustes võib leiduda lahendusi, mille tasuvusaeg on mõistlik ning mis aitavad ühtaegu vähendada kulusid ja keskkonnamõju.“

Tehnoloogia tuleb valida vastavalt kliendile ja ettevõttele, mitte minna lihtsalt trendiga kaasa. „Teine sama tähelepanuväärne ressurss on vesi,“ lisab Killing. „Näiteks autoklaavide jahutamisel võidakse kasu­ tada puhast kaevuvett, mis pärast sooje­ nemist kanalisatsiooni suunatakse. Selle asemel võiks soojenenud vett koguda ja kasutada hiljem mõnes teises protsessis. Nii säästab korraga vett ja energiat, eriti arvestades, et vee hind on samuti tõusuteel. Eestis on olnud palju rais­ kamist ja seni pole meil veeprobleeme väga teravalt olnud, kuid nüüd hakkavad need teemad juba tekkima.“ Tehnoloogiate valikul soovitab ta vältida mõtet, et tööstuse tulevikule on üks universaalne lahendus. Tuul, päike, vesinik, soojuspumbad, elektrood­ katlad ja teised tehnoloogiad võivad

FILTER Valdkond: Tööstuslikud energia- ja veetöötluslahendused, seadmed ja varuosad. FILTER teostab projekte auditist ja projekteerimisest kuni ehitamise, automatiseerimise, kasutuselevõtu ning hoolduseni. Asutatud: FILTER on 1992. aastal Eestis asutatud rahvusvaheline inseneriettevõte, mis tegutseb ka Lätis, Leedus, Soomes, Bulgaarias ja Poolas.

Heitsoojuse taaskasutussüsteem võimaldab suunata tootmisprotsessis tekkiva soojuse tagasi tehase energiakasutusse. kõik olla vajalikud, kuid nende sobivus sõltub konkreetsest tootmisest. Tehno­ loogia tuleb valida vastavalt kliendile ja ettevõttele, mitte minna lihtsalt tren­ diga kaasa. Ta nendib, et kindlasti ei ole FILTER-i inseneride eesmärk kelle­ legi moodsat seadet pähe määrida, vaid leida terviklahendus, mis aitab kasutada energiat ja muid ressursse tõhusamalt, vähendada kulu ning tagada tootmise töökindluse.

Tehisintellekt on energeetika ja tööstuse mängureegleid juba muutnud

AI areng on mõjutanud tugevalt ka elekt­ rifitseerimisega seotud turgu, mis on muutunud aktiivsemaks ning kus see väljendub Killingu hinnangul nii hindades kui ka tarneaegades. „Inseneritöös saab tehisintellektist olla kasu näiteks eeltööde, arvutuste ja tarnevalikute tege­ misel, kuid lõplik vastutus peab jääma inimesele. Pimesi inseneerias AI-d uskuda on keeruline. Ta on väga hea tööriist, aga AI ei hakka vastutama ohutuse eest ega selle eest, et lahendus minu tootmises päriselt töötab. Tootmised on erinevad ja standardseid lahendusi on vähe. Mina ei julgeks AI-l lasta söögiseeni määrata, sest kui ta eksib, siis lihtsalt vabandab. See on

ju ohtlik. Seega ei tasu ka seadmeid valida ainult AI abiga.“ Selle asemel võiks ettevõtete jaoks saada olulisemaks protsessi­põhine mõtle­ mine. Üksikseadme ostmise asemel tuleks vaadata kogu lahenduse elukaart, arvestada tipukoormuste ja tegeliku vajadusega ning vältida nii üle- kui ka ala­dimensioneerimist. Killingu sõnul peaks hea lahendus algama auditist ja tasuvusarvutusest ning ulatuma projekteerimise, ehituse, käivitamise ja hoolduseni. Seejuures muutub järjest oluli­ semaks ka varustuskindlus, sest hetkeseis Euroopa energiasüsteemis, geopoliiti­ lised pinged ja kasvav elektrifitseerimine tähendavad, et ette­võtetel ei ole mõistlik sõltuda ainult ühest energia­allikast. „Ei saa ainult loota tuulele, päikesele, õlile, gaasile või puidule. Meie rakendame oma lahendustes eri tehnoloogiaid, sealhulgas elektroodkatlaid, soojuspumpasid, salves­ tust ja teisi lahendusi, et energia toot­ mine oleks paindlikum ja mitmekesisem,“ ütleb Killing. „Tööstuse jaoks tähendab see suuremat varustuskindlust ja väik­ semat sõltuvust ühe energiaallika hinnast või kätte­saadavusest. Tõhusam energia­ kasutus aitab samal ajal vähendada kulusid ja parandada konkurentsi­võimet.“

Tööstus ei saa jääda ootama, milline tehnoloogia või toetusmeede järgmisena turule tuleb.

Spirax Sarco EVC heitauru soojusvaheti kasutab õhutusliinist väljuva auru soojusenergiat lisavee või protsessivee eelsoojendamiseks. Tootja andmetel võib lahenduse tasuvusaeg mõnes rakenduses jääda ühe aasta piiresse, sõltudes töörežiimist ja energiakuludest. Foto: Martin Dremljuga

Ta möönab, et samal ajal tuleb arvestada, et riikide võimalused ette­ võtteid toetada on piiratud. „Meie piirkonnas läheb maksudest palju riigi­ kaitsesse ja see on mõistetav. Väikesed riigid ei suuda metsikutes kogustes tööstusi toetada ja nende kulusid kompenseerida. Mina leian, et see on võimalus meie tööstustele, sest kui kaua suudab Saksamaa maksumaksja seda kinni maksta? Mõistlik on oma mure­

Töötajaid: FILTER AS-is / FILTER ­Solutions OÜ-s 70, FILTER Grupis 200 Käive: 2025. aastal 37,61 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Kujuneda kõigil FILTER-i koduturgudel tööstusja energiasektori eelistatud protsessitehnoloogia partneriks. Suurim väljakutse: Kogenud inseneride ja tehniliste spetsialistide nappus, sest keerukate tööstus­ lahenduste loomiseks on vaja teadmisi, mida ei saa kiiresti omandada ega automatiseerida. AI mõju: AI on meie sektoris tekitanud suure energianälja, mis on kogu sektori pea peale keeranud. Teisalt muudab AI järgmise viie aasta jooksul inseneritöö kiiremaks, aidates analüüsida andmeid, võrrelda lahendusi ja automatiseerida rutiinseid ülesandeid. Inseneri see siiski ei asenda, sest AI ei vastuta ohutuse, seadmete sobivuse ega protsessi stabiilsuse eest. Soovitus Eesti ettevõtjatele: Nii nagu tulu kasvatamine nõuab aktiivset müügitööd, nõuab kulu vähendamine järjepidevat optimeerimist. Energiaarvet ei tasu võtta paratamatusena – sageli on seda võimalik märkimisväärselt vähendada protsesse mõõtes, kadusid tuvastades ja olemasolevaid ressursse targemalt kasutades.

dega ise ja praegu tegeleda ning olla lõpuks paremas seisus, kui toetused ära kaovad. Tööstus ei saa jääda ootama, milline tehnoloogia või toetusmeede järgmisena turule tuleb.“ FILTER-i jaoks tähendavad sellised muutused lisaks tehnilistele lahen­ dustele ka järelkasvu toetamist. Ette­ võte osaleb Rohetiigri ja Enerhacki tegevustes ning korraldab koolitusi, et suurendada teadmisi energiakasutu­ sest ning tulevikus vajalikest oskustest. Kui ettevõte suudab üles leida energia, vee ja soojuse, mida ta praegu kasuta­ mata jätab, võib seni märkamata jäänud konkurentsieelis olla juba tehases olemas. September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

40 | SAKU ÕLLETEHAS

Jaan Härms: Eestis saab edukalt toota, aga kasvuks tuleb leida uusi partnereid ja võimalusi tooteportfellis Saku Õlletehase tootmismaht on püsinud juba aastaid ligi 100 miljoni liitri juures ja tehase territoorium on sisuliselt täis ehitatud. Ometi ei tähenda see kasvuvõimaluste lõppu. Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul tuleb edasist kasvu otsida teistest allikatest – rahvusvaheliste kaubamärkide esindamisest ja tootmisest, uutest joogikategooriatest ning ekspordist.

„Pigem tuleb käibekasvule läheneda teistmoodi. Lisaks oma toodetele esin­ dame Carlsbergi kontserni kauba­ märke nagu Carlsberg, Tuborg, 1664 Blanc, Grimbergen, Somersby, Battery, Koff ja Garage. Kolmanda sambana on portfellis teiste tootjate kaubamärgid, näiteks Staropramen, Belief, Heavenly ja Põltsamaa mahlad. Just kolmandate osapoolte kaubamärkide esindamises näemegi üht olulisemat kasvusuunda,“ ütleb Härms. Tema sõnul otsitakse võimalusi saada portfelli tuntud rahvusvahelisi kaubamärke, mille turundusele ei pea liiga palju ise panustama. Järgmine suur samm sellel suunal on maailma suurima joogitootja PepsiCo toodete esindamine Baltikumis 2029. aastast. Lisaks müüg ile on plaanis osa tooteid hakata Baltikumis ka koha­ peal tootma. „Enamiku toodetest, mida turustame, toodame juba praegu Sakus. Oleme Carlsbergi kontsernis tuntud oma kõrge kvaliteedi poolest ja see annab meile ka uute brändide tootmisel tugeva lähtekoha,“ ütleb Härms. Oluline kasvusuund Saku Õlle­ tehasele on ka eksport. „Meie eksport on pikemas vaates kasvanud, kuigi Ukraina sõda ja koroonaperiood tõid kaasa katkestusi. Ekspordi puhul mängivad suurt rolli transpordikulud, mistõttu ei ole iga turu teenindamine igal hetkel majanduslikult mõistlik. Samas toodame erinevaid jooke alates õllest ja siidrist kuni vee, karboni­ Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. Foto: Jake Farra

seeritud jookide ning kange alko­ holi, veini- ja õllebaasil jookideni. Lai nomenklatuur on meie tugevus ka kogu Carlsbergi kontserni sees, sest kõigil tootmis­üksustel ei ole nii mitmekesist võimekust. Saku Õlletehase toodangust moodustab õlu umbes 60 protsenti.“

Ettevaatlik tarbija ja muutuv joogiturg

Ühtaegu tuleb kasvuvõimalusi otsida keskkonnas, kus Eesti tarbija on muutunud ettevaatlikumaks. „Eesti joogitööstuse viimaste aastate käekäiku on kõige rohkem mõjutanud tarbijate kindlustunde langus. Sama nähtus on olnud märgatav ka mujal Euroopas ja Baltikumis, kuid Eestis on see püsinud juba mitu aastat,“ ütleb Härms. Püsivalt kõrge inflatsioon on tema sõnul muutnud tuleviku prog­

noosimise nii tarbijal kui ka ette­ võtjal keerulisemaks: kui varem sai aasta kulubaasi suhteliselt kindlalt ette näha, siis nüüd tuleb elada pigem kvartalist kvartalisse. Koos majanduskeskkonnaga on muutunud ka inimeste tarbimis­ harjumused. Alkoholi kogutarbimine on viimase 15 aasta jooksul olnud kerges languses, kuid selle sees on toimunud oluline nihe: lahja alkoholi tarbimine on vähenenud kiiremini ning osakaalu suurendanud kange alkohol. COVID-19 perioodil oli tarbimine lausa erandlikult kõrgel tasemel. „Eesti erineb tarbimise osas paljudest Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidest ning sarnaneb rohkem Läti ja teiste idapoolsemate turgudega. Meil on kange alkoholi tarbimine umbes kaks korda kõrgem kui Põhjamaades ja Saksamaal,“ toob Härms välja. Pikemas

vaates näeb ta siiski, et teadlikkuse, tervislikkuse ja sportlikkuse kasv hakkab tarbimist taas lahjema alkoholi poole nihutama. Kiiremini on aga muutunud alkoholi­vabade jookide turg. Kasvanud on nii vee kui ka karastusjookide tarbimine ning jõudsalt on arenenud energia­jookide kategooria. Suurema kofeiinisisaldusega jookide tarbimine on kasvutrendis kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis. Lisaks muutuvad joogid funktsionaalsemaks ja kategooriate piirid hägustuvad: ühes tootes võivad olla vitamiinid, erinevad maitsed, suhkur või magusained, kiudained ja muud komponendid. „Varem oli valik väiksem ja tooted pigem kaubamärgipõhised, aga nüüd vaatab tarbija järjest rohkem joogi funktsionaalsust,“ kirjeldab Härms.

SAKU ÕLLETEHAS | 41 „Seega peab tootjal olema piisavalt valikut, sest vastasel juhul võib klient konkurendi juurde minna. Suure tootja jaoks on see keeruline, sest väikeste partiide tegemine ei ole alati majan­ duslikult mõistlik. Olukorda leevendab toodete suhteliselt pikk säilivusaeg, kuid väga laiaks ei saa siiski portfelli venitada. Meie toodete valik on niigi kontserni mõttes üks suuremaid.“ Mida teadlikumaks tarbija muutub, seda vähem piisab tuntud kauba­ märgist üksi. Pakendeid ja toitumisalast infot loetakse tähelepanelikumalt ning sotsiaalmeedia on loonud omamoodi pideva kontrollikeskkonna, kus tarbijad ja arvamusliidrid analüüsivad uusi tooteid väga põhjalikult. „Toode peab olema usaldusväärne,“ ütleb Härms. „See tähendab tootjale vajadust kont­ rollida väga täpselt, et kõik tootega seotud väited oleksid põhjendatud ja korrektsed. Aga lõpuks peab toode ikkagi hästi maitsema – ainult heast loost või pakendist ei piisa.“

Rohkem toodangut, ilma et tehas suuremaks kasvaks

Kui koduturul on kasvuvõimalused piiratud ja tehase füüsiline võimekus samuti, muutub järjest olulisemaks olemasoleva tootmise efektiivistamine. Automatiseerimine on Saku Õlletehases olnud järjepidev ning tänaseks on toot­ misahel suuresti täisautomaatne. Käsitsi pakitakse peamiselt eripakendeid ja tehakse komplekteerimist. Oluline konkurentsieelis on ka väike pakendi­ tüüpide hulk, näiteks PET-­pakendite puhul kasutatakse vaid mõnda kindlat formaati, et hoida tootmine kulu­ efektiivsena. Samas peab kasv käima käsikäes investeeringutega. Saku Õlletehas tegi sel suvel 2,5 miljoni euro suuruse inves­ teeringu uude pelletikatlasse, et asen­ dada seni kasutatud maagaas kohaliku taastuvkütusega. Härmsi sõnul on tehase tootmise CO2-heide nüüd nulli­ lähedane. Tehase katusel asub koostöös Alexelaga rajatud 1,4 MW võimsu­ sega päikesepark, mis laiub umbes 16 200 ruutmeetril. Need investee­ ringud aitavad Härmsi sõnul ühendada keskkonnamõju vähendamise ja kulude kokkuhoiu.

Investeeringud vajavad stabiilset ärikeskkonda

Ettevõtte konkurentsivõimet ei määra aga ainult tootmise efektiivsus. Sama oluline on Härmsi hinnangul see, millises keskkonnas ettevõtted tegut­ sevad. Rahvusvahelisse kontserni kuulu­ mine on andnud Saku Õlletehasele võimaluse investeerida ka siis, kui Eesti majandus on parasjagu nõrgas seisus. Koduturust sõltuval ettevõttel ei pruugi sellist võimalust olla ning regula­ tiivne keskkond on neile veelgi suurema mõjuga – rahvusvahelisel ettevõttel on

Saku Õlletehas valida mitme riigi vahel, kuhu investee­ ringuid suunata. „Eesti võiks olla koht, kus reeglid on arusaadavad ja etteaimatavad. Maksusüsteemide ja seadustega ei tohi mängida ning ärikeskkond peab olema investorile piisavalt stabiilne ja arusaadav,“ rõhutab Härms. „Eriti tera­ valt puudutab meid alkoholiaktsiis, mille iga-aastane kerkimine ei ole minu silmis põhjendatud. Me ei ela üksikul saarel, meie ümber on lähiriigid, mis mõjutavad meie kaupade liikumist. Ja meil on konkurents turismis. Eestis on juba praegu väga kõrge kulutase: kallid sisendid, tööjõud, käibemaks ja muud kulud.“

Saku Õlletehas tegi sel suvel 2,5 miljoni euro suuruse investeeringu uude pelletikatlasse, et asendada seni kasutatud maagaas kohaliku taastuvkütusega. Härmsi sõnul on Eesti alkoholi­ aktsiis Euroopa võrdluses neljandal kohal ja näiteks 45 protsenti kõrgem kui Lätis. Soome ja Tšehhi on alkoholiakt­ siisi viimastel aastatel alandanud ning Saksamaa on läinud seda teed, et hoiab lahja alkoholi aktsiisi madalal, samas kui Eestis on eelis kangele alkoholile. „Aktsiisipoliitika võiks olla suunatud tarbimise struktuurile. Kui eesmärk on vähendada alkoholiga seotud kahjusid, võiks maksupoliitika toetada liikumist kangelt alkoholilt lahjematele jookidele.“ Sama põhimõte kehtib tema hinnangul ka teiste piirangute puhul.

Foto: Saku Õlletehas

Müügi- või reklaamipiirangute kehtes­ tamisel tuleks enne otsustamist põhja­ likult analüüsida nende tegelikku mõju kogu sektorile. „Eestlased võtavad vahel liiga hasartselt iga piirangu üle ja keeravad sinna veel midagi otsa. Tuleks võtta enne otsustamist rahu­ likult ja teha rohkem mõjuanalüüse,“ leiab Härms. Veel toob Härms välja pakendi­ poliitika ja väliüritustel kasutatavad joogi­topsid. „Pakkusime lahendusena süsteemi, kus joogid serveeritakse korduv­k asutatavates topsides, mis kogutakse kokku ja viiakse ühiselt taaskasutusse. Ei sobinud. Samas on pestav korduvkasutatav tops tavalisest ühekordsest lahendusest ligikaudu kaheksa korda raskem, mis tähendab rohkem materjali tootmisel, aga ka rohkem transporti, pesemist, kuivata­ mist, pakendamist, ladustamist ja uuesti transportimist. Ja me ei saa olla kindlad, kui mitu korda neid topse reaalselt kasutatakse. Mõnikord võib esmapilgul roheline lahendus tähendada tegelikult suuremat ressursi­kulu ja lisatööd.“

Mõju ulatub tehasest palju kaugemale

Saku Õlletehas annab tööd umbes 300 inimesele, kuid ettevõtte majanduslik mõju on oluliselt suurem. Härmsi sõnul tekib ühe tootmistöötaja kohta tarne­ ahelas, kaubanduses ja muudes seotud tegevustes veel lig i 30 töökohta. Seetõttu mõjutab joogitööstuse käekäik palju laiemat majandusringi kui ainult tehase enda töötajaid. Vaatamata keerulisele majandus­ keskkonnale vaatab Härms tulevikku ettevaatliku positiivsusega. Saku kasvu­ võimalused ei sõltu enam ainult sellest, kui palju suudetakse Eestis toota ja müüa. Üha olulisemaks muutuvad uued rahvusvahelised partnerid ja

SAKU ÕLLETEHAS Valdkond: Joogitööstus Asutatud: 1820. aastal Töötajaid: Ligi 300 Käive: 78,6 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Kasv üle piiri – eksport, uued joogikategooriad ning rahvusvaheliste kaubamärkide esindamine ja tootmine Baltikumis. Suurim väljakutse: Väike koduturg, kasvavad kulud ja vajadus püsida konkurentsivõimeline üha keerukamas regulatiivses keskkonnas. AI mõju: Aitab teha targemaid otsuseid – prognoosida nõudlust ning optimeerida tootmist, logistikat ja energiakasutust. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Väike koduturg ei pea tähendama väikest ambitsiooni – otsige kasvuvõimalusi Eestist kaugemalt ja investeerige sellesse, mis aitab konkurentsis püsida.

kaubamärgid, innovatsioon joogi­ kategooriates, eksport ning tootmise efektiivsus. „Oleme edukas tootja väikeses Eestis. Olen tuleviku suhtes mõõdukalt optimistlik,“ nendib Härms. „Kui saaks vaid poliitika kujundamisel ja regu­ latsioonidega rohkem fookust Eesti konkurentsivõimele, investeeringutele ja sellele, millise riigina paistab Eesti välja väljastpoolt. Et inimesed tahaksid siia tulla ja neil oleks siin hea olla.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

42 | SLEEPWELL

Sleepwell näeb Eestis tootmise konkurentsieelist kvaliteedis, kiiruses ja paindlikkuses Eesti tootmise konkurentsivõime trump on võime reageerida kiiresti, pakkuda kvaliteeti ja luua kliendile paindlikult täpselt seda toodet, mida ta vajab. Jüri tehases madratseid ja madratsikatteid valmistav Sleepwell usub, et Eesti tootmine kasvab ka rahvusvahelises konkurentsis, kui panna teadmised, tehnoloogia, oskused ja kohapealne tunnetus ühe eesmärgi nimel tööle.

Sleepwelli kaubamärgi omaniku, Hilding Anders Estonia AS Baltikumi müügijuhi Keidi Kuusikmaa sõnul on Eesti toot­ mise üks olulisemaid eeliseid vahetu kontakt nii klientide kui ka tootmisega. Ettevõtte Jüris asuvas tehases töötab üle 190 inimese ning ligi 85% tehase tootmisest on seotud õmblemi­ sega, sealhulgas valmistatakse madrat­ seid ja madratsikatteid ka kontserni teistele turgudele. „Suur pluss on see, et probleemidele saab kiiresti reagee­ rida ja uusi lahendusi pakkuda. Oleme kohal ja meie klient on siinsamas, meil on vahetu suhe, olemas on usaldus ja turutunnetus. Ei pea saatma 50 e-kirja, et ühte asja lahendada.“ Kohapealne tootmine võimaldab Kuusikmaa sõnul olla kliendile lähedal ning vältida osa neist logistilistest prob­ leemidest, mis võivad tekkida kaugemal Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

toodetud kaupade puhul. Samuti jääb suur osa loodud väärtusest Eestisse tööjõu, maksude ja muu kohaliku majan­ dusmõju kaudu. „Samas muidug i ei saa tänane tööstur mööda vaadata kulusurvest. Energiakandjate ja teiste sisendite hinnad mõjutavad ka mööblisektorit. Tänane tööstur peab olema väga osav optimeerija ja kalkuleerija, sest kõike ei saa lõpptarbijale edasi kanda,“ räägib Kuusikmaa. „Samal ajal peab lõpp­ kliendil olema hea ja meie omanikud peavad olema rahul. Oleme ikkagi äri­­ ettevõte.“ Sleepwelli puhul tähendab konku­ rentsivõime ka oskust mõista koha­ liku turu eripära. Kuigi ettevõte kuulub ra hv u s va h e l i s s e Hi l d i n g A n d e r s i gruppi, on Baltikumi toodete arenda­ misel oluline kohalike inimeste tund­

mine, sest magamisharjumused ei ole erinevates riikides sugugi ühesugused. Näiteks Poolas eelistatakse rohkem vedrudeta madratseid, Eestis ja Skandi­ naavias on vedrumadrats seevastu endi­ selt väga oluline. „Kontsern ei ole meile ette määranud, mida ja kuidas peame tegema. Lähtume ise oma kliendist ehk Baltikumi turust. Meie tugevad küljed on protsessijuhtimine ja kvaliteedi­ kontroll, aga sama oluline on toote­ arendus,“ ütleb Kuusikmaa.

Madratsi müük ei ole nagu mineraalvee müük, et toode saab otsa ja siis saab kohe uue müüa.

Fotod: Sleepwell

Hilding Anders Estonia AS Baltikumi müügijuht Keidi Kuusikmaa. Vahetu kontakt edasimüüjatega annab võimaluse saada uute toodete kohta kiiresti tagasisidet ja seda toote­ arenduses arvesse võtta. Kuusikmaa sõnul on Eesti tarbija puhul oluline ka valikuvõimalus. Kui näiteks Soome turul võivad domineerida üsna tagasi­ hoidlikud beežid ja hallid toonid, siis Eesti klient ootab suuremat valikut, isegi kui lõplik valik langeb sageli samuti neutraalsetele toonidele. „See kõik muudab tootmise paind­ likkuse oluliseks konkurentsiteguriks. Rahvusvahelisse kontserni kuulumine annab samal ajal ligipääsu suurematele turgudele ja klientidele, kelle vajadus­ tele saab vastata ka Eesti tehas. Eriti oluline on hotellisektor, kus madrat­ seid ei osteta lihtsalt riiulikaubana, vaid suurklientidele valmistatakse sageli konkreetsetele vajadustele sobi­

SLEEPWELL | 43 vaid lahendusi,“ selgitab Kuusikmaa. „Madratsi müük ei ole nagu mine­ raalvee müük, et toode saab otsa ja siis saab kohe uue müüa. Hotellis vaheta­ takse madratseid umbes iga seitsme-­ kaheksa aasta tagant ja seda hetke ei tohi maha magada. Suurim kompliment on tagasiside, kui kliendid on hotel­ list uurinud, et kust on need mugavad madratsid pärit. Ja saavad teada, et siitsamast Eesti tehasest.“

Mida pikem eluiga, seda väiksem jalajälg

Kestlikkus tähendab tootmises nii väiksemat materjalikulu ja ringlusse võetud tooraine kasutamist kui ka seda, kui kaua toode vastu peab ja mis saab materjalidest pärast toote kasu­ tus­iga. Sleepwellis vaadatakse madratsi elukaart tervikuna alates materjalide valikust ja tootmisest kuni võimaliku ringlussevõtuni. Ettevõtte kvaliteedijuhi Anneli Reinoki sõnul püütakse tootearen­ duses leida lahendusi, mis aitaksid vähendada tootmisjääke ja piken­ dada toodete kasutusiga. „Materja­ lide valikul arvestame kvaliteedi ja vastupidavusega, sest pikema kasutu­ seaga toode aitab vähendada vajadust toodete sagedaseks väljavahetamiseks ja seeläbi ka keskkonna­mõju.“ Näiteks kasutatakse müügil olevas kollekt­ sioonis SEAQUAL®-­lõngast valmistatud materjali, mis on tehtud 100% ringlusse võetud materjalist – osa sellest pärineb merest kogutud plastist ja ülejäänu maismaalt kogutud plastpudelitest. Samuti tehakse kõikidele tekstiil­ materjalidele sisendkontroll juba toor­ materjali laos. Kontrolli all on nii vedrud ja poroloonid kui ka toote mõõtmed, välimus ja puhtus. Materja­ lidele ja tootmisprotsessidele sobivad töötlemis­r ežiimid on paika pandud tootearenduse käigus tehtud testide põhjal. Reinoki sõnul aitab tootmiskesk­ konna korrastatuse, puhtuse ja ohutuse tagamisel rakendatav 6S-­­­metoodika järgida standardseid töövõtteid ning ennetada vigu ja kõr valekaldeid. Madratsi kestvuse puhul mängib oma rolli ka see, kuidas toodet hiljem kasu­ tatakse ja hooldatakse.

Tootmine Sleepwelli tehases.

Sleepwelli kvaliteedijuht Anneli Reinok.

Madratsite valmistamine

Üha olulisem küsimus on aga see, mis saab madratsist siis, kui selle kasu­ tusiga on lõppenud. Ka seda püütakse Sleepwellis arvestada juba tootearen­ duse alguses. Üha enam võetakse kasutusele monomaterjalidest tekstiilla­ hendusi, mis lihtsustavad toodete ring­ lussevõttu.

sialiste, kelle puhul tuleb sobiva inimese leidmiseks ja hoidmiseks rohkem vaeva näha. Sleepwelli jaoks annab siin eelise tööjõu suhteliselt väike voolavus ja tööandja maine. Tootmises töötatakse kahes vahetuses ning ettevõte korraldab töötajatele ka transpordi, mis aitab kaasata inimesi Tallinna lähiümbrusest. Tehnoloogia roll kasvab sellest hoolimata. Tuleviku tootmine tähendab Kuusikmaa hinnangul järjest rohkem nutikamat protsessijuhtimist, täpsemat kvaliteedikontrolli ja andmetel põhine­ vaid otsuseid. Tehisintellekt võib siin toetada eelkõige protsesside optimee­ rimist, prognoosimist ja klientide taga­ siside analüüsi, kuid hea toote sünniks on endiselt vaja ka inimest, kes oskab märgata seda, mida andmed üksi ei ütle. Sleepwelli jaoks on tootmise kõrval oluline küsimus ka see, kui kaua valmistatud toode tegelikult vastu peab. Madratsi tavapäraseks elueaks on 7–10 aastat, kuid kvaliteetne toode võib kesta ka märksa kauem. See muudab madratsi kestlikkuse seisu­ kohalt teistsuguseks tooteks kui paljud kiiresti vahetuvad tarbekaubad. „Kui ostad kallima madratsi, peab sellega kaasnema hea emotsioon ja tunne, et tegid õige valiku,“ nendib Kuusikmaa. „Kes on korra Sleepwelli ostnud, jääb sageli seda ka edaspidi ostma – see teeb rõõmu.“ Tema hinnangul võiks Eestis rohkem rääkida ka madratsi tegelikust mõjust une kvaliteedile ja sellest, millal on aeg vana madrats välja vahetada. Inimene veedab ligi kolmandiku oma elust magades, kuid voodile ja madratsile ei pöörata alati sama palju tähelepanu kui teistele pikalt kasutatavatele kaupadele. Just teadlikkuse kasv näitab Kuusikmaa hinnangul ka Sleepwelli tulevikuvõima­ lust: ettevõtte eesmärk ei ole võistelda kõige odavama hinnaga, vaid kasvatada oma turuosa eelkõige kvaliteetsemates ja premium-segmendi toodetes. „Meie eesmärk ei ole pakkuda soodsat hinda, vaid kvaliteetset kaupa, et inimesed oleksid õnnelikumad.

Kui ostad kallima madratsi, peab sellega kaasnema hea emotsioon ja tunne, et tegid õige valiku. Tehnoloogia kõrval jäävad oluliseks inimesed

Automatiseerimine aitab tootmist tõhustada, kuid madratsite tootmises ei kao inimese oskus niipea kuhugi. Jüri tehases on palju tööd, mida ei ole mõistlik või võimalik täielikult masinatele üle anda, mistõttu sõltub tootmise kvaliteet suuresti töötajate oskustest. „Käsitööd on meil endiselt palju, sest on asju, mida ei saa masinatega teha. Õmblejate puhul on ääretult oluline nii kvaliteet kui ka kiirus ning inimesed saavad vajaliku väljaõppe kohapeal,“ ütleb Kuusikmaa. Ta nendib, et tööjõu leidmine ei ole lihtne. Eriti keeruline on leida teatud tehniliste oskustega spet­

HILDING ANDERS ESTONIA AS / SLEEPWELL Va l d k o n d : M ö ö b l i t ö ö s t u s j a ­madratsi­te tootmine Asutatud: Rootsis Malmös asuva peakontoriga Hilding Anders Group on Euroopa juhtiv voodite tootja. 1939. aastal Rootsis asutatud Hilding Anders tegutseb nüüdseks rohkem kui 65 riigis. Sleepwelli k a u b a m ä r g i g a m a d ra t s e i d j a voodeid toodetakse Eesti tehases 2004. aastast. Töötajaid: Eestis üle 190, kontsernis üle 5000 Suurim tulevikuvõimalus: Kvaliteetsete ja premium-klassi toodete turuosa kasvatamine ning rahvusvahelise kontserni turgude kasutamine. Suurim väljakutse: Kulusurve, tööjõu ja vajalike oskustega spetsialistide leidmine ning tootmise konkurentsivõime hoidmine. AI mõju: Tehisintellekt saab aidata tootmist ja protsesse optimeerida, kuid kvaliteetse tootmise keskmesse jäävad ka edaspidi inimesed ja nende oskused. Juhi mõte Eesti ettevõtjatele: Eesti tootmise tugevus ei pea olema odavaim hind – konkurentsieelise saab ehitada kvaliteedile, paindlikkusele, usaldusele ja võimele kliendi vajadustele kiiresti reageerida.

Anname neile hea une ja tervise. Tahaksin, et viie aasta pärast oleksid inimesed oma unehügieenist palju teadlikumad,“ ütleb Kuusikmaa. „Meie konkurentsieeliseks on oskus teha õiget asja õigel ajal ja sellise kvalitee­ diga, mille juurde klient tahab tagasi tulla.“ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

44 | BAUHOF GROUP

Ehituspood ei müü enam ainult materjale, vaid ka aega ja terviklahendusi Eesti ehitusturul on uusehituse tempo küll aeglustunud, kuid vananev hoonefond hoiab renoveerimisvajaduse kõrgel. See muudab ka ehituspoodide rolli: üha vähem piisab sellest, et riiulilt saab kätte vajaliku materjali – kliendid ootavad terviklahendusi, kindlat saadavust, professionaalset nõu ja võimalust oma projekt võimalikult lihtsalt ja tõhusalt ellu viia. Bauhofi kommertsjuhi Henry Valtna sõnul on ehitus- ja kodumaterjalide ostmisel toimunud oluline muutus: otsuse tegemiseks üksiku toote sood­ sast hinnast enam ei piisa. „Kuna tööjõukulud on suurel määral kasvanud, arvestatakse projekti kogumaksumust. Ei ole enam tähtis ühe konkreetse ehitus- või sisustusmaterjali hind, vaid see, kui palju võtab projekt aega ja kui palju maksab kogu projekt kokku.“ See tähendab, et aina rohkem hinnatakse üksiku materjali asemel terviklahendust: milliseid tooteid on projekti jaoks vaja, kui kiiresti need Foto: Bauhof

Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

kätte saab ja milline lahendus lubab töö võimalikult tõhusalt ära teha. Professionaalse ehitaja jaoks võib ühe materjali puudumine või tarne hiline­ mine tähendada kogu tööetapi seisku­ mist ja kallinemist, mistõttu muutub määravamaks ka kaupade tegelik saadavus. „Ehituses on kogused suured ja projekti läbimõtlemine on a ja o nii kättesaadavuse kui ka efektiivsuse mõttes,“ ütleb Valtna. Kaubandus­ ettevõtte jaoks tähendab see omakorda vajadust hoida võimalikult lai valik kaupa füüsiliselt kauplustes olemas.

Kodu ja aia kujundamiseks otsitakse üha rohkem inspiratsiooni

Kuid samamoodi on muutunud see, kuidas inimesed oma kodu ja aeda kujundavad. Kui ehitusmaterjalide puhul on ostuotsus enamasti prakti­ line ja hinnatundlik, siis kodu-, aia- ja hooajakaupade ostmisel mängib rolli emotsioon, inspiratsioon ja soov näha erinevaid võimalusi. Eriti selgelt jääb see silma aiakaupade sektoris. Koroonaperioodil kasvanud huvi oma aia kujundamise ja korrastamise vastu ei kadunud koos pandeemiaga, vaid muutis inimeste ootusi aiakaubandusele. Aiast on saanud kodu loomulik pikendus, kuhu ollakse valmis investeerima nii raha kui ka aega. „Koroonaaeg viis inimesed aia eest hoolitsema ja nägime suurt tõusu aiakategooriates. Ja see maailm täiustub pidevalt,“ räägib Valtna. Ta nendib, et aiakaupade puhul mängib ostuotsuses suurt rolli emot­ sioon. „Näiteks taimede puhul nii palju hinda ei vaadatagi. Võõrasema ja kanar­

biku hinda teatakse küll peast, aga kui mängu tuleb ilu, siis tehakse meelsasti emotsioonioste. Seetõttu on lisaks sortimendile oluline ka see, kuidas tooted kaupluses välja panna ja milli­ seid ideid kliendile näidata.“ See muudab ka füüsilise kaupluse rolli. Taimi ei osteta ainult selle­pärast, et neid on vaja, vaid sageli hoopis seetõttu, et inimene näeb midagi ilusat ja tal tekib soov viia see ilu oma aeda. Sama kehtib paljude teiste kodu- ja aiatoodete puhul – klient tahab näha, katsuda, võrrelda ja saada kinnitust, et valitud lahendus sobib tema koju.

E-poe osakaal kasvab, kuid füüsiline ehituspood ei kao

Digikanalite areng muudab klientide ostukäitumist, kuid ei vähenda füüsi­ lise kaupluse tähtsust. Pigem jagunevad rollid järjest selgemalt. Mõne toote puhul on e-pood mugavaim kanal, teisel juhul soovib inimene enne ostu toodet näha. „Seetõttu ei kao jaekaubandus kunagi kuhugi,“ kinnitab Valtna.

BAUHOF GROUP | 45

„Koroonaaeg viis inimesed aia eest hoolitsema ja nägime suurt tõusu aiakategooriates. See maailm täiustub pidevalt,“ märgib Henry Valtna. Foto: Bauhof

E-kaubanduse osakaal on küll kasvanud, kuid see moodustab ettevõtte müügist endiselt väiksema osa kui ärimüük ja tavapärane jaemüük. Ta toob näiteks, et taimi Bauhofi e-poes ei müüda, sest inimene tahab emotsiooni ja seda saab ta füüsilises poes. Sama kehtib paljude tehnilise­ mate ja kallimate toodete puhul, mida soovitakse enne ostuotsust visuaalselt hinnata. Samuti jääb alati alles vajadus saada midagi kohe kätte – olgu põhju­ seks katki läinud toru, läbipõlenud pirn või ehitusplatsil ootamatult otsa saanud materjal. E-kaubanduse osakaal on küll kasvanud, kuid see moodustab ette­ võtte müügist endiselt väiksema osa kui ärimüük ja tavapärane jaemüük. Digikanalit arendatakse siiski jõuli­ selt, sealhulgas äriklientidele. Ette­ võtte e-poes saab klient sisse logida, näha erihindu ja ostuajalugu, vaadata arvete infot ning kontrollida kaupade saadavust. E-kaubanduse kõrval jääb põhi­ küsimuseks kauba tegelik kät te­ saadavus. Ehitusmaterjalide puhul ei ole kliendil sageli aega oodata ning seetõttu konkureerivad müüjad lisaks hinnale ka laoseisu, logistika ja nõus­ tamisega. Samal ajal saab klient e-poe

kaudu enne kontrollida, kas vajalik kaup on konkreetses poes olemas. Kampaania­toodetele, mis on soodus­ hinnaga Bauhofi kaupluses, kehtib sama hind ka e-poes. Lisaks hinnale on nii kodu- kui ka ehituskaupade puhul järjest tähtsamal kohal kvaliteet, vastupidavus ja kesk­ konnamõju. Valtna sõnul uuritakse aina rohkem, millest toode on valmis­ tatud, kus ja kuidas see on toodetud ning kui energiatõhus on selle kasu­ tamine. Sama suund paistab tema hinnangul välja ka toodete arengus. Järgmise viie aasta jooksul muutuvad lahendused tehnilisemaks, energia­t õhusamaks ja keskkonnasäästlikumaks ning klien­ tide ootus saada professionaalset nõu kasvab. „Inimesed tahavad saada pidevalt targemaid ja paremaid tervik­lahendusi ja soovitusi, millest tulenevalt ka tooted arenevad: kui vanasti oli vaja seina püstitamiseks kaheksat erinevat toodet, siis nüüd piisab kahest tootest.“ See tähendab muutust ka ehitusja kodukaupade müüjas endas. Laiast sortimendist üksi enam ei piisa – vaja on osata kliendile näidata, milline kombinatsioon toodetest tema vaja­ duse kõige paremini lahendab. Kui ehitaja ootab, et vajalik materjal oleks õigel ajal olemas, siis kodu- ja aia­­ kaupade ostja ootab enam ideid ja inspiratsiooni. Bauhof i jaoks tähendab see nii olemasolevate kaupluste arendamist kui ka sortimendi pidevat muutmist. Ettevõttel on Eestis 13 kauplust ning aktiivses sortimendis ligi 40 000 kauba­

koodi, mille valik muutub hooajaliselt. Võimalusel eelistatakse ka kohalikke tootjaid ja tarnijaid, näiteks taimede, muldade, väetiste ja küttematerjalide puhul. Tihedas konkurentsis tuleb samal ajal leida pidevalt uusi viise, kuidas inimesi kauplusesse tuua. Valtna sõnul on Bauhofi üks tuge­ vusi just aiakategooria, eriti suvehooajal, talveks otsitakse aga uusi kategooriaid ja võimalusi, millega klienti poodi meeli­ tada. Ka tehnoloogia aitab seda muutust toetada.

Kasutame tehisintellekti igapäevatöös muu hulgas otsinguks ja analüüsiks ning digikanalid annavad rohkem infot selle kohta, mida ja kuidas inimesed otsivad. „Kasutame tehisintellekti igapäeva­ töös muu hulgas otsinguks ja analüü­ siks ning digikanalid annavad rohkem infot selle kohta, mida ja kuidas inimesed otsivad. Kliendisuhtluses ei tähenda tehnoloogia areng aga tingi­ mata inimese rolli vähenemist. Vastu­ pidi – mida keerukamaks muutuvad tooted ja lahendused, seda rohkem võib suureneda vajadus inimese soovi­ tuse järele.“ Nii liigub ehituspood tasapisi mater­ jalide müügi kohast lahenduste ja inspi­

Bauhofi kommertsjuht Henry Valtna. Foto: Bauhof

BAUHOF Valdkond: Ehitus-, kodu- ja aia­­ kaupade müük Asutatud: 2000. aastal Töötajaid: 500 Käive: 121,04 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Kasvatada Bauhofi rolli kodu ja aia inspiratsiooni ning lahenduste pakkujana. Suurim väljakutse: Muutuvate kliendiootuste ja tiheda konkurentsiga sammu pidamine ning õige tasakaalu leidmine hinna, saadavuse, nõustamise ja inspiratsiooni vahel. AI mõju: AI aitab meil igapäevatöös kiiremini infot otsida ja analüüsida ning mõista paremini, mida ja kuidas kliendid otsivad. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Keskenduda sellele, millist probleemi ettevõte kliendi jaoks lahendab, mitte ainult sellele, mida ta müüb.

ratsiooni pakkujaks. Ühel juhul tullakse poodi, sest ehitusmaterjal on vaja kiiresti kätte saada, teisel juhul selleks, et leida ideid terrassi, aia, grillinurga või kodu uuendamiseks. Mõlemal juhul ootab klient üha enam, et pood aitaks tal jõuda mitte lihtsalt tooteni, vaid toimiva lõpptulemuseni. September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

46 | AJ TOOTED

Tuleviku töökeskkonnas peavad tööandjad arvestama nii inimese kui ka tehnoloogiaga Fotod: Jesper Molin / AJ Tooted

Töökeskkonna roll ettevõttes on viimastel aastatel märgatavalt muutunud, sest kontorist on saanud osa ettevõtte kultuurist, töötajakogemusest ja konkurentsivõimest. AJ Tooted Eesti juht Tõnu Lemsaar ütleb, et tulevikus muutuvad töökeskkonnad veelgi paindlikumaks, nutikamaks ja andmepõhisemaks, kuid nende keskmesse jääb endiselt inimene.

„Näeme iga päev, kuidas läbimõeldud töökeskkond aitab ettevõtetel hoida töötajaid, parandada tulemuslik­ kust ning kohaneda kiiresti muutuva töömaailmaga. Seepärast ei räägi me enam ainult mööblist või sisustusest, vaid sellest, kuidas luua keskkondi, kus inimesed saavad teha oma tööd kõige paremini,“ selgitab ta. „Viimaste aastate üks suuremaid muutusi ongi see, et töökeskkonnast on saanud strateegiline tööriist, mis toetab töötajate produk­ tiivsust, heaolu, koostööd ja ettevõtte kultuuri.“ Hübriidtöö, kaugtöö ja kasvav konkurents talentide pärast on pannud ettevõtteid töökeskkonda vaatama täiesti uue pilguga. Kui varem oli peamine küsimus, kas igal töötajal on laud ja tool, siis nüüd mõeldakse järjest rohkem sellele, kuidas ruum toetab erinevaid tööviise. Vaja on alasid keskendumiseks, koostööks, videokoos­ olekuteks, projektitööks ja ka taastu­ miseks. Seetõttu on kontor muutunud olulisemaks kui varem. Küsimus ei ole enam selles, mitu päeva inimesed kontoris käivad, vaid miks nad sinna tulevad. Kui individuaalset tööd saab edukalt teha ka kodus, peab kontor pakkuma midagi, mida kodukontor ei suuda: meeskonnatunnet, innovat­ siooni, teadmiste jagamist ja ettevõtte kultuuri hoidmist. „Näeme, et ettevõtted otsivad üha paindlikumaid lahendusi, mida saab organisatsiooni kasvades või tööharju­ muste muutudes kiiresti ümber kujun­ Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Läbimõeldud töökeskkond aitab ettevõtetel hoida töötajaid, parandada tulemuslikkust ning kohaneda kiiresti muutuva töömaailmaga. dada. Meie rohkem kui 15 000 tootest koosnev valik võimaldab sisustada kogu töökeskkonna ühest kohast, olgu tegemist kontori, lao, tootmise või puhkealaga. See aitab ettevõtetel luua terviklikke lahendusi tegelemata mitme erineva tarnijaga.“

Hea töökeskkond algab inimesest

Üha rohkem rääg i takse töötajate heaolust ja vaimsest tervisest ning ka siin on läbimõeldud töökeskkonnal oluline roll. Kuigi töökeskkond ei lahenda kõiki heaoluga seotud küsimusi,

mõjutab see otseselt inimese keskendu­ misvõimet, energiataset, füüsilist tervist ja stressitaset. Praktilised lahendused, nagu ergonoomilised töötoolid, elekt­ riliselt reguleeritavad töölauad, kvali­ teetne valgustus ja hea akustika, aitavad vähendada füüsilist koormust ja paran­ dada tööpäeva kvaliteeti. Lemsaare sõnul on üks enim ala­hin­ natud tegureid akustika. „Avatud konto­ rites võib pidev taustamüra oluliselt vähendada keskendumisvõimet ja tõsta stressitaset. Sageli on just mürasum­ mutavad lahendused, telefoniboksid või vaiksed tööalad ühed kiireima mõjuga

Töötajad ootavad, et töökoht oleks sama mugav, funktsionaalne ja läbimõeldud kui nende kodune töökeskkond.

investeeringud. AJ Toodete jaoks on ergonoomika üks olulisemaid märk­ sõnu. Usume, et kvaliteetsed ja inimese vajadustest lähtuvad lahendused ei ole luksus, vaid investeering töötajate tervi­ sesse ja ettevõtte tulemuslikkusesse.“ Muutunud on ka töötajate ootused töökohale. Töötajad ootavad, et töökoht oleks sama mugav, funktsionaalne ja läbimõeldud kui nende kodune töökeskkond. Ergonoomikast on saanud elementaarne standard, mitte enam lisaväärtus. Üha enam hinnatakse ka töökeskkonna esteetikat ja üldist kasu­ tajakogemust, sest hästi kujundatud

Erinevad ametikohad vajavad erineva iseloomuga töökohti.

AJ TOOTED | 47 ruum mõjutab nii töötajate motivat­ siooni kui ka ettevõtte kuvandit klien­ tide ja koostööpartnerite silmis. „Samuti soovitakse rohkem vali­ kuvabadust,“ möönab Lemsaar. „Kõik inimesed ei tööta samamoodi ega vaja terve päeva jooksul ühesugust kesk­ konda. Nii kasvab vajadus erine­ vate tööalade järele, mis toetavad nii individuaalset tööd kui ka koostööd. Töökeskkonnast on saanud osa tööandja väärtuspakkumisest. Talendid võrd­ levad tööandjaid mitte ainult palga, vaid kogu töökogemuse põhjal ning kontor mängib selles olulist rolli.“ Ta lisab, et muu hulgas on aina olulisem otsustuskriteerium kestlikkus. „Ettevõtted vaatavad järjest enam toodete kogu elutsüklit, vastupidavust ja pikaajalist kasutusväärtust, mitte ainult ostuhinda. Kvaliteetsed lahendused, mis peavad vastu aastaid ning mida saab vajadusel täiendada või ümber kohan­ dada, muutuvad järjest atraktiivsemaks. See tähendab, et ettevõtted vaatavad mööbli kogukulu, mitte ainult selle ostuhinda. Odav lahendus võib esialgu tunduda säästlik, kuid sagedased välja­ vahetamised, hooldusvajadus ja kasuta­ jate rahulolematus võivad muuta selle lõpuks kallimaks. Üha sagedamini uuri­ takse ka materjalide päritolu, tootmis­ protsesse ja sertifikaate ning see trend jätkab kindlasti kasvamist nii avalikus kui ka erasektoris.“ AJ Toodete enam kui 50-aastane kogemus põhineb põhjamaise kvaliteedi põhimõttel: valmistada vastupidavaid ja praktilisi tooteid, mis peavad ajale vastu. Seda kinnitab ka kuni 7-aastane garantii paljudele toodetele.

Nutikas kontor kogub andmeid, kuid keskmesse jääb inimene

Tehnoloogia areng mõjutab üha enam ka füüsilist töökeskkonda. Kõige nähta­ vamad näited on töökohtade ja koosole­ kuruumide broneerimissüsteemid, mis aitavad hübriidtöö tingimustes ruume efektiivsemalt kasutada. Samuti kasu­ tatakse üha rohkem sensoreid, mis mõõdavad ruumide kasutust, õhukva­ liteeti, temperatuuritaset ja mürataset. „Kogutud andmed võimaldavad teha paremaid otsuseid nii ruumide planee­ rimisel kui ka töötajate heaolu paranda­ misel. Tulevikus muutub töökeskkonna juhtimine üha enam andmepõhiseks, sarnaselt sellele, kuidas täna juhitakse müüki või finantse,“ selgitab Lemsaar. „Laonduses ja logistikas on juba kasu­ tusel tehisintellektil põhinevad lahen­ dused, mis aitavad optimeerida kaupade liikumist ja vähendada füüsilist koor­ must töötajatele. Ent kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, jääb keskmesse siiski inimene. Tehnoloogia aitab aga luua mugavama, tervislikuma ja tõhusama töökeskkonna.“ Kui vaadata Eesti ettevõtete täna­ seid töökeskkondi, tehakse Lemsaare hinnangul endiselt üsna praktilisi vigu.

AJ TOOTED Valdkond: Töökeskkonna ­lahendused A s u t a t u d : A J To o t e d A S o n asutatud aastal 1999, emaettevõte AJ Produkter AB aastal 1975. Töötajaid: AJ Tooted AS-is 12, kontsernis kokku 1100 Käive: 6,6 miljonit eurot (2025)

Kontorit sisustades ei ole küsimus enam selles, mitu päeva inimesed kontoris käivad, vaid miks nad sinna tulevad.

Kontor peab pakkuma midagi, mida kodukontor ei suuda: meeskonnatunnet, innovatsiooni, teadmiste jagamist ja ettevõtte kultuuri hoidmist. „Kõige sagedamini keskendutakse ruut­ meetritele või mööbli hinnale, mitte sellele, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sageli ostetakse kogu konto­ risse ühesugused lahendused, kuid finantsjuht, projekteerija, klienditee­ nindaja ja laotöötaja ei vaja samu lahen­ dusi. Liiga vähe pööratakse tähelepanu ergonoomikale, akustikale ja hoiusta­ mislahendustele ega kaasata töötajaid planeerimisprotsessi, mille tulemusel võib valmis keskkond küll hea välja näha, kuid ei toeta igapäevast töökorraldust.“ A J Toodete ekspertide soovitus on alustada küsimusest: „Millist tööd inimesed tegelikult teevad või kuidas meie inimesed tegelikult töötavad?“ Alles seejärel valida sobivad mööblija ruumilahendused. Ettevõte aitab nii konsultatsiooni, projektimüügi kui ka paigaldusteenustega. Sageli sünnivad parimad lahendused siis, kui kogu projekt vaadatakse tervikuna läbi juba planeerimise faasis. Tuleviku ideaalne töökeskkond ongi Lemsaare hinnangul paindlik, kasu­ tajakeskne, tehnoloogiliselt toetatud ja tervist edendav. „Tuleviku kontoris ei pruugi igal töötajal olla oma kindlat töölauda, vaid on erinevad tööalad eri tegevuste jaoks: vaiksed kesken­ dumisalad, projektiruumid, koostöö­

alad, videokoosolekute kabiinid ning kogukonnaruumid. Mööbel muutub järjest modulaarsemaks ja hõlpsa­ mini ümberpaigutatavaks. Ettevõtted soovivad investeerida lahendustesse, mis suudavad kohaneda organisat­ siooni vajadustega ka mitme aasta pärast. Samas jäävad alati oluliseks kolm põhiväärtust: ergonoomika, kvaliteet ja vastupidavus.“ Kui vaadata veel kaugemale, aastasse 2030, näeb Lemsaar üht olulist muutust, mis või b selleks ajaks olla muutunud tavapäraseks ka neis ettevõtetes, kus sellest täna veel palju ei räägita. „Usun, et aastaks 2030 muutub andmepõhine töökesk­ konna juhtimine sama tavapäraseks nagu täna finantside või müügitule­ muste juhtimine. Ettevõtted hakkavad üha täpsemalt mõõtma, kuidas ruume kasutatakse, millised tööalad toetavad kõige paremini koostööd ning kuidas töökeskkond mõjutab töötajate rahulolu ja produktiivsust. Kontorid muutuvad nutikateks ökosüsteemi­ deks, kus tehnoloogia aitab teha pare­ maid otsuseid reaalsete andmete põhjal. Töökeskkond muutub selgeks konkurentsieeliseks, mis aitab värvata ja hoida talente, kasvatada produktiiv­ sust ning tugevdada ettevõtte kultuuri.“

Suurim tulevikuvõimalus: Ettevõtted vaatavad töökeskkonda vähem kui mööbli ostmist ja rohkem kui strateegilist investeeringut. Kliendid otsivad järjest enam terviklahendusi, mitte üksikuid tooteid. Nad soovivad partnerit, kes aitaks läbi mõelda kogu töökeskkonna kontorist kuni lao ja tootmiseni, arvestades sealjuures ergonoomikat, kestlikkust, efektiivsust ja töötajate heaolu. AJ Toodetel on väga tugev positsioon – üle 15 000 toote, enam kui 50 aastat kogemust, põhjamaine kvaliteet, projektimüügi kompetents ning võime pakkuda kogu lahendust ühest kohast. Suurim väljakutse: Klientide vajaduste ettenägemine. Töömaailm muutub täna kiiremini kui kunagi varem: muutuvad tööviisid, organisatsioonide struktuurid, tehnoloogiad ja töötajate ootused. Klient ei oota enam head toodet ja kiiret tarnet, vaid teadmisi, nõuandeid ja lahendusi, mis aitavad teha häid investeeringuid pikaks ajaks. AJ Toodete jaoks tähendab see pidevat panustamist tooteportfelli, teenustesse, digitaliseerimisse ja meeskonna kompetentsi arendamisse. AI mõju: AI ei asenda inimest, vaid aitab meie inimestel olla targemad, kiiremad ja kliendi jaoks väär tuslikumad, võimaldades ühendada tehnoloogia, teadmised ja enam kui 50 aasta jooksul kogutud kogemuse veelgi personaalsema ja kvaliteetsema kliendikogemuse loomiseks. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Eesti ettevõtted on viimastel aastatel näidanud erakordset kohanemisvõimet. Järgmine konkurentsieelis ei sünni ainult tehnoloogiast või tehis­ intellektist, vaid sellest, kui hästi suudame luua keskkondi, kus inimesed tahavad töötada, panustada ja koos kasvada. Töömaailm muutub kiiresti, kuid inimeste vajadus hea juhtimise, koostöö ja toimiva töökeskkonna järele jääb. Ettevõtted, kes seda mõistavad, on võitjad ka tulevikus.

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

48 | ONNINEN 2025. aastal avati Rae vallas täielikult rohelisel energial töötav logistikakeskus. Foto: Onninen

Eesti ehitussektorit kujundavad lähiaastail elektrifitseerimine, renoveerimine ja tehisintellekti kasutuselevõtt Eesti ehitussektor seisab järgmise viie aasta jooksul silmitsi muutustega, mis mõjutavad kogu majandust. Energiasiire, vananev hoonefond ja tehisintellekti kiire areng muudavad seniseid ärimudeleid, investeeringuid ning töökorraldust. AS-i Onninen tegevdirektori ja Baltikumi regiooni juhi Kuuno Kirspuu sõnul ei sõltu ettevõtete konkurentsivõime enam ainult toodetest ega tööjõust, vaid sellest, kui kiiresti suudetakse tehnoloogiliste ning globaalsete muutustega kohaneda.

Ehitussektorit on harjutud pidama ko n s e r vat i i v s e k s , k u s m u u t u s ed toimuvad aeglaselt. Tegelikkuses on järgmised aastad aga murrangulised. Kirspuu sõnul analüüsitakse nende ette­ võttes igal aastal globaalseid megatrende ja hinnatakse, kuidas need mõjutavad ehitus-, energia- ning tööstussektorit, seda nii kohalikul kui ka suuremal Kesko grupi tasandil, kuhu Onninen kuulub. „Järgmise viie aasta jooksul ei kujunda Eesti ehitus- ja energia­ sektorit mitte kümned võrdselt olulised muutused, vaid kolm suure mõjuga Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

jõudu. Need muutused peegelduvad juba selles, kuidas meie ise turu aren­ guid hindame ja arvestame ka nendega meie Baltikumi plaanides. Energiataristu uuendamine, hoonete ulatuslik renovee­ rimine ja tehisintellekti jõuline kasutu­ selevõtt muudavad nii projekteerimist, ehitamist kui ka hoonete haldamist.“ Kirspuu hinnangul on suure mõjuga muutus elektrifitseerimine ja energiasiire. „Elektrivaldkond kasvab lähiaastatel eeldatavasti kiiremini kui traditsioonilised ehitussegmendid ning see loob nõudluse nii elektrivõrkude moderniseerimise,

alajaamade automatiseerimise, energia­ tõhusate küttelahenduste, taastuvenergia tootmise, päikeseparkide, soojuspumpade kui ka elektrisõidukite laadimistaristu järele. Ja kõik need lahendused eeldavad tugevat ning töökindlat elektritaristut. Hindan kõrgelt praeguse Elektrilevi juht­ konna soovi investeerida kordades enam elektrivõrkude uuendamisse ja ilmastiku­ kindlaks muutmisse.“ Kirspuu lisab, et kaasaegne elektri­ võrk loob omakorda eeldused energia­ salvestuse, mikrovõrkude ja hajutatud energiatootmise arenguks, mis on muutunud oluliseks ka julgeoleku seisu­ kohalt. Paralleelselt areneb kiiresti hoonete energiajuhtimine. Standardi­ seeritud juhtimissüsteemid võimaldavad vähendada energiatarbimist, samal ajal kui ettevõtted liiguvad fossiilkütustelt üha enam taastuvenergiale. Ka Onninen on seadnud kestlikkuse oma pikaajalise strateegia keskmesse. Kesko kontserni eesmärk on saavutada kogu väärtusahelas aastaks 2050 null­ heide. Selle nimel minnakse järk-­järgult ettevõtte enda kasutuses olevates hoonetes üle soojuspumpade ja taas­

tuvenergia kasutamisele ning vähenda­ takse tegevuse keskkonnamõju. Kirspuu toob näiteks, et 2025. aastal avati Rae vallas täielikult rohelisel energial töötav logistikakeskus ja ettevõtte esindustes üle Eesti kasutatavad tõsteseadmed töötavad keskkonnasäästliku biodiisliga. Oluliseks muutuseks peab ta ka seda, et kliendid ei otsi enam üksikuid tooteid, vaid terviklahendusi. „Oleme liikunud tootepõhiselt müügilt lahen­ dusepõhisele müügile, et meie lõpp­ kliendid saaksid parimal viisil toimiva, kestlikuma ja energiasäästliku tervik­ lahenduse, sest tarbijad on enam teadlikud ja hindavad energiasäästu, väiksemat CO2 jalajälge, energiajulge­ olekut ja madalamat elutsüklikulu.“

Renoveerimine ja moderniseerimine muutuvad domineerivaks

Teiseks suureks muutuseks peab Kirspuu renoveerimismajanduse esiletõusu. Kui veel mõni aasta tagasi keskenduti peami­ selt uute hoonete rajamisele, siis nüüd liigub fookus olemasoleva hoonefondi kaasajastamisele. Moderniseerimist

ONNINEN | 49 vajavad nii nõukogudeaegsed korter­ elamud kui ka viimase kolmekümne aasta jooksul ehitatud hooned, mille tehnosüsteemid hakkavad samuti vana­ nema. Kirspuu sõnul tähendab tuleviku renoveerimine palju enamat kui fassaadi uuendamist: hoonesse tuleb tervikuna siduda energiatõhus valgustus, fossiil­ kütusevabad küttelahendused, nutikas ventilatsioon, vee- ja elektrisüsteemid ning neid juhtiv hooneautomaatika ehk BMS (Building Management System). Onninen on siinkohal ehitajatele ja eritööde ehitusettevõtetele partneriks kui täisintegreeritud kaasaegsete tervik­ lahenduste hulgimüüja, kelle valikus on kvaliteetsed elektri, valgustuse, kütte, veevarustuse, ventilatsiooni, päikese­ energia ja salvestustehnoloogia lahen­ dused. „Hetkel on kuum teema enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud elamu­ fondi renoveerimine, kuid ärme unusta, et oleme juba üle 30 aasta ehitanud kaasaegsematel ehitusmeetoditel äri- ja avaliku sektori hooneid, mille tehnosüs­ teemid vajavad tervikuna kaasajastamist, ning Euroopa selge suund energia­ tõhususe edendamisel loovad eeldused suure renoveerimisturu tekkeks. Seda võiks kirjeldada kui mudelist „Ehita uus“ mudelisse „Renoveeri olemasolev targe­ maks“ liikumist,“ selgitab Kirspuu.

Ei ole põhjust tehisintellekti karta, kuid ettevõtted peavad läbima korraga kaks kohanemisprotsessi.

Ta lisab, et just selline terviklik lähe­ nemine aitab vähendada energiakulusid, parandada sisekliimat ning pikendada hoonete kasutusiga. Samuti aitab see täita Euroopa energiatõhususe eesmärke. Oluliseks suunanäitajaks on olnud siin Riigi Kinnisvara AS, kelle loodud standar­ deid ja juhiseid on hakanud järjest enam kasutama ka erasektor. Kolmanda suure muutusena toob Kirspuu välja tehisintellekti ja digitalisee­ rimise mõju kogu ehitussektori väärtus­ ahelale. „Ei ole põhjust tehisintellekti karta, kuid ettevõtted peavad läbima korraga kaks kohanemisprotsessi. Esmalt tuleb koolitada inimesi uusi tööriistu kasutama ja seejärel kohandada AI-­ lahendused ettevõtte enda protsessidega, hinnates hoolikalt nende töökindlust ning turvalisust. Produktiivsus muutub ajas kiirenevalt kriitiliseks konkurentsi­ eeliseks ja suurandmete oskuslik analüüs ning töötlus ettevõtte arengu kiirendami­ seks muutub sama oluliseks, kui seda on füüsilised tooted ise.“

Suur risk on inseneride nappus

Ühe suurima riskina näeb ta inseneride nappust. Kirspuu hinnangul vähendab praegune hariduskorraldus tulevaste inseneride järelkasvu, sest liiga vara­ jane valik kitsa ja laia matemaatika vahel piirab paljude noorte võimalusi hiljem tehnikaerialadele õppima asuda. „Kui soovime Eesti majanduse kasvu ja seda, et meie tulevikutegijad suudaks luua ning juhtida ettevõtteid, mis toovad riigile jõukust, siis on kõigi kaasaegsete arengupsühholoogide, näiteks Dwecki, Yeageri ja teiste uuringute ning järel­ dustega vastuolus selline lähenemine, kus antakse teadlikult noortele võimalus vähem pingutada. Niigi juba suurt inse­

neride defitsiiti me selliste haridus­ like eksperimentidega ei lahenda, vaid pigem süvendame. Enam peab arvesse võtma akadeemikute ning teadlaste järeldusi ja prognoose.“

Ettevõtte eesmärk on kasvada suurimaks täisintegreeritud tehnikalahenduste hulgimüüjaks Baltikumis. Tehisintellekt ei hakka Kirspuu sõnul ehitus- ja tööstussektoris inimesi asen­ dama, vaid muudab nende töö märksa tulemuslikumaks. „Tehisintellekt mitme­ kordistab ja võimestab inimeste mõju. Aastaks 2030 ei konkureeri ehitus-, energia- ja tööstusettevõtted enam selle järgi, kellel on rohkem inimesi, vaid selle järgi, kellel on parimad inimesed, keda võimestab tehisintellekt.“ 1993. aastal Eestis tegevust alustanud AS Onninen tegeleb tehnikalahenduste hulgimüügi ja logistikaga ning annab tööd 180 inimesele. Ettevõtte eesmärk on kasvada suurimaks täisintegreeritud tehnikalahenduste hulgimüüjaks Balti­ kumis. Üheks edu võtmeks on Kirspuu sõnul teha olulise mõjuga strateegilisi otsuseid pikema vaatega kui üks majan­ dustsükkel. Ta nendib, et me ei tohi oma missiooniks võtta ettevõtte juhti­ mist järgmise kvartali või järgmise kolme aasta vaates, vaid peame seda tegema järgmise põlvkonna vaates. Küsimus, mis peab jääma kõlama: millise Eesti jätame me oma lastelastele ja nende lastele?

AS-i Onninen tegevdirektor ja Baltikumi regiooni juht Kuuno Kirspuu. Foto: Tiit Motus

AS Onninen Valdkond: Tehnikalahenduste hulgimüük ja logistika Asutatud: AS Onninen on Eestis asutatud 02.08.1993. Soomes on emaettevõte Onninen Oy tegutsenud alates 1913. aastast. Alates 2016. aastast kuulub ettevõte Kesko Groupi rahvusvahelise ehituse ja tehnilise kaubanduse divisjoni. Töötajaid Eestis: 180 Baltimaade käive: 2025. aastal 154 miljonit eurot Suurim tulevikuvõimalus: Kasvada suurimaks täisintegreeritud tehnikalahenduste hulgimüüjaks kõigis Balti riikides. Suurim väljakutse: Kohanduda piisavalt kiiresti vastavalt muutuvatele tehnoloogilistele trendidele ja kasutada maksimaalselt nutikalt ära digitehnoloogia ja tehisintellekti võimalusi. AI mõju: Tehisintellekt ei asenda meie sektoris inimesi, vaid mitmekordistab ja võimestab nende mõju. Aastaks 2030 ei konkureeri ehitus-, energia- ja tööstusettevõtted enam selle järgi, kellel on rohkem inimesi, vaid selle järgi, kellel on parimad inimesed, keda võimestab tehisintellekt. Soovitus/mõte Eesti ettevõtjatele: me ei tohi teha olulise mõjuga otsuseid järgmise kvartali või järgmise kolme aasta vaates, vaid peame seda tegema järgmise põlvkonna vaates. Iga meie tänane otsus peab aitama ehitada Eestit, mis on samal ajal majanduslikult tugev, kesk­ konnalt elujõuline ja juhtimiskultuurilt eeskujuks ka meie lastelaste ning nende laste jaoks.

Onnineni Tartu Expressi hulgilao fassaadilt leiab päikesepaneelid.

Foto: Jassu Hertsmann

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

50 | LINDSTRÖM

Tööriided muutuvad ostukaubast juhitavaks teenuseks

Rõivaste kasutusiga pikendavad pesu, hooldus ja parandamine.

Ettevõtete töökorralduse muutumine, kasvavad tööohutuse ja hügieeninõuded ning vajadus kasutada ressursse tõhusamalt muudavad suhtumist ka tööriietesse. Üha enam vaadatakse tööriiet mitte üksiku ostuna, vaid kogu selle kasutusaja jooksul tekkivate kulude, hoolduse, ohutuse ja keskkonnamõju kaudu.

„Üks selgemaid muutusi on see, et ette­ võtted soovivad järjest rohkem kesken­ duda oma põhitegevusele. Seetõttu ei vaadata tööriiete puhul enam ainult ostuhinda, vaid kogu nende kasutus­ aega – alates sellest, kas töötajal on õige rõivas õigel ajal olemas ja kuidas seda hooldatakse, kuni nõuetele vasta­ vuse ning rõiva eluea lõpuni,“ räägib ­Lindström OÜ tegevjuht Roland Raud. Lindström pakub tekstiiliteenuseid väga erinevatele valdkondadele, alates toiduainetööstusest ja tervishoiust kuni farmaatsia-, elektroonika-, keemia-, Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

metalli- ja autotööstuseni. Kuigi nende sektorite vajadused on erinevad, on paljudes valdkondades näha sarnaseid suundumusi. Nii ei käsitleta tööriiet enam pelgalt töötaja vormina, vaid osana töö­­ protsessist ning aina enam kasuta­ takse töö­­rõivaid renditeenuse alusel. Eriti oluline on see valdkondades, kus mängivad suurt rolli ohutus, hügieen, jälgitavus ja regulatsioonidele vastavus. „Renditeenuse väärtus seisneb selles, et töötajal on alati õige, puhas ja nõuetele vastav tööriie olemas ning

Foto: Lindström

ettevõte ise ei pea selle teemaga rohkem tegelema,“ räägib Raud. „Seejuures ei ole võimalik välja tuua kindlat prot­ senti, kui palju rendi­mudeliga säästab. Tulemus sõltub ettevõtte suurusest, töötajate arvust ja voolavusest, riiete liigist, pesusagedusest ning sellest, kui palju ettevõttel praegu aega ning ressurssi enda inimeste tööriiete halda­ misele kulub.“ Nii tasub ostu- ja rendihinna kõrvu­ tamise asemel vaadata kogu kulu. Kui tööriiete tellimine, ladustamine, pese­ mine, parandamine ja asendamine jäävad ettevõtte enda korraldada, kulub nende peale lisaks rahale ka töötajate aega. Harvad ei ole ka olukorrad, kus töötaja tassib tööriided pärast tööpäeva koju ja peseb neid koduses pesumasinas – seda siis oma vaba aja arvelt. Tegelikult on küsimus laiem kui pelgalt mugavuses: kas tänapäevases töökohas peaks töötaja kasutama oma

aega ja koduseid ressursse tööandja tööriiete hooldamiseks? Mõnel juhul võib tööstuses kasutatav tööriietus olla ka kodumasinale koormavam kui tava­ pärane rõivas. Ka tööriiete valikul tehakse Raua sõnul vigu, kui otsus langetatakse eelkõige nende hinna või välimuse järgi. „Tööriie peab lähtuma konkreetse töökoha riskidest, kasutustingimustest ja töötajast. Kui tööriie on ebamugav, piirab liikumist või istub seljas halvasti, suureneb ka risk, et töötaja ei kasuta seda ettenähtud viisil,“ toob ta näite. „Oluline on ka see, kuidas rõivast pärast kasutuselevõttu hooldatakse. Vale pesu või hooldus ei taga enam nende algseid kaitse- või hügieeni­ omadusi. Näiteks toiduainetööstuses või tervishoius ei tähenda visuaalselt puhas rõivas veel hügieeniliselt puhast rõivast. Lisaks võib kodupesu helkur­ lahendustega rõivaste puhul kahjustada vastavust nõuetele.“

LINDSTRÖM | 51 Pikem eluiga ja ringmajandus

„Ka õigesti hooldatud rõivas kulub ning kahjustused või materjali vana­ nemine mõjutavad selle funktsio­ naalsust ja kaitsevõimet. Seetõttu tuleb teada, millal piisab rõiva paran­ damisest ja millal tuleb see kasutu­ sest eemaldada või välja vahetada,“ selgitab Raud. Tööriiete elutsükli juhtimine seostub üha enam ka ettevõtete keskkonnaees­ märkidega. Ringmajandus ei tähenda üksnes uute ja keskkonnasõbralikumate materjalide kasutamist, vaid eelkõige olemasolevate toodete võimalikult pikka ja tõhusat kasutamist. See tähendab Raua sõnul, et ring­ majandus algab juba tööriide disainist. Rõivas peab olema vastupidav, paran­ datav ja võimalusel kasutatav ka järg­ mise töötaja poolt. Mida kauem üks rõivas kasutuses püsib, seda väiksem on vajadus uusi tooteid valmistada. Sama eesmärki aitab saavutada tootmise ja varude parem planeerimine. Lindströmi ehk Prodemi lahenduse puhul valmistatakse rõivas vajaduse tekkimisel, mitte lihtsalt igaks juhuks lattu. Nii saab hoida varud väiksemad, kuid säilitada klientidele paindlikkuse ja tarnekindluse. Rõivaste kasutusiga pikendavad ka professionaalne pesu, hooldus ja parandamine. Lindströmis parandati 2024. aastal ligi 4,9 miljonit tekstiili­ toodet ja 70 protsenti tekstiilijäätmetest suunati ringlusse. Samal aastal sisaldas 36 protsenti uutest tekstiilidest ring­ lussevõetud või biopõhiseid kiude. Ühe rõiva kasutamine mitme inimese poolt on samuti oluline osa ringmajandusest,

sest see vähendab vajadust toota iga uue töötaja jaoks uus rõivas.

Andmed annavad tööriiete haldamisele uue mõõtme

Samal ajal liigub tekstiilihaldus järjest enam andmepõhisuse poole: tekstii­ lide puhul kasutatakse raadiosagedus­ tuvastust (RFID), mis võimaldab tooteid ja esemeid automaatselt tuvastada ja jälgida.

Ettevõtted tahavad teada, kui palju tekstiile neil tegelikult kasutatakse, kui kaua need kestavad, kui palju neid parandatakse ja korduskasutatakse ning milline on nende keskkonnamõju. „RFID-tehnoloogia ehk tekstiilidesse õmmeldud kiibid ja teised digilahendused võimaldavad järjest täpsemalt näha, kus tekstiil asub, kui palju seda kasutatakse, millal seda on pestud ja parandatud ning millal see vajab väljavahetamist,“ selgitab Raud. „Ettevõtte jaoks tähendab see paremat ülevaadet varudest ja võima­ lust vähendada nii liigseid tekstiile kui ka nende haldamisele kuluvat aega.“ Ta lisab, et andmeid vajatakse järjest rohkem ka keskkonnamõju hindami­ seks. Ettevõtted tahavad teada, kui palju tekstiile neil tegelikult kasuta­ takse, kui kaua need kestavad, kui palju

neid parandatakse ja korduskasutatakse ning milline on nende keskkonnamõju. Digitaalsed lahendused võimaldavad sellist infot koondada ja ettevõttel oma tekstiili­varu paremini juhtida. Järgmiste aastate üks olulisemaid muutusi ongi Raua hinnangul teenuse­ põhise lähenemise tugevnemine. Kui tööriiete haldamine on ettevõtte enda käes, nõuab see inimesi, aega ja teadmisi ning eksimustel võivad olla tagajärjed nii tööohutusele, hügieenile kui ka kuludele. Professionaalselt korraldatud teenus võimaldab selle asemel keskenduda põhitegevusele ning samal ajal säilitada kontrolli tööriiete kogu elutsükli üle. Esimene samm on teha kõikehõlmav analüüs enda ettevõtte tekstiili kasu­ tuse osas. Mõistlik on kõigepealt vaadata ausalt üle, kui palju tööriideid tegelikult vaja on, kui kaua neid kasu­ tatakse, kuidas toimub pesu ja paranda­ mine ning mis saab rõivast siis, kui see enam tööks ei sobi. Arvesse tasub võtta ka aega, mida ettevõtte töötajad nende tegevuste korraldamisele kulutavad. „Rentimise mõte ei ole lihtsalt asendada ostuhind kuutasuga. Sellega saab ettevõte kogu tööriiete elutsüklit professionaalselt hallata, alates õigete rõivaste valikust ja varudest kuni pese­ mise, parandamise, korduskasutuse ja ringlussevõtuni. See aitab hoida kasu­ tuses just nii palju tööriideid, kui tege­ likult vaja, tagada nende õige hoolduse ning pikendada nende eluiga,“ selgitab Raud. „Nii toetab üks terviklik lahendus korraga nii kuluefektiivsust ja töötaja rahulolu kui ka võimalust toetada ette­ võtte põhitegevust, tööohutust ja kesk­ konnahoidu.“

Lindström OÜ tegevjuht Roland Raud.

Foto: Arno Mikkor

LINDSTRÖM OÜ Valdkond: Tekstiiliteenused ja tekstiilide rent Asutatud: Lindström asutati 1848. aastal Helsingis Soomes. Eesti oli ettevõtte esimene välisturg ehk esimene filiaal loodi Eestisse 1992. aastal. Töötajaid: Lindström Groupis oli 2025. aastal 5100 töötajat. Eestis töötab 220 töötajat teenindus­ üksustes Lool, Kohilas ja Tartus. Käive: Lindström Groupi 2025. aasta käive oli 542 miljonit eurot, Eesti üksuse käive 29,6 miljonit eurot. Suurim tulevikuvõimalus: Liikuda tekstiilide omamiselt ringmajandusliku teenusmudeli poole ning pakkuda klientidele terviklikumat tekstiilide elutsükli haldust. Digi­ lahendused aitavad seejuures hinnata tegelikku tekstiilivajadust ja vähendada üleliigseid varusid. Suurim väljakutse: Kasvatada äri nii, et samal ajal väheneksid ressursi­kasutus ja keskkonnamõju. See tähendab kogu väärtusahela tõhusamaks muutmist alates tootmisest ja kasutusea pikendamisest kuni pesemise, logistika ja ringlusse­võtuni. AI mõju: AI suurim potentsiaal on muuta tekstiiliteenus veelgi vajaduspõhisemaks, kasutades RFID- ja digilahendustega kogutud andmeid tekstiilide kasutuse, ringluse ja kulumise paremaks optimeerimiseks.

Lindströmis parandati 2024. aastal ligi 4,9 miljonit tekstiilitoodet ja 70 protsenti tekstiilijäätmetest suunati ringlusse. Foto: Lindström

Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Vaadake ostuhinnast kaugemale ja hinnake tekstiili kogu elutsükli kulu. Arvesse tuleb võtta ka varude haldamist, pesu, hooldust, logistikat, töötajate ajakulu ja tekstiilide käitlemist pärast kasutusea lõppu.

September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

SELVER | 53

Selveri juht: hinnasurve ei ole murdnud eestlase usku kodumaisesse toitu Eesti toidukaubandust mõjutavad korraga ostujõu vähenemine, tihenev hinnakonkurents, muutuvad tarbimisharjumused ja tehnoloogia kiire areng. Selveri juhi Kristi Simonseni sõnul on enam kui 30 aasta pikkune kogemus Eesti turul kinnitanud, et keerulistel aegadel muutuvad veelgi olulisemaks kodumaine tooraine, usaldusväärne sortiment ja oskus kliendi vajadustele kiiresti reageerida.

Toidukaubanduse viimased paar aastat on olnud selgelt teistsugused kui varasem aeg. Hinnad on teinud suure kasvu, samal ajal on sissetulekud püsinud paljuski samal tasemel ning inimeste ostujõud on langenud. ­S imonseni hinnangul on kõige keerulisemasse olukorda sattunud just keskklass, kellele Selver on oma positsioneerimisega suures osas suunatud. „Lisaks on tulnud automaks, kerkinud on elektri hind ja seetõttu ei ole ostmine mahuliselt enam nii hoogne,“ ütleb Simonsen. Samas on muutunud olukorras tema sõnul ka posi­ tiivseid külgi: inimesed mõtlevad rohkem sellele, mida nad ostavad, ning toidu raiskamise vähendamine on igapäevase tarbimise järjest loomulikum osa. S e l ve r j ä l g i b t a r b i j a k ä i t u m i s t andmete ja analüüside põhjal, mitte kõhutunde järgi. Üks huvitavamaid tähelepanekuid on Simonseni sõnul see, et Eesti toodete osakaal on vaata­ mata hinnasurvele samaks jäänud. Seda isegi olukorras, kus Euroopa analoogsed toiduained on kohati odavamad. See näitab, et isegi hinnatundlikum tarbija ei ole valmis loobuma toodetest, mida ta usaldab ja mille kvaliteeti ta tunneb.

Konkurents sunnib kiiremini reageerima

Seoses uue kaubandusketi turule­ tulekuga on muutunud jaekaubanduse konkurentsiolukord. „Aina olulisem on püsida hinnakonkurentsis, ükskõik kas kauplus tegutseb maal või linnas. See on number üks kõigi jaoks,“ ütleb Simonsen. „Kohe hinna järel tuleb sortiment. Võtame kliendi iga soovi tõsiselt, sest kui inimene läheb konkreetse toote pärast

Selveri juht Kristi Simonsen. teise poodi, täidab ta seal kogu ostu­ korvi. Tähtis on ka eristatavus, näiteks piimariiul näeb igas poes pealtnäha sarnane välja, aga midagi peab olema erinev ja kutsuv. Samuti on oluliseks konkurentsiteguriks teenindus. Emot­ sioon on oluline, sest ikka lähed uuesti sinna poodi, kus sa saad hea emotsiooni.“ Eesti toidukaubanduse järgmiste aastate ühe suurema trendina nimetab Simonsen jätkuvat ostujõu vähenemist. „Suurenenud hinnasurve tähendab muu hulgas seda, et kohalikul toidutööstusel tuleb konkureerida rahvusvaheliste kettide odavamate importtoodetega. Kõige suuremaks ülesandeks ei ole müüa odavamalt, vaid anda kliendile iga päev põhjus valida ostukohaks Selver. Selleks on tervislik, kvaliteetne kaup ja eristuv teenindus.“

Kaubandus liigub koos inimestega

Samas ei seisne Eesti toidukaubanduse tulevik ainult hinnasiltides, vaid Selveri juhi sõnul on muutmises ka kaupluste võrk, sest kaubandus peab liikuma inimestega kaasa. Aastaid kesken­ duti uute kaupluste avamisele, kuid nüüd vaadatakse järjest kriitilisemalt üle olemasolevate poodide asukohad ja vajadus. Selver avab tänavu septembris väikese supermarketi Lool, uue kaup­

Foto: Hendrik Osula

luse Laagri keskuses ning suure moodsa poe Pärnus Papiniidus, sulgedes samal ajal senise Mai Selveri. Lisaks on veeb­ ruaris plaanis sulgeda Selveri kauplused Viljandis ja Põlvas.

Praegu kasutab 65–70 protsenti meie klientidest iseteeninduskassasid, aga näeme, et teenindajate roll ei ole kadunud. Muutub ka toidupoe roll sorti­ mendi mõttes. Tööstuskaupade osakaal toidupoodides väheneb, sest suur osa sellest on liikunud internetti. Toidu­ kaupade e-kaubandus seevastu kasvab. „Üks katalüsaator e-kaubandusele oli koroona. Toidukaup on siinkohal endiselt kasvutrendis: e-ostlemine on mugav ja hoiab aega kokku,“ ütleb Simonsen. Lisaks mõjutab arengut põlvkondade vahetumine. Nooremad inimesed on harjunud tellima toitu Bolti ja Woltiga ning pere loomisel võib harjumus kanduda üle suure­ matele toidupoodide e-kanalitele. E-­­ kaubandusel on tema sõnul oma roll ka

maapiirkondades, kus füüsilise poe valik võib olla piiratud, kuid internetist saab tellida märksa laiema sortimendi. Tehnoloogia areng puudutab järjest rohkem ka jaekaubanduse tausta­ protsesse. Kuna müügimahud ei pruugi lähiaastatel oluliselt kasvada, muutub efektiivsus kogu jaekaubanduses järjest olulisemaks. Simonsen kinnitab, et klienditeenindust Selver täielikult digi­ taliseerida ei soovi. „E-postile ja tele­ fonile vastavad alati inimesed. See peab olema isiklik. Robotid ei asenda müüjaid. Kui 2011. aastal juurutasime ise­­teenindamise, siis tekkis mõte, et mis saab inimestest? Praegu kasutab 65–70 protsenti meie klientidest iseteenindus­ kassasid, aga näeme, et teenindajate roll ei ole kadunud. Ikka on vaja nõustada, aidata ja kontrollida.“ Küll aga on tehnoloogia muutnud töötajate rolli. Kui 10–15 aastat tagasi olid selgemalt eristunud näi teks müüja, pagar ja lihameister, siis nüüd on rohkem rõhku multifunktsionaal­ susel ja mitmekülgsetel oskustel. See võimaldab hoida personali väiksemana ning samal ajal palgataset kasvatada. Tehnilised ülesanded automatiseeruvad, näiteks kui varem võis salati hakkimi­ sega tegeleda paarkümmend inimest, siis praegu teeb töö ära masin ning vaja on operaator-­tehnoloogi. Ka kauba­ September 2026 | Eesti Ettevõtluse Tulevik

54 | SELVER valiku planeerimisel on inimeste töö muutunud: kauplusesse tellitavate koguste otsused põhinevad analüütikal ja statistikal.

Kohalik tootja on Selveri jaoks oluline

Selveri jaoks on kodumaise toidu eelis­ tamine strateegiline suund, mille puhul tuleb vaadata ka lühiajalisest kasumist kaugemale. „Reaalselt on võimalus teha seda kodumaistel kettidel. Juhtkonna tasemel peab olema arusaam, et soovime toetada Eesti toodangut. Väikesed käsi­ töötootjad ei too meile alati kasumit, aga see on meie strateegia,“ ütleb Simonsen.

Isegi hinnatundlikum tarbija ei ole valmis loobuma toodetest, mida ta usaldab ja mille kvaliteeti ta tunneb. Foto: Egert Kamenik

Keerulistel aegadel muutuvad veelgi olulisemaks kodumaine tooraine, usaldusväärne sortiment ja oskus kliendi vajadustele kiiresti reageerida. Foto: Egert Kamenik

Selveril on üle Eesti praegu 74 kauplust, kus Eesti toodang on au sees. Foto: Egert Kamenik

Selveri jaoks on kodumaise toidu eelistamine strateegiline suund, mille puhul tuleb vaadata ka lühiajalisest kasumist kaugemale. Foto: Emma Jõgiste Eesti Ettevõtluse Tulevik | September 2026

Kodumaise tootja toetamine aitab hoida tootmist Eestis ning tugevdab ka toidujulgeolekut ja kestlikkust. Selver on üle 15 aasta külastanud väiketootjaid, et leida uusi tooteid ja tootjaid. Sel aastal võetakse ette Pärnuja Läänemaa ning Simonseni sõnul on tegemist ettevõtte jaoks aasta ühe tippsündmusega. Kui suured tootjad tulevad oma toodetega ise Selveri kontorisse, siis väiketootjatele minnakse ise külla. „Paraku väikesed sageli kardavad koostööd suure ketiga, arva­ takse, et nad ei jõua toota. See polegi oluline, piisab ka, kui nad saavad oma toodangut esitleda ühes-kahes Selveris. Koos saame kasvada.“ Ta toob näiteks Nopri, mis alustas kunagi oma toodetega ainult Selveri ketis, kuid on tänaseks jõudnud laiemalt turule. Samuti olid Intsu tomatid alguses eksklu­ siivsus Selveri letil. Eraldi on ärisuund ka selliste tootjatega, kes soovivad tegut­ seda eelkõige oma piirkonnas. Näiteks Hiiumaa tootja võib keskenduda Hiiumaa ja Saaremaa kauplustele ning kasvada vastavalt oma võimalustele. Selveril on praegu 74 kauplust. Simonsen nendib, et väiketootjad on talle isiklikult oluline teema. „Tunnetan põllu­ mehe muresid ja rõõme ja kui vajalik on tarbijale selgitada, et see juust ei ole liht­ salt juust, vaid et ta näeks ka selle taha, keda ta toetab ja kuidas see toode sündis. On positiivne, et põllumajandusse on tulnud peale uus põlvkond. See on märk sellest, et tootmine jätkub ja areneb.“ Kohaliku toidu eelistamisel on tema sõnul seega laiem tähendus kui ainult üks toode või üks ostukorv. Kodumaise tootja toetamine aitab hoida tootmist Eestis ning tugevdab ka toidujulge­ olekut ja kestlikkust. Samal ajal peab kohalik toode suutma tarbijale põhjen­ dada, miks selle eest tasub maksta. „Kestlikkus on meie inimestele loomulik

eluviis. Eestlane on juba rahvuse ja tüübina kestlik, säästlik ja efektiivne. Ka toidu raiskamise vähendamine on muutumas tavapäraseks käitumiseks nagu turvavöö kinnitamine autos.“

Toidukaubandus vajab koostööpartnerist riiki

Konkurentsivõime juures peab Simonsen üheks olulisemaks küsimu­ seks käibemaksu. „Toidukaup­mehena kri tiseeriks Eesti puhul Euroopa kõrgeimat toidu käibemaksu. Isegi Taani, kes oli meist ees, võttis suvel vastu otsuse seda alandada. Paljude perede jaoks tähendab kõrge hind, et nad ei saa endale lubada kvaliteetset toitu. Käibemaksu alandamine on samm, mis tuleb ära teha,“ ütleb ta. Samuti peab Simonsen probleemiks olukorda, kus ettevõtjad ei tunne, et riik käsitleks neid partneritena. Riigi vaja­ dust maksutulu koguda ta mõistab, kuid leiab, et majanduse kehvas olukorras tuleb otsuste mõju ettevõtetele ja tarbi­ jatele väga hoolikalt hinnata. „On häiriv, et riik ei võta ettevõtjaid ja ettevõtjate organisatsioone kui partnereid, vaid kui vastaseid. Ei mõisteta, et mida rikkam on ettevõte, seda rõõmsamad on töötajad ja seda rohkem tuleb maksuraha sisse.“ Tema hinnangul võiks riik senisest rohkem kasutada ka ettevõtetes olemas­ olevat praktilist kompetentsi. Regulat­ sioonide kujundamisel on oluline teha koostööd valdkonnas tegutsejatega, sest ettevõtjad oskavad hinnata, kuidas üks või teine otsus päriselus toimima hakkab. „Tulevik tähendab korraga nii muutumist kui ka millegi väga olulise hoidmist. Ajal, mil tarbija peab oma ostuotsuseid järjest hoolikamalt kaaluma, muutub usaldus­ väärne kodumaine toiduvalik veelgi täht­ samaks.“

SELVER Valdkond: Jaekaubandus Asutatud: 25.08.1995 Tallinnas (esimene kauplus, Punane Selver, avati 19.12.1995) Töötajaid: 3083 Käive: 622 miljonit eurot (2025. aastal) Suurim väljakutse: Kuidas säilitada klientide eelistus olukorras, kus hind, mugavus ja kvaliteet suruvad korraga eri suundadest. Teiseks kasumlikkuse kaitsmine. AI mõju: AI kasutamine muudab ettevõtte palju efektiivsemaks. Seetõttu saab sellest oluline konkurentsieelis. Juhi soovitus/mõte Eesti ette­ võtjatele: Ärge juhtige homset päeva eilsete tööriistadega. Muutke ettevõtet kiiremini, kui muutub maailm meie ümber!