Edasiõppija (kevad 2026)

Matilde Matvere: kui sa ei proovi, siis on vastus alati ei

TÄNABTULEVIK

SISUKORD

4 Hea koolilõpetaja!

6 Matilde Matvere: kui sa ei proovi, siis on vastus alati ei

11 TalTechist saad reaalselt töötava hariduse

12 Kuidas leida endale õige eriala ja ülikool? Eesti Maaülikooli kolm soovitust

14 Kuhu edasi? Õppimine kõrgkoolis

18 Informaatikaüliõpilane Hendrik Pärli: tõelised huvid selguvad katsetades

20 Sisekaitseakadeemias parimasse vaimsesse ja füüsilisse vormi

22 Tulevikuõpe siin ja praegu

25 Tulevik ei juhtu – seda kujundavad inimesed, kes mõistavad maailma

27 Miks EKA?

29 400 ettevõtet, üks kampus –karjäär innovatsiooni südames

34 Techno TLN: sinu hüppelaud tuleviku tarka majandusse

37 Õpi AVARA-s seda, mis sind päriselt huvitab

38 Tark tee ei ole alati kõige sirgem –alusta Tartu VOCO-st

40 Viis põhjust, miks valida metsandusõpingud Luua Metsanduskoolis

43 Kuidas leida enda jaoks õige eriala?

44 Iseseisva elu algus on väljakutse nii Eestis kui ka välismaal

48 Lihtsad nipid, kuidas säästa raha

50 Küsimused, millele mõelda enne õppelaenu võtmist

52 Kas minna kooli kõrvalt tööle?

54 Tööturg 2036: millised on tulevikuoskuste megatrendid?

58 Vaheaasta avas ukse ruumi, kust enam tagasiteed ei ole

60 Kuidas kohaneda uue keskkonnaga?

62 Nendes koolides saad edasi õppida!

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: MARIANN RENEE VILBRE mariannrenee.vilbre@delfi.ee

Projektijuht: SVETLANA PERIJAINEN svetlana.perijainen@delfi.ee

Kujundaja: MARJU VILIBERG, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU, jolana.aru@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

ESIKAANE FOTO: Konstantin Sednev

Hea koolilõpetaja!

Üks peatükk sinu elu- ja eduloos on lõppemas ning uus kohe algamas. See hetk on täis võimalusi – ja ka valikuid, mis loevad rohkem, kui esmapilgul paistab. Just sinu tänased otsused kujundavad homset elu, rahulolu ja edutunnet kogu ülejäänud elus.

Nii nagu sina, on ka Eesti haridus arengus ja muutumises. Õppimiskohustuse pikenemine ja õpiteede teekaardi avardumine annavad nii rohkem aega kui ka valikuid, et leida oma tee. Need muudatused ei ole juhuslikud – need on loodud selleks, et sul oleks võimalik teha targemaid otsuseid, katsetada, õppida ja kasvada omas tempos.

Tänapäeval ei liigu haridustee mööda ühte sirget joont. See on pigem võrgustik –saad edasi liikuda, suunda vahetada, vahepeal peatuda ja siis uuesti hoogu koguda. Just seetõttu oleme tugevdanud karjääri- ja õppimisnõustamist, loonud rohkem individuaalset tuge ja stipendiume. Sa ei pea oma valikuid langetama üksi ega pimesi. Küsi, uuri, aruta – ja vali teadlikult.

Sinu valikuteks ei ole üksnes gümnaasium, kutsekool või ülikool. Nende vahel ja kõrval on veel hulk võimalusi: mikrokraadid, ümber-, täiendõpe. Elu muutub, tööturg muutub ja sina koos nendega. Edukas on see, kes oskab õppida kogu elu ja julgeb vajadusel kurssi korrigeerida.

Ent edu ei tähenda ainult head haridust või karjääri. Edukus algab sinust – kui kindlalt sa end oma elus ja valikutes tunned ning kui palju ennast usaldad. Üleminek ühest eluetapist teise võib olla elev, aga ka väsitav. Kui tunned segadust või pinget, siis tea – see on normaalne. Vaimne heaolu, puhkus, tasakaal, lähedaste tugi ja julgus abi küsida on osa tugevusest, mitte nõrkusest.

Hoia oma uudishimu. Proovi, katseta, õpi juurde. Ära karda eksida ega suunda muuta – sageli viivad just need teed kõige õigemate valikuteni. Haridus annab sulle tööriistad, aga sina ise valid, mida nendega ehitad.

Soovin sulle julgust teha oma valikuid, tarkust õppida igast kogemusest ja usku, et õnn ja edu sünnivad samm-sammult – teadlike otsuste kaudu.

Triin Laasi-Õige

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler

Julge alustada tipust

MATILDE MATVERE: kui sa ei proovi, siis on vastus alati ei

Öelda, et ruumis süttib valgus, kui Matilde Matvere sinna sisse astub, kõlab klišeena, kuid nii see tema puhul tõesti on. Matilde silmist on näha, et tema hinges põleb ere leek, mis sütitab inimesi tema ümber, ja tal on pidev valmisolek tegutseda, haarata kinni ning ära teha – olgu see võtteplatsil, klassiruumis või väikestel juhutöödel, kuhu elu teda paisanud on. Matilde teekond vabakutselisest loovisikust pühendunud õpetajaks Narvas on ehe näide sellest, et julge pealehakkamine on tõesti pool võitu.

Tekst: Mariann Vilbre / Fotod: Akseli Koskinen, erakogu Üks samm korraga

Matilde kasvas üles Tallinnas ja õppis Tallinna 21. koolis. Nagu paljud noored, ei teadnud ta gümnaasiumi lõpetades veel väga täpselt, mis temast saama peaks. Kuna tegutsemine on tal aga loomuses olnud, ei heitunud ta sellest, et oma kutsumust ja kirge veel avastanud ei olnud. „Sain aru, et olen pigem humanitaar kui reaal ja et arsti ega juristi minust ei saa,“ ütleb ta, aga kõik ülejäänu oli veel lahtine. Nii võttis ta ette ülikoolide kodulehed ja hakkas erialasid ükshaaval välistama. Lõpuks jõudis ta inglise keele ja kultuuri erialani Tallinna Ülikoolis. „Tahtsin oma inglise keelt arendada. Mõtlesin, et lähen õpin selle ära ja siis vaatan, mis minust saab.“

Eriala valikust palju olulisemaks kujunes Matilde puhul aga see, mida ta oma vaba ajaga peale hakkas. Ülikoolis liitus ta mõni aeg pärast sisseastumist Tudeng TV-ga, kus otsiti inglise keele tudengeid, kes saaksid saatetegijaid tõlkimisega aidata. Õige pea juhtus aga, et saate tiimist jäi keegi haigeks ja kaamera ulatati julge ning avatud meelega Matilde kätte. „Öel-

di lihtsalt, et võta kaamera ja tee. Ma olin nagu – appi, mida?“ naerab ta. „Aga siis hakkasin lihtsalt pihta ja õppisin töö käigus.“ Sellest hetkest alates hakkas üks asi viima teiseni. Põnevaid ülesandeid võtteplatsil tuli aina juurde ja kogemustepagas täienes. „Keegi näitas natuke ette, järgmine kord proovisin ise. Niimoodi see läkski,“ kirjeldab Matilde.

Tunne, et suutsin oma eesmärke saavutada, oli hästi oluline.

Õige suhtumisega jõuad

kaugele

Ülikooli lõpetades oli Matildel käes inglise filoloogia bakalaureus, paar aastat televisioonitöö harjutamist ja küsimus, kuhu edasi. Magistrisse ta minna ei tahtnud, õpetajaks saada veel vähem. „Tundus liiga vara. Mõtlesin, et ma ei tea isegi

veel midagi, mida siis teistele õpetada saaksin?“ meenutab ta.

Nii hakkas Matilde tegema seda, mida oskas: ütles jah. Ta tegi väikeseid otsi üritusturunduse vallas, töötas raamatupoes, tegeles palju vabatahtliku tööga. Iga kord natuke raha teenides ja erinevaid oskusi ning kogemusi kogudes. „Tegin neid töid selleks, et oma eesmärke saavutada. See tunne, et saan sellega hakkama, oli hästi oluline.“

Nii soovitab ta ka noortel haarata kinni nii paljudest võimalusest kui vähegi võimalik. Aga teha seda vaid juhul, kui oled tõesti valmis tööd tegema ja projektidesse panustama. „Ma ei sülitanud ühegi töö peale. Kui lubasin end kuhugi tööle, siis tegin seda tööd korralikult – olgu selleks garderoob või võtteplats.“ Filmimaailmas on Matilde olnud nii kohvitooja, autojuht kui ka see, kes seisab keset liiklust ja hoiab võtte jaoks tänavat kinni. „Arvan, et ükski töö ei ole mõttetu. Kui sa teed asja korralikult, siis inimesed märkavad seda,“ ütleb ta ja selgitab, et väiksemad ülesanded on sammud, mille kaudu õppida, jälgida ja tõestada, et sind saab usaldada.

Matilde alustas vabatahtlikuna, kuid jättis endast kõikjal nii hea mulje, et lõi lõpuks oma ettevõtte ja töötas rahvusvahelistel võtteplatsidel.

Tänu sellisele suhtumisele õnnestuski tal vabatahtliku töö pealt palgaliseks töötajaks saada. „Tegin ühe produktsioonifirma juures vabatahtlikku tööd. Projekti lõppedes võttis firma juht mu kõrvale ja küsis, kas tahaksin neile tööle tulla. Teinekord ongi vaja algul näidata, et sa oled tubli ja kohusetundlik, ning alles siis pakutakse sulle palka,“ ütleb Matilde. „Sõbrad naeravad mu üle, et ma ei oska raha küsida. Aga vabatahtlik töö on mind kuidagi igale poole sisse viinud. Sa lähed, teed ära, oled kohusetundlik – ja inimesed jätavad su meelde,“ selgitab ta. Tema jaoks ei olnud küsimus tasus või glamuurses tiitlis, vaid selles, kas see viib edasi. „Alguses tuleb näidata, mida sa oskad. Alles siis hakkab midagi tagasi tulema.“

Alguses tuleb näidata, mida sa oskad. Alles siis hakkab midagi tagasi tulema.

Matilde puhul on just see järjepidevus olnud määrav. Ta ei ole püüdnud kohe „suurt rolli“, vaid on liikunud samm-sammult, kogudes usaldust ja kogemust. Ja just sellest kombinatsioonist kasvab välja see, mida kõrvalt vaadates nimetatakse sageli „õnneks“.

Loovisiku elu on ebastabiilne Aastate jooksul kujunes filmimaailmast Matilde igapäev. Projektid vaheldusid, kogemust tuli juurde ja töö, mida ta tegi, oli see, mida ta päriselt nautis. See oli keskkond, kus tempo, inimesed ja pidev liikumine sobisid talle. Matildest sai oma ala tõeline professionaal ja režissööri assistendina on ta töötanud nii Eesti menufilmide peal („Fränk“, „Vari“ „Viimne vahipost“) kui ka näiteks Hollywoodi kassahiti „Tenet“ juures.

Samas käib vabakutselise elu juurde paratamatult ebaregulaarsus. Tööd ei tule ühtlase voona, vaid lainetena. „Aasta peale oli lõpuks paar projekti. Ühe pealt teenid küll korraga rohkem, aga see peab katma mitu kuud,“ kirjeldab ta. See tähendas, et intensiivsetel perioodidel tuli anda endast maksimum, vaiksematel aegadel aga oodata ja kohaneda. „Kui projekti ei ole, siis sa lihtsalt elad selle pealt, mis enne teenisid,“ nendib Matilde.

Režissööri assistendina oli Matilde võtteplatsil sageli režissööri parem käsi ja kontaktisik režissööri ning kõigi ülejäänud osakondade vahel.

Võtteplatsil töötas Matilde sageli suurte rahvamasside ja lastega, nii olid tal õpetajaametiks juba baasoskused olemas.

Keskmine sissetulek jäi pikaks ajaks tagasihoidlikuks. „Ma sain endale palgana välja maksta 800 eurot. Üür läks ära ja alles jäi väga vähe.“ Samas ei kadunud armastus töö vastu kuhugi. Vastupidi – just see tegi olukorra keeruliseks. „Mu sõbrad ütlesid alati, et ma olen see, kes oma tööd kõige rohkem armastab. Ja see oli tõsi,“ ütleb ta.

Aasta alguses leidis Matilde end aga olukorrast, kus filmiprojekte peale ei tulnud ja oli vaja teha seda, mis parasjagu võimalik. Ta jalutas koeri, pesi nõusid, võttis vastu väikeseid otsi, mis hoidsid päeva sisustatud ja mõtte selge. „Need olid väikesed asjad, aga vähemalt ei jäänud ma koju istuma. Tegin midagi ja olin kellelegi kasulik,“ sõnab ta. Selle kõrval jooksis aga teine mõte. Kas probleem on temas või selles valdkonnas? „Ma mõtlesin päris palju, kas ma teen midagi valesti või lihtsalt ei ole tööd.“

Mu sõbrad ütlesid alati, et ma olen see, kes oma tööd kõige rohkem armastab.

Kannapööre ja uus kirg

Pärast mõningast järelemõtlemist jõudis Matilde arusaamani, et midagi tuleb muuta, sest elu ei tundunud enam tasakaalus. Ta ei kiirustanud otsusega. Mõte liikus pigem vaikselt, kaaludes eri võimalusi ja lastes sellel settida. „Ma ei saanud kohe aru, kas peaksin otsima uue töö või minema taas õppima,“ meenutab ta.

Just sel ajal sattus talle ette Noored Kooli programm, mille sisu – võimalus tulla haridusvaldkonda ka ilma pedagoogilise hariduseta ja õppida töö käigus – tundus loogiline järgmine samm. „Ma uurisin, milline inimene sinna sobib, ja sain aru, et võib-olla sobin ka mina!“ ütleb ta. Otsus ei sündinud üleöö. Ta rääkis tuttavatega, kes olid selle tee juba läbi käinud, ja püüdis ausalt hinnata, kas see võiks olla tema jaoks õige suund. „Mul oli vaja natuke aega, et see enesekindlus tekiks, et ma saan ka millegi muuga hakkama peale filmitöö,“ sõnastab ta. Oluline oli ka see, kuidas ta iseennast selles rollis nägi. „Mul on alati olnud tunne, et ma tahan inimesi toetada ja julgustada,“ sõnab Matilde.

Võtteplatsil töötamine eeldab kohusetundlikkust, võimet oma aega planeerida ja suurepärast suhtlemisoskust.

Elu õpetajana on täis ootamatusi

Nii saigi Matildest Narva koolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes teenib pea kolm korda rohkem kui vabakutseline loovisik pealinnas. „Ida-Virumaal makstakse õpetajatele päris hästi. Ma teenin 2300 eurot kuus kätte,“ ütleb ta uhkusega ja on veendunud, et sellistest asjadest peaks sagedamini avalikult rääkima. „Armastasin oma tööd loomevaldkonnas väga, aga ma ei saa öelda, et selline ebastabiilsus oleks mulle hästi mõjunud. Nüüd elan kindlasti paremini.“

hen nende tujudega kergemini kaasa. Aga kui suudan rahulikuks jääda, siis rahunevad nemad ka.“

Matilde

Matvere linnulennult:

Otsus, mis muutis elu: Noored Kooli programmiga liitumine.

Suurim kahetsus: Et ma ei teinud ülikooli ajal Erasmuse projekti.

Film, mis on sind enim mõjutanud: „Kolm reklaamtahvlit linna servas“ („Three Billboards Outside Ebbing, Missouri“)

Nõuanne 17-aastasele endale: Ära karda kandideerida. Kui sa ei proovi, on vastus alati ei.

Mul oli vaja natuke aega, et usuksin ise, et ma saan ka millegi muuga hakkama peale filmitöö.

Ei ole olemas last, kellele on võimatu midagi õpetada.

Ainult raha pärast ei oleks aga võimalik sellist tööd, nagu Matildel praegu on, teha. Ta töötab õpetajana põhikooliklassides, kus õpilaste emakeel ei ole eesti keel ja lihtne see töö ei ole. „Mõni päev on väga hea ja mõni päev on täielik draama,“ ütleb ta ausalt. „Kui ma ise olen väsinud, siis lä -

Samas on just väikesed edusammud need, mis annavad tööle tähenduse. Matilde toob näiteks ühe õpilase, kes sügisel ei näidanud üles ei huvi ega oskust eesti keele vastu, kuid mõne kuu möödudes hakkas ta aktiivselt kaasa töötama. „Ta sai kontrolltöö nelja ja ma olin nii uhke!“ räägib Matilde, kellel muutuvad silmad oma õpilaste saavutustest rääkides niiskeks. „Sellised hetkedel saan aru, et mu töö läheb kellelegi päriselt korda.“ Tema sõnul on oluline mitte panna õpilastele silte. „Ei ole olemas last, kellele on võimatu midagi õpetada. Mõni vajab lihtsalt teistsugust lähenemist või rohkem aega,“ nendib ta.

Olge julged

Võrreldes varasema tööga filmimaailmas on Matilde elurütm täielikult muutunud. Kui varem tuli töö lainetena ja sissetulek kõikus, siis nüüd on elu stabiilsem. „Ma elan praegu kindlasti paremini,“ ütleb ta. „Aga mõlemad tööd on mulle väga palju andnud.“

Filmist ei ole ta siiski täielikult loobunud. Vaheaegadel plaanib ta mõnes väiksemas projektis kaasa lüüa, kuid vaid

mõne päeva jagu. „See maailm on mulle endiselt väga südamelähedane, aga olen õppinud, et puhkama peab ka!“ tõdeb ta. Kuna filmileek tema südames aga endiselt ereda leegiga põleb, mõlgutab ta mõtteid filmiteemalise huviringi osas. „Eestikeelset huviharidust siin praktiliselt ei ole. Nii pole lastel väljaspool kooli kuskil eesti keelt rääkida. Filmiring oleks selleks ideaalne koht.“

Praegu on Matilde tulevik kaheks aastaks seotud Noored Kooli programmiga. Edasine sõltub sellest, kuidas töö tundub ja milliseid muutuseid ta enda õpilaste juures näeb. „Kui ma näen, et nad on julgemad ja saavad paremini hakkama, siis tähendab, et see töö on olnud vajalik,“ ütleb ta.

Matilde enda teekond ei ole olnud sirgjooneline – pigem vastupidi. Ta ei ole teinud viie aasta plaane ega kindlaid otsuseid ette. „Ma olen pigem liikunud kõhutunde järgi,“ sõnab ta. Noortele, kes tunnevad, et ei tea veel, mida oma eluga peale hakata, on tal lihtne soovitus: ärge jääge paigale. „Midagi peab proovima. Kui sa ei proovi, siis sa ei saagi teada,“ sõnab ta.

Tema enda lugu näitab, et vahel viivad edasi just need valikud, mis alguses tunduvad ajutised – juhutööd, vabatahtlik tegevus või lihtsalt otsus öelda jah.

TalTechist saad

reaalselt töötava hariduse

Tallinna Tehnikaülikoolis ei jää teadmised vaid auditooriumisse. See on koht, kus need pannakse tööle – reaalsete väljakutsete, reaalsete projektide ja reaalse mõjuga.

Kui valid inseneeria, IT, majanduse, merenduse või loodusteadused, ei vali sa lihtsalt eriala. Sa valid viisi, kuidas maailma mõjutada. Küsimus ei ole ainult selles, mida sa õpid, vaid millal sa seda reaalselt kasutama hakkad.

TalTechis on vastus lihtne: kohe!

Meie õpe on ehitatud üles nii, et teooria ja praktika ei ole eraldi maailmad. Koostöö ettevõtetega, projektipõhine õpe ja rahvusvaheline keskkond tähendavad, et kogemus ei teki pärast lõpetamist – see tekib juba õpingute ajal.

QS World University Rankings näitab, et TalTech kuulub maailma 3% parimate ülikoolide hulka ning inseneriteadustes, tehnoloogias ja ärijuhtimises koguni 2% tippu. See ei ole lihtsalt maine – see on kvaliteedimärk, mida tunnustatakse ka väljaspool Eestit.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Seda, et tööandja jaoks ei ole sa lihtsalt „värske lõpetaja“. Sa oled keegi, kes on juba katsetanud, eksinud, õppinud ja loonud.

Seda kinnitab ka statistika. Haridussilma andmetel on meie lõpetajate palgad Eesti ülikoolide võrdluses ühed kõrgemad. Ka OECD uuringud näitavad, et kõrgharidus tasub end ära: bakalaureusekraadiga inimesed teenivad keskmiselt 39% rohkem kui keskharidusega ning magistri- või doktorikraadiga kuni 83% rohkem.

See ei juhtu juhuslikult.

TalTech on tihedalt seotud ettevõtlusega – nii tihedalt, et ettevõtted panustavad tudengitesse stipendiumitega igal aastal ligi pool miljonit eurot. See on märk usaldusest ja vajadusest. Oskused, mida siin omandad, on tööturul päriselt vajalikud.

Su oskustel on ka rahvusvaheline mõõde. TalTech kuulub EuroTeQi võrgustikku, mis annab sulle võimaluse õppida Euroopa tippülikoolides, ilma et peaksid tingimata Eestist lahkuma.

Ülikool ei anna sulle ainult teadmisi ja võimaluse leida esimene töökoht – see annab sulle võrgustiku. Lisaks eestlastele õpib siin tudengeid enam kui 80 riigist.

TalTechi rohkem kui 70 000 liikmega vilistlaskonda kuuluvad ettevõtjad, juhid, insenerid ja eksperdid on kapital, mis töötab sinu kasuks ka aastaid hiljem.

TalTechis kujuned ka inimesena. Üle 30 tudengiorganisatsiooni, aktiivne kultuuri- ja spordielu, toetav õpikeskkond ja nõustamissüsteem – need ei ole „lisad“. Need on osa kogemusest, mis määrab, millise enesekindluse, kontaktid ja harjumused sa ülikoolist kaasa võtad.

Hoiame fookust ka tulevikul laiemalt.

TalTechi eesmärk on saada kliimaneutraalseks ülikooliks. Jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse teemade kõrval integreerime õppekavadesse ka tehisintellekti kasutamise ja ettevõtlusalase võimekuse. See tähendab, et sa ei õpi ainult süsteeme looma – õpid neid looma vastutustundlikult, tänapäevaselt ja ettevõtlikult.

TalTechis ei valmistuta lihtsalt tulevikuks. Siin reaalselt ehitatakse seda.

Tule TalTechi ja saa reaalsed teadmised, et luua reaalseid lahendusi: taltech.ee/reaalne

Kuidas leida endale õige eriala ja ülikool?

Eesti Maaülikooli kolm soovitust

Ülikooli ja eriala valimine võib tunduda otsusena, mis määrab sinu tuleviku. Mis saab siis, kui valid valesti? Mis siis, kui maailm muutub kiiremini, kui sa oskad ette näha?

Tõsi on see, et kõike ei saagi ette planeerida. Sa ei kontrolli seda, millised ametid on viie või kümne aasta pärast kõige nõutumad, milline on majanduse seis või millised tehnoloogiad vahepeal esile kerkivad. Küll aga on terve rida valikuid täielikult sinu enda kätes – ja just need määravad rohkem, kui esmapilgul tundub.

Iga aasta sügisel küsime Eesti Maaülikooli esmakursuslastelt, miks nad otsustasid õppima tulla just siia. Vastustest joonistub välja üsna selge pilt: kõige olulisemaks peetakse huvi konkreetse eriala vastu. Sellele järgnevad mitmekülgne ja praktiline õpe, head karjääri- ja arenguvõimalused, sobilikud sisseastumistingimused ning eriala vajalikkus tööjõuturul. Need ei ole juhuslikud märksõnad, vaid peegeldavad üsna täpselt neid valikuid, mida iga tulevane tudeng saab ise läbi mõelda.

Esiteks tasub endalt küsida, kas see valdkond päriselt sind kõnetab. Mitte lihtsalt „sobib“ või „tundub mõistlik“, vaid kas see tekitab huvi ka siis, kui keegi ei sunni. Just seesama huvi on ka põhjus, mida meie tudengid kõige enam välja toovad – ja põhjusega. Pika aja jooksul kannab edasi sisemine motivatsioon, mitte ainult mõte heast palgast või kindlast ametist. Eesti Maaülikoolis on kokku 18 õppekava, mida saad õppima tulla otse gümnaasiumist või kutsekoolist.

Meie erialad ulatuvad keskkonnakaitsest või loodusturismist inseneeriani ja toidutootmisest metsanduse ning veterinaariani. Vaata, ehk on nende hulgas ka see, mis paneb sinu südame põksuma.

Teiseks on oluline, kui praktiline on ülikooliõpe. Kas sul on võimalus juba õpingute ajal päris asju läbi teha, katsetada, eksida ja õppida? Mitmekülgne ja praktiline õpe ei ole lihtsalt ilus lubadus, vaid midagi, mida tudengid ise väärtustavad, sest see annab kindluse, et õpitust on ka päriselt kasu. Lisaks sellele, et meie õpe tugineb tugevale teadustööle (Eesti Maaülikool on 2026. aasta QS Rankingu erialade edetabelis põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma ülikoolide seas 43. kohal), on igal Eesti Maaülikooli erialal ette nähtud praktika, osa saab võtta ettevõtete ja asutuste probleemide lahendamiseks korraldatud häkatonidest ning palju muudki. Kolmandaks mängib rolli see, millised võimalused sinu ees avanevad. Head karjääri- ja arenguvõimalused ei tähenda ainult esimest töökohta, vaid seda, kui paindlik ja mitmekesine on sinu edasine

tee. Samuti tasub mõelda, kui vajalik on valitud eriala tööjõuturul – kas sinu oskusi on päriselt vaja ka tulevikus. Koolipingis saad kurssi värskeima teadmisega ja õppe sisu on kohandatud tööjõuturu soovide järgi. Näiteks roheoskused sisalduvad tänapäeval juba kõikides Eesti Maaülikooli õppekavades. Lisaks on oluline mainida, et põllumajanduses, loomakasvatuses, veterinaarias, samuti tehnikaerialadel on meie ülikooli lõpetajaid ees ootamas väga ahvatlevad tööpakkumised, sest oskajaid spetsialiste neis valdkondades napib.

Seega mõtle oma valikut tehes: kas see, mida sa õpid ja hiljem teed, läheb sulle korda? Eesti Maaülikoolis saad õppida erialasid, kus su tegevusel on päris mõju, olgu see seotud keskkonna, toidu, loomade, loodusvarade või inimeste igapäevaeluga.

Sa ei pea täna täpselt teadma, kes sa kümne aasta pärast oled. Aga sa saad teha valiku, mis viib sind lähemale sellele, mis sulle päriselt korda läheb, ja annab sulle oskused, millega oma teed kujundada.

Foto: Jassu Hertsmann

KUHU EDASI? Õppimine kõrgkoolis

Kuidas toimub kõrgkooli sisseastumine, millistel juhtudel peab õpingute eest maksma, millistel mitte?

Mida tähendab akadeemiline puhkus ja kes on ekstern?

Need küsimused kummitavad ilmselt paljusid tulevasi tudengeid. Siit leiad nendele küsimustele vastused.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

Sisseastumine

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Sisseastumine hakkab aga pihta eriala valikust. See ongi paljudele noortele üks keerulisemaid samme kogu sisseastumisprotsessi juures. Kõrgkoolide erialavalikutega tutvudes võid märgata, et erinevates koolides õpetatakse sarnase nimetusega erialasid. Kui sa ei ole päris kindel, mida üks või teine eriala endast kujutab, tasub kindlasti õppekava ja -ainetega lähemalt tutvust teha. Koolide kodulehtedelt leiad kõikide õppekavade kirjeldused koos õpetatavate ainete ja õpiväljunditega. Just sellest peakski lõpliku otsuse tegemisel lähtuma, mitte ainult eriala nimetusest.

Sisseastumisavalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovid, kuid ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida vaid kahele erialale. See tähendab, et saad kandideerida näiteks nii Maaülikooli, TalTechi kui ka Tartu Ülikooli, kuid igas koolis saad välja valida maksimaalselt kaks eriala. Kui erialad valitud, tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad

dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS (www.sais.ee). Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Täpsed sisseastumistingimused on iga kooli enda otsustada ja need leiab kooli kodulehelt. Osale õppekavadele kandideerimiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam, kuid mõnel õppekaval on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Üldjuhul kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Mitmele õppekavale kandideerides on oluline jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks.

Õppekoormus

Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, saad värske üliõpilasena valida, kas tahad õppida täis- või osakoormusel. Siinkohal tuleb aga ära märkida, et on ka õppekavu, kus pakutakse üksnes osa- või täiskoormusega õpet.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et igal õppeaastal tuleb õppe kava arvestuslikust mahust täita vähemalt 75% (22,5 EAP-d semestri kohta), osakoormuse puhul jääb õppemaht 50–75% vahele (15–22,5 EAP-d semestri kohta). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus.

Kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus.

Õppekoormuse arvutamise alus on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAPIe vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Osakoormus sobib tudengitele, kes teavad juba ette, et nad ei suuda mingil põhjusel täita täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu, näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Osakoormuse puhul peab aga arvestama sellega, et üldjuhul on osakoormusega õppimine tasuli -

ne. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse õpilaste nimekirjast välja, kuid neil on võimalik õppeaineid läbida eksternina.

Kui on soov täita õppekava alla 50% semestris, on võimalik seda teha eksternina. Eksternõppes saab kõrgkooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ning sooritada lõpueksamit, osalemata korralises õppetöös. Ekstern maksab õppemaksu.

Õppevormid

Kõrgkoolid kasutavad erinevate õppevormide nimetusi erinevas tähenduses. Näiteks võivad päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe ja

sessioonõpe ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teisi võimalusi õppekava läbimiseks.

Kui ühes ülikoolis mõistetakse sessioonõppe all õppevormi, mis eeldab suures osas üliõpilaste iseseisvat tööd ja õpe toimub 1–2 korda kuus 3–4-päevaste õppesessioonidena, siis teises ülikoolis nimetatakse sarnases vormis õpet hoopis kaugõppeks. Seetõttu tasub enne õppima asumist kõrgkooli kodulehega kindlasti lähemat tutvust teha.

Akadeemiline puhkus ja õppepuhkus

Akadeemiline puhkus on mõeldud üliõpilastele, kes soovivad oma kõrgkooliõpingud ajutiselt katkestada.

Akadeemilist puhkust saab taotleda järgmistel asjaoludel: tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistusse asumisel, seoses lapsehoolduspuhkusega või omal soovil / muudel põhjustel. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti ravikindlustus (v.a tervislikud põhjused, lapsehooldus, kaitsevägi). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele kursusele ja õppe lõppkuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Samaaegselt koolis ja tööl käies on võimalik võtta ka õppepuhkust. Õppepuhkust saab võtta kuni 30 kalendripäeva aastas.

Kas tasuta või tasuline õpe?

2024/2025. õppeaastast jõustusid kõrgharidusseaduse muudatused, mis puudutavad mitmeid üliõpilaste rahaliste kohustustega seotud teemasid. Tasuta saab endiselt õppida üliõpilane, kes õpib eestikeelsel õppekaval, on alustanud õpinguid täiskoormusega õppes ja täidab iga semestri lõpuks kumulatiivselt nõutud mahus õppekava, kuid rangemaks muutuvad reeglid, mis lubavad teist ja enamat korda samal kõrgharidusastmel tasuta õppida.

Esimeseks õppeastmeks loetakse bakalaureuseõpe ja rakenduskõrgharidusõpe ning teiseks õppeastmeks integreeritud õpe ja magistriõpe. See tähendab, et tasuta õpingud bakalaureuseõppes mõjutavad tasuta õppimise õigust

rakenduskõrgharidusõppes ja vastupidi. Kolmandaks õppeastmeks on doktoriõpe.

Need, kes on juba kõrghariduse omandanud, saavad samal tasemel uuesti tasuta haridust omandada kümne aasta möödudes eelnevate õpingute lõpetamisest. Varem saab samal astmel õppida tasulisel õppekohal. Järgneval õppeastmel, näiteks bakalaureusekraadi omandamise järel magistriõppes, saab tasuta õppima asuda kohe pärast lõpetamist.

Pärast õpingute katkestamist saab tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on varem samal kõrgharidusastmel õppinud ühe korra ja vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva, kusjuures päevade hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud päevi. Alates 2024/2025. õppeaastast peab üliõpilane, kes on kahel korral samal kõrgharidusastmel tasuta õppesse immatrikuleeritud ja viimasest eksmatrikuleerimisest on möödas lühem aeg kui kümme aastat, maksma õppetasu. Korrana lähevad arvesse kõik tasuta õpingud, sh juhtumid, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse vahetult pärast õppeaasta algust.

See kõik tähendab, et enne ülikooli sisse astumist tuleb oma otsuses ja tahtes õppida olla kindel. Kui aga saad pärast õppetöö algust siiski aru, et oled teinud vale valiku, siis tuleks oma õpingud katkestada pigem varem kui hiljem. Nimelt kehtestatakse seaduse muudatusega kõrgkoolidele ka õigus nõuda üliõpilaselt, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, sooritamata ainepunktide eest õppekulude hüvitamist deklareeritud õppeainete mahus.

Oluline on aga meeles pidada, et varasematest õpingutest tingitud tasuta õppimise piirang ei takista kandideerimist ega uuesti õppima asumist tasulisel õppekohal. Sisseastumisel hinnatakse kandidaate võrdselt, olenemata sellest, kas isikul on õigus tasuta õppima asuda või mitte.

Allikas: hm.ee, teeviit.ee

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Eesti Maaülikoolis saab mitmekülgse hariduse nii põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, keskkonnahoius, veterinaarmeditsiinis ja toiduteaduses kui ka maamajanduses, inseneerias, ehitustehnikas ja muus. Kõik meie erialad pakuvad praktilisi oskusi, mis on olulised jätkusuutlikuma tuleviku kujundamisel.

Miks on teie juures hea õppida?

Oleme Eesti loodusõpingute tippkeskus. Meie õppes on oluline osa praktikal, mida saab teha nii tipptasemel laborites kui ka välipraktikabaasides. Meil on arvukalt kontakte ettevõtjatega, kes heal meelel tudengeid praktikale ootavad. Väikesed õppegrupid ja toetav õpikeskkond loovad parimad tingimused teadmiste omandamiseks ning vahetuks suhtluseks. Meie kompaktses rohelises ülikoolilinnakus Tartus on silmside kaugusel nii õppehooned, raamatukogu, ühiselamud ja spordihoone kui ka spordi­ ja matkarajad.

Kust leida lisainfot?

Meie ülikooli ja õppimisvõimaluste kohta saab lähemalt lugeda: www.emu.ee/sisseastumine

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

TalTechis saab õppida IT­, inseneri­, majandus­ ja loodusteaduskonnas, aga ka Eesti Mereakadeemias ning kolledžites Tartus, Kuressaares ja Kohtla­Järvel. Kõik TalTechi õppekavad annavad reaalsed teadmised, et saada reaalseks tegijaks. Toome välja mõned huvitavamad ja innovatiivsemad:

‣ Arukad süsteemid ja rakendustehnoloogia

‣ Informaatika ja tehisintellekt

‣ Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus

‣ Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad

‣ Keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia

‣ Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad

‣ Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine

Miks on teie juures hea õppida?

TalTechis õppides saad professionaaliks valdkondades, mida tööturul kõige enam vajatakse. Meie lõpetajatel on teiste Eesti kõrgkoolidega võrreldes kõige kõrgemad palgad (haridussilm.ee). TalTechis õpitakse praktika ja eluliste väljakutsete lahendamise kaudu ning tihedas koostöös ettevõtetega. Siin on toetav keskkond, Eesti kõige aktiivsem tudengielu ja suurepärased sportimisvõimalused – TalTechis saad olla sina ise!

Kust leida lisainfot?

Teekond reaalselt kasulike teadmisteni algab siin: taltech.ee/reaalne

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Kõik Tartu Ülikooli õppekavad on väärtuslikud ja pakuvad igaühele midagi. Meil saab õppida tulevikutehnoloogiaid ja uurida ajalugu, omandada uusi keeli ja teha tutvust geneetikaga, õppida mõistma inimkäitumist ning saada õpetajaks. Ülikooli neli teadusvaldkonda ja 140 õppekava pakuvad noore inimese tuleviku kujundamiseks lugematuid võimalusi.

Miks on teie juures hea õppida?

Tartu Ülikool on Eesti mainekaim kõrgkool ja selle lõpudiplom on tööturul hinnatuim. Siinne arendav ja rahvusvaheline õpikeskkond, tippteadlaste juhendatud kraadiõpe ning paindlikud õppimisvõimalused aitavad omandada parima hariduse ja suurepärased tulevikuoskused. Õppetöös väärtustame praktilist lähenemist ja loovat mõtlemist ning soodustame uute tehnoloogiate kasutamist.

Siin saab õppida nii ajaloolistes õppehoonetes kui ka moodsates ruumides, kus valitseb tehnika viimane sõna. Tartus ootab tõeline üliõpilaselu, kus käivad käsikäes õppimine, uued sõbrad, üliõpilasorganisatsioonid ja elu parimad seiklused.

Kust leida lisainfot?

Lähemat teavet leiab aadressilt ut.ee/sisseastumine.

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

EKA valikus on enam kui 30 eriala, mille seast leiab midagi põnevat iga arhitektuuri­, disaini­ või kunstihuviline.

Need, kes soovivad tulevikus kujundada kaasaegse kunsti maailma, saavad EKA­s õppida näiteks maali, graafikat või skulptuuri. Neile, keda kõnetab ruumiloome ja linnaruum, on heaks valikuks arhitektuur ja linnaplaneerimine. Kõige laiem on disainierialade valik – alates klaasist, keraamikast ja metallist kuni moedisaini ning tööstus­ ja digitootedisainini välja. Muide, tulevikus on just disainerid ühed enim nõutud spetsialistid tööturul.

Erialasid on ka neile, kes ei soovi niivõrd ise midagi luua, vaid pigem eelistavad teiste loodut uurida, analüüsida ja mõtestada. Neid ootavad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute ning muinsuskaitse ja konserveerimise õppekavad.

Miks on teie juures hea õppida?

EKA­sse astudes satud unikaalsesse kogukonda, kus oled iga päev ümbritsetud kultuurist, loomingust ning inspireerivatest ideedest ja inimestest. Siin saad olla sina ise. Siin on vabadust luua, uurida, avastada ja katsetada.

Kaasaegsetes hoonetes, töökodades, laborites ja stuudiotes on suurepärased võimalused loominguliseks tööks ning õppejõududeks ja juhendajateks on oma valdkonna vaieldamatud tipud Eestis, aga ka tunnustatud õppejõud välismaalt.

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Kõige põnevamad on need valikud, mis aitavad päriselt mõista ja lahendada tänapäeva väljakutseid. Ülikooliastuja peaks endalt küsima: mida tema soovib muuta või luua ning mis teda päriselt kõnetab? TLÜ valikuvõimalused on laiad – haridusest ja psühholoogiast digitehnoloogia ja meediani, rekreatsioonikorraldusest loodusteadusteni. Sotsiaal­ ja humanitaarteadused on tulevikuoskuste tuum, sest need annavad baasi, mis aitavad mõista inimest, ühiskonda ja väljakutseid, millele tehnoloogia üksi vastust ei anna.

Miks on teie juures hea õppida?

Tallinna Ülikoolis õpib nägema tervikpilti. Siin ei ole erialad üksteisest eraldatud, vaid lõimida saab eri valdkondi. Koos mitmesuguse taustaga tudengitega töötatakse probleemide kallal, et luua lahendusi, millel on päris mõju. Oskus näha seoseid, mõista konteksti ja tegutseda teadlikult on see, mida tööandjad otsivad ja mida algoritm üle ei võta. Lisaks leiab siit kogukonna ja võrgustiku, mis kannab läbi kogu karjääri ja elu.

Kust leida lisainfot?

Kõik erialad, vastuvõtutingimused ja olulised tähtajad leiad veebilehelt tlu.ee/sisseastumine. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 29. juunini.

EKA pakub suurepäraseid võimalusi rahvusvaheliste kontaktide loomiseks ja õpi­ või praktikakogemuse saamiseks välismaal – pea 2/3 EKA­s õppijatest neid võimalusi ka kasutab.

EKA­s õppinud hindavad oma kogemust väga kõrgelt – üle 90% lõpetajatest soovitaks teistelgi EKA­sse astuda!

Kust leida lisainfot?

EKA erialade kohta leiab kõige kiiremini infot lehelt artun.ee/erialad ja sisseastumise kohta artun.ee/ sisseastumine.

Informaatikaüliõpilane Hendrik Pärli: tõelised huvid selguvad katsetades

Hendrik Pärli õpib Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppe esimesel kursusel ja osaleb ka TÜ teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“. Lisaks sellele on ta Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees ja veab teaduskooli tehisaruteemalist e-kursust. Mil moel sai aga mitmekülgsete huvidega üliõpilasest Eesti tehisaruvaldkonna üks aktiivsemaid noori eestvedajaid?

Teekond Tartu Ülikooli informaatika erialale

Juba lapsena oli Hendrik uudishimulik ja laia silmaringiga. Bioloogia ja geograafia kõrval köitis teda ka robootika ning koos perega reisimine ja teaduskeskuste külastamine süvendasid uudishimu veelgi. Näiteks pärast Kennedy kosmosekeskuses käimist hakkas teda paeluma kosmosega seonduv. Oma võimekust tajus Hendrik aga esimest korda matemaatikavõistlusel „Känguru“, kust saadud kogemused tõestasid, et järjepideva tööga on võimalik saavutada üha paremaid tulemusi.

Mida aeg edasi, seda enam hakkas noormees osalema olümpiaadidel. Teadusvõistlused avavad tema meelest noorele inimesele uusi uksi – näiteks võivad need anda eelise soovitud ülikooli astumisel. Lisaks saab olümpiaadidel ja ainevõistlustel osaledes oma huve päriselt rakendada, ennast proovile panna ning kindla eesmärgi nimel töötada.

Tartu Ülikooli tuli Hendrik informaatikat õppima oma praeguse juhendaja Jaan Aru soovitusel. Temaga tutvus Hendrik rahvusvahelisel tehisaruolümpiaadil juba 11. klassis. „Tartu Ülikool pakub mulle valitud erialal enda tõestamiseks kõige rohkem võimalusi. Ka näiteks TI-Hüppe teadustiim tegutseb Tartu Ülikoolis,“ ütleb Hendrik. Ta kiidab siinset õpikeskkonda, mis õppetööd ja põnevaid tegevusi igati toetab. „Delta on väga lahe õppehoone – mõnus, kvaliteetne ja avar paik, kus on olemas kõik vajalik. Kui tahad seal midagi ära teha, on kõik võimalused kättesaadavad.“

Hendrik Pärli õpib Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppe esimesel kursusel ja osaleb ka TÜ teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“. Foto: Per Lindquist

Võistlejast tehisaruolümpiaadi

žürii esimeheks

Sirvides programmi „Talendid Tartusse!“ võimalusi, märkas Hendrik projekti „Inimfaktori uurimine pärisaru ja tehisaru interaktsioonides“, mida veavad eest Jaan Aru ja Madis Vasser. Kuna tehisaru teema on talle südamelähedane, osutus valik lihtsaks. Varasem osalemine tehisaruolümpiaadil tuli talle kasuks – ta pääses programmi „Talendid Tartusse!“ ja on selle üle väga õnnelik. Enne kui ChatGPT Edu versioon TI-Hüppe raames koolidesse jõudis, uuris Hendrik koos töörühmaga selle toimimispõhimõtteid ja veakohti. Tööriistale anti teaduslik hinnang ja koostati raport, mille põhjal teavitati ministeeriumi ja TI-Hüppe meeskonda, kuidas ja millal tööriist avalikuks teha.

Tartu Ülikool pakub mulle valitud erialal enda tõestamiseks kõige rohkem võimalusi.

Tartu Ülikooli teaduskoolis annab Hendrik tehisaru e-kursust, mis on suunatud peamiselt kooliõpilastele, kuid mille vastu tunnevad huvi ka õpetajad. Igal nädalal pakub ta kindla teemaga õppe materjale ning loomingulisi ja prakti lisi ülesandeid. Kursuse eesmärk on avardada tehisaruteadmisi ka neil, kel puudub teemaga varasem kogemus.

Praegu on Hendrik Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees. Tee sinna on olnud sujuv: esimesel olümpiaadil osales ta võistlejana, teisel aastal tiimijuhi ja mentorina ning kui oli juba teemaga süvitsi tegelenud, tundus loomulik aidata olümpiaadi ka ette valmistada.

Ise püüab ta tehisaru kasutada targalt: kõigepealt mõtleb oma peaga ja võtab tehisaru appi alles siis, kui vajab mitmetahulisemat vaadet ning näeb, et sellest on kindlasti kasu.

„Talendid Tartusse!“ kui asendamatu kogemus Programmis „Talendid Tartusse!“ tegutsevad Hendriku meelest noored, kes armastavad tõeliselt seda, mida teevad. Just uudishimu ja tegutsemissoov ongi nad kokku toonud. „See on lihtsalt nii äge

ja täiesti asendamatu kogemus! Siin saad maailmast palju parema arusaama, sest on antud võimalus süveneda ja tegutseda –nii me õpimegi. Paljusid inimesi lahutab just kogemuse puudumine sellest, mida nad päriselt teha tahavad. Tegelikult otsib inimene terve elu seda, mis talle meeldib, ja sageli ei leitagi seda 20-aastaselt. Oma südamele ja huvidele jõuab lähemale katsetades, tegutsedes ning proovides. Ainult nii mõistad, mida teha tahad, mis sulle ei sobi ja mis sind päriselt huvitab,“ arvab informaatikatudeng.

Võimalus teha suuri asju Rahvusvaheliselt tehisaruolümpiaadilt tuli Hendriku võistkond 2024. aastal koju hõbemedaliga. „Mida rohkem ma olümpiaadiks õppisin ja valdkonnaga süsteemselt kokku puutusin, seda enam sain aru, et just sellega tahangi tegeleda. Mul on suur huvi kogu arvutiteaduse vastu, aga tehisaru köidab mind kõige rohkem,“ kirjeldab Hendrik.

Ta võrdleb tehisaru arengut 1960. aastate kosmoseralliga. „Toona usuti, et inimene võib minna kosmosesse ja teha seal midagi täiesti uut. Ja tehtigi. See on äge, aga need suured läbimurded jäävad aastakümnete taha. Tehisaru plahvatus toimub just praegu. Suured avastused on alles ees ja keegi ei tea, mida võib tuua järgmine aasta,“ arutleb ta.

Hendriku sõnul peitubki tehisaru võlu asjaolus, et selle potentsiaal on veel kasutamata. „Mida vähem me praegu teame, seda enam saame ise suunda kujundada. Mulle näib, et see on valdkond, kus saan süvenedes midagi päriselt ära teha ja otsustada. Nii palju on võimalusi, millest pole veel kinni haaratud – nagu oleks äsja avastatud uus manner ja alles asutud mõistma, mida sellega peale hakata.“

Kõigepealt mõtlen oma peaga ja võtan tehisaru appi alles siis, kui vajan mitmetahulisemat vaadet.

Olevikus elamise kunst

Keerulised ülesanded Hendrikut ei hirmuta, küll aga teadmatus tuleviku ees. „Ma ei tea, mida teen viie aasta pärast, ega sedagi, millega tegelen kahe või kolme aasta pärast,“ ütleb ta. Selle vastu aitab aga elufilosoofia „Püüa päeva!“. Hendrik usub, et tasub teadlikult olevikus viibida, kuna erinevalt minevikust või tulevikust on see ainus aeg, kus on võimalik päriselt tegutseda. Vastasel juhul ei märka me, mis on meil juba olemas ja mis meiega praegu toimub. „Kui lähtun mõttest „Püüa päeva!“, tähendab see, et võtan iga olemist ja tegemist kui võimalust. Nii mõeldes tundub vähem hirmutav ka see, mis võib juhtuda viie aasta pärast,“ selgitab noormees.

Hendrikut viivad edasi kindlad eesmärgid ja soov jätta maailma positiivne jälg. Teadmine, miks ta midagi teeb, pakub talle vajalikku energiat. Tulevikus loodab ta leida töö, mis teeb teda õnnelikuks ja annab elule mõtte.

Avalduste esitamine programmis „Talendid Tartusse!“ osalemiseks 2026/2027. õppeaastal algab mais.

Julge alustada tipust!

Hendrik õpib Tartu Ülikoolis informaatika bakalaureuseõppe esimesel kursusel, lööb kaasa haridusuuendusprogrammiga TI-Hüpe seotud teadusprojektis, on Eesti tehisaruolümpiaadi žürii esimees ja veab eest teaduskooli tehisaruteemalist e-kursust. Hendriku lugu näitab, kuidas juba päris ülikooliõpingute alguses saab üliõpilane osaleda kõrgel tasemel teaduse tegemises.

Lisainfot Tartu Ülikooli õpivõimaluste kohta leiad veebilehelt ut.ee/sisseastumine

TARTU

Sisekaitseakadeemias parimasse vaimsesse ja füüsilisse vormi

Sisekaitseakadeemias õpid seda, mis on päriselt oluline igale Eesti elanikule: siin õpib aastas ligi 1200 noort meie riigi turvalisust tagama.

Turvalisus on miski, millega puutud kokku palju tihemini, kui esmapilgul arvata oskad: siis, kui näed sotsiaalmeedias kahtlast petuskeemi, kui tellid midagi välismaalt ja avastad, et mängu tulevad maksud või toll, või kui koolis tehakse evakuatsiooniõppust. Kõige selle taga on alati keegi, kes teab, kuidas ja mida tuleb järgmiseks teha – just selliste teemade mõistmise ja lahendamisega Sisekaitseakadeemias tegeletaksegi.

Kõrgharidus koos eluliste oskustega

Sisekaitseakadeemia on kõrgkool, kus praktiline õpe käib koos teaduse, tänapäevase tehnoloogia ja päriseluliste olukordade lahendamisega. Siin õpitakse, kuidas kriisis rahulikuks jääda, kuidas ohtu märgata enne, kui see päriselt suureks kasvab, kuidas kasutada andmeid ja tehnoloogiat ning kuidas mõista inimeste käitumist olukordades, kus eksimisruumi on vähe.

See tähendab oskust kiiresti aru saada, mis toimub, milline info on usaldusväärne, kuidas inimesi juhendada ja kuidas teha otsuseid surve all. Need on oskused, millest on kasu väga paljudes valdkondades ja mitte ainult töö-, vaid ka igapäevaelus.

Siseturvalisuse töö ei toimu enam ammu ainult sündmuskohal. See puudutab andmeid, pilte, videoid, mustrite märkamist ja analüüsi. Droonid, kaugseire, digitaalsed uurimismeetodid ja tehisaru ei ole enam ulme, vaid päris tööriistad, mida kasutatakse selleks, et inimesi kiiremini leida ning ajasurve all paremaid otsuseid teha.

Kui tellid midagi veebipoest väljastpoolt Euroopa Liitu, puutud kokku süsteemiga, kus maksudel ja tollireeglitel on oma roll. Kui räägitakse rahapesust, sala-

Fotod: Sisekaitseakadeemia kogu

Sisekaitseakadeemia avatud uste päev 2026.

Need teadmised ei ole kasulikud ainult tööelus, vaid ka täiesti tavalises igapäevaelus.

kaubast või sellest, miks aus ettevõtlus vajab selgeid reegleid, siis tegelikult räägitakse sellest, kuidas riik toimib, kuidas tekib aus konkurents ja miks kõik ei saa mängida erinevate reeglite järgi. Kas sõna „korrektsioon“ kõlab võõralt? Tegelikult tähendab see tööd selle nimel, et ühiskond oleks turvalisem ja inimene ei satuks uuesti samade valikute juurde, mis on ta varem valele teele viinud. See ei ole ainult järelevalve või

piiramine, vaid ka arusaamine, kuidas inimesed käituvad, miks nad eksivad ja mida on vaja, et muutus oleks võimalik.

Miks valida

Sisekaitseakadeemia?

Sisekaitseakadeemias ei õpita ainult ühte kitsast asja. Õppejõud ei ole ainult teoreetikud või praktikud, vaid tihti mõlemat. Seega ei jää õpitav paberile, vaid on seotud päris olukordade ja päris probleemidega.

See on kõrgkool, kus inimesed tunnevad üksteist ja kus õppimine käib tihedas seoses päris tööelu ning partneritega. Lisaks on valdkond rahvusvahelisem, kui sageli arvatakse. Koostööd tehakse partneritega üle Euroopa.

Sisekaitseakadeemia ei õpeta ainult ametit. Siin õpitakse mõistma maailma, mis on muutuv, keeruline ja vahel ettearvamatu – ning tegutsema selles targalt, rahulikult ja vastutustundlikult.

Milline on sinu jaoks sobivaim õppekava?

Vali politseiteenistuse päevaõpe, kui sind huvitab ühiskonna toimimine, õiglus, piirid, tehnoloogia ja töö inimestega. Õpid korrakaitset, piiriüleseid ohte, turvalisust, suhtlemist ja tänapäevaseid töövõtteid.

Mida õpid?

Õpid mõistma, kuidas hoida avalikku korda, ennetada ohte, lahendada olukordi kiiresti ja suhelda erinevate inimestega ka pingelistes oludes.

Millega see päriselus seotud on?

Näiteks konfliktide lahendamise, turvalisuse hoidmise, õigusrikkumiste ennetamise ja tehnoloogia kasutamisega igapäevases töös.

3 aastat · päevaõpe · stipendium 300 € kuus

Vali korrektsiooni päevaõpe, kui tahad mõista inimeste käitumist ja panustada sellesse, et ühiskond oleks turvalisem. Saad põhjalikud teadmised õigusest, psühholoogiast, inimkäitumisest ja juhtimisest.

Mida õpid?

Õpid, kuidas toetada turvalist keskkonda, teha tööd inimestega, ennetada uusi õigusrikkumisi ja mõista muutuse võimalikkust.

Millega see päriselus seotud on?

Näiteks saad aidata kaasa sellele, et inimene ei satuks uuesti samade eksimuste juurde.

3 aastat · päevaõpe · stipendium kuni 800 € kuus

Vali tolli ja maksunduse päevaõpe, kui huvitud, kuidas riik, ettevõtlus ja rahandus omavahel seotud on. Saad tugevad teadmised tööjõumaksudes, käibemaksus, tollis ja rahvusvahelises maksustamises.

Mida õpid?

Õpid näiteks raamatupidamist, ettevõtlust, projektijuhtimist ja finantsanalüüsi.

Millega see päriselus seotud on?

Tutvud mitte ainult reeglitega, vaid õpid mõistma, kuidas ettevõtlus sünnib ja majandus toimib.

3 aastat · päevaõpe · stipendium 300 € kuus

Vali päästeteenistuse sessioonõpe, kui tahad osata tegutseda kiiresti, rahulikult ja targalt olukordades, kus teised vajavad abi. Õpid päästetöö, ohutuse, riskide hindamise ja kriisides tegutsemise põhimõtteid.

Mida õpid?

Ohutusjärelevalve, elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine –kõik ühes õppekavas. Õpid näiteks psühholoogiat, ennetus­ ja meeskonnatööd ning ehitusmaterjalide tulepüsivust, päästetööd, riskide hindamist, ohutust, kriisides tegutsemist ja ennetust.

Millega see päriselus seotud on?

Näiteks tulekahjude, õnnetuste, evakuatsioonide ja ohtude ennetamisega.

3 aastat · sessioonõpe

Vali maksunduse ja tolli tasuline osakoormusõpe, kui sind huvitab, kuidas riik toimib, kuidas liiguvad kaubad ja raha ning miks ausad reeglid on ühiskonnas olulised.

Mida õpid?

Õpid maksude, tolli, kaubavahetuse, kontrolli ja reeglite toimimist.

Millega see päriselus seotud on?

Näiteks veebist tellimise, maksude mõju, salakaubanduse tõkestamise ja ausa ettevõtluse toetamisega.

4 aastat · sessioonõpe · õppemaks 1210 €/semester

Vali sisejulgeoleku magistriõpe, kui soovid paremini mõista täna päevaseid julgeolekuohte, Eesti sisejulgeoleku süsteemi toimimist ning kujundada turvalisemat ühiskonda. Õppes kohtuvad strateegiline mõtlemine, kriisijuhtimine ja laiapindne riigikaitse.

Mida õpid?

Õpid planeerima ressursse, juhtima koostööd ja tegutsema vastutustundlikult ka muutuvates oludes.

Millega see päriselus seotud on?

Õppekava toetab sinu arengut ajakasutuse, kriitilise mõtlemise ja meeskonnatöö osas.

Sessioonõpe võimaldab ühendada töö ja õppimise ning loob õppijate vahel tugeva professionaalse võrgustiku. Rühmakaaslastest saad eluaegse turvavõrgustiku – kolleegid, kaasamõtlejad ja sõbrad.

2-aastane tasuta päevaõpe või tasuline osakoormusõpe (55 €/EAP)

Tulevikuõpe – siin ja praegu

Kiirelt muutuvas maailmas muutuvad ka ootused kõrgharidusele. Tänapäeval on tööturul enim hinnatud need kõrgkoolilõpetajad, kes oskavad loengus omandatud teooriat edukalt praktikas rakendada. Tööandjad ootavad oskusi, kogemust ja valmisolekut päriselt tegutseda. Eesti kõige suurema rakenduskõrgkoolina hoiab Tallinna Tehnikakõrgkool muutuvatel haridustrendidel kätt pulsil ja rakendab tulevikuõpet juba praegu.

Tallinna Tehnikakõrgkooli tunnuslause ütleb, et praktika on parim õpetaja. See ei ole tühi sõnakõlks, sest siin liiguvad teadmised alati praktilistesse tegevustesse, sealhulgas laboritesse. Tehnikakõrgkooli uuenduslikud laborid on kohad, kus tulevikutehnoloogiad ei ole kauge visioon, vaid igapäevane reaalsus, kus teooria muutub päriseluks. Laborites saavad tudengid katsetada, eksida, analüüsida ja uuesti proovida.

Inseneriks laboris? Kindlasti!

Tehnikakõrgkoolis moodustavad olulise osa erialadest inseneeriavaldkonna õppekavad. Juba oma loomult väga praktiline inseneriharidus vajab oskuste kinnistamiseks vajalikke laboreid, mida leidub tehnikakõrgkoolis rohkelt. Näiteks saavad ehitusvaldkonna tulevased eksperdid ehitusmaterjalide laboris viia läbi uuringuid ja määrata materjalide omadusi. Mehaaniliste katsetuste laboris koostavad ja arendavad üliõpilased erinevate objektide katsemakette ning panevad nende omadused proovile. Siin saab nii mõnigi sillamakett korralikku survet kogeda.

Betooni 3D-printimise laboris arendatakse ja testitakse lahendusi, kus hooneid prinditakse kihthaaval. Virtuaalreaalsuse laboris saab hooneid ja rajatisi ruumiliselt vaadelda ning nendes ka ringi liikuda. Nii on tudengitel juba enne ehitusprotsessi võimalik hinnata kavandatud lahenduste funktsionaalsust ja kasutatavust.

Tulevased teedeehituse valdkonna professionaalid täiendavad õpingute jooksul oma teadmisi teedeehitus- ja teeehitusmaterjalide laborites , kus saab muu hulgas läbi viia teekonstruktsioonide katseid ja uurida lähemalt teedeehituses kasutatavaid materjale.

Kui ehitusvaldkonnaga seotud laborites luuakse tulevikku peaasjalikult materjalide ja mehaaniliste katsete tasandil, siis tehnikaerialade laborites

pannakse tulevik liikuma. Eestis ainulaadses robooti kalaboris saab läbi mängida täielikult robotiseeritud tehase tootmisprotsesse. Tudengite käsutuses on koostööd tegevad tööstusrobotid, mis võimaldavad muuta labori miniatuurseks tehaseks, kus tootmine on täielikult automatiseeritud ja robotiseeritud.

Kõrgkooli autolabor on iga autofänni unistus, kus üliõpilased tutvuvad põhjalikult autode uusimate tehnoloogiate siseeluga. Tulevased elektriinsenerid lihvivad oskusi elektritehnika laboris, mis pakub rohkelt võimalusi, sealhulgas erinevaid elektrimõõtmisi, skeemide koostamist ning elektriajamite programmeerimist ja seadistamist.

Keskkonnatehnoloogia laboris on keskkond praktiliste tegevuste kaudu iga tudengi käeulatuses. Laboris viiakse läbi mitmeid keskkonnatehnoloogilisi uuringuid, hinnatakse joogi- ja reoveepuhastite tööd, analüüsitakse reostust ning simuleeritakse veepuhastusprotsesse. Selliselt ei piirdu õpe vaid probleemide teadvustamisega, vaid sisaldab ka nende lahendamist.

Sama lähenemine kehtib ka tekstiilmaterjalide testimise ja tehnomaterjalide laborites, kus materjalid pannakse päriselt proovile. Siin katsetavad tudengid plasti ja metallisulamite omadusi, mõõda-

vad kangaste tugevust, kulumiskindlust, värvipüsivust, tulekindlust ja palju muud.

Tulevased rakendusarhitektid saavad korraliku käed-külge-kogemuse maketistuudios, kus saab makettide ja mudelitega erinevaid arhitektuuri ning planeerimisega seotud projekte läbi mängida.

Erinevate olukordade läbimängimist pakuvad ka logistika- ja ärilabor Mõlemal juhul on tegu tipptasemel simulatsiooniprogramme ja tarkvarasid sisaldavate laboritega, kus üliõpilased saavad oma teadmisi praktikas rakendada ning seeläbi väärtuslikke erialaseid kogemusi.

Teadmised, mis loovad väärtust Tallinna Tehnikakõrgkooli jaoks on oluline arendada õppekeskkonda, mis võimaldab tudengitel juba praegu töötada tulevikutehnoloogiatega. Meil ei õpita ainult eriala – siin õpitakse mõtlema, katsetama ja looma. Tööandjate silmis on meie tudengid ühed enim hinnatud, sest nad teavad, et tehnikakõrgkoolist tuleb neile mõtlemisvõimeline praktikant või töötaja, kes juba oskab oma käsi külge panna ja lahendada probleeme praktiliselt. Sestap saabki Tallinna Tehnikakõrgkoolist praktiliselt parimat kõrgharidust!

Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool

Käega teed suure linna, suuga ei kärbse pesagi? Meile sobib!

Astu sisse: tktk.ee

Arhitektuuriinstituut

Rakendusarhitektuur

Ehitusinstituut

Hoonete ehitus

Teedeehitus

Kinnisvara korrashoid

Logistikainstituut

Transport ja logistika

Transpordi- ja liikuvuskorraldus

Ostu- ja hankekorraldus

Raudteetransport

Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut

Keskkonnatehnoloogia- ja juhtimine

Tootmise juhtimine ja digitaliseerimine

Kestlik tekstiilitehnoloogia

Tehnikainstituut

Autotehnika

Elektritehnika

Masinaehitus

Robotitehnika

Teenusmajanduse instituut

Äriarendus ja -juhtimine

Majandusarvestus

Sotsiaaltöö

SUHKRUVABA

FOCUS HYDRATION

LAETUD VINGETE D

Tulevik ei juhtu –seda kujundavad inimesed, kes mõistavad maailma

Maailm muutub kiiremini, kui sageli hoomata suudame. Tehisintellekt kirjutab koodi ja tekste, masinad automatiseerivad rutiinseid tegevusi ning algoritmid püüavad ennustada meie igat sammu. Selles kiiresti muutuvas maailmas tekib küsimus: millised on need oskused, mis jäävad? Millistest teadmistest on päriselt kasu ka kümne või kahekümne aasta pärast – mitte ainult tööturul ellujäämiseks, vaid ka püsiva väärtuse loomiseks?

Inimese olemust, kultuuri, haridust ja ühiskonda uurivad valdkonnad on uue ajastu üks olulisemaid alustalasid. Sageli ekslikult „pehmeteks“ nimetatud sotsiaal- ja humanitaarteadused aitavad mõista, kuidas tehnoloogia, ühiskondlikud protsessid ja inimpsühholoogia omavahel põimuvad. Tallinna Ülikoolis näeme neid teadmisi tulevikuoskuste tuumana.

Seoste nägemine annab selge eelise

Tänapäeva väljakutseid, mis on seotud vaimse tervise, kliimamuutuste, sotsiaalse sidususe või ühiskondliku ebavõrdsusega, ei saa lahendada ühe valdkonna piirides. Just seetõttu pööratakse TLÜ-s suurt tähelepanu lõimitud õppele. Ülikoolis on juba õpingute ajal võimalik ühendada erinevaid valdkondi ja töötada koos teiste erialade tudengitega eluliste probleemide lahendamisel. See võimaldab omandada tulevastele

tööandjatele olulise oskuse näha tervikpilti, luua seoseid ja mõelda kriitiliselt.

Väärtust tuleb luua seal, kus seda kõige enam vajatakse

Üks Tallinna Ülikooli tugevamaid sambaid on haridusvaldkond ja selle arendamine. Õpetajad ei ole ammu enam faktide edastajad, vaid mentorid, suunajad ja toetava õpikeskkonna loojad –inimesed, keda ühiskond vajab.

Tallinna Ülikoolist saab rahvusvaheliselt tunnustatud kõrghariduse, mis võimaldab jätkata pikaajalist haridus traditsiooni ja ühendada see täna päevase haridusinnovatsiooniga. TLÜ-s avaneb võimalus suunata ühiskonna arengut, sest siin ei piirduta tulevikuga kohanemisega, vaid ollakse üks neist, kes seda teadlikult kujundavad.

Keskkond, mis toetab arengut

Siinne õhkkond toetub koostööle, kus olulised on diskussioon ja üksteise toe-

tamine. TLÜ-s ei kasvata mitte ainult erialaspetsialistiks, vaid inimeseks, kes oskab koos teistega mõelda ja tegutseda.

Tallinna Ülikoolist saab vajalikud teadmised ja oskused, kuid sama olulised on inimsuhted. TLÜ-st leiab mõttekaaslased, kellega koos kasvada – ja võrgustiku, mis kannab läbi kogu elu.

Milline on parim võimalik tulevik? See on tulevik, millele saab tagasi vaadata tänutundega, sest täna tehtud otsused on loonud väärtust, millest on päriselt kasu kogu ühiskonnale.

Tule Tallinna Ülikooli ja õpi paremat ühiskonda looma.

Vaata erialasid: tlu.ee/sisseastumine

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Miks EKA?

Küsisime neljalt Eesti Kunstiakadeemia tudengilt, kuidas kujunes nende erialavalik ja mis on olnud seni nende õpingute eredamad hetked. Vastasid fotograafia eriala üliõpilane Greta, arhitektuuritudeng Mari, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekava valinud Adrian ning visuaalse kommunikatsiooni sessioonõppes tudeeriv Erkki.

Greta Sauter

Olen lapsest saati olnud loominguline – tegelesin muusikaga ja tundsin huvi kunsti vastu, pildistama hakkasin juba 12-aastaselt. Vahepeal olin loometööst eemal, kuid jõudsin selle juurde tagasi ja üks hetk tundus loomulik kandideerida just fotograafia erialale. Samal ajal tekkis mul sügavam huvi kaasaegse kunsti vastu ja teadsin, et EKA fotograafiaõpe ei keskendu ainult tehnilistele oskustele, vaid arendab kontseptuaalset mõtlemist. See lähenemine kõnetas mind väga ja kuna Eestis kusagil mujal sellisel tasemel kaasaegset kunsti õppida ei saa, oli EKA minu jaoks selge valik.

Kõige erilisem osa õpingutest on olnud minu enda kujunemisteekond. Kooli tulles arvasin, et olen inimesena juba välja kujunenud, kuid tegelikult algas just siin minu teadlik areng. Olen täna hoopis teine ja palju teadlikum inimene ning tunnen, et arenen pidevalt edasi.

Sisseastujale soovitan keskenduda eelkõige iseendale. Mitte sellele, mida sinult oodatakse, vaid sellele, kes sa oled ja mida tahad oma loomega öelda.

Mari Tämm

Kunst on minuga kaasas käinud sünnist saati – joonistasin palju ja õppisin ka lastekunstikoolis. Koolis meeldisid mulle kõige enam reaalained, eriti matemaatika. Gümnaasiumis käisin HTG looduskallakuga klassis. Kogu see kompott ajas mind lõpuklassis üsna segadusse, sest huvi oli mitme eriala vastu, kuid valida saab korraga vaid ühe. Arhitektuu -

ri eriala osutus valituks, sest see lihtsalt tundus täpselt õige minule kui inimesele, kes tahaks vahel teha kõike korraga.

EKA puhul meeldis mulle see, et kõik tudengid läbivad maali- ja joonistamistunde, et on palju võimalusi minna välismaale ning et lisaks erialaainetele saab võtta põnevaid ülemajalisi kursuseid. Peale selle tundusid koridoris jalutavad tudengid alati nii asjalikud ja heas tujus olevat ning soovisin samuti olla üks neist.

Kõige meeldejäävam osa õpingutest on olnud koos veedetud aeg kursakaaslastega, kes on kõik meeletult vinged tegelased. Vahel ei suuda ma ise ka uskuda, kui väga mul nende inimestega vedanud on.

Minu üks soovitus sisseastujale: võta asja rahulikult! Kõik läheb täpselt nii, nagu peab.

Adrian Abner

Pärast gümnaasiumi lõpetamist polnud ma täiesti kindel, mida soovin edasi õppida, kuid olin eelnevalt läbi käinud EKA inimestega, kes jätsid väga sümpaatse mulje. Oleme ausad, ka vaated EKA klassiruumidest vanalinna on kaunid.

Kuivõrd mul endal kätt vabades kunstides eriti ei ole, arvasin, et EKA-s õppimine pole minu jaoks, aga siis avastasin kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ning enam tagasi pole vaadanud. Mind huvitasid väga humanitaarined üldiselt ja kunstiteadus oli ning on perfektne kombo – see sisaldab endas ajalugu, kunstiteooriat, arhitektuuri, filosoofiat jne.

Kõige meeldejäävam osa õpingutest on meie rohked (välis)praktikad: õppejõud on lihtsalt vaimustavad (ja

vaimukad!) ja kaastudengitega mööda Euroopat tuuritada ning lääne kunstiajaloo šedöövreid tudeerida – no pole paha! Seega kui EKA tundub huvitav ja huvi ka kunsti teoreetilisema poole vastu on olemas, siis näeme koolis!

Erkki Pung

Minu jaoks oli visuaalse kommunikatsiooni sessioonõppe eriala küllaltki teadlik valik ja EKA oli loogiline samm, kuna olin juba 15 aastat disainimaastikul tegutsenud ning nooremas eas pooleli jäänud loovharidus kripeldas sisimas.

Paljud on küsinud, kas pärast sellist aega disainivaldkonnas toimetamist on ka midagi õppida? Jah on, kindlasti hindan nüüd teisi nüansse. Väärtustan õpiprotsessi, katsetamist, inimsuhteid ja ka oma tööde kõrvutamist nn rikkumata lehtedega. Tehnilise külje pealt tunnen end hästi, aga kõik muu on väga hea taimelava ja seeme, mille kindlasti EKA-st kaasa võtan. Lisaks annab suurepärase kogemuse õpiprotsessi toodud päris projektides osalemine, kus on seotud nii õppetöö kui ka päris klient ning tema ootused.

Visuaalse kommunikatsiooni eriala on mõnusalt laiapõhjaline, võimaldades kogeda valdkonnast küllaltki palju – nelja aasta jooksul on loomulikult hulgaliselt programmide õpet ja käelist tegevust, kuid lisaks saab tudeng nii loovkirjutamist kui ka brändingut, nii visuaalset identiteeti kui ka reklaami, nii 3D- kui ka projekteeritavat visuaalkunsti, nii kunstiajalugu kui ka UI/UX-disaini. See rikkalik valik annab hea pinnase disainivaldkonnas edasi tegutseda.

Foto:E

400 ettevõtet, üks kampus –karjäär innovatsiooni südames

Gümnaasiumilõpetaja seisab sageli keerulise küsimuse ees: mida edasi teha?

Kui sulle loeb, et õpitut saaks päriselus rakendada ja see poleks pelgalt teooria, tasub lähemalt uurida Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor.

Praktika on põhimõte

EEK Mainor on kõrgkool, kus IT, ettevõtluse, äri ja kunstide erialal õpetatakse seda, mida tööturul tegelikult vaja läheb. Lektorid pole valdavalt mitte raamatuteadlased, vaid oma ala tipptegijad ja praktikud. See tagab, et loengus saadud teadmised on aktuaalsed täna, mitte kümne aasta tagused. Tulemus on märgatav: EEK Mainori lõpetajad on tööturul väga hinnatud.

EEK Mainori eripära ei piirdu ainult õppetöö sisuga. Kõrgkool asub Ülemiste Citys – Baltimaade suurimas innovaatilises ärilinnakus, kus tegutseb üle 400 eduka ettevõtte. See tähendab, et

Erialad 2026/2027

Eestikeelsed erialad, RAK

‣ andmepõhine äri ja analüütika

‣ finantsjuhtimine

‣ hotelli­ ja restoraniettevõtlus

‣ infotehnoloogia juhtimine

‣ kvaliteedijuhtimine

‣ rahvusvahelise logistika juhtimine

‣ talendijuhtimine

‣ turundus

‣ visuaalse kommunikatsiooni disain

Ingliskeelsed erialad, RAK

‣ arvutimängude disain ja arendus

‣ loovus ja äriinnovatsioon

karjäärivõimalused ja tulevased kolleegid võivad olla sõna otseses mõttes jalutuskäigu kaugusel.

Lisaks on tudengitel võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides, panustada Targa Linna teadustöösse ning leida töö- ja praktikakohti otse linnakust tänu Talendiportaalile –platvormile, mis ühendab tudengid ja ettevõtted.

Igal aastal annab linnak välja ka prestiižika Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumi ning EEK Mainor ja Ülemiste City korraldavad ühiselt mitmeid teaduskonverentse, kus tudengid saavad nii kuulajaks olla kui ka ise aktiivselt kaasa lüüa.

Targas linnakus on lisaks kohvikud, restoranid, poed, treeninguvõimalused ja tervisemajad – roheline keskkond, kus end hästi tunda ja õppimisele keskenduda.

Vastuvõtt on avatud kuni 10. septembrini 2026. Kandideerida saab eesti-, inglis- ja venekeelsetele erialadele ning omandada nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi. Kui tunned, et tavaline kõrgkool jätab sind liiga kaugele sellest, mis päriselt toimub, tule sinna, kus õppimine on osa reaalsest maailmast.

Tutvu lähemalt: www.eek.ee

‣ TI­põhised tarkvaratehnoloogiad ja ettevõtlus

Venekeelsed erialad, RAK

‣ digitoote disain ja arendus

‣ ettevõtte juhtimine

‣ finantsjuhtimine

‣ rahvusvahelise logistika juhtimine

Eestikeelsed erialad, MBA

‣ finantslahenduste juhtimine

‣ inimressursside juhtimine

Ingliskeelne eriala, MBA

‣ rahvusvaheline ärijuhtimine

Venekeelne eriala, MBA

‣ strateegiline juhtimine

Kuhu edasi? Õppimine kutsekoolis

Lisaks kõrgkoolile võib edasi õppima minna ka kutsekooli, kus omandatakse töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks vajalikud teadmised, oskused ning hoiakud.

Kutseharidus on väga mitmekülgne ja seda võivad asuda omandama kõik soovijad, sõltumata varasemast hariduslikust taustast.

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

Õppevormid

Kutseõppes saab õppida statsionaarses või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15–50% õpingute kogumahust, mittestatsionaarses aga üle 50%.

Statsionaarne õpe jaguneb omakorda koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Õpi-

poisiõpe toimub kooli, õpilase ja tööandja koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ning vähemalt 2/3 ettevõttes. Õpipoisiõppes õpitakse eelkõige praktika varal. Võrreldes statsionaarse õppega on eelis see, et õpipoisil tekib hinnatud töökogemus ja tal on võimalus pärast õppeperioodi lõppu jääda tööle samasse ettevõttesse.

Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpin-

gute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sessioon- või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ja ülejäänud aeg on kaetud iseseisva tööga.

Õppekorraldus

Nagu teisteski koolides, nii õpetatakse ka kutsekoolis õppekavade alusel. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest ehk terviklikest sisuühikutest,

mis sisaldavad üht õppeainet või koondavad mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhi-, valik- ja üldõpingute mooduliteks.

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.

Üldõpingute moodulid on kohustuslikud kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja need annavad baasteadmised ühes kindlas teemavaldkonnas. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on sel kutse- või erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulid toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15–30% õppekava mahust ja õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest.

Õppemahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPdes. EKAP on arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks EKAP vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht kutseõppes on 60 EKAP-d.

Esma- ja jätkuõpe

Eriala valides on kutseõppes võimalik õppida esma- ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eeldus on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutse standardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kas tasuta või tasuline õpe?

Üldjuhul on kutsekoolis õppimine tasuta, kuna tasemeõpet rahastab peamiselt riik. Tasuta on kutseharidus eelkõige neil, kes asuvad õppima esimest korda pärast üldhariduse omandamist.

Alates 2025/2026. õppeaastast on aga tasuta õppimise tingimusi täpsustatud ja piiratud. Tasuline õpe puudutab eelkõige neid õppijaid, kes on juba varem tasuta kutse- või kõrghariduse omandanud või korduvalt samal tasemel õppinud. Samuti võib õppetasu rakenduda juhul, kui õppija ei vasta riigi rahastatud õppekoha tingimustele.

Tasuta õppimise õigus võib taastuda teatud aja möödudes (näiteks pärast viit aastat kutseõppe lõpetamisest või pärast kümmet aastat kõrghariduse omandamisest). Erandina saavad kuni 26-aastased noored teatud tingimustel jätkata tasuta õppimist samal tasemel kuni 2030. aastani.

Lisaks on edaspidi tasuta vaid eestikeelne õpe ja mõnel juhul võivad koolid pakkuda ainult tasulisi õppekohti, näiteks kui riiklikult rahastatud kohti ei jätku või eriala ei kuulu prioriteetsete hulka.

Samuti tegutsevad Eestis erakutseõppeasutused, mis pakuvad nii tasuta

kui ka tasulise õppe võimalusi. Rohkem infot erakoolide kohta leiad koolide kodulehtedelt. Erakoolide puhul tuleks kindlasti enne veenduda, et koolil on olemas kehtiv koolitusluba.

Praktika ja kutsemeistrivõistlused

Praktika on kutseõppe õppekavade kohustuslik osa, mille käigus rakendatakse õppe jooksul omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töösituatsioonis. Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutse õppe liigist on 35–70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Praktikakoht leitakse kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Sageli on kutseõppeasutustel aga välja kujunenud kindlad partnerid, kelle juurde lähevad õpilased praktikale igal aastal.

Igal aastal korraldatakse Eestis ka kutsemeistrivõistlusi, kus parimad noored kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on seejärel võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel EuroSkills ja WorldSkills.

Sisseastumine

Vastuvõtt kutsekoolidesse toimub nii kevadsuvel (märtsist septembrini) kui ka talveperioodil (jaanuar-veebruar), töökohapõhises õppes aasta ringi. Sisseastumistingimused määrab iga

Kas teadsid, et mitmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses on võimalik amet omandada tööandja juures praktilisi oskusi ja koolis teoreetilisi teadmisi kogudes? Sellist paindlikku ja praktilist õppeviisi pakub töökohapõhine ehk õpipoisiõpe.

kool ise. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus, osal erialadel on vajalik ka eriala testi tegemine või töönäidiste esitamine. Kõige täpsema info konkreetsesse kutsekooli astumise kohta leiab kooli veebilehelt – sellega tasub aegsasti tutvuda. Lisaks õpetatavate erialade kirjeldustele leiad sealt ka vajalikud dokumendivormid.

Lõpetamine

Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 on õpinguid alustavatele õpilastele kutseeksami sooritamine kohustuslik, kui see on võimalik. Kui õpitud erialal kutseeksami tegemise võimalus puudub, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga.

Edasised võimalused

Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab õpinguid jätkata ka kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus.

Allikad: hm.ee, kutseharidus.ee

Millised on teie kõige populaarsemad erialad?

Tartu Rakenduslik Kolledž ehk sõbrakeeli VOCO pakub väga laia valikut praktilisi ja tulevikku suunatud erialasid. Meie populaarsemate ja põnevamate erialade hulka kuuluvad kindlasti autoerialad, inseneeriavaldkonna õppekavad, IT ja iluvaldkond. Lisaks pakume sel aastal ka mitmeid uusi õppekavasid, mis on praktilised, kaasaegsed ning laiapõhjalised. Uued rakendusliku gümnaasiumihariduse õppekavad on ilu­ ja heaoluteenused, turismiteenindus, tekstiiltoodete disain ja ­tehnoloogia ning toiduainete tehnoloogia. Valikuid on palju ja igaüks leiab midagi enda tuleviku jaoks.

Miks on teie juures hea õppida?

VOCO on Eesti suurim kutsekool ja pakub lisaks laiale valikule praktilistele erialadele ka toetavat õpikeskkonda. Meil on loodud õppijate jaoks mentorlussüsteem, õpilaskodud, huviringid, tänapäevased õppevõimalused ja keskkond ning teeme tihedalt koostööd ka erinevate ettevõtetega ehk paljud erialad võimaldavad teha praktikaid ja leida noorel töö juba kooliajal.

Kust leida lisainfot?

Kõik erialad, vastuvõtutingimused ja õppimisvõimalused leiad meie kodulehelt voco.ee. Dokumentide vastuvõtt keskhariduse baasil kestab 8. augustini. Lisaks tasub jälgida meid ka Facebookis ja Instagramis, kus jagame uudiseid, õppurite lugusid ja põnevaid sündmusi. Küsimuste korral kirjuta julgelt: info@voco.ee

Millised on teie kõige põnevamad erialad?

Ida-Virumaa Kutsehadriduskeskus COSMOS pakub õppevõimalusi kolmes valdkonnas: majandus ja IT, tehnika ja tehnoloogia ning teenindus.

Majanduse ja IT­valdkonna kõige põnevamad erialad on info­ ja kommunikatsioonitehnoloogia, IT­süsteemide spetsialist või tarkvaraarendaja (kutsekeskharidus), logistika ja laokorraldus (kutsekeskharidus), ärikorralduse spetsialist (kutseõpe, sessioonõpe).

Tehnika­ ja tehnoloogia osakond ühendab praktilise õppe, kaasaegse tehnika ja koostöö ettevõtetega, et anda õppijatele vajalikud oskused tulevikuametiteks. Sealsed erialad on bio­ ja keemiatööstuse tehnoloogia, elektri­ ja automaatikasüsteemide tehnoloogia, ehitustehnoloogia, tööstuse digitehnoloogia, masintöötlustehnoloogiad, mootorsõidukite remonditehnoloogia.

Teenindusvaldkonna alla kuulub neli suunda: ilu­ ja heaoluteenused (juuksur), toiduainetehnoloogia (pagar, kondiiter), turismiteenused (kokk, toitlustusteenindus), tekstiiltoodete disain ja ­tehnoloogia (rõivaste disain, tekstiilidisain). Kõige põnevamad erialad teenindusosakonnas on juuksur, kokk ja kondiiter – loovus, maitse ja stiil ühes!

Uudisena käivitame uuest õppeaastast kunstide valdkonna, mille raames pakume võimalust õppida filmiklassis. Õpe baseerub visuaalmeedia tehnoloogia õppekaval, millele lisandub süvendatud filmi valikainete plokk. Uudiseid on tulemas ka muusika ja tantsu vallas.

Miks on teie juures hea õppida?

COSMOS on praegu väga kiiresti arenev kool. Pingutused üleminekul eesti keelele on andnud koolile ka üldisemalt uue hingamise. Mõtestame uuesti seni tehtut ja seame ambitsioonikaid eesmärke, et kool paistaks välja nii üle­eestiliselt kui ka rahvusvaheliselt.

Kust leida lisainfot?

Suvine vastuvõtt on avatud! Infot leiab kodulehelt: kutsehariduskeskus.ee/

Techno T LN: sinu hüppelaud tuleviku tarka majandusse

Oled lõpetamas põhikooli ja mõtled, kas valida tavaline gümnaasium või midagi palju praktilisemat? Eesti suurim tehnoloogiakolledž Techno TLN pakub tulevikukindlat haridust, mis ühendab tugeva keskhariduse reaalsete ja nõutud ametioskustega. Nelja tunnustatud kooli – Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Tööstushariduskeskuse, endise

Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Ehituskooli jõu ühendamisel on sündinud uue põlvkonna kool. See on justkui noorte ülikool, kus kaasaegsed õppebaasid ja laborid avavad oma uksed kohe pärast põhikooli lõppu.

Kitsaste erialade asemel laiapõhjaline haridus

Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno

TLN-i juhi Ott Pärna sõnul on kõik kolledži erialad otseselt seotud tehnoloogiaõppega ja varasemad kitsad programmid on asendatud laiapõhjalise lähenemisega. „Õppida saab digi- ja meediatehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidukitehnoloogia, tööstustehnoloogia, ehitustehnoloogia ning logistika ja äriprotsesside valdkonnas. 12 laia nelja-aastase põhikoolijärgse õppekava sees saab hilisemas faasis, vastavalt tegelikele huvidele ja kogemustele täpsemalt spetsialiseeruda,“ selgitab Pärna.

See tähendab, et noored ei pea kogu oma elu kujundavat elukutset valima pimesi. Nad saavad esmalt tutvuda valdkonnaga tervikuna, õppida tundma töövahendeid, tehnoloogiaid ja materjale. Kolledži suur mastaap võimaldab luua unikaalseid sünergiaid – näiteks õppida põhierialana ehitustehnoloogiat,

kuid võtta juurde tarkvaraarenduse mooduleid või siduda sõidukitehnoloogia tihedalt automaatikaga.

Uued hitid: mehitamata sõidukid ja drooniakadeemia

Et kiiresti muutuva maailmaga sammu pidada, stardib tänavu täiesti uus ja perspektiivikas mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava. See fookus on autonoomsetel süsteemidel nii õhus, maal kui ka vee all. Nende nelja aasta jooksul ühendatakse elektroonika, automaatika ja lennunduse alused praktilise väljaõppega. Lõpetajatest saavad näiteks droonitehnikud, kaugpiloodid, veealuste droonide operaatorid või süsteemiintegraatorid.

Seda uut suunda ja tegelikult kogu kolledžit asub toetama sügisel avatav 1500-ruutmeetrine regiooni suurim drooniakadeemia, mis toob kokku drooni ehituse laborid ja lennutamise areenid. „Sõltumata õppekavast saavad

Tallinna Tehnoloogiakolledž – see on:

6 tulevikukindlat tehnoloogia õppevaldkonda: digi­ ja meediatehnoloogia, ehitustehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidukitehnoloogia, tööstustehnoloogia ning logistika ja äriprotsessid; erinevad õpiteekonnad: rakenduslik keskharidus, erialaõpe (keskhariduse nõudega

siin end täiendada kõik meie kooli ligi 6000 õppijat,“ rõhutab Pärna.

Lisaks võetakse sel aastal vastu lausa 120 noort tööstuse digitehnoloogia erialale. Seal tehakse selgeks, kuidas töötavad robotid, nutikad tehased ja digitaalsed tootmissüsteemid ning kuidas neid ise juhtida ja arendada.

Praktika, mis tagab eelise tööturul

Nelja-aastane rakenduslik keskharidus ei piirdu vaid klassiruumiga, vaid valmistab noore otseselt ette homse tööturu ootusteks. Suur osa õppest toimub ettevõttepraktika kaudu, mis on tihti tasustatud. See tähendab reaalset töökogemust ja kasulikke kontakte ammu enne lõpudiplomi saamist.

Tulevikukindel haridus ühendab tehnoloogilised teadmised ja käelised oskused. Tehisaru ei võta neilt noortelt tööd ära, vaid hoopis vastupidi –just sellise haridusega spetsialist on see, kes juhib tulevikus roboteid ja kirjutab AI-agentidele lähteülesandeid.

Kutset andvaid erialahariduse õppekavasid on Tallinna Tehnoloogiakolledžis üle 40, igas tehnoloogiavaldkonnas.

Astu samm tuleviku suunas! Vastuvõtt üle Tallinna neljas õppelinnakus asuvasse Techno TLN-i ühendkooli toimub 30. märtsist kuni 15. maini. Õpe on täielikult eestikeelne. Koolil on ka kaks õpilaskodu.

Tutvu meie erialadega ja esita avaldus: techno.ee

VALI ERIALA, MIDA ROBOTID EI ASENDA

Vastuvõtt avatud kuni 15. mai avara.edu.ee

Avalduse saad esitada SAISis.

Põhikooli lõpetajaid ootab AVARAs kuus põnevat valdkonda, mille erialasid ühendab inimesekesksus. Hoolimine, käteosavus ja loovus jäävad oluliseks ka tulevikus.

ETTEVÕTLUS

Sind huvitab, kuidas ehitada oma ideest toimiv ettevõte? Õpingute jooksul saad valida ettevõtluse, turunduse ja müügi, tootedisaini või bürooassistendi suuna.

DISAIN

Sind kõnetavad mood, disain ja sisekujundus? Õpingute jooksul saad valida rõivaste disaini või interjööride kujundamise suuna.

ILU / HEAOLU

Sind kõnetab iluvaldkond ning soovid pakkuda inimeste enesetunnet parandavaid hoolitsusi ja spaateenuseid? Õpingute jooksul saad valida heaoluteenuste või juuksuritöö suuna.

KAUBANDUS

Sind huvitab, kuidas kaubad jõuavad kliendini nii poes kui ka e-kaubanduses? Õpingute jooksul saad valida jae- või hulgikaubanduse suuna.

HOTELL / RESTORAN

Sind huvitab, kuidas pakkuda parimaid elamusi hotellides ja restoranides? Õpingute jooksul saad valida restoraniteenindaja või hotelliteenindaja suuna.

TOIT

Sind huvitab maitsete maailm? AVARA toitlustuse erialade valikus on erineva õppeaja ja fookusega suunad. Saad praktilised oskused töötamiseks toidumaailmas – alates abikoka ja abipagari erialadest kuni koka, pagari ja kondiitrini.

Õpi AVARA-s seda, mis sind päriselt huvitab

Inimesi tõmbab erinevate elualade poole. Kas sulle meeldib rohkem omaette arvutis toimetada või töötada inimestega ja näha oma töö tulemust kohe? Kas tahad luua oma ettevõtte või pakub sulle rõõmu teha inimesi ilusamaks, pakkuda head toitu või mõnusat puhkust?

Võib-olla ei ole sa seda veel lõpuni läbi mõelnud, aga üks on tihti selge – kas sind kõnetab rohkem tehnoloogia või hoopis inimlikumad erialad.

Kutsehariduses ehk oskusõppes saad oma plaanides selgusele jõuda järkjärgult ja varem kui need, kes valivad gümnaasiumi. Samas ei tähenda see, et paned oma tuleviku lukku. Tänapäevane kutseharidus annab sulle päris oskused sind kõnetavas valdkonnas, kuid sama hästi võid jätkata õpinguid edasi ülikoolis. Sul on lihtsalt rohkem aega aru saada, mis on sinu tee. Iga praktiline oskus on elus väärtuslik – kasvõi lisateenistuse või hobina – ning üldainete õppimine päriseluga käsikäes on sageli palju põnevam kui tavapärases klassiruumis.

AVARA Majandus- ja Teeninduskolledž ei ole uus kool, vaid kolme pika kogemusega kutsekooli ühendamisel

loodud kolledž, kus saad nn inimlikke erialasid õppida ägedalt praktilises keskkonnas . Sügisel alustame kooliaastat peamiselt kahes Tallinna õppekeskuses. Majakas ehk endises Tallinna Teeninduskooli majas ootavad sind näiteks suurköögid, õppespaa ja -restoran. Tammsaare õppekeskuses ehk endises Tallinna Majanduskoolis on sinu õppekeskkonnaks heli- ja videostuudio, sügisel avatav rätsepatöötuba ning väga kaasaegsete võimalustega arvutiklassid.

Õpid tööeluga sarnases keskkonnas – näiteks restoranis, spaas, disainiklassis või videostuudios.

Saad ise teha, korraldada, võistelda – meie õpet toetavad mitmekülgsed üritused, kutsemeistrivõistlused ja koostööprojektid.

Meil on toetav ja äge seltskond – meie õpilased ja õpetajad on praktikud, kellega on hea koos õppida ning kasvada.

Lai partnerite võrgustik – teeme koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega, tänu millele on suurem võimalus pärast õppimist endale sobiv töökoht leida. Erasmus+ lisab väliskogemuse – lisaks praktikale Eestis saad silmaringi avardada ka teistes Euroopa riikides.

Ka meie õpetajad on oma ala tipptegijad – nad on pidevalt kursis, milliste oskustega inimesi ettevõtted vajavad. See tähendab, et õppimine on praktiline ja tööellu astumine pole hüpe teoreetilisest maailmast pärisellu, vaid loomulik jätk. Seda teavad ka tööandjad – erialaste oskustega noor leiab tööd kordades kiiremini ning alustab sageli kõrgema palgaga kui vaid gümnaasiumiharidusega noor.

Vaata kodulehelt avara.edu.ee lisainfot ja tule uudistama, kas AVARA võiks olla just sinu kool. Avalduste vastuvõtt põhikoolijärgsetele erialadele toimub 15. maini ja keskhariduse baasil õppesse 18. maist kuni 10. augustini

Miks valida AVARA?

Tark tee ei ole alati kõige sirgem –alusta Tartu VOCO-st

Ära vali harjumusest.

Vali targalt!

Gümnaasiumi lõpetades tundub kõige loogilisem samm minna otse ülikooli.

Aga kas see on alati kõige targem valik? Üha enam noori arvab ja ka tööturu analüüsid näitavad, et nutikam tee võib olla hoopis astmeline: gümnaasium – kutseõpe – kõrgharidus. See ei ole ringiga minek. See on teadlik strateegia.

Miks otse ülikooli minek ei pruugi olla parim otsus?

Esiteks on see rahaliselt arukas valik . Uue kutseharidusreformi mõjul saab täiskasvanuna tasuta õppida eelkõige kõrgemal tasemel. Kui liigud sammsammult, kasutad haridussüsteemi enda kasuks. Aga veel olulisem on see, mida annab kutseõpe sinu teadmistele.

Kui lähed kõrgkooli pärast praktilist õpet, ei ole õpe sinu jaoks enam abstraktne. Sa ei õpi lihtsalt teooriat, vaid mõistad, kuidas see päriselt töötab. Just seda kinnitavad ka OSKA tööjõu-uuringud: tööandjad ei otsi ainult teadmisi, vaid inimesi, kes suudavad neid rakendada ja oma valdkonda tervikuna mõista.

Praktiline kogemus = sinu konkurentsieelis

Üks praegune insener alustas oma teed mootorsõiduki tehniku erialal. Täna projekteerib ta iseliikuvaid sõidukeid. Tema sõnul ei oleks ta nii edukas ilma praktilise kogemuseta. Just selline kogemus

annab eelise ka kõrgkoolis. Sa ei õpi „tühjale kohale“, vaid saad tugineda juba olemasolevale arusaamisele.

Laius enne sügavust toob paremad tulemused

Kutseõpe ei vähenda akadeemilist võimekust. Vastupidi, see loob tugeva vundamendi. Sa saad esmalt tervikpildi, millele võid hiljem ehitada sügavama teadmise. See tähendab, et õpe on mõtestatud, seostatav päriseluga ja oluliselt lihtsamini omandatav. Lihtsalt öeldes: sul on kõrgkoolis kergem ja sa tunned end kindlamalt.

Müüt: kutsekoolist ei saa minna ülikooli

See arusaam on ajale ammu jalgu jäänud. Tegelikult on kutseharidusega edasiõppimine täiesti loomulik samm. Näiteks on Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO õppijad Eesti Maaülikooli inseneeriaerialadel olnud tugevalt esindatud. See näitab selgelt, et praktiline taust aitab nii sisse saada kui ka õpingutega edukalt toime tulla.

Ja kui sa ei tahagi ülikooli minna?

Ka see on täiesti okei. Kutseharidus ei ole ainult vaheetapp, see on ka otsene tee tööellu. OSKA raportid näitavad selgelt, et Eesti tööturg vajab kõige rohkem just praktiliste oskustega spetsialiste. Tehnikud, mehaanikud, ehitusvaldkonna töötajad – need ei ole kaduvad ame-

tid. Vastupidi, nende väärtus kasvab. Kas teadsid, et kutse- ja kõrghariduse lõpetanute mediaanpalk on Eestis võrdsustunud. See tähendab, et praktilised oskused annavad kindlama stardi.

VOCO kui hüppelaud –tulevik ei vaja ainult teadjaid. Ta vajab tegijaid!

Tartu VOCO kogemus kinnitab seda, et 91% lõpetajatest kas jätkab õpinguid või leiab töö. See ei ole juhus, vaid märk sellest, et haridus on seotud päriseluga. Lisaks arenevad õpetajad pidevalt koos valdkonnaga, koostöös ettevõtete ja rahvusvaheliste partneritega. Ka õppijatel on võimalus saada kogemusi enam kui 25 riigis. See tähendab, et sa ei õpi eilset päeva. Sa õpid seda, mida homme vaja läheb. Küsimus ei ole „kas edasi õppida?“

Küsimus on: kuidas seda teha targalt? Tee, mis ühendab gümnaasiumi, kutseõppe ja kõrghariduse, ei ole ringiga minek. See on teadlik valik, mis annab sulle rohkem – oskusi, kindlust ja võimalusi.

Ja mõnikord on parim otsetee just see, mis kulgeb läbi praktilise kogemuse.

1.

Viis põhjust, miks valida metsandusõpingud Luua Metsanduskoolis

Kui sulle meeldib rohkem tegutseda kui lihtsalt laua taga istuda ja huvi pakuvad nii loodus kui ka kaasaegne tehnoloogia, on metsandus just sinu eriala. Luua Metsanduskool on Eesti ainus kool, kus metsandust õpetatakse praktiliselt, kaasaegselt ja päris tööelu vajadustest lähtuvalt. Siin sünnivad oskused, millega saad pärast lõpetamist kohe tööle minna ja teha tööd, millel on tähendus ning mille järele on vajadus.

Metsanduses jagub tööd ja lõpetajad alustavad keskmisest kõrgema töötasuga

Eesti metsandussektoris ootab ees põlvkonnavahetus ja lähiaastatel vajatakse palju uusi spetsialiste. See tähendab, et oskuslikel noortel on tööturule sisenemine lihtsam kui paljudes teistes valdkondades. Metsanduses hinnatakse praktiliste oskustega inimesi ja töötasu on enamasti Eesti keskmisest kõrgem. Luualt leiab sobiva eriala nii tehnikahuviline, loodusesõber, hea analüüsivõimega õppija kui ka see, kellele meeldivad nutikad tehnoloogilised lahendused ja seadmed.

2 .

Õpid praktiliselt –mitte ainult klassipingis

Luua Metsanduskoolis ei piirdu õppimine õpikute ja loengutega. Siin on klassiruumiks tihti mets ning õpe toimub masinahallis, simulaatoritel ja oma kätega päris seadmete kallal. Siin saad võimaluse proovida, harjutada ja katsetada kõiki töövõtteid ning lõpetad kooli teadmisega, et oskad oma eriala päriselt. Just seda hindavad ka tööandjad – Luua lõpetajad on enesekindlad, oskavad tegutseda ja on valmis kohe tööellu astuma.

3. Õpitee, mis sobib sinu elu ja eesmärkidega

Luual õpivad kõrvuti nii noored koolilõpetajad kui ka täiskasvanud karjääripöörajad – meie õppijate seas on olnud korraga koolipingis isegi ühest perest mitu põlvkonda. Lubame, et lisaks väärt teadmistele ja praktilistele oskustele saad Luualt kaasa ka midagi enamat – head sõbrad ja väärt kontaktid kogu eluks.

4.

Sind õpetavad oma ala tegijad

Luua Metsanduskoolis annavad teadmisi õpetajad, kes tunnevad oma valdkonda läbi ja lõhki, sest on ise aastaid metsanduses töötanud. Nad teavad, milliseid oskusi päriselus vaja läheb, ja oskavad õpetada nii, et õpitust oleks kasu ka pärast kooli lõpetamist. Meie eesmärk ei ole lihtsalt aine läbi võtta, vaid aidata sul saada tugevaks spetsialistiks, kes oma valdkonnas silma paistab.

5. Metsandus aitab maailma paremaks muuta

Metsanduses töötamine tähendab enamat kui lihtsalt puude kasvatamist või metsa hooldamist – see on võimalus panustada keskkonda ja tulevikku. Metsad aitavad lisaks majanduslikele eesmärkidele toetada tasakaalu meie looduses.

Kui valid metsanduse, saad teha tööd, millel on päriselt mõju ning mis aitab hoida ja kujundada Eesti metsi nii, et neist jaguks ka tulevastele põlvedele.

Kui otsid praktilist haridust, kindlat ametit ja tööd, millel on väärtus, on Luua Metsanduskool just sinu järgmine õige samm.

Erialade, vastuvõtutingimuste ja ajakavaga tutvu: www.luua.ee

VASTUVÕTT 2026

RAKENDUSKÕRGHARIDUSE

ÕPPEKAVADELE

15.–30. JUUNI

ÕDE (3,5 A. ÕPPERÜHMAD

TARTUS JA NARVAS)

ÄMMAEMAND (4,5 A)

FÜSIOTERAPEUT (3 A)

TERVISEKAITSE SPETSIALIST (3 A)

BIOANALÜÜTIK (3,5 A)

RADIOLOOGIATEHNIK (3,5 A)

KUTSEÕPPEKAVADELE

15. JUUNI – 30. JUULI

ERAKORRALISE MEDITSIINI

TEHNIK (1 A)

HOOLDUSTÖÖTAJA (1,5 A. ÕPPERÜHMAD

TARTUS JA NARVAS)

TEGEVUSJUHENDAJA (1 A)

LAPSEHOIDJA (1 A. ÕPPERÜHMAD TARTUS

JA NARVAS)

MASSÖÖR (2 A)

PODOLOOG (2 A)

MAGISTRIÕPPEKAVADELE

15.–30. JUUNI

TERVISETEADUS (1,5 A)

Kuidas leida enda jaoks õige eriala?

Mõned inimesed teavad juba lapsena, kelleks nad tahavad saada, kui suureks kasvavad, kuid enamik meist otsivad siiski pikalt endale sobivat eriala või karjääri. Mõnikord on vaja ka abi, kas siis oma karjääritee alguses või hiljem, kui tunned, et samamoodi enam edasi minna ei saa. Sel juhul tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, kes aitab teha õigeid otsuseid ja valikuid.

Toimetas: Kairi Prints / Foto: Shutterstock

Karjäärinõustaja toetab inimest enda tundmaõppimisel, oma oskuste, huvide, isiksuseomaduste ja võimete analüüsimisel. See aitab sul langetada teadlikumaid ja sobivamaid hariduse ning tööalaste valikutega seotud otsuseid ja näha täiendavaid võimalusi muutuste olukorras. Karjäärinõustaja toel saad seada eesmärke ja läbimõeldult nende poole liikuma asuda.

Karjäärinõustajad töötavad igas Eesti Töötukassa maakondlikus osakonnas. Karjäärinõustamisel võivad osaleda kõik soovijad ja teenus on kõigile tasuta.

Pöördu karjäärinõustaja poole, kui soovid:

arutada töötamise võimalusi tööelu alustamiseks või uue töökoha leidmiseks; leida uusi võimalusi, kui mingil põhjusel ei saa vanal ametikohal enam töötada;

tundma õppida iseennast, oma oskusi ja teadmisi, et töömaailmas toimuvate muudatustega kaasas käia; läbi mõelda, kuidas muutustega kohaneda;

kaaluda võimalusi õppima asumiseks ja õpingute planeerimiseks, samuti kuidas jagada aega töötamise ning õppimise vahel; seada eesmärke ja koostada tegevusplaani oma tööalaste unistuste elluviimiseks.

Karjäärinõustamine toimub individuaalse vestluse või grupinõustamisena. Individuaalne vestlus toimub sinu ja karjäärinõustaja vahel. Üldjuhul kestab nõustamine 45 minutit ja võib toimuda töötukassas kohapeal, veebis või telefoni teel. Soovitud tulemuseni jõudmine võib vajada mitut kohtumist, korduvkohtumisi saad kokku leppida karjäärinõustajaga.

Allikas: tootukassa.ee

Kolm soovitust, kuidas valida õige eriala

Kui oled otsustanud hakata ülikoolis uut eriala õppima, tasub kõrva taha panna need kolm soovitust.

1. Tutvu õppekavaga ja võimalusel räägi mõne selle eriala tudengiga. Ära langeta otsust ainult eriala lühikirjeldusele tuginedes. Vali eriala, mille kohta sa oled võimalikult palju uurinud. Õppekava on dokument, kus on kirjas eriala sisu, õpiväljundid ehk omandatavad teadmised ja oskused ning nimekiri õppeainetest, mis õpingute jooksul tuleks läbida.

2. Vali eriala, mis pakub sulle huvi ja on kooskõlas sinu olemasolevate oskuste­ ja kogemustepagasiga, iseloomu ning väärtustega. Mõtle ka sellele, kas kujutad end sel erialal töötamas? See ei pruugi esmapilgul olla kõige tähtsam küsimus, sest ülikoolis õppimine ja inimesed, kellega sa koos õpid, avardavad seda teadmist oluliselt, kuid põgus teadmine tuleb kasuks.

3. Tee oma otsus ise. Küsi vajadusel nõu pereliikmetelt, õpetajatelt, juba ülikoolis õppivatelt tuttavatelt, ülikoolide karjäärinõustajatelt. Aga lõplik otsus langeta siiski iseseisvalt. Vahel võib ka „kõhutunne“ sind õigele teele juhtida.

Allikas: tlu.ee

Iseseisva elu algus on väljakutse nii

Eestis kui ka välismaal

Ülikooli minek tähendab paljude noorte jaoks ka kodust väljakolimist ja iseseisva elu algust. Oma möödapanekutest ja kasulikest õppetundidest räägivad Brigita Westholm, kes õpib Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Ralf Lamp, kelle eriala Tallinna Tehnikaülikoolis on riistvara arendus ja programmeerimine, ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi ajakirjandustudeng Doris Oriehovs.

Mis oli sinu jaoks kõige suurem üllatus, kui kolisid kodust välja ja alustasid iseseisvat õpilase elu?

Ralf: Esialgu oli kindlasti logistilisi väljakutseid. Uues keskkonnas ja keset tihedat koolinädalat ei tohi ära unustada olmelisi tegevusi – nt kui unustad poest süüa osta, teedki vahel õhtusöögiks hoopis uinaku.

Doris: Minu jaoks oli kõige suurem üllatus see, kui palju ma esimestel nädalatel kõige lihtsamate küsimustega koju helistasin. Näiteks: kuidas pesumasina programmi valida? Siiski on kõik need kõned mu vanemate lemmiknali, mida seltskonnas rääkida, seega helistage julgelt koju!

Brigita: Olen ka varem kolinud ja välismaal elanud, seega liiga palju üllatusi polnud. Kõige keerulisem oli uues linnas sisse elada. Mul vedas, sest leidsin korteri ja töö tutvuste kaudu.

Kuidas muutus sinu igapäevaelu, kui pidid seda ise korraldama?

Doris: Olin nii elevil, et saan luua oma rutiini ja näiteks teha ise oma tahte järgi süüa. Samas kujunes sellest kõige raskem osa. Pärast kurnavat koolipäeva ei oodanud enam ema tehtud soe toit, vaid toored toiduained külmkapis.

Ralf: Minul kujunes juba gümnaasiumi lõpus välja optimaalne rütm, kus öötundidel ja muu maailma vaikuses oli

intensiivne õppimine kõige tõhusam. Üksinda elades võidki elada sellises rütmis, nagu sulle mugav (kõik eluks vajalik on tänapäeval 24/7 saadaval). Kõige keerulisem oli ehk vanematele seletada, kuidas selline elurütm töötab.

Brigita: Keeruline oli harjuda igapäevaeluga, eriti toidu osas, näiteks kuidas arvestada koguseid ühele inimesele ja mida üldse süüa teha. Oli perioode, kus sõin ebaregulaarselt, sest mul ei olnud kas aega või viitsimist süüa valmistada. Ka õppimise planeerimine oli keeruline, sest ülikoolis peab ise vastutama, et kõik tehtud saaks.

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi tudeng Doris Oriehovs: „Kevadsemestri õppetööd teen praegu Erasmus+ programmiga Lissabonis. Pärast kooli soovin aasta aega veel maailma avastada ja ringi reisida ning siis BFM-i telemagistrisse kandideerida, sest tahan tulevikus töötada telemaastikul.“

hoides koonerdan vaid enda võimekuse arvelt, õppida tuleb ju ka järgneval päeval sama tõhusalt nagu eelmisel.

Doris: olin nii elevil, et saan luua oma rutiini.

Kuidas sa ülikooli kõrvalt oma rahaga toime tuled?

Ralf: Olen äärmiselt priviligeeritud ja saan enamiku vajamineva vanemate toetusest. Tegelen ka ise ettevõtlusega ja annan loodusainete eratunde (nüüd ka juba gümnaasiumis väikese koormusega matemaatikaõpetaja), kuid suures pildis on need sissetulekud vanemate toetuse kõrval marginaalsed. Rahaga seoses olen õppinud, et tervisliku söögi arvelt kokku

Brigita: Mu vanemad toetavad mind üüriga ja saan ka vajaduspõhist õppetoetust. Kommunaalide ja toidu jaoks käin tööl. See on olnud raske, sest enne ülikooli olin harjunud suurema palgaga ja praeguse sissetulekuga kohanemine on olnud väljakutse.

Doris: Ülikooli kõrvalt tulen toime enamasti vanemate toel. Kuna peres on välja kujunenud reegel, et seni, kuni laps käib koolis, ei pea ta toimetuleku pärast muretsema, siis saangi keskenduda täielikult õpingutele. Siiski olen juba põhikooliajast suviti tööl käinud, et võimalikult iseseisev olla ja vähem vanematele toetuda.

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Erakogu

Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Ralf Lamp: „Tahan magistrisse edasi minna. Minu suur kirg on kosmosevaldkond, hetkel olen tegelenud sõltumatu astronavigatsioonisüsteemiga. Navigatsioon sõltub tänapäeval hästi palju GNSS-tehnoloogiatest, aga praeguse geopoliitilise maailmapildi kontekstis oleks mõistlik, et on olemas ka varuplaan, mis ei sunni maailma majandust lagunema, kui enam nt GPS-i kasutada ei saa.“

Tartu Ülikooli tudeng Brigita Westholm: „Minu eriala on inglise keel ja kirjandus ning tulevikus tahan minna välismaale lastele inglise keelt õpetama.“

Kas kodust eemal elamisega seoses oli mõni hetk, mis sind päriselt šokeeris või pani mõtlema, et seda oleks pidanud varem teadma?

Ralf: Kõike ei saagi ette teada ja iga päev võib tulla mõni katsumus, millega jälle silmitsi seisad. Oluline on leida mõni kaval lahendus. Hea näide on talvisel ajal ilma kuivatita riiete restil kuivatamine ühetoalises korteris. Kui panna riiderest keset tuba, muutub ruum kiiresti lämbeks ja niiskeks. Lahendusena panin resti oma pimendavate kardinate taha ja jätsin ka rõduukse irvakile. Radikate soojus ja väljast tulev külm õhk tekitavad kardina taha õhuringluse nii, et varem terve päeva kuivanud riided said värskeks ja kuivaks vaid paari tunniga.

Brigita: Üksi elades saad aru paljudest asjadest, millele varem ei mõelnud, näiteks jõuab kohale, kui kallid on igapäevased (majapidamis)tarbed. Talvised kommunaalkulud olid oodatust suuremad ja šokeerisid mind.

Ralf: kõike ei saagi ette teada.

Mis on olnud sinu kõige kallim või lollim viga pärast kodust välja kolimist?

Ralf: Akende pesemine päikesepaistelise ilmaga. Hiljem tuleb niikuinii uuesti teha.

Doris: Kõige suurem viga pärast välja kolimist oli ilmselt kohe suurte summade kodu dekoreerimisele raiskamine. Iga sildike ja vaas on siiski raha, mida saaks alguses kulutada reaalselt eluks vajaminevale.

Brigita: Alguses, kui ma oma kulusid veel ei jälginud, sattusin olukorda, kus mul ei olnud enne palgapäeva raha toidu jaoks. See viis piinliku kõneni isale. Samuti on mul jäänud ajapuuduse tõttu mõned tööd esitamata.

Kas sul on olnud hetk, kus mõtlesid, et äkki koliks koju tagasi?

Ralf: Täiesti koju tagasi kolida polegi olnud soovi. Küll aga naudin sajaga puhkust, kui kodus käin. Oskan palju rohkem hinnata mugavusi, nagu nõudepesumasin ja kuivati.

Doris: Hetki, kus olen mõelnud tagasi koju kolida, vist ei olegi olnud – see tuleb ilmselt mu kangest iseloomust. Alati, kui on olnud halvemaid päevi, mõtlen, et saan hakkama. Juba tulin ju ära, seega nüüd tuleb olla täiskasvanu.

Brigita: Esimestel kuudel tundsin end tihti üksikuna, sest mul ei olnud veel oma inimesi ega tegevusi väljaspool kooli ja tööd. Oli hetki, kus mõtlesin, et oleks lihtsam elada kodus, tuttavas keskkonnas ja ilma rahalise stressita.

Brigita: see kogemus on andnud mulle vabaduse.

Kas iseseisev elu on sinu jaoks praeguses eluetapis rohkem vabadus või vastutus?

Ralf: Iseseisev elu ongi vabadus vastutada. Kes tahab iseseisvalt elada, peabki paratamatult seda vabadust vastutusrikkalt majandama.

Doris: Ausalt öeldes on iseseisev elu minu jaoks nüüdseks rohkem vabadus kui vastutus. Kuna kolisin kodust välja juba keskkooli algul, sain vastutustunnet kasvatada ja õppetunde koguda varem kui enamik eakaaslasi. Nüüd saangi nautida vabadust, ilma et peaksin igal hetkel mõtlema, kas olen piisavalt vastutustundlik.

Brigita: Tunnen, et see kogemus on andnud mulle vabaduse. Mul ei ole suuri kohustusi ja saan ise otsustada, kuidas oma elu korraldan. See on õpetanud mind rohkem vastutama ja oma aega paremini planeerima. Olen hakanud teadlikumalt jälgima oma kulutusi ja mõtlema ette, et varasemaid vigu vältida.

Mis on iseseisva elu juures kõige ägedam?

Ralf: Iseseisvaks saamise progress.

Brigita: Võin kujundada oma kodu, süüa seda, mida tahan, ja valida, kas veedan õhtu kodus või sõpradega. Naudin seda üha rohkem ja olen tänulik, et pere ja sõbrad on mind toetanud.

Doris: Iseseisva elu juures on kõige ägedam teadmine, et maailm suudab pakkuda lõputult võimalusi.

Lihtsad nipid, kuidas säästa raha

Kui sind ootab elumuutus – näiteks oled otsustanud õppida midagi muud ja vahetada oma töövaldkonda –, on raha säästmine eriti oluline. Pole ju midagi hullemat sellest, kui inimese arengut takistab rahapuudus. Tegelikult võiks raha säästa muidagi kogu aeg. See võib tunduda keerulise ülesandena, aga muutub palju lihtsamaks, kui alustad väikestest sammudest, mille saad ära teha kohe.

Toimetas: Kairi Prints / Foto: Shuttertock

Anname mõned head soovitused, kuidas alustada säästmisega ja oma eelarvel silma peal hoida.

Tea täpselt, kui palju sa teenid ja kulutad

Esimene samm raha säästmise suunas on ülevaate omamine: kui palju sa täpselt teenid ja kuhu raha kulub. Ilma selle infota on väga keeruline säästmist planeerida. Võta tavaline Exceli tabel, paber ja pliiats või kasuta internetipangas eelarve planeerimise süsteemi. Sa võid üllatuda, kuhu raha läheb.

Sea konkreetne säästmise eesmärk

See võib kõlada ilmselgena, aga selleks, et säästa, pead sa teadma, kui palju on

sul võimalik säästa. Võid endale määrata konkreetse summa või arvutada sissetulekust protsendi. Säästmine on küll oluline, kuid sama tähtis on ka realistlik vaade, et suudaksid eesmärgile kindlaks jääda.

Proovi 50-30-20-reeglit

See on rahasäästmise strateegia, mille järgi peaks pool sissetulekust minema igapäevaste vajaduste, nagu kodu kulud, söök, puhastustarbed jm katteks; 30% soovide täitmiseks, nagu väljas söömine või reisimine, ja 20% säästmiseks ning investeerimiseks. Seda reeglit on hea kasutada pigem suunanäitajana, mille protsentide osakaalu saab vastava eesmärgi jaoks kogudes muuta.

Loobu tellimustest, mida sa ei kasuta

Maksad iga kuu jõusaali eest, aga trenni jõuad suure vaevaga kord kuus? Tõenäoliselt ei ole sa üksi. Hoia oma tellimustel silma peal, et omada ülevaadet, kui palju raha neile kulub ja et sa saaks raha säästmise eesmärgil loobuda neist, mida ei kasuta.

Ära mine toidupoodi ilma ostunimekirjata

Me kõik teame tähtsaimat reeglit toidupoes käimiseks: ära mine kunagi toidupoodi, kui oled näljane. Aga tegelikult ei tasuks poodi ka ilma nimekirjata minna, sest nii võid poest lahkuda palju rohkemate asjadega, kui esialgu planeeritud.

Allikad: self.com, eestinaine.ee

VÕTA VAHEAASTA!

Õpi pärast gümnaasiumi tsükliõppes: ~ 3 nädalat tööl + 1 nädal koolis

• Nahkkäsitöö valmistaja (2 a)

• Keraamik (2 a)

• Raamatupidaja (2 a)

• Noorem tarkvaraarendaja (2 a)

• CNC-puidutöötlemiskeskuse operaator (6 k)

• Elektrituuliku labade hooldaja (1 a)

• Tisler (2 a)

• Lapsehoidja (1 a)

• Hooldustöötaja (1,5 a)

• Tegevusjuhendaja (1 a)

• Spaateenindaja (1,5 a)

• Kultuurigiid (2 a)

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 18. maist 9. augustini

Küsimused, millele mõelda enne õppelaenu võtmist

Õppelaenu abil on entusiastlikul õppuril võimalik ellu viia oma karjääriunistusi. Samas ei tohi unustada, et õppelaen kujutab endast siiski pikaajalist finantskohustust. Mida veel õppelaenuga seoses teadma peaks, tutvustavad LHV õppelaenuspetsialistid Katerin Tobi ja Triin Aimla.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Foto: Shuttertock

1) Kes saab praegu õppelaenu taotleda ja milleks seda kasutada võib? Õppelaenu saavad taotleda bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid, samuti rakenduskõrgkooli ja kutseõppeasutuse õppurid, kui õpitakse keskhariduse baasil. Lisaks on see võimalus ka välismaal õppivatel Eesti kodanikel, kui õppekava nominaalne kestus on vähemalt kuus kuud. Oluline on, et õppelaenu saab võtta ainult tasemeõppes, näiteks mikrokraadid või muu täiendusõpe selleks õigust ei anna. Samuti ei saa õppelaenu taotleda akadeemilise puhkuse ajal.

Õppelaen on mõeldud õpingutega seotud kulude katmiseks. Praktikas kasutatakse seda nii igapäevaste elamiskulude, õppemaksu kui ka vajalike õppevahendite, näiteks arvuti soetamiseks.

2) Millistel juhtudel on õppelaenu võtmine mõistlik otsus ja millal võiks tudeng kaaluda alternatiivseid võimalusi? Õppelaen on mõistlik lahendus eelkõige siis, kui see aitab keskenduda õpingutele ja vähendab vajadust töötada täiskoormusel õppimise kõrvalt. Näiteks olukorras, kus sissetulek puudub või on ebaregulaarne, aga kulutused elamisele, õppemaksule või õppevahenditele on vältimatud.

Samuti võib õppelaen olla põhjendatud investeering, kui õpitav eriala suurendab tulevikus õppija sissetulekuvõimalusi ja parandab tööalast konkurentsivõimet.

Alternatiivseid võimalusi tasub kaaluda juhul, kui õppijal on olemas piisav sissetulek või säästud, samuti siis, kui laenu soovitakse kasutada õpingutega otseselt mitteseotud kulude tasumiseks. Ka ebakindla õpitee korral, näiteks kui on suur tõenäosus õpingud katkestada, tasub enne laenu võtmise otsust hoolikalt läbi mõelda, kas laenukohustuse võtmine on mõistlik.

3) Milliseid tegureid ja riske peaks noor enne laenuotsuse tegemist kindlasti kaaluma?

Kõige olulisem on mõista, et õppelaen on pikaajaline finantskohustus, mis tu-

leb pärast õpingute lõppu tagasi maksta. Kuigi tagasimaksed algavad alles 12 kuud pärast õpingute lõpetamist, tuleb arvestada oma võimaliku tulevase sissetuleku ja töövõimalustega. Õpingute ajal on vaja tasuda ainult intressimakseid.

Teiseks tasub läbi mõelda võetava laenusumma suurus. Maksimaalse võimaliku summa võtmine ei pruugi alati olla vajalik. Mõistlik on hinnata oma tegelikke kulusid ja laenata pigem vajaduspõhiselt.

Arvestada tuleb ka intressikeskkonnaga. Kuigi õppelaenul on õppija jaoks seadusega kehtestatud intressi ülempiir, mõjutab euribori muutus siiski laenumakse suurust. Käesoleva seaduse järgi on õppurile intressi ülempiir 5%.

Lisaks ei tohi unustada käendaja rolli hetkel kehtivate õppelaenu tingimuste alusel: käendaja näol on tegemist inimesega, kes võtab endale kohustuse laen sinu eest vajadusel tagasi maksta. See tähendab, et laenu võtmise otsus ei mõjuta ainult laenuvõtjat, vaid ka tema lähedasi.

Katerin Tobi ja Triin Aimla Foto: LHV

Kas minna kooli kõrvalt tööle?

„Õppimise kõrvale sobib töö, mis toob rohkem tulu kui kulu,“ ütleb Tartu Ülikooli karjäärinõustaja

Mare Aru, kelle sõnul on noorel inimesel mõistlik alati kaaluda, mida, miks ja mis tingimustel tasub üldse teha.

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Shuttertock

EUROSTUDENT 8 uuring andis 2023. aastal hea ülevaate Eesti tudengite töötamisest ja selle põhjustest. Suurem osa (70%) üliõpilasi teeb õpingute kõrvalt tööd; sealjuures pea pooled (43%) üle 20 tunni nädalas. Kõige rohkem ajendab neid vajadus katta elamiskulusid (78%) ja soov osta asju, mida tööl käimata enesele lubada ei saaks (77%). Tahetakse saada ka töökogemust (69%). Uuringust nähtub ka see, et mida vanem on õppija, seda tõenäolisemalt ta kooli kõrvalt tööl käib: kui 20–24-aastastest on tööga hõivatud 59%, siis üle 30-aastastest juba 85%.

Õppija töö peab olema paindlik

Tartu Ülikooli tudengid teevad õppimise kõrvalt nii erialast praktikat kui ka väiksemat ettevalmistust nõudvaid töid. Aja ja töökoormuse mõttes paindlikke võimalusi leitakse traditsiooniliselt näiteks toitlustuses, kaubanduses, hotellides, taksonduses, aga ka eraõpetaja, lapse -

hoidja, treeneri, kulleri või peojuhina. On ka neid, kes korraldavad festivale, konverentse või juhendavad suvelaagrites osalejaid. Üha enam pakub ka õpitav eriala ise paindlikku kaugtöö võimalust –olgu tegu siis tasustatud praktikaga riigivõi erasektoris (sealhulgas ka välismaal), õppe- või uuringuassistenditööga ülikoolis või kõikvõimalike projektide koordineerimise ja kommunikatsioonitööga.

Palk pole ainus motivaator Õppijale sobib kogenud karjäärinõustaja hinnangul töö, mis toob rohkem tulu kui kulu. Esimese kaalukausile paneb ta töötasu kõrval ka põnevad-kasulikud ko-

gemused ja kontaktid, enesearengu ja -teostuse võimalused, missioonitunde, aga ka vahelduse ja tasakaalu vaimsefüüsilise pingutuse vahel, mida töö võib õppimise kõrvale luua. Kulu tekib siis, kui töö või tööle minek nõuab liialt aega ja energiat ning jääb erialast või huvidest kaugele. „Igaühel on kaalumise koht, mida, miks ja mis tingimustel teha tasub. Mõtleme üliõpilasega kaasa, jagame ideid töövõimalustest, kuid jätame sobivuse ja tähenduse hindamise talle endale,“ märgib Aru.

Sobiv töökoormus olgu teadlik valik

Abiks on arvutuskäik, et semestri õppekoormus on 30 ainepunkti, mis tähendab 40 tundi õppimist nädalas ehk võrdub tegelikkuses täistööajaga. Värskel tundengil tasub Aru sõnul esmalt kohaneda, et mõista, kui palju õppimine tegelikult nõuab, kui palju ja missugust tööd on jaksu lisaks teha ning milliste huvide, tegevuste ja kohustuste jaoks veel on aega vaja. Vahel tuleb enesele meelde tuletada lihtsat tõsiasja, et meil kõigil on ööpäevas 24 ja nädalas 168 tundi, mille sisse kogu oma elu jätkusuutlikult mahutada.

Tööturg 2036: millised on tulevikuoskuste megatrendid?

Tööturg muutub ja tulevikueelis on neil, kes põimivad erinevaid valdkondi ning seovad tehnoloogilised teadmised n-ö pehmete oskustega. Üha tähtsam on ka inimvõimekus, mida masin ei suuda sama hästi arendada.

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: TalTech

Tehnoloogiahuvi tuleb aegsasti kasvatada OSKA raport toob välja, et digitaliseerimine ja automatiseerimine ei kaota tulevikus ära ainult madalama lisandväärtusega töid, vaid tähendab ka seda, et paljud intellektuaalsed, kõrget kvalifikatsiooni nõudvad ülesanded (näiteks nagu andmeanalüüs, strateegia kujundus, programmeerimine, diagnoosimine, sealhulgas tervishoius) võivad suures osas üle minna tehisarule. Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter märgib, et tööturu kasvuvaldkonnad on praegu nii tehisaru analüüs, küberturvalisus, digiteenused, aga ka rohemajandus, energiatehnoloogia, biotehnoloogia, tervishoid, hoolekanne ja loovtööstus. Suurt tähelepanu pöörab riik praegu inseneride ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialistide järelkasvule ning loodab sealhulgas rohkem näha ka tütarlapsi. Ka hiljutine riigikontroll osutas, et tehnoloogiahuvi tuleks Eesti noortes juba aegsasti kasvatada.

Töö sisu muutub kõigis sektorites – milliseid oskusi veel vaja läheb?

Tulevikutöötajal on vaja ka n-ö pehmeid ehk sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi, näiteks oskust suhel-

da, aktiivselt kuulata ja koostööd teha. Samamoodi on olulised analüütiline mõtlemine, loovus, sotsiaalne ja emotsionaalne intelligentsus, kohanemisprobleemi lahendamise oskus. Masinate ja inimese koostöö on igale poole ilmselgelt lõimitud ja praktilised oskused aitavad ka tööturule kiiremini siseneda, kuid lisakaalu saavad oskused, mida masin ei suuda inimesega võrdluses sama hästi arendada – on see siis loov mõtlemine, empaatia, eetiline otsustamine, koostöö, kriitiline mõtlemine. Kanter rõhutab, et kõigel sellel on ajas üha suurem tähtsus. Aina väärtuslikum oskus ja tulevikku vaatav normaalsus on tema arvates valdkonnaülene võimekus ehk oskus erinevaid valdkondi omavahel ja tehnoloogiaga põimida. Samuti on tähtis kogu elu

jooksul oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada.

Eesti lastel on head eeldused ja haridust väärtustatakse maast madalast

PISA testide tulemused näitavad, et eestlased on väga võimekad. Sealjuures ilmneb Kanteri sõnul huvitav aspekt, et oma n-ö väiksuse juures oleme suutnud oma lastele anda just sellise suhtumise, et kui hästi õppida, haridust väärtustada ja koolis pingutada, siis suure tõenäosusega läheb elus hästi. Selline silmatorkavalt kõrge eneseusk Eesti laste seas on tema arvates juba hea eeldus koolis õpitava omandamiseks ja eduks hilisemas elus. Ning seda eelist me peamegi ära kasutama.

Õppimine peab andma tööks vajalikud oskused

Riik aitab inimestel tööturu muutustega kohaneda ja haridusmaastikul pakutakse seda, mida tööks vaja on: rohkem praktikat, tehnoloogiaga lõimitud rakendusõpet – et lisaks mõtlemisele ja faktide teadmisele oma ideid juba kooliajal ka tegelikult teostada. Haridus peab andma töötamiseks vajalikud oskused, sõltumata sellest, kui andekas sa oled.

Niisugune uuendusmeelsus, selle kasvatamine on HARNO esindaja kinnitusel võtmetähtsusega. Et noori selles kiiresti arenevas tehnoloogilises maailmas eluks ette valmistada, et teooria ja praktika oleks tasakaalus, peab haridussüsteem olema üha paindlikum, toetama loovust, süsteemsust ja andma ka tegutsemisvabadust.

Tehisaru muudab nii tööd kui ka õpet

„Tehisaru muudab meie elu ja me peame sellega kohanema. Tööturu muutuste tempo on ülikoolidele paras katsumus sammu pidada,“ tõdeb TalTechi õppeprorektor Ingrid Pappel. Küsimus ei ole tema sõnul ainult tehnoloogias, vaid ka selles, kuidas me üldse õpime, muutustega kohaneme ja siin maailmas väärtust

loome. Ajal, mil osa inimese tööst võtab üle masin, peame aru saama, mida veel on masinatega võimalik tulevikus asendada ning millist pädevust läheb seejuures vaja meil endil, et ka õpet õiges suunas nihutada. Teisisõnu on tähtis, kuidas õpime masinate abil otsustama ja nendest otsustest siis paremini aru saama ning milliseks jääb tulevikus inimese roll.

Võidavad juba praegu need ettevõtted, kes suudavad tehisaru oma tööprotsessidesse tõhusalt rakendada ning ülikoolis ilmneb juba väiksem väljalangevus ja parem edasijõudmine nende seas, kes tehisaru mõistlikult kasutada oskavad.

Hea erialane kompetents on tuleviku tööturul Pappeli arvates baas, et tehisaru targalt kasutada, kuna viimane ei asenda eriala, vaid võimendab seda. Ta lisab, et ilma sisulise arusaamata ei erista me head lahendust pealiskaudsest.

Tulevikuoskused on paindlikud ja ülekantavad

Ükski praegune amet ilmselt lähiaastatel päris ära ei ksao, kuid nende sisu teiseneb ja toimub ka hübriidistumine. Digipädevused ja andmepõhine mõtlemine muutuvad universaalseks ning saavad

olema osa kõigist õppekavadest ja pea kõigist tööturu sektoritest – tööstusest tervishoiuni. Lisaks on oluline kestlike tehnoloogiate pädevus. Kui praegu tundub, et oluline on õppida näiteks programmeerimist, siis tulevikus on see tõenäoliselt baasoskus ehk siis väärtus liigub koodi kirjutamisest mõtlemise ja otsustamise poole.

Ülikooli jaoks on oluline ka see, et kogu õpitud teooria saaks ka praktikasse panna. Samuti on õppijal suurem motivatsioon, kui ta näeb, et saab õpitut ka päriselus kasutada. Sellepärast on TalTechi arengukavas väga oluline suund väljakutsepõhine õpe. Tudengitele luuakse keskkond ja võimalus õppida reaalsete elu probleemide najal ning võimalikult interdistsiplinaarselt, sest väärtus sünnib tugevate erialaspetsialistide koostööst.

Tulevase süsteemiinseneri teadmised on Pappeli kinnitusel valdkonnaülesed ning oluline on teadmine, kuidas erinevaid tööriistu kasutada. Et masinad suudavad üha rohkem rutiinset ja analüütilist tööd teha, on ülekantavate baasoskuste seas tähtis kriitiline mõtlemine, koostöö, võime probleeme lahendada, eetiliselt otsustada ja pidevalt juurde õppida.

Nigiri sushi töötuba.

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL

Kosmeetiku algõpe (kaugõpe)

Paljudel kursustel soodushind! www.iluteeninduskool.ee

Eesti Iluteeninduse Erakool: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel 641 2214 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665.

Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 18.10.26, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti.

Kontakttelefon +372 641 2214

Info kursuse kohta +372 506 6520

Eesti Iluteeninduse Erakoolis õpetatakse iluteeninduse valdkonnaga seotud oskuseid. Kool soovib, et iga õppija tunneks end koolis turvaliselt ja hinnatuna ning leiab, et õppimine peab olema õpilasele meeldiv protsess.

Õppetöö läbiviimisel lähtutakse paindlikkusest. Näiteks kaugõppe koolitused on mõeldud neile, kes tulevad õppima teise kooli, töö või pere kõrvalt. Teooriaõpe toimub põhiliselt veebikeskkonnas ning praktiline osa kord nädalas õhtuti ja üle nädala nädalavahetuseti koolis kohapeal.

Vaheaasta avas ukse ruumi, kust enam tagasiteed ei ole

Elisabeth (23) otsustas vaheaasta võtta mitte gümnaasiumi, vaid hoopis ülikooli lõpus. Peagi on päevast, mil Elisabeth jalad Austraalia pinnal esimest korda maha pani, saamas kaks aastat ning koduigatsus veel hinge ei pitsita. Mis aga „vaheaasta“ ehk Austraalia-seiklusteni viis ja mida välismaal veedetud aeg talle elu ja enese kohta õpetanud on?

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Erakogu

Miks sa ei võtnud vaheaastat pärast gümnaasiumi, vaid otsustasid selle kasuks alles ülikooli lõpetamise järel?

Arvan, et tol hetkel ma lihtsalt ei olnud valmis pausi võtma. Pärast gümnaasiumi tundus kõik nii lineaarne – justkui peaksid läbima „normaalsed“ eluetapid, mitte küsima, kas see tee on päriselt minu jaoks. Ülikool oli seega asjade loomulik kulg. Lisaks ei tahtnud ma „jätta elu pausile“, kuigi sisimas alati siiski teadsin, et ülikooli minek on õige otsus ja soovin omada kraadi, et vajadusel hõlpsamini tööd leida.

Ülikooli lõpufaasis olin elu suhtes mõtlik ja kalkuleeriv. Olin alati endas tundnud tõmmet „millegi enama“ poole, kuid ei olnud kindel, mille. Vaatasin tagasi paarile hetkele, mil sai nalja visatud selle üle, et „hetkel pole midagi paremat teha, lähen Austraaliasse“ ja sain

aru, et see idee pole tegelikult üldse välistatud. Kohustused ja vastutused puudusid, tahe avastada end ja maailma oli tugev – minek! Sel hetkel ei tundunud vaheaasta enam pausi, vaid vajaliku sammuna.

Võtan kõik kogemused vastu ja olen üliavatud.

Millised olid sinu teised realistlikud variandid sel hetkel ja miks Austraalia lõpuks peale jäi?

Realistlikud variandid olid üsna selged: proovida minna erialasele tööle, hakata koguma raha korteri jaoks ja kõik need ülejäänud „loogilised“ asjad. Miski minu sees aga ikkagi ütles, et soovin

end proovile panna uut moodi, kasvada ja areneda võõrastes olukordades, kohata inimesi ja kuulda köitvaid lugusid.

Mõte Austraaliast mõjus kuidagi eriliselt. Mitte ainult koha, vaid distantsina, mida ma vajasin: eemal ootustest, rutiinidest ja isegi sellest versioonist iseendast, kes ma seni olin olnud. Muidugi mängis olulist rolli ka raha, sest teadsin, et noortel peaks seal tööd leida olema suhteliselt lihtne ja palk samuti hea. Tuttavatelt kuulsin positiivseid arvamusi ja tahtsin ära proovida.

Milliste ootuste/hirmudega sa välismaale läksid ja kui palju need tegelikkusega kokku langesid?

Mul ei olnud ühtki hirmu. Pärast otsuse langetamist tundsin, kuidas kõik paika loksuma hakkas. Endiselt tunnen

seda iga päev. Nagu liblikaefekt: üks otsus muudab kogu sinu eluteed. Olen nii tänulik, et selle otsuse tegin.

Ka tööotsingud ei tekitanud mulle erilist stressi, sest minul oli töökoht Adelaide’i hobusefarmis olümpiaratsutaja groom’ina juba olemas Kõige muu olulisega (uus pangakonto, telefoninumber, paberimajandus) sain samuti hästi hakkama ega olnud millegi pärast vaja muretseda.

Ma ei tulnud Austraaliasse suurte ootustega – kui ootused puuduvad, pole ka pettumusi. Mul ei ole mitte ühtegi pettumust selle 1,5 aasta jooksul olnud: võtan kõik kogemused vastu ja olen üliavatud.

Mida see õpingute ja töö vaheline periood sulle kõige rohkem õpetanud on?

Armastan seda küsimust, võiksin sellest vist raamatu kirjutada. Mu elu on täieliku muutuse läbi teinud ja tunnen end väga tänuliku ning õnnelikuna juba pikka aega. Muidugi olen õppinud mitmeid uusi oskusi ja kohanenud olukordadega, mida ma varem ei oleks osanud ette kujutada. Kõige olulisem muutus on aga olnud pigem sisemine.

Lõpuks mõistan ise ka rohkem, kes see „mina“ üldse on.

Ma olen õppinud olema päriselt kohal. Julgen proovida asju, mida ma varem oleksin vältinud. Ma kirjutan rohkem, istun iseenda mõtetega, kuulan rohkem – nii inimesi, erinevaid kultuure kui ka iseennast. Loen palju ja veedan aega inimeste keskel, kes minu parima poole esile toovad ning kellega saan olla mugavalt mina ise. Lõpuks mõistan ise ka rohkem, kes see „mina“ üldse on. Osalen põnevates vestlustes, avardan oma silmaringi kultuuriliste teadmistega, harjutan erinevaid keeli, maitsen uusi toite ja kuulan inimeste eluplaane.

Aga võib-olla kõige rohkem on see õpetanud mulle kohanemist: seda, kuidas pidevalt koos keskkonnaga muutuda

– iga paari kuu tagant uued tööd, uued rutiinid, uued inimesed. Ja samal ajal ka lahti laskmist: kuidas luua sidemeid, mis võivad olla väga sügavad, aga samas ajutised, ja aktsepteerida, et mingil hetkel lähevad teed jälle lahku.

Mõnikord ei tähenda eemaldumine aja kaotamist, vaid esimest korda päriselt elamist.

Praktilises mõttes muidugi on andnud see mulle oskuse nt erinevaid masinaid ja tööriistu käsitleda, arendada oskusi hobumaailmas, teeninduses, päris farmitöös jpm. See kõik on andnud mulle mingi sisemise paindlikkuse ja usalduse elu vastu. Tunde, et ma saan hakkama ka siis, kui miski ei ole püsiv. Ja et võib-olla ei peagi olema.

Kas tunned, et vaheaasta on aidanud sul paremini mõista, mida sa edasi teha tahad, või pigem tekitanud uusi küsimusi?

Ausalt öeldes mõlemat. Mul ei ole endiselt selget vastust küsimusele, mida teha tahan. Küll aga on see aeg andnud mulle midagi väärtuslikumat – parema tunnetuse sellest, mis tundub õige ja mis mitte. Olen aru saanud, et „traditsiooniline elutee“ ei ole minule, ja soovin kogeda mitme külgsust, põnevust ning kasvamist. Pidevalt õppida ja silmaringi laiendada just reisimise kaudu. See aeg tekitas uusi küsimusi, aga need on teistsugused: vähem ärevad, rohkem uudishimulikud. Nagu ma avastaksin, mitte ei otsiks midagi puuduolevat.

Kui sa praegu tagasi vaatad, kas teeksid sama otsuse uuesti? Ja kas ning kellele soovitad pärast kooli vaheaasta võtta? Teeksin selle otsuse kindlasti uuesti. Soovitan seda kõigile, kes tunnevad mingisugust vaikset tõmmet –nagu oleks midagi, mida nad peavad enne „paikset“ elu veel kogema. Mitte põgenemise, vaid viisina iseendaga ühenduda. Sest mõnikord ei tähenda eemaldumine aja kaotamist, vaid esimest korda päriselt elamist.

Kuidas kohaneda uue keskkonnaga?

Gümnaasiumi lõpp ei tähenda ainult eksameid ja lõpetamist. See on ka hetk, mil paljud seisavad silmitsi ühe suurema muutusega oma senises elus: kodust lahkumine, uude linna kolimine ja täiesti uue keskkonnaga kohanemine. See võib tunduda korraga nii vabastav kui ka hirmutav. Vaimne tervis muutub sel perioodil eriti oluliseks, sest muutusi on palju ja need toimuvad kiiresti.

Kodust lahkumine

Esimesed nädalad pärast kolimist võivad tunduda nagu segu iseseisvusest ja kaotusest. Ühelt poolt ei kontrolli enam keegi su päevaplaani, teisalt kaob harjumuspärane turvatunne. Selline vastandlike tunnete kogemine on normaalne. Igatsus, üksildus või isegi kerge ärevus ei tähenda, et sa ei sobi uude keskkonda. Need on loomulikud reaktsioonid muutusele. Oluline on anda endale aega kohanemiseks, mitte oodata, et kõik tunduks kohe „õige“.

Uus keskkond

Ülikool tähendab sageli uut linna, uusi liikumisviise, uusi süsteeme ja ootusi. Ka kõige lihtsamad asjad, näiteks poeskäik või ühistransport, võivad alguses tun -

Toimetas: Mariann Vilbre / Foto: Shuttertock

duda keerulisemad kui varem. Sellises olukorras aitab teadlik rutiini loomine. Kui igas päevas on mõned kindlad tegevused – hommikune jalutuskäik, kindel õppimisaeg või kindel söögikoht –, tekib ajapikku stabiilsus. Rutiin ei piira vabadust, vaid toetab vaimset tasakaalu.

Uued inimesed

Ülikoolis alustavad kõik mingil määral nullist. See tähendab, et ka teised tunnevad end ebakindlalt, isegi kui nad seda välja ei näita. Sõprussuhted ei teki alati kohe, ja see on normaalne. Tasub olla avatud, kuid mitte sundida end kiiresti „sobituma“. Mõni kontakt jääb pealiskaudseks, mõni areneb sügavamaks. Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Üks usaldusväärne inimene võib olla

vaimse tervise seisukohalt palju olulisem kui suur tutvusringkond.

Toimetulek stressi ja pingega Õpingud, uued suhted ja iseseisev elu loovad sageli surve, millega ei ole varem kokku puututud. Tekib tunne, et peab korraga kõigega hakkama saama. Siin aitab realistlik lähenemine. Kõike ei pea tegema täiuslikult. Prioriteetide seadmine on oskus, mida tuleb õppida. Kui midagi jääb tegemata või ei õnnestu, ei tähenda see läbikukkumist, vaid kohanemisprotsessi.

Oluline on märgata ka oma piire. Väsimus, motivatsioonilangus või pidev ärevus on märgid, et tempo võib olla liiga kiire. Sellisel juhul on mõistlik aeg maha võtta, mitte end veel rohkem survestada.

Tasakaalu leidmine

Üks levinumaid eksiarvamusi on, et iseseisvus tähendab kõigega üksi hakkama saamist. Tegelikult on vastupidi: oskus abi küsida näitab küpsust. Ülikoolides on sageli olemas nõustajad, tugigrupid ja muud võimalused, millest paljud ei ole teadlikud või mida ei julge kasutada. Samuti ei kao kuhugi pere ja vanad sõbrad –nendega suhtlemine aitab säilitada sidet varasema eluga.

Oluline on ka meeles pidada, et ülikooliaeg ei ole ainult õppimine. See on ka enese avastamise periood. Seega on tähtis leida tasakaal kohustuste ja puhkamise vahel. Uni, liikumine ja regulaarne söömine ei ole kõrvalised detailid, vaid vaimse tervise alused. Kui elu muutub liiga üheülbaliseks või vastupidi, liiga kaootiliseks, kannatab ka enesetunne. Tasakaal ei teki iseenesest, vaid vajab teadlikku tähelepanu.

Nendes koolides saad edasi õppida!

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR

Suur­Sõjamäe 10a, Tallinn

Tel: +372 610 1900

E­post: tallinn@eek.ee eek.ee

EESTIKEELSED ERIALAD, RAK

Andmepõhine äri ja analüütika

Finantsjuhtimine

Hotelli­ ja restoraniettevõtlus

Infotehnoloogia juhtimine

Kvaliteedijuhtimine

Rahvusvahelise logistika juhtimine

Talendijuhtimine

Turundus

Visuaalse kommunikatsiooni disain

INGLISKEELSED ERIALAD, RAK

Arvutimängude disain ja arendus

Loovus ja äriinnovatsioon

Ti­põhiseid tarkvaratehnoloogiad ja ettevõtlus

VENEKEELSED ERIALAD, RAK

Digitoote disain ja arendus

Ettevõtte juhtimine

Finantsjuhtimine

Rahvusvahelise logistika juhtimine

EESTIKEELSED ERIALAD, MBA

Finantslahenduste juhtimine

Inimressursside juhtimine

INGLISKEELNE ERIALA, MBA

Rahvusvaheline ärijuhtimine

VENEKEELNE ERIALA, MBA

Strateegiline juhtimine

EESTI KUNSTIAKADEEMIA (EKA)

Põhja pst 7, Tallinn

Tel: 626 7301

E­post: vastuvott@artun.ee artun.ee/sisseastumine

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Sisearhitektuur

Maastikuarhitektuur

DISAINITEADUSKOND

Graafiline disain

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

Moe­, tekstiili­ ja aksessuaaridisain

Tööstus­ ja digitootedisain

Disain ja innovatsioon (sessioonõpe)

‣ Moedisaini korraldus

‣ Ruumikujundus

‣ Visuaalne kommunikatsioon

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

Muinsuskaitse ja konserveerimine

Kunstiõpetaja

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Animatsioon

Fotograafia

Kunst

‣ Maal

‣ Graafika

‣ Installatsioon ja skulptuur

‣ Lavastuskunst

EESTI MAAÜLIKOOL

F. R. Kreutzwaldi 1, Tartu

Tel: 731 3048

emu.ee/sisseastumine

BAKALAUREUSE­, RAKENDUSKÕRGHARIDUS­ JA INTEGREERITUD ÕPE

METSANDUSE JA INSENEERIA INSTITUUT

Geodeesia, kinnisvara­ ja maakorraldus

Maaehitus

Metsandus

Puidutöötlemise tehnoloogia

Tehnika ja tehnoloogia

Tehnotroonika

Vee­ ja keskkonnainseneeria

PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT

Aiandus

Kalandus ja rakendusökoloogia

Keskkonnakaitse

Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus

Loodusturism

Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE

INSTITUUT

Loomakasvatus

Ringbiomajandus

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

LUUA METSANDUSKOOL

Luua keskus, Jõgeva vald

Tel: +372 776 2111

E­post: info@luua.ee luua.ee

ERIALAD KOOLILÕPETAJALE

Metsandus: 4 a õpe, kutseharidus + keskharidus

Forvarderioperaator

Harvesterioperaator

Ettevõtlik metsandus

ERIALAD TÄISKASVANUD EDASIÕPPIJALE

Taksaator

Metsakasvatus

Võsasaetööline

Arborist

Puukooliaednik

Matkajuht

Maastikuehitaja

Forvarderioperaator

Harvesterioperaator

Metsaväljaveo autojuht

Puittaimede spetsialist

Metsamajanduse spetsialist

MAJANDUS-JA TEENINDUSKOLLEDŽ

AVARA

A. H. Tammsaare tee 147 Tallinn

Tel: +372 5628 1688 avara.edu.ee

PÕHIKOOLIJÄRGNE OSKUSÕPE

KUTSE- EHK ERIALAÕPPE ERIALAD (ÕPPEAEG 1–2 AASTAT)

Abikokk

Abipagar

Kokk

RAKENDUSLIKU KESKHARIDUSE ERIALAD (ÕPPEAEG 4 AASTAT)

Kaubandus

Jätkusuutlik ettevõtluse korraldus

Ilu­ ja heaoluteenused

Turismiteenused

Tekstiilitoodete disain ja ­tehnoloogia

Toiduainete tehnoloogia

KESKHARIDUSJÄRGNE OSKUSÕPE

TÄISKASVANUTE KUTSEÕPPE ERIALAD (ÕPPEAEG 0,5–2 AASTAT)

E­kaubanduse spetsialist

Küünetehnik

Kokk

Kergete rõivaste rätsep

Kosmeetik/spaateenindaja

Juuksur

Magustoidukokk

Rätsep­stilist (meesterätsep)

Müügiesindaja

Müügikorraldaja (ühe­ ja kaheaastase õppeajaga erialad)

Kinnisvaramaakler

Kvaliteedispetsialist

Nooremprojektijuht

Ostu­ ja hankespetsialist

Personalispetsialist

Raamatupidaja

Sekretär

Sotsiaalmeedia spetsialist

Turundusspetsialist

Õigusassistent

Ärikorralduse spetsialist

SISEKAITSEAKADEEMIA

Kase 61, Tallinn

Tel: 612 6800

E­post: vastuvott@sisekaitse.ee sisekaitse.ee

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE

Politseiteenistus

Korrektsioon

Päästeteenistus

Toll ja maksundus

Maksundus ja toll (tasuline)

MAGISTRIÕPE

Sisejulgeolek

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

Pärnu mnt 62, Tallinn

Tel: 666 4569

E­post: vastuvott@tktk.ee tktk.ee/sisseastujale

ÕPPEKAVAD, MILLELE ON AVATUD SISSEASTUMINE

2026/2027. ÕPPEAASTAL

Rakendusarhitektuur (päevaõpe)

Hoonete ehitus (päevane + sessioon)

Teedeehitus (päevane + sessioon)

Kinnisvara korrashoid (sessioonõpe)

Transport ja logistika (päevane + sessioon)

Transpordi­ ja liikuvuskorraldus (sessioonõpe)

Ostu­ ja hankekorraldus (päevaõpe)

Raudteetransport (sessioonõpe)

Keskkonnatehnoloogia ja ­juhtimine (päevaõpe)

Tootmise juhtimine ja digitaliseerimine (päevane + sessioon)

Kestlik tekstiilitehnoloogia (päevaõpe)

Autotehnika (päevane + sessioon)

Elektritehnika (kombineeritud 2 a päevane + 1,5 sessioon)

Masinaehitus (päevane + sessioon)

Robotitehnika (päevaõpe)

Äriarendus ja ­juhtimine (päevane + sessioon)

Majandusarvestus (päevane + sessioon)

Sotsiaaltöö (päevane + sessioon)

TALLINNA ÜLIKOOL

Narva maantee 25, Tallinn

Tel: 640 9135

E­post: vastuvott@tlu.ee tlu.ee/sisseastumine

BAKALAUREUSE­, RAKENDUSKÕRGHARIDUS­ JA

INTEGREERITUD ÕPE

Balti filmi, meedia ja kunstide instituut

Ajakirjandus

Audiovisuaalne meedia

Filmikunst

Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia

Koreograafia

Reklaam ja suhtekorraldus

Ristmeedia

Digitehnoloogiate instituut

Informaatika

Matemaatika, majandusmatemaatika ja andmeanalüüs

Haapsalu kolledž

Käsitöötehnoloogiad ja disain

Liiklusohutus

Rakendusinformaatika

Tervisejuht

Haridusteaduste instituut

Alushariduse pedagoog

Andragoogika

Eripedagoogika

Klassiõpetaja

Kutsepedagoogika

Noorsootöö

Pedagoogika

Humanitaarteaduste instituut

Ajalugu

Antropoloogia

Eesti filoloogia

Filosoofia

Filosoofia, poliitika ja majandus

Hiina uuringud

Hispaania keel ja kultuur

Inglise keel ja kultuur

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused

Itaalia keel ja kultuur

Jaapani uuringud

Kultuuriteadus

Lähis­Ida uuringud

Prantsuse keel ja kultuur

Saksa keel ja kultuur

Vene filoloogia

Loodus­ ja terviseteaduste instituut

Bioloogia (kõrvalerialaga)

Integreeritud loodusteadused

Kehakultuur

Psühholoogia

Rekreatsioonikorraldus

Ühiskonnateaduste instituut

Haldus­ ja ärikorraldus

Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused

Poliitika ja valitsemine

Riigiteadused

Sotsiaalpedagoogika

Sotsiaaltöö

Sotsioloogia

Õigusteadus

TALTECH

Ehitajate tee 5, Tallinn

Tel: 620 3504

E­post: vastuvott@taltech.ee teejuht.taltech.ee

INSENERITEADUSKOND

Bakalaureuseõpe

Elektroenergeetika ja mehhatroonika

Integreeritud tehnoloogiad (ingliskeelne õppekava)

Keskkonna­, energia­ ja keemiatehnoloogia

UUS! Logistika ja liikuvus

Materjalitehnoloogia

Tootearendus ja robootika

Integreeritud õpe

Arhitektuur (5­aastane õpe)

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (õpe toimub

Tallinnas ja Tartu kolledžis, 5-aastane õpe)

Hoonete sisekliima ja veetehnika (5­aastane õpe)

Teedeehitus ja geodeesia (5­aastane õpe)

Magistriõpe

Elektroenergeetika

Elektrotehnika ja mehhatroonika

Energiatehnoloogia ja soojusenergeetika

Hooned ja rajatised

Keskkonnatehnoloogiad ja ­strateegiad

Logistika

Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia (ingliskeelne õppekava)

Rohelised energiatehnoloogiad (õpe toimub Tallinnas ja Virumaa kolledžis)

UUS! Strateegiline disain ja tehnoloogia

Tootearendus ja tootmistehnika

Tööstustehnika ja juhtimine (ingliskeelne õppekava)

Doktoriõpe

Tehnikateaduste doktoriõppeprogramm

KURESSAARE KOLLEDŽ

Meretehnika ja laevaehitus (rakenduskõrghariduse õpe)

Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad (bakalaureuseõpe)

Meretehnika (ingliskeelne õppekava, magistriõpe)

TARTU KOLLEDŽ

Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia (õpe toimub

Virumaa ja Tartu kolledžis, rakenduskõrghariduse õpe)

Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (õpe toimub

Tallinnas ja Tartu kolledžis, 5-aastane integreeritud õpe)

Tööstusökoloogia (magistriõpe)

VIRUMAA KOLLEDŽ

Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus (bakalaureuseõpe)

Keemiatehnoloogia (rakenduskõrghariduse õpe)

Masinaehitus­ ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (rakenduskõrghariduse õpe)

Arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia (õpe toimub

Virumaa ja Tartu kolledžites, rakenduskõrghariduse õpe)

Jätkusuutlik tööstus (magistriõpe)

Säästvad keemiatehnoloogiad (magistriõpe)

Rohelised energiatehnoloogiad (õpe toimub Tallinnas ja Virumaa kolledžis, magistriõpe)

TARTU RAKENDUSLIK KOLLEDŽ VOCO

Kopli 1, Tartu

Tel: 736 1859

E­post: sisseastumine@voco.ee voco.ee

IT KOOL

UX/UI­disaini spetsialist (keskhariduse baasil)

IT­süsteemide nooremspetsialist (keskhariduse baasil)

Noorem tarkvaraarendaja (keskhariduse baasil)

ÄRIKOOL

Sekretär (keskhariduse baasil)

Väikeettevõtja (keskhariduse baasil)

E­kaubanduse spetsialist (keskhariduse baasil)

Raamatupidaja (tasuline, keskhariduse baasil)

Kaugtöö­ ja meeskonnajuht (keskhariduse baasil)

Müügikorraldaja (keskhariduse baasil)

Logistika ja laokorraldus (põhihariduse baasil)

Veokorraldaja­logistik (keskhariduse baasil)

Klienditeenindaja kaubanduses (põhihariduse baasil)

TOIDUKOOL

Vanemkokk (keskhariduse baasil)

Kokk (põhi­ ja keskhariduse baasil)

Turismiteenused (põhihariduse baasil)

Toiduainete tehnoloogia (põhihariduse baasil)

Abikokk (haridusnõudeta)

Abipagar (haridusnõudeta)

Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia (põhi- ja keskhariduse baasil)

Lihameister (põhi­ ja keskhariduse baasil)

Pagari- ja kondiitritööstuse liinioperaator (põhihariduse baasil)

ILUKOOL

Ilu­ ja heaoluteenindaja (põhihariduse baasil)

Tekstiiltoodete disain ja ­tehnoloogia (põhihariduse baasil)

Juuksur (keskhariduse baasil)

Õmbleja (põhihariduse baasil)

Kosmeetik (keskhariduse baasil)

TEHNIKAKOOL

Mehhatroonik (keskhariduse baasil)

Mehhatroonik (keskhariduse baasil)

Sisetööde elektrik (keskhariduse baasil)

Sisetööde elektrik (keskhariduse baasil)

CNC-metallilõikepingi operaator (keskhariduse baasil)

Sõiduautodiagnostik (keskhariduse baasil)

Automaaler (keskhariduse baasil)

Mootorsõidukitehnik (keskhariduse baasil)

Sõiduki pindade hooldaja/rehvitehnik

Mootorsõidukite remonditehnoloogia (põhihariduse baasil)

Elektri­ ja automaatikasüsteemide tehnoloogia (põhihariduse baasil)

Masintöötlustehnoloogiad (põhihariduse baasil)

Tööstuse digitehnoloogia (põhihariduse baasil)

Kestlikud tehnoloogiad (põhihariduse baasil)

EHITUSKOOL

Maaler (keskhariduse baasil)

Kütte­ ja jahutussüsteemide lukksepp (põhihariduse baasil)

Veevärgilukksepp (põhihariduse baasil)

Ventilatsioonilukksepp (põhihariduse baasil)

Puidupingioperaator (haridusnõudeta)

Puittoodetete tehnoloogia (põhihariduse baasil)

Ehitustehnoloogia (ehitusviimistluse suund, põhihariduse baasil)

Ehitustehnoloogia (kivi­ ja betoonkonstruktsioonide ehituse suund, põhihariduse baasil)

TURISMIKOOL

Turismiteenused (põhihariduse baasil)

Heakorrateenused (põhihariduse baasil)

Turismikorraldus (keskhariduse baasil)

Turismiettevõtte ja ­sihtkoha arendaja (keskhariduse baasil)

Matkajuht (põhi­ ja keskhariduse baasil)

Puhastustööde juht (keskhariduse baasil)

Puhastusteenindaja-juhendaja (põhihariduse baasil)

Puhastusteenindaja-juhendaja (spetsialiseerumine

eripuhastustööde spetsialist, põhihariduse baasil)

Puhastusteenindaja (haridusnõudeta)

Puhastusteenindaja (spetsialiseerumine eripuhastustöötaja, haridusnõudeta)

Hooldustöötaja (haridusnõudeta)

TARTU ÜLIKOOL

Ülikooli 18, Tartu

Tel: 737 5625

E­post: sisseastumine@ut.ee ut.ee/sisseastumine

HUMANITAARTEADUSED JA KUNSTID

Ajalugu

Ajalugu (kunstiajaloo eriala)

Antiikkeeled ja kultuurid

Eesti ja soome­ugri keeleteadus

Etenduskunstid

Filosoofia

Inglise keel ja kirjandus

Kirjandus ja kultuuriteadused

Kogukonnaharidus ja huvitegevus

Kultuurikorraldus

Muusika

Pärandtehnoloogia

Religioonuuringud ja teoloogia

Romanistika (hispaania keele ja kirjanduse eriala)

Romanistika (prantsuse keele ja kirjanduse eriala)

Saksa keel ja kirjandus

Skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keele ja kirjanduse eriala)

Semiootika ja kultuuriteooria

Vene ja slaavi filoloogia

SOTSIAALTEADUSED

Ajakirjandus ja kommunikatsioon

Disainmõtlemine ja digiturundus

Eripedagoogika ja logopeedia

Ettevõtlus ja digilahendused

Ettevõtlus ja projektijuhtimine

Ettevõttemajandus (inglise keeles)

Humanitaar­ ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis

Infokorraldus

Infotehnoloogiliste süsteemide arendus

Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Keeled ja mitmekeelsus koolis

Klassiõpetaja

Koolieelse lasteasutuse õpetaja

Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses

õppekeskkonnas

Kutseõpetaja

Loodus­ ja reaalainete õpetamine põhikoolis

Majandusteadus

Noorsootöö

Psühholoogia

Riigiteadused

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Turismi­ ja hotelliettevõtlus

Õigusteadus

MEDITSIINITEADUSED

Arstiteadus

Arstiteadus (inglise keeles)

Hambaarstiteadus

Füsioteraapia

Kehaline kasvatus ja sport

Proviisor

LOODUS- JA TÄPPISTEADUSED

Arvutitehnika

Bioloogia ja elustiku kaitse

Füüsika, keemia ja materjaliteadus

Geenitehnoloogia

Geograafia

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Informaatika

Loodusteadused ja tehnoloogia (inglise keeles)

Matemaatika

Matemaatiline statistika

TECHNO TLN

Tel: + 372 5626 0306

E­post: info@techno.ee

techno.ee

DIGI­ JA MEEDIATEHNOLOOGIA

Info­ ja kommunikatsioonitehnoloogia

Elektroonikasüsteemide tehnoloogia

Side­ ja võrgutehnoloogia

Visuaalmeedia tehnoloogia

EHITUSTEHNOLOOGIA

Ehitustehnoloogia

Puittoodete tehnoloogia

ELEKTROTEHNOLOOGIA

Elektri­ ja automaatikasüsteemide tehnoloogia

LOGISTIKA- JA ÄRIPROTSESSID

Logistika ja laokorraldus

SÕIDUKITEHNOLOOGIA

Sõidukite remonditehnoloogiad

Mehitamata sõidukite tehnoloogia

TÖÖSTUSTEHNOLOOGIA

Masintöötlustehnoloogia

Tööstuse digitehnoloogia

REAALSED TEADMISED LOOVAD REAALSEID ASJU