VÄLJAANDE ON KOOSTANUD DELFI MEEDIA ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKOND MAI 2026
Foto: Aleksandr Gužov
ŠVEITSI LOODUSTOOTED TERVEKS JA AKTIIVSEKS ELUKS!
Väekad
taimeekstraktid
ning kogemus
aastast 1954.
Liigestele ja lihastele
Liigestele ja lihastele
Kadakakreem lihastele ja liigestele
Kadakakreem lihastele ja liigestele
Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab pingete korral lihastes, liigestes ja seljas. Parandab verevarustust ja soojendab.
Eeterlike õlide ja taimeekstraktidega kreem aitab lihase-, liigese- ja seljavalu vastu. Parandab verevarustust, soojendab, põletikuvastane.
Arti t kreem liigesprobleemidele
liigesprobleemidele
Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetab liigeste tööd, terveid kõhreid ja sidekude.
Naatriumglükoosamiin- ja kondroitiinsulfaadi, eeterlike õlide ja ravimtaimede ekstraktidega kreem liigeseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks. Põletikuvastane, toetab kõhreid ja sidekude.
Osarten kapslid kõhredele ja liigestele
Osarten kapslid kõhredele ja liigestele
Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.
Bambusevõrsete ja rohelise rannakarbi ekstraktiga kapslid liigese elastsuse säilitamiseks ja kõhrede kulumise ennetamiseks.
Arti t pulber liigestele
Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku ning ennetab liigeste kulumist. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.
Parandab sidekoe elastsust ja liigeste liikuvust, aitab säilitada liigesevedelikku, on põletikuvastane ja aitab vähendada valu degenereeruvatel liigestel. Vitamiinide, mineraalide, kondroitiinsulfaadi, glükoosamiini ja želatiiniga.
Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele
Jalapalsam väsinud jalgadele ja veenilaienditele
Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.
Väärtuslike taimeekstraktidega palsam värskendab ja stimuleerib väsinud jalgu ja jalalabasid, parandab vereringet, lõdvestab lihaseid ning võitleb veenilaiendite vastu.
Toidulisandid aktiivseks eluks
Toidulisandid aktiivseks eluks
Oomega-3 seleeniga
Oomega-3 seleeniga
Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.
Kontrollitud puhta kalaõli ning seleeni ja mikrovetikatega kompleks toetab südame-veresoonkonna tööd, on põletikuvastane, tugevdab immuunsust ja annab elujõudu.
Luteiin silmadele
Luteiin silmadele
Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.
Luteiini, C- ja E-vitamiini, tsingi ja vasega kapslid toetavad silmanägemist, kaitsevad kollatähni ja vähendavad silmakae tekke riski.
Artišoki jook seedimisele
Telli mugavalt e-poest www.nahrin.ee, helista tel 618 0733 või tule esinduspoodi Roosikrantsi 17, Tallinn E–R 9–17
Artišoki jook seedimisele
Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.
Artišoki, piparmündi ja apteegitilli ekstraktiga jook seedimise parandamiseks, maksa puhastamiseks ja üldise enesetunde parandamiseks.
Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule
Hõlmikpuu (ginkgo) ja Siberi ženšenni kapslid keskendumisvõimele ja mälule
Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone
Hõlmikpuu ehk ginkgo ja ženšenni ekstrakt suurendab keskendumisvõimet ja parandab mälu võimekust ning aitab ennetada väsimust. Vitamiinid B1, B2 ja niatsiin aitavad normaliseerida energia ainevahetust ja toetada närvisüsteemi funktsioone
Komplekt hingamisteedele
Fortiven kapslid veenilaienditele
Fortiven toetab veenide tervist, leevendab veenilaienditest tulenevat ebamugavust ning vähendab väsimustunnet jalgades. NB! Mitte kasutada koos verevedeldajatega.
Külmetus ja hingamisteed
Nahrini kolm hitt-toodet hingamisteedele ja külmetuse vastu. Tüümianikreem leevendab turses kudesid ning aitab paremini hingata. Alpiõlide sprei värskendab õhku ja avab hingamisteed. Olio Plus 33 eeterliku õli ja 7 ürdi segu on iidne Šveitsi munkade retsept, mis toetab hingamisteid, sobib ideaalselt sauna leilivette ning leevendab nii füüsilisi kui vaimseid pingeid.
nr 1 toode
Kevad on ärkamisaeg
Kauaoodatud kevad saabub õnneks järjekindlalt igal aastal ja äratab kogu elava kaamosest üles. Valgus muutub kirkamaks, päevad pikemaks ja ka meie enda mõtted hakkavad liikuma värskemas rütmis. Kui ärkab loodus, tekib ka inimesel n-ö ärkamisaeg – soov midagi oma elus korrastada, teisiti teha, avastada. Energia on järsku kohal ja indu tegutseda jätkub.
Käesolev väljaanne on loodud just sellest kevadisest tundest kantuna. Siit leiab lugusid ja mõtteid, mis toetavad head enesetunnet nii kehas kui ka meeles. Räägime liikumisest ja sõpradega suhtlemisest – sest koos on alati parem kui üksi. Vaatame üle kevadise toidulaua, kust ammutada energiat ja värskust, ning uurime, milliseid vitamiine keha kevadisel ajal enim vajab. Kevad on ka puhastumise aeg –nii kodus kui ka mõtetes – ning vahel piisab väikestest muutustest, et tunda suurt kergendust.
Eakate Festivali inspireerivas persooniloos jagab oma kogemusi ja elutarkusi silmaarst Jüri. Kui tema vastuvõtule minna, näeb ja uurib ta palju rohkem kui inimese silmi, sest inimene on tervik. Jüri paneb ka kõigile südamele, et oma üldtervise eest tuleb kogu südamest hoolitseda, sest me saame
ise palju ära teha. Tööst vabal ajal teeb mees aiatöid või hoopis luuletab – ta ütleb, et kui miski huvitab, tasub alati proovida. Peaasi on mitte elust kõrvale hoida. „Vaadake oma silmadega seda uutmoodi elu, kuulake oma kõrvadega, hammustage omaenda või võõraste hammastega seda elu,“ sõnab ta.
Väljaandes vaatame ka eesootava kevade ja suve poole –millised üritused ja tegemised võiks endale plaani võtta? Kõigepealt tasub kindlasti külastada Maalehe Eakate Festivali ja kui juba suur suvi kätte jõuab, minna avastamata uusi paiku, kus pole veel käinud või kus oled käinud väga ammu. Isegi oma kodu lähedalt võid leida põnevaid kohti, mis on seni justkui kahe silma vahele jäänud! Tuleb lihtsalt silmad lahti hoida ja märgata.
Eakate Festival ei paku ainult põnevat lugemist, vaid ka julgustust ja inspiratsiooni rohkem liikuda, erinevaid asju proovida, märgata ja hoolida – nii iseendast kui ka teistest. See on nagu kevadine äratus, mis inspireerib kasvõi väikeste sammudega oma elu paremaks muutma. Sest kevad ei küsi, kes sa oled või kui vana sa oled, vaid kutsub lihtsalt endaga kaasa.
Kairi Prints
Silmaarst Jüri: ei tasu hoida elust kõrvale, vaid olla uudishimulik ja avatud
Ostsin Ekspressi maja Nordoptika poest hiljuti endale uued prillid ja nagu ikka, vaatas mind enne üle silmaarst. Tema nimi on Jüri ja see oli lõbusaim silmaarsti vastuvõtt, kus ma kunagi käinud olen. Arvan, et kõige paremad arstid on need, kellega saab nalja ja kes samal ajal su nii hoolega läbi uurivad, et saad täpselt selle, mida sul vaja, ja ka selle, mida sa isegi ei teadnud, et vajad. Mina siis seekord uued täpselt sobivad prillid ja paar sellist tarkust, mida mul just sel hetkel tarvis läks.
TEKST JA FOTOD: KAIRI PRINTS
Jüri nimi on tegelikult hoopis Georg, aga teda on eluaeg Jüriks kutsutud. Kohtume
Georg Mattieseni alias Jüriga prillipoe silmakontrolli kabinetis masinate vahel, mis inimeste silmi nii hästi tunnevad. Muidugi mitte nii hästi kui Jüri, kes on oma ametis tegutsenud juba pea 50 aastat ja loeb silmadest inimese kohta rohkem, kui inimene ise arvatagi oskaks, et sealt paista on.
Silmad on ju hinge peegel ja nii võibki öelda, et Jüri ravib silmaarstina omal moel ka inimese hinge. Kuigi ta on üks krutskeid täis mees ja naerame selle intervjuu jooksul palju, on tal eluja hingetarkust jagada kõvasti.
Jüri, ega ma teist rohkem veel tea kui seda, et olete silmaarst –aga küll me intervjuu käigus teada saame. Kui kaua te olete silmaarstina töötanud?
Olen Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kasvandik, töötanud silmaarstina aastast 1978 ja jätkan samamoodi – ma pole kunagi ametit vahetanud.
Rääkige palun veidi oma lapsepõlvest. Kas teadsite juba siis, kelleks tahate saada? Olen kuulnud, et arstid teavad tihti juba lapsepõlves, et nad just arstiks ja ainult arstiks peavad saama.
Sündisin Tallinnas, lasteaias ja koolis käisin Kehras. Mul oli tõesti juba lapsepõlvest saa -
Kui mind midagi huvitab, siis ma kohe proovin. Ei tasu karta, et ei oska – ikka oskad.
ti unistus saada arstiks. Olen alati teadnud, et ma tahan olla arst. See ei olnud kellegi eeskuju – sest mu sugu võsas polnud arste –, vaid mingi sisemine vajadus. Enne keskkooli lõpetamist, alates 15 aasta vanuselt töötasin igal suvel Tõnismäe haiglas koristajana, asendasin puhkusi, et nuusutada ninaga ja uudistada silmadega oma tulevikuametit. Lõpetasin Kehra Keskkooli ja pärast seda astusingi Tartu Ülikooli arstiteaduskonda.
Miks valisite just silmaarsti elukutse? Mis teid selle juures kõige rohkem paelus?
Valikut, miks spetsialiseerusin just silmadele ja sain silmaarstiks, mõjutas mu isa silmahaigus. Ta käis küll haiglas, teda raviti ja silmi ka lõigati, aga tahtsin ise paremini aru saada, mida tema haigus täpselt tähendab. Mulle tegelikult paljud
Just siin võtab Jüri vastu oma patsiente ja jagab head nõu nii silmade kui ka hingetarkuse alal.
tollal soovitasid õppida hoopis lastearstiks, et mulle nii hästi sobiks see minu iseloomu ja suhtlemisstiili, isegi välimuse poolest, aga jäin ikkagi oma valikule kindlaks.
Rääkige palun, kus olete oma elu jooksul töötanud. Esialgu töötasin Tartu Silmakliinikus ja siis tulin Tallinnasse, töötasin Mustamäe ja Nõmme polikliinikus ning hiljem Lasnamäe polikliinikus.
Kuidas teie tööpäevad polikliinikus välja nägid?
Tööpäeva alguses toimus kõigepealt ambulatoorne vastuvõtt esmaste silmahaiguste patsientidele, see võttis aega umbes 3–4 tundi. Pärast seda tegelesin tund-paar korduvvisiitidel patsientidega ja siis käisin ametiautoga koduvisiitidel.
Kõik silmaarstid koduvisiitidel ei käinud, näiteks naisarstid üldse eriti ei tahtnud
Vaadake veel oma silmadega seda uutmoodi elu, kuulake oma kõrvadega, hammustage omaenda või võõraste hammastega seda elu!
käia. Ma olin terve linna peal üks väheseid, võib-olla ainuke silmaarst, kes käis pidevalt koduvisiitidel patsientide juures, kes ise ei saanud vastuvõtule tulla. Nad olid oma kodudesse suletud oma tervise pärast – mul oli ka saja-aastaseid patsiente, kelle silmi oli
vaja kontrollida. Külastasin ka erinevaid invaliidide pansionaate, kus sai ühe külastusega kohe rohkemate patsientide silmad üle vaadata.
Kas tänapäeva silmaarsti töö erineb sellest ajast, kui teie alustasite?
Väga tegelikult ei erine. Muidugi on tehnilisi abivahendeid küllalt palju juurde tulnud, aga põhimõtted on jäänud samaks.
Kuidas sattusite tööle prillipoodi?
21. sajandi alguses hakati plaaniliselt polikliinikute võrke lammutama ja süsteeme ringi ehitama. Siis hakkasingi otsima võimalust saada tööle prillipoodi.
Mis teile siinse töö juures kõige rohkem meeldib?
Suhtlemine inimestega. Silmadest rääkides küsin alati küsimusi inimese kohta tervikuna.
Jüri ja suured prillid.
Jüri sõnul pole silmaarsti töö aastakümnete jooksul eriti palju muutunud, ainult masinaid on juurde tulnud.
Silmad on alati seotud inimese kogu keha ja ka vaimu tervisega. Kuidas teha lõplikku otsust, kui sa ei tea inimest tervikuna? Et anda head nõu ja abi, pead sa kõike nägema, teadma inimese neuroloogilise ja endokrinoloogilise olukorra kohta, mõistma tema meele- ning südameasju. Tänapäeval tihti ei vaadata inimest kui tervikut, aga see on väga oluline. Loomulikult ei tähenda see seda, et silma põhjalik optiline tehniline kontroll poleks vajalik, aga sellest üksi ei piisa – ma vaatlen inimest alati üleni. Alustan inimesega jutuajamist muidugi tema silmade teemal, aga alati uurin, kuidas on tema muu tervis. Ja ma loen inimest. Silmad peegeldavad sisemust, nendest näeb kõike –peab olema oskust seda välja lugeda. Ma ei tea, kust see oskus tuleb. Teinekord ütlen ini-
mesele, et te ju ei räägi mulle midagi, aga ma tean, et teil on probleemid südame või närvide või veresoontega. Silmad paljastavad teid!
Millised patsiendid või kohtumised on teile kõige enam meelde jäänud?
Kõik jäävad meelde. Ma ütlen ausalt – tegelikult ma kardan iga uue inimesega kokku saamist. Kardan, kas meie jutuajamine õnnestub, kas suudame inimese mure lahendada. Vaatamata sellele, et mul on 50-aastane staaž, mõtlen iga kord, kui uus inimene sisse astub, kas saame tema mure lahendada.
Kas on olnud mõni hetk teie töös, mis on teid sügavalt liigutanud?
Mind liigutab ja rõõmustab, kui patsient aastaid hiljem meenutab või kiidab minu pakutud
Et anda head nõu ja abi, pead sa kõike nägema, teadma inimese tervisliku olukorra kohta, mõistma tema meele- ning südameasju.
vad, elan Mustamäel, aga Kehras on mul maja ja aed ning tööst vabal ajal tegelen aiapidamisega. Praegu on mu aias vähem asju kui enne, vanasti sai ikka tomateid ja kurke ja kõrvitsaid kasvatatud koos oma proua abikaasa ja pojaga, aga praegu ei lase põhitöö koormus meil nii suurelt aeda pidada. Aga veedame seal ikkagi kogu vaba aja – olen meie maja oma kätega täielikult renoveerinud.
Silmad peegeldavad inimese sisemust, nendest näeb kõike. Peab lihtsalt olema oskust seda välja lugeda.
Kas teil on olnud veel mingeid hobisid läbi elu?
Olen tegelenud ka muusikaga, näiteks klaverit õppinud. Aga oma aju treenin ma luuletamisega! Juba enne kooli lõpetamist tegelesin sellega. Olen ka maalinud. Inimene võiks kõiki neid asju, mis teda huvitavad, proovida – see kõik toidab aju. Ei pea tegema neid asju professionaalsel tasemel, vaid katsetama. Kui mind midagi huvitab, siis ma küll kohe proovin. Ei tasu karta, et ei oska –ikka oskad.
Nii äge! Kas me võiks äkki mõne teie luuletuse ka meie ajalehes ära trükkida?
Jüri soovitused: kuidas hoida oma silmi vanemas eas?
Ma mõnikord ütlen inimestele, et ärge kiirustage. Peatuge ja vaadake, mida te teete, kuidas te seda teete. See kehtib tegelikult igas vanuses inimeste kohta. Kui olete arvutis või loete või teete ükskõik mida, vaadake vahepeal ringi, vaadake oma ümbrust. Silmad tänavad teid ja ühes nendega kogu teie keha ja hing. Ärge jääge kinni oma tegevustesse, vaid püüdke ikka alati olla inimene ja vaadata, mis teie kõrval toimub.
Hoolitse oma üldtervise eest
Kui minna konkreetsemaks, siis kõige olulisem on ikkagi hoolitseda oma üldtervise eest. See on kõige tähtsam. Arst ei ole kõikvõimas – kui jätad ise enda eest hoolitsemata, siis ei saa arst kõike nipsust terveks teha. Teiseks – palun pöörduge õigel ajal silmaarsti poole. Kohe, kui tekib mingi mure, tuleb pöörduda, mure ei lähe ise üle.
Silmaharjutused
Mis puudutab silmaharjutusi, siis mina ei soovita neid kellegi nõuande või ajaleheartikli järgi tegema hakata. Kui oled noor, siis võib, aga kui oled juba vanem, siis on oht, et liialdad, teed endale liiga ja saad näiteks peavalu, pöörituse või midagi veel hullemat. Harjutuste osas tasub konsulteerida oma silmaarstiga, tema oskab öelda, mis on kasulik ja kui palju tuleks seda teha. Kuldset retsepti silmaharjutustele lihtsalt pole – mis ühele sobib, ei pruugi sobida teisele.
Vitamiinid
Silmavitamiinide ja silmadele kasulike toitainete kohta ütlen nii palju, et kui soovid oma silmi turgutada, tuleb kõigepealt oma veres ruumi teha, et need kasulikud toimeained ka imenduksid. Enne vitamiinikuuri tasub natuke aega paastuda, siis on ruumi ja kõik vajalik saab päriselt su heaks tööd teha. Kui sul on kõht punnis täis, siis need kasulikud ained ei toimi. Kui veri on täis rasva või suhkrut, on vitamiinide võtmine mõttetu, lihtsalt raha raiskamime. Üldsegi, enne mingite vitamiinide või toidulisandite manustamist tasub alati konsulteerida oma silmaarstiga, tema oskab konkreetsest inimesest lähtudes soovitada, mis päriselt tema silmade tervist toetaks ja mis lihtsalt mööda külgi maha jookseks.
ravi või lahendusi. Tihtipeale pole need otsused puudutanud ainult silmi, vaid läbi tema silmade on peegeldunud muid tervisehäireid – näiteks mingi neuroloogiline, endokrinoloogiline või sisehaiguslik probleem.
Kuidas te ise oma silmade eest hoolt kannate? Peab hoolitsema enda eest tervikuna – pealaest varbaotsani välja. Ma olen uurinud Hiina, Tiibeti, ajurveeda meditsiini, joogat, hingamisharjutusi, muid idamaiseid tarkusi, samuti ravimtaimedega seotut. Olen lugenud raamatuid ja pidevalt ennast harinud – ja muidugi kõike õpitut ka iseenda peal katsetanud.
Kui ma olen need asjad ise läbi proovinud ja näen, et need toimivad, võin neid teistele ka pakkuda. Kui sinu tervis on tervikuna enam-vähem tasakaalustatud teistes valdkondades, on ka silmad korras. Ei ole nii, et mure puudutab ainult silmi. Kõige eest tuleb hoolitseda.
Millega teile meeldib tegeleda siis, kui te ei tööta?
Kui ma ei tööta, siis ma olen maamees! Kui mul on tööpäe -
Ei, mina luuletan iseendale. Juba 60 aastat olen iseendale luuletanud ja oma luuletusi ma ei jaga! Mõned inimesed küll teavad, et ma sellega tegelen, aga seda on juhtunud väga harva, et ma mõnda oma luuletust kellegagi olen jaganud.
Kui saaksite anda lugejatele ühe lihtsa soovituse, kuidas paremat elu elada, siis mis see oleks?
Armasta elu kõikide selle heade ja halbade külgedega. Halvad ajad on ka õpetlikud, kasvatavad mõistust ja tarkust. Vastu tuleb võtta kõik, mis elu sulle annab, läheneda sellele filosoofiliselt.
Mõnikord inimesed ütlevad, et elatud on juba kaua, las nüüd Jumal kutsub mind ära, aga mina ütlen, et ei, vaadake veel oma silmadega seda uutmoodi elu, kuulake oma kõrvadega, hammustage omaenda või võõraste hammastega seda elu! Ei ole vaja hoida elust kõrvale, sõdida uute asjade vastu, vaid olla uudishimulik ja avatud. Nooremad on meist paljudes tänapäeva asjades targemad, aga meil on jällegi rohkem elutarkust ja kogemust. Kõige parem on, kui see uus tarkus ja vana tarkus saavad koostööd teha – see hoiab meie noorust ja annab noortele jällegi kasulikke teadmisi ning oskusi oma elu paremaks kujundamisel.
Kui ilusti küsida, aitab Jüri kliendil ka sobivad prilliraamid välja valida.
Rahatarkus algab igapäevastest valikutest:
hoia kulud kontrolli all ja raha
Pensionile jäämine mõjutab nii meie tarbimisharjumusi kui ka -võimalusi. Selleks, et nautida elu ja olla samal ajal ka valmis ootamatuteks kuludeks, tuleb oma igapäevased rahaasjad targalt läbi mõelda, jagab Coop Panga erakliendipanganduse juht Karel Parve.
Igapäevaste rahaasjade juures on oluline läbi mõelda nii mugavus ja kättesaadavus kui ka pikaajaline mõju. „Kui igapäevased teenused on lihtsad kasutada ja toetavad inimese harjumusi, on ka kulude jälgimine ja raha kõrvale panemine palju loomulikum,“ sõnab Parve. Coop Panga teenused on üles ehitatud nii, et need sobituksid loomulikult meie igapäevaeluga. Näiteks saab Coop Panga kaardiga sularaha välja võtta ja kontole kanda Coopi kaupluste kassades. See tähendab, et Coop Panga klient ei pea otsima eraldi pangaautomaati ega tegema lisasamme, vaid saab ühendada selle tavapärase poeskäiguga. Samal ajal saab sularaha välja võtta ka kõikide pankade sularahaautomaatidest, et igapäevane arveldamine oleks võimalikult muretu.
„Asjaajamine on paljuski liikunud digitaalsetesse kanalitesse, kuid näeme, et miski ei asenda näost näkku suhtlust, eriti rahaasjades, kus usaldusel on äärmiselt oluline roll. Pank peab elutähtsa teenusepakku-
jana olema Eesti inimeste jaoks kohal kõikjal – nii Tallinnas, Viljandis kui ka Hiiumaal,“ ütleb Parve.
Seetõttu on Coop Pangal Eesti suurim kontorivõrgustik ja pangateenused kättesaadavad nii suuremates kui ka väiksemates linnades. Pangakontorisse minekuks ei pea eelnevalt aega broneerima, vaid läbi saab astuda endale sobival hetkel. Coop Panga 16 kontoris üle Eesti saab silmast silma ajada nii oma igapäevaseid rahaasju kui ka küsida kohapealsete ekspertide käest nõu ja vastuseid küsimustele.
Tasuta pakett, ostupreemia ja -kindlustus hoiavad kulusid kokku
Kiire hinnakasv on mõjutanud meie igapäevast toimetulekut ja eriti teravalt tunnevad seda need, kelle sissetulek pole kuludega samas tempos kasvanud. „Kodumaise pangana soovime aidata inimestel paremini toime tulla nende hinnatõusudega. Nii on Coop Panga Kasulikus paketis arveldamine pensionipõlve pidavatele klientidele tasuta
ja rohkem raha jääb alles igapäevasteks vajadusteks,“ ütleb Parve.
Lisaks on Coop Pank koos Coopi poodidega loonud lahenduse, kus Kasuliku paketi kasutajad, kes maksavad Coopi kauplustes Coop Panga deebetkaardiga, teenivad 1% ostupreemiat arvelduskontole tagasi. Vähem kui aastaga on 62 000 Coop Panga klienti teeninud ostupreemia kaudu ligi 414 000 eurot. „Nagu kogumise ja säästmisega, on võidud seda märgatavamad, mida pikaajalisemalt hüvesid kasutada. Järjepidevalt igapäevaseid oste tehes tuleb võit aasta peale märgatav, eriti arvestades, et toidu- ja esmatarbekaubad moodustavad suure osa meie igakuistest kuludest,“ selgitab Parve, lisades, et väikestest summadest kujuneb ajas suur võit.
Lisaks tasub vaadata, et ootamatud kulud ei lööks eelarvet tasakaalust välja. Selleks on Coop Panga klientidel võimalik kasutada ostukindlustust, mis on pangakaardiga makstes tasuta kaasas.
„Asjad lähevad kasutades ikka katki ja kui tegemist on kallima esemega, võib see rahakotile tugeva põntsu anda. Ostukindlustusega ei pea ootamatut kulu oma säästudest katma, vaid saab kasutada kindlustuse abi,“ selgitab Parve. Kindlustus katab suuremad ostud, mille ostuhind on 100–2500 eurot, ja kehtib terve aasta alates ostu tegemisest. See on praktiline näiteks elektroonika, kodutehnika või prillide puhul, mille asendamine võib muidu olla kulukas.
Hoiustamine kui kõige turvalisem viis raha kasvatamiseks
Igapäevaste rahaasjade mugavuse ja kulude kokkuhoiu kõrval tasub mõelda ka sellele, kuidas sääste kasvatada. Paljud hoiavad raha endiselt arvelduskontol, kuid seal kaotab see ajas väärtust.
Coop Panga erakliendipanganduse juhi Karel Parve sõnul ei pea raha kasvatamine olema keeruline ega riskantne. „Hoiustamine on lihtne ja kindel viis, kuidas raha enda kasuks tööle panna. Hoiuste tingimused on selged ja raha kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt tagatud, seega puudub investeerimisrisk,“ selgitab Parve.
Tähtajaline hoius sobib kõige paremini suuremate summade kasvama panemiseks. Hoiustades raha kindlaks perioodiks,
kasvamas
näiteks kuueks kuuks või üheks aastaks, maksab pank sellelt fikseeritud intressi. Nii on juba hoiustamise hetkel teada, kui palju raha perioodi lõpuks juurde teenitakse. Parve sõnul ei tasu igapäevaste kulude katmiseks mõeldud vaba raha korraga tähtajalisele hoiusele ära panna, vaid hoida vähemalt osa sellest nõudmiseni hoiusel. Näiteks sobib igapäevaseks kogumiseks ja ootamatute kulude katteks Rahasahtel, kuhu kantud raha kogub intressi nagu hoiusel, aga kust raha saab kiirelt kasutusse võtta. „Rahasahtel sobib hästi neile, kes soovivad hoida mõõdukamat tagavara arvelduskontost eraldi ja teenida selle pealt lisaraha,“ ütleb Parve.
Kindlustunne endale ja perele
Pikaajalise kogumisega saab anda kindlama tuleviku ka lapselastele. Lastehoius pakub võimalust koguda raha näiteks
lapselaste hariduse, hobide või iseseisva elu alustamise toetamiseks. Lastehoiusel kasvab kogutud raha 2% aastas ja Coop Pank lisab omalt poolt hoiuse avamisel 50 eurot.
Eraldi kogumiskoht aitab hoida ka distsipliini, kuna igapäevasest kontost eraldi seisvat raha on lihtsam mitte kulutada. „Läbimõeldud rahaasjadega on nii igapäevane toimetulek kui ka tulevik kindlamad,“ lisab ta. Hästi korraldatud rahaasjad toetavad meie igapäevaelu ja aitavad keskenduda sellele, mis on päriselt oluline. „Tuleb vaid leida enda vajaduste ja harjumustega sobivad lahendused, sest siis on neid ka lihtne järjepidevalt ning pikaajaliselt kasutada,“ sõnab Parve. Küsimuste tekkimisel tasub nõu küsida Coop Panga klienditoelt või pöörduda lähimasse pangakontorisse, kus oma rahaasju läbi arutada ja vajadusel saada lisainfot.
Lihtsad ja kasulikud lahendused igapäevaste rahaasjade jaoks:
Pensioniealistele Kasulik pakett tasuta. 1% ostupreemiat Coopi ostudelt tagasi kontole. Arvelduskonto sularaha sisse ja väljamaksed Coopi kaupluste kassades. Eesti suurim kontorivõrk – tule läbi ilma broneerimata. Pangakaardiga suuremad ostud automaatselt kindlustatud. Raha kogumiseks Rahasahtel, tähtajaline hoius ja lastehoius.
Peatoetaja
Üritus
eakate festival 2026
7. mai 2026 9.00 — 16.00 Eesti Rahva Muuseum, Tartu
Programm
Programm
9.00 Maalehe eakate festivali uksed on avatud
9.10 eakate festivalil tervitavad külastajaid Maalehe peatoimetaja Rain Pruul, Tartu abilinnapea Merle Kivest ja ERMi esindaja
9.25 tantsurühm Salome
9.30 „Eakate tervise tugisambad“, Euroapteegi proviisor Kristian Lund
9.45 tantsurühm Salome
9.50 „Aju tervise toetamine 60+ vanuses“ Pharma Nordi Baltikumi ja Soome juht Mirjam Prints (bioloogia MA, BSc)
10.10 tantsurühm Krüsanteem
10.20 ARUTELU: „Kas abivahend on abiks või häbiks?“, Teresa Abivahendikeskus
Esinevad Lõõtsavägilased ja paljud teised säravad esinejad
10.45 ARUTELU: „Tarkus digi- ja rahaasjades“, Coop Panga juhatuse liige ja erakliendipanganduse juht Karel Parve ning veebipolitseinik Alik Säde
11.10 tantsurühm Haabersti Õied
11.20 tantsurühm Nõmme Nõtked
11.35 Südamekodude sirutuspaus, võimlemist juhendab Anne Soro
12.00 esinevad Lõõtsavägilased
12.30 ITAK annab nõu: „Kodu kohandamine – rohkem turvatunnet ja tuge igapäevaselt“
12.45 ERAKONDADE DEBATT, vestlust juhib Maalehe ajakirjanik Rein Sikk
13.45 segarahvatantsurühm Kusta
13.55 rahvatantsurühm Maalid
14.05 "Eakate üksildust leevendavad vabatahtlikud seltsilised üle Eesti" MTÜ Vabatahtlik Seltsiline, Krista Pegolainen-Saar
14.20 Eva Luigase aiandusnipid
14.50 line-tantsurühm A.C.D
15.00 tantsurühm Hobi
15.10 loosimised
15.20 ühislaulmine Lõõtsavägilastega
15.55 head soovid koduteele!
ERMi menüü
Kartulisalat pokaalis
Seljanka, hapukoor, leib
Päevapraad
Lihapirukas
Juusturull
Kaneelirull
Kohupiimatasku Jäätis
Kohv,
Maalehe alal saab kohtuda ajakirjanikega ning panna end proovile äraarvamismängus, kabes ja males!
Alaplaan
Kuidas festivalile tulla?
TELLITUD BUSSIGA
Juhul kui festivaliseltskond saabub kaugemalt ja tellitud bussiga, siis kõige mõistlikum on hetkeks peatuda peasissekäigu lähedal Muuseumi tee ääres, kust on mugav otse festivalialale jalutada.
Tellitud bussid palume parkida C parklasse, kus busside jaoks on piisavalt ruumi.
AUTOGA
Sõiduautod on võimalik parkida ERM-i A-parklasse, kuhu on ligipääs Muuseumi teelt. Kui A-parkla on täitunud, siis palume autojuhtidel viia oma sõiduk C-parklasse, et vältida kellegi kinniparkimist.
TARTU LINNALIINI BUSSIGA
Eesti Rahva Muuseumi juurde sõidab bussiliin nr 7, mis läbib kesklinna. Busside väljumise ajad leiate peatustest või aadressilt www.peatus.ee
RONGIGA TARTUSSE
Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda rongiga, on mugav tulla rongijaamast Eesti Rahva Muuseumisse linnaliiniga nr 7. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub vaksalihoone läheduses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida. Rongide marsruudi ja piletite hinna leiate interneti aadressilt www.elron.ee
LIINIBUSSIGA TARTUSSE
Juhul kui festivaliseltskond plaanib Tartusse jõuda liinibussiga, siis Eesti Rahva Muuseumisse on mugav tulla Tartu bussijaamast linnaliiniga nr 7. Juhul kui eelistate taksot, siis neid leidub bussijaama ümbruses hulganisti. Alati tasub enne sõidu alustamist juhi käest orienteeruvat hinda küsida.
Liinibusside marsruudi ja piletite hinna leiate internetiaadressilt tpilet.ee
Terve keha vajab liigutamist
Paratamatult kipub olema nii, et mida kõrgemale vanusenumber kerkib, seda vähem end kodust välja ajame ja sportimisele aega pühendame. Tegelikult on aga just liikumine see, mida keha vajab, et nautida võimalikult kaua tervet ja täisväärtuslikku elu. Just füüsiline aktiivsus hoiab elujõulisena meie lihased, liigesed ja isegi luudkondid. Pikaaegse treeneritöö ja mitmeaastase seeniorite treeninggrupi juhendamise kogemusega Dairi Reppo jagab näpunäiteid, kuidas ka kõrgemas eas oma tervise eest hoolt kanda.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: ERAKOGU
Kevad on hea aeg liikumisega taas sõbraks saada. Kuidas end pärast „talveund“ jälle liigutama hakata?
Kuna lumi on sulanud ja õues enam libe ei ole, soovitan esialgu alustada kasvõi rahulikest jalutuskäikudest või rattasõitu-
UUDISTOODE!
dest, et keha jälle liikuma saada. Muidugi on liigesed ja kogu keha tänulik ka hommikuvõimlemise eest! Kui julgust rohkem, siis tegelikult ei peagi ootama soojemat aega, vaid võib liituda näiteks seeniorite jõusaali grupiga, mis toimetab igal aastaajal.
Magnetplaastrid erinevatele kehaosadele valu leevendamiseks ja taastumiseks.
Salutaris OÜ Kalevi 4, Tartu, E-R 10-18, L 10-14, www.salutaris.shop 24h tel 517 4500 ja 734 0001
RevalSport
naljaviluks, et nüüd oleme niivõrd kuulsad, et käime toidupoes päikeseprillidega,“ naerab treener Dairi Reppo.
Hea rüht ja tugevamad lihased aitavad liigeseid paremini toetada.
Millised muutused toimuvad vanusega liigestes ja miks vajavad need liikumisel ning treenimisel eraldi tähelepanu? Vanusega muutuvad liigesed niiöelda kangemaks ja ka kuluvad tasapisi. Sellepärast võib liikumine ja hommikune sirutamine tunduda raskem ning vahel suisa valulik. Lihasmass hakkab tegelikult inimese kehas vähenema juba alates 30. eluaastast, seega hakkabki kogu keha järkjärgult nõrgemaks jääma. Just sellepärast on tähtis end regulaarselt liigutada ja leida endale sobilik spordiala. Mida vähem liigud, seda valusam ja kangem keha tegelikult on.
Kuidas mõjutavad igapäevased harjumused, näiteks istumine, kõndimine või kehahoid, liigeste tervist?
Liigesed vajavad liikumist. Pikk istumine teeb liigesed kangeks ja nõrgestab lihaseid, mis peak-
Lai valik talla- ja varvaste tugesid igapäevaseks kandmiseks, sportimiseks, töö- jamatkajalatsitesse. IGA NÄDAL UUED TOOTED!
..KATUSTE PESU JA VÄRVIMISTÖÖD .
..FASSAADIDE PESU JA VÄRVIMINE .
..AEDADE PESU JA VÄRVIMINE .
..KATUSTE PARANDUS .
..RENNIDE PUHASTUS .
..KORSTNAPITSITÖÖD..
Töökogemust üle 16 AASTA
..PAIGALDAME KATUSEREDELEID .
..VAHETAME VIHMAVEERENNE..
..KATUSTE JA HOONETE RENOVEERIMINE..
ENNE JA PÄRAST
Spordiklubi
seeniorite treeninggrupp. „Pilt sai tehtud pärast ETV saadet „Impulss“
sid liigeseid toetama. Kui liigume vähe, on ka liigesevedelikku vähem ja liigesed ei saa piisavalt „määritud“, mistõttu võib liikumine muutuda ebamugavaks. Kõndimine hoiab keha töös ja on kasulik ka vaimsele tervisele. Hea rüht ja tugevamad lihased aitavad liigeseid paremini toetada ning seda saab parandada jõutreeninguga.
Sageli hakkame vanusega alateadlikult hoidma keha veidi teises asendis, et valu vältida. Nii võime hakata rohkem küüru tõmbuma või kasutada üht kehapoolt rohkem kui teist. Pikemas plaanis võib see tekitada lisapingeid ja uusi valusid.
Millised harjutused/treeningviisid on liigeste tervise seisukohalt kõige kasulikumad ja miks just need?
Mina kiidan liigeste tervise hoidmiseks just jõutreeningut. See sobib igas vanuses inimestele, sest harjutusi saab alati kohandada vastavalt igaühe võimekusele. Jõutreening aitab hoida lihased tugevana, toetab liigeseid ja muudab ka luud tugevamaks, aidates ennetada osteoporoosi.
Olen juba kaks aastat andnud Reval-Sporti jõusaalis jõutreeninguid 60+ vanuses inimestele ja näen selgelt, kuidas regulaarne treening aitab enesetunnet parandada. Keha muutub tugevamaks ja liikuvamaks ning harjutused, mis alguses tundusid rasked, tulevad ajapikku kergemini ja ilma valuta. Tugevamad lihased toetavad liigeseid ja aitavad liikuda kindlamalt ning mugavamalt ka vanemas eas.
Mida vähem liigud, seda valusam ja kangem keha tegelikult on.
Kas on ka harjutusi või liikumisviise, mida seeniorid peaksid pigem vältima või tegema ettevaatlikult?
Kindlasti on, kuid see on väga individuaalne ja võib inimeseti erineda. Minu seeniorite treeninggruppides on väga erineva liikumisvõimega inimesi ja oleme kõigile sobivad harjutused leidnud. Seenioritel soovitan treeningut alustada koos treeneriga. Ja-
NIPINURK
Kuidas kõrgemas eas liikumist oma igapäevaellu integreerida, kui ei soovi otseselt trenni minna või liikumisest „kohustust“ teha?
1. Liigu iga päev, kasvõi natukene, 10–15 minutit.
2. Proovi rohkem kõndida, mine näiteks jalgsi kellelegi külla või poodi.
3. Kui lifti/eskalaatori asemel on võimalik treppi kasutada, siis tee seda.
4. Liigu koos kellegi teisega, siis on see meeldivam ega mõju kohustusena.
5. Tantsi kodus! Ka see on väga vahva liikumisvorm.
6. Leia endale meelepärane liikumine – jalutus, rattasõit, tantsimine, jõusaal...
7. Leia endale treener, kes sind juhendab! Ka kodus saab teha nii jõutrenni kui ka kergelt võimelda ja selleks ei pea ise miskit nuputama. Õige treener aitab sul valida täpselt sulle sobivad harjutused.
Olen juba kaks aastat andnud Reval-Sporti jõusaalis jõutreeninguid 60+ vanuses inimestele ja näen selgelt, kuidas regulaarne treening aitab enesetunnet parandada.
lutamas või rattaga sõitmas võib muidugi igaüks ise käia, samuti võib kodus omal käel võimelda.
Aga jõutrenn, mida julgustan kõiki tegema, võiks toimuda siiski treeneri juhendamisel, et vältida vigastusi ja saada harjutustest võimalikult palju kasu.
Kui olulised on taastumine ja venitused ning milliseid lihtsaid harjutusi võiks iga päev liigeste liikuvuse säilitamiseks teha?
Toetudes jõutreeningule, on seenioritele minu kogemuse põhjal kaks jõutrenni nädalas juba väga hea koormus. Enamasti jõuab keha kenasti järgmiseks trenniks taastuda ja jõutrenni kõrvalt saab rahulikult ka jalutada, rattaga sõita või aiatöid teha. Seega ei ole vaja iga päev jõusaalis käia.
Hea uni ja tasakaalustatud toitumine on taastumise juures samuti väga olulised. Venitusi võib kodus kindlasti teha, kuid jõutrenni käigus venitame keha juba erinevate harjutuste kaudu päris palju. Seetõttu piisab tavaliselt trenni lõpus kergest lõdvestusest.
Kui tihti ja kui pikalt peaks treenima, et sellest oleks kasu, kuid ei tekiks ülekoormust? Mina usun, et kaks jõutreeningut nädalas on täiesti piisav koormus. Loomulikult võib ka rohkem, kuid see sõltub jällegi inimesest endast. Eesmärk on jõutreeninguga toetada oma igapäevaseid tegemisi. Hea näide: jõulude eel tegime meie seeniorite grupiga trennis harjutusi elust enesest. Harjutusteks olid: lapselapse kiigutamine, ahjuprae tassimine, lumehanges sumpamine, korstnas mööda köit ronimine, kuuse ehtimine, kelgu lükkamine... Kõiki harjutusi tegime aga jõusaali vahenditega, milleks olid hantlid, kangid, kettad, TRX-köied jne. Usun, et kaks jõutrenni nädalas ning sinna juurde jalutamised, aiatööd, rattasõidud ja erinevad kodused toimetused ongi täpselt paras koormus, mis ei väsita ära ega põhjusta ülekoormust. Tihti just vanemas eas inimesed alahindavad ennast ja annavad enda osas alla, arvates, et nemad enam ei jaksa, ei saa ega jõua. Tegelikult on vaja keha jälle liikumise kaudu ellu äratada, siis avastavad peaaegu kõik, et ollakse võimelised palju enamaks!
Kuldne Kolmapäev ja Puuviljareede:
kaks kindlat viisi iganädalaseks kokkuhoiuks
Paljudel seenioritel on kujunenud kindlad harjumused, mis aitavad hoida igapäevaelu korrastatuna ja kulud kontrolli all. Ka poeskäik ei ole juhuslik, vaid läbimõeldud tegevus. Sageli pannakse ostunimekiri paika juba kodus ja poes keskendutakse sellele, mis on tegelikult vajalik. Nii väheneb juhuslike ostude hulk ja iga kulutatud euro on põhjendatud.
Selveris on selleks kujunenud kaks kindlat päeva, mil ostlemine on lihtsam ja soodsam: kolmapäev ja reede. Need ei ole lühiajalised kampaaniad, vaid püsivad lahendused, millele saab iganädalases planeerimises kindlalt toetuda.
„Kolmapäev on kujunenud meie vanemaealiste klientide seas kõige kindlamaks poepäevaks,“ ütleb Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Kuldne Kolmapäev – sama ost väiksema kuluga Kolmapäeviti kehtib vähemalt 63-aastastele Partnerkaardi omanikele 10% soodustus kogu ostukorvilt. Oluline on, et allahindlus rakendub ka juba soodushinnaga toodetele. See tähendab, et kokkuhoid ei piirdu üksikute toodetega, vaid laieneb kogu ostule.
Eakamad ostjad teevad oma valikuid kaalutletult. Ostukorvi kuuluvad ennekõike igapäevased ja värsked toiduained: piim, leib, köögiviljad, kala ja pagaritooted. Need on kaubad, mida soetatakse regulaarselt, sageli lisanduvad ka majapidamistarbed, mida on kolmapäeviti mõistlik osta korraga suuremas koguses.
„Vanema põlvkonna ostud on hästi läbi mõeldud. Eelistatakse kindlat kvaliteeti ja tuttavaid maitseid, kuid samas ollakse avatud ka uutele toodetele,“ selgitab Anderson. „Oluline on, et kaup oleks usaldusväärne ja vastaks ootustele.“
Kuldse Kolmapäeva eelis on selge: sama ost, mis tuleb niikuinii teha, maksab vähem. Kui
ostud on planeeritud ja tehtud õigel päeval, koguneb sääst märkamatult, kuid järjepidevalt. See annab kindlustunde, et kulud on kontrolli all ka pikemas vaates ja ootamatud väljaminekud ei löö eelarvet kõikuma.
Puuviljareede – rohkem värsket toidulauale
Reedeti pööratakse tähelepanu värskele kaubale. Selveri Puuviljareede raames on kõik tavahinnaga värsked puu- ja köögiviljad 15% soodsamad. See on praktiline võimalus täiendada varusid enne nädalavahetust ja tuua toidulauale rohkem värsket.
Just nädalavahetuse eel mõeldakse rohkem kodusele toidulauale. Ostetakse nii igapäevaseks toiduks kui ka väiksemateks koosviibimisteks.
Värsked köögiviljad, puuviljad ja marjad on seejuures loomulik valik, sest neist saab kiiresti valmistada nii lihtsamaid kui ka pidulikumaid roogi.
„Reedeti suureneb puu- ja köögiviljade ostmine märgatavalt. See näitab, et inimesed planeerivad oma nädalavahetust ette ja teevad teadlikke valikuid,“ ütleb Anderson.
Värske toidu osakaal ostukorvis on viimastel aastatel kasvanud. See ei ole juhuslik – üha enam pööratakse tähelepanu sellele, mida süüakse. Tasakaalustatud toidulaud on oluline igas vanuses ning värske tooraine on selle loomulik osa.
Keskmiselt ostab klient ühe ostukorraga ligi kaks kilogrammi puu- ja köögivilju ning need moodustavad umbes kümnen-
diku kogu ostukorvist. Müügi tipphooaegadel võib värske kauba osakaal ulatuda ka ligi 15%ni. 2026. aasta esimeste kuude põhjal olid enim ostetud värsked viljad banaan, lahtine kartul, apelsin, mandariin, õun Paulared, karbis avokaado, pestud porgand, Luunja kurk, punane paprika ja peakapsas.
Eeliseid on ka e-poest ostjal: e-Selveris saab teha ostu reedese soodustusega, kuid tellida kauba kohale kuni seitsmeks päevaks ette. See on hea võimalus planeerida oma oste ette ja kampaaniast maksimaalselt kasu lõigata.
E-Selver – mugavus, mis hoiab kokku aega ja jõudu Lisaks tavapoele on üha enam kasutusel e-Selver, mis võimaldab ostud teha kodust lahkumata. Tellimuse saab esitada kuni seitsmeks päevaks ette ja valida sobiva kättetoimetamise aja.
E-poe suurim eelis on mugavus. Raskemad kaubad –joogid, suuremad pakendid ja majapidamistarbed – tuuakse otse koju. „E-poest tellitakse sa-
geli just neid tooteid, mida on ebamugav ise transportida. Nii jõuab kõik vajalik ilma vaevata koju,“ märgib Anderson. Lisaks mugavusele aitab e-pood hoida ostud kontrolli all. Sageli soetatavad tooted saab salvestada, ostukorve ette valmistada ja vajadusel pereliikmega jagada. Nii väheneb impulssostude osakaal ja kogu ostuprotsess muutub selgemaks. E-poe kasutamine ei tähenda loobumist harjumuspärasest. Vastupidi – see võimaldab samu tooteid tellida lihtsalt teisel viisil. Paljud kasutavadki mõlemat võimalust: osa oste tehakse poes, osa tellitakse koju, sõltuvalt vajadusest ja olukorrast. Planeeritud ost toob säästu
Nutika planeerimise korral saab soodustustest maksimaalse kasu. Näiteks võib tellimuse vormistada kolmapäeval, et kasutada Kuldse Kolmapäeva allahindlust, kuid valida kauba kättesaamiseks mõne teise päeva. Sama kehtib Puuviljareede puhul.
Samuti on hea mõte valida e-Selveri 30-päevane kulleripakett, mis maksab 5,99 eurot. Pakett on paindlik: tellida saab nii koju kui ka teistele aadressidele, vastavalt vajadustele. Pakett aktiveerub kohe ostutellimusega. Seejärel toovad eSelveri kullerid kõik üle 20 euro väärtuses tellimused 30 päeva jooksul tasuta koduksele. See annab võimaluse ühendada soodsam hind ja endale sobiv ajakava. Ei ole vaja kiirustada ega oma päevaplaani ümber teha – piisab teadlikust
ajastamisest ja harjumuse kujundamisest. Selveri kullerteenus katab kogu Eesti, sealhulgas väiksemad piirkonnad ja saared. See tähendab, et tuttav kaubavalik ja kvaliteetne toit on kättesaadav elukohast sõltumata. Kokkuvõttes on põhimõte lihtne: planeeritud ost on alati soodsam. Kui kasutada kindlaid sooduspäevi ja teha valikud läbimõeldult, on võimalik hoida kulud kontrolli all ning tagada igapäevaselt kvaliteetne ja mitmekesine toidulaud.
Kuldse Kolmapäeva kampaania kehtib kõikides Selveri ja Delice’i kauplustes, eSelveris ning ka Hiiumaa rändpoes. Kõikidele klientidele, kel vanust 63 aastat või enam, kehtib kolmapäeviti 10% lisasoodustus Partnerkaardiga tehtud ostu lõppsummalt. Soodustus ei laiene ajalehtedeleajakirjadele ja tubakatoodetele ega infoletis kolmanda osapoole nimel vahendatavatele teenustele.
Puuviljareede kampaania kehtib kõikides Selveri ja Delice’i kauplustes, eSelveris ning ka Hiiumaa rändpoes. Igal reedel on tavahinnaga värske puu ja köögivili 15% soodsam. Soodustuse saamiseks ei ole vaja Partnerkaarti, 15% allahindlus rakendub automaatselt kõigile klientidele.
Kevadine suurpuhastus:
nii enda sees kui ka ümber
Kevadine suurpuhastus ei tähenda ainult koristamist. See on võimalus alustada omamoodi uuesti –korrastada nii ümbritsev ruum kui ka sisemaailm. Kui toad on korras, on mõttelend kõrgem ja vastupidi: kui vabaneme mõtetest, mis üleliia vaevavad, leiame rohkem tahtmist ka tolmulapi järele haarata.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuigi kevadpuhastuse kontekstis räägitakse tavaliselt suurematest koristustöödest, mis tuleb ette võtta, siis tegelikult tasub samasugune inventuur läbi viia oma sisemaailmas ja vaadata üle, kas meie igapäevaelus on harjumusi või harrastusi, mis meid enam ei teeni. Või ehk oleks hoopis aeg mõni uus hobi valida, et ellu veidi särtsu juurde tuua?
Olen ju alati nii teinud
Harjumused on elu selgroog. Ilma nendeta peaksime igal hommikul otsustama, mis jalaga voodist välja astuda, kuhu kohvikann panna või mis järjekorras riietuda. Harjumused vabastavad meid nendest pisiotsustest
ja annavad energiat, et mõelda asjadele, mis tegelikult loevad. Sageli jääb aga tähelepanuta see, et ka harjumused vananevad. Miski, mis oli mõttekas ja igati loogiline kümme aastat tagasi, ei pruugi seda tänapäeval enam üldse olla. Probleem on aga selles, et me ei märka seda kohe – harjumused on määratlusest lähtudes automaatsed, need lihtsalt juhtuvad. Nii võib inimene aastaid elada rütmi järgi, mis teda tegelikult väsitab, ilma et ta seda teadvustaks. Esimene ja kõige tähtsam samm on märkamine – mitte kriitika, vaid uudishimu. Näiteks võiks mõne päeva jooksul vaadelda ennast nagu heatahtlik tuttav: mis sulle tõesti rõõ-
mu pakub, millised tegevused sind kõige enam väsitavad, mis sind ärritab. Tihti selgub, et vastused on üllatavad. Mõni väike harjumus, millele me peaaegu ei mõtle – hiline õhtusöök, pikale veninud uinak, hilisõhtuni televiisori ees istumine – mõjutab järgmist päeva rohkem, kui me esialgu arvame.
Uni ja liikumine teeb imesid
Unest tasub eraldi rääkida, sest see on harjumus, mida alahinnatakse järjekindlalt. Uni ei ole laiskus ega ajaraiskamine – see on keha ja meele põhiline taastumisaeg. Magamise ajal töödeldakse päeva mälestusi, parandatakse kudesid, tasakaa-
lustatakse hormoone. Uuringud on näidanud korduvalt, et krooniline unepuudus – ka see, mis on vaid tund või kaks liiga vähe –mõjutab mälu, meeleolu, immuunsüsteemi ja valutundlikkust. Ometi on uni sageli see, mis esimesena kannatab. Kui soovid kevadel üht harjumust muuta, muuda uneaega.
Proovi kasvõi kolm nädalat minna magama pool tundi varem. Loo selleks väike rituaal: keera tuled maha, ava aken, lase toal veidi jahtuda. Kui mõtted peas ringi tuiskavad – mis on öiste tundide tavaline kaebus –, proovi paberile kirjutada kolm asja, mis tol päeval hästi läks. See ei ole sentimentaalne harjutus:
see muudab sõna otseses mõttes seda, millega aju enne uinumist tegeleb ja rahustab meelt. Liikumine on teine teema, millega paljudel on keeruline suhe. Oleme harjunud mõtlema liikumisest kui kohustusest, treenimisest või millegi ära tegemisest. Aga keha ei ole masin, mida tuleb treenida – see on
Kevadine suurpuhastus: kust alustada?
Alusta väikestest aladest, mitte kogu kodust korraga.
Kasuta „üks sisse, üks välja“ põhimõtet uute asjade puhul.
Hoia igapäevaselt kasutatavad esemed kergesti ligipääsetavad.
Ära hoia alles katkiseid või kasutuskõlbmatuid asju „igaks juhuks“.
Sorteeri asjad kategooriate kaupa, mitte ruumide järgi.
Loo lihtsad süsteemid, mida on kerge igapäevaselt hoida.
Kasuta ära loomulikku valgust – see aitab märgata tolmu ja korratust.
Sea eesmärgiks „hea tunne“, mitte täiuslik kord.
Lõpeta koristamine väikese preemiaga, et tekiks positiivne seos.
meie kodu, mille eest peaksime hoolt kandma.
Kevad on liikumiseks ideaalne aeg just sellepärast, et see meelitab väljas särava päikese ja mõnusate ilmadega. Jalutuskäik ei pea olema pikk ega kiire. Kümme minutit naabruskonna teedel, vaadates, mida puud teevad ja mis linnud on tagasi tulnud – see
on täiesti piisav. Paljud inimesed avastavad, et just see igapäevane lühike jalutamine muutub nende päeva kõige armastatumaks osaks: omamoodi hingetõmbepausiks, kus ei pea midagi tegema ega olema.
Kui jalad ei luba või ilm ei soosi, sobib ka toolivõimlemine, kerge venitamine voodiserval, sügav hingamine avatud akna ees. Liikumine ei pea olema äge ega kaua kestev – see peab olema tehtav, regulaarne ja meeldiv. Keskendu sellele, mis on hästi
Tänulikkusest on viimaste aastate jooksul palju räägitud –nii palju, et mõnele tundub see juba klišeena. Aga selle populaarsuse taga on päris põhjus: tänulikkuse harjutamine on üks enim uuritud ja tõhusamaid viise, kuidas oma tähelepanu teadlikult suunata. See ei muuda elu automaatselt kergemaks, aga muudab seda, mida oma päevas märkame.
Meie tähelepanu on piiratud ja kui kogu meie aur läheb alati sellele, mis on puudu, mis läks valesti või mis võiks olla parem, siis just seda me kogeme, hoolimata sellest, mis tegelikult ümber toimub. Kui õpime märkama ka seda, mis on olemas, mis läks hästi, mis on meeldiv, hakkab seesama elu tunduma teistsugusena.
Kuidas seda siis praktiseerida? Proovi igal õhtul enne magama jäämist meenutada kolme asja, mille eest oled sel päeval tänulik. Need ei pea olema suured ega erilised. Tass sooja teed
pärastlõunal. Naaber, kes tervitas. Hetk, mil päike paistis läbi akna ja soojendas kätt. Väikesed asjad loevad – tegelikult loevad need rohkem kui suured, sest suuri tuleb harva, aga väikeseid on iga päev täis.
Tunne ja jaga
Siin on aga üks nüanss: positiivne mõtlemine ei tähenda teesklust. See ei tähenda, et peaks alati naeratama või tegema nägu, nagu oleks kõik hästi, kui ei ole. Kurbus on kurbus, valu on valu, üksindus on üksindus –neid ei ole vaja alla suruda. Eakatel inimestel on üks suur eelis nooremte ees: nad teavad elukogemusest, et kõik läheb mööda. Nii head kui ka halvad ajad. See teadmine ei tee valu väiksemaks, aga see annab sellele konteksti. See on tugevus, isegi kui see kohati valusalt kätte tuleb. Kui tunned kurbust, üksindust või muret, ei pea seda eemale tõrjuma. Selle asemel võid küsida endalt: mida see tunne mulle ütleb? Mida ma tegelikult vajan? Tihti selgub, et tunded vajavad lihtsalt tunnistamist –ja seejärel lähevad nad omasoodu edasi.
Üks asi, mis aitab nii tunnetel liikuda kui ka mõtteviisi heledana hoida, on ühendus teiste inimestega. Sotsiaalsed sidemed mõjutavad tervist, elupikkust ja õnnetunnet sama palju kui uni ja toitumine, aga nõuavad ka veidi suuremat pingutust – ja mida vanemaks saame, seda keerulisemaks see pingutus muutub. Lapsed on hõivatud. Sõbrad on kolinud mujale
või olete lahku kasvanud. Aastaid möödub ja äkki on ringi vaadates sinu ümber vähem inimesi kui enne.
Teisalt ei pea aga kõike nii keeruliseks tegema. Üks telefonikõne, mis kestab pool tundi. Postkaart inimesele, kellest oled mõelnud. Vestlus naabriga postkasti juures. Kevad on hea aeg otsida üles inimesed, kellega sa ammu rääkinud ei ole, ja lihtsalt anda märku: ma mõtlen sulle, sa oled mulle tähtis.
Vabane liigsest kraamist Kui oleme oma mõtted suutnud korrastada, on lihtsam hakata märkama üleliigset ka enda ümber. Pärast aastakümneid elatud elu on meil kõigil kodus asju, mida enam ei kasuta. See on elu loomulik tulemus. Iga suurem eluetapp – töö, lapsed, hobid, reisimine, aastaajad – jä-
Ühel hetkel ei jõua enam ise –aga süda tahab, et hauaplats oleks
On asju, millest me ei räägi, aga mille peale mõtleme. Kalmistul käimine, mis varem oli loomulik, ei ole enam nii lihtne. Tee tundub pikem, jalad väsivad kiiremini ja vahel jääbki minemata. Süda tahab aga, et lähedaste puhkepaik oleks hoitud. Kui ise enam kõike teha ei jõua, jääb küsimus: kelle poole pöörduda, et hauaplats oleks hoolitsetud ja korras? Eks igaüks meist mõtleb ka, et kui ükskord ise sinna läheb, võiks kõik olla tehtud nii, nagu peab.
Miski pole igavene
Aastatega muutub kõik, miski pole igavene. Kivi võib vajuda, piire väsida, pinnas liikuda. Kalmistud on enamasti metsaaladel ja loodus teeb oma töö –puujuured, pinnase liikumine ja aeg mõjutavad platsi rohkem, kui arvata võib. Kui soovime, et hauapiire püsiks aastaid või isegi aastakümneid, on oluline, et oleks valitud õige materjal, arvestatud selle hooldusvajadusega ning see oleks korrektselt paigaldatud. Hauapiire peab sobima konkreetse hauaplatsi mõõtude, pinnase ja kalmistu nõuetega, seega
ei saa otsust teha ainult ilusa kataloogipildi põhjal. Tallinna kalmistutel kehtivad kujunduspõhimõtted, millest kõik hauaplatsi kasutajad teadlikud ei ole. See tähendab, et lahendus, mis on tehtud kõrvalplatsil või tundub mujal sobiv, ei pruugi tänapäeval enam sinu hauaplatsil lubatud olla.
Pikaajaline kogemus
Pärnamäe Kalmistu Hauapiirded ja Hauakivid OÜ pakub kalmistuteenuseid Tallinnas ning üle Eesti ja teab hästi Pärnamäe kalmistu tingimusi ning nõudeid. Nende pikaajaline kogemus näitab, et hauaplats tuleb enne tööde kinnitamist alati üle vaadata, ja Pärnamäe kalmistul ning teistel Tallinna kalmistutel teevad nad seda, ilma et peaksite ise kohale tulema. Hinnapakkumise tegemisel arvestatakse alati platsi eripärade ja kalmistu nõuetega, mis aitab vältida töö käigus tekkivaid lisatöid ja kulusid. Lisaks võtavad nad enda peale ka kooskõlastuste taotlemise kalmistu haldajaga. Nii ei pea te ise asjaajamise pärast muretsema ja protsess kulgeb algusest peale sujuvalt.
Töökoda Pärnamäe kalmistul | 30+ aastat kogemust
Pärnamäe kalmistul ja teistel Tallinna kalmistutel
tab maha oma kihi ja need kihid kuhjuvad.
Kraam, mida me enam ei kasuta, võtab ruumi – mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset. Iga ese, millest me ei ole loobunud, on omamoodi lõpetamata asi, mis kuskil kummitab. See ei ole müstika – see on lihtsalt see, kuidas inimeste tähelepanu töötab: kõik, mis on „veel otsustamata“, nõuab mingi osa meie energiast. Miks on lahti laskmine nii raske? Sest asjad ei ole meile tihti lihtsalt asjad. Need on mälestused: vana serviis meenutab reisi, kust see kaasa toodi, villane kampsun, mis enam ei istu, on kaunis mälestus nooruspõlvest, raamatud riiulil on lubadused iseendale. Aga siin on üks oluline aspekt, mis aitab: mälestused ei ela asjade sees. See ei tähenda, et kõigest tuleb loobuda – see tähendab vaid seda, et
korras
lahti laskmine ei ole kaotus, vaid valik, mis usaldab mälestuse selle õigesse kohta. Asjad, millest loobutakse, ei pea prügikasti minema. Paljud leiavad hea kodu: heategevuspoed, naabrid ja tuttavad, raamatukogu. Kui kingid oma noorusaegse käsitööraamatu naabri tütrele, kes alles õpib kuduma, ei ole see kaotus. Ese jätkab oma elu kellegi teise kätes ja sinu elu muutub selle võrra kergemaks.
Ruumide korda seadmisel tasub silmas pidada üht lihtsat küsimust: kas siin on hea olla? Mitte kas siin on täiuslikult korras – vaid kas siin on hea olla. Kas on lihtne liikuda? Kas leian asju üles, kui neid vajan? Kas tunnen end nagu kodus?
Sageli on mõistlik need asjad aegsasti korda teha nii, et järgmine põlv ei peaks enam otsuseid tegema ega muret kandma. Olgu selleks hauapiirde uuendamine, olemasoleva lahenduse korrastamine või regulaarne hooldus.
Pärnamäe Kalmistu Hauapiirded ja Hauakivid OÜ toob südamerahu, et kõik on korras ja hauaplats hoitud ning lähedased ei pea enam sellepärast muretsema.
Eesti Kalmistute Liidu liige
Sain tagasi tunde, et olen kellelegi vajalik
Vanuse kasvades hakkas kasvama ka vaikus minu ümber. Tööelu oli seljataha jäänud, lapsed elasid oma elu ja igapäevane suhtlus polnud enam see mis varem. Märkamatult oli minu igapäevaseks kaaslaseks saanud üksildus, mis on palju raskem, kui seda arvatakse olevat. Paljud tunnevad end üksi, kuid üksindusel ja üksildusel on suur vahe – esimese puhul on see ajutine olukord.
Tõsiasi on, et Eesti rahvastik vananeb ja aina rohkem on neid, kes elavad üksi ning kelle igapäevane suhtlusring on vähenenud. Aastaks 2040 ennustatakse, et üle veerandi 65-aastastest või vanematest eestlastest tunnevad end üksildasena. Uuringud näitavad, et üksildus ei ole lihtsalt eba-
Üksindusel ja üksildusel on suur vahe –esimese puhul on see ajutine olukord.
mugav tunne – see võib viia sügavamate probleemideni, alates masendusest kuni palju tõsisemate tagajärgedeni. Mina ei tahtnud enam üksi olla ja tundsin, et kui tahan elada, pean end inimestega ümbritsema. Nii jõudsingi vabatahtlike seltsiliste juurde. Kõige olulisem on inimestega suhelda Kuigi alguses oli idee seltsiliseks hakkamisest hirmutav, sain üsna ruttu aru, et tegelikult ei pea midagi keerulist tegema. Me lihtsalt kohtume eakatega, räägime juttu, läheme jalutama või teeme midagi koos. Vahel piisabki lihtsalt sellest, et keegi kuulab ja on olemas.
Nähtamatu epideemia: eakate üksildus on üha süvenev probleem
Eesti rahvastik vananeb ja koos sellega kasvab ka üksildus vanemaealiste seas –paljud neist elavad üksi ning kogevad üha vähem igapäevast suhtlust. Sellel on otsene mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
Tervise Arengu Instituudi uuringud viitavad selgele seosele üksilduse ja vaimse tervise probleemide vahel: depressiivsuse osakaal kasvab üksildust kogevate inimeste seas ligikaudu 15%lt pea 40%le. Veelgi murettekitavam on seos suitsidaalsusega, mis võib suureneda 22%lt ligi 60%le.
Mõnikord kasutame kohtumistel ka erinevaid tegevusi, näiteks mõtteharjutusi, väikeseid liikumisi või teeme midagi käelist. Selleks on olemas ka abivahendid, mis aitavad jutu käima saada.
Olen aru saanud, et see „koos tegemine“ ongi kõige tähtsam. Keegi ei oota, et ma midagi ära teeksin. Alguses arvasin, et lähen lihtsalt teisele inimesele seltsi pakkuma, aga üsna kiiresti sain aru, et see annab väga palju ka mulle endale. Mul on jäl-
Riiklikus heaolu arengukavas on aastate 2023–2030 üheks eesmärgiks seatud inimeste heaolu parandamine ja sotsiaalse turvatunde suurendamine, sh vanemaealiste teadlikkuse tõstmine, et nad oskaksid vajadusel abi küsida.
Tegeluskott aitab suhelda ja tegevust leida
Üheks praktiliseks lahenduseks on Vabatahtlike Seltsiliste ja Lidl Eesti koostöös loodud tegeluskott, mis on mõeldud abivahendiks vabatahtlikele eakatega suhtlemisel. Kott sisaldab erinevaid
le põhjus, et kodust välja minna. On keegi, kes mind ootab. On vestlused, mis jäävad meelde. On see tunne, et ma kuulun kuhugi ja olen kellelegi oluline.
Kui keegi küsib minult, kas tasub vabatahtlikuks hakata, siis ütlen: tasub küll. See ei ole ainult teiste aitamine. See on ka viis iseenda üksildust leevendada, kohtuda uute inimestega ja tunda, et sul on endiselt oma koht ning roll. Vahel piisab ühest otsusest, et elu muutuks natuke soojemaks.
tegevusi ja materjale, mis aitavad kohtumisi sisukamaks muuta ning suhtlust soodustada.
Kotist leiab mõtte ja mäluharjutusi, lihtsaid liikumistegevusi, loovtegevuste tarvikuid ning kergesti järgitavaid tervislike toitude retsepte. Eesmärk ei ole pelgalt ajaviide, vaid struktureeritud tugi, mis aitab luua tähenduslikke kontakte ja toetada eakate vaimset heaolu.
Algatuse eesmärk on pakkuda praktilist tuge kasvava ühiskondliku probleemi leevendamiseks ja tugevdada kogukondlikku sidusust.
Ootame sind meiega liituma!
Vabatahtlikud Seltsilised pakuvad seltskonda inimestele, kelle igapäevane suhtlusring on vähenenud, kes vajavad sõpra või kes tahavad kellelegi abi pakkuda.
Seltsilisena on sinu roll lihtne, kuid mõju suur: kohalolu, kuulamine, tähelepanu ja hoolivus võivad muuta kellegi igapäevaelu oluliselt paremaks. Sageli annab see palju tagasi ka vabatahtlikule endale – võimaluse kohtuda uute inimestega, tunda kuuluvust ja kogeda, et sinu panus loeb.
Kui soovid seltsiliseks hakata või kutsuda seltsilist enda juurde, täida sooviavaldus kodulehel seltsilised.ee Ära jää üksi – liitu vabatahtlike seltsilistega!
Just praegu vajab organism värskendust. Sestap on paras aeg vaadata üle oma igapäevane menüü ja pikkida sinna rohkem värsket toidukraami ning rohelist.
TEKST: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kui talvel oli rõhk toekamal ja säilival toidul, siis kevadel võiks eelistada kergemaid ja toitainerikkamaid variante. Eriti oluline on see siis, kui eluekvaator ületatud ja energiavajadus küll väheneb, kuid iga suutäis peaks andma maksimaalse kasu. Õiged valikud toetavad ainevahetust, tugevdavad immuunsust ja taastavad energiat.
Värvid taldrikul annavad märku sisust
Üks lihtsamaid viise oma toidulauda mitmekesistada on jälgida värve. Mida kirjum taldrik, seda suurem on tõenäosus, et organism saab kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Oranžid ja kollased köögiviljad, nagu porgand ja kõrvits, sisaldavad rohkelt A-vitamiini, mis toetab nägemist ja naha tervist. Punased ja lillakad toonid, näiteks peet, annavad märku rauast ning vereloomet toetavatest ühenditest.
Sageli alahinnatakse lihtsaid toiduaineid, mida leidub igas köögis. Sibul ja küüslauk on head näited. Need aitavad organismil haigustele paremini vastu panna ja toetavad üldist
vastupanuvõimet. Ka väike igapäevane kogus võib anda märgatava efekti.
Roheline annab kevadise tõuke
Kui värvilised köögiviljad loovad tugeva põhja, siis roheline lisab toidulauale elujõudu. Kevadel vajab organism just värskeid lehti ja võrseid, mis sisaldavad klorofülli ning toetavad keha loomulikku tasakaalu.
Roheline toit on kerge, kuid sa mas toitaineterikas.
Poest leiab kevadel juba rohkem värsket spinatit, rukolat ja salatilehti, kuid alati ei pea lootma vaid poele. Kõige lihtsam viis tagada pidev värske kraami olemasolu on kasvatada seda ise. Selleks ei ole vaja aeda ega kasvu hoonet – piisab aknalauast.
Aknalauaaiandus rikastab argipäevi
Aknalaual kasvatamine on praktiline ja kättesaadav viis oma toidulauda rikastada. Pealegi hea ajaveede või hobi, mis ei
Idandid valmivad mõne päevaga ja pakuvad lihtsat viisi toidulaua vitamiinidega värskendamiseks.
Kui roheline juba olemas, tuleb see ka taldrikule panna
Aknalaual kasvatatud maitsetaimed ja idandid ei ole mõeldud vaid kaunistuseks. Parim kasu kasvab sellest siis, kui saak leiab igapäevase kasutuse köögis. Siin mõned lihtsad retseptid, mis aitavad kasvatatu kiiresti ja maitsekalt ära kasutada.
Kevadine ürdivõi
Vaja läheb toasooja võid, murulauku, tilli, peterselli ja küüslauku. Haki roheline peeneks ja sega või hulka. Lase maitsetel veidi seguneda. See sobib hästi värske leiva peale või keedetud kartuli kõrvale. Ürdivõi on lihtne viis tuua korraga mitu aknalauamaitset ühte rooga.
Võileib idandite ja sibulapealsetega
Vaja läheb täisteraleiba, toorjuustu või võid, idandeid ja rohelise sibula pealseid. Määri leib, lisa peale idandid ja hakitud sibul.
Tulemus on kerge, kuid toitev. Selline võileib sobib nii hommikusöögiks kui ka vahepalaks.
Aknalauarohelise salat
Vaja läheb rukolat või salatilehti, peterselli, murulauku, redist ning õli ja sidrunimahla. Rebi lehed, haki ürdid ja lisa viilutatud redis. Sega kergelt kastmega. See salat toob taldrikule värskuse ja sobib hästi nii lisandiks kui ka eraldi eineks.
Ürdiomlett
Vaja läheb mune, murulauku, peterselli, basiilikut ja veidi juustu. Klopi munad, lisa hakitud ürdid ja küpseta pannil. Soe toit, mis ühendab valgu ja värske rohelise. Sobib hästi hommikuks või kergeks lõunaks.
Aknalauapesto
Vaja läheb peterselli või basiilikut, idandeid, seemneid või pähkleid, küüslauku ja õli. Purusta kõik koostisosad ühtlaseks massiks.
Pesto sobib pasta, kala või leiva kõrvale ning aitab ära kasutada suurema koguse rohelist korraga.
nõua palju ruumi ega keerulisi vahendeid, kuid annab pideva ligipääsu värskele rohelisele. Lisaks maitsele ja toitainetele pakub see ka rahulolu –teadmist, et toit tuleb omaenda hoolitsetud taimedest.
Aknalauapõllunduse suurim eelis on värskus. Taimed lõigatakse vahetult enne kasutamist, mistõttu säilib maksimaalselt vitamiine ja maitset. Samuti on võimalik ise kontrollida, mida ja kuidas kasvatada. See annab kindluse, et söögikraam püsib puhas ja kvaliteetne.
Lisaks praktilisele poolele on taimede kasvatamisel ka vaimne mõju. Rohelus toas loob meeldiva keskkonna ja annab rutiinile rahuliku rütmi. Igapäevane hooldamine – kastmine, jälgimine, korjamine – aitab hoida sidet loodusega ka linnakorteris. Lihtsad nõksud alustamiseks
Kõige lihtsam on alustada maitse taimedega. Petersell, till ja murulauk kasvavad hästi ka tagasihoidlikes tingimustes ning annavad rohkelt maitset. Petersell sisaldab K-vitamiini ja toetab organismi ainevahetust. Murulauk ja till lisavad toitudele värskust ja sobivad nii võileibadele kui ka soojadesse roogadesse.
Ka sibulat saab edukalt aknalaual kasvatada. Väikesed sibulad või sibulaistikud ajavad kiiresti rohelised pealsed, mida saab kasutada salatites ja võileibadel. Need sisaldavad mitmeid kasulikke ühendeid, mis toetavad organismi üldist tervist.
Mõni taim on oma loomult nõnda aeglase kasvuga, et seemnest kasvatamine paneb ka kõige pikema meelega aedniku kannatuse proovile. Abi saab sel juhul aianduskeskuste beebitaimedest. Pisikesest pistikust saab omale vähese vaevaga ja kiiresti kenad maitsetaimepuhmad kasvatada. Aga mulla sisse võib
proovida istutada ka poest ostetud maitsetaimi – tihti saavad nad sellest olulist jõudu juurde ja pärast kärpimist kasvavad veel pikalt edasi. Teine lihtne ja kiire viis värske toidu saamiseks on idandamine. Idandid valmivad mõne päevaga ning sisaldavad rohkelt vitamiine ja kiudaineid. Neid saab lisada pea igale toidule –salatitesse, võileibadele või isegi soojadele roogadele.
Kuidas idandada?
Idandamiseks sobivad näiteks lutsern, redis, hernes või päevalill. Oluline on kasutada selleks mõeldud seemneid, mis ei ole keemiliselt töödeldud. Seemneid tuleb loputada ja jätta niiskesse keskkonda idanema. Tavaliselt piisab 3–5 päevast, et saada söömiseks valmis idandid. Hakkama saab ka ilma spetsiaalsete vahenditeta. Lihtsast klaaspurgist ja marlist piisab täiesti. Seemneid tuleb loputada paar korda päevas, et vältida hallituse teket. Õige hoolduse korral saab nii pidevalt värsket lisandit oma toidulauale.
Kevadine tasakaal ei piirdu toiduga
Kuigi toitumine mängib suurt rolli, ei tasu unustada ka teisi tegureid. Kevadel, kui päevad pi-
kenevad, muutub ka unerütm. Hea uni aitab organismil taastuda ja toetab üldist enesetunnet. Kui uinumine on raskendatud, tasub otsida looduslikke viise rahunemiseks ning vajadusel pidada nõu spetsialistiga. Ka liikumine on oluline. Jalutuskäigud värskes õhus, olgu need pikemad või lühemad, aitavad ainevahetust käivitada ja parandavad tuju. Lihtsad harjumused, nagu igapäevane liikumine ja värske toit, loovad koos tugeva aluse heale enesetundele.
Väikesed muutused, selge mõju
Kevad on muutuste aeg. See ei nõua suuri pingutusi, vaid pigem teadlikke valikuid. Kui taldrikule lisada rohkem värvi, kasvatada aknalaual rohelist ja kasutada seda igapäevases toidus, muutub ka enesetunne. Aknalaual kasvav petersell või peotäis idandeid võib tunduda väike asi, kuid just sellistest detailidest kujuneb tervik. Kevadine toidulaud ei ole pelgalt menüü, vaid osa laiemast tasakaalust, kus toitumine, liikumine ja puhkus toetavad üksteist. Kui lasta kevadel tuppa tulla – nii valguse kui ka roheluse kujul –, tuleb ka energia tasapisi tagasi.
Aknalaual kasvavad maitsetaimed toovad kööki värskuse, mis ei küsi suurt pinda ega vaeva.
Mai 2026
Rimi kauplus Tallinnas
Osatähtsus
Kala
Läänemeresoomlane
Lahja liköör
Eesti Kolhoosiehitus
Saatanakummardaja ...puder
Rahvaliiga
... am, you are
Millal
Mineviku
jäänus
Majandussurutis
He, she, ...
Jõgi Aafrikas
Jood
Tõrva ajama
Kõigiti
Ärplev julgus
Hasartmäng SpetsEskulaap
50. ... Rimi mini (Tartus) Koosud
Väike aed, sulg
Teener
Maalehe (en. + n.) end. peatoimetaja
2 × täht
Endine lastearst ... Levin
Ultralühilaine
Oksjonikeskkond Eesti Arstide Liit Kirjanik (in. + n.)
Milliseid vitamiine ja toitaineid organism kevadel eriti vajab?
Kas kevadväsimus on märk vitamiinipuudusest või peitub põhjus hoopis elustiilis? Milliseid aineid vajab organism olenemata aastaajast ja millal tasub abi otsida toidulisanditest? Apotheka proviisor Margit Karileet selgitab, millised valikud on põhjendatud ja millised mitte.
1. Milliseid vitamiine ja mineraalaineid vajab meie organism kevadel kõige enam ning miks just neid?
Organismis ei suurene vitamiinide vajadus mitte kevade saabumise, vaid elustiili ja ümbritsevate muutuste tõttu: pikem pime ja külm aeg võib näiteks ärgitada vähesemale füüsilisele aktiivsusele, avaldada immuunsusele survet, põhjustada meeleolulangust, stressi, energiapuudust või väsimust (ka kellakeeramise mõju tõttu).
Prioriteet on saada toitained kätte söögi kaudu, sest toidus ei ole vitamiinid ja mineraalained üksi, vaid koos kiudainete, ras-
vade, valkude jm ühenditega, mis mõjutavad nende imendumist ja toimet. Üleannustamise risk on toidust enamasti väiksem ja tasakaalustatud toit (köögiviljad, puuviljad, täisteratooted) toetab soolestiku mikrobioomi. Mitmekesist toitu tarbivad inimesed on ka üldiselt tervemad. Seega võiks eelkõige jälgida, et tasakaalus oleksid nii toitumine, piisava koguse vee tarbimine, füüsiline aktiivsus, piisavalt korralikku und ja muud elukombed (nt alkohol, suitsetamine, kohv). Vajadusel võib tarvitada lisaks toidulisandeid, kuid nende kasutamine võiks põhineda laborianalüüsidel, põhjalikul anamneesil ja
toitumise hindamisel või spetsialisti (arst, toitumisnõustaja, -terapeut) nõuannetel. Siiski on mitmed uuringud osutanud sügisest kevadeni põhjamaades tarbitava D-vitamiini igapäevase juurdevõtmise vajadusele. Annus võiks lähtuda vereanalüüsist ja toidulisandina
tarvitades jääda täiskasvanul vahemikku 20–100 mikrogrammi (800–4000 RÜ/IU).
2. Kas ja millised erisused esinevad selles kontekstis eakatel? Seoses vananemisega väheneb igapäevane füsioloogiline energiavajadus, peamiselt lihasmassi ja kehalise aktiivsuse kahanemise tõttu. Eaga väheneb vitamiinide ja mineraalainete imendumine ja/või söögiisu. Alla 1500–1600 kcal toiduenergia päevasel tarbimisel tuleb valida toitainerikkam ja samas energiavaesem toit, et saada kätte vajalikud mikro-
Margit Karileet
toitained, kuid säilitada tervislik kehakaal.
Eakamatel (vanus 60+) halveneb B12-, D-vitamiini, kaltsiumi, raua, teiste mineraalide (nt tsink, seleen, magneesium) ning valgu omastamine, mistõttu võib organismis tekkida nende ainete puudus. See on põhjus, miks võib olla vajalik midagi mainitud vitamiinidest või mineraalainetest juurde võtta. Siiski tasub enne tarvitamist alati spetsialistiga doosi ja koostoimete osas nõu pidada.
3. Sageli räägitakse kevadväsimusest – kas see võib olla seotud vitamiinipuudusega ja millised puudujäägid on kõige levinumad?
Võib olla seotud, aga kindlasti mitte vitamiinipurgiga „igaks juhuks“ ennetavalt ravitav. Kõige sagedamini esineb inimestel D-vitamiini puudust. See on levinud põhjamaades, kus on vähem päikesevalgust. D-vitamiin on oluline kaltsiumi ainevahetuses, luude tugevuses ja immuunsüsteemi turgutamisel, samuti võib see vähendada väsimust. Rauapuudus viib väsimuse ja aneemiani ning seda esineb eriti naistel ja taimetoitlastel. B12-vitamiin on vajalik erütrotsüütide arenguks ning närvirakkude ja mälu toimimiseks, depressiivsuse ja väsimuse vähendamiseks. Puudust esineb sagedamini veganitel ja eakamatel. Magneesium on tarvilik närvisüsteemi toimimiseks ja stressi maandamiseks, lisaks on see vajalik lihastele ja ainevahetusele. Joodil on oluli-
ne mõju kilpnäärme talitlusele ja immuunsüsteemile. Seleen on antioksüdant, mille puudus võib põhjustada sagedasi haigestumisi, lihasnõrkust, kilpnäärmehaigusi, naha, juuste ja küünte haprust, meeleolulangust, keskendumisraskusi jne. Folaadi puudus põhjustab aneemiat ja kognitiivseid häireid. Koensüüm Q10, tuntud ka kui „nooruse vitamiin“, toetab südant, annab lihasjõudu ja füüsilist võimekust ning parandab kognitiivset võimekust. Koensüüm Q10 tootmine kehas vanusega väheneb, nii et kui seda toiduga piisavalt ei saa, võiks seda juurde tarvitada korraliku toidulisandina.
4. Kas silmade tervise toetami seks soovitatavad vitamiini kuurid (nt luteiin, zeaksan tiin) on kevadel põhjendatud? Kas ja mil moel saavad need eakate silmade tervist toetada?
Luteiin ja zeaksantiin võivad aidata kaitsta silmi sinise valguse ja UV-kiirguse eest ning vähendada maakuli dege neratsiooni ja silmade vä simust. Toetuseks võib neid tarbida ka muul ajal aastast kui vaid kevadel, kuid tuletan meelde, et need võivad aeglustada maakuli degeneratsiooni (keskset terava nägemise vähenemist) ja katarakti (läätse hägustumise) progresseerumist vaid riskirühmades, eriti juhul, kui luteiini ja zeaksantiini saadav kogus toidust on madal. Need ei paranda silmanäge -
mist tervel inimesel ega enneta silmahaigusi. Lisaks peetakse silmadele oluliseks A-vitamiini – nii retinool kui ka beetakaroteen aitavad näha hämaras ja on tugevad antioksüdandid, toetades silma võrkkesta tööd ning hoides silma sarvkesta tervena. Samuti C-vitamiini, mis on tugev anti-
oksüdant, toetades silma veresooni ja aeglustades katarakti arengut. Oluline on ka E-vitamiin, mis kaitseb silmarakke oksüdatiivse stressi eest ja toetab võrkkesta tervist. Tsink toetab A-vitamiini jõudmist võrkkestani, immuunsust ja silma paranemisprotsesse. Oomega-3-rasvhapped (EPA ja DHA) toetavad kuiva silma sümptomite leevenemist ja pisarate tootmist. Siiski tuleb rõhutada, et liiga palju ei ole vitamiinide puhul kunagi hea. Kui toidulaud on tasakaalus, saab suurema osa vitamiine kätte toidust. Toidulisand võib olla õigustatud juhtudel, kui silmad on sageli kuivad või väsinud, kui töö-
tatakse sageli arvutiga või kui inimene on vanemas eas, mil silmahaiguste tekkimise risk on suurem. Kui inimesel on juba diagnoositud mõni silmahaigus või kui kasutatakse muid ravimeid, on soovitatav alati enne vitamiinide kasutuselevõtmist arstiga konsulteerida.
5. Millised on peamised vead ja riskid, mis eakatel seoses vitamiinide tarvitamisega esineda võivad?
Puudulik on teadmine, et toidulisandid ei asenda tervislikku toitumist, vaid peaksid täiendama individuaalseid puudujääke. Loodetakse paljude tervisemurede lahendamist ühe täiendava tableti manustamisega, sest elustiili muutmine on kee-
rulisem ja tülikam. „Mida rohkem, seda parem“ seisukoht võib viia üledoseerimiseni. Siit edasi ka näiteks neerupuudulikkuseni, maksahaigusteni või vähiriski suurenemiseni. Ülejäägid ei tule alati uriiniga välja. Kõige suurem risk liigtarbimiseks on neil, kes võtavad ülisuuri annuseid lootuses tervist parandada või immuunsust tõsta. Tuletan meelde, et toksilised efektid tekivad mõnel kiiremini, teisel aeglasemalt, olenevalt nii geneetikast kui ka muudest teguritest. Organism ei vaja 10–100-kordseid doose lihtsalt igaks juhuks. Kõik on omavahel seotud ja ühe faktori muutmine mõjutab kehas palju rohkemat. Oluline on õige tarbimise ajastus – mõned koos toiduga ja teised tühja kõhuga, sest muidu ei pruugi soovitud efekti saabuda, võib väheneda/suureneda mõne teise toidulisandi või ravimi efekt või tugevneda/väheneda toime liigselt. Ehk teisisõnu tuleb meeles pidada, et vitamiinid võivad anda koos- ja kõrvaltoimeid.
Osa toidulisandeid võivad organismi kurnata. Näiteks kui rauavarusid pole tegelikult täiendada vaja, tõstab raud mõnel inimesel põletikunäitajaid mitme erineva toimemehhanismi kaudu. Seega ei tasu neid ilma spetsialisti analüüsita ennetavalt „igaks juhuks“ juurde tarbida. Lisaks tuletan meelde, et „igaks juhuks“ juurde tarbitav vitamiin on mittevajalik lisakulu, mida saab kokku hoida tervislikult toitudes.
Oleme teile abiks ja toeks
lahenduste leidmisel
Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut ning elukvaliteeti, viies ellu tegevusi, mis tõstavad inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest ning parandavad tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ning teenuste kättesaadavust.
Teenused
Dementsuse Kompetentsikeskus pakub nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, aidates tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldab teavituskampaaniaid jms. Üleeestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Nõustame nii dementsusega inimesi ja nende lähedasi kui ka teenuseosutajaid. See on lähedastele ja teenuseosutajatele tasuta. Pakume ka venekeelset nõustamist.
Info- ja usaldusliin 644 6440
Kellele? Info- ja usaldusliinilt saavad tuge ning praktilist nõu dementsussündroomiga inimesed ja nende lähedased, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna spetsialistid, samuti inimesed, kes soovivad dementsuse teemal oma teadlikkust tõsta.
Helistajal aidatakse mõista, mis on dementsus, ja antakse praktilisi soovitusi, kuidas haiguse erinevate staadiumite korral käituda ning kust abi saada.
Spetsialistidel on võimalik vastava valdkonna ekspertidelt soovitusi saada.
Infoliinile helistajal on võimalik jääda anonüümseks.
Infoliin ei osuta tervishoiuteenust!
Ajal, mil info- ja usaldusliin ei tööta, võib küsimused saata aadressile info@dementsus.ee.
Dementsuse info- ja usaldusliin on avatud igal tööpäeval ehk E–R kl 9–16.
Helistaja tasub kõne eest telefoni operaatori hinnakirja alusel.
Personaalne nõustamine
Kellele? Personaalne nõustamine on toetav teenus dementsusega inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad dementsuse sündroomiga seonduvate küsimuste osas nõu ning põhjalikumat ärakuulamist. Personaalne nõustamine pakub inimestele tuge ja prak-
Personaalselt nõustatakse kas telefoni või veebi teel ja võimaluse korral ka füüsilise kohtumisena. Personaalseks nõustamiseks palume helistada meieinfo-ja usaldusliininumbrile 644 6440.
Tugigrupid
Kellele? Tugigruppidesse on oodatud dementsussündroomiga inimeste lähedased. Tugigrupp annab võimaluse jagada oma mõtteid, muresid ja kogemusi teiste sarnases olukorras olevate inimestega ning saada emotsionaalset abi ja praktilist tuge. Samuti on oodatud omastehooldajad, kelle lähedasi enam meie seas ei ole. Teie panus oma kogemuste jagamisel on hindamatu väärtusega. Korraldame tugigruppe üle Eesti nii kohapeal kui ka virtuaalselt.
Viimastel aastatel on Eestis elavate erinevate rahvuste arv suurenenud, seetõttu korraldame ka vene- ja ingliskeelseid virtuaalseid tugigruppe. Lisainformatsiooni tugigruppide toimumise aja ja koha kohta leiate Dementsuse Kompetentsuskeskuse veebilehe www.dementsus.ee sündmuste kalendrist ja Facebookist: dementsusekompetentsikeskus. Tugi grupis osalemine on tasuta!
Dementsuse
Kompetentsikeskuse tegevust rahastab sotsiaalministeerium.
Rohkem infot: www.dementsus.ee dementsuskompetentsikeskus
Värska Kuurortravikeskus –tervisepuhkus
Setomaa südames
Värska on koht, kus aeg voolab aeglasemalt ja õhk lõhnab männimetsa järele, siin ootab puhkus, mis pakub kosutust nii kehale kui meelele.
Värska Kuurortravikeskus on Eestis ainulaadne sanatoorium, kus kohtuvad teaduspõhine ravi ja sajanditevanused terviseallikad. Värskas pakutavad ravipaketid on loodud taastama tasakaalu, leevendama lihas- ja liigesevaevusi ning andma uut jõudu igapäevaeluks. Raviprotseduurid põhinevad Värska mineraalvee ja ravimuda väel – just need loodusvarad on aastakümnete jooksul aidanud sadadel tuhandetel inimestel leevendada erinevaid tervisemuresid.
TERVISLIK PUHKUS
TERVIKLIKU
PROGRAMMIGA
Ravipakett „Tervüs mineraalviist“ on loodud neile, kes soovivad taastada oma keha tasakaalu, leevendada vaevusi ning ennetada tervisemuresid loomulikul ja tõendatud viisil. See ei keskendu ainult üksikutele protseduuridele, vaid tervikule. Pakett sisaldab:
• 6 ööd majutust sanatooriumi hotelli kaasaegses numbritoas, kus on kõik vajalik mugavaks puhkuseks
• 17 maitsvat ja tervislikku toidukorda (3 × päevas) Lahe restorani kokkadelt
• 15 raviprotseduuri, mis määratakse konsultatsiooni käigus
• veekeskuse ja saunade külastust kahel korral
• mineraalvee ravikuuri terapeudi ettekirjutuse järgi
Selline lähenemine tagab, et mõju ei ole ajutine, vaid toetab pikaajalist heaolu. „Tervüs mineraalviist“ ei ole lihtsalt puhkus. See on läbimõeldud terviseprogramm, kus looduslikud raviprotseduurid, professionaalne personal ja rahulik keskkond töötavad koos, et toetada teie heaolu.
Perioodil 21.06.–29.08.2026 kehtib paketile „Tervüs mineraalviist“ erihind 372 €/in (tavahind 414 €/in), broneerides paketi kahele.
SETOMAA LOODUS JA KULTUUR –ELAMUS IGALE MEELELE
Värska Kuurortravikeskus pakub ideaalse kombinatsiooni teaduslikult tõestatud tervisehooldustest, lummavast loodusest ning seto kultuuri eripäradest. Kui otsite tõelist puhkust nii kehale kui hingele, on see koht just teile!
tel 799 3901
spavarska.ee info@spavarska.ee
Aeg toast välja saada!
Kevade saabumine ei too kaasa ainult soojemat ilma, vaid muudab ka inimese sisemist rütmi. Pikemad päevad ja rohkem valgust annavad energiat, mida talvisel ajal sageli napib. Tekib loomulik soov liikuda, olla rohkem õues ja võtta ette midagi uut. See ei pea tähendama suurt muutust või tihedat ajakava. Sageli piisab väikestest sammudest, et päevad muutuksid mitmekesisemaks ja sisukamaks.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Liikumine toetab keha ja meelt Üks lihtsamaid viise kevadet nautida on liikumine. Jalutamine on kättesaadav peaaegu kõigile ega nõua erilisi ettevalmistusi. Samas on selle mõju märkimisväärne. Regulaarne liikumine aitab hoida keha aktiivsena, toetab tasakaalu ja parandab enesetunnet. Kevadel tasub teadlikult märgata, kuidas keskkond
muutub. Puud lähevad lehte, lilled hakkavad õitsema ja linnulaul muutub valjemaks. Sama tee, mida talvel läbiti ettevaatlikul sammul ja praktilisel eesmärgil, võib nüüd pakkuda hoopis teistsugust kogemust. Kui võtta aega ja liikuda rahulikult, hakkavad silma detailid, mis varem jäid märkamatuks. Hea mõte on aegajalt oma tavapärast marsruuti muuta. Isegi väike kõrvale -
põige võib tuua uue vaate ja värskema tunde. Sellised muutused hoiavad meeled erksana ja annavad liikumisele uue tähenduse.
Liikumise juures on oluline kuulata oma keha. Ei ole vaja seada eesmärgiks pikki vahemaid või kindlat tempot. Piisab järjepidevusest. Ka lühikesed jalutuskäigud annavad tulemuse, kui neid teha regulaarselt.
Kodukoha avastamine uue pilguga
Sageli otsitakse uusi elamusi kaugelt, kuid need võivad olla palju lähemal. Kevad ja suvi on hea aeg vaadata oma kodukohta teise pilguga. Võib avastada tänavaid, parke või radu, kuhu varem pole satutud. Selline avastamine ei nõua suurt planeerimist. Piisab otsusest minna veidi teises suunas kui tavaliselt. Iga uus koht, isegi kui see on vaid mõne tänava kaugusel, võib pakkuda üllatusi. See loob tunde, et igapäevaelus on rohkem mitmekesisust. Kasulik on võtta aega ka märkamiseks. Millised majad jäävad silma, millised aianurgad on hoolitsetud, millised puud on eriti kaunid? Selline tähelepanu suunamine muudab tuttava keskkonna huvitavamaks.
Kui võimalus on, võib võtta eesmärgiks külastada ka lähedal asuvaid väiksemaid paiku. Need ei pea olema tuntud sihtkohad. Tihti on just vähem tuntud kohad need, kus saab rahulikult ringi liikuda ja ümbrust nautida ilma kiirustamata.
Väikelinnade ja rahulike paikade väärtus
Suvekuudel tasub pöörata tähelepanu väiksematele linnadele ja küladele. Need pakuvad teistsugust elutempot, kus ei ole suurt sagimist ega kiirust. Selline keskkond sobib hästi neile, kes soovivad rahulikumat kogemust. Väikelinnas jalutamine võib olla oma ette elamus. Vanemad hooned, hoolitsetud aiad ja rahulik tänavamelu loovad meeldiva atmosfääri.
Haapsalu on näiteks üks neist paikadest, kus aeg näib liikuvat omas tempos. Mere lähedus annab linnale avaruse ja rahu tunde. Promenaadil jalutamine, vaikne istumine pingil või lihtsalt vee vaatamine loob meeleolu, mis sobib hästi rahulikuks puhkuseks. Haapsalu eripära peitub ka tema puithoonetes ja vanalinnas, kus iga tänav tundub jutustavat oma lugu. Kui on mahti ja jaksu ette võtta veidi pikem teekond, siis on Kuressaare ideaalne koht neile, kes hindavad merelist õhkkonda ja rahulikku kulgemist. Linn on kompaktne ja hästi hoitud, mis teeb seal liikumise lihtsaks. Jalutuskäik lossi ümbruses või vaiksel tänaval annab võimaluse võtta aeg maha. Saareline keskkond lisab omakorda erilise rahu, mida mandril alati ei leia.
Rakvere võib esmapilgul tunduda tavapärasem, kuid just selles peitubki tema võlu. Linn on piisavalt väike, et liikuda rahulikult, kuid samas pakub vaheldust nii ajaloo kui ka linnaruumi mõttes. Seal jalutades on lihtne märgata, kuidas vana ja uus põimuvad loomulikult.
Paide sobib neile, kes otsivad tasakaalu vaikuse ja kättesaadavuse vahel. Asukoht Eesti keskel teeb selle kergesti ligipääsetavaks ning linn ise on rahulik ja kompaktne. Jalutuskäik seal ei väsita, vaid pigem loob tunde, et kõik on käeulatuses.
Oluline ei ole niivõrd konkreetne sihtkoht, vaid viis, kuidas sinna minna. Kui võtta aega, mitte kiirustada ja lubada endal lihtsalt kohal olla, võib iga väikelinn pakkuda midagi väärtuslikku. Mõnikord piisab ühest tänavast, ühest vaatest või ühest rahulikust hetkest, et päev jääks meelde.
Looduses viibimise rahustav mõju
Loodus pakub kevadel ja suvel palju võimalusi. Mets, park, järveäär või merekallas anna vad võimaluse eemalduda iga päevasest keskkonnast ja leida rahu. Matkarajad ei pea olema pikad ega keerulised. Paljud rajad on loodud nii, et neid saab läbida rahulikus tempos. Oluline ei ole eesmärk, vaid liikumine ise. Võib teha pause, istuda ja lihtsalt olla.
Looduses viibimine aitab vähendada pingeid ja paran dada enesetunnet. Isegi lühi ke aeg roheluses võib mõjuda
taastavalt. Kui võtta kaasa väike suupiste või jook, võib jalutuskäigust kujuneda meeldiv väike puhkus. Lisaks võib looduses viibimine pakkuda vaheldust ka meelte tasandil. Linnulaul, tuule sahin ja vee liikumine loovad keskkonna, mis aitab lõõgastuda. Need on lihtsad, kuid mõjusad kogemused.
Märka võimalusi enda ümber
Kuigi rahulik omal käel tegutsemine on väärtuslik, tasub aegajalt ka ringi vaadata ja uurida, mida ümbruskond pakub. Sageli toimuvad erinevad ettevõtmised üsna lähedal, kuid jäävad märkamata lihtsalt seetõttu, et neist ei teata.
Paljud kinod pakuvad päevastel aegadel soodsama hinnaga seansse, mis annavad hea võimaluse nautida filme rahulikumas keskkonnas. Samuti korraldavad omavalitsused tihti tasuta või väga taskukohaseid üritusi –
olgu need väiksemad kontserdid, kohtumised või ühistegevused. Need ei pruugi olla suured ega lärmakad, kuid pakuvad meeldivat vaheldust ja võimalust kodust välja tulla.
Raamatukogud on samuti kohad, kus toimub rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Seal korraldatakse loenguid, arutelusid ja kohtumisi, mis aitavad silmaringi laiendada. Lisaks tegutsevad paljudes kohtades erinevad klubid, näiteks raamatu- või filmihuvilistele. Need annavad võimaluse jagada mõtteid ja kuulata teiste kogemusi.
Paljudes piirkondades on olemas ka eakatele suunatud päevakeskused, kus pakutakse erinevaid tegevusi ja koosolemise võimalusi. Need kohad ei ole ainult ajaviiteks, vaid aitavad hoida sotsiaalset sidet ja aktiivsust.
Selliste võimaluste leidmiseks tasub aeg-ajalt vaadata kohaliku omavalitsuse teabelehti, olgu need paberil või veebis. Samuti leidub üldisemaid keskkondi, kus koondatakse infot üle Eesti toimuvate ettevõtmiste kohta (näiteks laadakalender. ee või kultuurikava.ee). Piisab, kui aeg-ajalt pilk peale visata – sageli leiab sealt midagi huvitavat, mis muidu märkamata jääks. Sellised üritused ja koosviibimised annavad võimaluse olla kursis, suhelda ja hoida end vaimselt aktiivsena. Mõnikord piisab vaid väikesest huvist ja valmisolekust astuda samm uksest välja, et päev saaks uue sisu.
Kvaliteetsed Akordionid professionaalidele ja hobipillimeestele
Akordioni Salong tähistas 2026. aasta jaanuaris oma kaheksandat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on akordione müüdud nii kodu- kui ka välismaale, kaugemad kohad on Inglismaa, Jaapan, Norra, Austria ja Läti.
Firma asutati sooviga pakkuda Eesti akordionisõpradele soodsa hinnaga tipptasemel kasutatud akordione Itaaliast. Aga miks just Itaalia akordione? Vastus on lihtne: neid pille osatakse maailma tipptasemel valmistada just Itaalias. Huvitav on siinkohal mainida, et Itaalia akordione hinnati meil juba sügaval stagnaajal. Kui vestelda vanemate pillimängijatega, küsivad nad sageli, kas Akordioni Salongis ka Manfrini pille on. Kõik kasutatud akordionid, mis Akordioni Salongi saabuvad, kontrollime üle ja vajaduse korral korrigeerime häälestust. Kõigil meilt ostetud akordionitel on garantii. Samuti pakume oma klientidele võimalust soetada akordion Inbanki järelmaksuga, soovitud summa ja perioodi saab ise kodulehelt valida. Inbank pakub laenu kuni 72 kuud ja arvestada tuleb lisanduva intressiga. Kes on meie kliendid? On rõõm tõdeda, et akordionid meeldivad nii meestele kui ka naistele, noortele ja veidi vanematelegi. Lapsevanemad ostavad akordioni oma lapsele, kes õpib pillimängu muusikakoolis. Keskealine akordionisõber ostab endale hea ja väärt pilli, et meelde tuletada nooruses õpitud pillilood. Ja pensioniealised härrad teevad teoks oma ammuse unistuse ning ostavad endale akordioni, millel mängides teevad rõõmu nii endale kui ka kaaslastele. Me remondime ja häälestame akordione ning soovi korral paigaldame akordionisse mikrofonid. Tutvustame MIDI võimalusi naturaalsel akordionil, et mängida kui mees nagu orkester.
Akordioni Salong esindab järgmisi tuntud
Viru raba (Lahemaa rahvuspark). Üks kättesaadavamaid rabasid, kus laudtee teeb liikumise lihtsaks ja turvaliseks. Sobib hästi rahulikuks jalutuskäiguks ning pakub ilusaid vaateid laugastele ja rabamaastikule.
Pääsküla raba (Tallinna lähedal). Hea valik neile, kes ei soovi kaugele sõita. Rada on tasane ja hästi hooldatud ning sobib ka lühemaks jalutuseks. Vaikus ja loodus on linnale üllatavalt lähedal.
Taevaskoja (Põlvamaa). Liivakivipaljandid ja rahulik jõgi loovad erilise atmosfääri. Rajad on mitmekesised, kuid mitte liiga nõudlikud. Sobib neile, kes hindavad vaheldusrikast loodust.
Keila-Joa park ja juga (Harjumaa). Lühike, kuid vaheldusrikas jalutuskäik. Juga ja jõeäärne park pakuvad ilusat vaadet ning rada ei ole pikk ega keeruline.
Riisa raba rada (Soomaa rahvuspark). Lai laudtee viib sügavale rabasse. Sobib hästi neile, kes soovivad rahulikult kulgeda ja nautida avarat maastikku. Eriline kogemus igal aastaajal.
Valaste juga ja pankrannik (Ida-Virumaa). Eesti kõrgeim juga ja vaated pankrannikule. Jalutuskäik ei ole pikk, kuid pakub muljetavaldavaid vaateid.
Parika raba (Viljandimaa). Vähem rahvarohke kui tuntumad rabad. Hea koht neile, kes otsivad vaikust ja rahulikku liikumist looduses.
Meenikunno raba (Põlvamaa). Metsade keskel asuv rahulik raba, kus saab liikuda laudteel ja nautida vaikust. Sobib hästi neile, kes eelistavad rahulikumaid paiku.
Itaalia akordionitootjaid: Bugari Armando, Zero Sette, Giulietti, Serenellini, Mengascini.
501 9104
kä K pähklipuust kvaliteet
Castagnari tehases käsitööna valmistatud karmoškad DAN IEL. Korpus kirsi-või pähklipuust, Itaalia meistrite kvaliteet! SOODUSHIND 2390 € JÄRELMAKSU VÕIMALUS
Soovitusi loodusretkedeks üle Eesti
Igal Tervise Teisipäeval kõik tavahinnaga käsimüügiravimid ja toidulisandid -15%
LISAPAKKUMISED
Kõik TENA tooted ja LIVSANE südametilgad 40ml -30%
*Pakkumine kehtib BENU Pluss liikmetele alates 60. eluaastast 1.02 - 31.07.2026. Pakkumine kehtib ainult humaanravimitele ja ei kehti kampaaniatoodetele.
Selle kupongiga on BENU Apteegi klientidele LIVSANE vererõhuaparaadid -30%
*Pakkumine kehtib BENU Pluss liikmetele selle kupongi ette näitamisel kuni 31.05.2026.
Kuidas vähendada riski haigestuda vähki?
Keegi pole raskete haiguste eest kaitstud, aga ise saab oma harjumuste muutmisega riski vähendada. Samuti on äärmiselt oluline osaleda sõeluuringutel, et kui vähkkasvaja on siiski tekkinud, avastada see võimalikult vara. Alati tuleb meeles pidada, et paljud kasvajavormid on täielikult ravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Loe, mis on kõige suuremad riskifaktorid vähkkasvaja tekkeks.
Suitsetamine
Suitsetamine põhjustab 80–90% kõigist kopsuvähisurmadest ja kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetaja ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed.
Tubaka tarvitamise terviseriskid:
Suuõõs – igemepõletikud, hambakatt, suuõõnevähk.
Süda ja vereringe – vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt, insult.
Hingamisteed – bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuvähk. Suguorganid – impotentsus, viljatus, vähenenud libiido, loote arenguhäired. Välimus – naha kiire vananemine, haprad juuksed, kollased hambad ja küüned, akne.
Rakukahjustused – mutatsioonid rakkude DNA-s, tekivad kasvajad.
Osale alati sõeluuringutes
Emakakaelavähi sõeluuring
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant. 2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
Rinnavähi sõeluuring
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74aastased iga kahe aasta tagant.
2026. aastal kutsutakse tasuta rinnavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976.
Eesnäärmevähi sõeluuring
Igal aastal kutsutakse uuringus osalema 12 000 meest vanuses 50–69 aastat, kes elavad Tallinnas või Tartus, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSAanalüüsi. Kõik osalejad saavad personaalse kutse ekirja, tavakirja või SMSi teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.
Jämesoolevähi sõeluuring
Soolevähi sõeluuringule kutsutakse 60–68aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant. 2026. aastal kutsutakse tasuta soolevähi sõeluuringule kõiki naisi ja mehi sünniaas
taga 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970.
Kopsuvähi sõeluuring Kopsuvähk on nii meestel kui ka naistel üks sagedamini diagnoositavaid pahaloomulisi kasvajaid ja vähktõbedest suurim surmapõhjustaja kogu maailmas. Eestis diagnoositi vastavalt vähiregistri viimastele andmetele 2020. aastal 818 kopsuvähi esmasjuhtu. Kopsuvähi peamine riskitegur on tubaka suitsetamine, mis põhjustab ligi 80% kopsuvähi juhtudest.
1.04.2023 algas kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringu teise aasta uuring. Pilootuuringusse kutsutakse ühe aasta jooksul Tartu ja Tartumaa perearstide kaudu suurenenud kopsuvähi riskiga inimesed vanuses 55–74 aastat.
Kopsuvähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kellel on keskmisest suurem risk haigestuda kopsuvähki, mistõttu võivad nad saada sõeluuringus osalemisest otsest kasu kopsuvähi varase avastamise tõttu. Sõeluuringu eesmärgiks on avastada kopsuvähk enne haigustunnuste tekkimist, st üldjuhul varases staadiumis. Kuigi kopsuvähk on raske haigus, on varases staadiumis kopsuvähki lihtsam ravida –tõenäosus, et ravi on edukas ja patsient paraneb, on suurem kui hilisemal avastamisel.
Eesti vähieksperdid hakkasid looma kõikehõlmavat vähikeskust
Tallinnas kogunesid hiljuti Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, et anda avastart Euroopa Liidu suurprojekti EUnetCCC (European Network of Comprehensive Cancer Centres) piloodile, mille eesmärk on rajada Eestisse kõikehõlmav vähikeskus – tipptasemel ravi, teadus ja õppekooslus, mis ühtlustab ja tõstab vähiravi kvaliteeti kogu riigis.
Kõikehõlmava vähikeskuse loomine viib Eesti Euroopa tippude sekka
Kõikehõlmav vähikeskus (Comprehensive Cancer Centre) on rahvusvaheliselt tunnustatud mudel, mis ühendab üheks tervikuks kliinilise ravi, teadustöö, innovatsiooni, ennetuse ja hariduse. Sellise keskuse loomine tähistab Eesti vähiravis olulist arenguhüpet, paigutades meie süsteemi samale tasemele Euroopa juhtivate tippkeskustega.
Eestisse rajatav keskus põhineb konsortsiumimudelil ehk ei ehitata uut hoonet, vaid olemasolevad ravi ja teadusasutused ühendatakse ühtse katuse alla konsortsiumilepingu kaudu. Iga partnerasutus jääb juriidiliselt iseseisvaks, kuid koostöö vähivaldkonnas muutub ühtselt juhituks ja selgelt koordineerituks.
Võidavad patsiendid: parem ravi kõikjal Eestis Uus mudel tagab, et iga vähi diagnoosiga patsient saab: võrdselt kõrgetasemelist ravi, sõltumata elukohast; tugiteenuseid ja nõus tamist, mis vastavad Euroopa parimatele standarditele; parema juurdepääsu uuenduslikele raviviisi dele ja teadusuuringutele; ühtlasema ja parema ravi teekonda alates diagnoo sist kuni ravijärgse toe ja jälgimiseni.
Miks Eestile kõikehõlmavat vähikeskust vaja on? Igal aastal diagnoositak se Eestis ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu. Kuigi tänapäeva vähiravi on kõrgel tasemel, on raviteekondade korraldus keskuste lõikes ebaühtlane ning ressur sid ja juhised killustunud.
Kõikehõlmava vähikeskuse loomine aitab: ühtlustada ravikvaliteeti ja teekondi üle Eesti; tugevdada vähiennetust ja varajast avastamist; koondada teadusvõimekust ja toetada uute ravimeetodite kasutusele võttu; viia Eesti vähiravi ja teadus Euroopa tipptasemele.
tohiks juua rohkem
kui kaks alkoholiühikut ja naised rohkem kui ühe alkoholiühiku
Vähene liikumine
Kehaline passiivsus on hinnanguliselt umbes veerandi rinna-, neeruja käärsoolevähi juhtude põhjuseks. Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluli-
Hea uudis kõigile, kellele meeldib jalutada –riski saab vähendada, liikudes ka vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt
Toitumise ja teatud vähiliikide seosed on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80–100 grammi) puu- või vilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki
Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suu-
Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toidu-
Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi.
Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite.
Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.
Liigne kehakaal
Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski.
Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5–10% kaalukaotus teeb tervisele head.
Liigne päevitamine
Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku Dvitamiini, see on tarvilik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks.
Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, suurendab nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50–90% naha vähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel.
Naudi päikest ilma liigse „praadimiseta“ ja ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.
Allikad: Eesti Vähiliit (cancer.ee), Eesti vähitõrje võrgustik (estcan.ee)
Kuidas aidata „kurvameelset“ vanaema?
Ergas vaimne tervis muutub kõige olulisemaks just elu hilisemas etapis. Pensionile jäämine, igapäevase rutiini muutumine, lähedaste kaotus või väiksem sotsiaalne ring võivad mõjutada inimese enesetunnet märkimisväärselt. Seetõttu on oluline, et seeniorid pööraksid teadlikult tähelepanu oma vaimsele heaolule.
TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Tuleb tunnistada kurba tõsiasja: vanemaealiste vaimne tervis on ühiskonnas üks enam aladiagnoositud ja -märgatud teemasid. Kas kurvameelsus, väsimus või suletus kuuluvadki vananemise juurde? Tegelikkuses võivad need olla märgid depressioonist, ärevusest, kroonilisest üksildusest või isegi varjatud alkoholiprobleemist.
Miks aga ei pruugi ka kõige lähedasemad inimesed vaimse tervise muutusi märgata? Põhjuseid on palju: sümptomid on varjatud või ebatüüpilised, eakad ei soovi „koormata“ teisi oma muredega, uskumus, et „nii ongi vanaduses“, või puu-
dub teadlikkus vaimse tervise olulisusest. Erinevad käitumise ja enesetunde muutused võivad viidata sellele, et inimene vajab emotsionaalset tuge või professionaalset abi, näiteks sagedane kurvameelsus, ärrituvus või apaatia, samuti huvipuudus varem meeldivate tegevuste vastu või sotsiaalne eemaldumine, suhtlemise vältimine, ka liigne või sagenenud alkoholi tarvitamine. Vaimse tervise probleemidele võivad viidata ka unehäired (liiga vähe või liiga palju magamist), söögiisu kadumine, kaalumuutused või kaebused erinevate valude üle ilma selge põhjuseta.
KAS TUNNED END TIHTI LOIU JA VÄSINUNA?
Võid arvata, et see on vananemise loomulik osa, aga see ei pea nii olema. Siin on lugu, mis muutis Marianne igapäevaelu.
Üks lihtsamaid ja praktilisemaid viise selleks on vaimse tervise vitamiinide kasutamine – igapäevased harjumused, mis aitavad hoida meeleolu, energiat ja elurõõmu. Portaali Peaasi.ee vaimse tervise spetsialistid panevad need vitamiinid kõik ritta: nendeks on uni, toitumine, füüsiline aktiivsus,
suhted ja meeldivad emotsioonid. Need viis vitamiini moodustavad kokku tervikliku süsteemi, mis toetab inimese psühholoogilist tasakaalu. Nagu füüsilise tervise puhul vajab organism vitamiine, vajab ka vaimne tervis igapäevaseid harjumusi, mis hoiavad inimese sisemist tasakaalu.
Uus energia iga päevka vananedes!
Marianne alustab nüüd igat päeva Magic Magnesium™ glütsinaadiga ja ta on selle valikuga väga rahul. Elu on muutunud kergemaks, kuigi seda on raske sõnadesse panna, selgitab ta „Vananedes meie keha muutub. Mul oli vähe energiat, lihased olid kanged ja isegi tugitoolist tõusmisega hakkasid raskused tekkima. Lihtsad ülesanded ei sujunud enam nii nagu varem. Innuka kõndijana kaotasin motivatsiooni välja minna. Hakkasin unustama nimesid ja vesteldes kadus mõttelõng.
See oli masendav ning otsustasin, et pean leidma lahenduse.“
Soovitus, mis muutis kõik Marianne jagas oma muret apteekriga. „Otsisin midagi, mis annaks mulle energiat ja jõudu, midagi, mis annaks vajaliku tõuke, et suudaksin jälle välja minna ja tegutseda“ meenutab ta. „Apteekri soovitusel ostsin Magic Magnesium™ glütsinaadi ja ma olen selle tulemusega väga
rahul.“
Unemeditsiini ekspert: heaks uneks tuleb ettevalmistusi teha juba päeval
Confido Arstikeskuse kopsuarst, unemeditsiini ekspert Erve Sõõru selgitab, et edukaks magamiseks, mis on üks olulisemaid vaimse tervise vitamiine, tuleb valmistuda teadlikult. Käibel on ka sõna „unehügieen“, mis mõtestabki need liigutused, mis tuleks teha, et uni oleks kosutav.
„Magamistuba peab olema puhas, õhutatud, pime, vaikne, magamiseks sobiva temperatuuriga. Oluline on ka piisav une kestus ja hea kvaliteet. Hea une heaks tuleb ettevalmistusi teha päeval ja tulemusi hinnata hommikul ärgates. Seejuures orgaanilised unehäired vajavad lahendamiseks arstlikku sekkumist, uneuuringu läbiviimist, mille põhjal leitakse unehäire põhjused ja soovitatakse spetsiifilist ravi,“ räägib ekspert.
Sõõru rõhutab eriti uneaja pikkust ja lisab, et täiskasvanud peaksid magama umbes 7–9 tundi päevas, soovitavalt öötundidel. Alates 55. eluaastast on ka päevane lõunasöögijärgne kuni 30minutiline uinak täiesti normaalne. „Uinumiseks võiks kuluda mitte rohkem kui 30 minutit. Teadlased hindavad aga, et iga kolmas inimene ei maga kahjuks piisavalt,“ räägib arst.
Uneekspert annab ka mõned konkreetsed unekvaliteedi parandamise soovitused:
Mine magama ja ärka iga päev samal ajal, et luua järjepidev uneärkveloleku rutiin.
Väldi nutitelefonide, sülearvutite või muude elektrooniliste seadmete kasutamist enne magamaminekut. Eemalda elektroonikaseadmed magamistoast. Tee päeva jooksul füüsilist tegevust, kuid väldi seda vahetult enne magamaminekut.
Väldi suurte söögikordade söömist või kofeiini tarbimist enne magamaminekut.
Kui on püsivad uneprobleemid või häired, peaks rääkima oma arstiga.
ett t on mis menaati, e ja ures See giat, dab ustä
Ainulaadne Rootsi tablett
Magic Magnesium™ glütsinaat on esmaklassiline toidulisand, mis sisaldab organismis hästi imenduvat magneesiumbisglütsinaati, prantsuse meremänni koore ja pika pipra ekstrakte ning suures annuse B- ja D-vitamiine. See võimas koostis annab energiat, toetab närvisüsteemi, parandab mikrotsirkulatsiooni ja soodustab lõõgastumist esimesest päevast alates. See on ideaalne magneesiumitaseme taastamiseks ja üldise heaolu parandamiseks.
et mu u ke keh v vaajjaaliliku ku t s siisis, , ku kui i r roohkhkem em vaj a
Uskumatu erinevus Pärast kahte kuud Magic Magnesium™ glütsinaadi võtmist märkas Marianne märkimisväärseid muutusi. „Energia taastus, lihasjäikus vähenes ja isegi mälu muutus teravamaks,“ jagab ta elevusega. „Taastumine toimus täpselt õigel ajal – just siis, kui päevad hakkasid pimedamaks ja külmemaks minema. Tundsin,
Kvaliteetne, hästi imenduv magneesiumglütsinaadi päevane annus
Aitab vähendada väsimust ja kurnatust
Aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele
Aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele ja vaimsele sooritusvõimele
TOODE ON SAADAVAL Apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee või telli telefonil 6843838
VANUSEGA SEOTUD VÄSIMUS JA NÕRKUS
„Paljud inimesed arvavad, et nad peavad leppima koos teiste vananemisega kaasnevate probleemidega ka väsimuse ja nõrkusega, kuid nii ei pea see olema“ ütles dr. Callahan, Indiana Ülikooli Meditsiinikooli Vananemisuuringute Keskuse direktor. „Magic Magnesium™ glütsinaat toimib harmoonias teie organismi loomulike protsessidega, et tasakaalustada magneesiumi ja vitamiinide taset. Selle tulemusel muutub teie igapäevaelu oluliselt nauditavamaks!”
, , ja apteekides ning e-poodides!
Toidulisand
REKLAAM
Modelli foto
Vanemas eas muutub vaimne tasakaal eriti oluliseks
Inimese elu teises pooles muutub igapäevane rütm sageli rahulikumaks. Töökohustused vähenevad ja päevad võivad muutuda vähem struktureerituks. See võib olla positiivne muutus, kuid samal ajal võib kaduda osa igapäevastest tegevustest, mis varem pakkusid suhtlust, liikumist ja eesmärgitunnet.
Kui neid tegevusi teadlikult ei asendata, võib tekkida üksildus, väheneda liikumine ja kõik see tuua kaasa meeleolulanguse.
Just seetõttu soovitavad vaimse tervise spetsialistid võtta vaimse tervise vitamiine teadliku eluviisina. Peaasi.ee materjalides rõhutatakse, et oma vaimset heaolu saab iga inimene ise toetada ja seda väikeste igapäevaste valikutega.
Seenioride puhul on nende väikeste harjumuste mõju sageli isegi suurem kui nooremas eas, sest igapäevane elutempo on rahulikum ja muutused elustiilis avaldavad kiiremini mõju enesetundele.
Suurim mõju: liikumine ja suhted
Kuigi kõik vaimse tervise vitamiinid on olulised, näitavad kogemused ja uuringud, et vanemas eas on kõige tugevama mõjuga kaks tegurit: liikumine ja sotsiaalsed suhted. Liikumine mõjutab otseselt nii keha kui ka meelt. Jalutamine, kepikõnd või kerge võimlemine parandavad vereringet ja aju tööd,
vähendavad stressi ning aitavad hoida energiat. Samuti aitab liikumine säilitada igapäevast rutiini, mis on vaimse heaolu jaoks oluline.
Sama tähtsad on suhted. Inimene on sotsiaalne olend ja ka vanemas eas vajab ta suhtlemist ning kuuluvustunnet. Vestlused sõprade, naabrite või pereliikmetega aitavad hoida mõtted aktiivsena ja vähendavad üksildust. Vaimse tervise vitamiinide kontseptsioon rõhutabki, et inimese heaolu sõltub mitme eluvaldkonna tasakaalust. Kui üks neist puudub, võib tasakaal kergesti kaduda.
Meeldivad emotsioonid hoiavad elurõõmu
Vanemas eas võivad uneharjumused muutuda. Uni võib olla katkendlikum ja päevane väsimus sagedasem. Just seetõt-
tu on puhkus vaimse tervise seisu kohalt eriti oluline. Uni aitab taastada aju töövõimet, parandab keskendumist ja stabiliseerib meeleolu. Samuti aitavad päeva jooksul tehtavad väikesed pausid vältida liigset väsimust.
Vaimse tervise vitamiinide üks sageli alahinnatud osa on meeldivate emotsioonide kogemine. Need ei pea olema suured sündmused. Sageli piisab väikestest hetkedest: jalutuskäigust looduses, lapselastega kohtumisest või lihtsalt hommikukohvist päikese käes. Sellised hetked aitavad tasakaalustada stressi ja tuletavad meelde, et igas päevas on midagi head. Just see ongi vaimse tervise vitamiinide keskne mõte – luua oma igapäevaellu teadlikult tegevusi, mis toetavad head enesetunnet.
Väikesed harjumused loovad suure muutuse
Vaimse tervise vitamiinid ei ole keeruline programm ega ravi. Need on lihtsad harjumused, mida saab iga inimene oma elus rakendada. Kui inimene liigub regulaarselt, puhkab piisavalt, sööb tasakaalustatult, hoiab suhteid ja otsib igapäevasest elust rõõmu, muutub ka tema vaimne vastupidavus tugevamaks.
Vanemas eas võib just see olla üks olulisemaid tegureid, mis aitab säilitada aktiivset, rõõmsat ja tasakaalus elu. Vaimne tervis ei ole midagi, millega peaks tegelema alles siis, kui tekivad probleemid. See on osa igapäevasest enese eest hoolitsemisest – täpselt nagu vitamiinide võtmine.
Allikas: Peaasi.ee
Vitamiinipuudust leidub ka ajus
Vanusega muutub aju tundlikumaks nii toitumise kui ka vitamiinipuuduse suhtes. Organismi võime toitaineid omastada väheneb, sageli väheneb nii liikumine kui ka õues veedetud aja pikkus. Seetõttu võib vitamiinide piisav tarbimine olla oluline tegur, et säilitada mälu, keskendumisvõimet ja head meeleolu.
B-vitamiinid: aju töö ja mälu toetajad
Kõige olulisemad on Bgrupi vitamiinid, eriti B6, B9 (foolhape) ja B12. Need osalevad närvisüsteemi töös ja neurotransmitterite tootmises, mis mõjutavad nii mälu kui ka meeleolu. Uuringud näitavad, et Bvitamiinid võivad aidata parandada kognitiivset võimekust ja vähendada dementsuse riski. Eriti tähtis on vitamiin B12, mis toetab närvirakke ja aju tööd. Selle puudus võib põhjustada väsimust, närvikahjustusi ja kognitiivseid probleeme, mistõttu soovitatakse vanemas eas selle taset regulaarselt jälgida.
D-vitamiin: meeleolu ja aju kaitse
Dvitamiin on oluline mitte ainult luudele, vaid ka ajule. Vanematel inimestel on selle vitamiini puudus üsna tavaline, sest nahk toodab päikesevalgusest Dvitamiini vähem. Uuringud seostavad Dvitamiini piisavat taset parema meeleolu ja kognitiivse funktsiooniga.
Antioksüdandid ja vitamiin E Vananev aju on tundlik oksüdatiivse stressi suhtes, mis kahjustab ajurakke. Antioksüdandid – näiteks vitamiin E ja C – aitavad kaitsta rakke ning võivad aeglustada kognitiivset langust.
Oomega-3-rasvhapped
Kuigi oomega 3 ei ole klassikaline vitamiin, peetakse seda aju tervise seisukohalt väga oluliseks. Rasvased kalad, näiteks lõhe, sisaldavad oomega 3 rasvhappeid, mis toetavad neuronite tööd ja võivad aidata vähendada põletikku ajus.
Eksperdid rõhutavad, et ükski vitamiin ei ole „imevahend“. Parima mõju annab mitme toitaine tasakaal koos tervisliku eluviisiga. Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine ja sotsiaalne aktiivsus aitavad vitamiinidel oma mõju paremini avaldada.
Kaaslased, kellega tuleb elu teises pooles lihtsalt hakkama saada
Kui oled jõudnud ikka, kus hommikused valutavad kohad ennustavad ilma täpsemalt kui meteoroloogid, siis tead, et mõne vaevusega tuleb lihtsalt hakkama saada.
TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eriti nendega, mis toimetavad –vahel tundub isegi omasoodu – allpool naba. Söögi ajal me neist ei räägi ja nalja viskame nende üle vaid heade semude seltsis. Perearstiga võiks aga oma elu jagada nii palju, et oleks teada, millega on tegu ja kuidas oma päeva korraldada nii, et segavad asjaolud ei rööviks elurõõmu.
Ega naljaga nalja ole
Uriinipidamatus võib tabada just naerdes, aga ka köhides või poekotti tõstes, sest vaagnapõhjalihased kaotavad elu teises pooles oma endise elastsuse. Esmaabi seisneb kannatlikkuses ja kaks korda järjest potil käimises: pärast põie tüh-
jendamist tõustakse korraks ja istutakse siis uuesti. Tihti tuleb siis veel uriini, mis esimese korraga tegemata jäi. Teine eneseabinipp aitab paremini tunnetada vaagnapõhjalihaseid – need on lihased, mis aitavad uriini kinni hoida ja põit kontrollida. Põie tühjendamise ajal proovi voolu korraks aeglustada, mitte seda täielikult kinni pigistada. Nii õpid neid lihaseid teadlikumalt kasutama ja hiljem paremini kontrollima.
Kolmas soovitus võib tunduda vastuoluline: ära vähenda vedelikutarbimist. Kui jood liiga vähe, muutub uriin vängemaks ja ärritab põit, mis võib probleemi hoopis süvendada.
Paljudest muredest aitab üle eluterve suhtumine.
Kui vetsuskäik muutub valulikuks või uriin on veresegune, ei ole enam mõtet ise katsetada –siis on vaja arstiabi. Istumisest saab teadlik tegevus
Hemorroidid põhjustavad sügelust, ebamugavust ja vahel annavad endast märku verena tualetipaberil. Pärakulähedased soonpadjad venivad aastatega ega püsi enam nii hästi paigal. Esimene reegel: ära veeda potil liiga kaua aega. Rohkem kui viis minutit istumist survestab neid veene liigselt. Teiseks võib kasutada külma vett ja pehmet paberit – kõva kuiv paber teeb olukorra hullemaks. Kolmas abiline seisab kõrval: väike jalgpall või madal kast, millele jalad toetada. See tõstab põlved puusadest kõrgemale ja muudab roojamise kergemaks, nii et pingutama ei pea. Kui veri tilgub potti või valu muudab istumise võimatuks, tuleb pöörduda arsti poole.
Survetunne seal, kus olema ei peaks
Meestel väljendub elu teine pool sageli selles, et põie tühje-
Rec tostop Ultra Plus kreem on dermakosmeetikum, mis aitab hoolitseda, kaitsta ja säilitada päraku piirkonna normaalset seisukorda ning tänu hoolikalt valitud toimeainetele leevendada hemorroide, punetust ja ärritust. Ameerika nõiapuu ek strak t, hobukastani ek strak t ja tammekoor tagavad veresoonte seinte suurema elastsuse ja tugevdavad veresooni päraku piirkonnas. Leevendab sümptomeid.
Dermatoloogiliselt testitud
Esindaja Eestis: Auxilia Pharma OÜ Lelle 24, 11318 Tallinn, Eesti / info@auxiliapharma eu
nemist tuleb hommikuti ooda ta, uriinijuga on nõrk ja öösiti on vaja mitu korda tõusta. Põh juseks, et eesnääre suureneb aastatega – mitte haigusena, vaid elundi loomuliku arengu na.
Naistel tekitab vaagnaelun dite kerge laskumine tunde, nagu oleks midagi seespool teel allapoole, eriti pärast pikka seismist. Mõlema soo puhul on esimene liht ne abinõu vältida kitsast vööd ja pingul pükse, sest vöökohale avaldatav surve lükkab kõike alla poole.
Meestel aitab nn topeltkatse: kusemine, umbes kolmekümne sekundiline paus ja uus katse. Naistel võib ebamugavust leevendada istumisel kasutatav spetsiaalne rõngaspadi. Kõhukinnisus kui sage häda
Kolm ploomi päevas kõhukinnisuse vastu. Rohkem ei maksa, tuleb uus häda.
Puhitus ja raskustunne koos mitmepäevase soole tühjendamise intervalliga tekitavad vajaduse pingutada, nagu oleks potil käimine aastate eest selja taha jäänud palgatöö. Sooletegevus aeglustub elu teises pooles. Sellele lisaks joovad paljud liiga vähe, kartes, et muidu tuleb öösel tualetti joosta. Mis siis aitab? Hommikune suur klaas vett enne kohvi ja hommikusööki aitab käivitada soolerefleksi. Abi on ka kolme ploomi reeglist. Iga päev neid süües võib saada murele kergendust, aga rohkem ei maksa. Ploomid sisaldavad sorbitooli ja lahustuvaid kiud-
aineid. Väike kogus (näiteks kolm ploomi) aitab soolestikku käivitada. Suurem kogus võib põhjustada kõhulahtisust, gaaside kogunemist ja kõhuvalu. Kaua potil istuda ei tasu. Tuleb veidi liikuda ja hiljem uuesti proovida. Punnimine teeb hemorroidid hullemaks ja võib lõhkuda pärakulihaseid. Kui kõht muutub kõvaks nagu trumm ja gaasid ei välju, ei aita enam kodused võtted.
Asjast, millest ei räägita
Mure võib olla ka roojapidamatusega ehk kõhulahtisusega ei jõua õigel ajal potile või et gaasiga tuleb kaasa midagi enamat. Selles on süüdi päraku sulgurlihas, mis kaotab elu teises pooles oma pidamisvõime, eriti kui ta on pidanud aastaid üle pingutama.
Abiks võib olla lihtne harjutus: potil istudes tõmmata kõht sisse ja tõsta kannad üles. Varupesu ja niiskete salvrätikute endaga kaasas kandmine ei tähenda alistumist, vaid annab kindlustunde – nagu prillide kandmine. Tasub õppida tundma vallandajaid kofeiini, kunstmagusained või kiirtoitu.
Kui roojapidamatus esineb iga päev ja mõjutab kodust väljumist, on olemas lihtsad harjutused ja abivahendid, millest paljud ei tea, sest ei julge küsida.
Elu teises pooles ei tähenda ükski neist viiest asjast maailmalõppu. Need kuuluvad elu juurde nagu hommikune kohv või õhtune jalutuskäik. Lisaks vaevuste leevendamisele mängib rolli ka igapäevane hügieen ja naha eest hoolitsemine.
Hügieen allpool naba:
mida tasub teada?
Hügieeni eest hoolitsemine tundub nii elementaarne, et sageli ei mõelda, kas seda tehakse õigesti või kuidas see mõjutab naha tervist ja enesetunnet. Seepärast anname ülevaate, kuidas hoolitseda hügieeni eest allpool naba ja kuidas toetada naha heaolu.
Tavaliselt pestakse kogu keha ühe ja sama pesuvahendiga, kuid tegelikult vajavad erinevad kehapiirkonnad erinevat hoolitsust. Näiteks intiimpiirkond vajab teistsugust lähenemist kui ülejäänud keha. See tuleneb sellest, et naha pH (naha loomulik kaitsebarjäär) varieerub vastavalt kehapiirkonnale. pH aitab takistada bakteriaalsete infektsioonide ja põletike teket ning hoida naha loomulikku niiskustasakaalu.
Kui pH on paigast ära, võib nahk muutuda kuivaks, tekkida kipitus, sügelus, põletik ja ebameeldiv lõhn. Seda saab ennetada ja leevendada sobiva hooldusega, näiteks pHtasakaalu toetava intiimpesugeeliga. Sellised tooted on olemas ka Invaru valikus – need on lõhnatud, aitavad säilitada intiimpiirkonna loomulikku mikrofloorat ja sobivad ka tundlikule nahale.
Naha seisundit mõjutab ka see, kui pestakse liiga tihti, liiga sooja vee või tugevatoimelise seebiga. Kui nahk on muutunud kuivaks ja ketendab, võivad abiks olla niisutavad kehakreemid või õlispreid. Tasub meeles pidada, et kreemi kantakse nahale õhukese kihina – nahk ei suuda korraga rohkem omastada ja üleliigne võib hakata rulluma. Õlisprei puhul on soovitatav pudelit enne kasutamist loksutada, et koostisosad ühtlaselt seguneksid.
Naha loomulikku niiskustasakaalu allpool naba võivad mõjutada ka liigniiskus ja haudumine – näiteks higistamise, mittehingavate riiete või sidemete ja mähkmete kasutamise tõttu. Probleeme võivad tekitada ka aluspesu elastsed osad, mis hõõruvad või soonivad. Liigniiskus koguneb sageli ka nahavoltidesse
või rindade alla. Tagajärjeks võib olla punetus või ärritus.
Selliste ebamugavuste ennetamiseks või leevendamiseks on saadaval erinevaid nahahooldustooteid, näiteks Invaru valikus olevad talkpuuder, tsinksalv ja barjäärkreem. Mõned neist aitavad liigniiskust vähendada ja nahka rahustada, teised loovad nahale kaitsekihi. Sobiva valiku tegemisel tasub lähtuda naha seisundist ja isiklikust eelistusest.
Kui pesemisvõimalus puudub, saab ajutise lahendusena kasutada niiskeid salvrätikuid või spetsiaalseid puhastustooteid, näiteks veeta pesemiseks mõeldud vahtu ja kindaid. Ka sellised lahendused on Invaru valikus olemas. Neid saab kasutada ilma veega loputamata. Tasub teada, et vanaduspensioniealine saab isikut tõendava dokumendi alusel riikliku soodustusega osta nii Tenavan Talki puudrit, Abena tsinksalvi/spreid, Abena nahapuhastusvahtu, Abena kuivi ja niiskeid pesukindaid, samuti niiskeid salvrätikuid.
URIINIPIDAMATUS Tooteid
on palju
„Ma ei teadnud, et pidamatuse toodete valik nii suur ja segane on,“ räägib 62-aastane Karin, kes tunnistab, et alustas valesti. „Apteegis ei osatud mulle väga midagi soovitada. Öeldi vaid, et vaatame tilkade järgi – lugesime milliliitreid ja püüdsin aru saada, mis mulle sobida võiks. Lõpptulemusena tundus toode probleemi küll lahendavat, aga oli kuidagi ebamugav.“
Vanusega kaasneb palju muutusi. Mõni võtab rohte, mõni kannatab kõrge vererõhu all või tunneb, et põis ei pea enam nii hästi kui varem. Pidamatuse teemat käsitletakse harva. Kõhuprobleemidest ja liigestest räägitakse küll, kuid „tilgad püksis“ on teema, mida varjatakse isegi oma pereliikmete eest. „Mul oli piinlik. Ka abikaasale ei öelnud. Panin lihtsalt mitu kihti tualettpaberit ja lootsin, et nii saab ka hakkama. Ühel hetkel hakkasin kasutama hügieenisidemeid,“ räägib Karin. „Olen terve elu olnud liikuvatel töödel – aednik. Pärast teist last hakkasin märkama, et bussile joostes tuli vahel tilk püksi. See tundus tühine. Aga aastatega läks asi hullemaks. Kui naersin või köhatasin, juhtus ikka. Hiljem muutusid ka pikemad bussisõidud ebamugavaks – kogu aeg kartsin, et ei jõua vajalikul hetkel WC-sse.“
Õigete toodeteni jõudis ta alles pärast seda, kui sattus InkoPlusi kodulehele. „Helistasin sinna ja rääkisin oma loo. Müüja küsis mitu konkreetset küsimust ja soovitas proovipakki, kus olid erinevad tooted kerge pidamatuse jaoks. Testisin neid, et leida parim lahendus. Sain aru, et hea on omada erineva imavuse ja suurusega tooteid – just nagu riiete valimisel. Valiku saad teha sõltuvalt olukorrast ja tegevusest. See oli väga hea taipamine, mis suurendas veelgi enesekindlust. Selline katsetamine aitas tõesti mõista ka tootjate sama imavusega toodete erinevusi.“ Õiged tooted annavad kindlustunde
InkoPlusi spetsialistid ütlevad, et iga inimene vajab veidi erinevat lahendust. „Tavaline menstruatsiooniside ei ole mõeldud uriini jaoks – verd tu-
– kuidas leida parim lahendus?
leb tihti kogu perioodi jooksul kokku sama palju, kui uriini võib tulla ühe korraga. Seetõttu on sidemete vastuvõtuvõime väga erinev,“ selgitab kliendinõustaja. „Pidamatuse puhul on täiesti eraldi tooted –erineva imavuse ja suurusega. Kuna valik on nii tootjate kui ka mudelite osas üsna lai, panime kokku testpakid kerge ja keskmise pidamatuse jaoks –nii naistele kui ka meestele. Pakis on mitu erinevat toodet, et inimene saaks rahulikult katsetada ja analüüsida toote kestvust, mugavust jne. Kui õige toode on leitud, muutub elu märgatavalt – kaob ebakindlus, lõhn ja hirm, et keegi märkab,“ lisab nõustaja.
PIDAMATUSELE
Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Pidamatus ei pea tähendama loobumist.
Riiklikud soodustused pidamatuse toodetele Kui varem pakuti lisaks vanaduspensionäridele soodushinnaga tooteid vaid töövõimetuse või puude korral, siis nüüd on soodustooteid pidamatuse korral võimalik saada ka neil, kellel on diagnoositud pidamatus. Tõendit soodustuse saamiseks väljastavad lisaks eriarstidele ka perearstid. Vanaduspensionärid saavad jätkuvalt soodustooteid ilma tõendita.
Mugav tellimine ja diskreetne teenindus
Tooteid on võimalik tellida telefoni, e-poe või kirja teel. Kuller toob paki otse koju või soovi korral pakiautomaati. Väga pal-
jud kasutavad ka võimalust tasuda kullerile kättesaamisel –kas kaardiga või sularahas. „Ma ei kasuta internetti, aga telefoni teel tellimine käib imekiirelt,“ ütlevad paljud kliendid. Ela taas täisväärtuslikult Pidamatus ei pea tähendama loobumist. Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Oluline on mitte jääda ootama, vaid proovida ja leida see, mis päriselt sobib. InkoPlus aitab sind: annab nõu, saadab proovipaki ja leiab just sinu vajadustele vastava lahenduse. Elu võib olla mugav ja murevaba – isegi siis, kui vahel tuleb „tilk püksi“.
Telli e-poest www.inkoplus.ee või telefoni teel 600 9050 (8-16) spetsialiseerunud e-pood
Transport pakiautomaati või kulleriga koju. Maksta saab ülekandega, pakiautomaadis või kullerile.
OSTA PIDAMATUSE TOODETE PROOVIPAKK Mugav lahendus, kui ei tea millist toodet valida
Katseta erinevaid tooteid ning leia enda jaoks sobivaim lahendus
• Väike kuni keskmine pidamatus (18 tk – 6 mudelit – 2 tootjat)
• Meeste väike ja keskmine pidamatus (12 tk – 4 mudelit – 2 tootjat)
Esinduskauplus Tallinnas, Mustamäe tervisekeskuses E-R 8-16, tel: 600 9050
Õige abivahend tõstab elukvaliteeti
Õigesti valitud abivahend on oluline osa igapäevasest toimetulekust ja väärikast elust. See võib taastada iseseisvuse ja parandada märkimisväärselt elukvaliteeti.
TEKST: EVE KALLASTE FOTO: INVARU
Mugavus ja diskreetsus
Aili Kaun on abivahendite valdkonnas oma ala professionaal, kes on Invarus kliente nõustanud lausa 25 aastat. Aili räägib abivahenditest, mida võib tarvis minna uriinipidamatuse korral. Uriinipidamatuse probleem on väga laialt levinud ja hõlmab kõiki vanusegruppe lastest pensionärideni. „Kindlasti ei pea tundma piinlikkust, meie klienditeenindajad puutuvad selle murega kokku iga päev, oskame kuulata ja esita-
da suunavaid küsimusi,“ julgustab Aili abivahendite otsijaid. Kliendinõustaja juurde jõutakse enamasti kas arsti või lähedase soovitusel
„Paljudel on krooniliste haiguste tüsistused ja pärast operatsioone läheb tihti vaja uriinipidamatuse tooteid, kellel lühemat, kellel pikemat aega. Vanemad inimesed tulevad tihti toodet valima koos lähedasega,“ selgitab ta.
Lapsed ja tööealised inimesed vajavad soodustuse saamiseks arstitõendit.
Vanaduspensionäridel piisab oma isikut tõendavast dokumendist
Kalendrikuus saab soodustusega osta 120 imavat toodet (sidemed, imavad püksid, krõpsmähkmed).
Soodustusega saab ka imavaid aluslinu 30 tk kuus ja pestavaid aluslinu 2 tk kuus.
Soodsamalt saab ka ilma veeta puhastusvahendeid (puhastusvaht ja kreem), tsinki sisaldavaid nahahooldustooteid, niiskeid salvrätikuid, pesukindaid ja peapesumütse.
„Õige toote leiame vestluse ja nõustamise käigus,“ ütleb Aili ja soovitab, et „esmakasutaja prooviks alguses tüki kaupa ostes erinevaid mudeleid, sest ühele sobib üks ja teisele teine. Katse ja eksituse meetodil leitakse tavaliselt endale kõige sobivam toode – on ju eesmärk elu võimalikult mugavaks muuta.“ Aili kummutab kohe ka inimeste peamise hirmu ja ütleb, et enamik tooteid neutraliseerivad ebameeldivaid lõhnu.
Ta toob välja, et suures valikus on sidemeid, mähkmeid ja imavaid pükse. Neile, kel esineb kerge uriinipidamatus, soovitab Aili kasutada sidemeid. „Sidemed sobivad kandmiseks aluspükstes ja kinnituvad kleepribaga, on ka spetsiaalseid fikseerivaid aluspükse, mis hoiavad sidet õiges asendis.“
Mõõduka ja raske pidamatuse puhul soovitab ta kasutada imavaid pükse/püksmähkmeid. „Imavad püksid sobivad aktiivsele inimesele, et oleks hea elada oma igapäevast elu: töötada, reisida, käia teatris, teha sporti. Need sarnanevad tavalise aluspesuga, on elastsed ja mugavad.“ Aili on märganud, et tihti tahavad kliendid osta igaks juhuks suurema imavusega tooteid, tema soovitab aga vähemalt päevasel ajal kasutada väiksemat imavust ja tihedamini vahetada, sest see on nahale parem.
Voodihaigetele ja piiratud liikumisega inimestele on paremad krõpsudega mähkmed. Voodihaige abistajal on lihtsam vahetada krõpsmähkmeid, imavad püksid sobivad siis, kui inimene suudab ise mähkmevahetusel veidi kaasa aidata. „Kui tulete ostma, peaks teadma puusaümbermõõtu, et valida õiget suurust,“ annab spetsialist nõu. Invarollerid annavad liikumisvabaduse
Kärt Luht on Invaru turundus- ja kommunikatsioonispetsialist, kes seisab selle eest, et tõsta inimeste teadlikkust nii abivahendite kui ka riiklike soodustuste teemal. Seekord räägib ta neljarattalistest invarolleritest, mis on klientide hulgas üha populaarsemaks saamas
Kärt selgitab, et ennekõike on invaroller mõeldud neile, kelle jaoks on liikumine raskendatud, kuid kelle tervis on piisa-
Invarolleri rentimiseks on võimalik kasutada riiklikku soodustust
Invarollerit on võimalik üürida riikliku soodustusega (hind alates 15,30 eurot/kuus). Üürimisel on remont ja hooldus kasutaja jaoks tasuta ning rolleri saab alati soovi korral tagasi anda (näiteks sõita rolleriga kevadest sügiseni ja talveks tagastada). Riikliku soodustuse saamiseks on vajalik abivahenditõend, mille saab välja kirjutada kas eriarst, füsioterapeut, tegevusterapeut või rehabilitatsioonimeeskond – nemad saavad tõendi kas välja printida ja kaasa anda või otse Invarusse saata. Meie teenindaja sisestab tõendi abivahendite süsteemi ja juhendab edasiste toimingute osas. Rolleri ostmisel riiklik soodustus ei rakendu, st selle eest tuleb maksta täishinda. Lisaks tasub teada, et ostu korral tasub ostja nii remondi kui ka hoolduse eest.
valt hea, et võtta ette pikemaid teekondi. Ent rollerit võivad kasutada kõik, kes seda soovivad, sest see aitab liikuda kiiremini ja kaugemale kui jalgsi. „Sageli tekib invaroller päevakorda siis, kui inimene tunneb, et enam ei jõua nii palju liikuda või liikumine on raskendatud, aga samas tahaks olla iseseisev ja ise oma käimiste üle otsustada.“
Iseseisvalt liikumine on väärtus
Tänu lihtsasti kasutatavale invarollerile saavad inimesed ise oma käike ja toimetamisi planeerida, näiteks poes ning arsti juures käia või lihtsalt ringi sõita ja päikesepaistelist ilma nau-
tida. „Kliendid ütlevad, et tänu rollerile on sotsiaalne elu läinud huvitavamaks, on võimalik eakaaslastega tihedamini kohtuda ja saada osa meelelahutusest, mis varem sõltus sellest transpordist ja lähedaste ajakavast,“ vahendab Kärt tagasisidet. Kuidas saab invarollerit rentida? Esmalt soovitab Kärt vaadata Invaru kodulehelt (www.invaru.ee) erinevaid invarollereid ja arutada rolleri tulevase kasutajaga läbi, millistele ootustele see vastama peaks. Seejärel tasub juba Invaruga ühendust võtta ja edasine tegevus läbi arutada. Samuti võiks mõelda selle peale, kus invarollerit hoiustama hakatakse.
