Issuu

SÜGISTALV 2024/25

Beebi

5 IMETAMISE KOGEMUST • MILLEKS VAKTSINEERIDA? • MIS MÄHKMEID VALIDA?

Mida nelja seina vahel teha? PAREM UNI TERVELE PERELE MIDA TEHA IMIKU PALAVIKUGA? FOTOGALERII: BEEBIDE LEMMIKLELUD SÜNNITUSMAJAST TÖÖLE!

9 771406 216036

Hind 6.99 €

SAMMHAAVAL TERVEMAKS EMAKS

Helen Adamson: LÄBI RASKUSTE ÕNNENI!

Sisukord SÜGISTALV 2024/25

KAANELUGU 6

Emaks kasvamine

IMETAMINE 19

Viis naist, sama väljakutse – imetamine!

Rinnapiima plussid

BEEBI TERVIS 32 36

Milleks vaktsineerida?

43 47

Külma ilma meelespea

Miks tekib imikutel palavik? Millised mähkmed beebile valida?

FOTOGALERII 50

Beebide lemmikud

UNI 61

Pika ja rahuliku ööune eest!

BEEBI ARENG 67

Kuidas areneb beebi aju?

Mida beebiga talvel toas teha?

EMA HEAOLU 80

Kristina Mering: „Suuri asju saavad teha kõik inimesed!“

Lähme jooksma?

Raphael

lk 50

VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke

REKLAAM: Heldin Jegis, 504 7929,

Liisi ja Elli

heldin.jegis@delfi.ee Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee Jaana Rüütel, 5656 6130 jaana.ruutel@delfi.ee Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee Kadri Kuningas 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal KEELETOIMETAJA: Jolana Aru

on kk

namärg

is tu s

TRÜKK: Printall

4041

0820 Trükitoode

Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

KAANEL: HELEN ADAMSON TÜTAR EMMA SOFIA FOTO: KRISTIIN KÕOSALU MEIK JA SOENG: KRISTI PETOLAI STILIST: AULIKKI PUNISTE

Lapse kasvatamiseks on vaja kogu küla

ee Aafrika vanasõna on kogunud siin tuhandete kilomeetrite kaugusel põhjas tublisti tuntust – eriti kuna ise talitame tänapäevases Eestis tihti vastupidi. Beebi sündides muutub ema või ka isa sageli isoleeritumaks kui eales varem: senised sõprussuhted, hobid ja teised vaba aja veetmise viisid ning töögi jäävad tihtilugu pausile, asendudes kogu hoole ja tähelepanuga, et kasvatada oma väikese pere piires uut pisikest inimest. See võib olla julgelt välja öeldes raske – isegi kui annab armastuses tagasi kordades rohkem kui ükskõik kust mujalt võtab. Sellepärast on meil hea meel pakkuda omalt poolt küll mitte kogu küla, aga vähemalt hulganisti lugusid, kogemusi ja nõuandeid nendelt Eesti emadelt, lastearstidelt ja teistelt spetsialistidelt, kes teavad hästi, mille ees me selle erilise teekonna alguses seisame. Nii kirjeldavad käesolevas ajakirjas emad oma imetamiskogemusi koos raskuste, taipamiste ja õnnestumistega. Teeme juttu emaga, kes jätkas oma armastatud tööga juba sünnitusmajast ja on mitmel rindel tegutsedes õnnelikum kui kunagi varem. Vestleme lastearstiga vaktsineerimisest ja küsime temalt häbenemata kõige enam hirmu ning kõhklusi tekitavaid küsimusi. Kohtame ka nelja lapse emast füsioterapeuti, kes pakub meile hulganisti ideid, kuidas pikk ja pime talv beebiga tubastes tingimustes sisukalt üle elada. Aitame saavutada rahulikumat ööund, valida sobivaid külma ilma rõivaid, nahahooldusvahendeid ja mähkmeid. Uurime ka beebide lemmikasjade kohta, et jõuluvana saaks midagi neist kõrva taha panna. Lõpetuseks arutame kogenud naiste füsioterapeudiga, millal ja kuidas võiks vastne ema hakata pärast sünnitust spordi, sealhulgas jooksmisega tegelema. Alustame aga hiljuti emaks saanud Helen Adamsoniga, kelle teekond tänasesse imelisse päeva on olnud kõike muud kui lihtne, ometi kõike seda väärt. Head lugemist!

Liisi

KAANELUGU

EMAKS

KASVAMINE

„Headel päevadel on kõik nii lihtne ja kerge, aga on ka selliseid päevi, mil mõtlen, et saaks ainult magada – uni on kogu päeva mõte ja eesmärk.“ Raamatu „Ime ootel“ autor ja superviseeritav pereterapeut Helen Adamson räägib emaks olemisest. TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU MEIK JA SOENG: KRISTI PETOLAI STILIST: AULIKKI PUNISTE

6 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

marolliga oli Helen harjunud selleks ajaks, kui tema ja Rene tütar Emma Sofia sai pooleaastaseks. „Sel ajal juba võisin öelda, et tunnen oma last ja saan ka iseennast usaldada. Lapsevanematena tunneme ennast Renega mõlemad praegu väga hästi, meie vanemlik koostöö on suure pärane. Paarisuhtega teeme aga pidevalt tööd, sest teineteisele on meil tõesti vähe aega. Kui meil on võimalik lapse kõrvalt mõnikord ka omavahel olla, siis see teeb küll õnnelikuks.“ Emma Sofia on üheksa kuud vana ja temaga on hetkel palju tegemist. „Emma on nii kiire ja käputab suure hooga – kassi veenõu ning krõbinate kauss on esimesed asjad, mille poole ta stardib. Ta saab juba kõike kätte ja ma ei tohi tõesti enam midagi ripakile jätta.“ Helen tõdeb, et pisitütar on ühtaegu uudishimulik ja emmekas, kuna praegu on eraldumisärevuse periood. Kui Helen on toas, ripub Emma tal kogu aeg jala küljes. „Ma ei saa ju teda tähelepanuta jätta, aga ega ma vajalikke asju ka niimoodi tehtud saa. Söögitegemine käibki meil nii, et ta on mul samal ajal kõhukotis. Aga ega ma kogu aeg tütart kanda jaksa, ta on juba üle üheksa kilo.“ Emma teeb parasjagu Heleni ja Rene Tartu-kodus väikest hommikust uinakut. Naine loodab, et seekordne magamine kujuneb vähemalt tunnipikkuseks, aga kindel selles olla ei saa, sest käes on periood, mil Emma õpib palju uut, näiteks plaksutama, ja käputades sirutab juba jalgu, et seis ma tõusta, ning pealegi tulevad tal hambad – uned on tal seetõttu tõesti lühikesed.

KAANELUGU

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

KAANELUGU

8 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

KAANELUGU

16. veebruar

Heleni rasedus oli ideaalne. „Mul polnud ühtegi muret ja kogu aeg oli hea olla – täielik roosas pilves elamine!“ Ka päev enne sünnitust oli kõik vägagi lilleline. Peatsed vanemad käisid väljas söömas ja jalutamas ning polnud sugugi tunnet, et Emma Sofia plaaniks ilmale tulema hakata. „Sünnitus eelsel ööl magasin suurepäraselt ja kui hommikul ärkasin, tulid püsti tõustes veed ära. Ma muidugi ei saanud esimesel hetkel unesegasena üldse aru, et mis nüüd juhtus.“ Oli 15. veebruari hommik ja Helenile tuli kohe meelde, et viimases meditatsioonis jõudis temani teadmine, et laps sünnib 16. veebruaril. „Mul olid juba mõne tunniga korralikud tuhud ja viie tunni pärast olin Tartu sünnitusmajas. Kohale jõudes oli avatus lausa viis sentimeetrit ja mõtlesin, et 16. veebruarini siin küll välja ei vea. Olin täiesti rahulik – mul oli hüpnosünnituse koolitus läbi tehtud ja arvasin, et olen loomulikuks sünnituseks igati ette valmis tunud. Mõtlesin ise, et mul on olnud justkui õpikurasedus ja nüüd tuleb veel õpiku sünnitus ka – algus oli ju paljulubav.“ Aga see ei läinud sugugi nii. Esialgu polnud märkigi, et sünnitus võiks kuidagi teisiti minna, kui Helen lootis. Õpitud hingamisharjutused tulid hästi välja, lapse isa kohalolek ja toetus oli suu reks abiks ning kõik sujus. Sünnitusel oli paar tugev meeskond – see andis tohutult kindlust.

„Vahepeal küll lasin vannis hingamisega seoses kontrolli käest ja kohe oli nii-nii valus. Mõtlesin, et ei ela seda lihtsalt üle, kui nii edasi läheb. Aga siis aitas doula taas õigesti hingama hakata, Polnud mul elukaaslane rääkis mulle positiiv seid sõnu ja valu vähenes kohe.“ ühtegi muret ja Kui pressid kell pool kaheksa kogu aeg oli õhtul algasid, ütles ämmaemand Helenile, et nüüd peaks minema hea olla. tund-paar, ja pani beebi jaoks juba asjad sooja. Aga ka neli tundi hiljem polnud edasiminekut. „Tunnid muud kui möödusid, mina olin üha kurnatum, aga midagi ei muutunud. Ühel hetkel liikus

Kuidas Emma Sofia endale nime sai

Emma nimi oli Helenil ammu olemas. „Kui õppisin pereterapeudiks, vaatasin meie pere genogrammi, kus oli ka minu vanavanaema Emilie, keda kutsuti Emmaks. Mõtlesime mehega juba mitu aastat tagasi, et kui meil peaks sündima tütar, siis selle nime ta saab. Tütar sündiski, aga kuna Emma nimi oli parasjagu nii populaarne, mõtlesime, et tal võiks ka teine nimi juures olla. Pakkusin mehele välja igasugu nimesid: Isabel, Isadora, Aurora, Luna, Indi. Mitte ükski neist aga ei kõnetanud teda. Siis pakkus omakorda tema erinevaid nimesid ja kui ta jõudis Sofiani, tundsime mõlemad, et Emma Sofia – see on ju nii ilus nimi! Soovisime lapsele ka päris sünnitunnistust ja Rene käiski sel vallamajas järel. Lapsele nime registreerimine ja sünnitunnistuse koju toomine oli justkui rituaal, mis meid liitis.“

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

KAANELUGU

Helen sai vastsündinud beebiga umbes veerand tundi koos olla, laps üritas tublisti ka rinda võtta, ja siis viidi Lõpuks olime ta isa hoida, kuniks emale õmblusi tehti. „Beebi toodi magamatusest minu juurde alles poolteist täiesti läbi. tundi hiljem. Igatsesin teda väga ja oleks tahtnud tema ga palju rutem kokku saada. Kui Rene lõpuks koos beebiga minu juurde tuli, siis nutsime õnnest. See oli täiesti sürreaalne hetk. Me ju kumbki ei näinud seda momenti, kui ta minu seest välja võeti, ja ühel hetkel oli ta lihtsalt olemas – ta on nüüd siin, mis asja me nüüd teeme?!“

Miks?

Helen sai lapsega olla ainult poolteist tundi korraga, seejärel oldi pikalt lahus. „Mind ei lubatud intensiivist enne kuut tundi ära ja last ei lubatud minu juurde. Kas see võib olla üheks mõjutajaks, miks meil tekkisid hiljem suured imetamisraskused? Juba sünnitusmajas pidime andma lapsele piimasegu, sest laps ei saanud piisavalt rinnast piima kätte. Ka minul ei õnnestu nud see pumbates.“ Beebil oli esimestel elupäevadel suur kaalukadu ja haiglas pidid ema ja laps olema neli päeva. Algas süstla ja sõrmega toitmise periood, mis kestis 12 päeva. „Tehti kindlaks, et asi polnud keelekidas, laps lihtsalt ei imenud. Imetamisnõustaja käis korduvalt ja see toitmismure oli meil ikka päris suur. Ime mine on pingutus ja meie Emmal polnud selleks energiat. Mõnikord sain ta rinna otsa, kogu aeg pumpasin ka piima, siis toitis teda elukaaslane sõrme ja süstlaga ning siis hakkas kõik otsast peale. Lõpuks olime magamatusest täiesti läbi.“ laps üles tagasi. Ja hommikul kella nelja paiku ütles valves olev arst, et peaksime mõtlema erakorralisele keisrile. Selleks hetkeks sain aru, et enam ma ise sünnitada ei jõua.“ 16. veebruar oli juba ammu käes.

Kõige erilisem hetk

Erakorralise keisri puhul ei saanud isa lap se ilmaletuleku juures olla ja see kurvastas mõlemat. „Aga hea oli see, et mina sain olla üleval ja lapse kohe oma rinnale. See hetk, kui Emma mulle esimest korda otsa vaatas, oli lihtsalt imeline! Ta jäi minu juures nii rahulikuks ja see, kuidas tema silmad mind puurisid, jääb mulle eluks ajaks meelde.“

10 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Raske aeg

Viimaks oli olukord lausa selline, et Helenil polnud pideva toitmisralli tõttu võimalust peaaegu üldse magada ja kui oligi, vaevas teda unetus. Ta arvab, et lisaks hormoonide kõikumisele oli just see, et ta ei saanud pika aja jooksul välja puhata, ilmselt üks põhjustest, miks teda tabas sünnitusjärgne depressioon. Lisaks veel oma esimese raamatu käsikirjaga toimetamine ja pisut ka sisulooja tööga tegelemist – seda kõike oli kokku lihtsalt liiga palju. „Ma ei arvanud, et see võib minuga juhtuda. Eeldasin, et kuna olen super viseeritav pereterapeut, siis minu

Kasvame turvaliselt koos!

Hoolikalt valitud tooted beebidele ja väikelastele e-poest www.luulu.ee

KAANELUGU

Ime ootel Helen Adamsoni avameelne raamat „Ime ootel“ kutsub lugejaid, nii naisi kui ka mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ning kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ning teisi paremini mõista ja paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.

teadmised kaitsevad mind sellise asja eest, aga see polnud nii. Lisaks uskusin, et oleme paarina juba väga tugevaks kasvanud, aga lapsevanema rolliga kaasnes ka meie kahe jaoks nii palju uut. Nüüd saan aru, mida pereteraapia õpetajad koolis rääkisid. Et siis alles lähevad päritolupere mustrid tööle, kui abiellutakse või sünnib laps. Jätsime ennast mõlemad üksi, me kumbki pole harjunud tõeliselt rasketel hetkedel teisele inimesele toetuma. Olime mõlemad väsinud. Oleks võinud teineteisele toetuda ja kokku hoida, aga hakkasime teineteisele hoopis vastu töötama. Me lihtsalt ei osanud muudmoodi.“ Helen arvab, et tema puhul võis depres siooni põhjuseks olla ka pidev ärevusfoon seoses sellega, mis toimus paarisuhtes, kuidas ta tuleb toime emana ja kas lapsega on ikka kõik hästi. „Mingil hetkel pärast sünnitust ei tundnud ma ennast enam iseendana. Lõpuks soovitaski meie paari terapeut, kes on kliiniline psühholoog, mul psühhiaatri juurde minna. Sain kerge dep ressiooni diagnoosi ja praeguseks tunnen, et olen ennast oma teadlikkusega järje peale saanud ning ravimeid võtma ei hakanud. Leppisime psühhiaatriga kokku, et püüan toetada end kõigega, millega oskan, ning sellest oli abi. Siinkohal olid suureks abiks minu õpingutelt saadud teadmised ja aastatega kogutud oskused – kriisi need ära ei hoidnud, aga aitasid sellest väga kiiresti välja tulla, abi küsida, seda vastu võtta, tuge otsida, endale aega võtta.“ Helen püüabki praegu rohkem isiklike vajaduste peale mõelda ja teeb tööd ka kehakaaluga. „Ehkki see on ainult number, on see siiski üks aspekt, miks olen endale võõras – olen ju 13 kilo oma tavakaalust raskem. Mul on toitumistreener, et toitained

oleksid päriselt tasakaalus, imetava emana on see eriti oluline. Jälgin ka vererõhku, mis oli pärast sünnitust pikki kuid liiga kõrge, vahepeal lausa 180. Tahan oma vaimse ja füüsilise tervise korda saada ning tunnen, et olen õigel teel.“ Õnneks on Emma rõõmus laps, kelle toitmismured on juba Ta on nüüd siin, mõnda aega seljataga ja praegu mis asja me nüüd saab ta just nii palju rinna piima, kui ise soovib. Ja ta tahab teeme?! seda päris tihti, mistõttu ei saa Helen oma unetunde jätkuvalt kuidagi täis. „Pudelit ta ei võta ja tänagi öösel ärkas rinnast söömiseks lausa neli korda, mida minu jaoks on üheksakuuse lapse kohta palju, sest ma ei jää pärast toitmist kohe magama ja olen pidevalt väsinud.“ S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

KAANELUGU

Helen on nüüdseks neli kuud beebi unenõustajaga konsultatsioone teinud ja paistab, et kui õnnestub päevarütmi hoidmine, on ka magamine parem. „Magan mõnikord kolm korda päevas koos lap sega, sest olen lihtsalt nii väsinud. Headel päevadel on kõik nii lihtne ja kerge, aga on ka selliseid päevi, Süda mil mõtlen, et saaks ma ainult on suurem magada – see on kogu päeva mõte ja eesmärk.“ ja hing on

kasvanud!

Ime ootel

Pidev väsimus on kurnav, aga ometi ei pea Helen praegust olukorda nii mustaks, nagu oli siis, kui nad üritasid Renega last saada ja tundus, et see ei pruugi isegi kunstliku viljastamisega õnnestuda. „See oli minu jaoks nii raske. Olin leidnud lõpuks oma ellu inimese, kellega tahtsin pere luua ja lapsed saada, ning siis oli õhus võimalus, et lapsesaamine vist polegi võimalik...“ Seda aega peab Helen väga tumedaks eluetapiks ja pikast teadmatust täis teekonnast kirjutas ta raamatu „Ime ootel“. „Ma tean, mida tähendab sellises eluetapis olla, ja minu mõtted ning toetus on kõikide nende naistega, kel on sama teekond käia.“

Õnn

Väike Emma hüüab, Helen võtab ta sülle, tunnistab, et seekordne uni jäi küll veidi lühikeseks, aga õnneks paistab pisitüdruk heas tujus olevat. Helen vestleb armsal häälel tütrega ja ütleb, et just see teebki ta praegusel ajal rõõmsaks – kui vähemalt üks neist magada saab ja kui laps jälle mõne edusammu teeb. Ta tunnistab, et on naise ja inimesena palju muutunud. „Armastus, mida lapse vastu koheselt tundsin, oli lihtsalt nii teist sugune. Ma ei arvanud, et sellist armastust üldse olemas on. Vahel tundub, nagu oleksin jõudnud mingile täiesti võõrale planeedile, kohta, kus on lapsevanemad, kellel on üks hingamine, kes näevad ja tunnetavad maailma hoopis teisiti kui need inimesed, kellel lapsi pole. Varem arvasin, et mis see lapse saamine siis ikka ära pole, aga see muutus, mis minus on toimunud, on erakordselt suur. Rõõmu on meil kodus kindla peale muredest rohkem ja emaroll on väga eriline – süda on suurem ning hing on kasvanud! Sõnadest jääb puudu, et seda kirjeldada.“ l

14 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Jolly Toys katsikukingitused Käsitöömänguasjad tähtpäevaks ja katsikuteks, nimelised kingitused ja aksessuaarid. Kõigile Jolly Toysi toodetele saame lisada tikitud lapse nime ja sünniandmed või firma logo. Otsid katsikukingitust? Hea kingitus ei pea olema suur, aga võiks olla meeldejääv, et lapsel endal oleks ka võimalik aastate pärast vaadata, mida ta sai, kui sündis. Jolly Toysi kingitused on meeldejäävad – see on tükike rõõmu, mida tahaksite kogu aeg kaisus hoida.

www.jollytoys.ee

REKLAAM

Riided, mähkmed ja mänguasjad – Lidlist olen leidnud nii palju vajalikku LIINA KOHLMANN, lapsevanem

Veider mõelda, et mu pisipoeg alles sündis, aga juba on ta pooleteiseaastane. Lapsevanemad teavad, mida see ajaperiood tähistab: vanemahüvitis lõpeb ja põnne hakatakse lasteaeda vastu võtma.

Saabusin Lidlisse poolteist tundi pärast kaupluse avamist ning uksest sisse astudes, tuli vastu üks ema, kel oli käes kolm kombet.

Kuigi mina veel tööle ei naase ning olen enamiku ajast lapsega kodune, siis otsustasime teda vaikselt ka sõimega harjutama hakata. Sest kohanemine on ju ikka lihtsam, kui harjutusperiood pikem. Seni on Joosepil lasteaiaga hästi läinud ning talle hirmsasti meeldib seal. Hakates koostama nimekirja, mida sõime vaja on, selgus minu suureks üllatuseks, et praktiliselt kõiki rõivaid võiks olla topelt. Sest õues möllavad nad korralikult ning koju minekuks peaks kindlasti jääma kuivad riided. Tundub, et ma olin seni vaadanud maailma läbi roosade prillide – nii mõnedki emad, kellega sel teemal muljetasin, olid kursis, et asju peab tõesti olema rohkem kui üks. Lidli Lupilu kombed on võitnud emade südamed Kui õhemate riiete saamisega pole probleeme ning suure valiku leiab ka taaskasutusest, siis paksemate sügisja talverõivastega on keerulisem. Jah, järelturult saab palju, kuid siin kipub peituma kaks probleemi: kombed võivad olla päris ära trööbatud (suure kasutuse ja vale pesuga) või siis ei tea täpselt, kui paks see ostetav asi ikkagi on. Seni olen kombesid püüdnud soetada uuena või siis kelleltki tuttavalt.

See kõik on päris kallis, aga kevadel avastasin Lidli Lupilu kombed. Toona õnnestus mul saada Joosepile vaid üks softshell-kombe, sest kõik muu oli juba otsa saanud. Sügise hakul olin märksa enam valmistunud. Hoidsin Lidl Plusi äpi kaudu silma peal soodushindadel ning tol hommikul, kui müüki tuli valik erinevaid Lupilu sügisriideid, olin mina poes platsis kui viis kopikat. Saabusin Lidlisse poolteist tundi pärast kaupluse avamist ning uksest sisse astudes, tuli vastu üks ema, kel oli käes kolm kombet. Kolm! Appi, kas ma jäingi juba kõigest heast-paremast ilma? 30 euro eest valik vihmariideid Pooleteise tunniga olid lapsevanemad tõesti käinud korralikult kombede letist üle. Nii mõnigi suurus oli otsas või alles jäänud vaid viimased. Kõige tühjem oli muidugi populaarsete softshellide lett, õnneks minul on see kevadest veel alles. Astusin kakskümmend minutit hiljem Lidlist välja samamoodi nagu see ema, kes veidi varem mulle vastu tuli – kolm pakikest käes. Vihmakombe, vihmapüksid ja vihmajope (seest fliisiga, et ka veidi jahedama ilmaga oleks mõnus möllata), kõik kokku alla 30 euro. Mujalt saaks heal juhul neist vaid ühe sellise summa eest.

Isegi täishinnaga on Lupilu mähkud odavamad kui kõik teised supermarketites müüdavad.

Muide, olen järelturul näinud Lupilu välisrõivaid isegi kallima hinna eest kui täitsa uued Lidlis... Aga nagu öeldud, lasteaias käies võiks olla kombesid rohkem kui üks. Nii hakkasingi ma õige varsti taas peale passima, millal tuleb uus kombede soodusmüük. Õnneks ei pidanud liiga pikalt ootama ja sain teha mõned lisaostud. Järgmisena ootan siis, millal saabuvad müüki Lupilu talverõivad ja talvesaapad. Olen märganud, et Lupilu välisrõivad on tõesti emmede hulgas hinnatud, sest hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Aga kindlasti tasub soetada ka siserõivaid, sest Lupilu brändi all on palju erinevaid bodisid, pluuse, särke, tudukombesid. Peamiselt puuvillasest materjalist, nagu pisikestele kõige parem on. Parima hinnaga mähkmed Aga kõige tihedamini soetan ma siiski Lupilu mähkmeid – ja sõidangi iga kord spetsiaalselt selle jaoks Lidlisse. Ka siin hoian regulaarselt Lidl Plus äpil silma peal, sest aeg-ajalt on need lausa 20% soodushinnaga. Kuid isegi täishinnaga on Lupilu mähkud odavamad kui kõik teised supermarketites müüdavad. 17 senti tükk püksmähkmete eest on ikka uskumatult hea diil. Tavalised teipmähkmed on aga veel soodsamad, olen isegi näinud neid 12-sendise tükihinnaga. Jällegi, kust mujalt nii odavalt küll leiaks?! Loomulikult on asendamatud ka niisked salvrätikud. Minul on alati

pakk käekotis, kui on vaja kiiret mähkuvahetust või siis saavad lapsel käed mustaks. Lidli valikus on mitmeid erinevaid niiskeid salvrätte, aga minu lemmikuks on pakike, mida saab klõpsuga kinni panna ning salvrätid ei saa kuidagi ära kuivada. Tõsi, see pakike on ülejäänutest veidi kallim, aga hind on siiski ainult mõned sendid üle ühe euro. Pole paha. Joosep on juba mõnda aega olnud peretoidul nagu temavanused lapsed ikka. Siiski on mul alati igaks juhuks kodus kaks-kolm püreed – teinekord, kui külmkapp juhtub olema pooltühi või sööme midagi sellist, mis lapsele üldse ei sobi (või ta ei taha). Kuna Joosep on suuremat sorti makaronifänn (enamik lapsi vist on?), siis meeldivad talle enim Lupilu 12+ vanustele mõeldud pastaroad. Lupilu puuviljapüreesid on samuti meil kodus korralik ports. Ideaalne lapsele kätte anda, kui ei taha, et ta näiteks avalikus kohas trianglit teeks.

Viimatisele perereisile võtsime isegi kümmekond puuviljasmuutit kaasa ning lennukis olid need asendamatuks abimeheks. Lidli valikust on meie kodus ka erinevad kreemid ja dušigeelid. Muuseas, Lupilu tooted on Perekaardiga alaliselt 10% soodsamad. Hoia pilk peal ka mänguasjadel Kui juba Lidlisse satun, siis teen tavaliselt tiiru ka poe keskel ümber tarbekaupade leti. Nimelt tuleb sinna regulaarselt müüki erinevaid põnevaid ja arendavaid mänguasju. Olen vägagi hästi õppinud ära, et liialt palju lelusid pole mõtet lapsele osta, kuid vahetevahel ikkagi libastun. Eriti, kui näen midagi toredat väga madala hinnaga. Näiteks kevadel ostsin talle 7 euro eest ühe motoorikalaua, millega Joosep ikka veel aeg-ajalt tegelemas käib. Ja siis soetasin pisilastele mõeldud loomapusle, mis on meil kodus absoluutne hitt! Hinnaks oli umbes 6 eurot ning rõõmu on toonud see ikka palju. Lisaks arendab pusle peenmotoorika oskuseid, loovust ning aitab põnnil õppida uusi sõnu. Hiljuti ostsin kastikese mängupuuviljadega 5-6 euro eest. Tõsi, need plastmassist maasikad, pirnid ja mandariinid vedelevad meil nüüd igal pool, aga Joosepile need meeldivad. Pakkuda issile ja emmele pirne-mandariine süüa teeb ta tõeliselt rõõmsaks. Tõesti on tore näha, kuidas mõned nii väikesed asjad teevad lapse õnnelikuks.

I M E TA M I N E

VIIS NAIST, SAMA VÄLJAKUTSE –

imetamine!

Imetamise teekond on paljudel käänuline, kuid võiduka lõpuni jõudmine annab südamerahu ja lapsele kasuliku stardipaketi kogu eluks. Oma lugusid jagavad meiega viis ema. TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Sigrid (42):

toitsin lapse ühe rinnaga ära

Sigrid

Olen nelja lapse ema, kellest vanim saab peagi 22 ja noorim on aastane. Ma olen alati soovinud oma lapsi vähemalt aasta imetada, kuid alles vii masega olen seda lõpuks suutnud. Ehkki ka see ei alanud kõige kergemini. Pärast sündi võttis väike neiu küll mõlemat rinda kenasti ja piima tuli, aga piiga oli laisake ega viitsinud väga süüa. Siis pidin palju sellega vaeva nägema. Kaal ei tahtnud eriti tõusta ja miskipärast ka kohe algusest peale eelistas ta ainult ühte rinda. Käisime ka imetamisnõustaja juures, kes kin nitas, et kõik on hästi, ja soovitas vaikselt edasi pusida, vajadusel piima välja pumbata ja lusikaga või pisikesest pitsist lapsele juurde anda. Nii ma ka tegin. Kui beebi taas rinnale panin, magas ta kohe pärast paari lonksu ja siis mässasin ma sel le lusikaga, kuniks beebi kogus jõudu ja hakkas lõpuks korralikult sööma. Teine rind aga jäigi meil unarusse. Panin öösiti küll lapse näljasena sellele rinnale, mida ta väga ei soovinud, aga ei miskit. Oli ka hirm, et kas toidan ühe rinnaga ära? Toitsin küll. Praegu on ta aastane ja ikka veel sellel ühel ning samal rinnal. Keskmise tütrega meil kahjuks nii hästi ei läinud. Sel hetkel, kui haiglast välja saime, pakuti imetamisnõustajat, kellest ma miskipärast S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

I M E TA M I N E

keeldusin. Koju tulles hakkas trall pihta. Laps sõi järgmisel imetamisnõustamisel hakata lisaks küll väga tihti, aga korralikult kõhtu täis ei saa rinnapiimaasendajat andma. Veel soovitati nud. Sel ajal ma ei mõistnud ega olnud piisavalt piima välja pumbata, olla ise võimalikult rahulik teadlik, et mõni laps tahabki – eriti vastsündining kindlasti tarbida rohkelt vedelikku ja süüa nu – olla emaga palju kontaktis ja rinnal. Praegu tervislikult – sest ainult siis saabki rinnapiim saan ma sellest hästi aru, aga tol hetkel läksin olla lapse jaoks toitev. See oli murranguline sellest nii stressi, et ta ainult nuttis. Valesti tegin hetk, kui rõhutati, et pean hoolitsema enda eest ka seda, et laps sai varakult luti, mis rikkus ime hoolitsemaks lapse eest! Värske väsinud emana tamisvõtte. Ma aina pumpasin ja andsin piima ei osanud niipidi mõeldagi, ka süüa hästi ei jõud pudelist, aga kui beebit uuesti rinnale proovisin, nud. Olin üsna kohe lapsega omapäi ja tugigruppi siis ta ei soovinud. sisuliselt samuti polnud. Olin väga õnnetu ja nutsin, Siit aga algas paras mäsu, et miks ma küll ei suuda oma sest piimapulbrit ei tahtnud last toita. See tunne oli nii ma anda, proovisin pumbata, Alles kolmanda valus. Tagantjärele tarkusena aga piimatootlikkus oli ikka lapsega õnnestus oleksin pidanud pöörduma liiga väike. Võib-olla oleks mul imetamisnõustaja poole kohe olnud rohkem piima, kui olek imetada vähemalt ja mitte pakkuma lutti ega sin algusest peale paremini aasta. pudelit. Aga see läks kahjuks toitunud ja vedelikku tarbinud. nii ja ma lõpetasin imetamise Ka pumpamiseks aja leidmine pärast kolme kuud pusimist oli paras väljakutse, sest väike ning läksime üle pudelile. Alexander tahtis kogu aeg rinna otsas olla. Ma Ma soovitan kõigil naistel, kes vähegi soovi ei näinud võimalust rinnapiima iga tunni tagant vad oma beebit imetada, anda endale aru, et see masinaga välja pumbata, nagu imetamisnõustaja ongi täiskohaga töö. Nii kui beebi sünnib, siis oli soovitanud. esmalt puhake mõlemad sünnitusest välja ja Samas ei tahtnud ma ikka veel alla anda ja edasi hakake pihta: üks tiss ja teine ning puhkus kätt piimasegu järele sirutada. Mõte kunstpiima ja jälle! Haiglas küll hakatakse survestama, et andmisest tundus kohutav ja tõenäoliselt viis see beebi kaotab kaalu, aga kui te olete mõlemad mind veel suuremasse stressi – ilmselt sellest alles sünnitusest väsinud, pole teist asja. Nii kui oli ka piimatootlikkus veelgi väiksem. See hetk, ära magate, saate koos tööle hakata. Ei tasu ka kui sain aru, et lõpuks peangi poodi piimapulbrit ehmatada, et algselt tuleb vähe piima, sest see on ostma minema, oli tohutult valus. Nutsin, sest ternespiim ja pisikesele piisab reaalselt paarist see tekitas läbikukkumise tunde. Reaalsuses aga, lonksust, kui ta saab juba kõhu täis. Murede kor kui lasin end lõpuks vabaks ja leppisin mõttega, ral paluge alati imetamisnõustaja abi ja pakkuge et annan lapsele natuke lisapiima, ning nägin, et rinda nii tihti kui võimalik – ärge jälgige kella, mu laps oli rahul, tal oli kõht täis ja hea olla, aitas vaid seda, millal beebi seda küsib! see ka rinnapiima tootmisele paremini kaasa.

Heleriin (26):

hei, mäleta ka iseennast!

Eelmise aasta novembris sündis mu väike armas poeg Alexander, kes kahjuks kaotas ruttu kaalu ja nii ei tahetud meid haiglastki loodetud ajal koju saata. Samas oli laps palju rinna otsas ja tundus, et ka neelatas tublisti. Sünnitusmaja ämmaemand ja imetamisnõustaja leidsid, et ka beebi imemisvõte oli õige. Kuna ma ise olin hästi elurõõmus ja eesootavaks valmis, rääkisin haiglapersonali pehmeks ning läksime lapsega koju. Kiirelt sai aga selgeks, et ka kodus ei võta laps piisavalt kaalus juurde, ja nii tuli meil haka ta käima imetamisnõustaja juures. Esimesel visiidil tundus kõik justkui toimivat: tunni aja jooksul võttis laps just nii palju kaalus juurde, kui ühest söögikorrast peaks, ja paistis, et sai rinnapiima kenasti kätte. Kodus kaal siiski piisavalt ei tõusnud, mille peale soovitati

20 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Heleriin

I M E TA M I N E

Praeguseks on mul hea meel, et laps on saanud lisaks piimasegule siiski ka arvestatavas koguses rinnapiima. Rinnapiim on nii palju tervislikum, andes beebile valgevereliblesid ja antikehi, mida kunstpiimast ei saa. Rinnapiim on ka tohutult võimas ravim, näiteks iseenda ja lapse nohu olen sellega tõhusalt ravinud. Kokkuvõttes oleksin soovinud teada juba enne lapse sündi, kui tähtis on ka ise imetades rohkelt vedelikku tarbida ja tervislikult toituda. Värskele väsinud emale tasub meelde tuletada, et hei, mäleta ka iseennast!

Liis (34):

piimatootlus rindades on taastatav

Möödunud aasta septembris sündis mu poeg Tom ja juba haiglas sai meie käänuline tee alguse. Mul ei tekkinud rinda piisavalt piima ja vähem kui 24 tunniga langes lapse kaal üle lubatud piiri. Samal päeval pakuti rinnapiima asendajat, aga siis ma loobusin. Järgmine päev ikkagi kaalunumber muudkui langes ja enam ei olnud valikut – tuli juurde võtta piimasegu. Rinna andmist ikkagi jätkasin. Koju jõudes rentisime kohe beebikaalu ja asusin last kaaluma nii enne kui ka pärast sööki.

Liis

I M E TA M I N E

Kaalunumbrid olid kahjuks ikkagi hädised, olenemata sellest, et andsin piimasegu juurde. Ma ei osanud koguseliselt lisa anda ega tahtnud piimapulbrit ka üle anda. Kolm nädalat olin meeletult õnnetu ja hirmul, sest lapse kaal ei tõusnud, nagu vaja. Kuni loobusin rinnast täiesti ja keskendusin ainult piimasegule. Nii palju mul sel hetkel mõtlemist polnud, et pumpaks aga edasi ja hoiaks last rinnal kasvõi stimuleerimise mõttes. Hinge näris aga edasi kurbus, et ma pole saanud oma last imetada. Kui Tom oli kahe kuune, sattusin vestlema naisega, kellega koos sünnitasime, ja ta küsis, miks ma ei hakka piima taastama ja last rinnale panema? Ta olevat kuul nud lugusid, et see on täiesti võimalik. See mõte kõlas mulle nii ilusalt ja võimsalt. Otsustasin, et proovin, sest kaotada polnud midagi! Selleks ajaks mul piima enam rinnast ei tul nud – vahel huvi pärast olin veel sõõrutanud, aga ei miskit. Läksin siis poodi ja ostsin apteegitilliteed, tellisin Maria Juba teisel kapsleid, tõin tagasi sõbrannale tagastatud rinnapumba, tuletasin päeval nägin endale meelde normaalselt toituda pumbates ja piisavas koguses vett tarbida. Juba samal päeval panin lapse piimatilku!

rinnale. Ta ei arvanud sellest muidugi midagi. Mõistsin teda ja lohutasin ennast, et usu ning looda, et ükspäev on see päev! Asusin ka iga pooleteise tunni tagant pum pama, ka öösiti korra-kaks. Juba teisel päeval nägin pumbates piimatilku! Kogumispaaki küll midagi ei jõudnud, aga nibul olid piisad. Need pühkisin lapi sisse, millega pühkisin lapse suud, et ta tunneks emapiima lõhna. Kui tibake piima hakkas ka juba kogumisnõusse jõudma, siis selle andsin lapsele. Esialgu saime vaid teelusikatäie. Mida päev edasi, seda enam aga kogused tõusid – mitte küll palju, aga kui vahel sain päeva seks koguseks ka vaid 20 ml, olin siiski rõõmus. Iga päev üritasime ka rinnal olla, vahel poeg isegi mõne tõmbe tegi, aga see lõppes ikkagi protestiga. Kuni saabus esimene advent. Otsustasin last hakata jälle rinnale panema. Ja hops – võttis! Mõnules mul ühel rinnal poolteist tundi. Nibul oli hiljem küll verevalum, aga kuna tunne oli mega, andsin talle ka teist rinda. Sellest päevast saati hakkas ta iga päev rinda võtma ja loobus täiesti lutist. Olenemata sellest, et lapse rinnale sain, jätkasin pumpamisega. Kõik päevased pumpami sed korjasin kokku, et õhtul talle enne magama minekut anda. Selleks ajaks olid pumbatud piimakogused kasvanud umbes 150 ml suuruseks päevas. Hiljem, kui sain aru, et ta rinnast saab juba omajagu, korjasin kõik pumbatud piima sügavkülma. Natuke jäi ka järele – vahel lisan seda lapsele vannivette ja plaan on oma pingutus ka ehtesse panna, meenutamaks, milline raske, aga samas imeline teekond see olnud on. Minu teekonnal olid abiks ka mõned imeta misnõustajad, kes aitasid nõuga, ja emotsionaal selt pakkus igapäevast suurt tuge septembri beebide grupp sotsiaalmeedias, kes lohutasid mind ja rõõmustasid koos minuga. Õnneks on mitmed naised saanud praeguseks minult jul gust ja inspiratsiooni ka ise imetamisega edasi proovida – ühel neist õnnestus hiljuti oma beebi täielikult rinnalapseks tagasi saada.

Mariliis (29):

pumpasin piima päevad läbi

Mariliis

22 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Pärast tütre Loore sünnitust sujus haiglas kõik hästi, laps ei kaotanud palju kaalu ja hakkas ilusti juurde võtma. Ainult rinnanibud olid valusad, ent sain ka sellega hakkama. Koju jõudes asjad enam nii hästi aga ei sujunud – ei saanud beebit enam ilusti rinnale. Käisime siis uuesti haiglas, et ämmaemand saaks üle vaadata, ja seal jälle kõik sujus. Kodus pikali rinda anda ei õnnestunud, istudes laps justkui võttis, aga vajus muudkui magama.

I M E TA M I N E

Mariliis

Kaalutõus oli väike, aga alla anda ma ka Mitu kuud ei tahtnud. Proovisin anda rinda ise püsti võitlesin ka seistes ja toast tuppa sooriga. jalutades. Iga kord, kui ma beebi imeta misasendisse panin, hakkas ta nutma. Käi sime ka Pelgulinnas nõustamisel, seal ta justkui sõi, aga meid vaadati vaid minut-kaks, et kõik ju korras, aga tegelikult ei saanud laps kõhtu täis. Käisin ka tasulises nõustamises ja seal juhtus sama, mis kodus: nii kui tahtsime last rinnale panna, hakkas ta nutma. Proovisime mitu korda ja lõpuks imetamisnõustaja ütleski, et miski lapsele selle asendi juures ei meeldi, ning ma leppisin sellega, et ilmselt meie imetamistee kond ongi läbi. Kogu see trall kestis umbes kaks kuud. Sellegipoolest ei olnud ma valmis alla andma ja hakkasin mitu korda päevas pumpama, et siis laps rinnapiima pudelistki saaks. Nii saigi tütreke päeval rinnapiima ja öösel ühe toidu korrana piimasegu. Lõpuks pumpasin nii kaua, kuni lapsel täitus üheksa kuud. Sügavkülmas olid rinnapiimavarud aga nii piisavad, et laps sai

I M E TA M I N E

rinnapiima kuni esimese eluaastani. Praeguseks on meil kodus väga tubli ning asjalik aasta ja kolmekuune väike piiga. Mitu kuud võitlesin oma imetamisteekonnal ka sooriga, millest lahti saamine ei olnud üldse kerge. Loore oli ühekuune, kui avastasime, et tal on soor. Siis sain ka aru, miks minu nibud sügelesid ja oli valus rinda anda, nii palju, kui ta seda võttis. Saatsime pereõele pildi ja saime kohe ka rohu. Pidime Loore suud ja minu nibusid puhastama soodaveega ning rohtu panema. Oma menüüst pidin välja jätma põhiliselt magusa ja nisujahu ning hakkasin lisaks võtma probioo tikume. Pärast igat pumpamist pesin ja steri liseerisin pumba, et järgmiseks korraks oleks kõik valmis. Loore sai sellest lahti, kui lõpetasin imetamise, aga ma ise jagelesin sellega ikka mitu kuud enne, kui kõik korda sai – eks ka magusa söömisest oli raske täielikult loobuda. Kokkuvõttes usun, et olenemata sellest, kuidas imetamise teekond kulgeb, on kõige tähtsam, et lapsel on kõht täis ja ta kasvab ilusti ning ema on rahulik ja saab nautida beebiga koos kasvamist.

Annely (28):

keelekida lõikus parandas imemisvõtet

Olen kolme imelise poisslapse ema. Esimest last sain imetada vaid umbes 2–3 kuud. Edasi oli vaja jätta laps isaga ja kuna isa andis piima pudelist, muutis see meie jaoks kõik ja õhtuti laps enam rinda ei võtnud. Proovisin ka imetamisnõustaja abiga, aga sellegipoolest ei õnnestunud last rinnale tagasi saada. Teist last soovisin imetada oluliselt kauem, ent tema 3.–4. elukuul selgus, et ta kaaluiive oli liiga väike, ja tuli rinnale lisaks pakkuda piima segu. Lõpuks harjus beebi pudeliga nii ära, et rinda enam ei soovinudki. Olin endas pettunud ja kurb. Kolmanda lapse ootele jäädes lubasin endale, et nüüd annan küll rinda nii kaua kui vähegi võimalik. Sünnitus oli raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Valutasin mitu päeva, kuni väike Rasmus sündis, nabanööris sõlm ja see veel oma korda ümber tema keha. Haiglas küsiti kohe, kas soovime rinnapiimaasendajat või proovime siiski rinnaga – soovisin viimast ja haiglas tunduski, et saame siiski hakkama. Kui koju saime, oli Rasmus pidevalt ainult rinna otsas ja nuttis palju. Soovitatakse küll toita iga 2–3 tunni tagant, aga tema küsis rinda iga 20–30 minuti tagant ja püsis seal vaid kõige rohkem viie minuti kaupa. Mulle tundus üha enam, et laps ei saanud kõhtu täis. Olin vaimselt ja füüsiliselt väga kurnatud, sest ka teised lapsed vajasid samal ajal mu

24 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

tähelepanu. Lisaks olin endas pettunud, et kas tõesti ei jätku piima. Proovisin isegi anda beebile mitu korda piimasegu, aga ta ei tahtnud üldse pudelit. Lisaks pumpasin nii öösel kui ka päeval, et piima rohkem oleks ja piim rinnast ei kaoks. Kutsusin koju ka imetamisnõustaja, kellega proovisime erinevaid asendeid edukamaks ime tamiseks ja kes kahtlustas beebil keelekida. Kui kohalikus hambaravikliinikus ei osatud keelekida tuvastada, siis Tallinna Lastehaigla hambaarst dr Kalvet sai juba kabinetti sisenedes lapse nutust aru, et tõepoolest on probleem keelekidas. Saime kohe abi – tehti väike krõks, mis käis õnneks väga ruttu. Juba koju jõudes vaatasin, et võte oli beebil varasemaga võrreldes palju parem. Ta sõi küll ikka vaid viis minutit ühest rinnast ja eelistab siiani pigem ühte rinda teisele, ent näen nüüd seks siiski, et laps kasvab ilusti. Tagasi vaadates tundub mulle, et kuna Rasmus oli nii kiire sööja, siis äkki ta saigi kätte pigem vaid vesisema eelpiima ja rammusamani enamasti ei jõud nudki. Nii ta ongi meil pigem sale ja pikk ning kaaluiive alati kehvema Mulle tundus poolsem olnud. Ilmselt ongi see tema eripära – nii oleme ka perearstiga üha enam, arutanud. Minu imetamise teekond et laps ei on olnud küll kurnav, ent olen väga saanud tänulik ja uhke enda üle, et praegu seks on mu beebi juba kümme kuud kõhtu täis. rinnapiima saanud. l

Annely

AVASTA BABYCOOL – PARIM LISATOIT SINU BEEBILE

RETSEPT:

e kalkun Beebigurme a ja toortartrag 7+ KUUD

ipüreed yCool kalkun • 1 kuubik Bab tatraBabyCool toor • 2 kuubikut ed nuikapsapüre dipüreed yCool porgan ab B apüreed • 2 kuubikut rv ool suvikõ its yC ab B ut ik • 2 kuub . • Pool tl võid sepüree ortatra- nuikap to a ut um ku Sulata ja et jääks ga ilusti läbi, kuubikud, se i ja teised võ mass. Lisa lli pudrutaoline ga läbi. Kontro se ng ni ikud s! sulatatud kuub it ongi valmis nautimisek to ja i ur tu ra tempe

BabyCool: 100% eestimaine ja mahe. Ei sisalda mingeid lisa- ega mahuaineid. Minimaalselt kuumutatud ja töödeldud. Tervislik ja toitev beebile. Säästab lapsevanema aega, mugav. Sobib ka allergikutele ning seedeprobleemide ja refluksi korral.

Rohkem infot

www.babycool.ee

I M E TA M I N E

Rinnapiima

PLUSSID

Põhjamaade toitumissoovitused, mis põhinevad teaduslike uuringute tulemustel ja WHO soovitustel, peavad ideaalseks imikutoiduks esimesel poolaastal ainult rinnapiima. Koondasime kokku selle peamised plussid. TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

+ Kõik rinnapiima komponendid on lapsele kergesti seeditavad ja omastatavad ning toetavad lapse üldist arengut. + Rinnapiimas on hulgaliselt toit aineid ja bioaktiivseid ühendeid, nagu vitamiinid, mineraalained, rasvhapped ja immuunfaktorid, millel on tõestatud positiivne mõju tervisele. + Rinna imemine rahustab last, on hea tema suuõõne arengule ja hambumuse kujunemisele. + Rinnapiim on alati õigel tempera tuuril, puhas ja odav. + Imetamiseks ei ole vaja ühtegi abivahendit ja last saab rinnaga toita praktiliselt kõikjal. Ka öine toitmine on mugavam. S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

I M E TA M I N E

Imetamisel pea meeles:

+ Rinnapiim on erinev ühe toidu

korra jooksul, ööpäeva lõikes, suvel ja talvel ning muutub pidevalt lapse kasvades. Näiteks öösiti on piim tihkem ja energiaküllasem, või maldades söögikordade vahel teha pikemaid pause. Imetamiskorra alguses on piim vesisem, kustuta maks imiku esmast janu. Seejärel muutub piim paksemaks ning rasva ja teiste toitainete poolest kontsentreeritumaks. + Terve ajaline laps ei vaja rinna piimale lisaks mitte mingeid vedelikke ega lisandeid. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mida lastearstid soovitavad teisest elu nädalast juurde anda. + On veenvaid tõendeid, et rinna piimaga toitmine kaitseb ülekaa lulisuse ja paljude infektsioonide (kõrvapõletik, hingamisteede ja seedetrakti infektsioonid) eest imikueas ning varases lapsepõlves. + Rinnapiimas on palju kaitsvaid faktoreid, mille immunoloogiline kaitse infektsioonide vastu näib kestvat veel mõni aasta pärast rinnaga toitmise lõpetamist. + Rinnapiimaga toitmisel on tõenäoliselt positiivne mõju ka lapse IQ-le ja kognitiivsele arengule ning mõju on seotud imetamise kestusega. + Rinnapiimal on tõenäoline kaitsev mõju tsöliaakia vastu, kui gluteeni sisaldavaid toite anda

28 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

lapsele väikestes kogustes veel siis, kui laps saab veel rinnapiima. + Kui võrrelda rinnapiimatoidul olnuid ja neid, keda pole üldse ime tatud, on rinnapiimal tõenäoliselt kaitsev mõju ka I ja II tüüpi diabee di vastu. On viiteid, et imetamine võib vähendada ülekaalulisuse ja südame-veresoonkonnahaiguste riski ka hilisemas elus. + Lisaks rinnapiima kaitsvale toimele on rinnapiim, sõltuvalt ema toidust, iga kord pisut erineva maitsega, mis aitab edasises elus kaasa lapse söömisharjumuste kujundamisel erinevate maitsete aktsepteerimisele. + Emal soodustab imetamine emaka kiiremat kahanemist ja sünnitusjärgset taastumist. + Imetamisel ja normaalsel söömi sel väheneb kiiremini ema rase dusaegne lisakaal, sest rinnapiima tootmiseks kulutab organism igal ööpäeval lisaks üle 500 kcal. + Imetanud naistel on väiksem rinnanäärme- ja munasarjavähi risk noores eas, väheneb ka osteo poroosi risk hilisemas vanuses. + Uuringud näitavad, et imetavatel emadel on väiksem võimalus saada sünnitusjärgset depressiooni. l Allikas: Tervise Arengu Instituut, toitumine.ee/toitumineerinevates-eluetappides/imikud/ rinnapiimaga-toitmine

Laps on kogu kehaga ema poole pööratud, ema hoiab last selja tagant (mitte peast!) tihedalt kõht kõhu vastu, toetades lähedust.

Kui ema imetab last istudes, peaks lapse asetama padjale, et ema saaks istuda võimalikult vabalt ja lõdvestunult, sirge toetatud selja ning lõdvestatud kaela ja õlavöötmega.

Enne rinna haaramist on lapse nina rinnanibuga kohakuti.

Lapse lõug ja ninaots on vastu rinda, alumine huul väljapoole pööratud, põsed pruntis.

Imemine vaheldub neelamisega.

Laps küsib rinda vähemalt kaheksa korda ööpäevas ja jääb pärast toitmist rahule.

Laps pissib iga päev rohkelt ja esimesel elukuul kakab vähemalt korra ööpäevas.

Lapse kaaluiive on igal kuul vähemalt 500–600 grammi, laps kasvab ka pikkusesse ja igal kuul suureneb tema pea ümbermõõt.

Imik peaks saama süüa nii tihti, kui ta soovib. Esimeste kuude jooksul ligikaudu iga 2–3 tunni järel (vajadusel ka sagedamini) ja lapse kasvades iga 3–4 tunni järel. Mida väiksem on laps, seda tõenäolisemalt vajab ta söötmist ka öisel ajal.

Pärast iga toitmist ja vajadusel ka imetamise vahepeal hoia last poolpüstises asendis, et makku sattunud õhk välja pääseks. Imemise ajal neelab laps õhku, mis põhjustab kõhuvalu.

Jälgi, et laps saaks enne ühe rinna tühjaks juua ja vajadusel alles seejärel teise juurde asuda. Igal järgmisel toidukorral alusta toitmist teisest rinnast.

Imetamise ajal soovitatakse tarbida vedelikku proportsioonis piima tekkega. Rinnapiima kogus 750 ml päevas esimese kuue kuu jooksul suurendab imetava ema vedelikuvajadust umbes 600–700 ml päevas.

LAPSEGA MUGAVALT KODUS JA VÄLJAS Kodumaine TUUBi kõik ühes seelik-kleit-topp on lapseootajaid rõõmustanud juba 10 aastat ning seda põhjusega: • Sobib 9 kuud • Sobib enne ja pärast • Vastupidav ja hingab hästi • Abiks delikaatselt tissitamisel • Töötab hella bandaažina ja teotab postpartum (Recycled TUUB)

• Võimaldab känguruhooldust beebile (100% meriino TUUB)

100% MERIINO PEENVILL TUUBi unisex suusapesud sobivad nii emmele kui issile selle pärast et:

TUUBi PIDULIKUD DRESSIPÜKSID Need universaalsed unisex püksid teevad Su elu palju lihtsamaks, päriselt ka! Sobivad: •

kinno ja teatrisse

•

kodus askeldamiseks

•

pikale auto / lennureisile

•

tööle ja kooli

•

kodukontorisse

•

spordisaali/jooksurajale

•

ei torgi nagu tavaline vill

•

ei võta eriti ihulõhnu külge

•

soe, kuid mitte palav

•

soe isegi niiskena

•

niisutab nahka

•

naturaalneeee

SISUTURUNDUS

Perekonna õnn

algab DNA-st Vanemana unistame, et laps oleks meie sarnane. Siis võiksime üheskoos kasvada, mängida ja õppida. See kõik on tulevikus võimalik, kuid raseduse ajal peame tegema endast oleneva, et beebil oleks kromosoomidega kõik korras.

ältimaks olukorda, kus lapse sünd toob kaasa negatiivse üllatuse ja unistuste purunemise ravimatult haige lapse näol, valivad paljud perekonnad DNA-põhise loote kromosoomhaiguste sõeluuringu ehk Niptify testi. Uuring on lootele täiesti ohutu, sest analüüsiks võetakse ema vereproov. Niptify testi saab teha alates 10. rasedusnädalast. Uuringu käigus vaadatakse 5 kõige raskemat ja sagedasemat kromosoomhaigust. Peale selle on uuringus 18 harvikhaiguse piirkonda, mis võivad põhjustada ravimatuid ja raskeid kromosoomhaigusi. Mis on DNA-põhise Niptify ja OSCAR-uuringu erinevus? OSCAR suudab üles leida 10-st Downi sündroomiga lootest 9 ehk selle tundlikkus on 90%. Niptify tundlikkus on üle 99,9% ehk 5 aasta jooksul ei ole jäänud märkamata ükski Downi sündroomiga loode. Lisaks suudab Niptify tuvastada ema vereproovi põhjal pisikesi muutusi loote genoomis ehk mikrodeletsioone, häireid sugukromosoomide arvus ning määrata loote soo juba varases raseduses.

KELLELE? Uuring sobib kõigile üksikrasedustele alates 10. rasedusnädalast. Samuti on uuring soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele ning ka ülekaalulistele patsientidele. Kaksikutele vahendab Täppismeditsiini labor PrenatalSafe-nimelist NIPT-uuringut, mida tehakse Itaalia �irmas Euro�ins Genoma.

MIKS? Uuring tuvastab loote kromosoomhaiguse riski juba varases raseduses. Niptify labori 5 tegutsemisaasta jooksul ei ole teada ühtegi valenegatiivset juhtu, kus uuritud trisoomiat ei oleks avastatud. Usaldusväärsed ja varased vastused annavad lapseootel peredele vajaliku aja, et kõrge riski korral osaleda edasistes uuringutes ja võtta vastu kaalutletud otsus.

MILLAL? Kõige parem on anda vereproov Niptify uuringu jaoks 10. rasedusnädalal. OSCAR-testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13. rasedusnädalal – selleks ajaks on Niptify testi tulemus juba käes. Vastused saabuvad Terviseportaali keskmiselt 5 tööpäevaga pärast vereproovi laborisse jõudmist.

ÕIGE RAVIMI VALIK NIPTIFY on esimene NIPT test maailmas, mis kromosoomhaiguste avastamise kõrval võimaldab valida ka sobivat ravimit. Nimelt analüüsib NIPTIFY muuhulgas kolme kuulmislanguse ja kurtusega seotud mutatsiooni mitokondri DNA-s. Sellised mutatsioonid on sagedased ehk esinevad ühel perekonnal viiesajast. Sünnieelne tuvastamine aitab vältida hilisemaid ravivigasid ning valida alternatiivset antibiootikumi. Tervishoiutöötajad on sellega kursis.

SISUTURUNDUS

TEST ANNAB ALATI MADALA VÕI KÕRGE RISKI HINNANGU JA ANALÜÜSIB VIIT SAGEDASEMAT LOOTE KROMOSOOMHAIGUST: 1. Downi sündroom 2. DiGeorge’i sündroom (mikrodeletsioon) 3. Edwardsi sündroom 4. Patau sündroom 5. Turneri sündroom Uuringu tulemusel määratakse loote sugu. Lisaks tehakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada olulisi kõrvalekaldeid ehk juhuleide. Juhuleiuks võib olla mõne teise kromosoomi trisoomia, nagu näiteks trisoomia 16 või 22. Samuti võivad juhuleiuks olla väga kriitilised mikrodeletsiooni piirkonnad genoomis, mis põhjustavad ühtekokku 18 harvikhaigust:

• Williams-Beureni sündroom • 1p36 deletsiooni sündroom • Angelmani ja Prader-Willi sündroom • Wolf-Hirschhorni sündroom • Jacobseni sündroom • Cri-du-chat ehk kassikisa sündroom • Langer-Giedioni sündroom • ja teised…

SUGUKROMOSOOMIDE KÕRVALEKALDED • Klinefelteri sündroom (XXY) • Jacobsi sündroom (XYY) • Trisoomia X (XXX)

NIPTIFY-test on kättesaadav TEHNOLOOGIA Niptify test kasutab unikaalset Focus Plusi tehnoloogiat, mis on arendatud spetsiaalselt sõeluuringu tingimusi silmas pidades. Focus Plusi tehnoloogia rikastab loote DNA fraktsiooni ning tõstab selle laborianalüüsis senise 8% asemel 25−30%-ni. Niptify tulemus põhineb 10–20 miljonil DNA järjestuse analüüsil, mis tagab Niptify testile kompromissitu kvaliteedi.

LOOTE SUGU DNA-põhise analüüsi võlu on see, et DNA ei valeta. Kui Niptify test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi.

Oluline teada

enam kui

naistekliinikus üle Eesti.

• Niptify test on lootele ja emale täiesti ohutu kromosoomhaiguste sõeluuring. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov alates 10. rasedusnädalast. • Niptify uuring viiakse läbi Eestis ning patsientide isiku- ja geeniandmed hoiustatakse Eestis. • Niptify uuring on IVD-märgisega ja lähtutakse kvaliteedistandardist ISO 15189:2012. Iga-aastastes EMQN-i ja GenQA hindamistes on Niptify pälvinud kõrgeimad punktid.

Rohkem infot: NIPTIFY.ee, Celvia CC AS, Terviseameti tegevusluba L05235.

BEEBI TERVIS

Milleks VAKTSINEERIDA? TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Vastsel emal ja isal võib olla arusaadavalt hirmus anda oma kaitsetu beebi suurte süstalde alla, kui levivad mitmed vaktsiinivastased väited, millesse osa lapsevanemaid tulihingeliselt usub. Tallinna Lastehaigla pediaatria resident Elisabeth Tamm nõustus neid meie palvel omalt poolt kommenteerima. 32 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Elisabeth Tamm

uidas selgitada vaktsineerimise sisu ehk mida see tähendab ja miks seda tehakse? Vaktsiinid on bioloogilised preparaadid, mis sisaldavad ohutuid antigeene ehk sur matud või inaktiveeritud haigustekitajaid või nende osi.

See tähendab, et need antigeenid ei põhjusta vastavat haigust või võivad põhjustada seda väga kergel kujul näiteks ühe- või paaripäevase temperatuuri tõusuna. Kaitseks nende eest hakkab meie immuunvastus igale võõrale sissetungijale spetsiifiliselt tootma antikehi ja tänu sellele tekib meie kehas immuunmälu. Järgmisel korral, kui sama haigustekitaja tahab tungida meie organismi, tunneb immuunsüsteem selle ära, oskab temaga efektiivsemalt võidelda, tootes antikehi, ja hoiab ära nakatumise. Loomulik sünnitus ja rinnapiim pidavat tugevdama tublisti beebi immuunsust. Miks aga alustatakse vaktsineerimisega juba esimestel elupäevadel ja just esimesel eluaastal saab

BEEBI TERVIS

laps kõige suurema koguse erinevaid vaktsiinisüste? Vastsündinu immuunsüsteemi võimekus ja iseärasused sõltuvad sellest, kas rasedus on kulgenud tüsistusteta ja kas sünnitus on olnud õigeaegne. Alates 32. rasedusnädalast kanduvad ema vereringes olevad teatud tüüpi antikehad üle lootele. Pärast lapse sündi hakkab saadud antikehade tase aga vähenema ja nende, nagu ka teiste antikehade juurde toot mine on üsna tagasihoidlik. Lapse 4.–6. elukuul on antikehade hulk kõige väiksem. Pikkamööda anti kehade tootlikkus suureneb. Terve ja õigeaegselt sündinud imik ei ole kaitstud nende hai gustekitajate eest, mille vastaseid antikehi emal ei esine, ega nende haiguste eest, mille kaitses osale vad peamiselt teist tüüpi antikehad. Lisaks tuleb arvestada ka imiku anatoomia omapäradega, näiteks on beebi hingamisteed kitsamad ja kui sinna satub läkaköha tekitav bakter, on tal suurem oht sellesse surra. Teine põhjus, miks laps saab esimesel eluaastal nii palju vakt siinisüste, on seotud vaktsiini liikidega, mis mõjutab antikehade piisava hulga tootmist. Nii piisab nõrgestatud elusvaktsiinide puhul kaitsva toime saavutamiseks ühest või kahest annusest, inaktiveeritud vaktsiinid vajavad püsiva immuun suse kujunemiseks ja säilitamiseks aga korduvat manustamist. Kas vaktsineerimine võib nõrgendada organismi ja loomulikku immuunsust? Vaktsiinid stimuleerivad immuunvastust. Vaid juhul, kui inimesel on immuunpuudulikkus või ta saab kroonilise haiguse tõttu immuunsüsteemi mõjutavaid ravimeid, on talle elusvaktsiinid vastunäidustatud, kuna võivad nõrgema immuunsüsteemi tõttu põhjustada ise haigust. Kas vaktsiinid sisaldavad tervisele ohtlikke aineid? Nii nagu ka vaktsiinide sobivust

ja ohutust hinnatakse, tehakse seda loomulik läbipõdemine oluliselt ka vaktsiinides leiduvatele abiaine ohtlikum ja kõrgema riskiga, sest tele enne müügiloa väljaandmist. võivad lõppeda surmaga või anda Abiaineid on vaja võimendamaks ja eluaegseid hilistüsistusi. säilitamaks vaktsiine. Abiainetena Kuna tänapäeva meditsiin on esinevad vaktsiinides adjuvandid, varasemate aegadega võrrelnagu alumiiniumsoolad, mis on des tohutuid arenguhüppeid kasutusel vaktsiinides juba üle teinud, siis miks ei võiks meie saja aasta ja mille toimet tuntakse lapsed vaktsineerimise asemel hästi. Alumiiniumsoolad ei ole haigusi arstide järelevalve all raskmetallid ja neil puudub seos (sh vastavaid ravimeid manusnärvitoksilisusega. Veel esineb tades) lihtsalt läbi põdeda? vaktsiinides valke, stabilisaato Iga haigus kurnab organismi ja reid, säilitusaineid. Alates 2000. võib anda hilistüsistusi, mille ravi aastast ei sisalda mitte ükski lastel või tüsistus võib jääda eluaegseks, kasutatav vaktsiin säilitusainena näiteks võib poistel mumpsi tiomersaali. läbipõdemisel üheks Kõik abiained on hilistüsistuseks loetletud pakendi jääda impotentsus, infolehes, lisaks on difteeria kahjustab ravimiteabesse Vaktsiinid südame- ja närvi lisatud täiendavad stimuleerivad süsteemi ning hoiatused võima sellesse suremus likest ohtudest immuun on tänapäevani, näiteks allergili vastust. hoolimata raken sele reaktsioonile. datud ravist, kõrge Seda infot saab alati jne. vaktsineerijalt küsida Lisaks ei ole jät ja alati on tungivalt kuvalt viirustele olemas soovitatav jääda pärast spetsiifilist ravi, et neid hävitada, vaktsineerimist 15–20 minutiks nagu bakterite puhul on antibioo õe- või arstikabinetti jälgimisele. tikumid. On vaid sümptomaatiline Kas vaktsiinide kõrvaltoimed ravi ja aeg. Järjest rohkem esineb võivad olla ohtlikumad kui haibakteritele ka antibiootikum guse loomulik läbipõdemine? resistentsust ehk bakter enam ei Vaktsineerimise üks kõige sure temale mõeldud ravimiga eluohtlikum kõrvaltoime, anafülak ja tuleb kasutada võimsamaid sia, esineb väga harva ehk 1–2 arstimeid, millel on ka võimsamad juhtu miljoni vaktsiinidoosi kohta. kõrvaltoimed. See vajab kohest ravi ja sestap Mida vastata nendele lapsevaon ülioluline jääda vähemalt 15 nematele, kes usuvad, et vaktsiminutiks pärast vaktsineerimist neerimine on vaid suur äri? meditsiiniasutusse jälgimisele, et Laste vaktsineerimise kuldajas saada võimalikult kiiresti profes tu saabus 20. sajandi keskpaigas, sionaalset meditsiinilist abi. kui hakati laiemalt vaktsiine välja Vaktsiinid on enim uuritud ravi töötama ja kasutama just laste mid meditsiinis, turule jõudmiseks nakkushaiguste vältimiseks, nagu ja müügiloa saamiseks peavad nad difteeria, läkaköha, teetanus, läbima kolmefaasilised uuringud, lastehalvatus, leetrid, mumps, mis võtavad ajaliselt aega umbes punetised. Alates 1980. aastast on 10–20 aastat. Pärast müügiloa näiteks teetanusse, difteeriasse saamist jälgitakse vaktsiinide ja läkaköhasse suremus vähene efektiivsust ja ohutust regulaar nud enam kui 90 protsenti tänu selt. Kuigi üksikjuhtudel võivad tekkida haruldased kõrvaltoimed, laiaulatuslikule vaktsineerimisele on vaktsiinvälditavate haiguste üle maailma. S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI TERVIS

Vaktsiinide tootmine on väga reglementeeritud ja kontrollitud enne turule pääsemist, sest eesmärgiks on inimeste tervis ning surmajuhtude arvu vähen damine ja seal allahindlu seid ei tehta. Miks peaks vaktsineerima, kui haigestuda võib vahel ka manustatud vaktsiinist hoolimata? Vaktsiinvälditavate haiguste läbipõdemine on suuremate riski dega kui nende vastu 15–20 vaktsineerimine. minutiks pärast Vaktsineerimisest hoolimata võib vaktsineerimist jää haigestuda, kuid meditsiiniasutusse sel juhul on haigus jälgimisele. sümptomid tagasi hoidlikumad ja lühema kestusega, nagu näiteks haigustekitaja gripi puhul. levikut rahvasti Miks ühiskonnas tuntakse kus. Karjaimmuunsus muret selle pärast, et osa inimekaitseb neid inimesi rahvastikust, si ei vaktsineeri, kui valdav enakeda meditsiinilistel kaalutlustel mus on siiski vaktsineeritud? ei ole võimalik vaktsineerida, COVID-i pandeemiast on tuntud näiteks neid lapsi, kellel on krooni sõna karjaimmuunsus, kus ees line haigus – et ka nemad saaksid märgiks on saada teatud hõlmatus täisväärtuslikku elu elada teiste vaktsineeritutest, hoidmaks ära laste kõrval.

34 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Lastearstide sõnul on hakanud vanemad üha enam loobuma ka imikutele pärast sündi süstitavast K-vitamiinist. Miks seda siiski soovitatakse? Kohe pärast sündi küsitakse vanemate nõusolekut beebile süsti da ühekordselt lihasesse K-vitamii ni, mis ei ole vaktsiin, vaid beebile eluks vajalik hüübimist mõjutav vitamiin. Seda beebi sooletrakt ise veel ei sünteesi, platsenta kaudu emalt beebile kandub vähe ning ema rinnapiimas esineb seda samuti kesiselt. K-vitamiini puuduse korral võib beebil esimestel elupäevadel ja/või -kuudel tekkida harva esinev, kuid eluohtlik ajuverejooks. Liha sesse süstimisel omastab keha seda kiiremini ja selle tase püsib kauem võrreldes suu kaudu võtmisel. Umbes kuuendaks elukuuks on imikul K-vitamiini varu olemas. Kas beebiga välisreisile sõites tuleks teha tallegi lisavaktsiine vastavalt teatud piirkonnas levivatele haigustele? Enne reisile minekut on soovituslik vaadata vastavate riikide soovitusi ja epidemioloogilist olukorda lisavaktsiinide või profülakti lise ravi osas ning broneerida aeg reisimeditsiinilisele nõustamisele 1–2 kuud enne reisi, kuna mõne vaktsiini toime vajab immuunsuse tekkeks aega (nt Dengue palavik, malaaria, kollapalavik jt). Hetkel on algamas gripihooaeg, mis ei piirdu vaid Eestiga, vaid levib ka mujal Euroopas ja maailmas. Kust saavad lapsevanemad riikliku vaktsineerimiskava ja teiste vaktsineerimist puudutavate küsimuste korral kõige selgemat ja usaldusväärsemat infot? Oma pere- või lastearstilt, aga ka veebilehelt vaktsineeri.ee/et, reisimeditsiinilist nõustamist leiab terviseamet.ee lehelt. l

SISUTURUNDUS

PROVIISOR NÕUSTAB

Kuidas võimalikult hästi taastuda viirushaigustest (sh gripp ja COVID)?

lati peaks nõu küsima oma ala ekspertidelt. Sel korral uurisime Bianca-Marialt, milliseid soovitusi annab ta inimestele, et nad taastuks pärast viirushaigusi võimalikult ruttu. Meie eelmisel kohtumisel küsitlesime sind vaimse tervisega seotud probleemide teemal. Tõepoolest, eelmisel korral vestlesime vaimse tervise teemadel. Olen saanud ilmunud artikli ja antud soovituste kohta väga palju positiivset tagasisidet ning tänulikke e-kirju. Ühendust on võtnud nii tavalised inimesed kui ka meedikutest kolleegid. Mis peamine, inimesed on saanud reaalselt abi! See teeb mulle siirast rõõmu ja annab lisamotivatsiooni ka edaspidi inimeste harimisse täiendavalt panustada. Ka meil on hea meel, et panustad inimeste harimisse ja abistamisse ning oled niivõrd lühikese aja jooksul nõus taas vajalikel teemadel kogemusi jagama. Seekord, aastaajale kohaselt, soovime kuulda sinu nõuandeid haigusest taastumise teemal. Kuulen väga tihti järgmist kirjeldust: pärast arsti määratud ravimite võtmist on haiguse nn aktiivne faas küll möödunud, kuid päris tervena inimene ennast ei tunne (väsimus, loidus, nõrkus, töövõime langus jne). Teinekord võib see kesta kuid. Siin pakuvad täiendavat abi organismile tipptoetusained, nende süsteemne kasutamine.

Teaduspõhiste tipptoetusainete mõistest, PREMIO kontseptsioonist ja toodete portfellist rääkisid detailsemalt eelmises artiklis. Seetõttu saame nüüd küsida konkreetselt. Milliseid PREMIO tipptooteid oleks mõistlik organismi abistamiseks tarvitada, et taastumine oleks võimalikult süsteemne? Süsteemne põhikomplekt on järgmine: PREMIO kvertsetiin, PREMIO mikrovetikate oomega-3 (looduslik DHA ja EPA õige tasakaal), PREMIO kurkumiin, PREMIO magneesium, PREMIO Q10. Mõistlik oleks ka PREMIO tsingi ja PREMIO seleeni lisandumine. Ka PREMIO vitamiin B12 manustamine paar korda nädalas oleks otstarbekas inimestel, kes on vanuses 50+. Loomulikult ma eeldan, et inimesed on kasutanud enne haigestumist ka vitamiin D3, aga kui nad pole seda teinud, oleks mõistlik see kindlasti ette võtta haigusjärgsel perioodil. Kuna taastumisperioodil on väga oluline ka unekvaliteet, lisaksin soovitusse ka PREMIO Re-Laxation tipp-preparaadi. Aitäh abistavate ja harivate soovituste eest! See on väga tänuväärne tegevus. Kas on veel midagi, mida soovid meie lugejatele jagada? Alati on hea meel, kui inimesed tegutsevad haigestumist vältivalt. Sel eesmärgil on paljud inimesed edukalt kasutanud PREMIO toodet „Organismi kaitsevõime kompleks“. Tuletan aga siinkohal meelde üht

Tänapäevast nõu annab pikaaegse rahvusvahelise töökogemusega proviisor (independent prescriber) Bianca-Maria Heido.

väga vajalikku aspekti: seda tuleks kasutada otsekohe, kui avalduvad esimesed võimaliku haigestumise märgid (kurk tõmbub kibedaks, külmatunne jne), mistõttu peaks see olema varasemalt valmis varutud. Aga veel! Soovitan kuulata ja lugeda ka professor Mihkel Zilmeri YouTube’i kanali („Normaalne söömine“) kõiki klippe ja ka seal olevat kolme laulu: „Normaalse sööja hommik“, „Normaalse sööja lõuna“, „Normaalse sööja õhtu“. Nende toredate ainevahetuspõhiste laulude sõnumid on väga väärt info ning nende kuulamisel tekkivad positiivsed emotsioonid on vajalikud iga päev, taastumisperioodist rääkimata. Süsteemset taastumist soovides!

BEEBI TERVIS

MIKS TEKIB IMIKUTEL

palavik?

Iga lapsevanem teab, et palavikus lapse kõrval on päevad muret täis ja öösiti magades veedetud tunde liiga vähe. Eriti, kui laps on veel õige pisike ja palaviku põhjus teadmata. Teeme selgeks, miks tekib imikutel palavik ja kuidas seda ravida. TEKST: KEILIT BAUER FOTOD: SHUTTERSTOCK, PIXABAY

36 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

BEEBI TERVIS

alavik on organismi normaalne kaitse mehhanism, mis viitab sellele, et keha võitleb infektsiooni või mõne muu terviseprobleemiga. Imikutel ja väikelastel võib palavik olla tavaline nähtus, kuid on selge, et lapsevanemas tekitab see alati muret. Oluline on mõista, et palavik iseenesest ei ole haigus, vaid sümp tom, mis viitab erinevatele põhjus tele. Sagedasemad põhjused on: l Viirusinfektsioonid. Üks levi numaid põhjuseid, miks imikutel tekib palavik. Immuunsüsteem reageerib viirusele (nohu, gripp, seedetrakti infektsioonid jms), tõstes kehatemperatuuri, et aidata nakkusega võidelda. Viirus infektsioonidest tingitud palavik on tavaliselt lühiajaline ja möödub iseenesest, kui keha on viiruse ga toime tulnud. Samas võivad mõned viirusinfektsioonid, näiteks enteroviirused, põhjustada ka kõrget palavikku ja nõuda arstlikku sekkumist.

l Bakteriaalsed infektsioonid.

Need on vähem levinud kui vii rusinfektsioonid, kuid võivad põhjustada raskemat ja püsivamat palavikku. Levinumad bakteriaal sed infektsioonid, mis põhjustavad imikutel palavikku, on keskkõrva põletik, kopsupõletik, kuseteede infektsioonid ja sepsis. Bakteriaalse infektsiooni kahtluse korral on oluline pöörduda arsti poole, kuna sellised seisundid vajavad sageli antibiootikumikuuri. l Hammaste lõikumine. Ka see võib olla üks palaviku põhjustest, kuigi tavaliselt ei põhjusta ham maste tulek väga kõrget tempe ratuuri, vaid on kerge ehk kuni 38 kraadi. Hammaste lõikumine võib põhjustada ka igemete turset, süljeerituse suurenemist ja rahu tust. Vanemad peaksid jälgima, et hammaste lõikumise ajal ei tõuseks palavik liiga kõrgeks ega püsiks liiga kaua, kuna see võib viidata mõnele muule probleemile. l Vaktsineerimine. Pärast vaktsineerimist võib imikutel tekkida kerge palavik, mis on keha

normaalne reaktsioon vaktsiini manustamisele. Vaktsiinid sti muleerivad immuunsüsteemi, et valmistada keha ette võimalike tulevaste haiguste vastu võitlemi seks. See võib põhjustada ajutist temperatuuri tõusu, mis tavaliselt möödub ühe või kahe päeva jooksul. Palaviku leevendamiseks võib arst soovitada anda lapsele palaviku alandajat, kuid üldiselt ei ole see vajalik. l Ülekuumenemine. Imikutel võib palavik tekkida ka üle kuumenemise tõttu, kuna nende kehatemperatuuri reguleerimine ei ole veel täielikult välja kujunenud. Liiga soojad riided, kõrge ümbritsev temperatuur või otsese päikese käes viibimine võivad põhjustada lapse ülekuumenemist ja palavik ku. Ülekuumenemise vältimiseks tuleks tagada, et laps ei oleks liiga paksult riides ja oleks jahedas ning hästi ventileeritud ruumis. l Seedetrakti probleemid. Pala vikku põhjustavad sageli viirused, kuid ka bakterid või parasiidid võivad olla süüdlased. Lisaks

Mida teha, kui palavikualandaja ei tööta? Palavikualandaja peaks toimima hakkama keskmiselt 30 minutit pärast ravimi võtmist. Hiljemalt tunni möödudes peaks palavik olema langenud. Kõrge ja allumatu palaviku korral peaks seega teist toimeainet juurde võtma 30–60 minuti jooksul pärast esimese võtmist. Kui see toimib, siis jätkata sellega ravi. Oluline on õige annus. Selle saab kõige täpsemalt välja arvutada lapse kaalu järgi, mistõttu küsivad seda alati ka apteekrid ja arstid. Lapse kaalu kohta liiga väikese annuse andmisel pole loota ka oodatud ravimi toimet, seda eriti kõrge palavikuga, mis tuleb kiiresti alla saada. Õige kogus on sageli kirjas ravimi pakendil, aga kindlasti oskab selles osas vanemat konsulteerida ka apteeker või perearsti nõuandetelefon 1220. Allikas: Pere ja Kodu

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI TERVIS

palavikule võivad ilmneda ka teised sümptomid, nagu oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Seede trakti infektsioonid vajavad mõni kord meditsiinilist sekkumist, eriti kui esineb dehüdratsiooni märke. l Kuseteede infektsioonid. Need esinevad sagedamini tüdrukutel kui poistel ja võivad olla tõsised, kuna võivad õigeaegselt ravimata jättes põhjustada neerude kahjustust. Lisaks palavikule võivad ilmneda ka muud sümptomid, nagu rahu tus, uriini ebameeldiv lõhn ja sage urineerimine. l Põletikulised haigused. Mõned haruldasemad põletikulised hai gused, nagu Kawasaki tõbi, võivad põhjustada imikutel palavikku. See on harvaesinev seisund, mida ise loomustab veresoonte põletik ja mis nõuab kohest arstiabi. Kui palavik kestab kauem kui viis päeva või kaasnevad muud tõsised sümptomid, peaks vanem pöörduma arsti poole.

Millal pöörduda arsti poole?

Palavik ise ei ole alati murettekitav, kuid mõningatel juhtudel tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. Järg nevad olukorrad nõuavad meditsii nilist sekkumist: • Kui imiku palavik tõuseb üle 39 kraadi. • Kui palavik kestab kauem kui kolm päeva. • Kui palavikuga kaasnevad rasked sümptomid, nagu oksendamine, lööve, tugev nutmine, letargia või krambid. • Kui laps on alla kolme kuu vanune ja palavik on üle 38 kraadi.

Palaviku ravi ja leevendamine

Palaviku ravimine ei ole alati vajalik, kuna tegemist on keha loomuliku reaktsiooniga infektsioonile. Siiski võib vanematele tunduda vajalik anda lapsele palavikualandajat, näiteks paratsetamooli või ibupro feeni, eriti kui beebi tundub rahutu või tunneb end halvasti. Oluline on ka tagada, et laps saaks piisavalt vedelikku, et vältida dehüd ratsiooni, samuti tuleks võimaldada tal puhata. l

38 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Mis on palavikukrambid? Vastab lasteõde Hanna-Stina Aru Lastel vanuses kuus kuud kuni viis eluaastat võivad palavikuga kaasneda krambid (esinemissagedus 2–5%). Enim on palavikukrampe väikelastel vanuses kuus kuud kuni kolm aastat. Üldiselt kasvavad lapsed sellest välja viiendaks eluaastaks. Palavikukrambid ei ole seotud kindla temperatuuriväärtusega, tekivad tavaliselt esimeste haigustundide jooksul ja saabuvad väga äkki. Kindlat temperatuuriväärtust ei ole võimalik palavikukrampidega siduda. Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid esmakordselt tekkinud palavikukrampide korral tuleb alati kutsuda kiirabi. Tegemist ei ole epilepsiaga ja febriilsete krampidega lastel ei ole epilepsia oht suurem kui teistel lastel! Ohustatud on kuni 4% kõigist lastest ja tavaliselt on selleks ka pärilik eelsoodumus, mis tähendab, et peres on ka varem kellelgi febriilseid krampe esinenud. Lihtsalt öeldes on palavikukrampide korral tavapärased ühendused ajurakkude vahel kõrge temperatuuri tõttu ajutiselt häirunud ja seetõttu tekibki krambihoog. Krampide ajal võivad lapsel esineda jäsemetes tõmblused või on laps hoopis lõtv. Lapsega puudub enamasti kontakt, tema pilk on tardunud või on silmamunad pööratud üles. Tavaliselt kestab krambihoog 1–2 minutit (lapsevanemate jaoks on see aga terve igavik). Väga harva võib krambihoog kesta kuni 15 minutit. Krambile järgneb lühiajaline uimasuse periood. See võib lapsevanemale paista hirmus, sest lapsed on tihti pärast krambihoogu apaatsed, unised, loiud, eelistavad magada. See on normaalne! Esmakordsed palavikukrambid ehmatavad sageli kõige rohkem just lapsevanemaid, sest vaatepilt ise on hirmus. Lapsel ei ole krambihoo ajal valus. Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda kuidagi peatada, krambihoo ajal inimene ei hinga. Kui lapsel on juba ühe korra palavikukrambid esinenud, on olemas tõenäosus palavikukrampide taastekkeks mõne järgneva kõrge palavikulise haigestumise ajal. Umbes pooltel juhtudel esinevad palavikukrambid õnneks vaid korra elus. Esmakordsete krampide korral tuleb kutsuda kiirabi, kes kohale tulles hindab olukorda, mõõdab elulisi näitajaid ning manustab vajadusel ravimeid krambihoo mahasurumiseks ja/või palaviku alandamiseks. Sageli viiakse esimest korda palavikukrampe põdev väikelaps koos lapsevanemaga haiglasse jälgimisele. Kuid nagu öeldud, võivad esimesed palavikukrambid jääda ka viimaseks. Lapsevanemad on pärast ühte episoodi teadlikumad, oskavad oma last jälgida ning saavad juhiseid, mida edaspidi tähele panna ja teisiti teha. Krambihoo ajal: ф Ärge takistage lapse liigutusi / ärge hoidke kinni! Kuid jälgige, et ümbruses ei oleks asju, mis võivad last vigastada. Krambihoogu ei ole võimalik peatada! ф Kui hoog on möödunud, keerake laps külili (et ta midagi hingamisteedesse ei tõmbaks). ф Jälgige, et hingamisteed oleksid vabad (kaela ümbrus vaba). ф Ärge püüdke lapsele krambihoo ajal midagi suhu panna! ф Pärast krambihoogu on sügav lühiajaline uni ja loidus normaalsed. ф Ärge jätke last järelevalveta! Allikas: Pere ja Kodu

SISUTURUNDUS

Looduslikult aluseline vesi

ON BEEBILE PARIM

Tõenäoliselt joob enamik inimesi igapäevaselt peamiselt kraanivett. Kuigi kraaniveele on kehtestatud täiskasvanud naisterahva keskmist kehakaalu arvestades hügieenistandardid, mis keelavad teatud kogusest kõrgema nitraatide, nitritite jt metallide sisalduse, ei sobi niisugune vesi aga lapsele ega rasedale või imetavale naisele. KUI PALJU VETT TULEKS PÄEVAS JUUA? Täiskasvanud inimene peaks tarbima oma kehakaalu arvestades 30 ml vett ühe kilo kohta. Raseduse ajal aga tõusevad nii kehakaal kui ka vee tarbimise vajadus, seega vajab raseda naise keha päevas lausa kuni 2,8 liitrit vett. Imetav ema aga annab rinnapiima kaudu juba ligi 750 ml vett iga päev ära oma lapsele, ning selleks, et rinnapiima tekiks normaalses koguses juurde, tuleks imetaval naisel tarbida päevas kuni 3,8 liitrit vett. Eriti oluline on regulaarne vee tarbimine ka üle 30-aastastel täiskasvanutel – siis hakkab veehulk kehas ise langema ja vedeliku tarbimise olulisus kasvab märgatavalt.

„Olen mõlema raseduse ajal tarbinud just Akvilė vett ja lastele varun ka ainult seda. Varem jõin ainult beebivett või tavalist maitseta vett, need on lemmikud olnud juba aastaid. Viimasel ajal aga oleme perega hakanud vahelduse mõttes ka granaatõuna- ja vaarikamaitselisi jooma. Ma ei tea, kuidas või miks, aga Akvilė vesi annab palju parema enesetunde kui tavaline kraanivesi. Võib-olla seepärast kõik meie peres seda armastavadki.“ Kelli, RAAMATUPIDAJA JA KAHE LAPSE EMA

Toote etiketil võib olla „Beebivee“ märge ainult siis, kui kõik seaduslikud tingimused, mis määravad vee loodusliku mineraalsuse ja puhtuse, on täidetud.

VALI VESI, MIS SOBIB KA BEEBIDELE Nagu raseda või imetava naise puhul, vajab ka beebi organism looduslike mineraalide ja tasakaalustatud pH-ga vett. Puhta ja loodusliku, nitraadining nitritivaba vee tarbimine aitab kaasa nii lapse kasvamisele, tugevate hammaste arengule ja vereringe toimimisele kui ka parema keskendumisvõime saavutamisele. Akvilė vesi on pärit Leedu rahvuspargist Dzūkija, kus vesi on kaitstud igasuguse tööstusliku reostuse eest ja just seetõttu sobilik isegi vastsündinud beebidele. Eriti turvaline variant on valida Akvilė serti�itseeritud beebivesi, mis on mõeldud just rasedatele, imetavatele emadele ja beebidele, ent sobib ka suurematele lastele ning kõigile teistele. Uuri Akvile vee kohta rohkem

Akvile Eesti

SISUTURUNDUS

Loote Ultrahelikeskus pakub uut nüüdisaegset esimese trimestri kombineeritud sõeluuringut –

SMART-TESTI

Loote Ultrahelikeskuses on võimalik avastada lootel harvikhaigusi juba sünnieelselt.

uroopas loetakse harvikhaiguseks haigust, mis esineb vähem kui ühel inimesel kahest tuhandest. Kokku on maailmas kirjeldatud enam kui 10 000 harvikhaigust. Antud haiguste esinemissagedus on 3,5–5,9%-l elanikkonnast. Eestis võib seega harvikhaigustega inimesi olla 47 000–80 000. Ligi 80% haruldastest haigustest on geneetilise päritoluga. Seega iga viies harvikhaigus jääks ilma ultraheliuuringut kasutamata sünnieelselt avastamata. Loote Ultraheliuuringukeskus pakub harvikhaiguste sünnieelseks avastamiseks SMART-testi. SMART-test on uuenduslik ja nüüdisaegne esimese trimestri kombineeritud sõeluuring. See ühendab kahe erineva mitteinvasiivse loote rakuvälise DNA uuringul põhineva kromosoomi- ja

geenihaiguse testi tugevused kahe loote erinevas arenguetapis tehtava kõrgtehnoloogilise ultraheliuuringu tugevustega. Pärast SMART-testi tegemist jääb naisel residuaalne risk kromosoomi- ja geenihaiguseks ainult 0,2% (1 : 500). SMART-test ehk väga varajane loote arengurikete ultraheliuuring koos KaryoPlusi ning GeneSafe Complete’i testiga 10. rasedusnädalal ning antud uuringute kombineerimine varajase

detailse loote ultrahelidiagnostika ja ema rasedusaegsete riskide hindamisega 13. rasedusnädalal on hetkel üks täpseimaid rasedusaegseid kombineeritud sünnieelseid sõeluuringuid laste kromosoomi- ja geenihaiguste ning kaasasündinud arengurikete varajaseks avastamiseks.  Väga varajase loote arengurikete ultraheliuuringu eesmärgiks on esiteks täpsustada raseduse suurus ja hinnata kaksikraseduse olemasolu ning selle tüüpi, ning teiseks välistada olukordi, mil NIPT-testi teha ei tohiks. Kuna NIPT-testiga pole võimalik avastada lapse struktuurseid arengurikkeid, on loote väga varajase arengurikete ultraheliuuringu eesmärgiks välistada lapsel 10 rasket kaasasündinud arenguriket.  PrenatalSafe Karyo Plusi test või-

maldab ema veeniverest avastada lisaks Downi, Edwardsi ja Patau sündroomile ning sugukromosoomide patoloogiatele ka teisi kromosoomide arvulisi ning struktuurseid patoloogiaid ja 9 kliiniliselt olulist mikrodeletsiooni, mis mõjutavad oluliselt lapse tervist.  GeneSafe Complete’i testiga on

võimalik saada teavet 29 erineva loote

SISUTURUNDUS

üksikgeeni patoloogia kohta, mis võivad põhjustada 44 erinevat uustekkelist ja 5 vanematelt päritavat geenihaigust, mida ei ole ultraheliuuringul väga sageli võimalik avastada ja mis avalduvad tihtipeale alles raseduse hilises perioodis või esimestel eluaastatel.  Varajane loote detailne ultraheli-

diagnostika koos varajase ehhokardiograafiaga 13. rasedusnädalal annab võimaluse avastada lootel kuni 100 erinevat kaasasündinud arenguriket. Ultraheliuuringu raames mõõdetakse ka naise emakaarterite verevooluindekseid ning emakakaela pikkust, mille alusel on võimalik hinnata antud raseduse ajal tekkiva preeklampsia, lapse üsasisese kasvupeetuse ning enneaegse sünnituse võimalikkust.  Antud kombineeritud sõeluuring aitab

avastada lootel varakult ligi 100 erinevat rasket kromosoomi- või geenihaigust ning kaasasündinud arenguriket, mis muidu jääksid sünnieelselt avastamata või mis avastatakse alles raseduse hilisemas perioodis.

SMART-testiga on võimalik avastada allpool loetletud haigusi:

 22. kromosoomi aneuploidiad (sh

Downi sündroom);

 sugukromosoomide anomaaliad (sh

Turneri sündroom);

 haruldased kromosoomide delet-

sioonid ja duplikatsioonid <7Mb (sh Williamsi sündroom);  9 kliiniliselt olulist mikrodeletsiooni (sh DiGeorge’i sündroom);  44 erinevat geneetilist haigust (sh Noonani sündroom, Retti sündroom);  5 pärilikku monogeenset haigust (sh tsüstiline fibroos, geneetiline sensorineuraalne kurtus);  peamised rasked kaasasündinud arengurikked (sh seljaajusong);  peamised rasked südamerikked (sh suurte veresoonte transpositsioon). Lisaks loote patoloogia avastamisele annab SMART-test võimaluse üles leida ka need naised, kellel võivad tekkida järgnevad raseduseaegsed rasked tüsistused:  preeklampsia, mille käigus häirub naise neeru- ja maksafunktsioon, valk satub uriini ning kujuneb välja kõrge vererõhk, millega võib raskematel juhtudel kaasneda eluohtlik krambisündroom;  lapse üsasisene kasvupeetus, kus loode ei saavuta oma kasvupotentsiaali ning jääb kasvus eakaaslastest maha. Toidu- ja hapnikupuuduse tõttu tuleb naistearstil nende loodete kasvu ja heaolu

ultraheliuuringutega sagedamini jälgida ning vajadusel lapse seisundi halvenemisel sünnitus enneaegselt esile kutsuda;  enneaegne sünnitus, mis on tingitud emakakaela struktuuri muutusest ning mille tagajärjel emakakael raseduse kulgemisel naisele märkamatult avaneb ning laps sünnib enneaegsena, mil ta ei suuda üsaväliselt hingamise, temperatuuri hoidmise ning imemisega veel ise hakkama saada.

SMART-test on parim valik vanematele, kes soovivad saada raseduseriskide ja oma veel sündimata lapse kohta võimalikult palju teavet. SMART-test koosneb kahest etapist:  I etapp: Pre-NIPT-ultraheliuuring

ning vereanalüüs PrenatalSafe Complete Plusi testile (PrenatalSafe Karyo Plusi test + GeneSafe Complete’i test) ning hormoonanalüüs koos rasedusanamneesi, arteriaalse vererõhu, kaalu ja pikkuse mõõtmisega 10. rasedusnädalal. Testiks on lisaks ema veenivere analüüsile vajalik analüüs lapse isa suuõõne limaskestalt. II etapp: loote varajane arengurikete diagnostiline ultraheliuuring 13. rasedusnädalal ning vahetult selle järel SMART-testi tulemuste lahti seletamine, küsimustele vastamine ning vajadusel raseduse juhtimise plaaniks soovituste andmine. 

Uuringul osalemisega tagab naine kindlustunde oma lapse tervises ning raseduse tervislikus kulgemises.

Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 656 6162, 521 0046 www.ultraheli.ee

KÄSITÖÖSÕBRA KAUBAMAJA 24H SINU ARVUTIS KAASAEGNE PÄRLIPOOD www.KL24.ee

www.helmic.ee

• Ühine postitus ja arveldus • Sind ootab enam kui 190 000 toodet • Kudumine, heegeldamine, kangad, lapitehnika, naha- ja pärlitöö, tikkimine • JUKI, Janome õmblusmasinad ja overlokid • Nika kudumismasinad Otse maaletoojalt Karnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

BEEBI TERVIS

KÜLMA ILMA meelespea

Niiske tuuline sügis ja talvine pakane panevad otsima beebile kaitset sobivatest rõivastest ning nahaniisutajatest. Panime kokku olulisemad punktid, millest külmakaitseks juhinduda. TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Alates ühe nädala vanuselt võib terve ja ajalise vastsündinuga õue minna, kui õhutemperatuur on soojem kui 10 miinuskraadi. Õues magamiseks on ka 5 külmakraadi õige riietusega bee bile ideaalne temperatuur, kuid 15 miinuskraadiga soovitatakse juba ka suuremad lapsed tuppa magama jätta. Põhireegel on riietada beebi iseendast ühe kihi võrra soojemalt.

See kehtib nii õues kui ka toas, aga vaid nende väikelaste kohta, kes iseseisvalt veel ringi ei liigu. Veendumaks, kas beebil on valitud riietusega parajalt soe, katsu tema kukalt: kui kukal on kuum ja higine, võta üks riidekiht ära; kui see on jahe, riieta laps soojemalt. Külmad käed või jalad ei ole siin näitajaks, sest beebidel ongi need täiskasvanutest enamasti jahedamad.

Kihiline riietumine annab rohkem sooja kui üks väga paks talvekombinesoon. Esimene kiht beebi naha vastas võiks olla pehme siidi- või meriino villane bodi, sest vill on soe ja samas hingav, imab niiskust nii higistamise kui ka isegi mähkme lekke korral ning hoiab keha kuiva na. Ka niiskena ei muutu lambavill keha vastas külmaks, nagu teeb seda näiteks puuvill. Eelista külmema kui 10 õhutem peratuurikraadi korral esimese kihina alati siidi- või meriino villast riiet, mitte puuvilla ega teisi materjale. Kuna soojast meriinopesust üksi ei piisa, võiks järgmiseks kihiks olla ka puuvillane või mõni jämedama koelisem täisvillane pikkade säärte ja varrukatega riideese. S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI TERVIS

et see jõuaks imenduda ega laseks naha õrnal pealiskihil koos vesise koostisega ära külmuda. Hanerasva, külmakreeme ja teisi mitte tilkagi vett sisaldavaid rasvaseid kreeme sobib aga ka vahetult enne õue minekut peale määrida. Beebi huuled on külma suhtes eriti tundlikud, kippudes talvel lõhenema ja kuivama. Neile sobivat kaitset küsi apteegist. Baaskreemiga võib kreemitada beebi kogu keha igal hommikul ja õhtul, kui lapse nahk on muutunud kuivaks ning ketendavaks. Nahka niisutades kaob ka sügelus ja uni on parem. Üles ja alla keeratavad käised ning sääreotsad tuule- ja vihma kindlatel talvekombinesoonidel on head, kattes õue minnes külma eest ka beebi käed ja jalad. Samuti anna vad meriinovillased labakindad ja sokid mõnusasti sooja. Beebi pead ja kõrvu hoiavad eriti hästi soojas villased tuukrimütsid. Beebile rõivaid valides eelista lapse tundliku naha vastas pehmeid ja looduslikke materjale. Jälgi ka, et palju pikutaval beebil poleks rõi vastel seljal ebamugavaid kinnitusi ega kaunistusi ning vöökoht poleks liiga tugev. Veel ühe kihi reegliga arvestades võid oma beebi riidesse panna just nii nagu ennast ning täiendava kihi na lisada olenevalt ilmast kande lina, vankri- või turvatoolikatte, magamiskoti või teki. Arvesta sellega, et lapsevanker kaitseb last tuule eest ja tänu sellele on vankri sees temperatuur kõrgem. Kasuta soojakotti vaid siis, kui temperatuurid langevad null kraadist allapoole. Kuna beebid ei suuda higistada, on ülekuumenemine beebi jaoks palju ohtlikum kui natuke karas tavat jahedust. Ülekuumenemine nõrgestab ka immuunsust ja võib põhjustada infektsioone.

44 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Beebi naha kaitsefunktsioon ei ole täielikult välja arenenud ja tema nahk saab kiiremini külma. Kaitsekreemid tekitavad väike lapse õrnale näonahale külma ja tuule eest kaitsekihi. Kreemitamist vajavad põsed, nina, otsaesine ja lõuaots. Koju jõudes tuleb kaitse kreem nahalt õrnalt eemaldada. Tavalist kreemi kanna beebi näole pool tundi enne õueminekut,

Karge talveõhk kasvatab beebi immuunsust, mida põhjamaises kliimas meie väikestel kodanikel väga vaja läheb. Kui tervis lubab, käi beebiga õues iga päev ja lase tal teha lõunauinakuid värskes õhus. Palavikuga (kui beebi kehatem peratuur on üle 37,3 kraadi) ärge õue minge. Kui beebil on nohu või nina kinni, aga palavikku pole, tuleb värske õhk ja ka õues magamine ninalegi kasuks. l

BEEBI TERVIS

Millised mähkmed

BEEBILE VALIDA? Kui perre sünnib pisikene beebi, siis ei saa mitte kuidagi üle ega ümber mähkmetest. Aga kuidas valida oma lapse jaoks need õiged ja mida üldse peaksid mähkmete kohta teadma? Sellest nüüd juttu tulebki.

ähkmete kasu tamise ajalugu ulatub sajandite taha. Esimesed „mähkmed“ olid kangatükid, mida kasutati imikute alakeha katmiseks ja uriini või väljaheidete „püüdmiseks“. Enne ühekordselt kasutatavate mähkme te leiutamist kasutasid inimesed eri kultuurides erinevaid lahendusi, näiteks Põhja-Ameerika põlisrah vad kasutasid sammalt ja loomset nahka, samas kui Euroopas kasutati sageli linast või villast valmistatud riidetükke. Ja kes siis ei oleks kuulnud marlimähkmetest, mida

veel mõnikümmend aastat tagasi ka Eestis kasutati? Tänapäevased ühekordsed mähkmed leiutati 20. sajandi kes kel. Esimesed prototüübid ilmusid 1940. aastatel, kuid alles 1950. ja 1960. aastatel hakati neid laiemalt kasutama. Aastakümnete jooksul on mähkmed märkimisväärselt arenenud, tänu millele on need muutunud õhemaks, kergemaks ja imavamaks.

Mähkmete tüübid

Tänapäeval on turul saadaval palju erinevaid mähkmetüüpe, mis vastavad erinevatele vajadustele

AUTOR: KEILIT BAUER FOTOD: SHUTTERSTOCK

ja eelistustele. Järgnevalt vaata me mõnda peamist mähkmete kategooriat: • Ühekordsed mähkmed on tänapäeval kõige levinum mähkme tüüp. Need on valmistatud mitmest kihist, sealhulgas väliskihist, mis on veekindel, ja sisemistest kihtidest, mis imavad vedelikke. Ühekordsed mähkmed on populaarsed, kuna neid on lihtne kasutada ja need on mugavad. Kuid nende suurim puu dus on keskkonnamõju, kuna nad ei ole biolagunevad ja seetõttu võib ühekordsete mähkmete lagunemi seks kuluda lausa sadu aastaid. Kui mõelda, kui mitu mähet ühe lapse S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI TERVIS

Mis on mähkmelööve?

peale päeva jooksul kulub, on see murettekitav tõesti. Aga kas mure kaalub mugavuse üles? • Korduvkasutatavad mähk med on valmistatud looduslikest või sünteetilistest materjalidest, nagu puuvill, bambus või mikro kiud. Neid saab pesta ja uuesti kasutada, mis muudab need kesk konnasäästlikumaks valikuks kui ühekordsed mähkmed. Siiski, korduvkasutatavad mähkmed vajavad jällegi rohkem hooldust, kuna neid tuleb pärast igat kasu tuskorda pesta ja kuivatada. • Hübriidmähkmed on kom binatsioon ühekordsetest ja kor duvkasutatavatest mähkmetest. Neil on korduvkasutatav välimine kiht, kuid sisemine imav osa võib olla ühekordne või pestav. See võimaldab vanematel valida, millist mähkme osa nad vastavalt vajadusele ja olukorrale kasutada eelistavad. • Biolagunevad mähkmed on valmistatud looduslikest ja kesk konnahoidlikest materjalidest

48 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

ning seetõttu lagunevad need looduses kiiremini kui tava lised ühekordsed mähkmed. Keskkonnasäästlikum alternatiiv on sageli aga kallim ja paraku pole need ka alati sama imavad kui tavalised ühekordsed mähkmed.

Kuidas valida sinu beebi jaoks sobiv lahendus?

Mähkmete valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas sinu lapse vanusest, naha tundlikkusest ja pere elustiilist. Mõned vanemad eelistavad ühekordseid mähk meid nende mugavuse tõttu, samas kui teised valivad korduv kasutatavad mähkmed keskkon nasäästlikkuse kaalutlustel. Enne ostmist on oluline arves tada ka mähkmete suuruse ja sobivusega, et vältida lekkeid ning tagada lapsele mugavus. Õigesti valitud mähkmed peaksid olema nahasõbralikud, hästi imavad ja piisavalt venivad, et võimaldada beebil vabalt liikuda. l

Mähkmelööve on tavaline naha probleem, mis tekib imikutel ja väike lastel, kes kannavad mähkmeid. Tegemist on nahaärrituse või põletikuga, mis avaldub tavaliselt punetuse, turse ja lööbena beebi mähkmepiirkonnas. Kuigi mähkmelööve ei ole üldjuhul tõsine, võib see põhjustada lapsele ebamugavust ja valu, mistõttu on oluline mõista selle põhjuseid, ennetamist ning ravivõimalusi. l Mähkmelööve tekib tavaliselt niiskuse, hõõrdumise ja ärritavate ainete kombinatsiooni tõttu. Kui uriin ja väljaheited satuvad mähkmesse, võivad need koosmõjus põhjustada naha ärritust, eriti kui mähet piisavalt sageli ei vahetata. Samuti võib mähkmelöövet soodustada naha hõõrdumine mähkme vastu, mis kahjustab naha loomulikku kaitsekihti. Mõnedel lastel võib lööve tekkida ka allergilise reaktsiooni tõttu mähkmete või intiimpiirkonna kreemide vastu. Kandidoos ehk seeninfektsioon on veel üks mähkmelööbe levinud põhjus. See tekib sageli niisketes ja soojades tingimustes, kus seened saavad kiiresti paljuneda. Sellisel juhul on lööve punasem ja teravam, sageli väikeste vistrike või naastudega. l Mähkmelööbe vältimiseks on oluline järgida mõningaid lihtsaid hooldusreegleid. Esimene ja kõige olulisem samm on mähkmete sagedane vahetamine, et hoida beebi nahk kuiv ning puhas. Ideaalis tuleks mähe vahetada iga 2–3 tunni järel või kohe pärast seda, kui beebi on teinud häda. Samuti on hea lasta lapsel võimalikult tihti ka mähkmeta olla, et intiimpiirkonda õhutada. Erinevate tsinkoksiidi või vaseliini sisaldavate kaitsekreemide või salvide kasutamine võib aidata vältida ärritust ja luua naha pinnale kaitsva barjääri. Need kreemid toimivad tõkkena, kaitstes nahka niiskuse ja ärrituse eest. Samuti tuleks eelistada lõhna- ja keemiavabade mähkmete ning puhastusvahendite kasutamist, et vähendada allergilise reaktsiooni riski. l Kui mähkmelööve on juba tekkinud, on oluline nahka õrnalt sooja veega puhastada ja seejärel pehme rätikuga kuivatada. Vältida tuleks seejuures tugevatoimelisi puhastusvahendeid, mis võivad lööbe hoopis hullemaks muuta. Pärast pesemist tuleks lasta mähkmepiirkonnal õhu käes täielikult kuivada ja seejärel kanda nahale kaitsekreemi. Kui lööve ei parane paari päeva jooksul või muutub tõsisemaks, tasub konsulteerida perearstiga.

FOTOGALERII

BEEBIDE

lemmikud Kas me suudame avastada saladuse, missugused asjad beebidele kõige rohkem meeldivad? Kõige paremini annavad meile selle kohta aimu ikka peategelased ise. Jõuluvanalegi vihjeks palusime lapsevanematel jagada meiega oma pesamunade lemmikuid! TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Piibe

Piibe (5 k) on oma hea sõbra kassi Petsiga sünnist saadik parimad mängukaaslased olnud ja neil on ühised lemmikud – pallid!

50 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

FOTOGALERII

Delise

Delise (8 k) rõõm on alati ilmatu suur, kui voodikarussell liikuma ja helisema hakkab.

Erhard

Erhardil (10 k) on oma mütside kollektsioon, mida talle meeldib muudkui vaadata ja katsuda, aga proovida laseb igat mütsi ainult üks kord ja siis tuleb see ruttu peast tõmmata!

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

FOTOGALERII

Kendra (5 k) esimene lemmikmänguasi oli interaktiivne kõristi, mis oli ka mõnusalt käepärane ja mille pehmeid kõrvu andis hästi lutsutada.

Kendra

Saara (5 k) käis esimest korda laadal ja värviline Peppa õhupall püüdis seal kohe ta tähelepanu. Sellest sai mitmeks kuuks pisikese preili kõige suurem lemmik ja meelelahutus – eriti kui õhupall paelaga jala küljes oli ning jalga siputades pall vallatult pöördeid ja hüppeid tegi!

Saara 52 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

FOTOGALERII

Raphaeli (9 k) kõige suuremad lemmikud on kiikloomad ja kaisukarud.

Raphael S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

FOTOGALERII

Anni Amanda (8 k) armastab väga päikeseprille nii peas kui ka suus ja neil on imepärane oskus teda kurvematel hetkedel maha rahustada. Veel meeldivad talle väga sensoorsed torud, mille peal jõudu katsuda ning millega igasuguseid toredaid kujundeid ja hääli teha.

Anni Amanda

Oliveri (9 k) lemmikmänguasjad on ikka ja alati vanema õe omad!

Oliver

54 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

FOTOGALERII

Rasmus Sörenile (9 k) meeldib avastada, kuidas pall kaussi ja kausist välja vupsab, ning sellest saab kõige paremini aru ikka nii, et tuleb võtta kauss hammaste vahele ja maitsta! Veel on pisikese poisi üks suuri lemmikuid mänguasi, mille kujundid traatide küljes üles-alla liiguvad ja mis vastu maad tagudes vahvalt kajavad – sellega võib üksi mängida terve pooltunni.

Rasmus Sören

Rasmus Sören S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

FOTOGALERII

Karola (1 a) sai oma esimese sünnipäeva kingiks laulva koera, mis käib temaga sellest hetkest kõikjal kaasas ja mille laulude järgi annab pidevalt ka tantsu lüüa.

Karola

Kianna (10 k) armastab üle kõige kausi ja kulbiga mängida!

Kianna 56 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

FOTOGALERII

Kristofer (1 a) sai esimese eluaasta täitumise puhul auto, millega ta nüüd igal võimalikul hetkel rõõmsalt ringi sõidab.

Paul

Kristofer

Paul

Paulile (4–6 k) meeldivad pehmed mänguloomad – kui ühega on nad parimad sõbrad päeval, siis teisega magavad kaisus igal ööl.

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

SISUTURUNDUS

Kas sinu lapse rauavarud on piisavad?

KONTROLLI JA HOOLITSE! Tühjenenud rauavarud (madal ferritiin) on üsna sagedane leid imikute ja väikelaste vereproovide tulemustes. Tihtipeale on hemoglobiin veel referentsväärtuste piires, teinekord aga juba referentsväärtuse alampiiril, aga hemoglobiin võib olla veel väga heal tasemel. Miks on tühjenenud rauavarud pisikestel nii tavalised ning millised on võimalikud sümptomid?

apsed vajavad igapäevaselt palju rauda – uuenenud 2023. aasta Põhjamaade toitumissoovituste järgi vajab 7–11 kuu vanune imik lausa 10 mg rauda iga päev. Väikelapseeaski on rauavajadus suur – 7 mg rauda. 7–10 mg rauda on suur kogus rauda nii väikesele inimesele. Puudulikke rauavarusid esineb tihti just esimesel kolmel eluaastal, aga ka hiljem. Lapsed vajavad rauda psühhomotoorseks arenguks, kognitiivseteks funktsioonideks ja kasvuks. Palju rauda kulub esimestel eluaastatel kasvule. Imikutel ja väikelastel on ebapiisav raua saamine peamine toitumisega seotud väljakutse ning ühtlasi peamine tühjenenud rauavarude põhjustaja. Põhjuseid ei peagi kaugelt otsima.

1. Toidukogused on väikesed. 2. Esimesel eluaastal on toit pigem rauavaene. Ka liha ja kala sisaldavates purgitoitudes on raua sisaldus äärmiselt madal (liha ja kala osakaal on sellistel toitudel umbes 10% kandis ehk vaid 10 g 100 g kohta). 3. Väikelastel esineb aeg-ajalt perioode, kus toitumine on väga ühekülgne. 4. Kui lehmapiimatooted domineerivad liialt menüüs, ei jää rauarikkale toidule enam ruumi. Rohkelt kaltsiumi vähendab nii taimse kui loomse raua imendumist. Nii tühjenevadki rauavarud tasapisi, kui päevane rauavajadus regulaarselt ei täitu.

Juba diagnoositud rauaprobleemide korral, olgu selleks puudulikud rauavarud või juba ka vähenenud hemoglobiini sisaldus veres, kasutatakse rauapreparaate. Kodus diagnoosi panna on hirmus keeruline – vaid kahvatu näo ja siniste silmaaluste järgi ei saa rauaprobleeme diagnoosida. Selle jaoks peab käima arsti juures ning andma vereproovi.

Niisama profülaktiliselt ravidoosis raua kasutamist ei peaks omal käel alustama. Küll aga võiks imikutel ja väikelastel kasutada igapäevaselt rauaga rikastatud toitu, mis ongi mõeldud igapäevase raua saamise suurendamiseks. Rauaga rikastatud lastetoitu kasutatakse tavalise lastetoidu asemel – raud on seal lihtsalt väikese boonusena. Kas valida tavaline kõrvits või rauaga rikastatud kõrvits? Igatahes rauaga rikastatud!

Alla kooliealiste laste tavalised sümptomid rauaprobleemide korral

• Väsimus • Uneprobleemid (mis võivad imikutel ja väikelastel olla seotud ka madala B12vitamiini tasemega) • Käitumise muutused ( jonnakam ja kapriissem laps) • Kehv söögiisu • Kasvuvalud (juba suuremad lapsed võivad kurta, et jalad nt valutavad, kasvuvalusid esineb rohkem enne magamaminekut ja öösel) • Korduvad infektsioonid (puudulikud rauavarud ja madal hemoglobiin suurendavad riski haigestuda ülemiste hingamisteede infektsioonidesse) • Kõne ja motoorse arengu hilinemine • Ka sinised silmaalused ja kahvatu nahk

Kooliealiste laste tavalised sümptomid rauaprobleemide korral

• Väsimus (päevaunede vajadus) • Ärrituvus • Vajadus süüa söögiks kõlbmatuid asju (nt kriit, liiv, lumi) • Rahutud jalad • Õpi- ja keskendumisraskused • Lihaste väsimine ja jalgade surisemine • Korduvad infektsioonid • Seletamatud peavalud, kõhuvalud, neelamisraskused

• Füüsilise koormuse langus • Motoorne rahutus (vajadus liigutada pidevalt jalgu ja käsi) • Vähesem impulsikontroll Paljud nendest eeltoodud sümptomitest võivad esineda ka teiste haiguste puhul, mille korral on hea arsti juurde pöörduda. Nagu näha on sümptomid tihtipeale ebaspetsiifilised ja osa sümptomeid on raske seostada rauaprobleemidega. „Rauaprobleemide puhul pealtnäha lihtne lahendus on kasutada lisarauda rauavarude täitmiseks, kui raua näidud on eelnevalt arsti juures kontrollitud ning rauakuurile roheline tuli saadud. Nii nagu täiskasvanutel võib ka lastel võtta ferritiini taseme < 30 tühjenenud rauavarude indikaatoriks. Isegi kui lapsel ei esine sümptomeid, mida võiks rauaprobleemidega seostada, ei tähenda see seda, et puudulikud rauavarud ei mõjuta lapse arengut. Seda, mis toimub meie kehas raku tasandil, me ei näe,“ selgitab Laura Visnapuu, rauateemale spetsialiseerunud Nôgeli üks asutajatest. „Uuringute tulemused on ülekaalukalt leidnud seose imikuea tühjenenud rauavarude, vere vähenenud hemoglobiini sisalduse ja hilisemate kognitiivsete puudujääkide näol, mis võivad ilmneda näiteks õpiraskuste, tähelepanupuudulikkuse/hüperaktiivsuse, autismispektri või emotsionaalsete häiretena. Kui puudulikud rauavarud ja madal hemoglobiini tase kimbutavad esimese 2 eluaasta jooksul, on leitud seoseid kehva psühhomotoorse jõudlusega ja käitumise muutumisega, nagu näiteks vähenenud tundlikkus inimeste ja stiimulite suhtes, ärrituvus ja pärssimine. Erinevad uuringud näitavad, et imikueas täheldatud toimed püsivad pika aja jooksul. Varem aneemilised eelkooliealised lapsed on vähem aktiivsed, arglikud ja pelglikumad kui vastavad kontrollrühmad. Need on vaid üksikud näited, mida on uuringutes leitud,“ lisab Laura Visnapuu.

Number 1 toode imikute ja väikelaste raua probleemide korral. Kõrge biosaadavusega seedimisele õrnem rauddiglütsinaat täidab imikutel ja väikelastel efektiivsemalt rauavarud võrreldes raud(III)hüdroksiidpolümaltooskompleksiga (retseptiravim).

NOGELORGANICS.COM/EPOOD

www.curaprox.ee

UNI

PIKA JA RAHULIKU

ööune eest! Beebil on kõht täis ja mähe kuiv, ometi võtab tema magamapanek tunde ning öid hakib pidev ärkamine. Lõputult laulda ja kussutada ei jaksa, aga mida siis teha? TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

üsisime alla aastas te laste une kohta unenõustajalt ja psühholoogilt Kene Vernikult Tallinna Lastehaigla neuroloogia- ja taastus ravi osakonnast. Kene on viimastel aastatel seisnud palju selle eest, et kõik lasteaialapsed, olenemata nen de vanusest ja teistest erisustest, ei peaks magama lõunaund, eeldusel,

et just nii saab olla ööuni pikem ja kosutavam ning laps väljapuhanum ja tervem. Sarnaseid seisukohti on tal jagada ka alla aasta vanuste laste kohta, kes mõistagi päevaund veel vajavad, ent kelle puhul on samuti pikk ja kvaliteetne ööuni esma tähtis. Kui ööuni pole hea, soovitab Kene ka beebide puhul vaadata otsa päevastele uinakutele ja nii mõnelegi komakohale veel.

Kene Vernik S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

UNI

Alustame aga algusest: rohkelt korda tugede najal püsti – kõik need on lugusid, kus hästi maganud mõjutavad beebi käitumist päeval beebi enam korralikult ei maga ja kui käitumine on muutunud, siis ning selliseid paremaid ja halsee omakorda võib muuta ka und. vemaid perioode võib esimese Mida teha, kui beebi magamaeluaasta jooksul vahelduda panek kestab liiga kaua või kui mitmeid. Miks see nii on? ta ärkab keset Esimene ööd väga palju eluaasta jagatakse Iga 2–3 kuu kordi üles? etappideks ehk Esimesel eluaas iga 2–3 kuu tagant tagant algab tal ongi rahutu uni algab jälle uus uus etapp, uus üsna tavapärane. etapp, uus muuda Samas kui ma tus lapse elus – eriti muudatus beebi räägin arengulis unes. Tegelikult on elus – eriti aga test etappidest ja selliseid arenguga unefüsioloogiast, unes. seotud käitumus siis esimesel likke muutusi kolmel elukuul koguni iga kuu. Nii me unetsüklit ise muutma ei tõtta. on seal ka uneregressiooni, mis võib Me ei muuda ka nii väikese lapse teha beebi rahutuks. Kas ta just päevauinakuid, sest sel ajal pole õppis pöörama, kas ta just tõstis beebi elurütm veel välja kujunenud pea püsti, kas ta ütles uue hääliku, ja mida loomulikumalt see kujuneb, võib-olla sai ta ennast esimest

62 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Kui palju und laps oma ea kohta normaalselt vajab? ф

0–2 elukuud: 16–18 unetundi ööpäevas, keskmiselt 3,5 päevauinakut 1. elukuul

2–12 elukuud: 12–16 unetundi ööpäevas, keskmiselt 2 päevauinakut 12. elukuul

6.–9. elukuust võiks beebi magada ärkamata terve öö

1–3 eluaastat: 10–16 unetundi ööpäevas, keskmiselt 1 päevauinak 18. elukuul

UNI

seda parem. Kui aga neljandaks päevauinakute pikkus ja vahekord uinakuid või mida pikem päevane elukuuks ei ole lapsel eristunud uinak, seda parem ööuni. Tegelikult on ülioluline tagamaks ööune selget unerütmi ehk näiteks päeval ei ole niimoodi. Teatud eas hakkab kvaliteeti. magab beebi rohkem kui öösel, siis pikk päevauni mõjutama ööune Millist rolli mängib beebi uinuvõiksime juba sekkuda. kvaliteeti ja seda ka beebidel, mitte misel see, kuidas teda magama Kolmanda-neljanda elukuu ainult lasteaiaealistel lastel. Näi pannakse? jooksul läheb tsirkadiaanselt lapse teks on teada, et kolmekuune vajab Uneassotsiatsioon ehk see, unerütm täiskasvanud inimesega 4–5 uinakut päevas, viiekuune aga kuidas last magama pannakse, sarnasemaks, kus ööune faasid on 3–4 uinakut päevas. Õiget hetke hakkab mõjutama head selgemini nähtavad. unekava väga palju. Siis näeme beebidel Näiteks kui lapsevane sügavamat und juba Õige päevauinakute pikkus ja male tundub, et laps ei rohkem, selgemini oska ise magama jääda, eristub esimene ja vahekord on ülioluline tagamaks hakkab vanem lap teine unefaas. Nüüd ööune kvaliteeti. sele pakkuma mingit me saame lapse und kindlat käitumist, et juba paremini toetama laps magama jääks, hakata näiteks valguse ning sellest võib välja kujuneda alati ära tabada, millal korrigeerima kaudu päeval ja pimeduse kaudu negatiivne uneassotsiatsioon. asuda ja üks uinak vahelt ära võtta, öösel, toidukorrad võiksid olla Kolm-neli esimest elukuud on on mõistagi keeruline. Mina som rutiinsed ja järjepidevad jms – kõi selline periood, kus last võib panna noloogina vaatangi esimese asjana ge sellega toetame seda, et tsirka näiteks rinnaga magama, enda peal, beebi uneprobleemide korral üle, diaalne rütm oleks püsiv ja hea. kõrval või mõnel muul moel. Küll kas lapse unekava vastab tema eale, Lisaks on oluline arvestada aga alates 4.–5. elukuust võiks laps ja püüan ära tabada iga 3–4 kuu elukuude lõikes muutuvate uina magamajäämiseks siiski eralduda lõikes toimuva muutuse. Ma tean kute vajadustega. Tihti arvavad ja me võiksime proovida panna teda füsioloogiliselt väga hästi, et õige lapsevanemad, et mida rohkem

Ergonoomilised lapsekandmiskotid, pikad ja lühikesed kandelinad, lapsekamisjoped ja abivahendid, tooted beebidele jpm. firmadelt LennyLamb, Amazonas, Hoppediz, Yaro, Manduca, Girasol, FroggyStyle, Little Frog.

PARIM VALIK LAPSEKANDMISE VAHENDEID!

linalaps.ee MÜÜK, NÕUSTAMINE, LAENUTUS Tel 521 0001

UNI

magama niimoodi, et ei paku talle erinevaid uneassotsiatsioone, nagu rinnaga magamapanek, kiigutami ne või autosõit. Tegelikult toimub see juba 4.–5. elukuul, mil laps suudab üsna hästi ka iseseisvalt magama jääda. Kas siin võib tõmmata paralleele kurikuulsa unekooli või -treeninguga, mille poolt ja vastu lapsevanemad jagunevad? Põhimõtteliselt küll, ja eks iga ema võib ise otsustada, et tema hakkabki last rinnaga magama panema kolmanda eluaastani, aga siin on küsimus, kas lapse uni jääb rahulikuks ja kas ema uni on samuti rahulik. Väga tihti, kui meil on pikalt negatiivsed uneassot siatsioonid ehk laps vajab kogu aeg rahustamiseks mingisugust ühte kindlat käitumist, siis enamasti hakkab laps end ka öösel ise üles ajama, et saada taas seda teatud käitumist. See tähendab negatiivset seost, mida ma ei soovita, ja leian, et siinkohal tuleks paika panna piirid. Tegelikult võiks juba

64 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

pooleaastane beebi magada terve ööune ilma ärkamata, sest kui kõik on temaga korras ja kaal on normis, ei vaja ta sellises vanuses enam ka toitmist keset ööd. Kui aga laps on juba aastane ja ta ikka veel ei oska iseseisvalt magada või on tal tugev assotsiatsioon mingisuguse käi

See, kuidas last magama pannakse, hakkab mõjutama head unekava väga palju. tumisega, siis soovitan selle välja treenida. Ümber harjumine võtab küll aega, aga mida varakumalt sek kuda, seda parem iseseisev magaja laps tulevikus on ja seda rahulikum on ööuni nii emal kui ka lapsel. Kuidas see ideaalne üle neljakuuse lapse magamapanek siis välja võiks näha?

Beebidega annab tegelikult väga ilusti unerutiini tekitada, mis võib olla ka näiteks selline, et enne magamapanekut on laps emme süles, te räägite juttu, silitate, siis panete lapse voodisse ja ta jääb seal magama. Unerutiin võib olla ka selline, et paned lapse voodisse ja siis räägid talle mingit muinaslugu või laulad veel enne uinumist, kui laps ei jää juba nende ajal magama. Need on kõige leebemad variandid. Aga seegi on ikkagi piiridega, sest ei saa ju päris lõputult laulda ega jutustada. Piiriks võib seada näi teks, et kui on kolm muinaslugu või laulu, siis ongi neid täpselt kolm, ja sealt edasi algab lapse iseseisev uinumine. Tihti pakutakse unerutiini – näi teks muinasjuttu või mingisugust heli mitu tundi või isegi terve öö, aga tegelikult ei tohiks nii teha. Näiteks näitavad uuringud, et white noise’iga ehk eesti keeles valge müra efektiga hakkavad lapsed tegelikult rohkem ärkama, sest nad hakkavad kontrollima heli, et kas see heli ikka on või ei ole.

REKLAAM

Mida aga teha siis, kui laps näiteks kolmanda ehk viimase laulu või muinasjutu ajal ise magama ei jää ja iseseisva uinumise asemel nutma puhkeb? Siis soovitan pöörata lapsele tähelepanu intervallidega ehk iga teatud aja tagant. Kui vanem soovib, võib ta jääda ka lapsega koos samasse tuppa, ja kui laps nutab vahepeal, siis lohutada teda näiteks iga seitsme minuti tagant. Küll aga ei tohiks anda lapsele enam seda vana harjutud käitumist, mis oli probleem. Last võib loomulikult silitada ja teda vahepeal sülle võtta, aga seda soovitan teha ikkagi mingi intervalli tagant. Selline klassikaline tingimine töötab kõige paremini. Ja loomulikult enne igasugust magamajäämist tasub veenduda, et ikka mähe oleks kuiv, kõht täis, lapsel poleks külm ega palav ja kõik teised keskkonnatingimused soodustak sid samuti uinumist. Sul pidavat olema ka selliseid patsiente, keda on ravitud juba siis, kui laps oli alles emaüsas. Kuidas nii? Mõni tulevane ema tuleb vastuvõtule juba siis, kui ta on rasedaks jäänud, ja soovib nõustamist, kuidas tema võiks raseduse ajal käituda, et nii lapse kui ka enda uni oleks rahulikum ka pärast sündi. Tegelikult ju kõik, mida ema teeb, seal hulgas ema unerütm, mõjutab ka last. Nii ma siis vajadusel korrigeerin ema unerütmi, et see oleks võimalikult tervislik nii talle kui ka beebile ning mis peamine – et ööuni oleks korras ja ema saaks piisavalt unetunde. Kui seal on unetussümpto maatikat, siis me teeme unetuse teraapiat jne. Ema toetamine ja hea une saavutamine hoiab tegelikult korras ka lapse unerütmi. Kui laps sün nib, on ta juba natuke paremas rütmis kui need beebid, kelle emad on olnud raseduse ajal näiteks ärevad, depressioonis ja maganud ebaregulaar selt. Edasi oleme lapse sündides kolm esimest kuud vaatleja rollis ja sealt edasi hakkame juba sekkuma: toetama unerütmi ja tegelema ise seisva magamisega. Pikk ja iseseisev uni hakkab sedasi tulema hästi rahulikult ning loomulikult – kui sa õigel ajal sekkud. Mida soovitad emadele, kelle beebi on veel alla nelja kuu vanune? Kas levinud soovitus magada koos beebiga ka ise, olenemata kellaajast, veel kehtib? Ma soovitan seda isegi esimesel 3–4 elukuul, kui lapsel ongi ebaregulaarne unerütm. Siis kohaneb ema ka oma lapse magamisrütmiga väga hästi, et võimalikult palju ka ise puhata. Sest kui sa ei puhka, aga näiteks on periood, kui laps öösel ei maga, ei jää sinust endast ka midagi järele. Seega tõesti tasub 3–4 esimest kuud elada täiesti lapse unerütmis – see on emale hästi toetav. l

VITAMIN D3 PRO EXPERT TILGAD 400IU BEEBIDELE Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada seedehäiretest tingitud kõhugaaside tekke riski. Mustköömneõliga Pro Experti D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengut ning ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und. Vaata lisaks: dlastele.ee

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Experti 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE Pro Experti nööbikommid on mõnusa Tutti Frutti maitse ja ksülitooliga suhkruvabad nööbikommid. Pro Experti nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad Sinu lapsele jõudu säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks. Vaata lisaks: dlastele.ee ja kuula nööbikommi laulu:

BEEBI ARENG

KUIDAS

areneb

BEEBI AJU?

Need, kes arvavad, et beebi aju areneb edukalt ka iseenesest, eksivad. Tegelikult areneb väikelapse aju talle kõige lähedasemate inimeste toel – või siis mitte, tuues probleeme ka edasises elus.

täiskasvanud inimese ajust. Ülla taval kombel kasvab aju kaks korda suuremaks aga juba esimese eluaasta jooksul. Kolmandaks eluaastaks kasvab lapse aju täis kasvanu ajust 80 protsendi suuru seks ja viiendaks eluaastaks juba 90 protsendi suuruseks.

Otsustava tähtsusega esimesed aastad

Aju on inimkeha käsukeskus. Vastsündinud lapsel on olemas kõik ajurakud ehk neuronid, mis on vaja likud kogu ülejäänud eluks, kuid just nende rakkude vahelised ühendused panevad aju päriselt tööle. Ajuühen dused võimaldavad meil liikuda, mõelda, suhelda ja teha peaaegu kõike. Varased lapsepõlveaastad on nende sidemete loomisel otsustava

TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

lustades kohe kõige tähtsamast, siis sünni hetkest kuni viienda eluaastani areneb lapse aju rohkem kui kunagi varem või hiljem. Ja just see kõige varasem aju arengu periood omab kestvat mõju lapse õppimis võimekusele ja edule nii koolis kui ka läbi elu. Lapse esimeste elu aastate kogemused – nii positiivsed kui ka negatiivsed – kujundavad tema aju arengut.

Väikelapse aju kiire kasv

Sündides moodustab beebi aju oma suuruselt umbes veerandi

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI ARENG

tähtsusega. Igas sekundis luuakse vähemalt miljon uut närviühendust ehk sünapsit rohkem kui kunagi varem elus. Erinevad ajupiirkonnad vas tutavad erinevate võimete eest, nagu liikumine, keel ja emotsioonid, ning arenevad erineva kiirusega. Aju areng toetub ise endale, kuna lõpuks seostuvad ühendused üksteisega keerukamal viisil. See võimaldab lapsel liikuda, rääkida ja mõelda keerulisemalt. Esimesed eluaastad on lapse aju jaoks parim võimalus luua sidemeid, mis on vajalikud olemaks terve, võimekas ja edukas täiskasva nu. Seosed, mida on tarvis paljude oluliste kõrgema taseme võimete jaoks, nagu motivatsioon, enese regulatsioon, probleemide lahenda mine ja suhtlemine, tekivad nendel algusaastatel – või ei teki. Nende oluliste ajuühenduste loomine hilisemas elus on palju raskem.

Inimsuhted kui kõige olulisemad mõjutajad

Alates sünnist arendavad lapsed ajuühendusi oma igapäevaste kogemuste kaudu. Need on üles ehitatud positiivse suhtluse kaudu oma vanemate ja hooldajatega ning kasutades oma meeli maa ilmaga suhtlemiseks. Väikese lapse igapäevased kogemused, sealhulgas hoolduse ja suhtlemise hulk ning kvaliteet, määravad ära, millised ajuühendused arenevad ja millised püsivad kogu elu. Lapse suhted lähedastega on tema aju arengu kõige olulisemad mõjutajad. Armastavad suhted vastutulelike ja usaldusväärsete täiskasvanutega on lapse tervis likuks arenguks hädavajalikud. Need suhted saavad alguse kodust, vanemate ja perega, kuid hõlmavad ka lapsehoidjaid, õpetajaid ning teisi kogukonna liikmeid.

68 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Positiivsete vs. negatiivsete kogemuste tagajärjed

Lapse suhted lähedastega on tema aju arengu kõige olulisemad mõjutajad. Suhtlemisaltid vastsündinud

Alates sünnist kutsuvad beebid oma vanemaid ja teisi täiskasvanud hooldajaid endaga suhtlema. Imikud teevad seda hõisates, naeratades ja nuttes. Väikelapsed väljendavad oma vajadusi ja huvisid juba otsese malt. Kõik need väikesed kutsed on hooldajale võimalus lapse vajadus tele reageerida. See „teenindamise ja tagasi saamise“ protsess on aju juhtmestiku jaoks fundamentaalne. Lapsevanemad ja hooldajad, kes pööravad beebile tähelepanu, reageerivad tema kutsele ning suhtlevad temaga, arendavad sõna otseses mõttes lapse aju. Seetõttu on väga oluline rääkida, laulda, lugeda ja mängida väikeste lastega alates nende elu esimesest päevast ning anda neile võimalus avastada füü silist maailma ja pakkuda turvalist, stabiilset ning hoolivat keskkonda.

Lapsed, kes kogevad oma varases eas positiivsemat suht lust, on tervemad ja edukamad nii koolis kui ka kogu elus. Kahjuks on ka vastupidi: vaesus, kokkupuu de perevägivallaga, pidev üksiolek ja juurdepääsu puudu mine kvaliteetsetele varajase õppimise koge mustele võivad negatiivselt mõjutada lapse varajast aju arengut ning edukust tulevikus. Negatiivne puudutus, sealhulgas vägivald mõjub lapse aju arengule väga halvasti. Nii füüsilise väär kohtlemise kui ka emotsionaalse hüljatuse ohvriks sattunud laste aju piltidelt on näha, et ühen dussild kahe ajupoolkera vahel on normaalsest õhem. Nii on aju poolkerade integreeritus väiksem. See omakorda võib inimese teha vastuvõtlikumaks sõltuvustele ja meeleoluhäiretele. Erinevate tegevuste nägemine talletatakse lapse ajus peegelneuro nite kaudu. Kui laps näeb ja kogeb palju hoolitsust, seadistub ka tema enda aju teostama hoolitsust. Kui lapse ümber on palju agressiivsust, seadistub tema aju agressiivsusele. Just seetõttu kipuvadki peremust rid põlvest põlve korduma. Mõistes seda, kui oluline roll on meil ühe väikese inimese kasvamise ja arenemise loos ning suuresti ka tema täiskasvanuelu õnnestu mises, tasub panustada küll kogu südamega sellesse, et meie beebisid saadaksid iga päev armastavad, rahustavad ja turvalised puudutu sed ning suhted. l

ALLIKAS: firstthingsfirst.org, www.firstthingsfirst.org/ early-childhood-matters/ brain-development/

toetab beebi aju ja silmade terviklikku arengut AJU KASVAMINE 1 Aju kasvab esimese kahe eluaasta jooksul väga kiiresti. Teise eluaasta lõpuks saavutab aju peaaegu 80% täiskasvanu aju suurusest.

Avatavad kapslid N30 KASUTAMINE: sobib lastele vanuses 6 kuud kuni 3 aastat.

AJU VAJAB EFA-SID 2 Ligikaudu 60% aju massist moodustavad rasvad, millest umbes 30% on nn asendamatud rasvhapped (EFA-d). TOETAB AJU STRUKTUURSET ARENGUT 3 DHA on oluline aju ja perifeerse närvisüsteemi ehituslik komponent. EQUAZEN BABY sisaldab asendamatuid oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis toetavad imiku vaimset arengut (taju, mälu, mõtlemine). 2 IGA AVATAV KAPSEL SISALDAB: ● DHA (dokosaheksaeenhape) 100 mg ● EPA (eikosapentaeenhape) 14 mg ● GLA (gamma-linoleenhape) 5 mg

Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana. Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili. 1. Brain development. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html. 2. Taha AY, et al. Epilepsia. 2010 Aug;51(8):1348-58. 3. Innis SM. J Nutr. 2007 Apr;137(4):855-9.

Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga famisano.ee Maaletooja: UAB Norameda Eesti ﬁliaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa

EQUA-03.24

BEEBI ARENG

MIDA BEEBIGA talvel toas teha?

Pikk, pime ja külm sügistalvine hooaeg surub meid tahestahtmata rohkem koduseinte vahele. Beebi vaimse ja füüsilise arengu heaks annab aga ka pisikeses kodus ja käepäraste vahenditega palju ära teha. TEKST: REELI TAMME, LASTE FÜSIOTERAPEUT JA SAMM.SAMMULT SOTSIAALMEEDIAKONTO VEDAJA FOTOD: ERAKOGU, NELE TAMMEAID

eebi esimesel eluaastal kulgeb pere elu suuresti beebi rütmis. Päevad on täis toitmist, mähkimist ja magama panemist. Eestis on seda mõnusalt sooja aega, mil beebiga saab mugavalt ka õues toimetada, tänamatult vähe, ja vastu talve kisub elu veelgi tubasemaks. Nelja lapse emana olen vähemalt neljal aastal seisnud silmitsi küsi musega, et mida siis ikkagi tubastes tingimustes beebiga ette võtta, et ise tervet mõistust säilitades ning last rahulolevana hoides talv üle elada. Olles viimastel aastatel külastanud palju kodusid ja nõustanud peresid beebi liigutusliku arengu teemadel, näen, kuidas imiku ärkveloleku aja sisustamine võib mõnikord olla väljakutse. Viimast eriti beebide puhul, kes on keskmiselt S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

BEEBI ARENG

füüsiliselt aktiivsemad ja sensoor set stimulatsiooni nautivamad. Seega jagan alati hea meelega soovitusi, mis tubast hooaega silmas pidades titadega perede elu lihtsamaks võiksid muuta. Laste füsioterapeudina pean silmas, et muu hulgas saaks ka beebi psühho motoorne areng kenasti toetatud.

Lähedus ja vaheldus

Esimesel paaril kuul on beebi ärkveloleku aknad väga lühikesed ja suure osa sellest ajast täidab toitmine, krooksutamine ja mäh kimine. Selles vanuses on väga ootuspärane, et beebi vajab palju kontakti. Esimesel 3–4 elukuul, mil ta veel ise ei keera ega rooma, saab pakkuda lapsele vaheldust, paigutades teda kodus erinevatesse tubadesse või toanurkadesse. Väga tihti näen, et kodudes on mängumatt ühe koha peal, aga julgustan seda päeva jook sul korduvalt ümber paigu tama. Pesed pesu? Võta beebi vannituppa kaasa. Korrastad kappe? Paiguta mängumatt magamistuppa. Teed süüa? Nüüd saad mängumati kööki kolida. Paiguta beebit nii selili, külili (nii paremale kui ka vasa kule!) kui ka kõhuli ja võid olla kindel, et tema liigutuslik areng ongi juba mitmekülgselt toetatud. Teine väga lihtne soovitus on: tule ise ka oma toimetustega madalamale. Minule sai esimese lapsega väga kiiresti selgeks, et kui toimetan põranda tasapinnal, on beebi oluliselt rahulikum. Mis tahes tegevuse sa leiad, olgu see raamatu lugemine, trenn, käsitöö või miks mitte kartulite koorimine (ettevaatust teravate nugadega!), beebil on seda põnev uudistada. Normaliseerige põrandal olemist nii beebi kui ka enda jaoks!

Kontrastid ja silmatorkavad värvid

Lisaks lähedusele ja keskkonna ning asendite vahetusele saab esi mestel elukuudel beebi tähelepanu köita eelkõige visuaalsete stiimu litega. Kuigi praegu on väga moes

72 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

pastelsetes toonides väike laste mänguasjad, tegelus matid jms, siis mina soovitan eelistada kontrastseid ja sil matorkavamaid värve, kuna nendel püsib beebi fookus oluliselt paremini. Ideaalsed on must-valgete mustritega raamatud, tegelusmatid ja mänguasjad. Ka keset valget seina paigutatud tumeda raamiga pilt võib pisikestele mitu minutit uudistamist pakkuda. Proovi vaadata tuba beebi perspektiivist – kuidas tundub, kas on piisavalt kontrastseid pilgupüüdjaid?

Mängumatti võiks päeva jooksul korduvalt ümber paigutada.

Kodus leiduvast palju põnevat

Kui beebi juba pivoteerib või roomab, on ta liigutuslikus mõttes võimeline keharaskust kandma ning seega kätega oluliselt osava malt manipuleerima. Nüüd on hea aeg hakata talle rohkem kõikvõima likke taktiilseid ehk kompimisega tajutavaid kogemusi pakkuma. Selleks pole vaja mingeid erilisi vahendeid, piisab kodus leiduvatest asjadest:

Avasta Mängu Saar Mängu Saar on ideaalne koht lastele ja kogu perele, kus saab mängida, areneda ja pidutseda! Meie ainulaadsed mängutoad pakuvad lastele võimalust nii aktiivseks liikumiseks kui ka arendavateks tegevusteks. Toad sobivad suurepäraselt eelkooliealistele lastele, pakkudes neile mitmekesist ja lõbusat keskkonda. Mängutuba saab broneerida pidustusteks või tulla lihtsalt mängima vabal ajal, kui tuba pole broneeritud. Eriti mugavaks teeb selle iseteeninduslik süsteem, mis võimaldab külastajatel tulla sobival ajal, lahkuda ja tagasi tulla kogu mängupäeva jooksul.

äeval Tule argip ar t M ä ng u S a mängima!

Mängu Saar on suurepärane koht ka perepuhkuseks. Siin saavad nii lapsed kui ka vanemad veeta kvaliteetaega, nautida lõbusaid ja aktiivseid tegevusi ning tähistada erilisi hetki.

Tule mängima, puhkama ja pidutsema – me ootame teid!

Mängu Saared asuvad aadressidel:

Lahtiolekuajad leiad meie kodulehelt ja FB lehel.

Osmussaare 8, I korrus, Tallinn Kopli 25 I korrus, Tallinn Päevalille 4 (Rocca Towers) III korrus, Tallinn

Vaata lisainfot meie lehelt www.mangusaar.ee Mängu Saar mangusaar tel 5662 3029

Raamatust leiad värsketele lapsevanematele mõeldud nõuanded selleks, et emaduse algus oleks õnnelikum ja vähem traumeeriv. • Mida oodata pärast rasedust? • Kuidas toime tulla beebi saamisega kaasneva frustratsiooni ja väljakutsetega? • Kuidas ohjata uudishimulikku ämma ja ärevat partnerit?

• Kuidas üle elada esimene sünnitusjärgne tualetiskäik? • Millal otsida abi sünnitusjärgse depressiooni raviks jne, jne. Telli raamat www.helios.ee

• Pane põrandale suur saunalina, sinna peale aseta madal ahjuplaat veega ja lase beebil selles mõnuga plätserdada. Vahelduseks saad vette pista ka mõne (vanni)mänguasja või svammi. Kuigi poest võib leida ka veega täidetud mängumatte, siis vahetu kokku puude on palju ehedam. • Samamoodi saad ahjuplaadile panna näiteks jääkuu bikuid või paar peotäit lund, et anda beebile aimu erinevatest tekstuuridest ja temperatuuridest. • Seo erinevaid kangaribasid ümber hularõnga ja lase beebil kõhuli olles selle rõnga sees uudistada. Vahel duseks saad kinnitada juurde erinevaid mänguasju ja miks mitte ka kodumajapidamisest pärit esemeid. Kui sul rõngast ei ole, siis väga edukalt saad panna kingakarbi vms sisse erinevast materjalist lõiga tud tekstiile (karedad, siledad, paksud, õhukesed, pehmed, jäigad, karvased, venivad) ja lase beebil neid sealt välja sikutada ning erinevust tunnetada. • Varu sügisel mõned käbid, kivid, väikesed paksud oksad (ilma kooreta), kastanimunad jms – võid kin del olla, et juba istuv beebi oskab nendega täidetud ämbrit väga hinnata. Meie peres kinnitust leidnud fakt on küll, et mängu asjad võivad ju toredad olla, aga igasugused beebidele mitte mõeldud asjad pakuvad rõõmu oluliselt kauem. Seega ei tasu üle muretseda, kas beebil on just see kõige atraktiivsem ja arendavam mänguasi, pigem vaata avatud pilguga kodus ringi ja leiad kindlasti ohutuid esemeid, millega beebi saab lõbusasti mängida. Näiteks võisid meie pere lapsed lõputult purgikaasi kaussi tõsta, WC-paberirulle torniks laduda või märkme pabereid seinale kleepida ja sealt jälle maha võtta – kõik on ideaalsed tegevused peenmotoorsete oskuste arendamiseks.

Raamatute mitu võlu

Juba esimestest elukuudest alates tasub beebile pakkuda palju kokkupuudet erinevate raamatutega: must-valged raamatud lihtsalt vaatamiseks, tekstiilist raamatud katsumiseks, vanniraamatud vees sulista miseks. Loe julgelt juba paari kuu vanusele beebile raamatust üksikuid sõnu ja vaadake koos pilte.

BEEBI ARENG

Kui laps harjutab parasjagu kõhuli olemist, teibi raamat 5–10 cm kõrgusele põrandast seina või mööbli külge ja saate ideaalselt ülakeha sirutust praktiseerida. Teisel poolaastal saab raamatuga harjutada peen motoorseid oskuseid, nagu lehe keeramine ja asjadele osutamine. Varajases eas loodud harjumus raamatute seltsis aega veeta loob kuldaväärt harjumuse kogu eluks.

Mänguasjade rotatsioon

Olgu need siis spetsiaalsed beebidele mõeldud lelud, raamatud või kodust leitud sobilikud mittemänguasjad, igal juhul soovitan n-ö mänguasjade rotatsiooni põhi mõtet. See tähendab, et lapsel on korraga kättesaadav teatud osa mänguasjadest ja teised on silma alt ära ning paari nädala möödudes saab neid vahetada. Nii tundu vad lelud ikka ja jälle „uuena“ ning beebi huvi nendega mängida kestab kauem. Sama rotatsiooni põhimõte töötab tegelikult igas vanuses lastega.

Normaliseerige põrandal olemist nii beebi kui ka enda jaoks!

Kodused seiklusrajad

Kui beebi juba käputab, on ta kindlasti valmis ka turni ma ja ronima ning ta ei pea seda üldse ohtlikult kõrgel tegema. Kui sinu diivanil on lahtised istumisalused padjad, saad kerge vaevaga tekitada beebile eriti ägeda mängunurga. Vajadusel on võimalik lisada ohutust, kasutades lisapehmendusena näiteks võrevoodi

Kõik vajalik beebide ja väikelastega peredele ning beebiootel emadele! LAPSEVANKRID

TURVATOOLID

SÖÖTMISTOOLID

BEEBIVOODID

MADRATSID

EMADUSTOOTED

BEEBITARBED

LASTERIIDED

JALANÕUD

MÄNGUASJAD

LAMAMISTOOLID

TOITMISTARVIKUD

KURNA PARK Kangrumetsa tee 3 Kurna, Rae vald

TÄHESAJU CITY Tähesaju tee 25 Tallinn

LÕUNAKESKUS Lääneringtee 39 Tartu

MUSTIKA KESKUS Karjavälja 4 Tallinn

www.babycity.ee

www.onefamily.ee

ÜKS KAART − PALJU EELISEID!

-20%

Vastsündinu esimese ostu soodustus BabyCity/ToyCity kauplustes

One Family kliendikaardi saab vormistada TASUTA kauplustes

-20%

Lapse sünnipäevasoodustus BabyCity/ToyCity, JUKU ja KidZone kauplustes

BEEBI ARENG

madratsit vms. Teine kord piisab ka sellest, et tõstad diivani pesukasti kaane üles ja ongi beebil jälle tükk aega sisse-välja ronimisega sisustatud. Keera pesukauss kummuli, jäta jooga matirull või miks mitte magamiskott keset tuba, kasuta beebivoodi mad ratsit, mähkmepakke, hoiustamiskaste vms, et beebi jaoks põrandapinda mitmekesisemaks muuta. Ja kui segadust pole veel liiga palju, viska mõni kangas üle köögilaua, toolide või ka näi teks tegelusteki kaarte ja saad lihtsa vaevaga beebile onni, millest sisse-välja roomamine ja käputamine arendab hästi ruumi- ja kehataju.

Kiik ja kandevahend

Kas beebi kipub enne uneaega viri laks muutuma ega jaksa enam füü siliselt ringi mütata? Meie peres oli selleks puhuks asendamatu abiline kiik – seda eriti kolmanda lapsega, kes oli kaheksakuune, kui koroona eest ajutiselt renoveerimisjärgus maamajja pagesime. Põrandad olid külmad ja nii oli kiiges kiikumine kindel osa tema igast ärkvelolekust. Toas soovitan eelistada kangast kiike, mis on pehme ja kohaneb kenasti beebi asendiga. Kuni kuuenda elukuuni tuleb valida kiik, kus beebi on lamavas või pool lamavas asendis. Kui beebi suudab juba istuma pannes tasakaalu säilitada, saab kasutada kiike, mis on mõeldud istumiseks. Vajadusel tuleb esialgu toestada kiiges beebi kehatüve ja puusa – selleks võib kinnitada kiigepulga külge mõne mänguasja. Kiikumisega kaasas käiv kõrgem vaade ja rütmiline liikumine mõjuvad enamikule beebidele rahustavalt. Sarnaselt kiigega leidis meie peres palju kasutust ka kande vahend – oli selleks siis kandelina või -kott. Sageli on vanemad mures, ega beebi kandekotis või -linas liiga palju aega veeda. Kui asend on ergonoomiline, beebile ja kandjale

76 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

või n-ö konteinereid, nagu lamamistoolid, beebiistmed, seisu- ja kõnniraamid, hüppe traksid ning turvahällid, milles soovitan lasta beebil aega veeta nii vähe kui võimalik. Ükski neist ei asenda beebi normaalset aktiivsust temale eakohases keskkonnas ning üheski nimetatud vahendis olemi ne pole beebi normaalse arengu seisukohalt vajalik. Samuti on universaalne soovitus alla kaheaastas tele lastele ekraaniaega mitte pakkuda.

Värske õhk iga ilmaga

Kontrastsetel ja silmatorkavatel värvidel püsib beebi fookus paremini.

mugav, siis igapäevaselt tund kuni paar kandevahendit kasutada ei ole probleem. Oluline on vaid jälgida, et beebi asend kandelinas ei ole pidevalt asümmeetriline, näiteks et üks jalg ei ripuks allpool kui teine, pea poleks keeratud pidevalt ühele poole jms. Samuti tuleb silmas pidada, et sama palju aega, kui bee bi veedab kandevahendis, veedaks ta ka põrandal eakohaseid tegevusi toimetades. Kuigi kandevahendis on beebi liigutused rohkem või vähem piiratud, saab ta ka verti kaalses asendis liigutuslikus mõttes olulisi oskusi arendada ja mis peamine: turvaliselt sinu lähedal olles keskkonda uurida.

Arengut mittetoetavad abivahendid

Kui kandevahend pakub beebile vajalikku lähedust, siis väga palju on saadaval mitmeid abivahendeid

Sisukate tubaste tegevuste kõrval ei tasu aga unustada, et värske õhk ja päevavalgus on meie vaimse ning füüsilise tervise jaoks asendamatud aasta läbi, seega tasub nii enda kui ka beebi jaoks igasse päeva mahutada üks kosutav õueskäik. Esimesel poolaastal moodustab uneaeg ööpäevast veel nii suure osa, et beebi saab vajaliku värske õhu doosi kätte, tehes ühe või mitu und vankris. Aga näiteks teisel poolaas tal, mil ärkvelolekud juba pikemad ja kogu selle aja füüsiliselt aktiivne beebi olla ei jaksa, on jalutuskäigud vankriga alati lihtne variant aega sisustada ning päeva mõnus vahel dus tekitada. Kui ema enda keha jaksab ja tänavatel pole ohtlikult libe, siis on ka kandekott või -lina õues käimiseks head abivahendid. Tihti tajun, et emadele on pandud surve, justkui peaks beebile hom mikust õhtuni arendavaid tegevusi pakkuma ja et alati saaks paremini. Tegelikult võib naljatades öelda, et selleks, et beebi ei areneks, peab ikka õige kõvasti vaeva nägema. Aga pidev lapse aja sisustamine võib teiste paljude kohustuste kõrval aju korralikult krussi ajada. Sellepärast on minu soovitus nii emana kui lastefüsioterapeudina kokkuvõttes lihtne: tee täpselt nii palju, kui sina jaksad ja kui palju sulle tundub, et sinu beebile on piisav. l

SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

Väikese vaatajaga teatrisse

Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater, sealhulgas ka päris pisikese vaataja teater. Noorsooteatri repertuaarist leiab lavastusi, millest on koos vanemaga osa saama oodatud juba kümnekuused lapsed.

äikelastelavastused on on nagu nagu teatriidud, teatriidud, äikelastelavastused mis rajavad rajavad teed teed järgmistele järgmistele teatriteatri- ja ja mis kultuurisündmustele. On On oluline, oluline, et et kultuurisündmustele. väikese inimese inimese esimesed esimesed teatrikogeteatrikogeväikese mused oleksid oleksid võimalikult võimalikult positiivsed positiivsed ja ja mused rõõmsad. Eesti Eesti Noorsooteatris Noorsooteatris on on sellised sellised lavastused lavastused rõõmsad. laste seisukohast seisukohast hoolikalt hoolikalt läbi läbi mõeldud mõeldud –– keskmiselt keskmiselt laste 25–30 minutit minutit pikad, pikad, rahuliku rahuliku liikumisega, liikumisega, värvivärvi25–30 küllased ja ja lustakad, lustakad, välistatud välistatud on on päris päris pime pime saal saal ja ja küllased väga valjud valjud helid. helid. väga Teatris arenevad arenevad lapse lapse tähelepanutähelepanu- ja ja keskendumiskeskendumisTeatris võime, aju aju saab saab impulsse, impulsse, mis mis aitavad aitavad maailma maailma võime, teistmoodi näha, näha, toitu toitu saab saab lapse lapse loomulik loomulik kujutluskujutlusteistmoodi võime ning ning empaatiavõime empaatiavõime kasvab. kasvab. võime

Noorsooteatris on on näitlejad näitlejad väikelastest väikelastest publikuga publikuga Noorsooteatris harjunud ja ja enamasti enamasti ei ei sega sega põnnide põnnide jutud jutud või või nutud nutud harjunud etenduse mängimist mängimist kuigivõrd. kuigivõrd. Ka Ka vanemad vanemad võivad võivad end end etenduse rahulikult tunda, tunda, sest sest siinne siinne keskkond keskkond on on just just laste laste rahulikult jaoks loodud. loodud. Kui Kui lapsel lapsel on on jonnituju jonnituju või või soovib soovib ta ta jaoks vahepeal niisama niisama teatrisaalist teatrisaalist välja, välja, siis siis võib võib seda seda vahepeal mureta teha. teha. Kui Kui laps laps tahab tahab etenduse etenduse lõppedes lõppedes aga aga mureta nukkude ja ja teatri teatri keskel keskel pisut pisut kauem kauem aega aega veeta, veeta, saab saab nukkude seda teha teha siinsamas siinsamas Nukuteatrimuuseumis. Nukuteatrimuuseumis. seda Vanemate toel toel saab saab laps laps Noorsooteatris Noorsooteatris harjuda harjuda Vanemate teatrimaagia ja ja teatris teatris sobiva sobiva käitumisega käitumisega omas omas teatrimaagia tempos. Teater Teater palub palub vanematelt vanematelt vaid vaid ühte ühte –– olge olge oma oma tempos. lapsega kõik kõik see see etenduse etenduse pooltund pooltund vaimselt vaimselt kaasas. kaasas. lapsega

Kõige pisemale pisemale publikule, publikule, vaatajale vaatajale vanuses vanuses kümme kümme Kõige kuud kuni kuni kaks kaks aastat, aastat, on on loodud loodud tunnetest tunnetest rääkiv rääkiv kuud lavastus „Nutude „Nutude salajutud” salajutud” (lav (lav Maria Maria Usk). Usk). Kel Kel lavastus esimene beebilavastus beebilavastus juba juba nähtud, nähtud, sel sel tasub tasub tulla tulla esimene vaatama lustakat lustakat rongisõidulugu rongisõidulugu „Tsuhh, „Tsuhh, tsuhh, tsuhh, tsuhh” tsuhh” vaatama (lav Helle Helle Laas) Laas) või või pehmes pehmes pastelses pastelses pilvemaailmas pilvemaailmas (lav kulgevat „Sansaarat” „Sansaarat” (lav (lav Kalju-Karl Kalju-Karl Kivi). Kivi). kulgevat

KALJU-KARL KIVI

Sansaara Etendused väikelastele Vaata lisa: noorsooteater.ee

ed s a m i Vi ed s u d eten

SISUTURUNDUS

Imik vajab igapäevaselt rohkem rauda kui täiskasvanud mees –

MIDA TEHA?

mikute ja väikelaste rauaprobleemide puhul ei ole probleem kunagi olnud selles, kas laps saab rauda. Muidugi saab, ilma rauata paraku inimene elus ei püsiks. Probleem on ikka selles, et rauda ei saada piisavalt. 7–11-kuulise imiku päevane rauavajadus on 1 mg rohkem kui täiskasvanud mehel, 10 mg vs. 9 mg. Ka 1–6-aastastel on rauavajadus väga suur, 7 mg päevas. 7–10-aastastel tõuseb rauavajadus juba 9 mg-ni päevas. Kõige keerulisem on selliseid päevaseid rauakoguseid rahuldada imiku- ja väikelapseeas. Miks? Sest päevased toidukogused on väikesed. Imikute puhul kuluvad esimesed kuud erinevate toiduainetega tutvumisele, otseselt söömiseks on seda veel vara nimetada. Väikelapseeas on paljud lapsed valivad sööjad ja toidusedel võib olla veel üksluine. Kui võtta arvesse Eestis tavapäraselt kasutatavad toiduained ning riiklikud toitumissoovitused, peaks 10 mg rauavajaduse rahuldamiseks päeva jooksul ära sööma ligi 1 kg toitu kui mitte rohkem. Imikueas on see võimatu, see on selge. Väikelapseeas võib see juba õnnestuda. Küll aga on selle 1 kg toidu koguse arvutamisel arvesse võetud, et peres süüakse ainult täisteratooteid (kõik pudrud, pasta- ja leivatooted on täisteratooted) ning igapäevaselt süüakse ka kaunvilju. Nii täisteratooted kui kaunviljad on head rauaallikad. Liha ja kala on samuti menüüs igapäevaselt vähemalt 100 g, kusjuures peab arvesse võtma, et laste puhul võiks nädalas punast liha pakkuda maksimaalselt 175 grammi (pool täiskasvanute kogusest, 350 g). „Paraku näitab meie kogemus, et väikelapseeas on ferritiini ehk rauavarude tasemed juba väga madalad ning rauaprobleemidega lapsed kasutavad juba raua toidulisandeid. Paljudel on ka hemoglobiin normist madalam. Mõned lapsed on sümptomaatilised (väsimus, muutused käitumises, uneprobleemid), teistel võib madal ferritiin olla juhuleid. Teinekord lapsevanemad ei oskagi teatud sümptomeid seostada rauaprobleemidega, vaid mõeldakse, et jälle on tulnud uus arenguetapp. Rauaprobleemide puhul aitab perearst ning enne

raua toidulisandite kasutamist ongi hea käia kõigepealt perearsti juures näite kontrollimas,“ kommenteerib Laura, kodumaise rauale spetsialiseerunud tootemärgi Nôgel üks asutajatest.

Mida siis nende suurte rauavajadustega peale hakata?

Rauaga rikastatud mahe lastetoit tuleb appi. Toiduainete rauaga rikastamist on kasutatud tegelikult aastakümneid rauaprobleemide ennetamiseks ja vähendamiseks. Rauaga toidu rikastamine on olnud üks efektiivsemaid viise nende probleemidega tegelemiseks, mida kasutatakse kogu maailmas. „Rauaga rikastatud lastetoit ei ole raua toidulisand, seega ei ole vajalik viia last enne arsti juurde, et rauavarude taset kontrollida. Rauda lisame Euroopa Komisjoni juhendi järgi toidu kcal järgi ning toidus raua maitset ei ole. Vastupidi, rauaga rikastatud lastetoit on vähemalt sama hea mekiga või sootuks paremgi kui tavaline lastetoit. Küll aga on raud seal suur boonus. Võrreldes tavalise lastetoiduga sisaldab rauaga rikastatud lastetoit rauda mitmekordselt. Näiteks sisaldavad meie purgipudrud 3,2–4,3 mg rauda 190 g purgi kohta. Kui valmistaksime samad pudrud ilma rauata, oleks raua sisaldus vaid 0,4–0,9 mg purgi kohta. Täistera sisaldab küll palju rauda, aga pudru valmistamiseks ei kasutata suures koguses helbeid. Rauaga rikastatud juurviljapüreed sisaldavad meil 1,1–1,8 mg rauda 120 g purgi kohta, aga täpselt samad juurviljapüreed ilma lisatud rauata sisaldaksid vaid 0,4–0,5 mg rauda. Tavalise lastetoidu rauakogused on olematud. Ka liha ja kalaga valmis lastetoidud on pigem rauavaesed, liha ja kala on seal tavaliselt umbes 10% kandis ehk 100 g kohta 10 g. Selle kogusega ei ole kahjuks midagi peale hakata. 100 g linnuliha või punasest lihast saadud hakkliha sisaldab umbes 1 mg rauda ehk 200 g lastetoidu purgist, mis sisaldab 10% kala või liha, saab laps vaid 0,2 mg rauda, lisaks väike kogus rauda juurviljadest. Teinekord me ei annagi endale aru, kui palju on päeva jooksul vaja ära süüa, et rahuldada päevane rauavajadus. Ilma

lisatud rauata on imiku- ja väikelapseeas rauavarude tühjenemine paratamatu ning väikelapseeaks võib olla välja kujunenud juba rauapuudusaneemia, mis vajab suuremaid rauakoguseid pikema aja jooksul raua toidulisandite näol,“ lisab Laura.

fakti rauaga rikastatud lastetoidu kohta

• Rauaga rikastatud lastetoitu kasutatakse nagu tavalist lastetoitu igapäevaselt, kõigile lastele. Vali rauaga rikastatud puder tavalise pudru asemel. • Rauaga rikastatud lastetoit ei ole raua toidulisand, seega pole vaja teavet lapse ferritiini näidu kohta. • Rauaga rikastatud lastetoit ei maitse nagu raud – rauda lisame Euroopa Komisjoni juhiste järgi 3 mg/100 kcal. Vastupidi – toidud on väga maitsvad ja meie pisikesed on need heaks kiitnud. • Rauaga rikastatud lastetoit sisaldab kordades rohkem rauda võrreldes tavalise lastetoiduga, kus rauasisaldus on väga madal (ka liha/kalaga toitudes, kuna liha ja kala on seal tavaliselt alla 10%). • Rauaga rikastatud lastetoitu võib süüa praktiliselt piiramatult – imikute päevased toidukogused on nii väikesed, et sageli ei söö nad päeva jooksul ära isegi ühte purki (190 g) putru. Tahke toiduga alustamine on pigem erinevate toitude proovimine. • Isegi väikelapseeas ei ole vaja rauaga rikastatud toidu tarbimist piirata. Näiteks 2 purki kaeraputru (2 x 190 g) annaks väikelapsele 114% päevasest raua vajadusest. Tavatoidust saadav raud tuleb boonusena. • Rauapreparaatidega samaaegselt võib kasutada ka rauaga rikastatud lastetoitu. • Rauaga rikastatud lastetoit sobib kasutamiseks samamoodi nagu tavaline lastetoit, selleks ei pea olema rauaprobleemid.

E M A H E AO LU

Kristina Mering:

„SUURI ASJU SAAVAD TEHA KÕIK INIMESED!“

80 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

E M A H E AO LU

Sa võid olla beebi eest hoolitsev ema ja juba see on suur asi. Samas, kui tunned, et enda tassi aitaks täita lisaks mõni hobi, meelepärane töö või võitlus parema tuleviku eest koos beebiga, on seegi tehtav! TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SUSAN MUST, SIIRI KUMARI, ERAKOGU

hel seenevihmasel sügishommikul seisan Šnelli pargi Nunne tänava poolses otsas, pilk möödujate seast pikka tumedapäist lapsevankriga naist otsimas. Oleme loomakaitse organisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuhi Kristina Meringuga (33) leppi nud kokku jalutuskäigu, mille ajal võiks tema just aastaseks saanud tütar Mü lõunaunne suikuda ja mina käesoleva artikli jaoks käigupealt intervjuud teha. Aeg on see, mis on ühe ema jaoks hinda matu – eriti, kui laps on veel nii väike, et saab rinnapiima ja veedab valdava osa ajast koos emaga. Ja kui ema on samal ajal tegev veel ka väga vastutusrikkal ametikohal, siis on mul hea meel, et ma Kristinaga üldse jutule sain. Kokku lepitud ajast möödub kümme ja varsti ka kakskümmend minutit. Seismise asemel istun märjale pargipingile ja olen veen dunud, et küll nad tulevad. Esiteks tean omastki kogemusest, kui kee ruline on väikelapsega kellapealt koduuksest välja saada, ja teiseks, nii palju või vähe, kui ma Kristinat tunnen, siis üks on selge – tema peale saab kindel olla. Just tema on see, kes oma tiimiga avalikustas möödunud sügisel puurikanade õudust tekitavad pidamistingimu sed Eesti suurfarmides ja võitleb

nüüd kanade puuris pidamise keelustamise eest. Ja just tema on üks neist, tänu kelle 15-aastasele tööle saame tunda uhkust, et ka meie väike riik keelustas mets loomadele palju piinu valmistanud karusloomafarmid.

Ilma telefonita väljakutse

Ootajale sellegipoolest ootamatult rallib käruga järsku mu ette üks tilluke sinisilmne, naerusuine ja vallatute punaste lokkidega tüdruk, kes mind oma targa pilguga puurib, ja tema T-särgi väel emme, kes hingeldades esialgu vaid tuhandeid vabandusi jagab.

Ma ju jõuan mõelda töö peale ka, olles samal ajal lapsele olemas.

„Tänane hommik ongi hea näide väljakutsetest, millega tuleb silmitsi seista,“ jõuab Kristina juba sujuvalt intervjuu teema „beebi ja töötav ema“ juurde. „Mu teine hoolealune, kelleks on Ukraina sõjast päästetud koer Lola, kes on muidu õnneks raudse tervisega,

hakkas seletamatul põhjusel täna hommikul oksendama ning samal ajal, kui ma läksin koera järelt koristama, sai Mü mu telefoni enda kätte ja suutis selle nii hästi ära peita, et ma ei leidnudki seda üles. Eks talle oli see arusaadavalt väga huvitav, et prooviks, kuhu see mahub! Ja kuna kell oli juba väga palju ja ma ei saanud kuidagi teada ka anda, et ma hiljaks jään, siis lõpuks pidingi kodust välja tulema ilma telefonita.“ Telefon on Kristina jaoks praegu asendamatu abiline ühildamaks lap sega tegelemist ja tööd. Kirjavahetus ministrite, riigikoguliikmete ja oma tiimiga, intervjuud, koosolekute pidamised – kogu süsteem toimibki noore ema ja kirgliku loomakaitsja sõnul nii, et käib lapsega jalutamas ning kui Mü magab või ringi vaatab, saab ta samal ajal telefonis tööasju teha. „Nüüd siis ongi mulle hästi hea väljakutse jääda praeguses olukorras rahulikuks. Sest isegi kui lähitundidel jääb mul midagi kiirelt vastamata ja tegemata, siis kõige halvem oleks, kui ma lisaks sinna patta veel ka enda närvilisuse. Õnneks on mul totaalne usaldus enda vastu, et kõik läheb hästi. Ise olen ma sellise otsuse langetanud ja tahangi elada nii, et samal ajal, kui ma hoolitsen väikese lapse eest, teen ka erakordselt vastutusrikast tööd, mida ei saa kuidagi teha põlve otsas ja siis, kui aega on.“ S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

E M A H E AO LU

Prioriteedid paigas

Elu pausile või mitte

Enne Mü sündi luges Kristina väga palju raseduse ja beebide kohta ning enamik materjale soovitas tema sõnul oma ülejäänud elu lapse sündides pausile panna. Nii püüdis ki muidu ülitegus naine arvestada sellega, et vähemalt aasta-poolteist tuleb tööasjadest eemal olla, sest see, mis emadusega kaasa lubati, tundus sedavõrd intensiivne. „Tege likult tegin muidugi juba sünnitus majas natuke tööd, sest seal oled ju kolm pikka päeva ja beebi magab alguses nii palju. Aga ma arvasin, et see ongi maksimum, et ma lapse kõrvalt vaid natuke teen ja töö asju vaatan. Lisaks muidugi üsna maniakaalselt lugesin veel kõrvale igasugu materjale alates gaasivalu dest kuni hammaste lõikumiseni ja ka psühholoogilises plaanis, kuidas olla lapsele võimalikult hea ema. Sellegipoolest hakkasin tundma, et ma ju jõuan mõelda töö peale ka, olles samal ajal lapsele olemas, teda kaisutades, pead silitades ja piima

82 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Prioriteetide seadmine on kindlalt Mü kasuks. andes. Ma ei näinud vastuolu, et peaksin valima ühe või teise – avas tasin, et neid saab teha ka koos!“ Samas rõhutab Kristina meie jalutuskäigu ajal läbivalt, et ta kindlasti ei arva, et kõik emad peaksid beebide kõrvalt veel ka tööasju tegema – täiesti piisav ja vägagi tähendusrikas on tema arva tes lihtsalt ollagi oma väikese lapse jaoks olemas, sest see ongi midagi võimast, vägevat ja kahtlemata ka väsitavat. Pealegi on tema sõnul iga ema ja laps erinev ning Kristina leiab, et võib-olla on Mü hoopis nii võrd koostööaldis ja lihtne laps, et see võimaldabki tal ka palju tööasju ette võtta.

„Mul ei ole mitte ühegi inimesega elus olnud tugevamat sidet kui Müga. Ja ta isegi ei räägi veel – ütleb vaid kümmekond sõna! Päeva lõpuks on nüüd nii, et kogu võitlus loomade heaolu eest, kogu organisatsiooni ja kontaktibaasi kasvatamine – kõik see on olnud erakordselt oluline asi mu elus, aga kui Mül peaks olema halb päev ja ta mind vajab, siis ma ei tee tööd. Prio riteetide seadmine, kui olukord seda nõuab, on kindlalt Mü kasuks. Ja see on ka huvitav viis, kuidas kompida enda väärtusi.“ Sellegipoolest on Kristina suut nud praeguseid keerulisi olukordi hästi lahendada. Näiteks kui on parasjagu telefoni teel koosolek, aga Mü muutub juba uniseks või vajab teistmoodi tähelepanu, palub Kristina pidada koosolekut näiteks poole tunni pärast pooleli jäänud kohast edasi. Ka intervjuusid annab ta tihtilugu telefonitsi, ise samal ajal Müga kodupõrandal mängides. Otse-eetri jaoks ja televisiooni minnes viib Kristina lapse aga isale või vanaemadele hoida. „Ikka võib ju juhtuda, et lapsel tuleb näiteks otse-eetri ajal nutuhoog – see ongi niimoodi, kuidas laps peab käituma, nutta tuleb kogu torust, kui said hai get või ei saanud midagi, mida taht sid. Jumala õige! Ja iseloomu tulebki näidata!“ on Kristina vahvalt lapse poolt ka kriitilisematel hetkedel.

Väsinud nii, et tass on täis

Kõige jaburamateks olukordadeks nimetab Kristina aga neid, mil ta jalutab Müd vankris magama, samal ajal on kaasas ka koer Lola ja parasjagu käib tal kõrvaklappides ka koosolek. Samas harjub sellis tegi väljakutsetega tema sõnul ära. „Muidugi ma olen meeletult väsinud vahepeal, sest lisaks tempokale päevakavale ei ole Mü hea magaja. Ta ärkab viissada korda öösel üles! Samas tahan ma Müle anda ema piima nii kaua, kui kaua keha seda laseb, sest nii nagu teadus ütleb, on see talle lihtsalt sedavõrd tervis lik. Isegi kui see tähendab ööune hakkimist.“

Puhastab õrnalt intiimpiirkonda

 õrn intiimpesuvahend piimhappe ja

kummeliekstraktiga  aitab hoida naha loomulikku pH taset  sobib igapäevaseks kasutamiseks, samuti menstruatsiooni ja raseduse ajal  sobib igas vanuses naistele

Saadaval apteekides!

E M A H E AO LU

esindajaid, et loomade heaolu algatust tasub toetada, kuidas luua avalik huvi, millise meediavälja ande mis pedaalile vajutada, kuidas üldse ette valmistada kampaaniat, mis tähendaks hästi suure tööstuse meeletut muutust jne. Aga seda kõi ke teen ikka ainult sel juhul, kui ma tean, et mu laps sellepärast ei kan nata. Ja samas sel hetkel, kui ongi endal raskem ja palju väljakutseid korraga, tuleb Mü ja naeratab, mis laeb mind emotsionaalselt taas nii palju!“

Vaimu ja füüsise terviseks

Väsimuse teemal mõtleb noor ema nii, et väsinud on beebi vanemad igal juhul, aga tema on otsustanud olla väsinud, tehes enda jaoks juurde veel midagi olulist, mis tema tassi täidab: „Just see enese teostuse pool on mulle vajalik. Et ma ehitan midagi, arendan, mõtlen, kuidas keerulist olukorda riigikogu liikmetega lahendada, kuidas veen da erinevate poliitiliste parteide

84 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Kui Mü tuleb ja naeratab, laeb see mind emotsionaalselt taas nii palju!

Kristina on üks neist õnnelikest, kes ei võta oma tööd kunagi kui midagi ebameeldivat, mis tuleb ära teha, oodates nädalavahetust. „Mu mõistus vajab selliseid väljakutseid ja loomade aitamine on väärtuspõ hiselt kõige olulisem asi. Lisaks on sinna kõrvale kasvanud nüüd see, et mida tähendab emaks olemine. Ma tahan Müle psühholoogiliselt hästi turvalist keskkonda pakkuda.“ Vahepeal paneb ema vankri kaldesse, et laps saaks hakata lõunaunne jääma, ja hüüatab talle väikesest katuseluugist otsa vaa dates: „Tšau! Kukupiilu!“ Ise samal ajal tõdeb turvalisuse teemal jätka tes, et vanker sai küll valesti valitud, sest luges alles pärast ostu, et lapse le on parem vankris olles ema poole vaadata. Küll aga on naise sõnul hea see, et tegemist on maastikujooksu jaoks mõeldud vankriga ja just siin peitub veel miski, mis Kristina tassi täidab ja tänu millele ta enda sõnul ise ka tervena püsib. „Mis ma veel enda jaoks teen, on raamatute lugemine – see hoiab mõistuse värskena. Mul on vaja kogu aeg värsket pealevoolu, et mõelda, kuidas paremini teha, mida veel uurida ja arendada. Nüüd küll jõuan paberraamatuid vähem luge da ja kolisin audioraamatute peale, mida annab joostes või kärutades kuulata. Aga samas jätan endale ka viis-kümme minutit päevas selleks, et istuda diivanil ja lugeda päriselt raamatut. See aeg on küll üürike ja kordades lühem kui vanasti, aga ma oskan seda aega nüüd palju enam

E M A H E AO LU

hinnata ja mis peamine – see hetk on tegelikult olemas! Sellised väike sed asjad on ellujäämise ja heaolu hästi oluline võti: võid sellest viiest minutist saada nii palju rohkem kui hoopis tegemata jättes,“ soovitab ta teistelegi lapsevanematele. Lisaks tuleb siinkohal Kristina sõnul mängu ka teadvelolek, et jah, elu ongi nüüd teistmoodi, sest ta on saanud muuta oma elu niipidi, nagu on ise tahtnud. Lapsevanemaks saamine on maailma kõige ägedam kogemus, leiab ta, ja hüüatab: „Milline privileeg, et see ongi see elu, mida ma tahan elada!“

hullemaks tegema iseenda jaoks,“ on Kristinal head nipid väljakutse te jaoks varuks.

Tööaeg lühem, ent efektiivsem

Tegevjuhina hoiatab noor naine oma ilmselge liialduse eest, ent põrutab välja oma uue tunde, et kui on värbamisel võimalik eelistada, siis nüüdsest valiks ta alati just lastega inimesi: „Just see lapse vanemaks olemise juurde käiv

Kõik väljakutsed on lahendatavad

Kristina on alati teadnud, et tahab kunagi emaks saada. Ootamatult sai ta aga teada tervislikust seisun dist, mille tõttu soovitas arst teha otsuse laps saada pigem varem kui hiljem. „Ega see ole ideaalne, kui sa kuuled, et pead kohe praegu midagi nii suurt ära otsustama. Küll aga pani see oma peas kõik klotsid õigesti ritta ja kinnitas emaks saamise soovi veel enam. Seega oli Mü väga oodatud laps. Suhteli selt kiiresti tuli aga välja mõelda, kuidas ma oma tööasjad korraldan. Õnneks ma aga väga usun sellesse, et kõik väljakutsed on lahendata vad. Üks tsitaat, mis mind enne last juba väga kõnetas ja mis on nüüd veel suurema tähenduse saanud, kõlab nii: pain is inevitable, suffering is optional. Lahtiseleta tult: raskused on elus niikuinii, aga see, kas sa paned sinna juurde veel suure mure või leiad endas hoopis rahu – see on suuresti meie enda kätes.“ „Ma tahan kõikide suurte välja kutsete juures veel ka ise nautida seda kõike ja olla ka Mü jaoks hästi kohal ning olemas. Lisaks olla ka vaimselt võimalikult terav pliiats oma organisatsiooni eestvedaja töö jaoks. Ja kui korraks läheb asi segaseks või raskeks, siis ma võtan olukorra enda jaoks taas kokku: et oota korraks – kuidas ma tahan, et asjad oleks, ja kuidas seda rahu veel enam esile tuua. Ma ei pea olukorra keerukusest sõltumata asja veel

varasemast vähem aega tööle, ent aja sisukus on täielikult muutunud ja peab end kokkuvõttes töötege mises varasemast efektiivsemaks. „Kui laps magama jääb, siis ma tean, et mul on nüüd maksimaalselt kaks tundi, mil ma saan olla ainult selle ülesandega ja süveneda – et siis see ei ole see aeg, kus ma hak kan mingeid teisi asju tegema, sest pärast ma tean, et ma võin palju kehvema soorituse teha. See taju ja kaal, mida see tund tähendab, on hoopis teine. Vanasti oli nii, et kui ma praegu ei süvene, võin teha seda pärastlõunal. Enam sellist valikut pole.“

Empaatilisus ja ambitsioonikus koos

Oskan aega nüüd palju enam hinnata. planeerimisoskuse kasv ja ajatund likkus on ju väga väärtuslikud. Mui dugi on seda ka inimestel, kes pole lapsevanemad, aga ma kindlasti ei ole seal koolkonnas, et kui kellelgi on laps kodus, siis võiks arvata, et ta ei ole üdini lojaalne tööandjale ega suuda keskenduda. Eks ka see oleneb inimesest, ent neid, kes suudavad kahel rindel toime tulla, ei tohiks selles kuidagi takistada.“ Kristina tunnistab, et kulutab ka ise nüüd väikese lapse kõrvalt

Hästi oluliseks peab Kristina töötamise ja samal ajal beebi või ka suurema lapse eest hoolitse mise õnnestumiseks võimalikult toetavat organisatsioonikultuuri. Õnneks on ta oma organisatsiooni asutaja ja tegevjuhina saanud raja da algusest peale tiimi, mis oleks tugevalt empaatiline ja kooshoidev, ehkki samal ajal kõrge ambitsiooni kusega. „Tihti öeldakse, et võimalik on vaid emb-kumb ja üks sööb teise välja, aga ma ei ole nõus – ma tahan mõlemat ja palju!“ on ta kindla meelne ja jätkab: „Nii kehtib meie kaheksast töötajast ja poolesajast vabatahtlikust koosnevas tiimis väga paindlik töökorraldus. Sa võid töötada ükskõik kus, peamine, et asjad on tehtud ja et su panus on sisuline, kasulik, sa arened, tood uut perspektiivi. Kui need eeldused on täidetud, siis see, kas sa samal ajal paitad oma koera või hoiad last süles, on sinu enda asi.“

Eeskujuks oma lapsele

Kristina soov on olla oma tütrele eeskujuks justnimelt mitmel rindel korraga tegutsedes. „Ma tahan Müle näidata, et suuri asju saavad teha kõik inimesed – ja eriti tüdrukud! Loodetavasti saab ta minult tuge ja innustust, et teda mõjutaksid vähem ühiskonnas levivad struktuursed lähenemi sed, mida üks tüdruk või poiss peab-võib-saab...“ S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

E M A H E AO LU

Kristina liitus emaks saades ka suure hulga sotsiaalmeediagrup pidega, sooviga leida sama vanade laste emade seast mõttekaaslasi. Selle asemel tunneb ta aga tihti, kuidas mingid väited talle seal üldse ei sobi: „Näiteks sul on alla aastane laps ja juba siis arvatakse seal, et õigele tüdrukule või õigele poisile ikka nii ei tehta. Ma võin oma tüdruku pealaest jalatallani sinisesse riietada võib-olla just sel leks, et öelda, et palun lõpetage ära sellised teemad! Lisaks levib seal palju mitteteaduspõhist, näiteks on üks väga polariseeritud teema vaktsineerimine. Mina samas olen vaktsineerimise poolt – see on tea duslikult põhjendatud ja mõistlik. Sealsed argumentatsioonid ei ole lihtsalt minu lainepikkusega.“

Varaküpsed

Juba varateismelisena tundis Kristina end omasuguste seas pigem üksi. 12-aastaselt hakkasid teda huvitama sotsiaalsed teemad, sealhulgas loomade heaolu. „Ma ahmisin järgnevatel aastatel sisse meeletus koguses infot keskkonna teemadel, ehkki see ei olnud siis minuvanuste seas populaarne. Nüüd, kui käin koolides ette kandeid tegemas, on noored nende teemadega järjest paremini kursis. Nii leidsin omal ajal mõttekaaslasi siis vaid endast palju vanemate inimeste seast ja hakkasin nendega koos aktiivselt tööle.“ Nii saabki Kristina praegu 33-aastasena öelda, et on loomakaitses juba 18 aastat tegev olnud. Ka väike Mü paistab olevat suureks kasvamise rutakuses oma emmesse. Kui Kristina on külas tanud temaga beebidele mõeldud võimlemis- ja teisigi rühmi, siis naljatlemisi öeldes visatakse nad ema sõnul sealt enamasti välja ja soovitatakse minna suuremate vanusegruppi. „Mü hakkas üheksakuuselt kõn dima ja ta tõepoolest domineeris seal. Teised beebid olid suhteliselt staatiliselt ja Mü jooksis ringi ning võttis teiste asju. Samas kui me läksime suuremate vanuserühma, oli ta sealgi üks kõige aktiivsemaid,“

86 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Soov on olla oma tütrele eeskujuks justnimelt mitmel rindel korraga tegutsedes. muigab ema ja arvab, et pooleteise aastaselt hakkavad nad lasteaiaga proovima: „Mulle tundub lasteaed Mü profiiliga ühtivat, et ta saaks seal veel rohkem toimetada ja tegutseda. Samas, eks hakkame harjutama tasa ja targu, kuna olen kuulnud lugusid ka lastest, kes on väga sotsiaalsed, aga lasteaedades siiski käia ei soovi.“

Oskus valida võitluse viisi

Kristina paistab olevat paljuski paindlik – arvan, et ehk just selles seisneb ka tema edu ja sisemise rahu saladus. Särasilmne Mü pole pärast tunnist jalutuskäiku ikka

veel seda nägu, et uni võiks tulla, ja paistab, et täna tuleb kahe päeva une asemel tal ning tegusal emmel vaid ühega leppida. Lehvitades hüvastijätuks Müle ja vahetades Kristinaga veel viimaseid mõtteid tema raskest, ometi tänuväärsest tööst, ütleb ta lõpetuseks kuldsed sõnad: „Pikas plaanis mind hästi aitab teadmine, millal lasta lahti ja millal leida see võitluse viis, mis on võimalik. Näiteks ma ei saa panna kunagi ütlema teatud inimesi, et taime toitlus on hea, aga ma saan panna neid proovima kikerherneburksi ja kui see neile maitseb, siis juba ongi hea! Samuti, kui ma saan soovitada valida maheliha ja puurivabade kanade mune, siis ma saan suunata inimesi tegema midagigi, mis on ka loomade mõttes hea. Me väga palju mõõdame oma töö tulemusi ja on näha, et inimesed tõepoolest teevad järjest loomasõbralikumaid valikuid. Aga eks tööd ole Eestis kindlasti veel palju.“ l

REKLAAM

Kerge koostisega ja kiiresti imenduv õli aitab parandada venitus- jm armide ning kahjustatud naha väljanägemist. Õli sobib ka raseduse ajal armide ennetamiseks. Sisaldab kakaovõid, E-vitamiini, argaania jt naturaalseid õlisid ning Cetesomate-E® kompleksi, mis aitab viia toitained nahka. Õli leevendab kahjustatud ja vananeva naha välimust, ühtlustab naha tooni, niisutab nahka 48 tundi. Sobib kasutamiseks nii näol kui kehal. Ei sisalda vett, säilitusaineid, mineraalõli ega parabeene. Ei tekita komedoone. Hüpoallergeenne, dermatoloogiliselt testitud. Saadaval 60 ml ja 150 ml suurustes.

UUED FISHER-PRICE’I WOODI PUIDUST MÄNGUASJAD Uuest Fisher-Price’i Woodi sarjast leiad lõbusad, läbimõeldud disainiga puidust mänguasjad erinevas vanuses lastele, mis aitavad neil arendada loovust ja peenmotoorikat ning õpetavad eneseväljendust. Laiast tootevalikust leiab nii virnastamise ja sorteerimise mänge, põnevaid puslesid ja isegi muusikainstrumente.

SEBAMED BABY EXTRA SOFT HOOLDUSKREEM Eriti õrn hoolduskreem, kus rikkalike lipiididega koostis kaitseb nahka kuivuse eest. Jojoobaõli rahustab ärritunud nahka ja toetab selle taastumist. Kliiniliselt on tõestatud, et pH 5,5 aitab kaasa naha loomuliku happelise kaitsebarjääri väljakujunemisele ning selle säilimisele. Sobib ka atoopilise ekseemi korral. Kaitseb nahka kahjulike keskkonnamõjude (külma), kuivuse ja ärrituse eest. Ideaalne kreem talvisel perioodil!

Osta kampaaniaperioodil 01.11-30.11.2024 vähemalt üks Põnni toode, registreeri ostutšekk kampaania veebilehel salvest.ee/kampaaniad ja osaledki Taani Legolandi ning vaheauhindade loosis!

MUUMI BABY ON NÜÜD MOOMIN BABY!

Brändi- ja tooteuuendustega on meie mähkmed muutunud veelgi paremaks. Toome siin välja põhjused, miks Moomin Baby mähkmed on parim valik sinu lapsele ja planeedile!  Mähkmed on valmistatud vastutustundlikult ja loodussõbralikest materjalidest. Need on täiesti parfüümivabad ja sisaldavad ainult looduslikke koostisosi, mis hoiavad sinu beebi naha puhta ja tervena.  Mähkmed on pehmed ja õrnad ning lubavad sinu lapsel mugavalt liikuda.  Mähkmed on erakordselt imavad, tagades sinu beebi nahale kaitse ja kuiva tunde pikemaks ajaks – olles ideaalne valik nii päevaks kui ööks. Sinu beebi väärib parimat – vali Moomin Baby!

E M A H E AO LU

Lähme JOOKSMA? Jooksmine on tasuta trenn värskes õhus, mis teeb head nii meelele kui ka kehale ja kuhu saab kaasa võtta ka beebi! Tähtis on aga teada, millal ema pärast sünnitust selleks valmis on ja millistest sammudest alustada. TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: KÄTRI BELJAJEVA, SHUTTERSTOCK

Helle Nurmsalu

onfido naiste tervise füsioterapeut Helle Nurmsalu on peagi juba 15 aastat inspi reerinud naisi võtma vastutust enda tervise ja heaolu eest. Tema meditsiiniline erihuvi on naiste sünnitusjärgne taastumis protsess, kõhu sirglihaste lahknemi se ja vaagnapõhjalihastega seotud probleemid. Kolme lapse emana usub Helle, et paljusid probleeme on võimalik ennetada teadliku treeni misega. Uurisimegi temalt, millal ja kuidas jooksmise ning muidu aktiivse eluviisiga pärast sünnitust alustada. Kui kaua võtab keha taastumine pärast sünnitust aega? Esimest kolme sünnitusjärgset kuud nimetatakse neljandaks tri mestriks ehk sel perioodil ei ole suu rem füüsiline koormus soovituslik.

88 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Oluline on puhata nii palju kui võimalik, jalutada värskes õhus ja toituda tervislikult, mis soodustab kudede taastumist. Sünnitanud naised vajavad pärast rasedust ja sünnitust piisavalt aega parane miseks ning jõu taastamiseks, eriti kõhu- ja vaagnapõhjalihaste pärast. Vaagnapõhjalihaste ja sellega seo tud sidekoe ning närvide iseeneslik taastumine on üldiselt maksimaal ne 4–6 kuu jooksul pärast sünnitust. Kas jooksmise juurde võib naasta kohe pärast sünnitust, kui varasemalt on tervisejooksuga tegeletud? Pärast sünnitust vajab keha taas tumiseks igal juhul aega, eriti vaag na ja kõhulihaste piirkond, mis on sünnituse käigus suure koormuse all olnud. Jooksmise juurde naasmi seks on oluline järgida järkjärgulist ja kohandatud plaani, võttes arvesse sünnitusjärgseid muutusi kehas ning võimalikke riskitegureid. Pärast vaginaalset sünnitust on vaagnapõhi enamikul naistest nõrk ja vigastatud (sünnitusel on venitus ligi 300 protsenti) ning oluline on alustada vaagnapõhjalihaste tugevdamisest. Teadusuuringud näitavad, et ligi 40% naistest ei oska lihaseid õigesti pingutada-lõdves tada ja võivad vajada vaagnapõhjale spetsialiseerunud füsioterapeudi juhendamist, et need lihased üles leida. Eriti vajalik on see neile naistele, kellel tekkisid sünnitusel ulatuslikumad rebendid, samuti

neile, kes ei ole vaagnapõhjalihaseid enne sünnitust treeninud või kes ei tunne enam oma lihaseid. Jooksmine on kõrge koormusega füüsiline aktiivsus, millega kaasneb kõhuõõnesisese rõhu järsk tõus. Teadusuuringutes, milles käsitleti uriinipidamatust naissportlastel (De Mattos Lorenco et al. 2018), leiti, et suure koormusega tree ningul on 4,59 korda suurem risk vaagnapõhja düsfunktsiooni tek keks võrreldes madala koormusega treeninguga. Samuti on täheldatud, et mõõdukal kiirusel joostes võivad tekkida 1,6–2,5-kordse kehakaaluga maapinna reaktsioonijõud (ground reaction forces). Ei ole teada, kas või kui suur osa neist jõududest neeldub põrutusel alajäseme kaudu, mistõt tu arvatakse, et osa, kui mitte kõik, neist jõududest mõjuvad ka vaagna põhjale. Seetõttu on oluline, et vaagnapõhjalihastes oleks piisavalt jõudu ja kiirust, et nad suudaksid toetada vaagnapõhja elundeid ning kontinentsust põrutuse ajal.

E M A H E AO LU

Millal võiks vastne ema alustada jooksutreeninguga? Esimesel kolmel sünnitusjärgsel kuul on väga oluline alustada madala koormusega treeningutega ja vältida tegevusi, mis sisaldavad jooksmist ning hüppamist. Jooksu treeningutega võib alustada kõige varem 3–6 kuud pärast sünnitust sõltuvalt individuaalsest taastu misest ja sellest, kas sünnitus oli loomulik või keisrilõikega. Oluline roll on siinkohal vaagnapõhjalihaste tugevdamisel. Vaagnapõhjalihaste treenimine pärast sünnitust aitab taastada nende funktsiooni ja vähendada jooksutreeninguga seotud riske. Pean vajalikuks toonitada, et isegi kui enesetunne on hea, siis enne kolme kuu möödumist ei tohiks naine joosta ja see on ametlik rahvusvaheline soovitus („Retur ning to running postnatal – guide line for medical, health and fitness professionals“, 2019).

Kuidas ma tean, millal mu keha jooksmiseks taas valmis on? Ideaalmaailmas peaks iga sünnitanud naine, olenemata sünnitusviisist, külastama spet siaalselt vaagnapõhjale spetsia liseerunud füsioterapeuti, kes hindab põhjalikult kõhuseina- ja vaagnapõhjalihaste taastumist vaginaalselt. Sellest lähtuvalt võiks naine läbida juhendatud vaagna põhjalihaste treeningu, mis on kõrge tõenduspõhisusega ravimeetod ka uriinipidamatuse, vaagnapõhja prolapsi ennetamiseks ja raviks ning seksuaalfunktsiooni paranda miseks. Osas riikides (Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia) on see ka täiesti tavapärane praktika. Tasub ka tähele panna, et kui kehamassiindeks (KMI) on üle 30, on soovitatav langetada kehakaalu enne jooksmisega alustamist, et vähendada luu- ja lihaskonna vigastuste, sealhulgas vaagnapõhja häirete riski.

Kas saab kuidagi ka ise oma keha taastumist hinnata? On küll märke, millele saab ka ise tähelepanu pöörata. Kui sünnitusest on möödas kolm kuud ja esineb mingeid alljärgnevaid ebamugavusi, ei ole soovituslik minna jooksma, vaid hoopis taastusravisse: • raskus- või survetunne vaagnapiirkonnas; • uriinileke või soolestiku kontrolli raskused – vaagna põhjalihased võivad vajada tugevdamist; • ettevõlvuv kõht ja/või märgatav vahe kõhulihastes – see võib vii data kõhulihaste lahknemisele ehk diastaasile, mis vajab eraldi tähelepanu; • vaagna- või alaseljavalu; • jätkuv või suurenenud veritsus rohkem kui 8 nädalat pärast sünnitust, mis ei ole seotud menstruaaltsükliga; • valulikkus keisriarmi või lahk liha piirkonnas.

Järk-järguline treeningukoormuse suurendamine pärast sünnitust Sünnitusest möödunud nädalad

Treeningukoormuse suurendamise näited

Nädalad 0-2

Vaagnapõhjalihaste jõud ja vastupidavus

Nädalad 2-4

Suurenda esimeste harjutuste kordusi. Kõnni pikemalt

Nädalad 4-6

Jätka lihaste tugevdamisega

Nädalad 6-8

Kiirkõnd

Armi masseerimine

Baasharjutused kehatüvelihastele

Puusatõsted, väljaasted, kükid

Kui ebamugavusi ei esine, siis võib alustada lisaks madala intensiivsusega treeningutega (veloergomeeter, elliptiline trenazöör).

Suurenda treeningute mahtu

Jõutõmme (alustada 15kg ja

(kestus/intensiivsus).

järk-järgult suurendada).

(keisrilõike või lahkliha).

Nädalad 8-12

Kõndimine vastavalt enesetundele

(pelvic tilt, side lying abduction)

Ujumine

Kui ei veritse ja haavad paranenud

Harjutused lisaraskustega.

Spinningratas

Nädalad >12 Võib alustada jooksmisega (kõnd- Suurendada esmalt treeningmahtu jooks intervall). (distants/aeg) ja siis intensiivsust.

Jooksutreeningud

Koormusel arvestada riskifaktoreid (nt ülekaalulisus).

Jälgida enesetunnet ja vajadusel kohandada.

Allikas - Goom T, Donnelly G & Brockwell E. Returning to running postnatal - Guidelines for medical, health and fitness professionals managing this population. March 2019 Tõlkija: Helle Nurmsalu, FT MSc (Kõhukliinik)

Allikas: T. Goom, G. Donnelly, E. Brockwell. Returning to running postnatal – guideline for medical, health and fitness professionals, 2019.

S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5 � B E E B I �

E M A H E AO LU

Kui ilmneb mõni eelmainitud ebamugavustest, nagu lekked, valud vaagnas või keisriarmi piirkonnas vms, on oluline treeningut vastavalt kohandada. Tuleb jälgida oma keha reaktsioone ja vajadusel vähendada koormust või pöörduda spetsialisti poole. Kui jooksmise ajal või pärast seda ei esine mingeid ebamugavusi, võib liikuda järgmise intervallini. Hiljem saab kasutada ka neidsamu intervalle – näiteks aeglane versus tempokas jooks!

Kas siis, kui loetletud ebamugavusi ei tunne, võib jooksutrenniga algust teha? Jooksmisele tasub mõelda, kui kõndimise ajal ja pärast kõndimist ei esine mingeid ebamugavusi, nagu lekkeid, valusid, raskustunnet. Val misoleku hindamiseks kasutatakse ka erinevaid teste, mille sooritami ne annab samuti nn rohelise tule (Running Readiness Score). 1. Vaagnapõhjalihaste pingutuslõdvestus seistes: • pinguta 10 korda kiirelt; • pinguta maksimaalselt ja hoia pingutust 6–8 sekundit, tee 8–12 kordust; • pinguta vaagnapõhjalihaseid submaksimaalselt (30–50%) ja hoia seda 60 sekundit. 2. Jõud • Nurkiste vastu seina 1 minut. • Eestoenglamang sirgetel kätel 1 minut. • Külgplank 30 + 30 sekundit. • Puusatõste ühe jala sirutamisega ette 30 + 30 sekundit. 3. Tasakaal • Ühel jalal seismine 30 + 30 sekundit. • Ühel jalal päkaletõus 20 korda. • Ühel jalal poolkükk 20 korda. • Kohapeal hüppamine 1 minut. • Kohapeal jooksmine 1 minut. Kuidas jooksutreeninguga pärast sünnitust (taas)alustada? Iga treeningu puhul on oluli ne tõsta koormust järk-järgult:

90 � B E E B I � S Ü G I S TA LV 2 0 2 4 / 2 5

Kas jooksutreening võib mõjutada imetamist? Füüsiline aktiivsus, sealhulgas jooksmine, ei mõjuta rinnapiima alustada kergematest harjutustest kogust, koostist ega lapse kasvu. ja liikuda raskemateni ehk alustada Soovituslik on beebit imetada küll madalama koormusega treeningu enne jooksma minemist, et rinnad test ja liikuda intensiivsemateni. Nii ei oleks treeningu ajal ebamugavalt tuleks ka jooksutree täis. Väga oluline ninguga hakata pihta on tarbida piisavalt järk-järgult. Esmalt vedelikku ja toituda tasub keskenduda Iga regulaarselt ning kõnni ja jooksu kom tervislikult. treeningu bineerimisele, et keha puhul on Kas ka beebi võib harjuks taas jooksmise jooksma kaasa koormusega. Alustada oluline tõsta võtta? võib näiteks 1-minu koormust Vankri või käruga tilise jooksmise ja jooksmine on üsna 1-minutilise kõndimi järk-järgult. levinud. Küll aga tasub se vaheldumisega. meeles pidada, et Seejärel võiks iga kärutootjad soovitavad korraga suurendada käruga jooksmist alustada alles jooksmise osakaalu: siis, kui laps on 6–9 kuu vanune, et 1. 5 min jooks + 5 min kõnd kaitsta beebi kaela ja lülisammast. (5 korda) Kindlasti tasub ohutuse huvides 2. 7 min jooks + 3 min kõnd leida siis ka mõni jooksmiseks (5 korda) soovitatav käru või vanker. 3. 10 min jooks + 5 min kõnd (4 korda) Kas teil on veel anda mõni 4. 20 min jooks + 5 min kõnd soovitus? (2 korda) Sünnitusjärgselt mis tahes 5. 40 min jooks (või mis tahes raskema treeninguga, sealhulgas eesmärk on) jooksutreening, taasalustamine Oluline on anda kehale aega. Jooks nõuab kannatlikkust ja teadlikku mise puhul on soovitatav esmalt lähenemist. Keha on läbinud suurendada treeningu sagedust, suure muutuse ja vajab aega siis mahtu (näiteks jooksu distantsi taastumiseks. Oluline on pöörata või aega) ja alles seejärel treeningu tähelepanu keha signaalidele ning intensiivsust. konsulteerida vajadusel spetsia Järkjärguline tõus aitab vältida listidega, et vältida ülekoormust vigastusi ja tagab parema taastu ja vigastusi. Kui olla aktiivne end mise. Pärast iga jooksukorda on samal ajal hoides, tasub see aga igal tähtis jälgida oma enesetunnet. juhul hea enesetundega ära. l

Nr 1

VENITUSARMIBRÄND

USAs!*

UUS!

EESTIKEELNE TANTSIV DJ

Kutsupoiss

Dinosaurus

Nutitelefon

Mängupult

Tahvelarvuti

Raamat

Juhtimispult

Mänguarvuti

Õpirobot

Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust. Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee

fisher-price.com