mis töötab nii puidu kui gaasiga
• Kahekambriline süsteem
• Gaasiseade tagab ühtlase temperatuuri
• Abilauad suitsuahju külgedel
paindlik lahendus tuletegemiseks ja toiduvalmistamiseks
• Kõrgusreguleeritav grillrest
• Pilkupüüdev tuulekaitse
• Argentiina grill
• Kõrgusreguleeritav grillrest
• Spetsiaalsed sisselõiked grillvarrastele
• Riputuskonksud grilltarvikutele LÕKKEALUS
täielik kontroll kuumuse üle
Läbimõeldud ja vastupidavad lahendused koduaeda Valmistatud Eestis Tartu külje all
rohkem maitset, vähem vaeva ja toitu jätkub kõigile
• Mustast või roostevabast terasest
• Pudelihoidjatega abilauad
• Roostevabast terasest kaas
Oma hoov ja aed on nagu raamat, mida kirjutad ise. Mitte keegi teine ei tee siia peatükke ega paiguta nende algusse majuskleid, veel vähem otsusta, millal üks lugu lõpeb ja järgmine algab. Iga peenar, mille rajad, terrassilaud, mille välja mõõdad ja paika kruvid, ning iga parandatud detail lisab sellesse raamatusse uue lehe. Mõni rida saab sirge ja selge, teine veidi viltu. Neid viimaseid pruugid märgata vaid ise, aga just need õpetavad kõige rohkem. Ja tegelikult jääb mõni selline „viga“ lõpuks kõige paremini meelde. Õpetab. See raamat ei teki korraga, vaid tähthaaval. Üks õhtu või üks pikem nädalavahetus, siis pooleli jäänud töö, mille juurde tuled tagasi, kui jälle aega ja tahtmist on. Ja vahel ongi nii, et sama koht sünnib mitmes versioonis, enne kui ta päriselt paika jääb.
Oma maatüki väärtus ei peitu täiuslikes tulemustes, vaid protsessis. Vigade parandamises, uuesti proovimises ja taipamises, miks üks asi töötab ja teine mitte. Mõnikord tähendab see laiali lammutamist ja otsast alustamist, teinekord väikest kohendust. Iga kord jääb sellest midagi kõrva taha, võib öelda, et käed muutuvad aina kuldsemaks. Lõpuks oledki meister valmis. Ja huvitav on see, et mida rohkem teed, seda vähem kardad tehtut uuesti tükkideks võtta.
Isetegemine on mõtlemise viis, oskus näha probleemi lahenduse, mitte takistusena. Kuigi poes on iga roosikepp ja sidumisklamber justkui olemas, siis oma kätega tehtu annab arusaamise, kuidas asjad päriselt toimivad. Ja mitte ainult arusaamise, vaid tunde, et sa saad ise hakkama.
Aastate jooksul saab su õpik järjest mahukamaks. Ebakindlusest kujuneb kogemus, katsetamistest kindlus. Ja ühel hetkel ei tee sa enam asju lihtsalt valmis saamise pärast, vaid sellepärast, et iga uus töö õpetab midagi. Tekib mõnu. Selline vaikne rahulolu, kui seisad tehtu kõrval ja tead, et see on sinu enda käe alt tulnud.
Aga oma aed ongi üks lõputu õpik. Raamat, mis ei saa kunagi valmis, kuid muutub iga peatükiga väärtuslikumaks. Head kirjutamist!
Urmas Verliin
Eramu ehitamine algab alati maapinnast. Seal, kus tulevase kodu piirjooned alles aimatavalt paistavad, tehakse otsused, mis mõjutavad hoone energiakasutust, sisekliimat ja konstruktsioonilist vastupidavust aastakümneid. Meie kogemus Cenex OÜ-s (plaatvundament.com) on näidanud, et üha enam on nende valikute keskmes lahendus, mis ühendab endas nii kandevõime kui ka kaasaegse energiatõhususe –plaatvundamendi.
Plaatvundament ei ole meie jaoks pelgalt betoonplaat, vaid terviklik tehnoloogiline konstruktsioon, kus monoliitne raudbetoon toetub ühtlaselt soojustusmaterjalile. Selline ülesehitus muudab vundamendi lahutamatuks osaks hoone soojusisolatsioonist. Eesti mitmekesistes ja sageli muutlikes pinnaseoludes on ühtlase koormusjaotusega „ujuv“ plaat praktikas osutunud üheks stabiilsemaks lahenduseks, aidates vältida ebaühtlast vajumist ja sellest tulenevaid konstruktsioonipragusid.
Kõik algab aluspinnast
Kvaliteetne plaatvundament saab alguse sealt, kuhu silm hiljem enam ei näe – aluspinnast. Oleme veendunud, et enne betooni jõudmist objektile tuleb luua täpne ja stabiilne alus, mis ei luba eksida. Kui aluspinnas esineb ebatäpsusi, kanduvad need edasi soojustuse kihtidesse ja lõpuks betoonplaadi paksusesse, tekitades konstruktsioonis asjatuid pingeid.
Kasutame oma töös lasertehnoloogiat aluspinna (liiv- või killustikaluse) silumiseks ja loodimiseks väga täpse tulemuse saavutamiseks. See tähendab, et soojustus ja hilisem betoonikiht toetuvad täiuslikult ühtlasele pinnale. Selline ettevalmistus tagab, et betoonplaadi paksus jääb kogu ulatuses täpselt projektijärgseks. See ei ole oluline mitte ainult konstruktsiooni tugevuse, vaid ka põrandakütte
toimimise seisukohalt – ühtlane plaadi paksus tähendab ühtlast soojuse salvestamist ja jaotumist eluruumides. Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset tulemust, millele järgmised ehitusetapid saavad kindlalt toetuda. „Kindlalt maas!“ ütleb ka meie loosung.
Logistiline kontroll ja oma tehnikapark
Plaatvundamendi rajamine on ajaliselt tundlik ja täpselt koordineeritud protsess. Kaevetööd, aluse tihendamine, soojustamine, torustike paigaldus ja betoneerimine peavad kulgema sujuvalt, sest iga järgnev etapp on otseses sõltuvuses eelnevast. Oleme oma praktikas näinud, et suurimaks riskiks ehitusgraafikutele on sõltuvus renditehnikast või välistest logistikapartneritest.
Seetõttu oleme teinud teadliku valiku: meil on kasutada oma tehnika, transport ja seadmed, mis võimaldab meil hoida ehitusprotsessi katkematuna. Meie jaoks tähendab oma masinapark sõltumatust ja operatiivsust. Me ei pea ootama rendijärjekorda-
des ega muretsema tehnika hilinemise pärast – see annab meile võimaluse hoida ajagraafik realistliku ja kontrollituna. Keskmiselt valmib meie käe all plaatvundament viie kuni seitsme tööpäevaga. See on prognoositav tempo, mis võimaldab tellijal ja majakarbi või müüride püstitajatel oma töid täpselt planeerida, hoides ära asjatud seisakud ehitusplatsil.
Tehnosüsteemide terviklik integreerimine
Plaatvundament toimib hoones suure soojusmahutina, mistõttu on küttesüsteemide integreerimine konstruktsiooni sisse tehniliselt kõige efektiivsem valik. Meil on olemas lahendused maa- ja põrandaküttetorustike professionaalseks maha kerimiseks ning kinnitamiseks. Kuna põrandaküttetorustik kinnitatakse armatuurile enne betoonivalu, on äärmiselt oluline nende täpne paigutus vastavalt kütteprojektile. Samuti rajame samas etapis kõik vajalikud kanalisatsiooni- ja veesisendid ning muud kommunikatsioonide läbiviigud. Selline terviklik
lähenemine on meie hinnangul ainuõige, kuna see vähendab vajadust hilisemateks puurimisteks ja tihendamistöödeks. Iga hilisem sekkumine valmis konstruktsiooni on potentsiaalne külmasilla või niiskuslekke riskikoht, mida me oma läbimõeldud tööprotsessiga väldime.
EPS ja XPS – sobiv materjal sõltuvalt objektist
Valime soojustusmaterjalid alati lähtudes konkreetse objekti ja konstruktsiooni vajadustest. Kasutame EPS-i ja XPS-i vastavalt sellele, millised tingimused vundamendi erinevates osades esinevad. EPS sobib vundamendi keskossa ja kandvate seinte alla, kui konstruktsioon seda nõuab, tagades soojusisolatsiooni ja energiatõhususe. XPS-i paigaldame perimeetrisse või piirkondadesse, kus on oluline suurem survetugevus ja madal veeimavus, tagades konstruktsiooni stabiilsuse ning vastupidavuse ka niisketes tingimustes. Kuna vundament on hoone osa, mida hiljem muuta ei saa, on materjalide kvaliteet ja sobivus igale lahendusele väga oluline.
Lahenduse valik sõltub objekti tingimustest
Materjalide valik on alati seotud konkreetse objekti ja tehniliste tingimustega: mõnikord piisab ühest materjalist, teinekord kasutame mõlemat, et tagada vundamendi stabiilsus ja energiatõhusus. EPS ja XPS võimaldavad ehituslikult korrektseid ning pikaajalisi lahendusi, mis vastavad hoone funktsionaalsusele ja tehnilistele nõuetele.
Digitaalne jälgitavus: droonifotod kui ehitusajalugu
Kaasaegse ehituse loomulik ja vajalik osa on dokumenteerimine. Kuna plaatvundamendi sisse jäävad kõik kriitilised kommunikatsioonid, mis betoonivalu järel nähtamatuks muutuvad, on nende täpne fikseerimine tellija jaoks hindamatu väärtusega.
Jäädvustame ehitusprotsessi etappe droonifotodega, et tulevikus oleks võimalik täpselt tuvastada ehitusprotsessi kulgu – alates esimesest kopalöögist kuni lõpliku valuni. Droonifotod ja detailne pildimaterjal enne betoonitöid annavad omanikule selge ülevaate torustike ja kaablite täpsest asukohast. Oleme kogenud, et selline digitaalne ehitusajalugu on omanikule suureks abiks ka aastate pärast, kui on vaja planeerida hooldustöid, paigaldada põrandasse uusi kinnitusi või kavandada hoone laiendamist. Meie jaoks on see osa professionaal-
sest klienditeenindusest ja vastutusest teostatud töö eest. Finantsiline selgus ja pikaajaline väärtus Plaatvundament pakub tellijale ka olulist kuluprognoositavust. Kuna tegemist on tervikliku lahendusega, on võimalik hinnata kogu töö maksumust juba alguses – alates pinnasetöödest ja soojustusest kuni armeerimise, tehnosüsteemide ja betoonivaluni. See vähendab ootamatuid lisakulusid, mis sageli tekivad traditsiooniliste lahenduste puhul, kus erinevad etapid (vundament, täitepinnas, põranda soojustus, küttepaigaldus) on jagatud erinevate töövõtjate vahel. Meie esitatud pakkumine on läbipaistev ja katab kogu vundamendisõlme valmimise kuni viimistlusvalmis pinnani. Oleme veendunud, et selline finantsiline selgus on kodu ehitavale perele sama oluline kui tehniline teostus.
Kokkuvõte
Lõppkokkuvõttes on plaatvundament lahendus, mis ühendab konstruktiivse tugevuse, energiatõhususe ja tehnilise terviklikkuse. See loob stabiilse ja sooja aluse kodule, mis peab vastu nii ajale kui ka Eesti kliimale. Meie eesmärk plaatvundament.com-i meeskonnana on pakkuda seda tervikut kaasaegse tehnoloogia, oma tehnika kontrolli ja põhjaliku dokumenteerimise kaudu, andes tellijale kindlustunde, et tema kodu vundament on rajatud ilma järeleandmisteta.
Aiamööbel on oluline osa kodusest õuealast, kuid selle pikaealisus sõltub otseselt regulaarsest ja õigest hooldusest. Ilmastikuolud, niiskus ja päikesekiirgus mõjutavad materjale pidevalt, mistõttu on vajalik nii põhjalik eeltöö kui ka sobivate viimistlusvahendite kasutamine.
TOIMETAS: RUMI SAAR / FOTO: SHUTTERSTOCK
Esimene samm on eeltöö Aiamööbli uuenduskuur on mõistlik ette võtta koostöös ilmataadiga: toimetused tasub planeerida päevale, kui õhutemperatuur on üle viie kraadi ja õues on kuiv. Soovituslik on vältida keskpäevast päikeselist aega, sest nii võib õli või värv liiga kiiresti ära kuivada ja lõpptulemus jääda ebaühtlane. Pole vahet, kas hakkad aiamööblit või terrassi hooldama, esimene samm on alati pindade põhjalik puhastamine.
Mõnikord piisab selleks vaid niiskest lapist ja puhastusvahendist, teisel juhul on aga vaja appi võtta ka värvieemaldaja, liivapaber või kuumaõhupuhur.
Enne, kui pinna uue vahendiga katad, tuleb see eelmisest kihist kindlasti puhtaks teha ja liivapaberiga karestada. Kui puidust aiamööblisse on tekkinud augud, peaks needki täitma puukiti või puidupahtliga, laskma täitel kuivada ja seejärel saab pinna siledaks lihvida.
Aiamööbli viimistluse ABC
Aiamööbli viimistlemise puhul on soovitatav eelistada pintsleid värvirullile, sest nii pääseb värv ligi ka kitsamatele kohtadele. Pintslid peaks valima vastavalt otstarbele, näiteks veepõhise laki puhul läheb kindlasti vaja sünteetilisest materjalist pintslit.
Kui tahad, et aiamööbel jääks võimalikult loomulik ja saaks ka kaitsekihi peale, võid kaaluda laki, lasuuri või õli kasutamist. Unustada ei tohiks ka kruntvärvikihti, et värv paremini mööbliga nakkuks.
Kui kaldud laki kasutamise poole, peaks tegema eeltööd erinevate lakkide omaduste kohta. Lakid jagunevad kaheks: akrüül- ja kunstvaiklakkideks. Mõlemad neist on orgaanilised, kuid akrüüllakk on tehtud vee baasil ning oma omaduste poolest lõhnatu, kiiresti kuivav ja vastupidav UV-kiirguse suhtes. Kunstvaiklakk on aga lahustipõhine, kergesti pealekantav ja kriimustuskindel. See on ka
hea valik nende mööbliesemete puhul, mis peavad kannatama suurt koormust.
Kes kaldub lasuuri kasutamise poole, võiks meeles pidada, et see jätab aluspinna kumama, tekitab kaitsekihi ning jätab puidu puhul nähtavale ilusa tekstuuri. Lasuuri peaks peale kandma piki puidukiud, sest nii imendub see rohkem puidu sisse ja tekib püsivam kaitsekiht. Õli kasutamine on aga hea viis siis, kui soovid rõhutada puidu väärtust ja välimust. Õli tuleks peale kanda nii, et see jääks hästi
õhukese kihina. Seda on mugav teha näiteks puuvillase lapiga.
Mida teha laki- või värvijääkidega?
Mida teha aga siis, kui aiamööbel on värskendatud, ent lakki või värvi jäi üle? Kui enda hoovis rohkem värvitöid ees ei ole ja uusi projekte pole tulevikku samuti plaanitud, võib ülejääke pakkuda näiteks loomade varjupaigale. Kuivanud veepõhise laki jääke võib visata ka olmeprügi sekka. Vedelad värvid peaks aga viima ohtlike jäätmete kogumis-
punkti ja kui see pole võimalik, peaks segama värvi hulka tsementi või laskma sel lihtsalt värske õhu käes ära kuivada.
Aiamööbli hooldamise kiirjuhend Värviga kaetud aiamööbli hooldamise puhul peaks kasutama kuivpuhastust või kergelt niisket lappi ja vajadusel ka pesuainet. Kindlasti tuleks pind pärast puhastamist kohe kuivatada. Õlitatud pindu on soovitatav ka hooldada sama tüüpi õliga. Kui tegemist on vahatatud, la-
Väldi mööbli vihma kätte ligunema jätmist.
Hooajavälisel ajal hoiusta mööblit kuivas ja õhutatavas kohas.
Uue hooaja eel puhasta aiamööbel ja kata see kaitsekihiga.
Värvimata ja lakkimata puidul tekkinud kriimustused kata kaitseks vahaga.
Mida teha, et aiamööbel kestaks kaua? hange.ee
kitud või peitsitud pinnaga, sobib hästi villane lapp ja mööblile mõeldud puhastusvahend.
Aiamööbli hooldamine ei nõua keerukaid vahendeid, kuid eeldab järjepidevust ja õigete töövõtete kasutamist alates puhastamisest kuni viimistluseni. Sobiva kaitsekihi valimine, regulaarne hooldus ja õiged hoiustamistingimused aitavad ennetada nii kulumist kui ka kahjustusi. Nii püsib aiamööbel kauem heas seisukorras ning säilitab oma funktsionaalsuse ja esteetilise väärtuse ka muutuvates ilmastikuoludes.
Allikas: hange.ee
Üheks oluliseks kevadiseks ja suviseks tööks aedades on puude hooldamine. Just puud määravad suures osas aia üldilme, seega tasub nende välimuse ja tervise eest hästi hoolitseda.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Varakevadise lõikuse aeg on praeguseks juba möödas, aga tasub järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et varakevadise lõikuse kasuks räägib see, et lõikepinnad jäävad avatuks lühemaks ajaks, kuna puittaimede elutegevus kevadel aktiveerub. Lisaks on varakevadel lõigates lehtede puudumise tõttu võra paremini näha. Varakevadine puuhooldus peaks lõppema kindlasti enne pungade puhkemist – siis algab puu arengus energiakulukas protsess. Kevadsuvine lõikus kahandab puu jõu- ja toiteainevarusid ning võrsete kasv on samuti tagasihoidlikum. Aga kohe on käes uus hea lõikusaeg ehk suvi! Viljapuud võib tõepoolest lõigata ka suvel ja mitmel põhjusel on see isegi parem kui varakevadine lõikus. Sel ajal hõljub küll õhus rohkem haigustekitajaid, kuid vastupanuvõime on parem ja lõikekohtade kinnikasvamine on samuti kiirem. Seega, kui on vajadus üksikuid jämedamaid oksi eemaldada, tasub seda teha alates jaanipäevast. Suvel on hea eemaldada ka rohtsed vesivõsud, tehes seda näppudega
murdes. Luuviljalistel (kirsi- ja ploomipuudel) esineb kevadel kummivoolus ehk mahlajooks, selle vältimiseks tuleks ka neile suuri lõikeid teha suvel.
Kuidas lõigata?
Enne lõikama hakkamist peab puud hoolega vaatama, eelkõige võra – jälgima peaks neid oksi, mis kasvavad sissepoole, ja uurima, kui palju on üldse vaja lõigata. Viljapuudelt tuleks kindlasti eemaldada omavahel ristuvad oksad, samuti need, mis kasvavad tüve suunas ja otse üles. Maha võiks lõigata ka vesikasvud.
Millega lõigata?
Kui on plaan teha puude piirdelõikust, tuleks jämedamate okste puhul kasutada käsisaagi. Võib ka saagida mootorsaega, aga see peab siis olema tõesti väga terav, sest kehv saag kisub koore tüvelt rohkem lahti ja see pole puule hea. Peenemate okste lõikamiseks sobivad oksatangid või -käärid. Lõigata tuleks võimalikult risti oksaga, aga kui oks kasvab püs-
ti, on vaja vaadata, et lõikekoht ei jääks päris lapiti, vaid ikka väikese kaldega punga suunas. Vältida tuleks vee kogunemist lõikekohale, see võib soodustada haiguste teket. Haiguste leviku tõkestamiseks peab pärast haige oksa lõikamist tangid desinfitseerima. Kuna õhus levib palju seenhaiguste eoseid, on soovitatav kõik lõikekohad hoolega katta pookevaha või haavapeitsiga. Pärast mõningast kuivamist
võib suuremad haavad katta ka õlivärviga. Kasutage vaid kvaliteetseid ja teravaid lõikeriistu.
Kui palju lõigata?
Puid tuleks lõigata pigem vähem kui liiga palju. Võra peab jääma pärast lõikust nii hõre, et valgus ja päike sinna sisse pääseks. Liigsed oksad ei tohi kurnata puu kasvamist ega viljade valmimist. Okste lõikamise üks põhjus ongi see, et puul oleks kergem vilju kasvatada. Lõikamise käigus ja pärast lõikamist tasuks vaadata
puud igast küljest ja veenduda, et võras poleks liiga hõredaid või hoopis liiga tihedaid kohti.
Milliseid vigu vältida?
Tihti lõigatakse võra välispiiril olevate okste otsi, aga sissepoole, puu tüve poole kasvavad oksad jäävad kärpimata. Tasub teada, et väliste okste otste lõikus ei anna midagi, vaid hoopis tihendab puuvõra kasvu. Teine viga, mida kiputakse tegema, on see, et puule jäetakse liiga pikad tüükad ehk oks lõigatakse tüvest liiga kaugelt ära. Korrali-
Lisaks teostame üldehitusja katusetöid
Tel 5687 6112
Armor Group
OÜ-Fassaaditööd
Puukoore rebenemise vältimiseks lõigake jämedat ja rasket oksa (sellist, mida ei jõua langemisel kinni hoida) kolmes järgus: esmalt tehke õigest lõikekohast veidi kaugemal allapoole sisselõige; seejärel saagige veel kaugemalt oksa pealtpoolt kuni selle murdumiseni; alles jäänud tüügast on juba lihtne ja puule ohutu õigest kohast lõigata. Ka väiksema oksa saagimisel on soovitatav esmalt alaküljele sälk teha, nii hoiate igal juhul ära koorerebendid.
Suurt oksa lõigake mitmes järgus ku lõikuse puhul ei tohiks tüüka pikkus ületada 1,5 cm. Haav peab lõigatuna jääma siledaks, et kahjustajatele ei jääks peidukohti. Oksi tuleks lõigata sagedamini ja vähe korraga, mitte harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab aega ja nakkusoht on suurem. Tugev lõikamine on paratamatu vanade viljapuude põhjaliku noorendamise korral.
Allikad: moodnekodu.ee, maakodu.ee, maaleht.ee
ALATES 2016. AASTA SÜGISEST VAHENDAME JA PAIGALDAME EESTIS IWONA PELLETSI HÜBRIIDKAMINASÜSTEEME
Hübriidkamina puhul saab kaminasüdamikku kütta nii harjumuspäraselt halupuudega kui ka pelletiga. Pelletit kasutades tegeleb kamin kütmisega iseseisvalt ega vaja kõrvalist abi.
Kaminasüdamikke on saada kolme erineva kolde suurusega ning valikus on nii õhkküte kui ka veesärgiga keskküttesüdamikud.
Lisadena on võimalik soetada juurde suurem pelletikonteiner, internetimoodul, suuremahulisem pneumaatiline pelleti transpordisüsteem.
RODTECHI TOOTED ON UUE PÕLVKONNA PUHASTUSVAHENDID, MILLEGA SAAB HOOLDADA IGASUGUSEID KÜTTESEADMEID KORSTNAST KAMINANI.
Ringtee 1, Tartu info@pottseppmeister.ee www.pottseppmeister.ee
Pottsepatööd, korstnapühkimised Eksperthinnangud, konsultatsioonid Tel 5395 4041 – KRISTO
Pottsepatööd, korstnapühkimised Tel 5622 0051 – MARGUS
Eesti rahvastikuregistri nimede statistika ütleb, et meie keskel liigub kokku kuus Arioni. Kena nimi. Kui sellele lisada Vulgaris, saab kombinatsiooni, mis ajab aednikel vererõhu üles. Ja ta ei tegutse üksi. Sama laastamistööd teeb mustpeatigu. Madin mõlemaga käib samamoodi.
Punakad ja hallikad tegelased söövad peenrad tühjaks ning sigivad tempoga, millele korjamine järele ei jõua. Ja nad naasevad igal suvel. Mõnel hommikul peenrasse vaadates tekib tunne, et see ei lõpe kunagi.
Minevik pakub siiski tuge Põhja-Ameerika järvedesse jõudis 1980. aastatel rändkarp. Ta kattis kaldakive, ummistas torustikke ja kleepus paadipõhjadele. Ees terendas katastroof, kuid seda ei tulnud. Ühel hetkel avastasid kohalikud, seni uue toidu suhtes pirtsakad kalad, et rändkarbi poolte vahel peitub söödav sisu. Ka linnud õppisid rannakividel laiutavaid karpe osavalt avama ja kalurid tõstsid kuivale paate, et kuivus kutsumata külalisi koolnuks küpsetaks. Praegu elavad võõrliigina ilmunud karbid Suures järvistus
endiselt, aga edasisteks vallutusretkedeks jõudu napib. Nad on osa kohalikust veekooslusest. Ei kao kunagi täielikult, aga ei võida ka, sest sündinud on tasakaal. Ehk ootab praegu veel Eestis märatsevaid limakotte samasugune saatus. Sama muster kordub ilmselt ka meie aedades.
Ajas aiapidaja pilk muutub Esimestel aastatel paistab iga tigu eraldi. Iga leht, mille serv on ööga kadunud, torkab silma. Kolmandaks suveks tekib teine vaade. Kahju jääb, aga kõik ei kao ka. Mõni peenar peab vastu ka kehvemal aastal. See ei juhtu juhuslikult. Teod valguvad aedades laiali nagu vesi, sinna, kuhu lihtsam saada. Niiske, varjuline, tihe –see neile juba meeldib. Kui aias leidub kasvõi üks sarnane riba, koonduvad nad sinna. Kui mõnusaid kohti on palju, jagune-
Tere! Kas võib
vad teod laiali ja tundub, et neid on igal pool. Sageli peidab probleem end kohtades, millele ei mõelda. Kasvuhoone nurk, kus vedeleb vana mullapott. Vihmaveetünni ümbrus. Peenra serv, kus lõpeb multšikiht. Seal nad siis päeval püsivad, et õhtul taimede vahele patrullima minna.
Korstnaid ja suitsulõõre on vaja kontrollida ning puhastada regulaarselt, et tagada korstnate pikaealisus, sest pigi on korstnas tuleohtlik. Ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab ka õhuvahetust ja halvendab õhukvaliteeti. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, on eriti oluline suitsulõõride õhutihedus. Halvas korras lõõriseinte vahel võivad põlemisgaasid kergesti liikuda ventilatsioonisüsteemi ning sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid
sisaldavad nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis on sisse hingates eluohtlik. Ventilatsioonilõõride seisukord on sama oluline kui suitsulõõride oma. RenoRe OÜ teeb põhitööna korstnate kaamerauuringuid ja renoveerimist spetsiaalse seguga. Töid tehakse eramajadele, korteriühistutele ja renoveerimist vajavatele muinsuskaitsealustele hoonetele. RenoRe kasutatav korstna renoveerimise meetod tulekindla seguga on turvaline, ökonoomne ja puhas.
Ühtlasi hoiate kokku suuremate kulutuste pealt, mis kaasnevad uue korstna ehitamisega. Telliskivikorsten vajab hoolt, sest ehituslikest eripäradest tingituna on sel omad probleemid: praod seintes, tühjad vuugid, suits tungib ühest lõõrist
Kes need kohad üles leiab, märkab muutust varem. Ka ilm mängib kaasa. Pikk kuiv periood tõmbab arvukuse alla. Jahe ja vihmane suvi toob nad tagasi. Seepärast erinevadki teoaastad üksteisest nii palju. Ühel suvel tundub olukord lootusetu, järgmisel saab hingata.
See ei tähenda, et peaks ootama
Aed muutub tigudele vastumeelseks kolmel moel. Kuiv pind ei meeldi neile. Kastmine käib hommikul, mitte õhtul. Õhtune niiskus jääb ööseks alles ja kutsub nad välja. Kõrgem peenar kuivab kiiremini.
Kare pind ajab nad tagasi. Purustatud munakoored, terav liiv või saepuru taimede ümber moodustavad kitsa vöö, mis neid ei takista, kuid teeb unistuste tipuni jõudmise pisutki keerulisemaks.
Peidukohtade kadumine ajab nad pakku. Lauajupid, kivid, tihe rohi ja kompostihunniku serv pakuvad varju. Kui need ära kaotad, haihtub ka päevane pelgupaik.
Kõik need võtted koos muudavad aia kohaks, kus limane turist oma kohvrit väga maha panna ja end sisse seada ei taha.
Naaber aitab naabrit
Kui ühes aias tehakse ruum tigudele kitsaks, liiguvad nad edasi. Kui kõrvalkrunt jääb hooldamata, leiavad nad sealt pelgupaiga ja tulevad ringiga tagasi. Mõnes paigas tegutsetakse koos. Korjatakse samal ajal, hoitakse servad puhtad, jagatakse kogemust.
Kurgitaimega maadlemine käib edukalt. Ühe ööga võib hooldatud peenrast saada nukker mälestus.
Järjepidev korjamine ja nutikas aiakorraldus aitavad tasapisi aia taas enda kontrolli alla saada. Muutus ei tule üleöö, aga tasapisi ja aedniku käsi toob muutust lähemale. Kui lohutab, siis tüübiga, kes sel suvel sulle peenarde vahelt vastu vahib, järgmisel kevadel enam ei kohtu. Järglastega küll, nii et täielikku rahu ei tule. Aga küll saabub hetk, kus aed ei kuulu enam neile, vaid jälle sulle.
teise, murenenud kivid ja lagunev korstnapits. Lagunev korsten on hoonele ohtlik. Korstnalõõride probleemidele viitavad tunnused on halb tõmme, pigi, praod vuukides ja krohvil jne. Tulekindla seguga renoveerimine sobib puiduga köetavatele küttekolletele. Korstnaid renoveeritakse seestpoolt, töid alustatakse korstna kaamerauuringuga. Kui vead on kindlaks tehtud, puhastatakse korsten kettpuhastajaga ning eemaldatakse pigi ja muud takistused. Pigist lõõri pole võimalik tulekindla seguga renoveerida. Tänu vormi paindlikkusele saab renoveerida erinevate läbimõõtudega n-ö kõveraid ja sopilisi korstnaid. Renoveeritud korstnalõõr parandab tõmmet. Töid tehakse enamasti ülaltpoolt, all toimub ainult kontroll ja puhastamine. Lõpptulemus on seestpoolt silutud lõõr. Segu kuivamine võtab vähemalt 24 tundi, kuid soovituslik on oodata 48 tundi.
Nii nagu taim vajab elus püsimiseks vett ja auto ohutuks funktsioneerimiseks regulaarset ülevaatust, nõuab maja katus korrapärast puhastamist ning hooldamist. Seda ikka selleks, et vältida iga majaomaniku jaoks halvimat võimalikku stsenaariumi, kus ühel sajusel päeval jõuavad lekked siseruumidesse ja saad aru, et suuremahulistest parandustöödest või kogu katuse väljavahetamisest enam pääsu pole.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: SHUTTERSTOCK
Üldiselt soovitatakse katust puhastada ja selle seisukorda kontrollida kaks korda aastas –kevadel ja sügisel. Seejuures on just suve hakul pärast talviste lumemassiivide sulamist ja kevadiste tormipuhangute vaibumist mõistlik katuse seisu kord üle vaadata. Hange.ee toob oma blogis välja seitse üldist soovitust, millele katuse kontrollimisel tähelepanu pöörata:
Kontrollige, kas katuseplekkidel või muudel katusematerjalidel on kahjustusi, nagu mõrad, kriimud, värvi ebaharilik kulumine jms.
Otsige katuseplekkidelt jälgi roostest. See võib viia materjalide nõrgenemise ja leketeni.
Vaadake üle katusekivid, et tuvastada mõrasid või muid märke füüsilisest kahjustusest.
Kontrollige, kas katusekive on puudu või on neist tükke või kilde väljas.
Inspekteerige ka ventilatsioonitorude ja korstna ümbrust, et kontrollida tihendite seisukorda. Halvenenud tihendid võivad põhjustada lekkeid.
Kontrollige vihmaveetorusid veendumaks, et need ei ole täidetud sodiga, mis takistavad vee äravoolu.
Otsige katuselt samblikke või hallitust, mis võivad kahjustada katusematerjali ja võivad viidata niiskusprobleemidele.
Katuse puhastamine sõltub katusetüübist
Bituumensindli puhul on tegu laialt levinud katusekattega, mille puhastamisel saab rakendada üsna üldist lähenemist. See tähendab esmajärgus katuselt kõikvõimaliku sodi eemaldamist, mis on kogunenud korstna taha, veerennidesse, katusekivide vahele ja muudesse kohtadesse. Raskemini ligipääsetavate kohtade puhastami-
seks saab appi võtta reha või muu sarnase töövahendi.
Meeles tasub pidada, et bituumensindlist katuse puhastamisel ei ole soovitatav kasutada survepesurit, kuna see võib sindleid tõsiselt kahjustada. Samuti tasub hoiduda tugevate pesuvahendite kasutamisest, mis võivad materjali värvi kahjustada ja viia kiire degradeerumiseni. Sobiva spetsiaalse puhastusvahendi valimisel võib nõu
küsida spetsialistidelt näiteks ehituskauplustes. Ka kivikatuse puhastamisel tasub survepesurit ja tugevaid puhastusvahendeid kasutades olla ettevaatlik, et mitte aidata kaasa kivi erosioonile ning vältida pesujärgset värvikadu. Pärast kivikatuse survepesuriga üle käimist on oluline katta kivid spetsiaalse kaitsevahendiga, et kaitsta neid mustuse ja sambliku kogunemise eest.
Kuna kivikatusel pole soovitatav ei astuda ega kõndida, tuleks juhul, kui katuse puhastamine nõuab siiski seal toimetamist püsti seistes, kasutada vahust aluskattega vineerplanku. Sellise plangu kasutamisel väheneb katusekividele langev surve ning kaal neile jaguneb ühtlasemalt.
Puidust katusesindlite puhastamisel on mõistlik survepesurit üldse vältida, sest survepesu ajal võivad sindlid lahti tulla või vesi nende alla kinni jääda, tekitades hiljem veekahju.
Ka puidust sindlite puhul tasub hoiduda tugevate kemikaalide kasutamisest, sest puit on teatavasti äärmiselt tundlik materjal ning selle värv võib kokkupuutel tugevatoimelise ainega jäädavalt kahjustuda.
Kui puidust sindlite inspekteerimise käigus avastatakse hallitust või sammalt, tuleks need kiiresti eemaldada, sest orgaanilise materjalina võivad need kiiresti levida ja nendest tekkiv kahju võib suureneda. Kui katuse kohale ulatuvad ümbritsevate puude oksad, tuleks need ideaalis ära lõigata, sest okstelt katusele langev sodi imendub puidus kiiresti ja aitab kaasa sambla kasvule. Sambla ja mustuse eemaldamisel tasub kasutada pehmet harja või luuda, et mitte puitu kahjustada. Pärast puhastamist on asjakohane katus katta ka puidukaitsevahendiga.
Plekk-katuse puhastamisel on asjakohane esmalt katusepind survepesuriga üle käia. Kui kontrolli käigus tuleb nähtavale sügavam mustus või rooste, tuleks selle eemaldamisel kasutada mehaanilisi vahendeid, nt traatharja, liivapaberit või nurklihvijat. Vajadusel võib rooste eemaldamisel kasutada ka spetsiaalseid puhastusaineid, kuid enne konkreetse katusepuhastusvahendi soetamist tasub uurida, kas see pleki värvkattega sobib, et vältida värvi kahjustumist.
Allikas: hange.ee
Terrass ei ole enam pelgalt laud ja paar tooli betoonplaatidel. Tänapäeva terrass on hoolikalt läbimõeldud väliruum, kus materjali valik, valgus, soojus ja vesi loovad tervikliku kogemuse – ka siis, kui soojakraade on õues vaid kümme või veel vähemgi.
TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kõige olulisem otsus, mida teed
Terrassi materjalivalik määrab suures osas selle, milline see hakkab välja nägema, kuidas see jala all tundub ja kui palju hoolt see aastate jooksul vajab. Üks materjal vananeb kaunilt, teine vajab sagedast õlitamist, kolmas püsib kaua ühtlase välimusega, neljas sobib paremini niiskesse kohta. Kõige lihtsam on alustada küsimusest: kas soovid võimalikult looduslikku ja sooja tunnet või seda, et ei peaks pärast terrassi paigaldamist selle pärast üleliia muretsema?
Tavaline puit: soodne ja loomulik Kõige levinum terrassimaterjal on immutatud mänd või kuusk. See on kättesaadav, hinnalt mõistlik ja lihtsasti töödeldav ning selle suurim eelis on
hind. Samuti saab puitu vajadusel lihvida, parandada, üle õlitada või üksikuid laudu välja vahetada. Miinuseks on suurem hooldusvajadus. Puit elab loodusega samas taktis: päike pleegitab, vihm niisutab, külm ja kuum panevad materjali paisuma ning kahanema. Kui puitu ei hooldata, muutub see halliks, võib praguneda ja pind võib minna karedaks.
Termopuit: stabiilsem ja väärikam
Termopuit on puit, mida on töödeldud kõrgel temperatuuril. Selle käigus muutub puidu sisemine struktuur: materjal imab vähem niiskust, on mõõtmetelt stabiilsem ja peab välistingimustes paremini vastu kui töötlemata puit. Termopuidu välimus on tavali
ILMASTIKUKINDLAID TERRASSIKATTEID!
selt tumedam ja ühtlasem ning annab terrassile soliidsema ilme. Oluline on aga teada, et ka termopuit vajab hooldust, kui soovitakse säilitada selle esialgne toon. Õlitamata termopuit võib samamoodi hallikaks tõmbuda, kui seda ei õlitata regulaarselt.
Eksootilised puiduliigid: vastupidavad, aga kallimad Eksootiliste terrassipuitude hulka kuuluvad näiteks tiikpuu, ipe, bangkirai ja cumaru. Need on väga tihedad ja kõvad puiduliigid, mis peavad hästi vastu niiskusele, kulumisele ja ilmastikule. Seetõttu kasutatakse neid sageli kohtades, kus terrass peab olema eriti vastupidav. Selline
• VILL
• SISAL
TALLINNAS: Forelli 10 | tel 646 1121
TARTUS: Kauplus Alfalend Põrandakatted
Aardla 25 | tel 736 6185
PÄRNUS: Riia mnt 23 | tel 443 2260, 511 0098
alfalend@alfalend.ee
www.vaip.ee
puit annab terrassile luksuslikuma ilme. Laud on raske, tihe ja tugev. Õigesti paigaldatuna võib selline terrass kesta kaua. Samas on hind kõrgem, töötlemine keerulisem ja paigaldus nõuab täpsemat tööd.
Eksootilise puidu puhul tasub jälgida ka päritolu. Mõistlik on eelistada sertifitseeritud puitu, et materjal ei pärineks vastutustundetust metsaraiest. See valik sobib inimesele, kes soovib väga vastupidavat ja esinduslikku terrassi ning on valmis maksma rohkem nii materjali kui ka paigalduse eest.
Komposiit: nüüdisaegne lahendus
Komposiitmaterjal ehk WPC on tavaliselt segu puidukiust ja plastist. Lühend WPC tulebki ingliskeelsest väljendist woodplastic composite. Lihtsalt öeldes püütakse sellega ühendada puidu välimus ja plasti ilmastikukindlus. Komposiidi suur eelis on hooldusmugavus. Terrassi tuleb pesta, kuid seda ei pea igal kevadel üle õlitama. See ei hakka pinde ajama, ei pragune samamoodi nagu puit. Komposiit sobib hästi peredele, kes kasutavad terrassi palju, samuti kohtadesse, kus on niiskust, näiteks
• MEREROHI
• DZHUUT (JUTE)
• VAIPKATTED
• VALMISVAIBA
• PLAATVAIBAD
• LINOLEUM
• SPORTKATTED
• KUMMIKATTED
• PORITÕKKED
kümblustünni, basseini või väliduši ümbrusse.
Komposiidi puhul tuleb siiski meeles pidada, et odavamad lauad võivad kuumeneda päikese käes rohkem kui puit. Samuti ei vanane komposiit nagu puit: kui pind saab tugevalt kahjustada, ei saa seda lihvida ega uuesti õlitada. Kehvema kvaliteediga komposiit võib ajaga pleekida või määrduda.
Kuidas valida?
Kui terrass peab olema võimalikult soodne, on immutatud puit mõistlik algus. Kui soovitakse stabiilsemat tulemust, tasub vaadata termopuidu poole. Kui eesmärk on esinduslik ja väga vastupidav terrass, võivad sobida eksootilised puiduliigid. Kui peamine soov on vähene hooldus, ühtlane välimus ja mugav igapäevakasutus, on komposiit tugev kandidaat.
Kõige olulisem on mitte valida ainult ruutmeetrihinna järgi. Terrass ei koosne ainult laudisest. Arvesse tuleb võtta aluskonstruktsiooni, kinnitusi, hooldust, paigaldust, libedust, kuumenemist, eluiga ja seda, kuidas materjal vananeb. Odav laud võib muutuda kalliks, kui seda peab pidevalt parandama. Kallim materjal võib osutuda mõistlikuks, kui see säästab aastaid hooldustööd.
Kandekonstruktsioon: näha ei ole, kuid loeb enim Terrassi vastupidavus ei sõltu aga ainult laudisest. Kõik algab kandekonstruktsioonist – taladest ja toestusest, mis hoiavad
kogu pinna sirge ning stabiilsena.
Kõige lihtsam lahendus on panna konstruktsioon otse pinnasele, kasutades betoonplaate või -tugesid. See sobib väiksemate ja madalate terrasside puhul. Oluline on, et pinnas oleks tihendatud ja vesi saaks ära voolata. Kui maa liigub või kogub vett, hakkab kogu terrass aja jooksul vajuma ja „lainetama“. Tugevam lahendus on kasutada postvundamenti. Betoonist või metallist postid viiakse külmumispiirist allapoole. Nende peale toetub karkass. See annab stabiilsuse ka suurematele terrassidele ja keerulisematele lahendustele, näiteks mitmetasandilistele pindadele või kümblustünni ümbrusele.
Valgustus: tõeline hubasuse looja
Hea terrassivalgustus lahendab korraga mitu probleemi: loob meeleolu, tagab ohutuse ja pikendab terrassi kasutusaega tundide võrra.
Oluline on, et astmed ja kõrguste vahed oleksid nähtavad. Madalad LED-tuled servades või astmete juures aitavad turvaliselt liikuda. Ülejäänud valgus võiks olla pigem hajutatud ja suunatud alla või pindadele, mitte otse silma. Praktiline lahendus on integreeritud valgustus – käsipuudes, postides või terrassi servades. See jätab puhta mulje ja töötab märkamatult. Sellised detailid tasub läbi mõelda juba ehituse ajal.
Kõik valgustid peavad olema välistingimustesse sobivad ja niiskuskindlad. Lisaks püsilahen-
dustele toimivad hästi ka lihtsamad lisad, nagu laternad või valgusketid, mis annavad kiiresti hubasust.
Soojus: kui tahad ka kevadel õues istuda Eesti kevad- ja sügisõhtud on terrassielu suurim proovikivi. Kuigi alati saab panna selga veel ühe kampsuni, võiks terrassi peal tegelikult sooja anda miski muu kui talvejope.
Kõige levinum lahendus on infrapunasoojendi. See ei soojenda õhku, vaid inimesi ja pindu, mistõttu on mõju kiire ja tuntav ka tuule korral. Seinale või lakke paigaldatud soojendi ei võta ruumi ja töötab märkamatult.
Teine variant on gaasisoojendi, mida saab vastavalt vajadusele liigutada. See pakub rohkem
hajusat soojust, kuid vajab enam ruumi ja kütuse vahetamist. Välikamin või tulease annab lisaks soojusele ka meeleolu, kuid selle efekt on lokaalsem.
Lisad, mis loovad terviku
Kui põrand, karkass, valgus ja soojus on paigas, hakkavad rolli mängima detailid, mis muudavad terrassi tõeliseks oaasiks.
Mööbel on esimene otsus. See peab taluma ilmastikku, kuid olema piisavalt mugav, et sinna jääda kauemaks. Lihtne laud ja toolid täidavad oma rolli, kuid nurgadiivan või lamamistool muudavad olemise vabamaks. Pehmed padjad ja pleedid lisavad nii mugavust, soojust kui ka hubasust. Taimed toovad terrassile elu.
Suured potid kõrreliste, väikeste puude või maitsetaimedega
pehmendavad puitu ja loovad sideme aiaga. Need aitavad ka ruumi liigendada ja vajadusel varjata vaateid. Kümblustünn lisab terrassile aga hoopis uue mõõtme. See ei ole enam ainult istumise koht, vaid omaette kogemus. Uputatud tünn mõjub rahulikumalt ja sulandub paremini tervikusse. Selle ümber tuleb jätta piisav liikumisruum ja arvestada nii privaatsuse kui ka kandevõimega. Lisaks tasub mõelda väiksematele mugavustele: panipaigad patjadele ja tekkidele, välidušš, pistikupesad või isegi tagasihoidlik helilahendus. Need ei paista esmapilgul silma, kuid muudavad terrassil ajaveetmise mõnusamaks. Allikad: homesandgardens.com, livingetc.com, truelivingstyle.com
Puistevill on oma universaalsuse ja tõhususe tõttu kujunenud üheks populaarsemaks soojustuslahenduseks nii uusehitistes kui ka renoveerimisprojektides.
Puistevillad jaotatakse üldjoontes kahte rühma: tooted, mis on mõeldud vaid horisontaalpindade (nt pööningute) soojustamiseks, ning need, mis sobivad kald- ja vertikaalsete pindade, näiteks seinte, täitmiseks. Millistel pindadel tohib konkreetset toodet kasutada, on määratud tootja toimivusdeklaratsioonis, kus on kirjas nõutav paigaldustihedus, soojapidavus, tuletundlikkuse klass ning muud olulised omadused.
Mis on ISOVER InsulSafe® Wall?
ISOVER InsulSafe® Wall on uuenduslik, kõrge jõudlusega mineraalne puistevill, mis on loodud spetsiaalselt vertikaalsete pindade ja seinakonstruktsioonide soojustamiseks. See on ideaalne lahendus elamute ja hoonete välisseinte isoleerimiseks, pakkudes suurepärast soojapidavust, energiatõhusust ja sisekliimat. Toode sobib välisseinte isoleerimiseks, samuti kaldpindadele, kus on vaja kindlat ja ühtlast täitetihedust ning kui puistevillalt soovitakse parimat soojapidavust.
Toote koostis ja omadused InsulSafe® Wall on valget värvi, tehases liinil valmistatud mineraalne puistevill, mis koosneb ligikaudu 85% ulatuses taaskasutatud klaasist. Tegu on sideaineta tootega – ainus li-
Lilled sulle ja sinu aeda!
Oleme avatud iga päev kella 10–19
Vajad aiakujundust? Planeerid pulmi? Otsid kevadeks rõdule värsket rohelust? SUVELILLED PÜSIKUD ROOSID PUUD JA PÕÕSAD
e-post: info@vesneriaed.ee | Tiigiäärse, Vesneri küla, Tartu vald Vesneri Aed | VESNERIAED.EE
kinkekaardid!
sand on väike kogus tolmu siduvat õli. Tänu sellele kuulub vill kõrgeimasse tuletundlikkuse klassi A1, mis tähendab, et materjal on mittepõlev. Puistevill paigaldatakse spetsiaalse puhuriga karkassivahelisse ruumi. Terviksüsteemi osaks on ISOVER Wall Blanket – õhku läbilaskev kangas, mis hoiab villa kindlalt konstruktsioonis ja laseb paigaldusõhul väljuda. Olenevalt konstruktsioonist kaetakse süsteem väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga ja/või seestpoolt aurutõkkemembraaniga.
Tootja määratud paigaldustihedusega (29 kg/m3) saavutatakse soojusjuhtivustegur λ = 0,034 W/m·K, mis teeb sellest ühe parema soojapidavusega puistevilla Eesti turul.
Terviklik ja turvaline lahendus ISOVER InsulSafe® Walli süsteem võimaldab kiiret ja täpset paigaldust keerukates karkasskonstruktsioonides. Toode sobib suurepäraselt ka kasutamiseks renoveerimisprojektides olemasolevate konstruktsioonide lisasoojustamisel – tänu suurele veeauru läbilaskvusele aitab see hoida seina kuivana ja tagada niiskustehniliselt õige lahenduse.
Professionaalsus loeb
Kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on oluline, et ISOVER InsulSafe® Walli puistevilla paigaldab koolitatud ja sertifitseeritud paigaldaja. Õigesti tehtud töö tagab energiatõhususe ja pikaealisuse, vähendab välisfassaadi avatud aega ja minimeerib lisakulusid. Nagu iga tehnilise lahenduse puhul sõltub puistevillagi tulemuslikkus õigetest toodetest ja korrektsest paigaldusest. Vale materjalivalik või ebapädev paigaldus võivad viia olukorrani, kus isolatsioon ei täida oma eesmärki. Detailselt läbimõeldud nurga- ja seinalahendustega saab vähendada külmasildade osakaalu ja karkassi kulu. Asjalik paigaldusjuhend on abiks nii projekteerijale kui ka ehituse järelevalvele.
Kokkuvõte
ISOVER InsulSafe® Wall on uuenduslik, kuid samas usaldusväärne valik seinte soojustamiseks.
See ühendab endas suurepärase soojus- ja heliisolatsiooni, keskkonnasäästlikkuse ning pikaealisuse. Lahendus sobib nii uutele kui renoveeritavatele hoonetele, aidates luua energiatõhusa ja mugava elukeskkonna ning silmas pidades jätkusuutlikkust.
Toote koostises puuduvad mürgised keemilised ühendid ning paigaldamiseks ei kasutata vett, liimi ega muid lisaaineid, mis võiksid mõjutada lahenduse soojustustehnilisi omadusi või kahjustada konstruktsiooni.
Suurepärane soojusisolatsioon – aitab hoida ruumid talvel soojad ja suvel jahedad, vähendades küttekulusid.
Paindlikkus – sobib hästi nii uusehitistele kui ka renoveerimistöödele. Kohandub erinevate karkassilahendustega ja täidab tihedalt ka ebakorrapärased õõnsused renoveerimiste puhul. Tõhus heliisolatsioon –aitab vähendada müra levikut läbi isoleeritava konstruktsiooni.
Keskkonnasäästlikkus –toodetud looduslikest materjalidest, toetab jätkusuutlikku ehitust. Omab keskkonnadeklaratsiooni ehk EPDd. Pikaealisus ja stabiilsus –soojustusvill ei vaju aja jooksul kokku ega kaota oma isolatsiooniomadusi. Tule- ja hallituskindlus –tagab kõrge tuleohutustaseme ja tervisliku sisekliima.
K VA L I T E E T S E
J A PÕH J A LIK U
HO O LDUS E T EE B
KLII M A SÜSTEEMIDEL E
KÜL M A SE R VI S O Ü !
Tegevusalad:
• õhk-vesisoojuspumbad
Hea kingiidee igaks sündmuseks!
• õhk-õhksoojuspumbad
• külmasüsteemid
• külmikud, külmletid ja -kambrid
• akupaagid
• õhukuivatid ja -niisutajad
• maasoojuspumbad
• soojuspumpade ja konditsioneeride müük, paigaldus, remont ja hooldus
• sandwich-paneelidest külmkambrite ehitus, paigaldus, remont ja hooldus
• autode kliimaseadmete remont, täitmine ja hooldus
Aadress: Soojuse tee 10, Tar tu Kauplus avatud 9–17 (lõuna 12–13) Tel 509 1738 • info@kylmaservis.ee kylmaser vis.ee
Kanalisatsiooni või murukamarasse voolav vihmavesi on ressurss, mille kogumine annab võimaluse majandada aias arukamalt.
TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kodud, kus hakatakse usinalt vihmavett kasutama, märkavad üsna kiiresti, et suvine veearve väheneb. Väiksem sõltuvus põhjaveest aitab hoida ka looduslikke veevarusid ja vähendab koormust kanalisatsioonile, kuhu suur osa sademetest muidu juhitakse.
Aiapidajate jaoks on oluline ka vihmavee omadused. Kloorivaba ja pehmena sobib see eriti hästi tundlikele taimedele, toetades juurestiku arengut ja ühtlasemat kasvu. Taimed taluvad kastmist paremini ja aed püsib elujõulisem.
Sadevee kogumise loogika on lihtne. Katusele langev vesi liigub mööda renne ja torusid kogumiskohta. Selle ette võiks paigaldada sõela, mis püüab kinni lehed ja muu suurema prahi. Puhastatud vesi koguneb tünni või paaki, kust seda saab kasutada kastmiseks või muudeks töödeks.
Kõige lihtsam lahendus sobib peaaegu igasse koduaeda. Korralikult paigaldatud tünn katab sageli suure osa suvisest kastmisvajadusest. Kui tarvis, saab süsteemi hiljem laienda -
da. Lisada suuremaid mahuteid või tõhusamaid filtreid, kohandada lahendust kastmisala suuruse ja pere veekasutuse järgi.
Milline mahuti vastab sinu aia vajadustele?
Väikese aia puhul piisab kompaktsest lahendusest, paarisajaliitrisest tünnist. Suurema pinna kastmiseks on vaja mahukamat paaki ja selle valikul on hea arvesse võtta nii katuse pindala kui ka piirkonna keskmist sademete hulka.
Materjalidest on enim levinud kerge ja praktiline plast. Ka metallmahutid on vastupidavad, kuid vajavad rooste vältimiseks hoolikamat kaitset.
Olulised on ka väiksemad detailid. Argielu teevad lihtsamaks kraan, kaas ja ülevooluühendus, mis liigse vee järgmisse mahutisse või suisa mitmesse suunab.
Süsteemi töökindluse võti Tünni asukoht määrab, kui hästi süsteem töötab. Tasane ja tugev alus hoiab mahuti stabiilsena ja väldib selle vajumist vee raskuse all. Mida lähemal asub tünn
Külli Kambeki Puukool Viljandimaalt pakub suures valikus viljapuude ja marjapõõsaste istikuid:
vihmaveetorule, seda lihtsam on ühendus ja seda vähem on vaja lisatorustikku.
Mõelda tasuks ka ülevoolusüsteemile, mis suurvihmade ajal, kui tünnid üle serva ajavad, üleliigset vett vundamendist kaugemale juhiks.
Tünni paigaldamine ei nõua küll inseneridiplomit ega keerukaid tööriistu, kuid täpsus loeb. Korralikult tehtud lahendus püsib paigal aastaid ega vaja pide vat kohendamist.
Iga kogumissüsteem vajab aeg-ajalt tähelepanu Isegi siis, kui vett enne mahutisse jõudmist „sõelutakse“, satub sinna prahti ja orgaanikat, mis aegamööda vett rikub.
Aja jooksul tekib mahuti põhja sete, mis võib vee suisa haisema panna. Lihtne loputus või harjamine aitab selle ära hoida. Kaas või võrk hoiab eemal putu-
Talvel vajab süsteem eraldi hoolt. Külmuv vesi võib rikkuda mahuti, aga kinnises asendis kuulkraani lõhub kindlasti. Et viimast igal kevadel vahetama ei peaks, tasub enne külmasid mahutid tühjendada. See pikendab nende eluiga märgatavalt. Vihma kogumine ei kata kogu veevajadust. Pikema põuaperioodi ajal võib varu kiiresti väheneda, eriti väikese
tegelikku veekulu ja võimalusel valida suurem salvestusmaht. Vihmakogumine ei nõua suurt investeeringut ega keerulist tehnoloogiat, kuid muudab seda, millisena me vett näeme ja kasutame. Enesestmõistetavusest saab ressurss, millel on selge väärtus. Iga vihmaveega kastetud peenar ja pestud aiatool tähendab, et seda väärtust kasutatakse teadlikult, mitte ei
• Õunapuud
• Pirnipuud
• Perepuud
• Ploomipuud
• Mustika- ja kuslapuutaimed
• Magus- ja hapukirsipuud
• Aprikoosipuud
• Punase- ja mustasõstrapõõsad jt marjakultuurid
• OHTLIKE PUUDE RAIE
Puukooli taimed saadaval ka paljudel laatadel ja turgudel üle Eesti!
Laadakalendri leiate kodulehelt!
Tutvu taimede valikuga: kambek.ee
Telli taimed: kylli.kambek@mail.ee tel 5698 0890
• RAIEJÄÄTMETE UTILISEERIMINE
• HEKKIDE PÜGAMINE JA ISTUTAMINE
• VILJAPUUDE HOOLDUS JA KÄNDUDE FREESIMINE
• SAERAAMITEENUS SUUREMÕÕTMELISTE PALKIDE LÕIKUSEKS
KK Forest OÜ Tel 5657 3060 kkforest.ee
KK Forest
Aeda ehitatud kuur on hea ja lihtne moodus tööriistade, muruniidukite, jalgrataste ja muu ladustamiseks. Eluruumid jäävad puhtaks, kodus on rohkem ruumi ja asjadele lihtne ligi pääseda. Ise aiakuuri ehitades saad määrata oma eelarve ja ehitamise graafiku. Kui vaja minevaid tööriistu kodus pole, saab neid alati ka rentida.
TEKST: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kaubanduses on saadaval mitmeid aiakuurilahendusi. Üks esimesi valikuid, mis tuleb langetada, on see, kas teha kuur ise või osta meelepärane valmislahendus, mis, tõsi küll, on vaja enamasti ka ise kokku panna. Kuivõrd kuur on mõeldud asjade ladustamiseks, millest mõni võib olla väärtuslik, peaks see olema selline, kuhu kutsumata külalisel oleks keeruline sisse tungida. Kõige aluseks on tugev ja kindel vundament, et kuur aastate pärast viltu ei vajuks. Kui plaanid ehitada kuuri ise, tuleks omada ka elementaarseid ehitusteadmisi. Kuuri saab ka ilma vundamendita püstitada, kui see näiteks killustikuga kaetud alale või juba asfalteeritud alale paigaldada. Kui aga plaanid rajada kuuri otse murule, peaks teadma, kuidas korrektne vundament rajada.
Seinad on A ja O Aga hakkame nüüd kuuriehitusega peale! Tee alguses valmis
seina raamistik: lõika selleks välja kaks vertikaalselt asetsevat tala ja kaks horisontaalselt paigutatavat lauda, mille trelli abil otstest kruvidega kinni lased. Tee valmis ka lisatalad, mille paigutad raami sisse, kinnitades need vertikaalselt iga poole meetri tagant. Tulemuseks peaks olema raam koos vertikaalselt paigutatud taladega. Sellega on üks sein valmis. Kuskile tuleb paigaldada ka uks. Mõistlik oleks kuur teha risttahuka kujuga ja uks paigutada ühte kahest laiemast seinast. Vahetalade paigaldamisel laiemasse seina jäta neisse sobilikus kohas kuni pooleteisemeetrine auk. Tulemuseks peaks olema raam, kus vahetalad on paigutatud iga poole meetri tagant, välja arvatud kohas, kuhu tuleb uks.
Kui seinaraamid valmis, tõsta need vundamendile paika ja lisa igasse nurka tugitala, mis suurema osa kuuri raskusest enda peale võtab. Puidust raamide
ühendamisel üksteise ja tugitalaga kasuta roostevabast terasest puidukruvisid.
Lame- või kaldkatus?
Kuuri järgmine töö on katuse panek ja kergem lahendus selleks on valida lamekatus. Piisab sellest, kui leiad õige suurusega puidust plaadi või lauad, asetad need raamistikule ning kinnitad kruvidega. Lamekatuse suurimaks miinuseks on aga kehv vee ja teiste sademete äravool, mille tõttu koguneb katusele raskus ning see võib kokku kukkuda. Selle vältimiseks võib kaaluda ehitusjärgus kuurile kaldkatust. Sarnaselt seintega võiksid
kaldkatuse puhul talad olla paigutatud iga poole meetri tagant. Kõrgemalt kinnituvad katuselauad läbi kuuri jooksva tugitala külge. Toekama katuse saamiseks ühenda katusetala alumised osad pika lauaga. Katusekatte materjal mõtle põhjalikult läbi, sest valikus on väga erinevaid materjale, nagu näiteks katusekivid, PVC-plaadid või klaasplastist katted. Uks ette ja elekter sisse Nüüd saab kuurile soovi korral lisada nii isolatsiooni, kaitsekilet, põlemiskindlaid materjale ja mida veel. Kõik oleneb sellest, mida kuuris hoidma
hakatakse. Oluline on teha kuur ilmastiku-, kuid eelkõige sademekindlaks. Ukse paigaldamiseks lisa algselt tehtud avasse lisatalad, et ukseraam oleks tugev. Võimalus on teha lihtsam ühekihiline uks või kasutada mõnd vana ust.
Kui kuuril pole aknaid, võiks kuuri vedada ka elektrikaablid, et valguse saamiseks lamp paigaldada. Suuremas kuuris soovitakse tihti tööd teha ning sellisel juhul on mõistlik paigaldada ka pistikupesad, et poleks tarvis pikendusjuhtmega toimetada.
Allikas: hange.ee
Millal on vaja kuuri ehitamiseks ehitusluba?
Ehituslubade ja teatamiskohustuse tingimusi reguleerib Eestis ehitusseadustik. Mida lihtsam on hoone, seda kergemad on ka dokumentatsiooniga seotud nõuded. Ei ehitusluba ega teatist ole vaja juhul, kui püstitad vana kuuri asukohale samades mõõtmetes uue aiakuuri. Samuti ei ole tarvis ehitusluba, kui hoone ehitusalune pind jääb alla 20 m² ja kõrgus on alla 5 m. Kuni 20 m² põrandapinnaga väikeehitise jaoks piisab ehitusteatisest, kui tegemist on detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkonnaga. Maapiirkonnas ja hajaasustusega alal ei ole ehitusteatise esitamine üldjuhul vajalik. Kõikidel juhtudel peavad ehitustegevus ja valmiv hoone vastama kõigile kehtivatele õigusaktidele ning olema kooskõlas kehtiva üld ja detailplaneeringuga.
Allikas: aiamaja24.ee
