9 KUUD (kevad 2026)

Rasedusaegsed müüdid ja tegelikkus

KEERULINE TEEKOND RASEDUSENI

UNI JA PUHKUS RASEDUSE AJAL

TURVAVARUSTUSE TULEPROOV

SUHTLE BEEBIGA JUBA ENNE SÜNDI

Tallinn: Beebikeskus

Pärnu: Beebikauplus

Tartu: Baltbaby

Emmaljunga 2026

Seiklused igal aastaajal

Täiustatud 2026 mudeliaasta Sento raamid on nüüdsest veelgi pehmemad ning visuaalselt elegantsemad.

Külasta Beebikeskust ning proovi ise järgi

SlidePro Family tooted

• Eemaldatav kandeosa (2,5kg) muudab igapäevased toimetused märksa kergemaks

• Täislamav asend kõigis režiimides: autos, kandmisel, jalutamisel

• SlidePro alusel on võimalik turvahälli veelgi kaugemale autost välja tõmmata (27cm)

Maxi-Cosi Coral Slide Pro turvahäll 40-87cm (0-13kg) Pearl XL Slide Pro turvatool 61-150cm (3 kuud – 12 aastat)

• Samal SlidePro alusel kasutatav turvatool, mis kasvab lapsega lõpuni välja.

• ISOFIX alusel 360 kraadi pööratav ning ukse poole tõmmatav (SlideTech).

Sisukord

. 9 KUUD 2026 .

6 TOIMETAJALT

10 KAANELUGU

Anni Keskülla kaheksanda lapse ootel

15 RASESTUMINE

Keeruline teekond lapse saamiseni

25 PUHKUS

Teadus une mõjust emale ja lootele

35 KEHALISED MUUTUSED

Mis toimub raseduse ajal meie kehaga?

41 VANEMLUS

Orienteerumine ilma ette antud kaardita

47 NAISTEHAIGUSED

HPV ja rasedus: kõik, mida pead teadma

51 MÜÜDID JA TEGELIKKUS

Hammaste tervis ootusajal

55 TAASTUMINE

Sünnitusjärgse kontrolli ja intiimtervise tähtsus

61 TERVIS

Rasedusaegne rauavaegus ei lõpe alati sünnitusega

65 RAHATARKUS

Vanemahüvitise olulised muudatused ja uued piirmäärad

73 TURVALISUS

Milline turvavarustus on päriselt ohutu?

79 MEENED

Ideid tähenduslike mälestusesemete loomiseks

83 VARAJANE SUHTLUS

Kuidas toetada lapse kõne arengut?

89 LÕPPSÕNA

Kasvame koos vanemaks

VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE

OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

TOIMETAJA: Sigrid Aunap, sigridsormus@gmail.com

REKLAAM:

Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

Kadri Kuningas, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

Andra Kivissaar, 552 1528 andra.kivisaar@delfi.ee

Kristel Vilms, 5556 2233 kristel.vilms@delfi.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal

KEELETOIMETAJA: Jolana Aru

TRÜKK: Printall

Keskko namärgistus Trükitoode 4041 0820

9 Kuud on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

KAANEL: Anni Keskülla

FOTO: Kristiin Kõosalu

MEIK JA SOENG: Kristi Petolai

Elu suurim ja ilusaim rännak

Rasedus on justkui merereis tundmatutes vetes –aeg täis vaikset ootust, tormiseid emotsioone ja pidevat muutumist. Igas hetkes – alates esimesest sosinast kõhus kasvavale beebile kuni õrnade liigutuste tajumiseni – peitub võimalus luua side, mis kestab igavesti.

Meie lood on alati erinevad. Mõne jaoks on see rännak kauaoodatud kingitus, teise jaoks üllatav pööre, mis muudab elu suunda. Ühel algab teekond kergelt, teisel nõuab see aga pikka kannatust, meditsiinilist tuge ja väsimatut lootust. Oluline on end seejuures mitte teistega võrrelda, vaid mõista, et iga lugu on kordumatu ja väärtuslik just oma käänulisuses.

Keset suuri muutusi on loomulik ka peatuda ja küsida: kes olen mina naisena ja kes soovin ma olla emana? Kuidas hoida iseennast ajal, mil kogu maailm näib tiirlevat kellegi teise ümber? Me muretseme sageli, kas oleme piisavalt head või valmis, kuid tõde on see, et keegi ei saa olla päriselt valmis selleks, mida pole veel kogenud. Just see ebakindlus teebki meist inimlikud, ehtsad ja armastavad vanemad.

Aga ka siis, kui kõik näib toimivat, ei tasu unustada, et isegi kõige tugevam puri vajab hoolt ja hoidmist. Ema tervis – nii füüsiline kui ka vaimne – pole luksus, vaid vundament uue elu algusele. Õpime kuulama oma muutuvat keha ilma hirmu ja valehäbita ning leiame endas uue enesekindluse, mis sünnib, kasvab ja küpseb koos emadusega – samm-sammult.

Soovime selle ajakirjaga olla sulle teejuhiks ja toeks. Pakume teaduslikku selgust, asjatundlikku nõu ja sooja mõistmist –ka neil hetkedel, kui sõnadest jääb puudu, kuid tunded on suured ja päris.

Sigrid Aunap, toimetaja

Kaheksanda LAPSE OOTEL

Telesaatega „Segasummasuvila ratastel“ tuntuks saanud Kesküllade pere kodus heliseb elu seitsme lapse häälel ja peagi liitub perega veel üks beebitüdruk. Armastuseküllane ja lasterikas pereelu on Anni ja Tarvo teadlik valik.

TEKST: EVE KALLASTE

FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU, STINA KASE, KADRI PARV, LAURA TOOMESOO, TEESI ZEEMANN, KERLI LAAS, ERAKOGU MEIK JA SOENG: KRISTI PETOLAI

lates hetkest, mil hakatakse beebit planeerima, on Anni iga kord elevil ja loeb päevi, et saaks juba testi teha. „Ja kui need triibud taas ilmuvad, on minus ikka ja jälle tohutu tänu- ning rõõmutunne!“

Kesküllade peres on lausa omamoodi traditsiooniks saanud, et beebiuudise teatamise korraldavad Anni ja Tarvo lastele ning vanavanematele üllatusena, näiteks saavad pereliikmed uudisest teada väikest paberilehte lahti rullides. „Kõik meie lapsed on üles kasvanud teadmises, et õed-vennad on elu suurim kingitus, ja meie peres on alati ruumi armastuseks,“ jagab Anni.

Tema kaheksas rasedus on nüüdseks üheksanda kuu viimase trimestrini jõudnud ja kogu pere on uue beebi saabumisest elevil.

Tänulik

Oli aeg, mil beebiootused möödusid Anni jaoks naiivses usalduses, et kõik kulgeb alati loomulikult hästi. Kaheksandale rasedusele eelnes aga kaotus. Sellega tuli toime tulla. „Olen andnud endast kõik, et laps saaks kõhus kasvada turvaliselt, muretult ja stressivabalt. Tean, kui habras elu võib olla, ja olen väga tänulik oma kehale, et taas last kannan. See on kingitus, mille olemasolu ma enesestmõistetavalt enam ei võta.“

Esimese beebi ootel.

Neljanda beebi

Varem ei pööranud Anni rasedusaegsetele väikestele muutustele kuigivõrd tähelepanu, aga praegu tunneb ta, et on ärevamaks muutunud. „Laps on endiselt tuharseisus. Äkki on ka varasemalt mõni lastest end nii hilja ümber pööranud, aga siis pole see minus paanikat külvanud. Iga rasedusega saan ühtlasi ka võimalikest ohtudest järjest teadlikumaks ja see ei tee järgnevaid rasedusi lihtsamaks.“

Anni on lõpmata tänulik kõigi lapseootustega kaasnevate õppetundide eest – peamine on arusaamine, et rasedus on periood, mil ei tohi end viimse piirini suruda, vaid tuleb teadlikult tempo maha võtta. Hommikused ujumised, pikad jalutused ja loominguline töö on tema viis hoida vaimset tasakaalu.

Suurimaks lapseootusega kaasnevaks

Anni (34) ja Tarvo (34) kodus kasvab seitse last:

Ja peagi liitub perega pisike beebitüdruk.

katsumuseks peab naine aga väsimust. „Mul on praegu tõesti raske hommikust õhtuni üleval püsida. Aga lapsed on sellega harjunud ja viskavad pigem nalja, kui emme jälle pesamunale õhtujuttu lugedes ise magama jääb.“

Paarisuhte vundament

Tean, kui habras elu võib olla.

„Abikaasa valik on elu kõige olulisem otsus – selle inimesega koos pead sa suutma kõik elu raskused läbi teha,“ ütleb Anni veendunult. Tema ja Tarvo esimene laps sündis, kui mõlemad olid 20. „Jooksime kordamööda töö, koolis toimuvate eksamite ja imetamist vajava beebi vahet, olime mõlemad nagu peata kanad, aga see ei tundunudki nii raske, sest noorena on energiat rohkem. Eriti tähtis on see, et me õppisime raskusi jagama, võrdselt vastutama ja teineteisele puhkepause andma. Muidu poleks

Alissa (14), Jonatan (13), Jonas (8), Robin Lukas (7), Larsen (6), Anna Lovisa (5) ja Lasse Rasmussen (2).

Teise beebi ootel.

Kolmanda beebi ootel.

ootel.

Viienda beebi ootel.

Kuuenda beebi ootel.

Seitsmenda beebi ootel.

suure pere toimimine üldse mõeldav.“ See oli aeg, mil mõlemad mõistsid, et asjad toimivad siis, kui mees ja naine on võrdsed nii suhtes kui ka vanemluses. „Ja rääkima peab! Isegi kui teema tundub tühine. Tihtilugu ongi tüli taga pelgalt väsimus ja selliseid asju pole mõtet õhku jätta,“ teab Anni. Selles, et teineteisele kingitud tähelepanu, intiimsed hetked ja vastastikune tunnustamine on paarisuhte hoidmisel olulised, on ta samuti veendunud. „Beebiootuse ajal muutub naise keha palju, aga ega kirg sellest väiksemaks jää. Me ka kallistame palju ja võtame aega, et kasvõi hommikul koos kohvi juua. Rasedus on füüsiliselt kurnav, seda enam rõõmustab mind teadmine, et kaaslane mõistab mind ja on minu jaoks olemas. Mõnes mõttes valmistume ju ka sünnituseks ikkagi koos – võtame hetkel nendest rahulikest öötundidest veel viimast ja paneme ennast vaimselt selleks natuke väljakutsuvamaks perioodiks valmis.

Kaheksanda beebi ootel.

Mis aga sünnitustesse puutub, siis iga sünnitusega tean üha paremini, mis mind aitab ja rahustab.“

Beebiootus pole ainult

„emme

asi“

Kesküllade peres on uue pereliikme saabumine kogu pere ootus. Lastelgi on oma beebinukud, mida nad vankris lükkavad või kõhukotis kannavad. „Me räägime, et lapsed sünnivad armastusest – ja nad saavad aru. Beebi tulek on pere, mitte ainult ema asi.“

Lapseootuste ajal on Anni alati kaalus palju juurde võtnud ja raseduse lõpukuul pole tal enamasti tavapäraste aktiivsete ühistegevuste jaoks enam jaksu. „Valingi nüüd lastega koosolemiseks rahulikumaid viise, näiteks oleme hakanud iga päev kaisutades raamatuid lugema. Varsti tuleb jälle see aeg, mil üheskoos seikleme, aga täna panustan lihtsalt teistmoodi – värvime,

joonistame, meisterdame, jutustame. Lapsed vajavad ju oma vanematelt eelkõige turvatunnet ja kohalolu.“

Ja beebiootus on kindlasti ka mehe asi. Et isa saaks olla on lapse elus tõeliselt oluline, tuleb tal kooskasvamisest osa võtta. „Meestel võib ehk kergesti tekkida tunne, et naine on ju see, kes last kõhus kannab, sünnitab, imetab, vastsündinut alguses paremini mõistab… Aga see ei tee mehe rolli kuidagi väiksemaks! Naisel on nii palju kergem last kanda ja vastsündinu eest hoolitseda, kui teda sellel teel toetatakse.“

Anni peab oluliseks, et ka siis, kui tegemisi on tõesti palju, peab fookus olema toredatel asjadel, mis pakuvad rõõmu ja annavad energiat! „Neid ei tohi elust välja jätta, sest kohustused ei saa kunagi otsa ja ideaalset aega puhkamiseks pole olemas,“ sõnab ta.

Suudan oma elu erinevate rollide keskel tasakaalu leida.

esimeste laste sünniga kaasneva suure elumuutuse tõttu. „Siis ongi kõik uus – uus peremudel, uued hirmud, uus elurütm. Aga enda puhul võin öelda, et minu isiksus ja meie pereelu on nii selgelt välja kujunenud, et suudan oma elu erinevate rollide keskel tasakaalu leida. Iga rasedus ja iga laps on õpetanud mind paremini oma piire tunnetama, ennast kuulama ja elu lihtsustama.“

Kuigi eeldatakse, et suure pere taga on lai tugivõrgustik, on Kesküllade pere reaalsus teistsugune. „Meil igapäevast tugivõrgustikku ei ole,“ ütleb Anni rahulikult. „Armastavad vanavanemad on olemas, aga elame neist kaugel ja igapäevast abi ei vaja.“

Tihti räägitakse, et emadus neelab naise endasse. Annile tundub, et pigem võib see nii minna

Selle asemel on Anni ja Tarvo loonud oma süsteemi. Nad töötavad kordamööda, jagavad kohustusi ja kohandavad oma päevakavad laste vajaduste järgi. „Meil on alati vähemalt üks vanem lastega ja teine saab samal ajal töötada või puhata.“ Beebiootuse ajal on selline elukorraldus eriti aktuaalne.

Kolmas beebi õe ja vennaga.

Suur sündmus ukse ees

Anni meenutab, et pärast igat sünnitust valdab teda tohutu energia ja kergustunne, mis saadab veel kuid, aga praegu õhtuti väsinuna sünnitusele mõtlemine tekitab küll vahel kabuhirmu. „Mõtlen, et, appi, ma olen nii väsinud ja see on nii raske. Aga tegelikult tean, et sünnitusel lähevad käiku energiavarud, millest muidu aimugi ei ole.“

Ka see, et sünnitama tuleb minna otse keset koduseid toimetusi või fotograafitöö tegemise keskelt, pole kogenud emale enam mingi uudis. „Paar korda on ette tulnud ka koomilisi olukordi, kui olengi läinud pildistamast otse kiirabiautosse ja veel viimased kaadrid vahetult enne kiirabi saabumist purki saanud.“

haiglas, kus vajadusel on igasugune abi kohe kõrval. „Meie lapsed on sündinud kas Pärnu või Viljandi haiglas, kus olen end väga hoituna tundnud. Olen tänulik ämmaemandatele, arstidele ja Eesti tervishoiusüsteemile –lisaultrahelid, tähelepanelikkus, kõik on nii toetav.“

Abikaasa valik on elu kõige olulisem otsus.

Kui esimeste lastega oli Tarvo sünnitusel kaasas, siis edaspidi enam mitte. „Alguses oli sünnitustel tohutu kergendus tänu kaaslase kohalolule, sest esimene sünnitus oli kohutavalt valus. Hiljem on kõik pehmemalt läinud ja üksi sünnitama minnes saan ainult lapsele keskenduda. Tean juba päris hästi, missugused asendid ja mõtted aitavad mul valu leevendada, ja oskan hinnata seda, kuidas oma jõuvarusid jagada.“

Sünnituse märksõnadeks on Anni jaoks turvatunne ja usaldus. Kodusünnitus pole tema jaoks tabu, aga ise tunneb ta end kõige turvalisemalt

Annile pakub see suurt turvatunnet, et suuremad lapsed on beebi saabumise ajal isaga ja ta ei pea nende pärast muretsema. „Saan olla 100% kohal ja tean, et ka Tarvo on mõtetes minuga.“ l

Neljas beebi on saabunud!

SOO AVALDAMISE PIDU

EHK GENDER REVEAL PARTY

Soo avaldamise pidu on eriline sündmus, kus tulevased lapsevanemad saavad koos pereliikmete ja sõpradega teada oma beebi soo. See on viimasel ajal muutunud populaarseks traditsiooniks, mis toob elevust ja rõõmu kõigile osalejatele.

Pidu korraldatakse tavaliselt pärast ultraheliuuringut, kui arst on lapse soo kindlaks teinud. Vanemad võivad ise teada saada beebi soo ja korraldada üllatuse külalistele või, vastupidi, anda teavet usaldusväärsele inimesele, kes korraldab üllatuse ka neile endile.

Soo avaldamise pidu on tihti täis loomingulisi ideid. Näiteks avatakse tort, mille sisemus on kas roosa (tüdruk) või sinine (poiss), lastakse lendu värvilisi õhupalle või kasutatakse eriefekte, nagu värviline suits. Põhirõhk on rõõmsal atmosfääril ja uue elu tähistamisel.

Selline pidu on ilus viis jagada lapseootuse rõõmu lähedastega ja teha tähtsast hetkest unustamatu mälestus.

Pakume laia valikut teenuseid, et vabastada teid planeerimise koormast ja viia teie unistus ellu. Alates teema valikust ja peokoha leidmisest kuni elegantsete kaunistuste, toitlustuse, meelelahutuse, fotograafia ja paljude muude detailideni – hoolitseme kõigi pisiasjade eest erilise tähelepanuga.

Aitame teil valida teema, leida sobiva koha ja luua ideaalse stsenaariumi teie ürituseks. See hõlmab ka tehnilist poolt – meil on valikus heli- ja valgustustehnika ning eriefektid. Lisaks võime pakkuda värvilist suitsu, värvilist ilutulestikku, värvilist tulekustutit, konfette ja vulkaane.

Loome piduliku atmosfääri dekoratsioonidega, mis sobivad teie peo teemaga.

Pakume menüüvalikuid ja korraldame meelelahutusprogrammi, et teie üritus oleks särav ja meeldejääv. Selleks on meil suur partnerite andmebaas: õhtujuhid, ürituste koordinaatorid, DJ-d, fotograafid ja catering -ettevõtted.

TEEKOND LAPSE SAAMISENI ei ole alati sirgjooneline

Üha rohkem on maailmas neid naisi, kes ei saa emaks iseenesest. Mõnele tähendab see aastaid ootamist ja katsetamist, teisele mitut raseduse katkemist, kolmandale šokki viljatuse diagnoosist, mida ei osanud isegi kahtlustada.

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: SHUTTERSTOCK, PEXELS, ERAKOGU

Paljud paarid kujutlevad, et lapse saamine on loomulik järgmine samm nende suhtes. Erinevate uuringute põhjal ulatub aga viljatute paaride arv 15–20%-ni elanikkonnast, seega puudutab lastetuse probleem Eestis iga 5.–6. perekonda. Maailma Tervishoiuorganisatsioon määratleb viljatust kui suutmatust rasestuda pärast 12 kuu jooksul toimuvat regulaarset kaitsmata suguelu.

Arvatakse, et viljatus on kolmandikul juhtudel tingitud naise tervisest, kolmandik põhjuseid peitub mehe tervises ja ligikaudu kolmandikul juhtudel on tegemist kombineeritud viljatusega või jääb põhjus ebaselgeks.

Viljatuse põhjused võivad olla väga erinevad. Naistel on põhjusteks enamasti kas munarakkude küpsemise ja vabanemise häired, munajuhade või emaka limaskesta kahjustused, endometrioos või emakaga seotud põhjused. Meeste põhjusteks võivad olla näiteks geneetilised või anatoomilised eripärad ja suguteede põletikud. Kõige olulisem tegur rasestumisel on naise vanus, seetõttu saab ebaselge põhjusega viljatuse diagnoosi püstitada vaid kuni 40-aastasele naisele.

Viljatus pole samas üksnes meditsiiniline seisund – see mõjutab sügavalt inimeste vaimset tervist, paarisuhteid, finantsolukorda ja kogu elustiili. Teekond vanemateks saamiseks võib kulgeda läbi viljastamise, munarakkude või spermadoonorluse, surrogaatia või lapsendamise – igaühel neist variantidest on oma meditsiinilised, emotsionaalsed, õiguslikud ja finantsilised aspektid.

Kunstlik viljastamine

Kunstliku viljastamise meetodid jaotatakse emakasisese ja kehavälise viljastamise meetodiks ning

Arstide sõnul tasub abi otsida juhul, kui loomulikul teel ei ole õnnestunud rasestuda aasta jooksul.

meetodite hulka kuuluvad IUI, IVF ning ICSI. Sobivaima variandi teeb kindlaks arst, kui on välja uurinud viljatuse põhjused. Vahel tuleb pärast mõnd katset meetodit vahetada või sooritada mitu ravitsüklit. Emakasisest viljastamist ehk inseminatsiooni (IUI) tehakse kas anonüümse doonori, mittepartnerist doonori või partnerist doonori seemnerakkudega. lnseminatsiooni käigus viiakse eelnevalt laboris töödeldud seemnerakud emakaõõnde.

IUI õnnestumise tõenäosus ühes tsüklis on 10%. Kui emakasisene viljastamine ebaõnnestub, tasub seda korrata maksimaalselt 3–4 korda. Kui rasedust ikkagi ei teki, on võimalik jätkata kehavälise viljastamisega.

Kehavälise viljastamise ravimeetodite üldnimetus on abistav reproduktsioonitehnoloogia (ART) ning kaks kõige levinumat ja efektiivsemat ART-meetodit on seemneraku tsütoplasmasisene injektsioon (ICSI) ja

in-vitro-fertilisatsioon (IVF). Nende kahe meetodi erinevus seisneb vaid selles, mil viisil munarakk viljastatakse. IVF-i korral lastakse seemnerakul ise munarakku tungida, kuid ICSI puhul viiakse embrüoloogi poolt välja valitud seemnerakk otse munarakku.

Kehavälise viljastamise teel loodud embrüo ülekandmise järel on alla 36-aastasel naisel rasestumise võimalus ühe viljatusravi tsükli järel umbes 25–30%. See tähendab, et enamasti tuleb kunstlikku viljastamist korrata. On leitud, et keskmiselt kuue viljastamise katse korral on elussünni tõenäosus umbes 60%.

FET ehk külmutatud embrüo siirdamine

Selle protseduuri käigus sulatab arst varem külmutatud embrüo üles ja siirdab selle emakasse. Seda tehakse siis, kui esimene IVF- või ICSI-protseduur mingil põhjusel ei õnnestunud või eelmisest protseduurist on jäänud külmsäilitusele embrüoid ja paar soovib järgmist last.

FET-protseduurile ei eelne munasarjade stimulatsiooni, aga vahel on vajalik emaka limaskesta ettevalmistav ravi. Embrüo võib siirata emakasse naise oma loomuliku või hormoonidega toetatud menstruaaltsükli sobivas faasis.

Veel võimalusi pakkuda lapsele kodu

l Lapsendamine. Sinust saab lapse täieõiguslik lapsevanem. Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ning lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski.

l Hoolduspere. Kasvatad oma kodus teistest vanematest sündinud last. Sa hoolitsed lapse eest kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas ta eest hoolt kanda. Lapsel säilib kontakt sünniperega.

l Kriisihoolduspere. Sa annad ajutiselt perest eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus. Kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma lühikese etteteatamisega (kaks tundi) ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti pead olema valmis vastu võtma eri vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa lapse vanust valida. Lapse peres viibimise ajal tagad tema põhivajaduste rahuldamise, emotsionaalse toetuse, hariduse jätkamise jms. Kriisihoolduspere teenus kestab kuni 90 päeva, vajadusel lõpliku kohtuotsuseni.

l Erihoolduspere. Tagad lühi- või pikaajalise hoolduse peres spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele. Erihoolduspere teenus on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Mugav ja nahasõbralik pesu lapseootel ja imetavale naisele vali Lilibet pesusalongist

Suuruste skaala on lai: 70B…100G

Osta meie e-poest, hinnad on väga soodsad!

Embrüote hilisem säilimise protsent pärast sulatamist on üle 90%. Embrüoid võib säilitada Eesti seaduste järgi kuni seitse aastat.

Doonorlus

Naise vanuse kasvades väheneb tõenäosus last saada, kuna langeb nii munarakkude arv kui ka kvaliteet. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks naine võib vajada doonormunarakke. Doonorsugurakkude kasutamise näidustuseks on tavaliselt kas sugurakkude puudumine või sugurakkude halb kvaliteet last soovival mehel või naisel. Doonormunaraku kasutamisel on rasestumise tõenäosus umbes 60%.

Samuti saab doonorsugurakke kasutada juhul, kui esineb pärilike haiguste edasikandumise risk lapsele või kui kunstliku viljastamise protseduur on korduvalt

ebaõnnestunud. Doonorseemnerakke saavad kasutada ka naised, kellel puudub meespartner.

Surrogaatlus

Surrogaatlus tähendab kokkulepet, mille alusel kannab ja sünnitab naine lapse kellegi teise jaoks. Enamasti eristatakse kahte vormi: traditsioonilist surrogaatlust, kus surrogaatema on lapsega geneetiliselt seotud, ning gestatsioonilist surrogaatlust, kus rasedus tekib embrüosiirdamise teel ja laps ei ole kandjaga bioloogiliselt seotud.

Paljudele inimestele ja peredele on surrogaatlus viimane võimalus saada geneetiliselt oma laps – näiteks viljatusravi ebaõnnestumise, meditsiiniliste vastunäidustuste või elukaaslase puudumise korral. Samas on teema eetiliselt ja juriidiliselt keeruline ning riikide lähenemine sellele väga erinev.

Kas teadsid, et...

ф Maailma esimene IVF-i teel eostatud laps sündis 1978. aastal Inglismaal. Eestis juhtus see 1995. aastal.

ф Maailmas on sündinud üle 13 miljoni lapse ART-meetodi abil.

ф Eestis läbitakse aastas üle 3000 viljatusravi tsükli.

ф Eestis sünnib umbes 6% vastsündinutest IVF-i abil.

Eestis on surrogaatlus kriminaliseeritud ja seega ei ole see lubatud, mistõttu peavad seda teed kaaluvad inimesed otsima lahendusi välisriikidest.

Allikad: Ida-Tallinna Keskhaigla, Pelgulinna Sünnitusmaja, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pere ja Kodu

Pikk ja põhjalik sõelumisprotsess ehk kuidas käib Eestis lapsendamine?

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anu Järvepera sõnul tuleb perel selleks, et saada Eestis lapsendajaperede registrisse, läbida hindamise ja ettevalmistamise protsess.

„Pärast SKA-ga kontakti võtmist kutsutakse pere vestlusele, kus saab rääkida oma mõtetest ja soovidest. Meie spetsialist selgitab lapsendamise olemust, peret ootavate laste levinud profiili ja ettevalmistusprotsessi sisu,“ räägib Järvepera. Seejärel saab esitada dokumendid, näiteks avalduse ja motivatsioonikirja. Järgneb kodukülastus, mille käigus viiakse läbi pereuuring. Räägitakse praktilistel

teemadel, nagu majanduslik toimetulek, kuid tehakse kindlaks ka pere emotsionaalsed ressursid ja võimalikud murekohad.

Kui pere läbib uuringu edukalt, järgneb PRIDE-koolitus, pärast mida on võimalik sobivuse korral saada lapsendajate registrisse. „Muide, lapsendada saavad nii abikaasad kui ka üksikud inimesed. Me ei eelda, et sobiv lapsendajapere on ainult paar,“ lisab Järvepera.

Küll peab arvestama, et ettevalmistusprotsess kestab vähemalt pool aastat. Lisaks on lapsendamise enda ooteaeg pikk. Kui pere soovib vastsündinut, siis näiteks 2024. aastal läks otse sünnitushaiglast perre ainult viis imikut.

Ooteaeg sõltub tihti ka pere valmisolekust aktsepteerida lapse keerukat tausta. „Lapsendamiseks vaba vastsündinu bioloogiliste vanemate taust võib olla raskem, näiteks on peres vaimse tervise või sõltuvusprobleemid, mis arusaadavalt võivad hirmutada lapsendajaperesid,“ jagab Järvepera. „Terviseriskideta vastsündinu lapsendamise protsess on pikem, kuna ka n-ö ootejärjekord on pikem.“

Julgustav ja turvaline raamat, mis aitab uskuda, et loomulik sünnitus on võimalik.

Kõik, mida pead teadma imetamise alustamisest ja õnnestumisest.

KOMMENTAAR

Raseduskriisi­ ja viljatusnõustaja: mõned naised julgevad rõõmustada alles siis, kui laps on süles

Viljatusravi on harva vaid meditsiiniline protsess. Pikad ooteajad, korduvad ebaõnnestumised ja teadmatus, mis saab edasi, võivad kurnata isegi kõige tugevama vaimu. Raseduskriisi- ja viljatusnõustaja Triinu Tints töötab igapäevaselt naiste ja peredega, kes läbivad seda teekonda. Tema kogemus kinnitab, et ravi psühholoogiline pool vajab sama palju tähelepanu kui füüsiline – ja et mõistmine, tugi ja kohalolu võivad olla sama olulised kui raviplaan.

Triinu, milline on sinu kogemuse põhjal kõige sagedasem psühholoogiline mõju, mida viljatusravi naisele avaldab?

Üks sagedasemaid psühholoogilisi mõjusid on ärevuse ja stressitaseme tõus, eriti pärast korduvaid ebaõnnestumisi. Vaimne koormus võib suureneda teadmatusest, ootamisest ja lootmisest, näiteks pärast punktsiooni, oodates infot, kas ja kui mitu rakku viljastus, või kahenädalasel ooteajal pärast embrüosiirdamist. Uuringud on näidanud, et naised peavad viljatusravi üheks stressirohkemaks kogemuseks oma elus. Viljatus ja korduvad ebaõnnestumised võivad mõjutada enesehinnangut, kehapilti ja soolist identiteeti: naistel naiselikkust, meestel mehelikkust. Kaasneda võivad kontrollikaotuse tunne, viha oma keha vastu, häbi-, piinlikkusja süütunne, meeleheide, igatsus ja lein.

sellal mõistetu ja toetatuna. Toetaja roll pole niisama lohutada, vaid kuulata ja lubada kõigil tunnetel väljenduda. Just ära kuulatud ja mõistetud saamine aitab taastada kontrollitunnet.

Kuidas muutub vaimne koormus siis, kui ravi lõpuks õnnestub? Kas rõõm ja kergendus tulevad kohe või on vaja aega kohanemiseks?

Viljatus

Kuidas mõjutab korduv ebaõnnestumine naise eneseusku ja identiteeti ning millist tuge ta sel hetkel kõige enam vajab?

Korduvad ebaõnnestumised võivad avaldada negatiivset mõju naise eneseusule ja identiteedile. Naine võib tajuda end ja oma keha ebaõnnestununa. Psühholoogiline reaktsioon negatiivselt lõppenud viljatusravikatsele on olemuselt sarnane leinaprotsessiga.

Oluline on, et naine tunneks end

Rõõm ja kergendus ei pruugi tulla üleöö, vaid see võib võtta aega. Pärast pikalt kestnud pingeseisundit vajab psüühika aega, et ümber lülituda. Õnnestumise järel võivad õnnetundega koos esineda ka hirm ja raskus usaldada, et seekord läheb kõik hästi. Mõned naised ütlevad, et „julgevad rõõmustada alles siis, kui laps on süles“. Kohanemine uue reaalsusega võib võtta nädalaid või kuid ning ka positiivse tulemuse järel on psühholoogiline tugi vajalik, et aidata pingest vabaneda, turvatunnet taastada ja hoida.

Kuidas mõjutab viljatusravi paarisuhet?

Viljatusravi võib mõjutada paarisuhet mitmel viisil, seda nii tugevdades kui ka proovile pannes. Palju oleneb teadlikkusest, ka selles osas, mida võib raviteekond endaga kaasa tuua. Seksuaalelu võib muutuda mehaaniliseks, kui see on ajastatud ainult viljakale perioodile eesmärgiga rasestuda, mille tõttu võib kaduda emotsionaalne

kaasatus ja spontaansus. Tekkida võib ka sooritusärevus. Siinkohal on oluline teada, et viljakus ja seksuaalsus pole omavahel seotud.

Lähedust ja usaldust aitab säilitada teadlik kommunikatsioon – oma tundeid ja hirme tuleb sõnastada, mitte eeldada, et partner neid vaikimisi teab ja mõistab. Kui üks partner sulgub endasse ja teine soovib mõtteid jagada, võib tekkida tühimik, mida võidakse tõlgendada hoolimatuse või distantseerumisena. Avatus, empaatiline kuulamine ja vajadusel professionaalne nõustamine aitavad seda ennetada. Ka võib lähendava mõjuga olla arstivisiitidel koos käimine.

Kuidas peaksime ühiskonnana muutuma, et viljatusravi läbivad inimesed tunneksid end vähem üksi? Viljatus võib põhjustada „õigusteta leina“ – seisundi, kus inimese kaotust ei aktsepteerita. Viljatus ja sellega kaasnev ravi toovad sageli kaasa korduvaid, kuid nähtamatuks jäävaid kaotusi: kui keha ei reageeri ravile, kui embrüod ei viljastu, kui test on taas negatiivne või rasedus katkeb varases faasis. Need kaotused ei tundu teistele „päris“ kaotustena. Kui inimene kuuleb lauseid nagu „teil polnud ju veel midagi“ või „võite ju lapsendada“, süvendab ja võimendab see üksildust ja eraldatust. Viljatus ei ole kellegi süü.

Ühiskond, kes oleme meie, peaks pakkuma hinnanguvaba ja turvalist ruumi, kus inimesed saaks oma kogemusest rääkida ja abi otsida ilma häbi või survestamiseta. Toetus ei seisne ka põhjendamatus positiivsuses, et küll sel korral õnnestub, vaid kohalolus ja valmisolekus päriselt kuulata. l

Triinu Tints

Perekonna õnn algab DNA-st

Vanemana unistame, et laps oleks meie sarnane. Siis võiksime üheskoos kasvada, mängida ja õppida. See kõik on tulevikus võimalik, kuid raseduse ajal peame tegema endast oleneva, et beebil oleks kromosoomidega kõik korras.

Vältimaks olukorda, kus lapse sünd toob kaasa negatiivse üllatuse ja unistuste purunemise ravimatult haige lapse näol, valib 42% Eesti perekondadest DNA-põhise loote kromosoomhaiguste sõeluuringu ehk Niptify testi. Uuring on lootele täiesti ohutu, sest analüüsiks võetakse ema vereproov. Niptify testi saab teha alates 10. rasedusnädalast. Uuringu käigus vaadatakse 5 kõige raskemat ja sagedasemat kromosoomhaigust. Peale selle on uuringus 18 harvikhaiguse piirkonda, mis võivad põhjustada ravimatuid ja raskeid kromosoomhaigusi.

Mis on DNA-põhise Niptify ja OSCAR-uuringu erinevus? OSCAR suudab üles leida 10-st Downi sündroomiga lootest 9 ehk selle tundlikkus on 90%. Niptify tundlikkus on üle 99,9% ehk 5 aasta jooksul ei ole jäänud märkamata ükski Downi sündroomiga loode. Lisaks suudab Niptify tuvastada ema vereproovi põhjal pisikesi muutusi loote genoomis ehk mikrodeletsioone, häireid sugukromosoomide arvus ning määrata loote soo juba varases raseduses.

KELLELE?

trisoomiat ei oleks avastatud. Usaldusväärsed ja varased vastused annavad lapseootel peredele vajaliku aja, et kõrge riski korral osaleda edasistes uuringutes ja võtta vastu kaalutletud otsus.

MILLAL?

Kõige parem on anda vereproov Niptify uuringu jaoks 10. rasedusnädalal. OSCAR-testi ultraheliuuring tehakse enamasti 13. rasedusnädalal – selleks ajaks on Niptify testi tulemus juba käes. Vastused saabuvad Terviseportaali keskmiselt 4 tööpäevaga pärast vereproovi laborisse jõudmist.

ÕIGE RAVIMI VALIK

NIPTIFY on esimene NIPT test maailmas, mis kromosoomhaiguste avastamise kõrval võimaldab valida ka sobivat ravimit. Nimelt analüüsib NIPTIFY muuhulgas kolme kuulmislanguse ja kurtusega seotud mutatsiooni mitokondri DNA-s. Sellised mutatsioonid on sagedased ehk esinevad ühel perekonnal viie-sajast. Sünnieelne tuvastamine aitab vältida hilisemaid ravivigasid ning valida alternatiivset antibiootikumi. Tervishoiutöötajad on sellega kursis.

Uuring sobib kõigile üksikrasedustele alates 10. rasedusnädalast. Samuti on uuring soovituslik kõigile viljatusravi tulemusel rasedaks jäänud naistele ning ka ülekaalulistele patsientidele. Kaksikutele vahendab Täppismeditsiini labor PrenatalSafe-nimelist NIPT-uuringut, mida tehakse Itaalia firmas Eurofins Genoma.

MIKS?

Uuring tuvastab loote kromosoomhaiguse riski juba varases raseduses. Niptify labori 7 tegutsemisaasta jooksul ei ole teada ühtegi valenegatiivset juhtu, kus uuritud

Test annab alati madala või kõrge riski hinnangu ja analüüsib viit sage dasemat loote kromosoomhaigust:

1. Downi sündroom

2. DiGeorge’i sündroom (mikrodeletsioon)

3. Edwardsi sündroom

4. Patau sündroom

5. Turneri sündroom

Uuringu tulemusel määratakse loote sugu.

Lisaks tehakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada olulisi kõrvalekaldeid ehk juhuleide.

Juhuleiuks võib olla mõne teise kromosoomi trisoomia, nagu näiteks trisoomia 16 või 22. Samuti võivad juhuleiuks olla väga kriitilised mikrodeletsiooni piirkonnad genoomis, mis põhjustavad ühtekokku 18 harvikhaigust:

∙ Williams-Beureni sündroom

∙ 1p36 deletsiooni sündroom

∙ Angelmani ja Prader-Willi sündroom

∙ Wolf-Hirschhorni sündroom

∙ Jacobseni sündroom

∙ Cri-du-chat ehk kassikisa sündroom

∙ Langer-Giedioni sündroom

∙ ja teised…

Sugukromosoomide kõrvalekalded

∙ Klinefelteri sündroom (XXY)

∙ Jacobsi sündroom (XYY)

∙ Trisoomia X (XXX)

TEHNOLOOGIA

Niptify test kasutab unikaalset Focus Plusi tehnoloogiat, mis on arendatud spetsiaalselt sõeluuringu tingimusi silmas pidades. Focus

Plusi tehnoloogia rikastab loote DNA fraktsiooni ning tõstab selle laborianalüüsis senise 8% asemel 25−30%-ni. Niptify tulemus põhineb 10–20 miljonil DNA järjestuse analüüsil, mis tagab Niptify testile kompromissitu kvaliteedi.

LOOTE SUGU

DNA-põhise analüüsi võlu on see, et DNA ei valeta. Kui Niptify test tuvastab tulevase ema veres Y-kromosoomi, siis ootab naine poissi. Kui Y-kromosoom puudub, on oodata tüdruku sündi.

OLULINE TEADA

 Niptify test on lootele ja emale täiesti ohutu kromosoomhaiguste sõeluuring. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov alates 10. rasedusnädalast.

 Niptify uuring viiakse läbi Eestis ning patsientide isikuja geeniandmed hoiustatakse Eestis.

 Niptify uuring on IVDmärgisega ja lähtutakse kvaliteedistandardist ISO 15189:2012. Iga-aastastes EMQN-i ja GenQA hindamistes on Niptify pälvinud kõrgeimad punktid.

NIPTIFY-test on kättesaadav 40 naistekliinikus üle Eesti. enam kui

Rohkem infot: NIPTIFY.ee, Celvia CC AS, Terviseameti tegevusluba L05235.

hind 41,90

Helinaut valge müra masin aitab beebil kiiremini uinuda ja kauem magada, luues rahustava ja turvalise helikeskkonna, mis meenutab üsas kuuldud helisid. Täiuslik abiline rahulikuks uneks nii päeval kui öösel.

Unenõustajadsoovitavad

UNI JA PUHKUS RASEDUSE AJAL Teadus une mõjust emale ja lootele

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: PEXELS

Kahjuks kogevad unehäireid kuni

80% rasedatest ja see number kasvab veelgi kolmandaks trimestriks. Mida ütleb teadus rasedusaegse une tähtsuse kohta? Kuidas leida mugavad magamisasendid? Ja kuidas luua endale parim võimalik unerutiin?

Rasedus on naise elus ainulaadne periood, mil keha läbib märkimisväärseid muutusi ning vajab seetõttu ka tavapärasest rohkem puhkust ja kvaliteetset und. Sel ajal ei ole öösel ja päeval adekvaatne puhkus lihtsalt mugavuse küsimus, vaid otsene investeering nii ema tervisesse kui ka sündiva lapse heaolusse.

Uni kui investeering tervisesse Adekvaatne uni mängib raseduse jooksul võtmerolli mitmeti. Erinevalt tavakujutelmast, et raseduse ajal on lihtsalt „normaalne“ vähem magada, näitavad teadusuuringud vastupidist: unehäired ja ebapiisav puhkus võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi nii emale kui ka lapsele.

Ebapiisav uni raseduse ajal – alla seitsmetunnine öine puhkus – on seotud laste närvisüsteemi arengu hilinemisega, selgus hiljutisest Hiinas läbi

Uneprobleemid ei ole pelgalt ebamugavus, vaid märk, et keha vajab rohkem tähelepanu ja hoolt.

viidud mahukast uuringust, kus jälgiti üle 7000 ema-lapse paari. Uuring, mis avaldati ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism, tõi esile murelikke seoseid: poistel oli suurem risk närvisüsteemi arengu mahajäämuse tekkeks võrreldes tüdrukutega, kui nende emadel oli raseduse ajal lühike uneaeg.

Teadlased selgitavad, et uni ei ole lihtsalt passiivne seisund, vaid see on aeg, mil keha taastub, hormoonid tasakaalustuvad ja immuunsüsteem tugevneb. Raseduse ajal on need protsessid veelgi olulisemad, sest keha toetab kahe elusolendi vajadusi korraga.

2024. aasta uuringud näitavad veel ühte murettekitavat trendi: üle 70% naistest teatavad rasedusperioodil unetusnähtudest ning halb uneprotsess suurendab riski tüsistuste tekkeks raseduse hilisemas staadiumis, sünnituse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil. Uneprobleemid ei ole seega pelgalt ebamugavus, vaid märk, et keha vajab rohkem tähelepanu ja hoolt.

Värskest rahvusvahelisest uuringust selgub, et unekvaliteet halveneb kogu raseduse jooksul, saavutades madalseisukohta kolmandas trimestris. See ei tähenda aga, et halva unega tuleb lihtsalt leppida – vastupidi, teades seda trendi, saavad naised ja nende tervishoiutöötajad tähelepanelikumad olla ning võtta kasutusele meetmed unekvaliteedi parandamiseks.

Teadus une ja loote arengu seostest

Ühes 2024. aasta uuringus vaadeldi rasedate naiste unekvaliteedi seost loote kasvuga. Uuringus jagati osalejad vastavalt unehindele „heaks“ või „halvaks“ ning mõõdeti ultraheli abil loote arengunäitajaid, nagu kõhuümbermõõt ja reieluu pikkus. Tulemused näitasid, et hea unekvaliteediga naiste loodetel olid nii kõhuümbermõõdud kui ka reieluu pikkused suuremad ning ka sünnikaal oli tugevalt seotud hea unekvaliteediga. See viitab sellele, et ema kvaliteetne uni võib toetada loote füüsilist arengut raseduse jooksul.

Uuringud viitavad üha selgemalt, et rasedusaegne uni mõjutab mitte ainult ema enesetunnet, vaid ka raseduse kulgu. Ebapiisavat või halva kvaliteediga und on seostatud rasedusaegse diabeedi, enneaegse sünnituse ja teiste tüsistuste suurema riskiga. 2024. aastal avaldatud uuringust selgus, et nii une kestus kui ka selle kvaliteet on seotud lapse sünnikaalu ja sünni õigeaegsusega.

Mida see kõik raseda naise jaoks tähendab? Lihtsamalt öeldes: kvaliteetne uni ei ole luksus, vaid fundamentaalne tervisenõue. Unehäiretega tuleb tegeleda sama tõsiselt kui toitumise või füüsilise aktiivsusega.

Miks magavad rasedad halvasti? Unehäirete põhjused

Unehäired raseduse ajal võivad tekkida erinevatel põhjustel ja need varieeruvad trimestrite lõikes. Esimesel trimestril on peamiseks probleemiks hormoonid – eelkõige progesterooni kiire tõus, mis tekitab päevasel ajal uimase enesetunde, kuid öösel paradoksaalselt uinumisraskusi.

Raseduse alguses võivad und häirida ka varajase raseduse sümptomid: iiveldus, oksendamine ja sage vajadus käia tualetis. Psühholoogiline pool on samuti oluline – paljud naised kogevad raseduse alguses suurt ärevust ja muret nii enda kui ka lapse tervise pärast.

Teise ja kolmanda trimestri vältel muutuvad uneprobleemide põhjused veelgi komplitseeritumaks. Kasvav kõht muudab mugava magamisasendi leidmise keeruliseks. Seljavalu, mis tekib suurenenud emaka rõhust selgroole, võib teha unetunnid ebamugavaks. Jalgade krambihood äratavad naisi ootamatult. Suurenenud rõhk põiele tähendab veel sagedamaid öiseid ärkamisi.

Kolmandas trimestris võivad lisanduda ka hingamisraskused, kuna kasvav emakas surub diafragmat ülespoole, vähendades kopsude mahtu. Mõned naised kannatavad ka uneapnoe all, mis on seisund, kus hingamine öö jooksul korduvalt katkeb. Selliste häirete puhul on kindlasti oluline pöörduda arsti poole.

Lisaks füüsilistele teguritele mõjutavad und psühholoogilised aspektid: sünnitusärevus, mure lapsevanemluse üle, muutused suhetes ja igapäevaelus.

Õiged magamisasendid: turvalisus ja mugavus

Üks kõige sagedasemaid küsimusi, mida rasedad naised esitavad, puudutab õiget magamisasendit. Kas selili võib magada? Mis asendis on lapsel kõige turvalisem? Kuidas vähendada seljavalu?

l Vasakul küljel magamine – kuldne standard Ekspertide sõnul ja uuringute kohaselt võib raseduse ajal, eriti hilisemas trimestris, külili magamine (eriti vasakul küljel) soodustada paremat vereringet emal ja lootel, võrreldes selili magamisega. Seda seetõttu, et suurenenud emakas võib seliliasendis suruda peamisi veresooni, nagu alumine õõnesveen (inferior vena cava), mis kannab verd tagasi südamesse. See surve võib vähendada südame väljapumpamise mahtu ja verevarustust platsentasse, millel on mõju loote hapnikuga varustamisele ja verevoolule.

Praktikas tähendab see, et vasakul küljel lamamine võib soodustada hapnikurikka vere

SINU LAPSE ESIMESED

paremat liikumist platsentasse ja sealt edasi lapsele. Samuti võib see asend aidata vähendada jalgade turset ja toetada neerude vedelikukäitlust, kuigi efekti tugevus võib individuaalselt erineda.

l Selili magamise vältimine pärast 28. nädalat Pärast 28. rasedusnädalat ei ole selili magamine soovituslik. Põhjus on lihtne: selles asendis võib suurenenud emakas suruda õõnesveenile, mis asub selgroo lähedal. See võib põhjustada vereringe halvenemist, madalamat vererõhku ja isegi pearinglust. Kõige tõsisematel juhtudel võib pikaajaline

selili lamamine vähendada hapniku jõudmist lootele.

Selili magades võivad tekkida ka hingamisraskused ja suureneb seljavalude oht. Seega isegi kui tunned, et tahaksid aeg-ajalt selja peale pöörata, on parem püüda hoida külgasendit.

l Paremal küljel magamine –alternatiiv vasakule Kuigi vasakpoolne küliliasend on kõige enam soovitatud, pole parempoolne küliliasend kindlasti ka keelatud. Mõned naised leiavad, et nad magavad paremini vaheldumisi mõlemal küljel. Variant on kasutada ka toetuseks patju – padi põlvede

Uuringud viitavad üha selgemalt, et rasedusaegne uni mõjutab mitte ainult ema enesetunnet, vaid ka raseduse kulgu.

vahel, padi seljatoeks ja padi kõhu all võivad tuua märkimisväärse erinevuse.

Raseduse hilisemas staadiumis võib eriti kasulik olla spetsiaalne raseduspadi, mis toetab kogu keha ja võimaldab erinevaid asendeid. Sellised padjad võivad olla U- või C-kujulised ning pakuvad tuge samaaegselt kõhule, seljale ja põlvedele.

l Pooleldi istuvad asendid Mõned naised leiavad, et eriti raseduse lõpus aitab pooleldi istuv asend võidelda kõrvetiste, hingamisraskuste ja ninakinnisusega. Sel juhul on võimalik kasutada mitut patja, et luua kaldpind, kus pea ja ülakeha on veidi kõrgemal. See ei ole küll ideaalne pikaajaliseks magamiseks, kuid võib anda teatud sümptomitele leevendust.

Unekvaliteedi parandamise strateegiad

Teades, et raseduse ajal on unehäired levinud, on sage küsimus: mida saab naine ise teha, et parandada oma unekvaliteeti ja öist puhkust?

l Regulaarse unerežiimi loomine

Üks kõige olulisemaid samme parema une poole on regulaarse unerežiimi loomine. Päevarežiimi jälgimine, rahuliku uinumiskeskkonna loomine, vaikse muusika kuulamine või lugemine enne magamaminekut võivad unetust leevendada. See tähendab, et peaksid püüdma minna voodisse ja ärgata umbes samal ajal iga päev, ka nädalavahetustel.

Õhturutiin on oluline signaal kehale, et varsti tuleb uneaeg.

Rutiin võib sisaldada sooja dušši või vanni, kerget venitust, meditatsiooni või rahulikku lugemist. Vähemalt tund enne magamaminekut on soovitatav vältida elektroonikaseadmete kasutamist, sest ekraanidelt kiirgav sinine valgus häirib melatoniini tootmist – hormooni, mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit.

l Mugav unekeskkond Magamistoa keskkond mängib unekvaliteedis samuti suurt rolli. Hea madrats, mis pakub piisavalt tuge, kuid ei ole liiga kõva ega liiga pehme, on kriitilise tähtsusega. Tuba peaks olema piisavalt jahe (umbes 18–20 °C), hämar ja vaikne. Kui müra on probleem, võivad aidata kõrvatropid või valge müra masin. Voodipesu valik on samuti oluline. Raseduse ajal võivad naised kogeda kuumahooge, mistõttu on soovitatav kasutada hingavaid, loomulikke materjale. Tekk ei tohiks olla liiga paks, et vältida öist higistamist ja ebamugavust.

l Füüsiline aktiivsus Regulaarne, mõõdukas füüsiline koormus päeva jooksul aitab parandada unekvaliteeti. See võib olla jalutuskäik, ujumine, rasedusjooga või spetsiaalsed rasedate võimlemistunnid. Oluline on vältida

Unehäiretega tuleb tegeleda sama tõsiselt kui toitumise või füüsilise aktiivsusega.

intensiivset treeningut vahetult enne magamaminekut, sest see võib hoopis keha ergutada.

Füüsiline aktiivsus aitab vähendada ka stressi ja ärevust, parandab vereringet ning aitab väsitada keha viisil, mis soodustab loomulikku und. Samuti aitab regulaarne liikumine vähendada seljavalu, jalakrampe ja teisi rasedusega seotud ebamugavusi, mis und häirida võivad.

l Toitumine ja vedelike tarbimine

Mida ja millal sa sööd, võib samuti märkimisväärselt ööund mõjutada. Oluline on vältida suurte söögikordade söömist vahetult enne magamaminekut. Kerge õhtusöök mitu tundi enne uneaega on ideaalne. Vältida tuleks rasvaseid, vürtsikaid ja happelisi toite, mis võivad põhjustada kõrvetisi.

Sama kehtib vedelike kohta. Oluline on küll juua kogu päeva

jooksul piisavalt vett, kuid õhtuti võib vedelike tarbimise vähendamine aidata kahandada öiste tualetikülastuste arvu. Seega püüa juua rohkem päeva esimeses pooles ja vähendada joomist paar tundi enne magamaminekut.

Kofeiini sisaldavatest jookidest tuleks uneprobleemide korral üldse loobuda või piirata nende tarbimist, sest kofeiin võib kehasse jääda mitmeks tunniks ja häirida unekvaliteeti.

l Stressi ja ärevuse haldamine

Psühholoogiline heaolu on lahutamatult seotud unekvaliteediga. Rasedus võib tuua kaasa palju ärevust ja muret, mis hoiavad mõtteid keerlemas ka siis, kui peaks magama.

Mitmed lõõgastustehnikad võivad olla äärmiselt kasulikud. Hingamisharjutused, progresseeruv lihaslõõgastus ja juhitud meditatsioonid on kõik tõestatud meetodid stressi vähendamiseks. Paljud rasedad naised on leidnud, et rasedusjooga või meditatsioonirakendused nutitelefonis aitavad luua rahulikuma meeleseisundi.

Samuti on kasulik rääkida oma muredest partneri, sõprade või tervishoiutöötajaga. Rasedusaegse ärevuse korral võib olla abiks psühholoogi või nõustaja külastamine.

Mõnikord piisab lihtsalt kellegagi vestlemisest, kes kinnitab, et sinu tunded on normaalsed ja muretsemiseks pole põhjust.

l Uinakud päeva jooksul Esimese trimestri ajal, kui väsimus on sageli ületamatu ja unevajadus suurem, võivad päevased lühikesed uinakud olla väga kasulikud. Kuid oluline on hoida need lühikesed (20–30 minutit) ja mitte magada liiga hilja pärastlõunal, et see ei hakkaks häirima ööund.

Kolmandas trimestris, kui öine uni on häiritud, võib lühike päevane uinak samuti energiat anda. Taas on soovitatav hoida une pikkus mõõdukas ja mitte asendada päevase unega öist und, mis on füsioloogiliselt olulisem.

Puhkuse tähtsus laiemas mõttes

Uni on ainult üks osa puhkusest. Raseduse ajal tähendab piisav

puhkus ka päevast aja võtmist endale, sealhulgas stressi vähendamist ja keha kuulamist. Kui tunned, et vajad puhkust, siis puhka. Kui keha annab märku väsimusest, ära ignoreeri seda.

Paljud naised püüavad raseduse ajal jätkata oma tavapärase kiire elutempoga, kuid keha vajab nüüd rohkem puhkust, seda näiteks ka tööl regulaarsete pauside näol. See ei tähenda, et peaksid olema passiivne, vaid pigem seda, et peaksid olema teadlik.

Samuti ei tohiks unustada emotsionaalset ja vaimset puhkust. Rasedus on intensiivne aeg mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt, mistõttu ei tohiks unustada ka emotsionaalset ja vaimset puhkust. Võta aega, et olla ühenduses oma tunnete, oma lapse ja oma kehaga. Meditatsioon, päeviku pidamine või lihtsalt vaikne aeg iseendaga võivad olla hindamatu väärtusega.

MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE?

Kuigi teatavad unehäired on raseduse ajal normaalsed, on oluline teada, millal tuleks otsida professionaalset abi. Kui koged järgmisi sümptomeid, räägi kindlasti oma ämmaemanda või arstiga:

ф Tugev unetus, mis kestab nädalaid ja mõjutab päevast toimimist.

ф Märkimisväärne norskamine koos hingamise katkemisega uneajal (võimalik uneapnoe).

ф Rahutute jalgade sündroom, mis on nii tugev, et takistab uinumist.

ф Depressiivsed sümptomid või tugevalt väljendunud ärevus.

ф Tohutu päevane väsimus, mis ei kao puhkusega.

Need võivad olla märgid tõsisematest probleemidest, mis vajavad meditsiinilist hindamist ja võimalikku sekkumist. Õnneks on olemas palju ohutuid meetodeid rasedusaegsete uneprobleemide raviks, alates kognitiiv-käitumuslikust teraapiast kuni spetsiaalsete toetavate lahendusteni.

TERVISEKAUPLUSE VALIKUSSE KUULUVAD:

• Tugisukad ja sukkpüksid rasedatele

• Rasedate bandaažid

• Sünnitusjärgsed vööd ja sidemed

Uni

kui investeering

tulevikku

Raseduse ajal on kvaliteetne uni ja piisav puhkus palju enamat kui lihtsalt mugavus – see on investeering nii sinu enda kui ka lapse tervisesse. Teadusuuringud näitavad ühemõtteliselt, et ebapiisav uni võib mõjutada loote arengut, suurendada rasedusaegsete tüsistuste riski ja halvendada ema vaimset tervist. Õnneks on olemas palju praktilisi samme, mida iga naine saab oma unekvaliteedi parandamiseks ette võtta: õigete magamisasendite kasutamine, regulaarse unerežiimi loomine, mugava unekeskkonna kujundamine, füüsilise aktiivsuse integreerimine päeva ja stressi haldamine.

Oluline on meeles pidada, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid hoopis vastutustundliku lapsevanemluse algus. Räägi mõne tervishoiutöötajaga oma muredest, sealhulgas une ja puhkuse kohta. Nad on selleks, et sind toetada ja aidata, ja saavad pakkuda spetsiifilisi soovitusi sinu individuaalse olukorra jaoks.

Lõpuks, ole enda vastu lahke. Rasedus on imeline, kuid sageli ka keeruline aeg, mil keha läbib erakordse muutumise. Luba endal puhata, magada ja kuula oma keha signaale. Sinu heaolu on otseselt seotud su lapse heaoluga – enda eest hoolitsemine on parim viis hoolitseda ka oma lapse eest. l

Allikad: PubMed, BMC journals, Health Pulse

Oluline on meeles pidada, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid hoopis vastutustundliku lapsevanemluse algus.

Hea enesetunde hoidmine raseduse ajal aitab luua positiivse kogemuse nii emale kui ka lapsele.

MIDA AGA TEHA, kui koged rasedusaegset iiveldust?

Rasedusaegne iiveldus on üks enim levinud rasedusega kaasaskäivatest kaebustest, mida kogevad välja paljud rasedad. Sageli ei piirdu see vaid kerge hommikuse iiveldusega ja tegu võib olla hoopis suurema väljakutsega, millele lisandub veel oksendamine. Kuigi seda on varasemalt nimetatud hommikuseks iivelduseks, siis tegelikult võib see esineda kogu päeva jooksul ja näiteks ainult õhtul. Umbes 80%-l juhtudest kogevad naised sümptomeid terve päeva vältel.

• Rasedusaegset iiveldust ja oksendamist esineb 80–90%-l rasedatest. Enamasti on tegemist kergete või keskmise raskusega sümptomitega. Kuni 3,6% rasedatest kogevad rasket rasedusaegset iiveldust või oksendamist

• Tüüpiliselt ilmnevad iivelduse ja oksendamise sümptomid 5.–6. rasedusnädala vahel ja on kõige intensiivsemad 9. rasedusnädalal

• Enamik rasedaid naisi kannatab nende sümptomite all 6.–12. rasedusnädalal ja kaebused taanduvad 16.–20. rasedusnädalaks

• 15–20%-l rasedatest võivad sümptomid kesta kuni kolmanda trimestrini ja ligi 5%-l kuni sünnituseni

Rasedusaegset iiveldust on peetud normaalseks raseduse osaks, mille üle pole justkui mõtet kaevata. Päris nii sellesse suhtuda ei saa, eriti kui häirunud on tulevase ema igapäevane elu.

Lisaks:

• väldi pärast söömist lamavat asendit

• võimalusel söö hommikul esimene snäkk juba voodis

• ole teadlik, et mõnikord võivad suukaudsed rauapreparaadid sümptomeid süvendada (kui nende võtmine on vajalik, siis konsulteeri oma ämmaemanda või naistearstiga edasise plaani osas)

Kui need meetodid ei aita, siis on soovituslik pöörduda oma naistearsti või ämmaemanda poole. Tuuli Haabpihti sõnul on tänapäeval olemas ohutud retseptiravimid, mida rasedatele rasedusaegse iivelduse ja oksendamise korral välja kirjutada. Nende efektiivsus ja ohutus on tõendatud mitmetes kliinilistes uuringutes. Alates eelmisest aastast on ravimite valik laienenud ka Eestis ja lisandunud on mujal Euroopas ja USA-s juba pikalt kasutusel olnud juhendites esmavalikuna soovitatud preparaat. Juhul kui oksendamine on väga sage ning süüa, juua ja ravimeid võtta pole võimalik, siis soovitab dr Haabpiht pöörduda erakorraliselt haiglasse. Kui iiveldus ja oksendamine on esmakordselt tekkinud pärast 16. rasedusnädalat, siis sellele tuleks otsida mingit muud põhjust kui rasedusaegne iiveldus ja oksendamine.

Rasedusaegset iiveldust ja

oksendamist

esineb 80–90%-l rasedatest.

Proovi enne ravimite kasutamist järgida Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloogi dr Tuuli Haabpihti järgmisi soovitusi:

• söö sageli ja väikeste portsjonitena (vältimaks tühja ja liiga täis kõhtu)

• väldi intensiivse lõhnaga, vürtsikaid, suure rasvasisaldusega, väga happelisi ja väga magusaid toite, kohvi

• eelista valgurikast ja vähese rasvasisaldusega kuiva või soolasemat toitu

• külm tahke toit on sageli parem kui soe toit

• joo külmi, selgeid ja hapukaid jooke

Kahjuks on rasedusaegse iivelduse ja oksendamise kordumise riskiks raporteeritud 15–81%. Seetõttu tuleks järgneva raseduse ajal võimalikult kiiresti alustada toitumissoovitustega ja vajadusel varakult alustada lisaks retseptiravimitega.

Kokkuvõttes võib öelda, et rasedusaegse iivelduse ja oksendamise korral ei tohiks neid sümptomeid lihtsalt eirata ja mõelda, et „kannatan ära“, sest need mõjutavad negatiivselt elukvaliteeti, segades igapäevaelu, sealhulgas kohustuste täitmist ja tööl käimist, suhtlust pere ja sõpradega ning pärssides oluliselt ka rasedusrõõmu. Õnneks taanduvad enamikel juhtudel iivelduse sümptomid raseduse keskpaigaks.

Kui keha muutub…

Muutused vajavad mõistmist, mitte hirmu

Rasedus käivitab kehas protsessid, mis algavad ammu enne, kui rasedus väliselt märgatavaks muutub. Kui mõistad, mis sinu kehas raseduse ajal toimub ja kuidas end teadlikult toetada, on lihtsam säilitada enesekindlus ning hea enesetunne kogu raseduse vältel.

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: PEXELS

Kõik rasedad ei koge alati „õnnist ootuse sära“ – sageli on see aeg täis ka väsimust, ebamugavust ja küsimusi oma keha kohta. Rasedusaegsed kehalised muutused puudutavad lihaseid, liigeseid, hormoonsüsteemi, vereringet ja kehakuju ning kulgevad igal naisel veidi isemoodi. Vaatame üle, millised muutused on raseduse eri etappides kõige levinumad.

Muutused trimestrite kaupa

ESIMENE TRIMESTER

(1.–15. nädal)

Esimene trimester võib olla paradoksaalne: sa ei pruugi veel rase välja näha, kuid sinu kehas toimuvad juba suured muutused. Raseduse alguses muutub hormoonide tase kiiresti, veremaht suureneb ja emakas hakkab kasvama. Süda pumpab rohkem verd ja keha kohaneb uue koormusega. Seetõttu on üks esimesi ja sagedasemaid sümptomeid väsimus või kurnatustunne.

Esimesel trimestril võivad ilmneda ka iiveldus, lõhnatundlikkus, meeleolumuutused ja keskendumisraskused. Samal ajal toimuvad muutused rindades, puusades ja nahas: rinnad võivad muutuda hellaks ja suureneda, nahk kas särada või vastupidi – muutuda probleemsemaks, igemed võivad veritseda ning juuksed ja küüned tunduda varasemast teistsugused. Ka välised suguelundid võivad suurenenud verevarustuse tõttu suureneda või muutuda tundlikumaks.

Füüsiliste muutustega käivad käsikäes ka emotsionaalsed ja vaimsed kohanemised. Uus roll, vastutus ja teadmatus tuleviku ees võivad tekitada küsimusi ja kõhklusi. Oluline on anda endale

MILLAL OTSIDA PROFESSIONAALSET

ABI?

Kui kehapildiga seotud mured hakkavad mõjutama igapäevaelu, võib olla aeg otsida terapeudi abi. Teraapia võib pakkuda väärtuslikke tööriistu, et arendada tervislikumat suhet oma kehaga.

Pöördu arsti poole, kui:

ф tunned püsivat kurbust või ärevust;

ф piirad rangelt toitu raseduse ajal;

ф mõtled pidevalt oma kehast negatiivses võtmes;

ф väldid kehaga seotud ebakindluse tõttu sotsiaalseid olukordi ja suhtlust lähedastega.

luba kohaneda omas tempos ning toetada keha puhkuse, tasakaalustatud toitumise, piisava vedelikutarbimise ja kerge liikumisega.

TEINE TRIMESTER

(16.–27. nädal)

Teist trimestrit nimetatakse sageli raseduse „kuldajaks“. Paljud varasemad vaevused leevenevad, energiatase tõuseb ja keha hakkab rasedusega kohanema.

Just sel ajal muutub rasedus paljude jaoks päriselt tajutavaks: kõht hakkab ümarduma ja beebi liigutused on aina enam tunda. Samas

peab keha kohanema lisakaalu kandmisega, mistõttu võid kogeda ebamugavusi, nagu selja-, puusavõi vaagnapiirkonna valud. Samuti võib liigestele ja lihastele avalduv surve põhjustada erinevaid vaevusi. See on hea aeg pöörata tähelepanu kehahoiakule ja toetavale liikumisele – näiteks rasedusaegsele joogale või spetsiaalsetele harjutustele, mis aitavad kehal muutustega paremini kohaneda.

Enamik naisi hakkab beebi liigutusi tundma umbes 17.–25. rasedusnädalal. Esmakordsed emad sageli veidi hiljem, korduvrasedad varem. Varaseid liigutusi kirjeldatakse tihti kui mullitamist, kõditust või õrna värelust. Aistingute tugevus sõltub muu hulgas platsenta asetusest.

KOLMAS TRIMESTER (28.–40. nädal)

Kolmandas trimestris valmistub keha aktiivselt sünnituseks. Beebi kasv kiireneb ja see tähendab emale suuremat füüsilist koormust, mis võib omakorda põhjustada hingeldamist, kiiremat väsimist, survet vaagnapiirkonnas ja sageli ka muutunud kõnnakut.

Uni võib muutuda katkendlikuks nii kehaliste ebamugavuste, sagedaste tualetikülastuste kui ka hormonaalsete muutuste tõttu. Rasedusaegne unetus on kolmandal trimestril väga levinud, mistõttu on eriti oluline kohandada oma ööpäevarütmi vastavalt enesetundele. Beebi liigutused muutuvad kolmandal trimestril tugevaks ja selgelt tuntavaks. Umbes 37. rasedusnädalast loetakse beebit ajaliseks, kuigi eeldatav sünnitustähtaeg jääb enamasti 40. nädala kanti. Paljud naised märkavad raseduse lõpus, et beebi laskub madalamale – see võib kergendada hingamist, kuid suurendada survet vaagnale.

Kolmas trimester on sageli ka emotsionaalselt intensiivne aeg. Ootus, ärevus ja elevus vahelduvad ning keha annab üha selgemaid märke, et kohtumine lapsega on lähedal.

Allikad: Eesti Naistearstide Seltsi „Raseduse jälgimise juhend“, Babyluvi blogi, womenshealth.gov

100% MERIINO

TUUB on emmele hea

Soomes kootud ja Eestis õmmeldud meriino peenvillast toodete omadused:

- Soe, kuid ei põhjusta higistamist

- Reguleerib keha temperatuuri ja hoiab sooja ka niisketes tingimustes

- Sobib allergikutele, leevendab ekseemi ja reumat

- Vajab pesemist harvemini kui puuvill või sünteetilised materjalid

Foto: @ohsabuss Kelly ja Kris

KOMMENTAAR

KEHAPILT RASEDUSE AJAL:

Ootamatud muutused ja aktsepteerimine Kätriini lugu

Kätriin (32) ootas oma teist last. Tema esimene rasedus oli olnud suhteliselt lihtne ja ta eeldas, et ka teine kulgeb sarnaselt. Teine rasedus oli aga esimesega võrreldes nagu öö ja päev.

E„simese rasedusega võtsin juurde ainult 12 kilo ja mu keha muutus pärast sünnitust peaaegu kohe tagasi selliseks, nagu oli enne. Mõtlesin, et seekord saab olema samamoodi,“ rääkis Kätriin.

Kuid see rasedus oli hoopis teistsugune.

„Esimesest trimestrist alates tundsin, et olen kummaliselt paistes – justkui vett täis. Samal ajal ei lasknud pidev iiveldus mul korralikult süüa. Suutsin süüa ainult saia, kartuleid ja juustu. Kõik muu tekitas iiveldust,“ meenutas Kätriin.

Teise trimestri keskpaigaks oli ta kogunud juba rohkem kaalu kui kogu esimese raseduse jooksul kokku. „Olin šokeeritud. Arsti sõnul oli kõik normaalne, kuid mina tundsin end kohutavalt. Mu nägu oli paistes, jalad turses, isegi mu sõrmused ei mahtunud enam sõrme.“

Järgmisel korralisel visiidil pöördus Kätriin muredega oma ämmaemanda poole. „Ämmaemand oli uskumatult mõistev. Ta kinnitas mulle, et iga rasedus ongi erinev ja mu keha teeb täpselt nii, nagu peaks. Küll aga soovitas ta mul konsulteerida toitumisnõustajaga, kes võiks aidata leida toite, mis ei tekita iiveldust, kuid on siiski piisavalt toitainetihedad.“

Toitumisnõustaja aitaski tal leida viise, kuidas oma toitumist parandada. „Alustasin väikeste sammudega. Lisasin menüüsse banaane, pähkleid, avokaadot. Need ei tekitanud iiveldust ja andsid kehale kvaliteetsemat energiat,“ meenutas Kätriin.

Kätriin soovitab:

„Ära

võrdle end teiste naiste või oma varasema rasedusega ning ole endaga kannatlik. Sinu keha teab, mida ta teeb. Ja kui vajad abi, küsi seda – ämmaemalt, toitumisnõustajalt, terapeudilt. Ära jää oma muredega üksi.“

Lisaks kaalutõusule tekkisid Kätriinil teisel trimestril ka nahaprobleemid. „Nägu oli aknet täis ja eriti imelik tundus see mulle seetõttu, et mul pole kunagi varem näonahaga probleeme olnud. Tundsin end nii inetuna!“ meenutas Kätriin ja nentis, et emotsionaalselt mõjutas see periood teda samuti rängalt, nimelt hakkas ta vältima isegi perekondlikke kogunemisi ja sõpradega kohtumist. „Ma ei tahtnud, et inimesed mind näeksid. Tagantjärele olen endale tunnistanud, et kartsin nende kommentaare,“ rääkis Kätriin. Pöördepunkt tuli päeval, kui Kätriini nelja-aastane tütar küsis: „Emme, miks sa enam ei naera?“

„See pani mind mõistma, et midagi peab muutuma, sest minu negatiivsed tunded mõjutasid ka mu tütart,“ meenutas naine ja selgitas, et pärast seda otsustaski ta abi otsida.

Samuti hakkas ta rohkem rõhku pöörama emotsionaalsele heaolule. „Iga kord, kui negatiivne mõte peast läbi käis, peatasin end ja küsisin: kas ma räägiks nii oma parima sõbraga? Vastus oli alati ei. Seega, miks ma iseendaga nii rääkisin?“ tõi Kätriin välja sisekõne olulisuse. „Hakkasin otsima võimalusi, kuidas teadlikkuse ja mõistmise kaudu oma keha vastu leebem olla, ning toetasin end sel teekonnal erinevate hoolitsustega, näiteks käisin regulaarselt rasedate massaažis ja kosmeetiku juures.“

Kolmanda trimestri lõpuks oli Kätriin enda kehaga rahu teinud. „Mõistsin, et mu keha teab, mida ta tegema peab. Sisendasin endale, et mu beebi on terve, kasvab ideaalselt ja see ongi kõige tähtsam – kõik muu on ajutine,“ nentis Kätriin. Pärast sünnitust läks tal aega üle aasta, et kaal taanduks ja nahk taas korda saaks. „Ma ei kiirustanud ega sundinud end tagant. Mõistan nüüd, et iga kogemus ongi erinev ja olen oma kehale tänulik kahe imelise terve lapse eest,“ ütles Kätriin. l

Tüvirakkudest saab

LAPSE TERVISEGARANTII

Tulevikumeditsiini hüved võivad olla lähemal, kui aimame. Märksõnadeks on siinkohal personaalmeditsiin, tüvirakud, informeeritus ja ajastus.

Paljud vanemad ei tea, et neil on võimalik oma lapse tervise huvides teha erakordselt oluline otsus ainult kahel korral: kui laps sünnib ja kui lapsel vahetuvad hambad. Miks just sel ajal? Sest just siis on võimalik võtta säilitamiseks unikaalseid tüvirakke, mis annavad võimaluse ka pärast rasket haigust elu tervena jätkata.

Õigel hetkel tehtud otsus Lapse tuleviku tervise garantiiks tasub tüvirakkude säilitamise vajalikkus läbi mõelda juba lapseootuse ajal, sest tüvirakkude võtmiseks on ainulaadne ja kordumatu hetk just sünnitus. Ainult isiklikud tüvirakud sobivad inimesele täielikult. Inimese genoomist lähtuv ravi on organismile kõige loomulikum ja nabaväät, mida pikka aega täiesti kasutuks peeti, sisaldab universaalset tervisekindlustust. Nimelt on nabaväädiverest ja nabaväädikoest saadud tüvirakkudel võime parandada haigestunud või kahjustunud kudesid ja ravida isegi seni veel ravimatuks peetud haigusi.

Lastel, kes praegu sünnivad, on võimalik osa saada väga kiiresti arenevast personaalmeditsiinist. Kusjuures on väga tõenäoline, et külmutatud tüvirakud võivad sobida ka

TÄHTIS

vanemate ja õdede-vendade raviks. Juba praegu kasutatakse tüvirakke vähiravis, näiteks leukeemia korral, aga ka teiste verehaiguste ja immuunsüsteemi haiguste ravis.

Verehaiguste ravi tüvirakkudega on ka Eestis standard ravimeetodiks olnud juba 50 aastat. Lisaks verehaigustele on palju muid haigusi, mida saab ravida tüvirakkudega, kuid kahjuks Eestis veel mitte. Teadusuuringuid on tehtud üle 300 haiguse kohta, millest enamike korral on tüvirakuravi andnud häid või väga häid tulemusi. Näiteks võib tuua paljusid elu jooksul tekkida võivad haigusi nagu diabeet, liigeshaigused, maksa- ja südamekahjustus, insult, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, autism jne. Nendel juhtudel on võimalik pöörduda spetsiaalsete tüvirakuravi keskuste poole maailma eri paikades. Võib öelda, et tüvirakud on võimelised ravima ka neid haigusi, mis on seni olnud praktiliselt ravimatud. Ja kuna tüvirakud säilivad tõepoolest väga kaua, võib nende abile loota ka elu teises pooles ette tulla võivate haiguste puhul.

Nabaväädi tüvirakke on võimalik koguda Ida-Tallinna keskhaiglas, Pärnu ja Lõuna-Eesti haiglas. Nendel haiglatel on nabaväädivere ja -koe võtmiseks vajalik litsents, samuti on seal kõik ämmaemandad saanud vastava väljaõppe ja tunnistuse. Haiglad on Future Health Biobanki ametlikud koostööpartnerid.

Teine võimalus

Aga mida teha siis, kui beebi on juba sündinud ja info tüvirakkude säilitamise võimalusest jõudis lapsevanemateni liiga hilja? Tegelikult pole ka siis veel päris hilja. Isiklike tüvirakkude saamiseks sobib veel üks sündmus: lapse hammaste vahetumine. Piimahamba tüvirakud paiknevad hamba keskel olevas pehmes sidekoes ehk hambasäsis. Sealsetelgi tüvirakkudel on võime paljuneda ja muutuda organismis spetsiifilisteks rakkudeks, nagu näiteks luu-, kõhre-, närvirakkudeks. Tänu sellele saab neid kasutada taastavas ravis kudede uuendamiseks ja asendamiseks*. Kui vanemad otsustavad lapse tüvirakud säilitada, siis Future Health Biobankis säilitatakse neid esmalt 25 aastat ja tulevikus võib täiskasvanuks saanud laps ise säilitamisaega pikendada.

Rohkem infot tüvirakkude säilitamise kohta: elumus.ee

Aktiivne beebiootus ja väikelaste ujutamise kursused Kalev Spas!

Tervislik rasedusaeg ei tähenda mitte ainult puhkust, vaid ka aktiivset elustiili, mis toetab nii ema kui ka beebi heaolu.

Ujumine ja vesiaeroobika on raseduse ajal hea treeningvalik, sest vesi arendab kõiki lihaseid ja muudab harjutuste sooritamise oluliselt lihtsamaks.

Kalev Spas on lai valik vesiaeroobika stiile, nende seas ka spetsiaalselt rasedatele mõeldud vesiaeroobika tunnid.

Sünnitusjärgne periood on täis muutusi ja uusi kogemusi ning beebiga ujumine võib olla suurepärane viis ühenduse loomiseks ja mõnusa-

te hetkede jagamiseks oma väikese perega.

Ootame kõiki emasid ja isasid beebide ujutamise tundi, kus Kalev Spa pikaaegse kogemusega treener Ave-Riin aitab kaasa teie lapse rõõmsale arengule

Tundides on mõnus ja turvaline atmosfäär, mis toetab beebi füüsilist arengut, seal tugevdatakse lihaseid ja luuakse hulgi positiivseid kogemusi veekeskkonnas

Tunnid toimuvad Kalev Spa 0-korruse privaatses basseinis, kus on olemas kõik vajalik, et nii lapsevanem kui ka laps vees olemisest maksimaalselt rõõmu tunneks.

Tundi ootame väikelapsi alates neljandast elukuust kuni kahe aasta vanuseni.

Tunniplaani ja treeningutega saate tutvuda Kalev Spa koduleheküljel kalevspa.ee

Lisaküsimuste korral kirjutage spordiklubi@kalevspa.ee

Kalev Spa –rohkelt rõõmu liikumisest!

Rohkem infot beebide ujutamise kursuse kohta saad lugeda siit:

ARVAMUS: VANEMLUS ON NAGU ORIENTEERUMINE, aga ilma ette antud kaardita

Olen sotsiaalpedagoog, mänguterapeut ja lähenemise „Räägime lastest“ koolitaja ning tahan jagada mõtteid teemal, kuidas vanematevaheline ühine mõistmine on aluseks turvaliste piiride seadmisele.

TEKST: KARIN KIILASPÄ, PEAASI.EE SOTSIAALPEDAGOOG JA MÄNGUTERAPEUT

FOTOD: SHUTTERSTOCK, PEXELS, UNSPLASH

Lapse kasvatamine on üks põnevamaid, aga ka keerulisemaid koostööprojekte, mida kaks inimest saavad koos ette võtta. Me tuleme ju eri peredest erinevate oskuste, kogemuste ja reageerimisviisidega. Nagu iga hea projekt algab eesmärgi ja oodatava tulemuse sõnastamisega, vajab ka vanemlus mõtestatud kokkulepet, kuidas luua lapsele toetav ja arengut soodustav keskkond.

Taani pereterapeut Jesper Juul on öelnud: „Lapsed saavad liiga palju seda, mida nad tahavad, ja liiga vähe seda, mida nad vajavad.“ Usun, et üks lapse olulisemaid vajadusi on turvatunne – teadmine, et maailm on kirju ja muutlik, aga kodu on koht, millele saab toetuda

HEA TEADA

„Räägime lastest“ on vanemlikkust jõustav, laste vaimse tervise raskusi ennetav lähenemine, mille keskmes on vanemaid ja lapsi toetav struktureeritud vestlus. Selline vestlus aitab vanematel ja lastel rääkida olulistest teemadest, mis mõjutavad nende elu, ning leida parimaid lahendusi ja toetust. Vestlus loob mõistmist, kuidas lapsel läheb, kuidas kooskasvamine sujub ning kuidas muutustega koos hakkama saada.

Loe lisaks peaasi.ee veebilehelt.

nii heas kui ka halvas. Selline turvatunne kasvab eelkõige siis, kui vanemad suudavad tegutseda lapse jaoks ühtse meeskonnana, isegi kui nende arvamused ja stiilid on erinevad.

Ühesuguseid ja täpselt ühtemoodi mõtlevaid inimesi pole olemas. Kui oleks, oleks elu igav. Lapsed aga vajavad ühesuguseid ja arusaadavaid reegleid, et selles võimalusterohkes maailmas turvaliselt üles kasvada. See, kuidas me vanematena sobivaid väärtusi ja piire loome, saab alguse meie omavahelisest suhtest.

Läheme orienteeruma, kuid ilma kaardita

Vanemlus on nagu orienteerumine, aga ilma ette antud kaardita. Raamatust „Alice Imedemaal“ jääb kõlama mõte: kui sa ei tea, kuhu minna, viivad kõik teed sinna. Sama on lapsevanemaks olemisega. Me võime partneriga käia erinevaid teid: vahel otse, vahel vastassuunas. Aga võime valida ka ühisel teel astumise ja vaadata, kuidas selline valik me järel lookleb.

Vahel tasub peatuda ja küsida: „Millist maailma me oma lapsele loome?“, „Missugust inimest me soovime temast kasvamas näha?“, „Mis on need põhimõtted, mida sellel teel järgime?“.

Ühise mõistmise loomine ja raja kujundamine ei juhtu üleöö. See on nagu investeerimine – parim päev alustada oli eile, aga kunagi pole ka liiga hilja seda teha. Kui elus tekib erimeelsusi lapse kasvatamise

teemadel, tasub peatuda ja huvi tunda, miks me reageerime erinevalt, milline vajadus või mure meid ajendab.

Lapsed õpivad meilt ka tülide lahendamist

Mitmeid aastaid tagasi uurisin magistritöö raames teismeeas vanemaks saanud noorte emade kogemusi. Neist ühe mõte saadab mind siiani. Ta rääkis, et nemad oma kaaslasega ei vaidle laste ees. „Kui üks meist vanemana midagi lubab ja teisele see ei sobi, siis sel hetkel ta lepib sellega. Kui lapsed on eemal või näiteks magavad, räägime rahulikult ja ütleme, mida me kumbki asjast arvame.“ Noore ema poolt oli see väga küps mõte. See ei tähenda, et vanemana ei tohi me olla kunagi eriarvamusel, vaid me võtame aega seedimiseks ja me ei tühista teise vanema sõna lapse ees.

Elus on üheks oluliseks oskuseks toimetulek eriarvamustega. Lapsed õpivad meilt – oma suurimatelt

eeskujudelt – seda, kuidas tülisid lahendada. See, kuidas vanemad teineteise arvamust austavad, kuulavad, argumenteerivad ja kokkuleppele jõuavad, on lapsele suurem õpetus kui mistahes kasvatusteooria.

Tiimis ei pea kõike üksi lahendama

Koolitustel „Räägime lastest“ kuulen sageli, kuidas vanemaid saadab süütunne: „Ma ei ole piisavalt kodus, ma ei mängi piisavalt, ei paku piisavalt üks ühele aega, ma ei ole piisavalt kannatlik…“

Kui need tunded jäävad vaid ühe vanema kanda, muutub koorem eriti raskeks. Rääkides partneriga ausalt, kuidas kumbki end tunneb, ja arutledes, kuidas koormust jagada, võib tunne kohe kergemaks muutuda. Vanemaks olek on tiimitöö ja tiimi tugevuseks on arusaam, et kõike ei pea üksi tegema ning ülesanded olgu mõistlikult jaotatud.

Isadepäeva meenutades on hea meelde tuletada, kui ägedad on isad laste ümber. Laske neil ka argipäevas tegutseda! Emad on sageli harjunud kõike ise korraldama ja tegema. Kui aga kelleltki pidevalt mingi roll ära võtta, on lihtne tekkima harjumus eemale hoida ja tegevustest kasvatakse lahku. Isadel on oma viis, rütm ja lapsed õpivad sellest vaid mitmekesisust. Isa ei pea tegema asju nii nagu ema, peaasi, et laps tunneb, et mõlemad vanemad annavad endast parima, hoolivad ja on olemas.

Lapse

kasvatamine on üks pikk ja põhjalik õppeprotsess.

räägime väikelapse elust, peame väga tähtsaks, et need oleksid kaetud ja tasakaalus. Sama kehtib vanemluse puhul: kui vanem ise on kurnatud, näljane, magamata ja jätab oma vajadused tagaplaanile, on raske lapsele turvatunnet ning rahulikku kohalolu pakkuda. Ilus maja ei kanna, kui vundament on habras – kõigepealt tuleb kindlus luua altpoolt, et majas saaks rõõm ja rahu püsima jääda.

Ilus maja ei kanna, kui vundament on habras Oluline on kindlasti hoida oma vundamenti. Inimvajaduste hierarhia alumine aste on põhivajadused: uni, toit, värske õhk, liikumine. Kui

Tugivõrgustik me ümber võib olla suureks abiks, kui on vaja oma põhivajaduste pagasit täita ja paarisuhteks aega leida. Mõelge läbi, kes saab olla lapsega, et kaaslasega päriselt koos olla, mitte ainult igapäevast olmet arutada. Nii tore on ju vahel lihtsalt istuda ja meenutada aegu, kui armumine

Esimesed aastad beebiga mööduvad väga kiirelt. Pakume mugavaid lahendusi nende hetkede jäädvustamiseks.

MIDA TEHA, KUI ÜKS POOL TUNNEB, ET ON KÕVASTI ÜLE KOORMATUD?

Psühholoog-perenõustaja Maris Vent soovitab maha istuda ja püüda omavahel rahumeelselt arutada mõlema koormust, pannes mõlema kohustused kas paberile kirja või mingite asjadena kuhja või ritta. Nii on näha, milline on partnerite tegelik koormus.

Psühholoog ütleb, et paar ei peaks võistlema, kes kui palju panustab, vaid olema teineteisele toeks ja tegutsema nii, et mõlemad oleksid rahul. Ideaalis võiks laste ja koduga seotud kohustused jaguneda partneritel 50 : 50. Alati ei anna aga nii täpselt poolitada ja mõnda aega võib ühel olla suurem koormus. Siis peab vaatama, millest see tuleb ja kui kaua selline olukord kestab või on kestnud. Näiteks kui ühe vanema tervislik seisund ei luba osaleda kodustes töödes või röövib ühe suurenenud töökoormus perelt aega, peaks koos arutama, mis on murekohad ja kuidas teha muudatusi, et olukord mõlemale sobivaks muuta. Kui suhted on läinud nii keeruliseks, et olukorda rahumeelselt arutada ei suuda, tasub appi võtta psühholoog või nõustaja, kes aitab emotsioonidega toime tulla ning mõlemal väljendada rahulikult oma mõtteid. Suhtlemisel on tähtis meeles pidada: ära ründa, ära süüdista, ära kaitse. Abi tasub otsida võimalusel enne, kui suhted lähevad väga keeruliseks.

alles algas: mis tegevusi meile koos meeldis teha, mis meid naerma ajas. Ühine rõõm, ka pisiasjadest, toidab nii suhet kui ka annab jõudu lapsevanemaks olekul.

Teadlikkus ja ühine arusaam ei pea tekkima üksinda. Õnneks on meil Eestis mitmeid kohti, kus pannakse rõhku vanemluse toetamisele. Olgu selleks vanemluskoolitused, nagu näiteks „Imelised aastad“, Gordoni perekool või Perepesa, kus alati pakutakse tuge ja kostitatakse hea sõnaga. Need on kohad, kus vanemad, kes soovivad oma oskusi ja mõistmist kasvatada, saavad seda teha turvalises keskkonnas. Lapse kasvatamine on üks pikk ja põhjalik õppeprotsess, kus tuleb aktsepteerida enda vigu, usaldada protsessi ning uskuda: mida teadlikumalt me seda teekonda käime, seda kindlam tunne on lapsel meie kõrval.

Lapsed saavad liiga palju seda, mida nad tahavad, ja liiga vähe seda, mida nad vajavad.

Isegi siis, kui paarisuhe on lõppenud, saab toimida ühtse meeskonnana

Ühise arusaama loomine lapse kasvatamisel ei tähenda alati, et kõik peab olema ideaalne või konfliktideta. See tähendab, et me kuulame üksteist, avaldame oma arvamust, katsetame, õpime, lepime kokku ning tunnistame ka vigu ja vabandame. Laps ei pea valima, kellel on õigus, vaid tundma, et vanemad on erinevad, aga nad on ühes meeskonnas.

Sügav kummardus vanematele, kes isegi siis, kui omavaheline romantiline suhe on lõppenud, suudavad suheldes hoida lapse vajadused ja heaolu fookuses. See nõuab suurt küpsust, kannatlikkust, aga ka hoolivust ja mõistmist. Oskust vaatamata oma haavatavusele ja omavahelistele erimeelsustele austada ning aktsepteerida teist ja küsida: mida meie laps praegu vajab ja kuidas seda talle võimaldada?

Vanemluse suurim tugevus ei pea olema tingimata koos olemine, vaid koos mõtlemine ja lapse vajaduste ühine hoidmine.

Lõpetan tsitaadiga internetist: „Laps ei vaja täiuslikke vanemaid, vaid armastavaid ja üksteist austavaid inimesi enda ümber.“

KOMMENTAAR

Lapsed vajavad piire ja reegleid

DELIA RANDMÄE, PSÜHHOLOOG JA LOOVTERAPEUT, NÕUSTAMISKODA OLEMISEILU

Lapsevanemaks olemine on nagu keeruline rännak pidevalt muutuval maastikul ja kohati väga äärmuslikes ilmastikuoludes. Kui ollakse kasvatusküsimustes eri meelt, on väga tähtsal kohal vanemate koostöövõime ja -soov.

Läbirääkimine ja arutelud on lapse koos kasvatamise protsessis hädavajalikud. Vähemalt selles peaks olema vanematel üksmeel, sest sellest sõltub lapse heaolu. Vestlustes on vaja olla hoolikas kuulaja, aus ja avatud ning võtta vastutus mittenõustumise korral. Kui vanematel on mingis küsimuses erimeelsused, tasub

uurida, mida ja miks spetsialistid selle teema kohta arvavad, mida teadusuuringud on leidnud, ning vajaduse korral pöörduda pereterapeudi poole.

Näiteks kui vanemad ei nõustu piiride seadmise ega reeglite kehtestamise küsimuses, siis on vajalik koos läbi arutada, milline tulem on siis, kui on reeglid ja piirid, ning milline siis, kui neid pole. „Juba

minu vanaemal oli nii“ pole piisav argument kasvõi juba selle pärast, et praegune ühiskond on hoopis teistsugune.

Lapsele on kindlasti vajalik piire seada ja reegleid kehtestada. Sel moel õpib laps seda, mis on suhtlemisel ja suhetes sobiv ning mis mitte. Piiride seadmine on seotud ka turvatunde loomise ja lugupidamisega.

Laps, kes manipuleerib ja kontrollib vanemaid, õpib tegelikult, et ta ei saa vanemate peale kindel olla. Kui lapsevanem on oma piiride seadmisega eeskujuks, õpib laps ka ise endale piire seadma. See on oluline osa enesekontrollist nii suhetes kui ka enese distsiplineerimisel. l

Raamat sisaldab 12 päikesemärgi kirjeldust alates ni teismeea uni k st beebiea Iga märgi kirjeldus toob esile lapse eripära, tugevused ja võimalikud katsumused, kuid kõike seda kerge huumori ja äratundmisrõõmuga.

Enne iga peatükki on eriline tiitelleht, kuhu saab ise kirja panna oma lapse tähtsaima info: sünniaeg, -koht, pikkus ja kaal, esimesed sõnad, sammud ja muud armsad mälestused. Nii sünnib isiklik mälestusteraamat, mis jääb nii lapsele kui vanemale kalliks kogu eluks

Vaata minu tegemisi: katrinmarjamaa ee

HPV JA RASEDUS: enamasti ohutu, kuid vajab jälgimist

HPV ehk inimese papilloomiviirus on üks levinumaid sugulisel teel levivaid nakkusi maailmas. Hinnanguliselt nakatub elu jooksul HPV-sse neli inimest viiest, mistõttu on täiesti võimalik, et naine avastab selle viirusnakkuse just raseduse ajal tehtavate analüüside käigus.

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTO: PEXELS

Kuigi HPV diagnoos võib tunduda hirmutav, eriti lapseootuse ajal, on oluline teada, et enamikul juhtudel ei kujuta see ohtu ei emale ega lapsele.

Enamasti ei vaja HPV ravi ja taandub aja jooksul iseenesest. Kui nakkus jääb aga pikemalt püsima, võivad emakakaela rakkudes tekkida muutused, millest võivad areneda vähieelsed seisundid ja lõpuks emakakaelavähk. Neid muutusi saab varakult avastada emakakaelavähi sõeluuringu käigus, mille kutse saavad Eestis naised alates 30. eluaastast iga viie aasta tagant. Lisaks tehakse kõigile rasedatele alates 25. eluaastast vedelikupõhine tsütoloogiline uuring, mille käigus uuritakse emakakaelast võetud proovi abil, kas rakud on muutusteta või mitte.

Kõigist emakakaelavähieelsetest

seisunditest avastatakse umbes 1% raseduse ajal. Õnneks need muutused ootusajal enamasti ei süvene, vaid püsivad stabiilsed või võivad isegi taanduda.

Mis on HPV?

HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mis võib põhjustada muutusi nahal, suguelundite piirkonnas ning limaskestadel, sealhulgas suuõõnes. Enamik HPV-nakkusi taandub iseenesest kuni kahe aasta jooksul. Pikemaajalise nakkuse korral võib HPV põhjustada vähieelseid seisundeid või viia emakakaela-, häbeme-, tupe-, suu-, kurgu-, peenise- ja pärakuvähi tekkeni. HPV tüvesid on üle 200, neist ligikaudu 15 loetakse kõrge riskiga tüvedeks. Eestis on HPV väga levinud ja see kandub edasi limaskestade või nahk-naha-kokkupuutel. Nakatumine võib toimuda seksuaalvahekorra ajal, kuid ka intiimsete puudutuste kaudu.

Oluline on teada, et HPV ei ole pärilik – nakatumist ei mõjuta geenid ega viiruse esinemine perekonnas.

Raseduse ajal avastatud HPV

Raseduse alguses läbivad naised põhjaliku tervisekontrolli, mille käigus tehakse mitmesuguseid analüüse, sealhulgas võetakse emakakaelast proove. HPV-test aitab tuvastada viiruse olemasolu ja määrata, kas tegemist on kõrge või madala riskiga viirusetüübiga. Paljud naised pole oma HPV-nakkusest enne rasedust teadlikud, sest viirus ei põhjusta sageli mingeid sümptomeid. Raseduse ajal toimuvad muutused immuunsüsteemi töös võivad aga varem varjatuna püsinud viiruse ajutiselt aktiveerida, mistõttu võivad ilmneda nähtavad tunnused, näiteks kondüloomid või emakakaela rakumuutused.

Vähieelne seisund ei tee rasedust riskantsemaks ega muuda palju ka jälgimistaktikat.

Kas HPV mõjutab rasedust ja last?

Üks sagedasemaid küsimusi lapseootel naiste seas on, kas HPV võib kahjustada last või mõjutada raseduse kulgu. Hea uudis on see, et enamikul juhtudel ei avalda HPV rasedusele ega loote arengule negatiivset mõju, samuti ei takista viirus rasedaks jäämist ega mõjuta tavaliselt sünnituse kulgu.

Isegi juhul, kui emal esinevad kondüloomid või emakakaela rakumuutused, saab rasedus enamasti normaalselt jätkuda. Väikesed papilloomid või kondüloomid ei kahjusta loote arengut ega põhjusta tüsistusi.

Kas raseduse ajal saab HPV-d ravida?

HPV-nakkused taanduvad paljudel juhtudel aja jooksul iseenesest. Raseduse ajal muutub immuunsüsteemi töö, mistõttu kergemad emakakaela rakumuutused jäävad tavaliselt jälgimise alla ja aktiivne ravi lükatakse vajaduse korral sünnitusjärgsesse perioodi.

PRAKTILISED NÕUANDED HPV DIAGNOOSIGA RASEDATELE

Kui oled raseduse ajal saanud teada, et sul on HPV, ära muretse liigselt. Siin on mõned praktilised soovitused: Jälgi arsti soovitusi. Käi kõikidel määratud kontrollidel ja tee vajalikud analüüsid. Arst jälgib olukorda ja annab sulle parimat nõu.

Toeta oma immuunsüsteemi. Tervislik toitumine, piisav uni, stressi vähendamine ja kerge liikumine aitavad organismil viirusega võidelda. Tugev immuunsüsteem suurendab võimalust, et viirus taandub iseenesest.

Ära häbene rääkida. HPV on väga levinud ja selles pole midagi häbiväärset. Kui sul on küsimusi või muresid, ära kõhkle rääkida oma naistearsti või ämmaemandaga.

Planeeri sünnitusjärgset kontrolli. Kui sul avastati raseduse ajal HPV või rakumuutusi, kontrolli oma tervist ka pärast sünnitust. Paljud muutused taanduvad iseenesest, kuid on oluline seda kinnitada.

Kui HPV on põhjustanud nähtavaid kondüloome, ravitakse neid raseduse ajal üldjuhul ainult siis, kui need tekitavad märkimisväärset ebamugavust, veritsevad või kasvavad väga suureks. Kondüloome saab eemaldada füüsiliste meetoditega, näiteks külmutamise, laser- või kirurgilise eemaldamise teel, mida peetakse raseduse ajal üldiselt ohutuks. Samas välditakse raseduse ajal teatud paikseid ravimeid, kuna nende ohutus lootele ei ole piisavalt tõendatud.

Raskemate muutuste korral võidakse teha täiendavaid uuringuid, näiteks kolposkoopia või vajaduse

EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURING

HPV-nakkuse poolt põhjustatud emakaelavähi ennetuseks on Eestis sisse viidud emakakaelavähi sõeluuring. See võimaldab avastada vähieelseid seisundeid varajases staadiumis, mil need on veel hästi ravitavad.

OLULINE TEADA:

ф Sõeluuringul peaksid osalema kõik naised vanuses 30–65 aastat iga viie aasta tagant.

ф Ka vaktsineeritud naised peavad sõeluuringul käima, sest vaktsiin ei kaitse kõikide HPV-tüüpide vastu.

ф Sõeluuring on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naistele.

ф 2026. aastal kutsutakse tasuta emakakaelavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.

korral biopsia. Invasiivseid ravimeetodeid, nagu konisatsioon (emakakaela osa eemaldamine), rakendatakse raseduse ajal siiski vaid erandjuhtudel, peamiselt siis, kui on kahtlus pahaloomulisele protsessile.

Pärast sünnitust

Kui raseduse ajal avastatakse HPV-nakkus või emakakaela rakumuutused, soovitab arst tavaliselt korduvat kontrolli 6–12 kuu möödumisel pärast sünnitust. Selle käigus hinnatakse, kas muutused on taandunud või on vajalik täiendav jälgimine või ravi.

Vaktsineerimine raseduse ajal

Seniste teadusuuringute põhjal ei mõjuta HPV-vastane vaktsineerimine naiste viljakust ega vähenda nende võimalusi rasedaks jääda, samuti pole leitud, et see avaldaks kahjulikku mõju järgnevatele rasedustele. Siiski ei soovitata HPV vaktsiini raseduse ajal manustada ettevaatusabinõuna, kuigi seni puuduvad tõendid selle otsese kahjulikkuse kohta lootele.

Kui naine alustas vaktsiinikuuri enne rasedust ja jäi rasedaks enne kõigi dooside saamist, soovitatakse ülejäänud annused edasi lükata sünnitusjärgsesse perioodi. Vaktsineerimiskuuri võib jätkata pärast lapse sündi ja see on ohutu ka imetamise ajal. l

Allikad: Pere ja Kodu, vaktsineeri.ee, healthline.com

ROYAL DENTA –VALI KULLA JA HÕBEDAGA

SUUHOOLDUSTOOTED!

Royal Denta – puhast hõbedat ja 24K kulda sisaldavad Euroopa teadlaste ja hambaarstide välja töötatud suuhooldustooted. Hambapastade ja -harjade loomisel on arvestatud teaduslikke avastusi ja uuendusi. Royal Denta pakub tugeva toimega hambapastasid ning uuenduslikke manuaalseid hambaharju (Medium, Soft, Super Soft). Royal Denta hambapastad ei mõjuta maitseretseptoreid, võimaldades peale hammastepesu nautida hommikukohvi õige maitsega.

Royal Denta JEJU – hambapasta mitmekülgseks hoolduseks kogu perele

Ainulaadne kombinatsioon kaitseb hambaid kaariese eest, remineraliseerib ja soodustab igemete taastumist. Hambapastas sisalduvad kullaosakesed on olulised mikroobide vastu võitlemisel. Kaitseb hambaemaili. Väheabrasiivne (RDA 58), seega võib kasutada nii manuaalse kui elektrilise hambaharjaga. Elektrihambaharjaga pestes ei tohi hambapasta RDA ehk abrasiivsus ületada 70. Sobib igapäevaseks kasutamiseks al 6. eluaastast.

Royal Denta Silver – valgendab hambaid looduslike koostisosadega Ränidioksiidi ja puhta hõbeda osakesed poleerivad ohutult hammaste pinda ja eemaldavad pigmendiplekid hambaemaili kahjustamata. Koostises olev fluoriid tugevdab ja kaitseb hambaemaili ning ennetab hambakivi. Ksülitool ennetab kaariese teket. Hambapasta ei kraabi hammaste pinda ning annab kauakestva valge naeratuse ja värske hingeõhu. Tänu madalale abrasiivsusele (RDA 43) on ohutu nii manuaalse kui elektrilise hambaharjaga.

Royal Denta Gold – tõhus hooldus, kui igemetel esineb punetust, paistetust, tundlikkust või veritsust

Sisaldab kitosaani, rohelise tee ning kummeliekstrakti, mis neutraliseerivad happesust suus ja vähendavad järk-järgult igemete ärritust. Sobib igemete ja limaskestade tugevdamiseks. Kaariese eest kaitseb hüdroksüapatiit, mis tugevdab ja reminera-

liseerib. Hambapasta sobib hästi Royal Denta manuaalse igemeid masseeriva harjaga, tänu madalale abrasiivsusele (RDA 44) on ohutu kasutada ka elektrilisega.

Royal Denta Sensitive – vähendab tõhusalt hammaste tundlikkust Hambapasta sulgeb hamba dentiinikanalid looduslike kaltsiumiühenditega, tänu millele ei ärrita hambanärvi enam välised mõjutajad. Hambapasta sisaldab hüdroksüapatiiti ja trikaltsiumfosfaati, mis regulaarsel kasutamisel täidavad mikropraod ja vähendavad hammaste

Rohkem teavet ja müügikohad: www.royaldenta.ee

Maaletooja: Meditsiinigrupp AS shop.meditsiinigrupp.ee

tundlikkust. Soovitatav kasutada manuaalset (pehmet/ülipehmet) hambaharja. Sobib suurepäraselt igapäevaseks hoolduseks.

Kahe pikkusega vastupidavad harjased –hammaste paremaks puhastamiseks Koostöös hambaarstidega on Royal Denta välja töötanud hambaharjad, mis teevad hambapesu tõhusamaks. Harjased on USA toiduja ravimiameti (FDA) poolt heakskiidetud spetsiaalsest materjalist, millesse on lisatud kulla- või hõbedaosakesi, mis pärsivad bakterite kogunemist harjastele. Harjastelt hävib kuni 99,9% bakteritest, mis aitab ennetada kaariest ja halba hingeõhku. Hambahari püsib kauem vormis ning puhastab tõhusalt raskesti ligipääsetavaid kohti, nagu igemetaskud ja hambavahed.

HAMBAARST SELGITAB: mis on raseduse ajal hambaravis tegelikult lubatud – ja

mis mitte

TEKST: LIINA VIKSI, HAMBAARST JA SUUKOOLI KOORDINAATOR FOTOD: SHUTTERSTOCK

Raseduse ajal tekib paljudel naistel küsimus, kas ja kui turvaline on hambaravi – alates tuimastussüstist kuni röntgenpildi tegemiseni. Hirmud ja müüdid võivad viia selleni, et vajalik ravi lükatakse edasi, kuigi ravimata põletikud ohustavad nii ema kui ka lapse tervist. Hambaarst ja Suukooli koordinaator Liina Viksi selgitab, millised levinud arusaamad raseduseaegsest hambaravist ei vasta tegelikkusele.

Lapsed võtsid mu hambad! Raseduse ajal toimuvad naise kehas ja elustiilis muutused, millega tuleb arvestada, kuid nii äärmuslik „süüdistus“ õigustatud ei ole. Paljud rasedad on kimpus iiveldustunde ja oksendamisega. Sageli võib väikeste toidukoguste söömine aidata vähendada iiveldust, kuid hammastele mõjub see kahjulikult. Hambad vajavad toidukordade vahel kolmetunniseid puhkepause! Söömine nõrgestab hambaid ja puhkepausi ajal saavad hambad oma tugevuse taastada. Pidev näksimine soodustab hambaaukude teket. Kui halba enesetunnet muud moodi leevendada pole võimalik, näksi äärmisel vajadusel seemneid, pähkleid, juustu, värskeid köögivilju – need on madala suhkrusisaldusega.

Vahetult pärast oksendamist ei tohi hambaid pesta – loputa suud lihtsalt veega ja näri ksülitooliga närimiskummi! Hape muudab hambapinna nõrgaks ja kohe harjama hakates kulutame hambaemaili liialt. Seepärast oota hambapesuga vähemalt 30 minutit. Sama pikka vahet pea ka pärast toidukorda, kui soovid hambaid pesta.

Hormonaalsete muutuste tõttu on raseduse ajal suurem risk igemepõletiku tekkeks, kuna igemed võivad tursuda ja muutuda kohevamaks. Kui märkad veritsust, tunned valu või halba hingeõhku, pöördu kindlasti hambaarsti poole. Ravimata igemepõletik põhjustab haigust nimega parodontiit, mis kahjustab hammast suus kinni hoidvaid kudesid ning nii suureneb oht hammaste kaotuseks. Lisaks on oht loote väikeseks kaaluks ja enneaegseks sünnituseks.

Kui laps on juba sündinud, võtab uue elukorraldusega harjumine aega. Tihti muutuvad ka ema toitumisharjumused, kuna suur osa ajast kulub beebile ja iseennast jäetakse tagaplaanile. Kui pole aega korralikult süüa, haaratakse kergemini magusa järele, mis mõjub suutervisele kahjulikult. Lisaks võib unarusse jääda hambapesu, kui õhtul koos beebiga märkamatult unne vajutakse.

Just need on põhjused, miks paljud naised põevad raseduse ning imetamise ajal suu- ja hambahaiguseid, mis võivad põhjustada ka hammaste kaotust.

Raseduse ajal ei tohi hambaid ravida

Kõige parem on hambad ravida enne raseduse planeerimist. Kui aga hambaravi on vajalik raseduse ajal, on seda kõige turvalisem teha teisel trimestril, kui oksendamine ei ole tavaliselt enam probleem ja kõht pole veel liiga suur (suure kõhuga võib rase end hambaravitoolis ebamugavalt tunda).

Vajadusel teostatakse ravi ka esimesel ja kolmandal trimestril, kuna ravimata põletikulised protsessid suus on tervisele ning ka sündimata lapsele ohtlikud.

Samuti mõjutab hambavalu ema üldist enesetunnet ja stressitaset.

Protseduurid, mis ei ole aegkriitilised, võiks ette võtta pärast lapse sündi (näiteks esteetilised protseduurid, kaebusteta tarkusehammaste eemaldamised, implantaatide asetamised).

Kindlasti informeeri hambaarsti enne ravitöö algust beebiootusest, et ta oskaks protseduure tehes sellega arvestada.

Raseduse ja imetamise ajal ei tohi tuimastussüsti teha

Kui varasemalt on sinu hambaid ravitud tuimastuse all, võib seda teha ka raseduse ajal, kuna tuimastuslahus ei läbi platsentaarbarjääri ja pole tõestatud, et see lapsele kuidagi halvasti mõjuks.

Esimesel trimestril soovitatakse tuimastust vältida juhul, kui on kõrge raseduse katkemise oht, ning kolmandal trimestril juhul, kui on suurenenud risk enneaegseks sünnituseks.

Ka imetamise ajal on tuimastuse tegemine lubatud. Ainult rinnapiimatoidul olevate laste puhul on soovitatud esimene visiidijärgne piim välja pumbata ja lapsele mitte anda.

Röntgenpildi tegemine raseduse ajal on keelatud

Kui ravi jaoks on vaja röntgenpilti, tehakse seda ka rasedatele. Tänapäevase röntgenaparaadiga on ühe väikese pildi tegemisel saadav röntgenkiirgus väiksem kui kiirgus, mille saame igapäevaselt maapinnast või ühelt lennureisilt. Pildi tegemise ajal saab kõhtu kaitsta spetsiaalse põllega.

Tasub teada

Suutervisega seotud küsimustele leiate vastuseid veebilehelt www.suukool.ee. Muu hulgas on seal infot selle kohta, millal ja kuidas tuleb beebi hammaste eest hoolt kanda ning millal on õige aeg lapsega esimest korda hambaarsti juurde minna. l

Mis

tuleks teha ära enne

lapseootust?

Dr NATALJA MOZESSOVA, CONFIDO HAMBAKLIINIKU JUHT JA HAMBAARST

Ideaalis tuleks suu ja hambad korda teha juba enne raseduse planeerimist, sest katkised hambad, hambakivi ja igemepõletik ei kao lapseootuse ajal iseenesest –vastupidi, hormonaalsed muutused võivad probleeme süvendada.

Kui vähegi võimalik, soovitan enne raseduse planeerimist käia kaks korda aastas hambakivi eemaldamas, ravida ära kõik katkised hambad. Soovitan ka lapseootele jäädes tulla teisel trimestril kontrolli ja vajadusel lasta uuesti hambakivi eemaldada. Kui esimene trimester tekitab väga palju iiveldust, oksendamist ja igemeveritsust, siis tasub külastada hambaarsti, kes saab soovitada geele, mida kanda õhtul profülaktiliselt hammastele, et tugevdada ja remineraliseerida hambaemaili.

EESTI NOORSOOTEATER –

turvaline koht lapse

esimeseks teatrikogemuseks

Eesti Noorsooteatri lavastused on loodud selleks, et pakkuda lapsele õrna ja mängulist sissejuhatust teatrikunsti maailma. Etendused kestavad umbes 20–30 minutit ning on üles ehitatud tunnetuslikult ja visuaalselt, arvestades noore vaataja tähelepanu ja kogemust.

Üks esimesi teatrikogemusi, mida Noorsooteater pakub

„Lenda-lenda, röövik”

Lavastaja Katri Pekri

See lavastus jutustab loo otse loodusest: kuidas puulehele munetud munast koorub ärgas ja isukas röövik, kellega ta kodumetsa avastades kohtub ning kuidas temast saab lõpuks liblikas. Lavastus kestab umbes 30 minutit ning kutsub märkama silmale esmapilgul nähtamatuks jäävat elu, innustades nii väikest kui suurt vaatajat looduses rohkem seisatama, kuulama ja märkama.

Koos vanematega saab tulla vaatama lavastust

„Hingelind”

Lavastaja Johan Elm

Poeetiline lugu räägib sellest, kuidas iga inimese sees elab väike tark lind, kes teab, millal avada naermise, vaikuse või läheduse laegas. Lavastus aitab kuulata oma tundeid ja anda neile sõna – nii lapsel kui ka täiskasvanul.

Publikut ootab veel lavastus „Minu jälg”

Lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul

Joonte ja värvide kaudu sünnib ühine mäng ja pilt ning kuhu on oodatud ka vaatajad ise.

Teatrisse tulles saab laps kogeda maailma, mis on samaaegselt turvaline ja piiritu. See on koht, kus fantaasia ja reaalsus põimuvad ning kus sünnivad ühised mälestused, mida vanem ja laps veel kaua meenutavad.

Rohkem infot lavastuste ja piletite kohta: noorsooteater.ee

Foto: Gabriela Järvet

Foto: Siim Vahur

Foto: Siim Vahur

URIINIPIDAMATUS –piinlik mure, mis võib tabada meist igaüht

Uriinipidamatuse ehk uriini-inkontinentsi all mõistetakse tahtmatut uriinileket, mis põhjustab hügieenilisi ja sotsiaalseid probleeme ning mille eest me keegi tegelikult otseselt kaitstud pole.

MIS ON URIINIPIDAMATUS NING MIS SEDA PÕHJUSTAB?

Uriinipidamatuse näol on tegemist laialt levinud probleemiga nii meeste kui ka naiste seas. WHO uuringute kohaselt kannatab uriinipidamatuse all 8–10% elanikkonnast ning selle esinemissagedus kasvab vanusega. Seda esineb naistel kaks korda enam kui meestel, kuigi mehedki pole sellest murest priid. Naiste puhul on uriinipidamatuse teke seotud suuresti sünnituste arvuga. Kuni 3 last sünnitanud naistest 10%-l esineb uriinipidamatus. Raseduse ajal esineb uriinipidamatust 30–60%l, sünnitusjärgselt 9–35%-l. Üle 65-aastastest naistest kannatab iga viies uriinipidamatuse all, mille

esinemisel on oma roll ka geneetilisel faktoril. Vaatamata sellele, et tegemist on küllaltki sagedase murega, on uriinipidamatus valdavalt siiski tabuteema, mida naljalt ei tõstata ning millest rääkimine ebamugavust põhjustab.

URIINIPIDAMATUST

KLASSIFITSEERITAKSE MITMETI

Tavaliselt jaotatakse see ägedaks, pöörduvaks ehk mööduvaks ja krooniliseks püsivaks vormiks. Püsiv vorm jaguneb omakorda alavormideks:

1) stress- ehk pingutusinkontinents – ilmneb kõhusisese rõhu järsul suurenemisel (aevastamisel, köhides, naerdes, raskuste tõstmisel), millega kaasneb põiesisese rõhu tõus ning tekib äkiline tahtmatu uriinileke;

2) tung- ehk pakitsusinkontinents – tahtmatule urineerimisele eelneb tugev urineerimisvajadus, mis on tingitud kusepõielihase üleärritusest;

3) ülevooluinkontinents – tahtele allumatu uriinieritus ületäitunud põie tõttu, kus põielihas on välja veninud ega saa kokku tõmbuda;

4) totaalne ehk täielik inkontinents – tahtele allumatu pidev uriinieritus, mille sagedasemad põhjused on põie-tupe fistulid (uurised) ja kusepõie sulgurlihaste kahjustus või vigastus kas sünnitusel või operatsioonil.

Uriinipidamatuse raviga tegelevad nii perearstid, günekoloogid, uroloogid, kirurgid kui ka neuroloogid.

LEKKEKINDLAD ALUSPÜKSID

KUI TOETAV ABILINE

URIINIPIDAMATUSE KORRAL

Uriinipidamatuse korral võivad erinevad sportlikud tegevused olla oluliselt raskendatud, süvendades probleemi või tekitades lihtsalt ebamugavust või lausa piinlikkust. Kuigi uriinipidamatuse puhul on abi saamiseks kindlasti vajalik arsti poole pöörduda, on lekkekindel pesu ebamugavuste vältimiseks hindamatu abiline. Pesu on diskreetne ja mugav, aidates vältida lekkeid ning nendest tingitud piinlikke olukordi, võimaldades elada ka uriinipidamatuse korral täisväärtuslikku elu.

Kogu meie valiku uriinipidamatuse, menstruatsiooni ja lekkekindla aluspesu leiad: rockingundies.com

Tutvu lähemalt ning unusta piinlikkustunne!

Kuupesu Basic boxer Mugavad pitsist äärega hipsterid

SÜNNITUS MUUDAB KEHA: ema tervist ei tohi jätta tagaplaanile

Sünnitanud naise kehalised vaevused jäävad pahatihti tähelepanuta. Ometi ei ole tegemist paratamatuse, vaid märkidega, millele varajane reageerimine aitab vältida püsivamaid tervisemuresid.

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: SHUTTERSTOCK, PEXELS

Rasedus ja sünnitus on naise keha jaoks üks suuremaid füüsilisi väljakutseid. Muutused puudutavad nii kehakuju, lihaseid kui ka sisemisi tugistruktuure ning iga naine kogeb neid muutusi erinevalt. Tähtis on seega meeles pidada, et naise keha vajab pärast sünnitust teadlikku hoolt, taastumisaega ja professionaalset tähelepanu.

Miks on sünnitusjärgne kontroll oluline?

Sünnitusjärgne kontroll annab arstile võimaluse hinnata, kuidas naine end tunneb, ja sekkuda varakult võimalike probleemide korral. Arst või ämmaemand saab kontrolli käigus hinnata, kuidas on taastunud vaagnapõhjalihased, emakas ja sünnitusteed ning kas esineb kaebusi, millest naised sageli ise rääkida ei julge. Uuringud näitavad

aga paraku, et ligi 40% värsketest emadest jätab sünnitusjärgse kontrolli vahele – sageli seetõttu, et tuntakse end esmapilgul hästi või seatakse beebi vajadused enda omadest ettepoole.

Rasedus ja sünnitus avaldavad märkimisväärset survet vaagnapõhjalihastele. Hinnanguliselt võib kuni pooltel naistest esineda elu jooksul mingil määral vaagnapõhjaorganite allavajet,

mis sageli avastatakse günekoloogilisel läbivaatusel. Tegemist on seisundiga, kus nõrgenenud vaagnapõhjalihased ei suuda enam piisavalt hästi kusepõit, emakat või pärasoolt toetada.

Paljud naised arvavad ekslikult, et säärased probleemid on normaalsed ja nendega tuleb lihtsalt leppida. Hea uudis on aga see, et tegelikkuses on olemas tõhusad meetodid nii probleemide ennetuse kui ka ravi jaoks.

Alustada tuleks elustiilimuutusest ja vaagnapõhjalihaste harjutustest

Vaagnapõhjahäireid esineb enam sünnitanud kui sünnitamata naistel. „Häirete esinemissagedus suureneb iga sünnitusega. Kui sünnitamata naistel on uriinipidamatust 6,5%-l, siis ühe lapse sünnitanutel 9,7%-l. Kaks last sünnitanud naistel on seda 16,3%-l ja kolme või enama sünnituse korral juba 23,9%-l. Rasedusaegset uriinipidamatust esineb ühel kolmandikul,“ rääkis Confido naistearst dr Ülle Kiisla Sageli tekibki uriinipidamatus kõigepealt just raseduse teises pooles, kui surve vaagnapõhjale on suur. Õnneks taandub või vähemalt leeveneb raseduse ajal alanud uriinipidamatus esimese sünnitusjärgse aasta jooksul kuni kolmveerandil naistest. Kuid raseduse ajal alanud uriinipidamatus võib jääda ka püsima ja korduvate sünnitustega hiljem hoopis süveneda.

Mida varem pöörduda, seda parem

Kui naisel esineb tahtmatuid uriinilekkeid, tuleks kindlasti otsida abi spetsialistilt. „Mida varem ja väiksema probleemiga pöördutakse, seda lihtsam ja efektiivsem on ravi. Kui uriinilekked avalduvad kas raseduse ajal või vahetult pärast sünnitust, saab murest rääkida rasedust jälgivale ämmaemandale, kes korraldab vaagnapõhja füsioterapeudi nõustamise,“ soovitas Kiisla ja lisas, et hiljem tekkinud uriinipidamatuse korral võib alustada perearstist, kes saab edasi suunata uriinipidamatusega tegeleva naistearsti – urogünekoloogi või uroloogi juurde. „Naistearsti vastuvõtule saab end ka ise registreerida, uroloogile on vajalik saatekiri. Raviteekonnas on väga tähtsal kohal füsioterapeut, kelle juurde saab suunata nii eri- kui ka perearst,“ toonitas ta.

Uriinipidamatuse ravi sõltub nii uriinipidamatuse vormist kui ka raskusastmest. Noortel naistel on Kiisla sõnul kõige sagedasem stressinkontinents ehk pingutustüüpi uriinipidamatus. „See tähendab, et uriin lekib köhides, aevastades, naerdes,

kõndides ja raskusi tõstes. Põhjuseks on sel juhul enamasti puudulik kusiti toestus, mis on tingitud vaagnapõhja kahjustusest.“

Ravi alustatakse alati vaagnapõhjalihaste juhendatud treeningust, mis võiks kesta vähemalt 3–6 kuud enne, kui otsustatakse järgmiste ja juba invasiivsemate meetoditega ravi vajaduse üle. „Väga paljud naised saavad vaagnapõhja füsioteraapiast abi ja kergemate vormide korral päris lekkevabaks,“ julgustas Kiisla.

Lisaks vaagnapõhjaharjutustele tuleks muuta elustiili

Ligi 40% värsketest emadest jätab sünnitusjärgse kontrolli vahele.

Märgid, mis võivad viidata vaagnapõhja düsfunktsioonile:

ф uriinilekked pingutusel (köhimisel, naermisel, hüppamisel);

ф raskus- või survetunne vaagnapiirkonnas;

ф sage või kontrollimatu urineerimisvajadus;

ф valu vaagnas, alaseljas või vahekorra ajal;

ф tunne, et vaagnapõhjalihaseid on raske teadlikult pingutada või lõdvestada.

„Uriinipidamatuse korral on soovitatav vältida põit ärritavaid toite ja jooke: kofeiini sisaldavaid ja karboniseerituid jooke, tsitrusvilju, alkoholi. Vedelikku ei tohiks tarbida ka liiga palju, soovitav on juua kuni kaks liitrit vett päevas. Kui kehamassiindeks on üle 30, on kasu kehakaalu langetamisest. Lisaks tuleks vältida kõhukinnisust – seda saab teha, toitudes mitmekesiselt ja tarbides piisavalt kiudaineid. Sportides võiks eelistada väikese põrutuskoormusega spordialasid, nagu pilates ja ujumine,“ tõi Kiisla välja ja rõhutas, et sobiliku treeningu valimisel on hea nõu pidada vaagnapõhja füsioterapeudiga.

Olemas on ka abivahendid, mis uriinipidamatust ei ravi, kuid vähendavad uriinilekkeid. „Nendeks on näiteks uriinipidamatuse tampoonid, mida saab kasutada treeningu ajal. Tampoonid tuleb ööseks eemaldada. Samuti on saadaval spetsiaalsed nupukesega pessaarid uriinipidamatuse leevendamiseks. Pessaari suurus valitakse ja sobivus hinnatakse arsti vastuvõtul,“ selgitas Kiisla. Kokkuvõttes saab kaebuste ennetuseks muuta elustiili ja hoida oma vaagnapõhjalihased vormis neid regulaarselt treenides. Näiteks on uuringutes leitud, et naised,

Ülle Kiisla

Väga paljud naised saavad vaagnapõhja füsioteraapiast abi ja kergemate vormide korral päris lekkevabaks.

kel pole raseduse ajal pidamatust, kuid kes teevad siiski ennetavaid vaagnapõhjalihaste harjutusi, vähendavad sünnitusjärgset uriinipidamatuse tekke võimalust. Nii patsient kui ka arst võiksid võimalike vaagnapõhjahäirete korral aktiivselt tegutseda: naine ise võiks pöörduda arstile juba kergete kaebuste korral ning arst võiks küsida põiekaebuste kohta ja vajadusel varakult sekkuda.

Vaagnapõhjalihaste treening

Vaagnapõhja tervisega seotud vaevusi kogeb elu jooksul iga kolmas naine. Uuringud näitavad, et raseduse ajal alustatud vaagnapõhjalihaste treenimine võib ennetada nii rasedusaegset kui ka sünnitusjärgset uriinileket. Eksperdid soovitavad alustada vaagnapõhjalihaste treeningut 20. rasedusnädalast, kuid tegelikult pole alustamiseks kunagi liiga vara ega hilja.

Treeningu põhimõtted raseduse ajal

Kõige tõhusam on juhendatud treening, mis järgib jõutreeningu põhimõtteid ja kestab vähemalt kaheksa nädalat. Ideaalne treeningprogramm sisaldab:

• Kiired kokkutõmbed: Pingutage vaagnapõhjalihaseid, hoidke 3 sekundit ja lõdvestage. Tehke 10 kordust.

• Pikad kokkutõmbed: Pingutage lihaseid ja hoidke alguses 5 sekundit, ehitades järk-järgult üles 10 sekundini. Lõdvestage ja korrake.

Tupekuulid: mis need on ja kuidas neid kasutada?

• Regulaarsus: Harjutusi tuleks teha mitu korda päevas, mitmel päeval nädalas.

• Järjepidevus: Tehke harjutusi raseduse vältel ja ka pärast sünnitust.

Tupekuulid on spetsiaalselt loodud vahendid vaagnapõhjalihaste treenimiseks. Need on tavaliselt kõvast plastist või meditsiinilisest silikoonist valmistatud pallid või koonused, mis asetatakse tuppe nagu tampoon. Mõned komplektid sisaldavad erineva kaaluga kuule – alustades kergemate pallidega ja liikudes järk-järgult raskemate poole, kui lihased tugevnevad. Regulaarne tupekuulide kasutamine võib aidata parandada lihastoonust, ennetada või leevendada uriinipidamatust ning suurendada kehatunnetust ja seksuaalset heaolu. Tupekuulid sobivad nii sünnitanud naistele taastusraviks kui ka neile, kes soovivad vaagnapõhjalihaste tugevust hoida või parandada. l

Allikad: Pere ja Kodu, Tervis Pluss

MIKS ON RASEDUSE AJAL VAJA KASUTADA RAUDA?

Raud väärib lapseootel naiste seas endisest rohkem tähelepanu. Tihtipeale lükatakse raua kasutamist edasi hetkeni, kui hemoglobiin on teinud piisavalt suure languse – eelkõige kardetakse raua kõrvalmõjusid seedimisele. Kui hemoglobiin on aga liialt langenud, on raua tasakaalu saavutamine palju keerulisem võrreldes rasedatega, kes kasutavad rauda profülaktiliselt raseduse algusest väiksema doosiga. Raua kasutamist alates raseduse algusest soovitab ka Maailma Terviseorganisatsioon WHO.

Rasedusaegne rauavajadus on 1300–1400 mg, mis on suur kogus rauda. Keskmiselt võib arvutada, et 100 g toitu annab 1 mg rauda, kui süüakse mitmekesiselt riiklike toitumissoovituste järgi. Rauda vajame raseduse ajal punaliblede sünteesi jaoks (u 570 mg), raua kaotuse kompenseerimiseks naha, väljaheite ja uriini kaudu (u 270 mg), lisaks loote vajadus (200–370 mg),

platsenta ja nabanööri vajadus (u 35–100 mg), sünnitusjärgne veritsus keskmiselt 500 ml (250 mg), 6 kuud imetamist (u 150 mg) ning lõpuks amenorröa ehk menstruatsiooni puudumine rauavarude taastumiseks (u 250 mg).

Kui fertiilses eas naiste päevane raua tarbimissoovitus on 15 mg, siis lapseootel naistel on soovitus juba 26 mg. Selline kogus rauda on üldiselt piisav naistele, kelle rauavarud on

raseduse alguses piisavalt täitunud (ferritiin > 30). Praktika aga näitab, et paljudel naistel on juba rasestumisel rauavarud puudulikud (ferritiin < 30) ja osadel naistel on ka hemoglobiini kontsentratsioon madalavõitu. Siis on vaja juba suuremat päevast rauakogust, milleks sobib 50–60 mg rauda, kui kasutatakse kõrge biosaadavusega rauasoola, nagu rauddiglütsinaat. Madala biosaadavusega rauasoolade puhul jäävad raua päevased

kogused tihti 100–200 mg kanti, mis suurendab ka seedevaevuste riski märkimisväärselt. II trimestril teeb hemoglobiin suurima languse ning samuti langeb hemoglobiini referentsväärtuse alampiir madalamale kui I ja III trimestril. Väga tihti alustataksegi raua kasutamisega II trimestril, kui hemoglobiin langeb alla referentsväärtuse alampiiri. Rauavajadus on suurim viimasel trimestril loote kiire kasvu ja ema suurenenud verevolüümi ja punaste vereliblede moodustumise tõttu.

3 asja, mida rauapreparaadi valikul silmas pidada

1. Rauasoola valik – rasedatega tehtud uuringutes on rauddiglütsinaat eelistatuim rauasool. Kelaatimisprotsess suurendab raua biosaadavust, seega 1 tablett, 60 mg rauda, on üldjuhul piisav kogu raseduse vältel. Teinekord tõstetakse päevane doos 2 tableti peale, kui hemoglobiin on väga madal. Rauddiglütsinaat on hea taluvusega rauasool – sellest

hoolimata peab raseduse ajal tähelepanu pöörama piisavale kiudainete ja vedeliku tarbimisele ning muidugi liikumisele. Vajadusel tulevad appi kuivatatud mustad ploomid. Raua kasutamist ei tohiks lõpetada, kui esineb seedevaevuseid, sest see on raud, mis neid põhjustab. Raua doos peab olema aga piisavalt suur, et sellest oleks ka kasu. Rauddiglütsinaat on rauasoolade võrdluses üks efektiivsemaid ja paremini talutavamaid rauasoolasid.

2. Raud võiks olla lühikese toimega ehk lahustuda koheselt – osadel rauatoodetel on kirjas „aeglaselt vabanev raud“. See tähendab, et raud vabaneb tavaliselt 4–6 tunni jooksul. Raua imendumise peamine koht on aga kaksteistsõrmiksool, peensoole esimene osa. Aeglase vabanemisega raud justkui möödub kaksteistsõrmiksoolest, mistõttu on raua imendumine nõrgem võrreldes koheselt vabaneva rauaga.

3. C-vitamiiniga ei peaks liialdama – C-vitamiin suurendab küll raua imendumist, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik. C-vitamiinil on koos rauaga pro-oksüdatiivne ehk oksüdatiivset stressi soodustav toime.

Kõik meie rauapreparaadid on lühikese toimega rauddiglütsinaadi tooted, mis sisaldavad parajas koguses looduslikku C-vitamiini. Vaid looduslikud koostisosad ja rauddiglütsinaat. Alati kontrollitud raua ja C-vitamiini sisaldus absoluutselt peale iga partiid! Nôgeli rauapreparaadid leiad apteekidest, Coopidest, Selveritest, loodus- ja tervisepoodidest ning muidugi e-poest nogelorganics.com.

FERRUMAR ®

Eestis avastatud ja uuritud kasulikud elusaid piimhappebakterid L. plantarum INDUCIA® ja L. plantarum TENSIA®, mis suurendavad kasulike laktobatsillide üldhulka soolestikus ning aitavad hoida ja taastada soolestiku normaalset mikrobiootat.

Toidulisand Ferrumar® sisaldab päevase soovitusliku koguse kõrge imendumisega ja kõhusõbralikku rauavormi raud(II)diglütsinaati ning vereloomele vajalikke vitamiine B9 ja B12.

RASEDUSAEGNE RAUAVAEGUS ei lõpe sünnitusega

Üks levinumaid väljakutseid raseduse jooksul on rauavaegus – seisund, mis puudutab peaaegu pooli lapseootel naisi. Millest rauavaegus tekib, kuidas seda ära tunda ja ravida ning miks on oluline jälgida rauataset ka sünnitusjärgsel perioodil?

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: PEXELS, SHUTTERSTOCK

Miks tekib raseduse ajal rauavaegus?

Raseduse ajal toimuvad naise kehas muutused, mis suurendavad rauavajadust märkimisväärselt. Näiteks kasvab naise organismis verekogus, millega samal ajal langeb veres hapnikku transportiva hemoglobiini tase. Raseduseelsed

rauavarud kuluvad seega ära nii kiirenenud vereloomele kui ka loote kasvu tagamiseks.

Kuidas rauavaegust ära tunda?

Rauavaeguse sümptomid võivad alguses olla märkamatud või neid peetakse lihtsalt „tavalisteks“

rasedusvaevusteks. Just seetõttu on oluline teada, millele tähelepanu pöörata.

Kõige sagedamini esinevad sümptomid: Väsimus, naha kahvatus, õhupuudus, südamekloppimine, üldine nõrkus, peavalu ja vähene söögiisu on aneemia põhilised tunnused. Paljud naised mõtlevad, et need on lihtsalt rasedusega kaasnevad nähtused, kuid tegelikult võib tegemist olla rauapuudusega.

Lisaks neile võivad esineda ka spetsiifilisemad märgid: suunurkadesse tekivad lõhed, keel ja neelamine võivad muutuda valulikuks, küüned on haprad. Mõnikord võib tekkida isegi ebatavaline isu

mingite ainete järele, mida tavaliselt ei söö, näiteks jää, kriit või muu sarnane.

Kuna rauavaegus areneb järk-järgult, võivad sümptomid olla esialgu kerged. Kui seisund aga süveneb, muutub ka enesetunne üha halvemaks, näiteks võivad kõndides tekkida koordinatsioonihäired ja samm muutuda ebakindlaks.

Kuidas diagnoositakse aneemia?

Aneemiat diagnoositakse lihtsa vereanalüüsi kaudu, mida tehakse raseduse jooksul regulaarselt. Raseduse ajal loetakse aneemiaks, kui hemoglobiini väärtus langeb esimesel ja kolmandal raseduse trimestril alla 110 g/l, raseduse teisel trimestril alla 105 g/l. Lisaks hemoglobiinile kontrollitakse ka teisi näitajaid, nagu ferritiin, mis näitab organismi rauavarusid. Ferritiinitase võib langeda juba enne, kui hemoglobiin alaneb –see on varasem märk rauavarude ammendumisest.

Kuidas rauavaegust ravida?

l Rauapreparaadid

Kuidas toetada keha toitumisega?

Kuigi toitumisega üksi ei saa tühjenenud rauavaru taastada, on see oluline osa ravi ja ennetuse juures.

l PARIMAD RAUAALLIKAD TOIDUS: parimad rauaallikad on loomse päritoluga toidud, nagu maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, aga ka kaunviljad, spinat, seemned, rosinad, leib, täisteratooted, tatar, maasikad. Loomne raud imendub paremini kui taimne – lihast ja kalast saadud raud imendub umbes 15–35% ulatuses, samas kui taimsest toidust vaid 2–20% ulatuses.

l RAUA IMENDUMIST SOODUSTAB: C-vitamiini rikka toidu tarbimine aitab kaasa raua imendumise suurendamisele. Seetõttu on kasulik kombineerida rauarikkaid toite C-vitamiini allikatega – näiteks süüa liha koos paprika või tomatitega, lisada salatisse sidrunimahla või juua apelsinimahla.

l RAUA IMENDUMIST PÄRSIVAD: gluteen, piimatooted, kohv ja tee. See ei tähenda, et neid üldse tarbida ei tohiks, kuid neid ei peaks tarbima samaaegselt peamiste rauaallikate või -preparaatidega.

Mõne naise füsioloogilise rauavajaduse katmiseks raseduse viimasel kahel trimestril ei piisa üksnes toidust – vaja on ka raualisandeid.

l Veenisisene ravi

Aneemiat ravitakse spetsiaalsete rauapreparaatidega. Enamasti võetakse rauda tablettide kujul ning parima imendumise saavutamiseks tund enne sööki tühja kõhuga. Oluline on mõista, et ravi peab olema pikaajaline. Aneemia taandub küll enamasti kahe kuuga, kuid rauavarude täitmiseks tuleb ravi jätkata veel 4–6 kuud. Sageli teevad naised vea, kui loobuvad rauast kohe, kui tunnevad end paremini, või kui hemoglobiinitase normaliseerub – keha rauavaru täitmiseks on vaja pikemat aega.

Meeles tasub aga pidada, et rauapreparaatidel võivad olla kõrvaltoimed, näiteks iiveldus, maoärritus ja kõhukinnisus. Need on tavaliselt ajutised ja taanduvad mõne nädala möödudes. Kui kõrvaltoimed on liiga häirivad, võib aidata preparaadi vahetamine.

Veenisisene rauaasendusravi on näidustatud suukaudse ravi talumatuse või ebaefektiivsuse korral. Seda kasutatakse ka juhul, kui on vaja kiiresti suuri rauakoguseid manustada, näiteks vahetult enne sünnitust.

l Rauavaegus pärast sünnitust

Paljud naised arvavad, et pärast beebi sündi kaovad kõik rasedusaegsed probleemid automaatselt. Kahjuks see nii ei ole – rauavaegus võib pärast sünnitust isegi süveneda.

Kui hemoglobiin on juba raseduse ajal madal olnud, võivad sünnitusaegne verekaotus ja imetamine hemoglobiinitaset veelgi alandada. Sünnituse ajal kaotab naine keskmiselt 300–500 ml verd, kuid mõnel juhul võib verekaotus olla suurem. Imetamine nõuab omakorda kehalt täiendavaid ressursse, sealhulgas rauda.

Paar kuud pärast sünnitust, kui perearst kinnitab hemoglobiinitaseme taas normi jõudmist, võib raua võtmise lõpetada. Seetõttu on oluline jätkata vajadusel rauapreparaatide võtmist ka pärast sünnitust ja käia perearsti juures kontrollis.

l Ennetus on parim ravi Ideaalis peaks naine jõudma raseduse algusesse piisava rauatasemega. Rasedusaegse rauatasakaalu säilitamiseks organismis on raseduse alguseks vaja koguda umbes 500 mg rauavarusid. Niisiis, kui planeerid rasedust, tasub mõelda oma rauataseme kontrollimisele juba enne.

Raseduse ajal on soovitatav võtta rasedatele mõeldud multivitamiine, mis sisaldavad ka rauda, kuid alati tuleks järgida arsti või ämmaemanda soovitusi. l

Allikad: TAI, Fertilitas, Tartu Ülikooli Kliinikum

ÕIGE annustamine HEA enesetunne

Samaaegsest raua- ja foolhappevaegusest

tingitud aneemia ravi raseduse ajal

Ferrola

raud(II)sulfaat/foolhape

114 mg / 0,8 mg gastroresistentne tablett N50, N100

PÄEVANE ANNUSTAMINE

3× 1 tablett

Ravikuuri kestus 3 kuud pärast hemoglobiinitaseme normaliseerumist

Iga kihi eesmärk on parem imendumine ja kõrvaltoimete vähendamine

Fe2+ + C-vitamiin

foolhape

maos lahustumatu kiht

foolhapet valguse eest kaitsev kiht kaitsekiht kaitsekiht

Käsimüügiravim.

Näidustus: Raua ja foolhappe defitsiit, sh rasedusaegne rauavaegusaneemia.

Müügiloa hoidja: WÖRWAG Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24, 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: WÖRWAG Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 662 3369, info@woerwagpharma.ee

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

VANEMAHÜVITISE ÜLEMPIIR

ja selle muudatused 2026. aastal

Alates 1. jaanuarist jõustusid vanemahüvitise süsteemis mitmed olulised muudatused. Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Kadri Kaabel annab ülevaate, kuidas kujuneb vanemahüvitise suurus uuel aastal, keda mõjutab ülempiiri muutus, kuidas arvestatakse hüvitist eri sünniaegade ja pereolukordade puhul ning millised õigused ja võimalused on vanematel hüvitise saamise ajal.

TEKST: KADRI KAABEL, SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI PEREHÜVITISTE TEENUSE JUHT

FOTOD: ADVOKAADIBÜROO HEDMAN, PEXELS, SHUTTERSTOCK

Mis on vanemahüvitise ülempiir?

Vanemahüvitise ülempiir on maksimaalne summa, mida vanem võib ühes kuus vanemahüvitisena saada. See tähendab, et isegi kui vanema tegelik vanemahüvitise arvutamise aluseks olev sissetulek oli suurem, ei saa tema vanemahüvitis olla riigi seatud ülempiirist kõrgem.

1. jaanuaril 2026 jõustus perehüvitiste seaduse muudatus, millega vähendatakse vanemahüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt töötasult kahekordsele. Ülempiiri rakendatakse edaspidi kõigile vanemahüvitise liikidele. Sel aastal on vanemahüvitise ülempiir 3806,10 eurot kuus. 2025. aasta lõpuni sündivate laste puhul ei rakendu ema vanemahüvitisele

ülempiir, kui tegemist ei ole väikese vanusevahega lastega.

Uus ülempiir mõjutab neid lapsevanemaid, kelle laps sünnib uuel aastal või kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb uude aastasse. Vanematel, kelle laps sündis hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril või kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jäi 2025. aastasse, jääb ülempiiriks 2025. aasta määr – 5265,09 eurot

kuus. Nendele rakendub selles määras vanemahüvitis ka pärast aastavahetust.

Siinkohal tuletame meelde, et lapse eeldatava sünnikuupäeva järgi määratakse ja maksatakse üksnes töötava ema vanemahüvitist. Kõiki teisi vanemahüvitise liike (nt jagatav vanemahüvitis jne) määratakse ja makstakse lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi.

Kui laps sünnib eeldatavast aastast varasemal aastal, siis milline ülempiir kohaldub?

Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on ühes aastas, kuid tegelik lapse sünnikuupäev teises, rakenduvad erinevad vanemahüvitise ülempiirid olenevalt hüvitise liigist ja vanema staatusest.

Töötava ema vanemahüvitise suurus arvutatakse eeldatava sünnikuu järgi. Mittetöötava ema vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja isa vanemahüvitis arvutatakse tegeliku sünnikuu järgi.

Kui ema ei tööta ja tegemist on esimese lapsega, määratakse tema

vanemahüvitis ilma ülempiirita. Kui tegemist on väikese vanusevahega lastega, saab mittetöötava ema vanemahüvitis olla kuni 5265,09 eurot kuus.

Väikese vanusevahega lapsed –kuidas kujuneb vanemahüvitise suurus?

Kui kahe lapse vanusevahe on alla kolme aasta, määratakse vanemahüvitise suurus võrdluses nende laste arvestusperioodidel teenitud tulu põhjal – mitte varem saadud vanemahüvitise suuruse alusel. Hüvitise arvutamisel kasutatakse selle lapse arvestusperioodil saadud tulu, mille alusel kujunev vanemahüvitis on inimesele soodsam.

Kui esimese lapse arvestusperioodil teenitud tulu ületas vanemahüvitise ülempiiri, määrati hüvitis maksimaalse võimaliku piiri järgi, mis kehtis selle lapse sünniaastal.

Kui 2026. aastal on sündimas uus laps, siis tema eest määratav vanemahüvitis ei saa olla suurem kui 2026. aasta ülempiir, seda ka

juhul, kui eelmise lapsega saadi vanemahüvitist suuremas määras.

Mis on jagatav vanemahüvitis?

Jagatav vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus: vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel, aga kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.

Jagatav vanemahüvitis pakub peredele rohkem paindlikkust –nimelt on alates lapse 31. elupäevast jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus nii emal kui ka isal. Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses ja hüvitise saajat on võimalik vahetada alates järgmisest kuust.

Kas vanemahüvitise saamise ajal võib tulu teenida?

Vanemahüvitise saamise ajal tulu teenimine tekitab sageli küsimusi ja segadust. Alates 1. jaanuarist 2026 ei ole vanemahüvitise saamise ajal tulu

VETERINAAR KIIBISTAMINE

VAKTSINEERIMINE KIRURGIA

KIIRABI PÜGAMINE UURINGUD

RÖNTGEN VEREUURINGUD ULTRAHELI

HAMMASTE HOOLDUS

K ÄS I TÖÖ S ÕBR A

K AU B AM A J A

24H S IN U A R V UTI S K AASAE GN E PÄ RLIPOO D ww w.KL24.e e

ww w.helmic.e e

• Ühine postitus ja ar veldus

• Sind ootab enam kui 190 000 toodet

• Kudumine, heegeldamine, kangad, lapitehnika, naha- ja pärlitöö, tikkimine

• JUKI, Janome õmblusmasinad ja overlokid

• Nika kudumismasinad

O tse maaletoojalt K arnaluks OÜ laos, Hermanni 1, C-trepikoda, Tallinn

teenimine piiratud. See tähendab, et olenemata sellest, kui palju sa lisaks vanemahüvitisele tulu saad, vanemahüvitist ei vähendata. Muudatus rakendub nii senistele kui ka uutele vanemahüvitise saajatele ega olene hüvitise suurusest.

Kas ja kuidas mõjutab töötuna rasedaks jäämine emapuhkust ja vanemahüvitist?

Rasedaks võib jääda ootamatult ja tekkida küsimusi, kuidas mõjutab töökoha puudumine tulevase ema õigusi ning toetusi. Selgitame, kuidas on reguleeritud emapuhkus ja vanemahüvitis olukorras, kus lapseootel naine on töötuna arvel või töölt lahkunud enne sünnitust.

Kuidas erineb töötava ja töötu ema olukord enne lapse sündi?

Töötaval emal, kellel on kehtiv töösuhe ja tööandja kaudu ravikindlustus, on õigus 100 kalendripäeva pikkusele ema

vanemahüvitisele. Seda võib alustada kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega. Ema vanemahüvitist makstakse emapuhkusel oldud aja eest, millele järgneb õigus 475 päeva pikkusele jagatavale vanemahüvitisele.

Kui emal enne lapse sündi töösuhe puudub, on tal õigus ema vanemahüvitisele 30 päeva alates lapse sünnist. Seejärel saab ta koos teise lapsevanemaga kasutada 515 päeva jagatavat vanemahüvitist.

Kas töötuna rasedaks jäämine tähendab, et emapuhkusele minna ei saa?

Kui emal puudub kehtiv töösuhe enne lapse sündi ehk tal ei ole tööandjat, siis ei ole tal vajadust emapuhkusele. Kui ema on rasedaks jäädes olnud töötu, kuid enne lapse sündi on tal olemas töölepinguline tööandja, tekib tal õigus ka emapuhkusele.

Kuidas kujuneb vanemahüvitise suurus?

Hüvitise arvutamisel võetakse aluseks sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis on teenitud 12 kuu jooksul enne rasedust.

Vanemahüvitise suurus arvutatakse vastavalt arvestusperioodil teenitud tulule. Kui arvestusperioodil tulu ei teenitud, on vanemahüvitise suurus võrdne lapse sünnile eelnenud aastal kehtinud alampalgaga.

Töötuna oldud perioodi vanemahüvitise arvutamisel maha ei arvestata, küll aga võetakse maha see periood, mil on oldud haigus- või hoolduslehel.

Kas vanemahüvitis tagab ka ravikindlustuse?

Jah, jagatava vanemahüvitise saajale on tagatud riigipoolne ravikindlustus kogu hüvitise maksmise ajal ja veel edasi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Millistel juhtudel võib vanemapuhkusel olevat koondada?töötajat

Töötajate koondamisest on viimasel ajal teatanud mitmed ettevõtted ja asutused ning nii mõnelgi juhul on töökoha kaotus puudutanud ka vanemapuhkusel olevaid lapsevanemaid. Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitab, millistel juhtudel võib vanemapuhkusel olevat töötajat koondada.

Kristel Tael-Same

Advokaadibüroo Hedman advokaat Kristel Tael-Same selgitas, et vanemapuhkusel olevat töötajat saab koondada ainult tööandja pankroti korral või likvideerimise tõttu. Koondamishüvitise mõju vanemavhüvitisele sõltub koondamise põhjusest. Reeglina peab tööandja maksma koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid lisanduda võivad teisedki tasud ja hüvitised.

Kui vanemahüvitise saaja koondatakse, sest tööandja läheb pankrotti, maksab töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ehk pankrotihüvitist. „Selle hüvitise saamine ei vähenda vanemahüvitist ega eelda vanemahüvitise saamise peatamist,“ selgitas Tael-Same.

Töötukassa poolt makstavate hüvitiste suurus sõltub saamata jäänud tasu liigist.

Näiteks enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist teenitud töötasu hüvitatakse töötajale kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Saamata puhkusetasu hüvitatakse kuni ühe kuu puhkusetasu ulatuses ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised hüvitatakse kuni kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kusjuures kumbki hüvitis ei tohi aga ületada üht Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Ülalmainitud hüvitiste ehk pankrotihüvitise saamine vanemahüvitist ei mõjuta. Selle saamisest ei pea Sotsiaalkindlustusametit ka teavitama, sest info liigub Maksuja Tolliameti kaudu. l

SELLEST AASTAST KEHTIVAD HÜVITISTELE UUED

MAKSUVABA

TULU REEGLID

Sel aastal muutus tööealiste maksuvaba tulu kord ja kehtib ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 700 eurot kuus. Hüvitise saajad peaksid kontrollima, kas maksuvaba tulu rakendub õigesti nii tööandja kui ka Sotsiaalkindlustusameti juures. Nii jääb inimesele igas kuus rohkem tulu kätte.

Alates 1. jaanuarist 2026 on tööealiste inimeste maksuvaba tulu kuni 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Muudatus puudutab tööealisi inimesi, kes saavad Sotsiaalkindlustusametilt tulumaksuga maksustatavat hüvitist, näiteks vanemahüvitist, ega ole veel jõudnud vanaduspensioniikka. Selleks, et arvestus oleks inimese jaoks soodne ja korrektne, tasub maksuvaba tulu avaldus üle vaadata nii tööandja juures kui ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Kui inimene soovib, et maksuvaba tulu arvestaks nii tööandja kui ka Sotsiaalkindlustusamet, tuleb avaldused esitada mõlemale väljamaksjale. Avaldus hakkab kehtima järgmisest kuust. Maksuvaba tulu saab esitada ka osalises mahus. Maksuvaba tulu rakendatakse igas kuus kuni 700 euro ulatuses. Kui inimese kuu sissetulek (palk, hüvitised või mõlemad kokku) on sellest väiksem, kasutatakse maksuvaba tulu vastavalt tegelikule maksustatavale tulule. Juhul, kui vanemahüvitise saaja teeb ka tööd, soovitab Sotsiaalkindlustusamet veenduda, et maksuvaba tulu arvestus nii ameti kui ka tööandja juures on kokku kuni 700 eurot kuus. Kui hüvitise saaja soovib maksuvaba tulu arvestust täies mahus rakendada Sotsiaalkindlustusameti väljamakstavale vanemahüvitisele, tasub tööandjale esitada avaldus, et igakuisel töötasul oleks maksuvaba tulu arvestus null eurot.

Hüvitise saajal tuleb maksuvaba tulu arvestamiseks esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus. Seda saab teha Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

KAS LAPSE TURVAVARUSTUS ON PÄRISELT OHUTU?

ADAC-i test annab vastuse

Euroopa suurim autoliit ADAC testis hiljuti 17 turvatooli. Arvesse võeti toolide ohutus, kasutajamugavus, ergonoomika, kahjulike ainete ja keskkonnasaasteainete sisaldus. Selgus, et kõik toolid pole sugugi ohutud.

TEKST: IDA ISABEL KERT, SIGRID AUNAP

FOTOD: TOOTJAD

Õige turvatooli valimine on paljudele vanematele keeruline, sest sortiment on tohutu. Millised mudelid on ohutud, hõlpsasti paigaldatavad ning pakuvad head hinna ja kvaliteedi suhet? ADAC vastab neile küsimustele kaks korda aastas oma turvatoolide testis, mida tehakse koostöös teiste Euroopa autoliitude ja tarbijakaitseorganisatsioonidega. Mudelite valiku aluseks on järgnevad kriteeriumid: turvatool on turul uus, see omab märkimisväärset turuosa või on seda pärast viimast testi täiustatud. Testmudelid ostetakse anonüümselt kas jaemüüjatelt või veebipoodidest. Viimatises testis hinnati 17 laste turvatooli ja -hälli. Neid hinnati viies kategoorias: ohutus, kasutusmugavus, ergonoomika, kahjulike ainete ja keskkonnasaasteainete sisaldus. Testiti turvahälle ning väikelaste ja vanemate laste turvatoole, mille hinnad jäid vahemikku 100–800 eurot.

EMADE NIPID:

KUIDAS MUUTA AUTOSÕIT BEEBIGA RAHULIKUMAKS?

Kogenud emad soovitavad eelkõige planeerimist ja paindlikkust.

Võimalusel tasub sõit ajastada beebi uneajale, sest magav laps tähendab rahulikumat teekonda ka vanematele. Paljusid lapsi rahustavad tuttavad helid –olgu selleks lemmiklaulud, ema hääl või rahulik muusika. Pikematel sõitudel aitab sageli ka see, kui ema või teine täiskasvanu istub lapsega tagaistmel, hoiab tal kätt või suhtleb temaga silmside kaudu.

Kui laps muutub rahutuks, ei tasu karta peatust: auto tee äärde tõmbamine, lapse rahustamine ja vajadusel söötmine võib säästa närve ja muuta ülejäänud sõidu palju meeldivamaks. Veidi suuremate beebide puhul võib aidata ka näpuvahele antud tervislik nosimine.

Abiks on ka mänguasjad, mis hoiavad lapse tähelepanu, ning lihtsad tegevused, nagu laulmine või pildiraamatu näitamine. Oluline on meeles pidada, et iga laps on erinev – vahel tuleb katsetada mitut lahendust enne, kui leitakse see, mis just teie perele sobib.

Mida

ADAC-i testis hinnatakse?

l Ohutus. Laup- ja külgkokkupõrkekatsetes kontrollitakse iga tooli ohutust. Lisaks kontrollitakse turvavöö paigutust ja tooli stabiilsust sõiduki istmel. See kategooria moodustab 50% hinnangust.

l Kasutajamugavus. Ainult õigesti paigaldatud turvatool suudab last õnnetuse korral korralikult kaitsta. Seetõttu on tähtis, et turvatooli saaks paigaldada lihtsalt ja paigaldusetappide arv oleks võimalikult väike. Erilist tähelepanu

pööratakse lapse turvavööga kinnitamise ja turvatooli enda paigaldamise ohu minimeerimisele. See aspekt moodustab 40% hinnangust. Ergonoomika. Ainult hea ergonoomikaga turvatoolis saab laps istuda mugavalt ja turvaliselt, lastes rihmadel pakkuda täielikku kaitset. See kriteerium jälgib lisaks istumisasendile ja lapse mugavusele ka turvatoolile vajalikku ruumi sõidukis. Kategooria moodustab hinnangust 10%. l Saasteained. ADAC kontrollib võimalike saasteainete sisaldust, võttes liitproovi kõikidelt tekstiiliosadelt, mis lapsega kokku puutuvad. Uuritakse, kas proovis esineb kahjulikke aineid, näiteks polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, ftalaate (keemilised

ühendid, mida kasutatakse peamiselt plastide pehmendamiseks), formaldehüüdi, raskmetalle, klooritud parafiine jm. Kui saasteainete sisalduse kategooria saab „heast“ kehvema hinnangu, toob see kaasa ka madalama üldhinnangu.

l Keskkonnasaasteained. Alates sellest aastast testitakse eraldi kategoorias laste turvatoolide tekstiilides sisalduvaid keskkonnasaasteaineid, nn PFAS-ühendeid. Need ained, mida tuntakse ka kui igavesed kemikaalid, pole biolagunevad. Kui

PFAS-saaste hinnang on madalam kui „hea“, toob see kaasa kehvema üldhinnangu.

Kolm turvatooli põrusid testis

ADAC-i testitud 17 turvatoolist viis said hinnanguks „hea“ ja üheksa „rahuldava“. Kolm turvatooli ei läbinud testi, saades hinnanguks „halb“.

Kahte neist tasub testi tulemuste põhjal kindlasti vältida. Neiks on Reecle 360 (ZA10 i­ Size) ja Chipolino Olympus i­ Size. Mõlemad toolid näitasid kokkupõrketestides tõsiseid ohutusvigu ja said hinnangu „puudulik“. Toot-

rõhutavad, et vanemad, kes on ühe neist kahest toolist ostnud, ei tohiks mingil juhul seda enam kasutada.

Tooted ostetakse testimiseks anonüümselt poest või veebikaubandusest, et tagada tulemuste erapooletus.

Testis põrus ka turvatool Maxi­ Cosi Nomad Plus, mis on mõeldud eelkõige 1,5–4-aastastele, 76–105 cm pikkustele lastele. Kodumaistes e-poodides maksab tool keskmiselt 200 eurot. See tool põrus istme kattekangast leitud liialt suure keskkonnasaasteaine hulga tõttu, mis ületas EL-i piirnormi.

jad lubavad toolidele väga pikka kasutusiga, olles justkui sobilikud sünnist 12. eluaastani, 40–150 cm pikkustele lastele. Turvatesti videod olid aga hirmutavad. Tootja sõnul pole Chipolino Olympus i-Size enam saadaval, kuid mõnel jaemüüjal võib veel kaupa olla. Testi korraldajad

Tootja sõnul on seda turvatooli toodetud alates 2025. aasta märtsist uue, väidetavalt PFAS-vaba kattekangaga. ADAC-i testitud mudel tehti 2024. aasta juunis/juulis – on võimalik, et mõnel jaemüüjal on vanemat versiooni veel laos või poelettidel. Seega, kui otsustad siiski selle mudeli kasuks, tasub jälgida tooli tootmiskuupäeva, mis on märgitud istmekorpuse tagaküljele.

pood Tartu mnt. 50a Tallinn

Nõuandeid tooli valimiseks ja paigaldamiseks

ф Võimalusel soeta tool otse poest, et laps saaks proovida toolis istuda. Eriti hea oleks, kui on ka võimalus proovida tooli autosse.

ф Lasteiste peaks olema sõidukisse paigaldatud nii tihedalt ja liikumatult kui võimalik.

ф Enne ostu veendu, et konkreetne turvatool sobib teie pere autoga. Isofixtoolide sobivust autoga saab tavaliselt kontrollida turvatooli tootja veebist või tooli kasutusjuhendist.

ф Arvestada tuleb, et iga isofixalus ei ühildu sama tootja kõikide turvatoolidega.

ф Pea valikut tehes silmas ka turvatooli kaalu, eriti kui on vaja tooli mitmes autos kasutada.

ф Pöörlevad mudelid teevad lapse turvavööga kinnitamise palju lihtsamaks.

ф Pea silmas, et rohked lisafunktsioonid võivad suurendada ohtu, et kasutad tooli valesti – näiteks mõni vajalik liigutus jääb tegemata, kinnitus sulgemata.

ф Reguleeri tooli rihmu ja seljatuge regulaarselt vastavalt lapse kasvule.

ф Turvavöösid kinnitades pingulda need kindlalt ja võta vähemalt rihmade alt ära paksud jakid.

ф Seljatoega turvatooli kasutamisel veendu, et turvavöö kerib end automaatselt sisse tagasi pärast seda, kui laps end ettepoole kallutab. Kui see nii ei ole, vali iste, mille õlarihma paigutus sobib sõidukiga paremini.

ф Veendu enne ostu sooritamist, et taga- ja esiistme vahel on konkreetsele toolile piisavalt ruumi.

ADAC-i teste peetakse Euroopas üheks usaldusväärsemaks orientiiriks lapsevanematele turvalise turvatooli valimisel.

Milliseid toole saab usaldada?

Arvesta, et ADAC-i testis on parim näitaja võimalikult väike number. Samuti tasub teada, et värske testimismetoodika on võrreldes eelmiste aastatega oluliselt rangem ja seetõttu pole 2025. aasta tulemused möödunud aastate omadega otseselt võrreldavad. Sellest hoolimata võib alates 2020. aastast „väga heaks“ ja „heaks“ hinnatud toole endiselt usaldada.

Parima üldtulemuse sai 2025. aasta sügiseses ADAC-i testis 1,8 punktiga turvatool Britax Römer Kidfix Pro, mis sobib 4–12-aastastele ja 100–150 cm pikkustele lastele. Tool pälvis igas kategoorias hea tulemuse. Eestis saab seda turvatooli soetada keskmiselt 220 euroga.

Turvahällide kategoorias testiti kümmet vastsündinutele sobivat hälli. Neist vaid kaks, mis on mõeldud kasutamiseks sünnist kuni

1,5 aastani, täpsemalt 40–87 cm pikkuseni, said hindeks „hea“. Parima tulemuse pälvis turvahäll Joie i­Level Pro, mille hindeks oli 2,3. Tool koos sobiva isoxif-alusega maksab Eestis ligi 400 eurot.

Alates 1. eluaastast mõeldud toolide kategoorias võitis turvatool Besafe Beyond 360 + Beyond Base, mis sai hinnangu „hea“ ja hinde 2,4. Isofix-alust kasutav turvatool pakub õnnetuse korral head kaitset, kuid samas sai see kasutusmugavuse ja ergonoomilisuse kategoorias hinnangu „rahuldav“. Koos isofix-alusega maksab tool ligi 800 eurot ning on seega testi kalleim turvatool.

Oluline on teada, et tool on osa moodulsüsteemist, mis võimaldab samale isofix-alusele kinnitada eri istmeid. Kuna tooli korpus on üsna suur ja nõuab istmel märkimisväärselt ruumi, on enne ostmist tähtis turvatooli oma autos proovida.

Kuni 150 cm pikkustele lastele mõeldud turvatoolide seas sai parima tulemuse eespool mainitud Britax Römer Kidfix Pro, mille hindeks oli 1,8. Vaid 6,4 kg kaaluv turvatool on üsna kerge ja sobib seega hästi peredele, kes vahetavad sõidukeid ja peavad seetõttu turvatooli uuesti paigaldama. Ohutuse kategoorias näitas see külgkokkupõrgete korral väga väikest vigastuste ohtu ja laupkokkupõrgete korral väikest ohtu.

Sama kategooria turvatool Axkid Up sai hinde 2,0, mis oli üldjärjestuses paremuselt teine tulemus. 9,4 kg kaaluv tool on üsna raske, kuid seda on võimalik kokku panna, et tooli hoiustamine ja transport oleks võimalikult mugav. Ka sellel turvatoolil on väga väike vigastuste oht külgkokkupõrke korral ja väike risk laupkokkupõrke korral. Tool on aga oluliselt kallim, makstes ligi 500 eurot. l

Allikas: Pere ja Kodu

Turning Science into Care

Medela pakub usaldusväärseid tooteid rinnapiima pumpamiseks, kogumiseks ja rinnahoolduseks

Rendi endale koju professionaalne rinnapump Teenust pakuvad: Invaru OÜ ja ITAK OÜ

TULE PROOVI AUTOSSE VÕI TESTI KOOS LAPSEGA!

Tallinn: Tammsaare tee

Tartu: Spektri

Imikuaeg ei kesta igavesti: kuidas luua lapsele ja perele tähenduslikke meeneid?

Iga lapsevanem teab seda tunnet – päevad mööduvad nii kiiresti, et enne, kui jõuad pilgutada, on beebist saanud juba väikelaps. Imikuaeg on ainulaadne ja lühike periood, mida ei saa kunagi tagasi tuua. Seetõttu on paljud vanemad hakanud looma meeneid, mis aitavad neid väärtuslikke hetki meeles hoida ja hiljem koos lapsega meenutada.

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: PEXELS

Klassikalised meened

ESIMESTE

JUUSTE SÄILITAMINE

Üks kõige traditsioonilisemaid meeneid on lapse esimeste juuste alles hoidmine. Esimese juukselõikuse ajal võib väikese salgukese panna ilusasse karbikesse, klaaspurki või isegi medaljoni või pildiraami sisse. Paljud vanemad lisavad juurde kuupäeva ja lapse vanuse.

JALA­ JA KÄEJÄLJED

Ioli algusest peale hoitud ja oodatud. Iga perekond võib valida selleks omale sobivad viisid ja luua oma traditsioonid, olgu need siis lihtsad säilitatud juuksesalgud või mahukad fotoraamatud – oluline on see, et neis peitub armastus ja hoolimine.

Väikestest jälgedest saavad uskumatult kiiresti suured, mistõttu on jala- ja käejäljed ühed populaarsemad imikuea meened. Tänapäeval on turul erinevaid komplekte, mis sisaldavad ohutut savi, kipsi või tindipatja, millega saab jäädvustada beebi käe- ja jalajälgi ilma segadust tekitamata. Mõned vanemad teevad jäljed lapse esimesel eluaastal iga kuu tagant, et näha kasvu kulgu. Jälgi saab raamida või hoida meenekarbis.

KASVUTABEL SEINAL

Klassikaline, kuid aegumatu idee on jäädvustada lapse pikkust seinal või erilisel kasvutabelil, kuhu juurde märgitakse ka kuupäev ja lapse vanus.

Tänapäevased digitaalsed lahendused

REGULAARNE FOTODOKUMENTEERIMINE

Populaarne trend on teha igas kuus samalaadseid fotosid –näiteks beebi sama teki või lemmikmänguasjaga, et näha, kuidas ta kasvab. Variant on luua ka temaatilisi fotosarju: esimene naeratus, esimene amps toitu, esimene püsti tõusmine. Sellistest fotodest saab hõlpsasti luua näiteks fotoraamatu, mida on ka lapsel endal hilisemas elus tore lehitseda.

VIDEODOKUMENTEERIMINE JA HELISALVESTISED

Videos jäädvustatud hetked toovad tagasi palju rohkem kui fotod – lapse esimese naeru, õnnelikud kilked või esimesed sammud. Tore variant on luua ka videosari – näiteks lühikesed intervjuud lapsega iga sünnipäeva ajal, kus küsitakse tema lemmikasju, unistusi ja mõtteid.

Isikupärased esemed ja käsitöö

MEENEKARP VÕI AJAKAPSEL

Spetsiaalsesse meenekarpi võib koguda kõik olulised esemed: esimene lutt, lemmikmänguasi, esimesed riided, tervisekontrolli dokumendid või sünnipäevakaardid. Mõned vanemad loovad tõelise ajakapsli, lisades näiteks ka lapse sünnipäeval ilmunud ajalehe, kirja lapsele tulevikuks või eseme, mis kirjeldab toonast aega.

HAIGLAST KAASA VÕETUD MÄLESTUSED

Haiglast kojutulek tähistab lapse ja vanemate ühise teekonna algust. Seetõttu on paljude perede jaoks tähenduslikud just need väikesed asjad, mis sealt kaasa tulevad –esimene mütsike, identifitseerimiskäevõru või haiglapaber, kuhu on märgitud lapse sünniaeg ja -kaal. Sageli leiavad just need esemed koha meenekarbis või ajakapslis.

LAPSE ESIMESTE RIIETE SÄILITAMINE

Väikesed bodid, mütsid, sokid või kombinesoonid, milles laps esimestel elunädalatel oli, kannavad endas erilist soojust ja mälestust. Sageli on just need riided seotud esimese kojujõudmise, külaskäigu või muu olulise sündmusega. Osa vanemaid hoiavad alles ühe kõige sümboolsema komplekti, teised loovad imikuaja riietest hoopis midagi uut, näiteks mälestusteki, padja või raamitud tekstiilitüki.

KÄSITÖÖGA LOODUD

MÄLESTUSED

Ema, vanaema või lähedased võivad kududa, õmmelda või luua käsitsi midagi erilist – beebiteki, mütsi, beebisussid või mänguasju. Need

esemed kannavad armastust ja kätega loodud soojust, mida ostetud asjad sageli ei suuda. Hiljem võib lapsele rääkida, et just see inimene tegi talle selle erilise eseme.

Emotsionaalsed ja dokumenteerivad meened

PÄEVIK VÕI KIRJAD LAPSELE

Üks kõige isiklikumaid viise lapse imikuea jäädvustamiseks on pidada päevikut või kirjutada talle kirju. Vanemad võivad kirjutada oma mõtetest, tunnetest, lapse esimestest saavutustest, naljakatest olukordadest ja ütlustest või lihtsalt tavalisest päevast. Tänapäeval on võimalik soetada ka spetsiaalseid beebiraamatuid, kuhu kogu märgilisem info, mõtted ja tunded kirja panna.

ESIMESTE KORDADE

DOKUMENTEERIMINE

Esimene lisatoidukord, esimene hammas, esimene samm, esimene sõna – kõik need hetked on väärt üles märkimist. Võib luua erilise „esimeste kordade“ raamatu või kalendri, kuhu saab märkida olulised verstapostid koos kuupäevade ja väikeste lugudega.

SÕPRADE JA SUGULASTE

SÕNUMID

Sõpradel ja pereliikmetel võib paluda edastada lapsele sõnumeid või soove tulevikuks. Need võivad olla kirjad, lühikesed videod või soovisedelid. Hiljem saab laps lugeda, kuidas inimesed tema tuleviku kohta unistasid ja milliseid omadusi nad temas nägid.

JOONISTUSED JA MAAILMAPILDI JÄÄDVUSTAMINE

Üks tore viis lapse arengu ja maailmatunnetuse jäädvustamiseks on tema esimeste joonistuste ja loovkatsetuste säilitamine. Isegi kui beebi või väikelapse „kunstiteos“ koosneb vaid värvilaikudest või juhuslikest joontest, peegeldab see tema arenguetappi ja esimesi katseid end väljendada.

Kunstiteostele saab juurde kirjutada lapse vanuse, kommentaari või lapse enda selgituse, mida ta pildil kujutas. l

Iga jalg jätab

OMA JÄLJE!

Väikelapse esimesed elukuud on täis imesid, mis mööduvad kiiremini, kui me arugi saame. Alles mahtus pisike jalake peopessa, juba on see kasvanud suuremaks. Päevad võivad tunduda pikad, aga kuud libisevad käest märkamatult. Just seetõttu tekib loomulik soov neid hetki talletada – teha pilte, kirjutada üles mälestusi ja hoida alles pisikesi esemeid, mis jutustavad loo lapse kasvamisest. Üks eriti eriline viis selleks on beebi jalajälg.

Beebi Jälg sündis ema armastusest ja soovist jäädvustada oma laste esimesi eluaastaid käegakatsutaval ja tähendusrikkal moel. Jalajälje

postrid ei ole lihtsalt pildid – need on ajamõõtjad. Jalajälg näitab päriselt, kui väike su laps oli. Aastate pärast on raske meenutada täpset sünnipikkust või seda, kui tilluke jalg kunagi oli, aga seinal olev jälg räägib selle loo hetkega ja sõnadeta.

Beebi Jälje postrid on inspireeritud Hiina astroloogiast ning kujutavad igal aastal uut looma, kes sümboliseerib vastavat sünniaastat. Mahedad toonid ja õrnad illustratsioonid sobivad nii beebituppa kui ka ülejäänud kodu interjööri. Lisaks on postreid võimalik personaliseerida lapse nime ja sünniandmetega – sünniaja, -kaalu ja -pikkusega. Soovi korral saab lisada vanuse kuudes või aastates, muutes iga postri täiesti ainulaadseks.

Jalajälje tegemine on tehtud võimalikult lihtsaks ja stressivabaks. Värv on ohutu ning kvaliteetse fotopaberi pealt saab ebaõnnestunud jälje niiske lapiga maha pühkida ja uuesti proovida. Nii ei pea kartma, et esimene katse ei õnnestu. Selged juhised ja läbimõeldud komplekt aitavad luua ilusa tulemuse ka siis, kui beebi kõrvalt napib aega ja energiat. See ei ole ainult mälestus vanematele. Aastaid hiljem on lapsel endalgi põnev vaadata, kui pisike ta kunagi oli ja kui suureks ta on kasvanud. Jalajälg on midagi enamat kui foto – see on mõõt, proportsioon, päris suurus. Hetk ajast, mida ei saa enam kunagi täpselt samal kujul korrata. Beebi Jälje postrid sobivad lastele vanuses 0–4 eluaastat ning on saadaval A4 ja A3 suuruses. Veel on olemas lahendused kaksikutele. Kogemus näitab, et A3 formaadile mahub edukalt isegi teismelise jalajälg – seega ei ole vanus tegelikult piirang, vaid pigem võimalus luua eriline mälestus ka hiljem.

Lisaks jalajälje postritele leiab valikust „EMA“ kirjaga pusad, mis on tikitud lapse enda riietest. Nii saab kanda endaga kaasas killukest neist piimalõhnalistest ja pehmetest hetkedest, mis mööduvad liiga ruttu.

Beebi Jälg on loodud südamega – austusest laste õrnuse, looduse maheduse ja emade armastuse vastu. Need pildid ei jää sahtlisse, vaid leiavad koha koduseinal, täites ruumi soojuse, mälestuste ja tähendusega.

Iga erilise lapse kõrvale TUGIISIK

ALISA KASK, tugispets.ee looja

Ema, abikaasa, eesti keele eraõpetaja, tugiisik. Maailmaparandaja, kes märkas ühiskonnas probleemi, et tugiisikut erivajadusega lapsele on raske leida. Aastate jooksul töös lastega olen arusaanud, et iga erivajadusega laps vajab oma inimest keskkonnas, kus ta on tegelikult täiesti üksi, mõtetega, mida meie ei tea.

Kogu Eesti haridusmaastik on muutumises, erivajadusega lapsi integreeritakse järjest rohkem lasteaia- ja koolisüsteemi. Kaasav haridus on see, mida arendatakse ja propageeritakse. Kas tegelikult nähakse aga reaalset olukorda, kus erivajadusega laste arv lasteaias ja koolis on tõusnud nelja aasta taguse ajaga umbes 6,9% võrra. Kas varsti oleme olukorras, kus tuge vajavaid lapsi on rohkem, kui lasteasutus suudab harida ja toetada?

Alisa Kask leiab, et iga erivajadusega laps vajab lasteasutusse enda kõrvale tugiisikut, kes oskuslikult suunab, motiveerib ja toetab teda õppetegevuses. Inimene, kes on tema kaitsja, kuid samas piisavalt autoriteetne, aidates last õppetegevuses. Sellised inimesed ei tule otse tänavalt, neid on vaja koolitada, hoida ja väärtustada.

Selleks on Alisa Kask välja töötanud üle-eestilise tugiisikute leidmise, vane-

mate nõustamise ja andmebaasiga online-keskkonna (www.tugispets.ee), kus tööd otsiv tugiisik saab ennast registreerida. Facebookis on loodud lehed „Tugispets“ ja „Tugiisikute vestlusgrupp“, kus elukutsega seotud töötaja saab tuge ning leiab võimalikule probleemile lahenduse.

Seega, kui oled otsimas lapsele tugiisikut, on olemas toimiv andmebaas, mida saab kohe kasutada. Kodulehelt

TUGISPETSI VISIOON: Tugiisik igale erilisele lapsele!

leiab ka blogipostitusi, kus käsitletakse lasteaialapsega seotud probleeme, pakutakse tuge lapsevanematele tugiisiku leidmisel ja nõustatakse vanemaid ka muudes lastega seotud küsimustes. Tugispets plaanib luua üle-eestilise broneerimissüsteemi, kus tugiisikut on võimalik broneerida kasvõi mõneks tunniks päevas, hakata pakkuma vääriliselt tasustatud tööd ja koolitama tugiisikuid. Tugispets on avatud koostööle asutuste ja kohalike omavalitsustega, kellelt võtta üle kohustused, pakkudes erivajadusega lapsele ja tema perele personaalset kvaliteetset teenust ja tugiisikut.

Tutvu kodulehega: www.tugispets.ee

Oled oodatud jälgima tegemisi ja Tugispets

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE PÄEVIK JA KÄSIRAAMAT

Lihtne abivahend oma lapse arengu jälgimiseks ja märkmete tegemiseks. Sobib lapsevanemale, kelle laps on vanuses 1-3 -aastat !

Kas oled vahel tundnud, et su lapse areng kulgeb nagu Ameerika mägedel?

Mõnel kuul lisandub lapsel üks või mitu oskust, kuid mõni arenguetapp jääb justkui vahele või toimub tagasilangus mõnes arenguvallas.

Tean seda tunnet emana!

Või oled hoopis otsimas paremat viisi, kuidas lapse arengut ning tema väikeseid, kuid olulisi samme märgata?

Olen loonud “Lapse arengu päeviku ja käsiraamatu” toetudes oma teadmistele ja kogemustele lasteaiaõpetaja,tugiisiku ja emana, kelle südamesoov on, et ükski lapsevanem ei jääks oma küsimuste ja murega üksi.

Lapse arengu päevikus ja käsiraamatus leiad:

• Lihtne arengutabel erinevates valdkondades

• Praktiline päevik, kus saad lihtsalt teha märkmeid

• Reflekteerimislehed nii lapse arengu jälgimise kui ka sulle lapsevanemana

• Erinevad faktid lapse arengu kohta vanuse kaupa

• Aitab hinnata lapse valmisolekut lasteaia jaoks

• Hea vahend märkete tegemiseks enne perearsti visiiti

Sa ei pea olema spetsialist – piisab sellest, et oled ema! Kes soovib oma lapsele parimat, märgates ja tegutsedes oma lapse huvides.

Lapse arengu jälgimise päevik ja käsiraamat on praktiline kingitus tulevasele emale.

Tutvu ja telli päevik www.tugispets.ee lehel.

Kuidas kujundab varajane suhtlemine lapse keelelist arengut JA MIKS IGA SÕNA LOEB

TEKST: SIGRID AUNAP, FOTOD: PEXELS

Kui noored vanemad hoiavad kätel oma vastsündinud last, võib neil tekkida küsimus: kas üldse on mõtet rääkida väikese inimesega, kes ei suuda veel vastata?

Teadusuuringud annavad sellele küsimusele ühemõttelise vastuse: jah, ja veelgi enam, suhtlemine peaks algama juba enne lapse sündi.

Teadlased on tuvastanud, et loode hakkab kuulma ligikaudu 18. rasedusnädalal, kuid eelkõige reageerib ta helile alates 25.–27. rasedusnädalast. Vastsündinud eelistavad juba esimestel elutundidel oma ema häält võõraste naiste häältele. See tähendab, et nad on selle ära õppinud juba emaüsas.

Näiteks paluti ühe uuringu käigus emadel raseduse viimasel trimestril lugeda regulaarselt ette lasteluuletust. Pärast sündi reageerisid imikud sellele luuletusele tugevamalt kui uutele, võõrastele tekstidele, niisiis suudavad lapsed ära tunda lugusid või laule, mida ema neile raseduse ajal ette luges või laulis.

Esimesed elukuud: kuulamise kunst

Vastsündinu tuleb maailma hämmastava võimega – ta suudab eristada kõiki inimkeele häälikuid, olenemata keelest. See universaalne võime kaob järk-järgult esimese eluaasta jooksul, kui laps hakkab spetsialiseeruma oma emakeele häälikutele. Esimestel elukuudel on imik intensiivne vaatleja ja kuulaja. Ta jälgib tähelepanelikult rääkija huuli, näoilmeid ja žeste. Uuringud on näidanud, et kahe kuni nelja kuu vanused imikud vaatavad rääkija suud rohkem kui silmi, püüdes mõista, kuidas häälikud tekivad. See on kriitiline periood, mil laps õpib ühendama kuuldavaid häälikuid nähtavate suuliigutustega.

VARAJANE SUHTLUS

VARAJANE SUHTLUS

Lalisemine kui keele harjutamine

Umbes 4–6 kuu vanuselt hakkavad imikud lalisema – kordama silpe nagu „ba-ba-ba“ või „ma-ma-ma“. See pole juhuslik müra, vaid teadlik keeleharjutus. Laps eksperimenteerib oma häälega, õpib kontrollima artikulatsioonielundeid ja avastab, milliseid häälikuid ta suudab toota.

Vanemate reaktsioon lalisemisele on ülimalt oluline. Kui vanem vastab lapse häältele, kordab neid tagasi või arendab neid edasi, õpib laps, et suhtlemine on vastastikune protsess. Laps hakkab mõistma, et tema häälitsused mõjutavad teisi inimesi ja tekitavad reaktsioone.

Kuidas imikuga rääkida?

Paljud vanemad hakkavad instinktiivselt kasutama nn beebikeelt –kõrgemat hääletooni, liialdatud intonatsiooni, aeglasemat kõnetempot ja lihtsamat grammatikat. Teadusuuringud kinnitavad, et imikud eelistavad sellist kõneviisi ja õpivad sellest paremini.

Beebikeeles on pikemad pausid sõnade vahel, mis aitab lapsel paremini eristada, kus üks sõna lõpeb ja teine algab. Liialdatud intonatsioon tõmbab lapse tähelepanu ja teeb kõne emotsionaalselt kaasahaaravamaks. Kõrgem hääletoon sobib paremini imiku kuulmissüsteemile.

Kuid millest täpsemalt rääkida? Lihtne vastus: kõigest, mis

parasjagu toimub. Kommenteerimine on suurepärane viis lapsega suhtlemiseks:

„Vaata, ma panen sulle nüüd puhtad riided selga. See on sinu sinine pluus. Tõstame käe üles... ja nüüd teine käsi!“

„Kuula, kuidas vihm aknale koputab! Tilk, tilk. Kas sa kuuled seda?“

Selline jutustav kommenteerimine õpetab lapsele sõnu, mida ta just sel hetkel vajab, ja seob need konkreetsete objektide ning tegevustega.

Ettelugemine on lihtsaim viis toetada lapse arengut Lapsele ettelugemist peetakse üheks mõjusamaks tegevuseks, mis toetab varajast keelelist arengut ja mõtlemisvõimet. Kuigi vastsündinu ei mõista veel lugude sisu, õpib laps raamatust keele rütmi, lausestruktuure ja sõnu, mida igapäevases kõnes nii sageli ei kasutata. Raamatute keel on sageli rikkalikum ja varieeruvam kui argivestlused.

Lisaks on ettelugemine üks väheseid viise õpetada lapsele keskendumist ja süvenemist ning parandada koosolemise kvaliteeti. Lapsed, kellele loetakse regulaarselt ette juba imikueast, omandavad koolis lugemisoskuse tavaliselt kergemini.

Arutage raamatu teemade ja tegelaste üle: kes olid tegelased? Mida nad tegid? Kas teiega on midagi sarnast juhtunud? Mida loost arvate? Need arutelud aitavad

luua seoseid päriseluga, õpetavad last, kuidas erinevates olukordades käituda, ning arendavad tema arutlusoskust.

Ettelugemise mõju aju arengule

Uuringud on näidanud, et lastel, kellele regulaarselt loetakse, on paremad lugemis-, kirjutamisja mõistmisoskused. Samuti toetab lugemine aju arengut, empaatiavõimet ja kriitilist mõtlemist. Neuroteadlane ja laste lugemisarengu eestkõneleja dr Maryanne Wolf, kelle teosed käsitlevad lugemise mõju ajule, rõhutab, et lugemine on kingitus, mis arendab last igakülgselt. Tema sõnul aitab lugemine luua sidemeid erinevate teadmiste ja kogemuste vahel, mis toetavad nii intellektuaalset kui ka sotsiaalset arengut. Sama kinnitavad ka Eesti teadlased. Tallinna Ülikooli lektor Andra Kütt-Leedis toob välja, et ettelugemine pakub lapsele keelelist sisendit, mis on sõnavaralt rikkam ja süntaktiliselt keerukam kui igapäevane vestlus või mänguline keel. Varakult alustatud ettelugemine toetab lapse kõne arengut ja loob eeldused paremaks lugemis- ja kirjutamisoskuseks. Tallinna Ülikooli tudengite uurimistöö näitas, et üle 90% täiskasvanutest, kellele lapsena ette loeti, loevad nüüd ka oma lastele ehk et lugemisharjumus kandub põlvkonniti edasi. l

Allikad: Pere ja Kodu, Georgetowni Ülikool

PRAKTILISED SOOVITUSED VANEMATELE

ф Rääkige palju. Kommenteerige oma tegevusi, kirjeldage ümbritsevat, esitage küsimusi (isegi kui laps ei oska veel vastata).

ф Kuulake tähelepanelikult. Kui laps hakkab hääldama või lalisema, vastake talle. Näidake, et tema suhtluskatsetel on tähendus.

ф Vältige ekraane. Esimeste eluaastate jooksul ei asenda ükski rakendus või video otsesuhtlust.

ф Laulge koos. Laulud õpetavad rütmi, meloodiat ja aitavad sõnu meelde jätta.

ф Lugege raamatuid. Alustage lihtsatest pildiraamatutest ja tehke lugemisest igapäevane rutiin.

ф Andke aega vastamiseks. Ärge kiirustage, vaid jätke lapsele ruumi, et ta saaks oma mõtteid väljendada, isegi kui need on veel ainult häälitsused.

ф Rääkige silmast silma. Keeleline suhtlus on efektiivsem, kui sellega kaasneb silmside ja emotsionaalne kontakt.

KAKAOVÕI

KEHALOSJOON TAHITI VANILJEGA

Luksusliku lõhnaga niisutav kehalosjoon sisaldab kakaovõid, Tahiti vaniljet, shea-võid ja mandliõli. Nahk jääb pehme ja sile, sügavuti niisutatud.

Niisutab 48 tundi.

Dermatoloogide poolt heaks kiidetud.

D-VITAMIIN BEEBI KASVU

JA ARENGU TOETAMISEKS

palmers-shop.ee

VITAMIN D3 PRO

EXPERT TILGAD 400IU BEEBIDELE

Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3-vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada seedehäiretest tingitud kõhugaaside tekke riski. Mustköömneõliga

Pro Experti D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengut ning ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und.

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE

UUED FISHER-PRICE’I WOODI PUIDUST MÄNGUASJAD

Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Experti 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

Uuest Fisher-Price’i Woodi sarjast leiad lõbusad, läbimõeldud disainiga puidust mänguasjad erinevas vanuses lastele, mis aitavad neil arendada loovust ja peenmotoorikat ning õpetavad eneseväljendust. Laiast tootevalikust leiab nii virnastamise ja sorteerimise mänge, põnevaid puslesid ja isegi muusikainstrumente.

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE

Pro Experti nööbikommid on mõnusa Tutti Frutti maitse ja ksülitooliga suhkruvabad nööbikommid. Pro Experti nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad Sinu lapsele jõudu säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks.

laulu:

Kuula nööbikommi

NIPT-TESTID EI OLE ÜHESUGUSED

Kuidas teha lapseootel naisena teadlik ja läbimõeldud valik

Foto: Kristiina Männik / dr Marek Šoisi erakogu

DR MAREK ŠOIS, NAISTEARST

Lapseootel ema kõige suurem soov on, et tema laps sünniks tervena ja ta saaks tema üle rõõmu tunda. See on lihtne ja inimlik soov, mis ühendab kõiki emasid – sõltumata sellest, kas tegemist on nende esimese või mitmenda rasedusega.

Tänapäeva meditsiin pakub selleks mitmeid võimalusi. Üheks neist on mitteinvasiivne sünnieelne testimine ehk NIPT – ema vereanalüüs, mille abil hinnatakse raseduse varajases järgus loote rakuvälise DNA abil tema teatud kromosoomhaiguste riski. Test on lootele ohutu ja annab paljudele peredele kindlustunnet. Samas võib sobiva testi valik olla keeruline. NIPT-teste on mitmeid ning esmapilgul võivad need tunduda

sarnased. Oluline on aga mõista, et erinevused ei seisne testi ohutuses, vaid selles, mis haigusi test sõelub ja kui täpne see on testitavate haiguste avastamisel.

Sõeluuring ei ole diagnoos

NIPT on sõeluuring, mitte diagnostiline uuring. See ei anna lõplikku vastust, vaid näitab riski – kas see on madal või kõrgem. Kõrgenenud risk ei tähenda automaatselt, et laps on haige, ning madal risk ei välista kõiki võimalikke arenguprobleeme.

Sõeluuringu eesmärk on leida üles naised, kelle puhul on vaja teha täiendavaid uuringuid ning jätta ülejäänud naised rahulikult tavapärase jälgimise alla. Tõusnud riski puhul on vaja teha täiendavalt looteveeuuring kui diagnostiline

uuring lootel kahtlustatava haiguse olemasolu lõplikuks kinnitamiseks.

Milliseid haigusi on mõistlik sõeluda

Kõige sagedamini kasutatakse sünnieelset sõelumist kolme peamise kromosoomhaiguse hindamiseks: Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi. Nende esinemissagedus suureneb naise vanusega ning varajane avastamine on sünnieelses meditsiinis väga oluline.

Lisaks trisoomiatele esineb geneetilisi muutusi, mis on tingitud väikese kromosoomiosa puudumisest. Üks olulisemaid neist on 22q11.2 mikrodeletsioonisündroom ehk DiGeorge’i sündroom. Erinevalt trisoomiatest ei sõltu selle sündroomi esinemissagedus ema vanusest – see võib tekkida nii noortel kui ka vanematel lapseootel emadel.

DiGeorge’i sündroom on kõige sagedasem kliiniliselt oluline mikrodeletsioonisündroom ning üks sagedasemaid geneetilisi põhjuseid kaasasündinud südamerikete tekkeks. Sündroomiga võivad kaasneda ka immuunsüsteemi häired ning hilisemad kõne-, õppimis- ja arenguraskused.

Seetõttu on põhjendatud, et sünnieelse sõelumise käigus hinnatakse lisaks tavapärastele trisoomiatele DiGeorge’i sündroomi esinemise võimalust.

Panorama 22q11.2 –sihitud ja põhjendatud sõeluuring

Panorama 22q11.2 on mitteinvasiivne sünnieelne sõeluuring, mis võimaldab hinnata lisaks Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi riskile DiGeorge’i sündroomi riski.

Tegemist on sihitud sõeluuringuga, mille eesmärk ei ole võimalikult paljude haruldaste kromosoomi ja geenihaiguste otsimine, vaid nende haiguste hindamine, millel on selge kliiniline tähendus ja mille varajane teadmine aitab raseduse kulgu ning sünnijärgset ravi paremini planeerida.

Test põhineb DNA üksiknukleotiidi polümorfismide analüüsil, mis võimaldab genoomi uurida täpsemalt. Tänu oma kõrgele täpsusele saab Panorama 22q11.2 testi kasutada juba alates 9. rasedusnädalast ning ka kaksikraseduse puhul, kui kaksikud jagavad ühist platsentat.

Kuna ligi pooltel DiGeorge’i sündroomiga loodetel puuduvad raseduse ajal selged ultrahelileiud, annab sihitud sõeluuring võimaluse avastada seisund, mille varajane äratundmine võib oluliselt mõjutada lapse edasist tervist ja ravi.

Ultraheli enne NIPT-i –miks see on oluline Paljudel lapseootel naistel on raseduse alguses juba ultraheliuuring tehtud, sageli 6.–7. rasedusnädalal. Selle uuringu eesmärk on tuvastada emakasisene rasedus, hinnata loote südametegevuse olemasolu ning välistada näiteks emakaväline või

Pre-NIPT-ultraheliuuring – esimene samm enne sünnieelset sõelumist.

Joonis: Daria Rattik

mitmikrasedus. See on oluline ja vajalik uuring.

Samas ei ole see sisuliselt sama, mis vahetult enne NIPT-i tehtav ultraheliuuring. Raseduse 6.–7. nädalal on loode vaid mõne millimeetri suurune ning enamik organsüsteeme ei ole veel välja kujunenud. Selles raseduse järgus ei ole võimalik hinnata loote varajasi arengurikkeid ega teha põhjendatud otsuseid sünnieelse sõelumise osas.

Umbes 10. rasedusnädalaks on loode läbinud embrüonaalse arenguperioodi ja tal on olemas kõik peamised organsüsteemid. Just selles raseduse järgus tehtud ultraheliuuring võimaldab hinnata loote varast arengut oluliselt põhjalikumalt ning otsustada, kas mitteinvasiivne sünnieelne testimine on konkreetse raseduse puhul mõistlik järgmine samm.

Oluline on teadmine, et raseduse varases järgus võib loote areng peatuda ka pärast seda, kui südametegevus on varem olnud nähtav. Seetõttu on vahetult enne NIPT-i tehtav ultraheli vajalik loote eluvõimelisuse kinnitamiseks.

Pre-NIPT-ultraheli ei ole seega pelgalt raseduse tuvastamine, vaid sihipärane baasuuring, mille eesmärk on hinnata loote arengut, välistada 10 rasket eluks sobimatut

arenguriket ning olukorrad, kus NIPT ei ole näidustatud, ning valida konkreetsele rasedusele kõige sobivam edasine samm.

Teadlik valik on parim kaitse

Lapseootel ema turvatunne ei teki pikast haiguste nimekirjast ega keerulistest terminitest. See tekib siis, kui uuringud on tehtud õiges järjekorras, nende eesmärk ja piirangud on selgitatud arusaadavalt ning iga järgmine samm põhineb eelmisel.

Hea sõeluuring ei ole see, mis lubab leida võimalikult palju haruldasi haigusi, vaid see, mis tuvastab täpselt ja usaldusväärselt just need haigused, millel on selge kliiniline tähendus.

Ka parim NIPT-test ei saa anda oodatud kindlustunnet ilma sellele eelneva ultraheliuuringuta.

Kõige olulisem küsimus ei ole: „Mitu haigust see test sõelub?“, vaid hoopis: „Kas see uuring on minu raseduse puhul praegu õige ja põhjendatud järgmine samm?“

Autoronnaistearst,kestegeleb igapäevaseltsünnieelseteuuringute jarasedatenõustamisega.Artikkel põhinebtõenduspõhistelrahvusvahelistelsünnieelsediagnostika suunisteljakliiniliselkogemusel.

TEGEVUSLUBA: L03850

Tammsaare Ärikeskus

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 521 0046 ultraheli.ee

KASVAME KOOS VANEMAKS

Hommikul kell seitse on köögis veel poolhämar. Kohvitass aurab, koolikott on ukse kõrvale valmis pandud, laps veel nohiseb magada. Vanem peatub hetkeks ukseavas. Kohe tuleb hakata kiirustama, aga see lühike paus on oluline. Peast käivad läbi tuttavad küsimused: kas ma teen piisavalt, kas ma teen õigesti, kas ma jaksan ka täna?

TEKST: MARET MARIPUU,

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI

PEADIREKTOR

FOTOD: SOTSIAALKINDLUSTUS­

AMET, SHUTTERSTOCK, PEXELS

Need mõtted on tuttavad vist küll igale lapsevanemale. Vanemlus ei ole valmis oskus ega sirge tee, vaid pidev kohanemine, õppimine ja vastutuse võtmine –sageli olukorras, kus kindlaid vastuseid ei ole.

Sotsiaalkindlustusamet alustab 2026. aastal vanemluse teemaaastat, et tõsta esile midagi, mida me kõik justkui teame, kuid mille tähtsust kipume argipäevas unustama: vanemaks olemine ei ole kaasasündinud oskus. Emaks ja isaks ei sünnita, vaid kasvatakse koos lapsega. See kasvamine on

Maret Maripuu

pikk teekond, mis on täis rõõmu, segadust, otsinguid, väsimust ja avastusi. Sageli tunneme, et oleme sel teekonnal üksi, peame olema see suur ja tark, kellel on kohe varnast võtta kõik vastused ja tarkus ainult õigeid otsuseid teha. Meie esivanematel oli vanemaks kasvamine mõnes mõttes lihtsam. Mitme põlvkonna kooselu ühe katuse all tähendas, et tarkus liikus edasi justkui märkamatult, sest pliidi ees toimetav või toas talitav vanaema rääkis, kuidas asjad käivad, ning vanaisa näitas ette, kuidas külvata ja hobust rakendada. Tänapäeval on pilt teistsugune –turvavõrk pole enam automaatselt värske pere ümber, sest põlvkonnad ei ela enam koos, sageli ollakse eri linnades või isegi riikides. Vanavanemad on nooremad ja toimekamad, tihti tahavad pärast oma laste suureks kasvatamist ise elu nautida ja mitte lastelastele pühenduda.

Ja kui tahavadki tarkust jagada, ei võta noored seda tarkust alati vastu, sest nüüdsel ajal on teised kasvatustrendid. Teadmamehe rolli on üle võtnud internet ja sotsiaalmeedia, kust leiab lõputult nõuandeid, seinast seina – vali, millist tahad. Näeme aga, et info üleküllus tekitab pigem ärevust kui selgust, sest teiste emmede instaelu ei meenuta karvavõrdki seda kaost, mis endal kodus valitseb.

Vanemaks olemine ei ole staatiline roll, vaid pidev õppimise ja kohanemise protsess. Laps kasvab, olukorrad muutuvad, pere vajadused arenevad. Mõnikord on see teekond sujuv, teinekord täis ootamatuid pöördeid, olgu selleks siis erivajaduse selgumine, keerulised suhted, majanduslikud raskused või lihtsalt väsimus, mis koguneb märkamatult.

Muredega ei pea üksi pusima. On hetki, kus aitab juba see, kui saad kellegagi rääkida ja oma mõtteid korrastada. Mõnikord on vaja ka päris konkreetset nõu või tuge. Abi küsimine ei vähenda sind vanemana – see on üks viis hoida nii ennast kui ka last. Lapse jaoks on kõige olulisem, et tal oleks kõrval

täiskasvanu, kes jaksab olla rahulik. Ka lahkumineku järel jäävad mõlemad vanemad lapse jaoks vanemateks. Lapse heaolu peab jääma keskmesse ka siis, kui täiskasvanute vahel on valu või pettumust, mida on raske teisele andeks anda. Jagatud vanemlus ei ole alati lihtne, kuid see on lapse turvatunde üks olulisemaid alustalasid. Vanemluse teema-aasta ei ole mõeldud ainult lapsevanematele. See on kutse kogu ühiskonnale –tööandjatele, õpetajatele, naabritele, spetsialistidele. Igaüks saab luua keskkonna, kus vanemad tunnevad end märgatu ja hoituna. Iga Eesti laps peab olema hoitud ja tundma, et temast hoolitakse. See on meie tuleviku võti ja selle võtme suudame sepistada vaid ühiselt, hooliva ühiskonnana. Siin algab kõik vähesest – märkame head, tunnustame, oleme vähem isekad, jätame kõverad sõnad ütlemata. Ja võtame selle artikli alguses mainitud hetke, et peatuda enne kiirustamist, ja olla tegelikult kohal. l

Sotsiaalkindlustusamet alustas 2026. aastal vanemluse teema-aastat, mis ei ole mõeldud ainult lapsevanematele. See on kutse kogu ühiskonnale – tööandjatele, õpetajatele, naabritele, spetsialistidele. Igaüks saab luua keskkonna, kus vanemad tunnevad end märgatu ja hoituna.

Vanem ei pea kõigega üksi hakkama saama

Vanemlus toob kaasa rõõmu, aga ka väsimust, kahtlusi ja hetki, kus on vaja tuge. Eestis on olemas mitmeid võimalusi, kuhu vanem saab vajadusel pöörduda – olgu küsimus lapse arengus, peresuhetes või enda toimetulekus.

VANEMATELE ON ABIKS:

ф Tasuta nõustamine (psühholoogiline, perenõustamine, sotsiaaltöö) – võimalus oma olukord läbi rääkida ja tuge saada.

ф Haridus ja koolitused – teadmised lapse arengu, piiride seadmise ja keeruliste olukordade lahendamise kohta.

ф Kohalikud tugiteenused –lastekaitse, perearstid, koolid ja lasteaiad on sageli esimesed, kes oskavad aidata või edasi suunata.

ф Usaldusväärne info – eelistada tasub spetsialistide ja riiklike asutuste pakutavat teavet, et mitte jääda üksi vastuolulise internetinõu rägastikku.

Abi küsimine on tugevuse, mitte nõrkuse märk. Hoitud vanem tähendab hoitumat last.

Jolly Toys katsikukingitused

Käsitöömänguasjad tähtpäevaks ja katsikuteks, nimelised kingitused ja aksessuaarid. Kõigile Jolly Toysi toodetele saame lisada tikitud lapse nime ja sünniandmed või firma logo.

Otsid katsikukingitust? Hea kingitus ei pea olema suur, aga võiks olla meeldejääv, et lapsel endal oleks ka võimalik aastate pärast vaadata, mida ta sai, kui sündis. Jolly Toysi kingitused on meeldejäävad – see on tükike rõõmu, mida tahaksite kogu aeg kaisus hoida.

EESTIKEELNE KUTSUTÜDRUK UUS!

Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust.

Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee

Dinosaurus Nutitelefon

Mänguarvuti Õpirobot

Juhtimispult

Tahvelarvuti

Mängupult

Kutsupoiss

Tantsiv DJ