VALIMISTE
TEEJUHT Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
NOVEMBER 2018
VALIMISTE TEEJUHT
Reformierakond Esimees: Kaja Kallas Liikmeid: üle 12 000 XIII riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni kuulub 30 liiget. Maailmavaade Reformierakonna (RE) maailmavaade on liberaalne. Esikohale seatakse üksikisiku vabadused ja ettevõtlikkus. Erakonna poliitikat näitlikustab üksikisiku tulumaksu alandamine 26 protsendilt 20 protsendile, ettevõtete vabastamine reinvesteeritud tulumaksust ja perede toetuseks vanemahüvitiste kehtestamine. Reformierakonna kodulehel seisab, et erakonna arvates peaks riik sekkuma üksikisikute vabasse enesekorraldusse ainult juhul, kui tegemist on möödapääsmatu olukorraga. Erakond usub, et kodanikuühendused ja riik peavad tegutsema avatult ja kõigile arusaadavalt
ning põhjendama oma tegevusi neile, kes selle kohta rohkem teada soovivad. Enne 2003. aasta riigikogu valimisi lubas Reformierakond kehtestada vanemahüvitise. See lubadus ka täideti ja vanemahüvitis kehtestati 1. jaanuarist 2004. Hüvitis võimaldab olla lapsevanemal pärast lapse sündi lapsega kodus nii, et lapsevanem ei kaota sissetulekus. Sageli on seda hüvitist nimetatud ka emapalgaks, sest tihti jääb lapsega koju ema. Praegu makstakse vanemahüvitist poolteist aastat. Reformierakond usub, et riigi kindla tuleviku ja parema elujärje tagab elamine võimaluste piirides. Näiteks pakkus Reformierakond 2012. aastal välja vajaduspõhise peretoetuste reformi, et suuremat toetust saaksid need, kes seda kõige rohkem vajavad.
Erakonnast Alates 1995. aastast on Reformierakond olnud esindatud kõikides riigikogu koosseisudes. Näiteks 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformi-
erakond 87 531 häält, mis moodustas 16,19% ja andis neile Riigikogus 19 kohta. 2011. aastal said nad Riigikogus 33 ja see on ühtlasi ka kõigi aegade parim tulemus parlamendivalimistel. Reformierakonna juhatusse kuulub 17 liiget ja need liikmed on valinud erakonna üldkogu. Erakonna juhatuse esimees on Kaja Kallas. Lisaks Kallasele kuuluvad erakonna juhatusse Urmas Klaas, Jürgen Ligi, Urmas Paet, Arto Aas, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Laine Randjärv, Jaanus Ratas, Taavi Rõivas, Andrus seeme, Anne Sulling, Aivar Sõerd ja Urve Tiidus.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Ees seisvate tähtsamate eesmärkidena näeb Reformierakond riigi julgeoleku
Sotsiaaldemokraadid Esimees: Jevgeni Ossinovski Liikmeid: ligi 6000 XIII riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on 14 liiget.
Foto: Jaanus Lensment
Maailmavaade Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on maailmavaatelt mõõdukalt vasakpoolne ja lähtub oma poliitikas sotsiaaldemokraatlikest väärtustest ehk õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest ning kodanikuõiguste ja isikuvabaduste kaitsmisest. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et riik peab täitma senisest tugevamat rolli nii Eesti arengu suunamisel kui ka inimeste heaolu parandamisel. Fraktsioon lähtub oma tegevuses aadetest, mis iseloomustavad sotsiaaldemokraate kogu maailmas. Erakonna eesmärk on kujundada Eestist targa majandusega sotsiaalselt hooliv ja jõukas ühiskond. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et riigil on kohustus võtta suurem vastutus ühiskonna turvalisuse, hariduse ning sotsiaalsfääri, samuti majanduse ja keskkonna stabiilsuse ja kestlikkuse eest. Sotsiaaldemokraadid peavad Eesti arengu võtmeküsimuseks inimvara arendamist, mis muu hulgas hõlmab kõigi laste ja noorte kindlus-
tamist kvaliteetse haridusega. Nad seisavad sellise heaoluriigi eest, kus õigus väärikale elule on igal Eesti elanikul, sõltumata sellest, kas elatakse ääremaal või Tallinnas. “Tahame Eestit, mis on kaasaegne, innovatiivne ja rahvuslike kompleksideta,” on öelnud SDE esimees Sven Mikser. “Eesti peab olema koht, kus Eesti inimestel on hea elada, kus nad saavad turvaliselt ennast arendada, oma lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda.”
Erakonnast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on pärast Eesti taasiseseisvumist kuulunud riigikogu eri koosseisudes nii koalitsiooni kui ka opositsiooni. Pärast 2009. aastat asuti taas valitsusvastutust kandma 2014. aasta kevadel, kui moodustati koalitsioon Reformierakonnaga. Fraktsiooni viimase aja üks kaalukam saavutus on sotsiaaldemokraatide ammuse algatuse, universaalsete lapsetoetuste tõstmise seadustamine ja jõustamine. Sotsiaaldemokraadid jätkasid valitsusvastutuse kandmist ka 2015. aasta parlamendivalimiste järel, kui pärast pikki koalitsioonikõnelusi sõlmiti valitsusliit koos Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga. Sotsiaalde-
Foto: Tiit Blaat
tagamist ning inimeste sissetulekute jätkuvat kasvu ja tööjõumaksude vähendamist, et parandada majanduse konkurentsivõimet. Veel võiks nimetada perede vajaduspõhist toetamist, pensionitõusu jätkumist ning eesti keele ja kultuuri kaitset. Allikad: www.riigikogu.ee, reform.ee
mokraatide üks keskne tegevussuund XIII riigikogus on jätkuvalt lastega perede toimetuleku parandamine. Samuti seisab fraktsioon õiglasema palgapoliitika, üürikorterite programmi käivitamise ning palgalõhe, kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähendamise eest.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Erakonna peamised jõupingutused on suunatud laste ja lastega perede olukorra parandamisele, palgavaesuse kaotamisele ning ühiskonna sidususe suurendamisele. Euroopas järsult pingestunud julgeolekuolukord sunnib SDE-d ja kaitseministri ametit pidavat erakonna esimeest Sven Mikserit veelgi rohkem keskenduma Eesti julgeoleku tagamisele. SDE fraktsioon on veendunud, et seda aitab kindlustada tõhus välispoliitika, mis on ka majandusliku ja sotsiaalse arengu ning demokraatia laiema leviku võti kogu maailmas. Sotsiaaldemokraadid on alati väärtustanud vaba mõttevahetust ja kaasamist. Seepärast suhtleb fraktsioon oma seadusandlikus tegevuses pidevalt asjatundjate, kodanikuühenduste ja huvirühmadega. Erakond tahab Eestis sisse seada riigivalitsemise stiili, mille puhul otsitakse dialoogi ja püütakse kõigi oluliste asjade otsustamisse kaasata kodanikuühiskonda. Allikad: www.riigikogu.ee, sotsid.ee
NOVEMBER 2018
3
VALIMISTE TEEJUHT
Mart ja Martin Helme:
tahame anda demokraatiale rohkem küüsi ja hambaid! Mart ja Martin Helme seisavad Eest rahvuslike huvide ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhimõtete eest kindlalt ja tuliselt – valitsusse jõudes ei kao see nende kinnitusel kuhugi ning lubadused saavad teoks. Vestleme kõige kiiremini kasvava Eesti erakonna liidritega TRE Raadio ja Ring FM-i Tallinna stuudios, kus nad on äsja saanud ühele poole oma tunniajase kirgliku poliitikasaatega „Räägime asjast!”. Kuidas sündis mõte teha oma raadiosaade? Mart: Kuna Eesti peavoolumeedia on kaldu vasakliberaalsuse suunas, leidsime, et tasakaaluks on vaja ka teistsugust vaadet. Analüüsime oma saates Eesti ja maailma poliitikat rahvuskonservatiivsest vaatepunktist. Martin: Kuulajad on saate hästi vastu võtnud. ERR-i nõukogu liikmena tean, et meil on kolm korda rohkem kuulajaid kui näiteks Lobjaka ja Karnau saadetel Raadio2-s. Olete tuntud krõbeda kõnepruugi poolest. Kas te ei karda inimesi ära ehmatada? Mart: Meil on mõnikord rahvalik kõnepruuk. Kui ütleme, et justiitsaktivismi harrastavate kohtunike pead peavad veerema, siis tähendab see, et ootame neilt oma ameti mahapanemist. Loomulikult ei tule peade veeretamist võtta sõna-sõnalt. Martin: Me ei ole nõus minema kaasa poliitkorrektsuse nõudega. Selle jõustamise käigus tahetakse keelata konservatiividele ja rahvuslastele sõnad, mida nad kasutada tahavad, ja teemad, mille kohta nad midagi arvata võivad. Me võtsime ammu vastu otsuse, et meie nende reeglite järgi ei mängi. Meie eesmärk on hoida kõik ühiskondlikud teemad vabas debatis – selleta demokraatia toimida ei saa. Mida peate erakonna saavutusteks riigikogus? Martin: Alustame sellest, et kooselu4
NOVEMBER 2018
seaduse oleme suunanud ikkagi jää peale ja seda hoolimata meie fraktsiooni väiksusest. Teine suur saavutus on massiimmigratsiooni ärahoidmine. Mart: See võitlus ei ole lõppenud, rändesurve pole kuhugi kadunud. Nüüd on päevakorral uus sigadus – Marrakechi lepingule allkirja andmine. Tegemist on ÜRO leppega, mille abil tahetakse sokutada meile kaela kohustus võtta vastu ükskõik keda ükskõik kui palju ja hakata osutama igaühele nendekeelset õigusabi, haridust ja tervishoidu. Me ei kavatse sellega leppida. Martin: On ka terve hulk väiksemaid saavutusi, näiteks oli meie üks valimislubadusi lesepension, aga ka põllumajandusülemineku toetuste taastamine, samuti tasuta hambaravi – need on ära tehtud. Me ei ole valitsuses olnud, aga oleme neid teemasid toetanud. Kevadel otsustatakse Eesti poliitiline kurss järgmiseks neljaks aastaks. Milline see kurss teie arvates olema peaks? Martin: Rahvuslik ja suveräänne. Selle jaoks loodi Eesti riik juba 1918. aastal. Mart: Põhiseadus ütleb, et Eesti on suveräänne demokraatlik õigusriik. Minu arvates on see nende valimiste keskne teema. Kas Eesti on suveräänne demokraatlik õigusriik? Või liigume edasi vasallriigina, mis kuulub mingitesse ühendustesse, millele delegeerime oma suveräänsuse ja millel on õigus dikteerida meile, millised on meie poliitilised otsused ja siin valitsev ideoloogia. Martin: Sel juhul tekib küsimus, milleks valimisi üldse korraldada? Näeme juba praegu, kuidas riigikogu kuuest erakonnast viis ei küsigi,
Mart ja Martin Helme: "EKRE on ainus erakond riigikogus, kes pole nõus eurodirektiive pimesi üle võtma. Direktiivide üle on vaja kaubelda, et need ei kitsendaks meie tegevusvabadust." mida eurodirektiivid endast kujutavad, kas need on meile kasulikud või kahjulikud, kas neid saaks rakendada kuidagi paremini või teistmoodi. Oleme ainus erakond, kes ütleb, et ootoot, võibolla me ei peaks selle direktiivi ülevõtmisega üldse tegelema – osa direktiive on ju vabatahtlikud – ja võib-olla me peaks rohkem kauplema või tõlgendama sõnastust enda kasuks nii, et see ei kitsendaks meie tegevusvabadust. Mille eest EKRE järgmisel neljal aasta seisma hakkab? Martin: Valimisplatvormi avaldame jaanuari alguses. Praegu oleme toonud välja erinevaid teemasid: majandus, riigikaitse, põllumajandus, sotsiaalvaldkond. Keskne valimislubadus on suveräänsus, aga loomulikult lahendame inimeste praktilisi muresid, ja need on enamasti seotud majanduslike küsimustega. Me tahame vähendada makse, et lükata hoog sisse Eesti majandusele ja suurendada inimeste ostujõudu. Tahame langetada kütuse- ja alkoholiaktsiisi, et lõpetada absurdne piirikaubandus. Tahame langetada gaasija elektriaktsiisi. Kõige selle tulemusel peaks keskmisele perele jääma aastas kätte ligi tuhat lisaeurot.
Peame oluliseks noorte perede toetamist, sest demograafiline kriis on pikas plaanis kõige tõsisem probleem. Meil on terve pakett meetmeid, kuidas toetada noori peresid: igale lapsele üks tasuta huviring, tasuta koolitoit, samuti tulumaksu vähendamine iga lapse sünniga 25% võrra. Meil on olemas ka kava pikkade ravijärjekordade probleemi lahendamiseks, samuti kavatseme vabastada tulumaksust pensionid. Mart: Justiitsreformiga on eesmärk taastada õigusriik. Tahame vabastada kohtud poliitilisest kallutatusest, lühendada kohtumenetluse aega ning ohjeldada kohtutäiturite ja inkassofirmade ahnust. Martin: Ka demokraatiale tuleb anda rohkem küüsi ja hambaid ning seadustada tuleb rahvaalgatus ja presidendi otsevalimine. Eesti riik püüab maailmas silma paista tehnoloogiliste uuendustega. Teie olete konservatiivid. Kuidas olla ühel ajal nii konservatiiv kui ka uuenduslik? Martin: Konservatism ei ole tagurlus, vastupidi, pigem istuvad eelmise sajandi mõtetes kinni praegused liberaalid. Konservatiivid on teinekord olnud kõige suuremad uuendajad, näiteks
VALIMISTE TEEJUHT ganduvad. Tegelikult on rohkem näiteid sellest, kuidas rahvuslased võimule saades oma poliitikat jõuliselt ellu viima hakkavad. Näiteks Austrias, Itaalias, Poolas, Ungaris ja USA-s. Kavatseme järgida nende eeskuju.
Foto: Teet Malsroos, Õhtuleht
Thatcher ja Reagan, kelle majanduspoliitika oli väga edumeelne. Konservatiivid on kahe jalaga maa peal – säilitavad selle, mis töötab, ja lammutavad vana alles siis, kui see enam ei tööta. Mart: Tehnoloogilise poole pealt oleme Eesti innovatiivseim erakond. Kasutame oma toetajatega suheldes kõige rohkem uusi elektroonilisi platvorme, meil on sotsiaalmeedias kõige rohkem sõpru. Martin: Muide, tehnoloogiline areng ei ole üksüheselt võrdsustatav progressiga. Toome näite. Kanadas legaliseeriti kanep. Millised on aga selle äärmusliku eksperimendi tagajärjed? Kui kanadalased tahavad katsetada, katsetagu. Meie ei pea tormama ise seda katset tegema, sest on suur võimalus, et tagajärjed on negatiivsed. Sama on ka migratsiooniga. Meil on hoiatavad näited Rootsist, Hollandist või Prantsusmaalt. Mart: Näiteid on võtta ka Eestist. Tegeleme siiani nõukogudeaegse immigratsiooni tagajärgedega: meil on suur vene vähemus, keda me pole suutnud integreerida. Meil, erinevalt nii mõnestki Euroopa riigist, on see kogemus olemas ja me ütlemegi: ei, aitäh, me ei soovi rohkem immigrante, me ei taha muutuda Aafrika prügikastiks.
Millist nõu annate inimesele, kes pole veel otsustanud, millise erakonna poolt valida? Martin: Otsustada tuleb mitte ilusate lubaduste pinnalt, vaid selle pinnalt, mida on tehtud. See on mõnes mõttes kahe teraga mõõk, sest valitsemisvastutust meil olnud ei ole, me ei ole saanud näidata, kas me ka päriselt teeme seda, mida ütleme. Aga teiste erakondade puhul on vähemalt teada – nad ei tee seda, mida lubavad. Mõttetu on toetada erakondi, kes on korduvalt jätnud oma lubadused täitmata. Juba Einstein ütles, et rumaluse definitsioon on see, kui tehakse ühte ja sama asja, lootes, et tuleb erinev tulemus. Mart: Pettumusi on palju olnud – Res Publica, Rohelised, Vabaerakond, aga ka Keskerakond, kes läks valitsusse ja tegi peaaegu kõigis oma olulistes küsimustes kannapöörde: haldusreform läheb samamoodi edasi, Rail Baltic läheb samamoodi edasi, presidendi otsevalimiste seadustamisega ei tegeleta. Martin: Julgustan toetama EKRE-t. Eelmistel valimistel andsid inimesed meile usalduskrediiti ja usun, et oleme seda oma tööga opositsioonis õigustanud. Tihtilugu öeldakse meie kohta, et ah, nendega läheb nii, nagu läks Põlissoomlastega – saavad võimule ja mu-
Teie taga on rahvuslased. Aga kui norida, siis miks peaks EKRE-t toetama ärimees, kes tahab Eestisse odavat võõrtööjõudu? Või homo? Või 27-aastane vallaline lastetu naine? Mart: On loomulik, et ühiskonnas on rühmitusi, kellel on sageli vastandlikud huvid. Erakonnad selleks ongi, et neid gruppe esindada. Pole midagi imelikku, kui homoseksuaalid valivad sotsiaaldemokraate ja võõrtööjõudu pooldavad ettevõtjad Reformierakonda. Kuid igaüks peaks endalt küsima: millist mõju avaldab nende erakondade poliitika pikemas perspektiivis? Milline mõju on sellel meile kui rahvusele ja meie riigi püsimisele? Martin: Ettevõtja peaks toetama meid väga lihtsal põhjusel: meie majandusprogramm paneb majanduse kiiresti kasvama. Aga kui natuke torkida, siis küsin vastu, mis on odava tööjõu sisseveo pikk plaan. Ukraina odav tööjõud tuleb alguses Eestisse, aga varsti läheb edasi Soome. Kas järgmiseks toome aafriklased? Eesti muutub läbisõiduhooviks, kus saame aina kehvema kvaliteediga töötajaid ja meie konkurentsivõime väheneb üha. Suurendada tuleb oma ettevõtete tootlikkust nii, et saaks maksta paremat palka. Tootlikkuse suurendamise kriitiline osa on vähendada makse, energiakulu, bürokraatiat, ja seda me pakume. Martin: Mis puudutab homosid, siis tegelikult oleme ainus erakond, kes pakub pikas plaanis sellist ühiskonda, kus ka neil on hea elada, sest me ei lase märatsevatel moslemitel riiki üle võtta. Londonis olid veel kümme aastat tagasi multikultuursed linnaosad värvilised, aga praeguseks on need muutunud täiesti monokultuurseks – ainult mosle-
mid. Loomulikult on koos sellega läinud kinni mitte ainult homoööklubid, vaid ka pubid ja kõikvõimalikud traditsioonilised fish & chips’i putkad. Järele on jäänud halal’i putkad, jõule ei peeta. Homoklubid ja lühikeste seelikutega naised on kadunud ka Malmö tänavatelt. Kui tahad olla feminist ja käia ringi paljaste rindadega – unusta ära, järgneb grupivägistamine, mille peale riigivõim ei tee midagi, sest see ärritab liiga paljusid moslemeid. Muuseas, USA viimastel presidendivalimistel võttis häälekalt sõna konservatiivsete homode grupp, kes ütles selgelt, et nad ei vaja erikohtlemist, vaid seda, et nad saaksid oma elu rahulikult edasi elada, ilma et neile tuldaks „Allahu akbar” karjudes kinžalliga kallale. Mart: Vasakpoolsete liberaalide propageeritava piiritu avatusega jõutakse sisuliselt totaalse sallimatuseni võõraste poolt. Kus EKRE seisukohtade ja tegemistega tutvuda saab? Kuidas erakonda toetada? Mart: Meie valimisprogrammid ilmuvad järgnevate kuude jooksul meie erakonna kodulehel www.ekre.ee. Aga soovitame lugeda rahvuskonservatiivide uudisteportaali www.uueduudised.ee, kus ilmuvad arvamuslood ja analüüsid kogu maailmas toimuvast. Martin: Kes meid toetada soovib, siis on võimalik teha kampaania- ja selgitustööd oma tuttavate, sõprade ja pereliikmete hulgas. Meie kohta levitatakse loosungeid ja müüte, millel pole tegelikkusega mingit pistmist – kummutage need! Võib astuda erakonna liikmeks või aidata levitada meie infomaterjale. Tänulikud oleme ka rahalise annetuse eest, mida saab teha erakonna kodulehel. Ja tulge kindlasti valima. Ainult valijate toetusel saame asuda oma programmi ellu viima. Loe intervjuu täispikka versiooni portaalist www.uueduudised.ee.
EKRE 10 lubadust • • • • • • • • • •
Langetame makse, et keskmisele Eesti perele jääks aastas ligi tuhat eurot rohkem raha kätte. Teeme arstiabi ja ravimid paremini kättesaadavaks, kaotades ravijärjekorrad ning alandades ravimite käibemaksu. Võtame immigratsioonipoliitika eesti rahva kontrolli alla, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada eestikeelses ja -meelses riigis. Suurendame pensione ja kaotame neilt tulumaksu, et kasvaks pensionäride ostujõud. Vähendame vanemate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt ja arvestame tööl käivale vanemale lapse kasvatamise eest tööstaaži. Teeme justiitsreformi, et lühendada menetlusi, lõpetada kohtunike ja prokuröride omavoli ning piirata kohtutäiturite ja inkassofirmade ahnust. Seadustame rahvaalgatuse ja presidendi otsevalimise. Me ei luba lasteasutustesse homopropagandat. Lõpetame Brüsseli käsupoliitika pimesi järgimise, et eestlased jääksid peremeheks omal maal. Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise eest läbi aegade.
NOVEMBER 2018
5
VALIMISTE TEEJUHT
VALIMISTE TEEJUHT
EKRE Esimees: Mart Helme Liikmeid: 7800 XIII riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonis on seitse liiget. Maailmavaade Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevuse ideest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. Konservatiivse Rahvaerakonna tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb keele, kultuuri, hariduse, perekonna, traditsioonide ja rahvusliku majanduse toetamisel. • Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud, aus ja demokraatlik riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostuse ning poliitilise kaasatuse võimaluse.
• Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng ja heaolu, mille tagab õiglane ning tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmistepõhist poliitikat ning arendades loodussäästlikku elukeskkonda. Konservatiivne Rahvaerakond kaitseb oma valijate huve ja põhimõtteid riigikogus opositsioonis olles. Erakonna soov on vähendada erakondade rahastamist riigieelarvest, muuta valimisseadust nii, et presidendi valiks rahvas ja riigikogu valimistel kaoks ära häälte ülekandmine. Samuti on eesmärk seadustada rahvahääletus kui rahvaalgatus ning suurendada Eesti inimeste jõukust, vähendades käibemaksu ja soodustades väikeettevõtlust. Selleks on vaja jõuliselt vähendada bürokraatiat.
Erakonnast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sise- ja välispoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvi-
Rohelised Esimees: Züleyxa Izmailova Liikmeid: 1003 (11.09.2018) Foto: Hendrik Osula
Maailmavaade Roheliste arvates peab kodanikel olema võimalus poliitikas kaasa rääkida kogu aeg, ka valimistevahelisel ajal. Kodanikel peab olema õigus algatada siduvaid vastu-, poolt-
dest. Erakonna poliitiline alus on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikidele inimestele.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Üks Konservatiivse Rahvaerakonna lähiaja eesmärke on anda Eesti majandusele kasvutõuge, mis suurendaks inimeste jõukust ja tooks koju tagasi välismaale lahkunud. Samuti soovitakse seadustada meetmete pakett, mis suurendaks Eesti rahva iivet. Selleks on tehtud ettepanek kehtestada tulumaksusoodustus laste pealt ja kustutada iga lapse sünni korral vee-
ja nõuandvaid rahvahääletusi, et mõjutada riigikogu ning valla- ja linnavolikogude otsuseid. Rohelised ei karda rahva arvamust, vastupidi, nad julgustavad inimesi aktiivselt poliitikas osalema, sest ainult niimoodi on Eesti tõepoolest oma kodanike nägu. Erakonna arvates on sotsiaalse kaitse võtmesõna universaalsissetulek. Universaalsissetulek on revolutsioon, mille eelduseks on praeguse sotsiaalkaitsesüsteemi täielik lammutamine ning selle asendamine riigipoolse igakuise tingimusteta rahamaksega igale kodanikule. Rohelised usuvad, et universaalsissetulek on tõeline vabadus, mis garanteerib, et mitte ükski eestimaalane mitte üheski Eestimaa nurgas, sõltumata asjaoludest, ei peaks mitte kunagi enam allpool vaesuspiiri elama. Erakond peab oluliseks vabadust – vabadust teha seda, mida tõesti teha tahetakse, vabadust olla see, kes tõesti ollakse. Inimeste diskrimineerimine nende seksuaalsuse, soo, rahvuse jmt põhjal ei kuulu Roheliste sõnul 21. sajandisse. Rohelised usuvad, et kõik inimesed, nii enamuse kui ka vähemuse esindajad, peavad Eestis ennast võrdsetena ning täieõiguslike ühiskonnaliikmetena tundma.
Erakonnast Euroopa Rohelised seisavad uhkusega inimkonna jätkusuutliku arengu eest
6
NOVEMBER 2018
Foto: Kristjan Järv
rand kodulaenust. Erakond peab oluliseks kohe tugevdada riigikaitset, luues soomusmanöövervõimekuse, ja sõjaväestatud piirivalve taastamist, samuti Eesti-Vene kontrolljoone väljaehitamist. Konservatiivne Rahvaerakond soovib tühistada kooseluseaduse. Allikad: www.riigikogu.ee, ekre.ee
planeedil Maa – arengumudeli eest, mis austab inimõigusi ning on rajatud keskkondliku vastutuse, vabaduse, õigluse, mitmekesisuse ja vägivallatuse väärtustele. Algusest peale on rohelised toetanud globaalset mõtlemist ja lokaalset tegutsemist. Koostöö arendamiseks Euroopa tasemel asutati 1984. aastal koordineeriv organisatsioon, mis muutus 1993. aastal Euroopa Roheliste Parteide Liiduks. Rõhutades eesmärki teha tihedamat koostööd, muudeti 2004. aastal liitu uuesti – Euroopa Roheliste Parteiks. Euroopa Rohelised on osa edukast ülemaailmsest rohelisest liikumisest.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Roheliste eesmärk on saada Riigikogus 11 kohta, et olla koalitsiooniläbirääkimistel piisavalt heas positsioonis riigi keskkonnapoliitika mõjutamiseks ja esitada oma kandidaat keskkonnaministri kohale. Lisaks keskkonnaministeeriumi juhtimisele, mis nõuab kiireloomulisi muudatusi, soovivad Rohelised juhtida ka haridus- ja teadusministeeriumit ning kultuuriministeeriumit, mille kaudu on võimalik luua eeldused ökoriigiks saamise ja selleks jäämise teekonnal. Allikad: www.riigikogu.ee, erakond.ee
VALIMISTE TEEJUHT
Vabaerakond toob võimalused Tallinnast kaugemale Kaul Nurm Eesti Vabaerakonna esimees Põlvas loob keskmine inimene aastaga rikkust 6000 euro jagu, Tallinnas sama ajaga 26 000 euro jagu – ning lõhe aina käriseb. Erinevalt neljast suurest vasakerakonnast on Vabaerakonnal selge plaan, kuidas ülejäänud piirkondi Tallinnale järele aidata, ja seda võimalusi, mitte teiste inimeste raha ümber jagades. Euroopa Liit pingutab kõvasti enda vaesematele liikmetele arenguvõimaluste loomiseks, abi sõltub piirkonna keskmisest jõukusest. Tallinnas on tänaseks elustandard juba üle euroliidu keskmise ja see piirkond saab endaga hästi hakkama, kuid et Eesti valitsus käsitleb Eestit Euroopas ühe piirkonnana, mõõdetakse Tallinna malli järgi toetusi ka Põlvale, Valgale ja Missole. Kuna Tallinn ületas ostujõu poolest Euroopa Liidu keskmise, muutub 2021. aastast Tallinnas, aga ka Tallinnaga ühte patta pandud ülejäänud Eestis, nn eurorahade kasutamine oluliselt
kallimaks. Nn europrojektide omafinantseering tõuseb lausa kolm korda! Hea mittetallinlane, vaata enda ümber ringi ning mõtle uuele lasteaiale, uuele tänavale, uuele kanalisatsioonile, mida sinu kodulinn või -küla
vajaks. Need jäävad suure tõenäosusega tulemata. Vabaerakond lõpetab senise Tallinna-keskse regionaalpoliitika, sest selleks pole ei sisulist ega moraalset õigustust. Vabaerakond küsib kevadel
VAOBRAEKAND: parempoolne kaalukeel järgmises valitsuses Kaul Nurm Eesti Vabaerakonna esimees Hea valija! Kui sa lugesid „Vabaerakond”, oled intelligentne inimene ja me sobime hästi. Nagu kõik mõtlevad inimesed, tunned ilmselt sinagi, et sul pole kellegi poolt hääletada, sest vali, keda valid, on tulemuseks ikka üks vasakpoolne soust. Eesti Vabaerakond ei luba sulle järjest paremat elu kellegi teise raha eest. Eesti Vabaerakond usub, et riigi suurim kohustus on mitte segada inimestel tulusalt töötada ja äri teha. Ja me näeme, nagu teisedki nutikad inimesed, et kõik suured erakonnad on praeguseks avalikult või salaja vasakpoolsed. Vabaerakond lubab Sulle, et saades mandaadi, oleme meie parempoolseks kaalukeeleks järgmises valitsuses. Meil on põhimõttelisi partei Keskerakonna, opositsiooni suurima partei Reformierakonna, aga ka ülejäänud avalike ja kapi-vasakerakondadega. Me ei jaga peaaegu ühtki põhimõttelist väärtushinnangut EKRE-ga. Kuid me ei välista koostööd kellegagi, sest välistada saavad ainult valijad. Meie oleme neil vali8
NOVEMBER 2018
mistel selleks, et ükski erakond ei saaks moodustada uut vasakvalitsust, ning et ükski erakond ei peaks parema puudumisel moodustama valitsust EKRE-ga. Meie usume, et inimene on targem kui riik ning teab ise kõige paremini, kuidas enda elu, tööd ja äri korraldada. Riik võib olla kodanikule teener, nõuandja või teenusepakkuja, aga mitte lapsehoidja. Meie usume, et sisukas ja jõukas elu terves Eestis on võimalik ning meil on selleks kindel plaan. Me usume, et ebavõrdsust tuleb vähendada võimalusi, mitte teiste inimeste raha ümber jagades. Eesti Vabaerakond sündis õhinapõhiselt, elas arengu käigus läbi nii kiire edu kui ka kriise, ning on praeguseks selge maailmavaate ja konkreetsete lahendustega erakond. Me oleme läbi teinud enda lastehaigused ja ka rasked muutused, mis kõik seisavad ees neil, kes lubavad sulle uut poliitikat. Eesti Vabaerakond teeb lõpu sel sajandil toime pandud vaikivale vasakpöördele, mille süüd jagavad kõik alates 2002. aastast valitsuses olnud erakonnad. Kui soovid parempoolset kaalukeelt järgmisse valitsusse, siis me sobime hästi.
valijatelt mandaati saada parempoolseks kaalukeeleks järgmises valitsuses. Vabaerakonna esimeseks suureks sammuks valitsuserakonnana saab Eesti kaheks toetuspiirkonnaks jagamine, kus ühte jääb jõukas 425 000 elanikuga Tallinn ning teise 891 000 elanikuga muu Eesti. Seesuguse erandi taotlemine on võimalik ja sellega tuleks tegeleda juba täna, kuid praeguse vasakvalitsuse kõrvad on meie ettepanekutele kurdid. Nii kasvaks toetused enam kui kolme miljardi euroni ja euroraha kasutamisel jääks ka omaosalus väljaspool Tallinna senise 15 protsendi peale. Erinevalt EKREst ei pea Vabaerakond võimalikuks Eesti väljaastumist ülemaailmsest tööjaotusest ja vabakaubandusest ning Euroopa majandus-, rahandus- ja tolliliidust. Küll aga Eesti keskenduma jõuliselt sellele, kuidas sellest Eesti riigile ja rahvale parim välja võtta. Selle üks eeldusi on just ELi struktuurifondide mõistlik kasutamine, mis on loodud teatavasti just arenguvõimaluste loomiseks.
Vabaerakond langetab palgatulumaksu 12 protsendini Raivo Kokser Ettevõtja, Vabaerakonna juhatuse liige Eesti majanduse arengut ja inimeste jõukust pärsib enim just töö tegemise kõrge maksustamine. Seetõttu langetab Vabaerakond palgalt makstavat tulumaksu 12%-ni ja suunab selle maksutulu kohalike omavalitsustele. Nii saab ettevõtjail olema lihtsam maksta kõrgemaid palku, palgata andekaid välistalente ja konkureerida rahvusvahelisel turul. Tulumaksu vähenemine kompenseeritaks aga kapitalimaksuga. Kuigi riigi maksutulud jäävad samaks, tähendab see maksukoormuse nihutamist töö tegemiselt raha kogunemise peale. Nii saab tööinimene rohkem raha kätte, ettevõtja saab aga makse maksta mitte sisendilt, vaid juba teenitud rahalt. Kuulen oponentide kiunatusi, justkui tahaks Vabaerakond kehtestada ettevõtete tulumaksu või anda valijale katteta lubadusi. Ei taha. Ettevõtete tulumaks kehtib ju tegelikult praegugi, ainult selle kohustuse täitmine on edasi lükatud määramatusse tulevikku. Ning erinevalt neljast suurest vasakerakonnast, kes lollitavad valijaid lubadusega elada veel kauem veel paremini kellegi teise raha eest, on Vabaerakonna olulisim maksumuudatus päriselt kasulik, päriselt teostatav ja seda rahastatakse päris rahaga, mitte ebamäärase “tuleviku majanduskasvu” abil.
RIIGIKOGU VALID NELJAKS AASTAKS – SEIFI KOGU ELUKS!
– Seifide müük, rent, hooldus, paigaldus, avamine ja taastamine – Paberipurustajate müük, rent ja hooldus – Trepikärude müük, hooldus ja kasutajate koolitamine – Euro € tooted, detektorid, sorteerijad – Raskete esemete transport ja paigaldus, eritõsted – Insener-tehnilised lahendused, projekteerimine
Well Done Grupp OÜ Tuuliku tee 4f, 10621 Tallinn tel 506 8084
welldone@welldone.ee www.welldone.ee www.seifid.ee
VALIMISTE TEEJUHT
Isamaa Esimees: Helir-Valdor Seeder Liikmeid: 8600 XIII riigikogu Isamaa fraktsioonis on 11 liiget. Maailmavaade Pärast Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist 2006. aastal on praeguse erakonna ideoloogia muutunud pragmaatilisemaks, seatud eesmärkidel on sotsiaalselt laiem põhi. Nii fookustab Isamaa oma poliitika lisaks majandusarengule rahvastiku juurdekasvule, kaitseküsimustele, elatustaseme tõusule ning hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Tähtsaks peetakse praeguste otsuste mõju ka kaugemas perspektiivis. Erakonna rahvuslik-konservatiivne poliitika on olnud paljuski suunatud majanduse, riigikaitse ja hariduse reformimisele ning arendamisele. Erakonna juhtliikmed on oma eeskujuna nimetanud Margaret Thatcherit, kes viis Suur-
britannias peaministrina läbi valulised, kuid suure majanduskasvu toonud reformid.
Erakonnast Isamaa fraktsioon on maailmavaatelt parempoolne ja konservatiivne ning lähtub oma poliitikas eeskätt Eesti rahvuslike huvide ja Eesti julgeoleku kaitsest. Isamaa on pikki perioode kandnud valitsemisvastutust ja nii on ka riigikogu Isamaa saadikugrupp üks enim Eesti elu mõjutanud fraktsioon. Fraktsiooni põhiroll on olnud seista seaduseelnõude eest, mis kaitseksid rahvuslikke huve, edendaksid avatud majandust ja tagaksid kõigile kättesaadava kvaliteetse hariduse. Isamaa prioriteet on riigi püsimine ja see, et Eestis sünniks rohkem lapsi, kes saaksid üles kasvada õnnelikes ja hästi toime tulevates peredes. Näiteks on Isamaa algatanud riikliku elatisabi fondi eelnõu, mille järgi hakkaks riik tagama elatisraha väljamaksmist üksinda last kasvatavatele vanematele. Varem on Isamaa ellu rakendanud vanemapensioni, tänu
Keskerakond Foto: Karin Kaljuläte
millele arvutatakse alates 2013. aastast vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest. Hulk aastaid on Isamaa fraktsioon seisnud Eesti haldusreformi eest, mille uuem versioon kannab nime “Tõmbekeskuste Eesti”. Fraktsioon on algatanud ka üsna palju haldusjuhtimist detsentraliseerivaid seaduseelnõusid ning peab oluliseks riigireformi läbiviimist, et vähendada bürokraatiat ning muuta riigijuhtimist efektiivsemaks. Samuti on Isamaa egiidi all viidud mitu riigiasutust pealinnast maakonnakeskustesse. Nimetada võib siin haridus- ja teadusministeeriumi viimist Tartusse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimist Viljandisse.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Fraktsiooni töö fookuses on rahva juurdepääs kvaliteetsele haridusele,
Esimees: Jüri Ratas Liikmeid: ligi 15 000 XIII riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonis on 25 liiget. Maailmavaade Keskerakonna poliitika keskmes on olnud kontseptsioon tugevast riigist, kus pole ääremaid ja kus maksulaekumised tagavad riigi kõikide funktsioonide heal tasemel täitmise. Riik peab senisest enam sekkuma turu ja majanduse mehhanismidesse ning pakkuma rohkem tõhusaid toetusmeetmeid sotsiaalpoliitikas. Erakonna jaoks on oluline vähem kindlustatud elanikkonna ja rahvusvähemuste huvide esindamine. Selle põhjalt näeb erakond suurema ja tugevama keskklassi kiiremat kasvu Eestis. Samuti on Keskerakonnale tähtis kodanike usaldusel põhinev riik – rahvas peab ennast tundma oluliste riigielu otsustuste suunajana.
Erakonnast Eesti Keskerakonna fraktsioon esindab riigikogus tsentristlikku maailmavaadet ja lähtub oma tegevuses
10
NOVEMBER 2018
Foto: Ilmar Saabas
mis on riigi konkurentsivõime alus. Samuti soovib Isamaa anda juba sünnist alates hääleõiguse kõigile Eesti kodanikele ning kasvatada sellega lastega perede häälte kaalu riigile tähtsate otsuste langetamisel. Seisame selle eest, et madalapalgalistele säiliks 500 euro suurune tulumaksuvabastus. Kaitseküsimustes rõhutab Isamaa stabiilsuse vajalikkust, eriti kaitsekulutuste säilitamist vähemalt 2% tasemel SKT-st. Allikad: www.riigikogu.ee, isamaa.ee
kõigi Eestimaal elavate inimeste huvidest. Fraktsioon toetab riigi rolli suurendamist Eesti arengus ja valitsemises, samuti seisab euroopaliku maksupoliitika eest. Fraktsiooni suurim töövõit XII riigikogu koosseisus oli tasuta koolilõuna jõudmine gümnaasiumiastmesse. Sellesisuline eelnõu esitati riigikogu menetlusse juba 2011. aasta 5. aprillil. Keskerakonna valitsuses olemise ajal kindlustati alates 2002. aastast tasuta koolilõuna 1.–4. klassi õpilastele ning alates 2006. aastast põhikooliastmes.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Keskerakonna lähiaja eesmärk on kujundada Eestist stabiilne heaoluriik. Fraktsiooni algatatud eelnõudega püütakse kindlustada sotsiaalne turvalisus igale inimesele, sõltumata vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. Fraktsioon seisab riigikogus selle eest, et meie riigis ei oleks ääremaid, et iga Eesti inimene tunneks ennast väärtuslikuna – igaühel peab olema võimalus endale ühiskonnas koht leida ning olla vajalik ja kaasatud. Eesmärkide saavutamise nimel tehakse koostööd kõigi fraktsioonidega, kes nende väärtushinnanguid jagavad. Allikad: www.riigikogu.ee, keskerakond.ee
Ära koba pimeduses, vali nägemine
FEMTO LITE
*
laseriga
LASIK ADVANCED
*
Klassikaline laseroperatsioon uue tehnoloogiaga
DR KAI NOOR SILMAKABINET. TEGEVUSLUBA L03064
Vabane prillidest ja läätsedest
VALIMISTE TEEJUHT
VARIVALITSUS TIIA SIHVER
Riiklik turvavõrk
MARGARITA KÄLLO Lõimumine
KADRI HALLERKIKKATALO
Tervishoid ja riiklik turvavõrk
PIRKO KONSA
Liikuvus ja transpordireform
INDREK NUUME
Rahandusminister
JAAK LAINESTE
Loodusvarade kaitse ja väärindamine
KRISTINA KALLAS Peaminister
KRISTIINA TÕNNISSON Hariduse ja teaduse areng
PRIIT ALAMÄE
Majandusminister
IGOR TARO
Kogukondade võimestamine – KOV teenuste reform
MARGUS TSAHKNA Julgeolek ja liitlassuhted
KRISTJAN ALTROFF
Kogukondade võimestamine
MEELIS NIINEPUU
Taristu ja ühendused
ÜLO PIKKOV
Kultuuriminister
Milline on Eesti pikk plaan? Aasta 2034. Maailmas elab kümme miljonit Eesti e-residenti. Neist kaks miljonit töötab Eesti omanikele kuuluvates ettevõtetes, ülejäänud otsustasid digitaalse identiteedi kasuks, kuna ajavad tööasju üle maailma. Eestist on kujunenud kõige usaldusväärsem ja soodsama ärikeskkonnaga riik, mille teenuseid on mugav kasutada nii rahvusvahelisel ettevõttel kui ka välisriigi väikeinvestoril või loovtöötajal. Kümme aastat tagasi alustatud julgete reformide tulemusena on Eesti aastaks 2030 maailmas absoluutne liider andmete kasutamises ja ekspordib seda oskusteavet. Teenuste digitaliseerimisest saadud tulu on investeeritud keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse – eelmisest kümnendist on
Eestist saanud süsinikuvaba energeetikaga maheriik, mis ei tekita jäätmeid. Edu on toonud Eesti kõrghariduse maailma mainekamate tippülikoolide sekka. Siinsete noorte seas on enim väärtustatud ametid õpetaja ja teadlane. Talsingi tunnel ja Riiast tulev kiirraudtee kipuvad esmaspäeva hommikuti olema ülekoormatud, kui Tallinnasse saabuvad töönädalaks tudengid ja töölised naaberriikidest. Andmeja tarkvaraarenduse keskused asuvad ühtlaselt üle kogu maa, sest kümne aasta eest elluviidud sidetaristu väljaehitamine on ühtlustanud linna- ja maapiirkondade arengutempo. Valitsus vaidleb lauluväljaku laiendamise üle, kuna lähiaastail sünnib juurde ja läheb kooli sedavõrd rohkem lapsi, et nad ei mahuks muidu järgmise noortepeo ajal laulukaare alla. Eesti kasvab ja edeneb. Sellise väljavaatega alustab Eesti 200 tulevikuvalitsus pika plaani elluviimist. Jah, sinna on tõesti pikk tee minna ja mõned väljakutsed tunduvad üpris tõsised. Kes oleks 1991. aastal uskunud, et vähem kui 15 aastaga
oleme ühtse Euroopa täieõiguslik liige? Või pidanud võimalikuks passita seiklemist, taskus sama raha, millega äsja kohalikus poes maksta sai? Kui julget eesmärki paika ei pane ega proovi, ei juhtu midagi. Oleme siin, et juhtuks – varivalitsuse liikmed on valmis Eesti tulevikuvalitsusena muutused veerema panema. Eestil on, mille poole edasi püüelda. Meie lapsed ja lapselapsed on väärt tervemat, õnnelikumat ja paremini korraldatud teenustega elu. Esmalt on tarvis lahendada kolm põhiprobleemi: töökäte arvu kahanemine, Eesti hariduse järelkasvu puudumine ja ebavõrdne kohtlemine eri piirkondades. Alustades viimasest – elukohajärgne postiindeks või omavalitsus ei pea määrama inimese saatust. Plaan on tagada kõikjal kvaliteetne haridus ja sotsiaalteenused parimal võimalikul moel. See tähendab vahendite suunamist otse koolidele ja kogukonna suuremat otsustuspädevust. Paremaid abistamisvõimalusi kohalikule sotsiaaltöötajale, kes saab paindlikult lahendada iga mure või kasutada üle-
riigilist tuge. Paljude teenuste puhul ei pea kodaniku taotlust ootama jäämagi – selle saab määrata riigil olemasolevate andmete põhjal automaatselt. Personaalne riik ei oota kutset, vaid tuleb appi kohe, kui vaja. Kui inimesed ei pea kehvemate võimaluste tõttu elukohta vahetama, sünnibki Eestisse rohkem lapsi, kuna maal on sündivus kõrgem kui linnas. Panustame rohkem raha hariduse edendamisse, et tuua õpetajaks arvukalt noori ja neid, kes muidu teeniksid oma ala tippspetsialistina. Vabastame riigiteenuste automatiseerimise ja tõhustamisega avalikust sektorist töökäsi majanduse edendamiseks ning pakume tuge välisturgudele laienevatele ettevõtetele. Eesti rahvuslikku rikkust saab kasvatada ka väljaspool meie piiratud rahvaarvu ja loodusressurssidega territooriumi. Me ei karda teha julgeid otsuseid. Tulime kokku selleks, et anda Eesti järgmisele arenguhüppele hoogu. Oleme praeguse olukorra jätkumisega sama rahulolematu nagu sinagi. Meid saab usaldada. NOVEMBER 2018
13
VALIMISTE TEEJUHT
Vabaerakond Esimees: Kaul Nurm Liikmeid: 612 (11.09.2018) XIII riigikogu Eesti Vabaerakonna fraktsioonis on seitse liiget. Maailmavaade Eesti Vabaerakond on tulnud poliitilisele areenile selleks, et teha muudatusi. Erakonna arvates ei saa Eesti poliitika praegust hangumist pidada ei liiga parempoolse ega liiga vasakpoolse poliitika tagajärjeks, sellele on kaasa aidanud kõik vanad erakonnad, sõltumata maailmavaatest. Vabaerakond ise peab end tsentrist pisut paremal asuvaks erakonnaks. Vabaerakonna fraktsiooni kuulub suure poliitilise kogemusega inimesi: põhiseaduse alusteksti autor Jüri Adams ja varem Eesti poliitilises elus osalenud Andres Herkel. Fraktsiooni noorim liige Külliki Kübarsepp on olnud nii MTÜ
Vaba Isamaaline Kodanik kui ka Vabaerakonna algatusrühma käivitaja. Artur Talvik on kodanikuaktivist ja häälemagnet. Endine Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru on ekspert kultuuri ja teaduse küsimustes. Ain Lutsepp on Eesti säravamaid näitlejaid, kes on nüüd võtnud poliitikurolli. Monika Haukanõmm on sotsiaalvaldkonna ekspert, kes on juhtinud Eesti Puuetega Inimeste Koda. Enn Meri toob pikaaegse eraettevõtjana fraktsiooni täiesti uusi tuuli ja ettevõtja maailmavaadet.
Erakonnast Eesti Vabaerakonna eesmärk on muuta Eesti poliitikasüsteem avatumaks ning viia läbi riigi- ja haldusreform. Erakonda kuuluvad teiste seas näiteks Andres Herkel, Krista Aru, Jüri Adams, Külliki Kübarsepp, Enn Meri ja Ain Lutsepp.
Lähiaja poliitilised prioriteedid Vabaerakond soovib, et poliitiline süsteem oleks avatum ja konkurentsitin-
Eesti 200 Esimees: Kristina Kallas
Liikmeid: alla 600
gimused võrdsemad. Selleks tuleb vähendada erakondade üle mõistuse suurt riigieelarvelist rahastamist. Vaja on riigireformi ja sellist haldusterritoriaalset reformi, mis tagab kogukondliku iseotsustusõiguse. Maksuküsimustes on vaja selgeid arvutu-
si, mitte ebamääraseid lubadusi. Vabaerakond leiab, et Eesti peab olema riik, kus kõigil inimestel on hea elada, sest inimene on meie suurim väärtus.
Maailmavaade
Lähiaja poliitilised prioriteedid
Erakonna Eesti 200 eesmärk on edendada Eesti elu ja kavandada pikaajalisi poliitikaid, mis tagaksid eesti keele ja kultuuri säilimise, majandusliku jõukuse ning turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna Eestis elavatele inimestele. Eesti 200 leiab, et maailmas aina suurenevate rändevoogudega tegelemiseks tuleb pöörata rohkem tähelepanu mitte niivõrd rände sihtriikidele ehk kokkulepetele migrantide vastuvõtutingimuste asjus, vaid rände põhjustele nn saatjariikides. Inimesi tuleb aidata seal, kus nad elavad, ning tegeleda põhjustega, mis sunnivad neid oma kodukohast lahkuma. Eesti välisabi peab olema suunatud rändega seotud probleemide leevendamisse. Eesti 200 programmi järgi pole massiimmigratsioon ei Eestile ega Euroopale jõukohane.
• Vabastada KOV-id riigi delegeeritud kohustustest, nagu sotsiaalteenuste, hariduse ja transpordi korraldamine, et võimaldada neil tõhusamalt tegeleda kohaliku elu küsimustega, nagu ruumiline planeerimine, heakord ja ettevõtluseks vajaliku kohaliku taristu arendamine. Anda selleks lisaressursi, samal ajal võimestada kohalikke kogukondi ja usaldada neid (ka rahaliselt) oma elu korraldamisel. • Et tagada hariduse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse (riiklik turvavõrk) ning transpordi korraldamise kvaliteet, tahab Eesti 200 tuua vastutuse tagasi riiklike tugevate ning hästi juhitud ametite kätte. Eesmärk on kaotada ära “postiindeksi loterii” ja paigutada ametite töötajad üle kogu Eesti, mitte ainult Tallinna. • Haridus, sotsiaalturvalisus ja tervishoiuteenused on Eesti inimeste põhiseaduslikud õigused ja riigi kohustus. Eesti 200 jaoks on esmatähtis tagada üle kogu Eesti universaalteenuste ühtlane kvaliteet ning kättesaadavus seeläbi, et kaotada inimese ja riigi vahelt ära KOV-i kui vahendaja roll.
Erakonnast Liikumise Eesti 200 manifestis seisab, et autorid teevad ettepaneku moodustada poliitiline liikumine, kuhu on koondunud Eesti arengusse panustada soovivad inimesed ning mille eesmärk on pakkuda praegustele poliitiliste erakondadele ideelist konkurentsi ja julgeid mõtteid Eesti paremaks ehitamisel. Liikumise algatajad soovivad vaadata kaugemale kui üks valimistsükkel, kuna nende hinnangul on ainult nii võimalik ehitada 200-aastast Eestit. 14
NOVEMBER 2018
Allikad: www.riigikogu.ee, vabaerakond.ee
Allikad: www.riigikogu.ee, eesti200.ee
Erakond valitud? Nüüd on aeg ennustada!
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!