UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Lk 2-3
Lk 16-17
Lk 4-5
Lk 19
Lk 6
Lk 20-21
1
Lk 10-12
Lk 28-29
Lk 15
Lk 31
Kinnisvara hingeelu igast nurgast Väljaanne Uusarendused Tallinnas & Harjumaal jätkab oma tuntud headuses, keskendudes väga erinevatele kinnisvara valdkonnaga seotud teemadele. Olgu tegu eluaseme püsiva omamise, müümise või ostmisega – kõik nõuavad kaalutletud otsuseid koos neid toetavate eelteadmistega. Seetõttu on oluline olla kursis nii siseste kui ka väliste põhjustega, mis võivad müümisel sinu eluaseme väärtust mõjutada. Üheks neist on värvitoonid – Ameerika Ühendriikide kinnisvaraspetsialistide põhjalikust uuringust selgusid nimelt neli värvi, mis üldjuhul müüjale kasuks ei tule ning mida tasub üürile antavas või müüki minevas elamises vältida. Keskendume ka ostjaile – kaugeltki mitte
kõik ei suuda endale kodu soetada panga abita. Millele peaks seega mõtlema enne eluasemelaenu võtmist? Parkimiskohtade nappus magalapiirkondades on lisaks korterimüügi rikkumisele tekitanud kahju ümbruskonnas laiemalt ning ajanud tülli naabreid. Samuti on oluline koputada kinnisvaramüüja südametunnistusele, et riskimise asemel on alati parem kõik puudused välja tuua. Mida aga teha, kui müüja lihtsalt ei tea, mida üldse puuduseks lugeda? Uusarendustesse kodu soetamisega kaasnevast ooteajast hoolimata on tegu mitmes mõttes väga perspektiivika valikuga ja seega on lugejani toodud üheksa pooltargumenti. Millised on üldse uusarenduste turu eripärad, mil-
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee
lega tuleks kursis olla? Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kinnisvaraturu ajalugu lühem ning ei ole veel põhjalikult välja kujunenud, samuti on märgata kindlaid trende ja eripärasid. Kinnisvaraportaalist endale sobivat eluaset otsides ootame vaikimisi kõik, et leiaksime tohutute ja mittesobivate valikute seast mugavalt ning vähese vaevaga just endale sobiva – selle nimel on juba pool aastat tegutsenud uus kinnisvaraportaal. Kas kogu jutt, mis maakleri suust tuleb, on puhas kuld? Kuidas teha ostes tehing, mida hiljem ei kahetseta ja mida silmas pidada – ka sellel teemal saab lugeja nõuandeid spetsialistilt. Head lugemist!
Reklaam: Jarmo Süvaoja, jarmo.suvaoja@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall
MUGAV MODERNSUS JA KLASSIKALINE KADRIORG! Tobiase Kodud on kolmest eluhoonest koosnev elamuarendus. Majade vahel asetseb privaatne ja roheline sisehoov kõnniteede, madalhaljastuse ja laste mänguväljakutega. Esimesed kodud valmivad juba 2019. aasta algul.
HOONE ENERGIAKLASS ON
RAHU, AINULT RAHU. LÕVIRAHU. 2019.aasta teises pooles valmivad esimesed kodud Kristiines rohelise Löwenruh’i pargi veerele rajatavas Lõvirahu elurajoonis. Ideaalne elukeskkond perele, kes soovib omada turvalist hooviala, kuid samas hindab korteris elamise mugavust, mida suured kortermajad ei paku.
HOONE ENERGIAKLASS ON
Fotod: Shutterstock
Värvitoonid, mis langetavad sinu kinnisvara väärtust Fotod: Unsplash
Väidetavalt läheb neutraalne valge värv paljudele peale, mistõttu on Põhjamaades kombeks enne kinnisvara müüki või üürile paiskamist selle seinad valgeks võõbata. Kuid kas see arusaamine peab ikka paika või on tegu järjekordse visalt hääbuva müüdiga? Hiljuti viisid Ameerika Ühendriikide kinnisvaraspetsialistid läbi uuringu ja avastasid neli kõige vähem müüvat värvi. Just neid toone tasub üürikorteris või müüki minevas elamises vältida. Et selgitada välja kõige enam vastuseisu tekitanud värvid, hindasid Zillowi kinnisvarabüroo spetsialistid rohkem kui 50 000 fotot hiljuti müüdud kodudest. Analüüsist selgus huvitav tõde, et mõned värvid langetasid objekti müügihinda ja panid ostjaid rohkem tingima. Fotod: Shutterstock
Terrakota ja khaki panevad ostjaid tingima Kuigi puhast valget on peetud alati turvaliseks lahenduseks, ei meeldinud paljudele ostjatele kollaka alatooniga valged või teised valgele lähedased segatud toonid. Eriti otsustavaks sai see köögi puhul. Ostjate negatiivse hinnangu pälvisid ka maalähedased terrakotatoonid ja samas toonis kahhelplaadid, mis olid ülipopulaarsed 1970. aastate sisekujunduses. Maailma kõige koledamaks värvitooniks valitud khakivärv Pantone 448 tekitas samuti ostjates soovi kinnisvara hinna üle tingima asuda.
Üllatavad põhjused, miks tasub halli vältida Hall on oma sadades varjundites tõusnud valge kõrval teiseks populaarseks tegijaks, millega elamisi vahetult enne
müüki ilmestada. Lisaks sellele, et hall mõjub väärikalt ja elegantselt, on sellel omadus ruume optiliselt suuremaks muuta. Samas kerkis läbi viidud uuringus esile huvitav tähelepanek – kui sinakashalli söögitoaga kodud kaotasid oma väärtusest keskmiselt tuhat eurot, siis õrnad ja heledad hallid hoopis tõstsid kodu väärtust. Värvipsühholoogia seisukohalt ei tasu aga isegi heledamat tooni hallidega väga üle pingutada. Sest hall kui segu mustast ja valgest on oma olemuselt tühi, selles kombinatsioonis puudub värv. Sel põhjusel tasub halli eelistada pigem minimalistliku sisekujundusega kodudes, büroodes ja industriaalsetes interjöörides, kui soovitakse neutraalset ilmet.
Emotsionaalselt kurnav Kui hall suudabki ruumis rahulikuna mõjuda, siis värvipsühholoogia seisukohast on see ainus värv, mis ei oma emotsionaalsest aspektist ainsamatki positiivset mõju. Nagu hall sügis, mõjub ka hall värv interjööris paljude jaoks rõhuvalt ja ängistavalt. Pikapeale võib hall muutuda emotsionaalselt kurnavaks ja röövida energiat, mida oleme harjunud loodusest ja värvidest ammutama.
8
Kuigi hall seostub rahu ja turvatundega, surub see oma rahustavat efekti peale ka siis, kui me seda ei vaja. Pikalt ruumis viibides on hallil omadus muutuda pealetükkivaks ja väsitavaks. Kui aga armastad halli, leia toon, mille keskel tunned end energilise ja reipana, näiteks maalähedased kollaka ja roheka alatooniga hallid.
Väldi halli magamisja lastetoas Halli tasuks vältida eelkõige magamistubades ja ruumides, kus viibivad lapsed, sest selle depressiivne ja kinnine loomus mõjutab paratamatult ka ruumisviibijat. Samuti blokeerib hall loomingulisust – sel põhjusel väldi halli kodukontoris või ruumis, kus tegeletakse vaimse tööga. Halli teiste värvidega kombineerida on aga igati hea mõte. Et ruumis harmooniat luua, tasub tähelepanu pöörata siiski selle alatoonidele. Kui hall on kollaka varjundiga, vali selle kõrvale kollane värv, kui sinaka alatooniga, võta kontrastiks midagi sinistest. Eriliselt sobiv seltsiline hallile on aga roosa. Allikas: thedesignsheppard.com ja elledecor.com
VAATA TULEVIKKU woho.ee
KÕRGED 3,3M LAED / MAAST LAENI AKNAD / LUMMAVAD VAATED LINNALE JA MERELE
UUS KODU LINNA TUIKSOONEL KATI 553 3665 kati.kippasto@laam.ee
bonava.ee
Uus-Mustamäe Suurim kaasaegne naabruskond Mustamäel bonava.ee/mustamae
SiSSeKoLiMiSeKS vaLMiS
Kolde Rannamaja
Pärnaõue Premium Plus
Esinduslik kodu mereranna ja kesklinna läheduses
Eksklusiivsed kodud Kakumäel
bonava.ee/kolde
bonava.ee/premiumplus
Tere tulemast koju
Liikuri Kvartal Mugav elu Lasnamäe alguses bonava.ee/liikuri
SiSSeKoLiMiSeKS vaLMiS
Pärnaõue Trend
Nõmmemäe
Terviklik naabruskond Haaberstis
Avarad vaated ja parimad sportimisvõimalused
bonava.ee/trend
bonava.ee/nommemae
Uue kodu valimine on üks elu olulisematest otsustest ja investeeringutest. Sobilikuima elukoha valikul lähtutakse eelkõige asukohast, mis sobiks elustiili ja lähiaastate plaanidega, samuti pere eelarvest. Viimase puhul seistakse tihti silmitsi dilemmaga – kas osta uus kodu mõnda vanemasse elamusse (mis võib olla esmapilgul soodsam) või valida elukohaks alles valmiv uusarendus. Paljud noored pered valivad koduks uusarenduse ja moodustavad sarnaste huvidega uue kogukonna. Pärnaõue naabruskond Haaberstis. Foto: Katrin Press
9 põhjust,
miks eelistada kodu uues elamus Kuigi uusarendusse ostetava koduga kaasneb tihti teatav ooteaeg, siis kodu tuttuues elamus on kindlasti mugavam valik. Elamuarendusettevõtte Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja tõi välja üheksa põhjust, miks eelistada osta kodu just uude, alles arendatavasse elamusse.
kasutades uusi ja kvaliteetseid materjale ning tehnoloogiaid (näiteks soojustagastusega ventilatsioon, targa kodu lahendus, sidesüsteemid jne) – nii hoiad igakuiselt kommunaalkuludelt kokku. Lisaks ei ole uuel majal ühistu remondivõlga, mis võib vanas korteris osutuda suureks väljaminekuks.
Kõik on uus
Läbimõeldud ruumilahendused
Oled oma uue kodu esimene omanik. Võid olla kindel, et keegi pole enne muutnud ega ümber ehitanud midagi, mis võiks hiljem üllatusena tulla. Uues kodus on eriline värske hõng ning sõna otseses mõttes parem sisekliima, sest moodsad kütte-, ventilatsioonija jahutussüsteemid tagavad stabiilse sisetemperatuuri ning piisava õhuvahetuse. Trepikojad ja teised üldkasutatavad ruumid on esinduslikud ning puhtad.
Uute korterite ruumilahendus on paremini läbi mõeldud. Korterid on avaramad ja valgusküllasemad, lisaks on paljudel korteritel mugav rõdu. Vannitoa planeeringus on arvestatud pesumasina asukohaga ning magamistoas ja esikus on nišid sisseehitatavate kappide jaoks. Suuremates korterites paikneb sageli ka garderoob.
Madalad kodukulud
Meelepärane siseviimistlus
Uutel kortermajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud energiakaod. Kindlasti puudub lähimatel aastakümnetel remondivajadus. Uued elamud on ehitatud energiasäästlikult,
Kui ostad ehitusjärgus korteri, saad viimistlusvalikute teemal kaasa rääkida ning valida oma maitse järgi näiteks seinavärvi, vannitoaplaadid ja põrandamaterjali. Sageli saad viimistlusvalikud teha professionaalse
Uusarenduste ruumilahendus on hästi läbimõeldud ja avar. Kolde Rannamaja Põhja-Tallinnas. Foto: Maris Tomba
sisekujundaja loodud erinevas stiilis pakettide seast, mille kõik värvi- ja materjalivalikud on omavahel meeldivas kooskõlas. Nii ei pea lähiaastatel mõtlema remondi peale või alustama uut kodu kätte saades esimese asjana selle ümber tegemist.
Soodustused Uue korteri ostuks võid saada parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi intressi puhul. Uusarendajad pakuvad sageli mööblitootjate ja sisustusettevõtete eripakkumisi ning soodustusi või on korteri laenu sisse võimalik tellida ka näiteks köögi- ja garderoobilahendus.
Mugavad panipaigad Tänapäeval kuulub ühe korraliku uue korteri juurde alati ka majasisene panipaik. Lisaruum on vajalik jalgrataste, hobivarustuse, lapsevankri või hooajaväliste riiete hoidmiseks.
Läbimõeldud parkimine Uute kortermajade juures on parkimiskohad kas elamu ees, maa-aluses parklas või kinnises hoovis. Kuigi uute
12
kortermajade kinnistud on väiksemad kui vanadel kortermajadel, on üldjuhul iga korteri juurde arvestatud vähemalt üks parkimiskoht.
Uus ja nüüdisaegne naabruskond Kodu ei lõpe oma uksega. Tänapäevase kortermaja juurde kuulub heakorrastatud ja roheline ümbrus ning turvaline uute atraktsioonidega laste mänguväljak. Sageli leiad uuest naabruskonnast lisaks vaba aja veetmise võimalusi igas vanuses elanikele – olgu selleks siis mõnus grilliala, kus suveõhtul aega veeta, või hoopis moodne välijõusaal, kus tööpäeva lõpus end virgutada.
Sinuga sarnased naabrid Nii nagu sina, valivad ka teised tulevased naabrid kodu selle põhjal, kas ümbruses on meelepäraseid spordiradu, tegevust lastele, koole, ajaveetmisvõimalusi või linnamelu. Nii satuvadki kokku elama sarnaste huvidega inimesed, kes moodustavad uue sõbraliku kogukonna.
Puudusi varjates võtab kinnisvaramüüja riski Foto: Shutterstock
Seadusandja on pannud müüjale kohustuse teavitada ostjat kõigist objekti teadaolevatest puudustest. Kahjuks näeme tihti, kuidas notari küsimusele müüdava kinnisvara puuduste kohta tõmbuvad müüjad krampi. Nad ei tea, mida puudusteks lugeda, mida öelda või ütlemata jätta ega julge kokkuvõttes iitsatadagi.
Paistab, et suur osa kinnisvaraomanikest pole kuulnud, et nende vastutus kinnisasja eest ei lõpe ostu-müügilepingule allakirjutamise ja võtmete üleandmisega. Kui ostja avastab mõistliku aja jooksul puuduse, millest ta lepingut sõlmides teadlik ei olnud, vastutab kinnisasja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja. Ostjal on siis õigus küsida müüjalt puuduse kõrvaldamiseks hüvitist või koguni ostu-müügileping tagasi pöörata.
Millised puudused tuleks kindlasti välja tuua? Reegel on, et elamukinnisvara peab vastama eluruumile esitatavatele nõuetele. Seega tuleb kindlasti rääkida küttekolletest, küttesüsteemist, elektrijuhtmetest, katuse veepidavusest ning sellest, kui esineb vajumisi või pehkinud kohti. Varjatud puudused on sellised,
mida ostja ei teadnud ega pidanudki teadma. Näiteks kolis ta uude koju suvel, ent alles kütteperioodi algul selgub, et radiaatorid ei lähegi soojaks või ahju ei saagi kütta. Või ilmneb esimeste vihmadega, et katus laseb kuskilt korstna äärest läbi. Sellistel juhtudel kannab vastutust puudustest teadlik olnud, aga neist vaikinud eelmine omanik. Edasisi lahendusi on võlaõigusseaduse põhjal kolm. Esiteks võib ostja nõuda müüjalt puuduse kõrvaldamist. Teine võimalus on teha parandused ise ning nõuda müüjalt kulude hüvitamist.
Viimane võimalus on ostu-müügitehing tühistada Näiteks avastasid mullu jõulude eel uude koju kolinud inimesed, et betoonpõrand maja esimesel korrusel on alla vajunud. Kuigi nad olid maja vaatamas käinud mitmeid kordi, polnud nad
14
seda märganud. Ostjate küsitud hüvitist pole müüja nõus maksma ja tahab pigem lepingu tagasi pöörata. Sellega pole aga päri end majas sisse seadnud uued omanikud – nemad tahaksid seal edasi elada. Kui nad mõlemat poolt rahuldava kokkuleppeni ei jõua, tuleb jalge alla võtta kohtutee. Et selliseid ebameeldivaid olukordi vältida, peab lepingusse ausalt kirja panema kõik puudused. Kui ikka korstnapits või ahjusuu on katki, siis tuleks see ka ära märkida. Ostja peab puuduse ilmnemisel müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitama mõistliku aja jooksul. Mõistlikku ajavahemikku tõlgendavad notarid erinevalt, tavaliselt on see paar aastat. Tegelikkuses peaks ostja kaebuse esitama puuduse ilmnemisel. Kui selgub, et suvel soetatud maja küttekoldeid pole võimalik kasutada, tuleks müüjat sellest informeerida kohe ja kindlasti kirjalikult, näiteks e-posti teel. Autor: Aime Opermann Allikas: Arco Vara kinnisvarabüroo
Soojuspump saab hakkama igas kodus ja uusarenduses Koonerdamist ja pinnapealsust küttesüsteemi loomisel saab hiljem igal aastal omal nahal tunda. Ja kui karv ei tõuse püsti külma, siis küttearvete peale kindlasti.
Üha efektiivsem õhk-vesisoojuspump
Võimalusi soojusenergia efektiivsemaks tootmiseks on üha rohkem. Eriti soojuspumpade puhul on viimaste aastate areng suisa revolutsiooniline. Hiljuti oma 90ndat tegutsemisaastat tähistanud Jaapani Daikin Industries on üks väheseid, kes pakub Eestiski soojuspumpasid ja gaasikütteseadmeid nii kodutarbijatele kui ka suure-
Vaatamata sellele, et õhk-vesisoojuspumpade müük teeb Eestis iga aasta uusi rekordeid ning hakkab koguseliselt jõudma maasoojuspumpade müüginumbriteni, võib siiamaani kohata valet arusaama, et õhk-vesisoojuspumpade ekspluateerimine oleks justkui oluliselt kallim kui maakütte puhul. Tegelik reaalsus on see, et õhk-vesisoojuspump on ekspluateerimiskulude poolest väga lähe-
maid võimsusi vajavatele objektidele. Missugused on ühe või teise kütteliigi eelised, aitab selgitada Daikini seadmete maaletooja ning OÜ Airwave juhatuse liige Urmas Malmet.
dal maasoojuspumbale. Keskmise suurusega maja puhul on aastakulu vahe alla 200 euro.” Õhk-vesiküte on seega äärmiselt hea lahendus säästu hindavale inimesele ja seda kohtades, kus pole võimalik maakütet paigaldada. „Nui neljaks pole mõtet maakütet panna. Õhk-vesisoojuspump saab hoone kütmisega suurepäraselt hakkama ja summa, mille esimese hooga investeeringuna välja peab käima, on väiksem,” põhjendab Urmas Malmet, miks ei tasu peljata õhk-vesikütet. Neile, kes ei taha oma koduõues õhk-vesivälisseadet näha, on maaküte heaks alternatiiviks, sest puudub n-ö propelleriga kast. Nagu varem mainitud, pole maasoojuspumba eelis niivõrd elektri kokkuhoid, vaid esteetiline välimus ja olematu tehis-
16
müra, mida töötav välisseade ikka teeb. Silmailule lisaks on maasoojuspumbal üks käega katsutav eelis – paarkümmend aastat pikk tööiga. Urmas Malmeti sõnul võiks ühe või teise kütteliigi eelistamine tugineda kinnistu ja hoone küttesüsteemi eripärale ning sellele, milliseid lisafunktsioone ühelt või teiselt lahenduselt oodatakse, nt jahutus, basseini küte jms.
8 kW küttevajadusega hoone aastane energiakulu koos tarbevee tootmisega Maagaas
1000 €
Maasoojuspump
690 €
Õhk-vesisoojuspump
870 €
Küttesüsteem ei ole kokkuhoiukoht
Altherma 3 seadme juhtimise arusaadavaks ka vanema põlvkonna inimestele. Uuel pumbal on veel üks suur eelis – sisseehitatud magnetiitfilter, mis püüab kinni hoone küttesüsteemis erinevate metallide reageerimisel ning hapniku korrosiooni tulemusel tekkivat sadet. Selle osakesed on nii peenikesed, et ükski sõelfilter ei suuda nendega toime tulla, mistõttu levivad need üle kogu küttesüsteemi, rikkudes ringluspumpasid, ummistades soojusvahetit ning termostaatventiile. Kuigi soojuspumba välimus ei tohiks olla ühegi küttesüsteemi puhul valikukriteerium, on hea märkida, et ka selles osas on Daikini tooted konkurentidest eespool. Nimelt on Daikin Altherma 3 soojuspumpasid ja gaasikatlaid tunnustatud uuendusliku disaini eest iF DESIGNi ja Reddoti disainiauhindadega, mis on maailma prestiižikamad ja suurimad disainikonkursid.
„Kuna kütteseade ei ole kuigi atraktiivne vidin või ei tekita erilisi emotsioone, siis arvatakse, et see on hea kokkuhoiukoht. Inimesed ei kõhkle soetamast kõige uuemat ja kallimat kodutehnikat või kulutavad meeletu raha kalli köögimööbli peale, aga kui tegu on terve maja küttesüsteemiga, mis peaks toasooja ja tarbevett tootma, siis üritatakse igat senti kokku hoida. Ei tasu unustada, et koduelektroonika väärtus langeb kiiresti ning ka köögimööbli maksumusel pole toidu maitsele mingit mõju, kuid korralikult läbimõeldud küttesüsteem hoiab päevast päeva tellija raha kokku ning see peaks olema viimane, mille pealt raha säästa.
Gaasikütte rajamisega kaasnevad lisakulud Gaasiliitumise olemasolul ei pruugi gaasiküte olla alati kõige otstarbekam valik. Gaasikütte eelis on seadmete madalad soetuskulud ning õhk-vesisoojuspumbast mõnevõrra kõrgemad ekspluateerimiskulud. Paigalduse teeb aga kallimaks gaasitorustiku majja toomine. „Gaasitoru vedamisega majja kaasnevad arvestatav aja- ning rahaline kulu. Tuleb hoolitseda nii vastavate projektide, kooskõlastuste kui ka välistorustiku ehituse eest. Kogu protsess ja asjaajamine on päris pikk ja keeruline ning kulukas. Ei tasu unustada, et gaasikatel nõuab korstent ning kui katlaruumi kubatuur on liiga väike, on vaja välja ehitada ka täiendav ventilatsioon. Pealtnäha odavam investeering, kuid kui kaudsed kulud juurde liita, siis pilt võrdsustub,” võtab Urmas Malmet kiiresti kokku asjaolud, millega uue gaasikütte rajamisel arvestama peab. Seevastu hoonetes, kus on gaas juba sees, on gaasikatel mõistlik valik.
Designed in Europe for Europe. Daikini Belgia tehases arendatud ja toodetud õhk-vesisoojuspumbad rahuldavad eurooplaste maitset ja on pärjatud mitmete disainiauhindadega.
Ainus õhkvesisoojuspump, mis vastab juba praegu tulevikunõuetele Daikin Altherma 3 seadmed töötavad õhk-vesisoojuspumpadest seni ainsana uue külmaainega R32. See uue põlvkonna külmaaine on oluliselt keskkonnasäästlikum ja efektiivsem. Senisest R410A külmaainest loobutakse aga õhksoojuspumpades Euroopa Liidus järk-järgult. Nii et uued Altherma 3 pumbad täidavad tulevikunõudeid juba praegu. Peamine kriteerium, mis eristab erinevate tootjate soojuspumpasid, on küttevõimsuse säilitamine madalatel temperatuuridel. Mõne tootja pumbal kukub võime kasulikult kütta talve tulles kivina. Daikin Altherma 3 tooteid iseloomustab eelmise põlvkonna mudelitega võrreldes kuni 1,9 korda suurem küttevõimsus –20-kraadise välistemperatuuri juures. Praktikas tähendab see, et arvestades tänapäeva hoonete energiatõhususnorme, puudub praktiliselt vajadus võimsamate ja suuremate välisseadmete järele. Eestikeelse toega juhtpult ja kõrge resolutsiooniga värviline ekraan teevad
Arendajatele kindel sõnum Urmas Malmeti sõnul räägib Airwave’i ja Daikini kasuks lai tooteportfell ning tugev paigaldajate võrgustik üle Eesti. Nende referentside hulgas on suuri büroohooneid, hotelle ja restorane. Daikini soojuspumbad kütavad ja jahutavad mitme spaa- ning veekeskuse külma- ja soojaveebasseine, rääkimata tuhandetest üle Eesti paigaldatud soojuspumpadest. Kus kortermaja, eramu või uusarendus ka ei asuks, leitakse alati lähim edasimüüja, kes aitab nii paigalduse kui ka edaspidise hooldusvajaduse korral. „Ka meie enda ettevõttes on üles ehitatud äärmiselt tugev järelteeninduse osakond, mis aitab paigaldajaid seadmete käivitamisega ning tehniliste küsimuste korral. Ja arendajatele on mul kindel sõnum: kui seni on kinnisvara väärtust hinnates räägitud kahe põhikomponendi, asukoha ja arhitektuuri koosmõjust, siis mina lisaksin sinna nimekirja veel ühe olulise koostisosa – küttesüsteemi. Korralikult välja ehitatud ja tänapäevane küttelahendus loob lisaväärtuse, millest ostja oskab lugu pidada ning rõõmu tunda veel pikki aastaid. Suudame tarnida igat liiki kütteseadmeid, olgu selleks gaasi-, õhk-vesi- või maaküte, mistahes projektile ning pakume arendajatele eritingimusi. Hea kauba saab, kui võtta aegsasti ühendust meie müügiosakonnaga,” võtab jutu kokku ligi 20 aastat kütte- ja ventilatsioonivaldkonnas tegutsev mees. Daikini ja Airwave OÜ lisainfo www.soojuspumbad.ee www.airwave.ee
17
Segadus parkimiskohtadega võib korteriostu nurjata Parkimiskohtade nappus on tekitanud endistes magalapiirkondades paraja anarhia. Konkurents parkimiskohtade pärast rikub ümbruskonda, tekitab elanikele ja külalistele kõvasti ebamugavust ning ajab naabreidki tülli. Lisaks võib korralagedus parkimiskohtadega rikkuda ära korteri müügi.
Üldjuhul on uusarendustes ette nähtud üks-kaks parkimiskohta korterile, kuid tänapäeval on seda kindlasti vähe – eelkõige äärelinnas, kus elab rohkem autoomanikke ja kahe või enama autoga perekondi. Segadus parkimiskohtadega võib takistada korterite müüki. On juhuseid, kus ostuhuviline on tehingust loobunud, sest parkimiskohtadega toimuv on talle arusaamatu. Samuti võib parkimisprobleem mõjutada korteri likviidsust, sh selle hinda. Probleemi leevendamiseks vaatavad paljud linna poole. Omavalitsusel on tegelikult võimalik olukorda parandada. Eelkõige oleks vaja ellu viia konkreetne parkimismajade rajamise süsteem, sest olemasolevad paneelmajade krundid on väikesed ja sinna pole võimalik parkimiskohti juurde ehitada. Linn on andnud nn magalapiirkondade korteriühistutele võimaluse rajada parkla linnamaale, kuid see
Probleem on olnud päevakorras juba aastaid ning selle põhjuseid on kolm: vanemad piirkonnad ei ole planeeritud suurt hulka autosid vastu võtma, peredes on tihti rohkem kui üks sõiduvahend ning suhteliselt ebapopulaarne ühistransport ei meelita autoinimesi bussidesse. Probleemile lisab vürtsi asjaolu, et paljudes piirkondades pole lubatud maja sissesõiduteele paigaldada tõkkepuud ja nii tekib olukord, kus olemasolevaid kohti võivad ära võtta ka teiste majade elanikud või nende külalised. Uusarendustes on parkimine enamasti korraldatud – olemas on kindel süsteem ja fikseeritud kohad. Samas võib sõltuvalt asukohast parkimisprobleeme esineda ka uusarendustes. Näiteks pole arvestatud, et paljudel peredel on kaks autot, ei ole lahendust leitud külalistele või siis on pere kahele autole lisandunud veel kellegi tööauto, millele enam kohta ei jätku.
18
protsess on aeganõudev ning elanikele ka kallis. Uusarendustes on kitsaste olude korral lahenduseks ilmselt ainult maa-aluse parkimiskorruse rajamine. Tõsi, tegu on kalli ehitusega, mis kajastub ka korterite lõpphinnas. Samas jätaks see lahendus maja ümbrusse enam ruumi ning teisalt võiks korteriomanikule ahvatlev olla ka asjaolu, et talvel saab majast väljumata otse sooja autosse istuda. Seni, kuni asjad on, nagu on, peab korterimüüja olema valmis parkimiskoha puudumist võtma kui korteri likviidsust vähendavat tegurit. Kuigi kõigil ei ole autot ning aina enam levib see suundumus noorema generatsiooni seas, peab siiski arvestama, et autoomanikke on üldiselt aina enam äärelinnades ja keskustest eemal, kus ühistransport pole piisav alternatiiv. Allikas: Uus Maa
Foto: Shutterstock
MOODNE ELEGANTS KADRIORUS. Inspireeritud kaunitest metallidest, köidab puhta joonega nii hoone vormis kui interjööris. Loodud ajaloolist miljööd hindavale inimesele. KORTERID VALMIVAD 2019. AASTA KEVADEL. www.kaamos.ee/ferro
MOODSA ARHITEKTUURIGA LINNAKODU MÄNDIDE ALL. Põhjamaiselt hubane ja terviklik loodusesse sulanduv elukeskkond on peresõbralik ja mugav. Mõneminutilise autosõidu kaugusel asub Nõmme spordikeskus ja ajalooline Glehni loss koos ümbritseva pargiga. UUED KORTERID MÜÜGIS! www.kaamos.ee/hobemetsa
Oleme oma kvaliteedis nii kindlad, et anname uutele kodudele tavapärase kaheaastase asemel koguni kolmeaastase garantii.
KÕRGED LAED, SUURED IDEED, UUS JA LENNUKAM ELU. Stiilne maja südalinna ja Kadrioru vahetus läheduses seob ühtseks tervikuks ajaloo avaruse ja isikupärased ruumilahendused. KORTERID VALMIVAD 2019. AASTA KEVADEL. www.kaamos.ee/grandgonsior
VAHTRAMÄE - HUBASED MAJAD NING KVALITEETSED KODUD LAAGRIS. Roheline Vahtramäe on usaldusväärne ja hinnatud elukoht, mis asub kesklinnakärast eemal Laagri keskuse vahetus läheduses. Läbimõeldud detailid ja paindlikud sisekujunduslahendused loovad mõnusa kodutunde. UUED KORTERID MÜÜGIS! www.kaamos.ee/vahtramae
Läbimõeldud garderoob teeb kasulikuks iga millimeetri Kauni ja korras kodu üks võtmeküsimusi on, kus hoiustada elu jooksul kogunenud asju. Kõige lihtsam lahendus on korralik funktsionaalne garderoobikapp või garderoobituba. Et see võimalikult ruttu tellitud saaks, on hea teada mõningaid lähteandmeid, nagu soovitab Liuglev Uks. Milliste mõõtudega pean garderoobikappi planeerides arvestama? Kapi kogusügavus koos ustega võiks olla vähemalt 60–65 sentimeetrit, võimalusel rohkemgi. Kuid 80 sentimeetrist sügavamas kapis on väga raske riiulite tagumisele osale ligi pääseda. Kuna riiuleid ja sahtleid saab üldjuhul toota erinevate sügavustega ja korve on samuti erinevaid (40 ja 50 sentimeetrit), siis enim mõjutab kapi sügavust just riputatavate riiete jaoks vajalik ruum kapi uste ja tagaseina vahel. Kui sügavust napib, võib kasutada väljatõmmatavaid riidepuutorusid, et riideid üksteise taha riputada. Mida võiks enne kapi tellimist teada? Enne garderoobikapi plaani loomist tuleks kindlasti läbi mõelda, kuhu kapp paigaldatakse ja mis mõõtudega see olla võiks. Kas on tegu magamistoa- või esikukapiga või hoopis omaette garderoobitoaga? Kui palju on kapile kodus ruumi? Saab see olema nišis või vajab ka külgseinu? Mis on garderoobikapi otstarve ehk mis riided ja muud esemed soovid ära paigutada? Vajad sahtleid või eelistad pigem korve? Umbes võiks teada sedagi, kui palju riputad torudele riideid ja on need mantlid või lühemad särgid-joped. Sahtlid, korvid või riiulid? Korvid on head T-särkide, voodipesu, saunalinade, sviitrite jmt hoidmiseks. Kõrgema servaga võiksid olla korvid, mis mõeldud suurematele esemetele, nagu tekid, padjad jms. Sahtlitesse mahuvad hästi ära peamiselt sukadsokid, kindad, sallid ja väike pesu. Oma asjadest kiire ja parema ülevaate saamiseks on võimalik sahtlitesse tellida sahtlisisud ehk lahtrid ja valgustid. Kõige soodsam lahendus on riiulid – mõistlik valik piiratud eelarve korral. Milliseid lahendusi on veel riiete ja asjade hoidmiseks? Ruumi parema ära kasutamise ja heade hoiutingimuste eesmärgil võib kasutada kapis erinevaid kingakorve, kingareelinguid, kingakargosid, püksteriputeid, lipsuhoidjaid, sametiga vooderdatud ehtesahtleid ning miks mitte ka nagisid. Spetsiifilisemaid soove täidavad siinide peal lii-
22
kuvad riiulid, ülalt alla liikuvad riidepuutorud (riidepuulift) või välja tõmmatavad koristustarvete hoidjad ja pööratavad peeglid. Lisaks laiade esipaneelidega sahtlid, mille sees omakorda kaks erinevat sahtlit. Tasuks mõelda, kus hakkavad panipaigas seisma tolmuimeja, triikimislaud ja kokkupandav pesukuivatusrest. Selleks tuleks need ära mõõta ja kapis vastav ruum eraldada. Teinekord tasubki projekteerida kapi sisse omakorda kapp, kuhu koristustarbed ära peita. Kui garderoobi jaoks on olemas nišš või eraldi garderoobituba, siis ei ole enamasti mõttekas teha külgi ja vaheseinu täpselt toa laeni. Piisab kõrgusest 2–2,1 meetrit, et ülespoole tekiks üks suur, kogu kapi laiuses olev riiul, kuhu on mugav paigutada erinevaid pikemaid ja suuremaid asju – kohvreid, saabaste karpe, sporditarbeid jms. Mille järgi valida salongi? Liuguksi ja garderoobikappe pakkuvaid salonge on palju. Üheks valikukriteeriumiks võiks kindlasti olla spetsialiseerumine konkreetsele valdkonnale, kuna nii võid olla kindel, et saad parima kogemustele tugineva ülevaate võimalustest ning asjalikku nõu toodete ja materjalide kohta. Teise kriteeriumina tasuks kindlasti silmas pidada ettevõtte usaldusväärsust. Internetist on võimalik teha ettevõtete kohta veidi taustauuringut ja leida infot võlgnevuste kohta nii tarnijate kui ka riigi ees. Usaldusväärsust tõstab kindlasti ka salongi soliidne asukoht, ruumide esinduslikkus, tootenäidiste väljapanek ja lai materjalivalik. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka hinnapakkumiste ja jooniste korrektsust ning detailsust. Viimased näitavad töötajate professionaalsust ja ettevõtte panust teenuse kvaliteedile. Eesti suurima liuguste tootja L-UKS edasimüüjana on salong Liuglev Uks kindlasti üks paremaid valikuid, kuna vastab kõigile neile kriteeriumidele. Seega võta kaasa ligikaudsed mõõdud ja astu läbi. Professionaalide abiga saad võimalikult funktsionaalse garderoobi ja seal osatakse mõelda ka väiksema eelarve piires. liuglevuks.ee
SINU UUS KODU
RAHULIKUS JA ROHELISES KASSISABA ASUMIS!
Gerly Nael +372 516 0391 gerly@kinnisvaravahendus.ee www.kinnisvaravahendus.ee
Värskus ja kasutusmugavus, mida on kinnisvaraportaalide kasutajad oodanud Kõigest umbes poolteist aastat tagasi lahvatanud skandaal turul tegutsevate ühele omanikule kuuluvate kinnisvaraportaalide ja suuremate kinnisvarabüroode vahel on nüüdseks vaibumas, kuna portaalide vahel on tekkinud jälle konkurents. Liiga järsk hinnatõus möödunud aasta kevadel oli ajend, miks kinnisvarabürood hakkasid otsima oma kinnisvarakuulutuste avaldamiseks alternatiivi. Kinnisvara24 portaali puhul on märksõnadeks kasutusmugavus ja otsingu lihtsus koos erineva kasutajaliidesega, mille abil kinnisvaraobjekte otsides ei ole vaja teha nii palju klikke ja edasi-tagasi sirvimist kui teistes portaalides. Paljudele kasutajatele tundub see ehk elementaarsena, kuid kuna portaalide turul pole ammu päriskonkurentsi olnud, pole ka eriti mõeldud sellele, kuidas kasutajal mugavam oleks. Isegi lühikese portaalikülastuse jooksul on erinevus märgatav, rääkimata sellest, et enamikule kinnisvaraportaalide külastajatele ei piirdu otsimine ja info lugemine ainult mõne minutiga. Objektidega tutvumiseks ei pea otsingutulemuste lehelt uuele lehele minema, kogu objekti info kuvatakse samas aknas otsingu kõrval. Kinnisvara24.ee portaalis on uudne märksõnaotsing, kus sisestades näiteks märksõnad “Tartu” (asu-
Kevadel Ekspress Grupi ja kinnisvarabüroode asutatud uues kinnisvaraportaalis Kinnisvara24 on avaldatud üle 20 000 kuulutuse, mille arv kasvab iga kuuga 1000– 2000 võrra. Kinnisvara24.ee eesmärk on olla Eesti parim kinnisvaraportaal, mida on mugav kasutada nii müüjal kui ka ostjal ning mis annab tarbijatele kõige rohkem ja mitmekülgsemat infot kinnisvara kohta.
koht) ja “saun” (korterid, kus on saun), kuvatakse kõiki saunaga objekte Tartus. Või kui trükkida “Harju maakond” ja “mere ääres” ning märkida objektitüübiks maja, kuvatakse kõiki Harjumaa maju, mis on mere ääres. Lisaks on mobiilis täiesti uudne funktsioon “Kodud minu ümber”. Kui inimene on sattunud konkreetsesse piirkonda,
kus ta sooviks elada või suvekodu omada, siis pärast ühekordset klikkimist nupul “Kodud minu ümber” näebki ta juba kuulutusi, mis selles piirkonnas müügis või üürida on. “Kasutajad on Kinnisvara24 hästi vastu võtnud. Lisaks mugavale kinnisvaraotsingule saab meil juba täna näha ülehomseid kinnisvarakuulu-
24
tusi,” kommenteeris turuletulekut portaali tegevjuht Paavo Heil. Ülehomsed kuulutused tähendavad seda, et Kinnisvara24 portaalis avaldatakse ligi 40% kõigist turul olevatest uutest kuulutustest 48 tundi varem kui teistes portaalides. Selleks tuleb otsingus märkida lihtsalt linnuke kasti “Näita ülehomseid kuulutusi eespool”. Uue korteri otsijale tulevad kindlasti kasuks ka automaatsed otsiagendid, mis võimaldavad teha oma kriteeriumitele vastavaid otsinguid. Kui klikkida “Telli otsiagent”, tulevad edaspidi kõik uued otsija parameetritele vastavad kuulutused mugavalt tema e-mailile. Praegu on avaldatud infot 163 uusarenduse kohta, lisaks on enamiku uusarenduste juures viited konkreetsete korterite kuulutustele. Juhul kui kasutajal napib viitsimist ise põhjalikumalt otsida, saab ta saata Kinnisvara24 lehelt päringu – panna kirja, millist korterit/maja ta otsib, misjärel saadab portaal päringu laiali kõigile enda nimekirjas olevale ca 900 maaklerile. Portaal saab üle 700 000 külastatavuse kuus. Portaali haldaja on Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub Ekspress Grupile ja OÜ-le Sadaüksteist, mille taga on suurimad Eesti kinnisvarabürood. Allikas: kinnisvara24.ee
Allahindlustel ei rallita! Aus kaupleja ei saa teha 60-80% allahindlusi, sest see näitab, et tavahinnad on kõvasti üle tegeliku kauba väärtuse. Hooajaliste suurte sooduskampaaniate asemel otsustas ISKU langetada hindu püsivalt. Nii on kallimad tooted taskukohased ja võimaldavad kodu sisustada Põhjamaise kvaliteetmööbliga. Kogu ISKU mööbel nüüdsest mõistliku hinnaga. Nii on ja nii jääb. Enam ei pea kodu sisustamiseks allahindlusi ootama. Osta, millal tahad, sest ISKU’s on kogu aeg MÕISTLIKUD HINNAD.
Vaata lisa: isku.ee Pärnu mnt 139F, Tallinn
7
asja, millele mõelda enne eluasemelaenu võtmist mel kujul –, arvutage täpselt kokku kõik oma praegused võlad ja väljaminekud: krediitkaardid, autoliising, õppelaen, alimendid ja nii edasi. Kas teil on eluasemelaenu sissemakseks vajalik summa olemas või peaksite seda enne mõnda aega koguma? Kas mõni kuludest hakkab varsti lõppema või on näha tulevikus mõne igakuise väljamineku lisandumist?
5.
Milliseid kulusid on oodata?
Eluasemelaenu võttes on täpselt teada, kui palju te üksi või mitme peale kokku iga kuu pangale maksma peate ja kui pikk on teie laenuperiood. Aga millised kulud võiksid lähiajal veel ette tulla? Näiteks uue tööarvuti või auto ost, pikem reis või põhjalik suvila remont? Mõelge enne laenu võtmist korralikult läbi, kas need plaanid ikka mahuvad ka pärast eluasemelaenu võtmist teie eelarvesse, et ei ootaks ees mõni ootamatu üllatus.
6.
Kas ostetav kinnisvara katab teie vajadused ka tulevikus?
Väike kodu, kus vana ja uus loovad kauni koosluse.
Foto: Shutterstock
Omaenda kodu ostmine ja selleks eluasemelaenu võtmine on väga tähtis samm, millega ei tasu kiirustada ega teha seda hooletult. Esmapilgul tundub eluasemelaenu võtmine kindlasti hirmutav ning tekitab palju küsimusi. Teisalt on oma kodu ikka oma kodu ja teadmised nii võetavast laenust, riskidest kui ka kodust vähendavad tunduvalt hirmu.
Laenu võtmine on koostöö krediidiasutuse, kinnistu müüja ja selle ostja vahel. Kui kõik pooled soovivad saavutada parimat tulemust, pole midagi karta. Samas annab tugevuse ja julguse otsuseid teha ka see, kui laenuvõtmise eelteadmised on olemas – teadmine intressidest, käendustest, võimalustest. Toome nüüd teieni seitse olulist aspekti, millele enne eluasemelaenu lepingu allkirjastamist tähelepanu pöörata.
1.
Osta või rentida?
Esimene küsimus on kindlasti see, kas üürida edasi seda korterit/ maja, kus elate, või osta uus ja päris oma kodu. Raha pole selliseks kulutuseks enamasti tagataskust võtta ja seega tuleb tahes-tahtmata mõelda eluasemelaenu peale. Igaüks saab ise pankade kodulaenu kalkulaatorite abil
arvutada, kas senine üürisumma jääb samasse suurusse uue kodu soetamisel tekkiva igakuise laenumaksega. Mõelge, kas teil on ehk hoopis võimalik säästa raha ja saavutada seejuures parem elukvaliteet, kui teil on üürikodu asemel endale kuuluv kodu?
2.
Kas võtta eluasemelaen üksi või kellegagi koos?
Jagatud vastutus on esimese laenu võtjatele kindlasti lihtsam variant. Samas tuleb sellisel juhul mõelda, mis juhtub siis, kui ühel poolel pole näiteks ühel hetkel enam sissetulekut? Kas te saate ka sellisel juhul hakkama või arvate, et laenumakse osutub siis teie jaoks liiga suureks? Või mis saab siis, kui eluteed peaksid üldse inimesed lahku viima?
3.
Kui suur summa laenu ja mitmeks aastaks võtta?
Selleks, et mõista, millist eluaset te endale lubada saate, tuleb teha põhjalikud arvutused. Lööge kokku praegune sissetulek ning lahutage saadud summast juba olemasolevad laenud, liisingud ja muud igakuised kulud. Mõelge, mida toovad kaasa igakuised eluasemelaenu- ja kindlustusmaksed ning uued kommunaalkulud. Kaasake otsustusprotsessi ka oma pangahaldur, kes annab erapooletut finantsnõu.
4.
Millised on teie igakuised väljaminekud praegu?
Ennetades panga küsimusi – uskuge, need küsimused tulevad kohe ja mit-
26
Mõelge enne pangalaenu võtmist läbi ka võimalikud eluaseme ruumikasutused tulevikus: kas teil on praegu lapsed või planeerite pisiperet ning kas valitud elamispind katab teie vajadused nii praegu kui ka tulevikus. Võib-olla plaanite hakata kodust tööd tegema ja vajate selleks eraldi kontoriruumi või töötuba. Mitu last on planeeritud ja kas neil kõigil võiks olla oma tuba? Kas teie hobid vajavad eraldi ruumi majas või aias? Oluline on valida kinnisvara selle järgi, et kõik soovid saaksid lahendatud kohe.
7.
Eriolukorrad, mis elus ette võivad tulla Mõelge väga ausalt ja külmalt läbi, kuidas võiks mõjutada teie võimet oma eluasemelaenu tagasi maksta, kui mõnda teie pereliiget peaks tabama kas tööõnnetus või keegi perekonnast peaks surema. Kas teil on sõlmitud enda ja oma lähedaste elu turvamiseks näiteks elu-, tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustus, mis aitab võimalikus hädaolukorras? Enne kui lähete panka, mõelge kõik detailid läbi. Arutage neid punkte pere, sõprade ja vanematega. Kui otsus on selge, saab kõike alati uuesti haldurilt üle küsida.
Fotod: Shutterstock
Kinnisvarakonsultant on midagi enamat kui maakler Kinnisvara müüakse ja ostetakse pea iga päev. Kinnisvaraportaalidesse lisandub uusi kuulutusi nädalas kümneid, kui mitte sadu. Seal on kuulutusi nii kinnisvarabüroodelt kui ka otse omanikelt. Päeva lõpuks on müük ikkagi müük. Kui vaadata ükskõik milliseid kuulutusportaale või sotsiaalmeediat, on kõik müüjad. Ükskõik, kas selleks on mõni riideese, seisma jäänud tehnikavidin või auto. Pea igaüks on kunagi midagi müünud ning sellelt ilmselt ka tulu teeninud. Seega, miks ei võiks igaüks müüa ka kinnisvara? Tegemist üldjuhul ju enda koduga?
Kinnisvaramaakleri mõiste on juba ajale natuke jalgu jäänud ning arusaam sellest sõnast ei ole vahepeal uuenenud. Sõnaga seostuvad üldjuhul peamised tegevused: objekti pildistamine, kuulutuse ülespanek, kliendiga objektil käimine, suur vahendustasu ja müük. Põhitegevused on ka praegu samaks jäänud. Küll aga on lisandunud hulganisti vajalikke teadmisi, tegevusi ja nüansse, mida peab tänapäeval silmas pidama ja lisaks tegema. Seega ei ole kinnisvaramaakler enam lihtsalt vahendaja, vaid edu saavutamiseks tuleb olla nüüd kinnisvarakonsultant.
Mis on muutunud? Tänapäeval on kinnisvarakonsultandi roll olla nii nõustaja, teavitaja, konsultant, turundaja, müüja kui ka jurist ehk kinnisvarakonsultant peab olema kompetentsikeskus.
Kinnisvarakonsultant kui nõustaja Objekti müüki võttes hindab kinnisvarakonsultant esmapilgul selle turuväärtuse, võttes arvesse varem sarnaste objektidega tehtud tehinguid ning konkurentsiolukorda ehk
konkureerivaid pakkumisi. Ta nõustab klienti, et saada objektist maksimaalset turuväärtusele vastavat tasu. Vahel on selleks hea nõu seinad üle värvida, et tõsta väärtust, või pigem tuua klient maa peale tagasi õiglase hinnastuse osas. Nõustamine baseerub pikaajalisel kogemusel, varasematel tehingutel ja turu olukorral.
Kinnisvarakonsultant kui turundaja Konsultant peab olema mitte ainult hea müüja, vaid ka väga hea turundaja. Arvestades kõiki kümneid tuhandeid kuulutusi, mida portaalidest leida võib, siis selleks, et oma kuulutusega silma paista, ei piisa enam lihtsalt info kirja panemisest. Hea kinnisvarakonsultant paneb oma loovuse tööle ning mõtleb välja silmapaistvad, hea sisu ja tekstiga kuulutused. Ikka selleks, et kliendi objekti kõige paremini müüa. Samuti ei piisa ainult kinnisvaraportaalidesse kuulutuse lisamisest. Õige turundajana mõtleb ta välja erinevaid kohti objekti reklaamiks. Suurimaks täiendavaks otsingukohaks on kujunenud sotsiaalmeedia koos kõikide erinevate alagruppidega. Ühtlasi on kindlasti igal konsultandil veel paar lisanippi varuks.
Kinnisvarakonsultant kui fotograaf ja droonipiloot Ühtlasi peab heal kinnisvarakonsultandil olema silma suurepärasele müügifotole, sest üks pilt ütleb rohkem kui miljon sõna. Konsultant peab oskama teha objektist häid fotosid, mis kirjeldaksid ja müüksid just seda kinnisvara kõige paremini. Viltused ja tumedad fotod ei täida oma eesmärki. Samuti ei saa häid fotosid tavaliste kaamerate või telefoniga. Selleks on vaja lainurkobjektiiviga kaameraid ning head varustust ja koolitust. Tänapäeva ühiskonnas ei lenda kõrgelt ainult tavafotodega, vaid lisanduma peaksid droonipildid ja -videod ning ideaalis ka müügivideod. Seega peab konsultandi oskuste pagas olema mitmekülgne.
Kinnisvarakonsultant kui võrkturunduse spetsialist Üksi maailma ei valluta, seega peab kinnisvarakonsultandil olema väga hea ja suur koostööpartnerite võrgustik. Lisaks ettevõttesisesele meeskonnale üle Eesti on konsultandil väga
30
head suhted teiste büroodega, kellega koostööd tehakse. Samuti on igal kinnisvarakonsultandil kogutud hea kliendibaas ostuhuvilistest, kellele müügitehingu eesmärgil otsepakkumisi teha. Võrgustikku enda ümber kasvatatakse iga päev, et saavutada tulevaste objektide parem müügiedu.
Kinnisvarakonsultant kui jurist Mõned objektid on lihtsamad müüa, teistega võib vaja minna seaduste tundmist ja juriidilist nõustamist. Tihtipeale on selleks olukorrad, kus müüakse pärandvara või kaasomandis vara. Samuti tuleb viimasel ajal tihti kokku puutuda kasutuslubadeta ehitiste müügiga. Selleks peab konsultant tundma seadusi ning olema kliendile nõustajaks, et tagada sujuv ja parim müügitehing. Kõiki neid üksikuid aspekte arvesse võttes ei ole kinnisvarakonsultant tänapäeval enam lihtsalt maakler, vaid suurte teadmiste ja kogemuste baasiga kompetentsikeskus, kelle eesmärk on pakkuda parimat teenindust, teenust ning kogemust just kinnisvara valdkonnas. Allikas: Domus Kinnisvara
Kinnisvara ostmine arendajalt – mida silmas pidada Kogenud maakler suudab kliendile lihtsa vaevaga musta valgeks rääkida ja nii on suur risk teha tehing, mida hiljem kahetsetakse. Millega peaks iga kodu ostja arvestama ja millele tähelepanu pöörama, aitab selgitada ML Järelevalve konsultant Mait Lillemäe. Foto: Shutterstock
1.
Küsi näha ehitusdokumentatsiooni
Kui arendaja või müüja ei taha mingil põhjusel projekti näidata, on eeldatavasti probleeme, mida soovitakse varjata. Enim levinud probleem on see, et ehitatud on midagi muud, kui projekt ette näeb. Sellisel juhul on tulemuseks tonnide viisi bürokraatiat, et kasutusluba saada.
2.
Uuri välja, kes oli ehitaja
Paber kannatab üldiselt kõike. Ka kõige paranoilisem omanikujärelevalve ei suuda ööpäev läbi töömehe kõrval seista ja vaadata, kuidas ta tööd teeb. Sestap lisabki palju kindlustunnet teadmine, kes on ehitaja. Kas on tegemist ühepäevaliblikaga või on lootust, et vajadusel tullakse tegema ka garantiitöid?
3.
Kes on arendaja?
Arendajal ja arendajal on väga suur vahe. Uuri, kas see objekt on arendajal esimene n-ö koolitöö või on ta ristsed juba varem kätte saanud. Arendajate ühine joon on võimalikult suure kasumi teenimine. Vanad kalad teavad, et head asja odavalt ei saa ja on nõus kohati rohkem kulutama, et ostjate hilisemaid nurinaid vältida. Staažikad tegijad teavad sedagi, et kehvasti ehitatud kinnisvara ostja hakkab hiljem tüütuid kirju kirjutama ja
parandamist nõudma. Arendaja, kellel on koolitee läbimata, teeb kõik need vead ära. Kogemustega arendaja oskab ehitajat kontrollida ja on välja töötanud mehhanismid, kuidas seda kõige otstarbekamalt teha. Algajad arendajad ei tea aga, kuidas ehitust juhtida ja ei mõista seda kunsti ka oskajale delegeerida.
4.
Kas ehitamise alustamise teatis on esitatud?
Viimasel ajal on moes pärast ehitusloa saamist vaikselt ehitama asuda. Tegelikkuses peab edastama ehitamise alustamise teatise, kus on vaja muu hulgas esitada omanikujärelevalve tegija andmed. Teatist ei tehta, sest nii ei ole vaja kohalikule omavalitsusele omanikujärelevalve andmeid öelda ning järelevalvet tellida – sedasi saab omakorda kokku hoida järelevalveks kuluvat raha, samuti vältida valvaja tüütut näägutamist. Kontrolli ehitisregistrist alati järele, kas ehitamise alustamise teatis on ikka esitatud. Kui tekib küsimusi, uuri kohalikust omavalitsusest järele, mis seisus asjad on.
5.
Kes teeb omanikujärelevalvet?
On mõistlik uurida, kas objektil järelevalvet teinud firma põhitegevuseks on omanikujärelevalve või midagi muud,
kas ja kui palju on varem järelevalvet tehtud jne. Tänapäeval võib iga ehitaja omanikujärelevalvet teha.
6.
Kas kasutusluba/ kasutusteatis on olemas?
Kasutusluba on paber, mille annab KOV kinnitamaks, et maja või korterit võib kasutada. Selle saamine on võrdlemisi lihtne, kui teada kõiki nõkse. Kohalik omavalitsus vaatab üldilmet ja uurib dokumente. Kui seal on järelevalve allkirjad ja kooskõlastused ametkondadega olemas, saab loa kätte. Kasutusluba näitab, et vähemalt päästeametiga on asjad korras ja mingid dokumendid on ka ilmselt olemas. Muud infot see luba väga ei anna. Ametnikud ei hakka projektis näpuga järge ajama ja uurima, kas ikka on soojustagastusega ventilatsioon või mitme paketiga aknad ees on. Kui kasutusluba ei ole, tuleb uurida, miks ei ole ning kes ja millal taotleb. Hoiduda tuleks arendajatest, kes jätavad kasutusloa taotlemise ostja kaela. Näiteks katusekorruste ehitamisel, kus kasutusloa saamiseks tuleb päästeameti nõudeid täita jne. Kui arendaja pole seda teinud, kuidas siis ostja oskab seda teha.
7.
Oma silm on kuningas
Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Mida rohkem objekti süve-
32
ned, seda rohkem küsimusi tekib. Uuri võimalikult põhjalikult kogu objektiga seotud infot. Hiljem pole tagantjärele tarkusega midagi peale hakata.
8.
Kaasa erinevaid eksperte
Kinnisvara ostueelne ülevaatus on enne tehingut väga oluline. Et kindlustunnet suurendada, on soovitatav kaasata erapooletuid eksperte. Väga paljud põhimõttelist laadi probleemid on avastatavad ka midagi lõhkumata ehk siis valmis ja viimistletud majas. Külmal ajal on väga suureks abiks alarõhutest ja termograafia (soojuspiltide tegemine), mille abil saab kontrollida maja tuule- ja soojapidavust konstruktsioone avamata. Kuid eksperte tasub kaasata ka müügilepingu sõlmimise juures.
9.
Kohtuveskitele ei maksa loota
Paljud ostjad arvavad, et pole hullu, kui mõned probleemid ilmnevad, mul on ju arendaja garantii. Kui kohtuveskite töökiirust arvestada, siis enne võib arendaja pankrotti minna, kui õnnetu ostja kaebus kohtus lahenduseni jõuab. Allikas: omanikujarelevalve.com
Neli suuremat viga, mida sisekujundajad magamistoas vältida soovitavad Kui magamistuba näeb ilmetu välja ning tunned, et sellel ruumil oleks palju rohkem potentsiaali olla hubasem, ilusam ja stiilsem, püüa vältida neid nelja viga, mida inimesed sageli tegema kipuvad. Fotod: Shutterstock
3. Privaatsuse puudumine Viga: kuigi paljudele meeldib päikesega ühes rütmis elada, võivad katmata aknad luua magamistoast koha, kus puudub privaatsus. Ühtlasi aitavad kardinad magamistuba hubasemaks ja kodusemaks muuta. Moes on ka planeeringud, kus magamistoal ei ole sageli isegi ust – seda eriti katusekorruste või loft-tüüpi korterite puhul. Tegelikult on privaatsus magamistoas ülioluline ning mõnikord on soov kodus kiire lõunauinak teha ka siis, kui teised pereliikmed kodus viibivad. Mida teha: paigalda akende ette kardinad või mõned muud meelepärased aknakatted. Kui magamistuba on alles planeerimisjärgus, siis tea, et uks on selle ruumi puhul oluline element, milleta lihtsalt ei saa.
1. Liialt karjuvad värvid Viga: valid liialt erksad värvid, nagu kollane, oranž, punane. Sellised värvid sobiksid paremini ruumi, kus liigub rohkem energiat. Ruumi, kus on melu. Mõtle näiteks köögile ja söögitoale. Mida teha: eelista sinaka varjundiga toone. Värvipsühholoogide sõnul soodustavad sinakad toonid head und, muutes magamistoa rahulikuks kohaks. Kui sinine värvikaart ei ole sinu maitse, sobivad ka mahedad maalähedased toonid.
4. Unustad aksessuaarid Viga: magamistuba näeb välja nagu tühi ruum, kus pole midagi muud peale voodi ja riidekapi. See tundub kohana, kus sa ei soovi peale magamise minutitki veeta. Mida teha: magamistuba võiks olla koht, kus puhkad kiirest elust. Võta aega, kaunista ruum isikupäraselt ära. Aseta seintele kunstiteosed, pane aknalauale toataimed ning kasuta omanäolisi kangaid, patju ja teisi hubasust loovaid aksessuaare.
2. Unustad tasakaalu Viga: koondad kogu mööbli ainult ühte kohta kokku. Mida teha: ruumis valitsegu tasakaal. Asjad võiksid olla jaotatud üle kogu ruumi. Kui ruumi on palju, võiksid jagada magamistoa erinevateks aladeks. Tekita näiteks kuskile lugemis- või istumisala ning jäta erinevate mööbliesemete vahele piisavalt õhku.
Allikas: freshome.com
34
Täiuslik heli nutikast kõlarist.
UUS
BOSE HOME SPEAKER 500 See on võimas ja lihtne. Bose Home Speaker 500 kõlar täidab iga ruumi täiusliku stereoheliga.
Seadme kasutamiseks on vajalik koduse wifivõrgu ja interneti olemasolu. Bose ja Bose Home Speaker on Bose Corporationile kuuluvad kaubamärgid.
Tooted on müügil Bose volitatud edasimüüjate juures. Tutvu toodetega: www.tedra.ee
Kui valid köögi õhupuhasti õigesti, teed enda ja mööbli tervisele suure heateo! Õige õhupuhasti valik tagab ruumis parema sisekliima. Aga milline on see õige? Kas need mitte ei eristu ainult disaini poolest? Esimene nõutus tabab teid tavaliselt uue elukoha köögi sisustamisel. Kui suure võimsusega õhupuhasti valida ja kuidas seda olemasoleva ventilatsioonisüsteemiga ühendada? Kas kõiki õhupuhasteid saab kõigi ventilatsioonisüsteemidega ühendada? Ventilatsioonisüsteemi kohta peab uurima kindlasti juba enne elamispinna ostmist, muidu võib tulevikus palju probleeme tekkida. Soovitame enne köögimööbli tellimist koostöös eluruumide müüja või haldajaga ära täita järgmise Falmeci koostatud kontroll-lehe. Linnukesed juurde ja kõik läheb ladusalt.
Milline neist ventilatsioonisüsteemidest on köögis kasutusel? Standard – mootoriga õhupuhasti tõmbab köögist õhu välja ja suunab selle ventilatsioonitoru kaudu õue.
Millist õhupuhastit te köögis vajate? Olen kõva kokkaja, vajan võimast õhupuhastit.
100 mm
Küpsetan vähe, toidulõhnad ei häiri mind.
120 mm
Planeerin küpsetamiseks kasutada:
150 mm
induktsioonplaati;
200 mm
keraamilist highlight-plaati; gaasiplaati;
Muud nõuded õhupuhastile
wokipõletiga gaasiplaati.
madal müratase
Õhupuhasti on plaanis paigaldada:
õhupuhasti laius ................................. cm
lakke;
soovitav valgustemperatuur ................................. K (K – kelvinites, soe al 2500 K, neutraalne ca 4000 K, külm ca 6000 K)
integreerida kappi; töötasapinda.
Tulekaitse Majas asub ATS (automaatne tuletõrjesüsteem). Tuletõrjeandur on paigaldatud piisavale kaugusele pliidiplaadist ja õhupuhastist.
Ehituslikud eeltingimused
Soojusvaheti – köögi õhupuhasti ühendatakse soojusvahetiga.
Õhupuhasti äratõmbetoru ja pliidiplaadi keskpaik on samal vertikaaljoonel.
Keskventilatsiooniga ühendatud õhupuhasti, mis on:
Köögisaare kohal on ripplagi.
mootoriga ja vedrutagastuva klapiga. Köögi õhupuhastit ei saa ühendada ventilatsioonisüsteemi torudega.
suur võimsus
seinale;
Mootor on katusel või pööningul.
mootorita ja vedrutagastuva klapiga;
Ventilatsioonitorude diameeter:
Õhupuhasti lähedal sobivas kohas on elektripistik. Soojavahetist on õhupuhasti juurde toodud kahesooneline ühendusjuhe. Keskventilatsiooni olemasolul on paigaldatud vedrutagastuv klapp.
Falmeci õhupuhastajate kohta saate rohkem infot esindajalt E-Lux Kodutehnika Oü. Mustamäe tee 24, Tallinn, www.elux.ee tel 502 4000
36
Me leiame alati lahenduse ükskõik millise ventilatsiooni tüübiga kööki. Ühel juhul on see kallim, teisel juhul odavam. Soovitame kindlasti kasutada meie pakutavaid lahendusi, siis ei pea meister hiljem nuputama, kuidas õhupuhastit hooldamise ajaks demonteerida. Selleks, et tagada maksimaalne tõmme ja minimaalne müra, ära kasuta gofreeritud venitatavaid ventilatsioonitorusid, sest need on tuleohtlikud ja mürarikkad. Väldi liigseid põlvühendusi, eriti 90-kraadiseid, sest need suurendavad oluliselt õhutakistust.
Tähelepanu! Tegemist on Sleepwelli unelammastega. Loendamisel on oht uinuda.
Perekonnas peab ikka üks must madrats olema
www.sleepwel www.sleepwellbed.com
Sleepwell BLACK sari – neile, kes hindavad luksuslikult head und.
Vali endale parim uni!
Nüüd kogu kollektsioon
-20%
Pakkumine kehtib 12. novembrini
Eesti kinnisvaraturu ajalugu on teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdlemisi lühike. Turg on väike, ent kinnisvaraomanike osakaal Euroopa üks kõrgemaid. Kõik see muudab meie kinnisvaraturu küllaltki omanäoliseks. Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Eesti kinnisvaraturg ei ole veel põhjalikult välja kujunenud, mistõttu võib periooditi ning asukohtade lõikes märgata keskmisest oluliselt kiiremaid hinnakasvu või -languse tendentse. Iga suurem projekt või demograafilistest teguritest tulenev ostjate laine mõjutab tugevalt turgu. Lühikese ajaloo tõttu on meie kinnisvaraturul endiselt nišše ja segmente, milles jätkub tugev nõudlus. Tänu sellele on arendajatel ja investoritel vähemalt lühiajalises plaanis võimalik teenida kõrgemaid tootlusi kui Lääne-Euroopas keskmiselt. Näiteks said paljud eestimaalased alles üsna hiljuti teada, mis on stock-office, büroohotell või külaliskorter.
Eesti on kinnisvaraomanike arvu poolest Euroopas esirinnas Kõrge kinnisvaraomanike osakaal Eestis tuleneb suuresti kunagisest maade tagastamisest. Samal põhjusel on Eesti inimestel pigem soov kinnisvara omada kui seda üürida. Üürituru osakaal peaks aga kasvama ja viis, kuidas avalik sektor seda
mõjutada saaks, on suurendada üürileandjate õigusi. Praegu on paragrahvid kallutatud üürilevõtja kasuks, mistõttu paljud investorid loobuvad elukondlikku kinnisvarasse raha paigutamast. Eesti kinnisvaraturul on teiste riikidega võrreldes palju väikeseid eeliseid. Siin on kõik kinnisvaraga seotud registrid digiteeritud, tehingute tegemine on suhteliselt kiire ja odav, puudub veel kinnisvaramaks, maamaks on võrdlemisi väike, ehitustegevuseks ja muuks vajalike dokumentide esitamine on valdavalt digiteeritud, maaklerite vahendustasud ja kinnisvara hindamise tasu on pigem väikesed, peale selle on võimalik kasutada KredExi toetusi ja käendusi. Eestis on väga palju hoonestamata maad. Arvestades, kui suur on maailmas nii elamumaa kui ka toiduainete kasvatamiseks vajaliku maa puudus, võib öelda, et eestimaalased istuvad tohutu kasutamata ressursi otsas. On kindel, et Eestis jätkub metsamaa ja põllumajandusliku otstarbega maa perspektiivne hinnakasv, olenemata lühiajalistest muutustest elukondlikul kinnisvaraturul. Kui võrrelda Eesti elanike ja teiste lääneeurooplaste ostueelistusi, siis
võib väita, et keskmine eestimaalane ostab seda, mida ta omale lubada saab, mitte seda, mida ta võib-olla tegelikult sooviks. Eestlased on pidanud ajalooliselt hakkama saama väga vähesega ning kinnisvara puhul leppima pigem madala kvaliteediga.
Uusarenduste hoogne kasv Samuti pole uusarenduste kerkimine raugenud, sest nõudlus kasvab turul endiselt. Vähenenud on ainult kõrge hinnaga korterite müügiaktiivus. Uut elupinda soetavad rohkem madalama ostu- ja laenuvõimekusega inimesed, kelle sissetulekud on tänu majanduskasvule suurenenud. Uusarenduste korterite soetamisel pööratakse üha enam tähelepanu energiatõhususele. See on oluline ka ärikinnisvaraga seotud tehingutes, mis on aga otseselt seotud ettevõtluse, mitte enam emotsiooniga. Kõige enam kerkib uusarendusi Tallinnas kesklinna piirkonnas, pakkumiste arvult järgneb Põhja-Tallinn. Viimasel ajal on pakkumiste arv ja ehitusaktiivsus hakanud märkimisväärselt kasvama Haabersti linnaosas. Kui varem oli aktiivsem kallimate korterite müük, siis praegu siirdub ostjaskond odavamate uusarenduste turule, kasvanud on ka ridaelamukorterite või üksikelamute müük Tallinna lähiümbruses. Järjest enam soetavad uut elupinda madalama ostu- ja laenuvõimekusega ostjad, kelle sissetulekuid on suuren-
38
danud majanduskasv. Kesklinna ja Põhja-Tallinna keskmisest tunduvalt kallimate kolme- ja rohkematoaliste korterite soetamine kipub neil siiski üle jõu käima.
Elanike arvu kasvuga suureneb nõudlus Uute elamispindade nõudlus on kasvutrendis ning ka seni müümata korteritele leitakse kindlasti ostjad. Ostjad on leidunud ka majandus- ja finantskriisi ajal üle Eesti pooleldi tühjaks jäänud uusarendustele – praeguseks on need kõik müüdud, sealhulgas väikelinnades. Tühjana seisvaid korterelamuid võib leida ainult Ida-Virumaalt. Aastatel 2005–2007 soetati seal edasiarendamiseks nõukogudeaegseid kortermaju, aga ehitustööd on jäänud pooleli. Suur osa sellistest hoonetest kuulusid või kuuluvad itaallastele. Üks pooleli jäänud korterelamu Kohtla-Järvel lammutati hiljuti kohaliku omavalitsuse algatusel. Välismaalastest kinnisvaraostjate osakaal on viimastel aastatel olnud väike, mullu oli see Tallinna kinnisvaraturul 2,21% ja Eestis tervikuna 1,83%. Ostjateks olid peamiselt soomlased ning vähemal määral venelased, kes soetasid uusarendusi pigem investeeringuna kui alaliseks või perioodiliseks elamiseks. Viimasel ajal ei ole soomlaste ja venelaste osakaal enam tehingutes kasvanud, küll on aga kasvama asunud teiste välisriikide kodanike ostuaktiivsus.
Foto: Shutterstock
Eesti kinnisvara- ja uusarenduste turu eripärad
Sinu kodu väärib parimat Sisustame Sinu kodu parima tehnikaga Pesumasinast sülearvutini – koostame Sulle kodutehnika täislahenduse, mis vastab just Sinu soovidele ja vajadustele. Soovid nõu küsida valiku tegemisel? Broneeri aeg mugavalt booking.euronics.ee, võta uue kodu plaan kaasa ning tule personaalsele konsultatsioonile!
Euronicsi Äriklienditeenindus Tammsaare Euronics E-R 10-18 ariklient@euronics.ee www.euronics.ee