2 minute read

Turvaline metsaretk ehk mida metsas kolades tähele panna?

Suvi on metsamatkade ja seikluste aeg. Ent kuidas matkaks valmistuda, mida kaasa võtta ja mida mitte? Matkatarkustest kõneleb Naiskodukaitse Sakala ringkonna liige Mirjam Tralmann, kel aastatega enam kui seljakotitäis matkatarkusi kogunenud.

Advertisement

Toimetas: Martin Hanson / Foto: Shutterstock

Enne metsa minekut on vaja läbi mõtelda, kui kaua sa seal oled ja miks seal oled. Kogemustega kasvab ka tarkus ja mets on ise väga hea õpetaja. Kui tarkust ei ole, siis ei tasu metsa minna või tuleks targem sõber kaasa kutsuda. Isiklikust tarkusest, mis on saadud nii ilusate kui ka valusate kogemustega, soovitan: ära hinda oma võimeid üle, kuid ära ennast ka alahinda.

Kui mingi element on puudu, siis on see puudu – usu, saab ka ilma selleta. Võib-olla tuleb see värskest õhust, linnulaulust või lihtsalt ellujäämisinstinktist, kuid su aju tagumised sopid hakkavad tööle ja sa muutud päris leidlikuks. Ühesõnaga, kui metsamineku eesmärk on selge, siis selle põhjal paki kaasa hädavajalik. Just nimelt hädavajalik. Mitu korda on juhtunud, et kaasa võetud „mugavusvarustus“ jääb kasutamata ja on lihtsalt koormaks seljas.

Kui on selge, et tuleb maastikul viibida mitu päeva, on mul kindlasti kaasas niisked salvrätikud. Hädapärast saab nendega puhastada ka kaenlaalused ja varbavahed. Siis on palju mõnusam puhas sokk või särk selga tõmmata, sest mitte miski ei riku tuju paremini kui higist kõvaks tõmmanud pesu.

Nagu öeldud, olgu kaasas ka puhas sokipaar ja särk. Või kaks, oleneb aastaajast. Sokkidest ja muust pesust rääkides: olen aru saanud, et pesu valik on ülioluline. Aluspüksid peavad olema mugavad. Väga häiriv on, kui pikemal matkal kipub

Kuidas õigesti käituda, kui kohtad metsas karu, põtra või metssiga?

Kui näed eemalt karu, nii kahekümne meetri kauguselt, tuleb zooloog Aleksei Turovski sõnul jääda kohe seisma ja vestelda loomaga rahulikult ja monotoonselt. „Loe karule ette lapsepõlves pähe õpitud jõululuuletus või korruta rütmiliselt ridu oma lemmiklaulust, peaasi et öeldu sind ennast ei erutaks. Samal ajal võid ettevaatlikult selg ees taganema hakata. Mitte mingil juhul ära keera karule selga, karju ega sosista,“ soovitab Turovski.

Eesti pruunkarust veel ohtlikum on põder, just nimelt emapõder kevadisel ajal, kellel on väga noor vasikas. „Emapõdraga nalja ei ole. Põder elab paksu metsaservaga soode ja rabade aladel ja jätab oma järglased ühte kohta paigale ning liigub ise vasika ümber mõnekümne meetri raadiuses. Loomalaps jääb kannatlikult oma ema ootama ning karjub appi, kui miski teda ohustab. Selle peale reageerib emapõder momentaalselt ning vajaduse korral võib ta ka inimese maha murda,“ räägib Turovski. Sattudes metsas juhuslikult põdravasikate lähedusse, tuleks sealt kiirelt ja hiirvaikselt kaduda.

Kevadisel ajal võivad endast ohtu kujutada ka emased metssead ehk emised, kes hoolitsevad parasjagu oma triibuliste eest. „Kui peaksid matkal olles sattuma juhuslikult emise ja tema põrsaste pesakonna vahele, ründab ta kohe. Kuna emis ei näe kau- gele ega ka külgedele, ründab ta sirgjooneliselt otse ette. Põgenemiseks hüppa tema kärsa eest vasakule, siis jälle paremale ja nii kogu aeg eemale, kuni oled jõudnud piisavalt kaugele. Siis pista lihtsalt punuma. Emis saab suurepäraselt aru, et oled tema põrsastest küllalt kaugel ega kujuta endast neile enam mitte mingisugust ohtu,“ ütleb Turovski. miski pidevalt kannikate vahele ronima. Naisterahvad peavad arvestama ka rinnahoidjaga. Pitspesu jäta jumala eest koju. Allavajuvad õlapaelad ja pigistav korvitraat ei ole metsas sinu sõbrad. Korralik spordikas, mis istub seljas kui teine nahk, päästab päeva.

Suvel on metsas palju pahatahtlike kavatsustega faunat, kellele meeldib sul lihtsalt kõrva ääres piniseda või sügelevaid kuplaid tekitada. Kuna mina ei ole keemiafänn, siis on teepuuõli see, mis aitab mul vereimejate pealetungi leevendada. Isegi puuki ei ole saanud. Olenemata aastaajast on ka üks kindapaar tasku visatud, kasvõi ilusad aiakindad, sest on ette tulnud olukordi, kus paljad käed saavad mõnes rägastikus lihtsalt lintšida.

Kõik on tegelikult praktilisuses kinni. Juba Sherlock ütles: „Elementaarne, Watson!“ Võta kaasa elementaarne varustus ja sinna juurde meelepärane snäkk, sest pole midagi hullemat kui näljast vinguv matkakaaslane, kes pealegi on unustanud kannaplaastrid panna. Metsa mine hea tujuga, sealt väljatulek sõltub sinust endast.

Allikas: ajakiri Kaitse Kodu!

MEELESPEA!

Tea, kuhu, kui kauaks ja mis eesmärgil lähed. Ära hinda oma võimeid üle, aga ära end ka alahinda.

Paki kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Varustus olgu võimalikult kerge ja multifunktsionaalne.

Vii end eelnevalt maastikuga kurssi. Tutvu ilmaprognoosiga.

SieviTrac onProlamelltalla ga jalatsitega püsid mugavalt ja ohutult rajal