TERVE PERE (aprill 2016)

Terve Pere Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

13. Aprill 2016

MUUTU LÕBUSAKS KRUIIS STOCKHOLMI AL

17

€

REISIJA

www.tallink.ee/muutu

eesti ekspress

Günekoloogia • Viljatusravi • Androloogia-uroloogia • Ultrahelidiagnostika • Üldkirurgia • Endokrinoloogia • Nahahaigused • Füsioteraapia • Allergilised haigused

ELITE KLIINIK Sangla 63, Tartu tel 740 9930 info@elitekliinik.ee www.elitekliinik.ee

Lastehaigused • Kõrva-nina-kurguhaigused • Kardioloogia • Neuroloogia • Gastroenteroloogia • Psühhoteraapia • Geneetiline konsultatsioon • Plaanilised keisrilõiked

Meie kliinikutes töötavad vähemalt 15aastase staažiga tipparstid.

Meie hoolitseme teie eest ning pakume privaatsust ja mugavust.

2 APRILL 2016 Terve Pere

uudised Mademoiselle’i kohviku heategevuslik avalöök Tallinnas Solarise keskuses avati uus kohvik Mademoiselle ning anti avalöök heategevus­ oksjonile, millest saadud tulu annetatakse lastefondile Minu Unistuste Päev.

Kuu aja jooksul toimuval enampakkumisel läheb müüki 13 tortidega poseerinud avaliku elu tegelase fotot, millest saadud tulu anne­ tatakse heategevuseks. Solarise Mademoisel­ le’i omaniku Mihail Burõhhi sõnul saavad sel­ leks oma panuse anda kõik kohviku külasta­ jad. „Näitus jääb üles aprilli keskpaigani, see­ järel võivad kõik soovijad oma lemmikfotole hinnapakkumise teha,” selgitas ta ning lisas, et suurima pakkumise tegija saab foto enda­ le ning müügitulu läheb raskelt haigete laste unistusi täitvale fondile Minu Unistuste Päev.

Kohviku juhataja Ave Uibo sõnul on äsja avatud kohvi­ kus põhirõhk maiasmokka­ de seas juba legendaarseks saanud tortidel ning värsketel prantsus­pärastel kondiitritoo­ detel. „Mõeldes neile inimeste­ le, kes pärast kontserdi- või kinokülastust ta­ haksid õhtut pikemalt nautida, oleme laienda­ nud oma à la carte menüüd,” lausus Uibo ning lisas, et asukoha mõttes on kohvik hästi ligi­ pääsetav nii Solarise keskusest kui ka kont­ serdimaja poolt. „Tulles vastu varajastele är­ kajatele, pakume hommikusööki tööpäevadel juba alates kella 7.30st.”

Terve Pere

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

Terve Pere APRILL 2016 3

UUDISED Pärnumaa piirkonna rannaelust ja ajaloost ning külastatakse kunagist laevaehitusplatsi ja kohalikku muuseumi. Päeva lõpetab filmi­ elamus Häädemeeste ufodest.

Rannaretkel osalemiseks on vajalik eel­ registreerimine kuni 14. aprillini e-postil marju@pernau.ee või telefonil 443 0581 (registreerida palutakse ka oma transpordi­ ga tulijatel).

Merekultuuriaasta alustab rannaretkedega Merekultuuriaasta pärandi ja kultuuri teema­ploki üks põhiprogramme „Rannaretk” saab alguse juba 16. aprillil Pärnus ja Hääde­meestel ning 23. aprillil Viimsis. Kok­ ku jõuab kogu Eesti rannikut ning saari hõl­ mav programm igasse rannaalaga maakon­ da ning suurematele ja valikuliselt ka väik­ sematele saartele.

Rannaretkel osalemine on võimalus koh­ tuda kohalike inimestega ning nende jaoks oluliste tegevustega; saada vahetu kontakt

elava merekultuuripärandiga ning tõsta foo­ kusse selle roll ja tähtsus meie kultuuriloos.

16. aprill Rannaretk Pärnust Häädemeestele Merekultuuriaasta esimene rannaretk toi­ mub 16. aprillil Pärnus ja Häädemees­ tel. Päeva esimeses pooles tutvutakse Pär­ nu asula tekkega ning sealse supelranna ja kuurordimiljööga. Pärastlõunal viib retk kõik osalejad Häädemeestele, kus räägitakse

23. aprill Viimsi rannaretk on pühendatud Kirovi kolhoosile Laupäeval, 23 aprillil toimuv merekultuuri­ aasta Viimsi piirkonna rannaretk keskendub Kirovi kolhoosile. 30 aastat tagasi teadsid Kirovi kolhoosi kõik. Tööpunalipu ordeniga näidiskalurikolhoosi saavutusi toodi vaatama kõrgeid külalisi nii Nõukogude Liidust kui ka kapitalistlikest riikidest. Neid, kes Kirovi kol­ hoosis töötasid, mõõdeti hindav-kadestava pilguga. Nüüdseks on ajadistants juba kül­ lalt pikk, et küsida: mis on kadunud suuru­ sest alles jäänud?

NB! Retkel saab osaleda tasuta, kuid vaja­ lik on eelregistreerimine, sest eksklusiivsele ajarännakule pääseb vaid 25 osalejat. Lisa­ info ja reg: kadi@rannarahvamuuseum.ee.

Viimsi rannaretke koordineerib rannarahva muuseum.

Lisainfo ja ajakava: www.merekultuur.ee/rannaretk

www.tervix.ee www.facebook.com/Tervix

s k e v r e T maiste loodustoodetega!

Küsi infot: info@tervix.ee

eesti

KUUSESIIRUP Kuusesiirup on meie enda poolt Lõuna-Eesti metsadest korjatud kuuskedest ja vaid looduslikest koostisosadest tehtud mõnus mõrkjas siirup.

ASTELPAJUÕLI Astelpajuõli on kõrge E-vitamiini, karotenoidide ning oomega-3rasvhapetesisaldusega astelpajumarja kestadest rapsiõliga ekstraheeritud õli. Õli oranzhikas-pruun värvus annab märku suurest karotenoidide sisaldusest

ASTELPAJUSINEP 4 APRILL 2016 Terve Pere

Astelpajusinep on astelpajumarja kestadega vürtsitatud teravamaitseline sinep.

Farmil uued maitsed

Farmi piimatööstuse tootevalikus­ se on lisandunud õuna- ja jõhvika­ kastmega täisterakaerapudingud ning Jänksi tutti frutti maitseline tarretis.

Hea tuju ja va­ jaliku energia ko­ gu päevaks an­ nab hommikul õigete toiduainete söömi­ ne. Hommiku­söök peaks eelkõige sisalda­ ma valku ja liitsüsivesikuid, seega on päe­ va esimeseks toidukorraks sobilikud Far­ mi täisterakaerapudingud. Päeva esimene toidukord peaks organismile andma 20–25% päevasest kalorivajadusest ehk u 300 kcal.

180–203 kcal sisaldavad pudingud sobivad ka päevasel ja õhtusel ajal energia saami­ seks.

Uued pudingud on kreemja konsistent­ siga, kergelt magusa maitse tasakaalusta­ miseks on juurde lisatud hapukas marjakaste.

Valio toob esimesena Eestis turule autentsel meetodil valmistatud Kreeka jogurti seeria

Aprillis jõuavad poelettidele Alma Kreeka jogurtid, mis on ain­ sad kodumaised, autentsel separeerimismeetodil, Kreeta saa­ relt pärit juuretise baasil valmistatud jogurtid.

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul oli ettevõtte jaoks tähtis, et tegu oleks millegi siinsel turul uudse ja eristuvaga. „Otsustasime lähtuda oma toote väljaarendamisel sellest, et meie jogurt oleks täpselt nagu Kreeka jogurt Kreekas – val­ mistatud nõnda, et suurem osa vadakust on eraldatud, värvus on lumivalge ja koostis sametine. Kodumaistest alternatiividest on Valio Kreeka jogurtid kõrgema valgusisalduse ja madalama ehk 4% rasvasisaldusega,” rääkis Kalbin. „Kui Eestis on Kreeka jogurtite turg veel välja kujunemas, siis mujal maailmas on see kontseptsioon kindlal juhtposit­ sioonil. Kreeka jogurtid on omandanud tänu kõrgele valgu­ sisaldusele ja puhtale koostisele supertoidu kuvandi. Selles suunas liigub ka Eesti turg ja väetoiduks tituleeritud Kreeka jo­ gurt võetakse üha rohkem omaks,” selgitas Kalbin.

Alma maitsestamata Kreeka jogurt on clean label’i jogurt ehk sisaldab ainult kolme komponenti: piima, rõõska koort ja juuretist. Jogurtisse pole lisatud ühtegi lisaainet ega paksen­ dajat. „Alma Kreeka jogurtil on ehedalt paks ja sametine kon­ sistents – see sisaldab 2,5 korda rohkem piima ning kaks korda rohkem valku kui tavaline jogurt,” lisas Valio turundusdirektor.

Valio toob peale naturaalse Alma Kreeka jogurti turule ka unikaalsete maitsekombinatsioonidega Kreeka moosijogurtid, millest esimesena jõuavad tarbijateni mango ja valge šokolaa­ di, pohla- ning põldmarja-vaarikajogurt.

Heino Pedusaar

UUT MÖÖDUNUST Vesteid kultuuriloost, muusikast ja muusikutest 630 lk, kk.

Kirjastus Canopus Koguteos „Uut möödunust” sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud rikkaliku fotomaterjaliga varustatud esseed-vestet, mis kirjutavad elavaks kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajaloo (klaveri- ja viiulimeistrid, heliloojad, pianistid, ooperi- ja operetisolistid, koorijuhid, organistid, pedagoogid jmt).

Tõeline tähtede paraad algab klaverimeister Ernst Hiisi ja helilooja Cyrillus Kreegiga ning lõpeb Arvo Pärdiga, nende vahele jäävad Gustav Ernesaks, Artur Lemba, Rudolf Jõks, Erika Franz, Tooni Kroon, Margarita Voites, Helmi Puur, Roman Matsov, Aleksander Arder, Tenno Vironi, Jenny Siimon, Paula Padrik, Miina Härma, Arne Viisimaa, Hugo Lepnurm ja paljud, paljud teised.

Otsekui kirsi tordile lisavad raamatu viimased peatükid kolmest kuulsast tenorist Enrico Carusost, Beniamino Giglist ja Jussi Björlingist ning pianistidest Maria Judinast ja Maria Grinbergist.

Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60 a jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. Sama nime kandis ka selle osava sõnasepa läbi paljude aastate ülimenukaks osutunud saatesari Eesti Raadios.

Terve Pere APRILL 2016 5

UUDISED Kalev tähistab 210. tegevusaastat eritoodetega Eesti suurim magusatootja Kalev tähistab tänavu 210. tegevusaastat. Sel puhul pa­ ni ettevõte kokku spetsiaalse juubelitoodete sarja, mis on müügil aprillist oktoobrini. „Kalevi viiest tootest koosnev juubeli­sari sisaldab ühelt poolt ajalooliselt tuntud po­ pulaarseid tooteid ja teiselt poolt täiesti uusi maiustusi. Ka pakendivalikul lähtusime sellest, et esinda­ tud oleksid traditsioonilised lahendused kõrvuti modern­ setega. Näiteks on juubeli­ kompvekid pakendatud uue põlvkonna kahest otsast kin­ ni keeratud etikettidesse,” märkis Kalevi juhatuse esi­ mees Kaido Kaare.

Kalevi 210. sünnipäeva­ sarja kuulub kolme eri täi­ disega tumedast šokolaa­ dist valmistatud kompvek­ ke sisaldav kinkekarp; klas­ sikaline piimašokolaad ja tu­ me kreemja kooretäidise­

ga šokolaaditahvel, mis on inspireeritud le­ gendaarsest käsitöökompvekist Tuljak; tu­ medas, valges ja piimašokolaadis metspähk­ lid efektses metallpurgis ning nelikümmend aastat kommivabriku tootevalikusse kuulu­ nud pralineekompvek Kalev juubelikujundu­ sega pakendis.

UUED RAAMATUD

Tervislikud vahepalad lastele

Kädi-Liis Sepp Ajakirjade Kirjastus Meil kõigil on kiire ja igal lapse­vanemal alati käsil mi­ tu asja korraga. Seega ei saa igapäevane toiduvalmista­ mine olla väga aeganõudev, kuid samas ei luba süda teha järele­andmisi kvaliteedis.

Autorit ajendas seda raa­ matut kirjutama eelkõige te­ ma kolm väikest last, kes sooviksid alalõpmata midagi näksida. Ajapikku Kädi-­ Liis taipas, et sellisele olukorrale on üsna lihtne la­ hendus - natuke planeerimist, ettevalmistusi ja loo­ vust ning tervislikud vahepalad ongi purgiga kapis.

Kuna raamatu autor on omandanud toitumis­ nõustaja teadmised, leidub siinses valikus kindlasti mõni tervislik lemmikpala igale väiksele inimesele.

365 toredat tegevust õues.

Proovi järele!

Inglise keelest tõlkinud Piret Frey ja Laura Valli Varrak Sellest rikkalikult illustreeritud raamatust leiab põnevaid ideid igaks päevaks, näiteks juhiseid, kuidas valmistada ise putuka­ hotelli või ennustada ilma. Selged üksikasjalikud kirjeldused ja fo­ tod selgitavad, mida iga tegevu­ se jaoks vaja läheb. Piltidelt näed, milline on lõpptulemus, kuhu jõu­ da võiksid. Raamatust saab nii mõnegi eluks vajaliku oskuse, samuti õpib paremini tundma loodust. Sa ei tea, kuidas puhuda heinapilli või meisterdada tuule­ lohet? Uuri raamatust järele ja tee proovi!

6 APRILL 2016 Terve Pere

1806. aastal pani Eesti magusatööstuse­ le aluse suhkrupagar Lorenz Caviezel. Tema töökoda valmistas muu hulgas martsipani­ maiusi, mis mõni aastakümme hiljem saavu­ tas tõeliselt kõrge taseme ja laialdase tun­ tuse uue omaniku Georg Stude šokolaadi- ja martsipanitööstuses.

20. sajandi alguses tekkis Tallinna veel mitu maiustusevalmistajat, kellest suurimad ja tuntuimad (Kawe, Ginovker, Brandmann, Riola) pärast Nõukogude võimu kehtesta­ mist riigistati ning liideti koos Georg Stu­ de äriga üheks suureks kondiitritööstusette­ võtteks. Nii sündiski Kalevi šokolaadi- ja kompvekivabrik.

AS Kalev on Eesti suurim ja vanim magusa­tootja, mille põhitegevuseks on šo­ kolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ja müük. Peale tavasortimendi valmistab Ka­ lev tooteid ka eritellimuste alusel. Enamik, s.o 90% toodangust müüakse Eestis, peami­ sed välisturgud on Balti riigid ja Skandinaa­ via maad.

Samsung lõi nutika pesumasina hajameelsetele Samsung tõi Eesti turule pesumasina WW6500K AddWash, mis lahendab mit­ med pesupesemisega seotud probleemid.

Masinasse saab lisada kogemata mustast pesust välja ununenud riideese­ meid terve pesutsükli vältel ilma tsüklit katkestamata või uut pesukorda oota­ mata. Selleks on eest laetava masina põhiuks varustatud lisaluugiga, mis täi­ dab Samsungi korraldatud uuringu andmetel 90% eurooplaste soovi – lisada pesu masinasse mugavalt ka siis, kui programm juba käib.

Uuringufirma SKDS Balti riikides tehtud küsitlusest selgus, et pea iga teine eestimaalane (47%) on viimase kuu jooksul unustanud mõne riideeseme pesu­ masinast välja ning märganud seda alles siis, kui masin juba töötab.

Pesupesijate elu lihtsustamiseks on Samsung loonud lisaukse ja pausinupu­ ga varustatud AddWashi pesumasina, mille lisaluuk on piisavalt suur, et visata sel­ le kaudu trumlisse mõni sviiter, paar teksaseid või saunalina ilma uut pesukorda oota­mata. Luugi kaudu saab juurde kallata ka pesuvahendit ja -pehmendajat.

Tegu on targa pesumasinaga, mida on võimalik jälgida ja juhtida nutisead­ mest, olgu selleks Androidi või iOSi telefon. Nutitelefon teavitab kasutajat eri­ nevatest pesutsüklitest.

Samsung AddWash WW6500K on loodud selliselt, et pesu pesemine oleks mugav ja efektiivne. Nii viib funktsioon SuperSpeed tavapärase pesu­tsükli läbi vähem kui tunniga, tagades sealjuures pikema pesutsükli väärse tulemuse.

Tark AddWash on varustatud tehnoloogiaga Ecobubble™, mis kombinee­ rib pesuaine õhu ja veega ning täidab seejärel kogu trum­ li mullidega – need tungivad riidest läbi 40 korda kiiremi­ ni kui tavapärane vee ja see­ bi­segu. See energiasäästlik tehnoloogia säästab kangast ning annab hea tulemuse ka külma veega pestes. Suure­ ma energiasäästlikkuse, mini­ maalse müra ja kauakestvate tulemuste tagamiseks töötab AddWash digitaalse inverter­ mootoriga.

Praegu saada olevate ma­ sinate hinnaklass jääb vahe­ mikku 499–649 eurot olene­ valt mudelist ja edasimüüjast.

eesti ekspress

RYNKEBY NR 1 PREMIUM MAHLAD ANNAVAD ENERGIAT KOGU PÄEVAKS! Rynkeby Nr 1 Premiumi mahlad on pressitud käsitsi korjatud puuviljadest 24 tunni jooksul pärast saagikoristust. Mahlad on eheda puuviljamaitsega ning sisaldavad rohkelt organismile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, lisaks mõnusat viljaliha.

Mahlade magusus tuleneb üksnes puuviljade endi looduslikest suhkrutest.

Valikus on 100% apelsini- ja õunamahl.

Rynkeby – muuda oma päev ilusaks!

Terve Pere APRILL 2016 7

Fotod: Signe Kalberg ja erakogu

eesti ekspress

Metsala talu nagu eestimaine Bullerby

Piibe maantee on huvitav tee: sõidad Jägalast Tartu poole, keerad pead ühele ja teisele poole, imestad nähtava üle ning võid vaid aimata, mida ei näe.

8 APRILL 2016 Terve Pere

PERE

K

õrvemaa metsade ja mägede vahel tuleks aga kindlasti keerata ühest ta­ gasihoidlikust teeotsast metsa sisse.

Võõras ei tea, kuid kohalikele on see tee päris tuttav, sest sedamööda mõni­sada meetrit edasi jõuab Metsala talu õuele.

Lapsepõlvemaile tagasi

Metsala nime kandvaid talusid on Eesti­ maal teisigi, näiteks Lääne-Virumaal Väike-­ Maarja vallas Äntus ja Tartu maakonnas Haaslava vallas, aga sellist, mis on Pilla­ palu külas Anija vallas, teist ei ole – sest selles talus elab Lumivalguke oma seitsme pöialpoisiga. Oi, veidi valesti läks, hoopis­ ki Thea Luik ja Tanel Rütman koos Roosi, Lauritsa ja Ekke Tõnniga. Ja siis elab seal veel Süsi, Jambo, 14 kana ja kolm kukke ning, nagu ütleb Thea, tohutus koguses ti­ haseid ja muidugi igasuguseid metsloomi, keda pigem võib kuulda kui näha.

Kõigepealt saabub külalist uudistama Süsi. Tema on kodu neljajalgne valvur, kes leiab, et külaline tuleb esmalt temal üle vaadata, seejuures sügavalt silma ja hingesügavustesse kaevuda. See vaatami­ ne lähebki nii sügavale hinge, et autost ei julge enne välja astuda, kui peremees kut­ sa oma haardesse võtab ja perenaine küla­ lise tuppa juhatab. Süsi ei saagi aru, miks tal ei lubata oma poriste käppadega küla­ lise najale hüpata, et ta saaks suure rõõmu märgiks korraks keelega üle näo tõmma­ ta. Ah, et nii pole viisakas? Olgu, seekord siis jääb see rõõm olemata.

On kodusid, kust vastu õhkav õdusus annab märku, et kõik elusolendid on tere­ tulnud. Võib-olla on see seotud koha­ ga, selle koha energiaga, kuid kindlasti seal elavate inimestega. Tanel ja Thea on Metsala talus elanud 15 aastat. Pealinnas sai kummalgi elatud kümmekond aastat.

Kuid sellest elust sai küllalt, ja kuna Tane­ li vanaema-vanaisa elasid Aegviidus ning poiss oli suviti nende juures, hakatigi en­ dale uut kodu otsima just siiakanti.

Meeskonnale võid tellida ka laheda naerujooga tunni!

Kui Taneli vanemad pensionile jäid, Valge Massa, Liivo Niglas, Priit Kuusk ehk kolisid nad ka Aegviitu. Ka Taneli õde elab Wend, Mart Kuusk ehk wennavend, kes käi­ oma perega Aegviidus, Thea töötab ja lap­ vad külas Tanelil. Muidugi on kõik need me­ sed õpivad Aegviidus. Kuigi talu on kirja­ hed tuntud kui uhhuduuritajad. „Juba kesk­ de järgi Anija vallas, tunneb pere end roh­ kooli ajal käisime sõpradega matkamas, kem ikkagi olevat seotud Aegviiduga. Pal­ seda sai tehtud ka ülikoolis õppides. Mu jude meelest võib maal elamine tunduda isa ja ema olid alpinistid, kes said tutta­ nagu pagendusse saatmisena, aga Metsa­ vaks mägedes ja nende sõpruskond ongi la talu pere on siin silmanähtavalt õnnelik. koosnenud matkajatest,” tunnistab Tanel.

Laurits (10aastane): „Mulle meeldib Ega ta praegugi kodus istu. Tanel sõi­ maal elada, sest siis saab õues olla, rattaga dab Pillapalust iga päev pealinna Toom­ sõita, kanu toita, igal pool ringi kõndida.” peale, sest juba 16 aastat on ta töötanud Roosi (8aastane): „Maal meeldib mul­ Kaitseliidu peastaabis. Major Tanel Rüt­ le, käin meie Rekka oja ääres, palju saab man on avalike suhete osakonna ülem. õues olla. Teen tööd ka.”

Kui Tanel pidi otsustama, kas minna õp­ Ekke Tõnn (13aastane): „Linnas ma pima Tartusse pärast keskkooli lõpeta­ küll ei tahaks elada, kuna seal on privaat­ mist ajalugu või bioloogiat, sai määra­ sust vähe. Kindlas­ vaks noormehe edu­ ti tahan ka mina just kas esinemine ajaloo-­ Linnas ma küll ei tahaks maale oma kodu, olümpiaadil, mis või­ elada, kuna seal on võib-olla teen ka siis maldas vabastuse privaatsust vähe. farmi. Kui sõbrad on lõpu­eksamitest ja ka külas, käime vaata­ kergema sissepääsu mas, mis metsas huvitavat, meil siin lähe­ kõrgkooli. Tamme gümnaasiumis tehtud dal koprapere. Tegevust on piisavalt.” pool aastat praktikat oligi diplomeeritud Seda juttu, et nad on oma koduga väga ajaloolase ainus õpetamise kogemus koo­ rahul, räägivad Thea ja Tanel ning nende lis. Siis tuli ajalooarhiiv ja lõppes ka Tartu-­ lapsed juba maitsva piruka söömise ajal, kui elu. kõik on end sättinud istuma ümber söögi­ Pealinnas sai Tanelist ajakirjanik, al­ laua, mille ääres äratavad tähelepanu va­ guses uudisteagentuuris ETA, siis Posti­ nad ja toekad puidust toolid. Kui talul on mehes. Kui ajakirjanik Rütman, kes kir­ vanust sada aastat, siis need vanad toolid jutas usinasti ka riigikaitse teemadel, läks on vaid veidi nooremad, nii 75–80aastased vaba­tahtlike reservohvitseride kursusele, ja kuulusid Taneli vanatädile. Paar korda jõudis kätte see hetk, mille kohta ta ütleb, aastas on toolidel ja laual eriliselt hea aeg, et läks üle teisele poole rindejoont. Pakku­ sest siis on neil tööd hästi palju ning laud on mine oli ahvatlev ja Taneli sõnul on need uhke perenaise roogade üle. „Aastavahetu­ 16 aastat peastaabis töötamist olnud huvi­ sel on selle laua ümber koos lastega istunud tav aeg. Muutuste aeg. Ja üks hea asi on üle 30 inimese, jaanipäeva paiku on meil sa­ veel – kaitseväelased saavad varakult pen­ muti rahva­rohke,” ütleb Tanel. sionile, siis on mahti oma asjadega tegelda.

See tähendab kindlasti ka matka­ mist. Taneli sõnul käib sõpruskond mat­ Tulid kokku külalised…

Kuna Tanelil, Theal ja lastel käib väga pal­ kamas iga nelja aasta tagant, nagu toimu­ ju külalisi, on toolid väga uhked selle üle, et vad olümpiamängudki. Järgmine ratta­ nende peal on oma keha toetanud näiteks matk toimub aastal 2018. See on ka ainus praegune kaitseminister Hannes Hanso ehk asi, mis on plaanitud, ja see, et alustatak­

Tulemas on ka suvised joogalaagrid!

Terve Pere APRILL 2016 9

PERE

Maapoiss Laurits.

Pikem rattaretk ootab Tanelit ees alles kahe aastat pärast. Foto on tehtud Tansaanias Kilimanjaro jalamil.

se Lõuna-Ameerikast. Kodustele tähendab matk, et Tanel on paar kuud ära – siis tu­ leb kas ise või teiste abiga hakkama saada.

Thea noogutab ja märgib, et talle on vane­ mad abiks olnud, ning kiidab kogukonda, kes pere kohe omaks võttis.

ametit. „Olen elu jooksul teinud mitme­ suguseid asju, näiteks paar-kolm aastat lehtkuldamist,” ütleb Thea. 90ndatel kat­ sid Thea ja Taneli õde Marian imeõhuke­ se lehtkullaga üle Vana-Toomase. Ka Tar­ tu Pauluse kiriku torn ja Rapla kiriku kukk on saanud kuldse kuue Thea abil. „Presi­ dent Lennart Meri ametiautol katsime lehtkullaga vapi,” meenutab ta.

Nüüd on Thea 62 õpilasega kooli huvi­ juht ja looduskeskuse retkejuht. Väikeses koolis tähendab huvijuht olla ka muidu kohustusi, näiteks tellida koolile õppe­ vahendeid. Siis veel laste huviringid, üri­ tused, ekskursioonid. „Olen lüli õpilaste, nende vanemate ja ringijuhendajate va­ hel,” märgib ta.

Maa- ja linnakoolil on suur vahe. Thea mäletab, et Rakveres koolis õppides käis klassis 20 poissi ja 20 tüdrukut – seda ni­ metatakse juba mammutklassiks. Väikese kooli poole tosina õpilasega klass on õpe­ taja unistus ning ka õpilasel on siis hea – õpetajal on tema jaoks aega. „Mina õpin teises klassis ja meil on viis õpilast. Kuna oleme liitklass ja õpi­ me koos esimese klassiga, on meid kokku 11. Aga ma käin veel peale kooli loodus­ ringis, jalgpalli- ja suusatrennis, loovus- ja tehnoloogiaringis, džuudos, iluvõimlemi­ ses, kunstiringis, klaveritunnis, pühapäev­ akoolis (mille kohta isa Tanel ütleb „usu­ trenn”),” loetleb Roosi.

Neljandas klassi õppiv Laurits kuulub samuti liitklassi ja kahe klassi peale kok­ ku on seal 14 õpilast. Eriti meeldivad tal­ le töö- ja kunstiõpetus. Kui õde Roosil oli tunnistusel ka nelja näha, siis Laurits on puhas viieline. Tema huviringide nime­kiri on peaaegu sama pikk nagu õel: džuudo,

Näitlejahingega kuldne naine

Tegelikult on Thea ise väga tragi, sest maal elades muidu hakkama ei saakski. Tragi on ta olnud kogu aeg. Rakvere tüdruk mõtles kooliajal minna õppima proviisoriks, siis ema eeskujul mikrobioloogiks. „Kasvasin nendest soovidest välja,” naerab ta.

Enne kui Theast sai humanitaarinsti­ tuudi õppur, õpetas ta aasta aega Rakve­ re ametikoolis eesti keelt ja kirjandust. Hu­ manitaarinstituudi teatriõpetus oli Thea­ le südamelähedane, sest näitemängu oli ta teinud juba kolmandast klassist saati, käi­ nud kooliteatris ning kolm aastat esinenud ka Rakvere teatri laval. Siis tuli 1995. aastal Theatrum, mille moodustasid humanitaar­ instituudi teatriüliõpilased ja Vanalinna Ha­ riduskolleegiumi teatriprogrammis osalejad.

Kuigi Theast kutselist näitlejat ei saa­ nud, tunnistab ta, et eelnevast on talle ol­ nud palju kasu praeguses töös. „Kui 2001 linnast ära tulime, siis sellest kahju ei ol­ nud, et teatritegemine linna jäi. Teadsin juba Rakvere teatris, et näitlemine ei pea kestma kogu elu. Tahtsin vaikust ja rahu, teistsugust elurütmi. Mulle meeldib istu­ da pärast tööd oma kodu trepil ja vaada­ ta, kuidas puulehed kasvavad,” ütleb Thea.

Aegviidu võttis ta avasüli vastu, pak­ kus haridus-kultuurinõuniku kohta, kelle töökohustuste hulka käis ka väikese Aeg­ viidu kooli huvitegevuse juhtimine. RMK looduskeskus aga pakkus lisaks retkejuhi 10 APRILL 2016 Terve Pere

suusatamine, jalgpall, klaver, loovus- ja tehnoloogiaring, loodusring, kunstiring ja pühapäevakool. Kitarriringis on ta sa­ muti käinud, praegu on selles paus.

Kuuendas klassis käiv Ekke Tõnn on rahul, et õpib väikeses koolis, kus kõik tun­ nevad kõiki. Tema klassis on vaid seitse õpilast. „Ühest küljest on hea, et ema töö­ tab koolis – siis ei saadeta pahandust te­ hes mitte direktori, vaid ema juurde; teisest küljest on ka halb, sest miski ei jää emal teadmata,” märgib Ekke Tõnn. Temagi ei saa kohe pärast tunde koju, sest vaja on minna kas loodusringi, džuudosse, suusavõi jalgpallitrenni ja õppida klaverimängu.

Kõik ringid ja trennid toimuvad Aegviidus, nii et nendes osalemine on lihtne.

Aga juba kolm aastat lähevad Tanel ja Thea kord kuus Aegviidu rahvamajja – mitte tantsima, vaid mälumängu mängi­ ma. Koos Taneli õe ja õemehega on nende Pillapalu-Maasika meeskond olnud enam­ jaolt võitmatu. „Ega esikohta me taha­ gi saada, sest siis tuleb järgmiseks mälu­ mänguks küsimused koostada,” tunnis­ tab Tanel.

Kui Taneli mõtted käivad mööda maa­ ilma ringi, kujutades end ette jälle rat­ ta seljas maid ja inimesi avastamas, siis Theal on lisaks suveköögile ja lammas­ tele teistmoodi unistus. „Mulle meeldib mõelda, et kui lapsed on suured, kolin koos Taneliga Norrasse, Teravmägedele Longyearbyenisse, kus jääkarud jalutavad majade vahel ja mina pean seal kohvikut.”

Aga sinna on veel päris palju aastaid aega.

Signe Kalberg

eesti ekspress

NII SUURT SEIKLUST PEAB OMA SILMAGA NÄGEMA

BILL

BEN

MURRAY KINGSLEY

IDRIS

LUPITA

ELBA NYONG’O

SCARLETT

JOHANSSON

GIANCARLO

ESPOSITO

KINODES 15. APRILLIST

CHRISTOPHER

WALKEN

NEEL

SETHI

Terve Pere APRILL 2016 11

TERVIS

Mida peaks teadma kevadel allergiatest?

Airvitamin.ee veebilehelt tellides soodushind 349.- Tasuta saatmine 端le Eesti.

12 APRILL 2016 Terve Pere

TERVIS Kevad on taas kätte jõudnud ja loodus tõstab jõudsalt pead.

Enamikule toob see hinge sooja tunde ning soovi oma sammud metsa, parki või koduaeda seada. Samas on meie kõrval aina rohkem neid, kellel algab n-ö uus allergia-aasta.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi peaproviisor

Millest on allergiad tingitud?

Allergia kujutab endast organismi üli­ tundlikkust teatud ainete vastu, mida kutsutakse allergeenideks. Sellisteks ai­ neteks võivad olla toiduained, kemikaa­ lid, ravimid, aga ka tolmulestad, hallitus­ seened, koduloomade karvad ning loodu­ se tärgates väga laialdaselt leviv taimede õietolm. Kui mitteallergikul tekivad uute aine­t ega kokkupuutel organismis anti­ kehad, mis aitavad organismil võimalike kahjulike teguritega võidelda, siis allergi­ ku keha reageerib teatud ainetega kordu­ valt kokku puutudes üle ning see kujutab­ ki endast allergilist reaktsiooni.

Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, pisaravool, köha, astmahoog, lööve ja naha sügelemine. Sagedamini esi­

nevateks allergiahaigusteks on allergili­ ne nohu, mis avaldub kihelustundena ni­ nas, aevastamise, vesise nohu või limaskes­ ta turse ehk ninakinnisusena. Sümptomiks on ka bronhiaalastma, mille nähtudeks on bronhide ahenemine, ninakinnisus, vilistav hingamine ning rohke lima teke ja köha.

Eelnimetatule lisaks on levinud aller­ giline silmapõletik, mille tunnusteks on punetavad silmad, rohke pisaravool, lau­ gude turse, silmade kipitus ja sügelus. Al­ lergiline nahapõletik ehk atoopiline der­ matiit ja ekseem annavad endast märku sügelemise ja nahalööbena. Nõgestõve ehk urtikaaria ja turse sümptomiteks on sügelemine, kublaline nahalööve ja turse.

Praegusel kevadisel ajal on kõige raskem aeg ennekõike õietolmuallergia all kannatavatele inimestele. Õietolmu­ allergia võib endast märku hakata and­ ma juba märtsis ning see avaldub kõige sagedamini pollinoosi ehk heinapalaviku­ na – silmade, nina ja bronhide reaktsioo­ nina õietolmule.

Mõnusad jalutuskäigud ja toredad üritused tervele perele EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS! Rocca al Mares 23. aprill Jüripäev

Suvehooaja alguse puhul sissepääs tasuta!

1. mai KEVADLAAT

ja vana kalendri ülestõusmispühad

Vaata lisa: www.evm.ee

aprillis garderoobid ja liuguksed -15% Terve Pere APRILL 2016 13

TERVIS

Apteegist allergia puhul leitav abi Silmatilgad Naatriumkromoglükaati sisaldavad silmatilgad pidurdavad histamiini ja teiste põletikku põhjustavate keemiliste ainete vabanemist. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks ravi­ mit kasutada profülaktiliselt enne vaevuste ilmnemist.

Aselastiinvesinikkloriidi sisaldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organis­ mis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid. Need silmatilgad aita­ vad kiiresti leevendada silmade allergianähte, nagu punetus, kihelus ja/või vesine eritus silmades, sest toimivad lokaalselt.

Allergiavastased tabletid Toimeained: loratadiin, desloratadiin, klemastiin, tsetirisiinvesinikkloriid, ebastiin. Need ra­ vimid leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid ja on näidustatud aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu (riniidi) sümptomaatiliseks (haigustunnuseid vähendavaks) raviks; allergiliste nahareaktsioonide, sh nahalööbe, kiheluse ja nõgestõve (kublataolise naha­ lööbe), vähendamiseks. Kui pärast kolme päeva möödumist te end paremini ei tunne või tunnete end hoopis halvemini, peate kindlasti võtma ühendust arstiga.

Peamised õietolmuallergia põhjusta­ jad on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Va­ rase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais ja sama kuu lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm.

Pollinoosi sümptomiteks on rohke ve­ sine eritis ninast, ninakinnisus, sügelemi­ ne ja aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu, lisaks pisaravool, silma­ de punetus ja sügelus. Astmale on iseloo­ mulik raske vilistav hingamine ja köha.

Mõni­kord võib katmata kehaosadele, mil­ leks kevadel on tavaliselt nägu ja käed, tekkida ka punetav ja sügelev lööve.

Kui kannatate õietolmuallergia all, tuleks meeles pidada, et kõige rohkem on õietolmu õhus keskpäeval tuulise ja päi­ kesepaistelise ilmaga. Sel ajal ringi liiku­ des on ka haigusnähud kõige tugevamad.

Ristallergiad

Kui kannatate õietolmuallergia all, tuleks meeles pidada, et kõige rohkem on õietolmu õhus keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga. Sel ajal ringi liikudes on ka haigusnähud kõige tugevamad.

Läheneva suve puhul tasuks lihtsamad esma­ abivõtted meelde tuletada ja neid ka lastele õpetada.

Lõikehaavad ja kriimustused • Pane laps võimalusel istuma.

• Pese kriimustus või lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks, igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut puhastuslappi.

• Suuna puhastamisliigutused vigastusest eemale.

• Aseta haavale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster.

• Vaheta plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks.

• Juhul kui lõikehaav on sakiliste servadega, vii laps kindlasti EMOsse, haava võib olla vaja õmmelda.

• Pöördu perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning tekib palavik.

Kukkumised • Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekib verimuhk.

• Kui laps on pärast kukkumist täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähimasse haiglasse.

• Valutavat kohta saab leevendada külmaga (külmakoti või jaheda veega).

• Kui muljuda saadud jäse on liigutamisel valulik või ebaloomulikus asendis, vii laps meditsiinili­ se ravi saamiseks arsti juurde.

• Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lama­ ma, kuni on selge, et vigastusi ei ole.

Mürgistus • Püüa välja uurida, mida ja kui palju laps võttis.

• Helista mürgistusinfoliinile 16 662 ja küsi nõu.

• Seisundi halvenemisel kutsu kiirabi.

Mürgine aine silmas • Loputa silmi rohke veega minimaalselt 15 minu­ tit (söövitava aine korral 30 minutit).

• Kui oodata loputamisega arsti poole pöördu­ miseni, on suure tõenäosusega tekkinud juba silmakahjustus.

• Kui tekivad põletikunähud (valu, turse, valgus­ kartlikkus, pisaravool), tuleb pöörduda arsti vastuvõtule.

• Helista täpsete juhiste saamiseks mürgistus­ infoliinile.

14 APRILL 2016 Terve Pere

Meeles tuleks pidada veel seda, et koos õietolmuallergiaga võib esineda nn rist­ allergiat, mille korral kutsub allergia­ sümptomeid esile mõni toiduaine. Rist­ allergiat tekitab teatav sugulus õietolmu ja toiduainete molekulaarses ehituses.

Näiteks võivad kaseallergikud olla üli­ tundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes ning seega peaks

Ninaverejooks • Ninaverejooks algab tavaliselt üsna ootamatult.

Verd võib tulla kas tilkadena või pideva nõrge­ ma või tugevama vooluna.

• Ninaverejooksu ajal võib kannatanu rohkesti verd alla neelata või hingamisteedesse tõmmata, mis põhjustab oksendamist, köha ja hingamisraskust.

• Ninaverejooks võib olla ohtlik, kui kannatanu verekaotus on suur. Kui ninaverejooks järgneb peatraumale, võib erituv veri olla vedel, vee­ taoline – see on väga tõsine haigusnäht ja vajab kiiret abi.

• Kalluta kannatanu pea ja ülakeha ettepoole.

Käsi kannatanul hingata läbi suu ning suruda sõrmede ja pöidlaga ninasõõrmed kinni (vajadusel pead seda tegema ise) vähemalt 10 minutiks.

• Kuklale ja otsmikule võib asetada külma.

Külmakoti alla tuleks panna rätik või mõni muu riideese.

• Juhul kui 30 minuti pärast ei ole verejooks la­ kanud või algab uuesti, vii kannatanu haiglasse või helista numbril 112 ja kutsu abi.

• Pärast ninaverejooksu lakkamist ei tohi tugevalt nuusata, vältida tuleks ka füüsilist pingutust.

Koera hammustus • Pese haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhasta desinfitseeriva lahusega. Kata haav nii puhtalt kui võimalik. Kui haav jookseb verd, seo rõhksidemega ja mine lähimasse haiglasse.

• Võta kaasa lapse vaktsiinipass, sest oluline on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst.

Tundmatu looma hammustuse korral tuleb arvestada võimalusega, et last peab marutaudi vastu vaktsineerima.

• Iga looma hammustuse korral küsi alati nõu arstilt.

Ilusat suve!

Ellen Sternhof Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

TERVIS nad hoolsasti jälgima, et nimetatud seem­ neid ei ole lisatud mõnda igapäevasesse toiduainesse, näiteks leivatootesse.

Ristallergia puhul võib juhtuda, et õietolmuallergia all kannatajad ei saa juua kasemahla ega süüa pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid ja mõningaid maitsetaimi, näiteks kaneeli, köömneid, pipraid, sinepit, ingverit, kurkumit ja ko­ riandrit. Allergianähte võib esile kutsu­ da isegi kõige tavalisem kartul. Ristaller­ gia puhul võib eeltoodud toiduainete söö­ mise tagajärjel tekkida sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et õitsemise ajal raskendab ristallergia ka põhihaigust. Õieallergia tippajal peaksid aller­ gikud kuivade ilmade ajal õues viibima ainult siis, kui õietolmu on liikvel kõige vähem ehk hommikuti ja õhtuti. Põleti­ kuliste silmade kaitseks tuleb kanda päi­ keseprille. Autoga sõites ei tohiks avada aknaid, soovitatav on vältida metsas ja heinamaal käimist.

Kindlasti tuleb jälgida, et tuppa ei toodaks urbi ega lõikelilli. Parem oleks, kui püsililli ega toataimi kodus üldse ei leiduks. Tuba peaks tuulutama ühe akna kaudu, mille ette on riputatud märg lina

või spetsiaalne kaitsefilter. Hoolas peaks olema ka tolmu pühkimisel ja teha seda kindlasti märja lapiga. Õieallergia ajal ei tohi pesu kuivata­ da õues, sest nii jõuab õietolm ka tuppa.

Kui õues käiakse paljapäi, tuleks juuksed enne magamaminekut puhtaks loputa­ da. Kohe pärast ruumi sisenemist võiks ära loputada ka nina, kasuks tuleb õhu­ puhastusseadme olemasolu. Kui õietol­ muga kokkupuutumise võimalus on vii­ dud miinimumini, peaks arvestama ka eelmainitud ristallergia võimalusega. Õieallergia ajal on allergikutele suu­ reks abiks aerobioloogiajaama andmed õietolmusisalduse kohta õhus. Nende põhjal saab oma koduväliseid samme pa­ remini seada.

Allergikud peaks arvestama, et kui avaldunud allergia korral arstilt abi ei otsita ja probleem tähelepanuta jäetak­ se, võib haigus süveneda. Ravimata al­ lergiline nohu kulgeb edasi ning seetõt­ tu tekitab lisaallergeene.

Kodustest vahenditest on allergia vas­ tu kõige lihtsam vahend meresoolalahus, millega võib õnnestuda allergeen nina li­ maskestalt maha pesta. Samas, kui ini­ mene teab, et ta mingi allergia all kan­ natab, on mõistlik kaasas kanda vasta­ vaid tablette.

Apteegis müüakse järgnevaid kodus kasutatavaid allergia kiirteste: Allergia olemasolu tuvastamise kiir­ test

3 in 1 kiirtest õietolmu-, tolmulesta- ja kassiallergia tuvastamiseks Kiirtest kassiallergia tuvastamiseks Kiirtest tolmulestaallergia tuvasta­ miseks Kiirtest õietolmuallergia (heinanohu) tuvastamiseks Enim levinud toiduallergiat põhjustava­ te allergeenide tuvastamise kiirtestid on piima- ja munaallergia ning gluteenitalu­ matuse kiirtest.

Terve Pere APRILL 2016 15

PROMO

BMX – piirideta loomingulisus

BMX on noortele tuntud ekstreemspordiala, kus väikest mõõtu rattal tehakse trikke.

Neid on mugav sooritada, sest kontroll väikese ratta üle on suur. Nagu kõik teisedki ekstreemspordialad, on ka BMX pigem elustiil.

BMX

ei ole lihtsalt rattasõit.

See on sõpradega koos­ olemine ja trikkide õp­ pimine, millega kaasneb suur hulk loo­ mingulisust. Trikkidel ei ole piire ning miski ei ole õige ega vale. Muidugi on ole­ mas mõned põhitõed, mis kanduvad eda­ si ajast aega, kuid igaühel tekib oma isik­ lik, ainulaadne sõidustiil.

BMX on liikuv ala, asukoht problee­ miks ei kujune. Kõik pinnad, kus ratta­ ga sõita saab, on sobilikud ka trikkide te­ gemiseks. Ekstreemspordiala nõuab jul­ gust ja tahet end järgmisele tasemele viia.

Mida rohkem sõitja areneb, seda pare­ maks muutub tema füüsiline vorm.

Martti Lainevool on 16aastane talent, kes sõidab nii Mystic BMXi kui ka tuntud jalatsi- ja rõivafirma VANS tiimis.

Martti on väga tehnilise stiiliga sõitja ning areneb iga päev aina edasi.

Kust ja kuidas said oma esimese BMXi pisiku?

BMXiga sõitis minu vanem vend ja ku­ na vanemat venda ikka imetletakse, hak­ kas see ala huvitama mindki. Vend võt­ tis mind Skateparki kaasa ja lubas oma ratast proovida. Sellest saigi alguse mi­ nu retk BMXi-maailma. Kui ma seitsme­

Trikiratastega hakatakse sõitma juba väga noorelt, pisematele rattahuvilistele valmistatakse trikirattaid, mis on väikse­ mad kui klassikaline 20tolliste jooksudega BMX. Trikirattal saavad sõita ka ükskõik mis kasvu täisealised. Igaüks leiab ajapik­ ku endale sobiva raami ja jupid.

Mystic BMX on Eesti esimene triki­ rataste pood, mis alustas 2005. aas­ tal BMXi-maailmas tuntud kaubamär­ gi WeThePeople maaletoojana. WTP on Saksa­maa firma, mis toodab kõrge kvali­ teedi poolest tuntud BMXi osi ja rattaid aastast 1996. Mysticusse on juba müügi­ le jõudnud peale teiste tuntud nimede ka 2016. aasta WTP mudelid.

aastaseks sain, otsustasid vanemad mul­ le kinkida päris oma trikiratta.

Räägi meile trikiratturi elustiilist lähemalt. Mida selle juures hindad?

BMX on mänginud minu elus alati väga suurt rolli. Alustasin selle spordiga juba noores eas ja harrastan seda siiani, loo­ detavasti veel aastaid. BMXiga saab sõi­ ta täpselt nii, nagu ise tahad, keegi ei saa öelda, mida ja kuidas tegema peab. Kui pärast pikka harjutamist uus trikk välja tuleb, siis sellest paremat tunnet ei ole.

Joosep Nilk on tuntud nii oma rahuliku iseloomu kui ka väga puhaste ja suurte trikkide poolest. Joosep on 24aastane ja sõidab Etniese tiimis.

Mida soovitaksid uutele BMXi sõitjatele? Mida järgida ja kuidas alustada trikirattaga sõitmist?

Esmalt tuleb selgeks õppida põhitõed, alustada võiks lihtsalt rattaga harju­ misest. Trikkidega pole vaja kiirusta­ da, need tulevad piisava rattatunne­ tusega iseenesest. Kindlasti on tar­ vis sõita võimalikult erinevates koh­ tades ja mitte end ühe alaga piirata – nii on rohkem võimalust areneda. Lõ­ puks on kõige ägedam ise otsida ja uusi sõidukohti luua.

Kuidas suhtud kaitsmetesse?

Alguses kasutasin kõiki kaitsmeid, kuid vähehaaval loobusin neist. Kaits­ metega on kindlasti julgem, ilma nen­ deta hoiad end ehk mõnikord rohkem tagasi. Viimasel ajal olen mõelnud sellele, et võiks uuesti kandma ha­ kata põlve- ja säärekaitsmeid. Prae­ gu kannan ainult hüppeliigese kaits­ meid. Kiiver on mul alati peas olene­ mata sellest, kui kerge või väike trikk tundub. Tihti juhtuvad kõige hullemad matsud siis, kui seda kõige vähem ootad. Teised kohad paranevad ära, aga pea peab olema alati kaitstud!

JOOKSUAEG ON KÄES! Vaata ägedaid pakkumisi: www.popsport.ee

16 APRILL 2016 Terve Pere

eesti ekspress

Terve Pere APRILL 2016 17

Gita Siimpoeg

PROMO

Algas õues treenimise aeg Nüüd on see käes – kevad!

Pargid, kergliiklusteed, metsarajad ja tänavad on täitunud kevadekuulutajatega – tervisesportlastega!

Selleks et ind ei raugeks ja treeningust ka kasu oleks, tasub uurida, mida põnevat pakuvad spordiklubi MyFitness õuetreeningud.

I

ga trenni kõige tähtsam osa on ... ko­ hale minemine! Unusta väljamõel­ dud põhjused: ilm on nii kole, ilm on nii ilus, tööl oli raske päev, telekast tu­ leb hea film. Kui selliste vabanduste taha pugeda, ei pruugi õue trenni tegema jõu­ dagi.

Jooksurühm MyFit RUN koguneb ­MyFitness Viimsi klubi juurde igal teisi­ päeva õhtul. Aprillikuu esimeses tren­ nis on kohal 12 inimest, seda hooli­mata tiba­v ast vihmast ning hämarast ja hal­ list ­ilmast. Üheskoos nenditakse, et tege­ likult on õues üllatavalt soe – tõepoo­ lest, üle 8 kraadi, rohkem kui mullusel jaani­päeval. Eesmärk on saada tugeva­ maks, kiiremaks ja vastupidavamaks, et juba kuu aja pärast startida MyFitness Viimsi Jooksul. Seni on tehtud peami­ selt üld­füüsilisi harjutusi saalis, nüüd on

Jooksurühm MyFit RUN koguneb MyFitness Viimsi klubi juurde igal teisipäeva õhtul.

18 APRILL 2016 Terve Pere

aeg tunnetada maastikku, hingata kevad­ õhku ja unustada jooksulint.

12 vaprat kogunevad treener Kristi­ na ümber, et saada aimu tänasest plaa­ nist. Seekordse trenni teema on jooksmi­ sega harva tegelevale inimesele hirmu­ tav – mäkkejooks. Kõigepealt tuleb aga õige mäeni.... joosta. Starditakse mõõ­ dukas tempos, õnneks. Siinkohal on õige hetk tänada kõiki Viimsi piirkonna auto­ juhte, sest kordagi ei pidanud jooksjad tempot muutma, tee ületamine oli sujuv ja tänutäheks viibati rõõmsalt roolikee­ rajatele. 1,5 km pikkune soojendusjooks on hea aeg trennikaaslastega juttu ajada ning uurida, kes ja millisel distantsil mai­ kuus Viimsi Jooksul osaleda plaanib.

Enne kurjakuulutava mäkkejooksu algust kamandab treener jooksusõbrad kahte viirgu ning näitab erinevaid jook­ susamme ja harjutusi. Kavas on klassi­ ka – põlvetõstejooks, aga ka sprindile va­ jalikud tõuke­sammuga harjutused. Kõi­ kide harjutuste võtmeks on hoopis tugev

PROMO

MyFitness Viimsi Jooksule on ennast kirja pannud ka muusik Ikevald Rannap „Olen tegelikult juba lapsepõlvest saa­ ti spordiga seotud, eriti meeldivad mulle meeskonnamängud, aga võõras pole ka jõu­ saal, lisaks olen teadlik toituja. Paraku on treeningud jäänud minu puhul alati toppama motivatsiooni ja järjepidevuse taha. Kuna su­ viti on tihedalt esinemisi, kipub treeningute­ vaheline paus venima mitmekuuliseks.

Mul on väga hea meel, et MyFitnessiga koostööd alustasin. Minu esimene sihtmärk on MyFitness Viimsi Jooks, milleks hakka­ sin treenima juba aasta alguses. Esimese asjana selgitasime koos treeneriga välja mi­ nu hetkeolukorra – tegime kehaanalüüsi ja sain treenimiseks nõuandeid. Kehaanalüü­ sist oli mulle väga suur abi, sest nüüd tean, mis seisu­korras mu keha on, millised kohad vajavad rohkem tähelepanu ja mida on veel tarvis arendada.“ Ikevaldi valmistumisel MyFitness Viimsi Jooksuks saad silma peal hoida MyFitnes­ si veebis ja MyFitness Viimsi Jooksu Face­ booki Event’il.

kere keskosa. Selgub, et jooksmiseks on tehnika laguneb – tõuge on nõrk ja aeg vaja hoida kere keskosa tugev ja puusad nigel. Kolme kiirendusega asi ei piirdu – paigal, käed peavad liikuma keha lähe­ järgnevad mõned ebameeldivad harju­ dalt – just selline tehnika on kõige öko­ tused jalgadele: kükid, väljaastekükid ja noomsem. Seda tarkusetera tuleb treene­ muud, niigi pehmetele jalgadele viimast ril korduvalt meelde tuletada, sest mida lihvi andvad harjutused. Seejärel on kätte jõudnud finaal. väsinumaks jooksjad Maratoni läbimi­ muutuvad, seda roh­ Treeningurühmaga MyFit sel pidavat saabuma kem kipub kasutuse­ RUN saab liituda ka Viljan­ raske hetk 35. kilo­ le tulema „tuuleveski­ dis. Jooksu­trennidega alusta­ meetri peal – siis an­ stiil”. ti selle kuu alguses ja trennid nab kurnatud keha Mäkkejooks ku­ toimuvad kaks korda nädalas. ajule signaali „Äkki jutab endast kolme Välis­treeningud kestavad ter­ puhkame?”. Sel het­ ringi sprinti mäest ve suve ja iga kuu lõpus saa­ kel tuleb leida uusi üles. Distantsi pik­ vad treenitavad läbida keha­ jõuvarusid ja endale kus on 30–40 meet­ analüüsi, et oma tulemustest sisendada, et jaksan rit ja mäkke joostak­ aimu saada. veel küll. Just sellist se üksi. Treener võ­ sisendamist nõud­ tab aega ja iga ring tuleb läbida eelmisest kiiremini. Mägi sid ka jooksu­trenni kaks viimast mäkke­ pole väga järsk, kuid iga korraga tundub tõusu. Viimast välja pannes tuli veel ette aina järsem. Kolmas kord mäkke joosta võtta kaks kiirendust, eesmärk oli saa­ on juba üsna vaevaline, puusad kipuvad da taas parem aeg. See oli aga keeruline, vänderdama, mis omakorda tähendab, et sest jalad olid pehmed ja esimeste kor­

dadega võrreldes oli aeg üldiselt kõikidel ka kehvem. Siiski sai keha sellest nn sur­ nud punktist üle ja tagasitee spordiklu­ bi juurde möödus üllatavalt kiirel jook­ susammul. Õues treenimine andis kehale hoopis teistsuguse koormuse. Saalis treenitakse tavaliselt erinevaid lihasgruppe, õues on töös kogu keha. Maastikul jooksmine on võrreldes jooksulindiga täiesti teine tun­ ne, arvestama peab mitme aspektiga – tuul, päike, libedus, pehme või kõva pin­ nas. Õues treenimine on mõnus, kindlasti hea vaheldus talv läbi toas kangi tõstmi­ sele ja treeningurattaga sõitmisele.

Jooksuhooaeg saab alguse juba 15. mail MyFitness Viimsi Jooksuga. Info ja registreerimine: www.myfitness.ee

Terve Pere APRILL 2016 19

Shutterstock

TOITUMINE

3. Süsivesikud

M

õiste „süsivesikud” ei võrdu mõiste­ teraviljatooted, kartul ning osa köögivilju ga „suhkur”. Suhkur on kokkulep­ (nt kaunviljad, küüslauk). Kiudaineid si­ peline käibemõiste, mida kasuta­ saldavad enim teraviljatooted (eriti täis­ takse peamiselt sahharoosi (nn lauasuhk­ teratooted), neile järgnevad puu- ja köögi­ ru), aga ka teiste magusamaitseliste vees viljad (eriti kaunviljad) ning marjad. Lisa­ lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja di­ tavaid suhkruid sisaldavad peamiselt pa­ sahhariidide, nagu glükoos, fruktoos, lak­ gari- ja kondiitritooted (nt kommid, šoko­ laadid jt maius­ toos, maltoos) kohta. tused, saiake­ Süsi­vesikute alla kuuluvad sed, küpsised, peale suhkrute veel tärklis Süsivesikud on organismi ja enamik kiudaineid. põhiliseks energiaallikaks, koogid), karas­ tus- ja mahlajoo­ Lisatavateks suhkru­ kattes reeglina umbes gid ja muud ma­ teks nimetatakse suhk­ pool kogu organismi gusad joogid, sii­ ruid, mida lisatakse toi­ rupid, magusta­ dule töötlemise või val­ energiavajadusest. tud piima­tooted. mistamise käigus. Näi­ Süsivesikud teks sisaldab maasikate­ ga kohupiimakreem lisatud suhkrust saa­ on organismi põhiliseks energiaallikaks, dava sahharoosi kõrval maasikatest päri­ kattes reeglina umbes pool kogu organis­ nevat nn looduslikult sisalduvat glükoo­ mi energiavajadusest. Süsivesikud kuu­ si, fruktoosi ja sahharoosi ning kohupii­ luvad rakkude, kudede, paljude hormoo­ mast saadavat laktoosi. Lisatavaid suhk­ nide ja antikehade koostisesse ning osa­ ruid pakendil toitumisteabes eraldi kirja levad erütrotsüütides veregrupi määra­ panema ei pea, küll aga peab seda tegema mises. Süsivesikutel on inimorganismis koostisosade loetelus. Õigeks suundumu­ varu­aine roll – maksas ja lihastes talleta­ seks nii tööstuses kui ka koduses toiduval­ tav glükogeen on ajutine glükoosi tagava­ mistamises on vähendada lisatavate suhk­ ra, mida organism saab vajadusel hõlpsas­ ti kasutada. Süsivesikute piisav olemasolu rute kasutamist.

Peamisteks nn looduslike süsivesi­ organismis on eelduseks rasvade normaal­ kute allikateks on teraviljatooted, kar­ sele ainevahetusele.

Süsivesikud peaksid andma täiskasva­ tul, puu- ja köögiviljad, marjad. Piim ning puuvilja- ja marjamahl sisaldavad samu­ nutel ja üle kahe-aastastel lastel 50–60% ti suhkruid. Tärkliserikasteks toitudeks on päevasest energiavajadusest. Lisatavad 20 APRILL 2016 Terve Pere

suhkrud ei tohiks anda üle 10% soovitus­ likust energiast, ideaalis võiks neist saadav energia jääda alla 5%. Süsivesikute toime sõltub süsivesikute tüübist ja nende saa­ mise allikast. Krooniliste haiguste tekke­ riski aitab vähendada kiudaineterikas ning peamiselt aeglaselt imenduvaid süsivesi­ kuid sisaldav toit, näiteks täisteratooted, marjad, puu-, köögi- ja kaunviljad. Mai­ nitud toidud peaksid olema meie põhili­ sed süsivesikute saamise allikad.

Kiudainete optimaalne soovitus täis­ kasvanud naistel on minimaalselt 25 g ja meestel minimaalselt 35 g päevas sõltu­ valt päevasest energiavajadusest. Pea­aegu kõik kiudained meie toidus on taimset pä­ ritolu. Kiudained on vajalikud täiskõhu­ tunde tekkimiseks ja hoidmiseks, jäme­ soole mikrofloora normaalseks toimi­ miseks ja seeläbi seedesüsteemi korras­ hoidmiseks (sh soole­motoorika tagami­ seks) ning vere glükoosi ja kolesteroo­ li normaliseerimiseks. Tervisemõjud sõl­ tuvad kiudaine­allikatest ja liigist. Tea­ da on kiudainete potentsiaalne südame-­ veresoonkonnahaigusi ennetav toime ning teatud piirides on tõestust leidnud kaitse rinnavähi ja teist tüüpi diabeedi tekke vas­ tu. Kiudainerikkad toidud aitavad hoida kontrolli all ka kehamassi.

Toitumissoovituste põhjal koostanud Tagli Pitsi, TAI ekspert

REKLAAMTEKST

eesti ekspress

V E T I K A D S I N U T O I D U L AUA L :

KLORELL A

JA

SPIRULINA

Roheliste taimede jõud on teada juba iidsetest aegadest. Need kõik jagavad ühte koostisosaklorofülli, rohelist pigmenti, mis annab neile värvuse. Klorofüll puhastab, elustab ja võitleb põletikega. Ajal, mil meie endi aialapid on veel lumised, tulevad appi puhtas vees kasvatatud toitainetest pungil vetikad, puhastades ja toites meie organismi kõigega, millest pika talve jooksul puudus on tekkinud.

MIS ON KLORELLA? Klorella on ainurakne mageveevetikas, mis sisaldab suurel hulgal organismile vajalikke vitamiine, mineraale, aminohappeid (sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud inimese organism ise ei suuda sünteesida), rasvhappeid, klorofülli ja tervelt 60% puhtalt imenduvat proteiini. Klorella sisaldab rohkesti oomega-3 rasvhappeid, C-, E- ja B-vitamiini ning beetakaroteeni.

Klorella seob hästi raskemetalle, seega saab tema abil organismist eemaldada nt

radioaktiivset

uraani,

baariumi,

plutooniumi, dioksiine, elavhõbedat ja kaadmiumi.Raskemetallide eemaldumine verest kestab kolmest kuust poole aastani, sõltuvalt sellest, millises koguses inimene klorellat kasutab. Klorella seob mürkaineid ka meie soolestikus ja ta loob soolestikebakteritele soodsa keskkonna, mis aitab kroonilise kõhukinnisuse puhul ja vähendab gaaside teket. Korellas sisalduv suur hulk klorofülli optimeerib maksa tööd ja aitab sellel puhastuda.

Klorella rakk sisaldab polüsahhariide, mida teatakse stimuleerivat interferooni toodangut ja selle kaudu vähirakkudele pärssivat mõju. Klorella mõjub toetavalt aju ja maksa tegevusele, parandades ka ainevahetust ja aidates kaasa kudede uuenemisele. Samuti mõju tuleb esile kaalulangetamisel, vähendab põletikulisi protsesse, parandab immuunsüsteemi ja aitab kehal eemaldada erinevaid ainevahetuse mürke.

MIS ON SPIRULINA? Spirulina on ilmselt meie planeedi kõige toitaineterikkam iseseisev söök. Spirulina turgutab tervet organismi, varustab enamuse eluks vajalike valkudega, aitab ennetada allergiaid, tugevdab immuunsüsteemi, aitab ennetada vererõhu ja kolesteroolitaseme tõusu ning

kaitseb vähi eest. Spirulina moodustab kõikidest maailma organismidest kõige tõhusamalt proteiine (65–71%!). See sisaldab rohkesti B-rühma vitamiine, samuti

beetakaroteeni,

A-,

E-

ja

K-vitamiini. Suur osa mikrovetikatest sisaldab ka küllaltki suurel määral hädavajalikke

rasvhappeid,

mis

on

tähtsad peaaegu kõikide organismi mehhanismide optimaalseks toimimiseks. etendavad Nimetatud rasvhapped olulist rolli rakuseina ülesehituses ja põletike ärahoidmisel. Spirulinat peetakse rinnapiima järel parimaks gammalinoleenhappe (GLA) allikaks, mis on meie närvisüsteemile äärmiselt kasulik põletikke ennetav rasvhape. See mikrovetikas sisaldab ka eriti suurel määral kehale vajalikke mineraale, sh kaltsiumi, rauda, magneesiumi, mangaani, fosforit, väävlit, kroomi ja seleeni. Spirulinas suurtes kogustes sisalduvad

aminohapped

(metioniin,

tsüsteiin), samuti haruldane fükotsüaniini nime all tuntud polüpeptiid aitavad maksal ja närvisüsteemil puhastada keha kahjulikest mürkainetest.

MIS ON KLORELLA JA SPIRULINA ERINEVUS? Peamine erinevus seisneb nende ehituses - spirulina on põhimõtteliselt tsüanobakter, millel on silinderjas keha. Ainuraksed spirulina “bakterid” moodustavad spiraalikujulisi kette, sellest tuleneb ka nimetus. Klorellal raku sein on jäigema struktuuriga ja meenutab rohkem taime rakku. Seetõttu on klorella efektiivsem raskemetallide siduja kui spirulina, kuna viimase kest on liiga elastne. Lisaks sellele sisaldab klorella rohkem rauda ja aitab taastada kahjustunud närvirakke. Spirulina kasuks räägib kõrgem proteiini ja GLA sisaldus ning selles sisalduv fütokemikaal, mis

aitab võidelda vähirakkudega.

KUIDAS NEID KASUTADA? Klorellat ja spirulina kasutamisvõimalused on samad, kuna nende maitse ja välimus on väga sarnased. Spirulina ja klorella jahu võib lisada vee või mahla hulka ning kasutada toitaineterikaste smuutide valmistamiseks. Need sobivad hästi ka salatikastmete js suppide koostisesse.

Lisades spirulinat tooršokolaadi hulka, toob see maiustusse hulgaliselt väärtuslikke toitaineid. Kui nende maitse toidus häirib, siis võib proovida neid tablettide kujul. Kasutades korraga spirulinat ja klorellat, vôiks nende suhe olla 2:1.

KES VÕIKS KASUTADA SPIRULINAT JA KLORELLAT? Spirulina sisaldab eriti sportlastele ja taimetoitlastele vajalikke toitaineid. See ning sel moel aitab ka pärmseene infektsiooni kontrolli all hoida. Seda võivad tarbida nii inimesed kui ka loomad.

Klorellat on vaevuste leevendamiseks kasutatud toetavaks raviks vähivastasel võitlusel , diabeedi ravis, kaalulangetamisel, liigesevaevuste, candida sündroomi, AIDS’i, maksatsirroosi, maohaavandi, hepatiidi, viirusja bakterinfektsioonide, aneemia ning Sclerosis Multiplex’i korral. Klorella on kindlalt esirinnas, kui räägime organismi puhastamisest. Nii spirulina kui klorella on mõlemad suurepärased vahendid kaalulangetamiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks ja organismi üleüldiseks varustamiseks toitainetega.

Terve Pere APRILL 2016 21

PSÜHHOLOOGIA

Halva hinde põhjuseks võib olla soov vanematega kontakti otsida erakogu

Eelmisel aastal hakkas muidu üsna rahuldavalt õppinud Eneken ühtäkki kahtedega koju tulema.

Enne kui ema selle avastas, jõudis puudulikke koguneda terve hulk. Küsimusele, kas sul on õpitud, oli tütar kogu aeg vastanud jaatavalt.

M

ida ette võtta, kui laps ei taha enam ühtäkki õppida? Vastab peretera­ peut, perekeskuse Sina ja Mina koo­ litaja Meelike Saarna.

Esimesed märksõnad on „kuulamine” ja „mõistmine”. Kuidas see juhtub, et laps jätab kooliasjad tegemata? Mis talle tegeli­ kult muret valmistab? Mis segab keskendu­ mast? Millele viitavad väited, et kodutööd on tehtud, aga tegelikult ei ole? Selleks et lapsest aru saada, peaks suhetes valitsema usaldus ja teineteisemõistmine. Vaja on toi­ mivat ühendust, kuulamist ja arusaamist.

Kuulamine ei seisne aga küsimuste esitamises – see on ülekuulamine. Tõeli­ ne, tähelepanelik, mõlemale poolele kasu toov kuulamine põhineb teise jaoks kohal­ olekul – ma tõesti kuulan ega tee midagi muud; toetamisel – ma püüan igati mõis­ ta, kuuldule hinnangut andmata; ümber­ sõnastamisel – et kontrollida, kas lapse ju­ tust ikka õigesti aru sain; tunnete peegel­ damisel – et sügavamalt mõista ka varja­ tud emotsioone ja vajadusi.

Alustada tulekski põhjusele jälile saamisest?

Kui lapse kuulamiseks aega võtta, võib jõu­ da sellenigi, mis koolitöös või elus üldse lap­ sele muret teeb või ületamatu tundub. Tih­ ti juhtub, et lapsele põhjustavad raskusi as­ jad, mille peale täiskasvanu lihtsalt ei tule.

Laps n-ö pakib tähtsa info tihti mitme kihi alla – nõuab kannatlikkust, et asja tuu­ mani jõuda. Kui laps käitub ebaharilikul moel, on see häda märk. Kasulik on mee­ les pidada, et kõigi nende käitumiste puhul, mille eest tahaksime lapsega riielda, peak­ sime olema hoopis äärmiselt tähelepaneli­ kud. Mida hullemini laps käitub, seda suu­ rem on tema probleem. Hädaolukorras on täiskasvanu ülesanne teda aidata-toetada, mitte moraali lugeda, hirmutada ja tänitada.

Kahjuks on karistamine tihti ainus viis, mida vanemad probleemi lahendamiseks välja suudavad mõelda, kuid see moodus 22 APRILL 2016 Terve Pere

Meelike Saarna

on absoluutselt ebatõhus ja suhteid kahjus­ tav. Kui kasutame jõudu, saame vastu sa­ mal hulgal jõudu. Isegi kui laps pealt­näha kuuletub, teeb ta seda hirmust, pealgi ei eemal­da ükski karistus vajadust, aga just katmata vajadus on alati käitumise taga.

Oluline on püüd lapsest aru saada, mitte ainult problemaatilises olukorras, vaid kogu aeg. Nii toimides on palju ker­ gem mõista lapse elus ette tulevate keeru­ kate olukordade tagamaid, olgu selleks õpi­ raskused, koolikiusamine, halb läbisaami­ ne õpetaja või sõpradega, popitamine vms.

Ka lapsel on kergem end emale-isale avada, kui tal on olemas varasem kogemus mõist­ misest, mitte hukkamõistust.

Enekeni ema hakkas igal õhtul e-koo­ list kontrollima, mis lapsel õppida jäi, ja vaatas, et kodused ülesanded oleks tehtud.

Sellele tütar vastu ei vaielnud, pärast pak­ kus juba ise, et näitab kodused tööd ette.

Hinded paranesid, matemaatika tõusis näi­ teks ühelt neljale.

Emotsionaalse kättesaadavuse oluli­ sust tähtsates suhetes on raske üle hinnata.

Ema ja isa peaksid olema lapse turvapunk­ tid: kohal (füüsilisest kohaolekust ei piisa, vaja on vaimset kohalolekut), ligipääseta­ vad, reageerivad. Meil kõigil on elule tu­ hat soovi, kuid enim vajame turvalist kon­ takti teise inimesega. See vajadus saab tih­ ti (ja alateadlikult) kaetud halbadele õpi­ tulemuste abil.

Mulle meenub üks 12aastane, kelle hin­ netega (ja käitumisega) olid vanemad väga

rahulolematud, nõustamisse tuli kogu pere.

Kui küsisin poisilt, mis oleks tema elus tei­ siti, kui ta õppimine oleks korras, vastas ta, et siis ei tuleks tema tuppa vist keegi.

Seda juhtub, et vanema õppimine koos lapsega muutub nende ainsaks kontaktis olemise viisiks. Vahel on selgesti nähtav, kuidas mõne lapse halba õpiedukust hoiab alal see, et koos õppimine, õpitu kontrolli­ mine, mitteõppimise eest riielda saamine, epistli kuulamine õppimise kasulikkusest on ainus viis ja aeg olla koos vanemaga.

Kui leitakse teisi koosolemise viise (nt ühi­ sed tegemised, jutuajamised), paraneb ka õppeedukus. Üks õpetaja ütles kunagi õpihuvi kadu­ mise teema kohta, et ega enne lahendust tule, kui kolmnurk – laps, ema ja õpetaja – kokku ei saa ja asja ei aruta. Koostöö koo­ liga peaks olema loomulik. Klassijuhataja, sotsiaalpedagoog ja psühholoog on esime­ sed inimesed, kellega vanemal rääkida tu­ leks. Vahel saadaksegi sellistel ühistel aru­ teludel tegeliku probleemi sabast kinni, aga kuulda tasub võtta ka seda, kui kool soovi­ tab pöörduda nõustamisse või teraapiasse.

Vanem võiks tähele panna oma lapse arengulist etappi. Kui algkoolilaps alles õpib õppima, kollektiivis toimima, uute pingetega toime tulema, siis 9–10aastaselt on paljudel juba eelpuberteedi aeg ja see võib anda uusi mõjusid. On väga tavaline, et algav puber­ teet toob kaasa õpiedukuse languse.

Murdeeale on omane vastasseis ja pro­ test – vanemate vastu, käskude-keeldude vastu, kooli ja õpetajate vastu, kogu maa­ ilma vastu. Murdeeaga kaasnevad kehali­ sed muutused võivad lapses tekitada vastu­ meelsust ka enda vastu, tärkav seksuaalsus võib põnevuse kõrval tekitada võõristust ja hirmu. See on psühholoogiliselt raske aeg, laps vajab toetust ja tähelepanu. Kui laps tajub, et teda usaldatakse ja aktsepteeritak­ se, on tal lihtsam täiskasvanutega koostööd teha. Jõu kasutamine, hoolimatus ja hin­ nangute andmine hävitavad usalduse. Üks tähtis viide siinkohal on seegi, et ükskõik millise lapse probleemne koolikäi­ tumine on peaaegu alati seotud lapse pere­ konnas toimuvaga. Kodused suhted mõ­ jutavad laste õpikäitumist tihti rohkem, kui vanemad seda näha oskavad. Kui va­ nem tunneb muret lapse tegude pärast, tu­ leks analüüsida ka iseenda käitumist, oma paari­suhet ja koduseid suhteid üldisemalt.

Kristiina Viiron

eesti ekspress

Terve Pere APRILL 2016 23

shutterstock

LAST OODATES

Viimasel kümnendil on sünnitajate keskmine vanus olnud nii laias maailmas kui ka Eestis pidevas tõusujoones.

Enam ei imesta keegi, kui 40+ naisterahvas läheb sünnitama esimest korda. Samas on ka neid, kes otsustavad saada emaks verinoorelt.

Emaks verinoorelt ja küpses eas – kas midagi on teistmoodi?

M

illine vahe on verinoorel, küpses eas ja 20–30ndates beebiootajal ning kas lapse saamine 40. elu­ aastates toob kaasa lisauuringuid? Sel­ lest rääkisime Ida-Tallinna keskhaig­ la perinataalkeskuse juhataja dr Ferenc Szirkoga.

Tähelepanu all raseduse alguskuud sünnituseni

Beebiootuse kulgu hakatakse jälgima iga kuu juba raseduse algusest ning te­ hakse vajalikud lisauuringud. „Soovita­ me ämma­emanda juurde pöörduda enne 10. rasedusnädalat. 10.–13. nädalal te­

Küpses eas esmasünnitajatel on hoopis teised mured kui kehv tervis. Tihtipeale ollakse ette­vaatlikumad, vahel isegi liialt.

hakse vajalikud uuringud (OSCARi test): 10. rasedusnädalal määratakse verest markerid ning 11.–13. nädalal tehakse ultraheliuuring, mille käigus mõõdetak­ se loote kuklapiirkonda ehk nn kuklavol­ ti. Lisaks vaadatakse nina­luu olemasolu, südamelöögi sagedust ning verevoolu tri­ kuspidaalklapil ja veenijuhas. Tulemus­ te alusel kalkuleeritakse kromosomaal­ sete haiguste (Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi) riski.

Heas valikus mänge ja mänguasju netipoest UUDIS! Nüüd müügil laste laua- ja põrandarobotid Edison ja BeeBot. tel. 650 0005, 650 0040

24 APRILL 2016 Terve Pere

www.rekato.ee

eesti ekspress

Terve Pere APRILL 2016 25

LAST OODATES Põhjalikum loote anatoomia uuring tehakse 20. rasedusnädalal. 20. näda­ laks on lootel välja arenenud kõik orga­ nid. Ultrahelis vaadatakse, kas lapse sise­ elundites või kehaosades esineb nähta­ vaid kõrvalekaldeid, kas lootevett on pii­ savalt ning kus asub platsenta,” selgitab dr Szirko, lisades, et lapse soo nägemine OSCARi testi ajal sõltub väga palju sel­ lest, millises asendis on uuringu ajal loo­ de. Tavapäraselt võib tulevase lapse sugu näha 20. nädala ultraheliuuringul, kuid mõned vanemad soovivad sugu teada juba varem. Kui laps on sobivas asendis, õnnestub neid selle infoga rõõmustada.

Raseduse jooksul käiakse pea iga kuu end ämmaemandale näitamas, et kind­ lustada ema ja lapse heaolu, ning antak­ se jooksvalt vajalikke analüüse. Tegu on kõigile rasedatele tehtavate uuringutega, seega ei mängi naise vanus siin rolli.

Vanus ei ole arvestatav riskitegur

Üle 35aastastele rasedatele on Ida-­ Tallinna keskhaiglas peale tava­p äraste uurin­g ute ette nähtud ka glükoosi­ tolerantsi test ehk glükoosi koormustest, mille eesmärk on välja selgitada rasedus­ diabeedi tekke tõenäosus. Lisauuringud kromosoomi­haiguste (Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi) diagnoosimiseks te­ hakse siis, kui OSCARi test näitab nende kõrgenenud riski. Niisugune uuring võib tähendada minimaalset ohtu rasedusele, kuid naised võivad kindlad olla, et kõik arsti-­ämmaemanda tehtavad uuringud on eesmärgipõhised ning annavad kindlus­ tunde, et rasedusega on kõik korras.

Vanemas eas sünnitajad on ettevaatlikumad Dr Szirko sõnul ei tasu naistel liialt muretseda.

Mis puudutab küpses eas emaks saa­ vaid naisi, siis dr Szirko kinnitusel on Perinataalkeskuse juhataja sõnul ei saa mõne probleemi (näiteks kromosoomi­ haiguste) puhul vanu­ naise vanuse ja beebi­ se kui ohuteguri osakaal ootuse riskide suure­ Kui noored rasedad küll suurem, kuid muu­ nemise vahele võrdus­ võtavad rasedust del juhtudel ei saa öel­ märki panna. „Väga da, et vanuse lisandu­ noores või küpses eas elu loomuliku des auto­maatselt risk ra­ rasestudes kulgeb osana ning on seduskomplikatsiooni­ beebi­o otus enamas­ jätkuvalt aktiivsed, de tekkeks tõuseb. Pi­ ti täiesti normaalselt,” siis küpsemas eas gem on beebiootuse pu­ kummutab dr Szir­ hul tähtis naise tervislik ko arusaama, et vanu­ naised soovivad seisund, elustiil, toitumi­ se kasvades võiks risk muuta beebiootuse ne ja lähiperekonnas esi­ sünnitada haige laps võimalikult nevad haigused. Näiteks tugevasti kasvada. Küll turvaliseks ja tromboosi ja gestatsioon­ aga on maailmas teh­ diabeedi korral on keha­ tud uuringuid, mil­ tervislikuks. kaal või varem läbipõetud le tulemustest järelda­ haigused hoopis tähtsam takse, et alla 18aastas­ te emade seas on nii enneaegse sünni kui faktor, mille alusel beebi­ootuse ohutuses ka komplikatsioonide riskifaktor suurem veenduda. Lisaks esineb vanuse lisandu­ des naistel enam emakamüoomi. kui täiskasvanud naistel.

26 APRILL 2016 Terve Pere

Dr Szirko sõnul on küpses eas esmasün­ nitajatel hoopis teised mured kui kehv tervis. Tihtipeale ollakse ettevaatliku­ mad, vahel isegi liialt. Dr Szirko kinni­ tab, et rasedusaega tuleb nautida, mitte pabistada ega muretseda. Kardetakse, et sünnitusega ei saada hakkama. Kardetak­ se valu, vahel ka võimalikke sünnitusaeg­ seid komplikatsioone.

Kui noored rasedad võtavad rasedust elu loomuliku osana ning on jätkuvalt ak­ tiivsed, siis küpsemas eas naised soovivad muuta beebiootuse võimalikult turvali­ seks ja tervislikuks. „Rasedus on elu osa ning meie igapäevased tegevused ei kah­ justa selle kulgemist kuidagi, välja arva­ tud meelemürgid ja ekstreemne elustiil,” rahustab arst.

Dr Szirko sõnul ei tasu naistel liialt muretseda. Tänapäeval hoitakse beebi­ ootusel turvaliselt silma peal terve ra­ seduse aja ning tehakse kõik vajalikud uurin­gud. „Eestis on olemas kõik võima­ lused raseduse parimaks jälgimiseks,” kinnitab ta.

Kadri Penjam

eesti ekspress www.muruum.ee info@muruum.ee Lastemööbel, mis on loodud kestma!

EESTI DISAIN!

Selgejooneline, moodne ja lihtne kasevineerist lastemööbel.

Lapse kasvades muutuvad tema soovid, kuid välja ei tule vahetada mitte mööbel, vaid tekstiilid.

Aprilli lõpuni kõik tooted –15%!

Terve Pere APRILL 2016 27

shutterstock

LEMMIKLOOM

Liikuma ja sportima!

Pikka aega valitsenud pimedus ja külm taanduvad iga päevaga, valgus ja soojus teevad oma võidukäiku. Kas tunnete, kuis veri soontes kiiremini voolama hakkab ning hing ihkab teha võimalikult palju ja kõike korraga?

Eesti Koeraspordiliit Kuulekuskoolitus – hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust, korrektsust.

Põllujälg – hinnatakse nii koera jälje­ ajamise oskust kui ka omanikuga koos­ tööd.

Sõnakuulelikkus – koeral tuleb täita mitmesuguseid ülesandeid.

IPO ehk International Prüfungsord­ nung – koosneb kolmest osast: jälje võt­ misest, kuulekusest ja kaitsest. Ühiskonnakõlblikkuse test – koosneb kuulekusest ja linnaosast. Eesmärk on välja selgitada koera suhtumine teistesse inimestesse ja loomadesse ning vaadata, kuidas saab loom hakkama linnasaginas.

Agility – osavuse ja kiiruse peale tuleb läbida takistusi täis rada. Väga populaar­ ne spordiala.

Vt: www.koerasport.ee, www.koerus.ee, http://tartukoerasport.weebly.com

28 APRILL 2016 Terve Pere

S

amamoodi mõjub valgus ja soojus meie lemmikutele. Kassid, kes talv läbi ahju või radiaatori läheduses peesitasid, ti­ kuvad õue või siis vähemalt akna lähedus­ se, et seal toimuval pilk peal hoida. Koeradki veedavad väljas meelsamini ja kauem aega.

Kõik tahaks justkui tasa teha selle tal­ vise toas istumise, kui valget aega peaaegu nagu polnudki ning ka õues suurt mida­ gi ette ei saanud võtta – kelgukoerad ning veel mõned lund ja külma nautivad eran­ did välja arvata. Mis siis muud kui lemmi­ kud kaasa ja liikvele! Metsa ja aasale ja­ lutama, mängima, jooksma, trenni! (Kas puugitõrje on ikka tehtud?)

Liikumine on terviseks

Liikumine hoiab lemmikute meele erksa, turgutab vereringet ja ainevahetust, mõ­ jub hästi liigestele-luudele, südametege­ vusele ning pea kõikidele elunditele ja süs­ teemidele kehas – samuti nagu inimesel.

Koertega soovitatakse liikuda iga päev vastavalt nende suurusele, vanusele ja treenitusele. Neile, kes on talv läbi vaid diivanipadjal lesinud, võib ka üks kilomee­ ter kõndimist osutuda esialgu liiga raskeks ülesandeks. Nii nagu kõige muuga, tuleks ka liikumisega harjutada vähehaaval koor­ must suurendades: iga päev veidike roh­ kem kui eelmisel päeval.

Enne tõsisema treeninguprogrammiga alustamist vaadake kriitilise pilguga üle oma lemmiku kehakaal – kas see on normis või mõne talvekuul lisandunud ülekiloga? Kui kahtlete enda hindamismeetodi objektiivsu­ ses, võite julgelt pöörduda loomaarsti poo­ le. Vajadusel saab temalt juhiseid, kuidas

kõige tulemuslikumalt ideaalkaaluni jõuda.

Ideaalkaal pole vajalik mitte lihtsalt ilu pä­ rast, vaid eelkõige lemmiklooma enesetun­ de, tervise ja pika eluea tagamiseks.

Eakamatele loomadele, kelle liige­ sed aastatepikkuse töö tagajärjel väsimu­ se märke ilmutavad, on abiks spetsiaalsed liigeste liikuvust suurendavad toidulisan­ did – neidki saab veterinaarkliinikutest ja -apteekidest.

Tegevused koos koeraga

Lisaks jalutamisele ja jooksmisele on veel terve hulk huvitavaid tegevusi, mida koos koeraga ette võtta. Mõnel alal peetakse ko­ guni rahvusvahelisi võistlusi!

Neile, kes pole enda jaoks koeraspor­ di põnevat ja üha avarduvat maailma veel avastanud, on kevad parim aeg sellega tut­ vumiseks. Koerad on väga usinad õppijad ning omandavad uusi sõnu ja oskusi heal meelel. Öeldakse et pole olemas rumalat koera, vaid laisk omanik.

Koeraspordiga alustamiseks ei ole koerale ega tema omanikule vanuse, soo ega suuruse piiranguid. Ühtmoodi saavad ülesannetega hakkama nii paarikilosed päkapikud kui ka poolesajakilosed hiigla­ sed. Igaühele leidub sobiv ala.

Koeraspordialasid on viimastel aasta­ tel tublisti juurde lisandunud – kes otsib, see leiab kindlasti mõne huvitava tegevu­ se, millega ennast ja oma neljajalgset sõp­ ra rõõmustada. Omaniku ja looma suhe midagi koos tehes aina paraneb.

Kaie Päike loomaarst

eesti ekspress

Terve Pere APRILL 2016 29

KUHU MINNA?

Suveöö unenäomasin

Eesti maanteemuuseum kutsub ajarännakule

Maanteemuuseumi uus püsinäitus muudab 1. mail Varbuse postijaama tõeliseks ajamasi­ naks, mis viib külastaja rändama läbi Eestimaa teede alates muinasajast kuni 20. sajan­ di algus­kümnendini ehk n-ö hobuajastuni. Nii nagu auto vormis 20. sajandi ühiskonda, tegi hobune seda aastatuhandete jooksul varem, olles inimesele nii tugevaks abimeheks kui ka kaaslaseks pikal teekonnal.

Maanteemuuseumi uus näitus aitab igaühe jaoks isemoodi lahti mõtestada esialgu liht­ sana tunduva küsimuse: kas maailm on muutunud teede ja kiiruste arenemisega suuremaks või väiksemaks? Kas selles kiiruses enam märkamegi oma kodu lõhnu ja helisid?

Uudishimulikud saavad vastuse ka järgmistele küsimustele: • Kas talikõrtsid töötasid ainult talvel?

• Mis olid vanasti hobusel jalas, et ta sohu ei upuks?

• Kuidas lõhnab vürtse täis lodi?

• Mis on nivelliir ja teodoliit?

• Kui palju on Eestis sildu?

• Kas nahksild on tehtud nahast?

Pere pisemad saavad kehastuda sajandivanuses postijaamas liikunud tegelasteks, kirjuta­ da hanesulega päris kirja, ehitada teid ja maid, külastada salapärast saladuste kambrit, ku­ hu pääsevad uudistama ainult need, kes imedesse usuvad, ning proovida, kas tavalisest kõr­ vitsaseemnest annab tuhkatriinule tõlda kasvatada.

Lõuna-Eesti suurim muuseum on alates 1. maist avatud teisipäevast pühapäevani kell 10–19.

Muusikaline visuaalteater jalutuskäiguga Tallinna vanalinnas William Shakespeare’i „Suveöö unenäo” ainetel.

Sloveeniast pärit noore ja andeka küla­ lislavastaja Matija Solce värske tõlgendus Shakespeare’i aegumatust romantilisest komöödiast on täiesti teistsugune teatri­ kogemus. Võimsa unenäomasina juhtimisel leitakse rännakul miniatuurseid nukueten­ dusi, ekseldakse nõiduslikus haldjametsas, möödutakse muusikalistest installatsiooni­ dest ning kohtutakse omaenda unistusega.

Lavastus on suunatud põhikooli- ja güm­ naasiumiealistele (alates 12. eluaastast) ja kõigile teistele kas või 100 aasta vanuseni.

Publik koguneb 15 minutit enne etendu­ se algust aadressil Nunne 8 (NUKU muu­ seum), etenduse käigus jalutatakse näitle­ jate juhtimisel läbi vanalinna sisehoovides ja muuseumides asuvate mängupaikade, kus toimuvad stseenid lavastusest.

Etendus-ränd kestab umbes tund aega.

NB! Enne on soovitatav tutvuda William Shakespeare’i „Suveöö unenäo” sisuga või lugeda läbi näidend. „Suveöö unenäomasin” esietendub 17. aprillil 2016.

Vt: www.nuku.ee

Kevadlaat ja vana kalendri ülestõusmispühad

Jüripäeval alustab Eesti vabaõhumuuseum suvehooaega Jüripäeval, 23. aprillil tähistatakse Eesti vaba­ õhumuusemis jüripäeva ja seni talveunes viibi­ nud talude uksed avatakse külastajatele.

Selleks et suvi korda läheks – sula­ sed ja tüdrukud tööd ei kardaks, hundid kar­ jast eemal püsiksid, põllutööd edenek­ sid ja piimaand hea oleks –, tuli teha mi­ tu kombe­talitust. Jüripäeval soovime meie­ gi vabaõhumuuseumis järgida traditsioone, 30 APRILL 2016 Terve Pere

et tagada hooajaks taludele, perenaistele-­ peremeestele, koduloomadele ja põllupida­ misele hea õnn. Lisaks meenutame, kuidas on omavahel seotud jüripäev ja jüriöö üles­ tõus.

Jüripäeva tähistame koostöös Eesti Folk­ loorinõukoguga. Suvehooaja esimese päeva puhul on sissepääs tasuta!

Vt ajakava: www.evm.ee

Vana kalendri järgi tähistatakse sel aastal ülestõusmispühi 1. mail. Lõppenud on pikk paastuaeg ning setu talu ja peipsivene ma­ ja on piduehtesse seatud, et Kristuse sündi kuulutada. Lauad kaetakse liha- ning piima­ toitudega, värvitakse mune ja rõõmustatak­ se kevade saabumise üle.

Lihavõtete aegu peeti vanasti meelsas­ ti laatasid, et algavaks hooajaks kaubelda endale seapõrsas või tubli tööhobune. Ter­ vitame uut hooaega suure kevadlaadaga, kus võib leida ehedat ja eestimaist käsitööd ning toidukaupa.

Laadamelu jätkub Rusi talu õuele, setu talu aida platsile ning külavainule.

Vt: www.evm.ee

eesti ekspress

Terve Pere APRILL 2016 31