TERVE PERE (veebruar 2014)

20. veebruar 2014

V채ljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

U U S & H U V I TAV

TA R K L A P S E VA N E M

VA LU

T E RV I S

NAHK

tasu b tea da

CURAMED - ainulaadsed

Kogutakse tervisekilomeetreid!

22.–24. veebruaril kutsuvad sada terviserada üle Eesti rekordit püstitama – kogutakse tervisekilomeetreid! Suusata, uisuta, kelguta, kõnni, jookse ja anna oma läbitud kilomeetritest teada radadel kohapeal või terviserajad.ee ja Facebooki kaudu. 24. veebruari õhtul liidetakse läbitud kilomeetrid kokku. Iga inimese ja terviseraja kohta läheb arvesse ühel päeval kogutud tulemus.

Vaata lisa: www.terviserajad.ee

KIRJUTA meile!

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Loodame, et leiate põnevat lugemist ka seekordsest Tervest Perest.

Kirjutage meile, mida sooviksite väljaandest veel lugeda, ning jagage nippe, kas ja kuidas võitlete kevadväsimuse vastu.

Kõigi meilisaatjate vahel lähevad loosirattasse Ori­flame’i parfüümveed Lady Avebury, VIP Night ja Volare!

Teie kirju ootame kuni 7. märtsini aadressil pere@ekspress.ee.

Fiskarsi sarja SnowXpert™ lumelabida võitis Reet T. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.

topelt-toimega kurgutabletid

CuraMed kurgutabletid on valmistatud lehma ternespiima baasil. Tabletid sisaldavad väärtuslikke ternespiima koostises olevaid antikehi ehk immuunoglobuliine ja laktoferriini. Tänu sellele omavad kurgutabletid korraga kahte positiivset toimet – tõstavad keha kaitsevõimet ja leevendavad kähedat kurku. Kui viirused ja bakterid “jäävad lõksu” meie kehasse, siis tekivad esimesed külmetuse tunnused nagu kare kurk ja kähe hääl, mis võivad edasi areneda haiguseks.

Ternespiima koostisosad neutraliseerivad viiruseid ja baktereid juba sissetungimise kohas – nina ja kurgu limaskestadel. Niimoodi takistatakse nende edasine tungimine sügavamale kehasse ja külmetuse areng külmetushaiguseks. Oluline on alustada tablettidega kohe esimeste külmetusnähtude ilmnemisel.

Lady Avebury Lady Avebury Eau de Parfum kiirgab elu­ kogemust koos kerge, moodsa ja veidi nipsaka joonega – vaimukas ja samas väärikas koos kõikide väärika lõhna tunnustega.

Kokku on pandud tsitrusenoodid ning emotsionaalse lõhna südames roosiõie­ lehed ja roheline tee.

Kasutage CuraMed kurgutablette Kui tunnete külmavärinaid, kähedust kurgus ja aevastate Kui immuunsus on langenud ja külmetushaigused kimbutavad Kui on oht nakatuda inimrohketes kohtades, lasteaias või koolis CuraMed imemistabletid – lastele tutti-frutti, täiskasvanutele sidruni ja uued mustika-mustsõstra maitsega.

VIP Night See luksuslik lõhn püüab Luxori šampanja eristuva signatuuriga kinni vaid valitutele mõeldud pidude maagia.

Hellita ennast parfüümiga, mis on täidetud tunnetest ega vea kunagi alt punasel vaibal astudes.

Volare Õrn ja sensuaalne – selliselt väljendab elegantsi vaid roos. Volare’i parfüümvesi on eksklusiivne segu kannikeselehtedest, pojengist, roosi kroonlehtedest ning pralineest, luues romantika ja ilu luksusliku aura.

UUS!

Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Eve Kaljusaar, eve.kaljusaar@lehed.ee, tel 669 8321 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, Trükk: AS Printall

Beebide naer on vanemate rõõm!

Protexin Restore on ainulaadne, lahustuv, 7 kasulikku piimhappebakteritüve sisaldav probiootikum imikutele ja lastele. Restoret kasutades asenduvad kahjulikud bakterid kasulikega, mille läbi korrastub teie lapse seedimise ja väheneb kõhugaaside teke.

Tekib heaolutunne kõhus ja seeläbi on teie beebi terve ja õnnelik. Kui beebi on õnnelik, siis on õnnelik ka ema ja kui ema on õnnelik, siis on õnnelik ka isa!

Mõtle sellele, kui pere rahulolu on sulle tähtis!

Saadaval apteekides ja veebipoes www.hortusmedicus.ee Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritannia Maaletooja: Hortus Medicus OÜ

3

TARK LAPSEVANEM

Vanemal on lapse alkoholikäitumises täita tähtis roll „L

apsevanem on peamine lapse käitumise ja hoiakute mõjutaja, seda ka meelemürkide tarvitamises,” ütleb Kadri Järv-Mändoja. „Nii nagu ta seab lapsele piirid magamamineku kellaaegade ja hamba­ pesu kohta, saab ta seada piirid ka meelemürkide kohta. Uuringute kohaselt on väga tähtis peres selgelt paika pandud reegel, et laps enne täis­ealiseks saamist alkoholi, tubakat ja narkootikume ei proovi ega tarbi.”

Piiride seadmisel peab Kadri Järv-Mändoja sõnul arvestama, et kokkulepped toimivad, kui vanema ja lapse suhe on turvaline ning tugineb vastastikusele austusele. „Näiteks karistusega ähvardades põhineb vanema ja lapse suhe hirmul ning nagu uuringudki näitavad, ei pea sellises suhtes tehtud kokkulepped just eriti hästi. Vanem saab last mõjutada, kui ta on küll kindlaid reegleid seadev ja nõudlik, kuid samal ajal last toetav.”

Ent reeglite kehtestamine pole pereterapeudi sõnul ainus, mis aitab. „Heade suhtlusoskustega lapsel on kergem endale kindlaks jääda ja „ei” öelda. Kasuks tuleks seegi, kui lapsel on mingi huviala, millega tegeleda ja mis paelub – see on samamoodi vanemate suunata.”

Mida soovitab Kadri JärvMändoja lapsevanematele, et lapselt liigne huvi meelemürkide vastu maha võtta ja usalduslik omavaheline suhe luua?

Elika Hunt

„Eestis on juba 11aastaste seas nii alkohol kui ka suitsetamine üsna laialt levinud. Umbes kolmandik on selleks ajaks proovinud lahjat alkoholi ja umbes sama paljud teinud suitsu,” toob pereterapeut ning Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Kadri Järv-Mändoja välja kurva statistika.

Sageli on kõige suuremaks mõ­ jutajaks sõbrad. Selleks et ku­ hugi kuuluda, tehakse sageli koos rumalusi. Vanemana on üsna raske seda kontrollida.

Teismeliste jaoks on sõbrad tõesti olulised, kuid sellega ei saa välja vabandada noorte alkoholilembust. Ei pea olema nii, et meelemürkide tarbimine on paratamatu osa täiskasvanuks saamisel. Vanem ei peaks sellega leppima ja võiks oma negatiivseid hoiakuid lastele selgemalt väljendada. Pealegi on leitud sedagi, et kui vanema ja lapse suhe on turvaline ja lähedane, ei pea laps võtma

Vanem saab last mõjutada, kui ta on küll kindlaid reegleid seadev ja nõudlik, kuid samal ajal last toetav, ütleb pereterapeut Kadri Järv-Mändoja (pildil).

4

liigseid riske ning kõiki rumalusi ise läbi tegema. Kui ta aga satubki hätta, on tõenäoline, et ta küsib vanematelt nõu ja abi.

Sageli panevad ennast riskiolukordadesse need, kel on madal enesehinnang või kes tunnevad end üksildasena. Enamasti juhtub nii lastega, kes ei taju vanema toetust ja kes on suures osas omapäi jäänud. Neil on ka palju raskem oma läbielamistest täiskasvanule rääkima minna.

Vanematel soovitaks olla kursis, kus ja kellega nende lapsed koos viibivad. Seda ei saa teha lapse järele salaja luurates, vaid ikkagi regulaarselt teda kuulates ja tema elu vastu huvi tundes. Suhtlus lapse sõprade vanematega on samuti tähtis. Harjumuseks võiks kujuneda see, et kui laps läheb sõbrale külla, võetakse ühendust ka sõbra vanematega ja hoitakse noortel ühiselt silm peal.

Tänapäeval toimub kõik kuida­ gi varem. Millal oleks õige aeg hakata lapsele meelemürkide teemat selgitama?

Sel teemal tuleb tõesti rääkida varakult ehk ennetus toimugu ikka enne seda, kui laps meelemürkidega kokku puutub. Eestis on juba 11aastaste seas nii alkohol kui ka suitsetamine üsna laialt levinud. Umbes kolmandik on selleks ajaks proovinud lahjat alkoholi ja sama paljud teinud suitsu.

Sellest ei piisa, kui vanem räägib neil teemadel vaid korra või paar – rääkida tuleb pidevalt. Kokkulepet, et laps ei tarvita meelemürke enne täisealiseks saamist, peab samuti tihti kordama.

Meelemürkidest võiks hakata vestlema siis, kui laps ise teema vastu huvi tunneb, näiteks esitab küsimusi tänaval nähtud purjus inimese kohta. Enamasti on koolieelikud maailma suurimad karsklased ja suitsetamise vastased. Minu viieaastane on tihti võhivõõrastele öelnud, et ärgu suitsetagu, see teeb haigeks. Lapsevanemana kasutan neid momente alati ära, et teemat lapsega arutada ja oma seisukohti selgitada.

TARK LAPSEVANEM

Kas erinevas vanuses laste pu­ hul tuleks kasutada erinevaid taktikaid?

Mida väiksem laps, seda lihtsam ja lühem olgu selgitus. Koos võib vaadata ka lastele mõeldud raamatuid inimese kehast ja selles toimuvatest protsessidest. Nii saab näiteks aju pilte vaadates ja selle kohta lugedes selgitada, et kui laps alkoholi joob või suitsu teeb, ei saa aju areneda nagu vaja ning laps ei pruugi enam hästi õppida ja teha elus neid asju, mida soovib.

Kui laps hakkab sõpradega rohkem aega veetma, tasuks kuulata, mida nad koos teevad, mis on nende huvid jne. Igas vanuses laste puhul toimib see, kui vanem tunneb siiralt huvi lapse mõtete ja tegevuste vastu.

See tähendab, et ta oskab last kuulata ja leiab aega last huvitavatel teemadel arutleda või koos midagi ette võtta.

Kas lapsele võib kodus alkoho­ li pakkuda, et võtta maha liigne huvi? Paljud õigustavad tegu­ viisi sellega, et las proovib pa­ rem kodus kui mujal.

Kuigi vanematele võib tunduda väga loogiline, et kodus pakutud naps rahuldab lapse huvi, on tulemus tegelikkuses hoopis vastupidine. Kui vanem pakub lapsele ise alkoholi või suitsu, oletab laps, et vanema jaoks on vastuvõetav, kui ta edaspidi ka väljaspool kodu meelemürke tarvitab. Seega tekitab üheskoos napsu proovimine lapses pigem suuremat huvi ja soovi katsetada.

Kindlasti on vanemaid, kes selliste soovituste peale ütlevad, et lapsega ainult rääkimisest ei piisa. Pigem peaks tagumiku kuumaks kütma või koduaresti panema, küll siis mõistus koju tuleb. Paraku võivad tulemused olla hoopis vastupidised.

Karistused rikuvad vanema ja lapse suhted sootuks ning sellega kaob ka igasugune lootus, et kokkulepped toimida võiks. Laps hakkab varjama ja valetama.

Kuidas oleks õige käituda, kui laps tuleb alkoholitunnuste­ ga koju või kui riietel on suit­ suhais?

Kui kõik osalised on kainenenud ja rahunenud, tuleks maha pidada üks tõsine jutuajamine. Vanem võiks panna vastu kiusatusele hakata moraali lugema. Pigem võiks last kuulata, mis teda selliselt käituma pani ja mis teie kokkuleppest sai. See­järel tuleks vanemal väga selgelt oma pettumust või pahameelt väljendada, et laps kokkuleppest kinni ei pidanud.

Ilmselt võiks üle rääkida ka selle, kuidas alkohol või suits tervist mõjutab.

Aga kui ema ise võtab õhtu­ söögi kõrvale klaasi veini ja isa teeb suitsu… Kaksikmoraal?

Alkoholi tarbivale ja suitsu tegevale vanemale võib meelemürkide kohta reeglite kehtestamine tunduda silma­kirjalik ja ta võib seda teemat vältida. Tegelikult aga tuleks ikkagi rääkida, sest vanema tauniv hoiak lapse sõltuvusainete tarbimise suhtes on ennetuses väga tähtis. Näiteks võib öelda, et täiskasvanu aju ei kasva enam nii nagu lapse oma, seega ei ole meelemürgid talle sedavõrd kahjulikud. Rääkida võiks ka sõltuvusse jäämisest. Korrata tuleks kokku-

5

lepet, et laps ei proovi meelemürke enne, kui on ise täiskasvanu ja vastutab oma tervise eest.

Kuigi vanemate hoiakud on olulised, ei tohiks käitumise eeskuju alahinnata. Seega olgu täiskasvanu lapse juuresolekul alkoholi tarbimisega tagasihoidlik. Suitsu ei tohiks lapse juures üldse teha, sest ka passiivne suitsetamine kahjustab tervist.

Eve Kaljusaar

Vaata lisa!

Teema kohta saab lähemalt lugeda, tutvuda lapsevanemate salanippide ja raamatu­ soovitustega veebilehelt tarkvanem.ee.

TERVIS

Vitamiinid kogu perele!

Turguta tervist pärast haiguste ja spordihooaega

LIVOL® MULTI lastele

Talvisel ajal on organism eriti vastuvõtlik kurnatusele ja haigustele. Olgu tegu viiruste või ületreenimisega, alati annab midagi teha ära, et kevadeks taas energiat täis olla ning pikk ja külm talv seljataha jätta.

Sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mis on eriti tähtsad kasvava lapse elus, kuna selle aja jooksul arenevad luud, hambad, lihased ja aju funktsioonid.

Kaks toodet kirsi ja tutti-frutti maitselised.

1-10 aastastele, 60 närimistabletti.

P

erearst Anne Kaldoja sõnul tuleks tegelikult organismi tugevdamisega algust teha juba sügisel, enne viirus- ja külmetus­ haiguste perioodi saabumist. Tõhusateks abilisteks on sel puhul näiteks looduslikud vitamiini­ allikad: eriti tõhusad on punane päeva­kübar, greibiseemnete ekstrakt ja vitamiinid, mida tasub tarvitada juba enne haiguste perioodi. Alati tuleb kasuks tervislik eluviis ja karastamine, mis aitavad samuti haigestumist ära hoida. „Lisavitamiine võib organismil tarvis minna ka haiguse järel, muu hulgas pärast antibiootikumikuuri, kui soole mikrofloora võib olla kahjustatud – siis võiks teha ühe polüvitamiinikuuri. Kindlasti ta-

LIVOL® MULTI noortele Kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest noortele, kes peavad palju õppima, kellel esinevad nahaprobleemid, kes teevad palju trenni, toituvad ebaregulaarselt või ühekülgselt.

Laimi-koola maitseline.

11-18 aastastele, 60 närimistabletti.

LIVOL® MULTI naistele Sisaldab naistele vajalikus koguses vitamiine ja mineraalaineid, et säilitada tervis, ilu ja elujõud. Mõeldud naistele, kes töötavad palju, kannatavad stressi või väsimuse all, kuid peavad säilitama oma energia.

60 tabletti.

teesid ning organismi n-ö läbi loputada, viies nõnda viiruste laguproduktid kehast kiiremini välja.

Pereõe või -arsti vastuvõtule võiks pöörduda nõu saamiseks, kui viirushaigusejärgne halb enese­tunne ja üldine organismi kurnatus püsib. Kindlasti parandab immuunsust mitmekülgne ja täisväärtuslik toit, millest organism saab kõige hõlpsamalt kätte kaitsevõime tugevdamisel tähtsad antioksüdandid, flavonoidid, vitamiinid, mineraalained, hormoonid, rasvhapped ja piimhappe­ bakterid.

Viirushaiguste- ja gripiohtlikul ajal peaks oma immuunsüsteemi eest eriti hoolt kandma ning seda tugevdama. Oluline üle vaadata

LIVOL® MULTI meestele Viirushaiguste perioodil on mõistlik tarvitada C- ja D-vitamiini, mis parandavad organismi immuunsüsteemi seisundit.

Tasakaalustatud koostis vitamiinidest ja mineraalainetest spetsiaalselt meestele, et tagada vaimne erksus, energia ja maskuliinsus. Mõeldud meestele, kes teevad palju nii füüsilist kui vaimset tööd.

60 tabletti.

han kõikidele südamele panna, et külmetusnähtude ja viirushaiguse kahtluse korral ei tohiks trenni minna – koormus kurnab haigusest niigi ülekoormatud südant ning nõnda võite endale kasu asemel kahju tuua,” lisab perearst.

LIVOL MULTI kogu perele ®

Täiuslik kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest kogu perele, et tagada päevane vitamiinide vajadus ja toetada immuunsüsteemi täiskasvanutel ja lastel alates 11 eluaastast.

30 tabletti ja 150 tabletti.

Haigus nõrgestab organismi Organismi immuunsuse nõrgenemine on viirushaiguste tekke tingimus. Viirushaiguste perioodil on mõistlik tarvitada C- ja D-vitamiini, mis parandavad organismi immuunsüsteemi seisundit. Kui olete juba haigestunud, on kasulik juua rohkelt C-vitamiini sisaldavaid lahjendatud mahlasid ja taime-

LIVOL® MULTI 50+ Täiuslik kombinatsioon vitamiinidest ja mineraalainetest üle 50-aastastele inimestele, kes soovivad säilitada vaimset ja füüsilist elujõudu läbi tervise tugevdamise.

60 tabletti.

Kasutamine: 1 tablett päevas söögi ajal või pärast sööki.

Laste ja noorte tabletti võib närida või neelata tervelt.

Saadaval apteekides. Valik tooteid nüüd müügil ka Selverites ja Solarise toidupoes.

6

oma igapäevamenüü: kas toit on mitmekülgne, täisväärtuslik ja vitamiinirikas.

Immuunsust parandavad C-vitamiini, tsinki ja seleeni sisaldavad toidud: must sõstar, tsitruselised, värsked köögiviljad, kala, pähklid, rosinad, seamaks, kibuvitsamarjad, mango ja piimatooted, aga ka heatujuline ellusuhtumine, piisav igapäevane liikumine värskes õhus, sport ja karastamine.

Sportima asudes tasuks tajuda keha piiri ning hoida selget meelt. Kes ei ole varem aktiivselt sporti teinud, see ei saa ka üleöö maratonil sõitma hakata. Selleks et organism koormusega harjuks, tuleb tasa ja targu treenida ning

Shutterstock

TERVIS

oma võimeid tajuda. Veidi vanemad peavad paraku arvestama ka east tulenevate piirangutega ning krooniliste haiguste põdejad oma haigusega. Terved püüdku vältida ülepingutusest tekkinud läbipõlemist või valutavaid-äratõmmatud lihaseid. Ettevaatus ennekõike! „Organismi ülemäärane koormamine nõrgestab immuunsust.

Oluline on teha sporti mõnuga, et sellest organismile ka kasu oleks.

Suusamaratonile võiks minna ikka igakülgselt treenitud inimene, siis ei tule sellest suurt kurnatust.

Treenimata inimesel on maratonil osalemine tervisele lausa ohtlik, vitamiinid siin ei aita.

Spordiga ülekoormatud organism vajab taastumiseks aega.

Kindlasti tuleb juua rohkelt vedelikku ja tarbida C-vitamiini, parem kui värsketest marjadest-juurviljadest. Muuseas, kevadistes juurviljadest sisaldab enim C-vitamiini meie oma kaalikas – umbes sama palju kui must sõstar. Energiajoogid ei oma kohta sportlase ega ühegi inimese toidulaual. Pärast koormust võib vajadusel ja kogenud treeneri pilgu all taastada oma jõuvarusid spordijoogiga, mis on rikastatud vitamiinidega,” lisab Kaldoja.

Sportides tunneta keha vajadusi Ave Ojasoon, kes treenib Jaak Mae suusakoolis nii lapsi kui ka harrastajaid, kinnitab, et lisaks haigustest tulenevatele probleemidele peab vahel selgitama entusiastlikele suusatajatele tervislikku käitumist suusarajal. „Kuna suusamaratonil osalemine või pikem, vähemalt kahetunnine treening kujutab endast mitu tundi kestvat kehalist pingutust, tuleks kindlasti tähelepanu

pöörata toitumisele ning vedeliku tarbimisele distantsi läbimise vältel ja enne seda. Loogika on lihtne – kui paak on tühi, pole kulutada võimalik,” selgitab Ojasoon.

Päevad enne suusamaratoni on mõistlik tarbida elektrolüüte sisaldavaid jooke: mineraalvett, spordi­ jooki, vett (lisada veidi keedu­ soola). Ka kakao on selleks puhuks hea, sest sisaldab palju magneesiumi. Distantsi vältel on vaja tarbida vedelikku iga 20–30minutilise vahe järel. Aeroobsel liikumisel higistatakse palju ning seega tuleb järjepidevalt keha vedelikuressursse täiendada. Treeneri sõnul kimbutavad suusaharrastajaid tihti distantsil lihaskrambid, mis ongi märk sellest, et organism on vedelikuvaegusesse jäänud ning välja higistatud soolasid ei ole kehale tagasi antud. „Kui suudetakse kinni pidada joogi manustamise graafikust, saab hoida organismi vedeliku kulutamise ja tarbimise suhte tasakaalus. Kui aga toimida printsiibi „joon siis, kui janu tekib” järgi, jäädakse hoopis vedelikuvaegusesse. Janu on indikaator, mis annab märku sellest, et keha on juba veevaeguses. Seega tuleks maratoni läbides hoiduda janutundest ning juua ka siis, kui aistingut tegelikkuses veel tekkinud pole. Sõltuvalt ilmast on soovitatav tarbida sooja jooki – teed, vett, jõujooki ja Tartu maratonil eriti populaarset mustikasuppi,” lisab Ojasoon.

Ka toitumine pole vähem tähtsam kui vedeliku tarbimine distantsil. Enne suusamaratoni on tähtis süüa süsivesikute­ rikast toitu (pastat, riisi, kaunvilju, teravilja­tooteid jt). Süsivesikute „laadimisega” organismi tuleks alustada 3–4 päeva enne maratoni, sest süsivesikud aitavad tõs-

• Hüpertooniline merevesi (2,3% NaCl) • Nohu, sinusiidi ja allergilise riniidi korral • Ninakinnisuse leevendamiseks • Tihke sekreedi eemaldamiseks • Haigustekitajatest ja allergeenidest vabanemiseks

• Isotooniline merevesi (0,9% NaCl) • Ninaõõnsuste loputamiseks nohu korral – vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist • Ninaõõnsuste igapäevaseks hügieeniks • Limaskesta niisutamiseks kuiva õhu korral • Tolmu, allergeenide jms. eemaldamiseks nina limaskestalt

UUS! • Isotooniline meresoolalahus ja dekspantenool • Külmetushaiguste, allergilise nohu, nina limaskesta kuivuse korral • Niisutab nina limaskesta ja soodustab paranemist • Vedeldab sekreeti ja kergendab väljanuuskamist

7

Tootja: Laboratoires Urgo, Prantsusmaa.

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiiini 4, 51014 Tartu.

TERVIS mas on vajalik ehitusmaterjal kehalise koormuse käigus kahjustada saanud rakustruktuuride taastamisel. Suusamaratoni järel oleks soovitatav tarbida suuremas koguses vedelikku – vett või taastavaid spordi­ jooke.

Lihaskonna taastumisele pingutusest mõjub hästi lihaste lõdvestamine vee- ja saunaprotseduuridega, sest lihastöö järel kipuvad lihased lühemaks tõmbuma ja pingesse jääma. Selleks et neile endist elastsust tagasi anda, ongi vajalikud staatilised venitusharjutused. Päev pärast maratonil osalemist mõjub hästi ujumine – see lõõgastab lihaskonda veelgi ning lisaks on keha ujudes horisontaalasendis, mis aitab vältida liigset koormust südamele ja liigestele.

Levinud on arvamus, et maratoni­ järgsel päeval pole kindlasti mõtet suusatama minna – on ikka, aga sellisel juhul olgu sõit madala intensiivsusega – n-ö suuskadel jalutamine. Kui harrastaja seisab valiku ees, kas teha endale puhkepäevaks maratonile järgnev või ülejärgnev päev, tuleks valida kindlasti teine variant.

Taastumine on üks treeningu kõige tähtsam osa.

Kõiki eelpool kirjeldatud taastumismeetodeid võib Ave Ojasoone sõnul kasutada iga treeningu puhul, aga lihtsalt koguseliselt vähem, kui tegu ei ole maratoni või tugeva trenniga.

Shutterstock

ta keha vastupidavusvõimet. Kuna suusatamine on välispordiala ning sooritatav külmades oludes, on toitumine sellevõrra olulisem – lisaks mitme­tunnilisele kehalisele pingutusele tuleb organismil hakkama saada sooja hoidmisega. Suusamaratonidel on alati teatud distantsi järel suuremad toitlustuspunktid, kus pakutakse üldjuhul banaani, rosinaid, soola, leiba, spordijooki, mustikasuppi, vett ja hapukurki ehk neid toiduaineid, mis aitavad kiirelt energiat taastada – kindlasti tasub peatuda ja sealt ühtteist suhu pista.

Kuidas on aga lugu sportlastele mõeldud energiabatoonide või -jookidega? Ave Ojasoon sõnab, et harrastajate seas on energiageelide ja -batoonide tarbimine tõepoolest levinud. Suusamaratonidel võib teine­kord suuskadega tühjaks pigistatud spordigeelipakikeste väljadesse lausa takerduda. Mainitud geele ei soovitaks maratonidistantsile siiski „testima” minna. Kui on huvi neid vahendeid energia taastamiseks kasutada, tuleks neid proovida enne mõnel pikemal treeningul ning vaadata, kuidas organism käitub ja nendega toime tuleb.

Kuidas käituda pärast suusamaratoni?

Treeneri sõnul on maraton organismile kurnav, seetõttu peaks hiljemalt tunni jooksul pärast tugeva trenni või maratoni lõppu tarbima ühe kilogrammi kehakaalu kohta ühe grammi süsivesikuid ja 0,4– 0,5 grammi valku. Valk aitab süsivesikutel paremini imenduda ja sa-

Kuigi seda talve ei ole lumerohkusega õnnistatud, on kunstlumeradadel võimalik siiani suusatamist harrastada.

8

Kadri Penjam

VALU Sven Arbet

Peavalu ei ole kunagi tühine Võiks arvata, et mis see peavalu ikka on – üks valuvaigisti ja peagi on piinav tunne kadunud. Tegelikkus on aga hoopis teine: nii nagu valu kirjeldamiseks ei ole ühtset aistingut, ei ole selle tekkimisel ka vaid üht kindlat põhjust.

I

da-Tallinna keskhaigla peavalu­ kabinetis patsiente vastu võttev dr Toomas Toomsoo sõnab alustuseks, et arst saab tema juurde tulevat patsienti aidata parimal moel vaid siis, kui inimene oma peas võimutsevat valu kirjeldada suudab.

Seepärast algab abistamine ennekõike vestlusest, valu olemust kirjeldavate suunavate ja selgitavate küsimustike täitmisest ning nende analüüsimisest ja vajalike protseduuride läbiviimisest. Alles seejärel saab asuda soovitama sobivat ravi.

Valuga ei pea leppima Neuroloogi sõnul on peavalu põhjuseid tegelikult väga palju. Kui tava­ inimene teab enamasti vaid migreeni ning naiste puhul peetakse seda vahel hormonaalsete muutustega seotuks, siis on ka patsiente, kes tulevad arsti jutule hirmus, et neid kimbutab ajukasvaja. Siinkohal ütleb dr Toomsoo kõigi peavalu käes vaevlejate lohutuseks, et tema ei ole kunagi seda diagnoosi panema pidanud. Pigem peituvad valu põhjused mujal. „Kindlasti ei ole peavalu tühine, lihtsalt mööduv nähtus. Samas ei pea sellega ka leppima. Need, kes valu­ murega arstile pöörduvad, on tihti elurütmi ja tegevusi piiravate valusööstude käes kannatanud juba pikemat aega. Patsientide sekka on viimastel aastatel lisandunud peale naiste ka hulk mehi. Valu ei vali inimest ning häda ei anna häbeneda – kindlasti ei saa peavalu pidada paratamatuseks ka vanemaealiste puhul.”

Valu diagnoosimiseks ei piisa dr Toomsoo sõnul vaid sellest, kui patsient oma pea valutavat kurdab.

Selleks et välja selgitada, millest võib valu tingitud olla, milline on inimese elustiil ning kui kaua ja kui tugeva peavalu käes on juba vaeveldud, on arstil tarvis teada patsiendi igapäevaelu ja valust tingitud piirangute kohta täpsemalt. Just vestluse käigus tagasisidet kogudes on võimalik teha järeldusi valu olemuse ja põhjuste kohta.

Neuroloogi sõnul jagunevad peavalud primaarseteks ja sekundaarseteks. „Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut peavalu-tüüpi, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega. Primaarse peavalu diagnoos eeldab alati mõne teise põhjuse välistamist. Primaarne peavalu ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest ning seda saab eristada ainuüksi patsiendi kaebuste analüüsimise põhjal. Tänapäevaste aparaatide ja uurimismeetodite kasutamine esmase diagnoosimise käigus ei ole alati vajalik, kuid võib osutuda teinekord pea­ valude eristamisel otstarbekaks.” „Kõige enam on patsientidel infektsioonidest, näiteks põskkoopapõletikust tingitud peavalusid,” selgitab arst. Ka silmapatoloogiatest või puukentsefaliidist tulenevad pea­ valud pole haruldus. Samuti võib olenevalt elustiilist kimbutada inimest pingepeavalu, mis teatud olukordades võimendub ning probleeme põhjustab. „Kindlasti ei tasu peavalude tekkimisel karta kohe kõige hullemat ehk ajukasvajat – see avastatakse reeglina hoopis muude analüüside käigus ja ootamatult.”

Vahel tuleb dr Toomsoo sõnul naispatsiente suunata hoopis günekoloogile, sest just hormonaalsed muutused ja nendest tingitud vaevused võivad põhjustada igakuiseid peavalusid. Õige raviga on sellisest peavalust võimalik pääseda õige pea. „Migreen on üks levinuim pea­ valu, mille puhul on inimese elurütm pikema haigushoo ajaks rohkem või vähem häiritud. Migreenihoog võib kesta mitu päeva ning selle jooksul esineb vähemalt üks järgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel avaldub ilmne seos bioloogiliste ja sotsiaalsete tsüklite vahel – siit tulevad sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne mig­ reen, pingelanguse migreen, nädala­ lõpumigreen,” selgitab dr Toomsoo, et lisaks peavalule võivad ilmneda 9

„Parim viis peavalude ennetamiseks on vältida stressi­ olukordi ja püüda lõõgastuda,” soovitab dr Toomas Toomsoo (pildil).

Meeldiva maasika maitsega, sobib kasutamiseks lastele alates 4. eluaastast.

Junior-Angin® koostises on: islandi samblik, mis losengi imemisel moodustab limaskestadele kaitsekatte suus ja kurgus; tsink ja pantotenaat, mis hooldavad ja kaitsevad limaskesta.

Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

Täiendav info: H. Abbe Pharma GmbH, Pirita tee 20T 10127 Tallinn, tel. 646 0980, info@habbepharma.ee

VALU

Maire Eha: Sain abi ja peavalu kadus!

Pärnumaal elav Maire Eha teab omast kogemusest, et peavalu ei ole naljaasi. Naine sõnab, et kuigi ta ka ise suhtus enne peavalu küüsi jäämist haigusesse skeptiliselt, teab ta nüüd, et tegu on igapäevast elu ja suhtlemist tõsiselt häiriva tervisemurega. „Minu peavalud algasid üle 15 aasta tagasi ning alguses kannatasin päris pikka aega.

Siis otsustasin, et samamoodi enam edasi ei saa ning läksin perearsti vastuvõtule, kus suunati mind neuroloogi juurde. Minu peavalu tunnusteks olid valuhoo alguses sähvimine silmade ees ja nägemishäired, mis vahel võisid kesta kuni mitu päeva. Mul diagnoositi auraga migreen. Õnneks sain abi ning praegu kimbutavad mind peavalud ikka väga harva, mõne korra aastas.”

meeleolukõikumised eufooriast depressioonini, liigsöömine, unetus või liigunisus.

me. Toit määrab paljuski selle, kes oleme ja kuidas end tunneme,” soovitab arst. „Peavalude tekkides tuleks välistada allergiate olemasolu – vahel võib peavalust vabanemise lahendus olla just nimelt mõne allergilise toidu eemaldamine menüüst. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks piim, nisu, šokolaad, muna, riis, kala, pähklid, puu- ja juurviljad, alkohol, kohv jne. Vältida tuleks pikaajalist valu­ vaigistite tarbimist – vahel võivad vastu­pidiselt mõjuda needki ning selle asemel, et peavalu maandada, hoopis võimendavad seda.”

Dr Toomsoo soovitab peavalude ilmnedes lasta end kontrollida pere­ arstil ning uurida, kas organismis pole vajaka magneesiumi, liitiumi ja/ või elutähtsaid rasvhappeid – vahel leevendavad migreenisümptomeid ka lisaannused. „Toidulisandid täisväärtuslikku toitumist ei asenda, kuid teinekord võib neist abi olla.” „Mis aga kõige tähtsam – ärge jääge oma peavaluga üksi, enamasti on sellele ravi olemas! Elu ilma peavaluta on kordi nauditavam kui sellega lihtsalt leppides,” toonitab dr Toomsoo.

Valu põhjus leidub meis eneses Kindlasti on lisaks ravimite abil saadavale leevendusele suure tähtsusega see, millest peavalu ikkagi tekib ning kuidas ja kas seda oma elu­rütmi muutes leevendada saaks.

Vaimne ja emotsionaalne stress nii meis endis kui ka keskkonnas ning sellest tingitud organismi kurnatus ja häiritud vastupanuvõime on neuroloogi sõnul peavalude tekkeks soodus pinnas. „Parim viis pea­valude ennetamiseks on vältida stressiolukordi ja püüda lõõgastuda. Inimene ei peagi suutma kõike, endale tuleb anda võimalus puhata ja vahel ka lüüasaamist tunnistada. See, kuidas püüame maailmale näidata, kui tugevad oleme, ei ole lahendus – ühel hetkel hakkab organism märku andma, et kõik ei ole korras.” „Kõige paremini aitavad lõõgastumistehnikad, murede kirjapanek, aktiivne liikumine ja sport ning mõni tore harrastus-hobi. Loomulikult tuleb jälgida sedagi, mida suhu pista-

Naised, ärge kannatage vaikselt!

Günekoloog Ele Tammemäe julgustab naisi naistearsti külastades ka peavalust rääkima: „Kuigi Eestis pole statistikat selle kohta, kui paljud naised hormonaalsetest muutustest tingitud peavalude käes kannatavad, püüan patsiendi kaebuse korral leida üles peavalu põhjuse ning kompenseerida õige raviga vajakajäämise.

Vahel tekivad peavalud hormonaalsest kombineeritud kontratseptsioonist. Siis tasub kas preparaati vahetada, doosi muuta või hoopis muud kontratseptsiooni kasutada. Mõnel hakkab pea enne menstruatsiooni valutama füsioloogiliselt tekkivast östro­ geenitaseme langusest. Siis aitab sellel perioodil kasutatav hormoonravi. Kindlasti tuleb esmalt võtta põhjalik anamnees, uurida, millal pea­valud tavaliselt tekivad ning kas neil võib ehk olla seos menstruaaltsükliga. Lisaks peab välja selgitama, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid naine kasutab. Alles seejärel saab hakata valima võimalikku sobivat lahendust.”

Kadri Penjam

Kiire ja pikaajaline abi ülemistele hingamisteedele. Spetsiaalselt valmistatud lastele ja üle 3-kuu vanustele beebidele.

Komplektis on kaks aromaatset geeli. Üks lapse rinnale ja seljale määrimiseks, teine nina alusele nahale.

Geeli koostisosad sobivad ka tundlikule nahale.

Snifferit võib kasutada vajadusel mitmeid kordi päevas.

Küsi apteegist või osta veebipoest www.hortusmedicus.ee 10

Shutterstock

NAHK

Põhinipid talviseks nahahoolduseks: Väldi liigset veega pesu.

Pese leige veega – kuum vesi kuivatab nahka.

Pea meeles hommikust ja õhtust puhastust.

Niisuta nahka aluskreemi või päeva- ja öökreemiga.

Enne väljaminekut lase kreemil korralikult imenduda.

Talvel vajab nahk hoolt ja tähelepanu

Kaitse paljaid pindu, nagu kõrvad, nina ja põsed, kaitsva kreemi või riietusega.

Kaitse ka laste nahka.

Hangi oma nahatüübile sobiv kreem Nahahoolduse A ja O on oma naha­ tüübile vastava kreemi valik. Sellega annab palju ära teha nii näo, käte kui ka kogu keha eest hoolitsemisel. Kreemi kantakse näole ja ihule vajadusest lähtuvalt 1–2 korda päevas. Kõige parem hetk selleks on kohe pärast duši all käimist, kui nahk on veel veidi niiske – siis imendub kreem kõige paremini.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi proviisor – nõustamisteenuste juht

Talvel nahk kuivab ja januneb hoolitsuse järele.

Eriti palju kannatavad nägu ja käed.

S

uur külm tundub olevat selleks aastaks seljataga ja Tartu maratoni ärajäämine kuulutab paljude jaoks juba justkui talve lõppemist.

Samas ei saa me arvatavasti enne jaanipäeva siiski üle ega ümber mõningatest pakasenädalatest, köetud ruumide kuivast siseõhust ja temperatuurikõikumistest, mis kõik kujutavad meie nahale parajat katsumust. Kasutades õigeid nahahooldusvõtteid, võib nahk särada ka veel ees oleval raskel ajal.

Pese mõõdukalt Isegi kui kuum dušš tundub vastupandamatu naudinguna, tuleks endale aru anda, et see kuivatab nahka. Dušivee temperatuuri soovitatakse hoida pigem mõõdukalt leigena. Kui nahk on väga kuiv, võib pesuks või meigi eemaldamiseks kasu-

Tule mõõda oma tervisenäitajaid Südameapteegis!

Leia lähimad nõustamiskabinetid www.sudameapteek.ee/noustamisteenused NB! Tegemist ei ole tervishoiuteenusega!

11

Talvel vajab niisutamist ka mehe nahk – eriti pärast habemeajamist. Aluskreem või niisutav kreem sobivad selleks imehästi.

Laste nahahooldus talvisel ajal 30 minutit enne külma õhu kätte minekut võiks lapse põskedele määrida rasvast kreemi, mis tekitab n-ö kaitsekihi, samas laseb nahal hingata. Apteekides on müügil spetsiaalsed talvekreemid ja tuule-külmakaitsekreemid.

Talvisel ajal on tihti lastel suuümbrus punane ja kare. Abiks soovitame enne väljaminekut määrida suuümbrus kokku rasvase salviga. Öösel enne magama heitmist võib kasutada Bepantheni salvi või Sudocremi.

NAHK tada aluskreemi – see ei kuivata, aga samas puhastab tõhusalt.

Kasuta öökreemi päevakreemina

Kaitseb nahka külma eest!

Talveks tasub hankida suurema rasvasisaldusega hooldustooteid kui suveks. Seetõttu võib öökreemi peale kanda pigem päeval ja vastupidi, sest toitaineterikkam ja paksem öökreem aitab nägu talviste katsumuste eest hästi kaitsta.

Samas piisab öösel ka kergemast päevakreemist, mille alla võib kanda niisutavaid seerumeid või muid vahendeid.

Ka huultel võiks kasutada huule­salvi või -palsamit, sest huuled on tuulele ja külmale veelgi tundlikumad kui näonahk.

Külma ilma ja karge tuule mõjul muutub nahk kuivaks, lõheneb ja hakkab sügelema.

Talve aitab nautida Linola F – spetsiaalne kreem, mis ravib lõhenenud nahka, kaitseb külma eest, takistab sügeluse ja põletike teket.

Puhasta õrnalt Pakaselistel päevadel võiks vältida näopesu veega, valides selle asemel puhastuspiima. Kui siiski veega pesta, näiteks pärast trenni, tuleks õue minekuga vähemalt 30 minutit oodata.

Näopuhastuspiima asemel võib kasutada väga kuiva ja tundliku naha korral hoopis puhastusõli, mis puhastab leebemalt. Järelpuhastuseks sobib alkoholivaba toonik.

Vältida tuleks naha liigset koorimist, sest see nõrgendab loomulikku kaitsekihti. Nahka võib sõltuvalt selle tüübist koorida 1–2 korda kuus. Kindlasti peab jälgima naha reaktsiooni koorimisele ja sellest edasisel hooldusel lähtuma. Samuti oleks hea talvel korra nädalas kanda peale niisutavat maski.

Kaitse end hästi Väljas liikudes tuleks pöörata erilist tähelepanu enda piisavale kaitsele. Paljad pinnad, nagu kõrvad, nina ja põsed, tuleks katta kas riide või kaitsva kreemiga. Selliseid vanamoodsaid veesisalduseta kreeme nagu Nivea võib samuti naha kaitseks kasutada, kuni on meeles veenduda, et see on kenasti sisse imendunud. Kreem tasub peale kanda vähemalt 30 minutit enne väljaminekut. Kui see ei ole imenduda jõudnud, on oht, et kreem näol jäätub. Osalt ka sellepärast ei soovitata kreemiga liialdada – õhukene kiht ajab samuti kenasti asja ära.

Paljudes kosmeetikasarjades on väliste liikumisharrastuste viljelemiseks omad tooted ja need

EI SISALDA KORTISOONI EGA SÄILITUSAINEID

SAADAVAL APTEEGIS 12

sobivad suurepäraselt ka talviseks nahahoolduseks.

Vahetult enne jooksma, suusatama või lihtsalt jalutama minemist oleks hea vältida pesemist.

Kui nahk on välja minnes niiske, suurendab see külmetusriski.

Juba korra külmetanud nahk taaskülmetub järgmisel korral senisest kergemini.

Kuperoosa all kannatajatel tasub vältida suuri temperatuurikõikumisi. Saunast lumehange või jääauku hüppamine võivad pakkuda naudingut, aga õrnale nahale ei sobi. Enne sauna minekut tasub nahka mõne nahahooldustootega kaitsta. Valida tuleks päeva­ kreem, mis ainult ei kaitse külma eest, vaid parandab ka naha pindmist vereringet.

Hoolimata vähesest päikesest ja talvest, peaks nahale jätkuvalt kandma päikeseblokaatorit, vähemalt faktoriga 15. Õige kasutamine nõuab, et pikalt väljas viibides tuleks kreemi kanda näole iga kahe tunni tagant. Lumi võib peegeldada päikesekiiri 80 protsendi ulatuses, mistõttu võib päikesekahjustusi esineda ka külmal aastaajal.

Talvel vajavad rohkem hoolitsust ka käed. Märksõnaks on rasva­ rikkamad kreemid ja kreemitamine mitu korda päevas. Talvise kätehoolduse alla kuuluvad koorimine (võib kasutada spetsiaalseid käte­ koorimiskreeme), aga ka keha- ja näokoorijad ning maskid. Mask toimib veelgi paremini, kui samal ajal puuvillased kindad kätte tõmmata ja tootel 20 minutit mõjuda lasta.

Hoolitse vedelikutarbimise eest Talvel vajab nahk ka seespidist hoolitsust. Naha vedelikupuudust võib muuhulgas ennetada piisavalt vett juues. Kui organism ei saa piisavalt vedelikku, kuivab ka nahk.

Nahahoolduse tugisammaste hulka kuulub lisaks kehaline aktiivsus, piisav puhkus ja mitmekülgne toitumine.

Meditsiinilisi tõendeid toidu­ lisandite positiivsest mõjust naha­ hooldusele on vähe. Samas on teada, et naha head tervist aitab tagada vähemalt D-vitamiin. Päikesevalguse nappuse tõttu nahk õheneb ja on seega kõige haavatavam.

Piisava D-vitamiini hulga tagamine organismis aitab nahka tugevdada.

Shutterstock

TASUB TEADA

Kui ohutud on sinu lapse lelud?

Lapsele mänguasja ostmisel mõtlevad vanemad sageli lelude n-ö väliste omaduste peale: kas esemel on väikeseid lahtiseid osi, mida laps võib alla neelata, või teravaid nurki, millega võib end vigastada. Vähem mõeldakse sellele, mis on mänguasja sees ehk milliseid kemikaale lelu sisaldab, ütlevad Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Katrin Juhanson.

Shutterstock

Loe märke, nuusuta, pese ja tuuluta Pelgalt vaatluse põhjal ei ole Nõmmsalu ja Juhansoni sõnul võimalik kindlaks teha, kas tegu on ohtliku või ohutu tootega, sest mängu­ asjade pakend koostisosade loetelu si-

saldama ei pea. „Küll aga kirjutavad mõned tootjad teinekord pakendile „ftalaadivaba” või „PVC-vaba”. Vahel on mängu­asjal ökomärgis ÖkoTex või Põhjamaade Luik, mis tõestab, et toode on kontrollitud ning sisaldab vähem ohtlikke kemikaale.”

Ekspertide sõnul tasub aga alati ettevaatlik olla pehmest plastist kirevate värvidega ja odavate mängu­ asjade ostmisel. „Ärge soetage tooteid, mis lõhnavad spetsiifiliselt kemikaalide järele või mis katsudes käsi määrivad (värvijäägid!), ega metallosadega mänguasju – need võivad sisaldada raskmetalle,” soovitavad Nõmmsalu ja Juhanson.

Uued lelud tasub alati enne lapsele andmist läbi pesta ning pakendist välja võttes neid tuulutada, et sel moel suurem osa lenduvatest kemikaalidest tootest eralduks.

Miks aga tasub olla eriti tähele­ panelik plastist mänguasjadega? „Plast, eriti pehme ja elastne plast, on üks kõige levinum materjal, millest mänguasju toodetakse. See on atraktiivne, hästi vormitav, kerge, vastupidav ning mis kõige tähtsam – väga odav. Kuid selleks, et plastil sellised omadused oleksid, võidakse neile lisada ftalaate. Osa neist on mänguasjades keelatud ning paljude kasutamine piiratud, eriti alla

REVAL SPORT – SPORDIKLUBI JA VEEKESKUS KOGU PERELE! Ela elu sportides!

tel 641 2068

www.revalsport.ee

Suurim spordiklubi ja veekeskus Tallinnas Aia 20 Parkimine klubi sisehoovis!

• VEEKESKUS 9 BASSEINIGA: veealused jugamassaažid, massaažitoolid, sise- ja välismullivannid, saunad

• Beebide ja väikelaste ujumine 3 kuud – 4 aastat • Laste ja täiskasvanute ujumiskursused 13

Shutterstock

TASUB TEADA

kolmeaastaste leludes,” sõnavad Nõmmsalu ja Juhanson.

Kõige rohkem ongi Nõmmsalu ja Juhansoni sõnul leitud tarbijakaitseameti ja tervise­ ameti kontrollide käigus ülemäärase ftalaatidesisaldusega mänguasju, näiteks nukkudes ja pehmetes plastloomades on teatud ftalaatide sisaldus olnud seatud piirväärtustest mitmeid kordi kõrgem ning sellised tooted on turult kõrvaldatud.

Kuidas ohtlikud kemikaalid mõjuvad?

Kui rääkida ohtudest, mida võivad põhjustada kemikaalid mänguasjades, siis nendeks on kindlasti naha- ja silmaärritused, ülitundlikkus ja allergiad – terviseprobleemid, mis on pea kohe märgatavad. „Kuid paljud kemikaalid on sellised, mille mõju ilmneb alles pika aja möödudes. Kui laps puutub pidevalt kokku väikeses koguses ühe või mitme ohtliku kemikaaliga, võivad need kuhjuda tema organismi ning häirida hormoonide normaalset talitust ja organismi arengut. Mõningase aja möödudes võib organismi kahjustanud kemikaal põhjustada tõsise haiguse väljalöömise, mille põhjuseid ei oska lapsevanem ega arst kemikaalidega kohe seostadagi,” teavad Nõmmsalu ja Juhanson.

Mida jälgida?

Mänguasju ostes soovitavad Nõmmsalu ja Juhanson mõelda järgmiste küsimuste peale.

Kas tegu on usaldusväärse tootjaga? Ettevaatlik tasuks olla mänguasjadega, mis on Euroopa Liitu sisse toodud kolmandatest riikidest. Euroopa Liidus on rangemad kemikaale kontrollivad seadused kui paljudes arengumaades. Terviseameti statistika näitab, et kõige enam nõueterikkumisi, eriti just kemikaalide piirnormide ületamises, on tuvastatud Euroopa Liitu imporditavate toodete seas. Kui võimalik, uurige tootja tausta ning firma toote­ ohutuspoliitikat nende kodulehelt.

Kas tegu on eakohase mänguasjaga? See informatsioon ei ole pakendile märgitud asjatult. Väikelaste leludele on rangemad nõuded ning ostes alla kolmeaastasele mõeldud 14

Tasub teada Turult kõrvaldatud ohtlike mänguasjade kohta leiab lisainformatsiooni tervise­ ameti järelevalve tulemuste aruannetest ning otsinguga Rapexist (Euroopa Liidu andmebaas ohtlike toodete kohta).

Millised kemikaalid on mänguasjade puhul eriti ohtlikud? ftalaadid broomitud leegiaeglustid nonüülfenoolid raskmetallid formaldehüüd ja formaldehüüdi vabastavad ained värvid ja pigmendid Lisainformatsioon: www.thinkbefore.eu Allikas: Heli Nõmmsalu ja Katrin Juhanson / Balti Keskkonnafoorum

tooteid, mis on ette nähtud vanemas eas lastele, võivad need ohtlikud olla ning vigastusi põhjustada: lämbumisoht, väikeste osade alla­ neelamine, kuulmise kahjustamine. Samuti on alla kolmeaastaste mänguasjades kemikaalide kasutamine rangemini reguleeritud, teatud ained on üldse keelatud.

Kas mänguasi sisaldab mõnd kemikaali või on töödeldud mõne kemikaaliga, mis võib lapsele põhjustada terviseprobleeme?

Lapse organism on kemikaalide suhtes ülitundlik. Immuun- ja närvisüsteem on alles arenemisjärgus ning organismi süsteemid mürk­ainetest vabanemiseks ei funktsioneeri veel täielikult. Väike­lapse nahk on täiskasvanu omast palju õhem ja õrnem ning seetõttu imenduvad kemikaalid organismi kiiremini. Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, sest need häirivad keha üldist arengut. Selliste ainete kahjulik mõju ilmneb juba siis, kui puutuda kokku väikeste kogustega. Seega tuleks järgida üldiseid nõuandeid, kuidas võimalikult kemikaali­vabu mängu­asju valida.

Eve Kaljusaar

Uus & huvitav

Oleme ainus ajakiri Eestis, mis käsitleb laste kasvatamise ja perega seotud teemasid.

20

aastat on ajakiri

olnud lapsevanemate lemmik!

Ajakirja tellijatele kingitused!

Üks pere võidab reisi

Taani Legolandi ning lisaks loosime

100 NUKU teatri piletit!

TELLI

soodsalt:

20 € eest 8 ajakirja!

Täpsem info

www.ajakirjad24.ee/ perejakodu või telefonil 666 2233, tellimine@kirjastus.ee 15 punane PANTONE 032 must