Terve Pere Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond
10. VEEBRUAR 2016
ESITLEB
Lotte Unenäomaailmas LASTEMUUSIKAL 18., 19., 20. MÄRTSIL NORDEA KONTSERDIMAJAS
eesti ekspress
Günekoloogia • Viljatusravi • Androloogia-uroloogia • Ultrahelidiagnostika • Üldkirurgia • Endokrinoloogia • Nahahaigused • Füsioteraapia • Allergilised haigused
ELITE KLIINIK Sangla 63, Tartu tel 740 9930 info@elitekliinik.ee www.elitekliinik.ee
Lastehaigused • Kõrva-nina-kurguhaigused • Kardioloogia • Neuroloogia • Gastroenteroloogia • Psühhoteraapia • Geneetiline konsultatsioon • META-EFT teraapia
Meie kliinikutes töötavad vähemalt 15aastase staažiga tipparstid.
Meie hoolitseme teie eest ning pakume privaatsust ja mugavust.
2 veebruar 2016 Terve Pere
uudised Laager „Kaheksa ühe hoobiga”
Kevadvaheajal on 1., 2. ja 3. klassi õpilastel võimalus osaleda laagris „Kaheksa ühe hoobiga”. Lapsed saavad nelja päeva jooksul osa võtta kaheksa Tallinna vanalinnas asuva muuseumi ja keskuse tegevusest. Põnevas laagriprojektis osalevad ajaloomuuseum, lastekirjanduse keskus, loodusmuuseum, NUKU teater ja muuseum, tarbekunsti- ja disainimuuseum, teatri- ja muusikamuuseum, tervishoiumuuseum ning Eesti kunstimuuseumi Niguliste muuseum. Kõik muuseumid ja keskused asuvad vanalinnas ühe kilomeetri raadiuses. Laager „Kaheksa ühe hoobiga” annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest, tänu millele on iga päev eri näo ja teoga. Esimene selline laager toimus 2015. aasta märtsis ning kujunes väga populaarseks. Loodusmuuseumis ammutavad lapsed uusi teadmisi botaanikast, zooloogiast ja geoloogiast ning korraldavad tõelisi laborikatseid. Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab tutvuda keskaegse maja, arhitektuuri, kaubanduse ja eluga. Räägitakse esemete tähendusest meie ümber ning sellest, kuidas sünnib ajalugu. Otsitakse Suurgildi hoones elava keskaegse lohe Gilberti jälgi ning vaadatakse multifilme. Niguliste muuseumi keskaegsete müüride vahel mängitakse detektiivimängu ning uuritakse vanu legende ja salapäraseid pilte. NUKU muuseumis mängivad lapsed igasuguste teatrinukkudega. Koos lavastatakse lõbusaid nukuteatrietendusi. Lastekirjanduse keskuses loetakse raamatuid, lahendatakse ristsõnu, korraldatakse otsimismänge ning meisterdatakse. Tarbekunsti- ja disainimuuseumis arutletakse Eesti disaini püsiekspositsioonis disaini teemal ning mõeldakse välja uusi põnevaid tooteid. Lapsed saavad teada, mis on disain, milleks seda vaja läheb ja kuidas see meid mõjutab. Selle kaudu õpitakse uurima, paremini tundma ja märkama esemelist maailma. Teatri- ja muusikamuuseumis tutvutakse muuseumi erilisemate pillidega ja vaadatakse muusikainstrumentide sisse, lisaks mängitakse teatrimänge ja meisterdatakse. Tervishoiumuuseumis toimub muuseumitund „Söö terviseks” koos mängude ja meisterdamisega ning muuseumiekskursioon. Rohkem infot: www.nuku.ee/muuseum/muuseumisundmused/laager-kaheksa-uhe-hoobiga
Eestlastele on auto- ja kodukindlustus tähtsam kui enda ja pereliikmete kindlustamine
Seesami korraldatud kindlustusriskide uuringu andmetel on suuremal osal eestlastest olemas liiklusja kodukindlustus, kuid inimestega seotud kindlustustooteid, nagu õnnetusjuhtumikindlustust, ostetakse ligi kolm korda vähem. Alates eelmise aasta lõpust pakub Seesam uue lahendusena perekindlustust. Perekindlustus muudab peredele kindlustamise lihtsamaks ja võimaldab koostada ühtse paketi, millega saab kaitsta nii kodu, lapsevanemaid kui ka lapsi ootamatute õnnetuste eest. Seesami perekindlustus on ainus omataoline kindlustustoode Eestis, mis sellist teenusepaketti hõlmab. Lisainfot saab aadressilt www.perekindlustus.ee. Kindlustusteenust pakub Seesam Insurance AS. Tutvu tingimustega kodulehel www.seesam.ee, vajadusel küsi nõu kindlustusspetsialistilt.
Suurima valikuga LEGO® pood www.klotsipood.ee
Terve Pere veebruar 2016 3
UUDISED Merekultuuriaasta esimene fotokonkurss „Meri on meie pärand ja ajalugu” ootab osalema
Merekultuuriaasta kutsub koos Nikoniga kõiki fotohuvilisi üles jäädvustama merd ja merega seotut. Terve aasta oodatakse inimesi osalema neljal fotokonkursil, mis käivad ajaliselt ühes rütmis merekultuuriaasta fookusteemadega. Mereaasta esimese laine teemaks on pärand ja kultuur ning esimese fotokonkursi teemaks „Meri on meie pärand ja ajalugu”. Eesmärk on näidata mere tähtsust meie kultuuri tekkimisel ja eluviisi kujunemisel. Fotokonkursi tingimused ja piltide üles laadimise koht on üleval merekultuuriaasta veebilehel meri.iamphotographer.eu/EE/konkursid/meri-on-meie-parand-ja-ajalugu. Fotosid oodatakse kuni 29. veebruarini 2016 ning võitjad tehakse teatavaks hiljemalt 14. märtsil. Kolmele parimale autorile on toetajad välja pannud auhinnad. Esimene koht saab väärtusliku Nikoni peegelkaamera, lisaks avaldatakse võidutöö ajakirja National Geographic Eesti aprillinumbris. Konkursi korraldab „Merekultuuriaasta 2016” raames Eesti meremuuseum koostöös Nikoni ja I AM Photographer Pro kauplusega.
Fazer tähistab tänavu 125 aasta juubelit 2016. aastal täitub 125 aastast sellest, kui noor soome kondiiter Karl Fazer avas Helsingis Kluuvikatu tänaval kohviku, mis tegutseb samas asukohas siiani ning millest on saanud rahvusvaheline pereettevõte Fazer, üks Põhjamaade tuntumaid kaubamärke ja toiduainetööstusi. Lisaks möödub tänavu 150 aastat Karl Fazeri sünnist, mille puhul avatakse sügisel Vantaa Vaarala linnaosas Fazeri uus ja rohkelt magusaid kogemusi pakkuv külastuskeskus. 1891. aastal avatud Prantsuse-Vene stiilis kohviku omanik Karl Fazer oli avatud meelega kondiiter, kelle julgus ja ette võtlikkus inspireerib perefirmast välja kasvanud suurettevõtte arengut tänaseni. Fazer on aastakümnete jooksul kuulanud tähelepanelikult kõikjal maailmas klientide värskeid ja kirkaid ideid, jäädes samas truuks oma traditsioonidele.
Fazer Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul ei ole Fazeri ajalugu Eestis küll sama pikk nagu naaberriigis, ent kaubamärk on mänginud eestlaste seas suurt rolli juba mitu aastakümmet. „Fazer sümboliseeris nõukogude ajal paljude jaoks kättesaamatut välismaailma. Eesti tarbijad kogesid seda vaevu tuntavast šokolaadilõhnast, mis õhkus õhinaga kollektsioneeritud kommipaberitelt, või esimestest Soome näkileibadest, mis siia müügile jõudes tähistasid uue ajastu algust Eesti kaubanduses. Praegusajal tähendab Fazer eestimaalaste jaoks kõrgeima kvaliteediga maiustusi ning paljusid armastatud pagaritooteid. Fazeri juubel annab kõigile põhjuse tähistada koos meiega terve aasta vältel,” kinnitas Sapožnin.
Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli õppesalongis kõik iluteenused SOODSATE HINDADEGA!
Jätkub vastuvõtt iluteeninduse erialadele! Võimalik liituda juuksuri ja kosmeetiku päeva- ja kaugõppega kuni 14.03.2016. UUS KURSUS VEEBRUARIS 2016! JUMESTAJA-KÜÜNETEHNIK-RIPSMETEHNIK (sisaldab jumestamist, maniküüri, pediküüri, depilatsiooni, geeli- ja küünedisaini tehnikaid ja ripsmetehniku koolitust, instrumente ja tooteid)
Erialadega on võimalik tutvuda jooksvalt meie praktikakeskuses Lootsi 10 (2. korrus), Tallinn. Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 14.03.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).
Tasemel koolitused!
www.iluteeninduskool.ee 4 veebruar 2016 Terve Pere
UUDISED „Salliva kooli” kampaania
Eesti Õpilasesinduste Liit käivitab koostöös Lastekaitse Liiduga 2016. aasta märtsis üle-eestilise kampaania „Salliv kool”, mille eesmärk on tõstatada taas koolikiusamise teema. Projekt keskendub mitte niivõrd füüsilisele vägivallale, kuivõrd ideaalse koolikeskkonna loomisele. Kampaania käigus korraldatakse sotsiaalseid eksperimente „Kas julged vahele astuda?”, foorumteatri etendusi ja sotsiaalmeedia aktsiooni teemamärgiga #MaPolePoksikott. Projekt kulmineerub sallivus päevaga, mille jooksul toimuvad foorumlauad, kus nii õpetajad, õpilased kui ka eksperdid räägivad elavas diskussioonis sallivuse ja koolikiusamise teemadel. Lisaks kõigele eelnevale luuakse noorelt- noorele-süsteemi abil veebikeskkond, mis sisaldab kiusatavate kogemusi ja töölehti ning mida on hiljem võimalik kasutada nii õpetajatel koolitöös kui ka noortetöötajatel.
Väike Lavendel Spa Hotel võlub hubasuse ja privaatsusega
Kui hubasus on eelistus, tasub teha üks lõõgastav spaapeatus pealinna külje all Haabneemes, otse Viimsi südames asuvas väikeses Lavendel Spas. Hotelli rahulikku miljööd oskavad hinnata privaatsust nautivad kliendid. See on kui killuke põhjamaist Provence’i, mis pakub oma külalistele lõõgastavaid hetki. Ka tublid lapsevanemad on aeg-ajalt ära teeninud mõne väikese puhkepausi. Just emadele-isadele (miks mitte ka vanaemadele-vanaisadele) mõeldes on alates 2016. aasta algusest Lavendel Spas saadaval mõnusat turgutust pakkuv pakett „Lapsevanema hingetõmbepaus”. Kui ühel päeval kipub väsimus võimust võtma, saab Lavendlist väikese energiasüsti, et taas jaksata! Selleks et killuke lõõgastust ei jääks vaid tagasihoidlikuks unistuseks, leidke hea lapsehoidja ja lubage endale üks naudingutega täidetud puhkus. „Lapsevanema hingetõmbepaus” on terake turgutust väsinud lastevanematele koos nautimisväärsete spaahoolitsuste, maitsva õhtusöögi ja rammestavate saunamõnudega. Lõõgastavate kohtumisteni!
Las jääda kõik, mis hea
Terve Pere veebruar 2016 5
UUDISED Gustav Kondiiter teeb toortorti
Maiasmokkadele ja koogisõpradele, kes oma suhkrutarbimisega siiski piiri proovivad pidada, on häid uudiseid. Juba aastaid koogisõltuvust tekitanud Gustav Kondiiter on valmis kohe-kohe turule tooma uue toote – toortordi. Veganitele ja teistele toortoidu austajatele valmistatakse kooke ja maiustusi peamiselt pähklite baasil, nii et kui eesmärk on jälgida kehakaalu või kui põetakse toiduallergiat, siis palju valikuid ei ole. Gustav Kondiiter võttis ühendust noore ja veetleva tervisliku toitumise ja elustiili propageerija, blogija ja hobikoka Merilin Taimrega, et koos välja töötada tõeliselt tervislikud maiuspalad. Toortoitumine on viimasel ajal palju populaarsust kogunud – toortoit on nauditav ja tervislik, mitmed vitamiinid ja ensüümid, mis kuumtöötlemisel hävivad, on säilinud. Merilini sõnul on tortidele magusust lisatud datlite, banaanide ja kookosega, kõik suhkrud on naturaalsed puu- ja köögi viljasuhkrud. Esialgu saab kooke nimega Paljas Porgand by Gustav osta Gustav Cafe kohvikutest, hiljem loodetavasti ka suurematest kauplustest.
Kalev toodab sõbrapäevaks 34 tonni erikujundusega maiustusi
Eesti suurim magusatootja Kalev toodab saabuvaks sõbrapäevaks ligi 34 000 kilogrammi temaatilisi maiustusi. See kogus on möödunud aastaga samas suurusjärgus. Erikollektsioon sisaldab ühtekokku 13 šokolaadi ja kommikarpi, millest viis on sõbrapäeva sortimendis täiesti uued maitsed. Kalevi spetsiaalselt selleks sõbrapäevaks väljatöötatud toodete hulka kuuluvad peenes kinkekarbis kohvitrühvlid, väiksemas karbis jäätisemaitselise koorelikööri täidisega šokolaadikompvekid, tume šokolaad vaarikamarmelaaditäidisega ning piimašokolaad karamellitükkide ja soolase mandliga. Sõbrapäeva juurde käivad ka väikesed vallatused ja nii leiab Kalevi uute sõbrapäeva toodete seast veel 70protsendise kakaosisaldusega tumeda šokolaadi Musi, millele on lisatud maasikat ja tšillit. „Paljude eestimaalaste südamed võitnud šokolaaditahvlitest koosnev sõbrasari tuleb ka sel aastal. Vahvate sõnumitega maiused tõstavad tuju ja toovad naeratuse igas vanuses magusasõbra näole, mistõttu on tegu sobiliku kingitusega lasteaia- ja koolikaaslastele, esimestele pruutidele ja peigmeestele, sõpradele ja sõbrannadele või hoopis mõnele kolleegile,” sõnas Tääkre. Lisaks leiab Kalevi tänavusest sõbrapäevasarjast romantilise südamekujulise kinkekarbi parimate käsitöökompvekkidega. Erikollektsioonis on esindatud ka õhuke eksklusiivne šokolaaditahvel – amaretto-maitseline piimašokolaad kirssidega. Anne Tääkre hinnangul ootavad eestimaalased tähtpäevadel tootjalt tavasortimendist erinevaid maiustusi, mistõttu valmistab Kalev aasta jooksul kokku kolm eritoodete kollektsiooni: jõuludeks, sõbrapäevaks ja kevadpühadeks.
Terve Pere
Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 Kujundaja: Advig Stahl. Keeletoimetaja: Marilin Look. Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall
6 veebruar 2016 Terve Pere
Aura Mehu tooteperekonda lisandub õunaastelpajumehu
A. Le Coq tõi poelettidele uue õuna-astelpajumehu, mis sisaldab lausa 50 protsenti püreed ja on säilitusaineteta. Tavapärasest mahlast eristab Aura mehusid tummine koostis, mis teeb neist nii maitsva vahepala toidukordade vahel kui ka tervisliku magustoidu. 2015. aastal pälvis Aura õuna-virsiku-porgandimehu Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli. Mehu tooteperekonna uusima liikme põhiosaks on õuna-astelpajupüree, mis annab joogile omanäolise maitse ning hellitavalt pehme ja sametise konsistentsi.
LOE RAAMATUT
Teismelist tabamas. Mida me tegelikult mõtleme Paul Bühre
Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ülekoormatud õpetajate või pere terapeutide vaatenurgast. 15aastane Paul Bühre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tähelepanu pälvinud raamatus kirjeldab ta värvikalt ja arukalt, millest noored mõtlevad ja mida teevad, kui vanemaid juures ei ole. Selle raamatuga avaneb võimalus näha, mis teismelisele ja tema põlvkonnale korda läheb teismelise enda pilgu läbi. Autor räägib arvutimängudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tüdrukute hilpudest, õpilasvahetusest, internetiajastu armastusest ning hetkedest, kui kõik üle pea kasvab. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
eesti ekspress
KIIRED JA KARVASED
EESTI KEELE S!
S A T T A R D A V A OR KINODES 12. VEEBRUARIST Terve Pere veebruar 2016 7
Fotod: Signe Kalberg
PEREKOND
Lastele sillutavad tee spordi 2014. aastal valis olümpiakomitee Aravetel elava perekond Kaasiku Järvamaa kõige sportlikumaks pereks, Eesti Lasterikaste Perede Liit aga tunnustas kuuelapselist peret tiitliga „Aasta suurpere 2015”.
8 veebruar 2016 Terve Pere
K
aasiku pere täieõiguslik liige, kevadel kaheaastaseks saav alaska malamuut Niko annab enda olemasolust häälekalt märku, kui keegi õueväravast sisse astub. Karge talveilm, kus suusatamiseks on lund ka piisavalt, on tema meelest parim, sest siis võtab pererahvas ta suusaradadele kaasa. Nii ootas temagi koos teistega, et lumi ometi maha tuleks. See on eriti lõbus, kui Niko saab kedagi rihma otsas vedada, kuid Kangrumäe mägistel nõlvadel tuleb olla hoolikas, et suusataja hoog liiga suureks ei tõuseks ja neli jalga ikka eest plagada jaksaks. Kuna Niko arvutada ei oska, läheb tal kogu aeg sassi, mitu paari suuski Aravete suusaradadele sõitma minnes kaasa võe-
takse. Ükskord piilus ta esikusse ning nähtu võttis silme ees lausa kirjuks – nii palju oli seal suuski, keppe ja saapaid rivis. Nikole appi tulles ja kõik nähtaval olevad suusapaarid kokku lugedes näitab kiire ülevaatus, et Kaasiku pere esikus on 16 paari suuski. Kuid selgub, et see polegi veel kõik. Parasjagu on pereisal, kes ühtlasi treeneriametit peab, käsil suuskade määrimine, mõned suusad on tal käeulatuses, ja siis ongi suuskade kokkulugemine sassis. „Ega kõik need pole meie pere laste omad, kus sa sellega,” naerab Reimo Kaasiku. Ta lisab, et sellist luksust pere endale lubada ei saa. „Täna õhtul sõidame Soome võistlema ja peale oma laste on kaasas mõned trennis käijad – selleks ette val-
PEREKOND mistamegi,” selgitab ta. Reimo räägib hiljem, kuidas kunagi määris laste jaoks suuski vanem vend Ervi, kes on samuti Järvamaal teada-tuntud spordimees ja ke esitati maakonna sportlikuma pere tiitlile. Seda tööd on vend teinud aastaid, sest Ervi tütar Evely Kaasiku on praegu Eesti suusa orienteerumiskoondise liige. „Vaatasin toona seda nühkimist ja mõtlesin, et mina ei hakka seda mitte kunagi tegema – nii tüütu tundus see olevat. Nüüd aga teen sama mis vend toona, ja rõõmuga,” tunnistab Reimo.
Igaühel oma lugu
Kaasiku peres on sirgumas Eestile uued kuulsust toovad suusatüdrukud ja -poisid. Vasakult Keidy, Kerto, pereema Ruth, pereisa Reimo, Niko, Jarmo ja Kaidy.
Reimo Kaasiku töötab Ambla ja Aegviidu spordiklubides suusatamise ja orienteerumise treenerina. Kodukatuse all elavad pere kuuest lapsest Jarmo (16), Kaidy (14), Keidy (14) ja Kerto (8). Ruthi tütred Kerli ja Merly on juba täiskasvanud ning oma elu peal. Pereema Ruth Kaasiku on Aravete lasteaias liikumisõpetaja ning kuna tantsimine on talle juba lapsest saati südamelähedane olnud, juhendab ta peale põhitöö ka memmede ja mudilaste rahvatantsutunde. „Minu vanemad polnud suusatajad ja mina ei ole samuti. Ema oli kergejõustiklane, tegi kümnevõistlust, kuid isa tegeles rahvatantsuga – temalt vist olengi selle huvi pärinud,” pajatab Ruth. Kooli ajal huvitus naine veel korvpalist, kuid tunnistab, et järjepidevat treenimist polnud. Rahvatantsu juhendaja on Ruth olnud kaks aastat ning kuna kohalikel naistel on suur soov pääseda laulu- ja tantsupeole, on sel hooajal tema juhendada ka naiste rühm, seega kokku neli rühma. Kui kõik lapsed suusatavad, oleks loomulik, et pereemagi sama vaimustust jagab. Tegelikult see nii pole. Ruthi sõnul on ta õppinud kokk-kondiitriks. Kui lapsed olid väikesed, siis tööle ta minna ei saa-
nud. Reimoga kohtumise ajal olid mehe jaoks suured maratonid lõppenud, kuid ta sõitis veel maastikuratast ja tegi ekstreemsporti. Suusatamisest hakati peres rääkima siis, kui kaksikud tüdrukud pääsesid Leo Matikaineni juurde trenni. „Tütred hakkasid suusatama kolmeaastasena ja kuna nad olid nii tragid, siis lasteaia lastega trenni teinud Leo võttis nad ainsate tüdrukutena aasta hiljem suusatrenni. Jarmo hakkas aga esimeses klassis õppides käima suusatreeningutel Raido Rohi juures,” meenutab Ruth. Naine lisab, et lastel on endal olnud suusatamise vastu suur huvi, kuid tähtis oli seegi, et Reimo hakkas koos lastega jälle ise ka suusatama. „Mina ise ei suusata, sest minu ülesanne on seista suusaraja kõrval – olla lastele toeks ja kohtunikuks, nüüdseks juba 12 aastat,” selgitab Ruth, miks tema ainsana suuski alla ei pane. Ruthist sai aga vahepeal Aravete lasteaia liikumisõpetaja, kelle valisid 2011. aastal lapsed, lapsevanemad ja kolleegid Aravete lasteaia parimaks õpetajaks. „Läksin 40aastasena uuesti õppima, seekord lasteaiaõpetajaks,” muheleb Ruth. Kuna ta oli tragi vanem, kes huvitus oma laste tegemistest, tegi lasteaiajuhataja talle ettepaneku minna õppima ja tulla siis tööle. „Uut ametit õppida pole kunagi hilja,” märgib naine. Perele omistatud tiitlid olid Ruthi sõnul üllatuseks, samas tõenduseks, et pere elustiil on õige ja seda tuleb jätkata. Tal on hea meel, et nende peret on märgatud. „Me ei ole tunnustuse saamiseks midagi erilist teinud, rohkem pingutanud või end esile tõstnud. See on meie pere, kes suusatab, treenib, kokku hoiab ja üksteist toetab. Muidugi polnud ma selliseks eluks valmis, aga koos lastega olen samuti kasvanud, kohanenud ja mõistnud, et spordi-
juurde ikkagi vanemad Nõustame ja esindame perekonnaõiguslikes küsimustes:
Meie nõuanded tuginevad aastatepikkusele kogemusele ja pidevale täiendõppele. Kirglikult ja pühendunult kaitseme oma klientide huve nii kohtutes kui kohtuvälistes vaidlustes. Tuleme edukalt toime perekonnaõiguslikele vaidlustele iseloomulike emotsionaalsete pingetega. Nõustame ja esindame kliente nii kohtutes kui kohtuväliselt.
• Abielu lahutamine • Ühisvara jagamine • Põlvnemine
(isaduse tuvastamine)
• Elatis • Laste hooldusõigus (otsustusõigus)
Jurist Kaie Mandel Familex Õigusabi OÜ
• Täitemenetlus
Pärnu mnt 130-10, Tallinn
+372 55 647 505
kaie@familex.ee
www.familex.ee
Terve Pere veebruar 2016 9
PEREKOND sõidus. Suusatamisse saabus kümneaastane paus pärast lumevaeseid talvesid, kui ära jäid Tartu maratonid. Selle asemele tuli maastikuratas, ekstreemsport ja koos lastega taas suusatamine,” pajatab mees. Kuna Reimo oli tugev klassikas, said tütred temalt algteadmisi just selle stiili kohta. ETV-Swedbanki noorte suusasarjas esimest korda sõites juhtus nii, et tüdrukud jäid viimaseks, sest ei osanud vabastiili. Nüüd enam sellist asja juhtunud pole, just Kaidy on olnud pidevalt esikolmikus. Keidy, kes on noorem kaksik, on sitkelt õe kannul ja võistlustel vaid koha võrra tagapool olnud.
Lapsed vajavad piire, et tunda end turvaliselt
Alaska malamuut Niko ja gümnaasiumipoiss Jarmo sobivad hästi koos Aravete Kangrumäe suusaradadele.
tegemine ongi meie pere lahutamatu osa, milleta ei kujuta oma elu ette,” ütleb Ruth ning annab jutujärje üle Reimole, sest peab ise tagasi lasteaeda minema.
Maalapsed liigutavad end rohkem
Reimo Kaasiku on mitte ainult Ambla ja Aegviidu spordiklubide treener, vaid ka Ambla vallavolikogu liige ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees. Kuid eelkõige on ta nelja lapse isa, kes innustab oma võsukesi suusatama ja sporti tegema. Reimo pajatab, et tal on veel kaks venda ja üks õde, vennadki tegelevad spordiga. Kuna Reimo vanemad elasid Aravetelt linnulennult kolme kilomeetri kaugusel, oli endastmõistetav, et see vahemaa läbiti kas jalgsi või talvel suuskadel. „Ei olnud meil mingit koolibussi, mis oleks viinud ja toonud, aga selline jalgsi kooliminek oli väga hea füüsiline trenn. Tol ajal peeti Kõrvemaal suve- ja talimänge, vanemad võtsid meid alati neile kaasa osalema,” meenutab ta. 10 veebruar 2016 Terve Pere
Kui Reimo oli viiendas klassi, tahtis ta kangesti minna Leo Matikaineni juurde kergejõustikutrenni, kuid treener keeldus teda vastu võtmast. „Olin ikka tõeline pontsakas poiss,” näitab Reimo kätega, kui suurte mõõtmetega üks maapoiss olla võis. Poisi peale halastas treener aasta hiljem ja Reimo pääses koos teistega suusatama. Kaheksandas klassis oli Leo käe all saanud kohalikest poistest selline suusatamise teatevõistluse nelik, kellele maakonnas vastast ei leidunud. Võidukasse nelikusse kuulus ka Reimo. Oleks olnud loogiline, et spordipisikust nakatunud noormees läheb õppima kehakultuuri, kuid selle asemel läks Reimo õppima EPSi loomakasvatust. „Kuna elasin maal ja vanemad olid loomadega seotud, oli mu valik mõistetav. Suusatamisega polnud siiski lõpp – edasi hakkas mind treenima Tõnu Luik, ja kuna Leo käe all olin saanud väga hea põhja, jõudsin EPAs olles Eesti B-koondisesse. Parim saavutus oligi üheksas koht klassika-
Reimo on tänulik oma vanematele, kes ärgitasid lapsi liikuma. Nüüd on samuti vanaema see, kelle juurde lapsed Aravetelt lähevad – ikka kas jalgsi või suuskadel. Esivanemate pool ja ka kodus peab Reimo väga tähtsaks, et lapsed teeksid füüsilist tööd. Mees räägib, kuidas otsis küla pealt taga heinapressi, mis pressiks kokku heina mitte mitmesajakilostesse rullidesse, vaid kunagi nõukogude ajal majandites tehtud väikestesse neljakandilistesse pakkidesse. „Ei ole enam sellist masinat kuskilt saada. Leidsin siis sellise, mis ei tee nii suuri, vaid väiksemaid rulle, ja lapsed veeretasid neid. Kuna üksi oli neid raske järelkärule saada, pidid lapsed koostööd tegema. Leian, et selline kasvatus õpetab väga vajalikku meeskonnatööd, vastupidavust ehk füüsilist tööd ning mõistmist, et ka rasket ja ebameeldivat tööd on vaja teha,” selgitab pere isa. Ta on ka seda meelt, et lapsed vajavad kohustusi ja piire, sest just need annavad turvatunde. Reimo tunnistab, et on saanud abikaasa käest pahandada, sest Ruthi meelest on mees liiga range ja paneb lapsi tegema rasket tööd. Selle peale väidab Reimo, et nii isa kui ka treenerina näeb ta väga hästi, kuidas paljudes peredes ei suudetagi lastes tööharjumust tekitada. Sama soosib riik. Kui nad siis ükskord täiskasvanud on, ei teagi nad midagi kohusetundest, koostööst ja vastutusest. „Lastele õpetab treeningutel käimine aja planeerimist. Laps peab mõistma, kuidas ja miks seda vaja on. Seda oskust on tarvis ka täiskasvanuks saades,” kinnitab Reimo. Lastel läheb suusatamises hästi. Vanim poeg Jarmo ning kaksikud Keidy ja Kaidy kuuluvad Eesti omaealiste suusaparemikku. Mõlemad tüdrukud tunnistavad tagasihoidlikult, et sihiks on võetud pääs olümpiale – miks mitte teha jälle väike Eesti ning veel väiksem Aravete suusamaailmas tuntuks? Signe Kalberg
eesti ekspress
Terve Pere veebruar 2016 11
Shutterstock
TERVIS
Koos hammastega vajavad hoolt ka igemed Kuigi igemed hakkavad hammastelt taanduma üldiselt eakatel, on seda probleemi mõnikord näha juba lastel ja noorukitel.
K
oos kehaga vananeb ka meie suuõõs. Aja jooksul igemed taanduvad, paljastades eriti tundliku hammaste juurte osa. Paljud on silmitsi igeme põletikuga, mis on vaid üks igemehaiguseid. „Igemehaiguste sümptomid on näi-
teks igemete veritsus, punetus, turse ja pakitsus, lisaks halb hingeõhk ja maitse suus ning igemete taandumine, hammaste tundlikkus ja liikuvus,” nimetab hambaarst Pille Ohu neid märke, mille puhul tuleks abi saamiseks pöörduda hambaarsti poole.
NORMAALNE ÕHUNIISKUS JA TOLMUVABA ÕHK HOIAVAD LAPSED TERVENA!
12 veebruar 2016 Terve Pere
Õige suuhügieen ja hambaarsti külastamine paar korda aastas aitavad vältida tülikaid igemehaigusi.
TERVIS Karda paradontiiti
Hambaid ümbritsev ige on normaalselt roosat värvi, ümbritseb hambaid tihedalt ja on kinnitunud alveolaarluule. Ige katab hambajuure pinda kuni kroonini. Põletikuvaba ige ei veritse ei hambaid pestes ega puudutades. Gingiviit ehk igemepõletik haarab hambaid ümbritsevaid igemeid. Ige punetab, tursub ja veritseb, millega kaasneb valu ja halb hingeõhk. Gingiviidi puhul pole õnneks hamba kinnitus luu külge kahjustunud. „Igemepõletikku tekitavad hamba katus elavad kindlad mikroobid, mis antakse perekonnas üle vanematelt lastele. Kui hambaid puhastada vaid kord päevas, pole see katu eemaldamiseks piisav,” selgitab Ohu. Hambakivi põletikku ei tekita, vaid muudab hambapinna karedaks ja soodustab katu kogunemist. Katu tekkele aitavad kaasa ka hambaaugud, ebatäpsed täidised ja proteesid. Tohtri sõnul algab põletik tavaliselt hambavahedest ja seega soodustab põletiku teket hambavahede puhastamata jätmine. Igemepõletiku puhul mängib oma osa ka geneetika ja immuunsus. „Igemehaigusi tekitavad veel suitsetamine, diabeet, hormonaalsed muutused ja verehaigused,” märgib Ohu.
Parodontiidi korral on põletik levinud nikast (nn liiga korralike hambapesijate juba sügavamale ja kahjustab hamba kin- mure). Ige võib taanduda ka trauma ning nituskudesid, hävitades hambaid ümbrit- pikka aega kestnud põletiku tagajärjel. Sasevat lõualuud. Kõigile põletikutunnus- geli ei julge inimesed veritsevaid igemeid tele lisaks võivad igeharjata, kuid siis jääb med taanduda ja ham- Põletik algab tavaliselt katt eemaldamata ja mas justkui muutub pi- hambavahedest ja seega põletik süveneb. kemaks. Hammaste vaIgeme taandumisoodustab põletiku hele võivad tekkida ka se ravis on väga tähtis vahed ning hambad või- teket hambavahede põletik peatada ja järvad hakata liikuma. gida õiget suuhügieepuhastamata jätmine. Ravis on väga tähni, mida tuleb õpetis õigete suuhügieenivõtete õpetamine ja tada juba lastele ja mida peavad endastüldse suuhügieeni parandamine. Arst võib mõistetavalt teadma ka täiskasvanud. Selküll eemaldada igemetaskust mikroobid, leks on vaja pehmete harjastega hambaaga kui patsient ei suuda korralikku hü- harja, millega tuleb hambaid harjata homgieeni säilitada, tuleb põletik ruttu tagasi. mikul ja õhtul suunaga igeme poolt kroo„Ravi tulemus sõltub väga palju pat- ni poole, lisaks tuleb kergelt harjata igesiendi motiveeritusest. Gingiviidi raviks meid ning puhastada keelt. Taandunud piisab sageli suuhügieenivõtete paranda- iget saab korrigeerida ka kirurgiliselt. misest,” ütleb Ohu. Hambaid tuleb pesta Ohu ütlust mööda esineb igemehaigukaks korda päevas pehme harjaga, kasuta- si nii meestel kui ka naistel, kuid ravituleda hambaniiti ja hambavaheharju ning lo- mused on paremad naistel, sest naised on putada suud pärast pesu suuveega. Paro- usinamad hügieenivõtete kasutajad. „Vadontiidi ravis tuleb teostada igemetasku- rasemaga võrreldes on rohkem igeme te sügavpuhastus. probleeme ka noortel. Tundub, et toitumusharjumused on muutunud, samuti kasvanud pinge ja stress,” märgib tohter. Kui ige taandub Igemete taandumist tekitavad trauma ja põletik. Trauma võib tekkida ka liiga kõ- Signe Kalberg vast hambaharjast ja valest harjamisteh-
Terve Pere veebruar 2016 13
TERVIS
Väikelaste nahahooldus külmal ajal Kuidas kaitsta lapse õrna nahka nii, et ta saaks ohutult talvemõnusid nautida? Lea Jõesaar Viru Südameapteegi proviisorjuhataja
V
äikelapse nahk on täiskasvanu omast palju õhem ning selle kaitsefunktsioon ei ole veel täielikult välja arenenud. Kuna rasunäärmed, mis nahka õlitavad ja kaitsevad, ei hakka tööle enne pu-
Imikule teeb värske ja jahe õhk head. Temperatuuriärritus tugevdab immuunsüsteemi.
berteeti, on noor nahk iseäranis aldis kuivama. Väikelapsed on kogu aeg liikvel ja nõnda on nende nahk kahjustavate tegurite mõju all rohkem. Terve lapse nahk tavaliselt kosmeetilisi vahendeid ei vaja. Nahahoolduse põhialuseks on puhtus (vesi, kuivatamine, õhuvannid). Kindlasti ei ole vaja lapse nahka iga päev kreemitada. Talvel kasutatakse ilmastikukaitsekreeme, mis toidavad ja kaitsevad väikelapse õrna näonahka külma ja tuule eest ning tekitavad sellele kaitsekihi. Kehal, kätel ja jalgadel kasutatakse baaskreeme, mis ei sisalda sünteetilisi mineraalõlisid, lõhnaaineid ja säilitus aineid. Pesemiseks sobivad õrnatoimelised vahendid, mis ei sisalda seepi.
kaitseb nahka külma ja tuule eest Kõrge rasvasisaldusega (60 %) kreem väga kuivale, põletikulisele ja/või sügelusele kalduva naha hooldamiseks.
Toimib loomuliku kaitsekihina naha rasvkihi kuivamise vastu Leevendab ja ennetab sügelust ning põletike teket Sisaldab linoolhapet, mis toetab naha kaitsebarjääri ning niisutab nahka pikaajaliselt Tõstab naha niiskusesisaldust, soodustades naha elastsust ja taastumist Sobib pikaajaliseks kasutamiseks imikutele, lastele, rasedatele, imetavatele emadele ja täiskasvanutele Ei sisalda säilitusaineid
14 veebruar 2016 Terve Pere
Shutterstock
TERVIS Külm ilm ja kuiv õhk
Külm ilm, tuul, keskküte, sise- ja välistemperatuuri suur vahe ning kuiv õhk võivad muuta lapse naha karedaks, sügelevaks ning vastuvõtlikuks põletikele ja ekseemidele. Kütteperioodil püüdke hoida ruumi temperatuur päeval vahemikus 18–20 °C ja öösel 15–18 °C. Lapse mugavustunne tuleb kindlustada päeval paksude dresside või kampsunitega, öösel näiteks flanellpidžaamaga. Väga kuiva naha puhul võib kasutada apteegis müügil olevaid baaskreeme, ning kookosõli-, jojoobi- ja mandliõli sisaldavaid tooteid või lisada vannivette õli. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini ning saialille- ja kummeliekstrakti. Hea on kasutada dekspantenooli sisaldavat kreemi või salvi, mis soodustab naha loomuliku kaitsebarjääri taastumist ning ravib nahakahjustusi. Tundlikule nahale mõeldud baaskreeme, külmakaitsekreeme ja -salve müüakse apteegis. Apteegisarjad on koostiselt puhtad, ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhna aineid, parabeene ega keemilisi lisaaineid. Kui näed, et lapse nahk muutub kuivaks ja ketendavaks, kreemita seda regulaarselt kaks korda päevas. Kreem tõstab
Terve Pere veebruar 2016 15
Shutterstock
TERVIS
Väikelapsed on kogu aeg liikvel ja nõnda on nende nahk kahjustavate tegurite mõju all rohkem.
naha niiskustaset ja pehmendab – nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad põsed kergesti punetama ja muutuvad karedaks. Ärritunud põski ei tohi kreemitades masseerida. Külma suhtes on eriti tundlikud huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama. Enne külma ilmaga õue minekut peaks lapsevanem olema kindel, et lapse organism on toas korralikult üles soojenenud. Selga tuleb valida ilmale vastav riietus, mis aitab kehatemperatuuri säilitada. Lastearst Siiri Lepik on öelnud, et talvel peab jälgima, et lapse nahk saaks piisavalt niisutust toas ja kaitset külma eest õues. Laps peab saama piisavalt juua (eriti vett). Eriti tähelepanelik tuleb olla siis, kui laps on just lutist võõrutatud ja alles õpib tassist joomise kunsti. Õhuniisuti toas aitab säilitada naha liigset kuivamist.
Kreemitamisest
Kindlasti on vaja meeles pidada, et talvel peab last kreemitama pool tundi enne õueminekut, et kreem jõuaks nahka imenduda. Välja minnes võiks lapse põskedele, lõuaotsale, otsaesisele ja ninale määrida neutraalsemat rasvast ja toitvat salvi või kreemi. Õuest koju jõudes tuleb kaitse 16 veebruar 2016 Terve Pere
kreem nahalt eemaldada. Külma ilma kreemi puhul on kõige tähtsam, et see ei sisaldaks tilkagi vett. Parim on kõndida lapsega mitu korda päevas umbes pool tundi korraga, mitte teha pikemaid jalutuskäike. Lapse suu ette ei soovitata panna salli, mis suurendab niiskuskadu ja võib tekitada suuümbruse nahal ärritust. Jälgima peab seda, et laps ei limpsiks huuli. Ka vankris tuleb last külma ja tuule eest kaitsta. Imikule teeb värske ja jahe õhk head, temperatuuriärritus tugevdab immuunsüsteemi. Kui nohusel lapsel palavikku ei ole, võib temaga samuti õues käia, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset. Laps ise võiks olla kihiliselt riietatud, nii on soojakadu minimaalne. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon. Riidee semete vahele jäävad õhukihid hoiavad imiku soojust eriti hästi. Esimene kiht vastu ihu võiks olla siidi villane aluspesu, mis hingab, on soe ja imab niiskust. Vill aitab hoida õiget kehatemperatuuri. Kuna soojast pesust üksi ei piisa, võiksid järgmised kihid olla puuvillased dressipluusid ja polod või täisvillast vest ja fliis. Soome Oulu ülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et parim temperatuur tal-
viseks uinakuks väljas on –5 kraadi. Sellise temperatuuri juures magavad imikud õues kolm korda kauem kui toas.
Kas toiduallergia või külmakahjustus?
Dr Tiia Voor kinnitab, et mida vanemaks laps saab, seda vähem ilm tema nahka ärritab. Nahaarst dr Liina Tedremets arutleb, kuidas aru saada, kas tegu on toiduallergia või külmakahjustusega. „Üldjuhul on külmast võetud põsed parkunud, tekkida võivad pindmised nahalõhed, mille all on punetus. Kahtluse korral tasub alati pöörduda nahaarsti, allergoloogi või perearsti poole.” Kuiva naha kaitsevõime on nõrk, mistõttu nahale sattunud allergeenid ja ärritajad pääsevad kergesti mõjule. Naha head tervist aitab tagada D-vitamiin, mis tugevdab nahka. D-vitamiini soovitavad lastearstid anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast. Naha tervist mõjutab ka toit. Nagu iga probleemi puhul, on sümptomite leevendamine vaid pool teed. Nahale mõjub hästi, kui laps sööb puu- ja juurvilju, kasulik on kala, milles on A- ja D-vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Kui laps kala ei taha, on apteegis saada oomega-3-rasv happeid sisaldavad toidulisandid. Sellega toetame väikelapse naha tervist seestpoolt.
eesti ekspress
Köögis toimetades tuleks kindlasti meeles pidada ohutusnõudeid
Ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua raskeid vigastusi ja mitmesuguseid põletusi.
Foto: Erakogu
Terve Pere veebruar 2016 17
PROMO
Viimsi tahab pääseda maratonide maailmakaardile Tänavune talv on suusamaratonide korraldajad taas keerulisse olukorda pannud, ent jooksusõbrad võivad usinasti trenni tegema hakata, sest mõne kuu pärast algav hooaeg tõotab tulla põnev ja uudne. Suure pauguga toimub maikuus MyFitness Viimsi Jooks. 18 veebruar 2016 Terve Pere
M
yFitness Viimsi Jooks toimub 15. mail Viimsi poolsaarel. Kuigi üritusest pole ehk paljud varem midagi kuulnud, on tegu juba pika traditsiooniga. Seekordne jooks on juubelihõnguline ja toimub 30. korda. Sel puhul on Eesti suurim spordiklubide kett MyFitness otsustanud korralduse ohjad enda kätte võtta. MyFitnessi ürituste juht Rein Kahro ütleb, et ettevalmistused algasid juba aasta tagasi. Eelmise suve hakul sai jooksu jaoks poolsaar läbi uuritud – milliseid
teid ja radu kasutada, et distants oleks võimalikult mitmekülgne. Rada ongi koostatud kõiki jooksusõpru silmas pidades – see on kiire, huvitav ja jõukohane. Võistlusel osalejad liiguvad täies ulatuses kõva kattega teel. Mai keskpaik on Eestis tavaliselt soe ja päikeseline ning loodus oma täies ilus õitsele löönud. Jooks kulgeb nii Viimsi asula tänavatel kui ka mööda ranniku äärt, kust avanevad lummavad vaated Soome lahele ja Tallinna siluetile. Maratoni ja poolmaratoni rada läbib poolsaare
Viimsi Jooks 2015
PROMO
„MyFitness Viimsi Jooks 2016” distantsid: 42,2 km maraton 21,1 km poolmaraton 10 km jooks ajavõtuga 10 km jooks ajavõtuta 10 km käimine ja kepikõnd ajavõtuga 10 km käimine ja kepikõnd ajavõtuta Lastejooksud toimuvad Viimsi keskkooli kõrval asuval uuel staadionil. Lisainfo: www.myfitness.ee/viimsijooks
mõlemaid külgi ning avastamisrõõmu jagub kõigile, kes pole enne Viimsit uudis tamas käinud. Varem oli Viimsi Jooks rohkem Viimsi-keskne ja distantse vaid üks. „Seekord on distantse kolm: maraton, poolmaraton ja 10 km jooks, lisaks lastejooksud. Osalejaid ootame üle Eesti. Praeguseks on jooksjaid juba registreerunud ka Lätist, nii et tegu on rahvusvahelise üritusega,” kinnitab Kahro. Kui eelmistel aastatel on Viimsi Jooksul osalejate arv olnud maksimaalselt 300, siis seekord ootavad
Kristiina Stõkova MyFitnessi treener, Nike+ Run Clubi coach
Jooksurühma treeningud toimuvad teisipäeviti kell 19.30 MyFitness Viimsi klubis, edaspidi lisandub ka välistreening. Sisetreeningusse mahub 15 inimest, välistreeningutel on kohti 25. Treeningul arendatakse võhma ja lihasvastupidavust, et inimene oleks füüsiliselt valmis ka pikemale distantsile vastu astuma. Alustatakse soojendusest jooksulindil kerge sör-
korraldajad kõikidele distantsidele kokku 2000 jooksusõpra. Rein Kahro ei varja, et MyFitnessil on jooksuga suured ootused. „Plaan on üritusest kasvatada välja regiooni suurim hooaja alguse jooksusündmus. Viimsi on väga atraktiivne piirkond ja miks mitte avastada seda jooksu kaudu.” MyFitness panustab aga üha enam ka mitmesugustele teistele välispordiüritustele. Need on MyFitnessi jaoks loogiline samm edasi, toomaks inimesi spordi juurde ja viimaks sporti inimestele lähemale.
giga, tehakse võimlemisharjutusi ning sõltuvalt treeningust minnakse veel kord lindile intensiivsemalt jooksma (intervalljooks, tempotrenn, tõusul kiirkõnd ja jooks) või alustatakse üldkehaliste harjutustega. Treening lõpetatakse venitusega. Kindlasti seletatakse lahti põhjused, miks teatud harjutused jooksu jaoks kasulikud on ning milline on õige jooksusamm ja -vorm. Lisaks korratakse üle põhitõed, mis aitavad ära hoida vigastusi. Jooksurühmaga MyFit Run liitumiseks registreeru e-postil viimsi@myfitness.ee.
Ka jooksuüritusel osalemine pole pelgalt ühekordne pingutus, vaid eeldab varasemat regulaarset liikumist ja valitud distantsiks piisavalt valmistumist. Kevadise jooksu jaoks paneb MyFitness kokku eraldi jooksurühma, millega võivad liituda kõik huvilised, et koos jooksuks ette valmistada. Rühma juhendab treener Kristiina Stõkova, kes annab igal nädalal uusi näpunäiteid, mille järgi treeninguid jätkata, et maikuus Viimsi Jooksust maksimaalselt rõõmu tunda.
Terve Pere veebruar 2016 19
TOITUMINE
1. Toiduenergia
T
oiduenergiat saame toitude seedimi- mestel erinev ning sõltub ennekõike soost, sel vabanevate teatud toitainete ja vanusest ja kehamassist. Lisaks kulub meil energiat toidu seedimuude ainete lõhustamisel. Pane ennast proovile ja katsu ära arvata, millistest miseks ja omastamiseks, kõige enam saajärgnevatest ainetest meie organism ener- me mõjutada kulutusi kehalisele aktiivsugiat (s.o kilokaloreid) saada võib: alkohol, sele. Näiteks 30. eluaastates ja 60 kg kaakiudained, kofeiin, mineraalained, rasvad, luva 165 cm pika naisterahva põhienergiavajadus on 1350–1400 kcal. Kogu päevasüsivesikud, valgud, vesi, vitamiinid. Energiakulu mõõdetakse kilodžauli- ne energiavajadus sõltub aga tema päevasdes, Eestis kasutatakse energeetilise väär- test tegevustest ning võib väikese kehalituse ja soovituste arvutamisel enamas- se aktiivsuse korral olla ainult 1800 kcal, ti kilokaloreid (1 kJ = 0,24 kcal; 1 kcal = väga suure kehalise aktiivsuse korral aga 4,184 kJ). Kahjuks kasutatakse tihti nii isegi umbes 2500 kcal. Kõige lihtsamaks ajakirjanduses kui ka mujal energiast rää- koguenergiavajaduse leidmiseks korrukides ekslikult mõistet „kalor”, mis on te- tatakse põhiainevahetuseks vajalik energiakulu kehalise aktiivsuse koefitsiendiga gelikult 1000 korda väiksem ühik. Peamiselt saame energiat toidus lei- (PAL), mis mitteaktiivsel inimesel (istuv duvatest makrotoitainetest – valku- töö, vähene aktiivsus vabal ajal) on 1,3– dest (4 kcal/g), süsivesikutest (üldiselt 1,6 ning liikuva töö tegijal ja aktiivse vaba 4 kcal/g, kiudainetest 2 kcal/g) ning ras- aja veetjal 1,6–1,8. Energiavajadus ühe vadest (9 kcal/g). Peale kehamassi kilogrammi nimetatute annavad ener- Kõige suurem osa giat ka alkohol (7 kcal/g), saadud energiast kulub kohta on kõige suurem imikutel ja väikelastel. o r g a a n i l i s e d h a p p e d põhiainevahetuseks Näiteks vajab paarikuu(3 kcal/g) ja polüalkohoehk hingamiseks, ne imik umbes 115 kcal lid (2,4 kcal/g). Vesi, viiga kehamassi kilotamiinid, mineraalained südametööks, grammi kohta. Kui täisja kofeiin tegelikult mei- kehatemperatuuri kasvanud 60 kg naistele toiduenergiat ei anna. säilitamiseks ja rahvas saaks ühe kehaKogu saadavast enermassi kilogrammi kohgiast suurim osa ehk vä- teisteks eluvajalikeks ta sama suure koguse hemalt pool peaks tule- funktsioonideks – see energiat, saaks ta päema süsivesikutest, umbes kulub ära igal juhul. vas kokku 6900 kcal kolmandik rasvadest ning soovitusliku ligikaudse 2000 kcal asemel. ülejäänud valkudest. Kõige suurem osa saadud energiast Energiavajadus üldjuhul suureneb kahe kulub põhiainevahetuseks ehk hingami- kümnendate eluaastate alguseni, sest seks, südametööks, kehatemperatuuri säi- sinnani kulub energiat ka kasvamiseks. litamiseks ja teisteks eluvajalikeks funkt- Pärast keskiga hakkab energiavajadus sioonideks – see kulub ära igal juhul, ise- aasta-aastalt pidevalt langema, olles näigi siis, kui oleme päev läbi täiesti liikuma- teks 75. eluaastaks võrdne umbes üheksa- tult. Põhiainevahetuse energiakulu on ini- aastase lapse energiavajadusega.
20 veebruar 2016 Terve Pere
Millised järgnevatest valikutest annavad sinu arvates rohkem energiat?
• 43 g kohuke või 150 g kaerahelbeputru (valmistatud rasvata, suhkruta, 2,5% piimast pooleks veega)? • Praad (80 g ahjulõhet, 100 g keedetud täisterariisi, 30 g maitsestamata jogurtit R 2,5%, 100 g keedetud brokolit, 100 g keedetud peeti, 100 g tomatit) või 100 g šokolaadi? • 200 g banaani või 3 vahvlikompvekki (nt vahvlikommi Ananass)? Vastused: 1. Enam-vähem võrdselt (u 140 kcal). 2. Šokolaad (šokolaad u 550 kcal, praad kokku u 450 kcal). 3. Kommid (kommid u 185 kcal, banaan u 135 kcal).
Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovituste uuendamine jõuab peagi lõpusirgele. Soovituste koostamisel on lähtutud Põhjamaade uutest toitumissoovitustest, kuid arvestatud on ka Eesti kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku tausta. Soovituste koostamisel osalenud töörühm oli pädev ja esinduslik riiklike soovituste koostamiseks. Kaasatud olid inimesed mitmetest kõrgkoolidest, erialaseltsidest ja ametiasutustest. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, sealhulgas toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas rahvastiku keskmistele rühmadele. Eesmärk on anda inimestele teaduspõhised eeldused võimalikult heale tervisliku seisundi hoidmisele. Toidusoovitused on aga juhend, mis annab tõenduspõhised soovitused toitude valikuks ühe ööpäeva arvestuses rahvastiku keskmistele rühmadele. Soovituste uuendamise tõttu avaldamegi väikese artiklite sarja, et tutvustada toitumise põhitõdesid.
Kui inimene saab kestvalt vajadusest vähem või rohkem energiat, on suure tõenäosusega tagajärjeks vastavalt ala- või ülekaal. Energiavajadus on suurem ka raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Raseduse ajal vajab tulevane ema lisaenergiat keskmiselt 300 kcal päevas, täieliku imetamise ajal olenevalt lapse vanusest 600– 700 kcal.
Toiduenergiast peaks 10–20% tulema valkudest 25–35% rasvadest 50–60% süsivesikutest
Liikumissoovitused
• Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. • Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega* või 75 minutit kõrge intensiivsusega**. • Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt. Näiteks viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega* vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega** vähemalt 25 minutit. • Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10minutiliste järjepanu kestvate tegevustena. • Keskmise intensiivsusega* liikumise soovituslik (tervist toetav) optimaalne maht on 300 minutit nädalas. • Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega. * Tegevus on keskmise intensiivsusega, kui südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab vabalt vestelda. ** Tegevus on kõrge intensiivsusega, kui see on seotud pingutusega ning südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt, rääkida on raske. Toitumissoovituste põhjal koostanud Tagli Pitsi, TAI ekspert
eesti ekspress
Terve Pere veebruar 2016 21
Shutterstock
KOOL Prestiižses koolis õppiv laps võib olla väga õnnetu, sest tal pole sõpru, õppida antakse palju, õpetaja pahandab ja hinded on halvad.
Tark lapsevanem oskab koolimineku ja kooliaja muuta lapsele meeldivaks kogemuseks.
Koolikatsete tegelik hind
„R
eaalkoolis nuttis täna üks tüdruk pärast koolikatseid lahinal. Täpselt sama vaatepilt avanes mulle eelmisel nädalal 21. koolis. Müstika – mis ühe väikese inimese nii endast välja võib viia?” Nii kirjutab üks ema perefoorumis, kus käib kõva arutelu eliitkooli pääsemise plusside ja miinuste üle. Koolipsühholoog ning perekeskuse Sina ja Mina pereterapeut Triin Kahre tõdeb, et üsna valus on mõelda, mis toimus selle koolikoridoris nutva tüdruku hinges. „Olen näinud last, kelle vanematele öeldi katsetel, et nende laps on erivajadusega, sest ei teinud suud lahti ega vastanud ühelegi küsimusele. See laps oli arg ja häbelik, kuid samas väga tark. Temaga kontakti loomiseks oli vaja lihtsalt rohkem aega ja loomingulisust, kui katsed seda võimaldavad. Olen näinud last, kes käis kahes eelkoolis ja lasteaias ning kellele palgati lisaks eraõpetaja. Kõik selleks, et laps igal juhul teatud kooli sisse saaks. See laps oli väsinud ja kurb, kuid soovist oma vanematele mitte pettumust valmistada tegi kõike kaasa. Mul oli temast väga kahju. Temas polnud sisemist uudishimu ja õpirõõmu, mis on neil lastel, kelle kooliks ettevalmistus kulgeb loomulikku rada pidi,” toob Kahre mõtlemapanevaid näiteid elust.
Kus vanemad eksivad?
Kõige suurem viga on Kahre sõnul see, et vanemad ei arvesta ühel hetkel enam lapsega, vaid lähtuvad pigem iseendast. Teisi sõnu − soov kõigest hingest last proovile panna või ta mingisse kooli sisse saada on nii suur, et enam ei panda tähele, kuidas see kõik pere noorimatele mõjub. „Seni, kuni on nõudlust selliste koolide järele, kus seesuguseid katseid tehakse, polegi lootust, et midagi palju muutub. Vane22 veebruar 2016 Terve Pere
mad ju ise n-ö soodustavad seda, kui lap- Kuidas hakkama saada? si sellisteks katseteks spetsiaalselt ette val- Triin Kahre selgitab, et paljuski aitaks olumistavad ja neil osalevad,” toob Kahre väl- korda stressivabamaks muuta vanemate ja tõe. Eelneva tõestuseks on Nõmmel elav enda suhtumise ja hoiakute muutmine. Kui Annika, kelle sõnul oskab tema eliitkooli vanem on ärev ja koolikatsetest stressis, on pürgiv tütar juba praegu peast saja piires enamasti seda ka laps. Näiteks saab tuua arvutada ja loeb õhtuti kolmanda klassi lu- tublid ja targad lapsed, kes millegipärast ei gemisvarasse kuuluvaid raamatuid. julge katsetel suudki lahti teha või nii pinPsühholoog lisab, et tegelikkuses sä- gesse lähevad, et isegi lihtsamaid ülesantestab koolieelse deid lahendada ei suuda... lasteasutuse riik- Soov kõigest hingest last Tulemus – ei saa kooli sislik õppekava konkse. reetsed eeldatavad proovile panna või ta Või siis loovad lapsed, tulemused 6−7aas- kooli sisse saada on nii kes teatud ülesandeid oma tase lapse arengu- suur, et enam ei panda loogika alusel sooritavad le ning nõuded pole ja seetõttu eksivad… Kui tähele, kuidas see pere üldse nii kõrged, kui keegi ei vaevu lapse käest mõningatel katsetel noorimatele mõjub. uurima, kuidas ta konkeeldatakse. Kuna reetset ülesannet lahenenamasti on see siiski kooli enda otsusta- das, võibki jääda mulje, et vastus oli vale ja da, mida nad täpselt kooliastujalt ootavad, laps ei tea ega oska. Kui nüüd vanem veel võivadki nad paremaks laste selekteerimi- oma pettumust varjata ei suuda, võibki laps seks keerukamaid ülesandeid valida. uskuma jääda, et on rumal. „See on kõige Samas peaks iga vanem mõtlema, mil- hullem, mis juhtuda saab,” nendib Kahre. line tema laps on ja milline kool võiks lapPsühholoog paneb vanematele südasele parim olla. Kindlasti ei pruugi Kah- mele, et koolikatsed on suures osas juhus. re sõnul iga kool igale lapsele sobida, aga Palju sõltub ju sellest, mis tujus laps sel see ei tähenda, et lapsel midagi viga oleks. päeval on, kes teda katsetel intervjueeTa lihtsalt vajab teistsugust õpikeskkonda. rib, kuidas see inimene oskab lapse isik„Minu kogemuse alusel on siiski esi- sust tabada ja temaga kontakti saada ning mesel õpetajal määrav tähtsus selles, kui- kuivõrd tuttav on laps ülesannete tüübidas laps kooliga kohaneb. Laps võib õp- ga, mida katsetel sooritatakse. „Tulemust pida väga prestiižses koolis, kuid on õn- võivad mõjutada paljud tegurid, kuid kõinetu, sest tal pole sõpru, õppida antakse ge tähtsam on see, mismoodi vanem selpalju, õpetaja pahandab ja hinded on hal- les protsessis reageerib − kas märkab lapvad, lisaks teised kiusavad. Samas võib se tundeid, oskab teda kuulata ja toetalaps olla õnnelik täiesti tavalises koolis, da? See on lapse jaoks katsete tulemuskus on toetav õpetaja, kes oskab märgata test märksa olulisem. Nõnda peab ikkagi lapse isiksust ja temaga suhelda. Siis ta- vanem selles möllus rahu ja kaine mõistuhab laps rõõmuga koolis käia − see ongi se säilitama,” annab Kahre nõu. kõige tähtsam. Soovin väga, et üha roh- Vilve Torn kem vanemaid seda ka usuks.”
eesti ekspress
TÖÖRIIDED
KUMMIKUD
TÖÖKINDAD
TÖÖJALANÕUD
29,99
LED-LAMBID
KODUKAUP
DEMAR Hunter Pro talvesaabas –50 ºC, eemaldatav naturaalne lambavillavooder suurused 42–47 tavahind 89,99
74,99
29,99 DEMAR Niko talvesaapad naturaalse lambavillavoodriga suurused 25–38
DEMAR X-Snow talvesaapad eemaldatava naturaalse lambavillavoodriga suurused 26–35 tavahind 36,99
New Universal Pro termokummikud spetsiaalse libisemiskindla valatud kummist tallaga suurused 41–47 24,99 tavahind 29,99
17,99
DEMAR Doggy naturaalse lambavillaga talvesaapad suurused 20–27
DEMAR Farmer termokummikud suurused 40–49 tavahind 20,99
14,99
19,99
DEMAR New Universal termokummikud suurused 40–48 tavahind 24,99
20,99 Naturaalse lambavillavoodriga (eemaldatav) Demar Mammut termokummikud EVA-materjalis. Saab kanda –30 ºC pakasega. suurused 22–35 tavahind 17,99
DEMAR Snow Ride talvesaapad naturaalse lambavillavoodriga suurused 20–27 tavahind 17,99
37,99 16,99
14,99
DEMAR Swen talvesaapad naturaalse lambavillavoodriga suurused 25–34 tavahind 46,99
DEMAR Luna & Luna Red termokummikud suurused 36–42 tavahind 19,99
Terve Pere veebruar 2016 23
eesti ekspress
Rasedusaegn diagnostika beebiootusel silma peal h
Tänapäevane diagnostika võimaldab teha vajalikud uuringud, et tagada emale südamerahu ning vajadusel avastada murekohad raseduse võimalikult varajases staadiumis.
I
TK emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi kinnitab, et parim aeg raseduse arvele võtmiseks on 6.–9. rasedusnädalal – siis saab juba hinnata, kuidas rasedus areneb, ning laps ja tema südametöö on ultrahelis kenasti nähtav. Kindlasti ei tasu beebiootusest teada saades kohe muretsema hakata. Võib olla kindel, et ämmaemanda juurde pääseb lapseootel naine reeglina 1–2 nädala jooksul. „Juhul kui on soov saada aega kindla ämmaemanda juurde, tuleb muidugi arvestada veidi pikema ooteajaga. Esimesel visiidil tuvastatakse rasedus – tehakse ultraheli, kus hinnatakse loote kasvu ja raseduse suurust. Lisaks võetakse tupeanalüüsid, nõustatakse ning antakse saatekirjad edaspidisteks analüüsideks ja uuringuteks,” loetleb ämmaemandusjuht, lisades, et ITKs on olemas kõik võimalused raseduse parimaks jälgimiseks. Lisaks pakutakse rasedatele loenguid, võimlemist, joogat ja vestlusringe perekoolis – seda kõike selleks, et ootusaeg ning pereks kasvamine sujuks turvaliselt.
24 veebruar 2016 Terve Pere
LAST OODATES Rahulik algus tagab meelerahu
ne aitab
UU S
Shutterstock
oida
Ämmaemandusjuhi sõnul soovitakse vahel vastuvõtule tulla kohe, kui rasedustest on positiivne. „Kahjuks on raseduse 4.–5. nädalal loote arenemist raske hinnata ning enamasti tuleb sel puhul paar nädalat oodata, et loote kasvamise hindamiseks uus ultraheli teha. Soovitame just seepärast pöörduda ämmaemanda juurde enne 10. rasedusnädalat, sest 10.–13. nädalal tehakse tähtsad uuringud (OSCARi test): 10. rasedusnädalal määratakse verest markerid ning 11.–13. nädalal tehakse ultraheliuuring, mille käigus mõõdetakse loote kuklapiirkonda ehk nn kuklavolti, lisaks vaadatakse ninaluu olemasolu, südame löögisagedust ning verevoolu trikuspidaalklapil ja ductus venosus’es. Tulemuste alusel kalkuleeritakse kromosomaalsete haiguste (Downi, Edwardsi ja Patau sündroomi) riski. Põhjalikum loote anatoomia uuring tehakse 20. rasedusnädalal – selleks ajaks on lootel välja arenenud kõik organid. Ultrahelis vaadatakse, kas lapse sise elundites või kehaosades esineb nähtavaid kõrvalekaldeid, kas lootevett on piisavalt ja kus asub platsenta,” selgitab ämma emandusjuht, lisades, et lapse soo nägemine sõltub väga palju sellest, millises asendis loode uuringu ajal on. Tavapära-
NAHAHOOLDUSSARI TULEVASTELE EMADELE! Larel MAMA
on uus tootesari, mis mõeldud rasedatele ja sünnitusjärgseks hoolduseks. Tooted sisaldavad erinevaid komponente – sheavõid, tamanu õli, lagritsaekstrakti, allantoiini, E-vitamiini, hüaluroon- ja piimhapet – toniseerides ja pehmendades nahka, säilitades niiskus- ja happetasakaalu, stimuleerides kapillaarset verevarustust. Dermatoloogiliselt testitud. Tooted ei sisalda parabeene, värvaineid, allergeene, seepi.
Larel MAMA tooteid küsige EUROAPTEEGIST! Terve Pere veebruar 2016 25 www.profox.ee
selt võib näha tulevase lapse sugu 20. nädala ultraheliuuringul. Raseduse jooksul käiakse pea iga kuu end ämmaemandale näitamas, et kindlustada ema ja lapse heaolu, ning antakse vajalikke analüüse. Lisaks on hea võimalus valmistuda perelisa sünniks beebiootuse ajal perekooli loengutes, et end vajalikuga kurssi viia ning sünnitusmajaga tutvuda. Mis saab aga siis, kui sünnitus algab? Millal on õige aeg haiglasse pöörduda? Sünnituse algusest annavad ämmaemandusjuhi sõnul märku regulaarselt korduvad ja valulikud emaka kokkutõmbed või lootevee puhkemine. Enamasti juhtub see mõni päev enne või pärast ämmaemanda määratud sünnituse tähtaega. Haiglasse tuleku peale võiks mõelda siis, kui valulikud emaka kokkutõmbed annavad endast märku viie minuti tagant. Lootevee puhkemise korral ei pruugi sünnitusvalud alati kohe alata, ning kui looteveed on läbipaistvad ja laps liigutab tavapäraselt, võib mõne tunni kodus sünnitusvalude algust oodata. Haiglasse peaks pöörduma hiljemalt 6–8 tunni pärast, et hinnata ema ja lapse seisundit ning eesseisva sünnituse edenemist. Sünnitusmajja peaks kiirustama siis, kui puhkenud lootevesi on roheline või verine. See on märk sellest, et laps ei pruugi ennast kõige paremini tunda ning vaja on teha lisauuringuid – seirata loote südame tööd ja muud vajalikku. Staalfeldt-Rahumägi kinnitab, et beebiootust ei nimetata nõnda mitte asjata. „See ongi ootamise ja uue rolliga kohanemise aeg. See on pereks kasvamise aeg. Loomulikult on nii peatne ema kui ka soovi korral tema partner oodatud rasedusaegsetele vastuvõttudele ja ultraheliuuringutele koos. Kindlasti soovitame külastada meie perekooli loenguid. Seda selleks, et koguda teadmisi ning seeläbi suurendada turvatunnet eesseisvaks sünnituseks ja lapse eest hoolitsemiseks.” Kadri Penjam
e-pood hortusmedicus.ee esitleb: KIWI on väikseim inhalaator, mis ühendab endas parimaid inhalaatori omadusi. See on HÄÄLETU, PATAREIDEGA töötav, seda on väga mugav KAASAS kanda ja lihtne PUHASTADA!
Kuna tegemist on meditsiiniseadmega, siis lugege kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga. Maaletooja: Hortus Medicus OÜ, Kadaka tee 36, 10621 Tallinn, tel: 6567333, www.hortusmedicus.ee
26 veebruar 2016 Terve Pere
Shutterstock
LAST OODATES
eesti ekspress
Terve Pere veebruar 2016 27
Shutterstock
LEMMIKLOOM
Lemmiklooma eest hoolitsemise ABC Tänapäeval on pea igas peres lemmikloomad, kuid nad pole lõbusad mänguasjad, kellega saab mängida, vaid täisväärtuslikud pereliikmed, kelle eest tuleb hoolitseda.
O
stes kutsika või kassipoja, kontrollige kohe, kas kõik vajalikud vaktsiinid, eelkõige marutaudivaktsiin, on tehtud. Kuigi Eesti on marutaudivaba riik, on vaktsineerimine siiski kohustuslik. Nakkushaiguste vältimiseks on vaja lemmikut õigel ajal ja regulaarselt vaktsineerida. Esimesel vaktsineerimisel väljastatakse loomale ka pass, kuhu pannakse kirja kõik saadud vaktsiinid ja kehtivusajad. Lemmiklooma eest hoolitsemisel kehtib kolm põhireeglit: tervisliku ja mitmekesise toidu andmine, puhta keskkonna pakkumine ja tervise jälgimine.
haigestuda. Koristamata puuride saepuru ja heina sees võivad areneda ussid. Pole ju meeldiv seegi, kui näriliste puur halvasti lõhnab. Pärast jalutuskäiku on vaja puhastada koera käpad, sest need võivad tänaval kõndides külge korjata igasuguseid viirus-, seen- ja bakteriaalseid haigusi. Puhtaks tuleb teha ka määrdunud karvastik. Väga tähtis on ennetav siseparasiitide tõrje, sest ussid nõrgestavad tugevasti loomade immuunsüsteemi. Manustage ussirohtu kord kvartalis!
Tervislik ja mitmekesine toit
Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et looma küüned vajavad lõikamist, kõrvad ja silmad puhastamist, karv kammimist või soeng korrastamist. Nende protseduuride juures on kõige tähtsam looma valmisolek, seega on tähtis harjutada teda selliste toimingutega juba esimesest koju saabumise päevast. Kui koera küüned on väga pikad ja neid ei saa ühe lõikega lühendada, tuleb lõigata järk-järgult. Kui loom on tegevusega harjunud, on seda teha lihtne. Kasside puhul võib kõnealune toiming olla väga kerge või äärmiselt keeruline. Võimalik, et kass nõustub ise, vajadusel võib looma mässida lina sisse ja kanda kindaid. Kassi „varbale” pigistades tuleb küüs välja – lõika ära läbipaistev terav ots, kuid ära puutu roosat osa! Paljudel koertel on nahk ja karv kaitsekihiga kaetud, nii et kui loom saab poriseks, kukub mingi hetk kuivanud
Juba enne lemmiklooma võtmist tasub välja selgitada, mida, kui palju ja kui tihti loom sööb. Toit peaks olema valmistatud naturaalsetest ja kõrge kvaliteediga toorainetest, mis sisaldavad süsivesikuid, rasvu, valke, vitamiine ja mineraale. Paljud loomad söövad täisväärtuslikku kuivtoitu, mille juurde võib lisada juur- ja puuvilju, kodujuustu, kohupiima. Juhul kui lemmik sööb naturaalset või kodutoitu, ei tohi unustada juurde anda vitamiine!
Puhas keskkond
Ruumid, akvaariumid, sööginõud, puurid, asemed jms mängivad lemmiklooma hoolduses suurt rolli. Neid peaks puhastama ja pesema iga päev, sõltumata sellest, mis loomaga tegu on. Lemmiku jaoks on mustus ohtlik, näiteks võivad määrdunud pesas hakata paljunema parasiidid või kausi sees ohtlikud bakterid, mistõttu loom võib 28 veebruar 2016 Terve Pere
Protseduurid
mustus ise maha ja kasukas on jälle puhas. Teistsuguse karvaga koer ja kass vajab aga vahel pesu. Lemmiku pesemisel kasutage alati loomadele mõeldud šampooni- palsamit. Koera saab enamasti pestud üksinda, kuid armsa kiisu puhul võib vaja minna rohkem kui üht inimest, soovitatav on pesu ette võtta kahekesi – üks hoiab, teine peseb. Enamik kasse kardab dušši, seega tuleks võimalusel kasutada vanni. Laske vett vanni umbes kassi põlvedeni (šampoon vees lahjendatud), pange loom vette temaga rahulikult rääkides. Tehke karv kate õrnalt märjaks, vaadake, et vesi kõrva ei satuks. Kui kass on pestud, peaks teda leige veega loputama. Pärast pesu pange lemmik suure räti sisse ja kuivatage. Föönitamist kardavad kassid väga. Mõnda aega on loom teie peale pisut solvunud ja hoiab omaette, aga paari tunni pärast on kõik unustatud ja puhas kiisu nurrub rõõmsalt diivanil.
Tervise jälgimine
Külastage regulaarselt loomaarsti ning tehke vajalikud vaktsiinid ja parasiiditõrje. Nii nagu inimesed, haigestuvad nakkushaigustesse ka loomad, lisaks võivad nad end vigastada ja neil võivad areneda kasvajad. Seepärast võtke juba esimeste sümptomite ilmnemisel ühendust oma loomaarstiga. Paljud loomade haigused on ohtlikud ka inimestele. Inessa Zaitseva MTÜ Teie Loomakliinikud
eesti ekspress
Terve Pere veebruar 2016 29
KUHU MINNA? MIDA TEHA? Olde Hansa on korraldanud teatrisööminguid juba mitu aastat. Eelmine aasta austas oma kirjatükiga Olde Hansa maja apteeker Melchiori seikluste autor Indrek Hargla. Pärast publiku sooja vastuvõttu kirjutas sulesepp uue keskaegse komejandi, mille lavastuse eest vastutab Tanel Saar koos VAT Teatri näitlejatega. Koostöö tulemusel on igal külalisel võimalik näha, tunda ja maitsta ehedat keskaega. Tänavuse teatritüki „Armujook” tegevus leiab aset Revali linnas 15. sajandil, kui usuti, et ravimit leidus mistahes murele. Kiilanev pea, poole arulisus või armumine oli probleem, millele otsiti kindlasti ka lahendus. Lisaks tiirles iga mure juures mõni kavalpea, kes lootis kergelt kasu lõigata. Nii nagu eelmine aasta, pakub Olde Hansa teatrisööming ka tänavu illusiooni mitte ainult lavapõrandal, vaid ka taldrikul. Vt: www.oldehansa.ee/et/elamused/ teatrisooming
Elamusspordikeskus Spot of Tallinn
Tallinna külje all Peetri külas asub vast avatud, rahvusvahelistele tippnõuetele vastav elamusspordikeskus Spot of Tallinn. Uues keskuses saab treenida ka neljal olümpia alal – võimalus, mis seni Eestis puudus. Korraga saab keskuses sportida umbes sada ja päevas kokku kuni 600 harrastajat. Keskuses treenimine toimub eelregistreerimisel. Instruktori pilgu all toimuva kolmetunnise treeningu saab lunastada 8–15 euro eest sõltuvalt külastuse ajast ja treenitavast alast. Oodatud on nii algajad kui ka edasijõudnud. Keskus pakub võimalust harrastada selliseid spordialasid nagu parkuur/vabajooks/ tricking, slackline, gümnastika, uus tsirkus, batuudihüpped, tänavatants ja cheer leading. Lisaks on loodud võimalused lauasportide skateboarding (park, street) ja longboarding treenimiseks. Lumealadest saab treenida lumelauda ja trikisuusatamist, rattaaladest BMXi (race, street, park) ja scooters’it. Ala võimaldab ka kaskadööride väljaõpet ja trikiuisutamist. Vt: www.spotoftallinn.ee 30 veebruar 2016 Terve Pere
RAIVO TASSO
Armujook, toitvad illusioonid ja 15. sajandi ravitrikid
Tartu ülikooli loodusmuuseumi uus püsinäitus ootab avastama
16. jaanuaril avati Tartu ülikooli loodusmuuseumi uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu”, mille väljapanek põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia.. Uuendustööd läksid maksma üle kahe miljoni euro, millest enamik tuli KIKi vahendusel Euroopa regionaalarengu fondist. Püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänapäeva. Tartu ülikooli loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg sõnas, et uue püsinäituse avamine on väga tähtis samm teel maailma juhtivate loodusmuuseumide perre. „Loodusmuuseumi unikaalsed infotehnoloogilised lahendused ja teaduskogud on saanud väärilise partneri mahuka ja kvaliteetse näituse ning õpikeskkonnana,” lisas Kõljalg. Näitusel on võimalik uudistada Eesti suurimaid trilobiite ja devoni ajastust pärit rüü-
kala, tutvuda inimese eellastega ning sädelevate mineraalidega. Elurikkuse saalis saab jälgida liblikate „öist lennujaama”, uudistada „kurja palmi” ning vaadata tõtt esimese Eestist püütud šaakaliga. Elumustrite saalis pakuvad avastamisrõõmu Tartu meridiaanil paiknevaid kooslusi kujutavad dioraamid ja mageveeakvaarium. Elavnurgas kohtuvad lapsed oma vanade tuttavate, saare-roninastiku ja punapõlv- tarantlitega, ent ka uue asuka, roheleeguaniga. Täiskasvanud võivad rõõmustada taaskohtumise üle kaelkirjaku, piisoni ning põdra ja huntidega, mis on olnud paljude põlvkondade lemmikeksponaadid. Vt: www.natmuseum.ut.ee
Eesti sünnipäev vabaõhumuuseumis
24. veebruaril tähistatakse vabaõhumuuseumis Eesti vabariigi 98. sünnipäeva. Valmistakse 1930. aastate piduroogi ja jagatakse retsepte. Õpetatakse, kuidas katta peolauda, ning meisterdatakse koos kaunistusi. Sekka arutletakse Eesti ajaloo teemal. www.evm.ee
eesti ekspress
Andrus Kivir채hk / Urmas Lennuk
Saab nutta ja naerda ehk Rakvere Teatri suvelavastus 16. juunist 3. juulini Rakveres, Pikk 26 hoovis
Lavastaja Raivo Trass Terve Pere veebruar 2016 31