TERVE PERE (oktoober 2015)

Terve Pere V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

21. oktoober 2015

eesti ekspress

NÜÜD SAAD ASTUDA SÜGISESSE VEELGI ENERGILISEMA JA TERVEMANA! Suvise energialaengu pikendamiseks oleme Sinu jaoks välja valinud just need kõige võimsamad väetoidud, mille saad nüüd sügisesse kaasa võtta eriti magusate hindadega. PlanetBIO pakub kõrge kvaliteediga ökotooteid, mis ei sisalda kunstlikke maitse-, värv- ega säilitusaineid või pestitsiide. PlanetBIO toob Sinuni parima, mis loodusel on pakkuda.

4.99 14.99 Kanepiõli

Kookossuhkur

15.59

Kanepiõli on kõige parema polüküllastumata rasvhapete tasakaaluga taimne õli, sisaldades ideaalses vahekorras omega 6 ja omega 3 rasvhappeid.

19.99 9.99 Nisuorase jahu

9.99 Odraorase jahu

12.99

Nisuorase jahu sisaldab rohkelt C-vitamiini, millel on tähtis osa immuunsüsteemi töös, väsimuse vähendamises ja rakkude kaitses oksüdatiivse stressi eest. Lisaks puhastab nisuoras organismi, leevendab põletikke ja reguleerib seedimist.

MSM pulber

21.99

16.99

Spirulinas on rohkelt valke, mis on kasulik luudele ning lihasmassi suurendamiseks ja säilitamiseks. Lisaks aitab see eemaldada mürke, sidudes endaga raskemetalle ja metabolismi jääke.

9.99 8.99 Chia seemned

MSM2kapslid OKTOOBER 2015 Terve Pere

14.99 Spirulina pulber

Odraorase jahu sisaldab 50 erinevat mineraali, mille koostoime soodustab seedimist, alandab kolesteroolitaset ning aitab kehast eemaldada kahjulikud jääkained.

21.99

Kookossuhkur on looduslik magustaja, millel on rikkalik toiteväärtus ja üks madalamaid glükeemilisi indekseid erinevate magustajate seas.

MSM on taimne kristallselge segu, mis on tuntud ilumineraali nime all. See sisaldab väävlit, mis on mitmete ehituslike valkude koostisosaks, mängides rolli vere, lihaste, naha, juuste ja teiste kudede moodustumisel.

12.99

19.99

5.99

9.99

Chia seemnetel on erakordselt suur toiteväärtus, need aeglustavad süsivesikute imendumist ja tekitavad täiskõhu tunde pikaks ajaks.

Inka marjad

11.99

Inka marjades on rohkelt kiudaineid, need kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eesti ning on head nahale, limaskestadele ja nägemisele.

14.99 16.99

Spirulina tabletid

uudised UUED RAAMATUD

Keha energiaravi. Avasta iseenda energeetiline olemus

Jaya Jaya Myra Varrak Võnketasan­ dil tervenda­ mine on mee­ tod, mis kasu­ tab tervenda­ misvahendina meis endis ja looduses leidu­ vaid peenenergiaid. Taimedes, kivides, vees, helides, meis en­ dis ja peaaegu kõiges meie ümber peitub energia, mida saab rakendada tervise ja hea­ olu taastamiseks mentaalsel, emotsionaalsel ja füüsilisel ta­ sandil. Keha energia tervenda­ mine aitab seiskunud energia taas vabalt liikuma panna, mis omakorda võimaldab jõuda kõikidel tasanditel tasakaalu­ seisundisse ja olla terve. Raamatus on praktilised juhtnöörid, kuidas kasutada eri ravitsemistehnikaid ja abi­ vahendeid, sealhulgas visuali­ satsiooni, mantraid, värvi, he­ li, valgust, aroomteraapiat, ki­ ve, vett, meditatsiooni ja taimi. Sellest raamatust leiab muu hulgas küsimustikud, mis aita­ vad igal inimesel talle ainu­ omast temperamenti ja keha­ tüüpi ära tunda.

Nõuandeid koeraomanikule. Kutsika valikust koera vanaduspõlveni Aivo Oblikas Varrak Raamatus on pikemalt käsit­ letud õige kut­ sika leidmise ja valimise te­

maatikat, samuti koera aren­ gu etappe ning nendega kaas­ nevaid probleeme ja eripära­ sid. Veel tuleb juttu koolitusest ning koeraga ühise keele leid­ misest. Nõuandeid illustreeri­ vad näited elust, mis aitavad loetavat paremini mõista. Raamatu autor Aivo Ob­ likas on koerte koolitamise­ ga tegelenud juba üle 20 aas­ ta. Selle aja jooksul on ta kok­ ku puutunud kõigega, mis tee­ mat iseloomustab, alustades probleemkoertest ning lõpeta­ des võistluskoertega.

Õpilase teaduse entsüklopeedia Varrak

Maailm pulbit­ seb energiast. Energia on var­ jatud jõud, mil­ lel põhineb kõik, kaasa ar­ vatud elu Maal. Kõik, mida sa näed, sisaldab või kasutab energiat. Ja tea­ dus aitab neid energiaid lah­ ti seletada. Mis toimub tuumareakto­ ri sees? Kuidas kasutavad tai­ med päikesevalgust, et luua toitaineid? Mis on raadiolaine? Raamatust leiab vastuse neile ja veel paljudele teistele küsi­ mustele koos ohtrate faktide ja imeliste piltidega, mis teaduse elulähedaseks muudavad. Entsüklopeedias on üle 7500 märksõna, fakti ja ar­ vu ning 2500 värvilist illust­ ratsiooni! Siin käsitletakse kõi­ ki tähtsaid teemasid, mis on seotud füüsika, keemia ja bio­ loogiaga. Tähestikulise regist­ ri abil leiab soovitud mõisted kergesti üles.

Praktiline Kekkilä taimeriiul

Praktiline ja stiilne taime­ riiul hoiab maitsetaimed ja ür­ did heas korras ning muudab ettekasvatamise lihtsamaks. Taime­riiul aitab kodus lisada kasvupinda kohas, kus on sel­ leks kõige paremad valgustin­ gimused. Kolm riiulit loovad taimede ja pottide hulgas korra ning säästavad lauaruumi. Oma jalgadel seisvat taime­riiulit on mugav ühest ko­ hast teise tõsta. Eraldi aluseid ei ole tingimata vaja, sest kast­ misvesi koguneb kandikule. Riiuleid on kerge lahti võtta ja puhastada. Taimeriiulit on hõl­ bus ladustada, sest riiulilauad saab eemaldada ja põhikonstrukt­ sioon võtab kokkupanduna vähe ruumi. Põhjamaises sisustusstiilis taimeriiul on valmistatud valgeks värvitud terasest ja pöögist. Kui taimede ettekasvatamise aeg on läbi, võib seda kasutada kodus ka muul otstarbel.

Uus veebileht lastejaam.ee

„Eelkõige oleme sinna kokku kogunud kõik ERRi kanalite lastesaated. ETV, ETV2 ja Vikerraadio lastesaated on seal järelkuulatavad ja -vaa­ datavad,” tutvustas veebilehe toimetaja Kadri Tiisel uut veebilehte. „Seal on mängud ja nuputamislehed. Lapsed saavad oma lemmiktegelastega lehti välja printida ja neid värvida. Loomu­ likult toodame män­ ge järjest juurde, et leht areneks ja kut­ suks vanu külasta­ jaid uue avastamisel alati tagasi,” lisas lastejaam.ee vastutav toi­ metaja Liis Mehine. Lastejaama koondatakse uudiseid nii tulevatest kui ka toimunud sündmustest ning teavet, kuhu lastega minna ja mida teha. Lehe­ külastajad saavad omavahel suhelda ja saadetesse kirjutada.

Terve Pere

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@ekspressmeedia.ee, tel 669 8296 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

Kauplus: Vana-Viru 5, 10111 Tallinn Avatud: E-R 10-17, L 11-16 www.myndipood.ee

Väärikas meene – sodiaagimärgiga hõbemünt! Terve Pere OKTOOBER 2015 3

UUDISED Lenne avas uue kontori moeetendusega

Maksim Toome

OÜ Lenne tegevusala on laste pealisrõivas­ te disain ja tootmine. Peamisteks kauba­ artikliteks on kombinesoonid, joped, püksid, mütsid ja kindad. Aas­ tas valmib ligikaudu 250 mudelit. 80% too­ dangust läheb Soo­ me, Islandile, Lätti, Leetu ja Ukrainasse, 20% jääb Eesti turule. Septembri lõ­ pus kolis OÜ Lenne uude­­Kohila 3c asu­ vasse kontorisse, mil­ le disainis arhitekt Jan Skolimovski bü­ roost KAMP Arhitek­ tid. Kunagise tehase Kooperaator avara ja valgusküllase ruumi sisse on ehitatud uus keskkond vahelduva­ te tasa­pindade, 6 m kõrguste puude ja väi­ keste puidust paviljonidega. Uues kontoris on ruumi 1100 m2 ning kontoriosa on ühen­ datud tootmisruumidega. Kontori avapeol esitleti Lenne talvekollektsiooni.

Naturaalsed puuviljamiksid

Poodidesse on jõudnud uus ja maitsev too­ de – Pom’beli puuviljamiks topsis. Tegu on ilma lisasuhkruta pastöriseeritud pürees­ tatud puuviljadega, mis on käepärases top­ sis kohe söömiseks või lisandiks toidu kõr­ vale või sisse. Valida saab nelja maitse va­ hel: mango-õuna, banaani-maasika-õuna, ananassi­-õuna või pirni-õuna segu. Pom’beli puuviljamiksid sobivad eri­ ti inimestele, kes hindavad puhast ja selget maitset, väldivad lisasuhkruid ja lisaaineid ning vajavad kiire elutempo juures kiireid lahendusi. Täiesti asendamatu on pürees­ tatud puuvili väikelaste seas. Ka igapäe­ vastesse toiduretseptidesse sobivad puuviljamiksid suurepäraselt. Kerge vaevaga saab nendest maitsva lisandi smuu­ tile, hommikupudrule, maitsestamata jogurtile ja küpsetistele.

Uus algatus „Siia saab” pöörab tähelepanu erivajadustega inimeste ligipääsule

Võrdõigusvoliniku kantselei algatuse eesmärk on kutsuda ettevõtjaid ja asutusi parandama oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavust ning liituma hea tahte märgiga „Siia saab. Ligipääs kõigile”. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on algatusega liitunud asutused ja ettevõtmised näidanud, et neile on oluline kõigi vabadus mitte ainult ideena, vaid nad on erivajadustega inimeste jaoks reaalselt palju ära teinud. „Kes on ehitanud lifti ja kaldtee, kes on trükkinud punktkirjas restoranimenüü või võtnud kasutusele silmusvõimendi ja tekstiekraanid, et vaeg­ kuuljad saaksid nautida teatrietendusi,” loetles Sepper. Eesti Puuetega Inimeste Koja tegev­ juhi Anneli Habichti sõnul on ligipääsetavust tähtsustavat ettevõtet ja asutust tähistav märk „Siia saab” puuetega inimeste jaoks justkui samm ajast ette. Hea tahte märgiga on liitunud rahvusooper Estonia, Eesti töötukassa, Tallinna tehnikaülikool, Ülemiste keskus, Eesti kunstimuuseumi filiaalid Kumu, Kadrioru ja Niguliste muuseum, teater Vanemuine, IT kolledž, Pimedate Ööde filmifestival, AQVA Spa & Hotel ning restoran Tuljak. Avatud on ka veebileht www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab, kust saab lugeda, mida tähen­ dab ligipääsetavus erivajadustega inimeste jaoks. Ettevõtetel ja sündmustel on võimalik tes­ tida oma ligipääsetavust kontrollküsimuste abil.

Signali hambapasta tagab kohese valgendava efekti

Signal tõi turule uues glamuurses pakendis hambapasta White Now Triple Power Gold, mis tagab kohese valgendava efekti. Too­ de põhineb valgust peegeldaval Blue Lighti­ tehnoloogial, mis annab hambaemailile ju­ ba ühekordse pesu järel tunduvalt valge­ ma varjundi. Eesti Hambaarstide Lii­ du presidendi Marek Vinki sõ­ nul on säravvalge naeratus enesekindluse ja hea enese­ tunde tähtis osa ning igaüks saab selle heaks ise palju ära teha. „Hambaemaili värvust mõjutavad toiduained, joogid, vanus ja manustatavad ravi­ mid. Kuna vananemist ei saa pidurdada ja ravimite võt­ mine on üldjuhul vältimatu, saavad inimesed oma hammaste eest hoolt kanda regulaarse suuhügieeni ja hamba­ sõbraliku toiduvaliku abil,” sõnas ta. White Now Triple Power Gold omab järkjärgulist hambaplekke eemaldavat toi­ met. Pasta sisaldab 1450 ppm ulatuses fluo­riidi, mis tugevdab hambavaapa ja on ka bakterivastase toimega. Hambapasta on jäiselt värske maitsega ning sobib igapäe­ vaseks kasutamiseks. Signali hambapasta­ sid tunnustab maailma hambaarstide föde­ ratsioon FDI ja Eesti Hambaarstide Liit.

Kergemad aiatööriistad koduaeda

Aed, olgu see suur või väike, on muutu­ mas üha tähtsamaks osaks ka linna elustii­ lis. Huvi kodumaise toidu ja tervisliku eluvii­ si järele on aasta-aastalt suurenenud ning seetõttu on populaarsemaks saanud ka aia­ pidamine. Fiskars tõi turule uue aiatööriis­ tade sarja Garden Light, mis on mõeldud just koduaeda. Nagu nimigi ütleb, on tooted kergemad. Valikusse kuuluvad labidad ja rehad, vigel, kõblas jm. Hoolimata oma kergusest on vahen­ did väga vastupidavad, sest nende otsad on valmistatud tugevast terasest. Kergem kaal on saavutatud tänu sellele, et käepidemed on veidi lühenenud ja tehtud alumiiniumist. Praktilised kummist osad tagavad ergonoo­ milisuse, tööriist ei libise nii lihtsalt käest ja pihk ei puutu kokku külma metalliga. Tööriistad on pisut väiksemad ja neid on mugav kasutada just väiksemates aedades. Suuremateks töödeks, nagu haljastuse ra­ jamiseks, Garden Lighti sarja tooted ei sobi.

28. oktoobril kl 18 Vaba Lava teatrikeskuses Soren Valente Ovesen

ELEVANT Muinasjutt täiskasvanutele Osades Haide Männamäe ja Toomas Tross Soodsad festivalipiletid Piletilevis 4 OKTOOBER 2015 Terve Pere

assitej.ee

piipjatuut.ee

eesti ekspress

Terve Pere OKTOOBER 2015 5

KÜLMETUS

Iga külmetushaigus ei ole gripp

„Termin „külmetushaigus” pole tegelikult päris täpne, sest pelgalt külmetamisest keegi tõbiseks ei jää – alati mängib haigestumisel rolli ka mingi viirus, olgu selleks gripiviirus, adenoviirus, RS-viirus või paragripp,” selgitab perearst Kristi Parts-Teppo.

R

ahvasuus kiputakse palaviku, kurguvalu, köha ja nohuga kulgevat tõbe kergesti gripiks diagnoosima, kuid tegelikkuses ei ole iga sarnane haigestumine kaugeltki gripp.

Külmetushaiguse puhul gripiravimid ei aita

Gripp on haigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B, nende olemasolu organismis määratakse arsti juures kindlaks testiga. Üldiselt on gripp ka raskema kuluga kui n-ö tavaline külmetushaigus. Kuna gripiraviks saab kasutada spetsiaalseid viirusvastaseid ravimeid (retseptiga!), on gripikahtluse korral tähtis pöörduda võimalikult kiiresti perearsti poole, kes teeb analüüsiga kindlaks, kas tegu on gripiga ning kas viirusvastane ravi on vajalik. Siinkohal on asjakohane teada sedagi, et n-ö tavaliste külmetushaiguste, sh paragripi ravis ei ole gripiviirusevastastest eriravimitest abi.

„Külmetushaiguste sümptomiteks on nohu, neelamise valulikkus, kuni 38,5kraadine palavik ja köha,” kirjeldab PartsTeppo. „Gripile on iseloomulik haiguse järsk algus, pea- ja lihasvalu, väga kõrge palavik ja tugev köha.” Ka paragripiga võib tekkida gripile iseloomulik lihasevalu. Paragripi tunneb kõige­pealt ära valusa kurgu järgi, tavaliselt lisandub veel nohu ja haukuv köha. „Kui kahtlustate, et olete haigestunud grippi, tuleb minna kindlasti kiiresti arsti juurde,” rõhutab perearst. „Ideaalis võiks sinna jõuda 48 tunni jooksul, sest viiruse­vastase raviga on vaja alustada kiiresti, kuid tüsistute ohtu vähendab ka hiljem alustatud ravi.” Kindlasti tuleb gripi korral töölt koju jääda ja puhata. Hea on juua ohtralt vedelikku, vajadusel võtta palavikualandajat, valuvaigistit jt gripinähte leevendavaid ravimeid. Ka külmetushaiguse korral peaks töölt koju

jääma ja enda ravimisega tegelema: jooma rohkelt vedelikku, võtma C-vitamiini, vajadusel rögalahtistit ja palavikualandajat.

Haigus tahab ravimist

Tallinna Benu apteegi proviisor Liia Saava tõdeb, et vahendeid, mis külmetushaiguste, sh gripi puhul, asjakohased on, võib jagada kolme rühma: haigust ärahoidvad preparaadid, haigussümptomeid leevendavad ravimid ja üldist enesetunnet parandavad vahendid. „Haigusi ennetavate vahendite võtmist tuleks alustada sügise saabudes. Nende hulka kuulub näiteks punane päevakübar, samuti vitamiinid. Tervislik eluviis ja karastamine aitavad samuti haigestumist ära hoida,” kõneleb Saava. Teine ravimite rühm on haigusnähtude leevendajad, mis tuleb võtta käiku siis, kui haigus juba käes. „Haigussümptomeid leevendavaid ravimeid ei tasu tarbida liiga palju, see tervist rutem tagasi ei too,” teab Saava. „Haiguse ajal ei maksa ka võtta vitamiine (ei kehti C-vitamiini kohta), eriti B-rühma vitamiine või neid sisaldavaid komplekse, sest need annavad mikroobidele elujõudu,” täpsustab proviisor.

TEISTMOODI PIDU Pidu ilma vanemateta

Kinoõhtu

Grafiti tegemine

Erinevad jõulupaketid

Ames room

Põnevad illusioonid

Huvitavad töötoad

Täpsem info Mängutuba on avar 220m2, kus on ruumi nii www.vigurid.ee lastele kui vanematele. Meil on tegevusi kõigile. 6 OKTOOBER 2015 Terve Pere Erinevad silma- ja meelepette mängud ootavad teid! tel 5593 1123

eesti ekspress

Mis on gripp?

Grippi põhjustab gripiviirus, mis nakatab hingamisteid (nina, kur­ ku, kopse). Erinevalt paljudest teistest hingamisteede haigustest võib gripp põhjustada paljudele raskeid ja eluohtlikke tüsistusi. Mis on gripi sümptomid? Gripp on hingamisteede haigus. Sümptomiteks on palavik, pea­ valu, tugev väsimustunne, kuiv köha, kurguvalu, vesine või kinnine nohu ning lihasevalu. Lastel võivad lisaks tekkida seedetrakti häi­ red, näiteks iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, kuid täiskas­ vanutele ei ole need sümptomid omased. Kuigi igasuguse iiveldu­ se, oksendamise ja kõhulahtisuse puhul kasutatakse tihti terminit „kõhugripp”, on haigustekitajateks siiski tavaliselt muud viirused, bakterid või parasiidid, mis ei ole gripiviirusega seotud. Mis on sellised gripi sümptomid, mis eristuvad n-ö tavalisest külmetushaigusest? Üldiselt on gripp raskema kuluga kui külmetushaigus. Sellised sümptomid nagu palavik, lihasevalu, väsimus ja kuiv köha on sage­ dasemad ning rohkem väljendunud. Külmetus on tavaliselt kerge­ kujulisem. Külmetushaiguse puhul on iseloomulikumad vesine või kinnine nina, lisaks ei kaasne raskeid probleeme, nagu kopsupõle­ tik, bakteriaalne põletik ning sellest tingitud haiglaravi vajadus. Kuidas eristada grippi külmetushaigusest? Kuna külmetusel ja gripil on palju sarnaseid sümptome, võib ol­ la keeruline (või isegi võimatu) neil ainult kliinilise pildi alusel vahet teha. Gripi kindlaks diagnoosimiseks teeb arst esimeste haiguspäevade jooksul spetsiaalsed analüüsid. Allikas: www.gripp.ee

„Palavikualandajatest on levinumad paratsetamooliga vahendid, mida on saada nii tablettide, lahuste kui ka küünaldena. Köha puhul võib võtta röga lahtistavaid ravimeid, aga siinkohal on vaja eristada köha pärssivaid ja köha lahtistavaid vahendeid – koos neid võtta ei tohi, sest organism röga ei väljuta, kui samal ajal on võetud ka köha pärs­sivat ravimit,” rõhutab Saava, lisades, et köha­pärssijat võib võtta kinnise, kuiva, häiriva köha puhul, mis öösiti magada ei lase. „Kui inimene ikkagi tunneb, et kõik oleks nagu bronhides kinni, tuleb võtta pigem röga­lahtistajat.” Kurguvalu saab leevendada imemistablettide ja pihustatavate ravimite abil, mõlemal on lisaks valu vaigistavale toimele mikroobide paljunemist pidurdav mõju. Kinnise nina saab lahti ksülometsaooli sisaldavate tilkade ja aerosooliga, saadaval on ka mentooliga variante. „Kindlasti ei tohi neid ravimeid kasutada üle 5–6 ööpäeva,” rõhutab Saava. „Kui nohu järele ei anna, tuleks konsulteerida perearstiga.” Haigusest tingitud kehva enesetunnet leevendavad ja palavikku alandavad kuuma joogina tarbitavad komplekspreparaadid, mis sisaldavad paratsetamooli, ninaturse­ alandajat, köhapärssijat ja rögalahtistajat. Kolmanda rühmana nimetab Saava üldist enesetunnet parandavaid vahendeid, milleks on n-ö rahvameditsiinist pärit tarkused: ravimtaimeteed, morss või sidrunivesi, mesi, kuum jalavann sinepiveega ja sinepiplaastrid. Kristiina Viiron Terve Pere OKTOOBER 2015 7

IMMUUNSÜSTEEM

Immuunsüsteemi tugevdamine ennetab haigusi On teada-tuntud tarkus, et lihtsam on tegeleda probleemide ennetamisega, kui tagajärgede likvideerimisega. See käib ka meie laste tervise kohta, eriti sügisel ja talvel. Ehk siis teiste sõnadega on mõistlikum tegeleda aegsasti meie väiksemate ilmakodanike immuunsüsteemi tugevdamisega kui hiljem üksteise järel pealetungivate haiguste ravimisega.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteek, peaproviisor

8 OKTOOBER 2015 Terve Pere

L

eidub lapsi, kes on alati terved ja kelle puhul ei olegi sügistalviseks ajaks valmistumisel vaja midagi erilist ette võtta. Samas on lapsi, kes tõmbavad külmetusja kurguhaigusi, köha, kõrva- ja põskkoopa­ põletikku koos gripiga enda poole nagu magnetid. See on kurnav ja muserdav lapsele, kes ei saa käia lasteaias ega koolis või peab hoopis vahele jätma mõne vahva ürituse, ent sama masendav ka lapsevanematele, kellele tekitab olukord senisest veelgi keerukamaid väljakutseid töises elus.

Õigesti valitud menüü tugevdab immuunsüsteemi

Immuunsüsteemi tugevdamine ei toimu üleöö – seda nii laste kui ka täiskasvanute puhul. Seega võiks järgnevaid näpunäiteid asuda järgima kohe ja teha seda terve talve kuni kevadeni. Nagu tervise puhul üleüldiselt, on kõige A ja O toitumine. Immuunsüsteemi tugevdamiseks tuleks panustada toiduainetele, mis seda toetavad, ja vältida neid, mis immuunsust blokeerivad. Seega tuleks hool-

sasti tähelepanu pöörata köögi- ja puuviljade osakaalule igapäevases toidusedelis. Mõlemad on suured vitamiinide- ja mineraalideallikad ning sisaldavad rohkelt anti­ oksüdante, mis tegelevad haiguste tõrjumisega meie kehas. Mida kirevamat värvi on juur- või puuviljad, seda enam antioksüdante need reeglina sisaldavad. Seega on eriti kasulikud näiteks tumeroheline spinat, oranž kõrvits, aga ka must sõstar. Lisaks antioksüdantidele sisaldavad köögi- ja puuviljad üht haigustevastases võitluses tähtsat ainet – C-vitamiini. Eelnevast lähtudes tasuks laste igapäevases menüüs hoida kindlasti kapsast, brokolit, lill- ja lehtkapsast, aga ka värskeid või külmutatud marju, näiteks mustikaid, maasikaid ja vaarikaid. Mida värkemad need on, seda parem. Iga toidukorra juurde peaks kindlasti kuuluma üks ports köögivilju või mõni puuvili. Täiskasvanutel tuleb tagada, et lapse iga söögikord sisaldaks kvaliteetseid valke, mida leidub näiteks ubades, väherasvases lihas, kalas ja linnulihas, aga ka tervislikke rasvu, näiteks oliiviõli, kookosõli ja avokaadot.

IMMUUNSÜSTEEM Miinimumini peaks viima suhkru tarbimise ning jätma menüüst välja magusad mahlajoogid ja limonaadid. Tähelepanelik peab olema piimatoodete andmisega lastele, kelle puhul piima, juustu ja jogurti söömine toovad endaga kaasa kõhukinnisuse ja kõrgenenud limaerituse.

Immuunsust tugevdavad vitamiinid ja mineraalid

Immuunsüsteemi tugevdamisel on väga tähtsal kohal tsink. Seda mineraali leidub austrites, veise- ja lambalihas, väiksemas koguses ka kõrvitsaseemnetes ja ubades. Tarbides tsinki toidulisandina iga päev kuni viie kuu vältel, väheneb viirusinfektsioonidesse, eriti külmetushaigustesse nakatumise tõenäosus. Lastele või teismelistele mõeldud tsinki sisaldavates vitamiinides on sageli juba ka C- ja D-vitamiini. Seega tasub ostetud ravimietiketiga enne tutvuda, kui neid veel eraldi seisvana juurde manustama asuda. C-vitamiini oleme juba varem paaril korral maininud. Haiguste tipp-perioodil on soovitatav profülaktika mõttes manustada C-vitamiini iga päev. On leitud, et selliselt on võimalik märkimisväärselt vähendada külmetushaiguste esinemise tõenäosust. Lisaks soovitatakse regulaarselt tarbida probiootikume. Piimhappebakterite kuurid on eriti kasulikud sageli haigestuvatele las-

tele. Lastele on iseloomulik nii käsi- kui ka mänguasju suhu pista, mis viiruste leviku ajal haigestumist soodustab, ent kui oma soolefloora on korras, on haigustekitajatel raskem kahju tekitada. Uuringud on näidanud, et probiootikumide abil on võimalik vähendada külmetushaigustesse haigestumise ning köha ja nohu tõenäosust ning vältida seeläbi vajadust antibiootikume tarbida. Probiootikume leidub erineval kujul. Noorematele lastele pakutakse seda pulbrina, mida toidu sisse segada, vanematele ka tableti ja närimistabletina. Kuna Eestimaa talved on väga pimedad ja külmad, ei ole lootustki, et meie nahk suudaks loomulikul moel päikesevalguse toel piisaval hulgal D-vitamiini toota. Seega on pimedal ajal paratamatult vaja seda juurde manustada. D-vitamiin toetab meie immuunsüsteemi ja tervist üleüldiselt. Aastaste ja veel nooremate laste puhul on aasta läbi vaja D-vitamiini juurde manustada. Ülejäänud peaks sellega alustama hiljemalt oktoobris ja seda kuni ajani, kus saame piisavalt loomulikku päikese­valgust, ehk aprillini.

Hea uni, värske õhk ja punane päevakübar

Viimasel ajal on populaarsust võitnud punane päevakübar, mis kaitseb ja tugevdab

laste immuunsüsteemi. Selle taime ekstrakt on teaduslikult tõestatud – see on tõhusaim looduslik immuunsüsteemitugevdaja, mida on kasutatud nii rahvameditsiinis kui ka moodsas meditsiinis. Punane päevakübar annab lastele jõudu ja regulaarne tarbimine tugevdab organismi immuunsüsteemi, eriti pimedal ja külmal ajal. Punane päevakübar on apteegiriiulil saadaval nii tablettide, närimistablettide kui ka siirupina. Eeltoodutele lisaks on väga tähtsal kohal laste piisav puhkus. Immuunsüsteemi turgutamisel on palju abi regulaarsetest uneaegadest ja sellest, et laps saab piisavalt magada. Unepuudus põhjustab kehas stressi, mis langetab keha immuunsust haiguste vastu. Kusjuures piisab juba sellest, kui lapse uni on häiritud nädala või kahe vältel. Kindlasti on lapse füüsilisel aktiivsusel sama tähtis roll kui puhkusel. Lastel peaks olema vähemalt paaril-kolmel korral nädalas võimalus saada füüsilist koormust. Eriti hea, kui sporti õnnestuks teha värskes õhus. Kehaline aktiivsus aktiveerib valgevereliblede tootmist, mille roll on võidelda põletikutekitajatega kehas. Laste regulaarselt liikuma saamise juures on väga oluline meie endi eeskuju, et neil tekiks harjumus ja soov ise pidevalt sporti teha.

Terve Pere OKTOOBER 2015 9

KÕHUVALU

Kõhuvalu annab märku, et midagi on valesti Kõhuvalu ei ole kunagi tühine – see võib olla tundemärk mõnest tõsisemast terviseprobleemist või siis lihtsalt sellest, et midagi on organismis valesti.

P

erearst Anne Kaldoja kinnitusel ei ole kõhuvalu kunagi tühine – see annab meile pigem aimu, et midagi on organismis valesti ning valu ise on liikuma­ panev jõud. Ägeda valu puhul tullakse enamasti perearsti vastuvõtule üsna kiiresti. Kaldoja lisab, et perearsti juures selgitatakse küsimustega välja võimalikud valu põhjused ja antakse edasised juhised. Oluline on pöörduda valu olemasolul perearsti juurde kohe hommikul, sest siis saab korraldada vajaliku läbivaatuse ning teha tööpäeva jooksul analüüsid ja uuringud.

Iga kõhuvalu pole tõsine tervisehäda

Iga kõhuvalu on omanäoline ja iseloomulike sümptomitega, mispärast täpsustabki arst kõigepealt, millal ja millega seoses see algas, milline on selle iseloom ja kus seda kõige rohkem esineb. Äkitsi tekkinud tugev kõhuvalu võib olla põhjustatud mõne teise organi haigestumisest – kohe on vaja välistada südamelihase infarkti, kopsuveresoonte topistumist ja teisi tõsiseid tervisehädasid.

10 OKTOOBER 2015 Terve Pere

„Kindlasti on mõistlik osata vastata, millal kõht viimati läbi käis ja mis värvi oli väljaheide. Kusepõie ärrituse olemasolul, aga ka lihtsalt igaks juhuks, oleks hea võtta vastuvõtule tulles kaasa hommikuse esmase uriini analüüs,” kinnitab Kaldoja, lisades, et kõhuvalul võib olla palju põhjuseid. Kõhuõõnes paikneb üksteise kõrval mitu organit: magu, maks, sapipõis, kõhunääre, soolestik ning üsna lähedal ka neerud, naistel munasarjad. Kõhuvalu põhjuseid on Kaldoja sõnul veel, näiteks organeid ümbritseva kapsli venitusretseptorite ärritus, kõhukoopaorgani põletik, gaaside kogunemine või soolte sulgus. „Tugev äge kõhuvalu võib anda märku kirurgilise sekkumise vajadusest, aga võib olla ka põhjustatud gaaside kogunemisest soolestikku. Kroonilise kõhuvalu puhul on enamasti võimalik abi saada ravimitest. Sageli on ülakõhuvalu seotud maolimaskesta põletikuga või siis hoopis tingitud sapipõies olevatest kividest ja põletikust. Äkki tekkinud tugeva kõhuvalu korral peaksid inimest valvsaks tegema valuga kaasnev külm higi,

KÕHUVALU šokiseisund koos teadvusekaotusega, veri­ okse, veriroe ja nn kõva kõht,” lisab ta. Perearst paneb südamele meeles pidada, et äkki alanud ülitugeva kõhu­valu korral ei jäädaks kauaks ootama, vaid pöördutaks esimesel võimalusel erakorralise meditsiini osakonda, kus on võimalik ööpäev ringi teostada esmased vajalikud uurin­gud. Vajadusel tasub kutsuda koju kiirabi.

Milliseid kõhuvalusid esineb?

Perearsti sõnul on kõhuvalud erinevad. Umbes 50% põhjustest jääbki selgusetuks, sest enamasti on need n-ö funktsionaalsed, mööduvad kõhuvalud, mis on seotud kõhugaaside, spasmide ja kõhukinnisusega. Kõhuvalu võib olla tingitud ka tühjast kõhust. Kui laps saab hommikul sooja sööki, võib valu leeveneda. Lisaks on olemas lihasvenitusest tekkinud kõhuvalud. Harvad ei ole ka juhused, kus kõhuvalutajad ummistavad kooliõe kabineti: valu on hea põhjus tundidest viilimiseks. Samas tuleb igasse lapse valusse suhtuda täie tõsidusega. Tasub jälgida, kas kõhuvalu lemmiktegevuse käigus ununeb. Perearsti sõnul on meie laiuskraadil sagedaseks kõhuvalu põhjustajaks „kõhuviirus”. Kahtlus tekib siis, kui valuga kaasneb iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Olu-

line on vaevuste tekkimisel võtta probiootiKui kõhuvaluga kaasneb oksendamine kume, nn häid baktereid, mis asuvad võit- või kõhulahtisus, on soovitatav võtta sisse lema viirustega ja sooltes ülekaalu saanud aktiivsütt ning juua kummeliteed väikeste „halbade bakteritega” lonksudena korduvalt iga ning taastavad soolestiku 3–5 minuti järel või kasuPerearst normaalse mikrofloora – tada spetsiaalseid vedelikAnne Kaldoja sellega kaovad ka seedeku taastavaid lahuseid. kommentaar häired ja kõhuvalu. Kas vahel on võimalik Arsti poole pöörduge ka kõhuvalu ennetada? juhul, kui: Perearst nendib, et nii see Kuidas kõhuvalu tõepoolest on. „Seda juleevendada või teil tekib äkki äärmiselt tugev kõhuvalu ja/või esine­ hul, kui võimaliku kõhuennetada? vad teised sümptomid (hin­ valu põhjus on teada. NäiKaldoja kinnitab, et geldus, oksendamine) teks kui mõne toidu söökõhuvalu tekkides võib kõhuvalu on püsiv ja tugev mise järel tekivad gaasid, koduse raviga alustada ning sellega kaasnevad tei­ on soovitatav juba aegsasjuhul, kui valu põhjus on sedki sümptomid (kõhulahti­ ti sisse võtta Espumisateada. Näiteks võib massus, iiveldus, röhatised, valu­ ni kapsleid. Soovitatav on seerida kõhtu kellaosuti lik urineerimine, palavik) kõhuvalutajatel vältida liikumise suunas, püüda teil esinevad korduvad gaasiliste jookide tarvitaliikuda, panna jalga sookõhuvaluhood, mille põhjus mist. Kui valu põhjuseks jad sokid. Sooja kotti või pole teada on mao- ja kaksteistsõrkompressi ei soovita esmiksoole limaskesta põlemase leevendava tegevusena kõhule asetada, põletiku olemasolul tik, tuleks enne ärritava toidu söömist võtta võivad need protseduurid hoopis haigust varem määratud ravimeid, samuti vältida vürtside ja alkoholi tarvitamist. Lehmapiiägestada või verejooksu hoogustada. Valu aitavad vaigistada No-spa, Pa- ma ja jahutoodete talumatuse korral võib racetamol, söetabletid, Sorbex, Espumisa- esineda samuti kõhuvalu koos kõhulahtisuni kapslid. Kui tegu on ülakõhuvaluga, ei sega – sel puhul peab lihtsalt varem kõhuole Ibuprofen soovitatav, sest see võib valu valu põhjustanud toiduaineid vältima. hoopis ägestada. Kadri Penjam

Terve Pere OKTOOBER 2015 11

VABAS ÕHUS

Kuidas lapsi õue meelitada? Tänapäeva kiire elutempo, motoriseerumine ja arvutistumine on viinud selleni, et lapsed veedavad üha vähem aega värskes õhus. Uurisime vanematelt, missugused on lahendused, et lapsed arvutite ja telekate tagant õue saada.

V

äikeste lastega pole probleemi, neil on lasteaias kohustuslikud õuemängud ja päevase värske õhu normi saab lihtsalt täis, aga koolilastega on mure. Hommikul viiakse nad autoga tundidesse, päeval väike sõit ühissõidukiga huviringi, pärast tööd korjatakse nad linna pealt uuesti üles ja suundutakse koju. Siis on vaja õppetükke teha ja nõnda see päev ainult tubastes tingimustes möödubki. Kas tuleb tuttav ette? Õpetajad kurdavad, et rühmaga näitusele või jalutuskäigule minnes selgub, et paljudel lastel pole korralikku sügistalvist garderoobi. Kasvueas lastele lihtsalt jäetakse paks jope ja talvesaapad ostmata, sest neid eriti vaja ei lähegi.

Jalutuskäik kodust kooli ja tagasi

„Minul pole tüdruku õuesaamisega erilist muret. Elame uuselamurajoonis ja meie tänaval on enam-vähem samaealisi tüdrukuid seitse. Peaaegu iga päev mõeldakse midagi ühiselt välja. Vahel on vaja kellelgi noorema vennaga mänguväljakule minna ja kõik lähevad kaasa. Teinekord on kavas ühine koertega jalutamine,” tut-

12 OKTOOBER 2015 Terve Pere

vustab uusrajoonide võlusid 11aastase Birgiti ema Margit. „Rulluisud ja jalgrattad on samuti kõigil olemas ning vast rajatud kergliiklustee annab võimaluse pikemateks retkedeks.” „Elame Kalamajas ja vabas õhus liikumine pole probleem. Käin kesklinnas tööl, Liisi käib kesklinnas koolis. Jalgsi on mugav igale poole minna. Juba esimesest klassist alates õpetasime koolitee selgeks ja hommikune 20minutiline jalutuskäik on igapäevane, sõltumata ilmast. Ka koolist koju tuleb tüdruk jala, tantsutrenni suundub jala. Ainult vahel õhtuti, kui on külm ja pime, lähen mina või läheb abikaasa talle autoga järele. Kokku tuleb päevas umbes tunnike jalutamist,” peab üheksaaastase tüdruku ema seda piisavaks.

Kohustuslik koeraring iga päev

„See on meie peres valus teema,” vastab 15aastase Markuse ema Marit küsimusele, kuidas lapsed toast õue saada. „Markus on tubli spordipoiss ja käib ka kitarritunnis. Kõikjale saab laps väikese jalavaevaga, sest bussipeatused asuvad nii kooli kui ka

VABAS ÕHUS kodu ees. Igapäevast liikumist, eriti värskes õhus, on seetõttu vähe.” „Markusele meeldib rattaga sõita, aga sügisel pori ja pimedaga ei ole see nii lustlik. Talle meeldib ka suusatada, aga viimased lumevaesed talved on sellelegi hobile kriipsu peale tõmmanud,” kurdab ema. „Niisama õue minekuks puudub motivatsioon. Samaealisi poisse meil läheduses ei ela või pole me neid üles leidnud. Ja ega ma väga tahakski, et ta ei tea kellega hängimas käiks. Põhikoolis on õppimist parasjagu, aga kõige suurem ajaröövel on muidugi arvuti, mille taha poiss end igal vabal hetkel unustab. Peaks vist arvuti rõdule paigutama, siis oleks tunnid värskes õhus garanteeritud,” muigab Marit. „Värske õhu vanne käime saamas koolivahe­ aegadel puhkusereisil.” „Meie peres on õues käimisega kõik korras,” arvab Nõmmel elav Kristiina. „Meil on koer, kes iga päev jalutamist nõuab ja sügisel-talvel, kui vara pimedaks läheb, on ainus võimalus koeraring päevavalges teha lastel, kes koolist lõunaks koju jõuavad. Nad teevad seda meeleldi.”

Koos sportimine on motivaator

„Kuna meie pere lapsed on väga hõivatud vanemate võsukesed, piisab vaid hõikamisest, et nüüd lähme kõik koos õue ning

suure jee-hüüde saatel pannakse end kibe­ Kettagolfi korv meelitab aeda kähku riidesse. Koos minek ongi peami- Hans (15) ja Henri (13) käivad tennise- ja ne võimas motivaator, kuidas lapsed välja korvpallitrennis. Suvel pole mingit probsaada – sellisel juhul neid (veel) ei huvita- leemi, et poisid toast välja saada. Sügise gi, mida me seal tegema hakkame,” ütleb saabudes kolivad treeningud sisse ja värsLuisa (9) ja Anna (3) ema Agne. kes õhus viibimist jääb vähe„Mis aga alati väga meelmaks. Toas on arvuti ja teledib, on koos sportimine. TüdÕpetajad kas väga suureks magnetiks. rukud kimavad tõukerataste„Kodus on mänguvõimakurdavad, ga mulle järele, kui jooksen lustega aed (batuut, korvpalet rühmaga või kepikõndi teen – tekib iselirõngas), aga selliseid sportnäitusele või gi selline võistlusmoment ja likke mänge, mida kinnaste see neile sobib. Teiseks meeljalutuskäigule ja sallidega harrastada saab, dib neile teha kõikvõimalikminnes selgub, on vähe,” kurdab poiste ema ke lihtsamaid aiatöid, näiteks Inga. „Tänavu sügisel kinkiet paljudel riisuda, õunu korjata, midasime poisile sünnipäevaks lastel pole gi tassida, kasta vms. Elame ketta­golfi korvi ja mõned kethooviga linnamajas ja kõik korralikku tad. Paistab, et otsus oli õige, need tegevused on võimalisest nüüd käiakse üsna sagesügistalvist kud,” loetleb naine. dasti aias kettaid loopimas,” garderoobi. „Meri meelitab me laprõõmustab ema uue hobi üle. si aastaajast olenemata, gee„Pimedate õhtute ja talnid vist. Jooksevad, lennutavad lohet, kae- vise lume vastu mõtlesid lapsed samuvavad liivas ja pilluvad kive – siiani pole ti lahenduse välja: ketastele on muretsetüdinenud, küllap vanuse kasvades see tud leedribad ja lumes mängimiseks plaamingil hetkel enam nii pole. No ja mui- nitakse neile külge kleepida pikad värvilidugi seikluspargid! Kui olen valmis pileti- sed lindid – nõnda saab hange peitunud raha värskes õhus viibimise eest välja käi- kettad kerge vaevaga üles leida. Ootan huma, siis mõlemad naudivad sealsetel rada- viga, kas need lahendused ka toimivad.” del turnimist nagu väiksed pärdikud,” liKülli Värnik sab Agne lõpetuseks.

HEA VÕIMALUS VEETA SPORTLIKULT AEGA PERE VÕI SÕPRADEGA UISUTADES!

Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseks. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat, v.a. koolivaheajal. Rühma soodustused alates 10 inimesest. Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi üritusi korraldada. Terve Pere OKTOOBER 2015 13

JALANÕUD

Õige jalanõu tagab hea rühi ja ennetab liigesevaevusi Heade jalanõude arvelt kokku hoida ei tasu, sest need on ju sõna otseses mõttes kõige esmane toetuspind lapsele pikkade päevade jooksul. Kuna suure osa päevast veedab laps koolis, on eriti tähtis pöörata tähelepanu vahetusjalanõudele.

S

ügisel läheb lahti tõeline vahetus- ni lahtised kannarihma või kinnise kanjalanõude ostmise ralli. Tavaliselt naga sandaalid. Hea sandaali tunnuseks saab lapsevanem koolilt vahetus­ on laiem ninaosa, reguleeritavad rihmad, jalanõude soetamiseks juhiseid ainult nii kvaliteetne materjal ja elastne tald. Mõni jalatsitootja on jalanõud märpalju, et need ei tohi jätta põrandale musti jutte ning peavad laskma jalal hingata. gistanud ja andnud garantii, et talla­ materjal põrandale musti jutte ei jäta. Seda pole just palju. Nii teebki igaüks valikuid endale olu- Kui märget ei ole, tasub sellekohast infot uurida teenindaja käest, liste kriteeriumide põhkellel on toodetest põhjal, milleks võivad muu jalikumad teadmised. hulgas olla nii soodne Ei tohiks Tütarlapsed, kes hind, tunnustatud kaukanda laheda oma välimusele juba bamärk kui ka lihtsalt jaerilist rõhku panevad ja latsi meele­p ärane väljaväljanägemisega, kontsakingi kanda eelisnägemine. Kui teadlikult kuid sportimiseks tavad, peaksid teadma, aga jälgime, et jalanõu mõeldud et kontsa maksimaalteotaks meie lapse füüsine soovituslik kõrgus on se arengut parimal moel? jalatseid koolis See on omaette teema. vahetusjalanõudena, 2 cm. Keharaskus langeb kõrge kontsaga kinKui mõne riideeseme sest need panevad ga kandmisel rohkem saab lapsele osta ka omapika koolipäeva pöia eesosale ning risti­ päi, siis jalanõude soetavõlv võib suure koormist pelgalt suurusnumblõpuks jalad muse tõttu lamenduri järgi tuleks pigem välkuumama ning da või valesti välja aretida, sest jalanõu peab muudavad neda. Kontsata jalanõu lapsele hästi jalga istutallalihased laisaks. kandmisel on aga ohusma. Seepärast tuleks laptatud pikivõlv. Teismelisel kaupluses paari mused poisid aga ei tohiks delit proovida ja nendega mõni samm teha, et saada sobivuse koh- laheda väljanägemisega, kuid sportimita kohest tagasisidet. Sellele, et käies jala- seks mõeldud jalatseid koolis vahetus­ nõud ajapikku mugavaks muutuvad, loot- jalanõudena kanda, sest need panevad pika koolipäeva lõpuks jalad kuumama ma jääda ei tasuks. ning muudavad tallalihased laisaks.

Mida vahetusjalanõude valikul silmas pidada?

Kuna laps veedab koolis suure osa päevast, on tähtis, et vahetusjalanõud toestaksid tema jalga ning aitaksid hilisemas elus ennetada valede jalatsite kandmisest tekkinud probleeme – põlve-, puusa- ja seljavaevusi. Pehmed nahktallal kummiga sussid ei ole vahetusjalanõudeks kindlasti hea valik, nagu ka liiga jäiga tallaga jalanõud, mille kandmisel jalg kiiresti ära väsib. Algklassilastele sobivad kõige paremi14 OKTOOBER 2015 Terve Pere

Mis vahe on anatoomilisel ja ortopeedilisel jalanõul?

Ortoosimeister OÜ juhataja Sander Sirbi sõnul on ortopeedilised jalatsid üldjuhul jäigema tallaga, tugeva kannaosaga ning ilma sisseehitatud tallatugedeta. Ortopeedilised jalanõud on ravijalanõud ja neid tavakauplustest osta ei saa. „Ortopeedilisi jalatseid vajavad lapsed, kelle pöia pikivõlv on tugevalt lamenenud (lampjalad) ja selja tagant vaadates vajub kand „viltu”. Kindlasti on sellis-

tel juhtudel vaja eraldi juurde tallatugesid. Tugeval tallal ja tugevdatud kannaosaga jalatsid peaksid olema lastel, kellel hoiavad pöiad hüppeliigesest sissepoole. Seepärast ei sobi kanda tagant rihmaga kingi, sest rihm ei toesta jalga nagu vaja ja kand vajub valesse asendisse. Tugev jalatsi kannaosa fikseerib hüppeliigse. Kui hüppeliiges on sirge, on kõik normaalne ja spetsiaalseid jalanõusid laps ei vaja.” Jalanõu kannaosade ebaühtlane kulumine on esimene signaal rühiveast. Vanemad peaksid jälgima, millised näevad välja lapse jalanõud kanna juurest pärast mõningast kandmist. Kui kannaosa on ühelt poolt rohkem kulunud kui teiselt poolt, sise- või väliskülje pealt, tuleks pöörduda arsti poole. „Ortopeediliste jalatsite vajaduse peab kindlasti tuvastama perearst või ortopeed. Ortopeedilisi jalatseid ja tallatugesid on võimalik soetada riigi dotatsiooniga. Täpsemat infot saab invaabi­vahendeid ja ortopeedilisi jalatseid müüvatest firmadest. Üldjuhul enne lapse kaheaastaseks saamist eri jalatseid ei määrata, aga see kõik sõltub diagnoosist. Mõni­kord piisab ka tallatugedest ning ortopeedilisi jalatseid muretsema ei pea, kuid sellisel juhul tuleb jälgida, et tavakauplusest ostetud jalanõudel ei oleks võlvituge sees, sest kui jalatsis olevale toetusele lisada veel talla­tugi, tõstab see jala valesse asendisse. Sama asja peab jälgima tossude puhul. Võimalusel tuleks sees olev võlvitugi eemaldada ja jätta nendes jalatsites tallatoed kasutamata,” lisab Sirp. Anatoomilised jalanõud sobivad kandmiseks kõikidele lastele ja neid on võimalik soetada ka tavakaubandusvõrgust. „Anatoomilistel jalanõudel on kõrgendatud kannakapp ja pehme sisemus,” selgitab Sander Sirp. Heade anatoomiliste omadustega jalanõud sobituvad jalale hästi ning on jalga proovides kohe tuntavalt mugavad. Kaire Raave

eesti ekspress

Terve Pere OKTOOBER 2015 15