TERVE PERE (oktoober 2014)

15. oktoober 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

U U S j a H U V I TAV

LASTESPORT

Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel.

Meie aitame!

LUGEMISRÕÕM

O H AT I S

V I TA M I I N I D

KÕHUGAASID? Espumisan... ja kõhugaasid kaovad!

Käsimüügiravim. Näidustus: kõhupuhituse sümptomaatiline ravi. Täiendav informatsioon: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt 27/29, 10612 Tallinn. Müügiloa hoidja: BERLIN-CHEMIE AG (MENARINI GROUP) Glienicker Weg 125, 12489 Berliin, Saksamaa.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugevge tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Uus & huvitav

„Tuhkatriinu” NUKU teatris NUKU teatris algasid külalislavastaja Ingo Normeti ja külaliskunstniku Liina Undiga „Tuhkatriinu” proovid. Ühe maa­ilma tuntuima muinasjutu põhjal kirjutas uue eesti­keelse nukunäidendi Peeter Sauter.

Tähtis koht on lavastuses ka originaalmuusikal, mille loob Rein Rannap. „Tuhkatriinu” seekordse uusversiooni kangelanna Triinu on enam Pipi Pikksuka kui Disney multifilmidest pärit Barbie-laadse nuku moodi. „Ühtmoodi oluline on ses loos nii kiusamise teema kui ka andestamine ja lepitamine,” sõnab lavastaja.

NUKU teatri „Tuhkatriinus” mängivad nimiosa Liis Haab (külaline) või Liivika Hanstin. Liis Haabile on see esimene nuku­roll elus. Teistes nukurollides on Tiina Tõnis, Riho Rosberg, Taavi Tõnisson, Katariina Tamm, Tarmo Männard, Lee Trei ja Mihkel Tikerpalu.

Lavastus esietendub 30. novembril NUKU teatri väikeses saalis ning seda mängitakse detsembris mitu korda päevas. Lavastus on osa jõuluprogrammist, kuhu kuuluvad ka visuaal- ja mustkunsti­ lavastus „Võlu­ pood” ning muuseumi­ etenduste sari „Jõululugu ärkab ellu”.

Tervis Plussi idamaahõnguline terviseõhtu Tervis Pluss ja tervisesalong Yin Yang kutsuvad neljapäeval, 13. novembril kell 18 idamaahõngulisele terviseõhtule. Kavas: idamaiste tervist tugevdavate massaažide tutvustamine ja katsetamine; energiaid vabastav shindo-venitustreening; personaalsed soovitused terviseja iluspetsialistidelt; hellitavad ja tervistavad hoolitsused; kosutavad joogid ja suupisted; üllatused ja loosimised.

Piletid hinnaga 15 eurot on müügil Pileti­levis (www.piletilevi.ee). Hinna sees on 25minutiline idamaine selja-, turja- või peamassaaž ning kaks hoolitsust järgmisest valikust: shindo-venitused, refleksoloogia konsultatsioon ja diagnostika, naha- või soengutest, lavendlihooldus küüntele, kerge soeng ja juuksehooldustoodete soovitused, idamaine siluv näohooldus, jumestus ja meigiõpe. Kirja­ panek hoolitsustele kohapeal. Kohtade arv on piiratud!

Tutvu põhjalikumalt hoolitsustega kodu­lehel www.hiinatervisesalong.ee ja www.gersi.ee. Tervisesalong Yin Yang ja Gersi stiilistuudio asuvad aadressil Liivalaia 40, Tallinn.

The Body Shopi uued argaaniatooted Rikkalikult rasvhappeid, eeterlikke õlisid, sealhulgas oomega-6-­ rasvhapet ja looduslikku E-vitamiini, sisaldav argaaniaõli on tuntud oma sügavalt niisutavate ja nahka toitvate omaduste poolest. The Body Shopi uude argaania-sarja kuulub mitmeotstarbeline argaaniaõli (19,70 ¤), unikaalne tahke õli (13 ¤), mida saab kasutada nii juuste kui ka keha turgutamiseks, pesugeel (7,50 ¤), luksuslik keha­ koorija (17,20 ¤), ihupiim (15 ¤), kehavõi (18,80 ¤), huule­ palsam, vannivaht (13 ¤) ja massaažiseep (7,50 ¤).

Sügishooajal on kõigil huvilistel võimalik saada The Body Shopi kauplustest kasulikke keha turgutavaid ilurituaalide näpunäiteid ja nautida tasuta lõõgastavat kätemassaaži argaaniatoodetega.

KIRJUTA meile!

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga tähtis. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka seekord.

Järgmine Terve Pere ilmub novembris, mil on õige aeg hakata mõtlema ka saabuvatele pühadele. Seekord küsime: kui palju kulub teil raha jõulukingituste peale? Millise summa piiridesse peaks jääma lapse jõulukink?

Teie kirju ootame kuni 6. novembrini aadressil pere@ekspress.ee. Kõigi meilisaatjate vahel loosime seekord välja The Body Shopi argaaniatoodete komplekti (pesugeel, keha­ koorija, kehavõi ja tahke õli) väärtuses 56,50 ¤.

Möödunud kuu kirjasaatjate vahel läks loosirattasse „Lotte atlas”. Õnn naeratas seekord Eleriin Loodsalule. Palju õnne! Võtame võitjaga ise ühendust.

Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

3

Uus & huvitav

Toored kotletid ja lihapallid teevad elu m mugavamaks g

Kodukokkade rõõmuks on Rakvere toonud poelettidele uued kvaliteetsest hakklihast valmistatud toored hakk-kotletid ja hakklihapallid. Koduse hakkliha baasil valmistatud toored kotletid ja lihapallid on maitsestatud ning vormitud parajateks lihapallideks ja kotlettideks ning koheselt valmis keetmiseks, hautamiseks, küpsetamiseks või praadimiseks. Mugavalt ja kiirelt pliidilt lauale jõudvad lihapallid ja kotletid on koduse mekiga, sest maitset annavad sibul, pipar ja küüslauk! Pane pann tulele ja naudi Rakvere hakklihapalle ja -kotlette!

Uus!

Kõht täis Eesti moodi!

Lihapallidega egggaa tomatikastee pennedega 4-le Küpseta lihapallid pannil õlis kuldpruuniks ja tõsta kõrvale.

Prae samas rasvas hakitud sibul ja küüslauk. Lisa konservtomatid ja pune, hauta madalal kuumusel 20 minutit. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Sega hulka küpsed lihapallid ja kuumuta kõike koos 5 minutit. Serveeri lihapallikastet värskelt keedetud pennedega, riivi peale parmesani ning kaunista basiilikuga.

Talukaupade valik Rimis laienes 2011. aasta kevadel avati esimest korda Rimi Haabersti hüper­marketis Eesti päritolu mahe- ja talu­kaupade müügiala Talu Toidab. Selle aasta lõpuks on sarnased müügialad juba kümnes Rimis.

Müügiala Talu Toidab eesmärk on teha kohalikud mahetooted ja väiketootjate tooted võimalikult paljudele inimestele kodu lähedalt kergesti kättesaadavaks. Plaan on katta talu- ja mahetoodete valikuga kõik Tallinna Rimi hüper- ja supermarketid. Praeguseks on müügialad Ülemiste, Haabersti, Mustakivi, Sõpruse, Põhja, Kauba­halli, Norde, Postimaja ja Telliskivi Rimides.

400 g pennesid id 2 pakki tooreid lihapalle 2 sl õli praadimiseks Kaste: 800 g kooritud konservtomateid omas mahlas 4 küüslauguküünt 2 sibulat 2 tl kuivatatud punet 1 sl suhkrut soola, pipart Serveerimiseks parmesani ja basiilikulehti

Proovi järele!

Valio tõi turule jogurti-shot ’id ja maitsekeefirid Poelettidele on jõudnud uued Valio Gefilus 2GO jogurti-shot’id, mis on saadaval 100grammistes taassuletava korgiga pudelites kiivi-, banaani-maasika- ja ploomimaitselisena. Tegu on esimeste Eestis toodetud jogurti-shot’idega.

Müügile tulevad ka esimesed maitsestatud keefirid Eestis ehk sari Gefilus Kefir, milles on saadaval 300grammised pudelid mustika, cappuccino ja traditsioonilise keefiriga.

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul mõjutab kiirenev elutempo üha rohkem inimeste söömisharjumusi: hommikusöögiks ja isegi lõunapausiks napib aega, mistõttu jõuavad take-­ away tooted ostukorvi aina sagedamini. „Pudelikeefirite ja jogurti­ jookide tarbimine on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu investeeri­ sime Laeva Meierei uude pudeliliini 700 000 eurot. See võimaldab meil panustada tervislike take-away toodete arengusse,” sõnas ta. „Toiduliidu 2012. aasta uuringu põhjal peavad eestimaalased keefirit kõige tervislikumaks toiduaineks. Otsustasime seetõttu rikastada Gefiluse keefirivalikut eri maitsetega ning panime need mugavamaks tarbimiseks keeratava korgiga 300grammistesse pudelitesse,” ütles Kalbin. Nii nagu teisedki Valio Gefiluse tooted, sisaldavad uued jogurtid ja keefirid maa­ilmas enim uuritud piimhappebakterit LGG ning päikesevitamiini D, mistõttu aitab Gefiluse toodete tarbimine tugevdada immuunsüsteemi.

Ehe Tai õlimassaaž

Söögivahetund. Koolikokkadelt kodukööki Evelin Ilves, Hele-Mai Alamaa, Tuuli Mathisen

kogenud tailannast massööri käte all.

Avatud E–L 10–21, P 11–19 tel 660 0101 www.thaianamassage.com

Raamat pakub üle saja retsepti Eesti armastatud koolikokkadelt. Presidendiproua Evelin Ilves ja fotograaf Hele-Mai Alamaa tegid kahe aastaga Eesti koolidele tiiru peale. Istusid lastega laua taga ja maitsesid roogi, uurisid õpilastelt lemmiktoite ja kokkadelt nippe. Tunnustamaks osavate koolikokkade tööd, on raamatusse koondatud parimad koolitoidud, mida võiks kodus järele teha. Koolikokkade loomingu on kodukööki sobivaks timminud hobikokk ja toidublogi pidaja Tuuli Mathisen.

4

Uus & huvitav

17-26 OKTOOBER OSTA COCA-COLA PLAZAST VÕI KALEV SPA VEEKESKUSEST ÜHISPAKETT HINNAGA 10,90 € NING PÄÄSED ÜHE HINNAGA NAUTIMA NII VEEKESKUST KUI VABALT VALITUD FILMI.

PAKKUMINE KEHTIB KOOLIVAHEAJAL 17.-26. OKTOOBER NING SISALDAB 2,5 TUNDI VEEKESKUSE KÜLASTUST JA ÜHTE KINOPILETIT, KA 3D* * EI KEHTI A. LE COQ SVIIDIS JA ERIÜRITUSTEL.

5

KINKEPILETEID SAAB OSTA ALATES 1. OKTOOBRIST KALEV SPA VEEKESKUSE JA KINO COCA-COLA PLAZA KASSAST. VAATA KA WWW.KALEVSPA.EE JA WWW.FORUMCINEMAS.EE

Fotod: Ilmar Saabas / Delfi

LUGEMISRÕÕM

Eesti Lastekirjanduse Keskuse majja astudes avaneb justkui muinasjutumaailm, kus lapsed ja lapsemeelsed saavad rahuldada lugemisjanu ning seigelda nii ajaloohõngulises varakambris kui ka osaleda aktiivset tegevust nõudvates tegelusringides.

Eesti Lastekirjanduse Keskus süstib lastesse lugemisrõõmu K

eskuse direktori Triin Soo­ ne lahkel loal ja juhatusel tee­ me majas ringkäigu ning räägime minevikust, olevikust ja tulevikust, Eesti Lastekirjanduse Keskuse toi­ mimisest, eesmärkidest ja muidugi lastest – neist, kelleta sellist toredat maja Pikal tänaval ei eksisteeriks.

Lugemiskoer ja perehommikud Oleme siinsesse keskusesse sattunud laupäeva hommikul, kui algamas on

perehommik ning peagi majja tule­ mas lugemiskoer – selline tore karva­ ne kaaslane, kelle seltsis olemist ning talle lugemist sugugi pelgama ei pea.

Sel laupäeval külitavad raamatu­ kogu nurgas mõnusalt usin teks­ ti veeriv laps, suur karvane Susi ja tema perenaine. „Teatavasti vähen­ dab loomadega suhtlemine stres­ si ja üksindustunnet, tõstab enese­ kindlust ning pakub emotsionaalset tuge. Lugemiskoera mõte on selles, et koer ei anna lapsele hinnangut, ei

käsi tal kiiremini või paremini luge­ da. Nii on laps rahulik ja turvalises keskkonnas tuleb ka lugemine pare­ mini välja,” selgitab Triin Soone lu­ gemiskoera fenomeni ning lisab, et lapsi, kes koertele lugeda soovivad, jagub rohkemgi kui koertel võima­ lust kuulata. Susi ja Fjodor (teine lugemiskoer) püüavad kordamööda lapsi kuulata nii palju, kui jaksavad.

Perehommikutel saab nii laps kui ka vanem veeta õdusalt aega kesku­ se pööningukorrusel ning arendada seal kuulates, mängides ja meister­ dades eri oskusi. Laupäevased tee­ mad on väga erinevad. Näiteks tut­ vustavad tuntud inimesed lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid, külali­ sed räägivad loodusest, muusikast, kaugetest maadest ja kõigest huvita­ vast meie ümber. Pööningul toimu­ vad ka iganädalased mudilastunnid, kus mängu kaudu saavad raamatute­ ga sõbraks 2–3aastased. Lastega koos tegutsemine annab emadele-­isadele hea võimaluse omavahel mõtteid va­ hetada ja juttu ajada.

Sünnipäev on üks eriline päev ning seetõttu saab siinses majas pi­ dada seda raamatulugude keskel. Põ­ nevad, harivad ja meelde­jäävad prog­ rammid on mõeldud lastele vanuses

6

6–11 aastat. Pidu toimub maja kõiki­ del korrustel: tutvutakse Edgar Valte­ ri galerii ja raamatukoguga, nuputa­ takse ja mõistatatakse vara­kambris, meisterdatakse luugisaalis ning istu­ takse peolauda muinasjutupööningul.

Seltskonna suurus on kuni 16 last ja täiskasvanud saatjad.

Kunstikamber ja ulmeklubi Koolilastele on keskuses tegevusrin­ gid Kunstikamber ja Sõnakamber.

Sõnakambri tunni juhatab sisse ette­ lugemine, mis on ühtlasi hea kuula­ misoskuse arendaja. Lisaks mängi­ takse tähelepanumänge ja lihvitak­ se eneseväljendusoskust. Iga kohtu­ mine lõpeb käelise tegevusega, kus saab oma osavust proovile panna.

Inger (11) on sõnakambris käinud kaks aastat. „Rääkisime iga kord raa­ matutest ja autoritest ning tunni lõ­ puks meisterdasime või joonistasi­ me midagi. Kõige enam meeldis mul­ le Sõna­kambris lugusid kuulata. Meile loeti ette uusi lasteraamatuid, millest saime hiljem rääkida,” sõnab tüdruk.

Kunstikamber ei ole pelgalt ta­ valine kunstiring, vaid rohkem raa­ matukunstiring. Illustraator Kertu Sillaste tutvustab lastele raamatuid meilt ja mujalt. Neist inspiratsiooni

LUGEMISRÕÕM saanuna joonistavad ja kirjutavad lapsed juba ise omi teoseid.

Ent siinses majas jagub tegevust ka noortel – nimelt võtab iga kuu vii­ mase nädala neljapäeval koha sis­ se ulmeklubi, kus noored olenemata east arutlevad loetud ulmekirjanduse üle. Klubis leiavad ühise keele nii 12kui ka 17aastane ja vanusevahe kaob.

Lugemisarmastus – kuidas sütitada?

napäeval varasemaga võrreldes pal­ ju vähem. „Lugemist on meie laste igapäeva­elus palju, küsimus on vaid selles, mida ja mis kvaliteediga tekste loetakse. Vähenenud on ilukirjanduse lugemine kui vaba aja veetmise viis, samas on kasvanud lugemine arvuti­ ekraanilt. Meie maja rõõmuks koh­ tume lastega, kellele meeldib lugeda just raamatuid, ja neid pole vähe.”

Rõõm on Triin Soone käest kuul­ da, et meie lapsed oskavad head raa­ matut hinnata – nii pisikestele kui ka suurematele kirjutatud teoseid il­ mub üha rohkem. Kõrgelt hinnatak­

Perehommikutel saab nii laps kui ka vanem veeta õdusalt aega keskuse pööningukorrusel ning arendada seal kuulates, mängides ja meisterdades eri oskusi.

Lastekirjandust igale maitsele

Kuidas ja milliste meetoditega kasva­ tada lapses tehnoloogiat täis maailmas just lugemisarmastust? Triin Soone sõnab, et kindlasti ei ole olemas väi­ kelast, kellele ei meeldiks raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata.

Küll aga on juba päris pisikestel eri­ nev maitse selles, mida neile lugeda või kuulata meeldib. Siinkohal võiks lasta lapsel valida raamat, mida tal­ le lugema asutakse. Tasub leida üles see vanema-lapse aeg, kus ollakse koos, vesteldakse, loetakse, arutletak­ se – küll siis hiljem leitakse ka iseseis­ valt tee raamatukokku. Siinse keskuse raamatukogu töötajad aitavad samu­ ti lapsel valida, millist teost ta soovib.

Triin Soone kummutab arvamu­ se, mille kohaselt loevad lapsed tä­

Lastekirjanduse majas toimu­ vad kohtumised kirjanike ja illust­ raatoritega ning raamatututvustu­ sed. Alati on galeriides vaatamiseks väljas valik originaal-raamatuillust­

„Hea meel on tõdeda, et meil on pal­ ju häid lastekirjanikke, kes pakuvad nii mudilastele, lastele kui ka noo­ rukitele üha mitmekesisemat kirjan­ dust. Samuti ilmub rohkelt tõlkekir­ jandust, mille seas on viimastel aas­ tatel kasvanud põhjamaade laste­ kirjanduse osakaal. Kuid asi toimib ka vastupidi ehk meie lastekirjan­ dus jõuab teistes keeltes lugejateni ja ka eksootilisematesse keeltesse.

Piret Raud on üks menukaim, kel­ le teoseid võib lugeda näiteks jaapa­ ni keeles, aga ka läti, leedu, hispaa­ nia, prantsuse jt keeltes. Kahjuks ei saa sama öelda Põhjamaade kohta, mille puhul Eesti lastekirjanduse tõl­ kimises on käia veel pikk tee,” teab Triin Soone.

se ka vanema põlvkonna lastekirja­ nikke, kelle seltsis on üles kasvanud praegused isad-emad. Mitmed meie lastekirjanduse klassikasse kuulu­ vad raamatud ilmuvad kordustrük­ kidena.

Kohtumised kirjanikega Eesti Lastekirjanduse Keskuse ruu­ mides asub ka Edgar Valteri gale­ rii, kus saab imetleda vanameist­ ri illustratsioone, tutvuda ekraani vahendusel tema elu ja loomingu­ ga, vaadata multifilme ning uudis­ tada seina ääres kõrguvat pokuko­ da koos pokudega.

ratsioone ja autorinukke. Varakamb­ ris saab aga uudistada lasteraamatuja aabitsaajalugu, mis pakub külas­ tajale nii avastamist kui ka taaskoh­ tumist oma lapsepõlve lemmikutega.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on paik, kust saab alguse maagiline tee­ kond raamatumaailma. Tulgu see vanema, õpetaja või lasteaiakasva­ taja käekõrval – uudistamisest tekib huvi ning armastus lugemise vastu.

Kes soovib veel täpsemat infot, võib külastada kodulehte www.elk.ee.

Keskusega saab tutvuda tasuta.

Kadri Penjam

i

äPardunud Perekond

Soovitame vanusele 7-10!

Soovitame vanusele 7-10!

PÄEVA PARIMAD HETKED! Rõõm EST

LUGEMIS

www.egmont.ee

PARIMAT LUGEMIST LASTELE LEIATE KIRJASTUSE EGMONT VEEBIPOEST WWW.EGMONT.EE 7

Soovitame vanusele 8-12!

LASTESPORT

Uisutades terveks ja tasakaalu Uisutamist peetakse üheks kõige universaalsemaks spordialaks, sest seda saab harrastada igas vanuses. Lisaks mõnusale emotsionaalsele laengule, mida pakub igasugune füüsiline tegevus, arendab uiskudel liikumine eriti hästi koordinatsiooni ja tasakaalu. Vaim ja füüsis teevad usinasti koostööd ja seetõttu tasakaalustub füüsilise tasakaalu arendamisel ka inimese üldine vaimne seisund.

Shutterstock

K

ellele ei meeldiks graatsiliselt, oma keha täielikult valitsedes, uiskudel üle jää liuel­ da? Kas just selle, kuid jääl edasiliikumise peale mõtlesid inimesed küll juba enne kesk­ aega ning leiutasid esimesed uisud. Tol ajal kasutati nende valmistamiseks loomaluid.

Graatsiline liuglemine jääl hakkas il­ met võtma Kesk-Euroopas 19. saj algu­ ses, mil koguneti jääväljakute­ le šikaarselt riietatuna uisutamist nauti­

ma juba ka paariti ja suurema seltskonnaga. Muu­ sika võeti kasutusele 1870ndatel ning uisutamise­ le lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid.

Iluisutamisest sai esimene taliala olümpiamängu­ del 1908. aastal Londonis.

Enne lapse panemist iluuisutamise trenni tuleks endale teadvustada, et tegu on tehniliselt raske alaga ja tulemuste ilmnemine võtab aega. „Kõige lihtsamalt öeldes õpetab uisutamine töö tegemist, mille hulka kuulub aja planeerimine ning järjepidevuse ja eluks oluliste iseloomuomaduste kasvatamine.”

Tasakaalu hoidmiseks jääl hak­ kavad tööle väikesed stabilisaator­ lihased, mis igapäevaelus aktiivselt kaasa ei tööta.

Kõige rohkem saavad tööd pahkluude ning puusa­ de ja põlvede ümber asetsevad lihased. Just nen­ de lihaste tugevdamine on oluline ja soovi kor­ ral võib harrastada ka muid spordialasid, näiteks jooksmist, joogat ja suusatamist. Kelle jaoks on liigeste põrutamine vastunäidustatud, sellele on

8

Treenimisvõimalus kõige pisematele Iluuisutamise treeneri Anne Avingo sõnul saab uisu­tamisega algust teha juba väga varases lapse­ põlves. Uisutamine aitab kaasa üldfüüsilisele aren­ gule, annab hea rühi ja keha tundmise. „Kuna treeningud toimuvad peamiselt jahedas õhus, mõ­ jub see karastavalt ja laste immuunsüsteemi tu­ gevdavalt. Nohud-köhad neile naljalt külge ei hak­ ka,” osutab Anne Avingo lisanduvale kasutegurile.

Enne lapse panemist iluuisutamise tren­ ni tuleks endale teadvustada, et tegu on tehniliselt raske ala­ ga ja tulemuste ilmnemi­ ne võtab aega. „Kõige liht­ samalt öeldes õpetab uisu­ tamine töö tegemist, mil­ le hulka kuulub aja planee­ rimine ning järjepidevuse ja eluks oluliste iseloomuoma­ duste kasvatamine.”

Milleks valida uisutamine?

uisutamine justkui loodud. Lisaks põle­ tab uisutamine ohtralt kaloreid, sest keha nõuab treeningu käigus palju hapnikku.

Selleks et tunda ennast jääl kindlalt, on kõige tähtsam omandada tasakaal.

Mõistagi tuleb ära õppida pidurdamis­ tehnikad ja keharaskuse kandmine ühelt jalalt teisele. Seejärel saab keskenduda sõidutehnika õppimisele ja olenevalt ees­ märgist muude oskuste omandamisele.

Shutterstock

LASTESPORT

Laps ja saavutussport Lapsevanem teab, et võistluskogemus ei pruugi alati lõppeda positiivselt. Kindlasti on mõni näinud, kuidas laps lõpetab võistluse nuttes või kardab minna uuele võistlusele.

Ehk oled mõnel võistlusel hoopis ise liiga emotsionaalseks läinud ega oska lapse kaotusega toime tulla?

Hoolimata sellest, kas võistlustulemus on positiivne või negatiivne, võib saadud kogemus olla sellegipoolest lapse edasisele arengule kasulik. Kui soovid last võistlustel toetada ja aidata tal igast kogemusest maksimumi saada, oled oodatud praktilisele seminarile „Kuidas toetada oma last võistlustel?”

Uisutama on oodatud kõik Selleks et uisutamine oleks tõepoolest nauditav, tuleb tähelepanu pöörata riie­ tusele ja uisusaabastele. Õnneks on täna­ päeval võimalik soetada väga mugavad uisud, mis toetavad jalga nii, nagu peab, ja lasevad sel ühtlasi hingata. Nagu mis­ tahes jalanõude soetamisel, tuleb proovi­ da mitmeid uiske ning usaldada esimest tunnet – kui saabas on ebamugav, siis aja möödudes see mugavaks ei lähe. Seetõttu on oluline otsida saabas, mis jalale kohe proovides omane on. Vältida tasub plast­ uiske, sest need panevad jalad liuväljal seda­võrd külmetama, et mõnust ja sõidu­ naudingust ei saa juttugi olla.

Treener Anne Avingo juhendab pea­ le laste ka täiskasvanutest harrastaja­ te rühma. „On neid, kellel jäi lapsepõl­

ves unistus uisutamisest teostamata ning kes nüüd naudivad selle oskuse omanda­ mist. Teiseks on uisutamine lihtsalt meel­ div harrastus. See on ilus ala – muusika mängib ja tagatud on mõnus füüsiline koormus. Kokkuvõttes on uisutamine ka lõbus seltskondlik ajaviide.”

Eestis ei pea jääspordialade harrastami­ seks ootama järvevee jäätumist, vaid tänu piisavalt rajatud sisejäähallidele on võima­ lik uisualadega tegeleda ilmast olenemata aasta ringi. Lisaks uisutamisele saab tege­ leda ka jäähoki ja jääkeegli ehk curling’uga.

Võistluskogemus – mida saab sellest laps?

Vanemate roll võistlustel Kuidas olla oma lapsele toeks, olenemata võitluste kulgemisest?

Kuidas targalt käituda nii enne ja pärast võistlust kui ka selle ajal?

Seminar toimub 23. oktoobril kell 18.00–19.30 Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudis (Tondi 55).

Seminari juhib Snezana Stoljarova (MSc sporditeadustes suundumusega spordipsühholoogiale), kes on korraldanud ka spordipsühholoogia konsultatisoone ja töötubasid ning kes omab treeneri- ja sportlasekogemust saavutusspordis. Osalustasu 10 eurot (sisaldab materjale) tasutakse kohapeal.

Järgmised sama temaatikaga loengud: 20.11 Minu lapse areng spordis: kuidas, millal ja milleks?

04.12 Kuidas sütitada last pürgima tema enda isikliku tipu poole?

13.12 Kuidas leida ühist keelt lapse treeneriga?

Lisainfo: www.tlu.ee/tsi, tel 699 6555

Kaire Raave

KOGU SÕBRAD KOKKU JA TULE UISUTAMA! RÜHMADELE ALATES 10 INIMESEST SOODUSTUS! Koolivaheajal saab uisutada ka nädala sees.

Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseks.

Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

9

Täpsem info: www.icearena.ee

Shutterstock

OHATIS

Millest kõneleb herpes?

Herpes ehk ohatis on naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab viirus Herpes simplex (HSV). Tegu on laialt levinud viirushaigusega, ent enamik meist pole sellest teadlikud, sest sümptomid ilmnevad vaid 20 protsendil viiruskandjatel.

H

erpesesse nakatutakse kok­ kupuutel haige inimese keha­ vedelikega vigastatud naha või li­ maskesta kaudu. Viirus jääb orga­ nismi kogu eluks ning seda välja ra­ vida pole võimalik. Kõige sagedami­ ni esineb herpesnakkus näol ja suul, kuid ka nina limaskestal. Kui inime­ ne on herpesviirusesesse nakatu­ nud, sõltub selle avaldumine tulevi­ kus immuunsüsteemi seisukorrast, seega võib herpese ilmnemist võtta ka kui teadaannet nõrgenenud im­ muunsusest.

paistvad vesivillid ning nakkusest haaratud ala on turses ja punetav. Vil­ lid armistuvad ja paranevad 3–5 öö­ päeva jooksul, kattudes koorikuga.

Kui ohatis huulele tekib, on mõis­ tagi esmane soov sellest võimalikult kiiresti vabaneda. Selleks on mitme­ suguseid võimalusi, mille hulgast tu­ leb tõhusaim valida enamasti katse­ meetodil, sest meie kehad reageerivad eri abivahenditele vägagi isemoodi.

Siinkohal ei aita muu kui oma keha kuulamine ja tundmine. Igal juhul tuleks nõu pidada ka perearstiga ja

Kõige sagedamini kutsuvad oha­ tist esile peale haiguse ka stress, trauma, UV-kiirgus ja külmetamine või lihtsalt sügisese tuuleiili pisut jahe paitus. Hea tervise juures püsi­ mine aitab viirust hoida uinuvas ole­ kus ning just tervislikust seisundist sõltub ka ohatise avaldumise sage­ dus ja paranemisprotsess.

Ohatise ravivõimalused Huuleohatis annab oma tulekust märku sügeluse, torkimistunde ja va­ luga. Seejärel tekivad enamasti läbi­

10

kooskõlastada sõltuvalt haiguse ras­ kusastmest individuaalne raviplaan.

Tavalise huuleherpese korral piisab kättesaadavatest viirusvas­ tastest vahenditest (Acyclovir, Zovi­ rax, Viru-­Merz), kuid raskete haigus­ vormide (nt herpeetilise ekseemi) korral peab kindlasti pöörduma ars­ ti poole ning alustama süsteemset viirusvastast ravi. Herpesinfektsioo­ ni puhul kasutatakse ravi iga haigu­ se ägenemise ajal, tablettravi pike­ ma aja vältel ning profülaktilist ravi enne võimalikku haiguse ägenemist.

Juba tekkinud koorikutele võib määrida vaseliini ja astelpaju­õli, mis takistab kärnade katkiminekut ja veritsemist. Apteekidest saada­ vatel kreemidel, huulepulkadel ja plaastritel on üldjuhul leevendav toime.

Pindmised kapillaarid on na­ hale lähedal ja seetõttu reageerivad just temperatuurimuutusele. Kül­ mal ajal, kui herpese- ehk külma­ villid on sagedaseks probleemiks, võiks kasutada näo kaitsmiseks ras­ vasemaid kreeme ning kevadel ja suvel niisutavaid kaitsvaid kreeme.

Tuulise ja külma ilma puhul tasuks enne õueminekut kaitsta huuled hü­ gieenilise huulepulga või mõne peh­ mendava salviga, sest kuivad ja kat­ kised huuled on ilmastikuoludele eriti vastu­võtlikud.

Immuunsüsteem tugevaks Tugev immuunsüsteem on võime­ line haigust ära hoidma, seega tu­ leks rõhku panna üldise vastu­ panuvõime kasvatamisele: tervisli­ kele eluviisidele ja hästi tasakaalus­ tatud toitumisele. Kõik, mis aval­ dub väljapoole, saab alguse seest.

Sageli hakkame lahendusi otsi­ ma kahjulike eluviiside tagajärgede ilmnemisel. Teadliku elustiili vali­ mise kaudu on meie võimuses vä­ hendada ja ennetada terviseriske suurel määral. Kui uskuda, et kõik avalduvad haigused on meie endi loodud, saame neist ise ka vaba­ neda. Tuleb vaid võtta ohjad enda kätte ning teha vaimsele ja füüsi­ lisele tervisele kasulikke valikuid.

Väga tähtis on igapäevane toit ning naturaalsete immuun­ süsteemitõstjate (küüslauk ja sibul, kurkum, astelpajumarjad, mustad sõstrad, punane päevakübar, mus­ tikad, oomega-3-rasvhapped, värs­ ked puu- ja köögiviljad) kaasamine oma menüüsse.

Lisaks toitumisele on tähtis ül­ dine elustiil, mis mõjutab vaimset ja füüsilist tervist: piisav uni igas ööpäevas, tervisesport, positiiv­ sed mõtted, julgus tunda ja koge­ da ning mistahes tegevuse või erili­ se tegevuseta mõnus aeg iseendale.

Peale füüsise peab puhkust saama ka vaim. Rõhutada tuleb, et igasugune liigne pingutus nul­ lib soorituse, seega ei tasu im­ muunsüsteemi tugevaks muutmist teha enese jaoks kinnisideeks, sest taotletud kasu asemel võib sellisel juhul tekitada endale hoopis lisa­

stressi. Kõike ikka mõõdukalt ja tasa­pisi – nii, et mõnus oleks. Kui on mõnus, ei saa stressipisik kui­ dagi organismis õõnestustööde­ ga algust teha. Kui psüühikal pole millelegi vastupanu osutada, on ka keha pingevabas olekus ja terve.

Rahvatarkus ja ohatis Kuna ohatisega on kokku puutu­ nud väga paljud, levib inimeste seas erinevaid tarkusi, kuidas tekkinud mure­kohta ravida. Rahvameditsiinis on teadmine, et herpese võtab ära ja immuunsüsteemi tugevdab suur teeleht. Selle õliga tuleb villikesi vaid tupsutada ning leevendus saabub.

Ka salvei- ja teepuuõlil on teadaole­ valt külmavillide teket piirav toime.

Punase päevakübara tinktuur aitab huuleherpese esimeses faasis ning seda kasutatakse ka raviks.

Melissiõli peetakse väga võim­ saks viirusvastaseks eeterlikuks õliks, mis tõrjub herpesviirust tõ­ husalt ning on aroomteraapias tun­ tud kui üks efektiivseim raviots­ tarbeline eeterlik õli. Melissiõli on üsna kallis, kuid kasutajate koge­ mustele toetudes hea investeering oma tervisesse.

Veel soovitatakse ohatise vil­ le hõõruda õrnalt jääga 5–10 mi­ nuti jooksul üks kord tunnis. Mee­ tod takistab villide tekkeulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust ja valulikkust. Villide tekkekohale võib ka õrnalt suruda paariks mi­ nutiks niisutatud teekoti. Tee sisal­ dab tanniini, millel on antiviirus­ likke omadusi. Villide ja kärnade määrimine vaseliini või astelpaju­ õliga takistab nende katkiminekut ja veritsemist. Villide kuivatami­ seks eelistavad mõned inimesed aga tavalist hambapastat.

Usutakse, et herpese avaldu­ mist aitab nahasügeluse ja pune­ tuse korral takistada pooleks lõi­ gatud küüslauguküünega määri­ mine. On ka leitud, et külmavilli­ de tulekut raskendab kuldsõrmu­ sega õrnalt hõõrumine.

Kokkuvõtteks tasub olla oma kehaga dialoogis ning nautida tema tundmaõppimist. Sammhaa­ val ja järjest paremini oskame ise kehalt saadud sõnumitele toetudes valida paljude võimaluste hulgast välja parimad meetodid nii im­ muunsüsteemi tugevdamiseks kui ka stressirohkel ajal haigusnähtu­ dega toimetulekuks.

Kaire Raave

11

Shutterstock

VITAMIINID

Vitamiinid – millised ja milleks?

Käes on sügis ja inimesi kimbutavad probleemid – nõrgenenud immuunsüsteem, väsimus ja stress. Vitamiinid aitavad organismi üles putitada, aga milliseid vitamiine ja millises koguses tarvitada?

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteekide nõustamisteenuste juht

Kas laps vajab vitamiine?

Lapsed, kes toituvad tervislikult ja kelle söögi­ laual on regulaarselt nii täisteratooted kui ka värsked puu- ja juurviljad, saavad oma igapäe­ vase vitamiinivajaduse kaetud loomulikul teel.

Samas aina enam näevad vanemad ise ning näitavad ka uuringud, et regulaarne ja tervislik toitumine ei ole sageli au sees. Ühelt poolt võib see olla kiire elutempo küsimus, mis ei jäta ko­ duseks toiduvalmistamiseks aega ja tingib sage­ dase valmistoitude tarbimise. Teiselt poolt, kui lapsevanemad ka üritavad jälgida kõiki tervisli­ ku toitumise juhiseid ja neid lastele edasi anda, jäävad lapsed ikka lasteks ning tihti eelistatak­ se rämpstoitu, mille vitamiinide- ja mineraali­ desisaldus on väike.

Mõlemal eelkirjeldatud juhul on peale toi­ dus kasutatavate komponentide veel üheks vi­ tamiinisisaldust pärssivaks teguriks seik, et vi­ tamiinide hulk toidus väheneb, mida enam seda töödeldakse.

Mitmed uuringud on näidanud, et kombi­ natsioon täisväärtuslikust toidust ja toidulisan­ ditest on parim lahendus. Põhjuseks on asjaolu, et lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu teatud vitamiine isegi rohkem kui täiskasvanud ning tarviliku taseme saavutamiseks ei pruugi isegi tervislikust toitumisest piisata.

12

Kuigi toidulisanditel on kasvuetapis tähtis roll, ei tohiks unarusse jätta ka laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist. Toidulisandi­ te manustamisel juures on eriti oluline see, et lastele antaks just neile mõeldud tooteid.

Lastele vajalikud vitamiinid Meie sügiseselt hämaras Eestis ja ka teistes Põhja­maades, kus päikest suurel osal aastast napib, on suur roll D-vitamiinil. See aitab or­ ganismil omastada kaltsiumi, mis mõjutab suu­ resti ka luustikku. Samuti on sel tähtis roll im­ muunsüsteemile. Asjatundjad soovitavad lastel ja noortel D-vitamiini kasutada aasta ringi.

Lapsed viibivad palju suurtes kollektiivides.

Seal on reeglina kärarikas, mis võib tekitada stressi ja mõjuda halvasti psüühikale. Lasteaiavõi koolistressi puhul vajab organism B-grupi vi­ tamiine ja magneesiumit.

C-vitamiin annab reipa enesetunde ja aitab organismil võidelda viirushaigustega. A-vita­ miin parandab nägemist ja hoolitseb naha ter­ vise eest. Luude kasvuks ja arenguks on vajali­ kud kaltsium, fosfor, magneesium ning C-, D-, E- ja K-vitamiinid.

Lapse organism on veel nõrk ja haiguste­ le vastuvõtlik. Immuunsust aitavad tugevda­ da A-, E-, C-vitamiin ning mineraalidest kalt­

sium, magneesium, tsink, seleen ja kroom.

Noortele vajalikud vitamiinid Ka noorte puhul kehtib soovitus tar­ bida D-vitamiini aasta läbi. Kuna noortel võib lasuda aina muutuvas keskkonnas tugev pinge, on suur roll B-vitamiinidel, mis osalevad ainevahetusprotsesside regulatsioo­ nis ning aitavad vältida kehalist ja vaimset kurnatust. B1-vitamiin on oluline noortele sportlastele, sest vabastab süsi­vesikutest energiat.

Need noormehed ja tütarlap­ sed, kes on välistanud oma toi­ dust kindlad toiduained või toidu­ ainete rühmad, peavad ka vitamii­ ne juurde tarbima. Kui on mindud taimetoitluse teed, on tarvis regu­ laarselt kontrollida vere hemoglo­ biinisisaldust ja vajadusel manus­ tada juurde rauda. Kui inimesel on laktoositalumatus ja piimatooteid ei tarvitata, on vaja juurde võtta kaltsiumi.

le imendumine olla häiritud peen­ soolehaiguste korral.

B-grupi vitamiinide puuduse­ ga käib enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isu­ puudus ja seedeprobleemid. Dep­ ressiooni ennetamisel on määra­ va tähtsusega foolhape, mida ki­ pub just vanemaealistel organismis keskmisest vähem olema. Fool­hape stimuleerib serotoniini tootmist ning leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid.

Tuleks arvestada, et vitamii­ nide ja mineraalide defitsiiti või­ vad vanema­ealistel peale ühekülg­ se toitumise põhjustada veel kaasu­ vad haigused ja ravimite tarvitami­ ne. A-­vitamiini defitsiidis võivad olla suhkru­haiged ja hüpotüreodis­ mi all kannatavad eakad. C-vitamiin on vajalik toetuskomponendina ate­ roskleroosi, igemehaiguste, ekseemi­ de, reuma, diabeedi ja osteoporoosi ravis, viimast koos B-grupi vitamii­ nide, kaltsiumi ja magneesiu­miga.

Vitamiini manustamine

Eakatele vajalikud vitamiinid

Tabletipurgil näidatud või ars­ ti välja kirjutatud annust ei to­ Eakate puhul on vitamiinide vaja­ hiks kindlasti ületada. Tõde „mida dust mõjutavaks teguriks organi­ rohkem, seda parem” alati ei keh­ te pideva funktsioneerimise vähe­ ti. Erandkorras võib mõningate vi­ nemine – seda isegi siis, kui hai­ tamiinide-mineraalide lubatud ko­ gusi ei eksisteeri. Suurt rõhku tu­ guseid ületada, aga seda enne arsti leb pöörata toidusedelile ja tasa­ või apteekriga konsulteerides. Olu­ kaalustatud toitumisele. Sarna­ line on ka silmas pidada, et enamik selt muude vanuserühmadega vitamiine ei ole mõeldud aasta rin­ viib ühekülgne toitumine mine­ gi manustamiseks, vaid neid võe­ raalide ja vitamiinide defitsiidi­ takse kuuridena, mille pikkus on le, mis võib põhjustada südame-­ kaks kuud 2–3 korda aastas. veresoonkonnahaigusi, osteopo­ Magusa maitse tõttu võivad väi­ roosi ja immuunsuse langust. kesed lapsed seostada vitamiine Vananemisest tingitud prot­ kommi söömisega, aga kindlasti ei sessidega muutub organismi vaja­ tohiks ületada vanuse või kaalu põh­ dus teatud toitainete järele. Lihas­ jal ette antud päevast annust. Samu­ koe ja luumassi vähenemisega on ti tasub meeles pidada, et vitamiine vanema­ealistel tarvis kasutada kalt­ peab manustama koos toiduga. siumi ja D-vitamiini. Eriti suur oht kukkumisest tingitud murdude tek­ Multivitamiinid keks on menopausi läbinud naistel, Kuna kõik vitamiinid ja mineraalid sest alanenud östrogeenitase hal­ töötavad koos teatud proportsioo­ nides, on mõistlik kasutada multi­ vendab kaltsiumi imendumist.

Kaltsiumipuudus aeglustab vitamiine, kus on täpselt välja ar­ pulssi, põhjustab unetust, jala­ vutatud kogused ning arvestatud lihaste jõu nõrgenemist, lihas­ nende koosmõju.

See, kas eelistada multivitamii­ tõmbluseid ja arteriaalset hüpo­ tensiooni. Kaltsiumi imendumi­ ne, sõltub probleemist. Kui laps on seks peensoolest on vajalik D-­ kehv sööja ja organismis jääb toit­ vitamiin ning kuigi selle peami­ ainetest puudu, tasub võtta multi­ ne allikas on päikesevalgus, tuleb vitamiine. Kui ilmnevad konkreet­ arvestada, et vananemine vähen­ se vitamiini vaeguse tundemärgid, dab organismi võimet D-vitamii­ tuleks juurde võtta just seda. Alati ni ise sünteesida. Samuti võib sel­ tasub pidada nõu apteekriga.

13

LASTEABI

E

estis on loodud hea võimalus küsida lastega seotud teemadel nõuannet lasteabitelefonilt 116 111 või anda teada abivajavast lapsest.

Helistada saab sõltumata ajast ja kohast, telefon töötab üle Eesti öö­ päev läbi ning on helistajale tasu­ ta. Helistada võivad nii lapsed ise­ enda, mõne sõbra või tuttava pärast kui ka täiskasvanud (lapsevanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, lastega töötavad spetsialistid, aga ka lapsele täiesti võõrad isikud, kes on märga­ nud abivajavat last).

Kõnedele vastatakse nii eesti kui ka vene keeles, soovi korral saab he­ listaja jääda anonüümseks. Pöördu­ jale pakutakse sotsiaalset nõusta­ mist ja vajadusel kriisinõustamist ning jagatakse informatsiooni. Kui on vaja, edastatakse saadud info spetsialistile: kohaliku omavalitsu­ se töötajale, lasteasutuse juhtkon­ nale, ohvriabi töötajale, politseile.

Ükski mure pole liiga väike

Lasteabi nõuandetelefon 116 111 Lasteabi nõuandetelefoniga saab ühendust võtta: Lasteabitelefon 116 111

Iga laps on unikaalne ja kordumatu.

Täiskasvanute kohus on tagada talle lapsepõlv koos armastuse, kodu, turvatunde ja arenguvõimalustega; märgata, panna tähele, vajadusel sekkuda ja abi osutada. Kahjuks pole alati võimalik, et kõik sujub nii hästi, kui võiks – ette tuleb muresid ja takistusi nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Skype: Lasteabi _116111 e-post: info@lasteabi.ee koduleht: www.lasteabi.ee, kodulehel online-nõustamine „Küsi nõu” FB: Et ükski laps ei jääks abita, kui ta seda vajab!

kontrollida ja abivajajat aidata. Olu­ line on märgata ja sellest teatada.

Probleemiks suhted

Lasteabitelefonile pöördutakse väga erinevate teemadega. Palju on suhte­ probleeme. Kui lapsed ise helistavad, on neil tihti mureks tüli sõbra, kaasla­ se või vanemaga ning olukorda ei osa­ ta kuidagi lahendada. Juhtunu pärast tuntakse ennast halvasti, samas ei jul­ geta ega osata ise situatsiooni lahen­ dada. Nõustajaga olukorda arutades saab selgust, kuidas oleks kõige pa­ rem toimida, ning enesekindlust, mil­ lest võib puududust olla.

Telefonile pöördutakse ka kiu­ samise pärast koolis, huviringis või internetis. Isegi nügimine, norimine, ignoreerimine ja tõrjumine on kiusa­ mine ning kellelgi pole põhjust seda taluda.

Lapsed ja noored võiks koolikiu­ samiste puhul kasutada lasteabitele­ foni veelgi rohkem. Üsna levinud on olukorrad, kus kõik näevad ja tea­ vad, et kiusamine toimub, kuid sek­ kuda ei julge keegi, sest kardetakse iseenda pärast. Kardetakse ebapopu­ laarsust ning seda, et kiusamise ohv­ riks võib sattuda hoopis ise. Samas võiks iga laps teada, et kiusamisest mitteteatamine on omamoodi selle­ le kaasaaitamine ja sellest rääkimi­ ne pole kunagi kaebamine.

Kui koolis või lähikonnas puu­ dub usaldusväärne inimene, võib julgelt pöörduda lasteabitelefo­ ni poole. Helistaja saab jääda ano­ nüümseks, nõustaja küsib vajaliku informatsiooni ning edastab selle ise spetsialistile, kes saab olukorda

Shutterstock

Märka kiusamist

Lapsed ja noored võiks koolikiusamiste puhul kasutada lasteabitelefoni veelgi rohkem. Üsna levinud on olukorrad, kus kõik näevad ja teavad, et kiusamine toimub, kuid sekkuda ei julge keegi, sest kardetakse iseenda pärast.

Kardetakse ebapopulaarsust ning seda, et kiusamise ohvriks võib sattuda hoopis ise.

Samas võiks iga laps teada, et kiusamisest mitteteatamine on omamoodi sellele kaasaaitamine ja sellest rääkimine pole kunagi kaebamine.

14

Kui nõuandetelefoni poole pöördu­ vad täiskasvanud, on mureks sageli suhtlus lapse endaga ning problee­ mid kasvatusküsimustes ja üksteise mõistmises. Kui suhted lapsega ki­ puvad käest minema, võiksid vane­ mad mõtiskleda, mis on sellise si­ tuatsiooni põhjustanud. Palju nad teavad oma lapse tegemistest ja sõp­ radest tegelikult? Millal viimati ise lapsega koos midagi ette võeti ja tal­ le tõeliselt aega pühendati?

Lapsega tasub olla aus, rääkida talle ka enda tunnetest, rõõmudest ja hirmudest, ühtlasi tunda siirast huvi tema tunnete ja mõtete vastu.

Suhe on alati kahepoolne ning laps ootab vanemalt tuge ja turvatunnet.

Kui talle on antud võimalus seda mõista, muutuvad ka suhted oma­ vahel paremaks.

Pöördujad on tihti ka need, kes annavad teada sellest, kui mõni laps tundub olevat jäänud vanemate hoo­ litsuse ja järelevalveta, või need, kes kahtlustavad vägivalda. Täiskasva­ nud peavad võtma sellistes olukor­ dades vastutuse, lähtuma lapse hu­ videst ning vajadusel sekkuma.

Igal väikesel ja suurel lapsel võib mõni hetk olla raske. Oluline on, et tal oleks keegi, kellele loota ja kellelt abi küsida. Lasteabi nõuandetelefon 116 111 pakub võimaluse nii lastele kui ka lastega seotud isikutele abi saada ja konsulteerida. Ükski mure pole kuna­ gi liiga väike, et sellele ei peaks tähe­ lepanu pöörama. Kui on kahtlus, ta­ sub igal juhul helistada ja nõu küsi­ da – koos on lihtsam otsustada.

Mari-Liis Mänd Lasteabitelefoni 116 111 projektijuht Arstlik Perenõuandla OÜ

Uus & huvitav

15

PARIM vaheaeg ÜLDSE! Tallink teab, kuidas kindlustada lastele mitmekülgne ning äge koolivaheaeg. Pakume vahvat merereisi, rohkelt tegevusi laevas, mitmekülgset erimenüüd buffet-restoranis just lastele ning põnevaid ja vahvaid muuseume ning vaatamisväärsusi Stockholmis – Junibacken, Vasa Muuseum, Tehnikamuuseum jpt.

Broneeri reis juba täna, et kindlustada parim hind ja kajutiklass!

Kohtume laeval!

KRUIIS STOCKHOLMI AL.

15 €

*

CLUB ONE KLIENDIKAARDIGA JA PARDAKAARDIGA SIHTKOHAS PALJU SOODUSTUSI!

IN.

* Hind ühele reisijale kehtib eeldusel, et kajutis reisib 4 inimest.

Lisainfo ja piletite broneerimine www.tallink.ee