TERVE PERE (mai 2014)

14. mai 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

UUS

&

H U V I TAV

HAMBAD

LIIKUMINE

TERVIS

Päevapilet ja edasi-tagasireis liinil TALLINN–HELSINGI al.

29 €

täiskasvanu, lapsed 0–17 a. TASUTA

Pere hoiab kokku!

Mugavaim otsetee üle lahe!

Mis saab olla veel toredam, kui veeta päev lähedastega ja nautida kaunist kevadet rutiinist/argimuredest eemal?

Kuni mai lõpuni viivad Tallinki laevad pered üle lahe Soome väga soodsalt. Isa-ema ostavad piletid ja kuni 17aastased lapsed saavad kaasa sõita tasuta. Ära pikalt arutle, osta pilet kohe!

Pakkumine kehtib reisimiseks kahele täiskasvanule ja kuni neljale lapsele perioodil 17.04.–31.05.2014. Club One klientidele lisasoodustus.

Broneeri reis www.tallink.ee

Uus & huvitav

Muuseumiöö „Öös on tähti” Laupäeval toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Sel aastal on teemaks „Öös on tähti”.

Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul on pea kõigi osalevate muuseumide programmid tähtede teemast inspireeritud. „Sõnal „täht” on eesti keeles nii palju tähendusi: on olemas saba­täht, tähesära, seaduse-, kirja- ja rahatäht, lubatäht, tähtpäev, tähtteos, tähtkuju – pea iga muuseum leiab oma vaatenurga. Paljud toovad sel ööl vaatamiseks välja oma kogude tähed, mõned on kohale kutsunud erilised esinejad – oma valdkonna tähed.”

Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud üle 130 muuseumi. Muuseumid avavad tasuta külastuseks oma uksed kell 18–23. Mitmes maakonnas sõidavad muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiööbussid.

17. mai õhtul toimub Tallinnas ka üks Euroopa muuseumide aasta suursündmusi, kui muuseumi­auhindade galal antakse üle parima Euroopa muuseumi tiitel. Kandidaatide seas on ka Eesti meremuuseumi Lennusadam.

Täpsem info: www.muuseumioo.ee ja www.facebook.com/Muuseumioo

Kehasorbett – mahlane ja jahutav niisutus

Eri Klas tähistab oma suurt juubelit festivalil „Palmse mõisa muusika”

Kas sinu nahk ihaldab kohest värskendust ja mahlaselt niisutatud väljanägemist? The Body Shop ühendas lemmikmarjade vilja­ liha ja ausa kaubanduse orgaanilise aaloe, et kosutada nahka mahlaselt värske ja tõhusa niisutusega. Lisaks sisaldavad tooted seesamiõli ja mett Etioopiast. Valikus on satsuma-, mango-, roosa greibi, õli-rõikapuuja maasikasorbetid.

Läbimurdelise sorbetilaadse tekstuuriga keha­ niisutajad sulavad naha pinnal kohe, pakkudes täius­likku niisutust ja jahutavat värskendust kuni 24 tundi. Hoia kehasorbetti enne kasutamist külmikus veelgi värskendavama tulemuse saavutamiseks.

Eelmisel suvel algatatud edukas „Palmse mõisa muusika” saab tänavu uhke järje: 7. ja 8. juunil toimub neli suurejoonelist kontserti.

Esimese õhtu avab kell 18 Tallinna Kammerorkester, kel kavas nii Antonio Vivaldi kui ka Astor Piazzolla „Aasta­ ajad”. Solist on Arvo Leibur. Õhtu teisel kontserdil kell 22 on esimest korda täispika soolokontserdiga suure orkestri ees ooperitaevasse sööstnud Koit Toome, kel kavas nii uudsetes seadetes poplaulud kui ka midagi erilist. Temaga koos on laval Üle­ eestiline Noorte Sümfooniaorkester (ÜENSO), dirigeerib Jüri-Ruut Kangur. „Palmse mõisa muusika” teine päev on seotud maestro Eri Klasi 75. sünnipäevaga. Kell 18 algab suur ooperigala. Lavale astub Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solistideks mitmed maailmanimega ooperitähed Matti Salminen, Johanna Rusanen, Marion Elvila, Angelika Klas-Fagerlund, Oliver Kuusik, Andrei Breus ja Koit Soasepp, kelle etteasted on juubilarile isiklikuks kingituseks. Dirigendipuldis on Vello Pähn ja juubilar Eri Klas.

Kell 21 algab kontsert „Suveõhtu Eri Klasiga”, kus lavale tuleb Pärnu Linnaorkester, Tallinna Linnateatri meeskvartett, solistid Maarja-­ Liis Ilus, Liisi Koikson, Diana Klas ja Ivo Linna. Koos sõpradega astub dirigendina taas lavale Eri Klas. „Palmse mõisa muusika” lava on rajatud otse vette, mõisataguse suure tiigi keskele, mis loob lugematuid võimalusi kontsertidele vaatemänguliste nüansside lisamiseks. Kõik neli kontserti on eraldi piletiga. 7. juunil nii kell 18 kui ka 21 toimuvate kontsertide piletid maksavad 22 eurot, 8. juunil 25 eurot (soodushind õpilasel ja pensionäril 15 eurot).

KIRJUTA meile!

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie kirju on alati rõõm lugeda, ootame neid suure huviga. Loodame, et leiate kasulikku lugemist ka seekord. Kirjutage meile, milline üritus on teil suvekavas esikohal.

Teie kirju ootame 3. juunini aadressile pere@ekspress.ee.

Kõigi meilisaatjate vahel loosime välja The Body Shopi mango- ja greibisorbetid.

Möödunud kuu kirjasaatjate vahel loosisime välja järgmised auhinnad: Oriflame’i komplekti sai endale Esta P., lastele mõeldud päikesevahu Vichy Capital Soleil võitsid Anne K., Kaarel P. ja Ülle S. Palju õnne!

Terve Pere Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

Moodne alternatiiv hõbelusikale õnnemünt kingituseks vastsündinule!

Hind: 99 € Hind: 129 €

Hind: 95 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • avatud: E-R 10-17, L 11-16 • Tel: 644 0593 • myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks: e-mündipood – www.myndipood.ee Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel.

3

Hind: 125 €

Hind: 125 €

hambad

Hooli oma hammastest!

Selleks et hambad, olgu need geneetiliselt millised tahes, meid läbi elu hästi teeniksid ning ka vanemas eas võimalikult terved ja tugevad püsiksid, tuleb inimesel ikka ise ka veidi vaeva näha.

M

are Jurkatami kaunis naera­ tus on saatnud teda läbi elu ning ka nüüd, viiekümnendates elu­ aastates, on tema hambad terved ja ilusad. Küll aga kinnitab naine, et püüab hammaste eest hoolitseda nii hästi, kui oskab, ning külastab järje­ pidevalt hambaarsti. „Hammaste hooldus on iga ini­ mese puhul väga erinev. Esmane ja kõigile kättesaadav on igapäevasest hügieeninõudest tulenev hamba­ pesu hommikul ja õhtul,” toonitab ta. „Tähtis on hambapesu kestus aja­ liselt. Elu on küll kiire, kuid kindlas­ ti peaks leidma aja (kasvõi paar kor­ da nädalas) sellise pesukorra tarbeks, mil hambaid harjatakse vajalik viis minutit.”

Regulaarne hambaarsti kontroll „Hambaarstile peab oma hambaid ja igemeid näitama vähemalt pooletei­ se aasta jooksul korra,” arvab Mare. „See raha lihtsalt tuleb kuskilt leida, sest hambakivi on probleem, mida pi­ devalt ja õige ajal peab laskma oma hambakaeltelt igemepiirilt eemalda­ da. Hambakivi kasvab muidu hamba­ juureni ja nõnda hambad suus liiku­ ma hakkavadki. Paljud suuhügieeni probleemid tulenevad ka mao seisu­ korrast ehk kui suu lõhnab ebameel­ divalt, võib probleem olla hammastes, kuid tuleneda ka sooltest – kindlasti tasub sel juhul põhjuseni jõuda.” „Minu hambaarst mainis samuti, et kui ikka kord aastas hambaid ars­

0% АLK. TERVED IGEMED. HEA TERVIS.

INNOVAATILINE TOOTESARI

UUS, TÄIUSTATUD ANTIBAKTERIAALNE TOIME MEIL KÕIGIL VÕIB OLLA IGEMEPROBLEEME, GUM PAROEX PAKUB PROFESSIONAALSET ABI

Pihusti: intensiivne lokaalne toime

Suuvesi ja geel: lühiajaline ravi

IGEMETE TÄIELIK KAITSE • • • • • •

leevendab igemete põletikulisust peatab igemete veritsemise vähendab hambakatu teket takistab uue katu hammastele haakumist taastab igemekudede terviklikkus ei sisalda alkoholi ega naatriumlaurüülsulfaati • hambapasta ja geeli vitamiin E, provitamiin B5 ja Aloe Vera sisaldus tagab tervemad igemed

MAI KUU PAKKUMINE

Suuvesi ja hambapasta: igapäevane ennetus

sunstargum.ee suuhugieen.ee Saadaval apteekides üle Eesti ja Stockmannis. Enne tarvitamist tutvuge pakendis oleva kasutusjuhisega. Lisainformatsiooni saamiseks pidage nõu oma hambaarsti või apteekriga.

Tootja: Sunstar Europe S.A. Šveits, www.sunstargum.com. Maaletooja: Baltic Business Partners OÜ, Mahtra 30A, Tallinn, Harjumaa; info@bbp.ee; www.suuhuugieen.ee

OSTES GUM PAROEX SUUVEE SAAB SAMA SARJA GUM PAROEX HAMBAPASTA TASUTA

tile näidata ja kui rahakott võimal­ dab probleeme lahendada, on suu­ rem tõenäosus, et inimene elab enda hammastega eluea lõpuni. Keegi vist ei vaidle vastu, et oma hammas on parem kui protees,” lisab Mare Jur­ katam. „Ma ei saa aru inimestest, kes hammaste eest lihtsalt ei hoo­ litse. Kena naeratus on nii tervise kui ka aktiivse elustiili säilitamisel (kaasa arvatud tööle saamisel) ääre­ tult tähtis.”

Hammaste hooldus tagab kena naeratuse Kuidas Mare oma suud hooldab? „Kindlasti valin hambapasta, mis neutraliseerib suu mikrokliima – mõne pasta kasutamise järel on 4

suus tõesti puhas maitse. Valin ka valgendava efekti, sest aastatega on hamba­email tumedamaks muutu­ nud, kuigi ma ei suitseta,” alustab ta elementaarsest hoolitsusest. „Hambaarstil käin kohusetund­ likult vähemalt poolteise aasta järel korra. Iga kord on tekkinud hamba­ kivi, mille eemaldab arst. Viimati tehti pilt ka lõualuu seisukorra kont­ rolliks, et saada teada, ega lõualuu vanusest sõltuvalt ei taandu, mis on omakorda üks põhjus, miks hambad hakkavad välja langema.” „Pärast toidukordi kasutan hamba­niiti. See on hädavajalik, kui viibin toitlustusega peol ja mida­ gi jääb hamba vahele – pesu on ju välistatud. Alati ei ole mehaaniline

hambad

ASi Pharmac MC proviisor Eleri Jürimäe: „Hammaste probleemide korral saab esmast abi kindlasti apteegist, kuhu tavaliselt pöördutakse hammaste värvi­ muutuse, tundlikkuse ning suukuivuse ja halva hinge­õhu ilmnedes. Kõige praktilisem on kombineerida suuhooldust kompleksselt. Kõige­pealt tuleb hoolitseda hamba­vahede eest (hambaniit, hamba­lint, hambavaheharjad, hamba­ tikud) ning seejärel valida sobiv hambapasta (tundlikele hammastele, valgendav, igemeprobleemide vastu) ja hambahari (tooted varieeruvad õrnematest harjastest tugevamateni). Kindlasti tasub suuhooldusse lisada suuloputustooted. Müügil on ka suuvärskendajad, mida saab kasutada nii suukuivuse kui ka halva hingeõhu korral.”

Shutterstock

„Igapäevaselt kahjustavad ham­ baid kindlasti ebaregulaarne puhas­ tamine ning loomulikult üks halb harjumus – suitsetamine. Meie ini­ mesed ei jõua tihti ka ravile õigel ajal. Rahaprobleemide, hirmu või hoolimatuse tõttu minnakse arsti­ le alles siis, kui enam tõesti kuida­ gi ilma ei saa. Selleks ajaks võib aga olla juba tekkinud südant kahjustav krooniline põletik, lokaalne patoloo­ gia või pahaloomuline muutus suu­ õõnes,” teab hambaarst. „Kui probleemid on juba väga suured ning tuleb mõelda protee­ side peale, sõltub valik nii patsien­ di suhtumisest kui ka võimalustest ja hetkeolukorrast. Esineb kaks dia­ metraalset lähenemist. Esimesel ju­ hul arvatakse, et ah, kes mind ikka vaatab, kauaks mul neid hambaid enam vaja on, teeme odavamad.

Teisel juhul mõeldakse, et viimased hambad, mis teen, olgu juba korra­ likud, nii et ikka kenad oleksid. Väga tihti on määravaks proteeside hind.

Kuid kindlasti on parem hoolitseda oma hammaste eest nii, et neid või­ malikult kauaks oleks,” toonitab dr Riho Rätsep.

Shutterstock

Kadri Penjam

• hambaravi • implantaadid hambaork kõige parem valik, sest tugev puit võib vigastada hamba­ kaela,” teab Mare Jurkatam. „Ka­ sutan veel suuloputusvahendit, kui suus on ebameeldiv maitse. Üks kor­ gitäis ja kaks kuni kolm minutit lo­ putust. Olen küllaltki reklaami oh­ ver, kuid ükski suuhügieenireklaam pole ülearu. Kui ei reklaamita, siis ju ei tea ka. Hambaarstid küll suuvee kasulikkust ei tunnista, kuid suu lo­ putamiseks on see siiski meeldiv ja parandab lõhna,” arvab Mare. „Loo­ mulikult – kui hingeõhuga on prob­ leeme, tuleb välja selgitada tegelik põhjus. Kindlasti on tööl ja kodus meeldivam suhelda inimesega, kelle suuhügieen on ideaalilähedane ning hingeõhk puhas ja värske.”

Hammaste eest hoolitsemine on elementaarne

• proteesid

Sanare Hamba­ kliiniku hambaarst dr Riho Rätsep (pildil) selgitab, et täiskasvanuid kimbutavad kõige enam just kaaries ja paradontiit. Kuna hammaste eest hoolitsemine peaks olema elemen­ taarne, võib öelda, et väga tihti saa­ vad probleemid alguse kehvast suu­ hügieenist. Üks kord aastas hamba­ arsti külastada on täiesti piisav, ju­ hul kui ei esine kroonilisi problee­ me, mida peaks sagedamini kont­ rollima – põhiliselt kimbutab ini­ mesi hambakivi.

5

• laserravi • fluorestsents­ diagnostika • valgendus

25 a kogemust patsiendikeskses hambaravis Sanare Hambakliinik www.hambaravi.eu facebook.com/SanareHambakliinik info@sanare.ee Sütiste tee 19a, 13419 Tallinn tel 670 7005, 5300 4144

Uus & huvitav

6

Shutterstock

LIIKUMINE

Hea spordielamus algab õigest riietusest Tervisesport vabas õhus on muutunud üha populaarsemaks, kaasates suuri rahvamasse. Lumi on sulanud, ilmad on soojemad ning taas on aeg hakata rohkem sporti tegema. Õigesti valitud riietus suurendab liikumisest saadavat rõõmu.

K

õige tähtsam on aktiivselt ela­ da. Suures plaanis ei ole oluli­ ne, kas seljas on tavaline vabaajavõi spetsiaalne spordirõivas. „Värs­ kes õhus liikumine ei tohiks jääda spetsiaalse riietuse puudumise taha!

Loomulikult on mugavam sportida õhku läbilaskvate rõivastega, kuid kergeks liigutamiseks sobivad ka n-ö tavalised riided,” kinnitab era­ treener Taimi Ainjärv.

Ainjärve sõnul on Eestis tarvis hoida silma peal ka ilmal, sest see on sageli väga muutlik. Enne sportima või matkama asumist tuleks kindlas­ ti ilmateadet ratsionaalselt hinnata, et õige varustus kaasa võtta. „Riie­

tust peaks valima ilma järgi ja see peaks sooja tagamiseks olema kind­ lasti mitmekihiline. Juhul kui hak­ kab palav, saab kihte alati ära võt­ ta,” soovitab Ainjärv.

Lisaks sooja hoidmisele peab spordiriie tunduma seljas mu­ gav, mitte pigistama või olema lii­ ga lohvakas. „Mida vähem sporti­ mise ajal oma riietele tähelepanu pöörame, seda rohkem keskendu­ me liikumisest saadavale mõnusa­ le enesetundele,” ütleb eratreener.

Ainjärv lisab, et jälgida tasuks veel treeningu­r iietuse värvi – eredad toonid tagavad silmapaistvuse ka hämaral ajal.

7

Riietus peaks olema veniv, paras ning õhku läbilaskev Eri spordialade puhul on riietuses­ ki tähtsad omad nüansid, kuid vahet pole, kas tegeleda kepikõnni, jooks­ mise, rattasõidu või matkamisega – kõige parem on sportida spetsiaalse­ tes treeningurõivastes, mis lasevad õhku läbi, venivad ega pigista. Kva­ liteetsed spordi­riided peavad kin­ ni tuule ja vihma, kuid juhivad välja niiskuse. Kui üldised nõuanded on teada – näiteks kasutad korralikke spordijalatseid, mitte ei lähe jooks­ ma tennistega –, võib riietuse vali­ kul hakata keskenduma iga harras­ tuse omapäradele.

LIIKUMINE Aina rohkem armastatakse teha metsas ja kergliiklusteel kepi­kõndi, sest tempo on mõõdukas ning sõb­ raga koos hoogsalt kõndimine liigi­ tub mõnusa ajaviite alla. „Kepikõn­ ni puhul on hea, kui sportlike riie­ te peal on kile­jope või dressipluus, mida saab ilma järgi kas peal hoida või ära võtta ning ümber vöökoha si­ duda,” sõnab eratreener. Selleks et põlved ja hüppeliigesed liiga suurt koormust ei saaks, peaks jalas ole­ ma kindlasti spetsiaalsed jalatsid.

Riietuse kõrval on tähtsad ka jalanõud Jooksmisel on pulss palju kõrgem, mistõttu on tähtis, et riietus laseks õhku läbi. Keha hakkab kiiremini hi­ gistama ning tahab hingata, muutes õige riietuse olulisemaks. „Kui rõivas ei lase õhku läbi, tekib kehal justkui kasvuhoonetunne, mis on ebameel­ div ja raskendab jooksmist,” hoiatab Ainjärv. Kindlasti ei tohiks keha ka vihmast märjaks saada, sest nii võib tulla kiiresti külmetus. Selle kaitseks soovitab Taimi kasutada vihmakind­ lat kilejopet, mille saab vajadusel ümber vöökoha siduda, et see joos­ tes ette ei jääks.

Kuid jooksu puhul on kõige täht­ sam roll jalanõudel. „Joostes saavad jalad ja puusad suure koormuse ning selleks, et liikumisega kaasnev hea

külm. „Jalga võiks tõmmata retuu­ sid või dressid, mille alumises ääres on kumm või pael – siis saab püksi­ ääred kokku tõmmata, et need ratta­

Jooksu puhul on kõige tähtsam roll jalanõudel. „Joostes saavad jalad ja puusad suure koormuse ning selleks, et liikumisega kaasnev hea enesetunne kestaks kaua, tuleb osta spetsiaalsed jooksujalatsid. Muidu võib oma jalgadele liiga teha,” räägib Ainjärv.

enesetunne kestaks kaua, tuleb osta spetsiaalsed jooksujalatsid. Muidu võib oma jalgadele liiga teha,” rää­ gib Ainjärv.

Rattasõidul tähelepanu tuulel Mida pikemaks lähevad õhtud, seda mõnusam on sõita jalgrattaga. Sel­ le spordiala eripäraks on suur kii­ rus ja tugev tuul, mis paneb omad nõudmised ka õigele riietusele. Rõi­ vad võiksid soosida võimalikult väi­ kest tuuletakistust, st parem on kan­ da liibuvat riietust, ning hoida sooja, et higisel kehal ei hakkaks tuule käes

keti vahele ei satuks,” selgitab Taimi, kuidas ära hoida pidevat probleemi, millega ratturid silmitsi seisavad.

Matkale minek algab soojast pesust Matkariiete puhul tuleks kõige roh­ kem tähelepanu pöörata mitme­ kihilisusele, et olla valmis kiires­ ti muutuvateks ilmastiku­oludeks. „Kindlasti peab kaasa võtma varu­ riided, mille vastu saab seljasolevad vajadusel vahetada või mida külme­ tamise korral selga panna.” Kuna matkal viibitakse pikka aega vabas looduses, algab isegi kevadisel ja

suvisel ajal riietumine kõige alumi­ sest kihist ehk soojast pesust. „See­ järel peaks selga tõmbama hingava vahekihi ning kõige viimasena tuult ja vihma pidava pealiskihi. Kaks alu­ mist kihti peavad õhku läbi laskma ega tohi siduda niiskust.

Sportimine muutub üha mõnusamaks Taimi Ainjärve sõnul on spordi­ riiete materjal ja tehnoloogia vii­ mastel aastatel palju muutunud. „Poest leiame huvitavaid materjale ja keerukaid konstruktsioone. Näi­ teks vihmakindlatel kilejopedel on õhuklapid, et vihm maha valguks, kuid õhk kenasti liikuma pääseks.

Alles suurema tuulega lähevad need klapid ise kinni,” kirjeldab Ainjärv.

Eratreeneri arvates on sportida üha mugavam ja meeldivam, sest rõi­ vad lasevad suurepäraselt õhku läbi ja hingavad, samas suunavad niis­ kuse kehast eemale ja hoiavad pa­ rajal määral sooja.

Getter Orusalu

UJUMINE ON LAHE!

Reval-Spordi spordiklubi ja veekeskus

Registreeru sügistesse gruppidesse: veekeskus@revalsport.ee Täpsem info:

www.revalsport.ee/ veekeskus Aia 20, Tallinn tel 641 2068

kutsub LAPSI vanuses 4–11 aastat

UJUMISTREENINGUTELE (algajad ja edasijõudnud).

8

Uus & huvitav

9

Shutterstock

TERVIS

Õietolmuallergia on suur terviseprobleem Allergia vajab ennekõike allergiku elustiili ja see on kogum väga paljudest abinõudest.

K

äes on kauaoodatud kevad.

Paljudele pakuvad soojad il­ mad, lindude vidistamine ja õits­ vad puud vaid rõõmu. Paraku elab Eestis umbes 150 000 inimest, kellel on õietolmuallergia. Kui ne­ mad pole mingil põhjusel enne­ tavat ravi teinud ja vajalikke ra­ vimeid muretsenud, ootab hoo­ pis ees vaeva­rikas aeg. Kõik Eesti dermatoveneroloogid on aga ühel seisukohal – õietolmuallergia on suur terviseprobleem, sest kimbu­ tab parimas tööeas inimesi ja seda pealegi väga ilusal aastaajal.

Märtsist maini on puude õit­ semise aeg ja peamine pollinoo­ si põhjustaja on sarapuu-, kaseja lepatolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais.

Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm.

10

Õietolmuallergia avaldub kõi­ ge sagedamini pollinoosina, mida nimetatakse ka heinapalavikuks ning mis võib olla silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule.

Haigusnähud on tugevamad kesk­ päeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis lendleb õhus roh­ kem õietolmu.

Kui inimene on oma õietolmu­ allergiast pikemat aega teadlik, os­ kab ta olukorra leevendamiseks nii mõndagi ette võtta. Kogenematud patsiendid võiks aga dermatove­ neroloogide sõnul endale tead­ vustada, et allergia vajab ennekõi­ ke allergiku elustiili ja see on ko­ gum väga paljudest abinõudest.

Esmalt püüdke hoiduda igasugus­ test tolmudest ja tugevatest lõh­ nadest, eriti kriitilisel ajal. Samu­ ti jätke igapäevased jalutuskäigud rohkem hommikutesse ja õhtu­

Allergiavastane ninasprei allergilise nohu korral Märka pollinoosi sümptomeid:

rohke vesine eritis ninast, nina sügelemine, ninakinnisus, aevastamine (meenutab väga külmetusnohu) pisaravool, silmade punetus ja sügelemine astmale iseloomulik raske, vilistav hingamine, köha vahel võib avatud kehaosadele, milleks kevadel on eelkõige nägu, tekkida punetav ja sügelev lööve Lisainfo: www.allergialiit.ee

tesse, sest siis on õhus vähem õie­ tolmu, ka mere ääres on seda vä­ hem. Auto­ga sõites hoidke aknad kinni ja pesu kuivatage toas. Sil­ made kaitseks on hea kanda päi­ keseprille ja nina võiks aeg-ajalt loputada spetsiaalsete tilkade või füsioloogilise lahusega. Kindlasti tuleks kõigi abinõude rakendami­ sega, ka ravimite võtmisega, alus­ tada pisut ennetavalt, mitte lasta hädadel väga suureks paisuda.

Samuti peaks kõik allergi­ kud oma tervise suhtes ise tähele­ panelikud olema ja ennast jälgi­

Kui kartul ajab nutma Õietolmuallergia puhul võivad dermatoveneroloogide sõnul al­ lergilisi vaevusi põhjustada ka mõ­ ned toiduained – seda nimetatak­ se ristallergiaks. Ristallergia põh­ juseks on teatav sugulus ehk sar­ nasus õietolmude ja toiduainete valkude molekulaarses ehituses.

Ristallergiale viitab see, kui õietolmuallergiaga kimpus oli­ jad ei saa süüa näiteks pähkleid, õunu, pirne, ploome, kirsse, por­ gandit, paprikat, tomatit, selle­ rit, mandleid ja maitsetaimi (ka­

• Leevendab allergilise nohu sümptomeid

Allergia haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga.

ma – see aitab kõige paremini väl­ ja selgitada, millistes olukordades või mis konkreetselt kaebuste äge­ nemist esile kutsub ja mida edas­ pidi vältida. Kui pollinoosihaige on ise hoolas, saab ta ka kevadel ja suvel ilusaid ilmu nautida.

(aevastamine, vesine eritis ninast, ninakinnisus)

• Kaitseb heinapalaviku, tolmulesta- ja loomaallergia korral

neel, köömned, piprad, sinep, ing­ ver, kurkum, koriander) ning juua kase­mahla. Mõnel patsiendil võib probleeme esineda ka igapäeva­ se kartuliga: tekib sügelus huul­ tel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Sestap ras­ kendab õitsemise ajal nende toitu­ 11

• Tõhus ennetamiseks ja raviks • Looduslik, kõrvaltoimeteta • Sobib pikaajaliseks kasutamiseks Müügil apteekides.

Tootja: Peters Krizman AG, Šveits.

Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu.

Shutterstock

TERVIS

Kiire lahendus allergia korral!

Cetrix 10 mg Toimeaine tsetirisiin 10 mg. Käsimüügiravim.

Näidustus: Allergia sümptomite leevendamiseks.

Ravimi tootja: Vitabalans OY. Täiendav teave ravimi müügiloa hoidja esindusest Hõbekuuse 26, Tallinn Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne ravimi tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

www.vitabalans.com

de söömine kindlasti ka põhihai­ gust. Nii võib näiteks kartuli koori­ misel tekkida lööve kätele, peami­ selt sellega kontaktis olnud kohta­ dele, ja pisara­vool silmadest. Kus­ juures suvine porgand ja varajane kartul põhjustavad allergiat ker­ gemini kui vanad juurviljad talvel.

Samuti põhjustavad mõned õuna­ sordid allergiat vähem kui teised.

Kuna leiva­toodetele lisatakse sa­ geli mitme­suguseid seemneid, või­ vad kaseallergikud olla ülitundli­ 12

kud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes.

Allergeeni kindlakstegemiseks tehakse nahateste, aga ainult pä­ rast õitseaega. Küllalt tõese tule­ muse saab ka siis, kui jälgida, mis taimed õitsevad sel perioodil, kui patsiendil on pollinoosile iseloo­ mulikud haigusnähud.

VILVE TORN

TERVIS

Putukas hammustas. Mida teha?

Kevadised putukahammustused on eriti valusad ning tekitavad reeglina suurema ja sügelevama kubla kui ülejäänud suvisel ajal. Kõige parem ravi on muidugi hammustada saamist vältida. Aga mida teha siis, kui teid on juba hammustatud?

Kohe pärast torget tekivad hammus­ tuse piirkonnas sügelevad kublad.

Mõned inimesed on sääseham­ mustusele tundlikumad kui teised.

Kuppe sügada ei ole soovitatav, sest nii on oht viia haava nakkust, mis võib omakorda põhjustada nahapõletikku.

N

õelamise või hammustuse kau­ du satub mürk, sülg või muu putukaeritis inimese organismi, mis võib põhjustada toksilisi nähte või al­ lergilise reaktsiooni.

Herilased ja mesilased Allergiliste reaktsioonide tekitaja­ tena on putukaliikidest kõige täht­ samad kiletiivalised ehk herilased, mesilased, kimalased ja sipelgad.

Paljudel neist on tagaotsas mürgi­ astel, mesilastel ja herilastel sisaldu­ vad mürgis allergeenid ehk allergiat põhjustavad ained.

Allergia kujunemine mesilase nõelamise puhul vajab palju suure­ mat allergeenihulka kui herilase pu­ hul, mistõttu on mesilasallergikud tihtipeale mesinikud, aga reaktsioon mõlema putuka nõelamise korral võib olla kergest lokaalsest ärritusest nahal kuni eluohtliku anafülaktilise šokini.

Normaalne on tunda ja näha nõelamise järelmõjusid 4–6 tundi, tõsisemal juhul 24–48 tundi. Kui esi­ nevad hingamisraskused, keele- või kõriturse, südamerütmihäired, hü­ potensioon ehk tavapärasest mada­ lam vererõhk, võib tekkida anafülak­ tilise šoki oht – sellisel juhul tuleks kutsuda kohe kiirabi.

Ravi Mesilase nõela peab eemaldama või­ malikult kiiresti ja ettevaatlikult, sest sinna kinnituv mürgipaun on sage­ li veel tühjenemata (tavaliselt võtab tühjenemine aega kuni 30 sekundit).

Lokaalsed reaktsioonid.

Paiksete reaktsioonide korral on

soovitatav kasutada paikseid hor­ moonsalve, kompresse, teepuu- ja lavendli­õli ning suukaudseid aller­ giavastaseid tablette. Väga suured tursed võivad vajada abi arstilt, kes manustab lihasesiseseid antihista­ miinikume ja kortikosteroide. Kõige efektiivsem on võtta allergiavastane ravim kohe pärast nõelata saamist. Üldised allergilised reaktsioonid alluvad suukaudsetele an­ tihistamiinikumidele ehk allergiavas­ tastele tablettidele. Kui varem on esi­ nenud putuka nõelamisele tugevaid reaktsioone, tuleb alati kaasas kan­ da arsti poolt just teile välja kirjuta­ tud esmaabiravimeid (lihasesisene adrenaliinisüst epinefriin, antihista­ miinikum ja prednisoloon). Kui need ära kasutate, laske viivitamatult ars­ til uued välja kirjutada.

Nii enda kui ka oma lähedas­ te puhul tuleks meeles pidada, et putuka­mürgiallergia korral võib ise­ gi vähene kogus ja üksainus torge põhjustada tõsise või isegi elu­ohtliku reaktsiooni. Mida kiiremini allergili­ sed reaktsioonid tekivad, seda ohtli­ kumad need on.

Sääsed, kihulased, parmud ja rautsikud Nimetatud putukad toituvad verest ja vaevavad nii inimesi kui ka loo­ mi. Eelkõige põhjustavad nad paik­ seid nahareaktsioone – allergilised reaktsioonid on haruldased. Enim on uuri­tud sääsereaktsioone. Sääsetorge ei kahjusta nahka ning ka sääse sülg ei sisalda ärritavaid aineid – aller­ geenideks on selles leiduvad valgud.

Küsi Südameapteegist soodushinnaga tooteid vaevuste vastu, mis kevadistel aiatöödel kimbutama kipuvad.

Mais paljud tooted kuni -20%. Lisaks kliendikaardiga -5%.

13

Aktiviseerunud puugid

Ka puugid on juba aktiivsed ja iga aastaga aina kurjemad. Kaitsesüsti­ Sääskede peletamiseks leidub ap­ misega puukentsefaliidi vastu tuleks teekides mitmesuguseid sääretõrje­ alustada aprillikuus, sest siis jõuab vahendeid, millest osa sobib ka­ immuunsus puugiohtlikuks ajaks sutamiseks ka lastel, kuid osa mit­ välja kujuneda. te. Enim levinud sisaldavad DEET-­ Puukentsefaliidivastane täielik nimelist toimeainet, mis on kasutu­ vaktsineerimine koosneb kolmest sel olnud juba aastakümneid (näiteks süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuu­ OFF). See on üsna tõhus vahend, sest lise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni sisuliselt on tegu putukamürgiga, aasta hiljem. Esimene kordussüst on mis tagasihoidlikul kasutusel täis­ vaja teha 3 aasta möödudes, järgne­ kasvanud inimesele kahju ei põhjus­ vad 5aastaste intervallidega. Kui seni ta. Liialdada sellega siiski ei maksa, te ennast veel vaktsineerinud ei ole, laste puhul peaks lähtuma konkreet­ ei tasu meelt heita – ka täna vaktsi­ se tootja kasutusjuhendist. neerimist alustades saavutate suveks Mõned sääsetõrjevahendid sisal­ mõningase immuunsuse. davad toimeainena ikaridiini (Au­ Õhtul enne magamaminekut tu­ tan-sari), mida on sääsetõrjevahen­ leks kõigil hoolikalt keha vaadelda. dina kasutatud viimased 20 aastat. Eriti tähelepanelikult peab uurima Selle toimel ei suuda putukad enam lapsi, sest neil võivad puugid puge­ inimese kehast ja hingeõhust len­ da ebamugavatesse kohtadesse, näi­ davat süsinikdioksiidi eristada ning teks nabaauku või mõnda muusse lo­ kaotavad suunataju, jõudmata ohv­ hukesse, kust hiljem võib kinnitunud ri nahani. Ikaridiini sisaldavaid va­ putuka eemaldamine üsna vaevaline hendeid võib kasutada lastel, kes on olla. Kõige parem on teha seda spet­ vähemalt kaks aastat vanad. siaalsete tangidega, mida müüakse Imikutele ja väikelastele sobi­ apteegis. Neil on juures ka täpne ka­ vad eelkõige looduslikud sääsetõrje­ sutusjuhend. Usun, et kõik Eesti ini­ vahendid, näiteks eeterlikud õlid mesed on nüüdseks juba piisavalt (lavendli- sidrunheina-, nelgi-, targad ja puugile õli peale ei vala ega eukalüpti­õli jpt). Nende ainus mii­ teda võiga kokku ei määri, et ta kii­ nus on ehk see, et mõju on väga lühi­ remini välja tuleks. Kahtlemata hak­ ajaline ja vahendit tuleb peale kanda kab lämbuv putukas nahast välja vin­ korduvalt. gerdama, aga haigustekitajad, mida Putukatõrje puhul ei tasu unus­ ta enne naha alla eritab, suurenda­ tada ka mehaanilist kaitset: putuka­ vad nakatumisriski tunduvalt. võrk lapsevankril või aknal, pikk riie­ Pärast puugi eemaldamist tuleb tus, puhtaks pestud nahk. Sääski lei­ nahk puhastada desinfitseeriva aine dub rohkem seisvate veekogude lä­ või saialilletinktuuriga ja edasi ham­ heduses ning neile ei meeldi päikese­ mustuskohta 4–5 päeva jälgida. Kui line, aga ka mitte tuuline ilm. sinna tekib 5–10 cm punetav ring, on õige aeg minna edasiseks kont­ Ravi rolliks perearsti juurde. Apteekides Parim ravi on võtta sisse allergiavas­ on müügil ka borrelioosi tuvastami­ tane tablett (võimalusel juba enne­ se kiirtest, mis võimaldab nakkuse tavalt) ja tupsutada sääsehammus­ kindlaks teha alates teisest nädalast tust kas teepuuõli, lavendliõli, me­ pärast puugihammustust.

Ennetav abi Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi proviisor – nõustamisteenuste juht

novasiini või mentoolpiiritusega.

Sobib ka vesiemulsioongeel Burn­ shield, mis on mõeldud küll põletu­ se esmaabiks, kuid vähendab tundu­ valt ka sääsepunni kihelust ja turset.

Shutterstock

TERVIS

Liigne UV-kiirgus kahjustab nahka Nahaarstide sõnul on melanoomi üks riskitegur arutu päevitamine. Ohutut päevitust pole olemas – naha pruuni värvuse teke tähendabki tegelikkuses rakkude kahjustust.

„N

aha päevitumine põhjus­ tab pigmendirakkude ehk melanotsüütide DNA-kahjustust, mis soodustab nahavähi teket,” sel­ gitab naha­arst Pille Konno. Suure­ mas ohus on heleda naha, siniste sil­ made, blondide või punaste juustega inimesed, samuti kuuluvad riskirüh­ ma need, kellel on lapseeas esinenud päikesepõletust või kelle töö või hobi nõuab pidevalt päikese käes viibimist.

Ida-Tallinna Keskhaigla derma­ toveneroloog dr Pille Konno toob UV-kiirguse kahjulikuma poole pealt välja suurenenud riski naha­vähi tek­ keks. Alates 2011. aastast osalevad Eesti dermatoloogid nahavähi en­ netusprogrammi Euromelanoma raames igal kevadel heategevusli­ kel melanoomiskriiningutel. Viima­ sel kolmel aastal on rohkem tähele­ panu pööratud Eesti saartele, kus naha­vähi varajane diagnostika ei ole nii kättesaadav kui mandril. Sel aas­ tal jõuti Kihnu, kus 90 soovija nahal uuriti kahtlasi pigmentlesioone digi­ taalse dermatoskoopia abil. „Kihnus köitis tähelepanu vane­ mate inimeste väga nooruslik ja hästi säilinud nahk. Nendega vesteldes sel­ gus, et Kihnus ei ole ajalooliselt päe­ vitamise kommet olnud. Ka tradit­ sioonilised rahvariided – naiste käi­

takse ebaühtlast naha pruunistumist kõige enam suu ümbruses või otsmi­ kul, ent mujalgi üle keha. „Naha värvi mõjutab kolm pig­ menti: melaniin, hemoglobiin ja ka­ rotiin. Hemoglobiin annab naha­ le roosaka värvi, karotiin kollaka.

Melaniin määrab naha tumeduse.

Melaniini põhifunktsioon on kaits­ ta nahka protsesside eest, mis või­ vad kahjustada organismi. Pigment blokeerib UV-kiirguse negatiivse mõju, mille tagajärjel muutub nahk tumedamaks. Kui melaniini on na­ has normaalses koguses, kaitseb see päevitamise negatiivse mõju eest (nahavähk, päikesepõletus, foto­ vananemine). Kui melaniini on lii­ ga palju, tekib ebaühtlane hüper­ pigmentatsioon, mis koos välisfak­ toritega mõjutabki pigmendilaiku­ de teket.” „Liigset pigmentatsiooni võivad põhjustada hormonaalsed muutu­ sed organismis: rasedus, beebipillid, liigne päevitamine, vale naha hool­ damine ja liiga agressiivsete prepa­ raatide tarvitamine, lisaks kosmee­ tilised protseduurid ja nahakahjus­ tused, mille tagajärjel võib tekkida posttraumaatiline pigmentatsioon,” selgitab Jevgenia Makarova piinlik­ ku probleemi.

sed, pikk kört ja rätik – pakuvad te­ gelikult päikese eest väga head kait­ set,” on dr Konno tulemusega rahul.

Melanoomi ehk pigmendirakku­ dest lähtuva pahaloomulise kasvaja puhul on tegu kiiresti leviva haigu­ sega. Seetõttu on eriti tähtis avasta­ da haigus võimalikult varajases staa­ diumis ja ravida seda kirurgiliselt. Üks riski­faktor on liigne päevitami­ ne ja liigne doos ultraviolettkiirgust.

Seetõttu toonitab dr Konno, et nah­ ka tuleb kaitsta, sest see on ainus. „Kindlasti tahaks tähelepanu juhti­ da, et väikelapsi tuleb kaitsta liigse ja otsese päikesekiirguse eest. Kahtlas­ te nahamuutuste korral tasub viivi­ tamatult nahaarsti konsultatsiooni­ le pöörduda,” lisab arst.

Liigne melaniin organismis tekitab hüperpigmentatsiooni Alati ei pea muret tegema muidugi niivõrd tõsine probleem. Piisab ka väiksemast, kuid samavõrra elurüt­ mi ja naha olukorda häirivast prob­ leemist.

Jevgenia Makarova erakliinikust Medemis selgitab, et nahamurede­ ga inimesed jõuavad nendegi kliini­ kusse. Üks probleem on näiteks liigne pigmentatsioon, mille puhul tähelda­ 14

Mida ette võtta? Kuidas problee­ mi ennetada või vähendada? Maka­ rova sõnul tuleks koos arstiga üle vaadata, milliseid ravimeid (sh ra­ sestumisvastaseid) tarvitatakse.

Pigmendilaike põhjustavat päikese­ tundlikkust võivad tekitada ka tea­ tud antibiootikumid. Samamoodi on riskigrupis inimesed, kes veeda­ vad palju aega päikese käes, tööta­ vad õues.

Kel kirjeldatud probleem esineb, peaks püüdma vältida päevitamist ning kasutama väljas viibides maksi­ maalselt kõrge kaitsefaktoriga kree­ mi – ideaalne on SPF50+. Kindlasti tasub jälgida, et see sisaldaks kaitset nii UVA- kui ka UVB-lainete vastu. „Liigse pigmentatsiooni eemal­ damiseks on olemas eri meetodid, kõige paremini mõjub IPL-ravi ehk foto­noorendus. Samuti annab häid tulemusi keemiline koorimine ja tea­ tud ravikreemide kasutamine. Üld­ juhul laseriga positiivseid tulemu­ si ei saavutata. Kindlasti sõltub olu­ kord ja leevendusmeetod konkreetse inimese naha olukorrast. Juhul kui on kahtlust arvata, et probleem võib olla tõsisemat sorti, tasub konsultee­ rida naha­arstiga. Ise siin katsetada ei maksa,” lisab Makarova.

Kadri Penjam

Dermatoloogilised nahahooldusvahendid alates esimesest elupäevast normaalsele nahale

vananevale nahale

tundlikule nahale

vistrikulisele nahale lapse nahale

Venitusarmide vastane kreem

ennetab venitusarmide teket aitab kaasa olemasolevate venitusarmide ja sidekoe taastumisele*

(*kreemi on soovitav kasutada vähemalt 2x päevas ja mitme kuu jooksul).

Naturaalne avokaado õli ja sheavõi koos teiste lipiididega kaitsevad ja hooldavad efektiivselt naha pealmisi kihte. Sisaldab unikaalset kombinatsiooni centella asiatica (Tiger gras) ekstraktist ja peptiididest.

Järgides korralikult tavapäraseid hügieenireegleid, võib kreemi kasutada ka imetamise ajal. Imetamisperioodil on soovitav vältida kreemi sattumist rinnanibudele kuna kreem võib muuta need liiga pehmeks ja tundlikuks. Soovitatav kasutada alates raseduse algusest ja lühikese perioodi vältel pärast sünnitust.

Olulised erinevused analoogse toimega toodetest. Ei sisalda parabeene, mineraalõlisid ja ftalaate. Alkoholivaba. Ei sisalda bisfenooli (BPA), PEG, silikoonõlisid ega loomset päritolu koostisaineid. Kreemi ei ole katsetatud loomadel.

Täiendav informatsioon: www.sebamed.ee Tooted on saadaval apteekides ja e-poes: www.nahahooldus.ee Tootja: Sebapharma GmbH&Co, Saksamaa

Naudi päikest ilma nahka kahjustamata !

Päikeskaitse vahendid lastele ja täiskasvanutele. Normaalsele ja tundlikule nahale.

Sebamedi päikesekaitse tooted sisaldavad väga kõrge efektiivsusega UVA (98%) ja UVB filtreid, mis on kombineeritud mikropigmentidega. Loodusliku hydro-fructol valemi komponendid niisutavad intensiivselt nahka, rahustavad seda ja hoiavad ära UV kiirgusest tingitud kahjustused. Tooted sisaldavad rakkusid kaitsvat E-vitamiini ja taastavat provitamiin B5. pH 5,5 toetab naha normaalset mikrofloorat. Kergesti imenduvad, õlivabad, ei põhjusta nahapooride ummistumist ja ei määri riideid. Ei sisalda alkoholi, parafiini, parabeene, värvaineid, PEG-aineid ja PABA estreid, akrüülamiidi. Dermatoloogiliselt testitud.

Soovitused efektiivseks päikesekaitseks. Kanna päikesekaitse toode nahale 20-30 minutit enne päevitamist. Hoidu keskpäevase UV kiirguse eest.

Imikutel ja alla 3 aastastel lastel kasutage päikesekaitse vahendit, mille faktor on vähemalt 30 ning kaitske laste keha riietega. Liiv, vesi ja lumi intensiivistavad päikesekiirte toimet ning seetõttu vajate kaitset ka pilvisema ilma korral. Uuenda kaitsekihti iga 1,5 tunni järel. Higistamine, ujumine ja käterätiga kuivatamine vähendavad kaitsvat effekti. Teatud ravimid võivad kombinatsioonis UV kiirgusega põhjustada erinevaid nahareaktsioone. Vajadusel konsulteeri arstiga.

Täiendav informatsioon: www.sebamed.ee Tooted on saadaval apteekides ja e-poes: www.nahahooldus.ee

15

Tootja: Sebapharma GmbH&Co, Saksamaa