TERVE PERE (märts 2016)

Terve Pere Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

9. MĂ„RTS 2016

eesti ekspress

Günekoloogia • Viljatusravi • Androloogia-uroloogia • Ultrahelidiagnostika • Üldkirurgia • Endokrinoloogia • Nahahaigused • Füsioteraapia • Allergilised haigused

ELITE KLIINIK Sangla 63, Tartu tel 740 9930 info@elitekliinik.ee www.elitekliinik.ee

Lastehaigused • Kõrva-nina-kurguhaigused • Kardioloogia • Neuroloogia • Gastroenteroloogia • Psühhoteraapia • Geneetiline konsultatsioon • META-EFT teraapia

Meie kliinikutes töötavad vähemalt 15aastase staažiga tipparstid.

Meie hoolitseme teie eest ning pakume privaatsust ja mugavust.

2 MÄRTS 2016 Terve Pere

uudised UUED RAAMATUD

Sinikka ja Tiina Nopola

Risto Räppar ja armetu Nelli

Soome ühe armastatuima laste­ raamatu tegelase Risto Räppari uued lustakad lood taas Eesti laste ees.

Risto naaber Nelli Nuudlipea Liblikas kolib oma vanematega maale väiksesse ma­ jakesse. Tädi Roosa teeb sellest järelduse, et telekok­ kadest Liblikate pere on vaeseks jäänud – selge laos­ tumise märk on ka auk Nelli kleidis.

Risto aitab Nellit ja teeb ettepaneku võtta kass Aadu enda juurde üürile, ent ootamatul kombel satub Aadu hoopis ühte teise kodusse, kus teda kavatsetak­ se korralikult kasvatama hakata. Kas Aadu muretu kuningakassipõlv ongi möödas? Ja mida kujutab en­ dast see väärtuslik paberilible, mille Roosa otsustab Elvilt Lennart Lindbergi abiga ära napsata? Miks tädi Elvi keldris kummitab? Ja kas Elvi paljastab ka oma õrnema poole – kellele ta hällilaulu laulab?

Laste pildiatlas

Vanusele 6+ Meie imeline planeet on täis kau­ neid ehitisi, eksootilisi loomi ja muinas­jutulisi vaatamisväärsu­ si. Selleks et näha, kus maailma­ kandis need kõik asuvad, uuri sel­ le põneva atlase kaarte ja piilu ar­ vukate klappide alla. Raamatu tagakaane taskus on suur maailmakaart koos riigilippudega.

Mustamäe keskuses on Lotte kohvik

Kohvik on kena täiendus Lotte filmidele, raamatutele ja Pärnumaal asuva­ le Lottemaale. Kohviku on tervikuna kujundanud Lotte filmide ja raamatute autorid Heiki Ernits ja Janno Põldma.

Lotte kohvik on esimene nii suur kohvik Eestis, mis on alates menüüst kuni interjöörini mõeldud lastega peredele. Söögikoha rajajatel on kindel plaan jät­ kata kontseptsiooni ka teistes Eesti linnades ning isegi Riias.

Uues Lotte kohvikus on 120 istekohta ja suur vahva mänguala, kus on Oskari leiutamise nurk, leiutised ja Lotte mängumaja. See kõik loob külalis­ tele leiutajatekülaliku meeleolu ja teeb koha tõeliselt eriliseks. Kohvikus muu­ davad olemise hubaseks Lotte ema Anna ja vahvad teenindajad. Kohvikut kü­ lastavad aeg-ajalt kindlasti ka Lotte ja teised Leiutajateküla elanikud.

Kohviku menüüs on arvestatud nii laste kui ka täiskasvanutega. Lotte koh­ vik ootab külalisi iga päev kell 10–22.

Terve Pere MÄRTS 2016 3

UUDISED Esimene merd sõitev Burger King on Tallinki kiirlaeval Star

Veebruarikuu viimasel, nn lisapäeval avati Tal­ linki kiirlaeval Star Eesti esimene ja maailma esimene laeval töötav Burger Kingi restoran.

Ettevõte Restel, mis omab alates 2013. aas­ tast Burger Kingi kiirtoidurestoranide frantsiisi­ lepingut Soomes, osutab teenust nüüd ka Sta­ ril. Burger King paikneb laeva 9. tekil lasteala vahetus läheduses. Istekohti jagub 300 külasta­ jale ning toitu saab n-ö laeva kaasa osta.

Burger Kingi kaubamärgiks on burgerid, mis valmivad grillil ning mida hakatakse valmistama alles siis, kui klient on tellimuse esitanud – see­ ga on tulemus värske. Samas on töökorraldus kiire ning klient ei pea kaua ootama. Burgerite li­ ha tuleb Austriast, saiad-juurviljad Soomest.

Restorani köögis on arvestatud mere­sõidu omapäraga ning köök vastab oma ohutuselt kõikidele tingimustele. Burger King töötab Sta­ ril igal nädalapäeval ja väljumisel. Kuna frant­ siisiomanikel pole plaani Eestisse laieneda, jääb Stari restoran esialgu meile lähimaks.

Burger King on Ameerika päritolu kiirtoidu­ kett, mis asutati 1954. aastal Floridas. Nüüd­ seks on ettevõte laienenud peaaegu 100 riiki üle maailma ning kokku on Burger Kingi toidu­ kohti üle 14 000. Iga päev külastab Burger Kingi üle 11 miljoni inimese.

Lisa peole põnevust ja telli ka peojuht, näomaalingud, õhupallimeisterdaja, 4 MÄRTS 2016 Terve PereMängutoa asukoht: Salve 4, Nõmme linnaosa, Tallinn. mustkunstnik ja lasteteater!

shutterstock

Uus meetod viljatusravis võimaldab tuvastada embrüo esimese dialoogi emaga

Tartu ja Rootsi teadlaste koostöö heidab peagi valgust küsimu­ sele, milline on embrüo ja ema esimene dialoog, et embrüo pe­ sastumine emaka limaskestale oleks edukas. Elu alguse bio­ loogiliste mehhanismide mõistmine võimaldab kasutusele võtta täpsemaid ja efektiivsemaid meetodeid viljatusravis, et vähen­ dada selle ebaõnnestumise tõenäosust.

Eestis teostatakse aastas ligi 2000 kehavälise viljastami­ se protseduuri, millest rasedusega lõpeb ainult iga neljas. Suur ebaõnnestumiste sagedus viitab embrüo ja ema vaheliste prot­ sesside mõistmise vajalikkusele, sest vead nendes mehhanis­ mides võivad olla ebaõnnestumise põhjuseks. Samas võimal­ daks embrüo pesastumise molekulaarsete protsesside mõist­ mine tugevalt parandada viljatusravi tulemuslikkust ning aitaks luua emakas soodsama keskkonna, mille tulemusena pesas­ tuks rohkem siiratud embrüoid.

Tartu ülikooli, tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) ja Karolinska instituudi teadlased avaldasid ajakir­ jas Human Reproduction teadusartikli, kus kirjeldavad metoodi­ kat, mis võimaldab uurida pesastumise eest vastutavaid geene emaka limaskesta rakkudes, et mõtestada nende tähtsust emb­ rüo ja emaka dialoogis. Üks uuringu autoreid, TerviseTAKi ja Karolinska instituudi teadur Kaarel Krjutškov märkis, et kuigi embrüo üksikute rakku­ de analüüsi kirjeldati juba 2009. aastal, oli endomeetriumi ehk emaka limaskesta uuring ühe raku tasemel esmakordne.

Uurimisrühma juhtinud Tartu ülikooli reproduktiivmeditsiini professori Andres Salumetsa hinnangul on tegu märkimisväär­ se arenguga, sest senini sai analüüsida ainult embrüoid, endo­ meetriumi analüüsiks üksiku raku tasemel puudusid tehnoloo­ gilised võimalused. „Bioloogiliste protsesside tunnetamine ühe raku tasemel on ainuke võimalus muuta viljatusravi tulevikus patsientidele edukamaks,” tõdes Salumets.

Tartu ülikooli, TerviseTAKi ja Karolinska instituudi teadlased loodavad lähitulevikus kirjeldada võimalikult täpselt seda, kui­ das embrüo pesastub ning millised geenid on selles protsessis aktiivsed. Kõik see uus info aitab selgitada elu alguse tähtsaid molekulaarseid etappe.

Terve Pere Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

Terve Pere MÄRTS 2016 5

UUDISED

Angeelika Kangi sõsarkohvik nüüd ka Stockmannis

Populaarne Angeelika Kangi kohvik Kathari­ nenthal on nüüd avatud ka Stockmanni kauba­ maja esimesel korrusel. Take-away kohvikus on esindatud kõik legendaarsed küpsetised, mida valmistatakse kohapeal. Peale nende saab kaasa osta salateid ja võileibu.

Oivaliste küpsetiste kõrvale pakutakse head kohvi ja kohvijooke, mida on mugav kii­ relt kaasa haarata või kohapeal nautida. Olu­ lised on detailid, seega koostöös Prikega pa­ kutakse klientidele ka luksuslikku šampanjat.

Kohvik on avatud kell 9–21 (pühapäeval ala­ tes kella 10st).

Vt lähemalt: www.katharinethal.ee

Eesti kõige tervislikumaks talveküpsetiseks valiti Veski Mati täisterarukkijahust šokolaadikook

Toiduajakirjanikest ja blogijatest koosnev žürii valis Eesti kõige tervislikumaks talve­ küpsetiseks Veski Mati täisterarukkijahust valmistatud šokolaadikoogi.

Võitja valiti välja kodukokkade saade­ tud retseptide seast. Võitjaks kuulutatud Sala­pärases šokolaadikoogis kasutati täis­ terarukkijahu, riivitud toorest peeti ja tu­

Enim müüdud munad said nimeks Eggo

Eesti suurim munatootja DAVA Foods viis Eestis enim müüdud kodumaised kana­munad ühtse kaubamärgi Eggo alla ning uuendas kõiki oma värskete kanamunade pakendeid.

Kõnealuse üleminekuga lõpetatakse munade müük Talleggi kaubamärgi all.

Uus brändikontseptsioon keskendub mu­ na kasutusvõimalustele ja positiivsele emot­ sioonile, mida toidu valmistamine kaasa toob.

Eggo räägib munadest kui rõõmsatest ja ise­ teadlikest tegelastest, igaühel neist oma unistus: kes tahab saada omletiks, kes lume­ pallisupiks, kes kogelmogeliks. Sellest lähtub ka läbiv sõnum: väike unistus igas munas.

Eggo sarjas on kõik traditsioonilised kana­munad erinevates suurustes nii 6, 10 kui ka esimest korda Eestis 8 muna paken­ dis. Järk-järgult on plaanis munatoodete va­ likut laiendada, tuues turule ajakohaseid muna sisaldavaid tooteid, näiteks tervise­ tooteid, jooke, valgurikkaid valmistoite ja mitmesuguseid segusid, mida saab kasutada küpsetamisel ja toidu valmistamisel.

6 MÄRTS 2016 Terve Pere

Võiduretsept: Salapärane šokolaadikook Autor: Monika Reinberg 3 muna 150 g rafineerimata suhkrut 1/4 tl soola 100 g sulatatud tumedat šokolaadi 50 g purustatud pähkleid 100 g Veski Mati täisterarukkijahu 1 tl küpsetuspulbrit 100 g sulatatud võid 250 g toorest peenelt riivitud punapeeti, 2 sl naturaalset kakaopulbrit

medat šokolaadi. „Osalejad olid väga leidli­ kud nisujahu kõrval tervislikumaid jahusid kasutades. Võitnud kook maitses eriti hõr­ gult,” sõnas žürii liige, kohvikupidaja ja koka­ raamatute autor Angeelika Kang.

Teisele kohale jõudis mitmeviljajahu­ seguga Tervislikum pohlakook ja kolmanda­ le maitsvad tatraküpsised.

Vahusta munad suhkru ja soolaga. Sega juurde sulatatud või ja šokolaad ning see­ järel küpsetuspulbri ja rukkijahu segu. Vii­ masena lisa pähklid ja riivitud peet. Sega ühtlaseks ja vala võitatud vormi. Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Peale võib soovi korral teha kakaoglasuuri. Mõnus mahlane amps ka peedipõlgurile!

eesti ekspress

www.protten.ee

Terve Pere MĂ„RTS 2016 7

Seiklusrajal on Küllike, Krete, Robin ja Mehis.

Perele annab tugevuse eesmärk ja üksteise toetamine Igale linnale või külale annavad tema näo ja maine inimesed ning nende tegemised. Perekond KohaTäpp on Kundas ja Lääne-Virumaal tuntud mitme kandi pealt, kuid eelkõige tublide võrkpalluritena.

E

nne kui rääkida Revo, tema abikaa­ sa Küllike Koha ja nende laste tege­ mistest, on õige pajatada alustuseks ühest tragist naisest, kes kannab tiitleid „Kunda linna aukodanik,” „Aasta parim vanaema” ja „Eesti spordiseltsi Kalev au­ liige”. Ta on hinnatud õpetaja, võrkpalli­ treener ja aiandushuviline, kes oma kau­ ni aia ja ilusa kodu eest on saanud koguni peaminister Mart Laari allkirjaga aukirja.

Milvi Täpp on Küllikese ja Mehise ema, Revo ämm ning Renna, Kelli, Rai­ ni, Robini, Kevini ja Krete vanaema, lisaks Raini poja Kristjani vanavanaema. Selle­ le suurele spordiperele panigi alguse see väikest kasvu naine, kes on endast rää­ kides veidi häbelik, kuid tunnistab siiski, 8 MÄRTS 2016 Terve Pere

et ilma temata poleks lapsed nii varakult võrkpalli­pisikuga nakatunud. Ilma tema­ ta poleks olnud Küllikest ja Mehist, Kun­ da võrkpallinaiskonda ega kohalikul koo­ lil kehalise kasvatuse õpetajat.

Uhke oma naiste üle

Kui Võrumaa neiu Milvi Rakvere peda­ googikakooli algklasside õpetajaks õppi­ ma tuli, ei teadnud ta, et siin ootab teda ees tulevane abikaasa, kes on koolis võrk­ pallitreener. Võrkpalli mängis Milvi juba Kuldre põhikoolis, ilma treenerita, liht­ salt suurest huvist. Suunamine oli pärast kooli lõpetamist küll Pärnusse, kuid abi­ elu Kaljuga tõi noore naise hoopiski Kun­ da kooli – esialgu pioneerijuhiks, seejärel

algklasside õpetajaks ning lõpuks kehali­ se kasvatuse tundide andjaks, kõigepealt poistele ja siis tüdrukutele.

Omal ajal utsitas Milvi Kunda naisi võrkpalli mängima. „Eelkõige tahtsin ise mängida. Võistlustel käimine andis tree­ nerina hea tunde, et need naised on minu võistkond, kelle ümber elu keerles,” ütleb Milvi.

Praegu treenib ema asemel neidusid ja naisi tütar Küllike, kes on ema jälgedes Kunda koolis ka kehalise kasvatuse õpeta­ ja. Milvi poeg Mehis käis Kundast Rakverre treeningule, harjutas Mati Meriranna käe all ning tuli noorte vanusklassis auhinnalis­ tele kohtadele. Rakvere Rivaali liikmena sai Mehis pronksmedali. Praegu osaleb ta ak­

Fotod: Signe Kalberg ja erakogu

PEREKOND

PEREKOND tiivselt Rakvere võrkpalliklubi töös. „Ta oli hingega iga mängu juures ega nõustunud kaotama. Tal on tõeline treeneri­hing,” mär­ gib Milvi. Nii juhtuski, et kui naiste võrk­ palli on vedanud Kundas Milvi ja Küllike, siis meeste oma Mehis ja Revo.

Milvi sõnul oli loomulik, et tütar ja poeg käisid võistlustel kaasas. Naine kin­ nitab, et see polnud küll eesmärk, et las­ test võrkpallurid saaksid. „Ega ma ei taht­ nud, et poeg läheks kehakultuuri ja tree­ neriametit õppima, sest koos abikaasa Kaljuga teadsime, mida treeneri vastutus tähendab. See on väga närviline töö, kus kaotuse korral tuleb näha pisaraid ja kur­ bust,” selgitab Milvi.

Tütre puhul lootis Milvi, et too õpib õpetajaks. „Teadsin juba seitsmendas klassis, et minust saab võrkpallitreener, muud valikut polnud. Tahtsin kanges­ ti koos emaga ühes võistkonnas mängi­ da, aga olin liiga noor – mäletan, kuidas ma siis mattide peal nutsin. Aga see aeg tuli, kui olime koos emaga Kunda nais­ konnas. Läksin pärast keskkooli Tallinna õppima eesmärgiga saada treeneriks. Eks mind ajendas seegi, et viis aastat mängisin Eesti koondises võrkpalli. Esimene tree­ ner ja eeskuju oli mulle ema. Kasvasin üles võimlas, samamoodi nagu hiljem kasvasid mu enda lapsed,” meenutab Küllike.

Tütart ärgitas sporti tegema ka isa Kalju, kelle kohta Milvi ütleb, et mees oli tõeline spordifanaatik, kes tegeles kõikvõi­ malike aladega ning võttis ka lapsed alati endaga võistlustele kaasa. „Isa innustas mind kergejõustikku te­ gema. Aias oli meil hüppekast, ja ega me niisama teel kõndinud, ikka tuli kive loo­ pida, et harjutada viskamist ja tõukamist,” meenutab Küllike. Ta lisab, et isaga oli põ­ nev. Vanemad siiski lapsi sporti tegema ei sundinud. Võrumaal Milvi kodus olid lap­ sed hoolega ametis igapäevaste töödega, ootamata sundimist või otsimata vaban­ dusi tööst kõrvalehiilimiseks. Küllike mee­

nutab, kuidas ta koos vennaga plekkvan­ nis heinu vedas ning puid saagis ja lõhkus. „Võrreldes selle ajaga, kui treenerina alustasin, ja sinna on juba üle 20 aasta, on laste suhtumine treeningusse ja eesmärgi nimel pingutamisse kõvasti muutunud,” märgib naine. Küllike mäletab, kuidas ta esimesed trennilapsed olid valmis treeni­ ma kaks korda päevas ning see oli endast­ mõistetav, et keegi ei puudunud. Praegu­ sel ajal on noored küll huvitatud võistlus­ te võitmisest, kuid selle nimel pingutada ei taha.

Ka Milvi meelest on aja jooksul lap­ sed muutunud – töösse suhtumine ja ko­ husetunne on teistsugune. Lastele on an­ tud liiga palju vabadust ja õigusi, kuid ära on unustatud õpetada neile kohustust ja vastutust.

mäng. Seda, et poisil on annet, näitavad kooliteatrite festivalil pälvitud parima meesnäitleja tiitlid. „Eks ta veidi kurb ole, et mitme põlvkonna võrkpallitraditsioon suundub lastelaste kaudu mujale,” tunnis­ tab Milvi. Võrkpalli asemel valis Mehise poeg Kevin meelisalaks hoopiski korvpalli.

Poiss õppis tehnikakõrgkoolis logistikuks ning mängis aasta Andres Sõbra juhenda­ mise all BC Rakvere Tarvases. „Meie kõige vanem laps Kelli on samu­ ti tipptasemel võrkpalli mänginud. Ta on olnud naiste arvestuses Eesti meister ning hõbe- ja pronksmedali omanik. Tütar vali­ ti nii noorte kui ka naiste seas aasta pari­ mate võrkpallurite hulka,” räägib Revo va­ nimast tütrest. Kelli elas ligi kümme aastat Ameerika Ühendriikides ja lõpetas Cali­ fornia osariigi Stanislausi ülikooli summa cum laude. Tütar on isa sõnul olnud abiks Lontova seikluspargi ja Blücheri kohviku tegemistes nii nõu kui ka jõuga. Mis võib olla vanematele suurem rõõm kui edukad ja töökad lapsed?

Küllikese ja Revo poeg Rain on samu­ ti tipptasemel võrkpalli mänginud, lisaks olnud omavanuste seas noortekoondises ja tulnud meeste seas Rakvere võrkpalli­ klubi Rivaal kooseisusus Eesti meistri­ võistlustel pronksmedalile. „Raini pojal Kristjanil on võrkpallimänguni veel aega, praegu ta käib jalgpallitrennis,” märgib Revo.

Tippsportlane on ka tütar Renna, kes olnud võrkpallis aastaid noortekoondi­ se liige. Praegu mängib ta TTÜ/Trade­ house’i võrkpalli naiskonnas ning tulnud sama võistkonna koosseisus kahekordseks Eesti karikavõitjaks ja Eesti meistrivõist­ lustel hõbemedalile.

Võrkpalliperekond muutub

Pühapäevad võimlas

Kolme põlvkonna spordimehed: Revo, Rain ja Kristjan.

Milvi on uhke oma lastelaste, Mehise tüt­ re Krete ja poja Robini üle. Kumbki küll võrkpalli ei mängi – Krete põristab trum­ mi ning Robinit huvitab kitarr ja näite­

Revo ja Küllike on Kunda võrkpalli ve­ danud 20 aastat. Võrkpall oli ka põhjus, miks Revo ja Küllike kohtusid. „See juh­ tus 18. septembril 1980 kell 6.32 Tallinna-­

Ilu ja tervis loodusest! www.bioshop.ee valikus üle 4800 loodustoote!

Looduskosmeetika – toidulisandid – superfoods – kodutooted.

Terve Pere MÄRTS 2016 9

PEREKOND Iga eduka mehe kõrval on alati teda toetavad naised: Küllike ja Revo Koha ning Milvi Täpp on uhked seikluspargi üle.

Minski rongis, kui sõitsime Klaipedasse võistlustele. Mina olin peda võrkpallivõist­ konnas, Revo TPI omas. Eks olin teda näi­ nud ka varem, aga sellest ajast algab meie ühine ajaarvamine,” pajatab Küllike.

Nii nagu naise ema-isa, olid sportla­ sed ka Revo vanemad: ema Asre mängis ülikooli ajal korvpalli, isa Taevo oli värav­ pallur, kes tuli Eesti koondises kolmeteist­ kordseks Eesti meistriks. „Kui Revo vanemad meile külla tu­ lid, ei istunud me sohval teleri taga, vaid läksime võimlasse omavahel võist­ lema. Võrkpallurid mängisid soojendu­ seks korvpalli,” muheleb Milvi. Ta mee­ nutab ka kunagi Türil toimunud huvita­ vat paaristurniiri, kus koos võis mängi­ da vanem oma lapsega. Nii on sel turnii­ ril olnud paaris Revo koos isaga, Küllike oma isaga, Revo lastega, Milvi pojaga. See oli aastal 1997, kui Kunda eest mängisid maakonna meistrivõistlustel koos Milvi, Küllike ja Kelli – kolm põlvkonda ühes naiskonnas. „Sportimine on olnud meie pere elustiil, kõik muu on ehitatud selle ümber,” ütleb Revo, kes lõpetas sporditegemise üle küm­ ne aastat tagasi, sest tervis ei pidanud koor­ musele vastu. Asemele tuli… seikluspark.

Seiklusrajad jõe kohal

Juba 2002. aastal oli Revol unistus luua midagi seoses aktiivse tegevusega. Külas­ 10 MÄRTS 2016 Terve Pere

tades Tais puhkusereisil Pattaya loodus­ parki, sooritas ta sealsest teletornist las­ kumise. Pärast seda kogemust Revo unis­ tus vaid süvenes ning ellu sai viidud mõte ehitada seikluspark, mille sarnast Eestis veel ei ole, sest kõik rajad kulgevad mitte puult puule, vaid üle jõe.

Kuna Revo ja tema pere suvemajake (praeguse Blücheri kohviku asemel) asus kaunis ürgorus Kunda jõe kaldal, vormus idee rajada seikluspark just jõe kohale.

Kõigepealt valmis meeskonnaala ja koh­ vik, seejärel kõrgseiklusrada. Paar aastat tagasi ehitati madalseiklusrada ehk rada puult puule ning mullu avati väikestele mudilastele mõeldud lasteala. Laskumis­ raja pikkus on 200 meetrit, kõrguste vahe veidi üle 25 meetri. Rada katsetanud hu­ viliste juttude kohaselt on see kõige kiirem laskumine Eestis. „Uskuge või mitte, aga sellelt laskis alla isegi mu oma ema, kes tä­ navu saab 77,” kiidab Küllike.

Kust on tulnud Lontova nimi? Revo pajatab, et see on seotud Kunda sada­ ma sünni­looga. Aastal 1805 kirjutas kei­ ser Aleksander I alla loale ehitada Kun­ dasse sadam. Tolleaegsele Vene keisririi­ gi pealinna Peterburi saksa soost ärimehe­ le Schna­ckenburgile tuli hiljem mõte asuta­ da Kunda randa kuurort pealinna jõukatele elanikele, ehitada hotell külalistele ja hoo­ ne tolliametile, rajada Kunda jõele veel tei­ ne saeveski ning jõesuudme lähedale muul.

Kõigele sellele pandi nimeks Neu London ehk Uus London, mis kohalike poolt meele­ pärasemaks Lontovaks kohendati.

Milvi, kelle kodu asub kohe kohviku kõrval, on väga rahul, et lapsed iga päev silma alla satuvad. Vajadusel tõttab ta appi ka kohvikusse. Kui Küllike paljastab ema tegemistest seda, mida too ise tagasi­ hoidlikkusest ei räägi, teeb Milvi sama tüt­ rega. „Kas teate, et kohviku koogid-tordid on kõik tema tehtud? Enne tööle minekut küpsetab ta need valmis, tema käes käib see kähku.” Küllike märgib, et söögitege­ mist õppis ta juba lapsepõlves. Kohviku n-ö majakook on toorjuustukook, mida ta on teinud kolmekümnel moel, sest talle meeldib katsetada uute maitsetega. „Mul on väga hea meel oma lastest, kes on koos olnud üle 30 aasta ning tea­ vad, mida tähendab „pereväärtused”. Nad hoiavad teineteist, kõik meie pere liikmed toetavad üksteist, mis on tänapäeval ha­ ruldane. Olen neile tänulik ja südamest õnnelik, et mul on selline pere,” ütleb Mil­ vi ja pühib silmist pisarad.

Signe Kalberg

eesti ekspress

www.kingaklubi.ee kauplus Wings Viimsi Kaubanduskeskus Randvere tee 6 Haabneeme

Terve Pere MĂ„RTS 2016 11

TERVIS

Kuidas saada laps hambaid pesema?

Elu esimene hambapesu pakub lapsele enamasti elevust ja möödub suuremate probleemideta, kuid pärast esmase õhina kadumist seisab enamik lapsevanemaid silmitsi olukorraga, kus päevast väsinud järeltulija ei taha hammaste pesemisest midagi kuulda. Kuidas muuta suuhügieen mõnusaks traditsiooniks?

M

ida nooremas eas lapse hambaid puhastada, seda väiksem on või­ malus hambakaariese tekkeks.

Hea on alustada hammaste harjamist juba esimesel eluaastal, kui hambad hakkavad lõikuma. Üleilmse suutervishoiu statisti­ ka kohaselt on varases lapsepõlves esine­ nud kaariesejuhud maailmas märkimis­ väärselt kasvanud. Kui aga korrapärane suuhügieen juba varakult harjumuseks kujuneb, väheneb ka kaarieserisk, lisaks pannakse alus eluaegsele korralikule suu­ hügieenile. Kuid selle faktiga lapsi ilmselt vannitoa poole ei meelita.

Kuigi tõhus ei ole ka nüüdseks veidi iganenud lasteraamatu „Sööbik ja Pisik” ettelugemine – lapsed lihtsalt ei muretse selliste asjade pärast, mis võivad ehk ku­ nagi juhtuda ja mida nad kogenud ei ole.

Peale selle on omamoodi põnev mõelda, et suus elavadki kaks vahvat tegelast, kes en­ dale maju ehitavad.

Seega tuleb piitsa asemel läheneda asjale präänikuga – teha lastele hammas­

NORMAALNE ÕHUNIISKUS JA TOLMUVABA ÕHK HOIAVAD LAPSED TERVENA!

12 MÄRTS 2016 Terve Pere

te harjamine võimalikult eriliseks, põne­ vaks ja lõbusaks. Professionaalsete suu­ tervishoiutoodete tootja Sunstar on sel­ lest aru saanud ning pakub lastele spet­ siaalseid ja ohutuid hambapastasid. Tu­ rul on saadaval hambapastavalik, mis on loodud just 2–6aastastele ning 7+ vanus­ tele.

Sunstari pasta loomisel on arvestatud igale vanuserühmale sobiva fluoriidisisal­ dusega, tähtsad on ka eakohased värvi-, tekstuuri- ja maitse-eelistused. Pisemate­ le mõeldud pasta on geelja koostisega ja roosat värvi, muutes hammaste harjamise eriti lõbusaks. Toode ei sisalda kahjulikke kemikaale, mis võivad põhjustada väikse­ matel lastel ärritust.

GUMi hambapasta juunioridele va­ nuses 7+ ennetab maksimaalselt kaariest ning tugevdab uute jäävhammaste emai­ li. Pastasid on põnevate värvide ja maitse­ tega, mis lastele kindlasti meeldivad. Või­ malikult toredaks on kujundatud ka tuu­ bid. Kitsast august jääb hambaharjale so­

TERVIS biv kogus pastat, kork avaneb ja sulgub ligipääsetavatesse kohtadesse kinnitunud bakterid. Kui baktereid ei eemaldata, hak­ lihtsalt ning tuub võtab vähe ruumi.

GUMi hambapastad ei sisalda kahjulik­ kavad need ajapikku ladestuma.

Tavapärased hambaharjad ei suuda ke aineid, sh parabeene, naatriumlaurüül­ kõne­aluseid piirkondi kor­ sulfaati ja limoneeni, mis­ ralikult puhastada ja ena­ tõttu on need tunduvalt Piitsa asemel tuleb miku inimeste harjamise ohutumad kui muud tu­ läheneda asjale stiil pole samuti õige, mis­ rul pakutavad tooted. Li­ präänikuga – teha tõttu mõjutavad igeme­ saks pakub GUM täielikku lastele hammaste haigused suurt hulka täis­ hamba­harjade valikut, mis kasvanuid kogu maailmas. on kohandatud kasvava harjamine Kui probleemiga midagi lapse suutervishoiu vajadu­ võimalikult ette ei võeta, võib see põh­ si silmas pidades. Kuna suu eriliseks, põnevaks justada hamba­valu, nak­ loputamine pärast ham­ ja lõbusaks. kust ja viimaks hammas­ maste harjamist on äärmi­ te väljalangemist. selt vajalik, on välja tööta­ Sunstar on disaininud uue, GUМ tud ka lastele sobilik suuvesi GUM Junior.

See on tipptasemel toode, mis sisaldab kalt­ Tehnique PRO hambaharja, mis takistab siumi, aidates kinnitada fluoriidi ham­ hamba­katu moodustumist. See puhastab hambaid tõhusamalt kui tavaline hari, baemailile, et hambad oleksid tugevamad.

Laste hammaste eest hoolitsemise eemal­dab katu avatud hambapinnalt ning kõrval kipuvad vanemad tihtilugu unus­ veel kolmest peamisest kohast: igemepii­ tama iseennast. Näidake oma lapsele head ri alt, piki igemepiiri ja hammaste vahelt.

Harja eriline disain seisneb selles, et eeskuju ja vaadake kriitilise pilguga üle ka otsast kahanevad harjased tagavad pare­ enda suuhügieen. ma ligipääsu ja sügavama puhastuse igemepiiri all, piki igemepiiri ja ham­ Täiskasvanute suurim mure – maste vahel. Kahetasandilised har­ probleemsed igemed ja hambakatt Paistetanud, punased või veritsevad ige­ jased puhastavad hammaste avatud med on tihti märk igemehaigusest, mida pinna, aga ka igemepiiri põhja ja sel­ põhjustavad hammaste ja igemete raskesti le küljed ning hambavahed. Kaldus

harjased tagavad samal ajal lihtsa ligipää­ su hambavahele, puudutades hamba pin­ da mitmes suunas.

Eriline on ka hambaharja käepide. See ei ole libe ning tagab parema hammaste harjamise tehnika – just sellise, mida soo­ vitavad hambaarstid. Tekib 45kraadine nurk, mis on vajalik põhjalikuks hammas­ te puhastamiseks igemepiiri alt. Olenevalt inimese vajadusest on saadaval pehmete harjastega ja keskmiste harjastega hari, li­ saks erinevad peakujud.

Hammaste harjamine on küll igapäe­ vane asi, kuid selle saab muuta mõnusaks ja põnevaks traditsiooniks.

Terve Pere MÄRTS 2016 13

Shutterstock

TERVIS

Koolinoorte stress ja abi apteegist

14 MÄRTS 2016 Terve Pere

Koolivaheajal saab uisutada iga päev!

TERVIS Kevad on peagi ukse ees ja koos temaga kätte jõudmas koolide lõpetamise aeg. Sellele eelneb teadagi pingeline eksamisessioonide periood.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteek, peaproviisor

K

ui noored ei ole seda ise enda jaoks juba lahti mõtestanud, on kindlas­ ti nii lapsevanemad kui ka õpetajad nüüdseks sadu kordi jõudnud kinnitada, kui tähtis aeg see nende elus on – et näi­ data eksamitel korralikke tulemusi ja teha oma tuleviku suhtes õigeid otsuseid. Nii ei ole ka midagi imestada, et paljud kooli­ lapsed on ettevalmistuste tõttu väsinud ning aina kuhjuvast pingest ja ootusäre­ vusest stressis.

Stress on looduse mehhanismina iseene­ sest mõeldud andma positiivset efekti. See aitab organismil jõuvarud kokku võtta ja kogu tähelepanu stressiallika kõrvaldami­ sele suunata. Seega on stress mõõdukal kujul igati tervitatav nähtus, mis on kind­ lasti aidanud inimkonna heaolu edendada.

Stereotüüpsemal kujul teatakse stressi aga tänapäeval pigem selles etapis, kus see on juba mõnda aega väldanud ja asunud kurnama nii keha kui ka meelt. Olid ajad, kus stressist räägiti pigem täiskasvanute maailmas, aga arvestades, et täna­päeval tuleb kohati juba kooli esimesse astmes­ se saamise nimel konkureerima asuda, ei saa stressi tähelepanuta jätta ka eri kooli­ astmetes.

Stressi kõige levinumad tundemärgid on närvilisus, kerge ärritumine, aga ka pidev väsimus, peavalud ja lihaspinged.

Kuidas nende sümptomite ja stressi enda vastu võidelda? Kindlasti on vaja tegeleda pingete allikaga ehk tähtsat rolli mängib see, milliseid ootusi lapsevanem oma lap­ sele peale paneb ja kuidas ta seda teeb. Sa­ mas on stress paratamatus ja sellega peab noor inimene õppima toime tulema. Kui­ das saaksime neid selle juures aidata?

Kuidas toime tulla?

Üks lihtsaim viis vaimseid pingeid maan­ dada on end regulaarselt liigutada. See ei

Terve Pere MÄRTS 2016 15

TERVIS Väsimuse ja stressi vastu võitlemiseks so­ bib hästi C-vitamiin. Tugeva antioksüdan­ dina aitab see ära hoida vabade radikaali­ de tekitatavaid rakukahjustusi. C-vitamiin tõstab organismi vastupanuvõimet, näi­ teks aitab peletada nn kevadväsimust ja stressi, lisaks soodustab koos B-vitamiini­ ga magneesiumi imendumist organismis.

Raud on vajalik organismi vastupanu­ võime suurendamiseks stressi ja haigu­ se korral. Raual on võtmeroll eluks vaja­ liku hapniku sidumises ja transpordis. Or­ ganism vajab rauda hemoglobiini, punas­ te vereliblede ja teatud ensüümide tootmi­ seks. Rauapuudus võib olla süüdlane suu­ renenud stressis, väheses töövõimes ja pi­ devas väsimuses.

Mõnele apteegis leitavale preparaadi­ le on juurde lisatud vitamiine ja mineraa­ le, mis soodustavad raua imendumist. Enne raua tarvitamist võiks konsulteerida arstiga, sest kõikidel inimestel ei pruugi rauadefitsii­ ti olla. Raua liigtarbimine organismile mitte midagi juurde ei anna ning väsimussümpto­ meid ei kõrvalda.

Kui arvate, et teie laps vajab eelseis­ va pingelise perioodi vältel lisaenergiat või kui talle teeb muret stress, pidage parima lahenduse nimel nõu apteekriga.

16 MÄRTS 2016 Terve Pere

Shutterstock

B-grupi vitamiine vajab organism eel­ nimetatu kõrval veel mitmes protsessis.

B-grupi vitamiinid vastutavad rakkude ja­ gunemise ja kasvamise eest, toetavad nor­ maalset närvisüsteemi talitlust ja tõsta­ vad stressitaluvust. Nende puudus organis­ mis on peamiselt tajutav väsimuse ja kur­ natusena.

B-vitamiinid toetavad närvirakkude nor­ maalset funktsioneerimist ja parandavad mälu. Stressi korral on eriti vajalik B6-vi­ tamiin, mille puudus takistab nn õnnehor­ mooni ehk serotoniini tootmist. Apteekides on pakkuda B-vitamiini komplekse, osa­ le on lisatud ka letsitiini, magneesiumi või C-vitamiini.

pea kindlasti olema midagi väga rasket, piisab, kui laps jõuab 45 minutiks kuni tunniks jalutama.

Kuna stress väljendub ka väsimuse­ na, on tähtsal kohal piisav uni. Kindlas­ ti pole vähem tähtis tegur ka tasakaalus­ tatud tervislik toitumine, et inimese keha saaks kõik vajalikud toitained, tagamaks aju ja närvisüsteemi ning kogu seda toe­ tava organismi toimimine.

Kehalise aktiivsuse ja une puhul peab meist igaüks ise endale teatava distsipliini kehtestama ning trikitada sellega ei anna.

Tasakaalustatud toitumise kohta oleks siis­ ki vaja jagada nõuandeid toidusedeli koosta­

misel, lisaks nõustada, millistest toidulisan­ ditest võiks saada tuge apteegiriiulilt.

Magneesiumil on väga tähtis roll närvija lihasfunktsioonide reguleerijana. Mag­ neesiumi vähesus põhjustab energiapuu­ dust rakkudes ning see mõjutab kogu or­ ganismi tervikuna. Magneesium on väga tähtis meie igapäevaste kehafunktsioonide toimimiseks, eriti pingelistel perioodidel.

Inimese igapäevases toidus leidub mag­ neesiumi rohelistes taimeosades, nii et es­ mane soovitus on süüa palju värsket. Ap­ teegiriiulilt leiab magneesiumipreparaate tablettide, graanulite ja õlidena.

Geenide testimine aitab kaalust alla võtta

eesti ekspress

TERVEPERE – see annab märtsi lõpuni 10% soodustust Terve Pere MÄRTS 2016 17

PROMO

Stardipauk uuele jooksuhooajale:

alustas MyFitness Viimsi Jooksu treeningugrupp Jooksuürituste populaarsus on Eestis aasta-aastalt kasvanud ja osalejate arv püstitab pidevalt uusi rekordeid.

18 MÄRTS 2016 Terve Pere

T

änavune jooksuhooaeg ei ole enam mägede taga ning viimane aeg on alustada treeningutega, et täita enda­ le antud lubadus – läbida poolmaraton või maraton. Selleks et treeningutest ka kasu oleks ja ind ei raugeks, on hea saada tree­ nerilt näpunäiteid ning kannatada kamba­ kesi ehk treenida koos grupiga.

Eesti spordiklubide lipulaev MyFitness on sel aastal võtnud enda kanda 15. mail toimuva MyFitness Viimsi Jooksu korral­ damise. Kavas on maraton, poolmaraton ja 10 kilomeetri distants, lisaks lastejooksud.

Treeningutega tehti juba algust ja huvi on olnud suur. Jooksurühma treeningud toi­ muvad teisipäeviti kell 19.30 MyFitness

Viimsi klubis, edaspidi lisandub välistree­ ning. Sisetreeningusse mahub 15 inimest, välistreeningutel on kohti 25.

Kuidas valmistuda pikamaajooksuks?

Veebruarikuu viimane jooksutrenn toi­ mub siseruumis. Suures koguses alla sa­ danud lörts sunnib jooksuhuvilisi esialg­ setest plaanidest loobuma ja gruppi ju­ hendav treener Kristiina teatab trenni al­ guses, et plaanis on üldfüüsiline ringtree­ ning – saab teha jõudu ja arendada võh­ ma. Ringtreening tähendab seda, et iga harjutust sooritatakse mingi ajaühiku jooksul, siis puhatakse mõned sekundid

Fotod: Ilmar Saabas

PROMO Soovitusi ringtreeninguks Alusta kõige raskemast harjutusest, siis tead, et läheb aina kergemaks.

Hoia valitud tempot nii kaua, kui vähe­ gi suudad.

Hinga harjutuste sooritamise ajal kor­ ralikult.

Kui midagi jääb arusaamatuks, siis kü­ si treenerilt. Ära anna alla!

ning liigutakse ringis edasi järgmise har­ jutuse juurde.

Kristiina on Viimsi MyFitnessi jõusaa­ li alale tekitanud veidi privaatsema tsoo­ ni, kus algab tulevaste maratoonarite tree­ nimine. Kokku on valmis pandud kahek­ sa jaama, igaühes teeb harjutust kaks ini­ mest korraga. Mehi on grupis mõnevõr­ ra vähem, kuid siiski üllatavalt palju, ar­ vestades meeste paanilist hirmu rühma­ trennide ees.

Veel enne, kui algab ettevalmistus 15. maiks, tutvustab Kristiina iga harjutust, seletab selle tehnikat ja tähtsust. Harjutu­ sed on reastatud nii, et kiirele pulsi tõst­ misele järgneb jõu osa. Harjutuste tegemi­ seks kasutatakse nii hantleid, rihmu, suurt kummi­palli kui ka oma keharaskust.

Enne stardipauku annab treener tea­ da, et iga harjutust tehakse üks minut, see­ järel liigutakse 15 sekundiga järgmise har­ jutuse staapi ja ees ootab uus minut. Pi­ kem puhkus tuleb pärast kaheksa harju­ tuse sooritamist, siis minnakse uuele rin­ gile, kokku on kolm ringi. Treener rõhu­ tab, et kui mõni harjutus jääb segaseks või kui tahetakse lisainfot harjutuse kasulik­

kusest ja mõjust kehapiirkonnale, tuleb julgesti küsida.

Esialgu ei küsi keegi veel midagi

Esimene ring harjutusi tehakse püüdli­ kult ja vaikselt. Minutid tunduvad just nii pikad, nagu nad on, ja veepudelid seisa­ vad kenasti seina ääres. Murrang tuleb tei­ sel ringil. Esmalt hakkab keha n-ö viilima ehk otsima võimalust lihtsamalt pääseda.

Kummaliseks muutunud ühejalakükid või liialt õõtsuv keha jooksuharjutuse ajal ei jää treenerile märkamata ja korrigeeritak­ se kiiresti.

Teise ringi keskpaigas hakkab kostma eri nurkadest ka esimesi oigeid ja rasket hingamist, pähe tuleb häiriv mõte – kol­ mas ring on ju veel ees. Just selline häi­ riv mõte hakkab ilmselt maikuus kummi­ tama MyFitness Viimsi Jooksu osalejaid poole distantsi peal.

Kolmanda (ja paljude osalejate rõõ­ muks ka viimase) ringi ajal on nii mõnelgi rahvasportlasel juba üsna raske ning mi­ nuti jooksul tehtud harjutuse kordade arv jääb väikeseks, minut muutub aga aina pi­ kemaks. Kristiina paneb kõigile südame­

le, et tempot väga alla ei lastaks, lõpusir­ ge juba paistab. Sealjuures ei muutu tree­ neri ergutamine liiga nunnutavaks – küll te olete tublid! – kiidukõneks.

Raskused ühendavad inimesi ning vii­ mase ringi ajal hakkavad treeningus osa­ lejad vahetama ka esimesi repliike ja saa­ ma aimu sellest, milline võiks olla atmo­ sfäär 15. mail Viimsis. Tunni lõpuks on ka­ vas veel mõni harjutus selja- ja kerelihas­ te tugevdamiseks. Just need lihased hoia­ vad inimest püsti ja on jooksmisel äärmi­ selt olulised. Kõige tähtsam lihas pika­ maajooksu juures asub aga meie peas – just aju on see, mis peab andma signaali, et suudad ja jaksad.

Mõne nädala pärast, kui vundament juba laotud, liigub jooksugrupp toast õue ja siis on oodatud ka uued huvilised.

Jooksurühmaga MyFit Run liitumiseks registreeru e-postil viimsi@myfitness.ee.

MyFitness Viimsi Jooksu kohta leiab infot ja saab registreeruda aadressil www.myfitness.ee/viimisjooks.

Terve Pere MÄRTS 2016 19

TOITUMINE

2. Makrotoitainete üldised soovitused.

Valgud

K

ui inimesed söövad, saavad nad toi­ koostisosad, mis on üles ehitatud amino­ osalevad aktiivselt antikehade tootmises dust toitaineid ja energiat. Peamiselt hapetest. Aminohapped jagunevad asen­ ning tagavad organismi tugeva ja toimiva saame energiat toidus leiduvatest damatuteks (inimorganism neid ei sün­ immuunsüsteemi, lisaks osalevad paljude makrotoitainetest – valkudest (4 kcal/g), teesi ja peab saama toiduga) ja asendata­ ühendite transpordil.

Valke esineb pea kõigis loomset ja süsivesikutest (üldiselt 4 kcal/g, kiudaine­ vateks (inimorganism suudab neid ka ise test 2 kcal/g) ning lipiididest (9 kcal/g). sünteesida). Inimese jaoks on asendama­ taimset päritolu toitudes. Lihas, kalas, pii­ Makrotoitaineteks on toitained, mille öö­ tud aminohapped isoleutsiin, leutsiin, lü­ mas ja munades on suures koguses kõr­ siin, metioniin, ge bioväärtusega valke. Toiduvalkude bio­ päevane vajadus on küm­ fenüülalaniin, väärtuseks loetakse toidu asendamatute netes ja sadades grammi­ Valke esineb pea kõigis treoniin, trüp­ aminohapete rohkust ja nende võimali­ des. Nendeks on valgud, loomset ja taimset päritolu tofaan, valiin ja kult lähedast vahekorda inimkeha valku­ lipiidid, süsivesikud, vesi. dele. Kaunviljades, pähklites ja seemnetes histidiin.

Valgud on toitained, toitudes. Lihas, kalas, on samuti suur valgusisaldus, aga mõne­ Toiduvalku­ mis koosnevad kas ainult piimas ja munades on de esmane üles­ võrra tagasihoidlikuma bioväärtusega. See aminohapetest või amino­ suures koguses kõrge anne on tagada muudab need siiski oluliseks valguallikaks hapetele lisaks muudest bioväärtusega valke. inimorganismi­ taimetoitlaste menüüs. komponentidest (nt süsi­ le kõigi vajalike vesik, fosfor). Valkude kohta kasutatakse mõnikord kirjanduses aminohapete ja lämmastiku kättesaada­ Toitumissoovituste põhjal koostanud inglise keelest tulevat sõna „proteiinid”, vus – organismi kasvu, ehituse ja arengu Tagli Pitsi, TAI ekspert kuid korrektne on kasutada sõna „valgud”. tagamine. Peaaegu kõik ensüümid ja osa Lipiidide alla kuuluvad lihtlipiidid ehk hormoone on valgulise koostisega. Valgud triglütseriidid (rasvad), liitlipiidid (nt fosfo­ lipiidid) ja kolesteriidid (tsüklilised lipii­ did). Terminit „rasvad” kasutatakse tri­ Makrotoitainete ja rasvhapete osatähtsuste soovitused.1 glütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest soovituslikust energiast täiskasvanutele ja üle rasvhappe- ning ühest glütseroolijäägist. kaheaastastele lastele Igapäevases toidus moodustavad rasvad lipiididest 95–98%, mistõttu toiduenergia Valgud2 10–20 %E mõttes kasutatakse pigem sõna „rasvad”.

Rasvad2 25–35 %E Süsivesikud on orgaanilised ühendid, sh: mille alla kuuluvad toitainetena tärklis ja suhkrud, aga ka need süsivesikud, mis ot­ küllastunud rasvhapped max 10 %E seselt toitained ei ole (nt enamik kiud­ monoküllastumata rasvhapped 10–20 %E aineid). polüküllastumata rasvhapped, sh 5–10 %E Makrotoitainete soovitusi väljenda­ oomega-3-rasvhapped min 1 %E takse üldjuhul protsendina soovituslikust transrasvhapped võimalikult vähe4 energiast ehk %E (vt kõrval tabelit). Näi­ teks tähendab see, et kui valkude päeva­ ne soovitus on 10–20% energiast, peaks Süsivesikud3 50–60 %E 2000 kcal päevase energiavajadusega ini­ mene saama neid 50–100 g (10% 2000st 1 Tabelis toodud protsendid katavad vähemalt 97–98% inimeste füsioloogilistest vajadustest. on 200 kcal ja 20% 400 kcal; 1 g valke an­ 2 Kui inimese vajadustest lähtuvalt jääb mingil objektiivsel põhjusel (nt kaalulangetamisel) toiduga saadud päevane nab 4 kcal, seega 200 : 4 = 50 ja 400 : 4 = energiahulk alla soovitusliku miinimumi, tuleks vajaminev valkude ja rasvade kogus välja arvutada, arvestades vä­ hemalt päevase soovitusliku miinimumenergiaga.

100 g valke).

Valgud

Valgud on kõigi loomset ja taimset pärit­ olu rakkude (kogu orgaanilise materjali) 20 MÄRTS 2016 Terve Pere

3 Süsivesikutest saadav toiduenergia hõlmab ka toidust pärinevate kiudainete arvelt tuleva energia, mis on reegli­ na 2–3 %E.

Transrasvhapped on olemas ka looduses. Nende saadav kogus ei tohiks olla kestvalt mitte üle 1 %E päevas. Toi­ mides antud toitumis- ja toidusoovituste kohaselt, ei ole võimalik kestvalt seda kogust ületada.

4

eesti ekspress

Terve Pere MĂ„RTS 2016 21

shutterstock

PSÜHHOLOOGIA

Armastuse pärast kurvastav teismeline vajab ärakuulamist „Ma jään teda igavesti armastama! Ma ei armu enam kunagi!” Teismelisele võib armastuse purunemine võrduda kogu maailma kokkukukkumisega ning kuigi meie täiskasvanutena teame, et valu läheb mööda, ei aita sedalaadi lohutamine last tema südamevaevas küll kuidagi.

P

erekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut Meelike Saarna ütleb, et tähtis on niisuguses olukorras oleva lapse valu mõista ja sellest talle ka teada anda. „Lihtne suhtlemisreegel ütleb: kellel on probleem, seda tuleb kuulata. Pingesoli­ jale ei ole paremat pingemaandust kui rää­ kimine kellegagi, kes tõesti kuulab,” tõdeb Saarna. Nõnda on ka lapsevanema ülesan­ ne sellises olukorras kohal olla, kuulata, püüda lapse tundeid peegeldada ja mõis­ ta ning oma isiklik arvamus (ah, ta polnud­ ki suurem asi poiss/tüdruk; see tüüp küll taga­nutmist ei vääri) enda teada jätta.

Tunnete peegeldamine (ma näen, et oled kurb; ta oli sulle tõesti tähtis; sulle tun­ dub nii hirmus, et te enam ei kohtu; see teeb sulle palju haiget) mõjub pereterapeudi sõ­ nul enamasti kergendust toovalt (kui hea, et keegi minust aru saab!) ning aitab lap­ sel oma tunnetega paremini kontakti saada.

Meelike Saarna möönab, et lapse tunde­tulv võib olla väga kaootiline ja ras­ kesti talutav, sest ta ei tea ka ise, mille­ ga täpselt tegu on. „Kui me lapse tunnete­ le nimed aitame panna ja neid normaal­ seks peame (kõik tunded, sh viha, kurbus, meeleheide, on lubatud), on juba sel lee­ vendav mõju, mis aitab jõuda tasakaaluka­ ma hinge­seisundi poole,” selgitab Saarna.

22 MÄRTS 2016 Terve Pere

Muidugi võib juhtuda, et hoolimata vanema püüdlustest ei võta laps teda jutu­ le. „Siis peaks vanem lapsele selgelt mär­ ku andma, et ta on iga kell olemas, val­ mis mõistma ja kuulama. Kui omavahe­ line suhe pole just seisus, et üldse julgeks keerukal teemal rääkida, on minu soovitus küll võtta see risk ja proovida. Ehk saab just see jutuajamine parema omavahelise suhte ja usalduse lähteks,” viitab terapeut.

Siiras huvi

Kõigi seesuguste olukordade lahendamise juures on Meelike Saarna sõnul äärmiselt tähtis vanema siirus. Kui vanem on ka ise juhtunust häiritud ega tule oma tunnetega toime; kui tal tegelikult pole soovi mõista või ta ei suuda lapse käitumist heaks kii­ ta, ei tule ka mõistvast ja toetavast kuula­ misest midagi välja. „Kui asume probleemiga maadlevat inimest kuulamise asemel õpetama, on te­ gelik sõnum järgmine: sina ja sinu tunded pole tähtsad,” viitab Saarna. „See on mu­ rega kimpus lapsele valus kogemus, mis alandab tema eneseväärikust ja paneb end vanema eest lukku.”

Saarna rõhutab, et tundekasvatus on kasvatuse lahutamatu osa. Ka seda, kui­ das tulla toime raskete olukordadega, mis toovad reeglina kaasa keeruka tundesegu, peaks laps saama õppida kodus. „Elu ei ole muinasjutt, kaotused kuu­ luvad lahutamatult selle juurde. Kodust peaks saama kaasa n-ö frustratsiooniga toimetuleku karastuse. See tähendab nii vanemlikku eeskuju – kuidas täiskasvanu oma raskustega toime tuleb – kui ka tõsist suhtumist lapse probleemidesse ja tunne­ tesse. Vanem saab lapse tundeid aktsep­ teerida, toetada teda tundesegu läbitööta­ misel ja hea viisi leidmisel, mis viib lahen­ duse poole. Lihtsalt öeldes: kui on mure, siis nutetakse, sellest räägitakse, sellele mõeldakse, leitakse kuulajaid-toetajaid,

ollakse mõni aeg löödud, selginetakse – ja elu lähebki edasi,” nõustab Saarna.

Paremini kaitstud

„Kui lapse ja vanema suhe on usalduslik, lahenevad kõnealused olukorrad lihtsami­ ni,” tõdeb Saarna. Vanem märkab, et laps on liimist lahti, ja algatab sobival hetkel vestluse, või läheb laps ise oma mure­ ga vanema juurde. Kui lapsel on varasem kogemus, et seesugused jutuajamised on toetavad; et vanem tõesti kuulab ja mõis­ tab, on ka lapsel lihtsam ema-isa poole pöörduda. Tal on juba ette kindel, et tema probleemi ei peeta tühiseks; et teda ennast ja tema muret võetakse tõsiselt. „Raskem on olukord juhul, kui usal­ duskrediit on vähene või puudub üldse,” nendib pereterapeut. „Usalduse loomine võtab aega, see ei teki ühe-kahe vestluse järel. Kui usaldust lapse ja vanema suhtes on vähevõitu, peaks vanem püüdma teha kõik, et seda luua ja hoida. Need lapsed, kellel on oma vanematega usalduslik suhe, on elus ikka ette tulevate raskuste eest pal­ ju paremini kaitstud. Lapsed, kes usalda­ vad oma vanemaid, võtavad enamasti üle ka nende eluväärtused, ja kuigi teisme­ eas on loomulik need kahtluse alla seada, pöördutakse puberteedi mullistustest väl­ jununa nende juurde tagasi.”

Need lapsed, kelle vanemad on osanud lapse probleemide/kaotustega kaasnenud tundeid aktsepteerida ning olukorda oma mõistvuse ja rahuga normaliseerida, on eluraskustega toimetulekuks palju pare­ mini ette valmistatud. Iseäranis rõhutab Meelike Saarna seda, et kui frustratsiooni­ taluvus on vähene, on inimene palju altim raskes olukorras valima enesehävitusliku käitumise, selle asemel et kaotus läbi tun­ netada ning seejärel tugevama ja õppetun­ ni võrra rikkamana elus edasi minna.

Kristiina Viiron

eesti ekspress

LUGU AJAST, MIL ÄRMA TALUS KÜPSETATI VEEL LEIBA JA TOOMASE SUHTED EVELINIGA OLID PEAAEGU KORRAS

LUGU AJAST, MIL ÄRMA TALUS KÜPSETATI LUGUVEEL AJAST, LEIBA MILJA ÄRMA TALUS KÜPSETATI VEEL LEIBA JA TOOMASE SUHTED EVELINIGA OLID PEAAEGU TOOMASEKORRAS SUHTED EVELINIGA OLID PEAAEGU KORRAS

11.03 OTEPÄÄ GÜMNAASIUM kl 19 12.03 TARTU SADAMATEATER kl 19 13.03 TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU kl 17 20.03 KEHRA RAHVAMAJA kl 15 20.03 HALJALA RAHVAMAJA kl 19 17.04 VILJANDI SAKALA kl 19 24.04 VÕRU KANNEL kl 19 15.05 TALLINN RAHVUSRAAMATUKOGU kl 19 22.05 LUUNJA KULTUURIMAJA kl 15 Terve Pere MÄRTS 2016 23 22.05 TARTU SADAMATEATER Kl 19

Shutterstock

LAST OODATES

Kui beebi ei taha tulla...

Sõbrannade ja sugulaste seas leviv beebibuum seab perelisamõtted pähe paljudele.

Kahjuks näitab statistika, et viljatute paaride arv ulatub viljastumiseas paaride hulgas 15–20%ni.

I

da-Tallinna keskhaigla viljatusravikes­ kuse juhataja Tiina Loog kinnitab omalt poolt, et infertiilsuse ehk viljatuse all peetakse silmas võimetust rasestuda või rasedust lõpuni kanda. Viljakus on mak­ simaalne 24 aasta vanuses ja hakkab ala­ nema pärast 35. eluaastat.

Keskuse juhataja sõnul võib viljatus olla esmane ehk arsti juurde pöördudes puuduvad paaril varasemad rasedused.

Samas võib viljatus tekkida ka elu jook­ sul ehk peres võib olla juba mõni järel­ tulija, kuid seejärel ei õnnestu enam va­ nuse lisandudes või muudel põhjustel rasestuda. Lastetuse probleem puudu­ tab Eestis iga 5.–6. perekonda. Eestis on 15 000–20 000 peret, kellel pole võima­ lik loomulikul teel last saada.

Dr Loog kinnitab, et viljatuse põhju­ sed võivad olla tingitud 30% juhtudel nai­

24 MÄRTS 2016 Terve Pere

sest ning 30% juhtudel mehest, samas jääb 40% juhtudel põhjus ebaselgeks või on mõ­ lemapoolne.

Aasta jooksul rasestumine loomulik

Millal peaks muret tundma, kui soovist hoolimata ei ole paaril õnnestunud rases­ tuda? „Muret võiks tundma hakata siis, kui regulaarse seksuaalelu ja kaitsmata seksuaalvahekorra puhul ei ole paaril õn­ nestunud rasestuda 12 kuu jooksul. Noo­ remate naiste puhul on iga ovulatoorse tsükli ajal rasestumise tõenäosus 20–25%, üle 40aastaste puhul umbes 5%,” selgitab Tiina Loog, lisades, et keskmiselt läheb paaridel rasestumiseks 3–4 kuud, kuid ül­ diselt tuleks arvestada kuni aastaga, alles pärast seda tasub ärevaks muutuda.

Millised võivad olla viljatuse põhju­ sed? Dr Loog kinnitab, et raseduse tekkeks peab naisel vabanema munasarjast viljas­ tumisvõimeline munarakk, samuti on va­ jalik elujõuliste spermatosoidide olemas­ olu. Tagatud peab olema sugurakkude nor­ maalne transport munajuhas, et saaks toi­ muda viljastumine, misjärel peaks viljasta­ tud muna­rakk ehk embrüo liikuma emaka­ õõnde, seal normaalselt pesastuma ja edasi arenema. „Paraku on nii, et kui kasvõi ühes etapis esineb häireid, pole spontaanne ra­ sestumine võimalik,” tõdeb dr Loog.

Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskuse juhataja Tiina Loog: Soovitame perekonna planeerimist mitte lü­ kata kaugesse tulevikku, arvestades asjaolu, et naise viljakus hakkab pärast 35. eluaas­ tat tugevalt langema. Kui pole kindlat teada­ olevat põhjust, mis võiks laste saamist takis­ tada, ei maksa sattuda paanikasse, kui mõne kuu vältel pole õnnestunud rasestuda. Kuni 35 aasta vanustel naistel pole vajadust vilja­ tuse uuringuteks enne, kui rasestumist pole toimunud aastase üritamise järel. Väga olu­ line on säilitada rahulik meel. Lapsetegemi­ se rõõm ja mõnu ei tohi muutuda tüütuks kohustuseks ning sobilike päevade kalkulee­ rimiseks. Kui vajate abi ja nõu, tuleb julgelt pöörduda viljatusprobleemidega tegelevate spetsialistide poole.

Naiste viljastumisvõime väheneb eaga, vanuse mõju meeste viljakusele nii selge ei ole. On teada, et pärast 35. eluaastat vä­ heneb viljakus. Regulaarse seksuaalelu ja lapsesaamise soovi korral rasestub 35aas­ tastest naistest 94% ja 38aastastest nais­ test 77% kolme aasta jooksul. Kuigi vanus on tähtis iseseisev tegur, mängivad lisaks

eesti ekspress

Terve Pere MĂ„RTS 2016 25

Shutterstock

LAST OODATES

Eestis tegeleb viljatusraviga viis keskust Tallinnas on kolm keskust, Tartus kaks.

Haige­kassa poolt kindlustatutele, kuni 41 aasta vanustele patsientidele on katse­ klaasi protseduur tasuta. Lisaks kompen­ seerib haigekassa ravimitele tehtud kulutu­ sed pea kogu ulatuses. Täpsemat infot saab haige­kassa kodulehelt.

Alates 41. eluaastast tuleb viljatusravi eest tasuda patsiendil endal. Koos ravimitega võib protseduuri maksumuseks kujuneda 2000–2500 eurot.

suurt rolli kaasuvad haigused, mis viljas­ tumisvõimet kahjustavad.

Vanus seab omad piirid

Dr Loogi sõnul vajavad kiiremini kui aas­ ta möödudes uuringuid ja ravi üle 35aas­ tased naised, kellel ei ole õnnestunud ra­ sestuda. Uuringute alustamise aeg ja maht sõltub paari soovist, viljatuse kestusest, patsiendi vanusest, kaasuvatest tervise­ probleemidest, anamneesist ja esmase läbi­vaatuse leiust.

Keskuse juhataja sõnul esineb sek­ suaalvahekorra sageduse ja viljastumise tõenäosuse seose kohta valearvamusi ja müüte siiani. Arvatakse, et liiga sage sek­ suaalvahekord halvendab sperma kvalitee­ ti ja vähendab seetõttu tõenäosust rases­ tuda. „Tegelikult on uuringud näidanud vastupidist: üle viie päeva seemnepurs­ kest hoidumise korral võib normaalne seemnerakkude arv väheneda, aga kahe­ päevase vahe korral see säilib. Mõned uurin­gud on näidanud, et sperma kvali­ teet, spermatosoidide kontsentratsioon ja liikuvus jäävad normaalseks isegi iga­

päevase seksuaalvahekorra puhul. Kind­ lasti ei tasu üle mõelda, sest väga täpse­ te nõuannete jälgimine seksuaalvahekor­ ra sageduse ja ajastamise kohta põhjus­ tab asjatut stressi. Pigem on tähtis eluviis ja keskkonna­tegurid – suitsetamine, tok­ siinide ja ravimite tarvitamine, elukutse, keha­kaal ja selle muutused.”

Viljatusravi sõltub probleemist ning on pikaajaline

Kuidas viljatusprobleemiga kimpus ole­ vaid paare aidata? Dr Loog kinnitab, et vil­ jatusravikeskuses pakutakse vastu­võtule pöördudes nõustamist, võetakse esmased analüüsid ning rakendatakse seejärel va­ jalikku ravi – kas kirurgilist või hormo­ naalset. Üks võimalus on ovulatsiooni stimu­ leerimine. Ravi eesmärk on panna muna­ sarjad tootma väikest arvu munarakke (tavaliselt 23), millele järgneks loomuli­ ku vahe­korra abil viljastamise võimalus.

See variant sobib hormonaalsete häirete­ ga ja ka polütsüstiliste munasarjade sünd­ roomiga naistele.

Teine võimalus on kunstlik viljastami­ ne. Emakasisene viljastamine on näidusta­ tud eelkõige kerge mehepoolse viljatusega ning emakakaela faktorist tingitud viljatu­ sega naistele, samuti naistele, kellel esine­ vad kergemad hormonaalsed häired. Keha­ väline kunstlik viljastamine on mõeldud ju­ hul, kui muud meetodid enam ei aita. Ra­ sestumise tõenäosus on ühe tsükli järel 30– 35%, korduvalt umbes 60%.

Viljatusravikeskuse juhataja lisab, et protseduurist siirdamata jäänud embrüod on võimalik külmutada ning seadusega on lubatud neid säilitada seitse aastat. Veel on võimalik külmutada sugurakke – nii munarakke kui ka spermatosoide. Seda võimalust kasutatakse tihti juhtudel, kui patsiendil seisab ees pahaloomulise kasva­ ja tõttu ravi (kirurgiline, keemia- või kiiri­ tusravi). Sugurakke, eriti munarakke, saab külmutada ka juhtudel, kui soovitakse ra­ sestumist lükata hilisemasse elu­perioodi, mil munasarjad ei pruugi enam kvaliteet­ seid munarakke toota.

Kadri Penjam

Moodne alternatiiv hõbelusikale...

Kauplus: Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • Avatud: E-R 10-17, L 11-16 • www.myndipood.ee

26 MÄRTS 2016 Terve Pere

eesti ekspress

Märtsikuus leiad toote soodushinnaga Euroapteegist, Apothekast ja Ülikooli Apteegist.

Terve Pere MÄRTS 2016 27

Shutterstock

LEMMIKLOOM

Kevad läheneb

Päike joonistab üha suuremaid kaari ning lumigi sulab silmanähtavalt (kui seda just juurde ei saja). Linnud võtavad üles lauluviisi ja tihaste „sitsikleit” äratab üles ka unisemad magajad varem, kui nad ehk sooviksid.

Lühidalt – kevad tuleb ka sel aastal.

Õ

ues läheb varem valgeks ja hil­ jem pimedaks, temperatuur trü­ gib kraadi­klaasil vägisi plusspoole­ le. Meie lemmikloomadki märkavad seda.

Kassid, kes külmaga varem vaguralt toas püsisid, üritavad hoogsamalt õue trügida, et teiste liigikaaslastega suhelda või liht­ salt sooja päikese käes peesitada – seda teavad vaid nemad ise (võib-olla teab ka mõni kassikeele oskaja).

Nüüd on paras aeg koputada kõiki­ de kassiomanike südametunnistusele – kas teie kiisu-miisud on steriliseeritud-­ kastreeritud? Kui jah, tehke endale üks pikk pai, ja oma kassile ka. Kui ei, siis kas olete valmis võtma vastutuse kõikide oma looma tulevaste järglaste eest? Sama kü­ simus läheb ka isaste kasside omanikele.

Steriliseerimise poolt- ja vastuargu­ mentide peale võiks kulutada pikki lehekül­ gi, praegu sellele rohkem ruumi ei pühen­ da. Peamine on see, et operatsioon aitab vä­ hendada varjupaikadesse sattuvate looma­ poegade hulka (paraku mitte igaüks ei leia sealt endale uut sooja ja armastavat kodu).

Linnas elavatele kassiomanikele ta­ haks südamele panna, et omapäi käiva­ le kassile pole linnakeskkond turvaline koht – peamised vaenlased on autod ja suured koerad, kuid kahjuks ka pahataht­ likud inimesed, kes on võimelised kassile 28 MÄRTS 2016 Terve Pere

liiga tegema. Nii et mõelge hoolega järe­ le, enne kui otsustate oma lemmiku uksest välja uitama lasta. Äkki ta ei tulegi taga­ si? Sama käib tegelikult koerte kohta, kuid õnneks on aastatega jäänud tunduvalt vä­ hemaks neid koeri, kes lihtsalt linna peale mõneks ajaks hulkuma lastakse.

Tutvuda tasub ka kohaliku omavalit­ suse loomapidamise seadusega, sest pal­ judes linnades on loomade omapäi liiku­ mine keelatud. Koeraga jalutamine on ju iseenesestmõistetav ning järjest rohkem kohtab linnas neidki, kes viivad nööri ot­ sas õue oma kassi.

Kass on kass ja koer on koer

Kassi ja koera ei saa siiski päris ühele pulgale panna. Nad on üsna erinevad nii oma valduste kui ka käitumise ja mõtle­ mise poolest. Kui koerale on uute lõhna­ de ja paikade avastamine ning loomade-­ inimestega kohtumine väga tähtis suht­ lemiseks, siis kass suudab oma elu veeta suurepäraselt nelja seina vahel ilma kor­ dagi õue saamata – oma pereliikmete kes­ kel. Loomulikult sõltub kõik konkreetsest eluruumist, sest ka kiisu vajab oma keha normaalseks toimimiseks füüsilist koor­ must – kindlasti tuleks kodus selle eest hoolt kanda (turnimispuu, eri tasapin­ nad jms).

Kui linnas tahta kassi õue viia, soo­ vitan seda kindlasti teha jalutusrihmaga.

Mida noorem on kass, seda lihtsamini võ­ tab ta uusi asju omaks. Uute olukordadega tuleks teda harjutada ikka pisitasa.

Kiibist on abi

Ka kõige korralikumalt turvatud looma­ ga võib mõnikord juhtuda n-ö ups – ta pääseb omapäi hulkuma. Sellisel juhul on parim abiline looma naha alla paigu­ tatud kiip, mille abil saab spetsiaalse loen­ duriga teada numbri ning leida registri järgi pere­mehe. Kas teie loomal on kiip ning kas see on ka registris? Kiibinumb­ ri olemasolu saab kontrollida registrist (www.lemmikloomaregister.ee), mida haldab Eesti Väike­loomaarstide Selts.

Kui looma nimekirjas pole, pöörduge oma looma­arsti poole.

Kui pika talve jooksul pole korda­ gi loomaarsti juures olnud põhjust käia, oleks ehk nüüd õige aeg lasta oma kass või koer üle vaadata – ega ta pole talvega lii­ ga palju kaalus juurde võtnud? Mis seisus on karvakasukas ja nahk? Kas on õige aeg hakata mõtlema kirpude ja puukide rün­ naku ennetamisele?

Kaie Päike loomaarst

eesti ekspress

Terve Pere MĂ„RTS 2016 29

KUHU MINNA? MIDA TEHA? Maaslenitsa

Lastehommikud vabaõhu‑ muuseumis Lastehommik koos Pelgulinna folkloori­klubiga 13. märtsil kell 11–15.

Lastehomm ik koos Nõmme ­folgiringiga 20. märtsil kell 11–15.

Vt lähemalt: www.evm.ee

Setud, vanausulised ja enamik slaavi rah­ vaid peavad vastlaid vana kalendri jär­ gi. Vastlapidustused kestavad terve näda­ la ja seda aega nimetatakse maaslenitsaks ehk võinädalaks. Neil päevil süüakse pal­ ju pliine, sõidetakse hobusaaniga, käiak­ se vastla­laadal ja meisterdatakse õlenukku ehk tšutšelat. Võinädal kulmineerub vastla­ tralliga, kus põletatakse lõkkes õlenukk ja jäetakse talvega hüvasti.

Pärast vastlaid algab seitsmenädalane suur paast, kui toitutakse väga tagasihoid­ likult ja hoidutakse pidustustest. Paastu­aja lõpetavad ülestõusmispühad. Eesti vaba­ õhumuuseumis saab meeleolukal maas­ lenitsa üritusel kaasa lüüa 12. märtsil kell 12–16. Tegevused toimuvad setu talus, peipsivene majas ja majadevahelisel küla­ vainul.

NUKU teatris tuleb lavale ulakas ja räppiv Krõll

„Krõlli” dramatiseerija ja lavastaja Vahur Keller sõ­ nab, et Krõlliga seostus tal kohe ulakuse ja mängu­ lisuse vaim. „Krõll on tegelane või olend, kes on ala­ ti raamidest väljas,” kirjeldab Keller.

Lavastuses kasutatakse kaht Ellen Niidu „Krõlli­ raamatust” pärit luuletust. Rullub lahti lugu, kus ühele lastega perele tuleb külla Krõll, kes täidab maja möllu ja käraga. Loomulikult vanematele sel­ line korralagedus ei meeldi, aga peagi saab kõigile selgeks, et ilma Krõllita oleks elu tühi ja igav.

Publik näeb Eestis vähe kasutusel olnud live-­ animation’it ehk otseanimatsiooni, kus videoekraa­ nile ilmuvad näitlejate mänguga samal ajal täpsed ja rütmistatud filmistseenid. Kaameraoperaatori rol­ li täidab näitleja Kadri Kalda, kes on pärast aastast pausi taas NUKU teatris tagasi.

Lavastuse helimaailma loob näitleja Mart Müüri­ sepp, kelle jaoks on see esimene lavastuse muu­ sikaline kujundustöö. „Mart on teinud väga põneva muusika. Võib öelda, et paneme Ellen Niidu räppi­ ma ehk näitlejad esitavad nii mõnegi luulerea hoopis räpi­vormis,” kirjeldab lavastaja.

Krõll ise astub lavale väga erinevates mõõtmetes ja vormides nukkudena. Temaga mängivad näitlejad Kaisa Selde, Jevgeni Moissejenko, Mihkel Tikerpalu ja Kadri Kalda. Krõlli ja lava on nukuteatri-näoliseks loonud Sandra Lange, tantsima paneb peategelase Siim Tõniste, valgust loob Targo Miilimaa.

Lavastus sobib kõigile alates 4. eluaastast.

Vt: www.nuku.ee

30 MÄRTS 2016 Terve Pere

Energia Avastuskeskus avas „Maa aarded”

Energia Avastuskeskuses avati teadusnäitus „Kihilise Maa aardelaegas”. Näi­ tus on loodud koostöös Eesti muuseumidega ning selgitab, millise ehitusega on Maa sisemus, kuidas see mõjutab elu Maal ning milliseid aardeid maapõu peidab.

Avastuskeskuse loodud võimsa uue planetaariumifilmi eestikeelsele versioonile on oma hääle andnud Tõnu Kark, venekeelsele Eduard Toman.

Ehtegalerii Aurum tunnustatud gemmoloog Heli Kuulman on toonud näituse­ le kalliskivid. Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum eksponeerib selliseid aardeid na­ gu mineraalid, kristallid ja kaunid kivimid. Selgitatakse nende omadusi, leiukohti, keemilist koostist ning kasutust minevikus ja tänapäeval. „Kristallide võlutoas” näidatakse, millised vääriskivid helendavad sinises UV-valguses hoopis teistmoodi kui päevavalguses.

Aare Baumer on loonud 3000 klaaskristallist koosneva unenäolise valgus- ja muusikainstallatsiooni „Kristalli mäng”, mida saab jälgida Avastuskeskuse mit­ melt korruselt.

Eesti loodusmuuseum eksponeerib dinosaurusi ja ligi 540 miljonit aastat ta­ gasi elanud lülijalgsete trilobiitide kivistisi. Pakutakse ka võimalust kehastuda ar­ heoloogiks ning puhastada ise liiva alt välja ehtne dinosaurus. TTÜ geoloogia ins­ tituudist tuuakse suveks kohale kuni 400 miljonit aastat vana kõhrkala ehk rüü­ kala kivistis.

Näituse staareksponaadid vahetuvad, iga kuu saab näha uusi Eesti muuseu­ mide aardeid. Esimese eksponaadi, 1000 aastat vana hõbeehte toob Avastus­ keskusesse ajaloomuusem.

Näitust täiendab kolm uut töötuba igas vanuses lastele: väiksematele on mõeldud „Kristallidest tähtkujud”, põhikoolilastele „Kristallide korrapärane maa­ ilm” ning igas vanuses õpilastele „Kui Maa väriseb”.

Vt lähemalt: www.energiakeskus.ee

eesti ekspress

TROTEC-i seadmed hoiavad niiskustaseme kontrolli all

TTK 68E

210 €

269

250 € 350

55-100 30 6

UUS TOODE! Õhupesija AW20S Suurepärane kombinatsioon õhu puhastajast ja niisutajast. Õhku saab puhastada ka HEPA-filtriga.

Sobib kuni 55 m2 kodu jaoks. soodushind 449 € tavahind 499 € Küsi lisainformatsiooni või soeta seade: tel 5346 3115 e-post info@lokaator.ee Külasta: www.lokaator.ee Terve Pere MÄRTS 2016 31