TALVENAUDING (detsember 2012)

20. detsember 2012

86. hooaeg Hooaja peasponsor

PARIM KINK ON KONTSERT Uuest maailmast, 21.12.2012 ERSO ja Sharon Bezaly (flööt), dirigent Neeme Järvi

Hans ja Grete, 17.01.2013 ERSO, Kädi Plaas, Annely Peebo, RO Estonia poistekoor, dirigent Anu Tali

Ooperigala, 25.01.2013 Heli Veskus, Annely Peebo, Jyrki Anttila, Koit Soasepp, dirigent Eri Klas

-15%

kui sisestate Piletilevis sooduskoodi “ERSO“.

Pakkumine kehtib 24. detsembrini 2012. info: www.erso.ee telefon: 6147788 2

Rõõmustame kõhtu!

Mundris ahjukartulid täidisega Mundris ahjukartulid

Vaja läheb: • ühesuuruseid koorega kartuleid (nt Granola, Secura või muu B-tüüpi kartul) • soolahelbeid • oliiviõli

Veereta kartuleid soola ja õli segus, et nad oleks üleni õliga kaetud. Torka kahvliga igasse kartulisse mõned augud. Küpseta 180– 200 kraadi juures 45–60 minutit, kuni kartuli sisu on pehme. Lase veidi jahtuda, lõika kartulisse ristlõige, suru pehmeks küpsenud sisu välja ning aseta peale meelepärane täidis.

Tuuli Mathiseni retseptid ja fotod

Kartulipirukad

Kreemjas kodujuustu-krevetitäidis

Muna-tuunikalatäidis

Vaja läheb: • 200 g toorjuustu • 200 g krevette • 200 g kodujuustu • sidrunimahla või -pipart • tilli või murulauku • soola ja pipart

Vaja läheb: • 1 tuunikalakonserv õlis • 2–3 muna • 1 keskmine sibul (hästi peeneks hakituna) • majoneesi ja hapukoort • tilli, peterselli või murulauku • sidrunimahla või -pipart • soola ja pipart

neljale

Sega toasoe toorjuust pehmeks, lisa juurde krevetid (võid need väiksemaks hakkida), kodujuust, hakitud maitseroheline ning maitsesta kogu täidis endale sobivaks. Serveeri koos soojade mundris ahju­ kartulitega.

Maheveise-

neljale

Kalla tuunikalakonserv kaussi, võid lisada ka kogu õli. Lisa jämedalt hakitud muna, peeneks hakitud sibul, maitseroheline ning soovikohane kogus majoneesi ja/või hapukoort. Sega kõik läbi, maitsesta ning serveeri soojade mundris kartulitega.

Puhasta filee kelmetest ja rasvast ning kraasi terava noaga peeneks või kuuele haki väikesteks kuubikuteks (seda on lihtsam teha, • 450 g maheveise-sisefileed kui liha on kergelt külmu• 120 g sibulat nud). Haki sibul peeneks • 80 g kappareid ja lase sidrunimahlas ma• 1 sl sidrunimahla rineeruda – nii säilib värv • paprika- või tšillipulbrit ja maitseb paremini. Lisa • soola lihale peeneks hakitud si• värskelt jahvatatud Retsepti autor: Ingrem Raidjõe bul, kapparid, sinep, natumusta pipart ke soola, pipart, näpuotsaga magusa paprika pulb• 2 sl külmpressitud oliiviõli rit, oliiviõli ja munakollane. Sega läbi ja lase mait• (soovi korral 2 sl peeneks hakitud setel pool tundi enne serveerimist külmkapis seguvärsket lehtpeterselli) neda. Serveeri koos röstitud saia ja hapukurgiga.

• 1 munakollane sisefileest tartar

Vaja läheb: • 500 g lehttainast • 3–4 kooritud, keedetud ja pudruks surutud kartulit • peotäis koriandrit, hakitud rohelist sibulat või muud meele­pärast ürti • 50 g (või rohkem) võid (sobib ka 35% koor) • riivitud juustu • määrimiseks muna Soovi korral võib tummisema täidise teha näiteks peekoni või muu lihasema kraamiga.

Sega kuuma kartulipudru sisse tükeldatud või ja lase sulada. Lisa hakitud ürdid, soovi korral riivjuust ning maitsesta soola ja pipraga.

Rulli jahusel pinnal tainas piklikuks ribaks. Riba keskmisele kolmandikule laota kartulitäidis, suru ühtlaseks “vorstiks” ning tõsta mõlemad tainaääred pudru peale. Keera liitekoht allapoole ning lõika täidetud tainast meelepärase suurusega pirukad. Tõsta ahjuplaadile, määri pealt lahtiklopitud munaga ning küpseta 200 kraadi juures (pöördõhuga) 10–15 minutit ehk seni, kuni pirukad on kaunilt kuldpruunid. Serveeri soojalt.

TALVENAUDING Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Rain Taimre rain.taimre@lehed.ee, tel 669 8048 Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look KOOSTÖÖPARTNERID: DanceAct Läti Turismiarendamise Riiklik Agentuur

3

Õllegurmaan James Ramsden: Eestis osatakse kvaliteetset õlut hinnata!

Kvaliteetõlle austajate maitsemeeli erutavaid õllesorte Eestisse sisse toov ning äsja uue sordi Baltic Frontier turule paisanud James Ramsden kinnitab, et eestlased oskavad head õlut hinnata.

Fotod: Kay Uibo, Marju Randmer

Õ

lleguru sõnul on Eesti ja Suur­ britannia õllekultuur veidi erinev: eestlased kipuvad tähtsündmustel tõstma pigem pitsikest viina kui õlletoopi. Kuid sellest hoolimata hinnatakse kvaliteetset kesvamärjukest siingi. Suur­ britannias on õlu kultuuri osa juba ammusest ajast ning eelkõige tähtsustatakse selle päritolu. Tihti eelistatakse just seda, mis pärit jooja kodukandist, ning ka mekkimine ise toimub eelkõige hubases kodupubis.

Seltskond ja hea toit James Ramsdeni sõnul tarbivad britlased õlut kultuurselt. Tavaliselt minnakse õhtul pubisse ning võetakse siis sõpradega suheldes ette kann oma lemmikõllega. Tihti nauditakse seal teleri vahendusel sporti, eriti jalgpalli, või kohtutakse pärast matši muljete vahetamiseks. Samuti avatakse mõni õlu sünnipäevadel, pulmadel ja isegi matustel, mis Eesti inimese jaoks väga tavapärane pole. Õllegurmaani sõnul ei ole olemas toitu, mille juurde vastav kann imehästi ei sobiks. “Kuna õllesorte on lugematul hulgal, on alati võimalik katsetada ning leida iga roa juurde sobiv. Aasia köögi kõrvale – Tai maitsed sidruni ja koriandriga – soovitan Belgia nisuõlu. Röstitud liha juurde sobib imehästi tume õlu, sest liha maitse on veini jaoks liialt tugev. Võin kinnitada, et õlu sobib pea kõigega, samas kui vein

4

on oma olemuselt kapriisne ega lähe alati mitte,” lisab Ramsden, miks tema eelistuseks on just hea õlu.

Uued maitsed peibutavad James Ramsden on uusi õllesorte Eestisse sisse toonud juba mõnda aega. Ta kinnitab, et kahtles ise ka alguses, kas eestlased on lisaks harjumuspärasele kohalikule õllele valmis proovima uusi, eksootilisemaid maitseid – enamjaolt on need oma olemuselt üsna ekstreemsed, nt BrewDog – ning maksma kohalike õlledega võrreldes pea kahekordset hinda. Nüüdseks on selgeks saanud, et eestlased on uutele maitsetele vägagi avatud. Lisaks nendib Ramsden, et kohalik õlu on siin tõesti hea!

Baltic Frontier Uusimast õllesordist Baltic Frontier rääkides lähevad James Ramsdeni silmad särama ning võib näha, kui entusiasmi mees ise täis on. Tema sõnul on õlu tehtud Eesti astelpajumahlast ning toodetud parima tootja poolt maailmas. Ramsden hakkas Taanist Mikkeller ja To Øl beeri toodetavat õlut Eestisse sisse tooma 2012. aasta alguses. Koostöö sujus ning seejärel uuriti Ramsdeni käest, kas ta oleks valmis mõtlema välja õlle, mis oleks eestimaiselt ehe ja omapärane. Kaua polnud vaja mõelda – looduses ringi sõites tekkis Ramsdenil mõte pruulida õlu, ühendades astelpaju ja kadakas.

“Ühel minu tuttaval on Viljandi lähedal astelpajumahlaäri. Nõnda uurisin, kas ta saaks mulle mahla tarnida. Peagi saabus õlletehasesse 130 liitrit mahla, mis segati Taani kadaka ja Ameerika humalaga. Nõnda sündis mahlane, mõru ja värskendav Baltic Frontier. Siiani on tagasiside olnud positiivne, nii et plaanime senisele, piiratud väljaandele lisaks uut pruuli,” kinnitab Ramsden ise.

Millised on aga mehe plaanid järgmiseks? Ramsden kinnitab, et tahab rõõmustada kohalikke õllesõpru maailmatasemel uute maitsete ja koostisosadega ka edaspidi ning soovib kõigile kaunist aasta lõppu ja kultuurset õlletarbimist.

Kadri Penjam

5

Päike, tuul ja puude kohin kreemipurki!

Trükisooja “Looduskosmeetika” raamatu autor Jana Koel ütleb, et endaloodud kehahooldusvahendid on palju suurema väega, sisaldades lisaks kõikidele headele koostisosadele erilise annuse armastust ja hellust, mida meil tänapäeval kõigil hädasti vaja on.

Ta soovitab kõrvale võtta ka mõne kodumaise autori taimeatlase ja katsetama hakata – tulemus on seda väärt!

J

ana Koel on lapsest saati armastanud kreemipurkide ja totsikutega askeldada. 20 aastat tagasi, kui vanaema veel siinilmas oli, õppis Jana temalt ravi otstarbeks salvide ja õlide valmistamist ning ravimtaimede tundmist. Lapsega kodus olles ja temale nahamäärdeid valmistades lisandus väärtuslikke õppetunde veelgi.

Nüüd enda maalappi omades saab Jana uute taimedega eriti hoogsalt katsetada.

“Miks ma ise kehahooldusvahendeid valmistan, on ehk huvi säilitada vanaemade tarkusi, et neid mitte minetada, ja anda oma kogemused edasi lastele, kui veab, siis ka lastelastele,” kirjeldab Jana peamist põhjust. “Teiseks ehk see, et loodusega koos aja veetmine on minu arvates suurim kink, mida inimene nautida

võiks. Kõik need imelised tegurid su ümber: päike, tuul, puude kohin, lillede kirjud õie­kleidid, väikesed mutu-putukad päeva­ askeldusi nautimas, roheliste värvide vikerkaar ja sina ise selle ilu keskel kogu elamuse tunnistajaks – põll ees ja korv käes!

Teades veel, et varud perele talveks taimi või et täna tuleb tõhus šampooni valmistamise päev koos oma ja sõprade perega, paned sinna sisse tugeva doosi armastust, kirge, elujõudu ja häid mõtteid.”

Nüüd on need teadmised ja kogemused raamatuks kokku köidetud. Raamatu mõtte autoriks peab Jana Maakodu ajakirjanikku Kristel Kirssi, kes tema tallu naistelaagrisse “Põllega päev” sattudes selle ideepalli veerema pani. Esmalt oli visioon küll teine, aga sündis hoopis “Looduskosmee-

tika”. “Elus ei ole juhuseid,” on Jana kindel. “Nii ilmselt pidigi minema ning mul on siiralt hea meel, et kogu see retseptuur nüüd kaante vahele sai!”

Uurin Janalt veidi näpunäiteid, kuidas kodus kosmeetikumide valmistamisega alustada. Ja kes pole veel jõudnud kingikotti täita, leiab ehk siitki pisut inspiratsiooni.

Kodus ise kosmeetikumide valmista­ mine kõlab kuidagi väga keeruliselt, aeganõudvalt ja kulukalt.

Kuidas võtta! Mina võtan naeru ja lustiga. Proovisin täna lugejate jaoks järele, kui kaua röövib nende väärtuslikust ajast luksusliku roosisalvi valmistamine talvesaabastesse surutud väikestele jalgadele –

Retsepte talviseks kasutamiseks

Nirista õlisegu pidevalt mikserdades peene joana letsitiiniga vee hulka (NB! Mitte vastupidi ehk vett õlisegu sisse). Mikserda 7–10 minutit, kuni segu on vahukooretaoline mass.

Väldi kreemi järsku jahtumist mikserdamise ajal.

Näole “Talvine avokaadoamps” Vajad:

 toidutermomeetrit

 60 g vett

 mikserit

 5 g letsitiini (letsitiini

 2 puidust spaatlit

saad apteegist õli- või pulberkapslitena)  10 g mesilasvaha  10 g kakaovõid  30 ml avokaadoõli  60 ml metspähkliõli  2 tilka kummeli

eeterlikku õli  5 tilka geraaniumi

eeterlikku õli  säilitit  2 kaussi

6

Valmista nii: Kuumuta vesi 65 kraadini.

NB! Kontrolli, et vee kogus oleks täpne, kui alustad õlide lisamist (vesi aurustub)! Mõõda mesilasvaha, või ja õlid teise kaussi. Sulata veevannis ained 65 kraadi juures, segades spaatliga. Kui ained on sulanud, tõsta potid tulelt ja alusta mikserdamist. Lahusta letsitiin

Jana Koel

soojas vees: torka nõelaga õlikapslisse auk ja pigista kapsel tühjaks või raputa kapsli sisu vette, kus saad selle lahjendada.

Kui oled saavutanud sulle sobiva kohevuse, lase kreemil jahtuda 40 kraadini. Nüüd lisa säiliti ja eeterlikud õlid ning sega spaatliga hoolikalt läbi. Tõsta kreem purki. Sule kaanega, sildista, märgi kuupäev ja säilita külmikus.

Kui soovid tulevikus retsepte muuta, lisades sinna

Fotod: Kätri Beljajeva

8 minutit ja mõnikümmend sekundit, mille sisse mahtus ka pakendamine. Kindlasti kibeleb lugeja seda nüüd ka endale tegema. Rõõmuga jagan retsepti: Riivi supilusikatäis mesilasvaha ja pane kaussi, lisa sinna 2 sl endale meeldivat õli (mina lisasin mustasõstraõli). Pane see kausike suuremasse kuuma veega täidetud kaussi (mis pliidile läheb). Sulata vaha ja õli vedelaks vahaks. Lase pisut jahtuda ning lisa siis ½ tl aaloegeeli (peaks olema igas kodus olemas, põletusevastane, läbipaistev geel), sega hoolikalt. Kui sul on minivispel, aita sellega kaasa, saad peenema tekstuuriga salvi (õhulisema). Lisa 1 ml E-vitamiini ja lõpetuseks 20 tilka eeterlikku roosi-, roosipuu- või geraaniumiõli. Sega uuesti ja pakenda sulle sobivasse kaanega anumasse.

See on imehea vahend jalgade hoolduseks. Kanna õhuke kiht kandadele ja varvaste ümber olevatele nahapaksenditele ning masseeri, veelgi parem – lase masseerida. Sama “aeganõudev” on šampooni valmistamine, veelgi kiiremalt käib maskide kokkusegamine. Kõige rohkem näpuga rea ajamist vajavad kreemid.

Looduskosmeetikumid ei röövi su rahakotti tühjaks, küll aga saad peaaegu suurfirmadega konkureerivad tooted. Sõltub sellest, palju end pühendad. Muidugi tasub alustada lihtsamatest retseptidest ja neid oma nahal katsetades üha rohkem enese vajadustele välja ehitada.

Minu raamatust leiab palju selliseid retsepte, mis on otse aiast nahale. Või pudru kõrvalt kosmeetikakaussi. Kõik, mis kõl-

bab suhu panna, kõlbab ka nahale määrida. Vastupidi aga kodus ärge tehke!

Millist toodet on kodus kõige liht­ sam ise teha?

Kõige lihtsam on enne sauna teha kogu perele kehakoorija. Samuti on üks-kaks-kolm valmis silmaseerumid, mis on minu tutvusringkonnas juba lausa hitiks saanud.

Millega on kõige lihtsam ämbrisse astuda?

Ämbreid võib tõepoolest ette tulla! Esimeseks lahterdaksin selle, kui paneme huupi taimi potti, teadmata nende toimet. Seepärast soovitan soojalt hankida “Looduskosmeetika” raamatu kõrvale taimeatlase või ravimtaimi tutvustava kodumaise autori kirjutatud teose. Ikka sellepärast, et kasu asemel mitte kahju teha. Algajatel soovitan alguses ühekaupa taimedega toimetada. Teiseks on kreemide juures tähtis õige ainete doseering. Kui paneme midagi vähem, kui ette nähtud, võime kreemi asemel saada losjooni või piima. Või hõrgu ja siidise kreemi asemel hoopis paksu vaha.

Kolmandaks on oluline õige temperatuur, mida jälgimata võib šampoon mitte pakseneda või kreem oma head ained­ kaotada, kui lisame need liiga kuuma keskkonda.

Kust vajalikku toorainet ja töövahen­ did leida?

Tooraineks on su oma aia või vanaema maakodu saadused või hoopis tuttava naabri­

niisuteid, vitamiine, eeter­ likke õlisid, alusta alati paksemast lisandist. Eeter­ like õlide lisamistemperatuur on 25 kraadi juures.

NB! Kasuta kreemi valmistamisel alati puhtaid anumaid ja väldi kokkupuudet nahaga (nt ära lükka sõrmega kreemi purki jne), nii säilib sinu valmistatud toode kauem!

Kasutusõpetus: Puhasta nägu. Kanna kreem näole. Eriti sobiv talvel kasutamiseks.

Toime: Toidab ja kaitseb pakase eest.

tädi korjatud taimed-marjad. Apteegid aita­vad baas- ja eeterlike õlide, spaatlite ja topsikestega. Minu jaoks kõige laiema kaubavalikuga on Hobipunkti veebipood (www.hobipunkt.ee), kust saab kreemide alusmaterjalid, emulgaatorid, säilitid, keha­koorijate sisse vajalikud taimepulbrid, seemned, savid jne. Hobipunktist leiab ka mitmesuguseid pakendeid: seerumi­ pudelid, eri värvi kreemitopsid, eri suuruses pumppudelid šampoonide ja losjoonide pakendamiseks.

Ka sildistamine on väga tähtis. Märjas keskkonnas on hea kasutada kilekleepse, kust info maha ei tule. Selliseid silte saab tellida Kleepsuvabrikust (www.kleepsuvabrik.ee).

Kuidas isetehtut säilitada?

Oleneb, mida tehakse. Šampoonid võib jätta vannituppa, kreemid lauale või külmikusse. Seerumid ja kehakoorijad tuleks säilitada toatemperatuuril ja kasutada poole aasta jooksul.

Kindlasti on väga oluline säilitamise juures see, kuidas toode valmistatakse (kui puhtalt) ja pakendatakse. Samuti kasutamisaegne puhtus. See tähendab, et me ei võta topsist kreemi näpuga ega pane seerumite­-õlide tilgutit otse naha vastu. Nii säilivad tooted lihtsalt kauem.

Teine võimalus on lisada säiliteid.

Neid tuleb doseerida vastavalt tootja juhistele. Kuid kasutamine on ikka sama – olge puhtad!

Eve Kaljusaar

 2 tl jahvatatud

pimsskivi  ühekordset suure

avaga pipetti  kaanega anumat

Valmistusõpetus:

Kehakoorija “Ergutav maasikamöll” Vajad:  100 g kuivatatud

meresoola  10 tilka E-vitamiini

(vedelal kujul)  2 tl maasikapulbrit

Mõõda sool, maasikapulber ja pimsskivi anumasse. Sega hoolega. Tilguta E-vitamiin segule. Sule anum kaanega ja loksuta tugevalt.

Kasutusõpetus: Võta 50–100 g vedelat mett või maitsestamata mahejogurtit ja sega sellesse oma maitse järgi 2–4 sl koorijat. Kanna kohe nahale, kui valmistad segu jogurtiga. Mee sees

säilib segu nädala. Soovitatav on teha üheks kasutuskorraks sobiv kogus segu.

Kasuta saunas pärast leili ja kehapesu, vannis või duši all käies pärast pesu.

Loputa.

Toime: Õrn kehakoorija, mis lõõgastab stressis keha, suurendab kudede taastumisvõimet, parandab naha ainevahetust ja soolade eritumist ning vähendab nahasügelust.

Entusiastlikku katsetamist ja otstarbekat kasutamist!

Allikas: Jana Koel ”Looduskosmeetika”

7

Suusatamiseks tuleb suusatada!

Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala, mida harrastab suur hulk igas vanuses inimesi: kes iga päev, kes nädalavahetustel, kes korra talve jooksul.

Harrastamiseks on meil suurepärased võimalused: korralikud suusakeskused ning hästi hooldatud ja valgustatud -rajad. Ja mis kõige tähtsam – aktiivsed inimesed, kes tahavad ja viitsivad valdkonna arendamisega tegeleda.

Kaili korraldab Tamsalus kolmandat aastat ka üritust “Tamsalu suusatalv”, kus võivad osaleda kõik, kel vähegi huvi ja julgust end suusarajal proovile panna ning see numbriga läbida. Talve jooksul on kokku viis etappi, lõpuks toimub autasustamine. “Stardi­aeg on vaba, paned end kirja, sõidad läbi ja saad tulemuse. See on hea võimalus oma vormi enne ja maratonide ajal parandada ja teravdada ning ka koos perega välja suusatama tulla,” kirjeldab Kaili mõnusat võimalust end proovile panna.

Kuigi rühmas ja treeneri käe all harjutamine on kindlasti julgustavam, on suusatamine siiski tegevus, mida saab väga edukalt harrastada endale sobival ajal ja sobivas kohas, tarvis on vaid õiget ilma, varustust ja veidi teadmisi. Uurin Kaililt nõuandeid algajatele harrastajatele, et suusatamisest saaks meeldiv ja nauditav tegevus.

Kui tähtis on suusatamise juures õige tehnika?

Kaili Sirge soovitab algajal 3–4 korda nädalas regulaarselt liikuda ja tempo rahulik hoida.

8

E

ndine Eesti suusakoondislane Kaili Sirge on võtnud oma õlule kodukandi Tamsalu suusaelu korraldamise. Juba teist aastat treenib ta pärast päevatööd noorte kõrval ka täiskasvanud suusa­sõpru nii Tamsalus kui ka Rakveres. “Idee tekkis soovist pakkuda kohalikele inimestele väljundit käia koos liigutamas ja samas õppida paremini suusatama,” kirjeldab Kaili harrastajatele mõeldud treeningute eesmärki. “Peamiselt tulevad trenni 30–45aastased, eelmisel talvel oli ka mõni eakam.”

Kuna huvilisi jätkub, jätkati projektiga ka sellel aastal. Kaili ütleb, et treenijate eesmärgid on erinevad: käiakse seltskonna pärast, suusatamisoskuse parandamiseks, kodust väljasaamiseks ja ka parema enesetunde saamiseks. “Osal alustajatest on huvi ja julgus tekkinud ka poolmaratone proovima minna, paljud juba ka sõidavad,” rõõmustab Kaili.

Mida parem tehnika, seda lihtsam ja mõnusam on suusatada. Esialgu on kasulik suuskade ja suusatamisega natuke iseseisvalt tutvust teha, sest mida rohkem suusatada, seda kindlam tunne suusa peal tuleb. Tegelikult on hea, kui saab sõbralt või teadjamalt kõrvaltvaatajalt nõu oma tehnika parandamiseks või selleks, et suusatamine paremini välja tuleks ja et sellest sõidurõõm kasvaks. Muidugi on olemas ka suusatehnikaraamatuid ja õppevideoid, mille kaudu teadmisi hankida, samuti on tänapäeval palju abi võimalik leida internetist.

Kuigi ka minule meeldib vahetu kontakt kõige rohkem, siis seda võimalust alati pole. Nii tasubki näiteks sõbra arvamust küsida.

Mida peaks iseseisvalt treenides tehnika pu­ hul jälgima?

Nii uisu- kui ka klassikatehnika puhul peaks proovima esialgu koha peal ja seejärel laugel laskumisel ühel jalal seismist ja raskuse kandmist ühelt suusalt teisele. Seda peaks katsetama ka suusatades, sest enamikul juhtudel jääb raskus kahe jala vahele ja siis on raske ühel suusal pikemalt libiseda.

Jälgida tuleks, et jalad ei oleks liiga sirged. End

E AD RC U FO N TI AR M

N

G O PI

N H

AM

TI C

A D O

RL

S W K

M

AT

E

-I U

P U C O RL D W G AT IN SK M IU X-

Ro s

sig m nol ur on d te ma Sa st a ks i ü su a ld us sõ võ k lt itja ad um . e a

tu

XIU

M

SK

X facebook.com/Rossignol1907

• EXTREME SPORT PIRITA, Regati maja • EXTREME SPORT ROCCA, Rocca al Mare Kaubanduskeskus • EXTREME SPORT TARTU, Forseliuse Ärikeskus • Edasimüüjad: ARDISE SPORT, AFTER SKI, RATTAPOOD, LIVIS SPORT, DÜNAMO, PINSPORT, RADEMAR, RAKSER SPORT, NEVENE, SILJA SPORT, STOPPER, VELOPLUS, X-SPORT, ANOME, SPORT-TEX, BIKE&SKI.

Leia meid

9

www.facebook.com/extreme.ee Facebookis

Pakkumised on kaupluste lõikes erinevad.

Find us on

Kuidas õpetada suusatamist lapsele?

Millal alustada? Õige aeg on siis, kui lapsel tekib huvi ja ta on võimeline suuskadel püsti seisma.

Varustus Alguses võivad olla ka suusad, mida saab kasutada tavaliste saabastega. Huvi suurenemisel on mugavamad suusa­saapad, mis lasevad suuskadega paremini liikuda. Esimesteks suuskadeks on head soomustega suusad, mis ei libise tagasi.

põlvest alla lastes on tasakaal parem ja võimalik kergemini libisemisse tõugata.

Käed võiksid ette-taha liikuda õlgade laiuselt, seda nii uisu- kui ka klassikatehnikas. Uisutehnika puhul on käed tõusul küll laiemini, aga nii, et kepid saaksid ikkagi saabaste juurest tõukesse minna. Klassika paaritõugete juures tuleks teha tõuge vahemikus puusast poolde reide. Tõukamisel tuleks kasutada rohkem kerelihaseid, selleks tõsta end puusast ülesse, et tõuge saaks kõrgemalt alata. Siis võib tunda, kui palju või vähe kerelihaseid kasutatakse.

Mida peaks riietumisel arvestama?

Riietus võiks olla kihiline, soe pesu ja väline kiht dressina. Hea, kui ees on tuult pidav kiht. Lisaks võib olla peal vest, mida on hea lihtne vajadusel kas ära võtta või selga panna. Matkajatel võiks olla nende kihtide vahel veel üks kiht, et madala tempo juures külm ei hakkaks. Muud aksessuaarid võib valida vastavalt soovile või kasutada olemasolevaid mütse, buff’e. Tavalised kindad kipuvad kiiresti kuluma, seega ühed suusakindad võiks muretseda küll. Kinnaste valik on suur, kindlasti leiab sobivad vastavalt oma külmakartlikkuse astmele, sama lugu sokkidega. Prillid on mugavuse asi, saab ka ilma.

Kuidas õpetada?

Esialgu tuleks lihtsalt liikuda suuskadel, õpetada pärast kukkumist püsti tõusma (et saaksid edas­pidi ise rahulikumalt sõita ega peaks kogu aeg last püsti tõstma), siis proovida suuskadel libisemist.

Tasa­kaaluharjutus ühel jalal seismisega. Kükid kergel laskumisel. Pidurdamiseks on hea õpetada sahaasendit. Pööramiseks suuskadega astumist ümber enda. Päris noortel on alguses kõige lihtsam sõita ilma keppideta.

Näita ette ja laps teeb järele – selles on nad osavad.

Kaili Sirge

10

Kui tähtis on õige suusavarustus?

Oskuste kasvades saab headest suuskadest muidugi parema sõidurõõmu. Harrastajatele sobib väga hästi keskmise hinnaklassiga varustus. Suusa­ üritustest osa võtmiseks võib juba natuke rohkem investeerida. Pigem sõltub kõik siiski rahakoti paksusest ja enda nõudmistest.

Universaalsed suusad sobivad eelkõige neile, kes käivadki suusatamas talve jooksul loetud korrad. Suurema huvi puhul soovitan soetada mõlema tehnika suusad: endal on mõnusam sõita. Kui eelis­tatakse uisutehnikat, sobivad endast 10–15 cm pikemad suusad ja kepid võiks olla kõrvalestani või valemiga enda pikkus korda 0,9. Klassika­ suusad võiks olla 20–25 cm endast pikemad ja kepid võiks ulatuda õlgadeni või enda pikkus korrutatud 0,85. Saabaste puhul on alguses head kombisaapad ehk need, millega saab sõita nii uisku kui ka klassikat.

Kui suusad on muretsetud, tuleks kindlasti suusa­põhjad üle parafiinitada, kasutades selleks poes pakutavat teenust või tuttavate abi. Kindlasti peaks libisemisala libisemist piisavalt tihedalt uuendama ehk jälgima, et kui suusapõhjad hakkavad natuke halliks minema, on vaja neid hooldada.

Pidamismäärde kohta võib alguses teadjamate käest nõu küsida, kuidas ja mida selleks panna. Pidamisala saab kodus määrata paberilehega, seistes võrdselt mõlemal suusal ja teine liigutab suusa all paberit. Liikuvale osale saab siis pi-

damismääret kanda. Poest võib osta ka pidamismäärete stardikomplekti, kus on kork määrde laiali ajamiseks ja vähemalt 2–3 pidamismääret (0..-2, -1...-3(-6) või -2...-10, +3...0). Temperatuurivahemikud on tootjatel erinevad. Päris sula ilma jaoks kasutatakse kliistrit, kuid oskuste puudumisel tuleks see pigem lasta kellelgi teisel panna või sõita sel päeval hoopis uisutehnikas.

Libisemise määrimiseks kodus on vaja alust või suusapukki, vana triikrauda või spetsiaalset määrderauda, kaabitsat ning vähemalt ühte harja (nailon, võimalusel ka messing) ja libisemisparafiini (universaalne on lilla parafiin, mis sobib temperatuurile +5...–10).

Milline võiks olla algaja suusasõbra treeningu­ programm, et hooaja lõpuks suudaks näiteks ka mõne poolmaratoni läbi sõita?

Tähtis on vähemalt 3–4 korda nädalas regulaarselt liikuda: pool kuni poolteist tundi. Üks treening võiks kindlasti olla pikem: vähemalt poolteist tundi, n-ö pikk rahulik liikumine ehk saad sõbraga mõnusalt vestelda, samas jõuad ümbruses toimuvat nautida. See on hea alus esialgu poolmaratoni läbimiseks ja sealt ka hea enesetunde saamiseks.

Harrastajate treeningtempo kipub olema sageli liiga kiire ehk toimub pidev hingeldamine. Proovida tasuks siiski alguses kas või suuskadega kulgemist või jooksu-kõndi vaheldumisi, et kokku saaks paras tempo ja jaksaks liikuda kauem kui pool tundi. Alguses võib tunduda, et mis trenn see on, üldse ei mõju ja kõik teised on kiiremad, aga kui keha on harjunud, siis edasised treeningud on sujuvama liikumisega ja tervisele ka parema mõjuga. Kauem harjutanud võivad lubada endale vahel ühe kiirema trenni nädalas, et saaks ikka suusarajal ka “tuisata” ja kopsud lahti hingata.

Liikumine võiks üldse olla aastaringne ja tegeleda võiks erinevate spordialadega: kepikõnd või imitatsioon suusakeppidega, jooks, jõuharjutused, jalgratas. Ühesõnaga mitmekülgselt ja selliselt, et on huvitav ja vahelduv ning endale meeldiks.

Joomine treeningul on suhteliselt individuaalne. Kui trenni kestus on alla tunni, siis põhimõtteliselt ei ole vaja juua, piisab enne ja pärast trenni veevarude taastamiseks, ja selleks kõlbab ideaalselt tavaline või mineraalidega vesi. Üle tunni kestval treeningul võib jooki tarbida iga 20–30 minuti tagant, siis säilib vedeliku tasakaal paremini ega teki kiiret väsimust. Matka puhul võiks ikka olla võimalus midagi juua. Kui veest ei piisa, siis kas lahjendatud mahla või spordijooki, kus on natuke süsivesikuid ka sees. On olemas termospudelid, kus jooks säilib kauem soojana (võib ka ise pudeli paberi ja fooliumiga vooderdada). Batoonid, geelid on soovitatav panna kehale lähemale (taskusse, numbri või pudelivöö külge), kus on soojem – siis ei lähe nad nii kõvaks.

www.rahvaraamat.ee

11

Talvine spordirõivas peab olema mugav ja ilmastikukindel!

Talvine sportimisind ei tohiks kindlasti napi eelarve või puuduliku varustuse taha toppama jääda. Uurisime, milline üks kvali­ teetne talvine spordirõivas olla võiks ning millele seda hankides tähelepanu pöörata tuleks.

S

petsialistid, kel ülevaade meie poodides pakutavast olemas, kinnitavad, et eelkõige peaks talvine spordirõivas olema kihiline ja mugav. Mida rohkem kihte, seda paremini hoiab sooja ning pakub vastupidavust õues liikumisel.

Vali riietus harrastuse järgi Rademari tootespetsialist Rait Ermann kinnitab, et tähtsad tegurid, mille järgi riietust valida, on temperatuur ja aktiivsuse määr. “Tervisekõndija, kes teeb oma jalutuskäiku kuni viie külmakraadi juures, vajab soojemat riietust kui samal temperatuuril aktiivne suusataja või jooksja. Tihti­peale tehakse see viga, et sportimiseks pannakse selga liiga soojad riided, mis põhjustavad meeletut higistamist. See tekitab kiiret väsimust ja suurendab hiljem ka külmetamise ohtu.

Harrastussportlase riietus võiks olla mugav, samas võiks lasta hästi käsi ja jalgu liigutada. Ülisuured ja lohvakad rõivad on aktiivsel tegevusel pigem takistavaks teguriks,” selgitab Ermann.

Ka spordirõivaid pakkuva Nevene OÜ esindaja Rain Jaaksoo kinnitab sama: selleks et lumerohke talv ja külmakraadid väljas liikujale liiga ei teeks, on vaja asjalikku riietust. Lisaks ilmastikukindlusele ja sooja­hoidvusele on tähtis, et valitud rõivad ei takistaks liikumist ning oleks seljas kerged ja mugavad. Öeldakse, et hea riie on see, mis end sõidu ajal meelde ei tuleta.

Parimad suusariided pakuvad kaitset tuule eest ning hoiavad keha sooja ja kuivana, tõrjudes samal ajal sademeid ja väljutades keha pinnalt niiskust. Kõige selle saavutamiseks on soovitatav riietuda kihiliselt.

12

Kadri Madissoo, Jõulumäel tegutseva treeninggrupi Jõulu harrastus­ suusatajate treener.

Millised rõivad soovitate selga panna esimest korda suusatama minnes?

“Esimestel treeningutel on algajatel enamasti korralik suusa­varustus muretsetud, aga ilmale kohane riietus vajab veel avastamist. Kallitele võistluskombinesoonidele raha kulutama ei pea. Talvisel ajal on soovitatav riietuda kihiliselt. Esiteks on tähtis kvaliteetne, niiskust eemale juhtiv aluspesu, teiseks soojendav vahekiht, kolmandaks kaitse tuule eest. Tänapäeval pakuvad paljud kaubamärgid tuulekindlast ja hingavast materjalist suusa­riideid, mis vajavad aluskihiks ainult sooja pesu. Lisaks on oluline muretseda kvaliteetsed, niiskust läbilaskvad sokid, tuulekindlad kindad ja samade funktsioonidega müts. Talvise looduse nautimine suuskadel on jõukohane igaühele, tagasihoidlik suusaoskus või -riietus ei tohiks küll mitte kellelegi takistuseks olla!

Igal kihil oma eesmärk Jaaksoo kinnitusel peaks esimene kiht keha vastas olema spordipesu, enamasti pikk ja liibuv, mille eesmärk on hoida keha kuivana, juhtides liikumise käigus tekkiva higi keha pinnalt eemale. Märgades riietes tunneb suusataja end ebamugavalt ja võib jahtudes kergesti külmetuda. Pesu teine funktsioon on hoida sooja.

Rait Ermann lisab, et aluskihi materjaliks on tavaliselt polüester. “Soovitan Odlo sportpesu, mille tootmisel on kasu-

tatud hõbeniiti – see väldib ebameeldiva lõhna teket. Hinnatundlikule kliendile sobib hästi hea hinna ja kvaliteedi suhtega Rukka, mille tooted algavad 20 eurost.

Väga külmade olude jaoks on suurepärane Crafti Keep Warmi soe pesu.”

Teiseks kihiks sooja aluspesu peal võiks olla ese, mis pakub kehale soojust, ent on samas väga heade hingamisomadustega.

Siinkohal soovitab Rait Ermann soetada endale näiteks fliis või mikrofliis firmalt Bjørn Dæhlie ja Craft. Rain Jaaksoo kinnitusel on see kiht vajalik keskmisest külmema ilma puhul, tavailma korral seda reeglina ei kasutata.

Kolmanda ehk kõige pealmise kihi moodustavad ilmastikukindlad jakk ja püksid.

Rait Ermanni sõnul on hea jakk tehtud kergest materjalist, mis peab tuult ega märgu, kuid laseb samas piisavalt hästi läbi õhku, et hoida sportija kuivana. Spetsiaal­ sed suusariided on enamasti valmistatud mitmest kangast: eesmine osa on ilmastikukindel ning tagaosa sellest elastsem ja parema õhuvahetusega.

“Riideesemetele annab palju juurde läbi­mõeldud lõige. Jaki seljaosa ei tohi suusatades üles kerkida ja selga külmale paljastada. Varrukad peavad olema piisava pikkusega, et hoogsalt suusakeppe ette viies käsivarred kaetuks jääksid. Kõige paremini sobivad aktiivseks spordiharrastuseks keha järgi lõikega või liibuvad riided, mis pakuvad enim liikumisvabadust. See kehtib ka pükste puhul.

Vähenõudlikuma harrastaja komplekti suusajakist ja pükstest saab kätte umbes saja euroga. Tasub meeles pidada, et suusariided sobivad hästi igasuguseks väliharrastuseks, ka jooksmiseks, kepikõnniks või matkamiseks,” selgitab Rain Jaaksoo.

Rait Ermann lisab, et unustada ei tohiks kindlasti kaela, pead ja käsi. Kaela kaitseks sobivad suurepäraselt torusallid ehk buff’id. Müts ja kindad võiksid vajadusel olla eest tuultpidava osaga. Aktiivse tegevuse jaoks ei ole hea riietuda puuvilla, eriti suusaspordi puhul, sest märg kangas tekitab külmatunnet ja jahutab keha ning kaugel see haiguski siis enam on.

Kadri Penjam

Võitjate valik!

Sel aastal uus ja parem võistlussaabas

Petter Northug

Müügil: Sportland, Maratonsport, Popsport, Rix Ratas, Livis Sport, Matkasport, Paide Kaubamaja, Veloplus, Saaremaa Kaubamaja, Türi Kaubamaja, Suusavennad, Anome, Anka pood, Author, Dünamo, Stopper, Keila Rattapood, Siljasport, Rademar Rattamaailm, A2K Sport.

Maaletooja:

www.a2k.ee

13

foto Tarmo Haud

Kogu elamusi 42. Tartu maratonilt “Uuel aastal uue hooga,” on tavapärane lause, mida vana aasta lõpul inimeste suust kuuleb. Sama saab öelda Tartu maratoni kohta, mis toimub uue hooga juba 42. korda.

T

artu maratoni kutsuvad paljud lausa talviseks laulupeoks. Ja pole ka ime, kui suusamaratoni programmilised sündmused koondavad aastast aastasse üha enam suusasõpru. 2012. aastal võttis 41. Tartu maratoni programmi kuuluvatest üritustest osa ligi 10 000 talverõõmude austajat. Kuid mis on see, mis meelitab inimesed külma trotsides üha uuesti 63 või 31 km pikkustele radadele?

Maratonielamused toovad rõõmu “Oled saanud rohkem, kui oled andnud,” kirjeldab tihe Tartu maratoni sõitudest osavõtja Guido Soodla tunnet pärast distantsi läbimist. “Lähed starti ilma stopperita, sõidad naudinguga, võtad rajalt vastu rohkem, kui ise annad, lõpetad positiivse emotsiooniga – nii oledki võitja,” lausub Guido.

Maratonirõõmu käib püüdmas ka rahvasporti hindav Ardi Salus. “Tahan ikka ja

14

jälle nautida stardisignatuuri, kuulda 3 km enne lõppu motiveerivaid sõnu, mis selgitavad, miks ma ikka ja jälle siia olen tulnud. Nautida seda, mis kaasneb ainult rajal olemisega! Kõige võimsam on loomulikult see tunne, mis haarab finišijoont ületades,” kirjeldab Ardi oma elamusi.

SEB Tartu nelikürituse tegija Kaup Raag sõnab, et tähtis on ka stardieelne emotsioon: “Just enne starti on see aeg, kus saad rääkida sõpradele oma ootustest ja mõtetest eeloleva päeva suhtes. Finišis jällegi saad sõpradega uuesti kokku ja siis omakorda jutustad sellest, kuidas läks. Maraton on enamat kui lihtsalt suusasõit.”

Sobiva leiab igaüks 42. Tartu maraton kulmineerub küll maratoni endaga, kuid selle kõrvalprogramm pakub põnevaid tegemisi kogu perele.

Programm saab avalöögi juba kuu aega enne maratoni 19. jaanuaril, kui Otepää kultuurimajas toimub traditsioo-

niline pidu suusabaasis, ja jätkub 20. jaanuaril Otepää lastesõitudega FIS World Snow Day tähistamise raames Tehvandi staadionil, pärast mida saavad kõik huvilised siirduda juba 42. Tartu maratoni ühistreeningule, kus koos vaadatakse üle maratonirada.

Põnevad üritused jätkuvad juba 10. veebruaril, kui aset leiab meeskondlik 2.

Tartu teatemaraton, kus meeskonnatöö oskus pannakse proovile neljaliikmelistes teatemeeskondades. Samal päeval toimub avatud raja sõit, mida erinevalt põhimaratonist saab läbida ka vabas tehnikas.

10. veebruaril oodatakse starti kõiki naisi, sest juba 12 korda toimub Tervis Plussi Tartu maratoni naistesõit, mis on 16 km pikkusena jõukohane kõikidele, kel suusasamm jalas.

Pere pisemaid oodatakse taas suuskadele 16. veebruaril, kui Tartus Tähtvere spordipargis leiavad aset 42. Tartu maratoni lastesõidud.

WINNINGSYSTEM SYSTEM AAWINNING • • • • •

• IN ALL NORDIC DISIPLINES IN ALL NORDIC DISIPLINES • AT WORLD CHAMPIONSHIPS & WORLD CUP AT WORLD CHAMPIONSHIPS & WORLD CUP • ON ALL LEVELS FROM WORLD CUP TO JUNIORS ON ALL LEVELS FROM WORLD CUP TO JUNIORS • FROM AND IN ALL COUNTRIES FROM AND IN ALL COUNTRIES • ON ALL SKIS ON ALL SKIS

15 COPYRIGHT© SALOMON SAS. ALL RIGHTS RESERVED. PHOTOGRAPHY: NORDIC FOCuS. SKIIER: JASON LAMY CHAPPuIS

COPYRIGHT© SALOMON SAS. ALL RIGHTS RESERVED. PHOTOGRAPHY: NORDIC FOCuS. SKIIER: JASON LAMY CHAPPuIS

SUUSAKALENDER 22.12.2012

MS ETV-Swedbanki noortesarja I etapp

1–10 km V

Pannjärve

13.01.2013

MS ETV-Swedbanki noortesarja II etapp

1–10 km KL

Mammaste

25.01.2013

Murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlused

10/15 km V

Albu

26.01.2013

ETV-Swedbanki noortesarja III etapp

Sprint V

Tallinn/lauluväljak

26.01.2013

RMK Kõrvemaa suusamaraton

19/38 km V

Kõrvemaa

27.01.2013

Murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlused

Sprint KL

Tallinn/lauluväljak

01.02.2013

Talvefestival

Otepää

02.02.2013

Talvefestival

Otepää

02.02.2013

ETV-Swedbanki noortesarja IV etapp

03.02.2013

Talvefestival

03.02.2013

16. Tamsalu-Neeruti maraton

Suusakross V

Otepää Otepää

25/46 km V

Tamsalu

09.02.2013

Murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistlused

Sprint KL

Jõulumäe

09.02.2013

15. Alutaguse maraton

20/40 km KL

Alutaguse

10.02.2013

Murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistlused

Sprint V

Jõulumäe

17.02.2013

42. Tartu maraton

31/63 km KL

Otepää/Elva

24.02.2013

ETV-Swedbanki noortesarja V etapp

2–20 km KL ÜS

Holstre-Polli

01.03.2013

Eestimaa talimängud

Haanja

02.03.2013

Eestimaa talimängud

Haanja

03.03.2013

16. Tallinna suusamaraton

21/42 km V

Kõrvemaa

09.03.2013

41. Haanja maraton

22/43 km KL

Haanja

15.03.2013

MS Eesti suusatuur 2013

Pannjärve

16.03.2013

Salomoni maraton

Albu

16.03.2013

Eesti suusatuur 2013

17.03.2013

Eesti suusatuur 2013

Albu

17.03.2013

Jaak Mae karikavõistlused

Albu

18.03.2013

Eesti suusatuur 2013

SVS

Jõulumäe

23.03.2013

MS Eesti meistrivõistlused

7,5 + 7,5/15 + 15 km SVS

Haanja

24.03.2013

MS Eesti meistrivõistlused

Teatesõidud KL+V+V

Haanja

30.03.2013

MS Eesti meistrivõistlused

Sprinditeade V

Pannjärve

31.03.2013

MS Eesti meistrivõistlused

30/50 km KL ÜS

Pannjärve

100 m KL

Tartu

foto Tarmo Haud

16

Fotod: Ramuel Tafenau, Merje Sosi

Peagi käes koolivaheaeg!

Hea võimalus veeta aega pere või sõpradega uisutades!

Peredele soodustus: näiteks 2 täiskasvanut + 2 last koos uiskudega 22 eurot (tavahind 28 eurot) Vaba jää ajad ja teised peresoodustused meie kodulehelt www.icearena.ee. Üritused firmadele (võimalus proovida treeneri juhendamisel jäähokit täisvarustusega).

Koolidele soodustused tööpäevadel, v.a koolivaheajal.

Pärast uisutamist kohviku pakutava nautimine.

Lisainformatsioon: info@icearena.ee tel 660 0500

17

Talvine sport karastab tervist ja lisab elurõõmu!

Lumiselt kaunil ajal ei tasu õhtuid ja vabu päevi koduseinte vahel veeta. Vähesed vabad hetked lähedaste seltsis tuleks täita hoopis sportliku tegevusega. Eestis suusa- ja spordiradu juba jagub. lad sa Tallinnas või Saaremaal, Pärnus või Mammastes või hoopiski mujal – kindlasti leidub ka sinu kodukohas paik, kus talverõõme nautida. Teemegi väikese ülevaate kohtadest, kuhu talvisel ajal kindlasti kiigata tasub.

Vajadusel toodetakse sinna kunstlund ning hooldatakse iga päev rajatraktoriga.

Neile, kes on huvitatud murdmaasuusatamisest, saavad minna 1,8 km pikkusele rajale, mis võimaldab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Oma lõbusate kurvidega pakub rada huvitavat sõitu läbi lauluväljaku territooriumi.

Lisaks on Talvepargis võimalik uisutada loodusliku jääga uisuplatsil, mis asub otse laulukaare ees.

Selle kõrval alustab tööd laenutuspunkt, kust on võimalik laenutada lumerõngaid, uiske, murdmaasuuski, lumelaudu ja mäesuuski.

Pealinlasel valikut jagub Tallinlastel on võimalik uurida, mis nende koduses linnaosas toimub. Ülelinnaline kuulsus on kindlasti lumistel Nõmme suusaradadel. Kel aga soov vaadata, mis lauluväljakul talvisel ajal ette võetakse, sel tasub kiigata sealsesse Talveparki. Selle esindaja Henri Kalm kinnitab, et pargi avamise kuupäev sõltub ilmastikuoludest, teenuseid loodetakse pakkuma asuda detsembri jooksul. Praegu tegeletakse aktiivselt lumekahurdamise ja radade ehitusega.

Laulu­väljakule ehitatakse sel talvel ka lumelauapark, mis on mõeldud nii lumelauduritele kui ka freestyle-suusatajatele.

Lumelauapark pakub reile, bokse ja hüppeid erinevatele sõidutasemetele, elemente on võrreldes eelmise aastaga rohkem. Henri Kalm lisab, et pargi kõrval asub õppenõlv, kus teha õppesõitu või lihtsalt harjutada. Õppimiseks väga hea profiiliga nõlva saab hõlpsasti kasutada tänu mugavale ja algaja­ sõbralikule linttõstukile.

Kohe linttõstuki kõrval asub lumerõngapark.

Tuubidega on võimalik sõita mäest alla mitmel rajal. Sel aastal on 50 tuubi asemel lausa 120 tuubi.

Talvepargis leidub ka kelgunõlv, kus saab liugu lasta.

Nõlv asub laulukaare alt vaadatuna paremal servas.

Lõuna-Eesti peibutab Põlva valla Orajõe küla Mammaste tervisepordikeskuse esindaja Aron Mitt selgitab, et huviline leiab sealt eest tipptasemel suusarajad ning lõbusa snowtubing’u nõlva. Rajad sobivad nii harrastajatele kui ka professionaalidele, nii klassikalise kui ka vaba sõidustiili jaoks. Mammastet kiidavad paljud Eesti praegused ja endised tippsuusatajad, nende hulgas Jaak Mae ja Raul Olle.

Suusarajad on 1–16 km pikad ning neid hooldatakse regulaarselt rajamasinaga. Rajapõhjad on valmis tehtud lumekahurite abil toodetud kunstlumest.

4 km ulatuses on rajad valgustatud õhtul kella 21ni ning looklevad lummavas looduses maaliliste ürg­ orgude vahel, möödudes mitmetest vaatamisväärsustest, näiteks Suurest ja Väikesest Taevas­kojast ning Otteni sillast. Teekonnale jäävad ka “Viimse reliikvia” filmist tuntud võttekohad. Suusaradadel sõitmine on tasuta. Mammaste tervisespordikeskusest saab vajadusel rentida suusavarustust.

Tuubimise nõlv sobib aga igas vanuses huvilistele. Paraku peab pisematel lustijatel kaasas olema järelevaataja, sest alla viieaastased lapsed tohivad lumerõngaga sõita vaid koos täiskasvanuga. Üks tund snowtubing’ut maksab 5,50 eurot.

E

18

Ka välismaised suusareisid peibutavad!

Season Travel OÜ esindaja Mae Kask kinnitab, et eestlastel on suur huvi ka välismaiste suusareiside vastu. “Populaar­ sed on nii Soome, Rootsi ja Norra kui ka loomulikult Euroopa kuulsad suusakuurordid Austrias, Prantsusmaal ja Itaalias.

Skandinaavia on eriti eelistatud lastega perede ja firmaürituste korraldajate hulgas. Samuti armastavad seda siht­kohana suuremad sõpruskonnad,” selgitab Mae Kask, lisades, et põhiline majutusvariant on seal suusamajades või apartementides, kus on võimalik ise süüa valmistada ja üsna koduselt nädal pere või sõprade seltsis mäesuusatamist nautida.

“Euroopa suusakuurordid on hinna poolest kallimad ja majutus põhiliselt hotellides. Hind Skandinaaviasse jääb 300– 500 euro vahele (majutus + laev + transport). Keskmine hind Alpidesse on 800–1200 eurot (lennuk + transfeer + majutus). Hinnale lisanduvad liftipiletid, vajadusel suusarent ja söök. Mae Kask kinnitab aga, et Skandinaavia hinnad olenevad väga palju reisimise kuust. Üsna odavad majutused on jaanuari 2.–4. nädalal. Vahe võib näiteks märtsikuu majutusega olla lausa 2,5–3kordne. Skandinaaviasse saab ise kaasa võtta suusad, söögid-joogid ja rohkem isiklikke asju, sest enamasti reisitakse oma autoga. Alpidesse saab kaasa võtta suusad (lennukis tavaliselt lisatasu eest). Söök ja jook tuleb osta kohapealt,” lisab Kask.

Saaremaa võlub oma loodusega Kel aga soov sammud talvepuhkuseks Saaremaale seada, saab seal nautida ka häid suusaradasid ja puutumatut loodust. Saaremaa spordiliidu peasekretär Käthe Pihlak kinnitab, et valikut spordisõpradele jagub. Näiteks on hinnatud sportimispaik Kuressaare tervisepark, kus olemas valgustatud suusa­rajad pikkusega 0,6; 1 ja 2 km. Kudjape tervise­radadel on olemas 1 ja 3 km pikkused suusarajad ning pilk tasub heita ka Karujärve ja Kärla radadele.

Pärnakad Jõulumäele Pettuma ei pea ka Pärnu linna ja maakonna elanikud. Jõulumäel asuvad mõnusad suusarajad, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kel jaksu ja indu enamgi, saab soovi korral ühineda harrastussuusatajate treeningutega. Jõulumäel tegutsev harrastussuusa-

tajate treener Kadri Madissoo kinnitab, et Jõulumäe tervisespordikeskuses on võimalik treenida nii individuaalselt kui ka ühineda juba aastajagu tegutsenud Jõulu harrastussuusatajatega.

“Tegutseme Jõulumäe tervisespordikeskuses. Tere­ tulnud on treeningutega liituma nii algajad suusa­ huvilised kui ka staažikad Tartu maratoni läbijad.

Parandame oma füüsilisi ja tehnilisi oskusi, naudime liikumist looduses ja head seltskonda! Meil on võimalik kõrgharidusega III kutsekvalifikatsiooniga treeneri juhendamisel saada suusatehnikate õpetust ning suuskade hooldamise ja määrimise koolitust.

Seda vastavalt tasemele ja treeningplaanile, kus on tagatud vajalik koormuste lainelisus ning võimalus enesetunde järgi treeningut muuta,” selgitab Madissoo, lisades, et treeningute tingimused on ideaalsed iga tasemega harrastussportlasele.

Erineva raskusega liikumisrajad võimaldavad treenida õiges pulsirežiimis. Oluline on see, et liikumine oleks meeldiv ja algajale esialgu mitte väga koormav. Jõulumäe pehmel maastikul võivad suusatamise mõnu nautida nii ülekaalulised kui ka “profid” harrastajad, rääkimata sportlastest.

Liikumisradu on nii suvel kui ka talvel kolme raskustasemega. Eesmärgid on inimestel erinevad: kes tahab olla lihtsalt terve ja suusatama õppida, kes maadleb liigse kehakaaluga, kes soovib parandada tehnilisi oskusi ning Tartu maratonil ennast eestpoolt leida. Edasijõudnud harrastajad osalevad vahelduseks Jõulumäe karikavõistlustel, saamaks kogemust lühema distantsi pingutusest. Põhieesmärk on siiski läbida Tartu maraton oma varasemast ajast paremini.

Kadri Penjam

19

Treener Rainer Rebane kinnitab, et sobiv kehaline koormus annab hea enese­ tunde ja parandab vormi ning julgustab kõiki uuel aastal uue hooga trenni tulema.

Foto: Fotogeen

Diivanilt treeningule: ettevaatlikkus ja mõõdukus tagavad edu Neil, kes siiani passiivset elustiili harrastanud, tasub vormi taastama asudes astuda läbi perearsti kabinetist ning alustada pigem mõõdukalt. Kuidas kahtlustest ja kõhklustest võitu saada, mida selga panna ning kuidas esimesed pingutused üle elada?

Seda asusimegi uurima.

S

pordiklubi Fittest treener Rainer Rebane sõnab alustuseks kohe, et kindlasti tuleb neil, kelle viimane treeningukogemus aastate taha jääb, võtta asja rahulikult. Ei ole tarvis kellelegi näidata, kui tugev, trendikas või trimmis ollakse. Selleks puudub lihtsalt vajadus, sest trenni minnakse ikka vormi parandama, mitte teisi vaatama.

“Treenijaid on saalis seinast seina, naisi ja mehi, suuri muskleid ja kleenukesemaid, kogukaid ja saledaid, kuid saalis on kõik omavahel sõbrad ning kelle-

20

gi poole näpuga ei näidata. Abivajajat aidatakse alati hea meelega! Me, eestlased, oleme küll olemuselt sellised külmad ja arad, kuid spordisaalis tullakse oma kesta seest tavaliselt välja,” julgustab Rebane.

Külasta perearsti regulaarselt Olenemata sellest, kui hästi end tunned, tuleks kord aastas perearsti külastada ning tervist kontrollida.

Perearst Ulvi Usgam kinnitab, et kel seda harjumust pole, aga soov elumuutuseks on, peaks enne treeningusaali suundumist selgeks tegema, kas üldised tervisenäitajad on korras. “Kui vanust on üle neljakümne, on kasulik teada oma kolesteroolisisaldust, veresuhkrut, vererõhku ja pulsisagedust rahuolekus. Hea on teada normiväärtusi ning olla kindel, et näitajad on korras.”

Perearsti sõnul sõltub palju sellest, milline on inimese varasem suhe spordiga ning mis eesmärgil taas treeninguga alustatakse. “See, kas hakatak-

Erakogu.

se end aktiivsemalt liigutama kaalulangetamise nimel või soovitakse tõsta lihasmassi osakaalu, paneb paika selle, kuidas tuleks treenida ning milline peaks olema igapäevane toitumine.

Kel esineb kroonilisi haigusi, peaks eriti tähelepanelik olema selles osas, millist treeningut ja mis koormusega endale üldse lubada tohib. Seepärast tuleb alati konsulteerida arsti ja treeneri ning miks mitte ka toitumisspetsialistiga. Tarvis on meeles pidada, et ülepingutus toob alati rohkem kahju kui kasu, seepärast on soovitatav sportida võimete kohaselt.”

Koormustest annab ülevaate Ka Rainer Rebane paneb südamele, et treeningule tulija võiks hinnata oma tervislikku seisundit adekvaatselt. “Tervis ja hetke sportlik vorm on individuaalne ning sellest tulenevalt sobib igaühele ise treening. Räägime nii füüsilisest – trenni iseloom, kestvusalad või jõutreening saalis – kui ka vaimsest sobivusest.

Hetkevormi väljaselgitamiseks saab paljudes klubides teha koormustesti ehk testida aeroobset töövõimet. Selle käigus registreeritakse pulsi reageerimine koormuse tõusule, mille põhjal antakse hinnang maksimaalsele hapnikutarbimisele. Lisaks on alati võimalik kohtuda treeneriga personaalselt ning arutada läbi treeningkoormusesse puutuv.

Alati tuleks olla avameelne ning rääkida oma soovidest-muredest,” lisab Rebane, kinnitades, et koormustesti käigus selgub, mitme korraga nädalas, millise intensiivsuse ning milliste treeningutega oleks parim alustada.

Kindlasti soovitab treener startida tasa ja targu, sest endale on võimalik liiga teha ka ühe trenniga.

Riietus ei ole esmatähtis!

Rainer Rebane lisab, et esimest korda trenni tulles pole tarvis endale sugugi kohe kalleid spordirõivaid muretseda. “Treeningusaalis ei pea ega tohi ülemäära riietele mõelda. Tuleb lähtuda treeningu iseloomust ja turvalisusest. Hea ja mugav rõivas ei ole alati kallis, korralikku valikut leidub igas hinnaklassis.

Trenni iseloomule peaksid vastama ka jalanõud.

Välisjalatsites trenni ei tulda ning lubatud pole ka plätud. Treeninguriided peaksid olema puhtad ja kuivad.”

Treeningul osalemiseks piisab, nagu öeldud, korralikest spordijalatsitest, millega samal ajal väljas ei käida. Lisaks sobivad püksid ja särk. Riietuse puhul on soovitatav, et see hingaks – hoiaks kehale vajalikku temperatuuri, laseks piisavalt õhku läbi ning juhiks niiskuse materjalist väljapoole. Hästi mugav ja tõhus materjal on näiteks dri-FIT,” soovitab Rainer Rebane.

Energiat on kordades enam Urmas Nemvalts, kes on nüüdseks juba mõnda aega BodyPumpi treeningutel osalenud, kinnitab, et lisaks paranenud vormile on kolm korda nädalas hommi-

Urmas Nemvalts soovitab ka teistel mugavalt diivanilt tõusta ning end liigutama hakata, sest terves kehas peitub terve vaim!

kuti trenni tegemine andnud juurde meeletult energiat ning peletanud laiskuse.

“Miks treeningud vahepeal soiku vajusid? Kolisime perega Tartust Tallinna ning paraku jäid maha nii sõbrad, kellega sai koos trenni tehtud, kui ka sobiv spordiklubi. Tallinnas proovisin siin ja seal, kuid sobivat kohta ei leidnud. Praegusesse treeningusaali sattusin tänu abikaasale. Märkasin, et naine pakatab energiast ning muutub iga päevaga kaunimaks – tuli ka ennast käsile võtta ja sportima asuda!” muljetab Nemvalts.

“Tunnistan, et esimene kord oli päris kõhe.

Arvasin, et olen üsna heas vormis, jõusaali taustaga, kuid võta näpust! BodyPumpis käivad nii mehed kui ka naised, ning meesterahvas, kes pole ammu trenni teinud, võib hakkajale treenitud õrnema soo esindajale alguses raskuste tõstmises alla jääda.

Loomulikult ei tasu meelt heita, sest juba paari nädalaga harjub keha tekkinud koormusega ning siis saab juba treeningut nautima hakata.

Kes ikka veel leiab põhjuseid, miks trenni ei jõua, neile ütlen: unustage ettekäänded, sest kiire elutempo kõrvalt lihtsalt tuleb endale aega leida!”

Orienteeriv madalaim vajaliku spordi­ varustuse hind:

Jalats 45,50–100 € Püksid 16,50–24 € Särk 16,50–27 €

Kadri Penjam

21

Bailatino – keha vormi ja meel rõõmsaks!

K

Sulle on tuhat korda räägitud trennitegemise kasulikkusest ja sa tead, et peaksid sporti tegema, kuid nii lihtne on leida vabandusi. “Mul pole korralikke trenniriideid”, “Ma ei tea, kuhu minna” või “Kodus on nii palju tegemist, ma parem ei lähegi kuskile”. Eks ole teada tõsiasi, et rahvasportlase kõige raskem distants on diivanilt välisukseni ja kõige raskem trenni tegemise juures on just nimelt trenni minemine!

Miks tantsimine?

Tänapäevane kiire elutempo tekitab stressi ja pingeid ning tihtipeale vajame füüsilisest koormusest vaat et enamgi emotsionaalset energiabuusti, mis aitaks sellele kõigele vastu panna! Tantsimine ei ole ainult lihaste treening ja füüsiline koormus, vaid ennekõike emotsionaalne nauding, sest tantsimine on teada-tuntud stressihormoonide hävitaja. Lisaks hoiab tantsimine toonuses, parandab tervist ja muudab erksamaks. Tants parandab märgatavalt ka rühti ning arendab koordinatsiooni ja rütmitunnetust. Kuna tantsu juurde käib muusika, mõjutab see meie meeleolu.

Tulemuseks ongi parem enesetunne, seda nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Mis on bailatino?

Bailatino on moodne treening- ja tantsustiil, milles on ühendunud LadinaAmeerika­ tantsukultuuri parimad küljed – tants, muusika, rütm ja tempo, kehatunnetus, meeldiv koormus ning tõhus trenn ja emotsioon. Bailatino treeningus tegele-

Foto Mihail Triboi

ui küsida inimestelt, miks nad trenni ei tee, on tavaline vabandus: “Mul ei ole selleks aega”. Hakates kokku lugema, kuhu see aeg siis kaob, näitavad numbrid, et nädala 168 tunnist, mis ei ole just tööaeg, veedetakse valdavalt lihtsalt teleka ees. Kui oskaks treeningu enda jaoks sama meeldivaks muuta, siis kas või kõigest kolm tundi nädalas selleks aega pühendada ei tundukski nii keeruline!

takse salsa, reggaeton’i, bachata, samba, meren­gue, tšatša, mambo ning mitmete teiste peotantsust tuttavate Ladina-Ameerika tantsudega.

Bailatino ei diskrimineeri inimesi soo, vanuse, kehakaalu või tantsuoskuse pärast, sest töö algab trennis A-st ja B-st ning edasi liigutakse vastavalt treeningurühma arengutempole. Trennist saab tantsurõõmu ja korraliku koormuse kätte nii algaja kui ka juba profim tantsija, sest grupid on bailatino süsteemis jaotatud raskusastme ning kogemuste pagasi järgi. Selles trennis pole partnerit vaja, sest töö käib samal põhimõttel nagu teiste moodsate tantsustiilide tundides: igaüks enda eest väljas!

Milleks mulle bailatino?

Regulaarne ja korrapärane bailatino’ga tegelemine parandab figuuri ning annab hea füüsilise koormuse, sest tegu on väga efektiivse rasvapõletustrenniga. Eriti hästi mõjub bailatino talje, tuhara ja reie lihasgrup-

pidele, sest nendele piirkondadele langeb selles trennis kõige suurem koormus. Väga suurt tähelepanu pööratakse rühile ja keha­ hoiakule, seepärast on see väga hea vaheldus neile (eriti naistele), kes harrastavad muidu mõnda jõulisemat ala. Parem koordinatsioon, naiselik graatsilisus ja tantsuoskus muudab igaühe enesekindlamaks.

Mida peaks bailatino trennide kohta veel teadma?

Bailatino trennis ei vaata keegi, mis sul seljas on! Tähtis on see, et tunneksid ennast hästi ning kannaksid mugavaid jalatseid, mis lubaksid pöida sirutada. Eelistatud on tantsutossud, aga väga hästi ajab läbi ka täiesti tavaliste sussidega. Kuna igas trennis õpitakse midagi uut, ei muutu bailatino kunagi rutiinseks. Ainukene oht, millega võiksid arvestada, on see, et bailatino’st võib jääda sõltuvusse!

Helen Silts bailatino-sõltlane

BAILATINO, HOUSE, VIDEOCLIP DANCING, BROADWAY JAZZ, HIP-HOP, BALLETT, BOLLYWOOD, KÕHUTANTS, FUNK FUSION, LATIN JAZZ, CHEERLEADERS & SHOW, MJ STYLE, JAZZTANTS TALLINN - VIIMSI - JÜRI - LAAGRI - TARTU - PÄRNU

22

REGISTREERU: WWW.DANCEACT.EE

23

www.dunker.ee 24

Daugavpils

Zemgale

Kurzeme

Kurzeme

Jõuluaeg Lätimaal

Latgale

Läti on siinsamas lähedal. Meile nii omane ja natuke omamoodi.

Läti turismiarengu agentuuri kasutusele võetud reklaamlause “Läti, parim aeglaselt nautides” (Latvia, Best Enjoyed Slowly) on väga tõene. Puhkuseks Lätis tasub aega võtta. Vaadata-kuulata-nautida on palju. Oleme siia koondanud Läti jõulukuu sündmused. Igale maitsele jagub. Ja mitte ainult pealinnas Riias, ikka üle terve Lätimaa. Tutvuge ja minge nautima – oma silm on kuningas! Rohkem infot: www.latvia.travel 25

RIIA

www.LiveRiga.com

Riial on pikk ajalugu ja rikkalik kultuuripärand. Kuna Riia on alati olnud kaubanduse ristteel, on ta multikultuurne linn, mistõttu seal on, mida vaadata – nädalavahetus Läti pealinnas on suurepärane uute muljete saamiseks ja puhkuseks. Külalised võivad nautida eriilmelist arhitektuuri, eelkõige juugendstiilis hooneid. Riia on UNESCO maailmapärandi nimekirjas tänu juu-

gendstiilis hoonete kompleksile, mis on üks suuremaid maailmas, ja ka arhitektuur peegeldab linna ajalugu alates 1201. aastast kuni tänapäevani. Linna on hinnatud ka ainulaadsete puitehitiste poolest selle keskuses. Ajaloo vältel on Riia traditsiooniliselt olnud kaubanduse ja tehingute risttee ida ja lääne vahel. 1282. aastal ühines Riia hansaliiduga ja oli selle aktiivne liige isegi kuni liidu kokkuvarisemiseni umbes 300 aastat hiljem. puud. Festival tutvustab iidseid kombeid ja moodsaid traditsioone. Legend Riiast kui esimesest ehitud jõulupuu linnast elab edasi. www.liveriga.com/en/4887-christmas-tree-trail-2012 www.eglufestivals.lv

Vanalinna jõululaat Jõulud on tulemas. Sellest annab märku ka vanalinna jõululaat magusalt lõhnava hõõgveini, röstitud mandlite, glasuurisäras piparkookide ja kohaliku käsitööga. Külastajad võivad siin iga päev endale jõulu­imesid leida. Jõululaada kavas on mitme­suguseid kontserte ja töötubasid ning jõuluvana lõbustab nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

Tänavu tähistab iga-aastane vanalinna jõululaat oma 10. sünnipäeva. Kõik maitsva toidu armastajad on oodatud proovima traditsioonilisi maius­palu: hõõgveini, piparkooke, röstitud mandleid, jõuluteed ja -kohvi, aga ka võrratut suitsusinki ja muid lihatooteid. Laadal pakutakse jõulukingitusteks Lätimaal tehtud käsitööd: mustrilisi kindaid, osavate meistrite treitud puust küünlajalgu, päikselõhnalisi meepotte, magusa aroomiga vahaküünlaid, käsitsi kootud sooje sokke, mütse ja salle, merevaigust ja hõbedast ehteid, keskkonnasäästlikke puidust mänguasju ja kaltsukarusid…

Pakutava toidu ja käsitöö kõrval saate tutvuda mitmete Lätimaa traditsioonidega, näiteks palgiveo või tavapäraste koduste jõulutoitude valmistamisega. Pop- ja rahvamuusikaansamblid esitavad nii läti jõululaule kui ka maailmakuulsaid meloodiaid. Avatud on loomingulised tikkimistöötoad, postkaartide saatmiseks töötab spetsiaalne jõulupostkontor. Lapsi ootavad küülikud ja poni.

Loomulikult hoolitseb jõuluvana agarasti selle eest, et jõulupidustused kauaks meelde jääksid. www.liveriga.com/en/2795-old-town-christmas-fair www.vzt.lv Uusaasta ilutulestik ja pidustused 11. novembri kaldapealsel 31. detsembril on kõik riialased ja külalised oodatud osalema mitmesugustel pidustustel linna koh-

26

vikutes, hotellides, väljakutel ja parkides, sealhulgas kesk­öisel uusaasta ilutulestikul.

Tänavu toimub 11. novembri kaldapealsel suur pidu, kus pakutakse riialastele ja külalistele kell 22– 03 rikkalikku, põnevat ja mitmekesist kontserdikava mitmete Läti artistide osavõtul. Loomulikult ootab­ keskööl ilutulestik!

Kava: Vairis Nartišs ja JÕULUORKESTER, löökriistaansambel PULSA EFEKTS, rokkbänd DZELZS VILKS, Rolands Šteinbergs, Ieva Kemlere ja ballitantsurühm. DJ AG, DJ JAPĀNIS. www.liveriga.com/en/5969-new-year-s-eve-fire­ works-and-celebration-at-the-11-november-quay Uusaastapidu 2013 Nagu ikka, peetakse Riias ka sel aastal palju uusaasta­ pidusid. Restoranid ja baarid pakuvad uusaastaõhtuks eriprogrammi, ürituste agentuurid on ette valmistanud laia valiku. Pakutakse selliseid teema­ pidusid nagu “Veneetsia karneval”, “Tuhat üks ööd”, retrostiilis pidusid ning palju muid põnevaid ja lõbusaid ettevõtmisi. www.liveriga.com/en/5917-new-year-s-eveparty-2013 “Jõulupuu jälg 2012” “Jõulupuu jälg” on linnakeskkonnas peetav värskelt originaalne kunstifestival, kus esitatakse jõulupuust traditsioonilisi ja uusi ning ka täiesti avangardistlikke visioone. Festivali vabaõhuinstallatsioonideks on konkursil välja valitud Läti kunstiakadeemia üliõpilaste autoritööd.

“Jõulupuu jälg” sai alguse kaks aastat tagasi. Toona osales festivalil 25 installatsiooni: nii klassikalisi kui ka uuenduslikult ehitud jõulupuid. Mullu äratas festival suurt tähelepanu sellega, et tõi laia vaatajaskonna ette 42 traditsioonilist või eba­tavalist jõulu­

Harlem Gospel Choir – Harlemi gospelkoor 29.12.2012 Harlemi gospelkoor külastab Riiat juba seitsmendat korda, andes seekord kontserdi Riia konverentsi­ keskuses. Gospelkoor esitab vaimulikke laule bluusi, džässi, spirituaali ja räppmuusika elementidega.

Harlemi gospelkoor on tuntud võimsate vokaalesituste poolest, mis liigutavad ja inspireerivad kõiki kuulajaid olenemata nende usust, vanusest või huvialast.

Koor on esinenud koos paljude superstaaridega, näiteks Bono, Whoopi Goldbergi, Diana Rossi, Avril Lavigne’i, Cyndi Lauperi ja isegi Gorillaziga.

Koori lauljad on laulnud paavst Johannes Paulus II-le ja olnud külalisteks Elton Johni sünnipäeval New Yorgis. Tänavu on nad esinenud koos Keith Richardsi, John Grosbani ja Neon Treesiga.

Harlemi gospelkoori asutas 25 aastat tagasi Allen Bailey. Tollest ajast on koor esinenud nii kodumaal USAs kui ka Jaapanis, Austraalias, Euroopas – tegelikult kõikjal üle maailma. Koori eesmärk on inimestes usu äratamine ja nende ühendamine, olenemata rahvusest või religioossest kuuluvusest, aga ka afroameerika kultuuri tutvustamine. www.liveriga.com/en/4677-harlem-gospel-choir www.harlemgospelchoir.com

www.LiveRiga.com

Uusaastagala 2012 29.–30.12.2012 Läti rahvusooperi uusaasta-galakontserdid on kui hõrk šampanja. Kauneimad ooperimeloodiad noorte muusikamaailmatähtede esituses. www.opera.lv/en/calendar www.liveriga.com/en/4706-new-year-gala-2012 Veel sündmusi Riias “Concerto Piccolo” – võimalus imetleda Riia toomkiriku orelit 20 minuti vältel.

“Concerto Piccolo” laseb nautida ühe kõige imelisema ja väärtuslikuma oreli helisid väljapaistva akustikaga Riia toomkirikus. www.liveriga.com/en/5035-concerto-piccolo-enjoy-the-unique-sound-of-riga-dome-organ-for-20minutes www.doms.lv

Harmooniline kuusepuu, disainer Ģirts Kalniņš

www.LiveRiga.com

ABBA muusika Rootsist – Arrival Legendaarse ansambli ABBA lavaesinemised on jäädavalt möödas, ent Rootsist pärit Arrivali ja ABBA omaaegsete muusikute koostöös on kokku pandud etendus, mis viib vaataja tagasi 1970ndatesse. Autentsed kostüümid ja liikumine ning õiged harmooniad – tegu on täiusliku kontserdiga. Esitused ja esinejad on originaaliga nii sarnased, et erinevust ei märkagi. www.liveriga.com/en/6022-the-music-of-abba-arrival-from-sweden www.themusicofabba.com

www.brivdabasmuzejs.lv Teistsugune jõulupood Jõuluajal avab Riia vanalinnas uksed eriline võlupood. Ühe renoveerimist ootava hoone peaaegu maha­jäetud ruumides rõõmustab riialasi ja külalisi särav jõuluime. Taustaks mängib klassikaline muusika, askeldavad smokingis ja torukübaraga müüjad ning imelistes kleitides eriskummaliste kübaratega daamid. See ei ole pood, see on seiklus, mis paneb igaühe südame kiiremini põksuma! www.liveriga.com/en/6051-a-different-kind-ofchrist­mas-shop www.LiveRiga.com

www.LiveRiga.com

Talveööd Riia loomaaias Aasta pimedaimal ajal on Riia loomaaia väravad avatud iga-aastasteks talveöödeks. Külastajad saavad hilja õhtul pargi valgustatud teedel jalutada ja looma­ aia asukaid uudistada. www.liveriga.com/en/4471-winter-nights-at-rigazoo-2012 www.rigazoo.lv Baltimaade vene kunsti kollektsioon Riia börsi kunstimuuseumis on väljas Läti, Eesti ja Leedu muuseumide koostöönäitus Balti riikide vene kunstist. www.liveriga.com/en/4896-baltic-collection-of-russian-art www.rigasbirza.lv

Kalnciemsi laat Pühade ajal on Kalnciemsi tänava restaureeritud puitmajade piirkonnas avatud laat. See on vana Pārdaugava linnaosa uus traditsioon. Kohalikud elanikud on nende lõbusate laatade üle uhked: seal kohtutakse ja suheldakse oma naabritega. www.liveriga.com/en/3710-fair-at-kalnciems-district-1 www.kalnciemaiela.lv

Talveball etnograafilises vabaõhumuuseumis Kui jõulud pere keskel on möödas, kutsub Läti etnograafiline vabaõhumuuseum kõiki põhjamaahuvilisi koos sugulaste ja sõpradega osalema traditsioonilisel vabaõhuballil.

Ballikülalisi rõõmustavad kuumad joogid, laternad ja sätendavad lumehanged. Pange soojalt riidesse ja nautige aastalõppu keset talvemuinasjuttu! www.liveriga.com/en/4816-winter-ball-at-ethnographic-open-air-museum-2012

Vana-aastaõhtu kontsert: King Charles King Charles on üks paljutõotavamaid briti alternatiiv-, indie- ja folk-popmuusika esitajaid. Tema muusika on dünaamiline, vaba ja siiras – see tuleb selgesti esile ka tema kontsertidel. Populaarne briti folk-roki esitaja ja rahvahulkade lemmik annab 31. detsembril meeldejääva kontserdi. www.liveriga.com/en/5843-new-year-eve-s-concertby-king-charles

JŪRMALA Jūrmala on suurim kuurortlinn Baltimaades, millel on kuurordina pikk ajalugu. See asub 25 kilomeetri kaugusel pealin-

Winterfest 2012 Igal aastal umbes samal ajal korraldab Herman Brauni sihtasutus talvemuusikafestivali Winterfest, kuhu tulevad kokku legendaarsed maestrod, kuulsad noored solistid, kammermuusika- ja crossover-ansamblid, koorid, varajase muusika ansamblid ning džäss­orkestrid. www.liveriga.com/en/4890-winterfest-2012 “Euroopa jõulud 2012” Igal aastal on publikul võimalus advendi- ja jõuluajal ning uusaastal osa saada pühademeeleolust, kuulates Bachi, Haydni, Mozarti, Vivaldi ja teiste klassikute ning tänapäeva heliloojate rõõmsaid meistriteoseid, aga ka meeleolukaid džässirütme. Festival “Euroopa jõulud” rõõmustab kuulajaid suurepäraste kontsertidega Riia ja Lätimaa kontserdisaalides ning kirikutes, hoides elus euroopalike jõulude traditsiooni. www.liveriga.com/en/4891-european-christmas-2012 www.eiropasziemassvetki.lv Haruldustekeskuse Zili brīnumi ekspositsioon Haruldustekeskuse Zili brīnumi eesmärk on avada oma külastajatele uusi vaatenurki, näidates nii lastele kui ka täiskasvanuile, et asjad ei ole alati sellised, nagu nad paistavad. www.liveriga.com/en/5845-exposition-in-the-curiosity-centre-zili-brinumi www.zilibrinumi.lv Sherlock Holmes kutsub sünnipäevale! 05.01.2013 Sherlock Holmes on üks maailma tuntumaid raamatu­ tegelasi. Oma pika töise elu jooksul ei ole ta kunagi enda sünnipäeva tähistanud. Aastatel 1979–1986 filmiti Riias režissöör Igor Maslennikovi filmi “Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused” Vassili Livanoviga peaosas. Selleks ajaks muutus üks väike Riia vana­linnatänav väga edukalt Londoni Baker Streetiks. Livanovi Sherlock Holmesi peetakse kõige autentsemaks ja üllameelsemaks. Inglismaa kuninganna andis selle rolli eest Livanovile Briti Impeeriumi ordeni. See andis omakorda algtõuke Sherlock Holmesi sünnipäeva tähistamise traditsioonile Riias.

Tulge ja õnnitlege Holmesi!

Saate osaleda Sherlock Holmesi rongkäigul, juua tassikese teed koos sõbraliku Mrs Hudsoniga Baker Streetil (Jauniela tänavas) või vaadata Baskerville’ide koera konkurssi Toomväljakul.

Pidustused algavad 5. jaanuaril kell 13 Läti kunsti­ akadeemia juures. Seal kogunevad Sherlock Holmesid ja neile kaasaelajad rongkäiguks. www.liveriga.com/en/4938-sherlock-holmes-invites-to-the-celebration-of-his-birthday www.holmes.lv

nast Riiast ja 15 km kaugusel rahvusvahelisest Riia lennujaamast. Jūrmala linn on uhke oma unikaalsete loodusvarade üle – tervendav mineraalvesi, turbamuda, männimetsad, tervislik mere­kliima, luited ja rand, mis kulgeb 32,8 km pikkuselt.

Veetke aasta helgeimad pühad Jūrmalas!

Jūrmala kutsub veetma aasta helgeimaid pühi – jõule!

Kogu detsembrikuu toimub Jūrmalas palju jõulumeeleolust kantud üritusi, mis rõõmustavad iga südant nii töö- kui ka puhkepäevadel kuni jõuludeni, jõulude ajal ja aastavahetusel.

Aeg: 01.–30.12.2012 Koht: Jūrmala. Aadress: Jūrmala. Kellele: kõik 20. detsembril toimub koos folkloorigrupiga Skance läti traditsioonidest kantud üritus “Pakuõhtu” (“Bluķa vakars”). Jõulude eelõhtul, 22. detsembril etendatakse Jūrmala teatris näidendit “Lõbusate jäneste jõuluime” (“Jautro zaķu Ziemassvētku brīnums”). Dubulti evangeelses lu-

terlikus kirikus võite osa saada kontserdist “Jõulurõõm” (“Ziemassvētku prieks”), restoranis Neptūns Ineta Rudzīte aga läti ja prantsuse jõululaulude õhtust.

Erilise jõulumeeleolu eest on hoolitsenud ka promenaadi ehk Jomas iela toitlustusasutused, kus lisaks piparkookide ja hõõgveini lõhnale ootavad mõnedki toredad üllatused. Alus krodziņšis võite istuda tõelisele saja aasta vanusele saanile, tunda end puitskulptuuride vahel nagu muinasjutumetsas ning läbi fotoseina vaadates hakata ka ise korraks jõuluvanaks, lumemeheks või lõbusaks päkapikuks. Tänavune eriline üllatus on illuminatsioonid. Endiselt rõõmustavad kõiki hubane praksuv kamin nii sees kui ka väljas, maitsvad pirukad, lõhnav tee ja kaneeline hõõgvein!

27

Ammutage ideid jõulukaartide ja loometöö jaoks!

Galeriis Inner Light on väljas Vitalijs Jermolajevsi ja Romāns Hodirevsi uus pildikollektsioon “Transformatsioonid” (“Pārvērtības”), 24.–26. detsembril on sissepääs tasuta. Huvitavate näitustega rõõmustab ka Jūrmala linnamuuseum, näiteks Andrejs Severetņikovsi juubelinäitusega “Olemise rahu” (“Esības miers”), noorte fotovõistluse “Pööra tähelepanu” (“Pie­ vērs uzmanību”) töödega jm.

Põhja-Euroopa suurim veepark Līvu akvaparks rõõmustab suuri ja väikeseid pühade tähistajaid jõuludest kuni uue aastani. 25. detsembril kell 12–17 on veepargis Alice’i imedemaa. Alice ja tema sõbrad lahutavad veepargi külastajate meelt mitmesuguste mängude ja atraktsioonidega, kohal on ka jõuluvana.

25.–28. detsembril kell 12–17 toimub “Talismanide paraad” (“Talismanu parāde”). Seal võib kohata suuri pehmeid elusaid mänguasju, nautida koos nendega atraktsioone ja lasta endast pilti teha. Paraadil osalevad laste suured sõbrad Bonifācijs Līvu Akvaparksist, koer Ifiņš-Pifiņš ja elevant Baltiņš Läti tuletõrje-

Latvia. Best Enjoyed Slowly.

ja päästeametist, jäätis Pols ja jook Lāsēns Riia piimakombinaadist, Gutiņš ja Selga küpsis NP Foodist ning kobras Bruno ja kõuts Rūdis riigi politseist. 29. detsembril kell 12–15 on üritusel “Klounaad ja päkapikk” (“Klaunāde un rūķis”) võimalik näha mitme­ suguseid klouni etteasteid, mis hõlmavad žongleerimist ja uskumatuid võlutrikke. Päkapikk lõbustab kõiki toredate mängude ja põnevate ettevõtmistega.

30. detsembril kell 16–20 on kavas “Vesi sädeleb valguse tantsus” (“Dzirkstī ūdens gaismas dejās”).

Külastajad saavad jälgida spetsiaalselt Līvu Akvaparksi jaoks välja töötatud valgusetendust ja nautida kaasakiskuvaid tantse tantsukoolilt Dzirnas.

Pecolli noored kunstnikud teevad uskumatuid võlut-

LÄÄNE-LÄTI (KURZEME)

Nädalalõpupakkumine “Talvine romantika Liepājas” Liepāja on jõulude ajal kindlasti üks Läti kenamalt kaunistatud linnu. Piparkoogimajakesed, eriline jõulu­kuusk ja inglid on saanud tuulte linnas jõulu­ aja sümboliks. Selleks et jagada rõõmu linna külalistega, on Liepāja regiooni turismiinfobüroo valmistanud ette öise seiklusliku ekskursiooni “Talvised tuled Liepājas”, millele on iseloomulik salapära ja üllatused.

Igapäevases rutus märkamatuks jäävad hoolitsetud õued on pühade ajal muutunud veel ilusamaks.

Mahasuunatud pilgu tõttu ei märka me sageli enda ümber kõike kaunist. Seekord pööratakse tähelepanu sellele, mida pole piisavalt hinnatud, kuid mis koos jutuga näitab Liepājat hoopis teises valguses.

Kaunilt valgustatud kesklinna võib vaadata ka Kolm­ ainsuse katedraali tornist.

Pärast talvist jalutuskäiku kutsub restoran Upe soojendama end klaasi kuuma joogiga, puhkekeskus Libava aga nautima pühademeeleolu, võttes lonksukese veini kamina ääres või hubases hotelli numbritoas.

Puhkekeskus asub eksklusiivses kohas Läänemerd ja Liepāja järve ühendava kanali (Tirdzniecības kanāls) ääres, kust linna keskusesse ning inglitega kaunistatud kuuseni on kõndida vaid viis minutit. Hoone ammust ajalugu peegeldab elegantne interjöör.

Puhkekeskuse külalistele pakutakse ööbimist ühes seitsmest moodsast, mittepealetükkivas ja elegantsetes toonides massaaživanni ja kanalivaatega numbri­ toast, hommikusööki võite aga nautida palmide ja purskkaevuga talveaias.

28

Neile, kes hindavad sõjapärandit, on Kurzeme nagu kirss tordil, sest siin näeb Nõukogude armee sõjalist raadio­lokaatorit, mis praegu on maailmas suuruselt kaheksas ja teenib nüüd tsiviileesmärki. Unustamatu mulje saab ka Liepāja sõjasadamast. Kurzemes Kurzeme tasub külastada mereäärseid linnu Liepājat ja Ventspilsi, mis pakuvad hulga vaatamisväärsusi. Piirkonna väikelinnades omakorda – Sabiles, Kandavas, Kuldīgas, Talsis jne – võib hoomata ainulaadset väikelinnade aurat.

Kuldīga Turismiinfokeskus

Kurzeme on kultuuriajalooline territoorium Läti lääneosas. Selle uhkus on metsad, Läänemere järsk pankrannik ning võimas sõjapärand – Irbene radar ja sõjasadam Liepājas. Piirkonna väikelinnad on võluvad oma unikaal­ susega. Tundub, et Kurzemet on väga mõjutanud mere olemasolu. Kurzeme mereäärsed kalurikülad on eriline paik oma atmosfääriga. Seal, nagu õigetes kalurikülades ikka, saab proovida suitsukala. Kuna osa Kurzemet oli Nõukogude ajal suletud ala, on see võimaldanud neil säilitada unikaalseid loodusobjekte. Sealne ranniku­äär on üsna puutumata. Unikaalseid looduslikke biotoope saab vaadata Pape looduspargis ning Grīņu ja Slītere reservaatides.

rikke. Kohtumiseni Līvu Akvaparksis suure lainebasseini juures!Kui te ei ole veel välja mõelnud, kus jõule veeta, olete teretulnud Jūrmalasse! Jūrmala kuurorthotellide restoranid pakuvad erilisi jõulueineid.

Lisateavet leiate aadressilt www.tourism.jurmala.lv ja kuurort­hotellide kodulehtedelt.

Uuel aastal, 1. ja 6. jaanuaril 2013 kutsub kuurortlinn kell 11–17 nii suuri kui ka väikeseid Dzintari metsaparki läti traditsioonide kohasele peole.

Teid ootavad kaasakiskuvad, põnevad ettevõtmised: läti rahvatantsud ja mängud, õnnevalamine, talvine fotoorienteerumine, suusavõistlused, lumesõda, lumme joonistamine, pneumaatilise vibuga laskmine, hobuseraudade viskamine, lumemehe tegemine, kõige suurema lumepalli veeretamine, lume­ pallidega märki viskamine, ree tõmbamise võistlused, vibuga märki laskmine jm, samuti loomekojad: õlg­figuuride tegemine, lõhnakottide valmistamine, värviliste kivide töökoda, maskitöökoda. Kõige noorematele on mõeldud kohtumised multifilmikangelastega, täiskasvanutele aga hõõgvein ja läti rahvustoidud. Sisse­pääs on tasuta.

Pärast mööda talvist Liepājat jalutamist pakutakse võimalust saada sooja ja koguda jõudu sauna­ kompleksis, kus on massaaživann, Soome saun ja aurusaun. Lõdvestuda võib aga elava tule soojust nautides kaminasaalis, kus on näha vana hoone kivivundament ja puittalad.

Laia kalaroogade ja magustoitude valikuga restorani köök ei jäta ükskõikseks ka kõige nõudlikumat gurmaani. Siit leiab traditsioonilised Liepāja tursad ja värskendava kokteili Amber City.

Meditatiivse puhkuse hindajatele pakume jääaluse kalastamise võimalust hotelli juures asuval kanalil, samuti püütud saagi valmistamist hotelli restorani köögis. Ehk saab just Liepājast koht, kus algab teie õnnelik aeg!

Hind kahele inimesele alates 75 latist (105 eurost), sisaldab ööbimist, hommikusööki, õhtut kaminasaalis ja ekskursiooni “Talvised tuled Liepājas” giidi juhtimisel.

Liepāja regiooni turismiinfobüroo, Rožu laukums 5/6, Liepāja

www.liepajaturisms.lv Restoran Upe, Lielā iela 11, Liepāja www.restoransupe.lv Puhkekeskus Libava, Vecā Ostmala 29, Liepāja www.libava.lv Nautige talve Kuldīgas!

Kuldīga on ka talvel romantiline oma kitsaste lumiste tänavate, taevasse sirutuvate suitsujugade ja jõulukaunistustega, mille võlu ilmneb vaiksetel õhtu- ja öötundidel.

Kultuuri- ja kunstisõpradel soovitatakse külastada sünagoogi hoonetekompleksi, kus varasemas palve­ majas tegutseb kunstihoone. Seal toimuvad regulaar­ selt kunstinäitused ja kontserdid.

Maiasmokad on kutsutud värskelt küpsetatud biskviitide ja mee lõhnaga koogi- ja kondiitritsehhi Priednieki, kus naturaalsest toorainest valmistatakse viit sorti torte. Pärast talvist jalutuskäiku mööda vanalinna võite kindlasti sisse astuda restorani Pagrabiņš ning nautida maitsvaid sööke ja kohaliku veinimeistri mustasõstra- ja vaarikaveini.

Kohalike traditsioonide huvilistel soovitatakse vaadata Padure mõisa aita, mis on Lätis ainus 18. sajandil ehitatud kolmekorruseline ait. Autentses interjööris on väljas ekspositsioon Padure ajaloost.

Siin on võimalik nautida ka tolle aja traditsiooniliste retseptide järgi valmistatud Kesk-Kurzeme toite.

Külastage Kuldīgast, jalutage linnake risti-põiki läbi ja nautige mineviku hõngu, ning te sõidate ära, et jälle tagasi tulla! www.visit.kuldiga.lv

LÕUNA-LÄTI (ZEMGALE)

fotod: Dobeles Turismiinfokeskus

Zemgale on kultuuriajalooline piirkond Läti keskosas. Zemgale on ammustest aegadest olnud Läti “leivaait”. Siin leidub ka uhkeid arhitektuurimälestisi – Rundāle ja Jelgava lossid. Zemgale ei asu Riiast kaugel. Tegelikult tuleb Riiast välja sõita lõuna poole ja juba oletegi Zemgales. Zemgalele on iseloomulikud suured põllud ja vanad linnad – Bauska, Jelgava.

Registreerumine: tel +371 6372 1309, 2943 6379, e-post dobeles.muzejs@navigator.lv

Talverõõmud Dobeles koos suursuguste lumemeestega Dobele on Lätis ainus koht, kus juba kolmandat aastat võib linnaväljakutel kohtuda kasvult suurte ja omalaadsete lumemeestega. Tüsedate, kolme meetri kõrguste lumemeeste pere kasvab iga aastaga ja tänavu on neid 40. Juba tuntud tegelastele – lustlikele muusikutele, suusatajatele ja hokimängijatele ning lumest lastega perele – on sel talvel lisandunud kuningapaar koos rüütliga, kujur, maalikunstnik ja poeet, mõni neist lausa viie meetri pikkune. Nad on läti kunstnike Agnese Rudzīte, Inta Berga, Jānis Bergsi ja saksa kujuri Markus Murovskise kätetöö.

Kuna lumemehed on valmistatud Dobele ette­ võtete, Tenaporsi valmistaja SIA Tenax ja küünlatootja SIA Baltic Candles Ltd materjale kasutades, ei karda nad sulamist ega vihma. Lumemeestega võib Dobeles kohtuda kuni veebruarini.

Talvepäeva mitmekesistamiseks võite pärast jalutus­käiku valida mõne Dobele koduloomuuseumi talveprogrammidest. Gruppidele pakutakse kavu “Lossidaamide jõulud” ja “Jõulud Läti talus”.

Dobele käsitööliste majas võite vanu ametioskusi õppida ja telgedel kudumist, varrastel kudumist või viltimist proovida. Oma külastust enne kokku leppides võib peretoas saada värskelt küpsetatud pannkooke ja taimeteed.

Talvise maiustamise programmi on Dobele külalistele ette valmistanud selektsionäär Pēteris Upītise muuseum. Maitsvaid õunu, puuviljamahlu ja sukaade võib lisaks degusteerimisele koju kaasa osta.

Kui Dobele pakkumisega tutvudes muutub lühike talve­päev hämaraks, tuleb küünalde soojade leekide järele minna Baltic Candles Ltd tehasesse.

Dobele koduloomuuseum Gruppidele pakutakse kaht talveprogrammi: Lossidaamide jõulud Koos Dobele lossidaamide Ofēlija ja Šarlotega elate sisse õukonnaellu, õpite elegantselt rõivastuma, end laua ääres peenelt ülal pidama ning valmistama vana­aegset mänguasja – kaltsunukku. Samuti omandate teadmisi tee kohta.

Programmi kestus 90 minutit. Hind 1,50 latti osavõtja kohta.

Jõulud Läti talus Jõulutraditsioonid Läti talus, lätlaste meelelahutus: tuleviku ennustamine, mängud pikkadeks talveõhtuteks ja jõulukrooni valmistamine – kõik see ootab teid.

Programmi kestus 90 min, hind 1,50 latti osavõtja kohta.

Avatud: T–R 11–18, L 11–16 Aadress: Brīvības iela 7, Dobele

Dobele käsitööliste maja (Amatu māja) Siin võib näha käsitööliste valmistatud esemete näitusi, õppida tundma vanu ameteid, elada ka ise käsi­ töölise rolli sisse, süüa õhtust peretoas. Peretoas võite end soojendada taimeteega ja nautida puu­pliidil äsja küpsetatud pannkooke moosiga. Vastavalt soovile võite proovida oma oskusi telgede ääres ning loome­kodades kududes, viltides ja kerides.

Majaga tutvumine kuni 45 min, hind 0,50 latti.

Majaga tutvumine ja loomekodades kaasavõtmiseks töö tegemine: 1 latt.

Täisprogramm koos einega: 1,50 latti, kooli­ õpilastele 1 latt. Programmi kestus kuni 2 tundi. Grupi soovitatav suurus kuni 20 inimest.

Avatud: T–R 12–20, L 12–17 Aadress: Baznīcas iela 8, Dobele Registreerumine: tel +371 2204 9477, 6372 3169, e-post muceniece.anete@gmail.com Selektsionäär Pēteris Upītise muuseum Kuni aed magab talveund ja kogub jõudu kevadiseks õitsemiseks, kutsuvad muuseumi töötajad nautima talviseid maiustusi.

Toidunautijate programm “Talvised maiustused” Muuseumis tutvustatakse teile Läti riikliku puuviljakasvatuse instituudis kasvatatud sordiõunu ja eksperimentaaltsehhis valmistatud toodangut, pakutakse maitsta 10–20 tali- ja hilissügisest õuna, naturaal­ seid mahlu ja sukaade. Küsimustele vastates võite võita auhindu. Kui ilm lubab, saab aias teha väikese jalutuskäigu. Programmi lõpus on võimalik osta õunu, mahlu ja sukaade.

Programmi kestus umbes 1 tund. Hind 1,60 latti täiskasvanutele, 1 latt kooliõpilastele.

Avatud: E–R 9–17.

Registreerumine: tel +371 2640 8655. Ettetellimisel ootavad muuseum ja kauplus gruppe ka laupäeviti 9–17.

Aadress: Graudu iela 1, Dobele GPS 56.610850, 23.297050 tel +371 2640 8655 e-post muzejs@lvai.lv Baltic Candles Ltd küünlatehas (Ekskursioonid ainult tööpäeviti ja gruppidele!)

Küünlatootmine Dobeles on vana traditsioon: neid valmistatakse siin juba alates 1960. aastast, mistõttu Dobelet nimetatakse ka küünlapealinnaks.

Küünlatehase külastamise ajal õpite tundma küünalde valmistamise protsessi ja näete, kui erinevad need võivad olla.

Ekskursiooni pikkus 45 minutit. Hind 20 latti grupp, inimeste arvust sõltumata.

Tehase kaupluses on iga päev pakkumisel eriti soodsa hinnaga kampaaniaküünlad.

Avatud: E–R 10.30–17.30, lõuna 13.00–13.30 SIA Baltic Candles Ltd Uzvaras 22a, Dobele tel +371 2640 8655 Ekskursioonide tellimine: tel +371 6370 7013, e-post info@balticcandles.com

zemgale

Uusaastaball Mežotne lossis Iga-aastane ball laudade, uusaasta­programmi ja saluudiga lossi­pargis. Eripakkumised ja palju üllatusi! Külalistele pakutakse üritusi, ööbimist 19. sajandist pärinevas neljatärnihotellis, maitsvate söökide ja jookide nautimist lossi restoranis ning mõnusat rahu talvises Inglise stiilis maastikupargis. Tähistage pühi kaunilt! tel +371 6936 0711 pils@mezotnespils.lv www.mezotnespils.lv

Viikingite saanisõit Mežmalases Mežmalase saan ootab sõitjad koos soojade pontšode, mütside, kinnaste ja tekkidega. Kõik on läbi mõeldud, et sõitjatel oleks soe ja mõnus! Teekond kulgeb piki Daugava kallast ja lumiseid metsateid, kokku on sel pikkust 10 km. Rõõm ja õnnetunne garanteeritud!

Hea uudis! Kuna valge lumevaip tuli maha enne jõule, avati Mežmala saanisõiduhooaeg juba 15. detsembril.

Sõidu hind: täiskasvanud 6 latti, lapsed ja kuni 18aastased noored 4 latti. Koolieelikutele sõit tasuta.

Esmaspäev ja teisipäev on puhkepäevad.

Sõidud kolmapäevast pühapäevani: 10.00–10.30, 11.00–11.30, 12.00–12.30, 13.00–13.30 14.00–14.30, 15.00–15.30, 16.00–16.30 Lisainfo ja broneerimine: www.mezmalasvikings.lv tel +371 2616 1131, +371 2832 5035 Zemgale ponid Võimalik külastada jõuluvana, vaadata tema maja ja osaleda mitmesugustes atraktsioonides. Päkapikud tutvustavad teid ponipere ja teiste Brankase külas elavaste loomakestega.

Lastegruppidele alates 15 lapsest 5 latti lapse kohta. Peredele 10 latti pere kohta.

15.–23.12. Ozolnieki piirkond, Cenase vald, Brankas, tel +371 2717 1712, www.poniji.lv.

Jõulukontsert koos TirkizBandiga Muudame jõulud maagiliseks koos TrikizBandiga!

Kontserdil kõlavad juba armsaks saanud ja ka veel mitte nii tuntud jõulumeloodiad.

Täiskasvanud 3 latti, koolilapsed ja -eelikud 1,50 latti.

23. detsembril.

Jelgava Püha Kolmainsuse kiriku torn, Jelgava tel +371 6936 0711 tic@tornis.jelgava.lv www.visit.jelgava.lv

29

PÕHJA-LÄTI (VIDZEME) Vidzeme on kultuuriajalooline piirkond Läti kirdeosas. Sealt leiame iidsed linnad Sigulda ja Cēsise ning Läti kõrgeima tipu Gaiziņši, mis on suurepärane koht talispordiks.

Vaid 40 km Riiast on Sigulda, kus asub Gauja rahvuspark. See on väga hea koht jalutuskäikudeks, sest siin saab üsnagi kompaktsel alal vaadata imeilusaid loodusobjekte, samuti muistse ajaloo tõendeid, nagu Turaida loss. Õnne saab proovida ka tehnoloogialeiutisega Aerodium, mis muu hulgas osales 2010. aasta Expol.

Teine vana Vidzeme linna lähedal asuv keskus on Cēsis koos oma ajalooliste tunnuste ja kunstifestivaliga. Sigulda ja Cēsise kandis kulgevad mitmed suusa­ rajad, nii et külmal ajal saab siin anduda talverõõmudele. Samuti on hea koht suusatamiseks Gaiziņkalns, mis on Läti kõrgeim tipp.

Burtniekis talvise pööripäeva turg “Portaaliga Gardu Muti Valmiermuižas” (“Ar Gardu Muti Valmiermuiža”) 22. detsembril kell 11–16 pakuvad kohalikud kodutöösturid ja käsitöölised Valmiermuiža õlletehase juures mitmesuguseid häid ja maitsvaid asju jõululauale. Valmiera toitlustuskooli õpilased keedavad suures katlas põldhernesuppi, Valmiermuiža õllepuhveti kokad pakuvad körti ja hõõgõlut.

Kell 12 algab maskides rongkäik, lauldakse pööri­ päevalaule ja mängitakse, veetakse ja põletatakse pakku koos Jērcēni folkloorigrupiga Mežābele. Kell 14 esitab lõbusaid laule ja tantse postfolkgrupp Rikši.

Kogu turupäeva jooksul tegutsevad mitmesugused töökojad ja atraktsioonid kogu perele: küünalde valamine, pühadekaunistuste töökoda, müntide vermimine, õnne valamine ja ennustamine.

Lähem teave ning kodutöösturite ja kauplejate registreerimine telefonil +371 2706 4084 või e-postil info@gardumuti.lv.

Dzirnavu iela 2, Valmiermuiža, Burtnieki piirkond www.valmiermuiza.lv Jõulu- ja uue aasta töökojad Elusa Hõbeda muuseumis Jõulude ja uue aasta ootamise ajal võib vana rae­ koja soklikorrusel nautida enne ekspositsiooni vaatamist kuuma alkoholivaba jooki, proovida kokku joota järgmise aasta edusümbolit või vabaneda mõnest ebasoovitavast asjast, kirjutades selle kohta kirja ja põletades selle. Ekspositsioon hõlmab nii ehteid ja väikesi dekoratiivesemeid kui ka suureformaadilisi kunstiteoseid, sealhulgas unikaalset tööd “Tuleviku­ loss 3001” (“Nākotnes pils 3001”), mis on valmistatud enam kui 30 kilost hõbedast, olles Baltimaade suurim hõbedast töö. Pilet 2 latti, perepilet 3 latti.

Burtnieku iela 4, Limbaži tel +371 2935 6858 e-post ligita.auzere@gmail.com (registreeruda ette!)

Uue aasta vastuvõtmine Dikļi lossis Dikli Palace Royal Casino. 2012. aasta 31. detsembril

30

kell 19 avab uksed ilusaks, lõbusaks ja kordumatuks peoks Dikli Palace Royal Casino. Ruletilaud, tantsurütmid koos Rollman’s bandiga, mis mängib ükskõik millist maailma- või Läti hitti nii, et seda on raske originaalist eristada. Alates kella 21st on kõigil külastajatel võimalik õnne proovida pokkeri- ja ruletilaudade juures, samuti osaleda peaaegu ehtsal hipodroomi ennustusvõistlusel.

Ingliskeelne info: http://ej.uz/dc6g Pühaderong Gulbenes 22. detsembril kell 13 väljub Gulbene raudteejaamast pühaderong, mis suundub Paparde jaama tähistama jõule raudtee suure kuuse juures. Programmis on lõbusad mängud, mitmesugused tegevused koos folkloorigrupiga, jõuluvana, soojad joogid ja muud üllatused.

Lähem teave: www.banitis.lv Muud üritused Sigulda Bobisõidud 22.–23.12; 29.–30.12 Sigulda Turismiinfokeskus

Kunstifestival Nature/Urban/Future Siguldas 10.12.2012–31.01.2013 Kõigil, kes soovivad nautida tervislikku jalutuskäiku kaunis ja ajaloolises kultuurikeskkonnas, on seda võimalik teha detsembris ja jaanuaris Sigulda lossi aias.

Selleks et tekitada küsimusi looduse ja linnakeskkonna vastasmõju kohta ja muuta jalutuskäik huvitavamaks, on aeda paigutatud unikaalsed valgusobjektid, mille on loonud noored autorid, kes tahavad pimedat talveaega heledamaks ja kütkestavamaks muuta!

Sigulda, Pils iela 16, www.tourism.sigulda.lv

1420 m, 16 kurvi ja 200 m pikkune pidurdusteekond – selliste parameetritega Sigulda bobija kelgurada võivad peale elukutseliste sportlaste nautida ka kõik Sigulda külalised. See on üks maailma väheseid radasid, mis on vaatamiseks avatud igale huvilisele. Kuuenda korruse kõrgusel asuvalt platvormilt avaneb suurepärane vaade kogu trassile stardist finišini ja maalilisele Gauja ürgorule. Sõit vučko’ga 7 latti, bobiga 35 latti. Šveices iela 13, Sigulda tel +371 2918 5351 www.tourism.sigulda.lv

Mäesuusatamine ja lumelauasõit Talv on lumiste küngaste ja rahvusvaheliste võistlustega muutnud Sigulda Läti talispordikeskuseks. Gaujaäärsetel nõlvadel on palju valgustatud suusa­radasid koos tõstukite ja inventarilaenutusega.

Sigulda linnatrass Kaķīškalns Peldu iela 6, Sigulda Senču iela 1, Sigulda tel +371 2944 7713 tel +371 6797 6886 www.ocs.lv www. kakiskalns.lv Korde trass Peldu iela, Sigulda tel +371 2234 5678 www.kordestrase.lv

Reinise trass Ragana-Turaida maantee P7 tel +371 2927 2255 www.reinatrase.lv

Lend vertikaalses tuuletunnelis Aerodium Talv ja jahe aeg ei takista unustamatu lennu nautimist Sigulda tuuletunnelis Aerodium, mis on unikaal­

vidzeme

ne meelelahutus uute emotsioonide otsijatele, sõprus­ kondadele ja peredele. Talvel on õhk tihedam, mistõttu on lend veel mõjusam ja kõrgem!

Sigulda, Riia-Vidzemes maantee 47. km Reserveerimine: tel +371 2838 4400 www.aerodium.lv Vidzeme rannikul Staicele liivi muuseumi Pivālind talvine pakkumine Kutsume nautima lapsepõlvetundmusi Staicele muuseumi. Teeme koos jõulukaunistusi, ehime kuuske, veame pakku ja unustame (põletame) kõik tänavu juhtunud halva, valame õnne uueks aastaks, ennustame, ka ilma, mõistatame ja teeme muid toredaid asju. Maitseme erilist jõulujooki ja piparkooke!

Kogu talv on võimalik nautida maitsvat selle kandi kõrbelõhna ja marjakastmega putru ning erilist jõulu­jooki või küpsetada krõbedaid piparkooke. Ürituse tasu 5 latti, laps 3 latti.

Lielā iela 14, Staicele tel +371 2788 1859, +371 6403 5155, +371 2867 3984, +371 2780 6452 (ettetellimisel) Angerjate püüdmine ja angerjatõkked Angerjatõkked on traditsiooniline ja unikaalne kala­ püüdmisviis. Angerjad on paljude meelest eriline delikatess, kuid nende püüdmine on maailmas vähe levinud. Ainult Salacgrīvas kasutatakse veel praegu angerjate püüdmiseks tõket, millesse paigutatakse mõrrad – see on sajanditepikkuse ajalooga unikaalne kalapüüdmisvõte. Külastajatele räägitakse sellest, näidatakse filmi ja pakutakse kala maitsta.

Carnikava Hind 2 latti, lapsed, kooliõpila- Turismiinfokeskus sed ja pensionärid 1 latt.

Salacgrīva, tel +371 2926 8299 Naudi Carnikava angerjaid juba sel talvel See kvaliteettoode on valminud Carnikava piirkonnas. Carnikava angerjad ootavad ka sel talvel reisijaid nautima unustamatut naudingut, mida see delikatess pakub. Hind 4 latti (alates kuuest inimesest rühmas).

SIA Krupis (angerjate degusteerimine). Carnikava, Zvejnieku iela 22, Carnikava piirkond, tel +371 2642 3383.

SIA Gaujas krasti (angerjate tootmine) Priežkalni, Carnikava, Carnikava piirkond, tel +371 2651 4046, www.gaujas-krasti.lv.

Smiltene – päkapikkude piparkoogitöökoda Päkapikk Bumbulīte abiga saate minna ekskursioonile piparkookide ajalukku ja valmistada igaühele oma õnnepiparkook. Atraktsioonid, tantsud, üllatused ja tutvumine päkapikkude eluga, nende supi ja joogi nautimine, ennustamine ja vallatlemine.

Detsembris!

Donase talu, Blome vald, Smiltene piirkond tel +371 2642 5426 (vajalik ettetellimine!) http://maizesdarbnica. blogspot.com/p/jaunumi.html Jõuluturg Smiltenes Igal aastal enne jõule on Smiltene kesklinnas märgata elavat tegutsemist, kui kokku sõidavad nii kauplejad kui ka ostjad, et hankida veel viimaseid jõulukingitusi ja maitsvat jõululauale.

22.12.2012 kell 8–15 Baznīcas laukums, Smiltene, Smiltene piirkond tel +371 293 44669, +371 6470 7581 www.smiltene.lv/calendar/2012/12/22 Jõulu- ja talvehooaja pakkumine Valmieras 31.12 kell 00.00 Uusaastaüritused Valmiera kandis Vana aasta ärasaatmise ja uue aasta vastuvõtmise muusikaline kava džässiklubis-restoranis Parks. www.restoransparks.lv.

Kuulame muusikat ja kõnesid, tantsime, laulame ja soojendame end lõkke ääres! Saluut algab kell 00.00, pärast seda on disko koos diskori ja paljude populaarsete lauludega.

Neid, kes otsivad tantsimiseks soojemat kohta, ootab­Madona linna kultuurimaja. Juba 1. jaanuaril 2013 kell 00.30 kõlab kultuurijamajas elav tantsu­muusika!

Lähem info: www.madona.lv Valmiera Turismiinfokeskus

Saluut ja lõbus uusaastapidu Valmiera kultuurikeskuses koos grupiga Karakums. www.valmiera.lv.

Uue aasta vastuvõtt Madonas 31. detsembril traditsiooniline uue aasta vastuvõtt Madona keskväljakul. Ilutulestik, põlevad lõkked, mängib muusika ja edastatakse uusaastakõnesid!

Saame kokku Saieta laukumsil kell 23.30! Olge koos tuhandetega, kes on uusaastaööl koos meiega Madonas – linnas, kus oled oodatud!

Rauna Päkapikud, hoburakendiga sõitmine, jõululaulude laulmine keskaegses kirikus, 750 aastat vana kindluse lood, ekskursioon juustu- ja makaronitehasesse ning loomekojad!

Programmi kestus 5 tundi. Hind 5 või 7 latti.

10.–31.12.2012 Eelregistreerimine: tel +371 2940 8385 või epost liga.pommere@balt-go.lv

IDA-LÄTI (LATGALE) Latgale on eriline Läti piirkond ebatavalise ajalooga – seda on tugevasti mõjutanud naaberriikide kultuur ja selle ajalugu erineb ülejäänud Läti territooriumi ajaloost, mistõttu on Latgalesse sattudes tunne, nagu oleks sattunud täiesti teise, teistsuguse kultuuriga riiki. Selle ainulaadse keskkonna tundmaõppimist võib alustada tähtsaima peatuskohaga Daugavpilsis, kus mitte ainult ei asu 19. sajandist pärit loss ja mitmed kirikuid, vaid ka maailmakuulsa kunstniku Mark Rothko keskus.

Selleks et latgallaste elurütmi sisse elada, ümbritseva looduse ilu tunnetada ja kaunite Latgale linnade üle rõõmustada, tuleb proovida klaasipuhumist, riietuda põlistesse rahvariietesse ja pildistada end miniatuursete kuningriikide taustal, küpsetada ehtsat Tähtsamad üritused Latgales 7. detsembrist 13. jaanuarini ootab Daugavpilsis Vienības laukumsil külalisi Päkapikumaja! Muinasjutulises Päkapikumajas saate osaleda loomekodade töös ning kinkida oma lastele imelise jõulumeele­ olu, kohtudes jõuluvana ja muinasjututegelastega.

Päkapikumaja on avatud iga päev kell 11–19, loome­kojad 8.–21. detsembril ning 7. ja 8. jaanuaril tööpäeviti kell 16–19, puhkepäeviti kell 13–16.

Jõuluvana ja muinasjutukangelastega saab kohtuda 21. detsembrist 6. jaanuarini tööpäeviti kell 17– 19, puhkepäeviti kell 14–16. www.visitdaugavpils.lv.

25.12.2012 kell 14 algab Dagda piirkonnas Andrupene külaväljakul jõulu­ üritus: piparkookide küpsetamine, õnne valamine, liulaskmine.

Aadress: Andrupene, Andrupene vald, Dagda piirkond; www.dagda.lv.

26.12.2012 Läti rahvusooperi solisti Evita Zālīte, Marts Kristiāns Kalniņši ja Artis Robežnieksi jõulukontsert “Tean üht ilusat kohta” (“Es skaistu vietu zinu”) Toimumiskohad ja -ajad: kell 12 Daugavpilsi Martin Lutheri katedraalis (18. novembra iela 66, Dau-

maa­leiba ja tutvuda Latgale keraamikaga. Külastalatgale mist väärt on kõige ilusamad Latgale linnad: Aglona, Rēzekne, Ludza ja teised. Ka looduses on sadade järvedega Latgales eriline olla.

Märkimisväärsed vaatamisväärsused on kirikud, sest tundub, et just siia on koondunud peaaegu kõik Läti kristlikud püha­kojad: leiab nii luteri, katoliku, õigeusu kui ka vanausuliste kirikuid.

gavpils), www.visitdaugavpils.lv; kell 19 Preiļi Rooma katoliku kirikus (Tirgus laukums 11, Preiļi), www. preili.lv.

11.–13.01.2013 X rahvusvaheline vaimuliku muusika festival “Hõbekellad” (“Sudraba zvani”). Toimumiskoht: kultuurikeskuse Vienības nams kontserdisaal, Rīgas iela 22a, Daugavpils; www.kultura.daugavpils.lv Muud üritused 24.12.2012 kell 16.30 Vaimuliku muusika kontsert (laulavad Jersika rahvamaja koor Jersika ja koguduse koor) Jersika/Madaliena Püha Maarja Magdaleena roomakatoliku kirikus (Jersika vald, Līvāni piirkond), www.livani.lv.

26.12.2012 kell 15 Melo–M kontsert Līvāni piirkonna kultuurikeskuses (Rīgas iela 105, Līvāni).

26.12.2012 kell 13 Kohtumine jõuluvanaga Vienības laukumsil ja muinasjututegelaste rongkäik mööda Rīgas ielat kuni jäähallini (Stacijas iela 45a, Daugavpils), kell 14–16 jõulupidu Daugavpilsi jäähallis!

Iluuisutajate demonstratsioonesinemised. Rongkäigust osavõtjate uisurõõmud.

31.12.2012 kell 22 Vana-aastaõhtu restoranis Plaza. Toimumiskoht: Park hotel Latgola restoran Plaza, Ģimnāzijas iela 46.

31.12.2012 kell 23 “Jää terveks, aasta 2012!” (“Paliec sveiks, 2012!”) diskorütmide meele­ olus… Toimumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils.

01.01.2013 kell 00–01 ilutulestik ja uusaasta­ kontsert. Toimumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils.

01.01.2013 kell 01–03 “Ole tervitatud, aasta 2013!” (“Esi sveicināts 2013!”) diskorütmide meeleolus… Toimumiskoht: Vienības laukums, Daugavpils; www.visitdaugavpils.lv.

Hobureega sõitmine Untumi talus (Rēzekne piirkond, Ozolmuiža vald, Spundžāni), www.untumi.lv Ratsutamine ja hobureega sõitmine koos lõkketegemise, lihaküpsetamise ja hõõgveini joomisega Untumi maneežis (Kalpava vald, Krāslava piirkond), www.untumi.lv.

Koerarakendiga sõitmine puhkemajas Meirānu krasts (Bērzgale vald, Rēzekne piirkond), www.meiranukrasts.jmdo.com.

Läti leheküljed on ilmunud koostöös Läti Turismiarendamise Riikliku Agentuuriga ja ERAFi toel.

31