TALVENAUDING (detsember 2016)

TALVENAUDING DETSEMBER 2016

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA

Prismas on üle 60 000 kingiidee.

Midagi ikka leiad.

Lego City

Laulukoer eestikeelne

Politseijaoskond 60047

76

99

Tavahind 114.99

-33%

4990

14.-18.12

Monopoly elektrooniline

4390 Tavahind 50.99

-17%

Tavahind 59.99

Pähklid ja kuivatatud puuviljad (ka lahtised)

–25%

-14%

Gille

Piparkoogid

ÖKO rohelises jõulutoosis 300 g (11.30/kg)

3

39

Vikerforellimari

25

90

Tavahind 42.50

-39%

/kg

Maks & Moorits

Tsia praat sibulaga

Jakobsen

Kompvekiassortii 675 g (23.10/kg)

15

59

1 kg

4

49

Tavahind 6.39

-30%

Tallegg

Jõulukorv mahetoodetega

Klassikaline ahjukana

1 kg

29

90

289

Tavahind 3.99

Prisma suur jõulukataloog: www.prismamarket.ee

-27%

Liivalaia 53, Tallinn • www.stockmann.ee

SISSEJUHATUS FOTO: SHUTTERSTOCK

Talvevõlude aeg

E

ks talvelgi on omad võlud, mida täiel rinnal nautida. Väikeste nüanssidega saab pika ja pimeda aja enda jaoks ka meeldivaks muuta. Kasvõi minna nädalavahetustel metsa piknikule.

Tuleb vaid õiged riided selge panna, et üritus luhta ei läheks. Selles lehes räägimegi pikemalt, missugune võiks olla karmidele ilmastikutingimustele vastav talvejope, et see oleks nii vee-, tuule- kui ka külmakindel.

Sügistalvine periood on parim aeg oma tervise ja immuunsüsteemi tugevdamiseks, stressi leevendamiseks ja positiivsete emotsioonide saamiseks. Väike puhkus spaas koos tervist turgutavate protseduuridega aitab kindlasti paremini kevadeni vastu pidada. Käesolevas väljaandes anname ülevaate nii ravispaadest kui ka lõõgastust pakkuvatest spaadest. Esimesi pole meil Eestis küll palju, aga professionaalsed teenused arsti nõuandval toel on garanteeritud. Inimesed tunnevad huvi oma tervise vastu ning ravispaa külastus annab võimaluse oma tervisest kiire ülevaate saada.

Selles lehes käime välja ka toidu- ja joogiretsepte, mida võiks proovida. Kel oma ideed on otsa saanud, võib spikerdada.

Aasta lõpuga käivad alati kaasas toredad peod ning hea toit ja jook. Uurime asjatundjatelt, mida peaks teadma ja tegema, et pidu õnnestuks. Uuemate trendide kohaselt liiguvad üritused tehniliselt ja sisuliselt teatri poole, miksides erinevaid žanre – näiteks tantsu ja videot, kasutades täisprofessionaalseid elemente.

Lehest leiate ka ideid ja ürituste kava, kuhu võiks minna ja mida vaadata-kuulata.

Mõnusat talve!

TALVENAUDING

Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Reklaam: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee, Kujundaja: Marju Viilberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

Uue Kunsti Muuseumi jõulukino

KIHNU JÕULUPUU

7. detsember 2016 – 7. jaanuar 2017 iga päev kell 18 (v.a 23., 24., 31. detsembril)

11.–18. detsember 2016 Kihnu käsitöö ja toidu laat Iga päev Kihnu käsitöö töötoad

Pilet 4 € / 2 €

Avatud iga päev kell 10–18

Rahvusvaheline kollektsioonide näitus „KOGU-HOIA-JAGA” 10. detsember 2016 – 29. jaanuar 2017 Rahvusvaheline kunstipäraste kollektsioonide näitus.

Uue Kunsti Muuseum avatud iga päev kell 9–19 Esplanaadi 10, Pärnu | tel 443 0772 |www.mona.ee

TALVERÕIVAD Otsides omale sooja ja universaalset jopet, mis sobiks nii igapäevaseks käimiseks kui ka looduses liikumiseks, siis tasub hinnata nii soojapidavust, veekindlust kui ka mugavust.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Jopet vali soojapidavuse, veekindluse ja hingavuse järgi Soojapidavus Jälgi jopet ostes soojustuse tüüpi. „Soojapidavuse osas on sulg kõige parem materjal, sest sulgede vahele mahub palju õhku,” selgitab Matkaspordi Ülemiste kaupluse juhataja Jana Põldver. Kergekaaluline sulejope sobib eelkõige kuivadesse ja külmadesse oludesse ning üldiselt ei ole sulejope veekindlus võrreldav koorikjope omaga, mis kaitseb ka väga tugeva vihma eest.

Nii sobib sulejope hästi näiteks kõrgmäestikku minekuks, aga kindlasti ka Eesti oludes igapäevajopena kandmiseks.

Sulejope headust mõõdetakse terminiga cuin (fill power), mis tähendab sisuliselt mahukaalu. Mida kohevam on sulg, seda õhulisem ja soojem rõivas on. Sulgtäidise mahukaal jääb tavaliselt 300 ja 900 cuin`i vahele, kus 500–550 loetakse heaks, 550–750 väga heaks ning tulemust üle 750 cuin´i suurepäraseks Põldveri sõnul on tänapäeval aga olemas juba ka väga kvaliteetseid sünteetilisi materjale, mille soojaomadused ei jää palju sulele alla. Sünteetilise materjali eelis sule ees on tema parem niiskustaluvus, mis muutlikes ilmaoludes mängib kindlasti olulist rolli.

Näiteks Rootsi tootja Fjällräven kasutab soojustuskiudu Superme Microloft – see on silikooniga kaetud sünteetiline kiud, mis on kohev, hoiab hästi mahtu ega vaju ära. Seda täidismaterjali kasutatakse näiteks Fjällräveni parkades.

Samuti on järjest tugevamalt kanda kinnitamas PrimaLoft® – ülikerge, väga 4 DETSEMBER 2016 TALVENAUDING

soe, sulelaadsete omadustega sünteetiline soojustusmaterjal. Alternatiiv sulele, aga siiski sünteetika.

Mõningal juhul kombineeritakse sulgtäidist ja sünteetilist täidist, et kasutada mõlema materjali parimaid omadusi.

Veekindlus Siin eristatakse vetthülgavust ja veekindlust. Vetthülgav rõivas kaitseb kandjat kergema vihmasabina või lörtsi eest.

Veekindlust mõõdetakse millimeetrites ja veekindel jope peab vastu ka tugeva saju või pikema vihma käes olemise. Veekindlusnäitaja võiks alata 3000– 5000 millimeetrist. Jana Põldver märgib, et 5000 mm veekindlusega jope on sobiv näiteks igapäevaseks koeraga jalutamiseks või muuks sarnaseks tegevuseks, mispuhul on kindlasti õues vaja käia ka siis, kui vihma ladistab.

Nõudlikemates oludes, nagu matkal või jahil, kus väljas viibitakse mitmeid tunde, peaks veepidavusnäitaja olema 10 000–15 000 mm. Kuid saada on ka jopesid veekindlusega 30 000 mm.

Hingavus Mida aktiivsemalt liigud, seda rohkem peab jope hingama. Hingavus näitab mitu grammi ruutmeetri kohta ööpäevas kangas veeauru läbi laseb ja seda tähistatakse tavaliselt g/m²/24 h. Hingavuse näitaja võiks olla 6000 g/m²/24 h ja sealt ülespoole.

Rõiva pealismaterjalist ja membraanist sõltub, kui hästi on jope kaitstud eri-

nevate välismõjude, eelkõige tuule, sademete ja mehaaniliste vigastuste eest.

Neist kahest sõltub ka jope hingavus, samuti eluiga. Just membraan on see, mis muudab jope vee- ja tuulekindlaks ning hingavaks. „Membraanikiht võib olla kaetud erinevate materjalidega, et jope oleks tugev,” märgib Jana Põldver ja lisab, et membraan ei pruugi olla ilmtingimata kõige pealmine.

See on ka põhjus, miks vahel mõned veekindlad rõivad tunduvad n-ö väga tekstiilsed, kaitstes tegelikult vihma eest.

Mebraanitähiseks on rõivaetiketil näiteks Gore-Tex, Hydratic, Ceplex, Texapore.

Siin on erandiks Fjällräveni G-1000 materjal, millel pole membraani, kuid mis on ikkagi hingav ja tuultpidav. See materjal pole küll otseselt veekindel, kuid siiski väga hea vetthülgavusega, millest üldjuhul piisab. G-1000 on tihe ja tugev, umbes kaks korda tugevam kui teksariie. See on immutatud vahaga, mida on lihtne aegajalt ise uuendada. G-1000 jope eluiga on pikem kui membraaniga jope oma.

Läbimõeldud lisad Võivad tunduda teisejärgulised, kuid on pideval kasutamisel vägagi olulised. Näiteks taskute paiknemine ja suurus, et asju oleks mugav võtta või kindad mahuks ära.

Osa jopedel on tasku sisemus soojast materjalist, kus on parem käsi soojendada.

Või siis kapuutsi sügavus ja reguleerimise võimalus – et hoiaks piisavalt tuult ja vaateväli oleks avar, seda nii mütsiga kui ka mütsita.

JACK WOLFSKIN THE BERING POLAR Soe ja veekindel meeste parka põhjamaisesse kliimasse. Veepidavus 10 000 mm, hingavus 6000 g/ m² /24h.

JACK WOLFSKIN GREENLAND Väga soe ja eriti kerge sulejope meestele.

Soojustus (700 cuin) koosneb 90% udusulgedest ja 10% osas sulgedest.

FJÄLLRÄVEN KIRUNA PADDED Soe, ilmastikukindel ja väga vastupidav jope naistele. Valmistatud G-1000 kangast, mis on 2x paksem kui teksamaterjal.

TOIT

Jõulud kõverpeeglis Elame piirkonnas, kus talv tuleb lume, külma ja pimedaga ning paneb neelud käima rasvase, sooja ja aromaatse järele. Jõulud on see aeg talvest, kui kõik piirajad eemaldatakse ning söömisest saab elustiil.

A

ga alati ei pea sööma samamoodi, sama menüüd ja samu maitseid. Olgugi et klassika, on ka neid lapsepõlvest meie teadvuse põhjakihti ladestunud maitseid ja emotsioone võimalik pakkuda teisiti, kui vaid prae ja lisanditena.

Samuti ei pea kartma meie traditsioonidesse väljastpoolt kaasatud maitsete ja roogade eestindamist. Kui vaadata maailma gastronoomia arengut tervikuna, siis pole üheski riigis täiesti originaalseid toite. Pelmeen jõudis Vene kööki Hiinast Itaalia ja Prantsusmaa kaudu. Sült tuleb samuti kuskilt ja meile jõudis näiteks läbi Saksamaa. Heeringa soolamine pärineb Põhjalast ja nii edasi.

Võtame sellel korral aga klassikalise glögi ja seaprae ning teeme neist Eestimaised road. Läheneme neile kohaliku tooraine ja väikese kilplaslikkusega. Jõulud peavad olema huvitavad, maitsvad ning neis peab olema ka kingitusi. Teeme peale kuuse alla pandavate kinkide mõned ka jõululauale.

EESTIMAINE GLÖGI Ühendame Saksamaalt Põhjalasse liikunud klassikalise glögi hea ja Eestimaise toorainega. Kuna viinamarjaveini meil ei tehta, peame tegema mõningad parandused ja täiendused. Aga üsna meeldiva teisendusena tõstab ka see jook tuju, annab kehale sooja ja hingele kosutust.

Sobib serveerimiseks kahele!

Vaja läheb: • pool liitrit (head kodust) õunaveini • paar pitsi (head kodust) murakalikööri • kaneelipulki • pomerantsikoort • apelsinikoort • liköörimurakaid • kardemoni • nelki • mandleid • rosinaid • kuivatatud tšillikauna Valmistamine: Aja vein pajas keema, mõõda temperatuuri. Kui õunavein on jõudnud 70 kraadini, vala sisse liköör ja kõik maitseained, pähklid ja marjad. Võta kuumus paja alt ära ning lase segul viis minutit seista, sega jooki aegajalt. Umbes minut pärast tule maha keeramist eemalda joogist tšillikaun. Serveeri jook suures kruusis, kuhu lisa veel mandlilaaste, rosinaid ja paar liköörimurakat. Lisa ka pajast võetud kaneelikoor. Vala kruusidesse veinisegu. Naudi!

TOIT TÄIDETUD SEAKÜLG Jõulud ilma seaprae ja verivorstita on nagu pulmad ilma peiuta. Pole eestlast, kes sellele lausele alla ei kirjutaks. Isegi need inimesed, kes muul aastaringil sealihast, kapsast ja kartulist ei hooli, tõstavad taldriku jõuluroast looka. Laisematele inimestele, kes ei viitsi või ei taha vaaritada nelja erinevat liha, kolme erinevat kartulirooga, seitset juurvilja ja kümmet suupistet, sobib hästi kõik vajalik sealihasse rulli keerata ja küpsetada kosutav „lihavorst”.

Vaja läheb: • seakülge koos kamara ja kerge pekiga • peenikesi verivorste • porgandit • kaalikat • kartulit • kõrvitsat • praetud kapsast • värskeid pohli • apteegitilli seemneid • Dijoni sinepit • musta pipart • meresoola • jahu • oliiviõli

Valmistmine: Vali turult selgelt õhem, kuid pikem ja laiem seaküljetükk – selline, kus oleks korralikult nii liha kui ka kamarat. Pekki võiks olla vaid maitsestamise jagu. Lõika liigne rasv lihalt ära ning tõmba üliterava noaga lihakamarale sisse õrn ruudustik. Keera liha taas ümber ja määri seakülje sisemus kergelt Dijoni sinepiga, raputa peale ka soolast, piprast ja apteegitillist kokku purustatud maitsesegu. Raputa lihale peale ka peotäis pohli.

Köögikombainis tee kartulist, kaalikast, porgandist ja kõrvitsast õhukesed seibid. Pane korraks soolatud külma vette seisma. Nõruta ning sega kergelt jahuga kokku – jahu hoiab neid kenasti rullis koos. Nüüd asume rulli koostama. Lisa omal soovil liha peale

peenikesi verivorste, praetud kapsast ja juurviljasegu. Kui sisu on saanud rikkalik, keera liha tugevalt rulli ning seo ahju sobiva nööriga tugevalt kinni. Nüüd määri liharull pealt oliiviõliga ning raputa peale veel varem valmistatud apteegitilli maitsesegu.

Valmista rulli algselt ahjuvormis fooliumi all 160 kraadi juures 2,5 tundi. Seejärel eemalda foolium, tõsta temperatuur ahjus 180 kraadi peale ning küpseta liharullil kamar pealt krõbedaks (igast nurgast ja äärest). Ahjust võttes lase rullil 30 minutit toatemperatuuril jahtuda, seejärel serveeri lõikudena. Kastmeks võib olla punase veini kaste, kuid sobivad ka muud kreftisemad vedelikud. Head isu!

MARTIN HANSON

Dr. Oetkeri uued tooted

aitavad muuta küpsetamise veelgi lihtsamaks ja põnevamaks!

– Riivitud apelsinikoor – Riivitud sidrunikoor – Vedelad küpsetustäidised

TALVENAUDING DETSEMBER 2016 7

PUHKUS

FOT O

: VÄ

RSK

AS

ANA TO O

Spaast saad hea tuju ja leevendust tervisehädadele Eestis on spaade valik külastajale üsna lai ning saunad ja basseinid kutsuvad lõõgastuma ja stressi maandama.

Erinevaid massaaže, hoolitsusi ja saunaprotseduure pakkuvate heaoluspaade kõrval toimetavad edukalt ka raviteenuseid pakkuvad spaad.

E

hkki sõna „spaa” on termini „sanatoorium” igapäevases kõnepruugis välja vahetanud, on Eestis peale kvaliteetse lõõgastuse võimalik jätkuvalt saada traditsioonilist ja toetavat raviteenust krooniliste terviseprobleemide leevendamiseks.

Laias laastus võib spaad jagada ravispaadeks ja lõõgastavateks spaadeks.

Esimesed pakuvad mitmekülgseid raviteenuseid, millele ongi suunatud teenuse põhirõhk. Ravispaad ehk sanatooriumid on traditsioonilised tervise turgutamise ja kroonilistele hädadele leevenduse leidmise kohad. Sügistalvine periood on parim aeg oma tervise ja immuunsüsteemi tugevdamiseks, stressi leevendamiseks ja positiivsete emotsioonide saamiseks. „Kroonilise väsimuse, stressi ja pingete korral on väga hea hapnikuravi ehk barokamber – ravimeetod, kus organismile manustatakse hapnikusegu välisrõhust kõrgema rõhu all,” räägib Toila Spa raviosakonna juht Airi Rüütel.

Puhtalt ravispaasid on Eestis üksnes vähe, nendest Värska Sanatoorium on tuntud tervistavate muda- ja mineraalveevannide poolest, mida mujalt Eesti pinnalt ei leia. Mineraalvett on kolme eri liiki: joogiks pudeldatav, seedetegevust turgutav ravivesi, mida saab ainult kohapealt ning vanniveena kasutatav mineraalvesi, mille mineraalsoolade sisaldus on 20–22 g liitri kohta. „Peaaegu nagu kurgisoolamise vesi,” muheleb Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar. „See sisaldab väikest portsu broomi ja paljusid Mendelejevi tabelis olevaid elemente, on rahustava toimega, leevendab psoriaasi ning on andnud väga häid tulemusi.” „Arsti konsultatsioon eelneb juhul, kui kliendi kohaloleku päevade arv on kolm või rohkem, sest on tervislikke seisundeid, mille korral ei ole soovitatav mudavanni 8 DETSEMBER 2016 TALVENAUDING

kuurina võtta, kuigi üks mudavann proovimise pärast küll tervisele mingit pahandust ei põhjusta,” kinnitab Vello Saar.

Lõõgastavatest heaoluteenustest raviteenusteni välja Näiteks Viimsi Spa pakub erinevaid terviseruuringuid, toitumisnõustamist, füsioteraapiat jms teenuseid, mis pakuvad huvi nii tervetele ja aktiivsetele, oma tervisest hoolivatele inimestele kui ka neile, kes kimpus mõne tervisehädaga. „Uuringud on selleks, et inimene saaks infot oma tervislikust seisundist ja terviseriskidest ning vajadusel soovitusi, kuidas seda parandada. Näiteks pakume eraldi naistele ja meestele suunatud uuringupakette, milles sisalduvad uuringud on valitud just levinumatest terviseriskidest lähtuvalt. Uuringule saab tulla iga inimene, selleks ei pea hotellis peatuma. Spaahotellis peatuvatele klientidele pakutakse ravipakette. Pikemalt peatuvatele raviklientidele on hinnas ka arstikonsultatsioon ja juurde saab osta nii heaolu- kui ka raviteenuseid” tutvustab Viimsi Spa müügijuht Tiiu-Tuuli Sulg populaarsemaid terviseteenuseid.

Inimesed tunnevad huvi oma tervise vastu ning ravispaa külastus annab võimaluse oma tervisest kiire ülevaate saada.

Kui arsti juures on ravijärjekorrad pikad, siis näiteks taastusravi saab ravispaas küll oma rahakoti toel, kuid see-eest ei pea pikalt vabu aegu ootama ning saab olla kindel, et ravi toimib.

Kuurortravi vajajad on sageli inimesed, kellel on tekkinud mingi krooniline häda, kuid olukorda on võimalik parandada või teatud perioodiks leevendada. Tegemist ei ole ühekordse raviga – parima tulemuse saavutamiseks tuleks protseduure võtta kuurina. „Kui on tekkinud krooniline häda, reumatoidartriit või muu luu- ja liigesehaigus, siis kuuepäevane kuur an-

RIU

Tervistav mudavann.

nab uuringute järgi leevenduse ja parema äraolemise kuni kuueks kuuks. Julgeksin seda nimetada mõistlikuks investeeringuks,” sõnab Vello Saar. „Meie poolt pakutavaid teenuseid haigekassa ei rahasta ja ravikindlustuse eelarvest kinni ei maksta. Perearst võib küll soovitada, kuid kui inimesel pole võimalust rahaliselt panustada, siis soovitus ei realiseeru. Samas on täheldada positiivset nihet, kus perearstidel on nendele makstava pearaha süsteemis olemas väike fond, mille arvelt nad saaksid füsioterapeudi teenust osta.”

Kui lõõgastavaid-hooldavaid protseduure ja nädalavahetuse spaapuhkusi eelistavad igas vanuses inimesed, siis ravipakette soetavad eelkõige keskealised ja vanemad kliendid, terviseprobleemide leevendamiseks või haiguste ennetamiseks. „Osutame puuetega inimeste sihtgrupile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja selles sihtgrupis on laste osakaal päris arvestatav. Iga nädal on meil käimas kümmekond last,” selgitab Vello Saar.

Klienti meelitab kvaliteetne ja mitmekesine teenus Eestlaste hulgas on siiski populaarsem tulla spaasse puhkama ja lõõgastuma. Spaad pakuvadki peale saunade-basseinide ka laia valikut hoolitsusi ja lõõgastusteenuseid ning on leidlikud, et üha nõudlikuma kliendi soovidega kaasas käia. Näiteks on Viimsi Spas peale peredele mõeldud saunakeskusele ka teine, ainult täiskasvanutele mõeldud eksklusiivne SPA18+ saunakeskus rahulikumat puhkust armastavale kliendile. See luksuslikuma interjööriga sauna- ja basseinimaailm on Tiiu-Tuuli Sule sõnul väga populaarne eestlaste seas, kes soovivad spaasse lõõgastuma ja vaba aega nautima tulla.

MARIANN PROOSES

M

PIDU

Meeldejääv aastalõpupidu Aastalõpp on peagi ukse ees ning paljud tööinimesed elavad peagi saabuva pidude hooaja ootuses. Tarmukamad ettevõtted on peoplaanid juba paika pannud, kuid on ka viimaseid kiirustajaid, kes otsivad alles peokohta või esinejat.

S

elleks, et headest ideedest ei kujuneks vahetult enne üritust närviline fiasko, vaid aastalõpupidu oleks ka järgmistelgi aastatel meenutamist väärt, annab nõu Eesti suurima ettevõtetele mõeldud aastalõpupeo Jõulugala korraldaja, ühisturundusagentuuri Broadline 2.0 juht Janek Reimal.

Kui varakult oleks mõistlik aastalõpupeo korraldamisega pihta hakata?

Paljud ettevõtted, mida on tuhandeid, tahavad teha oma peo aasta lõpus kümnekonna päeva sees, mistõttu võiks pidu hakata kor-

raldama pool aastat varem. Esimest korda võiks juba maha istuda märtsi lõpus või aprillis ning meenutada, mida eelmisel aastavahetuspeol sai tehtud ning koguda kokku kogemused ning arutada suurema töötajate grupiga, millist pidu teha.

Maikuus võiks leida juba korraldaja ning enne suve algust peaks jõudma ära teha baasotsused: peo stiil, koht, esinejad, et saaks edasi hakata tegelema juba detailidega. Augustiks tuleks leida ruum, broneerida esinejad.

Teinekord teevad ettevõtted peo korraldaja leidmiseks suuri konkursse, kuid optimaalne oleks leida näiteks kaks korraldusettevõtet, kutsuda nad laua taha ning mõtted läbi arutada. Konkursid võivad anda hea idee, aga ei anna koostöötunnetust. Mida parem on dialoog, kuhu on ettevõtte inimesed kaasatud, seda rohkem saab see pidu olema n-ö ettevõtte ja selle inimeste oma. See, kui meeldejäävaks pidu kujuneb, oleneb sellest, kui hästi on kõik detailid varem läbi arutatud. Kindlasti tuleks korraldajat usaldada, sest ükski korraldaja ei taha teha halba asja.

Praegu on suur trend, et ettevõtete pidude korraldamise protsessi kaasataks ettevõtte töötajaid. See ei tähenda, et nad kõik ilmtingimata midagi tegema peaksid, kui nad tahavad kaasa mõelda ja arutada.

Kui suur roll on õhtujuhil ja kas saab ka ilma hakkama? Õhtujuht annab peoõhtule värske pilgu ning hoiab toimuvat koos. Kuid tuleb arvestada, et õhtujuht tunneb ennast kindlamalt, kui teab ettevõtte harjumusi, nalju, traditsioone. Õhtujuhist võib ka loobuda ning sellisel juhul on alati võimalus valida söakamad töötajad ja neile esinemisvõimalus anda.

Aastavahetusel tahetakse pidulikkust, väärikust, tähelepanu kolleegidele ja endale ning seda üksinda luua ongi keeruline. On ettevõtteid, kes teevad 20–30 inimesega oma peo, kaasates sinna DJ, stand-up-koomiku ning korraldavad ise ülejäänu. Oleme aidanud ettevõtetel õhtu ajakava koostada ning aitame inimestel, kes on valitud õhtut juhtima, üht või teist lõiku läbi viia. Juhul, kui õhtujuhti pole,

EESTI EKSPRESS

Mis võivad olla altminekud ja kuidas neid vältida?

Ettevalmistuse mõttes on altminek see, kui ajaliselt ei mõelda pidu läbi. See, millal midagi juhtub, jäetakse justkui õhku.

Sageli jääb lahtiseks, kes mida teeb, kuid inimesed kipuvad alati eeldama, et teised teevad. Tekibki olukord, kus keegi ootab, et keegi pidi midagi tegema, aga see „midagi” jäi juhtumata. Ebamäärasus rikub tihti nii mõnegi peo. Seetõttu ei tohi jätta ühtki asja ebakonkreetseks, vaid kindlasti jagada ära vastutus peo korraldamises osalevate inimeste vahel.

Peo võib tappa ka ebamäärane ajakava ja see, kui ei jäeta peo toimumise päevaks piisavalt ettevalmistavat aega. Kui viimased toimingud jäetakse 2–3 tunni vahemikku vahetult enne peo algust, kiputakse end stressi mõtlema ja need, kes on võtnud endale mingi rolli või vastutuse, tunnevad, et mingi detail on puudu ja see tekitab neis ebakindlust.

FOTO: SHUTTERSTOCK

siis soovitaks kindlasti abilist või korraldajat, kes annab nõu ja on juures, et märgata pisiasju. Isetegemise tunne, mida eestlased kipuvad tahtma ja kõike otsast lõpuni ise ära tegema, et mis see siis ära ei ole – see mõnikord ei pruugi toimida.

Kolmas soovitus on, et kui korraldatakse pidu ise, siis peo kommunikatsioon võiks olla võimalikult paljude töötajate vahel ära jagatud, sest niimoodi on paljud teadlikud, mis toimub. Tuleks vältida olukorda, kus on määratud ainult üks vastutaja, kes on nii-öelda peopäeval tööl.

Väga oluline roll on ka juhil. Ükski juht ei tohiks alahinnata oma pidu ja enda rolli sellel peol, mõeldes, et lähen ja pean laval selle kõne ära.

Millised on tänapäeval võimalused pidusid mitmekesistada ja huvitavamaks muuta?

Tänapäeval kasutatakse palju tehnilisi,

audiovisuaalseid lahendusi – luuakse ise sisu ja ehitatakse osa programmist selle ümber. Näiteks filmivad ettevõtted ise materjale, panevad kokku lood iseenda kohta. Üritused liiguvadki tehniliselt ja sisuliselt teatri poole, miksides erinevaid žanre – näiteks tantsu, videot, kasutades täisprofessionaalseid elemente. Täheldada on liikumist läbimõeldud, läbilavastatud stsenaariumite suunas. Üritused on tehnilisemad: rõhk on helil, videol, valgusel, lavakujundusel.

On pidusid, kus on lausa Exceli tabelite kaupa välja toodud, milline on kujundus, mis jookseb ekraanidel ja milline on helitaust.

KUHU MINNA?

Talveüritused Eesti maakondades HARJUMAA 17. detsember • „Vähemalt täna” Eeva Talsi ja Juhan Aru kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik • Jõulukontsert-õhtusöök Jarek Kasariga kl 19 kohvik Rohujuur 18. detsember • Rolf Roosalu kontserttuur „Jõuluootus” kl 17 Viimsi Püha Jaakobi kirik 20. detsember • Ott Lepland & Noorkuu jõulukontserdid kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik 21. detsember • „Jõuluooper” Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik kl 19 Viimsi Püha Jaakobi kirik • Ott Lepland & Noorkuu jõulukontserdid kl 19 Keila Miikaeli kirik 26. detsember • Dave Benton ja Sissi kl 17 Viimsi Püha Jaakobi kirik IDA-VIRUMAA 17. detsember • Boney M kl 22 Geneva keskus 20. detsember • Sergei Zahharov kl 19 Geneva keskus

22. detsember • Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert kl 18 Jõhvi Mihkli kirik 23. detsember • Edita Pjeha – „Häid jõule ja head uut aastat” kl 19 Geneva keskus 26. detsember • „Aastakajad” Tanel Padar & The Sun Estonian Dream Big Band kl 19 Jõhvi kontserdimaja 30. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert kl 19 Jõhvi kontserdimaja JÄRVAMAA 17. detsember • Arsise jõulukontsert kl 13 Türi kultuurikeskus 22. detsember • Koit Toome ja Maria Listra kl 19 Paide kirik 23. detsember • The Ilves Sisters kl 19 Paide kultuurikeskus 28. detsember • Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar kl 19 Türi kultuurikeskus

29. detsember • „Jõuluöö” kl 19 Paide kirik • Aastalõpupidu ansambliga Apelsin kl 20 Türi kultuurikeskus LÄÄNE-VIRUMAA 15. detsember • Inga ja Toomas Lunge „Meie pere jõulud” kl 19 Rakvere Kolmainu Kirik 17. detsember • „Peeter I ja tema ajastu vaimulik muusika” Orthodox Singers kl 17 Vihula mõis • Jõulupidu kl 18 Pajusti klubi 18. detsember • Ott Lepland & Noorkuu jõulukontserdid kl 19 Vihula mõis 21. detsember • Dave Benton ja Sissi kl 19 Väike-Maarja kirik 22. detsember • Rolf Roosalu kontserttuur „Jõuluootus” kl 19 Rakvere Kolmainu Kirik 25. detsember • The Ilves Sisters kl 17 Vihula mõis • Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar kl 19 Rakvere Kolmainu Kirik

Talvine pühadeaeg

EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS Rocca al Mares

17.–18. detsember JÕULUKÜLA 26. detsember – 12. jaanuar Pühadetoimetused taludes 7. jaanuar Talsipühad ja talvised svjatkad Stiilsed kingitused muuseumi e-poest: pood.evm.ee

12 DETSEMBER 2016 TALVENAUDING

Muuseum on avatud iga päev kell 10–18 (v.a 24., 25. ja 31. detsembril) Talud on avatud kell 10–17 Uuri lisa: www.evm.ee

NB! Põhjalikuma talveürituste kava Tallinna ja Eesti kohta leiad eriväljaandest Talvitaja 27. detsember • Koit Toome ja Maria Listra kl 19 Rakvere Kolmainu Kirik PÄRNUMAA 18. detsember • „Klassikalised jõulud” kl 16 Pärnu Eliisabeti kirik • The Ilves Sisters kl 17 Pärnu kontserdimaja 19. detsember • „Jõuluöö” kl 19 Pärnu kontserdimaja 20. detsember • Inga ja Toomas Lunge „Meie pere jõulud” kl 19 Tori kirik • Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar kl 19 Pärnu kontserdimaja • Dave Benton ja Sissi kl 19 Tori kirik 23. detsember • Arsise jõulukontsert kl 17 Pärnu kontserdimaja 25. detsember • „Aastakajad” – Tanel Padar & The Sun. Estonian Dream Big Band kl 14 Pärnu kontserdimaja TARTUMAA 17. detsember • Ott Lepland & Noorkuu jõulukontserdid kl 19 Vanemuise kontserdimaja • Dave Benton ja Sissi kl 19 Elva kirik

18. detsember • Dave Benton ja Sissi kl 19 Tartu Peetri kirik 20. detsember • Eesti rahvusmeeskoori jõulukontsert kl 19 Tartu Pauluse kirik 21. detsember • Rolf Roosalu kontserttuur „Jõuluootus” kl 19 Peetri kirik 22. detsember • Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar kl 19 Tartu Peetri kirik 23. detsember • Koit Toome ja Maria Listra kl 19 Tartu Peetri kirik • Lenna Kuurmaa & Vennaskond kl 19 Eesti Rahva Muuseum 25. detsember • Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik kl 17 Tartu Peetri kirik 26. detsember • Arsise jõulukontsert kl 18 Tartu Jaani kirik 27. detsember • „Aastakajad” Tanel Padar & The Sun. Estonian Dream Big Band kl 19 Vanemuise kontserdimaja 28. detsember • The Ilves Sisters kl 19 Vanemuise kontserdimaja

KUHU MINNA? • Inga ja Toomas Lunge „Meie pere jõulud” kl 19 Tartu Peetri kirik • Jõulufestival „Kirikupühad Maarjamaal” kl 20 Tartu Jaani kirik VILJANDIMAA 17. detsember • „Klassikalised jõulud” kl 18 Viljandi Pauluse kirik 18. detsember • Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar kl 19 Viljandi Pauluse kirik 20. detsember • Rolf Roosalu kontserttuur kl 19 Viljandi Pauluse kirik 22. detsember • Lenna Kuurmaa & Vennaskond kl 19 Viljandi Sakala keskus 23. detsember • Inga ja Toomas Lunge „Meie pere jõulud” kl 19 Viljandi Pauluse kirik 25. detsember • Koit Toome ja Maria Listra kl 19 Viljandi Pauluse kirik 26. detsember • The Ilves Sisters kl 17 Viljandi Sakala keskus 27. detsember • „Jõuluöö” kl 19 Viljandi Pauluse kirik

SAAREMAA, ANGLA TUULIKUMÄGI

TALVENAUDING DETSEMBER 2016 13

JOOGID

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Talvised soojendavad joogid SÕDURI TEE

ÕUNANAPS

Vaja läheb:

Vaja läheb:

• 1 tass puuviljateed

• hapukaid mahlakaid õunu

• 3–4 cl rummi

• 70 cl Rootsi brändit või tavalist viina

• 1 sidruniviil • 1 oks sidrunimelissi Tee nii:

• 1 sl aniisi (tervete tükkidena)

Valmista tee, lisa rumm ja sidruniviil.

• 2 tk tükksuhkrut

Kaunista melissioksaga.

Tee nii: Pese õunad, eemalda vars ja plekilised kohad. Lõika õunad õhukesteks viiludeks ja aseta seejärel koos aniisiga purki. Vala õuntele peale viin, kuid kontrolli, et õunad oleks üleni kaetud.

Lase 4 nädalat seista.

Vala naps läbi sõela pudelisse. Lisa tükksuhkur. Loksuta pudeli sisu, kuni suhkur on lahustunud. Parema maitse saamiseks lase joogil mõni kuu seista ja laagerduda.

KUUM KONJAKIJOOK

KOHVIKOKTEIL LIKÖÖRIGA

Vaja läheb: • 3 apelsini värskelt pressitud mahl (osaliselt võib asendada sidrunimahlaga)

Võta ühe kokteili tarvis: • 1 klaas piima

• 4 cl konjakit

• 1 tl lahustuvat kohvi

• 1 sl mett

• 1 muna

Tee nii:

• 3 tl suhkrut

Kuumuta mahl (ära keeda) ning lisa konjak ja mesi.

• 50 ml kohvilikööri

AURULAEV Kuum piimajook sobib alati pärast külma jalutuskäiku.

Vaja läheb: • 3 dl piima • 2 sl mett • 0,5 tl jahvatatud ingverit Tee nii: Kuumuta piim.

Maitsesta mee ja ingveriga.

Vahusta kuum piim kas mikseri või vispliga.

Vala saadud segu klaasi, peale võid puistata kakaopulbrit või jahvatatud kaneeli.

NB! Osa kokteile sisaldab alkoholi. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

14 DETSEMBER 2016 TALVENAUDING

Tarbi soojalt.

TÕDE ON KÕI GE TUGEVAM RELV

REŽISSÖÖR KENNETH KAINZ PÕHINEB LENE KAABERBOLI MENUROMAANIL NÄGIJA TÜTAR

SKAMMERENS DATTER NEPENTHE FILM APS PRÆSENTERER REBECCA EMILIE SATTRUP · PETER PLAUGBORG · SØREN MALLING · MARIA BONNEVIE · STINA EKBLAD · JAKOB OFTEBRO · ALLAN HYDE · PETRA MARIA SCOTT NIELSEN · ROLAND MØLLER LAURA BRO · OLAF HEINE JOHANNESSEN & JOHANN GUNNAR JOHANNSSON INSTRUKTØR KENNETH KAINZ CHEF FOTOGRAF LASSE FRANK DDF PRODUCTION DESIGNER WALDEMAR KALINOWSKI KLIPPER NICOLAJ MONBERG & MOGENS HAGEDORN SOUND DESIGN HENRIK GUGGE GARNOV & KIM DALUM TONEMESTRE MORTEN HOLSTED & MIKKEL FURBO COSTUME DESIGNER KICKI ILANDER MAKEUP & HAIR DESIGNER EVA VON BAHR PROSTHETIC MAKEUP DESIGNER LOVE LARSON LINE PRODUCER MOUNS OVERGAARD POSTPRODUKTIONS PRODUCER LINA WICHMANN KOMPONIST JEPPE KAAS VFX DIRECTOR MARTIN MADSEN VFX SUPERVISORS ØYSTEIN LARSEN & MORTEN JACOBSEN 1. AD EMIL SPARRE ULRICH CASTING KARIN JAGD & JANNE ERIKSEN STILL FOTOGRAF JIŘI HANZL CO-PRODUCERS KRISTINA HEJDUKOVA & PAVEL MÜLLER · FREDERICK HOWARD & LARS HELLEBUST · KRISTINN THORDARSON & LEIFUR B. DAGFINNSSON · ULF SYNNERHOLM EXECUTIVE PRODUCER LONE KORSLUND KAMPAGNE THE EINSTEIN COUPLE PRODUCERET I SAMARBEJDE MED SIRENA FILM · STORM FILMS · TRUENORTH FILMLANCE INTERNATIONAL AB · DET DANSKE FILMINSTITUT · DR · NORDISK FILM DISTRIBUTION A/S · NORSK FILMINSTITUTT · NORDISK FILM & TV FOND · ICELANDIC FILM CENTRE · THE CZECH FILM FUND · SVT · YLE · EURIMAGES · MEDIA MANUSKRIPT ANDERS THOMAS JENSEN BASERET PÅ LENE KAABERBØL S BESTSELLER SKAMMERENS DATTER PRODUCERET AF NINA LYNG & EVA JUEL HAMMERICH

K I N O D E S A L AT E S 16 . DE TS E MBR IS T