13. juuni 2013
Tere tulemast!
Ülivahva Särkänniemi elamuspark asub Tamperes, toredas kohas järve kaldal. Meil võib suvepäeval leida igasugust põnevat tegevust igale vanusele.
Uudis!
Koeramäe teemapargis võib mängida ja aega veeta nii nagu vanasti, koos muinasjuturaamatutest tuttavate tegelaste ja tõeliste loomadega.
Keeruta, kiigu, kihuta! Kümnete atraktsioonide seast leiab igaüks endale kindlasti lemmiku. Ja taas on lõbu laialt!
Angry Birds Land kutsub meelt lahutama! Atraktsioone, mänge ja seiklusi kogu perele, eriti kõige pisematele.
Tule maailma kõige põhjapoolsemasse Delfinaariumi! Delfiinide etendusel on lõbus nii esinejatel kui ka publikul.
Särkänniemi elamuspark, tel 0207 130 200 www.sarkanniemi.fi, www.facebook.com/sarkanniemi Tavatelefonilt 8,35 senti/kõne + 7,02 senti/minut (KM 24%), Mobiiltelefonilt 8,35 senti/kõne + 17,17 senti/minut (KM 24%). Välismaalt sissetulevad kõned vastav rahvusvaheliste kõnede tariif.
Lk 4 uudised Lk 7–9 Kolm maitsemeeli
Lk 10 Mõnusad, ergutavad, jahutavad,
erutavat isetehtud grillrooga sumedaks suveõhtuks.
Selle suve grillimoe märksõnaks on “isetehtud”, tooraineks eestimaine veiseliha ja mereannid. Lisaks tasub menüüsse võtta grillitud avokaado ja baklažaan.
mõni isegi joovastav.
Algavale suvele mõeldes on Pauligi kohvimeistrid välja töötanud valiku värskendavaid ja ergutavaid kohvikokteile, mida sobib hästi ka kodus valmistada.
Lk 11 Suvised karsked kokteilid Borjomiga. Lk 17 Õhuturist piraatidelt – Corsair Voyager Air. Tuntud mäluseadmete ja toiteplokkide tootja on usinasti arendamas oma väliseid kettaseadmeid. Üheks selliseks on ka meile suve hakul saabunud Voyager Air, mis loodud just liikuvat ja reisivat kasutajat silmas pidades.
Lk 18–19 Et suvepuhkus oleks päriselt puhkus… Lk 20–21 Kuidas last ujuma õpetada?
Lk 14–15 Tornide taga on aed.
Ujumisoskus on vajalik oskus kogu eluks. Lisaks sellele, et ujumine karastab, lõdvestab, tugevdab organismi ja arendab füüsilisi omadusi, võib see päästa elu. Kuigi ujuma õppida ei ole kunagi hilja, on soovitatav alustada varakult. Millal ja kuidas last õpetada, selgitab Rocca al Mare MyFitnessi laste ujumistreener Ave-Riin Sepp.
Lk 27–30 Bulgaaria: kontrastide kaunis maa.
Lk 22–23 Mikk Targo: Rock Summer on põlvkondade kohtumispaik Mikk Targo, festivali Rock Summer 25 korraldusmeeskonna liige, räägib Eesti kontserdi- ja festivalikultuurist, artistide toomisest Eestisse ning selle suve ühest suurimast muusikasündmusest.
Lk 24–25 Suvel on Lätis põnev. Sume Suvi Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega. Toimetaja: Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191
Reklaam: Egle Leisner egle.leisner@lehed.ee, tel 669 8099 Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look
Roman Baskini
SUVELAVASTUSED
Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: Printall KOOSTÖÖPARTNER: Läti Turismiarendamise Riiklik Agentuur
www.kell10.ee
Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides.
3 HAMLET • PREILI JULIE • SUVEUNISTUSED • MESALLIANSS
foto restoran number 9
Rotermanni kvartalis avati restoran-baar Hetk Kasutades ära kõiki ajavööndeid, pakub restoranipool mõistliku hinnaga kvaliteetset lõunat ning á la carte ja öö menüüd – kõik on koostanud restorani Ribe endine peakokk Jevgeni Jermoškin. Lisaväärtust loob hilisõhtutel restoranist baariks nihkuv fookus. “Soovime lisaks mitmekülgsele menüüle pakkuda sisulist alternatiivi üritusturundus põhisele Tallinna ööelule. Loome keskkonna, kus peomeeleolu võib tekkida orgaaniliselt, jättes piisavalt ruumi meeldivaks suhtluseks,” kommenteerib üks omanikke Ott Vatter. Silmapaistev on ka joogisortiment. “Kui viskiklubid välja arvata, on meil ilmselt
linna suurim viskikaart neljakümne artikliga,” kommenteerib joogikaardi koostanud Jaagup Jalakas. Laheda atmosfääri loob modernne interjöör, mida täiustab restorani Hetk sisekujunduse autorite, arhitektide Johan Tali ja Mihkel Masso eritellimusel valmistatud kamin. Hetke omanike ring on varem olnud seotud toitlustus- ja meele lahutusasutustega Hoov, Von Krahli baar, Von Krahli Aed ja F-hoone. Suvisel ajal on avatud kaks väliterrassi, üks laste mängu väljaku kõrval vaatega Rotermanni kvartalile ning teine vaatega vanalinnale. Restoran Hetk on avatud iga päev kell 12– 3 ning nädalavahetustel varajaste hommikutundideni.
Festivali kunstiline juht Arne Mikk
21.–28. jjuuli 2013
Festivalil F Fe est stiv ivalil alliill o on n kü k külas ülaas ko k kolm olm lm G Gru Gruusia ruus ru uu ussia o ooperiteatrit op per e ittea eattr tritt E 22.07 Donizetti “LUCIA DI LAMMERMOOR” Bathumi riiklik ooperiteater T 23.07 Verdi “RIGOLETTO” Thbilisi riiklik ooperi- ja balletiteater
K 24.07 Puccini “MADAMA BUTTERFLY” Khuthaisi riiklik ooperi- ja balletiteater N 25.07 Verdi “ATTILA” Thbilisi ooperi- ja balletiteater
R 26.07 GRUUSIA RAHVUSBALLETI ÕHTU Mihhail Fokin/Nina Ananiašvili “Chopiniana” Teet Kask “A Wingless Flight Into The Darkness” Juri Possohov “Sagalobeli”
L 27.07 Ooperigala “WAGNER ja VERDI 200” Thbilisi rahvusooperi solistid, koor ja orkester, solistid Gruusiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Austriast ja Eestist P 28.07 esitleb: LASTEGALA Kontserti juhib koeratüdruk Lotte Loe lähemalt: www.saaremaaopera.eu Osta pilet Piletimaailmast!
4
Sunday Family Brunch Suve saabudes sai restorani Number 9 terrassil alguse uus ürituste sari nimega Sunday Family Brunch, mis toimub kord kuus pühapäeviti kell 12–16. Oodatud on mõnusalt aega veetma lapsed ja nende vanemad. Lastele on koostatud sisukas ja põnev programm ning erimenüü. Vanemad saavad nautida sõprade seltskonda, restorani head toitu ja muusikat ning lõbusat vaatepilti mängivatest lastest, kes toredalt aega veedavad. Järgmine Sunday Family Brunch toimub juba 16. juunil, halva ilma korral siseruumis. AHHAA avas suveks Pärnu filiaali Teaduskeskus AHHAA avas Pärnu filiaali, kus saavad nii põliskui ka suvepärnakad kolme suvekuu jooksul nautida valguseteemalist näitust “Ahhaa, särab ja säriseb!”. Sellel visuaalselt atraktiivsel näitusel meelitatakse välk purki, ärgitatakse päikesepatareisid võidu sõitma ning luuakse võimatuid valguskujundeid. Kõik külastajad saavad joonistada UV-grafitit, imetleda laserkiirte mängu ning jäätunud valgust ja hologramme ning ekselda peeglitagusel maal. Iga päev hakkavad Pärnus toimuma ka harivad ja haaravad töötoad. Pärnu AHHAA on avatud Port Artur 1 (Hommiku 2) 3. korrusel juunist augusti lõpuni iga päev hommikul kümnest õhtul kella kaheksani ning pühapäeviti kella kuueni. Pilet maksab 5 €, sooduspilet 4 € ning perepilet (kaks täiskasvanut + kõik pere alaealised lapsed) 10 €. Vaata lisa: www.ahhaa.ee/ahhaa-filiaal-parnus Ahhaa, räim tomatis! 1. juunil avati Tartu AHHAAs täiesti uus ja ainulaadne näitus “Ahhaa, räim tomatis!”, mis võtab vaatluse alla meie kodumere – Läänemere, meie igapäevase toidutarbimise ning üllatuslikud ja ülipõnevad seosed nende kahe vahel. Näitusel saab teada ja ise katsetada, kuidas tehakse ketšupit, mis tunne on näha elu läbi räime silmade ning kui palju peab rattaga väntama, et kulutada ära ühest burgerist saadud kilokalorid? See ja palju muud uhiuuel koguperenäitusel, mis räägib Läänemeres leiduvast toidust ja selle saastatusest. Vaata lisa: www.ahhaa.ee
meediapartner
Kolm maitsemeeli erutavat isetehtud grillrooga sumedaks suveõhtuks Selle suve grillimoe märksõnaks on “isetehtud”, tooraineks eestimaine veiseliha ja mere annid. Lisaks tasub menüüsse võtta grillitud avokaado ja baklažaan. Selleks et grillimine kenasti sujuks ja toidud taevalikult maitseks, jagab Daily Special Cafe & Restauranti pea kokk Kristjan Põder lihtsaid näpunäiteid grillimisest ja suviste roogade valmistamisest. fotod vallo kruuser
Mida ja kuidas grillida? Veiseliha on suvel seale hea alternatiiv, lisaks val mib see kiiremini. Veist tuleks küpsetada nõnda, et liha jääb seest pigem punakasroosa – see tagab pehmuse ja mahlasuse. Küpsetusaeg sõltub tüki paksusest ja sööja eelistusest, kuid parima tule muse saab siis, kui küpsetada mõlemalt poolt um bes 3–4 minutit. Üldjuhul soovitatakse veiseliha süüa võimalikult naturaalselt, et säiliks liha enda maitse, kuid soo vi korral võib katsetada marineerimist. Ära kasuta happelist marinaadi (nt veini- või äädikapõhist), sest see muudab hõrgu veise sitkeks. Hästi sobivad õli põhiseid marinaadid, mis sisaldavad mitmesuguseid maitsetaimi, maitseaineid, küüslauku, sibulat jms. Liha võib marinaadis seista ühest tun nist kuni ühe ööpäevani. Väga tähtis on meeles pidada, et veisetüki peab vähemalt tund enne küpsetamist toatemperatuurile seisma tõstma, et õli jõuaks imenduda. Alati ei pea grillima liha! Väga maitsvad on ka kala ja mereannid. Kala on palju õr nem kui looma- või linnuliha ning võib seetõttu küp semise ajal kergesti laguneda. Grillimi sel on oluline, et kala saaks ringi pöörata, ilma et see resti le kinni jääks või laiali pude neks. Kalatük
Grillitud avokaadod Vaja läheb:
• 3 avokaadot • 1 suurem küüslauguküüs • poolest laimist pressitud mahl • 2 sl külmpressitud oliiviõli • meresoola • jämedalt jahvatatud musta pipart • 18 kirsstomatit • 2 tšillikauna varrega • 2 sl jämedalt hakitud koriandrilehti • hapukoort
Purusta küüslauk, lisa õli ja laimi mahl ning sega läbi. Pese avokaa dod ning eemalda kivid. Määri avokaadode lõikepinnad õliseguga kokku. Lükka kirsstomatid vardas se ja piserda neile oliiviõli. Mait sesta soolaga. Aseta avokaadod
grillile sedasi, et lõigatud pool jääks vastu grilli. Grilli avokaa dosid, kuni kena pruuni värvu se saavutamiseni. Tomatid tõs ta grillile avokaadode kõrvale ja lase küpseda, neid aeg-ajalt kee rates, kuni nad hakkavad kergelt “mullitama”. Võta tomatid vardast ja lõi ka soovitud suurusest kas poo leks või neljaks ning lisa avokaa do määrimisest järele jäänud õli segule. Raputa grillitud avokaadole õhukeseks viilutatud tšilli ja ha kitud koriander, kata tomati-õli seguga. Kaunista hapukoore ja tšillikaunavarre tükikesega. Ser veeri soojalt.
Vajalikke näpunäiteid ja nõuandeid grillroogadest ning nende valmistamisest annab Kristjan Põder, Daily Special Cafe & Restaurant Stockmanni kaubamaja peakokk.
7
kide küpsetamiseks võib kasutada puust või me tallist vardaid. Grillides tervet kala, võib selle kõhu täita köögija juurviljade, sulatatud või toorjuustu ning küüslau guga. Juurviljad tuleks enne kergelt läbi keeta, sest küpsemisaeg on lühike ja köögivili võib jääda tooreks. Tavaline kala grillimise aeg? Tervet kala või paksemaid lõike küpseta umbes 15 minutit, fleed kvõimalusel restivahel, mõle malt poolt 2–3 minutit. Suuri (hiid)krevette küp seta mõlemalt poolt 4–6 minutit. Ranna- ja meri karpe küpseta kuumadel sütel kaane all 6–8 mi nutit. Homaare ja krabisid küpseta 8–12 minutit, väldi üleküpsemist.
Grillitud langustiinid Vaja läheb: 10–12 langustiini (Parem, kui on toored, aga sobivad ka eelkeedetud. Viimaste puhul tuleb aga kogu kuumutusprotsess äärmiselt kärmelt läbi teha, et ho maariliha nätskeks ei muutuks. Vähipüügihooajal sobib väga hästi grillimiseks ka Eesti jõevähk). Grillmarinaad: • 80 g soolata võid
• 3 tl maitsetaimi (rosmariiin, tüümiani, punet) • poolest laimist pressitud mahl • 1 küüslauguküüs • soola/pipart
Kaste:
• 2 väiksemat punast sibulat • 2 küüslauguküünt • 3 keskmist tomatit • 1 paprika • 1 väike jalopeno • ühest sidrunist pressitud mahl • 4 sl esimese külmpressi oliiviõli • 4 basiilikulehte • 1–2 sl punase veini äädikat • serveerimiseks värsket koriandrit ja (musti) seesamiseemneid
Valmistamine: Pese langustiinid. Kui homaarid on pisikesed, ei tule nende koori kust eemaldamine kõne alla, sest see lõhub liha tekstuuri. Eemalda
8
langustiini pea, jalad ja ogad, lõi ka kogu sabaosa (koos koorikuga) kuni sabaotsani pooleks (sabaots jääb kokku), eemalda “soolikas”. Sega kokku kõik grillmarinaa di koostisained – purusta sau mikseriga küüslauk ja ürdid. Lisa laimimahl ja sulatatud või. Mää ri langustiinid kokku soola ja pip raga ning aseta grillile, seejärel pintselda üle marinaadiga. Gril li langustiine mõlemalt poolt 3–4 minutit. Kui tegu on eelkeedetud langustliinidega, grilli vaid pool minutit mõlemalt poolt. Kaste: Koori tomatid ja haki jalopeno väikesteks tükkideks. Pane kan nmikserisse puhastatud toma tid, paprika, jalopeno, küüslauk, hakitud punane sibul, basiiliku lehed, küüslauk, veiniäädikas ja oliiviõli. Mikserda, kuni tekib üht lane mass, lisa maitse järgi soo la ja pipart. Tõsta langustiinid salati padjale (värske salat fileeritud apelsini ja sidruniga). Servee ri kõrvale kaste, värskelt küpse tatud soe sai, puista peale värs ket koriandrit ja seesamiseem neid. Serveeri toit kohe koos jahe da valget veiniga.
Mida pakkuda grillroa kõrvale? Kindlasti sobivad liha juurde hästi köögiviljad – nii grillitult, salatis kui ka keedetult. Eriti maitsev on värskelt keedetud kartul. Juhul kui keetmise võima lust ei ole, saab valmistada köögiviljalisandeid või küpsetada värskeid kartuleid ja varasuviseid por gandeid fooliumis süte kohal. Üks võimalus on valmistada köögiviljavardaid – suvikõrvits, paprika, seened, baklažaan. Sibul sobib grillimiseks eelnevalt marineerituna, kuid salatisibu la võib vardasse lükata ka otse. Oluline on, et köögi viljad oleks pistetud vardasse keskkohast ja asetatud üsna tihedasti üksteise kõrvale, siis jäävad nad mah lased. Köögivilju tuleks grillida tule kohal, pidevalt keerates. Selleks et need varda külge kinni ei jääks, kasta varras enne õlisse. Samuti piserda köögivilju grillimise käigus kerge marinaadi või õliga. Köögiviljad koos dipikastmega sobivad hästi ise seisva roana nii grillipeole kui ka piknikule. Kastmed peaksid olema mahedad ja hõrgud, et nad köögivil jade maitset ära ei tapaks, hästi sobivad tilli- ja mu rulaugukastmed. Mõnusad vahepalad välieineteks on täidetud köögiviljad, näiteks tomatid, avokaadod ja šampinjo nid. Avokaado kipub lahtilõigatuna tumedaks muutu ma – seda aitab vältida sidrunimahlaga piserdamine. Algaja grillikoka esimeseks roaks võiks olla bak lažaan. Tegu on suurepärase köögiviljaga, mille küp setamisel ei ole piiranguid, kuid üht võiks siiski sil mas pidada – baklažaani kibedat maitset aitab väl tida eelnev soolamine. Grillimiseks sobib hästi soja kastmest, sidrunimahlast, purustatud küüslaugust, õlist ja tillist segatud marinaad. Millised salatid ja kastmed sobivad grilliõhtuks? Grill-liha lausa nõuab enda kõrvale maitsvat salatit. Toorsalatit on mõistlik külalistele serveerida juba enne liha valmimist, sest täiskõhutunne tekib alles 20–25 minutit pärast sööma hakkamist ja kustutab nii esmase näljatunde. Toorsalatit sobib grillitud liha ja kala kõrvale pakkuda ka pidulikumal üritusel. Väga hea, kui salat ja kaste on serveeritud eraldi.
Grillitud eesti lihaveise sisefilee (kahele) • 600 g veisesisefileed • soola • pipart
Puhasta filee kelmetest. Hõõru kok ku soola ja pipraga, keera toiduki lesse rulli. Lase külmkapis 4–5 tundi seista. Haruta filee kilest välja ja lõi ka ristikiudu neljaks võrdseks tükiks. Grilli mõlemalt poolt maksimaalselt 5 minutit. Tulemuseks on keskmise küpsusastmega mõnusalt mahlased lihatükid.
Kastmeks on vaja:
• 100 ml palsamiäädikat • 100 ml vett • 20 g suhkrut • 4 keerdu pipraveskist • näpuotsaga soola • 30 g võid
Pane kõik koostisained (välja arvatud või) potti ja keeda, kuni kogus vähe neb 2/3 võrra. Lisa või ja maitsesta kaste – või annab ilusa kreemja vä limuse. Serveeri koos värske keede tud kartuli ja kerge köögiviljasalati ga. Toidu juurde sobib tummine pu nane vein.
Kui koosviibimine pikemaks venib, kaotab kastme ga kokkusegatud salat oma väljanägemise ja mah lad liiguvad toiduainetest välja. Laual võiks olla val mis nn salatipõhi ja erinevas valikus kastmeid. Sa latitesse võiks kindlasti lisada idusid (nt munguba, lutserni), seemneid (kõrvitsa-, päevalille-, seeder männi- ja seesamiseemneid) ning marju (kadaka marju, pohli, jõhvikaid). Salatikastmed võivad olla valmistatud nii õli kui ka piimatoodetega, kuid suvel tuleks kasuta
da kindlasti hapendatud piimatooteid: maitsesta mata jogurtit, keefiri, hapupiima. Kastmetesse so bivad kõik ürdid, köögiviljad, eriti küüslauk, värvi võib anda peedi- ja tomatimahlaga. Õlikastmele võiks lisada veidi äädikat (nt õuna äädikat), kuid tervislikum on isepressitud sidrunivõi laimimahl. Salatikastme võib teha veel mahla baasil, näiteks tomatimahlast, millele on lisatud pu rustatud küüslauku, sibulat, mett, veidi õunaäädikat ning soola ja pipart.
9
Mõnusad, ergutavad, jahutavad, mõni isegi joovastav Algavale suvele mõeldes on Pauligi kohvimeistrid välja töötanud valiku värsken davaid ja ergutavaid kohvi kokteile, mida sobib hästi ka kodus valmistada.
P
aulig Coffee turundusjuhi Piret Madara sõnul on eestlased kohvitarbimises üsna konservatiivsed ja kohv on tihti rutiinne osa igapäevaelust. “Kohv võib aga olla väga mänguline ja sobida suurepära selt ühe komponendina kokteilidesse. Mit mel pool maailmas valitakse soojal suvepäe val tavapärase kohvi või caffè latte asemel sageli mõni jahutavam kohvijook või mit mest koostisainest valmistatud kohvikokteil.” Pauligi kohvikokteilide valik pakub või maluse avastada kohvi mängulist poolt ja kogeda uusi maitseelamusi. Retseptide hul gas leidub nii tervislikke kohviga smuutisid kui ka espresso-põhiseid särtsakaid kohvi jooke. “Kõige populaarsemateks kujunevad ilmselt Hommikuamps, mida leiab ka YO! jo gurtikohvikute menüüst, ning jäätise ja ap rikoosiga Sombrero,” lisab Madar. Espressopõhiste kohvijookide seast võib Madara ar vates tarbijate lemmikuks saada Kuum Apel sin, kus espresso jõulisusele on võrdväärse teks partneriteks vahukoor ja kondenspiim ning ergutav vürtside segu. Madar loodab, et tarbijad võtavad kohvi kokteilid hästi vastu: “Retseptide väljatöö tamisel pidasime lisaks maitsemeelte ülla tamisele silmas seda, et jooke oleks kodus lihtne ja kiire valmistada: vaja on vaid koh vi, teisi koostisosi ning kann- või saumikse rit. Suvised kohvijoogid on kindlasti huvita vaks vahelduseks saabuvatele aiapeo küla listele. Usun, et pakutavast valikust leiate variante, millega näiteks veidi jahedavõi tu jaanipäeva hilishommikul või sumedal augustikuu hilisõhtul oma külalisi meeldi valt üllatada.” Valik Pauligi kohvikokteile on suve jook sul saadaval populaarsetes kohvikutes Must Puudel ja Sinilind ning Yo! jogurtikohviku tes. Kohvikokteilide retseptid jookide kodu seks valmistamiseks leiab Pauligi Faceboo ki lehelt www.facebook.com/Kohvimaailm.
10
Kohvikokteilid Alexander Kokteili kogus: 220 ml Vaja läheb: • 10 ml Kahlua likööri
• 10 ml Amaretto likööri • 150 ml jahutatud musta kohvi (Paulig Mexico) • 50 ml vahukoort • kaunistuseks riivitud tumedat šokolaadi Valmista kohv ja jahuta see jäänõus. Vala jahutatud kohv ja liköörid klaasi. Vahusta vahukoor ja lisa et tevaatlikult kohvile. Soovitatav on kasutada natu raalselt vahukoort. Kaunistuseks puista joogile tu medat riivitud šokolaadi.
Müstiline Apelsin Kokteili kogus: 250 ml Vaja läheb:
• 130 ml värskelt valmistatud kohvi (Paulig Colombia) • 50 ml värsket apelsinimahla • vanillijäätist • kondenspiima • viil apelsini kaunistuseks Valmista kohv ja jahuta see jäänõus. Jahutatud koh vile lisa ülejäänud koostisosad ja sega kannmikse ris ühtlaseks massiks. Vala kokteil klaasi ja kaunista apelsiniviiluga.
Sombrero Kokteili kogus: 220 ml Vaja läheb: • 100 ml kohvi (Paulig Mexico presskannukohvi või Paulig Espresso Originale caffé crema’t) • 100 ml kerget vanilli-koorejäätist (näiteks Regatti) • 1 konserveeritud aprikoos • jääkuubikuid Valmista kohv ja jahuta see jäänõus. Jahutatud kohvile lisa ülejäänud koostisosad ja sega kann mikseris ühtlaseks massiks. Vala jook poolenis ti jääga täidetud klaasi. Kohvikokteilide retseptid on välja töötanud Pauligi kohvimeistrid Domas Balandise juhtimisel (Pauligi kohvimeister ja sertifitseeritud SCAE – Speciality Coffee Association of Europe barista).
foto erakogu
Hommikutervitused
fotod martin dremljuga
Alkoholivabad
Kohvi-banaani hommikujogurt kahele
kihisevad kokteilid
Vaja läheb: • Kreeka jogurtit (Farmi) • 1 banaan • 4 sl kanget jahutatud kohvi • 2 sl vahtrasiirupit See retsept on mõnus kombinatsioon kõigest, mida ühelt hommikusöögilt tahta – toitev ja ergastav, ent samas kreemine ja mõnus. Valmib kiiresti ja meenutab head magustoitu. Suru banaan kahvliga puruks ja jaota topsidesse, lisa Kreeka jogurt. Kalla peale kohv ja vahtrasiirup ning serveeri.
Borjomi harmoonia
• 12 cl rabarberimahla • 1 cl Monin Green Apple’i siirupit • pikenduseks Borjomi Vala komponendid highball-klaasi, sega ja seejärel pikenda Borjomiga.
Borjaamikas
Retsepti autor: toidublogija Kätrin Maidla
• 6 maasikat • 2 cl Monin Strawberry siirupit • 8 cl jõhvikamahla • pikenduseks Borjomi Pane komponendid kann mikserisse, vahusta, vala jook jalaga klaasi, pikenda Borjomi veega ning sega korralikult enne serveerimist.
Mango-jogurtimaiuse smuuti
(ekstra Tai mango ja suitseva kaneeliga) Vaja läheb: • 2 topsi mango-jogurtimaiust (Alma 200 g tops) • 1 tl mangosiirupit • 1 Tai mango (eriti tugeva maitse saamiseks) • pehme koorega kaneelipulki (1 tk klaasi kohta) • kaunistamiseks jänesekapsast Tühjenda kaks mango-jogurtimaiuse topsi kannmikserisse ning lisa mango siirup, kooritud Tai mango ja jänesekapsas. Vala smuuti klaasidesse. Süüta pehmekoorelise, õhulise kaneelipulga alumine ots tiku või gaasipliidi tulega. Torka põlev ots jogurtisse nii, et väljaulatuvast otsast hakkab tulema suitsu.
Kokteiliretseptid on sündinud Butterfly Lounge’i asutajate ja Eesti tunnustatud baarmenite Heinar Õispuu ja Kristo Tomingase ning Borjomi mineraalvee ühistööna.
Retsepti autor: Joonas Koppel (OKO Resto)
TASU TA Är Üle 100 ipäe -euro va te llimuse ostug s5n a ädal a
13.-26. JUUNI KAUPMEHE JAANIMÖLL MEREVAIK
Tomatiketšup (500g)
1.27€
0.93€
0.99€
Kauboi grillribid (kg)
4.28€
6.07€
-23%
4.60€
White (11,5%, 75cl, poolmagus) Red (13%, 75cl, poolmagus)
15.80€
-25%
MAKS&MOORITS
President (500g)
LUCIENTE
Koeratoit (10kg, loomaliha ja juurviljadega)
1.33€
-26%
PAULIG
3.29€
DARLING
Sulatatud juust (18,5%, 200g)
8.99€
-43%
DIFFUSIL
Sääse-, puugi- ja parmutõrjevahend (200ml)
3.92€
-24%
2.99€
-23%
2.29€ LIVIKO
Viru Valge (40%, 100cl)
9.99€
Üle 250 pöörase hinnapakkumise! Hinnad kehtivad kuni kaupa jätkub. Teenindame juriidilisi isikuid kliendikaardi alusel.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!
FELIX
ks!
11
Puhka Pärnus! 2013. aastal tähistab Pärnu 175. kuurordi juubeliaastat, mille raames on toodud Pärnusse tagasi nostalgiline kuurordihõng. Kuurort tähendab puhkust ning kosutust ihule ja hingele. Teid ootavad kuurordiaastale pühendatud spaade eripakkumised, kuurordikohvikud on välja töötanud spetsiaalsed kuurordimenüüd ning meelolukad sündmused toimuvad aastaringselt. Kuurordiaastat sümboliseerib omal ajal palju elevust pakkunud „Kuurordielevant“. Pärnu kuurordi 175. aasta juubeli puhul paigaldati 1. juunil Pärnu randa üle mitmekümne aasta kolme meetri kõrgune kuurordielevant, millelt rannalised saavad merevette liugu lasta. Pärnu suvi ja kultuur on lahutamatud. Suvepealinnas saab nautida muusikat ja teatrietendusi, avastamist ootavad muuseumid ja kunstigaleriid ning tegutsemislusti pakuvad käsitöökojad. Otsi kuurordiaasta sümbolit ja leiad erilisi pakkumisi!
Tähtsündmused Minu suvepuhkus ei ole täielik, kui ma ei ole Pärnus käinud ja siin ennast talve vastu karastanud. Siit lahkudes tunnen igakord ennast palju värskemana ja tervemana.
Konstantin Päts, riigivanem
Sissekanne Pärnu Supelasutuse külalisteraamatus 19. juulil 1936. Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president aastail 1938-1940, Pärnu linna aukodanik aastast 1934, puhkas Pärnus aastail 1934-1936.
Tere tulemast Pärnusse! Vaata lähemalt:
www.visitparnu.com
TERE, PÄRNU SUVI!
21. juuni kell 18.00 Pärnu kesklinna sadama kail Suurejooneline suve avamine Pärnus! www.parnu.ee
Kuurordimuusika
4.-6. juuli Konkurss-festival PÄRNU BALLAAD Rahvusvaheline pop- ja jazzlauljate konkurss ja kontserdid kohvikutes. www.valgre.ee 5.-6. juuli Muusikafestival KUMMARDUS VALGRELE Muusikafestivalil tuuakse lisaks festivali tipphetkeks olevale suur galakontsert Ammende Villa aias muusikat ka teistesse Pärnu suvistesse paikadesse. www.kummardusvalgrele.ee
Kammermuusika, muusikateater ja klassika
30. juuni – 11. august pühapäeviti kell 20.00 (v.a 21.07 kl 18) Pärnu Raehoovis RAEPROMENAAD Kammermuusika kontserdisari. www.parnukontsert.ee 10. juuli - 10. august Pärnu Uue Kunsti Muuseumis SUVEAARIA. Kunstide süntees Muusikateatrifestival, mille tipphetki pakuvad ooperižanri sünniaega viiv Monte-
Festivalid, festivalid, festivalid
21. – 22. juuni Veefestival WATERGATE www.watergate.ee 28. – 30. juuni Pärnu Vallikääru aasal ja Munamäel PÄRNU HANSAPÄEVAD hansa.parnu.ee 1.-7. juuli Pärnus XXVII PÄRNU FILMIFESTIVAL www.chaplin.ee 1. – 18. august PÄRNU FRINGE FESTIVAL. Pärnu Rahvusvaheline Kunstide Festival www.parnufringe.ee 10. august TÄNAVAFESTIVAL AUGUSTIUNETUS. Kunstide öö Pärnus www.augustiunetus.ee
Vett ja sporti
14. – 22. juuni Pärnu jõel ja lahel SAILING WEEK Purjetamisnädal www.jahtklubi.ee 27. – 30. juuni Pärnu ja Paikuse staadionitel SUMMER CUP 2013 Rahvusvaheline Noorte Jalgpallifestival www.summercup.org 5. – 7. juuli Pärnus ALOHA KITE CHALLENGE www.aloha.ee 30. august – 1. september Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks www.2silda.ee
Pärnu linnas ja maakonnas verdi sarmikale muusikale põhinev etendus MAGUS VALU ja nüüdisheliloojate teostest koosnev inimhäält ja elektroonikat ühendav etendus KAUGE ARMASTUS. www.ooper.parnu.ee 16. – 23. juuli Rahvusvaheline PÄRNU MUUSIKAFESTIVAL JÄRVI AKADEEMIA Festival pakub palju kõrgetasemelisi kontserte. Esinevad tippmuusikud Eestist ning välismaalt kõrgetasemelistes orkestrija kammermuusikakooslustes. Festivali kunstilise poole kujundavad dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi. www.parnumusicfestival.ee
Tantsumuusika
Suupill, jazz ja bluus
Kunst meie ümber
28. – 30. juuni XII PÄRNU HARMONICA FESTIVAL Suurim ja tuntuim suupillifestival Põhja- ja Baltimaades. www.piccolo.ee 11.-14. juuli SAX.FEST ’13. Pärnu Rahvusvaheline Saksofonimuusika Festival www.saksofon.ee 29. juuli – 3. august PÄRNU BLUUSIPÄEVAD 2013 www.parnublues.ee
12.-13. juuli Auto24Ringil GRIND FEST Suve suurim elektroonilise tantsumuusika festival Grind Fest, mille peaesineja on eestlane Mord Fustang. www.grind.ee 26.-27. juuli Pärnu rannaliival MONSTER MUSIC FESTIVAL 2013 Suvine tantsumuusikafestival Pärnu rannas toimuv suvine festival, mille peaesinejad on KERLI, Alex Gaudino (IT), Milk & Sugar Live (GER), Matrix & Futuruebound (UK). Lisaks parimad Eestist. www.facebook.com/monstermusicfestival 1. juuni – 17. august laupäeviti kell 12-16 (v.a 22.06) Steineri aias KUNSTITURG www.facebook.com/Kunstiturg 9. juuni – 9. september Uue Kunsti Muuseumis MEES JA NAINE: PÜHADUS XX Rahvusvaheline aktinäitus www.mona.ee 19. juuli – 15. september Pärnu Rannapargis FOTOLAVASTUS-NÄITUS Fotonäitus Pärnu vanadest fotodest, mis on taaslavastatud tänapäevases võtmes. kultuur.parnu.ee
Teatrit peab saama
10. – 21. juuli Pärnu Vanalinna Põhikooli võimlas Endla suvelavastus SELJATAS SADA MEEST www.endla.ee 24. juuli – 11. august Endla teatris ENDLA LAVASTUSTE PAREMIK www.endla.ee 14. – 17. august Pärnu Rahvusvaheline Teatrifestival MONOMAFFIA www.monomaffia.ee
Linnast maale
29. juuni – 4. august Kablis KABLI PÄIKESELOOJANGU FESTIVAL www.facebook.com/kablisuvi 6. juuli Kilingi-Nõmme linnas Ilusa muusika festival SCHILLING www.schilling.ee 23. juuni – 11. august pühapäeviti kell 11 Rannapargis RANNAPARGI LASTEHOMMIKUD 15. mai – 15. september laupäeviti kell 15 algusega Pärnu Külastuskeskusest LINNAEKSKURSIOONID Vaata lisaks:
www.visitparnu.com kultuur.parnu.ee www.rannatee.ee
Tornide taga...
Kui palju on aed park, kui palju peenar ja kui palju looming? Kas kunstil on ka praktilise eestlase aias kohta? Ja kas teate – aiapäkapikk polegi ainus võimalus!
Ä
sja Tornide väljakul avatud lillefestivali kahest tänavusest teemast üks ongi “Aed kui kunst”. Sekundeerib “Tervendav aed”. Kindlasti pole vaatajal sellegi vastu midagi, kui tervendav aed ka kunstina mõjub... Festivaliaiad pakuvad kimbukese mõtteid, pä rit mitmest riigist. Kruntidele-platsidele on täna vu õnneks jäetud parajad vahed, mis ei lase mul jetel liialt omavahel seguneda.
...on aed Efektseim vaatepilt: Tornide väljakule Peterburist saabunud keiserlikud klaaslehvikud on tulvil kunsti, tähendust ja üllatusi. Mütsi proovimas: Siluettide vahelt puudub vaid Valge Daam, tema teeb vist juba Haapsalu-tuuriks ettevalmistusi.
14
Elus või eluta? Halli müüri ääres lookleva tee äärde on toodud mitmesuguseid materjale ja vorme. Värve on esi algu veel napilt, aga minge vaadake, mis sünnib seal paari nädala pärast! Suvealguse oludes näib, et lopsakat taimes tikku armastava aiapidaja jaoks on parim valik rabarber – vaid see on suutnud end juba aasta parimasse vormi ajada ja paistab jõuliselt silma. Küllap areneb taimedest veidi aja pärast ka võimas aiakunst, ent praegugi paistab näidis aedade KUNST juba kaugelt silma – see tähen dab, et sissejuhatuseks on neis kasutatud kujun deid ja materjale, mis aiaruumi põnevaks teevad. Taimevälisest aiakunstist rääkides meenub radikaalseim aed, mida olen silmanud: Itaalias vannitoasisustust disainiva firma Agape kontori ees oli kõrbelaadsele liivaplatsile ruutpesiti püs ti aetud suur hulk lillaks värvitud telefoniposte, kõik ühes suunas tublisti viltu. Ei libletki rohe lust – väga kontseptuaalne. Siinsed katsetused sihivad otsapidi sarnases se suunda – luua midagi erilist, kasutades mit meid ootamatuid materjale –, kuid samas siiski mitte hüljates taimi. Valged figuurid Kaugelt hakkavad ühe torni kõrval silma valged elusuurused inimsiluetid. Need seisavad aias, mille autoriteks on Kaarel Lääne, Kreete Mägi ja Priit Paalo. Aiale on nad nimeks pannud “No Stress”ehk “Tervendav aed”. Tahvlikesele on ke nasti tutvustuseks juurde kirjutatud, et tervene mine peab toimuma, kulgedes läbi aia. Loodus likest materjalidest raja ääres on paar sillakest meenutavat pinki, ümber taimed, paljudel neist ka ravitoime ette näidata. Tänu üllatavatele valgeks värvitud kujude le ja selgele skeemile ei oskagi vaataja veel puu
dust tunda lopsakatest kõrrelistest, mis sin na suve jooksul kasvama peaks. Figuuride jal ge all on kiviklibust ringid, millest peagi visku vad kõrgusesse tähkja liatrise lillad õietõlvikud ja teravaõielised kastikud. Tulevikupuhmad on aga toredasti kombineeritud madalakasvuliste, leplike kodumaiste taimedega, nagu kassikäpp ja nõmm-liivatee, kukehari ja maajalg. Loodud on lustakas ja samas tõsiselt võetav aiakujundus, millest nii mõndagi kõrva taha panna. Hüvasti jätuks sirutab arstionu käe vaatajale, kes jalutab edasi üha järgmistesse aedadesse. (Ja kui vaata ja on alustanud ülevaatust teiselt poolt, ulatab arstionu talle terekäe.) Valge lippaed liival Tallinna sõpruslinn Schwerin on siia toonud kuns ti staatuses aia, mille peamine kujunduselement on – aed. Maastikukunstnik Matthias Proske on sü venenud meie rannarahva-olemusse, nähes selles tugevaid kontraste. Valgetest lippidest aeda, mis piirab heledat rannaliivaplatsi, katkestab must nelinurk (sümboliseerib igavikku, nagu seletab tahvel), mille juurde viib mustaks tõrvatud pui dust rada. See viitavat muistsele laevaehitusele, nagu ka taamal seisvad tõrvatud postid. Liivale toodud kivid ja juba hoogu võtvad kõrrelised te kitavad üsna eheda rannamiljöö. Kolm keiserlikku lehvikut Kolmas võimsate kujunditega aed rabab vaata jat suurte valgete klaaslehvikutega. Komposit sioon, mille lehvikute autoriklaasist detaile kau nistavad keisrinnade monogrammid, on saabu nud Peterburist ning see loob seose kahe Pee ter Esimese loodud pargi – Peterburi suveaia ja Kadrioru vahel. Kompositsioon teeb kummarduse omaaegse le keiserlikule huvile siinse maalapi vastu. Siin tuleb pöörata tähelepanu ka “lehvikukeelele”, mida tahvel kenasti tutvustab. Avatud lehvik on ühtlasi planeeritud purskkaevuna, mida Pee ter Esimene väga armastas ja kõikjal oma lossi de juures kasutas. Seda, et efektne lehvikukujund on üllatavalt mitmeplaaniline, tõestab selgitav lause autori telt: “Lehvik oma muutuva kujuga tekitab as sotsiatsiooni aastaaegade, öö ja päeva ning kuu faaside vahetumise, muutuste ja kõikumistega.” Musta mere romantika Leidub veel üks kompositsioon, mis mõjub oma suurte valgete kujunditega suviselt ja mere lähedaselt ning kannab pealkirja “Odessa”. Sinis te ja valgete õitega taimed sümboliseerivad edu kalt merelaineid ning valgeks värvitud aiatooli dest koos oma punasetriibuliste patjadega hoo vab kauget, ahvatlevat ja argipäevast vabastavat puhkusemiljööd. Kui mitte tähele panna liigsu
Aias on aed: Schwerin on loonud lapikese tähendust tulvil rannamaastikku. Soolane romantika: Odessast on saabunud annus rannikulinnale kohast puhkusemeeleolu.
veniirlikult mõjuvat ankrut, väärib see kõik väga gi järgimist. Liiatigi – selles puudub eestimaistele aedadele iseloomulik kerge higilõhn... Aed kui kunst Kui tänavuse festivali teema võib esmalt näida kunstlikuna, siis otse vastupidi – meie eneste su visest kultuuripildist võite leida tõenduse, et see sugugi nii ei ole. Aed kui kunst on põhjalikult ette võetud teema ka Kumus, kus on avatud tä navusuvine põhinäitus “Aia järelelu”. Minge sin na ja leiate nii päris aedu kui ka maalitud ja joo nistatud aedu, nii urbanistlikke kui ka pastoraal seid motiive. Sellest võib järeldada vaid üht – ka teie aed võib kergesti, ootamatult ja pikaks ajaks kunstiks muutuda. Tekst ja fotod:
Anneliis Aunapuu
15
Õhuturist piraatidelt – Corsair Voyager Air Tuntud mäluseadmete ja toiteplokkide tootja on usinasti arendamas oma väliseid kettaseadmeid. Üheks selliseks on ka meile suve hakul saabunud Voyager Air, mis loodud just liikuvat ja reisivat kasutajat silmas pidades.
V
älised kõvakettad on kasutusel juba ammu ja aina enam leiame 2,5” kettaid kasutavaid karpe – need suudavad end toita ka ainult USB-pordi kau du. Arvestatavaks on kasvanud veel 2,5” ketaste maht, ulatudes juba 2 terabaidini. Järgmiseks lisati välisele kettale võrgu tugi – alul Ethernet, hiljem ka WiFi – ja läbi ruuteri oli ketta sisu kättesaadav kõi gile antud võrgu liikmetele. Samuti oskas selliselt kettalt multimeediumsisu luge da nutikas teler, kodukino või mõni muu multimeediumseade. Seoses kompaktsete tahvelarvutite populaarsuse meeletu kasvuga oli ka nei le vajalik kuskilt sisu ette anda – tavapä rane 8 GB, 16 GB või 32 GB massmälu oli pärast operatsioonisüsteemi ja vajalike programmide paigaldamist aga suuremalt jaolt nende all kinni ning vaba ruumi muu sika ja filmide jaoks paraku ebapiisavalt. Olgu, suurest ja laiast tahvlite valikust leiame ka 64 GB või isegi suurema mahuga mudeleid, kuid nende hind on siiani veel tavatarbija jaoks liialt kallis. Nüüd silkab ki meile varmalt appi vä line kõvaketas oma suure ma huga, mil aga gigabaidi sal
vestusmahu omahind on hoopis tilluke. Ühele terabaidile võime juba mahutada kuu aja jagu filme ja muusikat. Ent siin on taas üks aga – väline ketas soovib ikka omajagu voolu, mida alati tahvli (ja seda enam nutitelefoni) USB-port ei pruugi suu ta pakkuda. Ja kui isegi suudaks, aitabsee ruttu seadme akut tühjaks imeda. Nüüd on aeg areenile astuda Voyager Airil. Sel lel kettal on autonoomseks (s.o toitesaba seinast väljas) tööks oma sisseehitatud aku, mis tootja lubaduste kohaselt peaks suutma varustada ketast energiaga kuni seitsmetunniseks tööks. Aku laadimiseks on tal koguni kolm võimalust: kas sead me toitepistikusse ühendatava USB-kaabli abil suurest arvutist või kaasas oleva toite adapteriga, millel on vahetatavad otsikud tavalise euroseinapistiku või autotoite pistiku jaoks. USB-port on tal kiireim ja uusim USB 3.0 ning võrguliideseks Gigabit Ethernet. Ja mis suurim uudis – pardal on ka mood saim WiFi 802.11n standardi pääsupunkt (Access Point) ning kettale laaditud sisule on võimalik samal ajal ligi pääseda kuni kaheksal kasutajal (HD kõrglahutuslik ku videot suudab küll striimida vaid kuni viiele kasutajale). Signaali levi ei ulatu väikese antenni ja saatja madala võimsuse tõttu veel väga kaugele, piirdudes umbes 25–30 meetri ga, kuid seda on tavalahendusteks piisa valt. Operatsioonisüsteemidest on toeta tud nii MS Windows kui ka AppleMac OSX, mobiilsetest nutiseadme test ja tahvlitest aga iOS alates versioo nist 5.1, Goog le Android ala tes versioonist 2.2.3 ja Amazon Kindle Fire’i e-luger. Ketta suurim puudus
Corsair Voyager Air • Mudel: HX-SU020BA • HDD: 1 TB 2,5” • Liides: USB 3.0, Gigabit Ethernet, WiFi 802.11n (@ 2,4 GHz) • Toetatud OS: MS Windows XP või uuem; Mac OSX 10.5.8 või uuem; iOS 5.1 või uuem, Android 2.2.3 või uuem, Kindle Fire • Toetatud meediavormingud: Video: MP4, MOV (ainult iOS), M4V (ainult iOS) Audio: MP3, M4A (ainult iOS) Pilt: JPG, PNG Dokument: DOC, XLS, PPT, PDF Tarkvara: rakendused iPadi, iPhone’i, Androidi ja Kindle Fire’i jaoks • Aku: kuni 7 tundi • Mõõtmed ja kaal: 21,59 x 50,04 x 243,08 mm; 498 g • Garantiiaeg: 3 aastat • Hind: 199 eurot (Ordi)
on vähene toetatud meediavormingute arv. Videost oskab ta ise ilma lisaprogrammi deta esitada järgmisi: MP4, M4V ja MOV (viimast kahte üksnes iOS-i jaoks); audiost aga vaid MP3 ja M4A (viimane taas vaid iOS-i puhul). Kuid netist leiab ohtralt nii ta suta kui ka tasulisi meediakonvertereid, et suvalist vormingut vajalikuks “keerata”. Nüüd, kus ketas tarvilikku täis, lüli tame sisse WiFi ja asume sisu vaatama/ kuulama – ükskõik kas autoga reisil olles või maal suvilas. Kalamees järve kaldal saab samuti, kõrvaklapid peas, mõnusalt filmi vaadata üht silma aeg-ajalt hulpivale õngekorgile heites. Lastega pikemat välis reisi ette võttes on jube mugav igale oma tahvel pihku panna, kuu aja varu multi kaid kettale tõmmata ning pika teekonna igavene virin ongi kadunud. Praegu on valikus ka teisi tootjaid, kuid CNeti tehnikaajakirja võrdlustestis oli Cor sair Voyager Air võidumees, hoolimata oma veidi kõrgemast hinnast. Loodetavasti li sandub uusi formaate tarkvarauuenduste käigus või hakkab rakendusi looma hoo pis keegi kolmas. Veiko Tamm
17
Eestimaa suvi on lühike, aga see-eest ilus. Seetõttu eelis tavad paljud eestimaalased tavaliselt välisreisile mineku asemel puhata kodumaal. Mõnel on traditsioon seda üürikest ilu nautida maakodus või suvilas, kuid paljud otsustavad seni avastamata kohtade külastamise kasuks.
R
eisil võib aga juhtuda nii mõndagi ootamatut. Selleks et sa reisil olles vaid tekkinud probleemide lahenda misega ei tegeleks, on puhkuse kavandami sel hea lähtuda järgmistest nõuannetest. Taustauuring on tähtis Esmalt tuleks läbi mõelda, mida puhkuselt ootad. On suur vahe, kas reisid koos pere või sõpradega või eelistad puhata täiesti üksinda. Sellest lähtuvalt peaks valima so bivaima tegevuse, paketi, asukoha. Enne kindla majutusasutuse või puhke koha kasuks otsustamist on soovitatav teha veidi taustauuringut – sageli jagavad ini mesed oma puhkusekogemusi ja -emot sioone internetifoorumites. Samamoodi nagu välisreisile minnes tasub ka Eestis reisides enne mõne rei sifirma teenuse kasutamist kontrollida ettevõtte registreeringu ja Eesti-sisese pakettreisi ostuplaani puhul ka tagatise olemasolu majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee. Kindlasti vaata, ega va litud firma pole lisatud tarbijakaitseameti veebilehel musta nimekirja. Tingimused ja hind ei tohiks üllatada Enne teenuse broneerimist tuleks hoo lega läbi lugeda lepingutingimused, mis
18
Et suvepuhkus oleks päriselt pu on enamasti üleval ettevõtja kodulehel. Tee kindlaks, kas broneeringu vormista miseks on vaja teha ettemaks ning kas ja millistel tingimustel on võimalik le pingust taganeda. Samuti on vaja teada, kas firma tagastab ettemaksu või mitte, kui ilmneb, et teenust ei saa kasutada. Kindlasti tasub pakettide, nagu maju tus koos toitlustusega, ostmisel jälgida, millised teenused on hinna sees ja milli sed mitte. Lisateenused on reeglina lisa tasu eest. On olnud juhtumeid, kus ini mene on eeldanud, et teenus on hinna sees, kuid saanud arve esitamisel üllatu se osaliseks, sest tegelikult oli tegu lisa teenusega. Lepingutingimustega tutvu mata jätmine ei vabasta tarbijat hiljem teenuse eest tasumast. Lastega reisimisel tuleks iseäranis suurt tähelepanu pöörata majutustingi
mustele, muidu võib hiljem selguda, et otse kämpingu taga asub grillimiskoht, kus lärmakad peod kestavad hommiku ni. Kasulik on ka teada, kus saab ennast pesta ja kus asub tualett: kui pesemisja tualettruumid on kaugel ja keerulises kohas, võib sinna jõudmine olla lastele suur katsumus. Õiged kuupäevad ja kellaajad Kui oled teinud broneeringu, palu firmalt selle eest kinnitust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-postiaad ressile). Üle tuleks kontrollida kuupäevad ja kellaajad. On olnud juhtumeid, kus tee nuse broneerimisel on tehtud vigu. Näi teks soovis üks tarbija mitu kuud varem broneerida majutust juulikuusse. Maju tusteenuse pakkuja aga eksis ja bronee ris majutuse juuli asemel juunisse, saates
on ikka kindlasti vaja. Küsi müüjalt infot hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta ning uuri kauba märgistust ja/või kasu tusjuhendit. Toodet ei tasu ära osta kohe esimesest kohast, vaid võrrelda tuleks ka teisi pakkumisi. Uuri müüja käest, mida peaksid tegema, kui tootel ilmneb puu dus. Samuti küsi, kas saad ostu tõenda va dokumendi. Müüja ülesanne on oma kaupa kiita, et seda võimalikult palju ostetaks. Kui jutt toote kohta tundub liiga hea ja siiski kaht led, jäta ost parem tegemata.
puhkus… shutterstock
selle kohta ka kinnituse. Tarbija ja teenu sepakkuja ei pannud kumbki omavaheli ses kirjavahetuses tähele, et juuli asemel oli broneering juunis. Tarbija läks juulis kohale ja avastas, et majutust ei olegi. Kirjeldatud juhul on tarbijal teenuse pakkujalt küll õigus nõuda lepingu täit mist, kuid see võib osutuda võimatuks, sest suvel on majutusasutused kuuror tides tihti täis broneeritud. Tarbija saab nõuda kulutuste hüvitamist, aga mitte majutust, kui vaba tuba on võimatu leida. Inimesele võidakse pakkuda asendushotel li, kus ei pruugi aga olla samu tingimusi. Aktiivne, kuid turvaline puhkus Paljudes majutuskohtades ja puhkekeskus tes saab sportlikult aega veeta. Seda tehes on mõistlik kasutada ettenähtud kaitsmeid ja kiivreid. Jälgida tuleks, et neil oleks peal
CE-märgistus, mis annab tunnistust too te ohutusest. Suvel on populaarne puhkuse veet mise viis mõne spaahotelli külastus. Sin na minnes on äärmiselt oluline tutvuda enne kasutustingimustega, et ennast ja teisi mitte vigastada. Kindlasti ei tohiks joosta libedal põrandal ja lasta torudest alla, pea ees – seda keelavad ka spaades olevad hoiatussildid. Peibutavad laadad ja turud Suvel peetakse erinevates Eestimaa pai kades mitmesuguseid laatu, samuti satu vad inimesed sel aastaajal sagedamini tu rult kaupa ostma. Selleks et mitte laadaja turumelus pead kaotada ning tarbetu te ostudega koju tulla, tasub tähele pan na järgmist. Enne ostu tuleks mõelda, kas toodet
Kui probleemid siiski tekivad Kui majutus või teenuse tingimused ei vas ta lubatule, tuleks reageerida kohe ja sel lest teenusepakkujat teavitada. Kui ma jutuskoht on must või sealsed esemed ri kutud, tee olukorrast võimalusel fotod, et hilisema vaidluse korral oleks tõestus materjal olemas. Toodet tuleks õigesti säilitada, kasuta da ja hooldada. Kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus, lõpeta toote kasutamine, otsi välja ostu tõendav dokument ja pöör du esimesel võimalusel kaupleja poole. Kauplejale või teenusepakkujale saab kaebust esitada kahe aasta jooksul alates ostetud toote või teenuse kättesaamisest. Tarbija avaldusele on aega vastata 15 ka lendripäeva. Tarbijakaitseameti poole pöör du siis, kui kaupleja või teenusepakkuja ga kokkulepet ei sünni. Tehing peab olema kirjalikult tõendatav Kui teed toote või teenuse eest makse, sa muti ettemaksu, pead saama kauplejalt või teenusepakkujalt vastu seda tõendava dokumendi ehk arve või tšeki. Kõik toote või teenusega seotud dokumendid tuleks alles hoida, sest need aitavad hilisemate pretensioonide lahendamisel. Kadri Paul tarbijakaitseamet
19
Ujumistreener Ave-Riin Sepp soovitab maast madalast last veega harjutada (pildil koos pisikese õpilasega).
Kuidas last ujuma õpetada? Ujumisoskus on vajalik oskus kogu eluks. Lisaks sellele, et ujumine karastab, lõdvestab, tugevdab organismi ja arendab füüsilisi omadusi, võib see päästa elu. Kuigi ujuma õppida ei ole kunagi hilja, on soovitatav alustada varakult. Millal ja kuidas last õpetada, selgitab MyFitness Rocca al Mare laste ujumistreener Ave-Riin Sepp. Kui vanale lapsele peaks hakkama ujumist õpetama? Laste ujutamisega võib alustada juba imikueas. Beebi on üheksa kuud ema kõhus veekeskkonnas olnud ja tava liselt tunnevad nad end vees päris mõnusalt. Kui beebi le vesi ei meeldi, tasub veidi oodata ja teatud aja pärast uuesti proovida. Meil on võimalus neid ujutada kodus vannis või siis spetsialisti käe all – spetsiaalsetes beebidele mõeldud uju misvannides. Umbes neljandast elukuust võivad nad tul la juba lastebasseinidesse, kus veetemperatuur on 32– 33 kraadi. Valik on jällegi lapsevanemal – kas proovida ise või koos treeneri nõuannetega. Alates 3.–4. eluaastast saavad lapsed treenimist alus tada juba treeneri käe all ujumistundides. Laste areng on erinev – mõni areneb väga kiirelt, teisel läheb aega. Ujuma võib aga õppida igas vanuses. Spordiklubides on rühmad nii eri vanuses lastele kui ka täiskasvanutele. Võimalus on harjutada ka personaalselt treeneriga kahekesi.
20
Millest ja kuidas tuleks alustada? Alustamisel tuleb aidata veega sinasõbraks saamisel, jul gustada, olla kannatlik, mänguline ja loominguline, kao tada hirmud vee vastu ning leida veetunnetus. Kui vane mal on oskusi, võib ta seda ise teha või viia lapse ujumis trenni. Ujumiskoolis sõltuvad õppetunnid vanusest. Algu ses õpitakse rohkem mängu kaudu, et lapsele jääks kül ge trennis käimise mõnu: puhume mulle, liigutame jal gu, õpime vee peal tasakaalu hoidmist, libisemist, vees käimist ja seda, kuidas libisedes uuesti jalad alla saada, ning veetasakaalu ja sügavuse tunnetamist. Tehnikat hakkame õppima siis, kui lapsed on veidi vanemad, ala tes kuuendast eluaastast. Minu kogemus ka oma lastega on näidanud, et vane mate käe all ujumist õppida on raskem. Kui laps anda tree neri juhendada, on tulemused hoopis kiiremad: laps kuu lab ja teeb kaasa, sest tema jaoks on treener autoriteet – emaga on kerge manipuleerida. Kuna meil on ujulaid ja seega treeningvõimalusi piira
foto rauno volmar
tud, on väga tähtis, et vanemad käiksid kindlasti ka ise las tega basseinis sulistamas ja veega harjumas. Kui ikkagi vanem soovib ise suvel mõnes looduslikus veekogus õppetundidega alustada... Looduslikus veekogus tuleks esimese asjana veenduda, et kõik ohutusnõuded on täidetud. Laps tuleb viia nii sü gavasse vette, kus ta olla julgeb. Juba varajases nooruses oleks hea selgeks õpetada, et alati peab ujuma kalda poo le või piki rannaäärt, et jalad vette ulatuksid. Veega harjumine tähendabki veega, vees, vee ääres ja vee all mängimist. Vanem võib ise ette näidata ja lasta ka lapsel mõnd uut nippi avastada. Teine oluline asi on see, et sundida ei tohi. Kui laps kar dab, tulebki jääda madalasse vette ja temaga seal mängi da – õpetada rahulikult vees liikumist. Alguses saab kas või vees jalutada, ei pea kohe kõhuli viskama. Madalas vees võib ka käed põhja ja jalad tööle panna. Või mängida krokodilli – panna käed liiva sisse ja ennast edasi tõmma ta. Nägu ei pea vette panema (eriti meres), aga kui laps ise soovib, siis miks mitte. Kui vanemad soovivad lastel kasutada täispuhutavaid abivahendeid, tuleks seda teha ainult järelevalve all. Olge toetav ja tunnustav! Kui vanem soovib hakata last basseinis õpetama, kuidas siis toimida? Kui vanem oskab ujuda, siis miks mitte ise õpetada. Pal judes kohtades toimuvad ka suviti laste ujumiskursused. Kindlasti aga tasub lastega basseini suplema tulla ja nen dega mängida. Kui lapsed on julgemad, võib lasta neil ise vees toimetada. Toeta last kehast, lase tal jalgadega siputa da. Kui vesi huvi pakub, tasuks juba treener otsida. Väga tähtis on sisebasseinides kasutada ohutuse mõt tes plätusid – ka väikestel lastel, sest basseinis ja duširuu mis on libe! Milliseid vigu vanemad tavaliselt laste õpetamisel teevad? Õpetada ei tasuks oma “veidrusi”, näiteks kui vanem os kab ise ainult külili ujuda ja hakkab ka last nii õpetama. Või siis õpetab jalgu lööma sedasi, et need veest välja tu levad (meie õpetame, et jalad peavad olema vee all), või nägu mitte vette panema ja ninast kinni hoidma. Mõni vanem jätab vahele just selle veega kohanemise aja ja üritab siis kohe nõuda ujumisstiilide oskamist. Või kasutatakse ainult abivahendeid ja lapsel jääb puudu vee tunnetusest. Seda kõike on treeneril võimalik ümber õpetada, aga see võtab aega. Kui laps vett kardab, mida siis teha? Kui laps vett kardab, tuleb varuda kannatlikkust ja head tahet. Kindlasti ei tohi sundida, vaid alustada tuleks kava luse ja mängu abil: julgustada ja kutsuda laps endaga vet te või vee äärde mängima. Kui see endal ei õnnestu, võib proovida ujumistrenni panemisega, sest treeneril on tea da nõksud ja nipid, millega ühel hetkel laps enam vett ei karda. Julgust ja rõõmsat pealehakkamist! Eve Kaljusaar
21
fotod eero vabamägi, erakogu
Mikk Targo:
Rock Summer on põlvkondade kohtu Mikk Targo, festivali Rock Summer 25 korraldus meeskonna liige, räägib Eesti kontserdi- ja festivalikultuurist, artistide toomisest Eestisse ning selle suve ühest suurimast muusikasündmusest.
E
estimaa suved on täis vabaõhuüritusi, alusta des suveteatritest ja lõpetades arvukate kont sertide-festivalidega. Kolme suvekuu jooksul kangastub publiku ees kultuurisündmuste virvarr, mis muudab kontsertide, festivalide ja suveetendu se korraldajate elu keeruliseks. “Tuleb trende taba da ja vaadata, mis võiks rahvale huvi pakkuda,” üt leb Mikk Targo, kelle kogemusel ei saa festivali kor raldades ja esinejaid valides lähtuda ainult iseen da eelistustest. “Muusikaline maitse on tänapäeval väga diferentseeritud ja kontserti, mis kõigile meel diks, on raske teha. Seetõttu on festivalikorraldaja tel võib-olla isegi lihtsam, sest mängida saab palju de stiilidega.” Kontsertide puhul on mängumaa piiritletum ning sihtrühma tuleb tabada väga täpselt. “Kont sert on kui täpsuslask. Tuleb arvestada, et Eesti ei ole New York, kus on kümneid miljoneid inimesi.”
22
Tänavune suvi Tallinna laulukaare all üllatab eriti rohke artistide hulgaga. “Lauluväljak saab sel suvel tõesti suure koormuse,” tunnistab Mikk, kuid ennustama ei kipu, kas kõikidele ürituste le piisavalt rahvast jätkub. “Teada on, et meele lahutusele jagub Eestis vähe raha ning kõik püüa vad toime tulla. Hoiame pöialt, et kõik ka ellu jää vad,” ütleb Mikk. Festival kui Rootsi laud Mikk Targo arvates võib inimesed jagada kontserdija festivalipublikuks. “Festivalil ollakse terve päeva platsil, tekib selline mõnus meeleolu. On neid, kes naudivad ühe artisti kontserti, ning neid, kes eelis tavad festivale, et tunnetada enda ümber melu ja erilist õhkkonda,” kirjeldab Mikk. Kui kontserdipub liku ootused tuleb rahuldada mõne tunniga, siis fes tivalil on asjad teisiti. “Festival on kui Rootsi laud, kus on võimalik pakkuda igasugused maitseid. Sulle tuuakse kõik kandikul ette ja sinu asi on vaid nau tida,” muheleb ta. Mikk ise ei välista kumbagi ning ennast ainult kontserdi- või festivaliinimeseks ei pea. “Üks läbimõeldud ja hästi lavastatud kontsert on väärt elamus nagu festivalgi.”
a käidi soenguteg el. Selliste at nd 80 19 Mikk el. Summerit tollal Rock
umispaik Kas vee peab ise kaasa võtma? Esimesi Rock Summereid meenutades ütleb Mikk, et esinejad tulid Eestisse omal ajal suurest uudis himust. “Esimeste festivalide ajal oli veel NSVL ning raudse eesriide taha piilumine põnev. Liiku sid kuulujutud, et siin pannakse vangi või et puh ta joogiveega on probleeme,” muigab Mikk Targo. Tegelikult leidsid artistid eest sõbraliku ja tänuli ku publiku, sest selliseid muusikuid nagu Johnny Rotten poldud ju enne nähtud. “Ja artistid tahavad siia tagasi tulla. Tänu sellele saame taaskord nau tida Bryan Adamsit või sedasama Johnny Rottenit koos oma bändiga P.I.L.” Põlvkondade kohtumispaik Mikk usub, et tänavusest Rock Summerist kujuneb ki eri põlvkondade kokkutulek nii artistide kui ka publiku mõttes. Festivalil näeb legendaarseid tegi jaid, nagu Bryan Adams, aga ka tänaseid edetabeli tippe, näiteks Rudimentali. Lisaks välistab ta selle, et festivalile peaks tulema ainult vanemad inimesed. “Ma ei pea päris õigeks meediast läbi käinud rep liiki, et see on ainult nostalgiafestival.” Mikk selgi tab, et nostalgiameeleolus tulevad kindlasti paljud –
need, kes olid esimeste Rock Summerite ajal noo red. Teised võtavad kaasa lapsed, kes sel ajal veel sündinud polnud. Praegused noored tulevad aga kuulama tänapäeva kuumimaid elektroonilise muusika tegijaid. “Tullakse ja vaadatakse see Bryan Adams üle ja piilutakse EDM-telki ka,” ütleb Mikk, kelle sõ nul on noorte seas uudishimu märgata. “Tütar on mu tegemiste kõrvalt hakanud ürituse vas tu huvi tundma, kuigi ta on alles 12aastane.” Mikk kirjeldab, et sellest tundest, mis festivalil tekib, tegelikult kõrvalt vaadates aru ei saa, seda peab ise kogema. “Need on kaks imelist päeva sinu elus,” kinnitab mitmesugustel festivalidel käinud mees. Sel korral ongi eeskätte noorte jaoks lauluvälja kule püsti pandud elektroonilise muusika ehk EDMtelk, kus keerutavad plaate nii Eestis kui ka välismaal kuulsad nimed, nagu Rudimental ja Röyksopp. “DJset on tänapäeval jõudnud samasse kaalukategoo riasse kui üks hea bänd. On täiesti tavaline, et üks DJ tõmbab puldi taga terve suure saali rahvast käi ma. See on aja märk, millega ka Rock Summer 25 kaasas käib,” ütleb Mikk Targo. Hüppelava Eesti artistidele Mikul on hea meel, et nii EDM-telgis kui ka teis tel lavadel näeb välismaiste esinejate kõrval palju kodumaiseid. “Eesti artistidelt ootan häid ja huvi tavaid ülesastumisi,” ütleb ta. Mehe hinnangul on Eestis vähe võimalusi esineda nii suurele publiku le, kui seda pakub festival. See aitab muusikul ko geda melu, mis lauluväljakul valitseb. “Esined la val ja tunnetad seda erilist õhkkonda. Asjal on ka väike võistlusmoment juures, sest kui eelmise bän di järel lavale astud, tahad ju anda endast parima,” kirjeldab ise rohkem kui viiel tuhandel kontserdil esinenud mees. Mikk Targo sõnul on Eesti muusikute huvi festi vali vastu olnud suur. “Esinemissoove oli väga pal ju, nii et pidime paratamatult tegema valiku ja kõi ki seetõttu sel korral lauluväljakul ei näe. Kvaliteet se muusika loojaid on meil palju, kahe päeva sisse esinema mahutada pole neid kõiki lihtsalt võima lik,” selgitab Mikk. Adrenaliinirohke ootamine Ürituse kaaskorraldajana tunneb mees, et mida lä hemale festival jõuab, seda pingsamaks ja põneva maks elu muutub. “Ootan juba, kuidas Toomas Va nem ja Laur Joamets hakkavad kitarril avamängu mängima. Sel hetkel läheb pidu käima.” Samamoo di ootab ta kummalisel kombel ka lõpulugu – Gary Moore’i kitarrisoolot “The Loner”, pärast mida fes tivalituled kustuvad. “Ma ei oska öelda, kas Rock Summerit kunagi veel korraldatakse, aga ei ole üldse võimatu, et tu leb ka Rock Summer 30. Kas see nii ka juhtub, seda ütleb vaid üks inimene – festivali peakorraldaja Jüri Makarov,” muheleb Mikk Targo, jättes kõik teed lahti.
23
Suvel on Lätis põnev Miks mitte veeta seekord suvepuhkus Lätis? Läti on siinsamas lähedal – vaid mõne sõidutunni kaugusel. Palju põnevat avastamist leidub kõigile: ranna- ja matkasõpradele, kultuuri- ja ajaloohuvilistele ning ka lastega peredele. Mida vaid soovite – meil on väga hea meel teid näha! Lossid ja mõisad ajaloohuvilistele
jusega. Ürgoru maastikul on Läti suuri mad devoni kaljupaljandid – liivakivist kaljujärsakud, kaljud ja koopad, samu ti legendide ja lugudega läbipõimunud kultuurilised ja ajaloolised aarded.
MĀLPILSI MÕIS on üks Vidzeme pee nemaid klassitsismistiilis arhitektuuri mälestisi, mis koges oma 250 aasta juu beli eelõhtul uuestisündi.
LIIVI ORDULOSS VENTSPILSIS on üks Läti vanimaid keskaegseid kindlusi, mis on säilinud tänapäevani. Ajaloolistes do kumentides on lossi esimest korda mai nitud 1290. aastal. Aja jooksul on seda mitu korda ümber ehitatud. Restauree rimise käigus säilitati 14. sajandi seina maalingud, 17. sajandi ukseavad ning 19. sajandi vanglauksed. Lossis asub ka Ventspilsi muuseum.
LAUMASE LOODUSPARKI Talsi maakon nas on rajatud mitmed, looduslikke protsesse tutvustavad õpetlikud rajad, näiteks mesilaste-, taimede-, spordi- ja metsarada. Rentida saab ka jalgrattaid ja spordivarustust, püüda kala ning muul viisil looduses aega veeta.
PIIMAMUUSEUM JA PIIMAMÕIS BERGHOF on põnev avastamine nii väikeste le kui ka suurtele! 2007. aastal avatud muuseumis saab piima kohta teada kõi ke, alates lehmanisast ja lõpetades klaas pudeli või tetrapakiga! Lisaks antakse pii ma maitsta ning selgitatakse, kust piim tuleb ja mida sellega tehakse, enne kui see meie söögilauale jõuab. Tegevusi kogu perele
JAUNMOKU lossil on eriline koht Läti ar hitektuuriliste meistriteoste seas, kus on ühendatud neogooti stiili vormid juu gendstiili elementidega. Tukumsi maa konnas asuv loss on ehitatud 1901. aas tal arhitekt Wilhelm Bockslaffi projek ti järgi Riia linnapea George Armitstea di jahilossiks.
24
RIIA RAHVUSLIK LOOMAAED rajati 14. oktoobril 1912. Sestsaadik on elu kulgenud mitmekülgselt – nii tõusude kui ka langustega. Põnevat avastamist leiab seal kogu pere. GAUJA RAHVUSPARK on kõige populaar sem turismisihtkoht Lätis. Maaliline Koi va jõe ürgorg on turiste üle kogu maa ilma meelitanud mitusada aastat ja põh
TĒRVETE LOODUSPARK on koht, kus lei dub korraga nii ainulaadset loodust kui ka kultuuripärandit. See on suurepära
ne paik puhkuseks lastega peredele või sõpruskonnale. 2009. aastal tunnistati Tērvete looduspark Edeni sihtpunktiks.
mingu turg ning palju muid lõbusaid ja nauditavaid tegevusi.
nevates kohtades: kontserdisaalides, väl jakutel, muuseumides ja parkides, aga ka vee peal ja õhus.
Sündmuseid C Ē SISE KUNSTIFESTIVAL (28.06.– 20.07.2013) toimub tänavu taas imeilu sas keskaegses Cēsise linnas. Kolme näda la jooksul pakub festivaliprogramm suure päraseid kunstinäituseid, kino- ja teatri etendusi ning mitmesuguseid kontserte nii vabas õhus kui ka siseruumides.
Läti rannikulinnas Ventspilsis toimub iga-aastane VENTSPILSI LINNAFESTIVAL (02.–04.08.2013) – sel suvel linna 723. sünnipäeva auks. Ürituse programm hõlmab kontserte, näitusi, spordisündmu si, võistlusi, töötube ja temaatilisi turge.
Kunsti- ja muusikafestival POSITIVUS (19.–21.07.2013) ootab kõiki, kes armasta vad muusikat. Baltikumi suurim kunsti- ja muusikafestival toimub tänavu juba seits mendat korda rannaäärses väikelinnas Sa lacgriva. Kolmepäevasel üritusel astuvad üles mitmed maailma tipus olevad rokk-, indie- ja intelligentse popi muusikud ning ka paljud Baltikumi kohalikud esinejad. Positivuse festivalil on ka erilised kino- ja teatripaviljonid, kohalike disainerite loo
Rahvusvahelisele purjelaevade regatile “THE TALL SHIPS RACES 2013”(25.– 28.07.2013) on kaasatud ka Riia. Rega ti marsruut läbib Orhusi (Taani), Helsingi (Soome), Riia ja Szczecini (Poola). Tegu on maailma suurima purjeregatiga, kus osa leb igal aastal umbes 80–100 jahti. RIIA LINNAFESTIVAL (16.–18.08.2013) pa kub taaskord linna elanikele ja külalistele võimalust osaleda ning üles astuda kogu linnas toimuvatel kontsertidel ja sünd mustel. Festivali üritused leiavad aset eri
Riias aset leidval rahvusvahelisel moodsa kunsti festivalil “SURVIVAL KIT 5” (06.– 15.09.2013) on iga aasta uus temaatiline rõhuasetus, mis kutsub kunstnikke ja pub likut vaatama, arvamust avaldama ja te gutsema. Ka seekord on festivali program mis uudsed ideed ja kunstnikud. Rohkem eestikeelset infot: www.latvia.travel
Läti leheküljed on ilmunud koostöös Läti Turismiarendamise Riikliku Agentuuriga ja ERAFi toel.
25
ko
UR i ITU Eest B E L d üle JUnUtserdi
L nd E E a M B E IG D & Õ T LAN I ilis G o t R a P BI T LE 0 s ja St OT 21.0 ilevi s et lA gu id Pil t Pile
10.07 – 21.07
10.07 Rakvere Laululava 11.07 Viljandi Kaevumägi 12.07 Kuressaare Lossihoov 14.07 Paide Laululava 15.07 Tartu Laululava 16.07 Pirita Kloostri varemed 17.07 Võru Kandle aed 18.07 Haapsalu Piiskopilinnuse õu 19.07 Pärnu Vallikäär 21.07 Rapla Laululava
ALGUS 21.00 8.08 Haapsalu Piiskopilinnuse õu 9.08 Kuressaare Lossihoov 10.08 Pärnu Vallikäär 11.08 Rapla Laululava 13.08 Paide Laululava 14.08 Tartu Laululava 15.08 Keila Laululava 16.08 Toila Laululava 17.08 Vil jandi Kaevumägi 18.08 Porkuni Paemuuseumi hoov 19.08 Põlva Intsikurmu Laululava Piletid Piletilevis ja Statoilis
Tracian Cliffs. Golfi- ja puhkekeskus. Hingematvalt kaunis. Volvo mainekat turniiri mängitakse just sellel väljakul.
Bulgaaria – kontrastide kaunis maa B
Ühele põlvkonnale oli turismi tuusik Bulgaariasse elu tipphetki. Nüüdseks on muutunud nii ajad, kombed kui ka külastajad, ainult Bulgaaria ise on muutumatu: imeline loodus, värvikas ajalugu ja külalislahke rahvas.
Bulgaaria Vabariik • Riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. • Pealinn Sofia. • Pindala 111 003 km2. • Rahvaarv 7 351 200 (2011). • Aastast 2007 Euroopa Liidu liige.
ulgaaria on suvine merekuurort siiski ka täna päeval. Võrreldes meie koduste oludega on seal meri soolasem, valge liivaga rannad pi kemad, päike soojem, hinnad odavamad, toit maits vam ning rahvas lahkem. Kuurorte on Bulgaarias palju: nii neid, mis suu natud rahulikumale ja perepuhkusele, kui ka neid, kus pidu kestab hommikuni. Rannapuhkusele pa nustajatel on seega vaja oma reisikorraldajale edas tada täpsed ootused.
Tekst ja fotod: Piret Tamm
27
TASUB TEADA Raha Kohalik raha on leev (BGN). Leevi kurssi on lihtne arvutada, laias laastus võrdub 2 leevi 1 euroga (hetkel pangakurss 1.95580). Enamjaolt arveldatakse sularahas. Kuigi turismipiirkondades on olemas ka kaardiga maksmise võimalus, samuti suurtes kaubakeskustes, on see pigem erand. Raha kutsutakse vahetama kõikvõimalikes putkades, samuti hotellides ja pankades. Niinimetatud kaubandusalleel kebabiputka ja savipottide müügilaua vahel olev rahavahetusputka ei pruugi ilmselt olla kõige tasuvama kursi ja turvalisema teenindusega koht. Pealegi tahetakse seal vahetada sularaha sularaha vastu, nii et targem on vahetada raha pangas. Veelgi lihtsam lahedus: leia sularahautomaat (kuurortides ja linnades täiesti olemas) ja võta lihtsalt oma kontolt vajalik hulk leeve. Religioon ja rahvas Bulgaaria rahvas on ortodoksne. Suurim vähemus on Bulgaaria türklased, kes on moslemiusulised. Teise suure etnilise vähemuse moodustavad mustlased. Noorte ja elujõuliste töökäte riigist välja vool on suur. Kohalikud pensionid (200 leevi kuus) ja palgad on väikesed. Nenditakse, et iga kümnes bulgaarlane töötab välismaal ja aitab koduseid lisarahaga. Kas see statisti-
28
Kuninganna Marie suveresidentsi aedades. Roosid lõhnavad, meri kohiseb, päikesevalgus kuldab maailma.
Albena ja Golden Sands Sinise lipuga (st ökoloogiliselt puhas rand) kuurort Albena asub umbes 30 km kaugusel Varnast. Looduslähedane, vaikne, kvaliteetse te hotellide ja väga vaospeetud ööeluga. Häs ti valvatud, turvatud. Saab teha sporti. Albena võiks olla number üks valik rahulikuks puhku seks kogu perele. Golden Sands, mis omal ajal oli kogu Bul gaaria-puhkuse koodnimetus, on nüüdseks kõi ge aktiivsemale puhkajale suunatud paik. Go lden Sands on ka koht, kuhu kogunevad lähi riikide (eriti Saksamaa, aga ka näiteks Eesti) noored tähistama oma koolivaheaja algust, koolilõppu jne. Tullakse klasside kaupa ja su keldutakse elumere rõõmudesse. See ei ole gi tegelikult nii hull, kui esmapilgul ette võib kujutada, aga palju lärmi, ohtralt lahjat alko holi ja eredat ööelu kuulub koolipuhkajate re pertuaari kindlasti. Kui enesel peolooma kut set veenides ei tuksu, on selliste hotellikaas laste seltskond omajagu tüütu, aga ootused puhkusele on ju erinevad. Seega ongi ainuke oluline soovitus: küsi reisikorraldajalt täpselt seda, mida vajad. Kui rannapuhkus väsitama hakkab, leidub ka küllaga kohti, mida külastada.
Kuninganna Marie suveresidents Paltšikis Umbes 40 km kaugusel Varnast, Paltšiki linnas on endise Rumeenia kuninganna Marie suve residents. Kuninganna olla tulnud oma uusi val dusi üle vaatama, sellesse kohta armunud ja siia oma suveresidentsi rajanud. Residentsi juurde kuulub ka botaanikaaed kaunite rooside, maa liliste vaadete ja tohutu suure kaktustekoguga: on natuke äraspidine tunne jalutada Euroopa päikese all keset kõrgete kaktuste metsa. Töö tab ka kohalik nn kuninganna veinikoda, mil le toodangut saab kohapeal maitsta ja huvita vamat koju kaasagi osta.
Nesebar – kultuurikihtidega muuseumlinn Nesebar kanti 1983. aastal UNESCO maailma pärandi nimistusse. Linna peetakse traaklaste kultuuriga tihedalt seotuks, kohati isegi Traa kia hälliks, ning see on läbi aegade olnud pal
Kivimets – Pobiti Kamani Varna lähedal laiub seitsmel ruutkilomeetril loo duslik kivimets. Maapinnast turritavad taeva poole kivisambad, mille “juured” peituvad sü gaval maa sees. Tekkepõhjusi oskavad seleta da teadlased. Inimesed on sammastele nime
jude maade ja valitsejate all. Kõik, kes Bulgaa riat allutanud-vallutanud, on siia oma jälje jät nud, kuid hämmastaval kombel kultuure pigem liitnud, mitte eelmisi maatasa lammutanud. Ajaloohuvilised võivad saarel säilinud kiri kuid vaadata ja kultuuride lõimumisjooni otsi da. Hedonistid saavad parimate paladega oma silma nuumata ja kõhtu koormata, sööst-ostle jad aga enda ostuvajadusi lõppematutes poe kestes rahuldada. Varnast umbes 120 km kaugusel, otse Ne sebarist põhjas asub Sunny Beach.
ka järgi just täpselt nii on, aga noored otsivad tööd Saksamaalt ja naaberriikidest. Rahvaarv omakorda väheneb, iiveon negatiivne. Suure sündivuse taga on mustlaste kogukond. Keel Turismipiirkondades räägivad kohalikud kõiki Euroopa suuremaid keeli, valdavalt vene, inglise ja saksa keelt. Ilm Bulgaariat igal aastal külastatavast 6 miljonist turistist 5 600 000 tulevad suve ja päikest otsima ning 400 000 talvel mägedesse lund nautima. Nesebari tänavatel on omavahel segunenud erinevad ajastud ja kultuurid. Segunevad ka tänapäeval.
Kivimets lihtsalt kaunis. Mõnede arvates ka jõudu andev ja soove täitev.
Ilma teadupärast tellida ei saa. Võib juhtuda, et oodatud päikesesära varjutavad vihmapäevad. See tõenäosus väheneb päikesepuhkuste kõrghooajal, mis algab meie jaanipäevast. Samas, ka mai lõpus võib päike juba nädalaid järjest särada ja oma ligi 30 soojakraadi lähedale pürgivat suvepalet näidata. Meri on soolane ja ilus. Kuurortrajoonides on kaunid, hoolitsetud ja valvatud valge liivaga rannad.
sid pannud ning käivad neid niisama vaata mas, eestkostet või imet palumas, ennast ener giaga laadimas jne. Imede ja soovide kohta ei oska küll midagi lubada, aga ilus ja kummali ne vaatepilt on see kivimets küll. Roosiõli Roosiõli tootmises on Bulgaaria juhtiv riik maa ilmas, tootes 70 protsenti maailma kogutoodan gust. Roosiõli toodetakse Kazanluki linna lähis tel asuvas Rooside orus. Kõik, mida sellest õlist
teha saab, on laia kaubavalikuna eksponeeri tud külapoest kuni superpoodideni. Roosiõli on rahvuslik uhkus ja sajandeid pika traditsiooni ga. Pealegi üsna tulus, sest Bulgaarias kasva nud rooside õlina jäädvustatud hõng on kasu tusel ka maailma parimates ja peenimates par füümifirmades, lisaks ravimi- ja toiduainetöös tuses. Ilmselt 90 protsenti turistidest viivad kodumaale vähemalt ühe purgikese roosimoo si ja roosihõnguga kosmeetikatoote. Roosiõli toodetakse Damaskuse roosi õie
Internet Hotellides on internet reeglina fuajees tasuta, tuppa saab osta wifi. Hinnad on piirkonniti erinevad ja jäävad vahemikku 4–12 leevi ööpäeva eest, kuid ühenduse kvaliteet erineb. Toit ja ostlemine Kui bulgaarlaselt küsida, mis on tema riigi rahvusköögi oma
29
pära, püüab ta osavalt manööverdada, selgitades, et värsked salatid, aga üldjoontes kõik hea, ja kui see pole äratuntavalt mõne teise rahvusköögi roog, ju siis on Bulgaaria oma. Tegelikult on riigi pikk ja värvikas ajalugu jätnud oma jälje kõigesse, ka kööki. Seega on toidulaud kirju, sisaldades viiteid naabritele. Brõnsa on tulisoolane ja hullutab maitsemeelt, merest tuuakse lauale rikkalikku valikut, vein on päikesest küllastunud ja magusamate nootidega. Sellele pakub kontrasti kohaliku puskari raki terava tooniline mõrkjus. Kokkuvõtvalt: toidulaual leidub tegelikult midagi igale maitsele, toorained on reeglina kohalikud ja küllaltki ökod. Maitseb hästi. Ostma meelitavad nii putkamajandus kui ka kaubanduskeskused. Hinnad on meie omadega võrreldes odavamad. Turistidele pakutavast on valik servast serva, alates kohalikust kaunist käsitööst kuni kõikvõimalike uhkete kaubamärkide koopiakaubanduseni. Matrjoškasid ja merevaiku ei müüda. Enne lennukile astumist võid tabada end mõttelt, et kuigi sa ei kujuta ette, mismoodi seda kaunikirjalist suurt savipotti oleks võimalik olnud transportida, jääb siiski hinge kriipima, et sa ei proovinud.
30
Nesebar. Jeesus Pantokraatori kirik. Rohke ja värviküllase dekooriga. Dekooris on kasutatud ka tellistest laotud svastikat.
Roosiõli tootmine. Hommikul korjatud roosiõielehed ootavad, millal nad masinasse pannakse.
Rand Albenas. Kõige klassikalisem rannapuhkus. Hea ihule ja hingele.
lehtedest. Damaskuse roos on äädika-kibu vitsa, muskus-kibuvitsa ja Fedtšenko kibuvit sa hübriid (Rosa x Damascena). Väljanägemi seltki üpris kibuvitsa moodi, lõhnab aga ma gusalt ja joovastavalt nagu neitsi unenägu. Roosi õielehti korjatakse käsitsi. Selleks sobiv aeg on päeva esimese poole neli tundi enne keskpäeva. Kogutu läheb kaalumisele ja sealt otse masinasse, kus toimub veeauru des tillatsioon. Grammikese õli saamiseks kulub 3–4 kilo õielehti. Roosiõlile enesele omistatakse peale lõhna tööstusliku väärtuse veel mitmeid omadusi, ala tes lubadustest, et järjekindel tarbimine and vat peaaegu et igavese nooruse, ja lõpetades stressi leevendava mõjuga. Liitri roosiõli turuhind jääb olenevalt aas tast 6000 ja 7000 euro kanti. Saagikus on aas tati erinev. Näiteks tänavune aasta ei ole roosi õli tootmiseks parim – saaki on vähem, kuid turuhind on kõrgem.
Kontrastide kaunis maa Miks nimetan Bulgaariat kontrastide kauniks maaks? Sest seda ta on. Looduses: meri ja mäed. Kuurortide muretu puhkuseilu, millele sekundeerib ehe külaelu, kus aeg on ammu seiskunud. Samalt tolmuselt küla tänavalt pilku tõstes raamib seda lääpas vaik elu hingematvalt kaunis vaade mägedele. Suh teline vaesus, milles elatakse küllalt lahke mee lega ja omajagu lõunamaises aega-on-menta liteedis. Koerad hulguvad linnatänavatel, hein kõrgub rinnuni, keegi ei rutta aknaraame värvi ma. Samas on linnarannas moodsad puhvetid ja pidu kestab neljani hommikul. Päike, kuu, meri ja suveidüll on tasuta. Kõige eelneva kirjapandu mõte: Bulgaarial on palju palgeid ja mõttekas on neid oma silma ga kaema minna. Avastada võib kõike toredat ning päikest saab ka niikuinii. Hiljem on talvel vahva veidra maitsega roosimoosi pannkoogi le määrides suvehetki meenutada.
27.JUULI
ALGUS 12.00 RAMMUMEESTE MAAILMAREKORDI ÜRITUS
PÕHJA-TALLINN / MEIE MEES APELSIN / L`DORADO / KULDNE TRIO
PS TROIKA / HELLAD VELLED / HELEN ADAMSON
KARL MADIS JA KARAVAN / SINGER VINGER
TANEL PADAR COUNTRY BAND DAVID O`BROCK & KUKERPILLID
BIRGIT ÕIGEMEEL, MIKK SAAR & SWINGERS APELSIN / LIISI KOIKSON JUSTAMENT / FOLKMILL / GETTER JAANI MUSAMARI LAULULAPSED CURLY STRINGS / LEGSHAKER / TRIIN NIITOJA & JOHN 4 TIMUR & PARTISANID / MARY ANN & THE TRI-TONES LEEMET ONNO / KAIE SEGER & Linedance
JU
US TU VO R
ST
ST LIH AV OR
VII
NER
VOR
ST
EESTIKAS
Saaremaa vorst, Eesti pagari sai ja Felixi kastmed. ﾃ品ge Eesti hot dog, sedapuhku lihaga.