Sügisesündmused (september 2018)

SĂźgissĂźndmused Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

September 2018

VENE TEATER

Naudi kultuuri Vene Teatris Sügis on suurepärane aeg külastada teatrisaali, kus näitlejad lavalaudadel viivad teid hoopis teise reaalsusesse – mis naerutab, mis toob pisara silmanurka, mis paneb sügavamalt elu peale mõtlema.

K

es ei teaks legendaarset ja suursugust Vene Teatrit, mis tähistab detsembris juba oma 70. sünnipäeva ning mille lavalaudadel on esine­ nud nii lähemaid kui ka kaugemaid külalisi, kes on meieni toonud aegumatud Vene näi­ tekirjanduse klassikateosed, maailmaklassika ja nüüdis­ aja dramaturgia.

Vene lavastusi saab nautida ka eestikeelse sünkroontõlkega Küll aga võib tihti tunduda, et sinna teatrimajja ei ole asja, sest pole vene keelega nii sina peal. Seda ei tasu aga sugu­ gi karta, sest enne etendust saab võtta publikuteenindaja käest kõrvaklapid, kust kuuleb eestikeelset sünkroontõl­ get. Valitud etendustel saab kuulata ka ingliskeelset sünk­ roontõlget – näiteks lavastuste “Richard III”, “Kuritöö ja ka­ ristus” ning “Viimane korrus” puhul, mis on kindlasti väärt vaatamist.

Peale sünkroontõlke on Vene Teatris juba eelmisest hooajast kaasatud uuslavastuste juures Eesti näitlejaid ja see jätkub ka uuel hooajal. Näiteks Shakespeari lavastuses “Richard III” mängib nimiosa Jaak Prints, Turgenevi suvela­ vastuses “Kuu aega maal” tegi kaasa Karl Robert Saaremäe, “Sajandi loo” viimases osas “Tuleb/Ei Tule. Eesti 100 aasta pärast” on üks peategelane Mari Lill (koos Leonid Ševtso­ viga), septembris esietenduvas melodraamas “Tuli mees naise juurde” on peategelasena laval Rain Simmul. Vene Teatri kõige populaarsemas lavastuses “Viimane korrus” on Aleksandr Ivaškevitši kõrval teine peategelane Elina Purde.

Ehkki näitlejad räägivad Vene Teatri lavastustes vene keeles, on alati olemas sünkroontõlge, mis laseb armasta­ tud näitlejaid nautida ka siis, kui vene keelest aru ei saa.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas / veneteater.ee

2 • SEPTEMBER 2018 •

SÜGISEL VÄÄRT VAATAMIST

TULI MEES NAISE JUURDE

28. septembril jõudis vaatajateni Semjon Zlotniko­ vi näidend “Tuli mees naise juurde”, mida on Eesti teatrites mitmel korral mängitud.

Selles kahe inimese näidendis mängivad Vene Teatris Larissa Savankova ja külalisena Rain Sim­ mul.

Lavastajaks on näidendi autor Semjon Zlotni­ kov ise, kes kirjutas näidendi 40 aastat tagasi ning on seda varem ka mitmel pool maailmas lavastanud.

Neid kordi, kui ta on 40 aasta jooksul käinud selle loo erinevaid lavastusi vaatamas, on aga kümneid ja kümneid. Tallinna lavastuse jaoks kirjutas autor oma näidendi veidi ümber, kohendas seda kaasaja­ ga ning tõi tegevuse Eestisse.

Autor ja lavastaja: Semjon Zlotnikov Kunstnik: Anatoli Isaenko Osades: Larissa Savankova Rain Simmul (Tallinna Linnateater)

TULEB / EI TULE. EESTI 100 AASTA PÄRAST Sügishooaja esimene esietendus oli Eesti teatrite ühisprojekti „Sajandi lugu” viimane osa, mis kes­ kendub Eesti tulevikule 100 aasta pärast. Augus­ tis lavale jõudnud fantaasiaküllases lavastuses teeb kaasa ligi 40 inimest, autoreid on sellel lool aga mi­ tusada. Kuigi dramaturge on neli – Mari-Liis Lill, Laura Kalle, Karin Lamson ja Jelena Tšitšerina –, on laval läbi mängitavate arengute esmased autorid Eesti lapsed ja noored, kelle tulevikunägemustest on lugu kokku pandud. Samas on lavastus dünaa­ miline ja muutuv, mis tähendab, et igal õhtul män­ gitakse publiku ees läbi erinev versioon tulevikunä­ gemustest.

Lavastus on valminud koostöös Eesti laste ja loomingulise ühendusega AUDIOKINETICA Lavastaja: Artjom Garejev Helilooja ja produtsent: Aleksandr Žedeljov Dramaturgid: Karin Lamson, Mari-Liis Lill, Jelena Tšitšerina, Laura Kalle (Ugala Teater) Stsenograafia: Artjom Garejev Visuaal, animatsioon, LED-konstruktsiooni programmeerimine: Aljona Movko Kostüümikunstnik: Rosita Raud (NUKU) Valguskunstnik: Anton Andrejuk Koreograaf: Olga Privis

RICHARD III

Ühe omapäraseima ja mõjuvõimsaima klassikala­ vastuse tõi möödunud hooajal Vene Teatri lavale Ja­ kuudi päritolu Sergei Potapov, kelle lavastused on erinevatel festivalidel kõrgete tunnustustega pärja­ tud. Vene Teatris lavastas ta Shakespeari “Richard III“, kus peaosas Jaak Prints. Teatrikriitik Margus Mikomägi on öelnud, et on paradoksaalne, et Jaak Prints näitlejana sulandub Vene teatri näitlejate sekka nii, nagu oleks ta headest näitlejatest trupiga aastaid kokku mänginud. Kas äkki siin on see “oma­ dele võõras, võõrastele oma”...? Aktsenti ei pruugi märgatagi, aga see on kusagil allhoovuses nagunii ja kui tuleb valida...?

Nimiosas: Jaak Prints Lavastaja: Sergei Potapov, Sahha (Jakuutia) Vabariik Kunstnik: Jevgenija Šutina (Moskva) Helilooja: Aleksandr Žedeljov Koreograaf: Olga Privis Valguskunstnik: Anton Andrejuk

EESTI MUUSIKANÕUKOGU

Muusikapäeva kontserdivalik

üllatab nii uusi kui ka kogenud muusikasõpru Muusikapäeva üle-eestiline tasuta kontserdiprogramm suudab oma mastaapsuses pakkuda kõigile midagi sobivat. Muusikapäeval ehk 1. oktoobril toimub Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel ühe päeva jooksul koguni 170 tasuta kontserti 80 linnas ja asulas üle Eesti.

K

ontsertidel kõlab nii klassi­ kat, džässi kui ka pärimust, mille raames kohtab muu­ sikuid erinevates ja eba­ traditsioonilistes paika­ des, näiteks kaubanduskeskustes, ühist­ ranspordis, ametiasutustes, koolides, las­ teaedades, rahvamajades, kirikutes ning isegi militaarüksustes. Esmaspäeva tõttu tuuakse muusikalised üllatused ka tööta­ vate ja õppivate inimesteni, sest kavas on lisaks mitukümmend asutusesisest kont­ serti. Enamik üritusi on siiski avalikud ning mõeldud kõigile, sest programm on koostatud Eesti elanikele väikelastest ea­ kateni.

Kontserdipaikadega võrdväärselt oma­ näolised on ka esinemised ja esinejad ise – Rahvusarhiivi filmiarhiivis esitavad pia­ nist Johan Randvere ja klarnetist Marten Altrov muusikalise saate kroonika­ kaadritele Estonia kontserdisaalist ning 1913. aasta tummfilmile “Laenatud nae­ ne”. Värskas astub lavale Laura Põldvere, kelle saateansamblist üks pool asub hoo­ pis Tallinnas. Eesti muusika- ja teatriaka­ deemia heli- ja videoülekande tehnoloogi­ lise lahenduse tõttu on võimalik korralda­ da kontserti ühel ajal kahes kohas. Tartus astuvad üles etnomuusikaansambel Kiio­ ra, Raplas seevastu ajastumuusika ansam­ bel Gamut Consort. Pärnu, Jõhvi ja Tartu Vanemuise kontserdimajades astuvad la­ vale “Klassikatähtede” vilistlased. Ning see on ainult väike sissevaade elamustest, mis sellel päeval inimestele üle Eesti osaks saavad.

“Sündmuse tohutu ulatuse tõttu saab publikul kontsertide valimine ilmselt kee­ ruline ja üksjagu juhuslik olema, kuid olen kindel, et pimesigi valitud kontsert pakub üle ootuste meeldivat elamust,” ütleb Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja, kelle sõnul on muusikapäev hea võimalus saa­ da hõlpsa vaevaga aimu kohalikul muusi­ kamaastikul toimuvast. “Ürituse üks ees­ märke ju ongi meie muusikute tutvusta­ mine,” lisab ta.

1. oktoobri esinejate hulgas on nii Eesti tippkollektiive, -interpreete kui ka oma muusikutee alguses olevaid talente.

Eriprogramm „Igal lapsel oma pill” toob suure publikuni oma instrumenti män­ givad lapsed ja noored muusikakoolidest, kultuuri- ja noortekeskustest, koolidest ning lasteaedadest. See on ühtlasi lõpp­ akord 2015.–2018. aastani toimunud Ees­ ti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud heategevuslikule algatusele, mille toel on lastele kingitud üle 2700 pilli.

Lisaprogramm “Kõlame kaasa” ootab osalema kõiki, kes soovivad ise rahvusva­ helise muusikapäeva tähistamiseks tasu­ ta sissepääsuga kontserti korraldada ning hea õnne korral saab võimalikud esinejad kokku viia kontserti ootavate kogukonda­ dega.

Päevaste ürituste lõppakordiks on õh­ tune muusikapreemiate tseremoonia, kus Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapi­ tal ja Eesti Muusikanõukogu annavad üle iga-aastased muusikapreemiad. Sel aastal leiab pidulik gala aset Tallinna lennujaa­ mas ning seda kantakse üle Eesti Televi­ siooni vahendusel.

Marten Altrov ja Johan Randvere Foto: Krista Kõiv

Kõigele lisaks laienevad Muusikapäeva sündmused ka viide välisriiki, et tutvusta­ da Eesti muusikuid maailmalinnades, pak­ kudes lisaks muusikaelamusi Lätis, Aust­ rias, Saksamaal, Venemaal ning Hollandis.

Sarnaselt Eestile on kõik kontserdid tasuta.

Rahvusvahelise muusikapäeva tähis­ tamine annab hea võimaluse kasutada ära eesti muusikute sidemeid välismaailmaga, luues tähendusrikka kultuurisilla. Nii esi­ nevadki väliskontsertidel võõrsil resideeri­ vad eesti talendid, kuid mitte ainult.

Tutvu programmi ja lisainfoga: www.muusikapäev.ee rahvusvahelinemuusikapaev muusikapaev

Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustavad rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku silmapaistvamaid artiste. Taolisi preemiad on välja antud juba üle kümne aasta. Eesti Muusikanõukogu annab alates 2002. aastast välja stipendiume (muusikapreemiad) sooviga tunnustada neid Eesti muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule kogu oma tegevusega. Tänavu antakse välja kolm preemiat: interpretatsiooni preemia, heliloomingu preemia ja muusikaelu tegelase preemia.

Muusikapreemiate väljaandmist toetavad Maarja ja Indrek Neivelt, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustab aastapreemiatega hooajal 2017/2018 enim silma paistnud muusikategelasi ja -kollektiive.

Tänavu antakse välja üheksa preemiat.

Preemiate pidulik üleandmine toimub Tallinna lennujaamas. Tseremoonia kunstiline juht Kristjan Hallik ja lavastaja Robert Annus.

Otseülekannet pidulikust tseremooniast 1. oktoobril kell 20 vahendab ETV. • SEPTEMBER 2018 • 3

VEINITARK

Saada veinitargaks? Aga palun ...

Martin Hanson

Veinitarkade ehk sommeljeede kursused jagunevad kolmeks astmeks

Veinimaailm on asjasse pühendamata inimesele keeruline ja hirmutav paik. Erinevate maitsete (kas tõesti maitseb vein nagu värskelt niidetud muru?) ja lõhnade, viinamarjasortide, istanduste ning aastakäikude kombinatsioon võib heidutada igaüht, kes neist asjust piisavalt ei tea. Aga probleemile on lahendus … veinikoolitused ja sommeljeekursused.

T

egelikult ei pea aga veinimaailm sugugi sedavõrd keerukas olema ning kui endale mõned põhitõed selgeks teha, võib see olla vägagi rahul­ dustpakkuv. Tänapäevases veiniviljeluses on üle maailma kasutusel tuhandeid vii­ namarjasorte, nende ristandeid ja kloo­ ne. Samuti nimetatakse samu marjasorte riigiti ja regiooniti erinevalt. See tekitab tohutu virvarri ja pole tõenäoline, et kee­

Baaskursus. Mõeldud algajatele veinisõpradele. Kursusel omandatakse süstemaatilised teadmised veini valmistamise ja serveerimise kohta. Keskendutakse ka järgnevale: põhiliste veinimaade tutvustused (peamised regioonid, kvaliteediastmed ja viinamarjad); põhilised magusad ja väärishallitusega veinid, vahuveinid ning destillaadid.

Foto: Unsplash

gi meist peaks kõiki neid marjasorte tead­ ma ja tundma.

Erinevad marjasordid on suutelised tootma vägagi erinevaid suhkrute, hape­ te, mineraalainete ning lõhna- ja maitse­ komponentide komplekse, mistõttu on eri marjasortidel oma koht eriilmeliste veinide valmimisel. Lisaks sellele ei sobi iga marjasort kõikidesse klimaatilistes­ se tingimustesse ja kõiksugustele pinnas­

tele kasvatamiseks. Seetõttu on regiooni­ ti üsna kindlalt paika pandud sinna sobi­ vad marjasordid ning nende kasutamine on üldjuhul ka erinevates regioonides mit­ mesuguste reeglite ja seadustega regulee­ ritud.

Selleks et need teadmised saada, tuleb minna veinikoolitusele, kus kogu see maa­ ilm meile üsna lihtsalt maitsmise kaudu selgeks tehakse.

Juuniorsommeljee kursus. Sooviavalduste esitajad pannakse pigeritta baaskursuse eksami tulemuste põhjal. Õppur omandab juuniorsommeljee kursusel süvateadmised veinide ja kangete alkoholide valmistamisest erinevates piirkondades; veinide säilitamisest, ladustamisest ja serveerimisest.

Sommeljeede kursus. Sommeljeede kursusele võetakse eelisjärjekorras õppima igapäevaselt veinidega töötavad või restoranis tööl olevad inimesed. Valdkonnas mitte töötavad isikud saavad kandideerida vabade kohtade olemasolul. Õppur omandab sommeljeede kursusel süvendatud teadmised joogikaardi koostamisest ja veinikeldri haldamisest.

REISIKALENDER 2018/2019 REISIBÜROO

KRUIISIREISID ERIKRUIIS OKTOOBER EST, TOITUDE JA JOOKIDE DEGUSTEEROMISEGA LAEVAL

19.10.2018

H: 69 €

ERIKRUIIS SEENIORIDELE VÄRVIKAS MEELELAHUTUS PROGRAMM LAEVAL – JÕULUSÄRAS STOCKHOLM DRODNINGHOLMI PALEE JA JÕULUTURG

08.12.2018

ROMANTILINE PORVOO-LAPPEENRANNAJA VIIBURI KRUIIS

28 - 30.06; 09 - 11.08.2019

H:65€

Hotellide broneerimine, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus.

Grupireisid vastavalt tellimusele.

4 • SEPTEMBER 2018 •

26.–28.07.2019

H: 249 €

ROHELINE BORNHOLM JA RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR

18.–25.08.2019

H: 589 €

AJALOOLINE KIIEV JA PRESIDENDI LOSS

14.–16.06.2019

H: 420 €

SIGULDA LILLE- JA TAIMELAAT

04.05.2019

H: 32 €

27.10; 24.11.2018

H: 42 €

MÄDAPEA MÕISA SIBULLILLEDE NÄITUS JA MÜÜK – 29.09.2018 MOE PIIRITUSETEHAS JA DEGUSTEERIMINE

H: 30 €

EESTI REISID H: 259€

KAUGREISID

Lisainfo: tel 644 4744 Tallinn, Rävala pst 8 / B107 e-post info@mainedd.ee www.mainedd.ee

PIHKVA KREML – VELIKIJE LUKI – PETSERI KLOOSTER

EESTI RAHVA MUUSEUM

LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – 21.09.–05.10.2019 HAWAII – LOS ANGELES – NEW YORK

H: 3799 €

PÄIKSELISED SAARED MUHU, SAAREMAA, VILSANDI

06.–07.07.2019

H: 125 €

AUSTRAALIA – AYERS ROCK – SINIMÄED – UUS-MEREMAA PÕHJA- JA LÕUNASAAR

10.–25.11.2018

H: 4589 €

PÄIKSELISED SAARED MUHU, SAAREMAA, ABRUKA

03.–04.08.2019

H: 125 €

ARGENTINA – BRASIILIA – IGUAÇU JUGA

27.10.–07.11.2018

H: 3999 €

PÄIKSELINE VORMSI

29.06; 17.08.2019

H: 55 €

VIETNAMI KAUNID PAIGAD – HOI AN – HUE – HA LONGI LAHT

18.–29.10.2018

H: 1999 €

LÕÕGASTAV PÄEV KIHNU SAAREL

29.06; 10.08.2019

H: 89 € H: 20 €

KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCÚN – MÉXICO 18.11.–01.12.2018

H: 3220 €

ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS – KEILA-JOA LOSS 14.10; 15.12.2018 SÜGISVÄRVIDES JA JÕULU OOTEL

HONGKONG – MACAU – TAIWAN – FILIPIINID

H: 2995 €

LINNAPUHKUS

12.–25.10.2019

EUROOPA REISID RIIA SUUR MIHKLIPÄEVA LAAT

29.09.2018

H: 32 €

RIIA JÕULULAAT

16.12.2018

H: 32 €

PETERBURI – GATŠINA LOSS – PETERHOF – KROONLINN

31.05-02.06; 09-11.08.2019

H: 230 €

VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN JA SUVEÖÖKONTSERT

19.–21.06.2019

H: 628 €

LONDON – WINDSORI LOSS

30.11.–03.12.2018

H: 595 €

ANTIIKNE ROOMA

19.–22.10.2018

H: 650 €

RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 17.–20.05.2019

H: 399 €

SÜGISÕHTUSED SÜGISÕHTUSED VEINIKURSUSED VEINIKURSUSED Pikad Pikad ja ja pimedad pimedad sügisõhtud sügisõhtud on on mõnus mõnus aeg aeg tutvuda tutvuda põneva põneva veinimaailmaga, näiteks võtt a osa harivast veinikoolitusest. veinimaailmaga, näiteks võtta osa harivast veinikoolitusest.

Veinimaailm Veinimaailm korraldab korraldab kursusi, kursusi, mida mida viivad viivad läbi läbi kogenud kogenud lektorid lektorid ning kus saab nauti da häid maitseid ja meeldivat seltskonda. ning kus saab nautida häid maitseid ja meeldivat seltskonda.

Kõiki Kõiki kursusi kursusi ja ja veiniõhtuid veiniõhtuid on on võimalik võimalik tellida tellida fi firma rma koosviibimistele koosviibimistele ja ja üritustele.

Samuti on võimalik tellida Veinimaailm enda juurde – üllata üritustele. Samuti on võimalik tellida Veinimaailm enda juurde – üllata sõpru sõpru või või töökaaslasi. töökaaslasi. Seega, Seega, õdus õdus veinikursus veinikursus või või veiniõhtu veiniõhtu SINU SINU juures! juures!

Kursuste Kursuste kohta kohta leiad leiad infot infot ja ja kalendri kalendri meie meie kodulehel: kodulehel: www.eesti -veiniakadeemia.ee www.eesti-veiniakadeemia.ee

VEINIMAAILM TULEMAS TULEMAS PÕNEVAD PÕNEVAD KURSUSED KURSUSED VÕI VÕI VEINIÕHTUD VEINIÕHTUD

26. oktoobril Tartus – SUUR VEINIÕHTU 26. oktoobril Tartus – SUURkoos VEINIÕHTU 100-aastase veini degustatsioon suupistetega 100-aastase veini degustatsioon koos suupistetega (2. osa). Premier Grand Cru Classé, Saint-Émilion ja (2. osa).

Premier Grand Cru Classé, Saint-Émilion ja sama piirkonna nooremad veinid. 100-aastane vein sama piirkonna nooremad veinid.

100-aastane vein on Chateau Ausone 2018. on Chateau Ausone Algus kell 19.00.2018.

Algus kell 19.00.

Koht: Veinimaailm aadressil Fortuuna 1, Tartu.

Koht: Veinimaailm aadressil Fortuuna 1, Tartu.

6. novembril Tallinnas – 6. novembril Tallinnas – maailm” hariv veinikursus „Põnev veinide hariv veinikursus „Põnev veinide maailm” Algus kell 18.00. Koht: Hotell L’Ermitage’i konverenAlgustsiruum kell 18.00.

Koht:Toompuiestee Hotell L’Ermitage’i konverenaadressil 19, Tallinn. tsiruum aadressil Toompuiestee 19, Tallinn.

9. novembril Tartus – „Maitsemeelte koolitus: 9. veinide novembril Tartus – „Maitsemeelte koolitus: avastamisretk läbi uute maitsete” veinide avastamisretk läbi uute maitsete” Veini ja toidu kokkusobitamise põhireeglid.

Veini ja toiduKoht: kokkusobitamise põhireeglid.

Algus kell 19.00.

Veinimaailm, Fortuuna 1, Tartu.

Algus kell 19.00. Koht: Veinimaailm, Fortuuna 1, Tartu.

16. novembril Tallinnas – veiniõhtu ja veinikursus 16. „Kasulikud novembril Tallinnas – veiniõhtu ja veinikursus nipid: kuidas veini valida?” ning „Kasulikud nipid: kuidas veini valida?” ning „Joogietikett praktikas – etikett ja käitumine” „Joogieti kett prakti kas – eti kett ja käitumine” Algus kell 18.00. Koht: Hotell L’Ermitage’i konverentsiAlgusruum kell 18.00.

Koht:Toompuiestee Hotell L’Ermitage’i konverentsiaadressil 19, Tallinn. ruum aadressil Toompuiestee 19, Tallinn.

23. novembril Tallinnas – „Maitsemeelte koolitus: 23. novembril Tallinnas – „Maitsemeelte koolitus: veinide avastamisretk läbi uute maitsete” veinide avastamisretk läbi uute maitsete” Veini ja toidu kokkusobitamise põhireeglid.

Veini ja toidu kokkusobitamise põhireeglid.

Algus kell 18.00.

Koht: Hotell L’Ermitage’i konverentsiAlgusruum kell 18.00.

Koht: Hotell L’Ermitage’i konverentsiaadressil Toompuiestee 19, Tallinn. ruum aadressil Toompuiestee 19, Tallinn.

24. novembril Tartus – SUUR VEINIÕHTU 24. novembril Tartus – SUURkoos VEINIÕHTU 100-aastase veini degustatsioon foie gras ‘ga 100-aastase veini degustatsioon koos foie ja gras ‘ga (3. osa). Premier Cru Supérieur, Sauternes sama (3. osa). Premier Cru Supérieur, Sauternesvein ja sama piirkonna nooremad veinid. 100-aastane on piirkonna nooremad Chateau Yquemveinid.

2018 –100-aastane maailmas nrvein 1. on Chateau Yquem 2018 – maailmas nr Algus kell 19.00. Koht: Veinimaailm, Fortuuna1.

1, Tartu Algus kell 19.00. Koht: Veinimaailm, Fortuuna 1, Tartu

TÄHELEPANU! TÄHELEPANU! TEGEMIST TEGEMIST ON ON ALKOHOLIGA. ALKOHOLIGA. ALKOHOL ALKOHOL VÕIB VÕIB KAHJUSTADA KAHJUSTADA TEIE TEIE TERVIST. TERVIST.

• SEPTEMBER 2018 • 5

MUUSEUM

MOMU

avab eestlaste võimast mootorispordi ajalugu Martin Hanson

Turbas juba ligi aasta avatud olnud Eesti Mootorispordi Muuseum (MOMU) kasvab pidevalt aina suuremaks. Aastaga on eksponaatide arv tõusnud sajalt kahesajale ja uusi põnevaid kohaliku motospordiga seotud lugusid koguneb pidevalt juurde.

E

llamaa vanas elektrijaamas asuva MOMU kuraatori ja eest­ vedaja Arno Sillati sõnul sai muuseum äsja endale uueks eksponaadiks renoveerimist vajava Ford Escort Cosworthi, mille roolis on erinevatel aegadel istunud nii Tommi Mäkinen, Marcus Grönholm, Markko Mär­ tin kui ka Urmo Aava. Tõelise “sugupuuga” ralliauto, millest saab kindlasti muuseumi üks tõmbenumber.

“Mäletan, et Markko Märtin pidas au­ tot juba lahjaks, kuid Urmo Aava sai selle­ ga oma esimesed väga kiired sõidud teh­ tud. Samas on Märtin selle autoga kunagi ka Tallinna ralli lõpetanud, pärast seda, kui ta enda auto rannahoone katsel puu ümber keeras. Sellel autol on ajalugu ja sisu,” mai­ nib Sillat.

MOMU avamine on toonud aga kaa­ sa omamoodi renessanssi kohalike endis­ te rallisõitjate seas, kes ise või kelle sugula­ sed on alustanud oma vanade võistlusma­

6 • SEPTEMBER 2018 •

sinate ülesotsimist ja renoveerimist. Sil­ lat ütleb, et palju on neid, kes tahavad enda või oma isa/ema kunagist rallielu tulevas­ tele põlvedele säilitada.

“Aastate jooksul on olnud palju jutume­ hi, kes on lubanud oma autod üles vuntsi­ da, kui on olemas koht, kus saab neid rah­ vale näidata ja säilitada. Arvan, et järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul on tulemas meile nii kümmekond väga huvitava aja­ looga masinat,” räägib 32 aastat muuseumi ideed endaga kaasas kandnud Sillat.

Unustusse vajunud Estoniad kõigile näha Ligi 6000 ruutmeetril asuv muuseum on ainulaadne kooslus ajaloolisest hoonest ja

Muuseumi kuraator Arno Sillat seisab otse Eesti motospordi ajaloo keskel.

Foto: Silver Raidla

maailmas haruldasest võidusõidutehnika ekspositsioonist. Erinevaid võidusõidu­ masinaid on nii Nõukogude Liidu kui ka iseseisvunud Eesti ajast. Mootorispordi­ muuseumis on esindatud mootorispordi lugu läbi kolme sajandi: kokku on seal ligi 240 autot ja mootorratast, kõikvõimalikku mootorispordiga seotud varustust, kiiv­ reid, mänguasju ning loomulikult küllus­ likult auhindu ja karikaid.

Kõige erilisemat eksponaati on ehk keeruline esile tuua, sest iga ese peidab endas huvitavat ja pikka ajalugu. Esimest äramärkimist väärivad aga kindlasti vor­ mel Estonia paarkümmend mudelit. Esto­ nia vormeleid, millega mitmed nõukogu­ deaegsed kuulsad võidusõitjad oma edu

Muuseumis näeb ka mootorratast, millega sõidetud läbi Pariisi-Dakari ralli. Foto: Silver Raidla

saavutasid, toodeti kokku “ainult” 1331.

Sillat nimetab neid muuseumi krooni­ juveelideks.

“Näiteks ei tea inimesed Estonia vor­ melite lugu – seda, et tänu Estoniale oli­ me meie kunagi planeedi suurimad vor­ melitootjad. Turistid tulevad ja on mee­ letult üllatunud, kui saavad teada meie motospordi ajaloost: see oli väga kõrgel tasemel isegi olukorras, kus piirid olid kinni,” räägib Sillat.

Muuseum eeskujuks uutele ralliässadele Sillat seda otseselt välja ei ütle, kuid loo­ dab, et muuseumist on kasu ka uue põlv­ konna rallimeeste ja -naiste kasvatami­ sel, tutvustades neile meie võimast moo­ torispordi ajalugu ja seda, kuidas selles maailmas on võimalik edu saavutada.

“Kui ralli sõitmine on ääretult kallis ja pilootideks saada väga keeruline, siis me tahame anda noortele selle idee, et heas rallitiimis on sadu ja vahel tuhan­ deid inimesi, kes on selle autoga seotud.

Selleks, et rallimaailmast osa saada, tu­ leb minna ülikooli, teha tööd, mis meel­ dib, ja areneda. Insenerikoht WRC ral­ litiimis ei maksa midagi. Kui oled ande­ kas ja töökas, makstakse selle eest sul­ le,” mainib Sillat.

Eesti Mootorispordi Muuseumi on kutsutud kõik, kellel on vähegi spordivõi tehnikahuvi, vanavanematest pois­ teni-tüdrukuteni välja. Võrreldes mõne teise muuseumiga saab MOMUs paljude­ le eksponaatidele peale ja sisse ronida.

EESTI KONTSERT

Kaks kümnendit kauneid klaverihelisid Tallinnas Oktoobri alguses vallutavad Tallinna taas maailma kaunimad klaverihelid, sest toimub järjekordne Balti- ja Põhjamaade suurim festival KLAVER. Festival sündis 1998. aastal selle asutaja ja kunstilise juhi, pianisti Lauri Väinmaa visioonist ja soovist tuua Eesti muusikapublikuni siin veel tundmatuid suurepäraseid pianiste ning tutvustada maailma muusikaelus puhuvaid värskeid tuuli.

Sten Lassmann

F

Foto: Kaupo Kikkas

estival KLAVER annab Eesti publikule haru­ kordse võimaluse ühe nä­ dala jooksul tutvuda kla­ verimaailma rikkustega, hoolimata sellest, kas tegu on esmakoh­ tumise või eluaegse armastusega. Mee­ nutame, et Lauri Väinmaa visioon kla­ verifestivalist sai alguse enne Youtu­ be’i plahvatuslikku levikut, mis toob tä­ napäeval hetkega kätte suure osa maail­ mas toimuvast. Lisaks soovime festivali­ ga hoida au sees juba 150-aastast klassi­ kalise klaveriõhtu vormi,” mainib festi­ vali kunstiline juht Sten Lassmann.

Festival KLAVER on unikaalne kla­ verinädal, mis on Eesti suurima külas­ tajate arvuga klassikafestival, millel üles astuda on prestiižne, aga kus ka publi­ ku hulgas olla on prestiižne. 2018. aastal toimub festival juba 11. korda ning pub­ liku ette tuuakse nädala jooksul mitmed Euroopa ja maailma tipud – kuulata saab nii klassikalist kui ka ehk klaverile eba­ tüüpilist muusikat.

“Seekordsel festivalil jõuavad esi­ mest korda Eestisse mitmed Euroopa ja maailma legendaarsed interpreedid.

Avakontserdil esinevad näiteks õed Ka­

tia ning Marielle Labèque Prantsus­ maalt, kes on laia ampluaaga põne­ vad muusikud. Nende mäng on ergas ja kaasahaarav nii Berio, Boulezi või Li­ geti ülikeerukates modernistlikes teos­ tes kui ka minimalistlikes palades või muusikaliseadetes,” räägib Lassmann.

Klaverimängu Brasiiliast Norrani Uhke lavasõu ja särtsaka kavaga tu­ leb lavale ka Brasiilia klaveriorkester Brazil PianOrquestra. Neil on kümme kätt ja üks ettevalmistatud klaver, Bra­ siilia muusika koos tantsu ja kujutava kunstiga – tõeliselt unikaalne esitus.

“Brazil PianOrchestra kasutab klaveri­ mänguks ebaharilikke tehnikaid. Teo­ sed on seatud nii, et muusikud esine­ vad ühel ja samal klaveril, kasutades klaviatuuri ja klaverit nii seest kui ka väljast,” mainib kunstiline juht.

Festivali ühe kroonijuveelina an­ nab kontserdi austerlane Rudolf Buchbinder, kes debüteeris Viinis ime­ lapsena rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi, aga on endiselt tippvor­ mis ning annab igal aastal sadakond kontserti üle kogu maailma. Festiva­ li peaesineja, norrakas Leif Ove Ands­ nes, kuulub aga kaasaegse klaveripar­ nassi absoluutsesse tippu, sinnapoole on teel ka ameeriklane Jeremy Denk ning loodetavasti kunagi ka noor un­ garlane Daniel Lebhardt.

Eesti pianistidest esinevad klave­ rifestivalil selle kauaaegne kunstiline juht Lauri Väinmaa, võrratu Irina Zah­ harenkova ning ka festivali kunstiline juht Sten Lassmann. Festivaliga koos avatakse Estonia kontserdisaali fuajees Virge Joametsa koostatud näitus „Kla­ veri soolo”, mis käsitleb klaveriõhtu traditsioonide ja esteetika kujunemist.

Kui 19. sajandi alul oli soolopia­ nist üksnes üks kontserdil üles as­ tuvatest muusikutest, siis 1850. aas­ taks oli klaveri sooloõhtu kujunenud enam-vähem seesuguseks, nagu me seda tänapäeval teame. Eelkõige tänu Ferenc Liszti, Sigismond Thalbergi ja Clara Schumanni tegevusele kuju­ nes klaveriõhtu üheks kõige armasta­ tumaks kontserdiliigiks. Ning ehkki uuema aja meelelahutusviiside peale­ tung on sooloklaveriõhtu populaarsust aja jooksul tublisti vähendanud, on see endiselt euroopaliku kontserdielu üks tähtsamaid vorme.

Tänavune klaverifestival soovibki publikule näidata, et on kaugelt vara klaver maailma muusikaareenilt koli­ kambrisse saata.

Lauri Vainmaa Foto: Jake Farra

Festival Klaver 5.–12. oktoobrini 2018 Tallinnas esinevad maailma tipppianistid: Leif Ove Andsnes (Norra), Rudolf Buchbinder (Austria), Jeremy Denk (USA), klaveriduo Katia ja Marielle Labèque (Prantsusmaa), Brazil PianOrquestra ja nii edasi.

Lähemalt vaata: www.tallinnpianofestival.com

Brazil PianOrquestra Foto: Renato Mangolin

Katia ja Marielle Labèque Foto: Eesti Kontsert

• SEPTEMBER 2018 • 7

HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS HERMANIS

RUBRIIK

TALVEÖÖ UNENÄGU

9.------------ 15. detsember 2018

Hermanise pälvitud preemiate hulka kuuluvad muuhulgas Euroopa Teatriauhind „Uute teatrireaalsuste“ kategoorias (Eestis pälvis selle äsja Teater NO99), samuti Stanislavski auhind, kaks Kuldse Maski preemiat ja Max Reinhardti sulepea Salzburgi Festivalilt. Hiljuti nimetas Šveitsi kultuuriväljaanne DU Magazine 1965. aastal Riias sündinud Hermanist üheks viimase dekaadi kõige mõjukamaks teatritegijaks Euroopas.

2018 detsember 9.------------ 15.

TOETAJAD JA KOOSTÖÖPARTNERID Talveöö Unenägu tuleb sel aastal juba kümnendat korda. Tänavune festival on pühendatud ühele meistrile ja tema loomingule, tuues Tallinnasse Euroopa tipplavastaja Alvis Hermanise ja tema auhinnatud draamalavastused.

Läti päritolu Alvis Hermanise lavastusi on keeruline üheselt iseloomustada – igaüks neist loob oma maailma, igal lavastusel on eripärane

stiil, milles loominguline impulss on ühendatud filigraanse teostusega. Hermanis on öelnud, et tema stiiliks on selle puudumine – igale lavastusele lähenemine sõltub teemast, millega töötama hakatakse.

Hermanis nimetab end ka antropoloogiliseks uurijaks, mistõttu leiab tema lavastuste seast palju trupi ühistööna ning iseloodud tekstiga lavastusi.

festival.linnateater.ee 8 • SEPTEMBER 2018 •

Läti Vabariigi Suursaatkond Eesti Vabariigis

T UN TAL UNEN TALVE UNENÄG TALVEÖÖ UNENÄGU

Tallinna Linnateatri festival

TALVEÖÖ UNENÄGU TALVEÖÖ UNENÄGU TALVEÖÖ UNENÄGU TALVEÖÖ UNENÄGU

MUST PIIM

LÄTI ARMASTUS

BRODSKI/ BARÕŠNIKOV

Riia Uue Teatri näitlejad kogusid kahe aasta jooksul lugusid Läti maaelust ning see lavastus on nende uurimistöö tulemus. Näitlejad jõudsid järeldusele, et lätlase tõeline identiteet ei ilmne mitte linnas, vaid maal.

Ainuüksi maal on ilmselge, et lätlased on teistest rahvustest erinevad, linnades need erinevused kaovad.

Veel üks järeldus on, et tõelist maaelu iseloomustavad külaühiskond ja põllumajanduslik elustiil, mis Lätis tähendab kindlasti ka loomapidamist. Lõppjäreldus – kui viimane Läti vanaema annab ära oma viimase lehma, siis muutub ehtne Lätimaa minevikuks. Seega räägib lavastus ka lehmadest.

„Läti armastus“ põhineb tõestisündinud lugudel ja näitlejate endi fantaasiatel. Intervjuude ja kohtumiste käigus kogutud materjale – isiklikke lugusid, kirju, fotosid – kasutati näitlejate kujutlusvõime käivita-miseks ja tööks rollidega. Lavastuse algseks teemaks, mille arendamisega tegeleti terve aasta, oli see, kuidas inimesed kohtuvad tänu tutvumiskuulutustele. Ühise pingutuse tulemusena sündis lavastus Lätist ja lätlastest, üksildusest, naistest ja meestest. Sõnulseletamatust igatsusest armastada ja armastatud olla.

Praegusest internetti kolinud ajastust, mil tõelised kohtumised muutuvad üha enam „luksuseks“. Samuti imedest, mida elus siiski juhtuda võib.

„Brodski/Barõšnikov“ on Nobeli laureaadist poeedi Jossif Brodski luuletustest koosnev monolavastus, emotsionaalne rännak luuletaja sügavuti tungivate ja keerukate teoste olemuse juurde, mida esitab Mihhail Barõšnikov, maailmanimega teatrija filminäitleja ning omaaegne balletitäht. Barõšnikov, kes emigreerus Venemaalt USAsse 1970ndatel, nagu ka Brodski, esitab oma kauaaegse sõbra luulet algupärasena, vene keeles. Näitleja väljendusrikka füüsise abiga avab Hermanis publiku jaoks aupaklikult ukse Brodski mõttetihedasse sisemaailma.

RAHVUSOOPER ESTONIA TEATRISAAL

KULTUURIKATEL

EESTI DRAAMATEATRI SUUR SAAL

Pärnu mnt 5, Tallinn s on Ete n d u s , ele e k i t lä e ga ontõlk s ün kr o e n e v eesti ja e. keeld

9., 10. DETSEMBER kell 19.00

Talveöö Unenäo programmi kuuluvad tema juhitavas Riia Uues Teatris esietendunud draamalavastused, mis on käinud erinevatel suurtel teatrifestivalidel üle terve maailma ning pälvinud mainekaid auhindu. Ühtlasi sillutasid need lavastused Hermanisele tee Euroopa suurimatesse teatrimajadesse.

Lisapiletid müügil alates 1. oktoobrist Tallinna Linnateatri kassas ja Piletilevis

RUBRIIK

Estonia pst 4, Tallinn

Ete n l ät i d us o n kee s ün le s , kr o e e s o n t õ lk t i ja e ga kee vene lde .

11., 12. DETSEMBER kell 19.00

PIKK ELU

OBLOMOV

„Pikk elu“ räägib ühest päevast eakate pensionäride elus Riia ühiskorteris ja asjadest, mis neid ümbritsevad. Selle lavastuse aines on vanadus – üks tänapäeva kõige ebapopulaarsemaid teemasid. Alates 1990ndate algusest on meie ühiskond vanu inimesi diskrimineerinud, isoleerinud ja asetanud neid antropoloogilise eksperimendi tingimustesse, mis sarnaneb tõsieluseriaaliga, kus mängureeglid on ebaselged – kas võitja on see, kes sureb esimesena või viimasena? Meie lavastus pakub unikaalset võimalust olla selles „loomaaias“ kõrvaltvaatajaks.

19. sajandi keskpaik, Peterburi. Vene aadlimees elab oma elu ilma voodist lahkumata. Ta unistab ideaalsest elust, kus poleks probleeme, raskusi, muresid. Kui talle avaneb võimalus armuda, abielluda armastatud naisega ja elada seda elu, millest ta alati unistanud on, pöördub Oblomov tagasi voodisse. Selgub, et elu on tema jaoks liiga hirmuäratav. Kuid see lugu paneb meid uskuma, et igaüks, ka kõige veidram inimene väärib armastust. „Oblomov“ on lugu, mis kõnetab isiklikult iga vaatajat.

Põhja pst 27a, Tallinn

12., 13., 14. DETSEMBER kell 19.00

OG ERIPR

Koostöös festivaliga Kuldne Mask Eestis Lavastus tundub alguses küll täiesti lihtsa ja naiivsena, ent hakkab kohe meeldima ja on isegi natukene nagu häbi, et see nii väga meeldib. On tunne, nagu lehitseksime uut pildiraamatut jutustustest, mida me juba ammu-ammu teame, ent ühtäkki näeme neid mingi uue teravusega.

Ete ndu v s ün ene k s on kr o e e le e e s o ntõ s , ti k l eel kega de .

Salme 12, Tallinn

BLACK BOX STUDIO

Rohuneeme tee 1, Viimsi

13. ja 14. DETSEMBER kell 19.00

15. DETSEMBER kell 16.00

R AM M

ŠUKŠINI JUTUSTUSED

SALME KULTUURIKESKUS

Ete n d l ät i k us o n e ele s s ünk , ro on tõ eest lkega vene i ja keeld e.

s on , s ndu Ete keele te e e n s l e e v tike a. e e s i t ri t e g i t

VENE KULTUURIKESKUS

Mere pst 5, Tallinn

9., 10. DETSEMBER kell 19.00 • SEPTEMBER 2018 • 9

KRIITIK

Teatrisse minek on nii mõnegi jaoks eriline sündmus, mis algab ootusärevusega pärast piletite soetamist, kasvab end teatrimajja sättides ja kulmineerub selle imepärase maailmaga, kuhu teatrinäitlejad lavalaudadel meid viivad.

K

uid on ka neid, kelle jaoks ei ole teater üksnes koht, kus mõned korrad aastas mõnd lavastust nautida, vaid kirg ja hobi. Räägime auto­ kooli omaniku, sõiduõpetaja ning auto­

juht-parameediku Raivo Siimeriga, kes on lapsepõlvest saadik pidanud teatrit oma suurimaks hobiks.

maailmaga väljaspool reaalsust. Praegu käin igal aastal vaatamas umbes 50 eten­ dust.

Kuidas teie huvi teatri vastu algas?

Alustasin kodulinnas Viljandis õpeta­ ja Reet Sinimaa juhendamisel kooliteat­ ris. Andsime isegi külalisetendusi. Hilise­ mas koolis oli meil jõulupeol kolm nääriva­ na – H. Toompere, R. E. Tamm ja mina. Kül­ lap see oligi algus, neile kahele kindlasti …

Mul polnud tegelikult plaanis näitlejaks hakata, kuid nautisin seda kõike väga.

Mäletan ka, et emal-isal oli kodus terve sahtlitäis teatrikavasid. Nagu minul praegu.

Vaatasin neid aeg-ajalt ja see tekitas minus mõnevõrra aukartust. Justkui oleks tegu

Kuidas hea etendus ära tunda?

Lihtne – tuleb ise ära vaadata. Tunda ära see ühisosa endaga, lasta end vaimus­ tada ja üdini kurvastada.

Teater on justkui minu teine kodu. Saan ennast välja lülitada ja elada sisse täies­ ti teise maailma. Tunda tundeid, mida iga päev ehk ei tunne ega olegi võimalik tunda.

Etendus, mida kindlasti mainimata ei saa jätta, on Linnateatri “Kes kardab Virgi­ nia Woolfi?”

Sel aastal on mul juba kuues kord seda vaadata. Geniaalne etendus Linnateatri

Foto: Shutterstock

Teater viib hingest sügisjaheduse

kammersaalis – pealtvaatajad on “elu­ toas” istudes justkui osa etendusest. Näit­ lejate mängu nautides saab samal ajal vaadata inimeste reageeringuid – see on justkui kahekordne teater. Pärast eten­ dust on tunne, et tunned kõiki inimesi enda ümber ja peaksid neile head õhtut soovima …

Etendusi on väga palju ja häid ning pole hooaega, millal neid nautida ei võiks.

Suveetendused on justkui omaette žanr.

Lavastus keset loodust ja ideaalselt sobi­ vas keskkonnas. Koos linnulaulu ja lille­ lõhnaga. Teises linnas lavastust vaadates on suurepärane teha hiljem ka üks kena õhtusöök ning ööbima jääda. See on minu jaoks täiuslik päev.

Neil Simon Kaks lühikomöödiat

Osades: KATRIN KARISMA TÕNU KILGAS Lavastaja: Ivo Eensalu Kunstnik: Riina Andresen Grimm: Hille Leiten Tõlkija: Hannes Villemson

1993 Müük: Piletilevi, Piletimaailm, kohapeal.

Soodushind: pensionärid, tudengid, õpilased.

Algus kl 19

26.10 27.10 28.10 29.10 30.10 01.11 02.11 05.11 06.11

10 • SEPTEMBER 2018 •

VASTEMÕISA VALGA MOOSTE kl 16 HAAPSALU KEILA JÕGEVA SAUE TALLINN TARTU

07.11 08.11 10.11 12.11 13.11 16.11 17.11 18.11 19.11

MUSTVEE KIVIÕLI KIISA KERNU LIHULA HALJALA JÄRVAKANDI kl 16 OTEPÄÄ kl 16 KARKSI-NUIA

21.11 23.11 24.11 25.11 27.11 28.11 29.11 30.11 03.12

JÕHVI VIIMSI ELVA kl 18 PÄRNU kl 17 RÄPINA VILJANDI KUUSALU MÄRJAMAA TÜRI

06.12 09.12 10.12 11.12 18.12 16.01 17.01 07.02 14.02

RAPLA TARTU kl 16 JÜRI, RAE KK TALLINN JÄRVA-JAANI PÕLVA VÕRU PÕLTSAMAA PAIDE

EESTI INTERPREETIDE LIIT / COLLEGIUM MUSICALE

Eesti Interpreetide Liit täidab sügise rikkaliku kontserdivalikuga Eesti Interpreetide Liidu 20. tegevushooaja sügiskuudel jõuavad kontserdid Tartusse, Jõhvi, Pärnusse, Sauele ja mitmele poole mujale Eestisse.

5.10 Jõhvi kontserdimaja 9.10 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Aleksandra Kamenskaja (klaver)

Aleksandra Kamenskaja

Pianist Aleksandra Kamenskaja on edu­ kalt osalenud nii vabariiklikel kui ka rah­ vusvahelistel konkurssidel, aga ka kont­ sertidel EMTA ja ERSO ühendorkestriga ning Tallinna Kammerorkestriga. Prae­ gu Viinis tudeeriva noore pianisti soolo­ kavas kõlavad Tubina, Chopini ja Dutil­ leux’ teosed.

14.10 Eesti Rahva Muuseum 25.10 Maarjamäe lossi suvesaal Karin Sarv (vioola), Laur Eensalu (vioola), Helen Kedik (vioola), Liina Žigurs (vioola) Erakordne kooslus – neli vioolat!

Ansambel koosneb suurepärastest vioolamängijatest, kes töötavad iga­ päevaselt meie esindusorkestrites – Eesti Riiklikus Sümfooniaorkest­ ris ning Tallinna Kammerorkestris.

Harukordne kontserdikava toob väl­ ja igapäevaselt orkestris täitefaktuuri rolli kandva vioola võlusid. Kavas kõla­ vad rütmikad teosed Y. Boweni, S. Engaño ja R. Coheni sulest.

16.10 Estonia kontserdisaal “I nagu interpreet”, Juhan Tralla (tenor), Sten Heinoja (klaver) Mannheimi rahvusliku teatri solisti Ju­ han Tralla ning „Klassikatähtede” tele­ saatest tuntuks saanud pianisti Sten Hei­ noja ühises kontserdikavas kõlavad seda­ puhku surmast, armastusest ja kodumaa loodusest rääkivad Mart Saare soololau­ lud.

6.11 Saue kontserdisaal 8.11 Pärnu raekoda 10.11 Maarjamäe lossi suvesaal Leonora Palu (flööt), Heli Ernits (oboe), Kirill Ogorodnikov (kitarr) Eesti tippinterpreetidest koosneva põneva koosluse – flööt, oboe ja kitarr – esituses kõlavad nii karge põhjamaine kui ka hõrk muusika. Virtuoosseid väljakutseid pakub E-S. Tüüri, R. Eespere, J. Iberti, T. Take­ mitsu ja M. Castelnuovo-Tedesco looming.

Vioolakvartett 13.11 Estonia kontserdisaal “I nagu interpreet”, Ralf Taal (klaver) Eesti klaverimängu kõrgklassi kuuluv soolopianist ja hinnatud ansamblist Ralf Taal on läbi ja lõhki romantiline muusik, kes on tuntud virtuoosse tehnika ning nõudlike kavade poolest. Ta on soleeri­ nud peaaegu kõigi Eesti orkestrite ees, esitanud ligi 20 instrumentaalkontserti ning teinud koostööd tippklassi kuulu­ vate dirigentidega. Kontserdikavas kõla­ vad F. Schuberti, W. A. Mozarti ja F. Lisz­ ti teosed.

Vaata lisainfot: interpreet.ee/kontserdid

Collegium Musicale 8. sünnipäevakontsert „Veere, veere päevakene” Collegium Musicale – aasta koor 2017, 2014 ja 2011 – kutsub kolmapäeval, 3. oktoobril kell 19 Jaani kirikusse kammerkoori Collegium Musicale 8. sünnipäevakontserdile “Veere, veere päevakene”.

K

ontserdil kõlab eesti noore helilooja Pärt Uusbergi (snd 1986) looming, kaastegev Eesti Sinfonietta, dirigent Endrik Üksvä­ rav. Ühtlasi on tegemist Pärt Uusbergi segakoori­ loominguga CD esitluskontserdiga. Laulude tekstid jaotuvad kaheks: üks osa on kirjutatud vaimulikele tekstidele, teiste aluseks on eesti ühe omanäolise­ ma luuletaja Juhan Liivi luule.

Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale (www.collegiummusicale.ee) asutati 3. oktoobril 2010. Koor on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori dirigent on Endrik Üksvärav. Repertuaar ulatub renessan­ sist kaasaega, erilisel kohal on eesti heliloojate loo­ ming (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg jt). Lisaks esitatakse a cappella teostele suurvorme.

Koor on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häk­ kinen (FIN), Kaspars Putninš (Läti), Jos van Veldho­ ven (Holland), Simon Carrington (ÜK), Darrel Ang (Singapur/Prantsusmaa), Mihhail Gerts jt. Samuti

orkestrite ja ansamblitega: Helsingi barokkorkes­ ter, Rascher Saxophone Quartet, Tallinna kammer­ orkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli barokkorkester, barokkorkes­ ter Barrocade (Iisrael), Iisraeli sümfooniaorkester Rishon Letzion ja Jeruusalemma sümfooniaorkes­ ter.

Koori tegevusaastate sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Sak­ samaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisrae­ lis ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. 2017. aasta täht­ sündmuseks oli kindlasti Lera Auerbachi teose „72 Angels” Eesti esiettekanne koos Rascher Saxopho­ ne Quartetiga. Sama aasta sügisel võitis Collegium Musicale Euroraadio konkursi „Let the Peoples Sing” täiskasvanute kategooria ja kogu konkursi grand prix’. 2018. aasta on lennutanud koori Lii­ banoni, Kreekasse, Venemaale, Lätti ja Poola.

Piletid 12/7 EUR müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Kontserdi korraldab MTÜ Colle­ gium Musicale.

Lisainfo: www.collegiummusicale.ee • SEPTEMBER 2018 • 11

NÄITUSED / EESTI VABAÕHUMUUSEUM

Galerist, kes muudab kohvikud, poed ja kontorid näitusepindadeks Marian Kivila

Kunsti ei pea eksponeerima ilmtingimata valgete seintega näitusesaalis ja selleks, et galeristina töötada, ei pea omama galeriid. Vabakutseline kuraator Meelis Tammemägi kureerib näitusi juba aastaid võõrastel pindadel – kunstigaleriide kõrval ka kaubamajades, kontorites, kohvikutes ja kodudes.

K

lassikalisel kunstigaleriil on ena­ masti suured kulud ja pisike kü­ lastajaskond, kuid brändi Galerist nime all tegutsev Meelis on alati soovinud, et kunstnikud ei peaks näitusepinna eest renti tasuma ja kunst jõuaks võimalikult suure publikuni. Seetõttu on ta otsinud ta­ vagaleriile alternatiive ja rendivabu pinda­ sid, mis end ise majandavad. Nii on ta alga­ tanud mitmeid näitusepinna sümbioose.

Näiteks Fahle galerii, mis asub keset kon­ toriruume – külastajatele lisaks võimaldab see oma maja töötajatel külastada näitusi ja lõõgastuda parima kunsti keskel.

Meelisel on enamasti mitu rauda tules ja näitusi korraldab ta erinevatel pindadel ja erinevates linnades korraga. Kunstnike valik ulatub noortest tegijatest kunstik­ lassikuteni, kelle töid võib kohata ka Ees­ ti kunstimuuseumide püsiekspositsioo­ nides. Selgi sügisel on ees mitu projekti – Tartu Kunstimajas võib külastada näitust nõukogude perioodi sotsrealismile vastan­ duva karmi stiili ehedama esindaja Raivo Korstniku loomingust (27.09.–21.10), Fah­ le galeriis näeb kuni 5. oktoobrini võõrsil elavate Eesti kunstnike loomingut Andres Sütevakalt (Hispaania), Tarrvi Laamannilt (Jamaica), Soho Fondilt (Bali), Merult (Su­ urbritannia) ja teistelt. Alates oktoobri teisest nädalast on võimalik Fahle galeriis külastada Margus “SORGE” Tiitsmaa näi­ tust “Rõõm”, mis jääb avatuks 2. novemb­ rini.

Näitusesaalide kõrval on Galerist hõi­ vanud sel sügisel ka paar ebatraditsiooni­

Meelis Tammemäe Foto: Jaanus Lensment lisemat ruumi – Kalamaja kohvikus TOPS on eksponeeritud valik plakateid Eesti ühe silmapaistvama graafiku Tõnis Vindi 1980-ndate loomingust. Näitus “Plakatid / Posters” jääb avatuks aasta lõpuni. FOO­ RUMi keskuses asuvas elustiilikaupluses WAB on võimalik tutvuda siiditrükkija Raido Kuurmaa viimase kümne aasta loo­ minguga. Raido on edasiviiv jõud brändi

HeavyMental taga ja trükib siiditrükiteh­ nikas lisaks enda loomingule teiste Eesti kunstnike graafikat T-särkidele, pusadele ja paberile. Eksponeerimisele tuleb Marko Mäetamme, Elina Kasesalu, Krõõt Kukkuri ja mitmete teiste Eesti kunstnike looming (Näitus WAB-is on avatud 20.09–04.11).

Mõnusaid avastamisi!

Värvikirev sügis Eesti Vabaõhumuuseumis

S

ügis Eesti Vabaõhumuuseumis on täis värvikaid tegevusi. Siin on hea olla, kui soovid viibida värskes õhus keset ajaloolist küla. Mihklipäeval, 29. septembril saab uurida, millega tegele­ sid meie esivanemad aasta pimedamal ajal ning millised tööd pidid kevadeks valmis saama. Kuna mihklipäev tähistab vaba­ õhumuuseumi talvehooaja algust, on sis­ sepääs muuseumisse sel päeval prii.

6. oktoobril saab osa meeleolukast sügispeost – Piiriveere sibula- ja kalapäevast. Toimuvad kala töötlemise õpi­ toad, osaleda saab trükipakkude lõika­ mise ning õnnenuku meisterdamise õpi­ toas, valmistatakse setude ja peipsivene­ laste sibula- ja kalaroogi. Tuju hoiavad üle­ val leelokoor Sõsarõ ja ansambel Suprjad­ ki. Laadal pakutakse ehedat Peipsi sibulat, mitmesugust kala ja muud head-paremat.

Novembrikuisel pimedal ajal hakka­ vad ringi liikuma mardi- ja kadrisandid.

Neid ei tasu aga sugugi peljata, sest nen­ de külaskäik toob perele õnne. Mardi­ päeval pööratakse kõik pahupidi. Naisest võib saada mees, mehest naine. Kes ta­ hab, moondab end kureks, karuks või ho­

12 • SEPTEMBER 2018 •

Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

buseks. Kui keegi ütleb, et oled kole, siis on see ainult kompliment. Sellele vastukaa­ luks riietuvad kadripäeval kõik, nii me­ hed kui ka naised, kaunitesse valgetesse riietesse ja värvivad põsed punaseks. Eesti Vabaõhumuuseumis saab end mardipäevaks ette valmistada 4. novembril, kadripäevaks aga 25. novembril. Siis on tead­ mised ja oskused olemas, et ise sanditama minna või tembutajaid õigesti vastu võtta.

Igapäevaselt aitab vabaõhumuuseumi­ ga tutvuda tasuta allalaetav äpp NUMU, kust leiab kogu ekspositsiooni tutvustava mitmekeelse audiogiidi ja lustaka orien­ teerumismängu. Korra kuus võtavad Här­ japea talu perenaised ette niivõrd tähtsa toimingu kui leivategu ja jagavad näpunäi­ teid ka kõigile huvilistele. Samuti valmis­ tatakse toidupühapäevadel põnevaid roo­ gi hooajal kättesaadavast toidukraamist.

Käsitöölaupäevadel jagavad Härjapea talu perenaised huvilistele lõikeid ja vajalikke töövõtteid, et valmistada rahvarõivaste juurde vöösid, vöökotte ja -taskuid. Sepa talu praksuva pliidiga köögis õpetab pere­ naine aga, kuidas käepärastest materjali­ dest toredaid mänguasju meisterdada. Kes

juba siiani jõudnud, ei saa mööda astuda ka Lau külapoest ega Kolu kõrtsist.

Setu kindluse tüüpi talu kõrgete vära­ vate taga valmivad nädalavahetustel põ­ nevad setu road, ahjud köevad ja leso peal saab krõbeda külmagagi kondid soojaks.

Hubases puitpitsidega kaunistatud peipsi­ vene majas saab aga nädalalõppudel õppi­ da teejoomist vanausuliste kombe kohaselt – ikka alustassilt ja koos keedusuhkruga.

Põneva aastaringse uuendusena on va­ nalinnas Pikal tänaval avatud vabaõhu­ muuseumi väike kohvik-pood. Hubases kohvikuruumis saab teavet vabaõhumuu­ seumi ürituste ja piletite kohta ning nau­ tida jõudehetke tassi kohviga. Tööpäevadel pakutakse Kolu kõrtsis valmistatud lõuna­ suppi koos käsitööleiva ja maitsevõiga.

Eesti Vabaõhumuuseum asub Rocca al Mares, Vabaõhumuuseumi tee 12. Vaata li­ saks: www.evm.ee

SEIKLUS / CORELLI MUSIC

Närvekõditav meelelahutus seiklushimulistele täiskasvanutele

A

drenaliini lisab see, et laevahu­ kust, pommiplahvatusest või sur­ manuhtlusest pääsemiseks on ka­ sutada ainult käepärased vahendid ja aega üks tund.

Arvutimängud reaalses elus Põgenemismängudes toimub kõik nagu arvutimängus, kuid tegemist on reaalse ruumiga, kus kõik asjad on käegakatsuta­ vad. Eesmärk on toast, kuhu inimesed lu­

kustati, mingil moel välja saada. Esialgu lootusetuna tunduv olukord hakkab sel­ ginema, kui leiad tuppa peidetud vihjeid.

Mängud on üles ehitatud nii, et män­ gijad ei saa järgmist ülesannet lahenda­ ma asuda enne, kui eelmine on lahenda­ tud. Samuti tuleb olla tähelepanelik, sest vihjed võivad olla kus iganes. Numbrid, koodid ja sümbolid viitavad tavaliselt sel­ lele, et kuskil on lukud, mida nende abil avada saab.

Kättesaadavaid objekte kasutades peab avama laekaid ja uksi ning lõpuks leidma lahenduse väljapääsuks. Ülesannete la­ hendamisel on füüsilise jõu kasutamine keelatud. Kasutada ei tohi ka mobiiltele­ fone ega enda kaasa võetud tööriistu.

Mängule lisavad vürtsi heli- ja valgus­ efektid ning ärevust tekitav stopperkell, mis loeb halastamatult minuteid.

Ülesannete lahendamisel tuleb kasuks loogiline mõtteviis ja oskus märgata ka kõige pisemaid detaile.

Foto: Pixabay

Meeskonnatöö on oluline Põgenemistoad on ajaviide täiskasvanutele, kuni 14-aastased (mõnes kohas kuni 16-aas­ tased) pääsevad mängima ainult koos vane­ matega. Mängud on mõeldud 2–4-liikmelis­ tele võistkondadele ja koostatud selliselt, et üksinda hakkama ei saagi.

Kuna mängu läbimiseks on ette näh­ tud kindel aeg, peavad meeskonnad püüd­ ma leida lahendusi kiirelt ja tegema selleks omavahel koostööd. Ülesannete lahenda­ misel tuleb kasuks loogiline mõtteviis ja oskus märgata ka kõige pisemaid detaile.

See kõik aga ei tähenda, et suurema seltskonnaga põgenemistuppa asja polegi.

Kuigi korraga pääseb võistlema ühte tup­ pa maksimaalselt neli inimest, on tavaliselt võimalus pidada ka sünnipäevi, firmaüritu­ si ja meeskonnakoolitusi. Samuti saab kor­ raldada meeskondadevahelisi võistlusi eri­ nevates tubades ning mõnedes kohtades on võimalus vaadata hiljem televiisorist oma esitlust. Suurem eesmärk ongi sõpradega ülimalt mõnusalt aega veeta, kuid samas ka mitte oma mõistust täiesti välja lülitada.

Allikas: reisijuht.ee

„TERVITUSTEGA VIINIST!” toob Viini klassika sulle koju kätte

H Vaata lisaks: corelli.ee ja facebook.com/corellimusic

Viimastel aastatel on täiskasvanute hulgas väga populaarseks ajaviiteks muutunud põgenemismängud, kus kogu elamus on üles ehitatud erinevate mõistatuste lahendamisele.

ooaja 2018/2019 avakontsert iidses Tallinnas asuvas arhitektuuripär­ lis Mustpeade majas pakub kauni koosluse Viini klassikute muusikapärlitest otse Euroopa südamest. Kontserdi korral­ dab barokiaja muusikale keskendunud Co­ relli Music ning tegemist on muusikute aus­ tusavaldusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäe­ vale, tähistades Euroopa kultuuripärandi aastat 2018.

Corelli Music toob oma kontserdiga ko­ dumaa sügisesse helgeid muusikaelamusi Mozarti ja Beethoveni maailma kullafondi kuuluvast ajatult kaunist loomingust. Eesti noorte säravate muusikute põnevad ja uud­ se lähenemisega esitused loovad tulevikku vaatava silla Euroopa kultuuripärandi ja 100-aastase Eesti ajaloo vahele. Publik saab lisaks muusikanaudingule elamuse ka vää­ rika hoone imelisest interjöörist ja ajaloo­ pärandi ilust.

Solistina astub üles Eesti üks eredamaid noori pianiste, paljude üleriigiliste ja rah­ vusvaheliste konkursside laureaat ning pi­ devalt nii Eestis kui ka välismaal kontserte andev Johan Randvere. Kogu kava juhatab noor dirigent Martin Sildos, kes on tuntust kogunud paljude suurvormide esitustega ning Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri

dirigendina. Vanemuise teatris on ta koos­ seisuline dirigent ning muusikajuhina nelja aasta jooksul välja toonud viis uut muusika­ lavastust. Selleks kontserdiks pannakse esi­ mest korda kokku Corelli Sümfoniettorkester, mis koosneb Corelli Barokkorkest­ ri kogenud muusikutest ja varajasest muu­ sikast huvituvatest noortest muusikutest.

Hooaja avakontsert “Tervitustega Vii­ nist!” toimub teisipäeval, 16. oktoobril 2018 kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Kavas on Mozarti avamäng ooperile “Figaro pulm”, Beethoveni klaverikontsert nr 4 ja sümfoonia nr 7. Tund enne kontser­ ti ning samuti vaheajal ootab külastajaid hu­ bane salongikohvik.

Kontsert sobib eriliselt hästi samuti Eu­ roopa kultuuripärandisse kuuluvasse Tal­ linna Mustpeade maja Valgesse saali. Kü­ lastajatel on võimalik nautida endiste aega­ de stiili ja elegantsi ning tänaseid säravaid muusikuid. Kontsert kestab koos vaheaja­ ga 2 tundi.

Piletid hinnaga 12 ja 10€ on müügil Pi­ letilevis, Circle K-s ja võimalusel tund enne algust kohapeal. Toetajapiletid 25, 35 ja 50 € on suureks abiks Corelli kontsertide korral­ damisel ning tagavad muusikute suure tänu ja koha esiridades.

• SEPTEMBER 2018 • 13

MUUSIKA VILJANDI BÜROO

Viljandis on muusikat

A

Suurele hulgale inimestele seostub Viljandi muusikaelu suvise pärimusmuusika festivaliga, vähematele Viljandi vanamuusika festivaliga. Tegelikult kõlab muusika Viljandis aasta läbi, seda ka professionaalse interpretatsiooni tasemel.

astaringse kontserdi(m)elu eest seisab hoolt sariprojekt „MuusikaSündmus” – seda veerand sajandit. Tegelikult tähendab see, et idee hakkas teostu­ ma 1994. aasta sügisel. Tunnusnimi „MuusikaSündmus – muusika, millest lihtsalt ei loobuta” sündis mõni aasta hiljem ja kestab tänaseni. Tunnusmärgi loojaks on kunstnik Tõnu Kukk, kes „MuusikaSündmuse” märgi edust innus­ tatuna tegi ilmakuulsaks ka Kanepi valla.

Eeloleval ajal toimuvad „MuusikaSündmuse” kontserdid nii Viljandis kui ka kaugemal. Viljandis on peamine toimumispaik Eesti Pärimusmuusika Keskus ehk pärimusmusa ait, kellega algas koostöö enne maja avamist 2008. aastal ja juba avakuul, ap­ rillis, teostus seal neli kontserti.

Kümme aastat hiljem ... ... on „MuusikaSündmuse” kontserdid suuresti Vil­ jandi pärimusmuusika aidas. Paik meelitab ja meel­ dib. Lähiajal väärivad tähelepanu järgmised sünd­ mused.

Teisipäeval, 9. oktoobril kell 19 Kalle Pilli Quintet. Noorema põlvkonna kitarrist Kalle Pilli, kes on pälvinud Tiit Pauluse nimelise noore kitarris­ ti preemia, avab selle kontserdiga ühtlasi Viljandi kitarrifestivali. Talendika kitarristiga jagavad lava Keio Vutt (saksofon), Joel Rasmus Remmel (klaver), Janno Trump (basskitarr) ja Ramuel Tafenau (trum­ mid).

Kümme päeva hiljem, reedel, 19. oktoobril esi­ neb samas prantsuse tšellist Vincent Courtios ka­ vaga „Solo”. See on ka maestro ainus soolokontsert Eestis.

Novembri 25. päeval toob „MuusikaSündmus” Viljandisse Eesti Rahvusmeeskoori. Eesti ürgsest regilaulust inspireeritud kava dirigeerib Mikk Üle­ oja ja muusikalist vürtsi lisavad Celia Roose, Tuule Kann ja Robert Jürjendal.

Muusikaaasta saab väärika lõpu 29. detsembril Eesti Sinfonietta kontserdiga „Viin Viljandis” – see on praegu küll n-ö ilus tööpealkiri. Maano Männi juhtimisel kõlavad orkestri esituses J. Strauss jr ae­ gumatud valsid ja polkad. „Ilusal sinisel Doonaul”, „Anne polka”, „Kunstniku elu” meenuvad kõigile – Viini klassika Viljandis!

Mujal Viljandis Meile meeldivad kirikud – Viljandis on neid mitu.

Kõigis pühakodades on erinev akustika ja miljöö.

Kõige uuem on Viljandi baptistikirik, mis paistab pärast ehitust silma optimaalse suuruse ja erilise akustikaga. Rahvusvahelisele muusikapäevale pü­ hendatud Quator Machauti kvarteti kontsert 2. ok­ toobril toimub just uue kiriku uudsete võlvide all.

14 • SEPTEMBER 2018 •

Ei mahu Viljandisse Aastatega idanenud „MuusikaSündmus” õitseb ok­ toobri alul Jänedal, Tallinnas, Tartus. Õieks on „Ei­ serner Eversteiner 2018” laureaat (Euroopa parim folkansambel), 20 aastat tegutsenud Piiterist pärit kultuslik Dobranotch. Ansambel hullutas soojas suves publikut Viljandi pärimusmuusika festivalil ja mujalgi. See ei ole pelgalt lavabänd, kes annab steriilseid kontserte, vaid astub lähtuvalt oludest ja publikust lavalt maha saali ning loob muusikast kantud positiivse meelolu. „MuusikaSündmus” on kvaliteedimärk. Posi­ tiivse emotsiooni garant. Rohkem kui üheks õh­ tuks.

EESTI MEREMUUSEUM

Sügissündmused Lennusadamas pakuvad nii põnevust kui ka mõnusat koosolemist Selle sügise märksõnad Lennusadamas on: mõtlemapanev Eesti laevade lugu, kriitilised kuud merel Vabadussõja algul ning pere ja sõpradega hästi veedetud aeg.

Eesti laevalugu on meie kõigi lugu Veebruaris avas meremuuseum Eesti juu­ beliks näituse „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918–2018”. Igat Eesti aas­ tat iseloomustab üks laev – selle valmimi­ ne või hukkumine, saavutused või aasta­ kümnetega tekkinud ikoonistaatus. Kas leiate näituselt oma mälestused või mär­ gilise loo enda sünniaastalt? Tuleb koha­ le minna ja järele uurida. Näitusel on väl­ jas ka uhke väljavõte muuseumi laevamu­ delite kogust, mida Lennusadamas seni nähtud ei ole.

Näituse kujundus on pärl omaette, mis valiti ka Eesti disainiauhindade ja sisear­ hitektide liidu aastapreemiate nominenti­ de hulka. Juubelinäitust saab näha veel ai­ nult 13. jaanuarini 2019.

Operatsioon, milleta raugenuks Eesti Vabadussõda Jätkates Eesti vabaduse tähistamise tähe all, saab 9. oktoobrist Lennusadama ela­ musruumis osa hingematvalt põnevast loost, mis andis võimaluse Eesti Vabadus­ sõjale. Koostöös Briti saatkonnaga valmi­ nud näitus „Operatsioon Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel” räägib ajast, mil Esime­ ne maailmasõda oli alles läbi saanud, kuid

verinoore Eesti Vabariigi territooriumile oli oodata Nõukogude Venemaa sissetungi.

Elamuslik näitus annab muuhulgas seni avaldamata materjalide põhjal aimu Vabadussõja alguskuude kohati isegi kaoo­ tilisest olukorrast. Esimest korda saab di­ gikaardilt jälgida eestlastele appi tulnud Briti eskaadri pingelist teekonda miiniväl­ jade vahelt Tallinna 1918. aasta novembris, ühtlasi saab ülevaate eskaadri tegevusest Soome lahel 1919. aasta jaanuarini. Sünd­ musi kirjeldab ka virtuaalnäitus aadressil: ukandestonia.ee.

Mõnus koosoldud aeg Et koos näitusi ja allveelaeva avastada, muljetada või MARU kohvikus head-pare­ mat nautida, võta kaasa pere ja sõbrad või leia uusi sõpru muuseumi üritustelt.

Põnevad külalised astuvad Lennusada­ mas oma lugudega üles merefoorumitel 2., 16. ja 30. oktoobri ning 13. ja 27. novembri õhtutel. Sissepääs on vaba.

Kogu pere pidupäevad on aga kord kuus toimuvad perepühapäevad. Juba 14. oktoobril saab režissöör Jaanis Val­ gult kuulda esimesest eestlaste ümber­ maailmareisist rääkiva dokumentaalfil­ mi „Ahto. Unistuste jaht” tegemisest ning vaadata filmi. Toimuvad ekskursioonid ja meisterdamine ning meresõitu saab teha Eesti vanima purjelaevaga Hoppet. Isade­ päeval, 11. novembril tähistatakse võim­ salt Eesti mereväe 100. aastapäeva. 9. det­ sembri perepühapäev toimub juba jõulu­ meeleolus.

8–13-aastastele eesti ja vene emakee­ lega lastele mõeldud meremuuseumi lin­ nalaagrid võitsid sellel suvel laste süda­ med. Aasta viimane linnalaager toimub 23.–25. oktoobrini ning räägib kuulsatest mereretkedest. Üheskoos uudistatakse va­ nalinna torne ja käike, kuuldakse toitumi­ sest pikkadel reisidel, toimub filmiõhtu, öödisko ja palju muud põnevat. Kirjapa­ nek 18. oktoobrini või kuniks kohti jätkub!

Muuseumi külalised saavad alates no­ vembrist oma rännakule kaasa võtta au­ diogiidi. Vesilennukite angaari ja seal paiknevate tähteksponaatide loo toovad kuulajateni näitlejad Tambet Tuisk eesti

keeles, Kirill Käro vene keeles ja Tommi Korpela soome keeles. Inglise keelt loeb Michael Haagensen. Sten Šeripovi spet­ siaalselt loodud muusika aitab angaa­ ri metallseinte tagust maailma unusta­ da veelgi.

LENNUSADAM Vesilennuki 6, Tallinn Avatud: mai-september E-P 10–19 oktoober-aprill T-P 10–18 Korduvkülastuseks soeta aastakaart, mis võib olla ka väärt kingiidee merehuvilisele sõbrale.

Fotod: Lennusadam

• SEPTEMBER 2018 • 15

RUBRIIK

Värske sügis kollektsioon ... ON KOHAL. IGA PÄEV 3000 UUT ASJA!

Eraldi äge lastepood.

Suurim – 1200 m2 müügipinda!

Paavli 6, Tallinn. Suur tasuta parkla.

Avatud iga päev E–L 10–19, P 10–18 Paavli Sendikas. Paavli 1. Kõik hinnad 0,1 – 1 € Avatud E–R 10–17, L ja P suletud E-pood www.paavlikaltsukas.ee 16 • SEPTEMBER 2018 •