Sprint (juuni 2019)

SPRiNT Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUUNI 2019

SISSEJUHATUS

Merele, mägedesse ja metsa.

Jooksuga ja hüpates

Foto: Ilmar Saabas

O

Martin Hanson, toimetaja

SPRiNT

28

2

JUUNI 2019

leme saabunud! Kuhu? Eks ikka aega, kui kellelgi ei ole enam ühtegi vabandust, et keelduda õue minemast, sporti tegemast, end liigutamast. Samuti ei saa keelduda uute huvitavate paikade avastamisest, peita end uute kogemuste ja seltskondade eest, sulgeda ust treenituma keha ees. Oleme saabunud suvesse, aega, kui saab päevad läbi sõita rattaga, ujuda, mängida palli, matkata või kontoris ja ummikus istudes ning sabas seistes neist asjadest mõelda ...

Püüame käesolevas ajakirja Sprint numbris tuua teieni spordi- ja liikumismõtteid pisut teisest vaatenurgast. Mõned jutuks tulevad tegevused nõuavad üsna pikka pühendumist ja ohverdust ning nende tulu seisneb täielikult muutunud elustiilis ja enesetundes. Teised välja pakutud meelelahtuslikud liikumisharrastused ongi mõeldud andma tegevust pikkadeks suveõhtu-

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

teks. Ajakirjas on lugusid, mis ajavad nii metsa, merele kui mägedesse. Samuti püüame panna inimesed jooksma ning mõtlema sellele, mida nad oma sporditegemisest tegelikult saada soovivad.

On vaid üks reegel, millest tuleb alati kinni hoida nagu näljane viimasest pirukast: ärge muutuge perfektsionistiks! Kui hakkate tegema uut sporti, siis ärge eeldage, et peate sellele pühendama sama palju aega kui professionaalsed sportlased või et tase peab kohe olema maksimaalne. Hakake aga vaikselt pihta, proovige erinevaid asju ja leidke endale sobilikem ja huvipakkuvaim liikumisviis, spordiala või meelelahutus.

Sama seis on söömise piiramisega, kui on soov sporditeo kõrval ka kaalu kaotada. Mõelge sellele, et ka pool jäätist on 50% vähem kaloreid. Kilomeeter jooksu on 100% rohkem mitte millestki.

Hakake juba pihta ... suvi on käes!

Reklaam: Ron Nõmm, ron.nomm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Miks jätkata suvel

treeningutega?

Päike ja rand ei ole põhjused, mida tuua sügisel vabanduseks, miks suvel ei olnud aega trenni teha. Suvi kestab ja kunagi ei ole hilja alustada või jätkata hea vormi nimel. Päike annab energiat – tule ja kasuta seda treeningutel! MIRJAM LEHISMETS, fitnessklubi Golden Club treeningute juht

S

uvi on eriline aeg: päike, puhkus, ilus ilm, pikad ja soojad õhtupoolikud ning suurem hulk energiat. Kuid on ilmselge, et suvisel ajal kaks kuni kolm kuud „puhates” on võimalik nullida sisuliselt kogu sügisel ja talvel tehtud töö. Ole sina see, kes käib regulaarselt trennis! Seda eesmärki täites tulevad tulemused igal juhul.

Oluline on leida võimalus, kuidas jätkata harjumuspärase jõusaali- või rühmatreeninguga. Kõik on tehtav, kui tahe on olemas.

Kui aga tekib küsimus, kuidas tihedatesse suveplaanidesse treeningud ära mahutada, siis võta treeningut suvel elementaarse tegevusena ja sobita see oma päevakavasse. Meil kõigil on nii talvel kui suvel päevas täpselt 24 tundi.

Järjepidevus tagab edu!

Nõuanded suvisteks treeninguteks Kui päevakavas on palju tegevusi, siis tõuse tunnike varem ja tee virgutav treening päeva esimese tegevusena kohe ära. Nii võid kindel olla, et trenn ei hakka teisi tegevusi segama.

Kui spordisaal jääb kaugeks ja veedad palju aega näiteks suvekodus, siis vähenda treeningute sagedust ja tõsta mahtu või/ja intensiivsust. Treeni näiteks nelja korra asemel kolm korda nädalas.

1–2 nädala pikkune paus treeningutest on täiesti normaalne ja vahel isegi vajalik. Ära karda organismile puhkust anda, eriti kui oled kõvasti pingutanud.

Oluline on muidugi pärast paarinädalast puhkust trennilainele tagasi saada, et puhkusenädalatest ei saaks kuud.

Järjepidevus treeningutes tähendab ka järjepidevust tervislikus ja mitmekülgses toitumises. Seetõttu tuleks ka suvel jälgida, et võid küll kõike süüa, kuid sobilikes kogustes.

Miks on vaja olla järjepidev?

Tegelikkuses on jõusaalis treenimine üks parimaid viise, kuidas saavutada esteetiline ning toonuses keha.

Järjepidevalt treenides ei mõju suvised grillid figuurile laastavalt. Panusta suvel enda kehale ja avastad sügisel, et vorm on parem kui kevadel ja grillipidudest pole jälgegi.

Kui anda lihastele veidi toonust, näed parem välja ka ujumisriietes.

Kolmenädalase pausi järel hakkavad jõunäitajad vähenema ning keha kaotab ka lihasmassi, kuid seda vaid juhul, kui kehale ja lihastele üldse vajalikku koormust ei anta. Saavutatut hoida on palju lihtsam kui nullist alustada.

Kui suudad suvel treenida, on lihtsamast lihtsam sügisel jätkata. Lihtne, kas pole!

Sa ei saa treeninguid ei ette ega tagantjärele teha. Jäi vahele, siis jäi. Tähtis on aga rutiini järgmisest trennist jätkata.

Kui siiski tunned, et sa ei suuda olla järjepidev ning ei leia endas piisavalt motivatsiooni, on mõistlik pöörduda personaaltreeneri poole. Personaaltreeneri abiga saad teadlikumaks nii treenimisest, oma kehast kui ka toitumisest. Samuti on treener sulle toeks teekonnal tervislikuma elustiili suunas, et olla enesekindlam ja tervem.

PERSOON

Kunnar Karu: mägedes ei filosofeerita, seal on mõtted fokuseeritud

K

as alpinism oli esimene tõsine sportlik huvi või viisid noorena muud sportlikud tegevused alpinismini?

Minul sai asi alguse ekstreemspordist. Väiksemana ma kestvussporti absoluutselt ei teinud, ainult ekstreemsporti – kihutasin rattaga mäest alla (downhill – U.A.I.), tegin rulluiskudega saltosid, suuskadega trikke ja saltosid ja nii edasi – ning sellest hakkas kõik pihta. Ühel ilusal suvisel päeval märkasin kuulutust, et “mägede hundid” on suvel Austriasse suusatama minemas. Selle reisi tegevused olid päevade järgi jaotatud. Mina kõigest muust eriti ei huvitunud, vaatasin ainult, et ratta saab kaasa võtta, järelikult saab Austrias mäest alla lasta, lisaks veel suusatada ka, seega uhke värk. Grupis olid kõik ülejäänud matkajad, kellele ma noore ekstreemsportlasena pidasin loenguid teemal “Matkamine on nõme, suure seljakotiga mäkke minek on veel nõmedam! Mida te seal rassite, võtke parem ratas, sõitke tõstukiga üles ja nautige mäest alla sõitmist!” Matkapäeval nad kuidagi keelitasid mind kaasa, et tule ja proovi. Käisin ja proovisingi ning eks ma pidin seal ikka oma sõnu sööma. Avastasin, et ei olegi nii nõme. Sealt vaikselt hakkas see matkapisik külge ja kuskilt hakkasid lisaks matkamisele ka mäetipud tulema.

Millised rituaalid on alpinistidel enne uue mäetipu vallutamist välja kujunenud?

Mina tavaliselt enne tippu minemist joon tassi teed, söön tahvli šokolaadi ning koondan oma mõtted sellele, mis mind ees ootab, ja üritan kõik muud mõtted mäe alla ootama jätta. Kui minna keerulisemat tippu vallutama, siis ongi kogu fookus maksimaalselt selle peal, mida järgmi4

JUUNI 2019

Alpinist, matkajuht ja erinevate spordiürituste korraldaja Kunnar Karu (37) on vallutanud ligi 200 mäge, sealhulgas esimese eestlasena Baruntse (7134 m) ja Ama Dablami (6812 m) Nepaalis ning Keenia mäe kaks tippu – Batiani (5199 m) ja Nelioni (5188 m). Sport on saatnud meest kogu elu, kuid huvi alpinismi vastu ei olnud lapsepõlveunistus ega eeskuju, selle avastamine võttis omajagu aega. UKU ADRIAN ILVES Ama Dablami tipp. Tagaplaanil on Lhotse tipp (paremal) koos Everestiga (vasakpoolne püramiidjas tipp).

sed 8–10 tundi teed, ja siis üritadki oma tegemised väikesteks jõukohasteks suutäiteks või eesmärkideks jagada ning tegeledki ainult nendega. Paljudele saabki takistuseks see, et nad raskes, külmas ja väsitavas keskkonnas veel terve maailma probleemide peale mõtlevad, see on inimese jaoks lihtsalt liig. Kui ma ühte konkreetset mäge ronin, siis mu fookus peabki olema ainult sellel ning aju ja keha puhkavad ainult ühele asjale mõeldes. Alla tagasi tulles saan oma ülejäänud mõtted tagasi võtta ja neid edasi mõelda.

Ehk siis rituaal võib ka kahju teha ning paradoksaalselt fookust hoopis hajutada.

Absoluutselt. Mägedesse minnes peab arvestama, et riskid ongi suured ja kindlasti on see ohtlik.

Mida õigemaid teid pidi su mõtted rändavad, seda parem on. Meil on selline väljend, et mõeldakse mäest alla ehk kui sa hakkad kõiki neid mõtteid läbi käima, mis sinuga juhtuda võib, siis sa ei jõuagi mitte kunagi ühegi mäe tippu.

Maailmas on nii palju asju, mis võivad lõpuks juhtuda, ja kui sa üritad kõike seda läbi mõelda, siis mõtled kindlasti enda jaoks välja mingi vabanduse, miks sa täna öösel sinna tippu ronida ei taha, ja jäädki telki istuma.

Foto: erakogu

Millisest konkreetsest hirmust üle saamine on sinule kõige raskem olnud?

See oleneb väga sellest, millist mäge ronida. Võib-olla kõige raskem on see tundmatus ja hirm asja ees. Sa ikkagi päris täpselt ei tea, kuhu sa lähed, mida sa teed, millal sa pead midagi tegema.

Seda kõike peab kuidagi pimesi tegema. Sageli on nii, et mida rohkem seda üritatakse seletada, seda hullemaks asi läheb. Mis ühele raske, see teisele lihtne ja vastupidi. Kui ühele on üks kalju-

Ajakiri

SUVENUMBER on ilmunud!

Nüüd võimalik tellida ka ajakirja digiversioon Tellimine ja info: spordime.ee jooksmine • rattasport • ujumine • triatlon • sõudmine • aerutamine • rulluisutamine orienteerumine • seiklussport • suusatamine • kepikõnd • lastesport • firmasport persoonid • tervis • toitumine • varustus ja nõuanded

PERSOON nukk mõnusalt käepärane, siis teisele mitte. Ülemõtlemisest tekib teinekord ka asjatu hirm: mis minuga siis juhtub ja mis ma seal peale hakkan.

See on samamoodi mõtlemises kinni.

Eks kõik inimesed kardavad tundmatuid asju, tundmatuid olukordi ja kohti. Kui sa võõras keskkonnas rahulikult ja läbimõeldult toimetad, siis ei juhtu sinuga midagi. Samas kui sa tahad endale tundmatusest koleda pildi maalida, siis saad ka sellega suurepäraselt hakkama.

Kui kerge on ühel alpinistil looduses olles lihtsalt puhata, ilma et tal lööks välja soov kiiremini, kõrgemale või kaugemale jõuda?

Mina olen enda jaoks tasakaalu leidnud. Tihti küsitakse, kas ma ronin ainult kõrgeid mäetippe. Jumala eest, ei roni ma ainult kõrgeid mäetippe ja ma ei tegele üldse ainult ronimisega!

Tasakaal tulebki minu jaoks sellest, et ma ronin tippe ja matkan nii talvises kui ka väga soojas keskkonnas kuni kõrbeni välja. Matkamine ja ronimine ning kogu looduses viibimine peaks olema hästi mitmekesine.

Minus otseselt ei põle kogu aeg spordimehelik tuli, et vaja veel kõrgemale ja veel raskemalt ronida. Aga samas, kui teengi kaks lihtsat mat-

ka ära, siis hakkan mõtlema, et nüüd peaks võib-olla juba midagi tehnilisemat ronima. Kui aeg-ajalt sõpradega koos mingitel lihtsamatel matkaradadel käia, tekib tahtmine millegi raskema järele. Pärast tagasi tulles mõtlen jälle, et pagan kui hea oleks nüüd ilma suurt seljakotti tassimata. Pärast kahte nädalat lumes kükitamist on täiesti õigustatud eeldus, et järgmisele matkale ei peaks sulejopet kaasa võtma.

Proovilepanek ja kõrgustesse ronimine on alpinismi ja ronimisega kaasas käiv nähtus, aga maailmas on nii palju muid asju ka.

Mäed ei jagune ainult kõrguse, vaid mitme muu kriteeriumi järgi. Millist vallutust pead enda jaoks kõige suuremaks ja miks?

Ainult kõrguse järgi ei saa tõesti asja hinnata. Kindlasti on kõige kõrgema mäe Everesti otsa palju lihtsam ronida kui nii mõnegi 4000–5000-meetrise mäe otsa. Pelgalt kõrgus ei näita midagi. Minu jaoks on võib-olla üks olulisemaid saavutusi Nepaalis Ama Dablami ronimine. See on peaaegu 7000 meetrit, mis ei ole küll minu kõrgeim ronitud mägi, aga see, kuidas me seda ronisime ja milline oli selle käigus minu dialoog iseendaga … Selles mõttes pidin ma seal iseendast ik-

kagi kolm korda üle astuma. Me alustasime tippu ronimist õhtul kell 10 ja lõpetasime järgmisel päeval kell 16 ja me veel tassisime sealt ühte ameeriklast alla ja üritasime teda päästa, millega me lõpuks ka hakkama saime.

See saavutus oli iseenese ületamise mõttes kõige suurem.

Mis aastal see oli?

See oli aasta 2012. Aga samamoodi on oluliselt lühemaid tehnilisi nõlvasid, mida ma olen Alpides roninud, mis on üldse ühepäevased, kuid on tehnilises mõttes väga keerulised ja samamoodi minu jaoks väga olulised ja rasked.

Neid asju on tõesti hästi keeruline ühe skaala peale panna. Boliivias võib mõne 6000-meetrise mäe ronimine olla ühe tunni küsimus. Kui aklimatisatsioon on õige, on 6000 meetrit väga lihtne püüda. Samas võib Pakistanis olla 6000-meetrine mägi üldse ronimata ja selle ronimine oleks ülemaailmselt alpinismis väga suur sensatsioon. Ja eks iga inimene tunnetab iga mäge ka erinevalt. Teinekord võib mõni 3000–4000-meetrine mägi olla selline, mida mõni alpinist meenutab uhkema sõnaga kui mõnda kõrgemat mäge.

Kas on mõni mägi, mida tahaksid

Tahad ka ronida nagu Kunnar Karu?

uronimisklubis lj a K a n in ll Ta a st Tule ja alu KURSUSED VASTAVALT KOKKULEPPELE TALLINNAS D JUHENDATUD TREENINGU

HINNAD al

Lisainfo ja kontakt: http://kaljuronimine.ee/ info@kaljuronimine.ee tel 511 3256

8€

PERSOON Keenia mägi – Nelioni mäetipus Foto: erakogu

vallutada, aga kuhu on muudel, näiteks riiki sisenemise põhjustel, keeruline pääseda?

Kui keegi annaks mulle võimaluse, siis Nepaalis on Machapuchare, mis asub Annapurna regioonis. Seal on väga ilus kaljuhammas, suur püha mägi, mida keegi kunagi roninud ei ole ja mida paljud trekilt tulijad jõuavad järve äärde puhkama saabudes lihtsalt vaadata. See on üks nendest mägedest, mida tõenäoliselt ei saagi kunagi reaalselt ronida. Unistada saab ikka, aga see ongi lihtsalt uhke unistus. (Kohalike püha mägi, pole lubatud ronida, ei väljastata ronimisluba – U.A.I.) Millega veealune maailm on suutnud võluda? On see lihtsalt vaheldus või midagi spetsiifilisemat?

See on ühelt poolt vaheldus ning kuna ma liigun ka palju koos gruppidega, siis lõpeb 7–14-päevane mägedes matkamine tihtipeale rannas.

Kuna mina selline traditsiooniline rannainimene ei ole, siis minu jaoks on veealune elu väga hea viis rannapuhkust nautida. Vee all on uued vaated, samas on see ka hea sportlik tegevus. See on minu viis puhkamiseks, selle asemel, et ennast kaheksa tundi rannas põletada. Selili päikserätil

vedeleda ei ole kahjuks mulle jõukohane.

Kas jätkub aega ka mõne täiesti mittesportliku meelelahutuse jaoks, mida regulaarselt harrastad?

Kui on aega, siis õhtul kamina ees istumine ja mingi täiesti tundmatu veinipudeli avamine ning koos teadjate ja asjatundjatega veini maitsest ja lõhnast nüansside otsimine. See on mul üks täiesti teistsugune hobi.

See on üks neist asjadest, millest tekivad uued vestlused. See on filosofeerimise koht. Paljud arvavad, et mägedes filosofeeritakse. Ei, mägedes ei filosofeerita. Mägedes mõeldakse ainult ronimise peale, seal on mõtted oluliselt fokuseeritumad. Vanilje või sarapuupähkli lõhna otsides meenub palju toredaid lugusid, kellel kalamehelood, kellel matkalood, kellel veel mingid kolmandad lood.

Neid lugusid rääkides me lõpuks samamoodi areneme ja saame uusi kogemusi. Keegi käis Aafrikas ja jõi huvitavat kohvi ning nüüd leidis veinis ka kohvi maitse ja loo lõppakord on see, et hakatakse arutama selle üle, et peaks nüüd Aafrikas ka mõne mäe ära ronima …

MATKAMINE

Fotod: Pexels.com

Matkamine: kuidas võtta sellest maksimum?

Suvi on soojema ja valgema aja tõttu algajale loodushuvilisele parim aeg matkamisega alustamiseks. Kuhu aga minna, mida kaasa võtta?

L

TÕNU JÜRGENSON, Oandu-Ikla matkaraja looja

iikumine on ilu ja tervise pant.

Kui liikuda õues miljööväärtuslikus keskkonnas, siis mõjub see veelgi paremini. Sidudes väljas viibimise ja füüsilise aktiivsuse ka tervisliku toitumisega, võib isegi õnnestuda vanadusse surra ilma, et mõni haigus või terviserike seda enneaegselt põhjustada võiks. Kuna suvi peagi uksele koputab, siis võiks võimalikult palju vaba aega looduses veeta – liikuda ringi, avastada endale uusi kohti ja püstitada mõni 8

JUUNI 2019

väike eesmärk, mille täitmine nõuaks natuke pingutamist.

Linnulaul ja kastehein Looduses olles hingate paratamatult sisse värsket õhku, mis on heitgaasiderohke linnaõhuga võrreldes kopsudele meeldiv vaheldus. Selline muutus on äärmiselt kosutav ja värskendav.

Värske õhk parandab ka unekvaliteeti.

Inimene puhkab palju paremini välja ja tunneb ennast energilisemalt, kui ta on maganud õues värske õhu käes.

Samuti on rohkel väljas viibimisel emotsionaalne mõju. Kui ikka hommik algab linnulauluga ja paljajalu kasteniiske heina sees jalutamisega, siis saate aru, et elu on tõesti ilus. Selline elamus annab positiivse laengu terveks päevaks. Positiivne inimene mõjutab selliselt ka end ümbritsevaid inimesi. Rõõmus ja hea tuju on vaieldamatult tervisele kasulik!

Matkamine annab suurepärase võimaluse tuttavaks saada uute ja huvitavate inimestega. Kui satute kusagil jagama mõnd lõkkekohta seljakottide või jalgratastega tulnud inimestega, siis on nad suure tõenäosusega üsna mõistliku ja eluterve maailmavaatega.

Matkamine pühib peast igasugu muremõtted. Matkastress on seotud ainult matkategevustega. Kõik, mis linnas, tööl ja kodus muret tekitas, ununeb. Koju ja tööle tagasi minnes

tunnete, kuidas akud on laetud uue energiaga.

Matkamine nõuab teatavat füüsilist pingutamist, see aga parandab vormi ja annab mõnusa enesetunde. Soovitan katsetada erinevaid matkamise vorme: seljakotiga liikumine, selja kotita radiaalmatkad (matk, mille algus- ja lõpp-punkt on samas kohas), kanuumatkad jõgedel, süstamatkad merel ja rattamatkad. Kõik need on omamoodi võluvad ja pakuvad erinevaid elamusi.

Kindlasti ei soovita ma algajal matkahuvilisel vinti üle keerata. Kui ikka pole harjutud seljakotiga käima, siis liiga pikki vahemaid pole mõtet eesmärgiks seada. Paras vahemik on 15– 20 km päevas ja seljakott ei tohiks liiga raske olla. Selleks, et matkal olles ennast mitte liigselt kurnata, tuleks tihti puhkepause teha. Kui kogu aeg ilma

MATKAMINE Foto: Pexels.com

pausideta liikuda, tekivad väga kergesti villid. Samuti kaasneb liigse pingutamisega suurem vedelikukadu, mis võib tervisele ohtlik olla. Suured sportlikud saavutused on küll uhked, aga kui tasa sõuad, siis pilti teha jõuad.

Putukatele ebahuvitav värv Suvisel perioodil tasuks valmis olla ka putukatega kohtumisteks. Inimeste hirmud erinevate putukate ees on liiga suured. Olukord ei ole sugugi nii halb. Sääskede eest saab ennast väga edukalt kaitsta heledate puuvillaste riietega. Õhukesed heledad püksid ja pikkade varrukatega valge särk suudavad enamiku sääskedest eemal hoida. Erinevad sääsetõrjevahendid on üsna mürgised ka inimesele. Heledad riided aitavad kergesti ka puugi avastada. Kuna meil pole looduses suuri valgeid imetajaid, siis riietudes heledasse, muutute teatavas mõttes putukatele vähehuvitavaks.

Miks näiteks mesinike riided on tavaliselt valged ja mesilased neid eriti ei ründa? Sest karu, kes looduses mesipuid rüüstab, on tume. Tume värv teeb putukad kas ettevaatlikuks või nad näevad teid potentsiaalse toiduna. Petke puugid ja sääsed lihtsalt ära!

Heledad pikad riided kaitsevad ka päikesepõletuse eest ja vähendavad kehalt niiskuse aurustumist.

Ka looduses leidub abivahendeid.

Selline taim nagu sookail hoiab samuti sääsed eemale. Murdke mõned sookailud ja kinnitage nende varred enda külge. Sookailu tugev lõhn sääskedele ei meeldi. Puugid ei salli jälle küüslauku. Määrige seda oma püksisäärtele ja nii mõnigi puuk otsustab paremat saaki oodata. Kui olete kusagil, kust leiab männikäbisid, siis tehke 10

JUUNI 2019

Kogenud matkajuht soovitab: 4 põnevat matkarada algajale Kõigepealt tuleks enda jaoks läbi mõelda, millist matka soovite. Eestis on matkaradasid, mille pikkus on mõnisada meetrit kuni ligi 1000 km. Peale selle on palju märgistatud jalgrattamatkaradasid ning hulgaliselt traditsioonilisi veematkamarsruute nii merel kui ka sisevetel.

Jalgsimatk. Matkamist võiks alustada Eestit risti läbivatest matkateedest. Need on matkatavad nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Rajad on selles mõttes head, et on tihedalt kaetud laagripaikadega ja kui matkata näiteks mõne päeva kaupa, saab kohale tulemiseks ja lahkumiseks kasutada ühistransporti. Samuti annavad rajad hea ülevaate Eesti looduse mitmekesisusest. Täpsemat infot leiab RMK kodulehelt.

Kanuumatk. Veematkahuvilised võiksid alustada kanuumatkadest Võhandul ja Ahjal.

Süstamatk. Süstamatkahuvilistel tasub alustada retkega Kolga lahe saarte ja ranniku aladel Lahemaa kandis.

Jalgrattamatk. Jalgrattamatkahuviliste jaoks oleks põnev avastada Vormsi saart, Hiiu- ja Saaremaad. Nende saarte rannajoon on suurepärane ning esteetiline.

Samuti on seal palju turismitalusid ja hea taristu.

ümber oma laagrikoha palju väikeseid käbihunnikuid ja pange need suitsema, sääsed ei armasta suitsu. Jälgige ainult, et sammal põlema ei läheks ja tulekahju ei tekiks.

Kindlasti peaks suvisel perioodil arvestama suurema veekuluga kui muudel hooaegadel. Kuna aga paljud allikad on teadmata kohtades, siis soovitan hankida veepuhastusfiltri. See väike kerge abivahend tagab puhta vee põhimõtteliselt kõigist veekogudest. Kui olete natuke hinnatundlikum, siis ärge ostke seda jaekaubandusest, vaid otsige internetist. Filtreid müüvad ka entusiastidest matkasellid, ja see hind on natuke parem kui poelettidel. Kui veefiltrit pole, siis tuleks jõest või järvest

võetavat vett enne tarvitamist mõned minutid keeta, et kõik bakterid ja pisikud hävineksid.

Lõkkeromantika ja tähistaevas Loodusesse minnes tuleks arvestada võimalusega, et lõkkeromantika võib ära jääda ja seega pole võimalik ka lahtisel tulel toitu valmistada. Suviti on tihti kuivast ilmast tingitud tuleohu tõttu kehtestatud tuletegemise keeld. Et oma elu lihtsamaks ja mugavamaks teha, tuleks hankida kerge kaasaskantav matkapliit.

Algajate jaoks on kõige mugavamad pliidid need, mis töötavad gaasi või piiritusega. Nende kasutamist on lihtne ära õppida ja näiteks 3–10 minutiga on liiter keevat vett olemas. Väliköögikomplekti juurde võiks hankida kaks potti või ühe

poti ja väikese kannu. Üks toiduvalmistamise ja teine veekeetmise jaoks.

Kuna ilm valmistab tihtilugu üllatusi ja päikeselisest hommikust võib vabalt saada vihmane pärastlõuna, siis tasub selliseks muutuseks valmis olla.

Lihtsaim viis ennast vihma eest kaitsta on kaasa võtta mõned suured prügikotid, millesse saab vajaduse korral käte ja pea jaoks augud teha. Mugav lahendus on ka telkmantel või pontšo.

Kellel on võimalusi rohkem kulutada, võib spordi-, matkatarvete või tööriiete poest soetada spetsiaalsetest materjalidest vihmariided.

Muudest riietest tuleks loodusesse minnes kindlasti kaasa võtta pikk villane pesu ja mõni soojem fliis või kampsun. Vill hoiab sooja ka siis, kui on niiske. Kõndimiseks soovitan soetada ikkagi matkamiseks mõeldud jalanõud.

Suvine matkasaabas võiks olla tekstiilist, hingav ja märgumatu. Vahetusjalatsiteks sobivad hästi näiteks Crocsid.

Pärast kõndimist on hea jalga panna kerged jalanõud, kust ka õhk läbi käib.

Nii taastub jalg kiiremini. Vältida tuleks puuvillaseid sokke, sest need seovad niiskust ja see aitab villide tekkele kaasa. Sünteetilised spordi- või matkasokid takistavad aga villide teket.

Loodusesse tasuks ikka ööseks ka jääda. Selleks läheb vaja alusmatti, magamiskotti ja telki või varjualust/rippvoodit. Alusmattide valik on suur. Soetada võib täispuhutava või isetäituva kerge õhkmadratsi. Need on küll magamisel mugavamad, aga võivad hooletuse tõttu kergelt katki minna. Vahtplastist matt ei ole küll nii pehme, aga samas ei karda ka torkevigastusi. Magamiskoti puhul võiks arvestada seda, et kasutamiseks mõeldud temperatuuriskaalal võiks olla komfortsus 0 kraadi ringis. Vahel läheb öösiti jahedaks ja iga magamiskott kaotab kasutades pikapeale oma soojapidavust.

Telke ei tasu osta toidupoest, vaid ikka matkapoest. Hüdrofoobsuse tase võiks olla vähemalt 2500 mm. Väga hea alternatiiv on kerge kaasaskantav varjualune ehk tarp. Sellise alla peaks hankima piisava suurusega sääsevõrgu, mida saab teha vanast pitskardinast või osta kodukaupade poest.

Hea variant telgi ja tarbi kõrval on ka rippvoodi. Need, kes on kord juba selles ööbinud, enam muud ei tahagi.

Mõned minu tuttavad magavad rippvoodis isegi kodus olles. Kusjuures Eestis valmistatakse väga häid rippvoodeid komplektis koos sääsevõrkude ja tarpidega.

Rippvoodis ööbimise suuremaid plusse on see, et pole tähtis, kui konarlik või viltu on maapind, peaasi, et puid on.

Samuti võib rippvoodit kasutada seal, kus ei tohi telkida. Ka üks 2011. aastal šveitsi ja prantsuse teadlaste tehtud ühine unehäireid puudutav uuring märkis, et rippvoodis magamine on inimesele väga hea just kiikuva liikumise tõttu.

PARIM VARUSTUS IGA ILMA JAOKS!

www.reorg.ee

JOOKSMINE

J

ooksuklubi Treeningpartner eestvedaja Urmas Randma juhendamisel on 30 jooksjat läbinud maratoni alla kolme tunniga. Tema edukalt toimiva lähenemise kohaselt on maratoniks valmistumine lihtne ja loogiline. Edu valemiks peab Urmas jõukohasuse printsiipi ja järjepidevat sihikindlat tööd.

Treenerina on tema töökogemus näidanud, et kõik baseerub jooksja heal tervisel ja soovil lõppeesmärgini jõuda – nende olemasolul on võimalik kõik unistused täita. Jooksma ja maratone läbima on hakanud ka esialgu lootusetuna tundunud harrastajad.

Maratoniplaani pidades võiks treenima asuda nii vara kui võimalik. Kui silmas pidada septembrikuu maratoni, tuleks rahuliku baasettevalmistusega algust teha juba eelmisel sügisel.

Seejuures on märksõnadeks rahulik ja mitmekülgne aeroobne töö. Ideaalne ettevalmistuse periood oleneb sinu varasemast sportlikust baasist. Mida pikem on periood, seda loogilisemalt saab ettevalmistuse planeerida.

Alusta aegsasti ja aeglaselt Alustada tuleb ettevalmistava perioodi treeningutega, mille puhul on kõige tähtsam rahulik aeroobne töö. “Väga 12

JUUNI 2019

5 kuuga

maratonivormi!

Kui (taas)avastasid end koos kevade tärkamisega mõttelt veel sel sügisel maratoni joosta, on viimane aeg ettevalmistustega alustada. Anname sulle juhised, millest ja kuidas alustada, et see unistus parimal viisil täituks. KADRI KÜTT oluliseks pean tööminuteid ehk tehtud tööd ajas. Kasulik on igasugune sportlik tegevus ja vajalikud on ka teised aeroobsed tegevused, nagu rattasõit, ujumine, matkamine, suusatamine, uisutamine, pallimängud jne,” räägib Randma.

Maratoniks valmitumise esimese kuu treeningute maht oleneb inimese sportlikust taustast. Mida keh-

vem on varasem baas, seda ettevaatlikumalt tuleb alustada. Randma soovitab alustuseks teha 3–4 korda nädalas kokku 6–8 tundi tööd. Kõige olulisem on silmas pidada, et pulss püsiks madalal. Koormust tuleb tõsta vastavalt arengule, aga esimesed 6–8 nädalat tuleks treenida väga rahulikult.

“Nädalakava oleneb jooksja sportlikust tasemest. Mida kehvem tase,

seda vähem tuleb teha kõrgema pulsiga (160–180 lööki minutis) tööd. Iga maratoniks valmistuja esimene ülesanne on jooks endale meeldivaks teha.

Selleks soovitan joosta või joosta-kõndida rahulikus režiimis 50–75 minutit nii, et sul tekib soov edasi joosta. Väga kasulikud on ka pikad 2–3tunnised jalutuskäigud. Kui meeldivuse tunne on saavutatud, võid aeroobset mahtu veidi tõsta ja ka intensiivsemaid trenne (pulss üle 160 löögi minutis) proovida. Aga seda ikka jõukohasuse printsiipi arvestades!” ütleb jooksutreener.

Treeni tehnikat ja taastu Jooks tundub küll lihtsa alana, aga sellegi puhul tasub lihvida tehnikat, mis aitab sul kiiremini ja efektiivsemalt edasi liikuda. Urmas Randma sõnul on harrastajatel jooksutehnikas enamasti väga lihtsad vead, mis tulenevad vähesest sportlikust tegevusest ehk kehakoolist.

“Tavaliselt joostakse liiga pika sammuga. Sammu pikkus peab olema optimaalne ja samm rulliv. Tähtis on õige kätetöö, mis peab edasiliikumisele kaasa aitama, mitte seda segama. Valede liigutustega raiskad liigselt energiat. Sageli kohtab nn istuvat jooksuasendit, mis on põhjustatud nõrkadest süvalihastest ja seda ilmneb

JOOKSMINE maratonijooksus just pärast kahetunnist tööd,” lisab Randma.

Treeningute koormust tõsta järk-järgult, sest maratoniks valmistudes on parem edasi minna üks käik madalamaga kui käik kõrgemaga.

Suure jooksumahu puhul väldi liigset asfaldil jooksmist.

“Oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis soovitan joosta vaid maastikul ning heal pinnasel. Treeningute kõrval on oluline roll ka massaažil, mida võiks ette võtta minimaalselt kaks korda kuus. Soovitan minimaalselt korra nädalas käia ka saunas ja kord nädalas ette võtta taastav ujumine. Esimeste lihasvalude korral vähenda kohe koormust ja selgita välja probleemi põhjus. Vigastuste vältimiseks ja lihaste taastamiseks on oluline teha igapäevaselt venitusi – 10–20 minutit, minimaalselt üks puhkepäev nädalas (esmaspäev või reede), algajatel kaks,” mainib treener.

Vali toetav varustus ja toit

rastajal mõne jooksugrupiga liituda, koos on alati kergem raskeid pingutusi taluda.

“Taastavaid trenne võib ka üksinda harjutades teha, aga arendavaid jookse on parem teha koos. Minu treeneritöö kogemus näitab, et see toimib 100%!” ütleb treener.

Maratoniks valmistumisel veendu ka oma toidulaual oleva tervislikkuses.

Toitumisharjumused muutuvad enamasti treeningute käigus ja Randma pooldab samuti loomulikku harjumuspärast toitumist, kus esikohal on juurning puuviljad, kala ja piimatooted.

“Organism peab täisväärtuslikuks elutegevuseks ja treeninguks kõik vajaliku kätte saama. Mida suurem on treeningkoormus, seda enam tuleb toitumisele tähelepanu pöörata. Toidulisandite ja geelidega ei tasu aga üle pingutada. See on nagu moehaigus, mis tegelikult protsessi edukust ei otsusta. Loeb hea tervis, tahe ja tark ning jõukohane treening,” selgitab Randma.

Lisaks korralikule tehnikale ja treeningplaanile tasub sul ka oma jooksuvarustus üle vaadata. Jooksujalats vali lähtuvalt enda jalatüübist. Mida suuremaks muutub sinu treeningute maht, seda olulisem see on. Randma soovitab parema tulemuse nimel igal har-

46. SAAREMAA KOLME PÄEVA JOOKS 18.-20. oktoober 2019

reede

10 km NOORTEJOOKS 2 km PÕHIJOOKS

laupäev

16,195 km NOORTEJOOKS 3,24 km PÕHIJOOKS

pühapäev

16 km NOORTEJOOKS 3,2 km PÕHIJOOKS

+ pühapäeval ajavõtuta RAHVAJOOKS 3,2/9,2/16 km www.SAAREMAAJOOKS.ee MTÜ Võimalus

JOOKSMINE

Urmas Randma soovitatav nädalakava algajale,

Fotod: Pexels

kes on jooksnud 10 kilomeetrit alla 60 minuti

Unista suurelt ja pinguta Nii nagu teistegi eesmärkide puhul, süstib sihi seadmine ja selle poole püüdlemine igapäevasteks treeninguteks vajalikku indu. Unistamine ja unistuste täitumine on jooksu puhul pika protsessi imeline finaal, mille nimel tasub pingutada nii harrastajal kui ka treeneril.

“Evelin Talts liitus minu treeningutega 2010. aasta sügisel. 33-aastasena oli tal tagataskus maratoni isiklik rekord 3 tundi ja 14 minutit. 2012. aas-

tal jooksis ta uskumatu ajaga 2 tundi ja 39 minutit ning osales Londoni olümpial! Selle edu pant oli perfektne töössesuhtumine ja treeneri usaldamine ning muidugi julgus unistada!

Kaisa Kukk ühines minu treeningutega 2013. aasta sügisel, kui tema isiklik 10 kilomeetri rekord oli 40 minuti kandis. Täna on tal kõik võimalused Evelini tempu korrata. Spordis ja eriti vastupidavusaladel on kõigil oma võimalused, sest asja otsustab TÖÖ, TÖÖ, TÖÖ!” kinnitab treener.

E: Puhkus! Massaaž!

T: 4 km aeglast metsajooksu + venitused-võimlemine + hüplemised + 10 x 40 m jooksuharjutusi + 5 x 60 m kiirenev jooks, kõnd tagasi + 4 km aeglast jooksu.

K: 45 min aeglast jooksu vahelduval maastikul (pulss 125–140) + kerge võimlemine.

N: 50 min aeglast jooksu (pulss 125–145), jooksu sisse teha enesetunde järgi 6–8 lühikest kiirendust 12–15 s + kerged jõuharjutused 30–45 min.

R: Puhkus! Ujumine 45–60 min taastavas, sulistavas režiimis. Kes on hea ujuja, võiks proovida vee all ujuda 4–6 korda 15–25 m (arendab hästi kopsumahtu) + mõned kiired ujumised 25 m.

L: 10 min aeglast jooksu + 50 min jooksu tugevamas tempos (pulss 140–155) + 20 min lõpus väga aeglaselt + venitused + hüplemised + kerged jooksuharjutused + saun.

P: 120–180 min matkamist, jooks-kõndi (50% + 50% ehk 5 min jooksu + 5 min kõndi) või rattasõit, rulluisutamine jne. Oluline on ajaliselt kaua liikuda.

Foto: Vallo Kruuser

HOBI

Lohesurf:

uus trend eestlaste seas Kuigi meil siin erilist rannahooaega pole ning pidevalt on külm ja pime, on Eestis võimust võtmas uus ja trendikas spordiala – lohesurf. Mis see on ning miks see meile sobib, selgitab lohesurfi fänn ja koolitaja Kristi Pähklimägi. TEELE TEDER Eesti plussid Kuigi lohesurf tundub sobivat rohkem kuhugi soojemasse kliimasse, ütleb Kristi, et ka Eestil on siin palju plusse.

“Eesti on lohesurfamiseks hea riik.

Siin on väga lihtne lohesurfama õppida, sest vesi on sile ja tasane ning meil on liivane korallideta rand,” teab Kristi omast käest. See teeb Eestist üsna turvalise ja hea õppimiskoha. Ka õppimiseks ja sõitmiseks vajalikku tuult on meil tihti, seda küll väikese agaga – tuult tuleb erinevates randades pidevalt taga ajada.

Kristi ütleb, et surfata saab vaid meretuulega, maatuulega sõitma minna ei saa. Egiptuses aga on tuul peaaegu kogu aeg ühest suunast. “See teeb lohesurfamise väga lihtsaks. Peale selle on seal soe, mida Eestis juhtub haruharva.”

Siiski on ka Kristi saanud ühe korra Saaremaal bikiinides lohesurfata. See oli paar aastat tagasi, kui õhutemperatuur oli 27 kraadi ja veesoojust umbes 24 kraadi. Üldiselt bikiinides lohesurfamist Eestis endale lubada ei saa. “Meil on ikka üldiselt kalipsod seljas ja isegi müts peas.”

M

e kõik teame, mis on surfamine. Lohesurf on sellest aga veelgi põnevam.

“Kui surfamise puhul liigud laine jõul, siis lohesurfamine tähendab, et kasutad tuule jõudu,” ütleb Kristi selle ala tutvustamiseks. Lisaks ütleb ta, et kui selle ära õpid, on lohesurf isegi lihtsam kui tavaline surfamine, samuti turvalisem. Õppimiseks kulub Kristi sõnul tänapäeval kuskil kümme tundi. Kui aga tema 2004. aastal sellest Pärnu rannas vaimustus, läks õppimiseks terve suvi.

“Nägin paari lohesurfarit ja lihtsalt pidin küsima, mida nad teevad ja kuidas mina ka seda teha saaksin.” Pärast koolitaja telefoninumbri saamist ei läinud enam kaua, kui Kristi koos sõbrannaga lohesurfi õppima asus.

“Sõbrannad ja tuttavad ütlesid, et see on nii raske, et nad ei usu, et me selle selgeks saame. Me õppisime terve suve ja saime ka palju haiget, kuid lõpuks oskused siiski tulid. Loobumise tunnet ei tekkinud kordagi ning isegi märja kalipso lõhn pakkus suurt naudingut.”

Võrreldes varasemaga on koolitamises palju muutunud ning nüüd, kui Kristi on ka ise treener, ütleb ta, et enamik inimesi saab selle tõesti kümne tunniga selgeks. Eriti hästi sobib ala näiteks neile, kes on varem lumelauda sõitnud, ning Kristi sõnul saavad tavaliselt mehed lohesurfi kiiremini selgeks kui naised.

16

JUUNI 2019

Odavam kui tennis

Foto: Unsplash

Siiski meelitab see spordiala paljusid eestlasi ning võib öelda, et tegemist on lausa uue trendiga. Seda usub ka Kristi.

“Eestlased on kuidagi uuendus- ja edumeelsed ning oleme lohesurfi hästi omaks võtnud. Mõne aasta eest loeti meid kokku ja saadi paar tuhat. Ma usun, et tänaseks päevaks on meid teist sama palju veel juurde tulnud.”

Kas tegemist on kalli või taskukohase spordialaga, ei oska Kristi öelda. “Kindlasti on see odavam kui näiteks tennis.” Peamised kulud on koolitus, kus üks tund võib maksta 40–70 eurot, ning varustus, mille hind jääb

paari tuhande euro kanti ja mida saab kasutada aastaid.

Tõelised fanatid ühendavad aga ka kõik oma puhkusereisid lohesurfiga, sest varustus võetakse kaasa igale poole. “See on mõistlik, sest kohapealt rentida on kallis ning kunagi ei tea, mis sa saada võid.”

Kristi on lohesurfi proovinud ka Filipiinidel, Dominikaanis, Itaalias, Hispaanias, Egiptuses ja Keenias. Oma lemmiksihtkohaks peab ta siiski Egiptust.

“Sest see on nii lähedal ja alati on suht kindla peale minek – tuult on ja ilma ka.”

Unistus on minna veel ka Madagaskarile, et nautida sealset loodust.

Kiiresti vormi Kristi ütleb, et lohesurf sobib kõigile. Ka ülekaalulistele. “Ei pea olema normaalkaalus, kuid kui lohesurfiga tegeleda, jõutakse sinna üsna kiiresti.” Kristi räägib, kuidas on palju kordi näinud lohesurfiga alustavaid ülekaalulisi inimesi, kes on kõik kiiresti väga heasse vormi saanud. “See on hea trenn, aga sa ei saa isegi aru, et pingutad.”

Kristi ütleb, et eriti alguses on see hea trenn, sest pead kõikide oma meeltega kohal olema ja maksimaalselt keskenduma. Mõned sõidavad pool tunnikest, mõned lausa neli tundi. Kristi kuulub nende viimaste hulka, küsimata, kust see aeg kõik võetakse. “Olen tihti ka pärast tööpäeva lõppu õhtul kuue ajal autoga Pärnusse sõitnud ja seal neli tundi surfanud.”

Aga mis on see, mis teeb lohesurfi nii nauditavaks?

“See vabaduse tunne! Ma lähen merele ja saan kõik unustada. Ma ei mõtle millelegi muule kui sellele, mis hetkel toimub. Pea on tühi ja lülitan ennast välja. Vesi lendab, käib tohutu värvide mäng. Mitte kunagi pole see pilt üks ja sama. Eriti ilus on päikesetõusu ja -loojangu ajal. Leain, et see on parim stressimaandaja.”

PRET TY, COMFORTABLE & SEXY

Fotod: Unsplash.com

SPORDIVARUSTUS

Mida varuda kodusesse

S

spordiapteeki?

portimisel ette tulevad levinud vaevused on seotud enamasti liikumisest tulenevate hõõrdumistega, olgu põhjuseks valesti valitud riietus või liiga pikk treeningsessioon.

“Kindlasti tulevad kõigil kohe pähe näiteks uute jalatsite sissekandmisel tekkivad villid, kuid üllatavam võib olla näiteks spordisärgi tekitatud hõõrdumine rinnanibudel. Viimast kohtab eriti (pool)maratoni jooksjatel,” toob farmatseut Lauri Baar näiteid.

Kõige lihtsama abivahendina soovitab ta selliseks puhuks võimalike kulumispindade eelnevat katmist plaastri või sporditeibiga. Peale selle võib juba hõõrdunud kohtadele määrida valuvaigistavaid kreeme või külmageele.

Kui tegemist on üldise mehaanilise vigastusega, nagu nikastused või lihase liigse pingutuse korral tekkinud rebestus, on ravi klassikaline. Kehtib RICE-põhimõte ehk rest (puhkus), ice (külm), compress (kompressioon) ja elevate (kõrgemale asetamine).

“Isiklikku treeninguid toetavasse apteeki võiks kuuluda mõni valuvaigisti, soojendav ja külmutav kreem või geel või pihusti, plaastrid ning jäigem rull sidet,” mainib farmatseut.

Lae end puhkuse ja vitamiinidega Lihaspingete ja ülekoormuse korral võib kasutada erinevaid vitamiine, mineraale ja geele. Baar soovitab tarvitada näiteks magneesiumi- ja kaaliumipreparaate, tsinki ning C-vitamiini.

“Mõningaid vitamiine ja mineraale vajame igapäevaselt ning suuremas koguses. Näiteks B-vitamiin aitab vabastada energiat ja parandab ning aitab üles ehitada uusi kudesid. Sportlastele ja muidu füüsiliselt aktiivsetele inimestele on erilise tähtsusega raud – see viib hapniku lihastesse,” selgitab aga Herbalife’i fitnessiekspert Linda Patkovska.

18

JUUNI 2019

Keegi meist ei oska vigastusi või terviseprobleeme ette näha.

Neid tuleb ette aga paratamatult ja sellisel juhul on hea olla võitluseks valmis ning õigesti varustatud. MARTIN HANSON Paljudes kodudes leiduv C-vitamiin on samuti sportlase apteegi oluline osa ja tuntud kui hea antioksüdant, mis kaitseb rakke kahjustuste eest.

Eriti vajalik on C-vitamiin neile, kes teevad keskmisest tugevamaid treeninguid. Teine levinud toidulisand on D-vitamiin, mis koos kaltsiumiga on oluline luude, hammaste, närvirakkude, vereringe ja lihaste kokkutõmbumise tõhusa toimimise jaoks.

Tugevda tervist toidulisanditega Patkovska täiendab aktiivse liikuja apteegis olevate vajalike vitamiinide loetelu oomega-3-rasvhapete ja mineraalainetega. Oomega-3-rasvhappel on

meie organismis mitu funktsiooni: see aitab kaasa lihaste kasvule, taastuvusele ja tugevusele, reguleerib vererõhku ning südame tööd ja parandab kognitiivseid funktsioone ning palju muud.

Mineraalainetest veelgi olulisemad on magneesium, kaalium ja naatrium.

Magneesium on metabolismi ehk ainevahetuse võti. See reguleerib neuromuskulaarset ja kardiovaskulaarset (südame-veresoonkonna) tööd, kaitseb immuunsüsteemi ning toetab hormonaalset tasakaalu. Kaalium ja naatrium töötavad käsikäes, et tasakaalustada kehas vedelike ning mineraalsoolade sisaldust. Näiteks võib kaaliumipuudus tekitada lihaskrampe.

Fitnessieksperdi hinnangul on sporti tegeval inimesel väga raske õiges koguses vitamiine tavatoidust kätte saada. Siin tulevadki mängu toidulisandid.

Taasta keha mineraalidega Apteegist saadavatele toidulisanditele, ravimitele ja vahenditele lisaks soovitab Baar ka oma menüü üle vaadata.

Sportides higistame palju ja kaotame seeläbi mineraalaineid. Seetõttu võiksid kodus olemas olla erinevad kehaomaseid sooli, vitamiine ja mineraalaineid taastavad preparaadid.

“Mõningaid preparaate on nende defitsiidi ennetamiseks soovitatav tarvitada igapäevaselt,” lisab farmatseut.

Oma koduse apteegi säilitamiseks ja vajaduse korral ka kaasas kandmiseks soovitab farmatseut selle veekindlalt pakkida, et paki sisule ei mõjuks näiteks higised või märjad riided.

Kindlasti tuleks aeg-ajalt kontrollida apteegis olevate toodete säilivusaegu.

Kuidas end õigesti ja aegsasti aidata?

Vastab füsioterapeut ja triatleet Priit Ailt.

Mille vastu harrastussportlased kodust apteeki kasutades enamasti eksivad?

Treeningutest ja võistlustest taastumise juures on kõige olulisem täisväärtuslik toitumine ning puhkamine (uni). Alles seejärel võib hakata mõtlema toidulisandite peale. Esialgu aga vaata üle oma igapäevaharjumused.

Millised on levinud eksiarvamused abivahendite kasutamisel? Üks levinumaid arvamusi on, et nn spordikreemi võib peale määrida igas olukorras.

Enamasti on tegemist tugevalt soojendava kreemiga, mis näiteks liigesetraumade algfaasis pole kindlasti sobilik. Teiseks, toidulisandite kohati liigne tarvitamine.

Mis leidub sinu sportlikus apteegis?

Minu apteeki kuuluvad erineva suurusega haavaplaastrid ja villiplaastrid, haavade desinfitseerimisvahend ning haavakreem (Helosan). Lisaks on seal hõõrdumisvastane kreem, soojenduskreem (Sixtus ThermoSix) ja lõõgastav-jahutav külmakreem (Ice Power). Toidulisanditest tarvitan D-, C- ja B-grupi vitamiine, mineraalidest magneesiumi ja tsinki ning Q10-t. Ravimitest olen kodusesse apteeki valinud Ibumetini (tugeva valu korral), paratsetamooli (palaviku korral) ja söetabletid (kõhulahtisuse korral).

JÄÄHOKI

Soome “sisu” tõstis taas

maailmameistriks Soome koondislane Miika Koivisto võitlemas finaalis Kanada ründajatega.

Enne Slovakkias toimunud jäähoki MMvõistlust paistis Soome koondis paberil ühe “vaeseima” satsina kogu valikus – neil ei olnud peaaegu ühtegi NHL-is või KHL-is mängivat tippstaari. Olid vaid kohalikus liigas mängivad tigedust ja tahet täis noored mehed, kes meeskonnana tegid seda, mida suudab vaid Soome – võitsid läbi raskuste MM-kulla. MARTIN HANSON

20

JUUNI 2019

V

äikene parandus siiski: Soome koondisse kuulus kaks NHL-i taustaga meest, kuid neidki peeti pigem keskmikeks, kui sedagi. Keskpäraseks peetud meeskonna mängijad on saanud tunda vaid koduse hokisarja pinget ja neilt palju ei oodatud. Enne MM-i algust pakuti neile nappi edasipääsu alagrupist.

Mitte rohkemat.

See on aga lugu sellest, kuidas meeskond on see, mis võidab tiitleid, mitte need, kellest see meeskond koosneb. Soome alistas MM-i finaalis Marko Anttila ja Harri Pesoneni väravatest Kanada lausa 3:1. Muuseas, varasemalt oli Kanadaga finaalis kohtutud kolmel korral ja alati teenitud kaotus. Teel finaali alistati veerandfinaalis veel tiitlikaitsjad rootslased lisaajal löödud väravast 5:4 ja poolfinaalis oldi 1:0 parem juba enne võistlust kulla kaela saanud Venemaast.

Lehekommentaatorid kirjutasid võidu järel Soome kohta, et “lõvid” (Soome koondise hüüdnimi – toim) tulid Slovakkiasse võistkonnaga, kus oli 18 MM-debütanti, ja neid nimetati enne turnii-

Foto: Scanpix

ri MM-ide ajaloo üheks kehvimaks tiimiks. Mitte keegi ei uskunud neisse, kui ehk mängijad ise välja arvata.

“Soome on kirjutanud hoki ajalugu.

Ma pole varem näinud sellist kangelastegu. Ma polnud ka varem näinud, kuidas ühte meeskonda eelnevalt nii kindlalt maha kanti. Paberi peal ei olnud neil midagi, jää peal oli neil kõik,” ütles näiteks Rootsi telekanali SVT hokiekspert Jonas Andersson.

Soome koondise peatreener Jukka Jalonen tunnistas, et Slovakkia on soomlaste jaoks õnnelik paik, sest 2011. aastal juhtis ta meeskonna MM-tiitlini just sealsamas. “Mis siin salata, mängu lõpuminutitel tuli mulle eelmine tiitlivõit meelde. Tore teekond oli. Me olime nii vaimselt kui füüsiliselt tugevad.

Mängisime turniiri jooksul kümme kohtumist ja vaid ühes neist lõime värava viimasel perioodil,” sõnas treener.

Soome tuli maailmameistriks nüüd juba kolmandat korda, varasemad triumfid pärinevad aastatest 1995 ja 2011. Nagu ütles finaali lõpusekunditel otse-eetris Soome legendaarne hokikommentaator Antero Mertaranta: “Ju-

maluke, poisid, millega te ometi hakkama saite!”.

Imemees Kakko ja kapten Anttila Koondise peatreener ütles võidu järel, et tegemist oli koondise kapteni Marko Anttila meeskonnaga, mis selle kulla võitis. Oli ju Anttila see, kes aitas meeskonna otsustavatel hetkedel august välja, just nii, nagu kapten seda tegema peab.

KHL-i meeskonna Helsingi Jokeriti nimekirja kuuluv Anttila viskas veerandfinaalis Rootsi vastu viigivärava, poolfinaalis lõi ta Venemaa vastu kohtumise ainsa värava ja finaalis aitasid tema kaks väravat Kanada vastu kaotusseisust välja tulla ning võita kohtumine ja kogu turniir seisuga 3:1.

Teine Soome koondise edu järel kuulsaks saanud mängija on Kaapo Kakku, kes vaid 18-aastasena viskas MM-il aukartustäratavad kuus väravat.

Noore mehe ramm MM-i kulgedes küll pisut rauges, sest tema jaoks ehk natukene talumatut tempot tegid mängudes nii Rootsi, Venemaa kui ka Kanada.

Pikk karjäär on aga ees ootamas, hokikommentaatorid ja -fännid ootavad juba mehe järgmiseid etteasteid.

Piletid NHL-i tippmeeskondadesse MM ja olümpia on hokis ülimuslikud ning just need areenid, kus tehakse karjääri – seal saab näha, kes on need uued mängijad, kes võiksid klubideski väravaid lüüa ja olla parimad. Soome koondise meediajuht Petteri Hietanen ütles pärast Slovakkia MM-i finaali, et tema hinnangul sõlmivad nüüd 7–9 Soome koondislast juba suvel lepingu mõne NHL-i meeskonnaga.

“Enne MM-i räägiti meie meeskonnast vähe, mis on ka arusaadav. Paberi peal olid paljud koondised meist tugevamad. Meil NHL-i kogemusega hokimehed praktiliselt puudusid, mängisime ju peamiselt Soome liiga meestega,” lisas Hietanen.

Juba on teada, et NHL-i siirdub näiteks Oliwer Kaski, kes sõlmis hiljuti lepingu Detroit Red Wingsiga. Soome meedias on mängijatest välja toodud veel Veini Vehviläinen ja Jani Hakanpää, kes suure tõenäosusega leiavad uue klubi just NHL-ist.

Allikas: Delfi Sport

Avasta maailma!

FENIX HL15 jooksja pealamp Punased tuled külgedel ohutuse tõstmiseks

Lülitite kaitse juhusliku vajutuse vältimiseks

Ekstralai valgusvihk 100°, teemant-mustriga reflektor

Reguleeritav kaldenurk 60°

Reflekteeruvate elementidega peapaela siseküljel on silikoonist higitõke

180 lm max 44 m 60 g IP67

33 €

% 3 –3

FENIX taskulampide tippkvaliteedi,erakordse võimsuse,vastupidavuse ja funktsionaalsuse tagavad parimate materjalide kasutamine ja pidev arendustöö. Lampide valmistamisel kasutatakse kergalumiiniumist väliskorpust, anodeeritud pinnakatet, kristallselget läätse, ülivõimsaid LED-elemente, kullatud vedrusid ning optimaalset energiakasutust.

Erinevate töörežiimidega põrutus- ja veekindlaid FENIX taskulampe usaldavad professionaalid ja armastavad tavakasutajad.

FENIX HL60R pealamp

UNIVERSAALNE, LAIA KASUTUSALAGA.

9.90 IND 2 TAVAH

FENIX HL32R pealamp

Võimsus 950 lm Valgusvihk max 116 m

Võimsus 950 lm Valgusvihk max 116 m

81 €

64 €

TAMREX OHUTUSE OÜ

UUS

KERGE, KOMPAKTNE, MITTE AINULT JOOKSJATELE!

FENIX HL10 ultrakerge pealamp Võimsus 70 lm Valgusvihk max 30 m

19.90 €

Saadval ainult TAMREXi Tallinna esindusest Laki 5, või tellimisel TAMREXi teistesse esindustesse üle Eesti

Mugav kahe lüliti süsteem

Võimsus Valgusvihk Kaal Veekindlus

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

JOOKSMISEKS POLE KUNAGI LIIGA PIME

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

FITNESSTOITUMINE 2.0 SAAVUTAGE JÄRGMINE TASE:

JOYBRÄU PROTEIINIÕLU

MAAILMA ESIMENE ALKOHOLIVABA PROTEIINIÕLU

GTIN und QR-Code sind final vom Drucker zu prüfen.

FACTOR übernimmt keine Verantwortung für die Richtigkeit der Codes.

www.factor.partners | Hamburg • Germany | +49.40.432 571 0

22. 06.2018

JOYBRÄU Operator: CK

Joybräu Logo EN Etikett

Cyan Magenta Yellow Black

die-cut

Process Color

 21g proteiini  SH 10g BCAA-d  ilma kunstlike värv-, lõhna- ja magusaineteta  ehe õllemaitse  valmistatud Saksamaal

www.joybraeu.ee

JÄLGI MEID SOTSIAALMEEDIAS JoyBräu Eesti

Joybraueesti

FysioCentrum alustab koostööd Kääriku Spordikeskusega