SPRiNT Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
APRILL 2019
SISSEJUHATUS
Peeglist vaatab vastu alavorm
Foto: Ilmar Saabas
T
Martin Hanson, toimetaja
SPRiNT
alveuneaeg on ümber saanud ning tuleb hakata talvel tekkinud alavormi (loe: lodevust ja mugavust) parandama. Oleme puhanud, maganud ja lesinud ... nüüd, kui ilm on kuiv, lumeta ja päikeseline, tuleb lükata tolm maha jalgratastelt, rulluiskudelt, kõnnikeppidelt ja muult varustuselt, millega kevadisse spordiliiklusse siseneda. Tihedasse liiklusse, sest tervisesportimise populaarsus kasvab iga aastaga. Talvel seisad nii mõnegi linnalähedase ja väiksema suusaraja peal kui tipptunni liikluses ja uurid, mis varustusega ees seisev inimene sõidab. Sama toimub sügiseses männirikkas seenemetsas – ei saa rahus kübaraid korjata, peab vaatama, et mõne ratturi alla ei jää. Kuna peeglist on vaadanud juba mitmeid kuid vastu selge alavorm, tuleb hakata biitsepsit ja reielihast vaikselt, samm-sammult uuesti võimekaks treenima. Ehk siis kohe ei
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee
ole paslik karata ratta selga 100-kilomeetriseks matkaks või lubada sõbrale liituda väikeseks poolmaratoniks. Mis seal ikka rasket saab olla, eks ole? Meil kõigil on ju see üks sõber, kes väidab, et ta on võistlussportlane ja siseneb trenni asemel kohe mõne pikamaaürituse stardikoridori. Imeinimesi ja looduslikke talente on olemas, enamik meist võiks aga teha sporti pigem tervislikult ning mõnusalt. Tegelikkuses on ju nii, et need, kes spordivad, teevad seda ikka aasta läbi. Muutuvad ainult väljakud ja spordialad – talvel suusatatakse ja uisutatakse, suvel sõidetakse ratast ning joostakse. Väljakualad ja ujumine kolivad lihtsal toast õue ning basseinist merre. Nüüd ongi nende sporti nautivate inimeste kohus ka teised metsarajale ja spordiparki kutsuda. Ikka selleks, et terve Eesti liiguks ...
Reklaam: Ron Nõmm, ron.nomm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall
Takerdusid juhtmetesse?
Maastikurattur
Maaris Meier: paelub vahetu kontakt loodusega
Maaris Meier on jalgrattasportlane ja -treener, kes elab juba mitu aastat Portugalis ning kelle suur kirg on just maastikurattasõit. Mida kujutab endast spordiala, mis pakub nii adrenaliini, sportimisrõõmu kui ka unustamatuid hetki maastikel, kuhu maastikurattata naljalt ei satu?
M
RIINA PALMISTE
aaris tegi rattasõiduga algust, kui oli 3–4-aastane. Olgugi et sõiduvahend oli siis veel muidugi kolmerattaline, on rattasõit ja võistlemine teda paelunud sellest ajast peale. “Suviti vurasin kogu
aeg ringi ja korraldasin suvilarajoonis sõpradevahelisi võidusõite,” kommenteerib Maaris, et võistlusvaim lõi välja juba päris mudilasena. Tõsisemate treeninguteni jõudis Maaris 11–12-aastasena, kui tema kooli tulid kaks jalgrattatreenerit, kes kutsu-
Lambertsi tooteid osta meie e-poest www.lambertseesti.ee www.lambertseesti.ee
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
sid noori trenni. “Läksime kogu klassiga, pärast aastat jäime käima ainult ühe oma paralleelklassiõega,” meenutab Maaris, kuidas sugugi mitte kõik, kes innukalt treeningutega algust tegid, ei leidnud selles oma kutsumust.
Fotod: erakogu
www.tedra.ee
huvides mõnel maanteevõistlusel kaasa. Sellegipoolest nõustub ta, et maastikusõit on just see kõige südamelähedasem rattaala, mis toob alati suure naeratuse näole.
Valik kogu eluks
Sõidetakse sinna, kuhu autoteed ei vii ja jala ei jõua
Maarist paelus aga ala kohe: “Minu jaoks oli see valik kogu eluks. Olen spordikaugest perest, seega pole kunagi tundnud, et pere oleks mind sportima sundinud või oodanud minult tulemusi. Kõik on tulnud omast vabast tahtest ja endale seatud eesmärkidest.” Küll aga tõdeb ta tagantjärele, et muidugi on kogu seda suurt sportimisrõõmu saatnud nii mõnedki raskused – noore neiuna üksi hakkama saada, kui nii palju kindlust oma tegemistes veel polnud, oli kahtlemata katsumusrohke. Esialgu sõitis Maaris kõike – sõidud klubi seltsis viisid nii trekile, maanteele kui ka maastikule. “Arvan, et ongi õige, et sain väiksena kõiki alasid proovida – vähemalt nii paljusid, kui Eestis harrastati,” tõdeb rattur praegu, kuidas see arendas teda kui sõitjat mitme külje pealt. Seda, millal Maaris just maastikusõidus enda kire leidis, ei oskagi ta kohe öelda, tõdedes, et teeb praegugi vahel vahelduse
Küsides Maariselt, miks just maastikusõit, tõdeb ta, et eelkõige paelub ala juures vahetu kontakt loodusega. “Ka võistlustel on suurem konkurent maastik ja oma võimed sellel, mitte niivõrd kaasvõistlejad,” nendib Maaris, et loomulikult on ka omavahel rüselemist, aga seda palju vähem kui maanteel või trekil. Võistlusedki on just maastiku tõttu väga eriilmelised ning vaheldusrikkad, nii nagu treeningud, mis viivad paikadesse, kuhu autoteed ei vii ja jala ei jõua. Vaheldusrikkus tingib selle, et ühed rajad võivad rohkem sobida kui teised. Katsumusi toovad kaasa ilmaolud, mis võivad võistluspäeva rajatingimused treeningpäeva omadega võrreldes täielikult pea peale pöörata. Suurt rõõmu pakub Maarise sõnul adrenaliin, mida maastikusõit annab. “Need kivid, kännud, juurikad, hüpped ...” loetleb Maaris eneseületusi, mida rajad sõitjalt nõuavad. Seejuures usub
“Minu tervist hoiab ja toetab Lamberts.” Saskia Alusalu kiiruisutaja
või küsi apteekidest üle Eesti.
Tootja: Lamberts Healthcare Ltd., UK. Maaletooja: MPharma OÜ, Eesti.
PERSOON ta, et maastikurattasõit on just suurepärane võimalus noortel oma enesekindlust kasvatada. “See peegeldub edasi elu teistesse valdkondadesse,” on Maaris kindel, et keerulised olukorrad, millega rajal rinda pista tuleb, tõstavad üldist enesekindlust ning aitavad edaspidises elus kaasa mis tahes olukordades, mis nõuavad eneseületust. “Vaja on lihtsalt teadjat treenerit või juhendajat, kes annab nõu ja teab, kuidas takistusi rajal ületada.” Igal alal on omad võlud ja valud. Rääkinud võludest, oleks paslik uurida, mis on maastikusõidu valud. Selgub aga, et valude loetelu on märksa tagasihoidlikum, vähemalt Maarise vaatepunktist. Küll aga on üks, mis Maarisele muret valmistab: “See, et ei saa teha seda, mida tõeliselt armastan, oma kodumaal, pere lähedal. Loomulikult saab metsa sõitma minna, aga kes juba mägedes sõitnud, saab aru, et sellist tunnet Eestis rattasõidust ei saa.” Praegugi elab Maaris Portugalis, kuhu läks mõttega teha mõnekuine treeninglaager, aga läks teisiti ning sealsed treenimis- ja võistlemistingimused viisid ta otsuseni olla sealpool Euroopat vähemalt nii kaua, kuni on plaan tõeliselt rattasõidule pühenduda.
le. “Iseenda treener, siis on mul kaks harrastussportlast, kes sõidavad rattaga töö kõrvalt, ja kaks noort sportlast,” kirjeldab Maaris. Nii on Maarisel välja kujunenud, et reedel, kui tal on tavaks teha kergem treeningpäev, pühendub ta eelkõige just treeneritööle – tegeleb treeningplaanidega, loeb ja uurib kirjandust, samuti korraldab treeninglaagreid.
Võiks kirjutada raamatu Kahtlemata on 20 aastat võistlemist toonud kaasa ka omajagu põnevaid seiku ja kogemusi. “Oma lähedasemate toetajatega olen ikka mõelnud, et tuleb raamat ära kirjutada,” tõdeb Maaris, et sportlasteekonnal on ette tulnud nii palju huvitavat, mida tavainimene või teised sportlasedki ei oskaks ette kujutada. “Näiteks pärast üht MK-etappi istusin pärast südaööd, suur plaaster lõua peal, kogu oma rattapagasiga ühes Saksamaa bussijaamas, kus kaks tüüpi tulid uurima, ega ma prostituuditeenuseid ei paku,” meenutab Maaris üht eriskummalisemat seika, kus adrenaliin oli hirmust väga kõrgel, täpsustades, et õnneks läksid mehed ikkagi eitava vastuse peale rahumeelselt minema.
Eks külje saab ikka mullaseks
Võistlustel on suurem konkurent maastik ja oma võimed sellel, mitte niivõrd kaasvõistlejad.
Küsimuse peale, kas spordiala pole ka kuigivõrd ohtlik, vastab Maaris, et olgugi et ekstreemsust on piisavalt, sõidab iga rattur ikkagi oma tasemele vastavalt. “Ma ise oleksin ka ehk ennast mõned aastad tagasi hulluks lahterdanud, kui oleksin näinud end sõitmas radasid, mida nüüd sõidan,” naljatleb Maaris, et hull ta siiski ei ole, vaid edasi viivad pidev harjutamine, tahe ja eneseületus.
Võib kõlada kummaline, et puhkan rattasõidust rattasõiduga. Küll aga tuleb muidugi ette ka kukkumisi. “Viimane tõsiselt haiget tegev juhtum oli, kui lenksu ribidesse sain ja hing kinni jäi. Hiljem ei saanud mitu kuud naerda, kuna ribid tegid haiget,” meenutab Maaris, lisades, et viimane kukkumine oli aga alles mõned nädalad tagasi, kui mudane rada viis lihtsalt ratta alt. “Eks külje saab ikka mullaseks, see on paratamatu. Tegijal juhtub,” võtab Maaris mõtte tabavalt kokku. Eelmine hooaeg oli Maarisel väga edukas. Oma blogis kirjeldas ta 2018. aastat numbritega: 728 tundi treeninguid ja võistlusi, 47 puhkepäeva, 33 võistluspäeva, 18 korda poodiumi kõrgeimal kohal, 13. koht DHI EM-il, 1 ka6
APRILL 2019
Foto: erakogu
rikasarja üldvõit. “Ma olen selline natuke kiiksuga ehk, kuna mulle meeldib nii maratoni kui ka downhill’i sõita, rääkimata siis vahepealsetest enduuro ja olümpiakrossi sõitmisest,” naljatleb Maaris, rääkides, et tavaliselt ei leia kergelt DH-sõitjat, kes tahaks minna üheksatunnist maratoni sõitma, või vastupidi, maratonisõitjat, kes läheks tegema kümnemeetriseid hüppeid kivide ja kändude vahel. Maaris nautis aga hooaja vältel seda kõike ning jäi saavutatuga igati rahule.
Ühtaegu treening ja seiklus Rattasõidu hooaeg on võrdlemisi tihe. Kui uurida seepeale, kuidas Maaris oma puhkust veedab, tõdeb ta, et esialgu on kindlasti aeg rattata – siis saab keha koormust pigem kas matkates või uusi linnu avastades. Küll aga tunnistab ta, et tavaliselt tuleb rattasõidu isu päris kiiresti tagasi ning puhkust on vaja pigem mentaalsest pingest, mida
võistlused ja rasked treeningud tekitavad. Pärast pingest vabanemist on aga parim lõõgastus just lihtne päev rattal mõnda uut kanti avastades. “Võib kõlada kummaline, et puhkan rattasõidust rattasõiduga, kuid üks asi on treenida ja teine lihtsalt seigelda ning maastikuratas võimaldab mõlemat,” selgitab Maaris. Ühtlasi on Maarisel üks suur hobi – käsitöö. “Tunnen tihti vajadust luua midagi just loomise eesmärgil ja käsitöö on mul seinast seina: kudumine, heegeldamine, pärlitest ehete tegemine, rattapöiast seinakella tegemine või hoopis mööbli värvimine,” tõdeb ta. Samuti meeldib Maarisele hoida oma väike rõdu rohelise ja lillelisena: “Mõned tomati- ja maitsetaimed, et saaks vahel midagi oma käega taldrikule korjata.” Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, peab Maaris ka treeneriametit. Praegu on ta treener viiele sportlase-
Maarist motiveerib enim areng. “Mitte ainult võimekuse, vaid ka mentaalne, tehniline ja isiklik areng,” tõdeb ta, et maastikurattal ja selle erinevatel aladel on nii palju aspekte, mida arendada. Maaris usub, et kõik sellealased kogemused tulevad kasuks ka treeneritöös. Nii on teda alati saatnud tahe aidata teisi naissportlasi nende teel. “Enda kogemusest tean, kui raske see on. Eriti kui ei ole isa või meest kõrval treeneri või abistajana.” Andekal naisel on nii praeguseks kui ka edaspidiseks seatud mitmeid eesmärke. “Praegu on mu eesmärk näha treenerina, kui kiiresti suudan sõita sportlasena,” avaldab ta, et see mõte kõlab endalegi kummaline välja öelda. Kogu sportimise eesmärk on aga innustada teisigi just maastikurattal sõitma, olgu siis hobi korras või spordina. “Arvan, et see on üks parimaid viise jõuda hea enesetundeni ja leida endas see väike laps, kellele meeldib mängida,” tõdeb Maaris ning lisab: “Just nii ma end vahel tunnen, kui hüppan treeningul lompi lihtsalt vee laiali pritsimise eesmärgil.”
Takerdusid juhtmetesse?
Kes mängivad
sulgpalli ja lauatennist? Tennis, sulgpall, lauatennis, squash – kõik need on spordialad, kus lüüakse reketiga väikest palli ja kolmel esimesel juhul üle võrgu. Kõik mängud annavad korraliku kehalise koormuse ja treenivad lihaseid, aga ei eelda tippsportlase võimeid ning neid võib mängida väga erineval tasemel.
N
EINAR ELLERMAA
imetatud neljast alast kui asjaarmastajate spordialadest on vähem tähelepanu saanud sulgpall ja lauatennis. Ka nendega võib algajana tegelema hakata alles kesk- või vanemas eas. Kes ja miks neid alasid teevad ning millistele inimestele need sobivad? MTÜ Tondiraba Sulgpalliklubi on Tondiraba tennisekeskuse juures kümme aastat tegutsenud sulgpalliharrastajate klubi. Tennisekeskuse juurde on ehitatud spetsiaalne kaheksa väljakuga sulgpallihall ja Tallinnas Osmussaa-
re teel Tallinki tennisekeskuses saab kümnel spetsiaalsel väljakul mängida ka sulgpalli. Rühmatreeningutele lisaks on võimalik oma mänguoskusi arendada eratreeningutega kas üksi, kahekesi või neljakesi, näiteks paarimängu õppides.
Sulgpalli juurde jõuavad inimesed erinevaid teid pidi Sulgpalliklubi peatreener Kristo Kasela räägib, et Tondiraba sulgpalliklubis on ligi 70 ametlikku täiskasvanud liiget ja 132 inimest, kes käivad
Lauatennis rikastab emotsioonidega ning on põnev ja vaheldusrikas.
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE Foto: Kert Saarma
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
klubi treeningutel. Nad tegutsevad väga mitmesugustel elualadel. Klubiliikmete hulgas on näiteks tippjuhte, ettevõtjaid ja riigitöötajaid. Sulgpalli juurde jõuavad inimesed erinevaid teid pidi. Kristo Kasela selgitab, et mitmed mängivad juba lapsepõlvest ja on sellele ühele alale truuks jäänud. Teised on mänginud noorena ja vahepeal jätnud sporditegemise pooleli või tegelenud teiste aladega, kuid hiljem taas sulgpalli enese jaoks avastanud. Palju on neidki, kes on sulgpalli juurde jõudnud täiskasvanuna ja alustatud täitsa nullist. Samuti harrastavad mitmed lisaks sulgpallile teisi spordialasid, nagu tennis, jooksmine, rattasõit või rulluisutamine.
“Sulgpallis on palju erinevaid liikumisi ja kiirusemuutusi ning seetõttu saavad tööd erinevad lihasgrupid.”
Kristo Kasela, millises füüsilises vormis peab olema inimene, kes alustab sulgpallimänguga nullist? Sulgpalliga alustamiseks ei pea olema kindlaid füüsilisi eeldusi.
ainult väljakurendiga, mis on 8–15 eurot tunni kohta sõltuvalt kellaajast. Riietuseks sobivad esimestel kordadel heleda tallaga sisespordijalatsid ja mugavad spordiriided, mis ei takista liikumist. Kui harrastaja soovib liituda mõne treeninggrupiga või võtta tunde eratreenerilt, on need lisakulud. Samuti kui mängija oskused arenevad, on võimalik investeerida paremasse varustusse.
Kui kallis see ala harrastajale on? Kulud sõltuvad suuresti asjaolust, kui tihti ja millisel tasemel sulgpalliga tegeleda. Algajale sobilikud reketid jäävad 30 euro kanti. Alustamiseks sobivad plastikpallid, mida ei pea pidevalt vahetama ja samuti on need odavamad kui sulgedest pallid. Reketi ja pallid võib laenutada ka spordiasutusest ning siis piirduvad kulutused
Ilmselt kaalulangetamiseks see mäng ei sobi? Kui viit kilomeetrit kiirkõnniga läbida ei jõua, kas siis pole mõtet väljakul n-ö seisma hakata? Sulgpall sobib suurepäraselt kaalulangetamiseks, kuna mäng on väga intensiivne. Seda nii algajatele kui ka professionaalidele. Ühetunnise sulgpallimänguga põletab inimene ligikaudu 700
www.tedra.ee
kcal. Küll aga saavad kehvemas füüsilises vormis huvilised rahulikumalt mängida. Kuna sulgpall on väga mänguline ja olukorrad muutuvad kiiresti, ei pane tähelegi, kuidas kalorid kaovad. Milliseid lihaseid ja oskusi sulgpall arendab? Sulgpall on kiire ja tempokas ning ühendab endas kiiruse, täpsuse, vastupidavuse ja taktikalise mõtlemise. Mängus on kasulik, kui suudad jälgida väljakul vastase tegemisi ja planeerida oma järgnevaid lööke vastavalt. Kehaliselt poolelt saab korraliku koormuse peaaegu terve keha, ainult reketit mittehoidev käsi saab vähem koormust kui reketikäsi. Sulgpallis on palju erinevaid liikumisi ja kiirusemuutusi ning seetõttu saavad tööd erinevad lihasgrupid. Kas mängima võib tulla ka 50–60-aastaselt? Loomulikult, vanus ei ole takistus. Spordiga alustamiseks ei ole kunagi liiga hilja. Eestis leidub sulgpallureid, kellel vanust üle 80 aasta. Kellele see mäng üldse ei sobi? Sulgpall sobib kõigile ja igas vanuses. Ainus vastunäidustus võib olla mõni terviseprobleem, millega arst ei luba intensiivset liigutamist.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
18
HOBISPORT
Foto: Tondiraba sulgpalliklubi
Sulgpall sobib igas eas ja igasuguste võimetega inimestele.
Lauatennis sobib kõigile Reet Juurik treenib lauatennisemängijaid Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi spordikoolis ja Eesti maaülikooli spordiklubis. Viimases käivad ka täiskasvanud harrastussportlased, keda on 30 ringis. Klubides käib mängimas igasuguse taseme ja mängukogemusega harrastajaid. On neid, kes on kooliajal alaga tegelenud, hiljem teinud muud spordiala või mitmeid alasid ja siis lauatennise juurde tagasi tulnud. On ka n-ö otsast peale sportijaid. On vanemaid ja nooremaid mängijaid, mehi ja naisi. On neidki mängijaid, kes toovad oma lapsed trenni mängu õppima. Eesti lauatennise võistluskalender on tihe ja kõigil nädalavahetustel toimub võistlusi igale tasemele. Paljud harrastajad käivad tihti võistlemas. Reet Juurik ütleb, et välja on kujunenud oma mõnus sõpruskond, kuhu uued liikmed on alati teretulnud ja nad võetakse hästi vastu.
“Ka keskpäraste füüsiliste eeldustega võib mängida heal tasemel lauatennist.” Foto: Eesti lauatenniseliit
10
APRILL 2019
Kas lauatennis sobib ka kaalulangetamiseks? Jah, mäng sobib ka kaalulangetamiseks. Milliseid lihaseid ja oskusi lauatennis arendab? Lauatennis arendab kõiki lihaseid. Jalgade töö ja liikumine on mängu ajal tähtis. Samal ajal on töös käe- ja kerelihased. Lauatennis pakub palju emotsioone. Mäng on lõbus, põnev, väga vaheldusrikas ja alaga saab tegeleda aasta läbi. Arendab kiirust, koordinatsiooni, keskendumist, tajusid ning vastupidavust. Kas mängima võib tulla ka 50–60-aastaselt? Võib küll alustada 50–60-aastaselt ja veelgi hiljem. Näiteks mängib meie grupis ka 70. eluaastates proua, samal ajal noorim mängija on üheksa-aastane. Eesti vanim lauatennisemängija on 93-aastane ja tema võidab rahvusvahelistel veteranidele mõeldud võistlustel kuldmedaleid.
Reet Juurik, millises füüsilises vormis peab olema inimene, kes alustab lauatennisemänguga nullist? Lauatennis sobib alustamiseks kõigile. Mängides füüsiline vorm paraneb. Ka keskpäraste füüsiliste eeldustega võib mängida heal tasemel lauatennist. Kui kallis see ala harrastajale on? Ala ei ole kallis. Esimese reketi saab algaja osta paarikümne euro eest. Treeninguteks mõeldud pallid maksavad umbes 30 senti pall. Edasijõudnutel kujeneb välja oma mängustiil ja taseme tõustes vajatakse enda mängu jaoks sobivat reketit. Reketite hinnad on väga erinevad, sobiva reketi võib osta hinnaklassis 50 euro ringis, aga mängitakse ka tunduvalt kallima varustusega. Võistluspallid on kallimad kui tree-
ningpallid ehk kuskil euro tükk. Lisaks tuleb osta spordiriided ja sportimiseks mõeldud jalanõud.
Kellele see mäng üldse ei sobi? Lauatennis sobib kõigile.
Lauatennis arendab täpsust, kiirust, koordinatsiooni, keskendumist, tajusid ja vastupidavust.
Reet Juurik lisab, et lauatennis sobib hästi erivajadusetga laste arendamiseks. Kuna ta töötab ka erivajadustega lastega, kinnitab ta seda oma kogemuse põhjal: “Lauatennis arendab peen- ja jämemotoorikat, silma-käe koostööd, mis on vajalik ka enamikus teistes koolitundides. Mäng sobib hästi aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastele sellepärast, et nad saavad ennast välja elada, saavad energiat suunata, samal ajal aga areneb keskendumisoskus.”
1 0
Kodiaq
peatust enne Saksamaad 1:0 sinu võit! Škoda Kodiaq linnamaasturiga võidad iga kilomeetriga, keskmine kütusekulu alates 5 l / 100 km. Linnamaasturil ja linnamaasturil on vahe! Pane Kodiaq proovile.
Kodiaq 2.0 TDI, 150hj, DSG automaat, 5 l/100 km, CO2 131 g/km.
Ametlikult volitatud ŠKODA edasimüüjad Eestis on:
ŠKODA Laagri · SKO Motors OÜ Pärnu mnt 543, Laagri, 76404 Tel: 6837 070 · auto.laagri@skoda.ee www.skodalaagri.ee
Moller Auto Viru OÜ Jõhvi, Narva mnt 143, 41536 Tel: 6808 200 · viru@moller.ee www.mollerautoviru.skoda.ee
ŠKODA Kuressaare · Warma Auto OÜ Kuressaare, Tallinna 82a, 93815 Tel: 4530 120 · info@warmaauto.ee www.warmaauto.ee
ŠKODA Tallinn · Auto 100 Tallinn AS Tallinn, Paldiski mnt 73 / Pirni 1, 10621 Tel: 6808 222 · info@skoda.ee, auto@skoda.ee · www.skodatallinn.ee
Moller Auto Pärnu OÜ Pärnu, Välja tn. 3, 80010 Telefon: 4476 200 · parnu@moller.ee www.mollerautoparnu.skoda.ee
ŠKODA Tartu · Aasta Auto AS Tartu, Sepa 24 A, 51013 Tel: 7308 000 · info@aastaauto.ee www.aastaauto.ee
ŠKODA Viljandi · Folk Auto OÜ Viljandi, Tallinna tn. 45, 71008 Tel: 4355 340 · info@folkauto.ee www.folkauto.ee
Takerdusid juhtmetesse?
Huel, Soylent, Your PopUp Meal ... Maailmas löövad praegu laineid toidukorraasendajad ehk terviktoidud, mis reklaamivad ennast kui tuleviku toitu, mille tarvitamisel saab keha ühe annuse vedeliku joomisel kohe kätte 100% kõik eluks vajaliku. Pole vaja mäluda ega küpsetada, ainult raputa ja rüüpa ning saad oma päevaga edasi minna.
K
MARTIN HANSON
uhu jääb aga nauding kaunist taldrikust? Kuhu aroomid, maitsed? See imeline tunne mäludes, kui maitsed ja tekstuurid suus segunevad? Seda neist jookidest kindlasti ei saa. Mida aga saab, on kiire energialisandus kiirel ajal: tööl, sportides, reisides. Pigem tuleb neid toite võtta kui – nagu nad ka ise tegelikult ütlevad – asendajaid, mitte aga ainsat toitu kogu päevas või nädalas. Kindlasti on igasugune proteiinisegujook parem kui üldse mitte süüa. Miski ei ületa sooja ja aromaatset pastarooga lõunasöögiks või auravat omletti hommikusöögiks, aga kiireks vahepalaks, et n-ö kü-
tust paagis hoida, on need segujoogid ideaalsed. Maailmas on viimasel ajal tegeldud palju supertoitude leidmise ja leiutamisega. Selle moesuuna taga on soov arendada välja võimalikult kvaliteetseid toiduasendajaid, aga ka avastada tulevikutoit, mis aitaks meil tulevikus elus püsida. Näiteks avastasid India teadlased, et maailma kõige toitvam vedelik on ühe konkreetse prussakaliigi emaputukate piim. Laboris on loodud ka tehisliha ja -piima, mis jõuavad praegust ökoloogilist olukorda ning pidevat inimeste juurdekasvu arvestades nii või naa lähiajal meie lauale. Miks
mitte hakata end siis juba praegu vedela toiduga harjutama.
Toidukorraasendaja ikkagi ainult asenduseks 2013. aastal lõi laineid USA noor tehnoloogiaettevõtja, kes arendas välja kõiki inimese päevaseid toiduaineid sisaldava supertoidu nimega Soylent. Ettevõtte on praeguseks väärt sadu miljoneid. Aja jooksul on tulnud turule terve rida tulevikutoite pakkuvaid firmasid: Bertrand, Queal ja nii edasi. Eestis näiteks pandi kokku jook nimega Your PopUp Meal. Your PopUp Meali koostise ja tootmistehnoloogia väljaarendamisel
“Ma ei teadnud, et nii lahedaid jõusaale on olemas, te peate rohkem reklaamima.” maia
pÄevapilet kuni
3.50 eur
“Astusin uksest sisse ja tundsin kohe, et see on minu unelmate jõusaal.” marek kalmus
liitumistasud lepingud leiate meid: tallinn – linnamÄe tee 91 tallinn – tartu mnt 87d tallinn – puhangu 8 rakvere – laada 20 kohtla-jÄrve – jÄrvekÜla tee 60
jÕusaalid - trennivarustus - toidulisandid - trenazÖÖrid
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
on selle loojad kasutanud 120 teadusartiklit, mille on avaldanud juhtivad teadlased üle maailma. Teadusartiklite läbitöötamisel ning rakendamisel tehti koostööd Tartus asuva tervisliku piima biotehnoloogiate arenduskeskuse toitumisteadlastega. Piimal põhineva kreemja ja kergelt magusa vedela toidu üks portsjon katab toitainete päevasest vajadusest keskmiselt 20–40 protsenti, olles suurepärane valkude, kiudai-
nete, vitamiinide, mineraalide jm allikas. Your PopUp Meal sisaldab tuntud ja laialt levinud koostisaineid, nagu piim, maltodekstriin, koor, piimavalk, rapsiõli jne. Kunstlikke säilitus-, magus-, värv-, lõhna- ja maitseaineid tootes ei ole. Kasutajatelt on tulnud joogile tagasiside, mis võtab tegelikult kokku kogu selle valdkonna toodete olemuse: elamust neist ei saa, kasutegur on aga suur, kuna ei teki väsimust ja saab oma eluga kohe edasi minna.
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
Fuel for humans ehk inimkütus Suurbritannias tuli aga mõnda aega tagasi turule jook nimega Huel ehk human fuel või fuel for humans ehk kõiki toitaineid, vitamiine ja mineraale sisaldav terviklik energiatoit. Pulber tuleb veega kokku segada, nii et segu jääks vedelapoolne. Selle joomine kaotab vajaduse tahket toitu süüa. Pulbreid on mitmesuguse maitsega, kuid põhimõtteliselt võivad need kõik asendada inimese igapäevast tavatoitu. Hueli loomise taga on kaks tervis-
www.tedra.ee
liku toitumise hullu ja toidutarka ehk Britid Julian Hearn ning James Collier, kelle idee oli luua looduslikest vahenditest toidupulbrid, mis sobiksid ka veganitele ja annaksid igale inimesele võimaluse toituda tervislikult nii, et sellele kuluks samal ajal äärmiselt vähe aega. Hueli loomisel ei olnud esialgne idee luua inimestele puhastest toitainetest koosnev tulevikutoit, vaid pigem muuta elu mugavamaks ning tagada, et sööksime ikka alati kolm-neli korda päevas. Põhimõtteliselt ei ole tulevikutoidu vamistamiseks vaja muud kui segada šeikeris kokku toidupulber ja vesi. Hueli loojad kinnitavad, et seda pulbrit võib süüa tavatoidu asemel. Joogikasutajad on kinnitanud, et pulber on toitev, maitseb kergelt kaeraselt-pähkliselt, on väga magus ja tummine. Sportimise vaatevinklist on need igal juhul tooted, mis võiksid kas pulbri või juba valmis joogina kapis alati olemas olla – need säilivad pikka aega ja võtavad vähe ruumi. Oleme kindlasti kõik tundnud jõusaali, ujulasse või rattasadulasse jõudes madalast veresuhkrust ja söömata jäänud lõunast tingitud ükskõiksust ning väsimust, mille nahka läheb ka pingutus. Sellisel juhul ongi hea tund enne trenni jook keresse valada ning sportimine on efektiivne ja ergastav.
SPORDIVARUSTUS
Kevad tuleb ratastel – kuidas leida endale sobiv?
J
algrattakultuuri arendamisel on oluline osa nii infrastruktuuril, kontorihoonete juurde loodud võimalustel jalgratta kasutamiseks kui ka üleüldistel hoiakutel – lõppkokkuvõttes algavad muutused jalgrattakultuuris igaühe isiklikust eeskujust. Jalgratta valik oleneb eelkõige kasutusotstarbest. Tõsiasi on muidugi see, et ega igal inimesel väga selgepiirilist kasutusala olegi – tahaks vahel sõita tänaval, vahel põigata sisse metsateele, mõnikord teha pikemaid, teinekord lühemaid sõite. Enamik rattaid on tänapäeval kas 29-, 28- või 27,5-tolliste velgedega. Keskmise pikkusega täiskasvanud mehele sobivad enamasti 29-tollised. Noorukitele on endiselt valikus ka 26-tollised – seda pigem väiksema raamiga ratastel.
Kevad- ja suvehooajal muutub Eestis vaba aja ning sportlike harrastuste kõrval üha levinumaks ka rattakasutus praktiliste igapäevatoimetuste tegemiseks, muu hulgas tööl käimiseks. Kuigi paljude Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega võrreldes on jalgrattakultuur Eestis veel lapsekingades, teeb see siiski edusamme ja on tõusuteel. UKU ADRIAN ILVES Foto: Pexels.com
Rattatüüp vastavalt otstarbele Nende seas, kes kasutavad jalgratast hobi korras, on kõige levinumaks tüübiks kujunenud maastikuratas (ka mägiratas või MTB), mis tuleb toime nii siledal linnateel kui ka juurikatel ning liivasel või kivisel pinnal. Ekstreemsemal maastikul tulevad kasuks maastikuratta laiad rehvid. Kui on ette teada, et metsa vahel sõita ei soovita või tehakse seda pigem erandkorras, on mõistlikum vaadata hübriidratta (ka tänavaratas) poole. Hübriidrattal on kitsamad rehvid, sellega on sõiduasendi tõttu kergem asfaldil sõita ning see liigub kiiremini edasi. Tihti lisatakse seda tüüpi rattale ka rohkem meelepärast varustust: porilauad, pakiraam, kotid jne. Hübriidratas on parim valik juhul, kui soovitakse eelkõige transpordiratast linnateedel punktist A punkti B saamiseks. Siiski on selle rehvide laius piisav, et kannatada ka leebemat metsateed. Sobib nii lühemateks kui ka pikemateks sõitudeks. Sportlike eesmärkidega inimestele sobib maanteeratas, mis ei pea aga sugugi olema ainult võidusõiduks. Maanteerattal on kitsad kummid, mõeldud sõitmiseks ainult kõva ja sileda kattega teel. Maanteeratta n-ö sugulasrattaks on tsüklokrossiratas, mis meenutab kujult ja geomeetrialt maanteeratast, kuid on mustrilisema rehviga. Tsüklo14
APRILL 2019
krossiratast valitakse sportlikuks igapäevarattaks, mille sõiduvõimalused on veidi laiemad kui tüüpilisel maanteerattal. Samuti kasutavad sportlased seda väljaspool hooaega, et näiteks kehvemate ilmadega trenni teha. Linnaratas on mõeldud mugavaks linnasõiduks ja pigem lühemateks vahemaadeks. Kõnekeeles nimetatakse neid vahel ka naisteratasteks, kuigi neid kasutavad nii naised kui ka mehed ning linnarattaid on saada mitmesuguse raamikujuga. Standardvarustuses on linnarattal tavaliselt alati porilauad, tuled, pakiraam, seisujalg ja ketikaitse. Pirita Hawaii Expressi kaupluse juhataja Lembe Marley sõnul on neil kõige ostetumad hübriid- ja linnarattad. Samuti on välja kujunenud, et maastikurattad on populaarsemad pigem hooaja teises pooles. “Kevadel inimesed veel metsa ei torma ja eelistavad endale hübriidratast, et mööda
kergliiklusteid sõita. Suvel ja sügisel ostetakse pigem MTB-sid.” Uus suund on turul üha enam populaarsust koguvad elektrirattad, mille seas on nii maastikurattaid, hübriidrattaid kui ka tänavarattaid. Jalgrattal on laetava akuga elektrimootor, mis abistab inimest edasiliikumisel. Lihtsustatult võib öelda, et inimene väntab ühe osa ja mootor annab omalt poolt teise osa juurde. Enamasti on mootoril võimalik määrata mitu võimsusastet.
Nišivaldkonnad downhill ja dirt jump Valikut ja huvilisi leidub ka veelgi ekstreemsemaks jalgrattasõiduks, nagu downhill ja dirt jump, kuid selle kogukonda ja ulatust hindab Marley võimaluste vähesuse tõttu Eestis pigem tagasihoidlikuks. Samuti on seda tüüpi rataste hinnad keskmisest kõrgemad.
Valikuvõimalusi nii harrastajale kui ka nõudlikumale kasutajale Kui tavaline harrastaja saab endale sobiva ratta 500 euro eest, siis elektriratta hinnad algavad Veloplusi kaupluses alles 1100 eurost ning lõpevad 4000 euro juures. Veloplusi müügijuhi Rauno Pohlaku sõnul on elektrirataste kasutamine ja soetamine Eestis küll kasvav, kuid mitte veel väga suur trend ning selle kasutajate seas on nii sportlikumaid inimesi, kellel on sellega mugavam tööl käia, kui ka ülekaalulisi inimesi, kes on jalgrattasõidu võlud avastanud just tänu elektrirattale. Elektrirattaga saavad nad sõita sinna, kuhu varem poleks julgenud sõitmist proovidagi, näiteks metsalõigule või raskema pinnasega teele. Ka Marley rõhutab elektrirataste üha kasvavat populaarsust, sest eelmisel aastal oli vaja teha läbimüüdud rataste tõttu veel lisatellimus. Huvitava näitena toob ta hiljutise seiga, kus lapsele 300-eurost ratast otsima tulnud ema lahkus poest hoopis 2000-eurose elektrirattaga. 500-eurostel ja sellest kallimatel jalgratastel on enamasti juba ka lukustatav esiamort ning hüdraulilised ketaspidurid, mis on ühelt poolt palju mugavamad ning samuti hooldevabamad. Ratta hinna kasvades edenevad rattad kompleksselt ehk järjest paremaks muutuvad nii käiguvahetajad, amordid, pidurid, hammasrattad, rummud, vändasüsteemid jne. Näiteks on 600-eurosel rattal mitu asja või juppi, mis on 500-eurose ratta omadest kvaliteetsemad. Pohlaku sõnul ei ole Eestis jalgrataste valikuvõimalus probleem ning üha rohkem inimesi oskab endale teadlikumalt ratast valida. Suur osa Veloplusi kauplusse tulijatest on juba mõningase eeltöö ära teinud ning oma soovid ja vajadused läbi mõelnud, pärast mida saab juba müüjaga konsulteerides täpse mudelini jõuda. Veel toob Pohlak välja asjaolu, et harrastaja klassis kiputakse üle tähtsustama ratta kaalu. Kerge kaal on iseenesest väga hea, kuid mõneseajaeurose hinnavahe puhul on peamised muutused siiski komponentide vastupidavuses ja kvaliteedis. Kaalule on mõtet keskenduda pigem sportratta puhul. Allikad: Veloplus ja Hawaii Express
TAHAD UUSI JA ILUSAID RIIDEID? KODU JA KAPID ASJU TÄIS? TOO MÜÜKI JA TEENI RAHA!
5858 3488 Magistrali 5696 6186 Viru
NÜÜD AVATUD
UUS VIRU KIRBUKAS! Estonia pst. 1
2 NÄDALAT TASUTA, kui teed 4 nädalase lepingu
PAKKUMINE KEHTIB FLAIERIGA kuni 30.04
Takerdusid juhtmetesse?
Jooga
võib asendada ka jõusaalitreeningut Pingete pidev iseendas hoidmine teeb haigeks ja väsitab. Üks võimalus ennast aidata on minna joogatundi. Jooga on iseendaga tegelemise praktika, mis kaasab korraga keha, hingamise ja meele. Kõigele muule lisaks õpid märkama ja vabanema negatiivsetest hoiakutest, mis sind ei teeni.
“J
EVE KRUUSE oogat harrastades hakkad ühel hetkel taipama, et elu pole ainult võistlus ja konkurents, vaid ka enda väärtus-
28
tamine ja aktsepteerimine. See lõdvestab. Hakkad mõistma, et igaüks on erinev ja eriline ühekorraga,” rõhutab joogaõpetaja Pille Eikner, kes rääkis pikemalt, mille poolest on jooga kasulik.
Jooga sobib kõigile. Kui tulla joogamatile ja hakata praktiseerima, näed kiiresti, et kellelgi pole aega sind vaadata, igasugune võistlus puudub, nagu ka ootused su väljanägemisele või sooritusele. Kõige tähtsam on taibata enda keha vajadusi, arvestada oma vanust ja aktiivsust ning jälgida sisetunnet. Ühel hetkel ütleb keha ise, mida vajab. Joogastiile on mitmeid, nii et saad valida just sinu ootustele ja seisundi-
le jõukohase praktika. “Füüsiliselt kõige nõudlikumad on kindlasti ashtanga-, power- ja vinyasa-jooga. Need vormivad keha ja voolivad lihaseid hantlit tõstmata ning kangi puutumata,” selgitab Black Dogi joogaõpetaja Eikner. “Nende vastand on yin-jooga, kus saab rahulikult venitada, lõõgastuda ning füüsilist koormust pole. Kasutatakse abivahendeid (polstrid, rihmad, plokid), mis aitavad ka kõige kangema
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
se tundi nagu vinyasa-, ashtanga- või power-jooga. Kui jõuad kaks-kolm korda nädalas joogatundi, on väga hea. Edaspidi märkad, et teed iga päev enda heaks midagi kasulikku. Keha hakkab seda iseenesest küsima. Praktika edenedes hakkab keha ise valikuid suunama. Tunned kohe ära, kui palju kergemaks muutuvad näiteks ettepainutused ja pöörded, kui lisapolster on kõhult kadunud.
Keskendumine ja kohalolek paranevad märgatavalt
Tund joogastuudios Black Dog.
kehaga harjutajal joogat teha. Kõige tõhusam on kombineerida eri praktikaid. Kui vinyasa-jooga vormib ja trimmib, siis yin lõdevstab ja pehmendab. Pealtnäha vastandlikud praktikad aitavad luua harmoonilise terviku.” See on oluline, sest kui liigud liialt ühte äärmusse, kaob tasakaal ja stress kuhjub. Kui soovid valida kuldse kesktee, siis nende kahe vahele – tugev versus lõõgastav – jääb hatha-jooga. Lii-
Fotod: Siim Vahur
kumist on vähem, asana’id ehk joogapoose hoitakse pikemalt, et avada oma keha tervikuna. Selles on ette- ja tahapainutused, pöörded, tasakaalu- ja ümberpööratud poosid. Kui oled vormist väljas, alusta alati rahulikuma joogaga, näiteks yin- või pehmemat tüüpi hatha-joogaga. Kui otsid alternatiivi tugevale treeningule jõusaalis, rattasadulas või jooksurajal, tule tugevamat pingutust nõudvas-
Joogas on väga oluline õige hingamine. Joogapraktika suur eelis on, et õpid ära joogide täishingamise, mis võimaldab vastupidi pindmisele igapäevahingamisele kaasata ka rinnakorvi, nabapiirkonna kuni alakõhuni välja. Järgmiseks saad selgeks ujjayi ehk kurguhingamise, mis õpetab pikendama sisse- ja väljahingamist ning toetab seeläbi kõiki joogaliikumisi ja poosides püsimisi. Saad selgeks ka tulehingamise, mis puhastab ja vabastab tõhusalt pingetest. Õpid ära vahelduvhingamised, mis tasakaalustavad sind kuni ajupoolkeradeni välja. “Praktika edenedes õpid märkama oma mõtteid ja meeleolusid. Hakkad nägema, milliseid mustreid elu, ise-
www.tedra.ee
enda ja teiste inimeste kohta kannad, õpid märkama ja vabastama negatiivseid hoiakuid, mis sind ei teeni,” rõhutab Eikner. “Keskendumine ja kohalolek paranevad märgatavalt. Lisaks õpid paremini lõdvestuma.” Joogatundi minnes tõmba selga hingavast materjalist mugavad spordiriided. Sokid peaks saama ära võtta ja pikkade käistega pluusi ka, lõdvestuse ajal saab need jälle selga panna. Aga millise grupiga siis liituda? Professionaalse treeneri tunneb ära selle järgi, et ta küsib alati uuelt tulijalt tema varasemate kogemuste ja tausta kohta. Jälgib, et sa üle ei pingutaks ega ennast vigastaks. Pakub alati liikumistes ja poosides mitu varianti (sh lihtsam ja raskem), annab abivahendeid (rihm, plokk), kui vaja. Ta lähtub alati sinu tasemest, mitte enda võimekusest. Ta julgustab ja inspireerib iseennast üles leidma, et tunneksid elust rõõmu. Tõsiste haiguste ja vigastuste korral tasub aga enne treeninguga liitumist arstiga nõu pidada. Kui oled juba joogas, ütle kindlasti treenerile, kui sul on olnud vigastusi, vere- või silmarõhu probleeme või kui oled rase. Üle tasub vaadata oma söömisharjumused ja valikud. Paar tundi enne joogatundi pole mõistlik süüa suurt praadi.
Takerdusid juhtmetesse?
Dopingu a ja o Eesti spordi viimase poole aasta kõige põletavam teema on seotud dopinguga, täpsemalt veredopinguga, sest Seefeldi suusatamise MM-il võeti vahele kaks Eesti suusatajat, kes olid võtnud riski kasutada ebaausaid võtteid, et oma tulemusi parandada. Räägiti palju mitmetest ainetest. Kuid mis see doping üldse on ja mida selle all silmas peetakse? MARTIN HANSON
S
õna “doping” ilmus esimest korda kirjaliku sõnana meie ette tõenäoliselt 1889. aastal ühes inglise sõnastikus. Terminiga nimetati oopiumi ja teiste narkootikumide segu, mida kasutati hobuste ergutamiseks – ikka selleks, et need kiiremini jookseksid. Paljud arvavad, et sõna “doping” on inglise päritolu, tegelikult see aga päris nii ei ole. Sõna tuleneb hoopis sõnast “doop”, mis kuulub ühte Kagu-Aafrika dialekti. Nii nimetasid selle suguharu liikmed uimastavat jooki, mida tarvitati stimulaatorina kombetalituste ja tantsude ajal. Tunduvalt hiljem hakati nii nimetama iga stimulaatorit, mida kasutati hobuste ja koerte ergutamiseks jooksurajal. Mis see doping ju muud ongi kui stimulant, mille eesmärk on tõsta võimekust, et sooritust parandada. Kohv on stimulant, et saaks hom-
mikul maast lahti. Viin on stimulant, et saaks eesti mehe tantsima.
Tänapäeva spordimajandus toodab dopingut Tänapäeva spordis kasutatakse palju dopingut ja see on selgelt süsteemne tegevus – vahel ja mõnel juhul lausa riiklik. Sportlase soov võita polegi oluline, sest enamasti on kasutuse taga majanduslik hädavajadus – võidust sõltub sportlase tulevik: sponsorrahad, toetused, võidusummad jne. Tulemusi parandavate ainete tarvitamine algas plahvatuslikult koos nüüdisaegsete olümpiamängudega. Dopingusaaga sai alguse sellest, kui spordivõistkondi saatvad arstid hakkasid valmistama alkoholist, strühniinist, kokaiinist, kofeiinist jms segusid, mis joodeti sportlastele sisse, et nende tulemusi parandada. 1950. aastate märk-
Foto: Shutterstock
KOTIJOOKSU ON LIHTNE TEHA... HOIA OMA ASJAD PAREM SEIFIS!
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
www.tedra.ee
Treeningu ja võistluste ajal keelatud ained Anaboolsed ained Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anaboolsed androgeensed steroidid (tuntud ka nimetustega “anaboolsed steroidid” ja “steroidid”) on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende kaks peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihase kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite väljaarendamine. Hormoonid ja nendega seotud ained Kõige levinumad dopinguained selles kategoorias on EPO (erütropoetiin), mis kontrollib erütropeesi ehk punaste vereliblede tootmist. Erütropetiinil on ka palju teisi bioloogilisi funktsioone peale punaliblede loome. Kuna EPO mõjutab punaste vereliblede tootmist, saab selle abil suurendada organismi hapnikuvarustust. EPO-t kasutatakse vastupidavusaladel, sest hapniku parem kättesaadavus lihastes suurendab vastupidavust. Beeta-2-agonistid Beeta-2-agonistid (formoterool, salmeterool jt) on ained, mida kasutatakse meditsiinis astma ravis. Peale selle on neil ainetel ka närvisüsteemi stimuleeriv ja lihaskasvu soodustav ehk anaboolne toime. Diureetikud ja teised maskeerivad ained Maskeerivateks aineteks nimetatakse preparaate, mis raskendavad keelatud aine tuvastamist uriinis või veres. Diureetikumid (furosemiid, spironolaktoon jt) on ained, mis suurendavad uriini hulka, soodustades vee väljutamist kehast. Arstid kasutavad diureetikume neeru- ja südamehaiguste ning kõrge vererõhu ravis. Allikas: Eesti Päevaleht
Takerdusid juhtmetesse? sõnaks tõusis amfetamiin, mis võeti üle teise ilmasõja aegsetelt sõduritelt. Profiratturid pruukisid amfetamiini nii treeningutel kui ka võistlustel. Kuuekümnendatel algas maailma spordis aga täiesti uus aeg – anaboolsete steroidide võidukäik – ning siin olid esirinnas sotsialistlikud riigid eesotsas Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga. Siit algab ka dopingu riiklik süsteemne kasutamine, milles nõukogude rikkamad riigid olid selgelt maailma esirinnas. Ega teisedki riigid maha jäänud. Steroidid olid tulnud, et jääda.
Mis on veredoping? Veredopingu eesmärk on suurendada hapnikku kandvate punaste vereliblede hulka, et parandada organismi vastupidavust. Eelkõige lõikavad sellest kasu kestvusalade sportlased, teiste hulgas murdmaasuusatajad. Veredopingu meetodeid on mitmeid: kehaomase aine erütropetiini (EPO) süstimine, sünteetiliste hapnikku kandvate kemikaalide manustamine ning vereülekanne. Kõik need meetodid on maailma antidopinguagentuur (WADA) keelanud. Erütropetiini toodab inimorganism ka loomulikult, selle neerudest vabaneva hormooni toimel väljuvad punased verelibled ehk erütrotsüüdid luuüdist vereringesse. Aine juurdesüstimisega
soovitakse nende väljumist ergutada, et veres oleks rohkem hapnikku kandvaid rakke, paraneks lihaste hapnikuga varustatus ning organism peaks seeläbi koormusele pikemalt vastu. Lihaste maksimaalne jõud sellise protsessi tulemusel ei suurene, küll aga pikeneb lihaskiudude töötamise kestus. Erütropetiinil on organismis aga teisigi bioloogilisi ülesandeid. Näiteks mõjutab see aju käitumist olukorras, kui on tekkinud mingite neoronite kahjustus, ka haavade paranemisel on sellel oluline osa. Vereülekande käigus manustatakse sportlase veeni tema enda või kellegi teise verd või ainult üht verekomponenti – punaliblesid ehk erütrotsüüte. Sageli kasutatakse just sportlase enda verd, mis on varem võetud, konserveeritud ja kuni kasutamiseni hoiustatud (külmutatud). Efekti saavutamiseks tuleb see ainult õigel ajal sportlase organismi tagasi kanda. “Vahetult enne võistlust (manustatuna – toim) on veredopingu efekt kõige suurem. Selle abiga suurendatakse vere punaliblede hulka ning see omakorda suurendab vastupidavust mitme protsendi võrra,” selgitab SA Eesti Antidoping juhatuse liige Kristjan Port Eesti Päevalehes. Seetõttu pole ka ime, et näiteks Seefeldi MM-i ajal tabati üks
Mis asi on geenidoping? Geenidopinguks loetakse geenide kasutamist mitte ravi otstarbel, vaid sportliku saavutusvõime parandamiseks. Meditsiinis on geeniteraapia ehk geenide mõjutamine mõnede haiguste ravimisel alles katsetamisjärgus. Seetõttu ei ole ka teada, milliseid pikaajalisi kõrvaltoimeid geenidoping enesega kaasa võib tuua.
Foto: Shutterstock
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
www.tedra.ee
Esimene dopinguohver juba 19. sajandil
sportlane, väidetavalt austerlane, otse teolt – nõel veenis. Vereülekande tegemiseks on vaja korralikke meditsiinilisi seadmeid ning oskuslikke spetsialiste, kes protseduuri läbi viivad, sest iga vereülekandega – ka siis, kui veri on inimese enda oma – kaasnevad riskid. Võib juhtuda, et verd kantakse üle liiga kiiresti. Tekkida võivad vererakke lagundama hakkavad reaktsioonid, vererakkude arv muutub liiga suureks, veri seetõttu pakseneb, mis paneb südamele vere organismis
ringipumpamiseks liiga suure koormuse – veresoontes tekib trombioht ning suureneb oluliselt ajuinsuldi ja südameinfarkti risk. Veel on alati võimalus, et vaatamata hoolikusele on konserveeritud ja hoiustatud veri mingil moel saastunud. Veredopingu kasutamise avastamine on keeruline kui mitte võimatu. Suur abi on selles sportlase verepassil, kus on vereanalüüside tulemustes näha tema vererakkude aegrida ja noorvormide osakaal.
Sõna “doping” tulenevat Aafrika suulu hõimu dialektist pärit sõnast “doop”, mis tähendab alkohoolset jooki. 19. sajandi keskel levis sõna “doup” buuride kaudu inglise keelde. See avaldati esimest korda slängisõnaraamatus 1889. aastal ja selle all mõisteti tubaka toimet organismile. Ent toona polnud dopingus midagi halba, sest puudus WADA koodeks ning sportlaste turgutamine võistlusteks oli tavapärane. 1865. aastal registreeriti ametlikult esimene nii-öelda dopingupatt, kui Amsterdami kanalis peetud ujumisvõistlusel tarvitas üks osaline soorituse parandamiseks mingeid aineid – milliseid, pole teada. Kaks aastat hiljem oli organismi tugevdamine ratturite hulgas juba levinud. Kuuepäevasõidul oli prantslaste relvaks kofeiin, belglastel eetriga segatud suhkur, teiste riikide ratturitel aga alkohol ja nitroglütseriin. Rattur, muide, oli ka esimene, kes dopingu tõttu siitilmast lahkus – britt A. Linton suri efedriini liigtarbimise tõttu võidusõidul Pariisist Bordeaux’sse. Dopingutarvitamise, või kui täpsem olla, siis sporditurgutite ajaloos tagasi minnes jõuame aastasse 776 eKr, antiikolümpiani, kus, muide, võistlesid täisprofid. Toonaste staaride pruugitu WADA koodeksi alla ei kuulu, kui, siis mõned organismilt valu- ja väsimusblokeeringuid maha võtvad mürgiseened. Toorest liha, ulukite südant ja munandeid pruukida ning väsimuse peletamiseks veini juua võivad ka praegused atleedid. 1904. aasta mängudel St. Louisis ergutati maratonijooksjat Thomas Hicksi võistluse ajal brändi ja strühniiniga, publik ja kaasvõistlejad kehitasid vaid õlgu. Kui esimene milligrammine doos strühniini ei mõjunud, anti teinegi, millest oli abi – Hicks ületas lõpujoone esimesena, kuid varises kohe kokku ja teda tuli tükk aega elustada. Allikas: Keskus.ee
Takerdusid juhtmetesse?
10 000
sammu või hantel? Ideaalis mõlemad. Miks aga selline küsimus üldse päevakorda tõusnud on? Põhjuse leiame uuringust, mis tõmbab võrdusmärgi jalutamise ja kepikõnni kui spordi ning kõrgemas vanuses kukkumisel lõhutud põlvede, puusade ja käte vahele. Kuidas, seda vaatlemegi lähemalt.
K
MARTIN HANSON
ust üldse pärineb tõdemus, et iga päev peaks tegema vähemalt 10 000 sammu? Võiks ju arvata, et see on arstide kokkulepe selles, milline võiks olla inimese päevane aktiivsus, et olla kaitstud südamerabanduse, insuldi ja podagra eest, hoida lihased terved ja tugevad ning tõsta
toonust. Teine variant on, et selle taga on fitnessigurud ja treenerid, kes on jaganud sellist nõuannet oma õpilastega, näiteks andnud vabaks päevaks vastava soovituse kaasa. Tegelikkus on aga meie oletustest ja teadmistest palju põnevam. 10 000 sammu reegli taga ei ole keegi muu kui keegi neljast Kashio
Foto: Kiur Kaasik
vennast või mõni nende alluv, kes 80ndatel Casio uusi digitaalseid käekelli valmistasid. Nimelt olid neil kelladel peal toona innovaatilised sammulugejad. Kuskil tootja või turundaja peas koorus idee müüa kelli justnimelt sellise rõhuasetusega, et kuna inimene peab iga päev kõndima 10 000 sammu, võiks seda teha koos Casio kellaga. Kui hiljem küsiti arstidelt, kas mõttel on jumet ja kas meditsiiniliselt on kõik korrektne, saadi vastuseks, et igasugune liigutamine on parem kui mitteliigutamine. Nii saigi 10 000 sammust reegel, mis levis üle maailma. Me kõik teame, et võiks iga päev 10 000 sammu teha. C’est la vie …
Ei juhtmetele. Treeni vabalt SOUNDSPORT® FREE
JUHTMEVABAD KÕRVAKLAPID
Muskel üle võhma
Foto: Rene Suurkaev
Jõusaali ja hantlite tõstmisega käib siiani kaasas tõsine stigma. Tõdemus, et jõusaalis käivad ainult ajudeta musklimäed ja blondid bimbod, on ehk muutunud, kuid siiski peljatakse jõusaali mitmesugustel põhjustel. Peamiselt ehk seetõttu, et kardetakse liiga musklisse minna. Lihasega on lihtne, seda peab regulaarselt kasvatama. Samal ajal hinnatakse metsas jalutamise või jooksmise ja kepikõnni puhul värskust ning glamuuri. Ausalt öeldes on aga iga mainitud liikumine sama tobe ja sihitu. Oluline on siinkohal märkida, et parima tulemuse saavutamiseks tuleks lisaks aeroobsele treeningule teha küllaltki palju anaeroobset jõusporti.
www.tedra.ee
Miks? Aga sellepärast, et ei kukuks libedaga puusa või põlve katki – et tasakaalu kaotades ei kukuks pikali nagu kaltsunukk, vaid oleks jõudu selle takistamiseks. Uuringud on näidanud, et on otsene seos selle vahel, kas inimene teeb jõutrenni või võhmasporti – viimased kukuvad talvise libedaga tihedamini ja murravad tõenäolisemalt luu või nikastavad jäseme. Me kõik oleme kas hoolimatusest või lihtsalt juhusest sattunud libedal teel olukorda, kus jalad kaovad alt. Nõrga lihaskonnaga inimene ei suuda gravitatsioonile vastu panna, olgugi et keha reageerib ning püüab tasakaalu saavutada. Nii kukutakse ja edasi on tee üheksal juhul kümnest röntgenimasina alla ning edasi juba sidumisele. Võhm aitab trepist lihtsamalt üles, jõud lihastes aitab aga end üldiselt paremini tunda. Need, kellel on lihased treenitud ja toonuses, suudavad libedusele vastu seista. Vahel küll on tulemuseks tahtmatu spagaat ning sellest rebenenud püksid, millele teinekord järgneb ka pealtvaatajate aplaus, kuid luu ja liigesed on ühes tükis ning elu läheb edasi. Moraal on see, et treeningutel ei tohiks ainult ühele – kas aeroobsele või jõutreeningule – keskenduda. Valige üks aeroobne ala ja tehke ära jõusaali kuukaart. Tree-
ningutel tehke ühel päeval aeroobset trenni – jookske, jalutage, sõudke ergomeetril või sõitke ratast – ning teisel sinna kõrvale jõutreeningut. Nii ei aja kiirem kõnnak hingeldama ning kui jala alla jääb banaanikoor, suudavad lihased teid ehmatuse järel püsti hoida.
Arvatakse, et kehalise vormi saavutamiseks pole joosta vajagi Vahemärkus: mida tugevamad ja suuremad on lihased, seda kiirem on ainevahetus. Ühtlasi on keha rasvapõletus tõhusam, paraneb painduvus ja võime olla aktiivne. Jooksmine on kõige rohkemate vigastustega sport – 70% jooksjatest on aastas üks tõsisem vigastus –, mille tegelik kasu veresoonkonna tugevdamisele on äärmiselt väike. Grenadas asuva St George’i ülikooli uuring vaatas 4000 regulaarset treenijat ning avastas, et kuigi mõlemad tegevused – aeroobne ja jõutreening – on kasulikud, on raskuste tõstmine ning keha regulaarne pingeolukorda panemine südame tervise parandamiseks kordades kasulikum. Jookske, jalutage või pedaalige, kuid igal juhul astuge sisse ka jõusaali. See on kasulikum südamele, ühtlasi ei kuku vanemas eas nii kergelt puusa katki, kuna tugevam lihaskond hoiab end peaaegu et ise püsti.
19 € / kuu RÜHMATREENINGUD PERSONAALTREENINGUD JÕUSAAL 5 klubi Tallinnas, 1 klubi Rakveres
24-7fitness.ee
veloplus.ee Elektriratas Cube Stereo Hybrid 120 SL
alates 50€ ostust transport tasuta R a t t a r e m o n t pumpame hooldame peseme remondime
Maastikuratas Merida Big.Nine 20-D
Bosch elektrimootor Süsinikraam Shimano XT\SLX komponendid Fox Float amordid
hind
Shimano 24 käiku Hüdraulilised ketaspidurid Lukustatav esiamort
€4399
hind
MERIDA TOUR 3 LUX LADY
Linnaratas Merida Crossway 20-D Kerge alumiiniumraam Rummusisene käiguvahetus (3k) Jalg- ja käsipidur
hind Elektriratas Cube Reation Hybrid Eagle
Bosch elektrimootor Sram Eagle 1x12 käiku Rock Shox Judy esiamort
€559
hind
Shimano 24 käiku Hüdraulilised ketaspidurid Lukustatav esiamort
€499
hind
Elektriratas Cube Cross Hybrid EXC Allroad
Bosch elektrimootor Shimano Deore komponendid Sportlikud porilauad, tuled, seisutugi
€2999
Merida Matts J24
hind
Elektriratas Cube Elly Cruise Hybrid
Mugav naiste linnaratas Bosch elektrimootor Porilauad, tuled ja pakiraam
€2599
WOOM lasterattad
hind
€559
Laste elektriratas Cube Acid 240 Hybrid Youth
€2399
Bosch mootoriga lasteelektriratas! Sobib suurusele ~130-155cm Shimano komponendid
HIND
€1899
CHILLI trikitõuksid
YEDOO tõukerattad
VÄRVIVALIK
Sobib vanusele 7-11 aastat 2x8 käiku Esiamort
HIND
kerged lasterattad vanusele 3-11a 5 suurust 14-24“ jooksudega HIND ALATES Lastele sobiv sõiduasend
€399
Hästi veerevate õhk-kummidega 7 mudelit & palju raamivärve garantii 3 aastat
€239
HIND ALATES
€99
Vastupidavad tõuksid vANUSELE 6+a 7 mudelit 100/110/120mm ratastega HIND ALATES Suur varuosade valik
€119
Saadaval üle 800 erineva jalgratta!!! facebook.com/Veloplus.Estonia
|
Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17
|
Kauplus: 56 488 000
|
Töökoda: 56 229 000
|
Netimüük: 5555 1511