Skip to main content

Saksa majanduse auhind Eestis (mai 2015)

Page 1

6. mai 2015

Saksa majanduse auhind Eestis

Peasponsorid

Sponsorid

toetaja Partnerid Meediapartner


Saksa majanduse auhind Eestis 2015: “Edu uutelt turgudelt”

J

Maren Diale-Schellschmidt, SaksaBalti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) peadirektor

Christian Matthias Schlaga, Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis ja Saksa majanduse auhinna patroon

uba viiendat korda tunnustab Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) Saksa majanduse auhinnaga edukaid Eesti ettevõtteid. Sel aastal on konkursi motoks “Edu uutelt turgudelt” ja konkursiga soovime esile tõsta uute eksporditurgude tähtsust nii ettevõtete kui ka Eesti majanduse jaoks tervikuna. Praeguses poliitilises olukorras peavad ettevõtted pingutama, et konkurentsivõimelise toote, õigete partnerite ja nutika turundusstrateegia abil uusi turge leida. Seda arvestades on Saksa-Balti Kaubanduskojal ülimalt hea meel, et ettevõtjad on võtnud tähelepanu keskmesse saksa turu, sest Eesti-Saksa ärisuhete tugevdamine on Saksa-Balti Kaubanduskoja põhiülesanne. Ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamisel on loomulikult oluline mis tahes uute eksporditurgude leidmine. Konkursile ootasimegi Eesti ettevõtteid, kes on suutnud leida oma toodetele ja teenustele uusi turge ja tänu sellele saavutanud sõltumatuse turukõikumistest ja -tõketest. Saksa majanduse auhinnaga tunnustame edukaid eksportööre ning soovime nende saavutusi laiemale publikule tutvustada. Soovime, et nende ettevõtete edu ja nutikad ideed inspireeriks ja julgustaks ka teisi. Huvi konkursi vastu oli suur. Kokku kandideeris Saksa majanduse auhinnale 16 ettevõtet. Konkursi žürii, kuhu kuulusid majandusministeeriumi, Saksa saatkonna, Germany Trade & Investi, Kredexi, Saksa-Balti Kaubanduskoja ja konkursi peasponsorite esindajad, valis välja kuus finalisti, keda käesolevas väljaandes tutvustame. Auhinna võitja kuulutatakse välja 7. mail 2015 ning auhinnaks on 5000 eurot. Täname Saksa majanduse auhinna sponsoreid, kelle toetuseta poleks võimalik konkurssi korraldada. Suur tänu ka žüriile, kes täitis üht raskemat ülesannet – valis välja finalistid ja võitja. Meie suurim tänu ja lugupidamine kuulub aga konkursil osalenud ettevõtetele. Soovime teile edu nii olemasolevatel kui ka uutel turgudel!

Saksa majanduse auhind Eestis Toimetaja Toivo Tänavsuu, toivo.tanavsuu@lehed.ee EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam Terje Kõrm, Terje.korm@lehed.ee Kujundus Tuuli Prees

Korrektuur Katrin Hallas Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Printall

3


Finalist Glasstress (2014) Kasum 499 000 eurot Käive 177 000 eurot Töötajate arv 5

Eestlased mõõda ja pilvelõhkujate Ilma irooniata! Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetikainstituudist on välja kasvanud väikefirma Glasstress, mis müüb seadmeid ja pakub teenust klaasi sisepingete mõõtmiseks.

E

ttevõtte ampluaa on polariskoobid – seadmed, millega saab “klaasi stressi” mõõta nii keerukamate objektide (pudelid, veiniklaasid, skulptuurid) kui ka siledate nn lehtklaaspindade (fassaadid, autoklaasid jne) puhul. Kogu nendesse aparaatidesse valatud mitmekümneaastane teadustöö pärineb professor Hillar Abenilt, küberneetika­­ instituudi fotoelastsuse l­abori juhatajalt. Aben teab, et klaas on habras materjal ning sisepinge on klaasi oluline karakteristik. Tänapäeval on tavaline klaasi karastamine, et see oleks tugevam (kõigepealt kuumutatakse ja seejärel jahutatakse kiiresti). Karastamise tulemusena tekib klaasi pinge. Selle pinge (loe: karastamise kvaliteedi) mõõtmiseks ongi Glasstressi seadmed igati omal kohal. Karastatud klaas näitab polariseeritud valguse käes teatud värve – küsimus on selles,

4

mida neist värvidest osatakse välja lugeda. Glasstressi seadmed kasutavad klaasi sisepingete mõõtmiseks unikaalseid algoritme, mis ongi “pakendatud” üsna teadusmahukatesse elektroonilistesse seadmetesse – polariskoopidesse. Meie poiste polariskoobid, sealhulgas maailma väikseim polariskoop, on võimelised mõõtma pingeid ka keerukamates klaasobjektides (näiteks pudelid). Glasstressi polariskoope müüakse hinnaga 12 000 või 30 000 eurot. Mullu läks kaubaks ligi poolsada seadet ning müük kasvab. Samuti osutatakse nendega mõõtmisteenust. Professor Aben ja tema äripartnerist noorem kolleeg, teadusdoktor Johan Anton räägivad, et hiljuti käis Glasstress näiteks mõõtmas pingeid ühes Kanada pilvelõhkujas. Tulemus: mitusada fassaadiklaasi läksid ebakvaliteetse karastuse tõttu väljavahetamisele.


väärtuslik APARAAT: Hillar Aben (vasakul) ja Johan Anton oma tehnikaülikooli “garaažis” Glasstressi kallihinnalise polariskoobi taustal.

vad õllepudelite stressitaset andres putting

Klaasitööstuse areng on vesi firma veskile. Näiteks on autotehased kehtestanud standardi, mille kohaselt peab igaühel neist olema kasutuses polariskoop. Anton kiidab näiteks ka Hiina edasimüüja tublit tööd. Teadlastele meeldib sageli rohkem teadust kui äri teha. Aga Hillar Aben tunnistab: “Praegu oleks täiesti ebamoraalne tegeleda teadusliku tööga, teades, et klaasitööstus vajab hädasti meie seadmeid. Mida keerulisemaks lähevad klaasitooted, seda rohkem on meid vaja.” Esimene leping saadi aastate eest, kui klaasigigant Saint-Gobain kutsus Hillari mõõtma sisepinget õhukeseseinalistes õllepudelites. Riburada pidi tulid järgmised. Nüüd on Glasstressi referentsid aukartust äratavad: firma klientide hulgast leiame Philipsi, Coca-Cola, Saint-Gobaini, Volkswageni ja Audi ning

hulganisti teisi ettevõtteid. Kundede spekter laiub üle maailma – Iisraelist Taanini, Jaapanist ja Hiinast USAni. Hillar Aben: “Me teame hästi, mida klaasitööstus vajab. Ja nemad teavad meid. Seetõttu teemegi praegu just seda, mida tööstusel vaja on. See on tegutsemiseks väga põnev valdkond!” Aben ja Anton korraldavad igal aastal ka klaasi pingemõõtjate “suvekooli”. Et paremini mõista klaasi pingemõõdistuste tähtsust, toome ühe näite katastroofist: Jaapanis kilomeetri sügavusel mäe sees on neutriinolaboratoorium nimega Super-Kamiokande. Labor on hiiglaslik silindrikujuline koobas, mille seinu katab üle 6000 ümarat klaaspurki meenutava fotokordisti (tundlik optilise kiirguse tajur). 2001. aastal lõhkes üks kordisti, tekkis hüdrauliline look, mis purustas ahelas ka kõik teised kordistid. Et ühe kordisti hind on ligi 3000 USA dollarit, kandis laboriomanik umbes 20 miljoni dollarilist kahju. Praegu ehitavad ameeriklased üht sellist neutriinolaboratooriumi ja võite kolm korda arvata, kellel nad palusid teha kõik mõõtmised, et fotokordistid oleksid “stressivabad”.


Finalist

hendrik osula

Bioatlas varustab kriminaliste kemikaalidega Tartu Teaduspargis tegutseva firma Bioatlas eriala on laborikemikaalid, mida müüakse 20 riigis. Ettevõtmise veduriteks on biotehnoloogia valdkonna staažikas äriduo Indrek Kask ja Taavi Einaste.

K

ui küsida Bioatlase-poistelt, millega nad õigupoolest tegelevad – aga vastaku nii, et ka nende vanaemad sotti saaksid –, siis võivad nad jänni jääda. “Vanaemale on seda raske seletada, sest tal pole meie toodetega asja. No kui ta just ei ole muidugi keemik või kriminalist,” ütleb Bioatlase asutaja Indrek Kask. Bioatlas tegeleb biotehnoloogia la­ boratooriumides vajalike laborikemikaalide ehk reagentide arendamise, tootmise ja müügiga. Ettevõtte hitt-toodete hulka kuuluvad ka DNA-värvid, mis on palju ohutumad kui seni DNA visualiseerimiseks kasutatud kantserogeensed kemikaalid. 6

VÄIKESED TUUBIKESED TÄIS: Bioatlase tegevjuht Lauri Koorits ettevõtte renditud laboris Tartu teaduspargis.

Reagentide ja DNA-värvide kasutamine maailma igas endast vähegi lugu­ pidavas biotehnoloogia laboratooriu­mis – ja neid laboreid on tuhandeid – on sama tavapärane kui koka poolt köögis suhk­ ru kasutamine. Ja pruugitakse neid kemikaale põhiliselt kõikvõimalike DNAanalüüside ja testide tegemisel. Kask selgitab, et tegu pole väga unikaalsete toodetega ning äriedu sõltub müügimahust. Sel aastal ootab ettevõte kuni 450 000eurost käivet. Sama palju kui on maailmas reagentide kasutajaid, on ka nende tootjaid. Nii tuleb eristuda stabiilse kvaliteedi (mida ei suutvat garanteerida näiteks konkurendid Hiinast) ning paindlikkusega (mis on Eesti firmade põhiline edutegur): erinevalt paljudest konkurentidest vastatakse kliendi kirjale 24 tunni, mitte kahe nädala jooksul. Kask teab, et tuleb klientide eest hoolt kanda, sest kui nad kord juba on harjunud ühelt firmalt ostma, siis on neil ebamugav tarnijat vahetada. “Maailmaturg on kümnetes miljonites, aga konkurente on ka väga palju. Meil

Bioatlas (2014) Käive Kasum Töötajate arv

407 000 eurot 20 000 eurot 3

tuleb kogu aeg hoida muskel pingul ja jälgida, kuhu tüürime,” ütleb Kask. Bioatlas on suutnud eristuda muu hulgas toodete pakendamisega: neid müüakse eri kaubamärkide alt ning pakituna mitme kaupa komplekti nagu šokolaadikompvekid assortiikarbis. Just sellised komplektid võimaldavad küsida kõrgemat hinda ja teenida rohkem kasumit. Tartust jõuavad reagendid ja värvid väikestes tuubides ja purgikestes igale poole maailma, aga 80 protsendi ulatu­ ses siiski Saksamaale. Kui seni on Bioatlas toodangut val­ mistanud renditud laborites, siis hetkel ehitatakse Tartu Teadusparki oma laborit. Ja võib lahjat reagenti võtta, et Bioatlas ei jää terava ärivaistuga bioloogi Indrek Kase viimaseks ettevõtmiseks.


Maanda oma ettevõtte riskid ERGOs!

610 6500 korp@ergo.ee www.ergo.ee

Varakindlustus

Varakindlustus võimaldab kindlustada hooneid, hoonete siseviimistlust, rajatisi, inventari, seadmeid, masinaid, toorainet, pool- ja valmistoodangut ning kaupa. Kindlustuslepingu sõlmimisel arvestatakse kindlustusvõtja soove ja valitud kindlustusriske. Varakindlustus kaitseb ettevõtet järgmiste riskide eest: • tulekindlustus – tulekahju, tahm, suits, pikselöögi otsetabamus, plahvatus, lennuaparaadi, selle osade või laadugi allakukkumine; • torustiku lekke kindlustus – ehitist teenindavast torustikust, -mahutist või -seadmest väljavoolanud aur, gaas, vesi või muu vedelik; • murdvarguskindlustus – sissemurdmine, röövimine või kolmanda isiku süüline tegevus sissemurdmise või röövimise ajal; • tormikindlustus – torm, rahe, tormi tõttu ehitisele langenud puud või muud esemed; • üleujutuskindlustus – looduslik üleujutus; • vandalismikindlustus – kolmanda isiku süüline tegevus, mis on suunatud võõra vara rikkumisele või hävitamisele, ja maismaasõiduki otsasõit; • varguskindlustus – ehitise välisosade vargus; • klaasikindlustus – klaaspindade purunemine ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel; • elektririkke kindlustus – elektriseadme kahjustumine, mille otsene põhjus on liig-, üle- või alapinge, lühis, maandusviga vms elektririke; • koguriskikindlustus – mis tahes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis ei ole kindlustustingimustega välistatud.

Ärikatkestuskindlustus

Varakindlustusega koos on võimalik kaitsta ettevõtet äritegevuse katkemisest või käibe vähenemisest tekkinud kahjude eest, kui äritegevuse katkemise või käibe vähenemise on põhjustanud varakindlustusjuhtum (põleng, torustiku leke, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism, muu ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis ei ole kindlustustingimustega välistatud). Ärikatkestuskindlustuse puhul hüvitatakse äritegevuse katkemise tõttu saamata jäänud kasum, kahjuperioodi püsikulud (sh palgakulud koos riiklike maksudega) ning muud kokkulepitud tulud (näiteks renditulud) või kulud.

Üldvastutuskindlustus

Varakindlustusega koos on võimalik kaitsta kindlustatud isikut ka varakindlustuse objekti valdamisest tulenevate kahjude eest, kui kindlustatud isikul tekib kohustus hüvitada kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju (jääpurika kukkumine katuselt, reklaamtahvli kukkumine, rendileandja põhjustatud põlengust või lekkest tekkinud kahju rentnikule jne). Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega aadressil www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.


Finalist MISSIOONIGA TEADUSÄRI: TBD-Biodiscovery töötajad Olga Tšubrik ja Lauri Jalukse ettevõtte Tartu analüütikalaboris.

TBD-Biodiscovery (2014) Käive 2014 1 007 000 eurot Kasum 2014 108 000 eurot Töötajate arv 25

Tartust käib üleilmne äri väikeste molekulidega

hendrik osula

TBD-Biodiscovery on juba kümme aastat ainus ravimi toimeainete tootja ja eksportija Eestis, kes tahab tulevikus kaasa rääkida vähivastases võitluses.

E

esti teadlased eesotsas Ago Rinkeni, Andrus Tasa, Olev Mati ja Uno Mäeoruga asutasid ettevõtte 2006. aastal. TBD-Biodiscovery arendusjuht, keemik Olga Tšubrik ütleb, et algu­ ses puudusid teadmised ravimiarendu­ sest. Aga “julge hundi rind on rasvane”. Tänaseks on ettevõte kasvanud arvesta­ tavaks tegijaks. Kõrgtehnoloogilisemat tootmist kui siin on Eesti oludes keeruline ette kujutada. TBD-Biodiscovery tegeleb ravimainete arendamise ja tootmisega, tootmistehnoloogiate timmimise, tellimussünteesi, keemilise analüüsi ja muude peensustega. Siiani on ettevõttes olnud suurem kaal tellimustööl maailma farmaatsiakompaniidele – firma tooteportfellis on üle 30 toimeaine, sealhulgas ambrubit­ siin (kopsuvähiravim), antasoliin (põletikuvastane aine) ja lutsiferiin (kasutatakse vähidiagnostikas). Tšubrik selgitab, et uue ravimi turule toomine maksab umbes miljard eurot (ja tableti tootmishind võib olla sellest vaid 1–5 protsenti). Ravimiarendus on 8

aastatepikkune kulukas teekond, mille ühes etapis on farmaatsiafirma välja valinud ravimikandidaadi ning otsib, kes ja kuidas seda toodaks. Sellel hetkel saabki TBD-Biodiscovery olla abiks, aidates luua tootmistehnoloogia või tootes toi­ meainet ise. Tartlastel on ainsana Eestis keemilise sünteesi abil ravimite toimeainete tootmiseks vajalik sertifikaat. Firma värskelt valminud tootmis­ tsehhis saab toota vähivastaste ravimi­ te toimeaineid koguses mõni kilogramm aastas (hinnaga mitusada eurot gramm). Rohkem polegi sageli vaja, sest paarist kilogrammist maailmaturule piisab. Tartu laborist läheb kaup välja tahkes olekus ning rändab lõviosas laia maailma: keskmise suurusega farmaatsia-, keemia- ja biotehnoloogiafirmadele Iisraelis, Soomes, Saksamaal, Lätis, Venemaal, USAs jm. Toodetakse nii toimeaineid kui ka nn tabletimassi, kus toimeainetele on muid aineid juurde segatud. Tabletimassist saab tellija pressida tabletid – Eesti firma sellega ei tegele.

TBD-Discovery eeliseks selles konkurentsitihedas ärivaldkonnas on hea kvaliteet ja paindlikkus. Tegemist on üsna lojaalsete ärisidemetega ettevõtlussektoriga. Edaspidi tahetakse Tšubriku sõnul Tartus järjest enam panustada täiesti uute toimeainete arendamisse, liikudes nii sammu edasi väärtuslikuma toodangu poole. Konkreetsemalt on plaan keskenduda nn antikeha-konjugaatidele – uue põlvkonna vähivastastele ainetele, millel on patsientidele märksa vähem kõrvalmõjusid kui praegu laiemalt kasutataval keemial. Juba on käed löödud ühe partneriga Šveitsist, kes asub kontrollima Eesti päritolu ainete mõju vähirakkudele. TBD-Biodiscovery töötajate hulgas on üle kümne teadusdoktori. Sellele vaatamata ei keskenduta mitte teadusele, vaid ärile. Kuid see pole Tšubriku sõnul sugugi “tavaline”, vaid “missiooniga äri”. “Kogu aeg hingab see teadmine meil kuklas,” ütleb ta.


Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) – Teie partner Saksa turul Ärikontaktid Saksamaal Saksa-Balti Kaubanduskoja ja tema tütarettevõtte AHK Service OÜ eesmärgiks on toetada ja arendada ärikontakte ja -sidemeid Eesti, Läti, Leedu ja Saksamaa vahel. Töötame koos Saksamaa regionaalsete tööstus- ja kaubanduskodadega ning asjatundliku nõuandekeskusena pakume ettevõtetele mitmesuguseid teenuseid välisturgudele sisenemisel. Koja teenusteks on aadresside vahendamine, turuülevaadete koostamine, individuaalse koostööpartneri otsing, raamatupidamisteenused, ärireiside korraldamine ja äridelegatsioonide vastuvõtmine.

Saksa messid Uusi ärikontakte leiab messidelt. Üle kahe kolmandiku juhtivatest rahvusvahelistest messidest toimuvad Saksamaal. Messid annavad hea ülevaate konkreetse valdkonna arengust kogu maailmas ja võimaldavad leida ärikontakte üle maailma. Saksa-Balti Kaubanduskoda esindab Eestis seitset suurt Saksa messikeskust ning aitab ettevõtjaid nii sobiva messi valikul kui ka kõikides messil osalemist ja messi külastamist puudutavates küsimustes.

Liikmesorganisatsioon Saksa-Balti Kaubanduskoda pakub ärikontaktide leidmiseks oma laiaulatuslikku võrgustikku. Kojal on Eestis, Lätis, Leedus ja Saksamaal kokku 400 liiget. Saksa-Balti Kaubanduskojaga tasub liituda, et saada osa koja liikmetele pakutavatest liikmeüritustest. Aastas korraldab Saksa-Balti Kaubanduskoda Eesti liikmetele üle 20 eksklusiivse ürituse. Liikmetele kehtivad soodustused koja teenustele, samuti vahendame koja partnerite ja teiste liikmete sooduspakkumisi.

Saksa-Balti Kaubanduskoda Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) kuulub Saksamaa väliskaubanduskodade võrgustikku. Kokku on Saksamaal 130 väliskaubanduskoda 90 riigis, kes arendavad ärisidemeid Saksamaa ja asukohamaa vahel. Saksa-Balti Kaubanduskoda on siinses regioonis ainuke rahvusvaheline kaubanduskoda, mis on tegev nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Rohkem infot meie kodulehel:

www.ahk.balt.org

Kontakt Anneli Piirat anneli.piirat@ahk-balt.org


tiit blaat

Finalist

SAKSA TÄPSUSEGA: MistraAutexi tegevjuht Priit Tamm (vasakul) ja müügijuht Lauri Tiimus ettevõtte Raasiku tsehhis.

Eesti tooted Euroopa teedel vuramas Tallinna lähistel Raasikul saavad paljud värskelt autotehastest välja sõitvad neljarattalised Volkswageni ja Volvoga eesotsas endale interjööri.

M

istra-Autex valmistab autotööstusele interjööri- ja pagasimaterjali, samuti põrandamatte ja rullvaipu. Paljud autoomanikud ilmselt ei adugi, et eestlaste toodetud vaibad on mitme tuntud automargi – Volkswagen, Škoda, Volvo, BMW, Mercedes-Benz, Range Rover jt – mudelites. Nii neis, mis juba teedel vuravad, kui ka neis, mis alles ootavad esmaesitlusi. Mistra tegevjuht Priit Tamm selgitab, et tegemist on pikaajalisele koostööle keskendunud äriga. Kui klient on heas mõttes konksu otsas, saab temaga teha kaua kestvat eksklusiivset koostööd. “Meie äris on tsükkel 2 + 7 + 15 aastat,” räägib Tamm. “Kaks aastat enne, kui koostöö pihta hakkab, alustame jutuajamistega, teeme pakkumisi. Poolteist aastat varem lööme käed ja algab valulik tootearendus. Kui ühistöö lõpuks käima läheb, kestab see seitse aastat ehk nii kaua, kui kestab ühe mudeli tootmistsükkel. Pärast seda teeme veel viisteist aastat varuosi.” Kuna ühele automudelile valmistab detaile reeglina üks konkreetne tootja, on Tamme sõnul tegu justkui perekonnabisnisega, kus tuleb võita kliendi usal10

Mistra-Autex (2014) Käive 15 miljonit eurot Kasum 563 000 eurot Töötajate arv 197 dus ning tarnida talle kõik vajalik saksa täpsusega. “Kui meilt kaup kohale ei jõua, siis auto liinilt ei tule. Seetõttu pole olemas sellist võimalustki, et klient toodet õigeaegselt ei saa. Kõik muu võib siin maailmas juhtuda, aga mitte see,” räägib Tamm. Mistra on tegelikult pikema ajalooga ettevõte. 1986. aastal asutatud tehases valmisid juba Nõukogude ajal vaibakomplektid Ladadele, Moskvitšidele ja GAZidele. Taasiseseisvumise järel tehas erastati, tootmine jätkus. Esimest korda torgati jalg lääne autotööstuse ukse vahele 1998. aastal, kui võideti Volvo usaldus. Seejärel algas koostöö Saksa autotööstuse allhankijatega. Ettevõtte Saksa suuna müügijuht Lauri Tiimus ütleb, et 2005. aastal laiendati haaret Saksamaal veelgi, sõbrunedes Volkswageniga. See oli nii nõudlik partner, et sundis Mistral-Autexi Raasikul oluliselt laiendama kvaliteedikontrolli labo-

rit. Laboris on muuhulgas peen aparatuur vaipade kvaliteedi testimiseks tuhandete kontsavajutustega, samuti väga kuumas kliimas (näiteks Aafrikas) ning väga külmas (näiteks Arktikas) kasutamiseks. Nüüd on Volkswagen usaldanud Mist­ ra-Autexile teha juba ka nende uhi­uute autode interjööri. Need autod saabuvad müüki lähiaastatel (mudelid Panamera, Touran, Tiguan jt). Omas valdkonnas on firma turuosa Euroopas tervelt seitse protsenti. Tiguani-diil illustreerib hästi, et Mist­ ra-Autexi äri on mahuäri – Tiguane on liinilt igal aastal tulemas ligi veerand miljonit ning kõik nad saavad Raasikult sisustuse. Milline töö ja leib! Raasikul aga planeeritakse täna juba hoogsalt kahe aasta pärast toimuvat. “Ma võiksin ette vuristada kõik mudelid, mis tulevad Volvolt aastani 2022 – aga ma ei tohi neist rääkida,” ütleb Tamm. Lisaks vaipadele ja mattidele toodab Mistra-Autex väikeses mahus veel näiteks veoautokabiinide sisustust, lennujaama on tehtud magamisboksid jne. “Iga päev toob midagi uut. Ja on ju päris tore näha igal pool Euroopas meie tooteid ringi sõitmas,” ütleb Tamm.


Elektrilised tööriistad

Turvasüsteemid

Autotooted

Soojustehnika


Finalist Playluggage (2014) Käive 81 000 eurot Kasum 196 300 eurot Töötajate arv 4

Maailma lõbusaimad reisikohvrid tulevad Eestist Firma Playluggage’i kaks-ühes toode – lauamäng ja disainikohver – lööb maailmas kõvasti laineid. Juba müüakse neid ka näiteks Las Vegases.

K

ui mõtleme reisimisele, siis millised tüüppildid tekivad meil silme ette näiteks lennujaama atmosfäärist? Tujutult lendu ootavad – istuvad, igavlevad või koguni magavad reisijad. Paljud neist, silmad rullis, tundi-

de viisi ninapidi nutitelefonis või arvutis. Närvilised inimesed passimas tüütus lennule registreerimise või turvakontrolli järjekorras. Musta värvi kohvrid, kõik peaaegu ühesugused, sõitmas pagasilindil ei tea kuhu…

VARSTI AVAME UUE SALONGI!

12

VÄRVIKIREV TÖÖPOST: Playluggage’i meeskond. (vasakult) Martin Rungi, Leila Tamm ja Janar Kauber näitavad värske kollektsiooni disainkohvreid.


andres putting

Finalist Nüüd võib kõige sellega igatahes hüvasti jätta. Sest Eestis tõstab pead firma Playluggage, mis teeb lennuki, laeva, auto või millega tahes reisimise palju lõbusamaks. Ettevõtte tegevjuht Leila Tamm ja müügijuht Martin Rungi räägivad, et pisut enam kui poole aastaga on müüdud üle 3500 reisikohvri, milles tavalisest sumadanist on saanud kunstiteos või lauamäng – midagi, mis pakub reisil mõnusat ajaviidet tervele perele. Tuimast tarbeesemest on firma teinud põneva meeleoluka reisikaaslase, millele võid peale joonistada või laduda lego­ klotsidest maja, millel võid mängida mitmesuguseid traditsioonilisi lauamänge (kabet, pokkerit, noolemängu, “Reis ümber maailma” jne). Playluggage’i reisikohvrite kataloog on täis värve nagu mõni kunstigalerii. Kohvrid on otsast lõpuni, viimase peensuseni Eestis disainitud, kuid valmivad Hiinas. Aksessuaaridena lisanduvad tootele mängunupud jms. Pikemat aega on Playluggage teinud koostööd tätoveeringumeistrist graafilise disaineri Kristjan Luigaga. Temalt pärineb enamiku kohvrite graafi­line disain. Oma esimesed kohvrid on kujundanud aga ka juba Navitrolla.

Playluggage’i lühike ajalugu ulatub mõne aasta taha. Firma asutaja Hanno Remmel otsis endale katki läinud reisikohvri asemele uut. Ta tahtis võimalikult kirjut kohvrit, leidmata seda õiget. Äkki teeks ise? Remmel kolas mööda messe, kuulas maad. Alguses mõtles ta, et prooviks di­ sainkohvreid teha. Kuni teda kord Hiinas metroos sõites tabas heureka-moment: inimesed, nii suured kui väikesed, löövad reisil aega surnuks nutitelefonides. Miks ei võiks nad hoopis oma kohvrite peal lauamänge mängida ja seeläbi silmast silma suhelda? Kusjuures mäng võib pooleli jääda, et vahepeal edasi liikuda ja peatselt mängu jätkata – magnetitega mängunupud püsivad kindlalt paigal. Nõnda sündis suurepärane alternatiiv moodsatele tähelepanu haaravatele nutiseadmetele. Playluggage toob pered päriselt kokku!

Just sellises võtmes “anti-nuti” meedia­kajastustega firma viimasel ajal näiteks Ameerikas kõneainet tekitabki. Playluggage’i kohvreid on viimasel ajal kajastanud CNBC, Fox News jpt. Playluggage’i kohvrid ei ole odavate killast. Rungi sõnul pannakse rõhku disainile ja kvaliteedile. “Meil on kohvreid, mis jõudnud mõnikümmend ja rohkem tiiru ümber maailma käia,” ütleb Rungi. Ühes hiljutises testis pandi kohvrisse (kuhu tavaliselt mahub 8–10 kilogrammi asju) 28 kilogrammi. Kõik detailid püsisid laitmatult terved. Viimaks purunes teleskoopkäepide alles kohvri auto sabas lohistamisega. Kvaliteet ja laiem tähelepanu rahvusvahelistel messidel võimaldab ettevõttel turg turu haaval üle maailma laieneda. Alates sügisest müüakse Playluggage’i kohvreid ligi sajas Galeria ­Kaufhofi kauba­ majas Saksamaal. Esimesed tellimused on saadud Ameerikast, Taiwanist, Filipii­ nidelt, Tšehhist ja mujaltki. Leila Tamme sõnul on firmal plaan kasvatada Playluggage’i kaubamärki veel ja veel, lisades sortimenti uusi “mängulisi reisitooteid”. Milliseid – see jääb esialgu saladuseks.

13


ago tammik

Finalist

Berlusconi suvemaja lagi valmis Pärnus Pärnu laetehas vallutab uusi välisturge, rõhudes parimale kvaliteedile.

V

ecta Designi valdkond on nn pinglaed ehk PVC-vinüülmaterjalist laed, mis ­pingutatakse harpuunidega laeprofiili külge. Vaatad, nagu oleks kips, kuid lagi on veatult sile ja täiuslik. Mis teeb pinglagede maailma eriliseks – niisuguse lae võid endale panna millise tahes: värvilise, triibulise, lainelise, eritasapinnalise. Prindi lakke pilt ükskõik millest – oma kallimast, oma lemmikloomast, lilledest, lennukitest … kas või iseenda pilt pane üles üle kogu lae. Ettevõtte omanik ja tegevjuht Vitali Kilievoi ütleb, et pinglagesid võib paigaldada kuhu tahes, isegi õue (tõsi, õues on hoopis teised garantiitingimused). “Piiriks on vaid fantaasia,” märgib ta. Üks klient tellis suitsuruumi mõeldud lae, mis oli kujundatud selliselt, et lakke vaadates jääb mulje, nagu oleksid hauas, pastor ja teised matuselised vaatavad haua servalt alla. Vecta oli üks esimesi, kes selliste lagede tootmisega Eestis tegelema hakkas, ning ainus, kes on muretsenud endale kõik vajalikud kvaliteedisertifikaadid. Enne laeärisse sukeldumist tegeles Kilievoi üldehitusega. Äri õitses seni, kuni ehitusbuum hakkas vaikselt krahhiks keerama. Vene telekanalitest oli ta näinud “Kodutunde”-sarnaseid saateid, kus kellelgi õnnelikul remonditi ära terve maja. Saadetes paigaldati sageli kodudesse pinglagesid ning Kilievoil tekkis asja vastu huvi. Ta viis end Peterburis lagede maailma peensustega kurssi ning hakkas neid sealt Eestisse vahendama. Ühele kliendile vahendas ta Venemaa päritolu lae, millele tootja lubas lahkesti ka “Euroopa sertifikaati”. Hiljem selgus, et Euroopa sertifikaadi asemel oli 14

ALUSTAS NULLIST: Vecta Designi asutaja Vitali Kilievoi firma laenäidiste salongis Pärnus.

Vecta Design (2014) Käive 1,86 miljonit eurot Kasum 250 000 eurot Töötajate arv 35 saadaval vaid Vene oma. Klient teatas, et see “maksab Euroopa Liidus sama palju kui tualettpaber”. Kilievoi, kes tunneb pinglagesid kui oma viit sõrme, vihastas Vene laeärikate peale. Lubas mitte kunagi enam Vene firmadega koostööd teha. Selle vimma tuules alustas ta ise lagede tootmist Eestis, otsustades nimme kasutada parimat Saksa ja Prantsuse toorainet. Välisturgudele murdmine oli vaevaline, kuid tippkvaliteedile rõhudes kandis see töö lõpuks vilja. Müük toetub edasimüüjate võrgustikule üle maailma. Tootmispind on Pärnus kasvanud 180 ruutmeetrilt 2000-le. Mullu müüs firma üle 108 000 ruutmeetri lagesid, mis on võrreldav umbes

LAIA MAAILMA: Pärnust jõuavad pinglaed igale poole maailma.

17 jalgpalliväljakuga. Ettevõte tahab Pärnusse lähiaastatel rajada päris uue tehase. Vecta lagi on näiteks Itaalia ekspeaministri Silvio Berlusconi suveresidentsis, Londonis Chelsea jalgpalliklubi hoones, Lätis Liepāja spordikompleksis, Eesti ajaloomuuseumis, Ülemiste keskuses ja mujal. Vecta tahtis oma lae panna ka Eesti paviljonile EXPO maailmanäitusel Milanos. Mingil veidral põhjusel see siiski Eesti päritolu lage ei saanud. Küll aga sai Vecta lae Itaalia paviljon! Ettevõte keskendus ekspordile esimesest päevast alates. Alles viimasel ajal on hakatud tõsisemalt ka Eesti klientide poole vaatama. “Me anname 10 aastat oma toodetele garantiid. Küsid 15? Anname kas või 15!” räägib Kilievoi. Lai haare tähendab pentsikuid muresid. Hetkel otsib Vecta Design näiteks tööle inimest, kes räägiks araabia keelt. “See on suur turg,” ütleb Kilievoi.


KAUBALIFT – lihtsam, kui te mõtlesite!

Efektiivne ja jõukohane tõsteseade iga lao jaoks.

Laomajandus areneb kiiresti ning üha enamatel laojuhatajatel tekib vajadus tõsta kaupasid rõdule või ülemisele korrusele, kus neid komplekteeritakse ja ladustatakse. Sellist vajadust rahuldab enamasti tõstuk või korralik šahtlift.

maha- ja pealelaadimine väga mugav, platvorm on stabiilne ega vaju sisse (alla). See on kõige lihtsama tõsteseadme lühikirjeldus. Igat seadet projekteeritakse vastavalt kliendi soovidele ja võimalus on paigaldada lisafunktsioone.

Kitsaskohad, mis võivad tõstuki kasutamisel ilmneda: • Situatsioon: tõstuk tegeleb oma töölõiguga (või aku saab valel ajal tühjaks) – tööaeg läheb sõitmise/ootamise peale, samuti kannatavadki tööprioriteedid. • Spetsiaalse lisatõstuki kasutamine on majanduslikult üpris kahtlane lahendus. • Tööohutuse lisariskid. Üleval korrusel ja rõdul peab olema laadimisava, mida tihti varustatakse lihtsaimate metallväravatega.

Meie tõsteseadme eelised: • Saab paigaldada igasse laohoonesse. • Kõik spetsifikatsioonid (mõõdud, kandevõime, tõstekõrgus) vastavalt kliendi soovile. • Saab demonteerida ja uuesti paigaldada teise laoruumi. • Saab kasutada oma amortiseeritud virnastajat (varasema investeeringu maksimaalne kasutamine). • Orienteeriv hind 12 000 – 20 000 eurot (sõltub mõõtudest ja funktsioonidest).

Korralik šahtlift on kindel ja hea variant, kuid oma miinustega: • Maksab palju. • Olemasolevasse laoruumi lifti sisse ehitamine on üliraske, lisaks tuleb kindlasti muuta hoone projekti. Selle kõigiga kaasnevad kulud. • Šahtlifti tehnilised spetsifikatsioonid on standardiseeritud, seega kasutaja valik on üsna piiratud. • Šahtlift on hoone lahutamatu koostisosa ning teise kohta kolides ei saa laoruuni rentnik seda kaasa võtta.

Laovarustuse valdkonnas suurt kogemust omades oleme jõudnud väga lihtsa ja efektiivse tõsteseadme lahenduseni. Kolm projekti on juba realiseeritud, kasutajate hulgas on tuntud ettevõtted VIA3L ja MARU. Meie lahenduse lühikirjeldus: Seadme ühe olulise osana on kasutatud Reach Truck virnastaja masti koos hüdrosüsteemiga. Meie poolt on valmistatud aluspõhi, tõstekõrgusega võrdne raam ja tõsteplatvorm. Kinnitame masti raamile, kahvlitele kinnitame tõsteplatvormi. Põrandasse teeme umbes 200 mm süvendi, kuhu kinnitame aluspõhja. Viimase peale laskub platvorm. Süvend on vajalik ainult kärude kasutamise võimaldamiseks, tõstuki/virnastaja

jaoks see pole oluline. Mõlemal korrusel on magnetlukuga uksed ning seade töötab ainult siis, kui kõik uksed on kinni. Ülemise korruse tasemel on paigaldatud hüdroajamiga tungrauad – väikesed, kuid tähtsad osad. Kaup on platvormi peal, uksed on kinni, vajutame nupule „üles”, platvorm tõuseb ülemisest korrusest veidi kõrgemale, tugirauad viskuvad alla ning platvorm kaubaga toetub nende peale. Tänu sellele on kauba

Laovarustus OÜ pakub ka teisi innovaatilisi lahendusi, sealhulgas poolautomaatseid akude laadimise/vahetamise eriruume ja arvutihoidjaid tõstetehnika jaoks. Saadaval ka soodsaid ja usaldusväärseid igat tüüpi laoriiuleid.

Rohkem infot, pilte ja videod aadressil www.laovarustus.ee

15


GO Well OĂœ Kiisa tn 8, 11313, Tallinn Tel. +372 6400 313 GSM +372 5690 3993 e-mail: info@blyss.ee www.blyss.ee

Kvaliteetsed haagised Saksamaalt BLYSS-Transporttechnik GmbH ametlik esindaja Eesti Vabariigis


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Saksa majanduse auhind Eestis (mai 2015) by Eesti Ekspress - Issuu