Saksa majanduse auhind (märts 2013)

Saksa majanduse auhind Eestis

21. m채rts 2013

Peasponsorid

Sponsorid

Partnerid Meediapartner

Eesti Ekspress s 천 lt u m at u n채 d a l a l e h t

M探istus 端tleb: edasiminekuks on mitu teed.

Vaist 端tleb: ainult 端ks neist viib kasvuni.

www.grantthornton.ee

Saksa majanduse auhind Eestis

S Thomas Shöllkopf Saksa-Balti Kaubanduskoja president Eestis, Lätis ja Leedus.

aksa majanduse auhinnaga tunnustab Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis ja Leedus juba kolmandat korda edukaid Eesti ettevõtteid. Sel aastal on konkursi motoks “Noor ettevõte”. Majanduse dünaamiliseks ja jätkusuutlikuks arenguks on vaja värskeid ideid, uuenduslikke tooteid-­ teenuseid ning uusi ettevõtteid. Just uued tulijad tagavad arengu, annavad majandusele vajalikke impulsse ja elavdavad konkurentsi. Nii soovimegi tunnustada noori arenevaid ettevõtteid. “Noore ettevõtte” all ei pea me silmas vaid noorte inimeste asutatud ja juhitud firmasid, vaid lühikest aega turul (maksimaalselt viis aastat) tegutsenud ja “noorusliku” mõttelaadiga innovaatilisi ettevõtteid. Auhinnaga soovime väärtustada noorte firmade ja ettevõtjate ärilist mõtlemist, ideederohkust ning julget ettevõtlikku tegevust. Lisaks soovime pöörata avalikkuse suuremat tähelepanu äsja alustanud ettevõtetele, kel puuduvad pika­aegsed äritraditsioonid ja referentsid. Edukas ettevõtja vajab head ärivaistu, kuid ka tahet, oskusi ja teadmisi võimaluste ärakasutamiseks. Oma ettevõttega on lihtsam alustada keskkonnas, kus hinnatakse ettevõtlikkust, loovust ja valmidust riske võtta. Konkursiga soovib Saksa-Balti Kaubanduskoda innustada ja julgustada Eesti noori ettevõtlusega tegelema. Seda, et konkursi selleaastane moto on igati ajakohane, näitab auhinnale kandideerinud ettevõtete arv. Saksa majanduse auhinnale kandideeris 20 ette­ võtet, mille hulgast valis žürii (koosseisus majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeerium, EAS, Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond, Germany Trade & Invest GmbH, Eesti Arengufond, Eesti Tööstus-Kaubanduskoda, Eesti Ettevõtlike Noorte Koda, Saksa-Balti Kaubanduskoda ning konkursi sponsorite esindajad) välja kuus finalisti. Otsuse langetamine oli keeruline, sest kõik kandidaadid on tugevad ja tublid noored ettevõtted. Võitja kuulutatakse välja 26. märtsil 2013 Kadrioru lossis. Auhinnaks on 5000 eurot ja aasta tasuta liikmelisust Saksa-Balti Kaubanduskojas. Saksa-Balti Kaubanduskoda tänab kõiki auhinna toetajaid ja žüriid. Meie ülim lugupidamine ja tunnustus kuulub aga kõikidele ettevõtetele, kes kandideerisid Saksa majanduse auhinnale Eestis 2013. aastal.

Christian Matthias Schlaga Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis ja Saksa majanduse auhinna patroon.

Saksa majanduse auhind Eestis Toimetaja lugude autor: Toivo Tänavsuu, toivo.tanavsuu@lehed.ee EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Marit Kõrven, marit.korven@lehed.ee Kujundus: Tuuli Prees

Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3

foto: eero vabamägi

Finalist

EHITAVAD NAISTE ENESEUSKU: BonBoni omanikfirma tegevjuht Gregor Raudvere ütleb, et ilus pesu muudab naised enesekindlamaks. See ongi BonBoni filosoofia.

Gemhill sihib BonBoni naistepesuga islamiriike islamimaailma pesumoes peab Raudvere tähelepanuväärseks ja Lähis-Ida turgu firma jaoks paljulubavaks, olgugi et traditsiooniliselt sealkandis naised oma kehavõlusid esile ei tõsta. Gregor Raudvere ütleb, et Eestist pesukaubamärgiga maailmaturule minna on üsna keeruline, samas paratamatu, sest koduturg on väike. “Enamik rõivaettevõtteid toodab Sri Lankal, Hiinas, Indias, kus on odav, aga kus kannatab kõvasti kvaliteet. Turul on auk just sellise toodangu jaoks, nagu meie pakume – hea hinnaga ja kvaliteetne,” ütleb ta. Nii ongi BonBoni pesu taotletud konkurentsieelisteks ilu, trendikus, elegants, disain ja kõrge kvaliteet. Ehkki BonBon on turul olnud juba kolm aastat, peab firma ise seda alles alguseks. Ettevõte areneb: käive

Eesti pesukaubamärgi BonBon firmapoed on avatud Peterburis, Novosibirskis ja Berliinis. Järgmine esinduskauplus tuleb Münchenisse.

I

dee hakata tootma seksikat ja kvaliteetset naistepesu tekkis BonBoni praegusel peadisaineril Tiiu Roosmal juba aastaid tagasi. Kaubamärk pidi olema suunatud naisele, kellel on “vaba hing ja noor süda.” 2009. aastal soetas BonBoni peamiselt taastuvenergeetikas tegutsev ärimees Harry Raudvere. Tema poeg Gregor Raudvere on pesukaubamärki omava firma Gemhill tegevjuht, kelle sõnul oli sellesse ärisse sisenemine emotsionaalne otsus, sest turg oli täiesti tundmatu. Vajalikud teadmised konkurentsist, materjalidest ja muust vajalikust hangiti messidelt. Juba esimesel külastatud välismessil leidis Gemhill

Saksamaalt edasimüüja, kellega kestab koostöö siiani. Gemhilli peamised eksporditurud on Saksamaa ja Venemaa, müük käib nii kaubanduskettides kui ka internetipoodides. Venemaal on BonBoni frantsiisipoed avatud Peterburis ja Novosibirskis. Saksamaal asub üks BonBoni esinduspood Berliinis, teine avatakse järgmisel kuul Münchenis. Venelannade ja sakslannade maitsed olla pesu osas Raudvere sõnul küll üsna erinevad, kuid kaubamärk üritab pakkuda midagi mõlemale. BonBoni pesu kandvaid naisi elab ka näiteks Hollandis, Rumeenias, Dubais, Itaalias ja Rootsis. Just arengut 4

Gemhill AS Asutatud: Käive: Kasum: *2012. aastal

2009 700 000 eurot* 40 000 eurot* Allikas: Gemhill

on tänu esinduspoodidele aasta alguses 40 protsenti suurem kui mullu. Tegelikult leiab firma kollektsioonidest peale naistepesu üht-teist ka lastele ja meestele. BonBoni pesu on otsast lõpuni disainitud ja toodetud Eestis. Firma palgal töötab kümme õmblejat, kes seda “millimeetrite mängu” hästi tunnevad. Rinnahoidja vormid ostetakse Kolumbiast, ülejäänud materjalid saabuvad Euroopast. Igal aastal tuleb kaks uut kollektsiooni: kevadsuvine ja sügis­talvine. Firmal on olemas ka püsiv baaskollektsioon. “Kolme aastaga olen õppinud, et ilus pesu muudab seda kandva naise tunduvalt enesekindlamaks ja säravamaks. Mis oleks toredam kui üks enese­kindel naine!” lausub Raudvere BonBoni filosoofiat tutvustades.

端marlaud

Finalist AMBITSIOONIKAD TEGELASED: BoatArti purjetamishuvilistest tuumik (vasakult) Johan Rannast, Richard Murutar ja Martin Roostar oma Tartu teaduspargis asuva tootmistsehhi ees.

Rahvaauto kõrval on meil nüüd ka rahvapaat BoatArt käivitas tühja koha pealt ambitsioonika väikelaevatootmise. Juba on ette ära müüdud 12 laevukest.

6

E

hkki väikelaevast Cumulus 164 on praegu reaalselt olemas vaid üks prototüüp, on 12 paati BoatArtil umbes poole aasta jooksul juba ette müüdud. Kolme järgmise kallal käib töö Tartu teaduspargi tsehhis. Soodsaim mudel maksab 9600 eurot, kalleim tippvarustusega mudel 24 000 eurot. Väikelaeva idee autor on leiutaja Kalev Essenson. Tema loodud projekt seisis mitu aastat sahtlis, kuni noored Tartu purjetamishuvilistest ettevõtjahakatised Richard Murutar ja Johan Rannast selle üles korjasid ning koos Essensoniga prototüübi

Finalist foto: toivo tänavsuu, erakogu

RAHVAPAAT: Cumulus 164 sobib sõiduks väga madalates vetes: jõgedel, järvedel ja rannikumerel.

kallale asusid. Koos osaleti ka ettevõtluskonkursil “Ajujaht”, kus jõuti finaali. 2012. aasta lõpus käidi Cumulus 164 prototüübiga juba Saksamaal Hansebooti paadimessil. Ehkki väikelaevade turul on tihe konkurents, usuvad BoatArti tegelased, et nende toode paistab silma. “See on rahvapaat, mis sobib mitmeks asjaks, ühtlasi heaks purjekaks ja kaatriks. Seda saab kasutada turvapaadi, kaatri, õppepurjeka, perekonna nn päevapurjeka ja kalapaadina,” ütleb BoatArti juhatuse liige Richard Murutar. Iga kliendi puhul selgitab Boat­Art

MINISTER KÜLAS: BoatArti juhatuse liige Richard Murutar koos minister Juhan Partsiga Hansebooti messil Hamburgis.

BoatArt OÜ Asutatud: Käive: Kahjum: *2012. aastal

2011 64 000 eurot* 35 000 eurot* Allikas: BoatArt

välja tema isiklikud vajadused ja selle, mis tingimustes hakatakse paati kasutama. Sellest tulenevalt valmib toode ka omas variatsioonis. Rahvapaadiga võib sõita väga madalates vetes: jõgedel, järvedel ja rannikumerelgi. Seda on lihtne purje­ paadist mootorpaadiks muuta, sest sel on näiteks teleskoop­süsteemiga mast. Sadamakohta paat ei vaja, üks inimene on suuteline selle ise lihtsa vaevaga treilerile ja sealt maha või vette ja veest välja tirima. Samas on paat piisavalt suur: sinna mahub korraga kaheksa või rohkemgi inimest. Erilist hooldust alus ei vaja – seda tuleb lihtsalt pärast kasutamist puhastada ja korra aastas mootorisse õli valada. Kuna paat on universaalne – sobib pea kõigeks –, on sel ka mõningad puudused. Näiteks pole Cumulus 164 eriti mugav rasketes ilmastiku­ oludes, suurte ja teravate lainete korral. Turvalisus on siiski tagatud kõikidele standarditele kohaselt. “Cumulus 164 arendades ei olnud meie eesmärk luua kõige võimsamat kiirkaatrit ega kõige vingemat võistlusjahti, vaid pakkuda turule turvalist, lihtsasti käsitsetavat ja võimekat väikelaeva, mis sobiks

7

hästi igasugustesse olustikesse,” selgitab Murutar. Paadimehed tunnistavad, et nüüd, kus esimesed kliendid juba oma tellitud aluseid ootavad, on ka üks­jagu ootusärevust. “Kui paadi kliendile kätte anname, peab olema seda toodet uhke tunne vaadata ka veel kümne aasta pärast. See tähendab, et peame pakkuma tippkvaliteeti kõiges,” räägib BoatArti müügijuht Martin Roostar. Algse toore prototüübiga oli üksjagu muret ka. Kui omal ajal esimesed pildid sellest avalikkuse ette jõudsid, ei olnud tagasiside just eriti motiveeriv. “Tänaseks oleme seisus, kus meiega juba arvestatakse, oleme tõsiselt võetavad tegelased. Käime koos teiste laevaehitajatega mööda messe. Meil on kõvasti enesekindlust juures, et viia Eesti lipp taas üle maailma!” ütleb Murutar. Sellest johtuvalt on BoatArt endale seadnud ülimalt ambitsioonikad eesmärgid. Kui mullu müüdi pea­aegu kümme rahvapaati, siis tänavu on kavas müüa koguni viiskümmend! Praegu ehitatakse hoolega üles rahvusvahelist müügivõrku. Teiste hulgas on sihikul Skandinaavia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hollandi väike­laevalembesed turud.

fotod: toivo tänavsuu

Finalist PLASTIMEHED: Rexest Grupi asutajad Aivo Käsnar (vasakul) ja Andrus Valdmaa näitavad tooraineks kasutatavat plastipuru.

Juustupakendid ärkavad ellu hobutalli seinteks Firma Rexest Grupp valmistab plast-olmejäätme­test mitmesuguseid vastupidavaid tooteid. See pole taaskasutus, vaid veelgi hinnatum jäätmete uuesti ringlusse võtmine.

J

äätmed pole tänapäeval enam lihtsalt praht, mis kusagile maa alla maetakse, vaid kallis tooraine. Eesti Energia, nagu teame, toodab prügist elektrit ja soojust, aga Mäos tegutsev firma Rexest Grupp valmistab plastisodist uuenduslikku materjali Plastrex ning sellest omakorda mitmesuguseid valmistooteid, näiteks punnlauda põllumajandusvõi hobuehitiste tarvis, müratõkkeseinu (tänavu paigaldatakse Kose-Aruvalla teelõigule üks kahekilomeetrine sein), terrassilaudu ning mitmesuguseid aiatooteid (kasvatus-, lilleja liivakaste). Miks tehakse hobustebokse just plast-punnlauast? Rexest Grupi juhatuse liige Aivo Käsnar selgitab, et puit on ebahügieeniline ja hobune sööb selle lihtsalt ära. Võib mõelda, et tallid on üsna kitsas turunišš, ent Käsnari sõnul on Euroopas hinnanguliselt kuus miljonit hobust, kellest igaüks vajab umbes 50 meetrit punnlauda. “Nii saame kokku 300 miljonit meetrit teoreetilist turgu – me ei jõuaks seda terve oma eluajal ära varustada!” märgib Käsnar. Käsnar kinnitab, et Rexesti teh-

noloogia on Soome, Rootsi ja Saksamaa konkurentide omast parem: kui teised pressivad lihtsalt tööstuslikke jäätmeid kokku, siis eestlastel on materjalikulu väiksem, seetõttu ka tooted kergemad ja vastupidavamad, lisaks vähem robustsemad ehk siledama pinnaga. Rexes­ti toodang on konkurentide omast ka tunduvalt soodsam. Rexesti asutanud Aivo Käsnar ja Andrus Valdmaa alustasid eri plastide kokkusulatamisega eksperimenteerimist 2008. aastal. Kaheaastase pingsa testimise ja nokitsemise tulemusena jõuti unikaalse tehnoloogiani, kuidas valmistada Plastrex-nime-

Rexest Grupp OÜ Asutatud: 2009 Käive: 596 000 eurot* Kahjum: 2150 eurot* *2012. aastal

Allikas: Rexest Grupp

list materjali. Selle kohta ütlesid Tallinna tehnikaülikooli teadlased oma eksperthinnangus küll esiti, et nii pole võimalik. Aga oli! Rexest kasutab tooraineks kodu­ majapidamises tekkivaid juustu-, vorsti- ja singipakendeid ning kilekotte. Sellist sodi nimetatakse madala­ kvaliteediliseks kodumajapidamisjäätmeks. Esmalt jõuavad need Eestis Väätsa prügilasse, kus nad Rexesti (kui Eesti ainsa kodumajapidamise plastjäätmete ümbertöötleja) tarvis välja sorditakse. Lisaks saabuvad Mäosse tööstuslikud plastjäätmed: praaktooted, katkised plastalused, kanistrid, purgid jms. Enne veel, kui Rexest tegevust alustas, ladestati plastjäätmed maapõue või pressiti kokku ja müüdi Hiinasse või Malaisiasse. Nüüd, kus see kraam Mäosse jõuab, sordib ja purustab Rexest­selle

KINDEL MATERJAL: Firma toodetud punnlaud on peaaegu sama vastupidav kui puitlaud, kuid ei idane ega mädane.

8

ära, kuumutab-­jahutab ning teeb veel üht-teist “hookus­pookust” – tootmisahela lõpus seisab virnade viisi punnlaudu, valmis sõiduks kliendi juurde. Innovatsioon “sitast saia tegemisel” jätkub Mäos täie auruga. Käsnari sõnul lisandub tooteportfelli lähiajal plastist terrassilaud, mida ei pea iga kevad peitsima ega lihvima. Paistku päike või sadagu vihma – jäätmetest tehtud terrass püsib oma parimas kvaliteedis aasta ringi. Kesk-Eesti plastimeeste tähtsamad sihtturud on Skandinaavia riigid, Inglismaa ja Saksamaa. Paralleelselt ehitatakse üles müügivõrku, otsitakse uusi turge ja tooteid ning laiendatakse tootmist. Viimane nõuab aina rohkem toorainet – jäätmeid. Käsnari sõnul ringleb Eestis aastas 60 000 tonni Rexesti huviorbiidis olevaid plastjäätmeid. Ka tublisti laienedes suudaks Rexest­aastas uuesti ringlusse võtta vaid 5000 tonni. “Näeme asjas omamoodi missiooni: enam ei maeta plasti maapõue. Me teeme prügist midagi uut,” räägib Käsnar. Seda ilmaimet olla hiljuti märgatud isegi Brasiilia televisioonis, kus Rexesti­ tegevust kajastati.

Diivanid, nurgadiivanid, diivanvoodid, voodid, tumbad, tugitoolid, madratsid, padjad.

M Ö Ö B L I S A L O N G

Mööblisalong Sophisticated Living – elegantne elustiil www.sophisticated.ee www.sophisticated-living.de

Oleme avatud tööpäeviti 10–18, laupäeviti 10–16. Info tel 670 3838, 5912 3822. Pärnu mnt 139c/3, Tallinn (parkimine sisehoovis tasuta)

info@sophisticated.ee facebook.com/elegantneelustiil

Finalist EI OLE KÕVER: Bole kaasasutaja Hannes Tarn ütleb, et firma toodetud laud ei ole mitte kõver, vaid loodusliku joonega.

Bole OÜ Asutatud: Käive: Kahjum:

PEEN TÖÖ: Bole tootmine on kui täppisteadus. Iga plank saab oma unikaalse QR-koodi.

*2012. aastal

Unikaalse loodusliku joonega põrandaid tootev Bole müüb kõikidele kontinentidele. Edaspidi sisenetakse ka mööbliärisse.

B

ole on üks väga eriline puidu­ tööstus. Kui tavalises saekaatris või parketitehases on kõik tööpingid sätitud tootma identseid plankusid, siis Bole tsehhis Paldiskis oleks justkui iga plangujupp peo peremees: neid töödeldakse ja lõigatakse vastavalt nende looduslikule joonele. Iga plank skaneeritakse sisse 3D-na, talle antakse unikaalne QR-kood ning tema parameetrid fikseeritakse arvutis. Selle järgi sobitavad disainerid arvuti abil need täpselt “ansamblisse” – iga plangu kõrvale just sinna sobiva teise, nagu laoks puslet, et klient saaks ilusa ja omanäolise põranda. Sealjuures on eesmärk planke võimalikult vähe saagida, et tooret maksimaalselt ära kasutada. Bole juhatuse liige Hannes Tarn ütleb, et protsess nõuab rohkem aega­ kui tavalises puitutööstuses, eriliselt põhjalik on Boles kvaliteedikontroll. Mitte keegi maailmas ei tee loodusliku servajoonega põrandalaudasid ja pinnavorme nii nagu Bole. “Me ei valmista siin kõveraid põrandaid, nagu mõned teised firmad. Eesmärk on, et põrand oleks maas sama nägu, nagu oli plank looduses – oma loodusliku joone ja võimalikult naturaalse ilmega,” räägib Tarn. Bole kasutab puiduna tamme, saart, vahtrat ja pähklit. Kogu tooraine ostetakse sisse, sest Eesti kliima­ vöötme väärispuitu ei ole piisavalt

fotod: tiit blaat

Apple’i tippjuhi kodu sai Paldiskis toodetud puitpõranda ruutmeeter. Ettevõtja Kuldar Leis, kes ehitab praegu Põlvasse passiivmaja, tõi Bolesse põranda tarvis näiteks Ukraina jalaka. Bole alustas põrandate tootmist kaks aastat tagasi kaubamärgi all Bolefloor. Lisaks toodetakse sarnaseid pinnakatteid. Edaspidi üritab Bole aina rohkem kanda kinnitada ka mööblitootmises. Paldiskist on põrandad rännanud kõikidele kontinentidele, sealhulgas

saadaval. Saaremaa tamme on firma siiski töödelnud. “Valdavalt on meil kasutusel tammepuit, aga põhimõtteliselt võime põranda teha ka sinu vanaema õunapuust, kui selle meile tood,” räägib Tarn. Samas pole Bole toodang mitte ilmtingimata ainult miljonäridele. Paldiski tehasest saab loodusliku joone ja kontuuriga põranda alates 75 euro eest ruutmeeter, Euroopas algavad Bole toodete hinnad 120 eurost 10

2010 964 000 eurot* 240 000 eurot* Allikas: Bole

Aasiasse ja Ameerikasse. Näiteks ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peakontoris Roomas sai hiljuti Bole põranda “Etioopia tuba”. Frankfurdi lennujaamas laoti aga looduslik põrand “Made in Estonia” maha kohvikutele ja restoranidele uues ekstrasuurte Airbusi lennukite terminalis. Bolefloor on maas ka Californias ühe Apple’i tippjuhi kodus, Hongkongi eksklusiivkorterites ja ühes Saksamaa hotellis. Eestlased on käinud põrandaid mõõtmas ja paigaldamas veel Taiwanis, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Marokos, Mehhikos ja Norras. Bole suhtleb suuremate tellijatega üldiselt otse – kunded leiavad firma üles meedia ja interneti vahendusel. Osa müügist toimub ka edasimüüjate kaudu. Tarn ütleb, et edasimüüjadki on väga erinevad: näiteks Saksamaal Stuttgartis müüb Bole põrandaid üks “high-end Porsche-mees”, Norras käivad aga paigaldajad tuttmütsides ja dressides. Saksamaa on Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Venemaa kõrval Bole suurim eksporditurg. Uudse välimusega põrandate tootmise idee tekkis Tarnil pärast seda, kui oli näinud üht sarnast käsitööna valminud põrandat Moskvas ning soovis sellist endalegi koju. Äripartner Rain Eisler veenis, et seesuguseid põrandaid on mõtet teha maailmatasemel ja – mis väga tähtis – tööstuslikult. Kulus hulk aega turu, tehnoloogia ja muu säärase väljaselgitamiseks. Selgus, et kõike – lõikamistehnikat, CADi­ programmi, pinke jm – on tarvis natuke arendada. Koostöös Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlaste ning Soome mehhatroonikainseneridega töötati välja unikaalne ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja masinapark.

Baltresto OÜ Asutatud: Käive: Kasum: *2012. aastal

fotod: tiit blaat

Finalist

2008 663 000 eurot* 183 000 eurot* Allikas Baltresto

TÜNNID SAKSAMAALE: Need Baltresto kümblus­ tünnid rändavad Betooni tänavalt Saksamaale, kuller viib nad otse klientidele koju.

Slovakkia president kümbles Eesti tünnisaunas Firma Baltresto jõudis kümblustünnide ja tünnisaunadega edukalt välisturgudele ning kasvab nüüd 50 protsenti aastas.

FIRMAJUHT: Baltresto asutaja Roman Lushnikov.

T

allinna mehi Roman Lushnikovi ja Alexandr Belovi paelusid metalli- ja puidutööd. Neil tekkis idee asutada äri ja hakata tootma elustiilikaupa või midagi lõõgastuseks. Sündis firma Baltresto, mille tünnid ja saunad rändavad Tallinna külje alt lõviosas Skandinaaviasse ja Lõuna-Euroopasse. Eelmisel aastal valmistati ligi 500 toodet, tänavu juba 700. Firma toomistsehhis Betooni tänaval võib näha mitut komplekteeritud ja kiletatud valmistoodet, mis on adresseeritud konkreetsetele kundedele Saksamaal. Kuller viib tooted Eestist kliendi koduukseni, kus tahes see ka asub. Saunade ja tünnide hinnaklass küündib lõppkliendi jaoks olenevalt mudelist kuni paari tuhande

otse, kuid kasutab ka edasimüüjaid – enamasti on nendeks aiakauba­majad. Tooteportfell on lai: umbes 70 erinevat tünni, paarikümne ringis minisaunasid. Roman Lushnikov räägib, et ekspordiga alustamine oli paras pähkel. Paar aastat kulus klientide otsimisele, nende tundmaõppimisele ja õppetundidele. Kord saadeti üks tünnisaun Eestist vahendaja kaudu Slovakkiasse. “Seal oli üks hotell, kus meie toodet

euroni (edasimüüjad on selleks ajaks otsa pannud kopsaka marginaali), kuid see on sakslastele üsna taskukohane. Firma reklaamib, et nende jaapani­ pärane naturaalsest puidust Ofuro kümblustünn on parim viis pingete ja tervisehädade leevendamiseks oma kodu või suvila aias. Tünn täidetakse soojuse ja veega ning tervis tuleb – see on sajandivanuste traditsioonidega idamaades tõestatud! Baltresto müüb välisturul kaupa 12

olla proovinud isegi Slovakkia president. Mõned huvitavad kliendid on lõuna pool veel, näiteks oleme müünud Hispaaniasse,” räägib Lushnikov. Baltresto ei ole Eesti ainus tünni­ saunade tootja – konkurentsi pakuvad mitmed firmad Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust. Aga Lushnikovi sõnul tahetakse tihedas konkurentsis eristuda parema kvaliteedi, isikupära ja keskkonnahoidlikkuse poolest. Ka valik on Baltrestol suurem kui teistel. Muuhulgas kasutatakse ökoloogiliselt puhast puitu, mis tuleb peamiselt Venemaalt või Põhja-Skandinaaviast, sest Eestis kõrge kvaliteediga puitu napib. Eksport Saksamaale moodustas Baltresto müügimahust eelmisel aastal ligi veerandi. Kui seni müüdi sinna interneti või müügipartnerite kaudu, siis tulevikus tahetakse osaleda rohkem erimessidel ning luua oma esindus.

TULE ÕPPIMA TTÜ TALLINNA KOLLEDŽISSE! TTÜ Tallinna Kolledžis on võimalik õppida tasuta õppes neljal õppekaval: Bakalaureuseõpe:

Maastikuarhitektuur (3 a.);

Rakenduskõrgharidusõpe:

Kinnisvara korrashoid (3,5 a.); Majandusarvestus (3,5 a.); Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (3,5 a.)

Kõigi õppekavade õppeaineid on võimalik õppida ka AVATUD ÕPPES, valides oma tempo ning koostades isiklik õpingukava, jõudes nii TTÜ diplomini! TTÜ Tallinna Kolledži avatud õppes saab teatud õppeaineid õppida ka vene keeles. Avatud õppes õppimine on tasuline.

VASTUVÕTT 2013 Tasuta üliõpilaskohtadele : 26. juuni – 5. juuli Avatud õppesse: 11. märts – 29. august

TEEL TIPPU TTÜ DIPLOMIGA! Loe lisaks sisseastumisest ja avatud õppest: http://www.tk.ttu.ee. Tule kohale või helista 6 272 686 ning kindlasti külasta ka meie Facebooki lehte!

fotod: tiit blaat

Finalist YEPIKAD: Vasakult Kaspar Peek, Indrek Ots, Olavi Soosaar, Martin Leppik ja Henri Veidenbaum.

Yep OÜ Asutatud: Käive: Kasum:

2011 2500 eurot* 1200 eurot*

*2012. aastal Allikas: Yep

Yep kompab kontaktivabade tehnoloogiate rindel Eksperimentaalne IT-stuudio Yep pürib Euroopa tunnustatuimaks kontaktivabade tehnoloogiate pakkujaks. See ambitsioonikas eesmärk peaks täituma 2015. aastal.

F

irmat Yep võiks muidu pidada tavaliseks IT-konsultatsiooni ja tarkvarateenuste pakkujaks, mille on asutanud noored ettevõtjahakatised. Selliseid suurte ambitsioonidega noorettevõtjaid on Eestis kümneid. Ent noorest east hoolimata on Yepi meeskonnal väärt kogemused tuntud Eesti firmadest Nortal, Voicecom, Cannedapps jt. Yepi tuumik Olavi Soosaar, Indrek Ots ja Henri Veidenbaum on lõpetanud IT kolledži ja jäänud endiste kursusekaaslastena kokku ühiselt äri ajama. Vähem kui aasta tõsisemalt tegutsevas ettevõttes on tänaseks üle kümne spetsialisti, lisaks disainerid Londonis. Ometi pole Yep päris tavaline firma. Esiteks on sel väga atraktiivne ja hästi tehtud veebileht. Ent teiseks – mis mõistagi tähtsam – on Yep keskendunud udupeentele uutele tehnoloogiatele, nagu pilgujälgimine või kontaktivabad tehnoloogiad. Teisi-

sõnu, tulevikumuusikale meie igapäevaelus. Selline turunišš on alles uus ja vähese konkurentsiga, mistõttu peab Yep end siin regioonis üheks esimeseks teenusepakkujaks kontaktivabade tehnoloogiate alal. Jutt käib asjadest nagu RFID (raadio­ lainetel põhinev tuvastamine), NFC (lähi­ väljaside) ja QR (telefoniga skaneeritavatel, ruudukujulistel graafilistel elementidel põhinev lähiväljaside). Neist tuntuim ja levinuim on ehk viimane – ka Tallinnas võib paljudel reklaamidel ja kaupluste ustel skaneeritavaid QR-koode märgata. NFCst kuulsime hiljuti muuhulgas EMT-lt, kes tahab hakata pakkuma teenuseid, kus autentimiseks või maksmiseks piisab telefoniga märgise puudutamisest. Kujutatakse ette, et võime tulevikus kaupluses maksta mobiiliga – telefon on meie “rahakott” ja tehingu sooritame lihtsalt ühe puutega. Uued kontaktivabad tehnoloogiad

TULEVIK: Telefoniga märgiste skaneerimine tuleb järjest enam meie argipäeva.

peaks plaanide järgi alles hakkama Yepile raha sisse tooma. Seni tuleb äsja Tehnopoli kolinud firmal raha teenida konsultatsiooni ja tarkvaraarendusega. Ettevõtte tegevus jagunebki hetkel kaheks: esiteks tootearendus ja eksperimenteerimine, teiseks konsultatsioonid. Yepi töötajad käivad sageli ka arendajate suunatud üritustel tehnoloogiatest ning nende kasutamisest rääkimas. Üks Yepi toode on Yepify, mida tutvustati ka veebruaris Barcelonas toimunud suurmessil “Mobile World Congress”. Yepify on ettevõtjatele suunatud kontaktivabade märgiste platvorm: kõikühes-lahendus, mis võimaldab firmadel oma reklaamikampaaniate tarvis

14

soetada NFC-, RFID- või QR- märgiseid e-poest, need registreerida ning lõppklientide tagasisidet saada. Märtsis turule jõudnud Yepify võiks olla kasulik näiteks reklaami- ja tootmis­ ettevõtetele, kes on huvitatud märgiste kasutamisest oma välireklaamikampaanias ning kes tahavad tagasisidet selle kohta, kus, millal ja milliste seadmetega kunded märgiseid kasutasid. Kasulik võiks ta olla ka turvafirmadele, kelle jaoks on tähtis tõestada, et vahetuse jooksul on kusagil kohapeal käidud ja visuaalset vaatlust tehtud. Turvamees paneb mobiili märgise vastu ja kontakt fikseeritakse ära. Yepi poisid kirjeldavad oma firmat kui eksperimentaalset IT-stuudiot, kus uued tehnilised ideed avasüli vastu võetakse. Missioon on tutvustada inimestele uuenduslikke tehnoloogiaid ja seda, kuidas need aitavad igapäevaelu lihtsustada. Samas tunnistavad nad, et kõik eelmainitu on uus ja keeruline valdkond ning praegu pole selge, kui palju ja kuidas uued tehnoloogiad meie igapäeva­ elu mõjutama hakkavad. Yepi peamised sihtturud on Inglismaa, USA ja Austraalia.

,

Sinu parim peatuspaik Riias! Tallink Hotel Riga VAATA LÄHEMALT JA BRONEERI: www.tallinkhotels.com hotelbooking@tallink.ee

Ta l l i n k Ho t e l s • ( + 3 7 2 ) 6 3 0 0 8 0 8 • h o t e l b o o k i n g @ t a l l i n k . e e • w w w. t a l l i n k h o t e l s. c o m