SUGISE SUNDMUSED LEHE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA Eriprojektide tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
SEPTEMBER 2017
LINNATEATER.EE
RINGREIS
Õpi oma hinge eest hoolt kandma! 13.10 27.10 28.10 2.11
Märjamaa Rahvamaja Viimsi Huvikeskus Keila Kultuurikeskus Kose Kultuurikeskus
Piletid müügil Piletilevis, Tallinna Linnateatri kassas ja kohapeal
Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk
Laval Peeter Tammearu
KÖ S T E R
SÜGISHOOAJA TÄHED 2017 3.10 kell 19 Pärnu kontserdimaja 4.10 kell 19 Vanemuise kontserdimaja 5.10 kell 19 Kumu auditoorium 6.10 kell 19 Jõhvi kontserdimaja
30.09 kell 19 Nordea kontserdimaja
Raimonds Pauls „Opera“ Läti Raadio Bigbänd Sinfonietta Rīga
Prantsuse džässivirtuoosid Jean-Marie Machado (klaver, helilooming) Didier Ithursarry (akordion)
13.10 kell 19 Jõhvi kontserdimaja 14.10 kell 19 Vanemuise kontserdimaja 15.10 kell 16 Estonia kontserdisaal
Kammerorkester Moskva Virtuoosid Kunstiline juht Vladimir Spivakov Dirigent Andres Mustonen
4.11 kell 19 Estonia kontserdisaal
„The Deer’s Cry“ Arvo Pärt ja William Byrd Vokaalansambel The Sixteen (Inglismaa) Dirigent Harry Christophers
8.11 kell 19 Estonia kontserdisaal
„Muusika Viinist“ Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filharmoonikud) 10.11 kell 19 Vanemuise kontserdimaja 11.11 kell 19 Pärnu kontserdimaja 12.11 kell 16 Estonia kontserdisaal
„Symphony meets jazz“ Lembit Saarsalu (tenorsaksofon) Trio X of Sweden (Rootsi) Vanemuise Sümfooniaorkester Dirigent Paul Mägi
19.11 kell 17 Pärnu kontserdimaja 21.11 kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade māja 22.11 kell 19 Vanemuise kontserdimaja 23.11 kell 19 Jõhvi kontserdimaja
Kitarrivirtuoos Anton Baranov (Venemaa)
Vaata kogu kava: eestikontsert.ee
SÜGISE SÜNDMUSED
3
Eredad elamused Mustpeade Majas Foto: Kaupo Kikka s
Tallinna Filharmoonia kontserdihooaeg tuleb põnev ja žanriliselt mitmekesine. Pulbitsevat energiat ja nooruslikku indu hoiab säravana dirigent Risto Joost, kes jätkab maestro Eri Klasi kunstilise juhi tööd. Hooaja olulisim märksõna on Tallinna Kammerorkester – Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester, mille asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Äsja naasis orkester mainekalt MITO festivalilt, augustis esineti Paavo Järvi taktikepi all Eesti Festivaliorkestri koosseisus. Algav Tallinna Kammerorkestri 25. hooaeg toob kaasa kontserdielamusi kodupublikule ja esinemisi maailma juhtivatel kontserdilavadel. Hooaja avakontsert 7. oktoobril toimub orkestri kodusaalis Tallinna Filharmoonia Mustpeade Majas, kus solistidena astuvad üles särav metsosopran Kai Rüütel Londonist ja Eesti üks hinnatumaid tenoreid Mati Turi. Sel õhtul võib kogeda ülipõnevat muusikalist metamorfoosi – klassikaline orkestrikontsert läheb üle meeleolukaks Rääts-remix`iks, kus vanameistri loomingut töötlevad Tiit Kikas laserharfil, Raivo Tafenau saksofonil ja Tallinna Kammerorkester. Algaval hooajal saab Eesti publik kuulata Tallinna Kammerorkestrit musitseerimas koos karismaatilise vioolavirtuoosi
Tallinna Kammerorkester
Maksim Rõsanoviga ning orkestrit juhatavad kõik aastate jooksul orkestrile olulised dirigendid: Jaakko Kuusisto, Juha Kangas, Tõnu Kaljuste ja Risto Joost. Äsja renoveeritud Mustpeade Maja keldrisaalis on alustamas uut hooaega Taff Club, mille muusikaline juht Raivo Tafenau tähistab oma 30. lavaloleku aastat. Programmist leiab nii fenomenaalse Kadri Voorandi, intrigeeriva Tanel Padari kui ka uue sarja “Naabridžäss”, kus 23. novembril esineb Soome legendaarne saksofonist Eero Koivistoinen.
Rein Rannapi rokkooper
“Nurjatu saar”
etendub Tallinnas unnar Laak Foto: G
Saaremaa ooperipäevad toolatüdruk (Lenna Kuurmaa), vavad suvel esietendunud kõnapagan Uude (Tõnis Mägi), mulise rokkooperi “Nurtema poeg Tölpa (Andrus jatu saar” kaheks õh“Bonzo” Albrecht ), nunn tuks Nordea kontserBirgitta (Kristel Aaslaid) dimajja. ja tulehaldjas Laurits Ott Leplandi sõ(Markus Teeäär). Kamnul on Rannapi rokkmernaiskoor Sireen ja ooperi kõige tugevam Eesti Rahvusmeeskoor külg, et teos on üks RAM kehastuvad ümber suur muusikaline tereriilmelisteks tegelasteks, vik, mille igast laulust nagu hülged, kadakad, viieraldi võiks saada superhitt. kingid jt. “Nurjatu saar” “Ma siiralt loodan, et ooper “Nurjatu saare” libreto on kirei jää ainult siia, Saaremaa ooperijutanud Andrus Kivirähk, laulusõnapäevadele,” sõnas Lepland juba pärast esi- de autor on Wimberg. Lavastaja Vahur Keletendust. ler (NUKU teater), kunstnik Jaanus LaagRokkooperi “Nurjatu saar” tegevus riküll, videokunstnik Taavi Varm, tantsuhargneb tuhat aastat tagasi Saaremaal. seaded Märt Agu. Musitseerib FestivaliorPeategelasi on seitse, nende seas viikin- kester, dirigent Martin Sildos. gite pealik Rullo (Marko Matvere), sepp Lisaetendused toimuvad 31. oktoobril Vesse (Ott Lepland), tema armastatu Hal- ja 1. novembril Nordea kontserdimajas.
SÜGISE SÜNDMUSED
3
4 SÜGISE SÜNDMUSED
: Vallo Kruuser Foto
Nostalgilisest retrost väelauludeni – igaühele oma
Jaagup Kreem
Mis? Terminaator – akustiline rokk-kontsert Kus? 5. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis
Juba üle 30 aasta lavalaudadel rokkinud Terminaator annab oktoobris akustilise rokk-kontserdi, et tuua publikuni bändi parimad laulud tavapärasest rahulikumas võtmes. Oma tegutsemisaastate jooksul on bänd välja andnud hulga albumeid lugudega, mis on val-
lutanud edetabeleid ning millest on saanud paljude eestlaste lemmikpalad. Sellel kontserdil kõlavad sellised hitid nagu “Jää”, “Muinasjutu mets”, “Romula” ja akustiliselt eriti kaunis lugu “See ei ole saladus”. Lisaks kuuleb põnevaid ja naljakaid juhtumisi, mis bändil kontserte andes ette on tulnud. Üks on kindel – elamusi jagub kuhjaga!
Foto: erakogu
Peruquois
se ja heli hingeilu elluäratamine pärgab ta tiitlitega nagu “Püha naiselikkuse hääl”, “Emakese Maa hääl”, “Helisev jumalanna”. Helilooja ja tekstikirjutajana väljendab ta kirglikult inimeseks olemist, igatsust lõpmatu armastuse allika ja täieliku ärkamise poole. Põlisameeriklaste, klassikalise India, Lähis-Ida ja elektroonilisi helisid kombineeriv Peruquois on väga isikupärane lauljanna.
Mis? PERUQUOIS: “Woman in Love” Kus? 5. oktoobril Tallinna Vene kultuurikeskuses
Mis? Õllekultuur ehk Oktoobrifest Kus? 7. oktoobril Mooste mõisa folgikojas
Austraalia juurtega Peruquois’ sügavas ja kaunis hääles peituv vaikus peatab aja ning avab väravad müsteeriumi voogudele. Samas väljendab ürgset naiselikkust ja väge. Lauljanna häälesügavu-
Selle sügise värvikaim pidu toimub Mooste mõisas, kus saab hoo sisse järjekordne Oktoobrifest. Ürituse korraldamise idee ja esimeste aastate teostus pärineb Põlvamaa vapimärgiga premeeritud Ül-
le Podekratilt ja Mooste vallavanemalt Ülo Needolt. Peamine idee oli leida ka sügiseseks rahvakogunemiseks üks meeldiv ja lõbus põhjus tantsimiseks, laulmiseks ning lahkuva suve meenutamiseks. Keskpäeval avatakse suur õllelaat koos õllekoolitustega. Õhtuhämaruses lükatakse paljude artistide toel hoog sisse suurele õllepeole. Riietusstiiliks on saksa õllepidu Eesti kuues. Mis? X Viljandi kitarrifestival Kus? 10.–15. oktoobril
Kuue päeva jooksul astuvad publiku ette nimekad kitarrivirtuoosid nii Eestist kui ka võõrsilt. Nii avaneb festivalikülalistele harukordne võimalus oma kõrvaga kuulda rahvusvaheliselt tunnustatud briljantset klassikalise kitarri uuendajat Paul Galbraithi.
Kontserdisari
TALLINN / TARTU / NARVA / SILLAMÄE 05.10.
Geneva Keskus / Narva
06.–07.10.
Vaba Lava / Tallinn
Café Idiot
Teater ‘Ballett Moskva’ Aleksandr Pepeljajevi lavastus
09.10.
Vanemuine Vana Maja / Tartu
09.–10.10.
Rahvusooper Estonia
14.10.
Sillamäe Kultuurikeskus
15.10.
NUKU / Tallinn
Suveöö unenägu Pjotr Fomenko teater (Moskva)
Sammude muusika. Ma helindan multifilmi Teatri Helikonopera solistide Gala-kontsert
15.10.
Doktor Haass
Vene Teater
16.–17.10.
Rahvusooper Estonia
Rahmaninov
„Püha Johannes Kuldsuu liturgia“ op. 31
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Kaspars Putniņš
13. 10 kl 18 Narva linnus 14. 10 kl 19 Niguliste kl 18.30 sissejuhatav loeng: Sakarias Leppik
Moskva Filharmoonia koostöös Baby Lab’iga (4+)
14.10.
Sillamäe Kultuurikeskus
Palved I
Teater ‘Helikon-opera’ L. Ulitskaja / A. Sergunin
Vene romaan
Majakovski nim. Teater (Moskva)
M e e d i ap ar t ne r
eestikontsert.ee
epcc.ee
SÜGISE SÜNDMUSED
sest ning kaduvatest aegadest, mille kiuste end just praegu eriti elusana tunda,” kirjeldavad Naised Köögis oma loomingut. Laval kõlavad viiul, karmoškad, kitarr, parmupill, kannel, löökpillid ja ainulaadne kontravann.
Foto: Karli Saul
Muusikat, mis on originaalis kirjutatud klaverile, tšellole või viiulile või mille esitamiseks läheks vaja vähemalt kaht head kitarristi, mängib šotlasest kitarrist üksi ja teeb seda nii, et paneb kuulama ka need, kes kitarrist suurt lugu ei pea. Nimekate artistide kõrval astuvad üles ka noored kitarristid Lätist ja Eestist. Sündmuse koduleht: www.viljandiguitar.ee Mis? Ivo Linna – “Suur loterii” Kus? Oktoobris-novembris kõikjal Eestis
See on mees, kelle muusikat kuulavad nii vanad kui ka noored … See on mees, keda imetlevad nii emad kui ka tütred … See on mees, kes on eestlaste südameis juba üle 50 aasta! Kontserdiga esitleb Ivo ühtlasi enda uut samanimelist albumit ja esimest raamatut. Uuele albumile on spetsiaalselt Iffile loo kirjutanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Priit Pihlap, Margus Kappel, Rainer Michelson, Urmas Jaarman jpt. Vahetul kontsertõhtul tulevad lisaks tuliuutele lauludele esitusele ka hitid läbi aegade. Lugude vahele räägib vana-
5
Ivo Linna
meister eredamaid ja pikantsemaid seiku enda lauljakarjäärist ning tegemistest. Laval on veel ansambel Supernova, Antti Kammiste jt üllatuskülalised. Mis? Naised Köögis Kus? 12. novembril Laitse Graniitvillas
Viljandist alguse saanud ansambel Naised Köögis armastab köögilaua taga kokku saada, maailma asju arutada ja uusi laule teha. Nende laulud valmivad enamasti ühisloominguna ning lähtuvad nelja naise erinevast elukogemusest ja tunnetusest. “Kõigile ja kirssidega! Valssi ja sambat! Jenkat ja räppi! Naeru ja nukrust! Lori ja lüürikat! Meie laulud räägivad tõsielulist muinasjuttu armastusest, igatsusest, meestest, emaks olemi-
Mis? Canzoniere Grecanico Salentino Kus? 5.–8. detsembril Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Tartus
Viljandi folgil publikut hullutanud bändi loetakse Itaalia üheks peamiseks ja pikaealisemaks pärimusmuusika ansambliks. Muusikute põhihuvi on mängida ja tutvustada omapärast Itaalia pizzicamuusikat ning tantsu. Nimetatud stiil põhineb iidsel eluohtliku tarantlihammustuse ravirituaalil nimega pizzica tarantata ja on seotud kohaliku kultuurifenomeniga, mille nimetus on tarantism. Siia kuuluvad meeletu trummeldamine ja pöörane transsi viiv tants. Samamoodi on Canzoniere Grecanico kontsert nagu eluenergia plahvatus – täis kirge, rütmi ja müstikat. Vilve Torn
Kadri Voorand: “See on minu elu tähtsaim laul”
Lugu sai alguse sellest, et Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent Kaspars Putniņš soovis Kadri Voorandilt tellida loo, mis annaks koorile värskeid impulsse ning asetaks lauljad uudsesse olukorda. Kadri võttis väljakutse vastu, sest koor andis võimaluse kasutada teisi värve ja tämbreid, katsetada heliefektidega. Ka improvisatsioonile sai kooriosas ruumi jätta. “Koor inspireeris mind, olen ju palju kuulanud kammerkoori ja imetlenud selle kõla. Kirjutasin kooripartii ilusa ja heakõlalise, mis sobib hästi Niguliste akustikasse.” Laval koos kooriga improviseerib ka autor ise, teda toetab Taavo Remmel kontrabassil. “Kuid meie ei ole pea-
tegelased, vaid värvilaigud, mis sulanduvad ühtseks tervikuks,” märgib autor tagasihoidlikult. Teksti on kirjutanud uuele kooriteosele Kadri ise. Ta lõi regivärsilise muinasjutumaailma, mille algallikaks on “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. “Kirjutades hakkas lugu ise arenema ja tegelased oma elu elama, sinna sisse põimus loodus, ka tamm minu kodu juures ja muidugi ma ise,” jutustab Kadri. Tekst on köidetud ühtlasi väikeseks raamatuks, mille illustratsioonid tegi Urmas Viik justkui jätkuks oma raamatule “Muhu inglid”. Kõige enam soovib Kadri oma looga edasi anda helgust ja headust, mis paneks nii esinejad kui ka publiku ühes rüt-
a Kase Photogra Stin ph y to: o F
Pealkirja “Laineile end kingin” kannab Kadri Voorandi uus lugu, mis on kirjutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, vokaalile, klaverile ja kontrabassile. Lauljatar peab seda oma senise elu üheks tähtsündmuseks, sest ta on teinud küll seadeid ja laule kooridele, kuid ei ole varem kirjutanud nii pikka tervikteost.
mis hingama ning koos emotsioone jagama. “Laineile end kingin” maailmaesiettekanne on 22.11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas ja 26.11 Tallinna Niguliste kirikus. Kavas veel legendaarse avangardisti John Cage’i “Four²” (esiettekanne Eestis) ja Rootsi ühe tuntuma nüüdismuusika autori Anders Hillborgi “Mouyayoum”, dirigeerib Kaspars Putniņš. www.epcc.ee
SÜGISE SÜNDMUSED
5
6 SÜGISE SÜNDMUSED
KULDNE SÜGIS – KULDNE MASK Kõige muu hulgas on sügis seotud uute teatrielamuste eelaimdusega. Ja me otsimegi ja ootamegi neid tahtmatult. Igaühel on oma lemmikteatrid, -lavastajad ja -näitlejad. Kuid reeglina on igaühel ka vajadus millegi uue järele. Just neile, kes pole veel enda jaoks avastanud uute ja mitmekesiste muljete allikat, soovitamegi pöörata tähelepanu festivalile “Kuldne mask Eestis”. Pole ju saladus, et maailmakuulsate vene brändide hulka kuulub ka teatrikunst. “Kuldne mask” esitlebki viimaste hooaegade parimaid Vene teatrilavastusi, mis on jõudnud Venemaa kõrgeima professionaalse teatripreemia Kuldne Mask laureaatide hulka. Ja mis on eesti vaataja jaoks äärmiselt tähtis – kõik etendused toimuvad sünkroontõlkega eesti keelde. Sel aastal etendatakse “Kuldse maski” programmi 5.–17. oktoobrini Tallinnas, Tartus, Narvas ja Sillamäel. Festivali avab Saša Pepel-
Foto: Natalia Cheban
Stseen eelmise aasta “Kuldse maski” etenduselt “Vene bluus. Seenelkäik”.
jajevi lavastus “Café Idiot” (teater Moskva Ballett) Fjodor Dostojevski romaani motiividel. Eelmisel aastal oli lavastus parim nüüdistantsu nominatsioonis. Eestiski tuntud koreograafi töö on suunatud laiemale auditooriumile, seda on huvitav vaadata mitte ainult modernse bal-
leti fännidel, vaid kõigil, kes on avatud uutele vormidele ja klassika vabale interpreteerimisele. Etendust näeb Narvas, Tallinnas ja Tartus. Stiililt laitmatu lavastus “Suveöö unenägu” (Pjotr Fomenko stuudio (Moskva)) märgiti möödunud aastal samuti Kuldse Maskiga kui
hooaja parim lavastus. See üllatab tõelise teatrimaagiaga isegi neid, kes vahetevahel saalis igavlema kipuvad. Lavastaja makedoonlane Ivan Popovski segab julgelt omavahel kokku salapärase romantilise tooni ja avaliku iroonia, teatraalsuse ning tõelise kire. See tea-
ter pole juba ammu Tallinnas käinud. Varem aga, tänu Adolf Käisile, oli stuudio Tallinnas sage ja armastatud külaline. Etendused toimuvad Estonia teatris 9. ja 10. oktoobril. Festivali eriprojektiks on nüüdisooperi “Doktor Haass” Euroopa esietendus Moskva teatrilt Helikon Opera. Ooperi on kirjutanud noor helilooja Aleksei Sergunin suurepärase tänapäeva kirjaniku Ljudmila Ulitskaja libretole. Muusikalise külje pealt novaatorlik (džäss, barokkmuusika, punkrokk, minimalism) ooper jutustab tuntud saksa arsti ja filantroobi elust Venemaal 19. sajandil. Ooperit mängitakse kaks korda Vene Teatris, 15. oktoobril kell 16 ja kell 19. 14. oktoobril toimub Sillamäel teatri Helikon Opera solistide galakontsert, kus esitatakse populaarseid ooperi- ja operetiaariaid, romansse ja laule. Samal päeval etendub seal ka interaktiivne las-
teetendus “Sammude muusika”. See on kaasakiskuv vaatemäng ja tegevus – lapsed saavad teada, kuidas multifilmi helindatakse. Lasteetendus toimub ka Tallinnas, 15. oktoobril NUKU teatris. Festivali lõpetab Moskva Majakovski-nimelise teatri etendus “Vene romaan” tuntud leedu lavastaja Mindaugas Karbauskise lavastuses 16. ja 17. oktoobril Estonia teatris. Sellel aastal sai etendus peaauhinna Kuldse Maski parima suurvormilise lavastuse kategoorias ja märgiti ära veel kahe preemiaga: parim dramaturg (Marius Ivaškevičius) ja parim naisosatäitmine (Jevgenia Simonova). “Vene romaan” on pühendatud Lev Tolstoi abikaasale. Vaatajatele lähevad korda nii reaalsete inimeste kui ka Lev Tolstoi romaani väljamõeldud tegelaste üleelamised. See on sajaprotsendiline vene psühholoogiline teater, mis on meeltmööda traditsioonide austajatele.
SÜGIS
Tartu Uues Teatris
ILLUSIOONID
SÜMFOONIA ÜHELE
6+7+9 oktoober / taasesietendus!
12+13+14 oktoober
BASKIN
EHK NALJA PÕHIVORMID
TOETA UUE TEATRI MAJAOSTU!
27+28+31 oktoober 1 november
Tutvu kampaaniaga: teatrikeskus.ee
ALLEGRO CON MOTO
uusteater.ee piletid Piletilevis / Piletimaailmas / Uue Teatri kassas (Lai 37, tööpäeviti 12-14)
SÜGISE SÜNDMUSED
NUKU-s etendub lugu ajarännakust läbi mitme tuhande aasta Foto: NUKU
Selle aasta detsembris etendub NUKU teatris kogupere jõululavastus “Eesti jõulud”. Autori ja lavastaja Vahur Kelleri sõnul on oluline meeles pidada, et kuigi aegade jooksul muutuvad mänguasjad, mängud, laulud ja eluolu, on kõige olulisemad ikka kallid inimesed ning üksteise lähedus. “Eesti jõulud” jutustab loo ühest noorest tüdrukust Tiiust, kelle jõulupakis on ihaldatud Playstationi asemel hoopis vanaaegne nukk koos kirjaga vaaremalt. Ebaõigluse üle nördinud tüdruk leiab end aga õige pea koos selle kummalise nukuga ajarännakult, kus ta näeb oma silmaga meie esivanemate elu ning talvise pööripäeva
kombeid muinasajast tänapäevani. Etenduse käigus seigeldakse mitmetuhande aasta taguses kiviajas, 19. sajandi alguses, kui Eestimaal oli õige pea kadumas
Annie M. G. Schmidt / Andres Roosileht
7
“Piip ja Tuut. Pimedas ja teki all” Foto: heiki@heikilaan.com
pärisorjus, vastse Eesti Vabariigi algusaastates ning muidugi ka pöördelistes 1980. aastates. Lavalaudadel rullub lahti üks tempokas ja humoorikas lugu, kus vürtsi lisavad Märt Agu koreograafia ning Sänni Noormetsa loodud eesti pärimusest inspiratsiooni saanud muusika. Kunstnikuks on Britt Urbla Keller. Näitlejatena teevad kaasa külalistena Doris Tislar või Tiina Adamson ning NUKU teatri näitlejad Lee Trei või Kaisa Selde, Laura Nõlvak või Liivika Hanstin, Taavi Tõnisson või Mart Müürisepp, Andres Roosileht või Anti Kobin. Esietendus 3. detsembril NUKU teatri Ferdinandi saalis.
Vahur Keller
Lõbus klounipaar Piip ja Tuut on otsustanud rääkida, kust tulevad lapsed. “Võtame vanematelt delikaatse teema lastele selgitamise surve enda kanda,” lubavad nad. Laste seksuaalkasvatus on läbi aegade lastevanemate meeli ärevil hoidnud: millal asjast rääkida; kas isa võib tütart õpetada või on parem kõrvale hiilida, küll lapsed saavad varem või hiljem ise meediast kõik teada, või kui väga vaja, küll nad siis küsivad. Aga mõnikord nad ei räägigi sellest enne, kui juba tulevad teatama, et te saate vanaemaks-vanaisaks. Piip ja Tuut räägivad asjast omal muhedal moel ja nii, et keegi ei pea piinlikkust tundma, vaid ikka rõõmu ja lusti. Autorid, näitlejad ja lavastajad Haide Männamäe ning Toomas Tross. Etendused Apollo Kino Solarise lavalaudadel 20. oktoobrist
Antoine de Saint-Exupéry / Mirko Rajas
MIISU
EESTI JÕULUD
VÄIKE PRINTS
Sensatsioonilised uudised kasside maailmast
Seikluslik ajarännak läbi mitmetuhande aasta
/ vanusele 5+ /
/ kogupere jõululavastus vanusele 5+ /
Lavastus, mis teeb lastest täiskasvanud ja muudab täiskasvanud lasteks
26. oktoobril · kell 11.00 ja 19.00 27. oktoobril · kell 11.00 NUKU teatri Ferdinandi saalis
Etendused 3.–22. detsembrini NUKU teatri Ferdinandi saalis
/ vanusele 7+ /
18., 19., 20. oktoobril · kell 11 21., 22. oktoobril · kell 12 24. oktoobril · kell 19 NUKU teatri Ferdinandi saalis
Piletite üksikmüük algab 1. oktoobrist. 31. oktoobrini piletid soodsamad.
nuku.ee
nuku.ee/joulud
nuku.ee
8 SÜGISE SÜNDMUSED
Sügisõhtuid sisustavad kinofilmid
elu, püha ja argise vahel. Me näeme inimesi, kes otsivad abi kirikult ning preestrilt, kes ajab ajahädas olles omakorda vestluspartnerist telefonitsi saatanat välja. Kinodes alates 6. oktoobrist
Pikki sügisõhtuid sobivad hästi täitma filmid, mis annavad mõtteainet veel ka siis, kui kinouks enda selja taga kinni lüüakse. Valiku niisuguseid on Eesti kinodesse toomas filmilevitaja OÜ Menufilmid. Prantslaste-belglaste draamas “Elavaid lappides” otsustavad kolm surfarit ühel varahommikul minna laineid murdma La Manche’i äärde. Nende teekond tagasi jääb lühikeseks, sest poisid satuvad autoõnnetusse. 19-aastane Simon transporditakse haiglasse, kus meedikud tuvastavad ajusurma. Nüüd peavad Simoni vanemad otsustama, kas nad on nõus organidoonorlusega. Samal ajal ootab Pariisis uut südant kahe po-
ja ema Claire. Surijate ja ellujääjate lood põimuvad tihedalt omavahel, näidates kogu käsitletava teema ilu ja valu ning vältides ühtlasi liigset sentimentaalsust. Osades: Tahar Rahim, Emmanuelle Seigner, Anne Dorval, Bouli Lanners, Kool Shen, Monia Chokri, Finnegan Oldfield. Kinodes alates 27. oktoobrist Itaalia draama “Tommaso” räägib hea välimusega suhteliselt edukast näitlejast, kes pole aga oma eluga
Osarahul. Pika “Tommaso” des: Cristiaüritamise peale na Capotondi, Camilla suudab nimikangelane asDiana, Jasmine Trinca, Kim jad nii kaugele viia, et tema kihlatu Chiara ta lõpuks Rossi Stuart, Dagmar Lassanmaha jätab ning Tommaso der, Renato Scarpa, Edoardo on kindel, et nüüd ootavad Pesce, Serra Ylmaz. Kinodes alates 6. okteda vabadus ja seiklused. Ometigi ei lähe kõik kau- toobrist geltki nii, nagu Tommaso Samuti Itaalias valmiunistas ning romantilise nud dokumentaalfilm “Pääskangelase asemel mängib mees oma elu filmis viitsü- ta meid” jutustab eksortsistikuga pommi nende naiste mist ja selle harrastajatest täradadel, kes teda oma teel napäeva Itaalias. Lugu kontrastidest iidse tava ja moodsa kohtavad.
te kusagil ja see asi Tsankole juba enam ei meeldi … Osades: Stefan Denolyubov, Margita Gosheva, Kitodar Todorov, Milko Lazarov, Georgi Stamenov, Ivan Savov, Mira Iskarova, Hristofor Nedkov. Kinodes alates 29. septembrist
Bulgaaria ja Kreeka draamas “Slava” leiab raudteetööline Tsanko Petrov rööbastelt korraliku hunniku raha ja selle asemel, et leitu endale jätta, annab ta selle ausa kodanikuna võimude hoolde. Bulgaaria transpordiministeeriumi suhtekorraldaja Julia Staykova näeb siin suurepärast võimalust näidata, kuidas kodanikud korruptsiooni vastu võitlevad ning korraldab võimsa etteaste Tsanko autasustamiseks suure aususe ülesnäitamise eest. Autasuks saab Tsanko ersatskella ning selle hetke jäädvustamiseks telekaamerate ees võtab Julia mehe perekonnareliikvia, kella Slava, korraks enda kätte hoiule. Tseremoonia lõppedes pole aga vana kella enam mit-
Eesti oma linateosed
Käesolev sügis toob linale ka hulga kodumaiseid filme Tallinnfilmilt. Alates 22. septembrist jõuab Artises vaatajate ette tragikomöödia “Minu näoga onu”. Andres ja Katrin Maimiku tragikomöödia räägib pealesunnitud lähedusest, õnneotsingust ja andestamisest, pakkudes naeru läbi pisarate ja pisaraid läbi naeru. Filmi peaosades mängivad Evelin Võigemast, Rain Tolk ja Roman Baskin. Alates 29. septembrist on Artise ekraanil uus dokumentaalfilm “14 käänet”. Loo aluseks on mitu paralleelselt arenevat perelugu. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad filmi peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskon-
K i N o d e s a l aT e s 3 . N ov e M b R i sT
MUSTA HUUMORI PÄRLID
vol 2
27. septembril 1. oktoobril
HOMAAR (Lobster) Rež Yorgos Lanthimos
4. oktoobril 8. oktoobril
VÄIKELINNA MÕRVARID (Dræberne fra Nibe) Rež Ole Bornedal
11. oktoobril 15. oktoobril
18. oktoobril 22. oktoobril
AUKODANIK
VORSTIKE
(El ciudadano ilustre) Rež Gastón Duprat ja Mariano Cohn
(Wiener-Dog) Rež Todd Solondz
25. oktoobril 29. oktoobril
JAHT METSINIMESTELE (Hunt for the Wilderpeople) Rež Taika Waititi
ja N U s M e T Z R o N N i e s a N da h l
Režissö öR K äsiKiRi
Björn Borg McEnroE M õ N e d Tä h e d
s a R ava d
ja
i g av e s T i !
SÜGISE SÜNDMUSED da integreeruda. Filmi on lavastanud Marianna Kaat. See film on pühendatud kõigile Eestimaa lastele. Alates 20. oktoobrist on ekraanil draamakomöödia “Keti lõpp”. Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese debüütmängufilmi tegevus hargneb burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Peategelane, ettekandja on terane neiu, kes oma energiat ilmetus-
se kiirsöögikohta mattes on jõudnud elus surnud punkti. Ühest küljest on see ehe tänapäevane Eesti materjal, teisest küljest tegeleb humoorikas võtmes universaalsete ja ajakohaste teemadega. Osades Maiken Schmidt, Hendrik Toompere jr, Evelin Võigemast, Ott Aardam, Piret Krumm. Sõprus on täis eriüritusi
Sügishooajal on kogu Sõpruse kino kava tihedalt täis eriüritusi ja põnevaid uu-
“Minu näoga onu”
si filme. Nagu juba tavaks saanud, toimub ka sel sügisel iga-aastane retrospektiiv. Suure hoo on sisse saanud filmikool, õuduskino ja palju muid sündmusi. Levifilmidest tulevad Sõprusesse sel aastal veel Michel Hazanaviciuse “Aukartust äratav” ja Michael Haneke “Õnnelik lõpp”. Neist esimene räägib kurikuulsast filmirežissöörist Jean-Luc Godardist. 1967. aastal lavastab tollane juhtiv filmilooja Jean-Luc Godard Pariisis filmi “Hiinlanna”, kus mängib peaosa tema 20 aastat noorem kallim Anne Wiazemsky. Nad on õnnelikud, kaunid ja armunud ning abielluvad. Kuid filmi vastuvõtt sunnib Jean-Luci sügavale iseendasse vaatama. 1968. aasta maisündmused võimendavad seda protsessi ning režissööri tabab tõsine kriis. Sügavalt juurdunud tülid ja arusaamatused muudavad teda pöörduma-
“Õnnelik lõpp”
tult. Revolutsioonilise, tavasid trotsiva, destruktiivse ja geniaalse filmiloojana jääb ta oma valikutele ja veendumustele kindlaks kuni otsustava hetkeni ... Teine film omakorda räägib sellest, et kogu meid ümbritsev maailm ja meie ise selle sees oleme pimedad. See on pilguheit Euroopa kodanlaste igapäevaellu. Mõlemad filmid kuuluvad 2017. aasta Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammi. Juba oktoobri lõpus teeb Sõprus kummarduse suurele filmikunstile ja ekraanile tuuakse nädala jooksul Emir Kusturica retrospektiiv. Kes
meist ei teaks filmi “Must kass, valge kass”? Nüüd näeb aga selle režissööri suuri meistriteoseid ühe nädala jooksul korraga kinos Sõprus. Sügisel toob kino Sõprus igakuiselt publiku ette ka loenguvormis filmiõhtud, mis võimaldavad nii noorematel kui ka vanematel filmisõpradel vaadata sügavamalt filmi sisse, taha ja kaugemalegi. Filmiõhtute loenguid viib läbi Tõnis Kahu. Väärtfilme linale tuues on Sõprus alati silmas pidanud ka publiku harimise aspekti, kuid pole enne pakkunud võimalust loenguvormis ja lektori abiga teemasse süveneda ning siis teemale vastavat filmi vaadata. Juba 23. oktoobril toimuval teisel Sõpruse filmikoolil toimub loeng filmi ,,Kokkupõrge” kontekstis. David Cronenbergi 1996. aastal linastunud filmi keel on väga visuaalne ja poeetiline, kuid vajab suuremaks mõistmi-
9
seks kindlasti üldisemat kultuurifilosoofilisemat tausta. Film on valminud J.G. Ballardi romaani ainetel ning tema teost on interpreteerinud sellised kaasaegsed mõtlejad nagu Jean Baudrillard. Omal moel on just analüütilise tõlgendusega tegu ka Cronenbergi puhul. Loengus vaadeldakse lähemalt ka tehnoloogia erootikat; seda, kuidas tehnilised pikendused arendavad inimeste erootilist taju. Cronenbergi film on üks tema paljudest tõlgendustest tehnoloogia ja inimkeha vahelistele suhetele. Oma peategelaste kaudu uurib film autoõnnetusi kui erootilise mõnu allikat, kuigi tegelikult vaadeldakse siin ehk erootilise käitumise elutust ja tehnilisust üldisemalt. Nagu ikka, tuleb kino üritustel järge pidada, sest endiselt toimuvad kinos igakuiselt õuduskino, autorikino, dokiõhtud ning programmid koolilastele ja seenioridele. Samuti saab igakuiselt kohtuda tuntud kodumaiste filmitegijatega, nendega vestelda ja koos filmi vaadata.
10 SÜGISE SÜNDMUSED
SÜNDMUSED LENNUSADAMAS 20.10 öö muuseumis Sel ööl keskendume merele, päästele ja merepäästele. Võtke kaasa taskulamp, matkamadrats ja magamiskott ning veetke üks seikluslik öö muuseumis! Pileti hind: 19 eurot, müügil piletilevis
Muuseumid ootavad igasuguse sügisilmaga Eesti muuseumid pakuvad külastajaile harivaid ajaloo- ja kultuuriretki, nostalgiat ning avastamisrõõmu.
1.11 ja 15.11 põnevad taskulambiekskursioonid pimedas muuseumis, kus valgustame välja taskulambiga iga objekti eraldi. Pilet müügil piletilevis. Üks põhjalikemaid sündmusi merevaldkonna asjaarmastajatele on sündmuste sari MEREFOORUMID, mis käsitleb väga põnevaid teemasid. Foorumid toimuvad järgmiselt.
Polegi vanarauaks saanud
10.10 Mihkel Kärmas ja “Tormi vennad”. Vaatame Mihkel Kärmase dokumentaalfilmi “Tormi vennad”. Kohal on ka Mihkel Kärmas. 31.10 Mati Õun “Mis on Lennusadamast puudu?”. Sõjaajaloolane Mati Õun võtab ümmarguse juubeli puhul ette mõtterännaku ning räägib erinevatest võimalikest ja võimatutest eksponaatidest, mis meie muuseumisse oivaliselt sobiksid. 14.11 Reet Naber “Sõjaväelased, kelleta ei saaks Lennusadamast rääkida”. Sõjaajaloolane Reet Naber jutustab lugusid olulisematest nimedest meresõjanduses. 21.11 Karl Õiger “Lennusadama taastamise ime”. Lennusadama taastamise taga seisis ehitusteadlane ja -insener Karl Õiger, kes räägib väärika hoone taastamise keerdkäikudest. Merefoorumid algavad kell 18 ja kestavad kaks tundi. Üritused on tasuta!
Kurtna mootorrattamuuseum kujutab endast Baltimaade ühte suurimat ja väärtuslikemat kogu, kus on ligi 200 kaherattalist, millest üle 100 erinevas seisukorras eksemplari on eksponeeritud muuseumis. Esindatud on sellised maailmas tuntud mootorrattamargid nagu BMW, Harley-Davidson, Indian, AJS, Jawa, samuti Nõukogude mootorrattatööstuse toodang ja Eestis valmistatud Vihuri võidusõidutsiklid. Järva-Jaani vanatehnika varjupaik on Järva-Jaani tuletõrjeseltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud nii endise Nõukogude Liidu kui ka teiste riikide
Foto: Signe Kalber
g
24.–26.10 koolivaheaja linnalaager “MAYDAY, MAYDAY, MAYDAY” Oktoobrikuu linnalaagris keskendume merepäästele ja rannaohutusele. Broneeri laagrikoht: www.lennusadam.ee
tehastes valminud sõidukite, samuti endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrjetehnika koondamine väljapanekuks. Praeguseks on kogutud üle 450 erinevas seisundis masina. Eksponaatide hulgas on nii autosid, busse, traktoreid kui ka näiteks teehöövel, mitu teraviljakombaini, keevitusagregaat ning jääpuur. Rännak ajamasinaga
Kui juba Kesk-Eestis ringi rännata, tasub sisse astuda ka Aravete külamuuseumi, mis asub endises Kurisoo mõisas. Muuseumis on tuletõrjetuba, klassi-, õpetaja-, naistetuba, raadiod-grammofonid-televiiso-
Vanatehnika varjupaigas on kodu leidnud ka kuulus “maanteemuhk”.
rid, stagna- ja kirjandustuba. Unikaalne eksponaat on lapsevanker, mis kuulus kunagi Kurisoo mõisnikele von Staalidele. Paide ordulinnuses asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgu-
sefektide, videoprogrammide ning illusioonidega põnevad keskkonnad, mille ideed lähtuvad Eesti maa ja rahva ajaloost. Pealinnas asuvas Eesti arhitektuurimuuseumis ootab külastajaid ülevaatenäitus “ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri”. Püsiekspositsioon käsitleb tähtsamaid lõike nii Eesti arhitektuuri kujunemisloost 20. sajandil kui ka huvitavamaid nähtusi tänapäeval. Ekspositsioon annab ülevaate sellest, kuidas on ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised protsessid mõjutanud siinsete inimeste eluviise ning kohalikku ruumilist arengut. Allikad: puhkaeestis.ee, Eesti maaülikool, Eesti arhitektuurimuuseum Signe Kalberg
Võta kaasa taskulamp, matkamadrats, magamiskott ja veeda üks seikluslik öö muuseumis! Piletid müügil Piletilevis
20.10 ÖÖ MUUSEUMIS
SÜGISE SÜNDMUSED
EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM
TULE AVASTA ARHITEKTUURI ROTERMANNI SOOLALAOS! näitused, loengud, ekskursioonid www.arhitektuurimuuseum.ee
22.11.2017 kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika Ait ”.nignik dne elieniaL“ elutamaar annarooV irdaK nooistpestnoksudnujuk aj -inooistartsulli igiiV samrU
latsaa .6102 siriip seruus bigräj nooistpestnoK .iniil teslaausiv dutatsula ”dilgnI uhuM“ agutamaar -idnujuk ,ledivräv tiräp tsitsnukavhar benihõp ööT ,tlesviitaroked dien ireepok ie diuk ,ledikräm aj let
26.11.2017 kell 20.00 Niguliste kirik, Tallinn Dirigent Kaspars Putniņš Taavo Remmel (kontrabass)
-tidart sedatusak ,tlesraatnemgarf badneglõt diav lesimool .smj edajrikeok aj etidnakit etsilinoois .tleekidlip tesgeasaak
John Cage. „Four²“ Kadri Voorand. „Laineile end kingin“ (esiettekanne) Anders Hillborg. „Mouyayoum“ Piletid 8−20 € Piletilevist www.epcc.ee
11