Laiapõhjaline raudteeharidus annab noortele tööturul tugeva eelise

Üha valjemini räägitakse vajadusest suunata Eesti noori reaalainete juurde, et leevendada inseneride, IT­spetsialistide ja ehitusekspertide põuda. Millist haridust saavad tänased noored raudteevaldkonnas ning kas see tõstab nende konkurentsivõimet tööturul, avab Tallinna Tehnikakõrgkooli raudteetranspordi lektor ja õppekava juht Mihhail Kirejev

Raudtee keskkonnasäästliku transpordiliigina on iseäranis rohepöörde ja kliimaeesmärkide valguses muutunud viimastel aastatel üha olulisemaks kogu Euroopas. Seega võib oodata lähikümnenditel ka noorte suuremat huvi raudteehariduse omandamise vastu. Tallinna Tehnikakõrgkooli (TKTK) raudteetranspordi õppekava juht Mihhail Kirejev ütleb, et tuleviku võti peitub sealjuures võimalikult mitmekesises ja laiapõhjalises hariduses.

Raudteesektor on väga lai valdkond “Valdkondlikku haridust sai varem omandada hästi kitsas nišis ning paljud tulid õppima ka n­ ö paberi pärast,” ütleb Kirejev. “Raudteesektor ei ole aga ammu enam pelgalt rööbaste mahapanek või rongi juhtimine. See on väga lai valdkond, hõlmates näiteks inseneeriat, keskkonnamõjude hindamist, juhtimist, IKT­ d, energeetikat. Samuti ei ole raudteetransport piiritletud riigipiiridega, see on rahvusvaheline ala.”

“Tulevikutransport peab muutuma puhtamaks, jätkusuutlikumaks, intermodaalsemaks ja vaieldamatult digitaliseeruma veelgi enam. Aastad on näidanud, et seda trendi ei väära enam miski,” nentis tänavusel logistikakonverentsil Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika õppekava juht Heiti Mering Raudteesektor on pärast teist maailmasõda sisuliselt omasoodu arenenud ja digitaalselt maha jäänud. Raudtee olemasolevat süsteemi nähakse praegu liikluskorralduslikus mõttes üsna rohmaka ja keerukana.

Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise juhi Heigo Saare sõnul ei ole Rail Baltica projekt ainult rööpad, kuigi see on raudtee selgroog, mis kogu süsteemi üleval hoiab. Tänapäeva raudtee on suuresti IT­projekt, kus põhiroll on automatiseerimisel ja digitaliseerimisel.

Ennekõike on vaja mõelda sellele, kuidas rong liikuma saada nii, et reisijad ja kaubavedajad tunneks, et teenus on mugav, ning selle taga pole keerukat bürokraatiat. Tulevikuraudteed defineerib automatiseeritus.

“Oleme uut, sügisest kehtima hakkavat õppekava lähtuvalt reaalsetest tööjõuvajadustest ja tulevikuväljavaadetest arendanud ning konsulteerinud ka Saksamaa ja Austria juhtivate tehnikakõrgkoolide eestvedajatega. Võtsime selgelt suuna laiapõhjalistele teadmistele, seega peaks uus õppekava toetama tööturu ootustele vastava hariduse pakkumist,” täiendab ta.

Tallinna Tehnikakõrgkool on viimasel aastal lisaks koostööle Euroopa kõrgkoolidega konsulteerinud ka Eesti raudteesektori tegijatega, nagu Eesti Raudtee, Operail, Rail Baltic Estonia või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele ­ valve Amet. Seega Kirejevi sõnul noortel tööpuuduse pärast muretseda ei maksa. “Nüüdne õppekava annab väga mitmekesised teadmised, alates raudtee ehitamisest, IT­süsteemidest, materjalidest kuni projekteerimise ja geodeesiani. See on alus, mille pealt saavad lõpetajad hõlpsasti edasi spetsialiseeruda või valida endale töö, mis just neile kõige paremini sobib.”

Huvi eriala vastu kasvab Kas ja kui suur huvi TKTK uuendatud raudteetranspordi eriala vastu olema saab, on veel vara öelda, sest esimene uue programmi järgi õppiv lend alustab sügisel. “Kui vaatame meie enda värskelt toimunud logistikaseminari gümnasistidele ja üliõpilastele, siis aktiivne osavõtt ning vägagi sisulised arutelud noortega kinnitavad, et huvi eriala vastu kasvab ja reaalained laiemalt on muutumas populaarsemaks,” lausub TKTK lektor. “Kindlasti on noorte jaoks motiveeriv seegi, et nad saavad kaasa lüüa meie raudteevõrgu nüüdisajastamises – kiiruse ja mugavuse kasvatamises, turvalisuse tagamises.”

Raudteevaldkonna, aga ka laiemalt reaalainete populariseerimises on vaja endiselt jõulist tööd teha nii riigil, täiend­ ja ümberõppe pakkujatel kui ka tööturu osalistel. “Kui me meenutame, millise hoo andis kunagine tiigrihüpe meie inimeste digipädevusse, erialavalikusse, majanduse struktuuri, võiksime sellest õppida ning teha midagi sarnast teistes reaalainete valdkondades, sh inseneerias,” osutab TKTK õppekava juht. “Seda peab riigi tasemel soodustama ning tegema muudatusi ka põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavades.”

Et omal nahal kogeda Eesti ja kogu Balti regiooni raudteetaristu kitsaskohti ning arenguvõimalusi, võttis Mihhail Kirejev 2022. aasta sügisel eesmärgiks reisida rongiga Prahast Tallinna. Kokkuvõttes:

 Täna vältab selline reis üle kahe ööpäeva ja selleks on vaja vähemalt nelja ümberistumist.

 Kuna sõidugraafikud ei ole ühildatud, võivad ümberistumise ajad ulatuda isegi kaheksa tunnini.

 Kaunase ja Riia vahel on olemas raudteetaristu, aga rongiühendus puudub, seega tuleb kasutada bussi.

 Kogu marsruudi vältel kiire interneti ja nüüdisaegsete rongide kasutamine võimalik ei ole, kiireim lõik on 160 km/h sõitev rong Varssavist Białystokki.

 Rail Balticaga tähendaks sama marsruudi läbimine ühte ümberistumist ja öörongi kasutamisel kokku ligi 7–8 ­tunnist sõitu. Sõit kulges marsruudil Praha ­ Varssavi ­ BiałystokKaunas­Riia­Valga­Tallinn.

Kaasrahastatav ELi Euroopa ühendamise rahastust

Kontakt: Priit Pruul, info@rbe.ee

Trükk ja teostus: Delfi Meedia AS Väljaandja: Rail Baltic Estonia OÜ