Noorte Ekspress (märts 2022)

Kuhu murega pöörduda?

Oma kogemust jagab Roosabanaanike

Mis on infosõda?

Ära toida trolli

Noorte Ekspress Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

MÄRTS 2022

Kasutada mustvalgel kujundus

Mitte kasutada värvilisel või mitm

SISSEJUHATUS

Eessõna Sõda Ukrainas muudab kurvaks ja vihaseks, teeb nõutuks. Küllap enamik meist jälgib veelgi enam uudiseid ja sotsiaalmeediat, et olla kursis viimaste arengutega või leida viise Ukraina inimeste aitamiseks.

Infokülluses on oluline enda vaimse tervise hoidmise kõrval mõista, kuidas eristada väärat infot tõesest ja mitte sattuda olukorda, kus pahaaimamatult levitame ebatõeseid sõnumeid. Segased ajad võivad kaasa tuua ebamugavaid olukordi või anda vabamad käed internetis tegutsevatele kelmidele.

Sinu käes olev järjekordne Noorte Ekspress keskendub meediapädevuse teemadele. Räägime turvalisest internetikäitumisest ja sellest, kuidas teadlikult iseennast ning teisi hoides sotsiaalmeedias ellu jääda.

Jagame praktilist infot, kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda ja mida ohu korral ette võtta, ning julgustame lugejat ebamugavatest või probleemsetest olukordadest teavitama. Leiad lehest infot selle kohta, mis on netikett, infosõda, küberahistamine või seksting. Saad teada, kuidas turvaliselt internetis suhelda, milliseid andmeid ei tasu internetis jagada ning kuidas vaadata üle oma privaatsussätted. Lisaks leiad mitmeid noorte endi kogemuslugusid.

Soovime head lugemist, kriitilist meelt ja teadlikku tegutsemist internetis.

Liis Enson ja Noorteinfoportaali Teeviit meeskond

Noorte Ekspress valmis Ekspress Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Teeviit meeskond

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Jaanika Kivvit, jaanika.kivvit@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Esikaanefoto: Tanel Meos Trükk: Printall

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 3

KAANELUGU

Vanad süsteemid küsimärgi alla Maria Rannaväli on pika kogemusega sisulooja, kes on leidnud oma unistuste töö, mida iseloomustab muu hulgas täielik loominguline vabadus. Milline näeb välja tema igapäev ja kuidas sotsiaalmeedias orienteeruda?

Räägi veidi endast – kes oled, millega tegeled?

Olen Maria Rannaväli, 19-aastane.

Hetkel õpin esimest aastat BFM-is ajakirjanduse erialal ja tegelen seitsmendat aastat sisuloomega sotsiaalmeedias ehk loon sisu (pilte, videoid jne) erinevatel platvormidel ning proovin sellega oma jälgijaid kõnetada.

Kuidas sai sinust sisulooja?

Esimesed katsetused sotsiaalmeedias tegin USA eeskujude näitel YouTube’i platvormil, kui olin vaevu 13-aastane. Juba aastaid enne seda olin USA sisuloojaid YouTube’is jälginud ja saanud neilt palju inspiratsiooni. Pärast esimesi videoid võttis asi päris kiirelt hoo sisse, sest tol ajal oli Eestis sotsiaalmeediamaastik just ellu ärkamas. Järgnevad kolm aastat veetsin oma elu ja tegemisi sotsiaalmeedias jagades.

Algul spontaanselt, hiljem kindla süsteemi järgi. Viimastel aastatel, vaikselt 20ndatesse jõudes, olen proovinud arendada oma sisu selliseks, et see vastaks paremini minu vanusele ja huvidele.

Mis on sinu sõnum? Millist muutust soovid oma postituste ja videotega luua?

Olen hetkel unikaalses positsioonis – noorest plikast hakkab vaikselt naine sirguma. Ausalt öeldes nuputan ka ise pidevalt uusi sõnumeid, teemasid ja üleskutseid. Üldjoontes soovin oma sisuga panna minuga sarnaseid noori julgemalt asjade üle arutlema, vahel ka vanu süsteeme küsimärgi alla seadma ning kogu elu ja sündmuste keerises iseendaks jääma. Tegelen jõudsalt enesearenguga ja kindlasti pais4

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Foto: Tanel Meos

tavad need teemad minu sisus silma.

Milline on sisulooja igapäev?

Parematel perioodidel soovin kindlasti olla inimestele inspi-

Ilma sotsiaalmeediata elu minu jaoks ei eksisteeri, sest tegemist ei ole mitte ainult minu sissetulekuallikaga, vaid ka hobi ja kirega.

ratsiooniallikaks, kuid nagu meil kõigil, tuleb ka mul keerulisemaid aegu ette. Nendel hetkedel on minu eesmärk vahetult oma muresid jagada ja anda seeläbi jälgijatele teada, et nad pole üksi.

Kellegi elu ei ole kogu aeg kerge ja lõbus.

Tegelikkuses on iga päev erinev, eriti samal ajal ülikoolis käies. Tegin hiljuti ka sisulooja igapäevaelu kohta oma YouTube’i kanalil video. Postitustele kuluv aeg sõltub muidugi postituse sisust, kuid reeglina läheb alati kauem, kui esialgu arvan. Üks

suur pluss selle töö juures ongi just seesama vaheldus, mis võib vahel ootamatuste tõttu kerget stressi tekitada, kuid päästab teistpidi üksluisest 9–5 rutiinist.

Kui palju mõjutab sotsiaalmeedia sinu elu? Kas kujutad ette elu ilma selleta?

Sellele küsimusele on keeruline vastata, kui olen viimased seitse aastat elanud, teinud ja hinganud vaid sotsiaalmeediat. Tegemist on valdkonnaga, mis hõlmab palju ka isiklikke tegemisi ja vahel on

KAANELUGU keeruline oma aju välja lülitada.

Ilma sotsiaalmeediata elu minu jaoks ei eksisteeri, sest tegemist ei ole mitte ainult minu sissetulekuallikaga, vaid ka hobi ja kirega.

Tarbin ka teiste sisu päris palju – hetki täielikult sotsiaalmeediast eemal on vähe.

Kas oled sotsiaalmeedias kokku puutunud ebameeldivate, pealetükkivate inimestega?

Praeguseks hetkeks on suure tõenäosusega kahjuks kõik, kes keskmisest rohkem sotsiaalmeedias aktiivsed on, pidanud midagi negatiivset kogema, niisamuti mina.

Kõige sagedasem lihtsalt ebameeldivate sõnumite saamine. Kiire elutempo ja suhteliselt ükskõikse suhtumise tõttu ( just ebameeldivatesse kirjadesse) ei pööra ma nendele sõnumitele kunagi tähelepanu. Ma ei anna neile üldse võimalust minu elu kuidagi mõjutada ja see on minu hinnangul ka parim viis, kuidas sellise asjaga toime tulla – don’t feed the trolls!

Olen leidnud enda jaoks loogika, et iga halva kirja või kogemuse proovin asendada mõne positiivse tagasiside lugemisega või lihtsalt toreda sisu jälgimisega. Tegelikkuses ei kritiseeri sind kunagi inimene, kes on sinust kaugemale jõudnud, seda teevad vaid need, kes tunnevad kadedust või tahavad muul moel tähelepanu saada. Parim asi, mida sellistes olukordades teha, on elada oma elu edasi täpselt nii nagu enne – nii ei saavuta agressor oma eesmärki.

Milline on sisulooja elu positiivne pool? Kuidas sotsiaalmeedia sind aidanud on?

Minu jaoks on sotsiaalmeedia andnud kõige ägedama loomingulise väljundi – vabaduse ennast väljendada, teha sisu, mis mulle meeldib, ning luua väärtust teistele minuvanustele. Rohkem ühelt unistuste töölt ei oskakski küsida.

Lisaks sellele olen omandanud väga hea eneseväljendusoskuse ja kohtunud paljude vahvate inimestega. Kui veedad päevad läbi iseennast ekraanil jälgides, siis paraneb aja jooksul oluliselt nii sinu diktsioon kui ka üldine selgitusoskus.

Kokkuvõttes olen saanud ennast mitmel rindel korraga arendada ja katsetada väga palju põnevaid asju.

Selle eest olen tänulik!

Mis sa arvad, kui teadlikud on noored internetis valitsevatest ohtudest?

Ma usun, et noored on tegelikult palju teadlikumad, kui näiteks vanemale generatsioonile esmapilgul tunduda võib. Võib-olla

põhirõhk ei peakski olema teadlikkusel, vaid pereliikme, sõbra või lähedase inimese olemasolul, kelle poole saab mure korral pöörduda.

Lõppude lõpuks ei saa me kunagi KÕIKIDEST ohtudest teadlikud olla ning pigem tasub asjadesse terve mõistuse ja värske pilguga suhtuda. Noortele, kes tunnevad ennast internetis ebakindlamalt (kui selliseid noori üldse on), leidub kindlasti lugemist ja materjale, mis aitavad ennast teemaga kurssi viia.

Isiklikult olen aga õppinud lihtsalt kogemusest ja vajadusel mõne lähedasega konsulteerides.

Tegelikkuses ei kritiseeri sind kunagi inimene, kes on sinust kaugemale jõudnud, seda teevad vaid need, kes tunnevad kadedust või tahavad muul moel tähelepanu saada.

Foto: Tanel Meos

ja vaadata, kuhu see välja viib. Eks tegemise käigus õpibki sageli kõige Mida soovitad neile, kes sooviksid kiiremini ja paremini. Sisimas loodan oma karjääri sotsiaalmeediaga täiega, et Eesti sisuloomemaastikule siduda? ikkagi uusi tegijaid tuleks, vaheldust Soovitan kindlasti enda jaoks välja ja uut mõtlemist oleks kindlasti vaja! mõelda, miks selline soov on ja kas see soov on piisavalt suur, et Milline on sinu arvates sotsiaalka oma karjäärivalik selle järgi meedia tulevik? Kui unistada, siis teha. Kui on soov lihtsalt sotsiaal- milline näeb sinu igapäev välja meedias aktiivsem olla ja seal kümne aasta pärast? oma mõtteid-tegemisi jagada, Ühelt poolt näen sotsiaalmeedia soovitan karjääri planeerida ka tulevikku käsikäes ajakirjandusega mõnes muus valdkonnas. Selleks, – sealt ka eriala valik. Teiselt poolt et sotsiaalmeediast tõepoolest töö on aga konkreetset tulevikku väga saaks, peab inimene olema valmis keeruline ennustada. Kui mitte kogu suunama ennast IGA päev – ka sotsiaalmeedia jaoks, siis minu jaoks nendel päevadel, kui väga ei viitsi – on tulevik kindlasti seotud ajakirkastist välja mõtlema. Lisaks sellele jandusega. Tunnen, et sotsiaalmeepeab kindlasti olema usk enesesse, diaplatvormid on hetkel sellises valmidus ennast ekraanilt näha etapis, kus sisu läheb aina kiiremaks ja taluvus kriitika osas. Eestis on ja mitmekesisemaks – ootan ka ise endiselt sisulooja kui eraldi ameti- huviga, kuhu see välja viib.

Isiklikus plaanis tahaksin kümne koha areng käimas ja on väheseid, kes selle kõrvalt millegi muuga ei aasta pärast olla oma teemade valitegele. Kui eelmainitud asjadega kuga kindlasti palju laiahaardelisem, on arvestatud ja endiselt tundub kuid pole ka välistatud, et praeguselline töö äge, soovitan lihtsalt sest mudelist on hoopis midagi uut hakata otsast pihta ning olla oma välja kasvanud. sisuga nii originaalne ja autentne kui võimalik. Üks lemmikuid Natuke filosoofilisemalt – kas tsitaate selle kohta: “Launch now, sotsiaalmeedias kujutatakse võltsvõi pärismaailma? adjust later.”

Teisest küljest on alati või- Päris-PÄRIS maailma seal kindmalik asjaga hobikorras alustada lasti ei jagata. Samas ei tahaks ka

öelda, et kõik võlts oleks, ja usun, et tõde asub kuskil vahepeal. Võlts ei pruugi alati olla halb, see võib olla ka loomingulistel eesmärkidel kureeritud, sest meie päris igapäevaelu on reeglina igavam, kui internetis tundub. Isegi kõige autentsemad sisuloojad ei pääse sellest, et mingil moel igapäevaelu moondub, kuid, nagu öeldud, ei ole see minu hinnangul negatiivne asi.

Tunnen, et sotsiaalmeediaplatvormid on hetkel sellises etapis, kus sisu läheb aina kiiremaks ja mitmekesisemaks – ootan ka ise huviga, kuhu see välja viib.

Olles sotsiaalmeedia tarbija, tasub lihtsalt seda meeles pidada ja mitte ära eksida teiste inimeste poolt töödeldud reaalsustesse.

Vahel tunnen, et sotsiaalmeedia jätab mulje, nagu meie kõigi elud peaksid olema väga erilised ja teistsugused, et olla nauditavad, aga tõde on minu meelest vastupidine. Peaksime õppima nautima kõige igapäevasemaid ja tavalisemaid asju.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 5

ÄREVUS

Kuidas äreval ajal vaimset vastupanuvõimet tugevdada?

Kuidas rääkida lastega ärevast olukorrast?

Oleme Ukraina sõja puhkemise tõttu sattunud ärevuse ja hirmu kütkesse. Peaasi.ee meeskond pani kokku mõned mõtted, mille abil oma vaimset vastupanuvõimet tugevdada.

Kas ärevusest võib meile abi olla?

Ohuolukorras lülitub meie aju võitle-või-põgene-režiimile. See võimaldab teha kiireid otsuseid, mis on seotud näiteks taandumise või ründamisega, kuid ei võimalda analüütilist mõtlemist ega planeerimistegevust. See on tänuväärne ja kõikidele loomadele ühine reaktsioon, mis on võimaldanud meil ka liigina püsima jääda. Inimeseks olemise puhul on eripärane see, et sama protsess käivitub ka olukorras, kus proovime ohtu ette kujutada või see on ettenähtav tulevikuperspektiivis. Aju ei pruugi vahet teha, kas oht on siin ja praegu või tegeleme tuleviku ennustamisega.

Kui kehtib teine variant, olukord, kus hetkel ei ole vaja jooksu pista või rünnakut tõrjuda, oleks mõistlik pisut end rahustada, et oleks võimalik selgemalt mõelda ja plaane teha. Tavaliselt on vaja end kehaliselt rahustada, vahepeal mõtted mujale saada, lähedaste tuge kasutada. Seejärel oleks hästi kasulik endalt küsida – mida ma teha saan?

Hea on ennast hoida rakkes igapäevarutiinide ja -tegevustega. Teadlikult kasutada tehnikaid, mis meid rahustavad (näiteks minna loodusesse, jalutama, kuulata muusikat, teha lõõgastusharjutusi või sporti).

Mida saan teha kohe, mida homme, mida lähinädalatel? Kellega koos seda teha saan? Millist ressurssi mul selleks vaja on? Kuidas ma aru saan, et see eesmärk on nüüd täidetud?

Näiteks kui otsustan, et saan teha seda, et kogun lisainfot ohu realiseerumise kohta, siis millal olen piisa6

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Illustratsioon: Shutterstock

valt erinevates uudisteportaalides surfanud?

Ehk piisab poolest tunnist päevas? Ärevus ja hirm on meile kasulikud tunded, mis aitavad ellu jääda. Nad annavad meile energiat tegutsemiseks ja seda võiks tarvitada kasulikuks muretsemiseks ehk realistlike plaanide tegemiseks ning ka nende elluviimiseks. Kui suudame enda vaimset tasakaalu hoida, saame paremini abiks olla ka teistele.

Mida me teha saame?

Praegusel ajal oleks paslik meenutada, kuidas saime hakkama pea kaks aastat tagasi, mil meieni jõudis koroonaviiruse kriis. Kuigi oht oli teistsugune, võime tunda sarnast abitust, kontrolli kaotuse tunnet ja hirmu tuleviku ees. Muidugi tuleb olla valmis ka halbadeks stsenaariumideks, kuid nendega ei saa pidevalt oma peas tegelema jääda, see võib nõrgestada meie vaimset

vastupanuvõimet, mida on vaja raskete aegadega toimetulekuks.

Hea on ennast hoida rakkes igapäevarutiinide ja -tegevustega. Teadlikult kasutada tehnikaid, mis meid rahustavad (näiteks minna loodusesse, jalutama, kuulata muusikat, teha lõõgastusharjutusi või sporti). Vaadata üle oma vaimse tervise vitamiinide tasakaal ja seda tugevdada. Eelkõige on oluline olla ühenduses lähedastega ja rasket tunnet teistega jagada. Aktiivne tegutsemine stressiolukorras annab tunde, et saad hakkama, ja aitab nii suunata närvilist energiat kui ka muuta energilisemaks neid, kes on liiga teotahtetuks muutumas. Ehk siis tuleks teha seda, mida saab, kasvõi korrastada oma lähikeskkonda, uurida, mida saame teha oma Ukraina sõprade heaks, näiteks annetuste kaudu.

Piirata võiks uudiste tarbimist ja kasvõi leppida kellegagi kokku, et ta ütleb, kui toimub midagi, mida kindlasti on oluline kohe teada saada.

Eriti oluline on pakkuda lastele emotsionaalset turvatunnet, mida saame hoida koos olles, midagi toredat ühiselt ette võttes ja säilitades tavapärase elu rutiine. Hea on ka lastega koos arutada selle üle, mida saame teha, et enda või teiste olukorda paremaks muuta. Lastel on sageli vahvaid ideid ja rohkelt loovust.

Kindlasti tuleb lastega arutada maailmas toimuvat. Hea on nende käest uurida, mida nad on kuulnud, ja vastata küsimustele. Rääkida tasuks konkreetsetest faktidest eakohasel viisil ja mitte jagada lastele oma tulevikuennustusi või kõige hirmsamaid fantaasiaid.

Lastele on oluline teada, et koos saame hakkama, kuigi praegu on keeruline aeg.

Näiteks saab väiksematele lastele rääkida sellest, et me ei pea nii väga kartma, kuna Eestil on sõbrad NATOs, kes meie eest välja astuvad ja meid hätta ei jäta. Nii nagu ka meie oma sõprade eest seisame ja neid kiusajate eest kaitseme.

Sõbra analoogiat võib vast kasutada ka nii, et kujutada ette, et meil on hea sõber, keda ründab tõsine haigus. See ei tähenda veel seda, et ise haiged oleme või haigeks jääme.

Võime olla küll mures ja proovida sõbrale toeks olla. Meie ja meie sõprade riigijuhid ja diplomaadid teevad iga hetk tööd selle nimel, et meie “haigeks” ei jääks.

Suuremate lastega, kes ka ise aktiivselt infot otsivad või uudiseid jälgivad, peaks samuti toimuva üle arutama ja jälgima, et nad ei puutuks kokku ülemäärase infovooga.

Sedavõrd ebatavaliselt äreval ajal on normaalne, kui tunneme muret, raskem on keskenduda või ka und saada. Normaalne on ka vajadusel tuge küsida, kas oma lähedastelt või spetsialistidelt.

Artikli koostas peaasi.ee.

Peaasi.ee Vaimse tervise tugiliin 660 4500 Hingehoiu telefon 116 123 Lasteabi telefon 116 111 Koolipsühholoogide tugiliin 1226 (eesti keeles), 1227 (vene keeles)

NIPP

Foto: Shutterstock

Sul on mure või vajad abi?

Kui sul on mure, räägi kellelegi, keda usaldad. Oleme kokku kogunud kontaktid, kust saab nõu ja abi küsida.

Kui kellegi elu või tervis on vahetult ohus, siis helista viivitamatult 112 24/7 ja tasuta pöördumine, kus asjatundlikud päästekorraldajad oskavad sind murega aidata.

Kui kahtled, kas tegu on hädaolukorraga, ära kõhkle helistamast! Kõnele vastav päästekorraldaja on vastava koolituse läbinud professionaal, kes selgitab välja olukorra tõsiduse. Kui selgub, et kiirabi, päästjate või politsei abi ei ole vaja, annab päästekorraldaja sulle edasised juhised või suunab kõne edasi.

Teenust koordineerib Häirekeskus, www.112.ee.

Abi ja nõu saamiseks kirjuta aadressil murelink@politsei.ee.

Koolipsühholoogide tugiliin 1226 Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kl 16–20 ja venekeelne number 1227 teisipäeviti kl 16–20.

Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Lasteabi Lasteabi pakub ööpäev läbi tasuta nõustamist nii lastele, täiskasvanutele kui ka spetsialistidele, esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist ka interneti turvalisuse küsimustes (nt identiteedivargus interneti sotsiaalvõrgustike kontodel, seksiga seotud ettepanekud internetis, soovitused küberkiusamise puhuks, kuidas piirata lapse arvutikasutamist, soovitatud reeglid, kuidas laps võib internetti kasutada jne). Samuti võid võtta ühendust siis, kui muretsed hoopis oma sõbra või tuttava heaolu pärast. www.lasteabi.ee Lasteabitelefon 116 111 töötab kogu aeg ja sellele numbrile helistades võib soovi korral jääda anonüümseks. Telefonile vastavad kuus erialase kõrghariduse ja praktilise nõustamiskogemusega konsultanti. Pöördumised salvestatakse.

Milliste muredega veebipolitseiniku poole pöörduda?

Kui soovid politseilt nõu.

Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi.

Kui soovid saata politseile vihjet või teadet.

Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all.

Kui oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks.

Kui soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest.

Veebipolitseinike eesmärk on nõu andmine, ise nad süütegusid ei menetle. Kui tead, et soovid esitada politseisse avaldust, siis selle kohta leiad täpsema informatsiooni aadressilt www.politsei.ee/et/juhend/politseile-avalduse-esitamine.

Vaimse tervise portaal Sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Peaasi.ee lehelt leiad materjale vaimse tervise ja abi saamise võimaluste kohta, sh e-nõustamine, saad teha mitmesuguseid teste, näiteks oma ärevuse kohta, ning leiad infot ka tasuta noortenõustamise kohta. www.peaasi.ee

Noorteportaal Siit leiad kõik seksi ja seksuaalsusega seonduva, näiteks infot enesekehtestamise kohta paarisuhtes või seksuaalvägivallaga seotud müütide kohta, materjale turvalise ja mitteturvalise seksi kohta ning viited tasuta noortenõustamisele. www.seksuaaltervis.ee

Vihjeliin

Lastemaja

Rajaleidja e-nõustaja

Vihjeliini veebilehel oleva vormi kaudu saab teatada internetis levivast ebaseaduslikust materjalist.

Eelkõige on oodatud teave laste seksuaalset ärakasutamist edastavast materjalist, lastega kaubitsemisest (inimkaubandus) kui ka muust lastele ebasobivast materjalist. Teabe saab edastada anonüümselt. Teenust pakub MTÜ Lastekaitse Liit, kes teeb vihjete käitlemisel koostööd Politseija Piirivalveametiga. www.vihjeliin.ee

Lastemaja tegeleb seksuaalselt väärkoheldud ja selle kahtlusega laste juhtumitega, asetab esikohale lapse õigused ja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemaja poole saab pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, aga ka lapsevanem või laps ise, samuti tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine.

Kui õppimine käib üle jõu, tunned end tihti kurva, äreva või tundetuna, sul on raskusi suhetes vanemate, õpetajate või eakaaslastega, kuid sa ei taha või ei saa sellest oma kooli töötajatega rääkida, siis võid pöörduda tasuta nõustamisele Rajaleidja keskustesse üle Eesti või suhelda anonüümselt e-nõustajaga aadressil www.rajaleidja.ee.

Täpsema info saamiseks soovitame helistada lastemaja telefonil 5854 5498 või kirjutada aadressil info@lastemaja.ee.

Teenust koordineerib Haridus- ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakond, www.harno.ee.

Ohvriabi telefon 116 006 Ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 pakutakse sulle ööpäevaringset kriisinõustamist ning jagatakse informatsiooni ohvri õigustest ja abistavatest süsteemidest. Lisaks tagatakse sulle, et saadud informatsioon jõuab vastavatele abiandvatele spetsialistidele.

Ohvriabi kriisitelefon on mõeldud sulle, kui: oled langenud süüteo ohvriks; oled langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks; oled langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku vägivalla ohvriks; oled kaotanud kuriteo või õnnetusjuhtumi tagajärjel enda lähedase; soovid teatada kellegi teise ohvriks langemisest.

Kooli tugispetsialistid Oma murega võid julgelt pöörduda oma kooli tugispetsialisti poole.

Kui sulle teeb muret suhe vanemate, õpetajate või kaaslastega, näiteks on sul raske nendega kontakti luua, tekivad kergesti konfl­iktid, esineb kiusamist, koolis käimine on sulle vastumeelne, siis aitab sotisaalpedagoog.

Kui sul on mure oma meeleolu pärast, näiteks oled sageli kurb, vihane, ärev või hoopis tundetu, siis aitab psühholoog.

Abivajavale lapsele ja noorele peab neid teenuseid tasuta tagama kohalik omavalitsus. Kuidas on tugiteenuste kättesaadavus sinu koolis korraldatud, saad küsida õpetaja või direktori käest, ning see peaks olema kirjas nii kooli kui ka omavalitsuse koduleheküljel. Vestlusest tugispetsialistiga ei pea sa rääkima vanematele ega õpetajale, kui sa seda ei taha.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 7

MEEDIAPÄDEVUS Kõige lihtsam reegel on ikka see: ära toida trolli.

Illustratsioon: Shutterstock

Ära toida trolli Trollimisega on vast igaüks kokku puutunud. Enamasti sa lihtsalt tunned selle ära. Tõenäoliselt on mõnigi lugeja ka ise trolli rollis olnud, stiilis “Ma trollisin oma sõpru”. Olukorras, kus me räägime Ukraina sõja tõttu taas Kremli trollidest nii Facebookis kui ka TikTokis, tasub korraks selgemalt mõelda.

TEKST: KASPAR KRUUP Mõni ütleks igasuguse ebameeldiva käitumise kohta trollimine.

Keegi sõimleb kommentaarides – troll. Kuid kui kõik nõme oleks trollimine, kaotaks see sõna tähenduse. Trollimine võib olla süütu ja sõbralik, aga see võib olla ka koordineeritud terror. Kõikidel juhtudel on eduka trollimise korral inimeste tavapärane suhtlus ja tegutsemine häiritud.

Hariliku üksiku netitrolli eesmärk on ennast ohvrite arvelt lõbustada, neid lolliks tehes,

Trollid võivad luua erinevaid kontosid ja võtta erinevaid rolle – üks provotseerib, teine “vastab” provokatsioonile, et näiliselt arutelu käima tõmmata.

8

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

provotseerides. Kõige klassikalisem troll teeskleb heauskset ja siirast kasutajat, kes esitab näiteks mingi pealtnäha süütu küsimuse, mis on aga hoolikalt sõnastatud vaidlust ja tüli tekitama. See on o m a m o o d i s õ n a - s üü t e p o m m , mille troll gruppi või kanalisse viskab. Kui teised kasutajad sellest tuld võtavad, siis saab troll naerda nende “rumaluse” üle, et nad tema provokatsiooni õnge läksid. Kas ta ka päriselt usub oma juttu või mitte, on üsna ükskõik, kui see jutt sind välja vihastab. Väljendad o m a h a av u m i s t , r ü n d a d t ed a vastu, püüad teda ümber veenda?

Tema võit, sest sa tantsid nüüd tema pilli järgi.

Trollimine võib olla ka grupiviisiline. Trollid võivad luua erinevaid kontosid ja võtta erinevaid rolle – üks provotseerib, teine “vastab” provokatsioonile, et näiliselt arutelu käima tõmmata.

See on kõik üks suur näitemäng, mille eesmärk on teisi kasutajaid eksitada ja kaasa kiskuda.

Sellisel juhul võivad trollid anda üksteisele märku, et nad on n-ö omad, kasutades oma sõnumites ja postitustes erinevaid meeme, tähekombinatsioone või muid märke, mida ohvrid teada ei pruugi.

Kui ohvrid neid märke ära ei tunne, siis on nad veel “rumalamad” ja nende üle saab kambakesi veel rohkem naerda.

See, mida me infosõja kontekstis näeme, on midag i enamat enda rõõmuks trollimisest.

Nende trollide meetodid võivad olla samad, aga nende eesmärgid on sõjalised või poliitilised. Poliitiline trollimine on enamasti grupiviisiline. Selle eesmärk on näiteks provotseerida või häirida mingi platvormi kasutajaid, et nad ei räägiks enam asjadest, mis on trolli

Trollide meetodid võivad olla samad, aga nende eesmärgid on sõjalised või poliitilised.

Illustratsioon: Shutterstock

poliitiliste või sõjaliste huvidega vastuolus, või edastaks hoopis trolli huvisid edendavaid sõnumeid. Lihtsalt propagandast erineb see aga seetõttu, et sinu arvamuste muutmise asemel on trolli jaoks oluline muuta sinu käitumist. Sellised trollid võib tunda ära sellest, et jutt kipub järgima mingit ette antud malli ning korduvad mingid sõnad, mõtted ja väljendid, mis on grupis või kanalis muidu võõrad, harjumatud.

Läbi kõikide meetodite käib mäng tunnete peale. Kui sa tunned, et mingi postitus või kommentaar tekitab sinus tugevaid emotsioone ning asud juba raevukalt vastama, siis peatu ja mõtle – kelle huvides see on? Kui ma seda postitust kommenteerin, selle ajel midagi teen, siis kas see on kasulik mulle või kellelegi teisele? Kuid kasutajad hakkavad üksteist trollimises kahtlustama ja süüdistama, siis ei tegele nad samuti grupi põhiteemadega – ka see võib trolli eesmärke edendada, sest nii on võimalik külvata usaldamatust ning vaenulikkust.

Kõige lihtsam reegel on ikka see: ära toida trolli. Kui sa oled mingi kanali või grupi omanik või moderaator, siis lihtsalt kustuta need postitused ja kommentaarid ning liigu edasi. Neile ei ole mõtet vastata, neile pole mõtet teha hoiatusi. Mida vähem trollimises kahtlustatavatega vaieldakse, seda parem. Mõnikord on võimalik trollide “kood” ära tunda. Moderaator saab kasutaja siis lihtsalt ära blokeerida; teised kasutajad saavad aga postitusest raporteerida. Võib ka kommentaariga teisi hoiatada, kuid oskuslik troll võib siis küll vingerdama hakata ja teisi ikka arutelusse tõmmata.

Kui mingi kanal või grupp on langenud koordineeritud trollirünnaku alla, siis töötab mõnikord ka n-ö vastutrollimine, näiteks süüdistuste või vaidluse asemel trollimispüüdlustele mingite jaburuste, meemide ja GIFidega vastamine ning seeläbi trolli naeruvääristamine. Alati on oluline mõelda “Mida troll tahab, et ma teeks?” ja siis seda mitte teha. Enamasti on kõige parem teda lihtsalt eirata.

Mis on infosõda?

Infosõda on propagandavõitlus, kus levitatakse moonutatud või valet infot, et inimesi mõjutada. Eesmärk võib olla ka üldise segaduse tekitamine või kahju tegemine, kuid tavaliselt on peamine inimeste arvamuste muutmine.

Infosõda toimub paljuski sotsiaalmeedias: erinevad pildid ja videod, sensatsioonilised postitused ja kogemused. Infosõda võib toimuda ka ajakirjanduslikes väljaannetes, kus avaldatakse ühekülgseid artikleid, tihti pole neis allikaid või allikad on kahtlased.

Ajakirjanikud ise ei pruugi teadagi, et nende levitatud uudis on vigane.

Kus infosõdu peetakse?

Uue põlvkonna sõjad peetakse info- ja psühholoogilises keskkonnas – mõistuse tasandil.

Sellise agressiooni eesmärk on laostada vastase relvajõud ja elanikkond moraalselt ja psühholoogiliselt.

Infosõja lahinguväli on meie mõistus ja meel, taju ja emotsioonid. Infosõja eesmärk on mõjutada sihtrühmade tajusid, hoiakuid, käitumist ja otsuseid. Infosõja operatsioonide algatajateks on enamasti riigid, kes soovivad saavutada poliitilisi ja sõjalisi eesmärkide.

Miks infosõdu peetakse?

Sest niimoodi on (suur)riikidel kõige odavam suruda “naabritele” ja teistele ebameeldivat konkurentsi pakkuvatele riikidele oma tahtmist peale ja saavutada soovitud eesmärk.

Kuna infoga on kõige odavam manipuleerida, siis selle kaudu käibki peamine mõjutustegevus.

Näiteid peamistest Kremli sõja narratiividest: käimasolev polevat sõda, vaid kõigest erioperatsioon; Kreml püüab jätta muljet, nagu rünnataks ainult militaarobjekte; Ukraina ei osutavat vastupanu.

Kuidas saan mina Ukrainat aidata?

Kui tahad toetada infosõjas Ukrainat, siis hoolitse, et sina sõjast infot jagades neid eelnevalt välja toodud narratiive tahtmatult ei levitaks.

Hoidu Kremli narratiivide võimendamisest.

Väldi selliste jutupunktide levitamist, samuti lugude postitamist, nagu lääne sanktsioonid Kremlile ei toimiks, lääs poleks ühtne või abi Ukrainele ei anta.

Väljenda oma toetust Ukrainale.

Ole hoolikas ja allikakriitiline sõja kohta infot tarbides ja jagades.

Allikad: tõesõna.ee, propastop.org, err.ee

MEEDIAPÄDEVUS Infosõjas osaleva inimese ABC Raporteeri vaenulikust/rumalast valeinfost ja blokeeri see. Lisaks ühine teistega, et raporteerijaid oleks rohkem. Raporteerimine Facebooki näitel: vajuta postituse paremas ülaservas kolmele punktile ja tee valik “Teata postitusest”.

Võimenda ja toeta usaldusväärseid hääli. Sa ei pea tingimata ise uut sisu looma ja kõike kommenteerima. Postitust jagades lisa siiski väike selgitus.

Kui kritiseerid, lisa kritiseeritud infost kuvatõmmis, mitte link, vastasel juhul jõuab veel rohkem inimesi ebasobiva info juurde.

Jaga originaalpostitust, mitte ära kopeeri seda oma kontole, nii on teistel lihtsam algallikat kontrollida.

Ära trolli. Ära ole suheldes kõrk ega läbivalt sarkastiline.

Ära lase netitrollil end kaasa haarata! Mida rohkem reaktsioone lausrumal kommentaar või postitus saab, seda tähtsamale kohale infovoos algoritmid selle tõstavad. Ka siis, kui ütled “See on loll jutt”, saab postitus hoogu juurde.

Kuidas tunda ära trolli? Tihti on tal värskelt loodud konto, imelik nimi ja profiilipilt. Ta kirjutab polariseerivaid ja ässitavaid kommentaare ning kasutab ära inimeste tugevaid tundeid, et külvata segadust ja saada tähelepanu.

Õpi, kuidas kontrollida fotode ja videote tausta ning päritolu. Lihtsaim nipp: kasuta Google’i pildiotsingut. Leia lehe www.google.com paremast ülaservast “Images”. Vajuta fotoaparaadi ikoonile, et foto üles laadida, või lisa foto link. Nüüd näed, mis kontekstis on sama pilti varem kasutatud.

Jälgi ja usalda eksperte, professionaalseid ajakirjanikke. Säilita siiski kriitikameel – nemadki võivad hoogu sattuda ja mõnikord eksida.

Ära jaga infot, mis võib päris lahingutes osalevad inimesed ohtu seada. Mingi osa info teadlik kinnihoidmine käib taktikaliselt sõja juurde, nagu ka heidutusinfo. Sel, et kogu teavet laialt ei jagata, on oma põhjus.

Tee infomäsus pause. Loe raamatuid, lase mõtetel mujale minna, ole koos enda jaoks tähtsate inimestega. Eemaldu täielikult.

Toeta ja väärtusta vaba ajakirjandust.

Arenda iseenda meedia- ja infopädevusi, need on selle sajandi baasteadmised ja -oskused!

Ole andestav ja jaga oma teadmisi, tihti ei levitata valeinfot meelega.

Infot aitasid koondada Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel, Piret Rospu, Pille Runnel, Simmo Saar, Tuuli Velling Illustratsioon: Shutterstock

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 9

KÜBERTURVALISUS

ÕPETUS: kuidas tunda ära ohtlikke valesid sotsiaalmeedias?

Siin on mõned juhised, kuidas olla võimalikult kindel, et sinuni on jõudnud tõene informatsioon, ja kuidas kontrollida, et valeväiteid edasi ei jagata Ajakirjanduslikud kokkuvõtted Vii end kurssi sündmustega, mis on meid tänase päeva juurde toonud.

Selleks on usaldusväärsed näiteks meedias tehtud kokkuvõtted, ajajooned, graafikud jne. Ajakirjanikud on uurinud ja süvitsi tööd teinud selleks, et panna kokku faktitäpne ja konkreetne info, mida saab reeglina usaldada.

Võta endale päevas aeg, mil end uudistega kurssi viia Praegu on infoküllus väga suur ja tundub, et igast aknast ja uksest

Foto: Shutterstock

tuleb jälle midagi uut peale. Sa ei pea igal pool päevad läbi scroll’ima.

Pane enda jaoks paika see aeg, mil sa vaatad portaalid läbi. Ilmselt on jõutud selleks ajaks mõni väide ka faktidega kinnitada või ümber lükata.

gruppe ja lehekülgi, kus ühise mõtlemisega inimesed saavad omavahel informatsiooni jagada. Nii ei saa olukorrast mitmekülgset vaadet ja jäädakse kinni infomulli.

võivad olla ka influencer’id, kuulsused või muu suure jälgijaskonnaga kasutajad. Kõige usaldusväärsemad on ametlikud riigiasutused – näiteks Ukraina ministeeriumid.

Loe uudiseid mitmest kohast

Kõik eksperdid ei ole eksperdid

Emotsionaalsus ei ole alati hea

Kui näiteks poliitikud võtavad sõja teemal sõna, siis on selle poliitiku, kellel on varasem riigikaitse või muu taolise kogemus, analüüs palju suurema kaaluga kui selle poliitiku, kes muidu pole pidanud sõjateemadega tegelema. Jälgi, et sotsiaalmeedias sõna võtvad “eksperdid” oleksid ka päriselt selle ala asjatundjad.

Ole tähelepanelik hinnanguliste sõnade juures. Kui miski on tekstis kirjeldatud kui “kohutav”, “fantastiline”, “üdini kuri”, “loll”, “imeline”, siis on kirjutajal ilmselt teatud seisukoht.

Tugevad emotsioonid panevad meid tegema mõtlematuid tegusid.

Kui infokild sind väga hirmutab, vihastab, kadedaks teeb, siis tuleks võtta paus ja lasta selle emotsiooni tipul mööda minna. Seejärel on mõistlik sõnumit uuesti veidi selgema pilguga vaadata.

Oma näpunäiteid ja teadmisi jagasid Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel ja Tartu Ülikooli meediauurija Maia Klaassen. Allikas: Eesti Päevaleht

See on meediatarbimise keskne reegel, et informatsiooni tuleks lugeda mitmest väljaandest, sest nii saad ühe teema kohta kõige rohkem fakte. Ei tasu jääda kinni vaid ühte väljaandesse, mida iga päev pühalikult lugeda.

Sotsiaalmeedia ei ole usaldusväärne infoallikas Isegi kui leida sotsiaalmeediast mõni infokild, siis tasub vaadata, kas kuskil on seda ka kajastatud. Kas siis meie meedias või välismeedias.

Grupid ja tundmatud leheküljed on ohtlikud Üldjuhul luuakse Facebookis selliseid

Sinine linnuke ei tähenda tingimata usaldusväärsust Kui Twitteris, Facebookis või mujal sotsiaalmeedias on kasutaja taga sinine linnuke (ehk ta on platvormi poolt kinnitatud “ametlik” kasutaja), ei näita see, et tegemist on tingimata eksperdiga. Ametlikud kasutajad

Küberturvalisuse ABC Vaata üle oma sotsiaalmeedia profiili seaded ja veendu, et su seinal olevad postitused on nähtavad ainult sõbralisti liikmetele. Facebooki kasutajad saavad Seaded -> Privaatsusseaded alt valida “Piira sõprade sõpradega või avalikult jagatud postitusi”. Pärast valiku “Piira” vajutamist muutuvad ka kõik varasemad postitused nähtavaks ainult sõbralisti liikmetele.

Proovi vältida ühiskasutatavate ja avalike seadmete kasutamist.

Kui see ei ole võimalik, veendu, et oled kõikidest külastatud ja sisselogitud kohtadest alati välja loginud.

Hoia oma arvuti ja nutiseadmete tarkvara uuendatuna.

Laadi rakendused telefoni ainult ametlikust poest: Google Play Store, Apple App Store, Windows Store.

Paigalda oma arvutisse ja nutitelefoni viirusetõrje.

Tee oma failidest nii arvutis kui ka telefonis regulaarselt tagavarakoopiaid.

Küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest.

Pea meeles turvalise käitumise põhireegleid!

Kasuta eri keskkondades erinevaid tugevaid paroole.

Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega. Ära avalikusta oma isiklikke andmeid ega jaga neid võõrastega. Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid. Kui su tuttav saadab tavapärasest erineva suhtlusviisi ja/või tekstiga lingi või manuse, küsi alati üle, millega tegu. Ära võta vastu tundmatute kasutajate sõbrakutseid.

Veendu, et veebileht, kuhu on tarvis isiklikke andmeid sisestada, on kaitstud turvalise krüpteeritud ühendusega: aadressi alguses on https.

Veendu, et veebiaadress, millel oled, on täht-tähelt seesama, mis peaks olema (google.com vs. g00gle.com). Ära jaga endast paljastavaid pilte ja videoid võõrastele või juhututtavatele.

10

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Foto: Shutterstock

Allikas: www.ria.ee

KÜBERTURVALISUS

PPA üleskutse:

ettevaatust sõjainfo jagamisel sotsiaalmeedias – see võib täita ründava poole eesmärke Sotsiaalmeediapostituste edasijagamise osas ma pigem soovitan end tagasi hoida.

Libakontode arv on hüppeliselt kasvanud, eriti Twitteris.

TEKST: MAARJA PUNAK, veebikonstaabel Mul on suur palve inimestele olla erakordselt hoolikas nii sõjainfot tarbides kui ka seda edasi jagades.

Hooletu ja pealiskaudne infotarbimine täidab ainult ründava poole eesmärke, sest just see võib tähendada, et valeinfo jõuab väga paljudeni. Taolise info loojal võib olla mitmeid eesmärke, nii arvamuse mõjutamine kui ka üleüldine segaduse tekitamine, kus inimene ei usalda enam ka varem tõest infot jaganud kanaleid. Infosõda ei puuduta ainult ukrainlasi ja seda, mida nende riigisisestes gruppides ja kanalites jagatakse.

See on nähtav libauudislehtedes, libablog ides, libareklaamides.

Need tulevad ekraanile hüpikakendena nagu erinevad petuskeemid, mille eesmärk on inimest petta.

Suurimaid vigu on oma tuttavate pime usaldamine.

Hüppeliselt on kasvanud ka libakontode hulk, seda on eriti näha Twitteris, kus nende postitatud tekstid on kas vihased, ähvardavad, solvavad või mõnitavad ning nende puhul tuleb alati raporteid teha. Ohtlikumad on kontod, mille eesmärk on vaikselt arvamust kallutada ja pidevalt külvata kahtlust info või valitsuse langetatud otsuste osas. Infosõja magusaim võit vastaspoolele on kindlasti sisemiste pingete ja vastuolude kasvamine kodusõjani. Üks suurimaid apsakaid, mida tehakse, on oma tuttavate pime usaldamine sotsiaalmeedias. Olen

Illustratsioon: Shutterstock

seda enda töös varem näinud, kuidas kellegi konto on salaja üle võetud ja selle kaudu levitatud infot, mis teeb suurt kahju. Inimesed ei ole tulnud selle peale, et ka taoline info, mida tuttav inimene jagab, tuleb üle kontrollida. Rääkimata sellest, kuidas tehakse samanimelisi libakontosid. Usaldust äratav libakonto on infosõjas imeliselt hea relv.

Edasijagamise osas ma pigem soovitan end tagasi hoida. Sõjaärevus ja mure muudavad ka liht-

Keda usaldada?

Enda paremini kurssi viimiseks soovitan lugeda www.tõesõna.ee materjale ja jälgida www.propastop.org kanalit selleks, et paremini mõista, milliseid kanaleid tasub hetkel usaldada. Küsimused ja info saate edastada veebipolitseinikele, kelle andmed leiate siit: www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud.

samad teemad suuremaks, kui need tegelikult on. Igasuguste üleskutsete ja arvamuste tegemisel ei arvestata sellega, et meie seas on inimesi, kes ei tule nii kergesti selle hirmuga toime. Seda olukorda pole varem olnud. Lisaks on meie seas inimesi, kelle lähedased on Ukrainas. Sõnad teevad päriselt haiget. Inimesed Ukrainas võitlevad oma elu eest ja samal ajal Eesti Rambod kuulutavad kommentaariumites, kuidas nemad saaksid selle kõigega silmad kinni ja ühe käega hakkama. Palun lõpetage.

Kindlasti teavitage veebipolitseinikke infost, mida peate valeks või ohtlikuks või millega tasub politseinikel kursis olla. Vägivalda või ka surnud inimesi kujutavate piltide ja videote puhul on oluline kiiresti tegutseda, et need ei leviks. Meie omakorda anname endast kõik, et hoida sotsiaalmeedia puhtana või vähemalt

hoiatada inimesi, kui valeinfo on hakanud ulatuslikult levima.

Politseil on olemas võimalus suhelda Facebooki raportimeeskonnaga otse ja olukorras, kus info levik kujutab ohtu, me seda kindlasti ka teeme. Lisaks saame panustada hulgaliselt raportite tegemisse, sest selle abil saame ohtlikud kontod ajutiselt lukku panna. Saame ka gruppides, kus vajatakse selgitusi, sõna võtta ja dialoogis osaleda.

Enda vaimse tervise huvides soovitan kindlasti kasutada sotsiaalmeedia uudisvoo kujundamiseks ette nähtud võimalusi.

Sorteeri infot märksõnade kaudu, välista grupp, kus jagatakse ainult vägivalda kujutavaid pilte jne. Tee selles suures infokülluses endaga rahu ja lepi sellega, et olulise info saab “Aktuaalsest kaamerast” alati kätte. Traumeerivasse sõjainfosse on võimalik ära uppuda ilma ise füüsilisel sõjatandril asumata.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 11

INTERNETIOHUTUS

Juhised Androidile’ile

Vanus alates:

13

Instagram on rakendus, mis võimaldab selle kasutajatel jagada teistega oma fotosid ja videoid.

T Instagram Story võimaldab kasutajatel postitada videoid ja pilte, mis on nähtavad 24 tundi.

Instagram Direct võimaldab saata teisele kasutajale fotot, videot või teksti.

1h

Foto: Shutterstock

Vaata üle oma sotsiaalmeediakontode

privaatsussätted Oluline on üle vaadata oma sotsiaalmeediakontode privaatsussätted ning seadistada need nii, et sul oleks rohkem kontrolli selle üle, kes sinu postitusi näevad ja kes neid kommenteerida saavad.

TEKST: KERLI VALNER, projekti “Targalt internetis” teavitustööjuht, Lastekaitse Liit Sul on võimalik muuta oma konto privaatseks, see tähendab, et ainult inimesed, kellele sa oled fotode ja videote vaatamiseks loa andnud, näevad neid. Kui sa oled konto privaatseks muutnud, peab iga uus kasutaja, kes pole sinu jälgijate hulgas ning kes soovib sinu fotosid ja videoid näha, sinu nõusolekut küsima. Kas lubad seda või mitte, on juba sinu valik.

Lisaks saad muuta seda, kes sind märkida ja mainida saavad.

Oma privaatsuse kaitseks soovitame mitte jagada oma asukohateavet. Samas tasub teada, et profiilipilt, kasutajanimi ja enamjaolt ka teave profiilil on kõigile kasutajatele nähtav, nii et tasub läbi mõelda, mida seal enda kohta avaldada. Näiteks oma aadressi ega telefoninumbrit pole mõtet seal jagada.

Postituste tegemisel pea meeles, et nende sisu on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edasi saadetav. Seega on oluline läbi mõelda, millist infot endast või teistest jagada ja kas jagada oma postitust kõikide oma 12

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Illustratsioon: Shutterstock

Postituste tegemisel pea meeles, et nende sisu on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edasi saadetav kontaktidega või teatud osaga nendest. Hoia ka teiste privaatsust ja ära jaga ilma nõusolekuta nende andmeid. Vaata aeg-ajalt oma avaldatu üle ja kustuta vanemad postitused.

Kasuta peamistesse sotsiaal-

Lastekaitse Liit on projekti “Targalt internetis” raames koostanud privaatsussätete muutmise juhised sotsiaalmeediarakenduste Instagram, Snapchat, TikTok, WhatsApp, Twitter ja Facebook kohta.

Juhistest leiab infot, kuidas oma profiil privaatseks muuta ja kuidas rakendusesiseselt teavitada, samuti abi ja nõu saamise võimalused. Juhised leiab lehelt noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud.

meediarakendustesse sisse logimisel kaheastmelist autentimist, pikemaid ja keerulisemaid paroole ning kui kasutad ühiskasutuses olevaid seadmeid või kellegi teise seadet, siis logi ennast pärast sotsiaalmeedia kasutamist välja.

Nii ei saa teised sinu kontole sisse.

Loe läbi ka sotsiaalmeediakeskkonna kasutustingimused. Kui mõni kasutaja on reeglite vastu eksinud (näiteks kui keegi kiusab või postitab midagi pahatahtlikku või ebaseaduslikku), siis saab sellest keskkonnas raporteerida. Raporteerimiseks on kõikidel keskkondadel olemas kas vastav vorm või palutakse saata e-kiri, kindlasti lisa toimunust ka ekraanitõmmised. Ära jää oma murega üksi, vaid pöördu usaldusväärse täiskasvanu poole.

Alati saab nõu ja abi küsida ka lasteabitelefonilt 116 111 (chat veebilehel www.lasteabi.ee) või veebipolitseinikelt.

Instagram Live võimaldab teha kuni ühe tunni pikkust otseülekannet.

Kui teed Instagrami konto, siis on kõik fotod ja videod, mida Instagram’i üles laed, automaatselt kättesaadavad kõigile, kes Instagram’i kasutavad või külastavad.

Rohkem infot leiad Instagram´i kodulehelt.

Sul on võimalik muuta oma konto privaatseks, see tähendab, et ainult inimesed, kellele sa oled fotode ja videote vaatamiseks loa andnud, näevad neid. Selleks vajuta oma profiilil ja muuda konto privaatseks.

PRIVAATSUSSÄTETE MUUTMISEKS: 1

2

vajuta joontele

3

sealt vali “Settings” (sätted)

edasi “Privacy” (privaatsus)

4

seejärel “Private Account” (privaatne konto)

Kui sa oled konto privaatseks muutnud, peab iga uus kasutaja, kes pole sinu jälgijate hulgas ja kes soovib sinu fotosid ja videosid näha, sinu nõusolekut küsima.

Kas lubad seda või mitte on juba sinu valik.

!

Postituste tegemisel pea meeles, et nende sisu on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edastatav.

Seega on oluline läbi mõelda oma postituste sisu ning aegajalt oma avaldatu üle vaadata ning vanemad postitused kustutada.

Lisaks saab muuta seda, kes sind märkida ja mainida saavad.

Kui soovid teatada probleemist, siis saad seda teha vajutades postituse paremal servas “(...)”, seejärel “report” (teavita) ning järgi edasisi juhiseid Kui sa ei soovi kellegi postitusi enam jälgida ja soovid oma kasutajanime tema jälgijate nimekirjast eemaldada, siis vajuta "Unfollow" (ära jälgi).

Siin saab kasutaja postitused vaigistada, mis tähendab, et need sinu ajajoonel ei ilmu.

Teist kasutajat on võimalik ka blokeerida, selleks vajuta "Block" (blokeeri)

Loe täpsemalt help.instagram.com.

Siin saab tutvuda teenuse kasutustingimustega.

Nõu ja abi saab lasteabitelefonilt 116111, www.lasteabi.ee (chat ja e-mail) ja veebikonstaablitelt www.politsei.ee/et/veebikonstaablid.

Rohkem infot leiab www.targaltinternetis.ee.

NIPP

NIPP:

Juhised Androidile’le

Juhised Androidile’ile

mida teha, kui märkad häirivat postitust?

Snapchat Vanus alates: 13

Vanus alates:

13

TikTok on lühivideote loomise ja postitamise rakendus.

Videote loomiseks on äpis erinevaid laule, häälklippe, filtreid ja eriefekte.

Snapchati abil on võimalik saata pilte ja videoid, mida kuvatakse saaja seadmes teatud aja vältel.

Rakendus põhineb algoritmidel, mis püüab aru saada, mida näha soovid ja hakkab selle järgi sinu voogu täitma.

Rakendus on Hiina päritolu.

PRIVAATSUSSÄTETE MUUTMISEKS

Peale selle aja möödumist sõnum automaatselt kustutatakse.

Luues omale TikTok konto on see automaatselt avalik, mis tähendab, et kõik saavad näha sinu videoid ja saata sulle sõnumeid.

Kuid tuleb meeles pidada, et kuigi sõnum kustutatakse, saab saadetud sõnumit näiteks ekraanitõmmise (screenshoti) abil mõne mobiilirakendusega või teise seadme abil salvestada.

Privaatsuse all on võimalik märkida, kellelt on võimalik saada teateid, kellega jagada oma lugusid.

Oma videote näitamist, oma konto jälgimist ja sõnumite saatmist saavad kasutajad kontrollida, tehes oma kasutajakonto privaatseks.

Privaatsel kontol saavad kasutajad jälgijaid vastu võtta ja tagasi lükata, teha oma üleslaaditava sisu nähtavaks ainult jälgijatele ning võimaldada üksnes jälgijatel endale sõnumeid saata.

KONTO MUUTMINE PRIVAATSEKS: 1

“Settings” (sätted)

2

“Privacy” (privaatsus)

3 “Private account” (privaatne konto).

Soovitame näidata oma teateid ainult sõbranimekirjas olevatele kontaktidele.

PRIVAATSUSSÄTETE MUUTMINE: 1

vajuta rattale

2 sealt vali ”Settings” (seaded)

Siin saad valida, kes võib sinuga ühendust võtta (contact me).

See võiks olla märgitud My Friends (minu sõbrad).

Foto: Shutterstock

1.

Esmalt tuleb postitus fikseerida, see tähendab, et tuleb teha ekraanipildid, et salvestada mittesobivast postitusest või kiusamisest tõendid.

Seejärel tuleb konto omanikule saata sõnum ja anda teada, et tehtud postitused sulle ei meeldi.

Kui see ei aita või sa ei soovi postitajaga ise suhelda, siis järgmise sammuna tuleb teavitada keskkonna haldajat ehk raporteerida.

2.

3.

4.

Alati tuleb rääkida vanematega või mõne muu täiskasvanuga, keda sa usaldad. Kui sa üksi ei taha või ei julge täiskasvanu poole pöörduda, siis räägi sõbraga ja palu tema abi, et teha seda koos. Ööpäev läbi saad helistada Lasteabi tasuta telefonil 116 111; Skype: Lasteabi_116111.

Tähtis on, et keegi ei jääks oma murega üksi.

Juhised on koostanud portaali Teeviit tiim projekti “Targalt internetis” materjalide põhjal.

Õpetaja võib olla abiks Kui puutud kokku häiriva veebisisuga, siis tasub pöörduda selle infoga kas oma vanemate, õpetaja või noorsootöötaja poole, kes saab vajadusel sekkuda.

Paljudel juhtudel võib olla abi, eriti kui kiusamise juhtum on seotud kooliga, oma klassijuhataja, kooli IT-juhi, haridustehnoloogi, sotsiaalpedagoogi või mõne muu õpetaja poole pöördumisest. Kui sa räägid või kirjutad õpetajale oma murest ning esitad talle ka tõenditena ekraanipildid, siis on koolil võimalus aidata ja kas asi lahendada või soovitada, mida edasi teha.

!

Isegi siis, kui konto on privaatseks seatud, on kõigile kasutajatele näha profiiliteave, sh profiilifoto ja -kirjeldus ning kasutajanimi. Soovitame mitte avaldada oma profiilil isikuandmeid, nt vanust, aadressi või telefoninumbrit.

Samuti pea meeles, et kogu sinu info on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edastatav.

TEAVITAMINE Kasutajad saavad teavitada videost, teisest kasutajast või kommentaarist otse rakenduses.

Kasutajast teavitamiseks tuleb minna kasutaja profiilile, vajutada ikoonile “Settings” (sätted), seejärel “Report” (teata) ja järgida rakenduses vajalikke samme.

Snapchatis on Snapmap (kaart), mille kaudu saab teada teiste Snapchat-i kasutajate asukohad, kui nad on selle avalikuks teinud.

Privaatsusseadete all on võimalik märkida, kas ja kellega jagatakse oma asukohta.

Soovitame oma asukohta mitte jagada.

Privaatsuseadete all saab ka kustutada otsingute, asukohtade, vestluste ajalugu jne.

Rakenduses saab Snapchat´i teavitada ebasobivast sisust. Selleks tuleb teatel vajutada ning seejärel lipu märgil ning järgida edasisi juhiseid.

Lisaks on võimalik blokeerida teisi kasutajaid ning eemaldada neid kontaktide hulgast.

Kasutajad saavad ka teise kasutaja blokeerida. Sellisel juhul ei näe teine enam tema ülespandud sisu ega saa talle sõnumeid saata.

Blokeerida saab minnes kasutaja profiilile, vajutades “Settings” (sätted) ja “Block” (blokeeri).

Share

Videost teavitamiseks tuleb see avada, puudutada jagamise ikoonil, seejärel “Report” (teavita) ja järgida vajalikke juhiseid.

Kommentaarist teavitamiseks tuleb kommentaaril vajutada ja hoida nii kaua kuni ilmub uus aken ning sealt valida “Report”

i Sobiva kasutamise tingimused leiad teenuse tingimustest ja kogukonna suunistest.

TikToki kogukonnasuunised on vajalikud käitumisjuhised, mida aeg-ajalt uuendatakse. Nende suuniste rikkumine võib viia kasutaja ja/või sisu eemaldamiseni. Lisaks peavad kasutajad järgima oma kohalikke seadusi.

!

Tutvu ka Snapchat´i kasutamise ingliskeelsete nõuannetega.

Snapchat´i kasutustingimused ja privaatsuspoliitika.

Nõu ja abi saab lasteabitelefonilt 116111, www.lasteabi.ee (chat ja e-mail) ja veebikonstaablitelt www.politsei.ee/et/veebikonstaablid.

Rohkem infot leiab www.targaltinternetis.ee.

Eesti riigis küberturvalisuse eest seisev Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) andis välja hoiatuse rakenduse TikTok suhtes, sest see kogub nende hinnangul kasutajate kohta liiga palju infot ja on oma olemuselt turvarisk.

RIA soovitab kõigil enne mõelda, kui see äpp oma nutiseadmesse laadida.

Loe täpsemalt SIIT Nõu ja abi saab lasteabitelefonilt 116111, www.lasteabi.ee (chat ja e-mail) ja veebikonstaablitelt www.politsei.ee/et/veebikonstaablid.

Rohkem infot leiab www.targaltinternetis.ee.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 13

INTERNETIOHUTUS

Kogemus: Roosabanaanike Räägi veidi endast – kes oled, millega tegeled?

Olen Arija, rohkem tuntud kui Roosabanaanike, ja olen omamoodi influencer – nimelt tegelen ma oma content’i (sisu) tootmisega TikTokis, aga võtan ka sõna tõsisematel teemadel ja vabal ajal käin protestidel vaidlemas.

Kui palju mõjutab sotsiaalmeedia sinu elu? Milline on suunamudija elu positiivne pool?

Roosabanaanike

Sotsiaalmeedia mõjutab väga palju mu elu, sest see on mu töö ja kindlasti ei tahaks ette kujutada elu ilma selleta.

See on andnud mulle võimaluse teha tööd kodust ja endale sobival ajal, mis on supermugav võimalus teenida raha, tehes seda, mis mulle tõesti meeldib.

Mul on terve elu olnud väga loominguline mõtlemine ja ma saan kõik selle oma videotes ja muus sisus, mida loon, ära kasutada. Sotsiaalmeedia mõjutab mu elu kindlasti ka teises mõttes, kui rääkida sõpradest ja tervest sellest kommuunist. Sotsiaalmeedia aitab hoida end kursis inimeste eluga, kellega võib-olla ei suhtle enam nii

palju, aga tore on ikka näha, mis nad teevad.

Kas oled sotsiaalmeedias kokku puutunud ka ebameeldivate, pealetükkivate inimestega?

Kindlasti, lausa iga päev, aga ma olen sellega nii harjunud, et mind väga ei koti enam.

Olen saanud surmaähvardusi ja palju rõvedaid kirju. Ma kustutan kommentaari ja blokin selle inimese ära. Minu arust on see ainuõige asi, mida teha, sest see jutt, et blokeerimine näitab nõrkust, on täielik lollus.

Ma ei tea, kes selle välja mõtles.

Blokeerimine kindlasti ei näita mingit nõrkust.

Ma ikka suure au ja hea meelega blokin, sest nad kas lõpetavad ära või teevad uue konto ja kirjutavad sama asja edasi, aga see on naljakas, sest siis sa blokid selle ka ära. Easy-peasy.

Mis sa arvad, kui teadlikud on noored internetis valitsevatest ohtudest?

Kuidas saaks seda suurendada?

Ma kahjuks arvan, et nad ei ole üldse

teadlikud. Vanem generatsioon kindlasti on, sest me kasvasime nii-öelda internetiga koos üles, aga nooremad on väga suure roosa mulli sees. Näiteks praegu käib Instagramis viirus “This took me 3 hours to make, hope you like it + su konto nimi/giftshop.com” ja mul tuleb neid sõnumeid iga päev vähemalt kümme tükki. Paljud ei tea, et võõraste linkide peale ei tohi vajutada. Viirused on üks asi, aga nad ei tea ka seda, et enamik nende “internetisõpradest” on mingid vanad perverdid.

Ma arvan, et väga hea lahendus on teha koolis konverentse, sest sa saad päriselus rääkida ja teistel ei ole muud võimalust kui kuulata. Need, kes räägivad, võiks olla tuntud inimesed, sest õpilased ilmselt võtavad tõsisemalt, kui nende iidol räägib neile igasugustest reaalsetest ohtudest, mitte mingi IT-mees trooja hobusest.

Kindlasti võiks olla ka kodune infotund vanematelt, aga praegu on see iPad baby generatsioon, kus imikule antakse tablet kätte ja minnakse omi asju tegema. Järka laine, kus meie oleme lapsevanemad, tuleb parem.

Küberjuhtumi korral tõendite kogumine Nii nagu tavaelus, võib ka online-keskkondades mõnikord inimeste vahelises suhtluses ette tulla olukordi, mis ei ole alati meeldivad. Võime sattuda nägema midagi, mis on meile ebameeldiv või millest soovime teavitada politseid. Selleks, et juhtumi sisust saadaks üheselt ja kiiresti aru, on oluline, et me edastaksime võimalikult selget teavet ja säilitaksime tõendid, kui on vaja kuriteokahtluse puhul asja edasi uurida. Üldine reegel online-suhtluses millegi ebameeldiva või ebaseaduslikuga kokku puutudes on – märka, blokeeri, raporteeri ja jaga muret.

Näiteks raporteerida ja blokeerida saab e-kanalis ebameeldivat sisu või isikut. Oma murest saab rääkida (lapse)vanema, veebikonstaabli, õpetaja või mõne muu usaldatava täiskasvanuga. Lisaks raporteerimisele ja blokeerimisele on võimalus 14

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

teha ka avaldus politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks. Praeguses õpetuses keskendume sellele, kuidas häiriv või ebaseaduslik sisu fikseerida ja vajadusel õiguskaitseorganeid teavitada. Oluline on mõista, et kui on vaja kasutada internetis olnut tõendusmaterjalina, siis tuleks alustada tõendite võtmisest ja alles siis liikuda edasi raporteerimise juurde.

Tõendite fikseerimine Tõendile kehtivad reeglid. Eelkõige on oluline, et oleks tagatud tõendi puutumatus. Kui me räägime ekraanipildist ehk kuvatõmmisest kui tõendist, siis on oluline, et kuvatõmmiselt oleks võimalik tuvastada: keskkond, kust postitus või sõnumivahetus pärineb; postituse tegija või sõnumi saatja (s.o kasutajanimi antud keskkonnas); postituse tegemise aeg või sõnumi saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg); postituse või sõnumi sisu. Kui postitus või sõnum ei mahu ühele ekraanipildile, siis peab olema üheselt selge, et tegemist on sama postituse või sõnumiga.

Nagu eespool öeldud, siis oluline on, et ekraanitõmmisel oleks olemas andmed, mis võimaldavad hiljem veenduda, millise kasutaja poolt, millises keskkonnas ja millal ning

milline postitus tehti või sõnum saadeti. Kõige lihtsam ja kiirem viis eespool nimetatu fikseerimiseks on teha ekraanipildid.

Juhul kui sa arvad, et tegemist võib olla kuriteoga, näiteks on keegi kasutanud sinu identiteeti või on saadetud sulle ahistavaid sõnumeid, siis räägi asjast oma vanemaga, kes aitab pöörduda avaldusega politsei poole. Avaldusega politsei poole võid sa ka ise pöörduda, kuid alati on parem, kui mõni täiskasvanu aitab sul vormistada avaldust politseile.

Infot avalduse koostamiseks ning selle kohta, kuidas ja millal politsei poole pöörduda, saad veebiaadressilt www.politsei.ee/et/juhend/politseile-avalduse-esitamine. Küsimuste korral saad abi ka veebipolitseilt.

Materjali on koostanud projekti “Targalt internetis” meeskond.

Kogemus: Karl-Gustav Kurn Räägi veidi endast – kes oled, millega tegeled?

Olen Karl-Gustav Kurn, 19, positiivne eestlane, 13 aastat elanud Soomes ja tegelen sotsiaalmeediaga (Instagram, YouTube, TikTok), videoprojektide teostamisega ning veidi näitlemisega.

Oled tegelenud YouTube’i videotega päris kaua aega. Kuidas kõik alguse sai?

Olen tegelenud YouTube’i videote tegemisega juba 6 aastat. 2015. aasta lõpus teg in soomekeelseid Minecrafti videoid, aga kuna mu klassikaaslased hakkasid neid koolis vaatama, häbenesin ja kustutasin peagi oma kanali ära.

Kuna filmisime alati sõpradega koos telefoniga igasuguseid naljakaid videoid, siis otsustasin hakata oma õe ja meie ühise sõbraga salaja tootma YouTube’i eestikeelseid videoid, et soomlastest sõbrad neid ei näeks. Tegime YouTube’i kanali Kuldne Kolmik, kuhu postitasime igasuguseid challenge’eid,

vloge ja sketše, ilma suurema eesmärgita. Aastatega kogus see kanal meeletult vaatajaid, kokku üle 16 000 jälgija ja videote vaatamised pöörlesid 100 000 ümber.

See oli omaette ajastu, mida paljud siiani igatsevad, kuna Kuldne Kolmik lõpetas tegevuse 2019. aastal, sest me ei leidnud enam aega ja tahet seda töös hoida.

Algselt ma ei julgenud ega tahtnud üksinda Kuldsest Kolmikust eralduda, aga paljud sõbrad soovitasid seda teha, nii et otsustasin teha ka enda YouTube’i kanali, mille algne nimi oli Kuldne Karl ja nüüd on see nimega Karl-Gustav Kurn.

Milliseid nippe annaksid noorele, kes sooviks alustada enda YouTube’i kanaliga?

Ole sina ise, loov ja tee just seda, mis sulle meeldib. Ära tee välja teiste kommentaaridest, kuna sina oled enda elu main character!

Enne YouTube’i olin väga häbelik, kuid nüüd julgen esineda ja olla mina ise.

teetset sisu, kuid see võtab aega ja on vaimselt väga koormav.

Kui palju oled saanud negatiivset tagasisidet? Kuidas saada enesekindlamaks?

FOTO: ERAKOGU

Kas vaimne tervis ja sotsiaalmeedia kasutamine on omavahel seotud?

Väga! Sotsiaalmeedias kajastavad inimesed tihti oma elu pinnapealselt. Võib tunduda, et selle inimese elu on perfektne, mis võib vaimselt tekitada teistele pahameelt ja alaväärsuskomplekse, kuna meil on kombeks ennast teistega võrrelda.

Muidugi ka sisuloojana on see vaimselt raske, kuna näiteks mina olen perfektsionist ja soovin toota kvali-

Väga harva olen saanud lugeda negatiivseid kommentaare. Pigem on kõik positiivne olnud. Kuna osalen TV3 uues tõsielusaates “Kõige parem kaaslane”, olen nüüd vanemale põlvkonnale ka tuntuks saanud ja nende kommentaarid Facebooki kommentaariumis on päris jubedad, aga need mulle kindlasti hinge ei lähe. Pigem naeran nende üle.

Sa pead teadma enda väärtust!

Kui tunned, et teed õiget asja ja naudid selle tegemist, siis keegi ei saa sind peatada!

Kuidas leida tasakaal sotsiaalmeedia ja päris elu vahel?

Jälg i inimesi, kes tunduvad autentsed ja kes näitavad sotsiaalmeedias enda PÄRIS elu. Unfollow neid, kes sinu enesetunnet halvemaks muudavad.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 15

TEST

TEST. Kui tähelepanelikult oled Noorte Ekspressi artikleid lugenud?

1. Kuidas võiks oma sotsiaalmeedia konto privaatsussätted seada, et sul oleks rohkem kontrolli selle üle, kes sinu postitusi näevad ja kommenteerida saavad? a. Muudan oma konto avalikuks b. Muudan oma konto privaatseks

2. Sotsiaalmeediasse saab lisada pilte ja andmeid. Kuidas võiks käituda? a. Mida rohkem on minu kohta infot, seda lahedam b. Mõtlen alati enne postitamist läbi, mida jagan, sest tean, et postituse sisu on kõigile, kes seda näevad, igal ajal salvestatav ja edasi saadetav c. Uuendan oma infot pidevalt, siis kõik teavad, mida teen ja kus olen d. Lisan veebilehele oma sõprade pilte, et neid üllatada

3. Kuidas ära tunda ohtlikke valesid sotsiaalmeedias? a. Sellele ei pea mõtlema, sest sotsiaalmeedias pole valeinfot b. Ainult sotsiaalmeedias liigub usaldusväärne info c. Sotsiaalmeedia pole usaldusväärne infoallikas, seepärast tuleks kontrollida fakte, lugedes uudiseid mitmest väljaandest

4. Kuidas ära tunda internetitrolli? a. Tema profiilipilt on tehtud trollikostüümis b. Ta on oma hobideks märkinud trolliga sõitmise c. Tema kasutajanimeks on troll d. Ta postitab ässitavaid, polariseerivaid kommentaare, et külvata segadust ja saada tähelepanu

5. Kuidas saab sotsiaalmeediakeskkonda teavitada nende reegleid ja kellegi õigusi rikkuvast sisust? a. Kasutaja ei saa neid teavitada b. Kasutaja saab neid teavitada, klõpsates valikul Block (Blokeeri) c. Kasutaja saab sellest sisust neile raporteerida, klõpsates valikul Report (Teata postitusest)

6. Millal tuleb teha ekraanitõmmis tõendusmaterjalist? a. Pärast raporteerimist b. Kohe, kui midagi häirivat näed c. Hiljem saab seda alati teha d. Ei pea tegema, netist saan selle alati kätte

7. Keegi saadab sulle solvavaid kommentaare. Soovid nendest tõendusmaterjali võtta. Mis peaks kuvatõmmisel olema? a. Keskkond, kuupäev, saatja kasutajanimi, sisu b. Keskkond, kuupäev, saatja c. Keskkond, kuupäev

8. Nõu ja abi saab lasteabitelefonilt, mille veebiaadress on www.lasteabi.ee.

Mis on nende telefoninumber? a. 116 111 b. 112 c. 1220 d. 1182

9. Millisel juhul on tegemist küberahistamisega? a. Minu pildi all kiidetakse minu välimust b. Soovimatud seksuaalse sisuga ja/või solvavad e-kirjad või sõnumid c. Sain ühekordse ebameeldiva sõnumi

10. Mis on sekstimine? a. Seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine b. Oma piltide jagamine sõpradega c. Ebasündsate kommentaaride tegemine kellegi pildi all

11. Digitaalne kuritarvitamine on: a. Keegi küsib, kuidas sul läheb b. Keegi soovib sinu pilti c. Keegi kontrollib sinu iga tegevust internetis ja sotsiaalmeedias

12. Mis on infosõda? a. Sõda kahe inimese vahel, kes kaklevad info pärast b. Propagandavõitlus, kus levitatakse moonutatud või valet infot, et inimesi mõjutada c. Arvutimäng

13. Mida teha, kui märkad sobimatut postitust? a. Ei tee midagi b. Esmalt tuleb teha ekraanipildid, et salvestada mittesobivast postitusest või kiusamisest tõendid c. Hakkan sobimatu postituse tegijaga suhtlema ja ise olukorda lahendama

14. Teadlik nõusolek seksuaaltegevuseks, sh sekstimine, eeldab: a. Mõlema partneri soovi, valmisolekut, nõusolekut ja vaba tahet b. Et üks partneritest on nõus c. Mõlemad partnerid on nõus, aga üks partneritest kahtleb

15. Millele mõelda, kui tutvud internetis kellegagi ja mõtled temaga ka päriselus kohtuda? a. Kohtumine võiks toimuda eraldatud paigas, vaid meie kahekesi b. Mida esimesel kohtumisel võiksime koos teha ja milliseid riideid kanda c. Guugelda ja otsi tema kohta infot; tee enne kohtumist temaga videokõne ja veendu, kellega on tegu

16. Mis on netikett? a. Petuskeem, mis levib internetis b. Interneti etikett ehk reeglid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama c. Uus ja põnev toode internetis Õiged vastused: b, b, c, d, c, b, a, a, b, a, c, b, b, a, c, b

16

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

INTERNETIOHUTUS  Küberahistamine on kuritegu, aga kui üritad seda karistusseadustikust leida, võid jääda hätta. Peaaegu kõik need teod, mida kutsutakse küberahistamiseks, on ahistava jälitamise paragrahvis olemas: teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimine, tema eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Karistuseks on ette nähtud kuni aastane vangistus.

MAARJA PUNAK, veebikonstaabel

Illustratsioon: Shutterstock

Mis on küberahistamine?

Kui sinuga võtab ühendust inimene, kes suhtleb ebamugavatel teemadel, ei ole viisakas ning mõjub pealetükkivalt, siis ütle kohe selgelt välja, et ei soovi temaga suhelda. Tee sellest igaks juhuks ekraanipilt. Mõnele ahistajale see mõjub. Sageli keerulisem on olukord endiste kallimate või pimesi armunud inimesega, kes ei soovi keeldumisest aru saada.

Järgmine samm on blokeerimine. Sellest selgemat sõnumit ei saa inimesele anda. Kui blokeeritud inimene leiab uue viisi ühenduse võtmiseks, siis tasub juba politseisse pöörduda. See on ka tavaliselt koht, kus ohtu kujutavad inimesed hakkavad ähvardama, ja sellisel juhul tuleks politseid teavitada esimesel võimalusel. Minuni on jõudnud juhtumeid, kus teataja on kannatanud taoliste ähvarduste käes aastaid ilma abi saamata. Politseisse pöördudes on hea kaasa pannanäidised vestlustest ja eriti sellest, kus oled andnud märku, et ei soovi temaga suhelda. Muud juhised tulevad juba menetlejalt, samamoodi soovitus pöör-

Küberahistamine on: soovimatud seksuaalse sisuga ja/või solvavad e-kirjad või sõnumid; solvavad ja kohatud lähenemiskatsed sotsiaalvõrgustikus; solvavad kommentaarid ja naljad.

duda Ohvriabisse, et tekkinud traumaga tegeleda. Veebis ahistamine võib ilma spetsialisti abita mõjutada inimest veel aastaid ning igal juhul tuleks otsida abi.

Mõni küberahistamise juhtum võib koosneda vaid ühest sõnumist, kuid mõjuda ebameeldivamalt kui pikemaajalisem kirjadega pommitamine. Näiteks mehed, kes ei saa aru, et nende peenisepilt ei ole esimene asi, mida naised soovivad Instagrami vestlust avades näha. Kui selline pilt saadetakse alla 14-aastasele, siis tuleb kohe teha ekraanipilt kontost ja saadetud pildist ning teavitada politseid. Kui see pilt edastatakse vanemale inimesele, siis on kasutaja enda otsus, kas ta soovib vestlust jätkata või annab selgelt teada, et talle see ei sobi ja blokeerib kasutaja ära.

Mida teha siis, kui sinu enda alastipilt edastatakse ilma loata kellelegi teisele? Kui oled alla 14-aastane, siis tuleb kindlasti minna politseisse. Kui oled vanem, siis võta ühendust jagajaga ning anna talle märku, et ei ole lubanud enda pilti edastada.

Kui jagaja ei soovi oma tegevust lõpetada, on pildil olijal õigus pöörduda kohtusse ja kohus võib määrata kahjuhüvitise. Abi võib küsida ka veebipolitseinikelt, sest vahel piisab ka teise poolega vestlemisest, et ta saaks aru, kui rumalalt ta käitub.

jagada ebameeldivat kogemust ilma ahistaja nimeta, siis see on sellel lehel võimalik.

Kõige olulisem on pidada meeles, et sina ei ole süüdi selles, et sind veebis ahistatakse või kiusatakse. Probleem on alati ahistajas või kiusajas endas, tema puudulikes sotsiaalsetes oskustes või pahatahtlikkuses. On tõsi, et vahel inimesed ei oskagi talle meeldiva inimesega suhtlust alustada või romantilistel teemadel rääkida, kuid kindlasti ei pea sellepärast veel temaga suhtlemist jätkama. Kui see on sulle ebamugav, siis tuleb enda vaimne tervis ja heaolu seada esikohale ja ümbritseda end inimestega, kellega tunned end turvaliselt ja hoituna.

Mõned näited: Minult on palju küsitud ka seda, kas sobimatult käitunud inimest tasub avalikult häbistada ja näidata tema sõnumeid teistele hoiatuseks. Kättemaks ei ole siinkohal kindlasti lahenduseks ja on kurb, kui kurjategija käitumise tõttu kannatanu ise samuti seadust rikub. Instagramis on olemas konto See Pole Okei (@seepoleokei) ja sinna on juba mitu aastat enamjaolt tüdrukud ja naised saatnud enda ebameeldivaid vestlusi ahistajatega. Siin on ka teised kasutajad andnud soovitusi, mida erinevates olukordades teha, samamoodi on seda teinud lehe loojad. Seega, kui tahad

Jaan saadab iga päev Triinule erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu erinevate kasutajanimede alt sõnumeid, mis Triinu häirivad, alandavad ja hirmutavad.

Tiit helistab ja saadab Marile pidevalt sõnumeid, kuidas ta teda armastab ja ei saa ilma temata enam edasi elada, kuigi Mari on palunud tal kirjade saatmine lõpetada.

Priit saadab Teedule pidevalt sõnumeid, mis on laimava ja alandava sisuga ning häirivad oluliselt eraelu. Priit ähvardab avalikustada tema käes olevad Teedu alastipildid.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 17

MEEDIAPÄDEVUS

See pole okei Marianne Ubaleht ja Mikk Pärnits lõid koostöös Instagrami konto seepoleokei. Nende peamine eesmärk on ennetada kuri- ja väärtegusid ning ohvriks langemist.

Millega täpsemalt tegu, selgitab Marianne Teeviida meeskonnale antud intervjuus.

Räägi veidi endast – kes oled, millega tegeled?

Olen endine ajakirjanik ja praegune kommunikatsioonispetsialist. Minu vaba aeg kulub enamasti perega koos olemisele, seepoleokei konto haldamisele, podcast’ile ja abipolitseinikuna tegutsemisele.

Tegelikult võib ju öelda, et olete koos Mikuga omamoodi suunamudijad, või kuidas sulle tundub?

Klassikalises mõistes ei saa meist kui suunamudijatest rääkida, kuid oleme kindlasti mingis vormis suundasid mudinud. Meie kontolt ei leia reklaami või brändikoostöid, kuid jagame riigiasutuste ja vabaühenduste korraldatud kampaaniate sõnumeid ja edastame ka enda väljatöötatud sõnumeid. Tõstatame ühiskonnas olulisi ja valusaid teemasid, mida tihtipeale teeme esimestena. Nii et võib öelda küll, et me oleme suunanäitajad.

Küberahistamine ja seepoleokei konto – kuidas sa selleni jõudsid?

Seepoleokei konto ei ole tegelikult esimene omasarnane. Mikk Pärnits lõi paar päeva enne seepoleokeid sarnase sisuga platvormi, ent see oli vastuolus Instagrami reeglitega, mistõttu konto blokeeriti. Siis kaasas ta mind ja hakkasime pihta pisut metoodilisema ja strateegilisema lähenemisega, et konto säiliks ja me ei rikuks ühtegi õigusnormi ega Instagrami reeglit.

Nii meie koostöö selle kontoga alguse sai.

Enne kui sündis seepoleokei, tegin ma pikalt podcast’i Tissident, kus koos kaassaatejuhiga lahkame samuti nii ahistamise, naisõiguste, seksuaalkuritegude kui ka muude vääritikäitumiste teemasid. Seega sisend teemasse süvenemiseks oli mul juba varasemast. Kindlasti 18

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Marianne Ubaleht

Aastaid tagasi tutvusin kohtinguportaalis meesterahvaga, kelle jutt oli esialgu ilus ja tore. Kõigest paari päevaga hakkas mees enda tõelisi värve näitama ... aitasid kaasa ka minu kogemused politseis töötamisest, kus puutusin seksuaalkuritegude teemadega kokku. See kõik andis tõuke ja julguse teemat laiemalt avalikkuse ette tuua ja alustada probleemi lahendamist juba enne, kui nõme tegu muutub seadusevastaseks teoks.

Miks on sellist kontot vaja?

Leian, et suured teod algavad väikestest asjadest. Poisist, kes ei austa tüdrukuid, kasvab mees, kes ei austa naisi ja riivab nende õiguseid, käitub nendega halvasti.

Sellest samast mehest võib saada mees, kes peksab tulevikus oma naist. Astudes ühiskonnana sammu, kus anname juba alguses märku, et teatud sorti käitumine ei ole okei, on võimalus, et see poiss saab oma veast aru. Samuti on väga oluline avalikkuse teavitamine ja vääritikäitumise mõistmine, see, et inimesed saavad aru, mis on sobilik ja mis mitte ja miks.

Seksuaalvägivallast, ahistamisest ja kõigest sellega seonduvast

peab rääkima, et inimestel ei tekiks muljet, et seda ei ole olemas või see juhtub kuskil kaugel kellegi teisega.

Kas oled ka ise küberahistamisega kokku puutunud?

Jah, olen küberahistamisega kokku puutunud. Aastaid tagasi tutvusin kohtinguportaalis meesterahvaga, kelle jutt oli esialgu ilus ja tore.

Kõigest paari päevaga hakkas mees enda tõelisi värve näitama, käituma väga kontrollivalt, halvustades mind pidevalt ja ähvardades, et leiab mu üles, kui vaid seda tahab. Samuti ähvardas ta, et ta teab minu kohta rohkem, kui ma arvata oskan, sest tema pereliige töötab politseis.

Kui olin ta igalt poolt ära blokee-

INTERNETIOHUTUS rinud, saatis ta mulle e-kirja minu tööaadressile, püüdes veel nii minuga kuidagi kontakti saada või mind mõjutada. Õnneks oli tema politseitöötajast pereliige mõistlik inimene ja mingisugust ohtu sellele, et teave minu kohta kuskile lekiks, ei olnud hetkekski. Samuti rääkisin selle suhtluse ajal ka enda politseinikust sõbraga, kes andis head nõu, kuidas sellisele inimesele vastata, et ta mind enam ei tülitaks.

Kuna tegeled palju raskete teemadega, siis kuidas see sulle isiklikult mõjub?

Püüan teha nii, et kui seepoleokei Instagrami kontol tegutsemise selleks päevaks lõpetan ja omaenda kontole tagasi login, siis eelnevale enam ei mõtle. Kahtlemata on olnud väga stressirohkeid perioode, mil me oleme hoidnud pikalt üleval väga raskeid ja valusaid teemasid. Siis on küll olnud tunne, et enam ei jaksa.

Aga kõige paremini aitab lihtsalt sellest keskkonnast eemaldumine.

Mul on kindlad ajad nädalas, millal kontole sisse login ja ennast toimuvaga kurssi viin, ülejäänud ajal, kui tegemist pole just kiiret reagerimist või sekkumist vajava kirja või teemaga, püüan hoida end sellest eemal.

Mis on teie sõnum noortele?

politsei ülesanne, sina mine lihtsalt kohale ja räägi oma lugu ära, tee koostööd, sind aidatakse. Ja isegi siis, kui väidetav kuritegu ei ole lõpuks tõendatav, ei tähenda see alati seda, et sinuga käituti õigesti. Kirjutan peaaegu iga nädal mõnele noorele soovituse pöörduda politseisse.

Mõnel juhul on ka meieni jõudnud positiivset tagasisidet, et noor pöördus, sai abi ja inimene, kes temaga halvasti käitus, sai ka karistuse.

Sellised lahendused teevad suurt heameelt.

Meie peamine eesmärk on ennetada kuri- ja väärtegusid ning ohvriks langemist. Samuti teeme aina enam koostööd erinevate riigiasutuste ja vabaühendustega, et levitada ühtseid sõnumeid ja rääkida olulistel teemadel. Kui me oleme suutnud ära hoida ühest poisist vägivaldseks meheks kasvamise, on meie missioon õnnestunud. Aga kuidas seda tulemust näha või mõõta, ei oska veel öelda.

Kas noored oskavad näha interneti ohte ja julgevad õigetesse kohtadesse pöörduda?

Noored julgevad meie poole pöörduda, kuid üks meie missioon on vähendada noorte hirmu politseisse pöördumise ees. Tihti kardetakse, et sellega tekitavad nad endale mingeid probleeme, või ei taheta nendega vääriti käitunud inimesele lisamuresid tekitada. Selline suhtumine on arusaadav, aga väga vale. Samuti pelgavad meile kirjutanud ohvrid, et nemad ise peavad kuidagi tõendama nendega toime pandud tegu.

Siis alati selgitame ja lohutame, et kuriteo või väärteo tõendamine on

Mida teha, kui noor on küberahistamise ohver?

Kuriteo või väärteo tõendamine on politsei ülesanne, sina mine lihtsalt kohale ja räägi oma lugu ära, tee koostööd, sind aidatakse.

Esimene samm on rääkida sellest täiskasvanule, keda usaldad. See võib olla näiteks ema, isa, klassijuhataja, mõni lemmikõpetaja, koolipsühholoog. Alati on võimalus suhelda enda piirkonna politseinikuga, kelle kontaktid leiab lihtsasti politsei.ee lehelt, kui esialgu mõnele tuttavale rääkimine tundub liiga hirmus. Või kui kõik need eelnevad tunduvad esialgu ületamatud, siis kirjuta seepoleokei kontole. Me proovime anda endast kõik, et suunata abivajav noor õige teenuseni.

Mida teha, kui ahistaja ei jäta rahule?

Foto: Shutterstock

See võib olla ebamugav ja häiriv, kui keegi on pealetükkiv ega jäta sind internetis rahule. Internet ja sotsiaalmeedia tähendavad, et oleme alati kättesaadavad.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus võib tunduda, et ei saa isegi oma kodus privaatsust ja rahu. Mida sellises olukorras teha?

Kui keegi saadab sulle järjepidevalt pealetükkivaid sõnumeid ja sa tunned, et see ei ole okei ning on muutunud häirivaks, palu tal sõnumite saatmine lõpetada.

Internetisuhtluse suur probleem on see, et me ei näe teise inimese kehakeelt. Päriselus mäng ib kehakeel suhtlemisel suurt rolli. Kui sa pole inimesele selgesõnaliselt öelnud, et ta sind rahule jätaks või et ei soovi temaga rääkida, ei pruugi ta sellest aru saada. Palu sellel inimesel sulle sõnumite saatmine lõpetada.

Pea meeles!

Kui märkad sotsiaalmeedias pahatahtlikku sisu, kus kedagi kiusatakse või solvatakse, siis on sul mitu võimalust – sa võid keskkonna haldajatele raporteerida, teavitada sellest täiskasvanut või anda teada veebipolitseile.

Igal sotsiaalmeediakanalil on olemas võimalus teavitada neid sisust, mis on ebaseaduslik või selle saajale või isikule, kes seda sisu näeb, ebameeldiv.

Raporteerimiseks on kõikidel keskkondadel olemas kas vastav vorm või palutakse saata e-kiri. Raporteerimisel on hea panna teavitusele kaasa tehtud ekraanipildid või videod, et keskkond saaks kiiremini sinu teatele reageerida. Kindlasti tuleb raporteerimise teavituses kirjutada, miks ja mis sind selle postituse juures häirib.

Kui ta jätkab sulle sõnumite saatmist või sinuga ühenduse võtmist, on tegemist ahistamisega.

Pidevalt kellelegi internetis sõnumite saatmist loetakse ahistamiseks. Ahistamine on see, kui keegi käitub viisil, mis solvab või paneb teda tundma ahastust või hirmu. See võib toimuda solvavate kommentaaride ja naljade kaudu nii isiklikult kui ka veebis ning solvavate žestide ja puudutamise kaudu.

Kui saad kelleltki häirivaid sõnumeid või näed midagi, mida sa näha ei soovi, siis kõige kiirem lahendus on sõnumite saatja või postitaja blokeerida.

Väike nipp ka! Pahatahtlikkust internetis saad parandada ka oma positiivse ja heatahtliku suhtumisega. Näiteks kui näed kellegi pildi all negatiivset kommentaari, siis kirjuta sina sinna midagi positiivset.

Artikli on koostanud portaali Teeviit tiim projekti “Targalt internetis” materjali “Kuidas ennast ja teisi internetis kaitsta” (noor.targaltinternetis.ee/ opilastelt-opilastele/) ja spunout.ie/ life/online-wellbeing/someone-wontleave-you-alone-online põhjal.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 19

NIPP

Nõuanded

internetieluga toimetulemiseks Foto: Shutterstock

1.

Ole ettevaatlik info postitamise ja avaldamisega veebis.

Veeb on palju rohkem avatud, kui tundub, ning seal praktiliselt puudub anonüümsus ja privaatsus.

Provokatiivsed ja seksikad n i m e d j a p i l d i d v õ i va d äratada tähelepanu inimestes, keda sa oma ellu ei soovi.

Seksuaalse sisuga piltide tegemine ja veebis avaldamine, sealhulgas sinust endast, võib olla käsitletud kui lapspornograafia tekitamine ja levitamine, mis on seadusega karistatav.

Seksuaalse sisuga juttudesse sekkumine võib sind kokku

2.

3.

4.

viia ahistajatega. Ära püüa neid “üle kavaldada”.

Kui avad oma arvuti failide jagamiseks või laadid internetist faile alla, siis ole ettevaatlik, sest sellega võid oma arvutisse tõmmata materjale, mis ei ole sulle eakohased või on lausa ebaseaduslikud.

Lapse seksuaalne ahvatlemine täiskasvanu poolt ning täiskasvanu poolt ettepaneku tegemine või kokkuleppe sõlmimine seksi eesmärgil alaealisega kohtumiseks on kuritegu. Peaksid sellest teavitama vanemaid ja vajadusel politseid.

5.

6.

7.

Kui puutud veebis kokku isikuga, kes teeb sulle seksuaalse alatooniga lähenemiskatseid, siis tuleks temaga suhtlemine lõpetada kas veebikeskkonnast välja logides või blokeerides ja anda sellest juhtumist teada oma vanemale või mõnele teisele asjatundlikule täiskasvanule, samuti internetiteenuse pakkujale. Vajadusel võta ühendust politseiga. Ööpäev läbi saad helistada Lasteabi tasuta telefonile 116 111. Hädaolukorras helista hädaabinumbril 112. Ära lase sõpradel oma käitumist ja põhimõtteid muuta.

Kui surfad koos sõpradega veebis,

8.

siis ära tee koos nendega asju, mida sa üksi ei teeks.

Ole ettevaatlik, kui otsustad minna kohtuma kellegagi, keda tead ainult interneti kaudu. Tegemist võib olla petisega. Võta sõber kaasa, ütle oma vanematele. Korralda kohtumine avalikus kohas. Veendu, et sul on kaasas mobiiltelefon ja võimalus vajadusel kiiresti lahkuda. Ära kiusa teisi internetis!

Internetis suhtlemisel kehtivad samad viisakusreeglid mis päriselus inimestega suhtlemisel.

9.

10.

Allikas: University of New Hampshire, unh.edu/ccrc

INTERNETIOHUTUS

Mind ähvardati minu intiimpiltide avaldamisega. Mida teha?

Kui oled sattunud olukorda, kus keegi ähvardab jagada sinust intiimseid pilte, võib see olla väga traumeeriv kogemus. Kõige tähtsam on iseenda eest hoolt kanda, see võib olla väga stressirohke aeg. Kahjuks ei oleks sa esimene, kes peab midagi sellist läbi elama. Juhuks kui peaksid ennast leidma sellisest olukorrast, on siin sulle paar nõuannet.

Jää rahulikuks Võid tunda ennast lööduna ja alt veetuna ning olukorra lahendamine võib osutuda keeruliseks, kuid tasub meeles pidada, et see pole sinu süü. Keegi teine murdis sinu usaldust ja see vastutus lasub temal. Sa ei ole halb inimene enda seksuaalsuse väljendamise pärast.

Räägi kellegagi Kui sul on keegi, kellele usaldad enda muresid, näiteks vanem, õde-vend või noorsootöötaja, võta nendega ühendust. See võib tekitada piinlikkustunnet, aga rääkimine aitab.

Samuti võib kasuks tulla mõne vaimse tervise spetsialisti, näiteks psühholoogi nõustamisele minemine. Nad saavad sinuga juhtunu läbi rääkida, aidata leida viisi pingega toime tulemiseks ja toetada olukorraga tegelemise protsessis.

Kui sinu pilte jagatakse sinu koolis, siis saad sellest teada anda õpetajatele, kooli juhatusele või õpilasesindusele. On oluline, et nad oleksid olukorraga kursis, nii saavad nad aidata probleemi lahendada ja selle nimel tegutseda.

Tähelda üles tema suhtlus sinuga Kirjuta üles nii palju informatsiooni, kui tema ähvardustest saad. Kui ta on sind ähvardanud sõnumite

teel, siis tee kindlasti kuvatõmmis saadetud sõnumitest.

Kui keegi kuulis või nägi, kui ta sind ähvardas, siis palu neil kirjutada üles nende nimi ja telefoninumber. Neist võib tulevikus abi olla. Kui peaksid kohtusse minema, võivad neist saada tunnistajad.

Võta kasutusele õiguslikud meetmed Kellegi ähvardamine on ahistamise vorm, mis on omakorda kriminaalkuritegu. Hea idee on teavitada politseid, nad saavad sind juhatada ja nõustada.

Pärast politseisse teatamist peaksid saama mõne päeva pärast anda tunnistuse. Seejärel alustatakse juhtumi uurimist sinu tunnistuse põhjal.

Kui uurimine on läbi viidud, otsustab prokurör, kas juhtum on piisavalt tugev, et pöörduda kohtusse.

Mis on sekstimine?

Sekstimine (ingl k sexting) – seksuaalse alatooniga sõnumite, piltide või fotode saatmine, vastuvõtmine või edastamine mobiiltelefoni, sotsiaalmeedia või meili teel.

Mõned inimesed sekstivad selleks, et f lirtida, olla kellegagi lähedane, ilma et nad riskiksid rasestuda või nakatuda sugulisel teel leviva haigusega (STD), või lihtsalt uudishimu pärast. Võiks ju arvata, et sekstimine on kahjutu, kuid miski, mida me oma telefonides või võrgus saadame, pole privaatne ega anonüümne, sealhulgas tekstsõnumid, meilid või otsesõnumid.

Mõne sekundi pärast võivad nad olla näha kogu maailmale.

Millised ohud ja riskid sekstimisega kaasnevad?

Isegi kui pilt, video või tekst oli mõeldud ainult ühele inimesele, 22 NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

Minu alastipilte jagati inetrnetis Kui ähvardaja peab enda sõna ja postitab sinust internetti intiimseid pilte, siis peaks sinu fookuses olema iseenda eest hoolitsemine.

Kui postituses mainitakse sinu kontot, eemalda enda nimi postituselt ja anna ahistajast sotsiaalmeediaplatvormile platvormile läbi süsteemi teada, et nad saaksid selle maha võtta. Samuti saad ühendust võtta Google’iga, et nad pildi otsingumootorist eemaldaksid.

Politsei teavitamine olukorrast võib kasulikuks osutuda, sest kellestki teisest alastipiltide jagamine ilma nende loata on kriminaalselt karistatav kuritegu. Ära lõpeta inimestega suhtlemist.

Väljenda enda tundeid ja ära unusta, et see ei ole sinu süü.

Sekstimine hõlmab:

 alasti- või peaaegu alastifotode või selfide,  videote, mis näitavad alastust, seksi või simuleeritud seksi,  tekstsõnumite, mis pakuvad seksi või viitavad seksuaalaktile, saatmist ja vastuvõtmist.

on see pärast saatmist või postitamist saatja kontrolli alt väljas. Kui oled seksuaalse sõnumi saatnud, võidakse seda sinu teadmata või loata teiste inimestega jagada.

Internetti postitatud foto või video täielik kustutamine võib olla võimatu. Isegi kui see kustutada või paluda vastuvõtjal või suhtlusportaali administraatoril see eemaldada, võib see juba olla kellegi poolt alla laaditud ja jälle ringlusse jõuda.

Kui kompromiteeriv pilt jõuab avalikkuse ette või saadetakse teistele edasi, võib tagajärjeks olla alandamine, piinlikkus ja avalik naeruvääristamine. Halvimal juhul võidakse selliseid pilte kasutada väljapressimiseks. Sellised tagajärjed võivad põhjustada masendust, depressiooni ja muid vaimse tervise probleeme.

Arvesta ka sellega, et saadud seksuaalsõnumi edastamine või seksist ekraanipildi veebi postitamine on Eesti riigis ebaseaduslik, kui sõnum sisaldab noore inimese fotot. Isiku nõusolekuta alastipiltide tegemine ja edastamine on samuti ebaseaduslik. Nooremast kui 18-aastasest tehtud seksuaalse sisuga fotosid ja videoid ei või omada ega edasi saata keegi.

Ebaseaduslik on ka alla 14-aastasele selliste fotode ja videote näitamine.

Arvestades, kui riskantne on seksuaalsete sõnumite saatmine, ära kunagi survesta kedagi sulle seksuaalseid sõnumeid saatma. Kui keegi sunnib sind selliseid sõnumeid saatma, pea meeles, et sul on õigus öelda ei. Kui keegi saadab

sulle seksuaalse sisuga sõnumi, ära jaga seda sõprade või klassikaaslastega. Kui saad soovimatu sõnumi, mis tekitab sinus ebamugavust, palu inimesel neid enam mitte saata. Räägi usaldusväärse täiskasvanuga, kui see inimene jätkab sinuga seksuaalsete sõnumite saatmist.

On normaalne, et sul on seksuaalseid mõtteid ja tundeid ning soovid väljendada oma külgetõmmet teise inimese vastu. Kuigi sekstimine võib tunduda ohutu ja lihtne viis seda teha, on oluline enne seksuaalse tekstisõnumi saatmist kaaluda kõiki võimalikke tagajärgi ja ohte.

Tekst on koostatud lehe amaze.org ja projekti “Targalt internetis” materjalide põhjal.

NIPP

Kes on tegelikult teisel pool ekraani ehk

tunne oma netisõpru

Üks äge asi interneti juures on see, et see avab meile maailma ja laseb suhelda kellega iganes. Loomulikult on mõnus rääkida ja pilte jagada oma sõprade ja perega, aga veebis saame suhelda ka inimestega, keda me ei tunne. See isik võib elada sinuga samas riigis või hoopis kuskil mujal. Ta võib olla sinuga samast soost või mitte, jagada samu huvisid või jagada enda kohta isiklikuna tunduvat infot ja fotosid, mis panevad sind arvama, et sul on uus huvitav tuttav või isegi sõber.

Kas netisõpru saab 100% usaldada?

Aga oled sa kindel, et see inimene on tegelikult ka see, kes ta ütleb end olevat? Erinevad sotsiaalmeediaplatvormid võimaldavad luua konto, ilma et peaksid selle registreerimiseks märkima enda kohta ühtegi tõest fakti ja nõnda saab luua omale täiesti uusi “tegelaskujusid”. Eri maailma paigust on küllalt lugusid sellest, kuidas noor on leidnud internetist endale sümpaatsena tunduva uue tuttava, keda arvab kohtumiseks piisavalt hästi tundvat, kuid siis selgub, et tegu on hoopis kellegi teisega.

Taolised juhtumid võivad olla väga ohtlikud.

Millele mõelda, kui tutvud internetis kellegagi ja mõtled temaga ka päriselus kohtuda?

Kui tutvud internetis uue inimesega, kontrolli, kas leiad ta ka teistelt sotsiaalmeediaplatvormidelt. Kas tema nime guugel-

Foto: Shutterstock

Internet ja erinevad suhtluskeskkonnad on kohad, kus võib väga kergelt leida uusi tutvusi ning luua sõprussuhteid. Internetis on seda justkui palju turvalisem ja lihtsam teha kui päriselus.

dades leiad infot tema kohta?

Kui olete internetis juba mõnda aega suhelnud ja ta soovib sinuga kohtuda, siis pea meeles, et sa ei ole selleks kuidagi kohustatud.

Juhul kui tunned, et sul siiski on huvi selle inimesega kokku saamise vastu, lepi esmalt kokku videokõne. Sel moel saad kindlaks teha, et inimene on sulle vähemalt vanuse ja muu välise osas tõtt rääkinud.

Kui pärast esmaste ohutusmeetmete kasutamist otsustad

uue tuttavaga kokku saada, siis tee seda kindlasti avalikus kohas!

Selleks sobivad näiteks kohvikud, kaubamajad ja teised kohad, kus teie ümber on palju inimesi. Hea on, kui saad kohtumisele kaasa võtta näiteks mõne oma sõbra või sõbranna. Kui see uuele tuttavale miskipärast ei sobi, tasuks seda võtta ohumärgina ja kohtumisele mitte minna.

Artikli koostamisel on kasutatud peaasi.ee materjale.

NIPP: kuidas kohtinguäppides suhelda?

Kui oled tutvunud Tinderis, Yubos või ükskõik millises muus sotsiaalmeediakanalis inimesega, kellega suhtlemine klapib esimesest hetkest peale, siis esmamulje võib olla petlik.

Suhtlusportaalides on inimesi, kelle eesmärgid võivad olla kuritegelikud, ja neidki, kes lihtsalt ei hooli päriselt teistest inimestest, kuigi nad väidavad vastupidist.

MAARJA PUNAK, veebikonstaabel

Ohumärgid sotsiaalmeedias suheldes Alastipildi nõudmine. See on sinu enda vaba valik. Kui sa ei tunne end mugavalt, siis kindlasti jäta see tegemata. Arvesta, et seda edastades annad ära kontrolli pildi saatuse üle.

Kui teise inimese küberhügieen on kehv, siis võib pilt jõuda sadade, kui mitte tuhandete inimesteni. Saata ei tohi alastipilte alla 14-aastased.

Ve e b i k a a m e r a e e s e n e s e puudutamise nõudmine. See on sinu enda valik, kuid alaealistel kindlasti ei soovita seda teha, alla 14-aastaste puhul on tegemist juba süüteoga. Need nõudjad võivad

Illustratsioon: Shutterstock

rikkuda kokkuleppeid ja salvestavad kogu tegevust. Nii nagu ka alastipildi puhul, annad ära võimaluse klipi liikumist kontrollida.

Sotsiaalmeediakontode paroolide nõudmine. Igaühel on õigus eraelule, ka siis, kui ollakse suhtes.

Sotsiaalmeedia kontrollimine.

Kui teine veebisuhte osaline tahab pidevalt teada, kellega suhtled, millest rääkisite, milliseid pilte edastasite, või hakkab ka keelama, kellega üldse suhelda tohid, siis tasub sellest oma lähimate sõpradega rääkida ja paluda neil hinnata, kas see on tavapärane või liiga kontrolliv tegevus. Eriti suhtlemise alguses, kui tunded segavad mõtlemist, on usaldusväärse kõrvaltvaataja pilgust abi. Inimeste veebikäitumine ei erine palju väljaspool veebi käitumisest ja tuleb arvestada, et sel juhul soovib taoline inimene ka seal sinu liikumisi ja otsuseid kontrollida.

Träkingu kasutamise nõudmine. Kui veebisuhe tahab teada, kus sa igal ajahetkel viibid, ja nõuab selleks mingi rakenduse kasutamist, siis see on suur ohumärk ja läheb kokku eelmise punktiga.

Ebanormaalselt sage helista-

mine ja sõnumite saatmine. Kui esialgu võib see tunduda armas, siis iga päev saja sõnumi saamine võib takistada enda igapäevaelu elamist ja tekitab küsimuse, miks teine pool nii käitub. Kindlasti tasub anda märku, kui suhtlus on koormavaks muutunud, ja mõistev osapool kindlasti küsib, kuidas sinule paremini sobib, mitte ei jätka pommitamist. See, kes sinu soovist ei hooli, ei hooli samamoodi ka sinu järgmistest ja võib-olla palju olulisematest sinu elu ja keha puudutavatest otsustest. Hoolimatut inimest ei saa kasvatada ümber hoolivaks inimeseks, ta saab seda vaid ise suure tahtmise korral teha.

Varjamine. Kui veebituttav väldib veebikaameras enese näopildi näitamist või oma parimate sõprade tutvustamist või nendest rääkimist, siis tasub leida võimalusi selgitamaks välja, kellega päriselt tegemist on. Kui see ei ole ennast ohtu panemata võimalik, tasub suhtlemine katkestada. On juhtumeid, kus pärast mitmekuist usalduslikku vestlemist omaealise poisiga selgub, et tegemist on hoopis 60-aastase vanema mehega, kes on terve aja enda kohta valetanud.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 23

SUHTLUSPORTAALID

Mis on netikett ja netihügieen? olla väga ettevaatlik, sest kui kõik, kes selle kirja said, selle omakorda edasi saadavad, võivad sideliinid ja mõned keskarvutid lihtsalt ummistuda.

Netiketi sõna võib kõige lihtsamini seletada kui interneti etiketti ehk need on reeglid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama – sellega austate teisi kasutajaid. Netiketi asemel kasutatakse tihti ka väljendit digitaalne käitumine.

Küberhügieen on käitumiste ja võtete jada, mille abil arvutikasutajad tagavad süsteemide toimimise ning parandavad turvalisust.

Selle tegevusega ennetatakse levinumaid riske.

Netiketi peamised reeglid Ole kena ja viisakas.

Oma kirjutise lõppu lisa oma täisnimi ja elektronposti aadress.

Ole ettevaatlik autorikaitse seadusega kaitstud materjalide kasutamise ja tsiteerimisega.

Netihügieeni peamised reeglid

Foto: Shutterstock

Ära kirjuta tervet lauset, veel enam tervet tekstilõiku, suurtähtedega – arvutivõrgus samastatakse selline teguviis karjumisega tavalisel suhtlemisel. Ära saada tühja teemareaga kirju. Et kirj ade tulvas oleks võimalik orienteeruda, kirjuta teemareale, mille kohta kiri käib.

Võrgus levivad aeg-ajalt nn ahelkirjad, st kirjad, kus palutakse see kiri kõigile oma sõpradele-tut tavatele edasi saata.

Nendes kirjades räägitakse tavaliselt ming ist arvutiviirusest, heast rahateenimise võimalusest või muust taolisest. Selliste kirjade edasi saatmisega tuleb

Vali turvalised paroolid. Parool peaks olema vähemalt kaheksa märki pikk. Kasutatud on nii suurkui ka väiketähti. Paroolis on vähemalt üks number ja üks sümbol.

Uuenda pidevalt tarkvara, sest tarkvara uuendades parandatakse ka turvaaugud.

Jälgi, mida ja miks sa alla laadid.

Suurte ja tundmatute failidega võivad olla kaasas ka viirused.

Eelista kahekordset autentimist.

Sotsiaalmeedias ära jaga privaatseid andmeid ja sea privaatsussätted sobivaks. Jälgi, mida ja kuhu sa postitad.

Artiklit toimetas portaali Teeviit sisuloometiimi liige Mariliis Lulla.

Allikas: digitark.ee/ milline-on-hea-salasona

Turvaline suhtlus sotsiaalmeedias Sotsiaalmeedia aitab sõprade ja maailmas toimuvaga ühenduses olla. Kahtlemata on online’is viibimisel positiivset mõju, kuid samal ajal on vahendatud suhtlusel ka mitmeid puudusi ja negatiivseid aspekte, mis kipuvad ununema või tähelepanu alt välja jääma. Järgnevalt vaatamegi, millele on oluline sotsiaalmeedias tähelepanu pöörata.

Erinevates sotsiaalmeediakeskkondades võivad noored kokku puutuda sisuga, mis nende eale ei vasta. Kui kohtad sisu, mis on sinu jaoks häiriv või ebameeldiv, pane see kinni ja anna sellest teada ka täiskasvanule.

Sul on palju netisõpru? Väga lahe! Ära unusta sealjuures ka “päriselu” sõpru, neid, kellega näost näkku kohtud ja suhtled. Pea meeles oma õigust privaatsusele, ära jaga oma 24 NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

isiklikku infot kõigiga. Erista iseenda jaoks oma tõelised sõbrad (neid on ilmselt mõni üksik) kaugematest tuttavatest. Internetis suhteid luues mõtle sellele, et sa ei pruugi tegelikult teada, kes teisel pool arvutiekraani istub. Sellepärast kohtu uue tuttavaga alati esimestel kordadel avalikus kohas ja vajadusel lase usaldusväärsel sõbral kaasa tulla või valvata.

Vahel võib juhtuda, et tunned ennast kellegi pealetükkiva käitumise või sõnumite tõttu ebamugavalt. See võib olla kallistus, mida sa ei soovinud, musitamine, silitamine, näpistamine, sinu jaoks liiga isiklikel teemadel rääkimine, kirjade saatmine, välimuse kommenteerimine, seksuaalse alatooniga ebameeldivate sõnumite, piltide, videote saatmine, seksuaalse alatooniga naljade tegemine või midagi muud sellelaadset.

Pea meeles – igaühel on õigus oma privaatsusele ja otsustada selle üle, kes teda puudutab ja kuidas ning kellega ta suhtleb. Seda nii lähisuhtes (partneri või sugulasega) kui ka võõra inimese puhul, kes sulle sobimatult läheneb (ja siin pole ühtset näitajat, lähtu oma enesetundest!).

Foto: Shutterstock

Ütle kohe ei.

Mine kohe ära ja vajadusel räägi sellest mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Sellest pole midagi, kui räägid ka siis, kui midagi väga ei juhtunudki.

Sama kehtib ka sotsiaalmeedias! Kui keegi saadab sulle sobimatuid sõnumeid, pilte või videoid, siis sinul on õigus öelda ei ja blokeerida see kasutaja!

Kindlasti anna sellest teada.

Artikli on koostanud portaali Teeviit tiim peaasi.ee ja projekti “Targalt internetis” materjalide põhjal.

Pea meeles!

Internet salvestab kõik sinu toimingud – kõik pildid, kommentaarid ja vestlused jäävad internetti, isegi kui püüad neid kustutada. Seega tasub alati läbi mõelda, milliseid pilte jagad, mida oma sõpradega kirjutad ja milliseid kommentaare jätad sotsiaalmeedias. Pahatahtlikud inimesed võivad sinu jäetud pilte ja kommentaare kasutada sinu vastu.

NÕUSOLEK

Mida tähendab nõusolek?

Teadlik ja vabatahtlik nõusolek (ingl k consent) on vabatahtlikult ning ilma survestamata loa andmine ükskõik millisele seksuaalsele tegevusele. Enne seksi või muud seksuaalset tegevust peavad kõik asjaosalised andma selleks nõusoleku. Kõigile tegudele ja sõnadele, mis on seotud sinu kehaga, on vaja sinu nõusolekut. Sest sinu keha on sinu oma. Sealjuures on oluline rõhutada, et ükski inimene ei saa ega tohi kunagi eeldada, et keegi annab nõusoleku – pead selles alati olema 100% veendunud.

Teadlik nõusolek kehtib ka online-suhetes Iga vastastikku naudingut pakkuv seksuaaltegevus, sh sekstimine, eeldab mõlema partneri soovi, valmisolekut, nõusolekut ja vaba tahet.

Kui üks partneritest ütleb seksuaaltegevusele “ei” või väljendab muul viisil soovi seksuaalne tegevus lõpetada, tuleb see kohe lõpetada.

“Ei” ei ole kunagi käsitletav mänguna või “raskesti kättesaadava teesklemisena”. “Ei” tähendab “ei” igas seksuaalse tegevuse kontekstis.

Nõusolek tuleb anda vabatahtlikult, ilma survestamata. Kui keegi nõustub seksuaalse tegevusega vaba tahte vastaselt, siis pole ta tegelikult selleks nõusolekut andnud ja sellisel juhul võib toimunut käsitleda seksuaalvägivallana.

Kunagi ei või eeldada, et kui keegi on varem mingiks tegevuseks oma nõusoleku andnud, Illustratsioon: Shutterstock

Illustratsioon: Shutterstock

annab ta selle uuesti. Nõusolek on alati ja igas hetkes tagasivõetav ja sellele on vajalik uuesti kinnitust saada. Isegi kui keegi on millegagi korra nõustunud, peaksid küsima uuesti, sest inimesed võivad meelt muuta – isegi seksi ajal. Nõusolek ühte tüüpi seksuaalseks tegevuseks ei tähenda nõusolekut kõikideks tegevusteks. Näiteks isegi kui ollakse nõus minema magamistuppa, ei tähenda see automaatselt seda, et ollakse nõus astuma ka seksuaalvahekorda.

Innukas nõusolek ehk õhinaga öeldud jah on igasuguse intiimse/seksuaalse tegevuse hädavajalik eeldus. See tähendab, et kõik, kes tegevuses osalevad, seda ka tegelikult teha tahavad.

Kontaktid, kust saab nõu ja abi küsida 1. Noorte vaimse tervise portaal www.peaasi.ee – sul on vaimse tervisega seotud küsimus, mure või kahtlus? Sa ei tea, kuidas edasi minna, mida enda aitamiseks ette võtta, kellega rääkida või millise spetsialisti poole pöörduda? Peaasi.ee lehelt leiad materjale vaimse tervise ja abi saamise võimaluste kohta, sh e-nõustamine, saad teha mitmesuguseid teste, näiteks oma ärevuse

26

NOORTE EKSPRESS 23. märts 2022

kohta, samuti leiad infot tasuta noortenõustamise kohta.

Küsi nõu peaasi.ee veebinõustamisest peaasi.ee/kysi-noustajalt.

2.

Noorteportaal www.seksuaaltervis.ee – siit leiad kõik seksi ja seksuaalsusega seonduva, näiteks infot enesekehtestamise kohta paarisuhtes või seksuaalvägivallaga seotud müütide kohta, materjale turvalise ja mitteturvalise seksi kohta ning viited tasuta noortenõustamisele.

3. Lasteabi telefon 116 111 ja www.lasteabi.ee – Lasteabi pakub ööpäev läbi tasuta nõustamist nii lastele, täiskasvanutele kui ka spetsialistidele, esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist ka interneti turvalisuse küsimustes (nt identiteedivargus interneti sotsiaalvõrgustike kontodel, seksiga seotud ettepanekud internetis, soovitused küberkiusamise puhuks, kuidas piirata lapse arvutikasutamist, soovitatud reeglid, kuidas laps võib internetti kasutada jne).

Samuti võid võtta ühendust siis, kui muretsed hoopis oma sõbra või tuttava heaolu pärast.

Lasteabi telefon 116 111 töötab kogu aeg ja sellele numbrile helistades võib soovi korral jääda anonüümseks. Telefonile vastavad kuus erialase kõrghariduse ja praktilise nõustamiskogemusega konsultanti. Pöördumised salvestatakse.

Lasteabi meiliaadress on info@lasteabi.ee. Veebivest -

Pea meeles!

Nõusoleku peavad andma kõik asjaosalised.

Nõusolek on antud vabatahtlikult ja ilma survestamata.

Nõusolek on entusiastlik. Kui keegi on “jah” öeldes ebalev või kahtlev, siis see ei ole enam nõusolek.

Nõusolekut saab igal hetkel tagasi võtta. Seda ka siis, kui tegevus, milleks nõusolek anti, on juba alanud või on varem toimunud.

Nõusolek peab olema selge ja täpne. Kui keegi nõustus seksiga, siis see ei tähenda automaatselt, et ta on nõus kõikide seksuaalsete tegevustega.

Nõusolek peab olema teadlik.

Teadlikku nõusolekut ei saa anda näiteks purjus olles, narkojoobes või teadvusetult.

luse võimalus on kodulehel www.lasteabi.ee. Kui soovid aega e-nõustamisele, siis helista samuti telefonil 116 111.

4. Feministeerium.ee – siit leiad artikleid soo, seksuaalsuse, seksuaalvägivalla, sekspositiivsuse jpm kohta, samuti sõnastiku, mis avab paljude feminismi mõistestikku kuuluvate väljendite tausta ja sisu.

Artikkel on koostatud seksuaaltervis.ee ja alatioigus. feministeerium.ee materjalide põhjal.

NIPP

Terved suhted ka online’is ehk millal on tegemist digitaalse kuritarvitamisega Kas sulle on kunagi saadetud soovimatuid fotosid või tekstsõnumeid?

Kas keegi on sinu telefoni või sotsiaalmeediat ilma sinu loata kasutanud? Või kas oled kunagi saanud ebamugavaid või survestavaid sõnumeid? Kõik see võib olla digitaalse kuritarvitamise vorm.

Dig itaalne kuritarvitamine on muutumas üha tavalisemaks ja see võib pärineda kõigilt, sealhulgas isegi inimestelt, kellega oled sõber või suhtes. Me kõik oleme pidevalt ümbritsetud tehnoloogiast, mistõttu on oluline teada, mis on digitaalne kuritarvitamine ja mida selle korral teha.

Kuidas aru saada, millal on tegemist digitaalse kuritarvitamisega?

Foto: Shutterstock

Sind sunnitakse midagi tegema Sund on see, kui keegi sunnib sind tegema midagi, mida sa teha ei taha või mida sul on ebamugav teha.

See võib seisneda näiteks selles, et keegi palub sul näidata oma vestlusi; keegi palub sul saata endast alastipilte veebis või jagada infot, mida sa ei taha või ei tohi jagada.

See on sinu jaoks alandav Kellegi alandamine tähendab tema mahategemist, alavääristamist või

halvustamist. Sotsiaalmeedias negatiivsete kommentaaride saamine võib olla alandav, näiteks kui keegi kommenteerib sinu välimust mõnel pildil või teeb sinu postituse kohta alatuid või negatiivseid märkusi.

See on sinu jaoks piinlik Kui keegi ähvardab jagada teistega sinu kohta piinlikku teavet (sh fotode või isikliku teabe jagamine või postitamine), on tegemist digitaalse kuritarvitamisega.

Keegi kontrollib sinu iga tegevust Kui keegi kontrollib, mida sa internetis teed ja kuidas ja kellega seal suhtled, võib see olla märk digitaalsest väärkohtlemisest. See võib väljenduda näiteks selles, kui keegi kontrollib või jälgib, kellega sa sotsiaalmeedias räägid või keda sa sõbraks lisad või jälgid.

Allikas: spunout.ie//employment/healthy-online-relationships

Mida saan teha, kui mind internetis kuritarvitatakse?

Digitaalse kuritarvitamise ja ahistamisega internetis võib olla raske üksi toime tulla ning sageli on inimestel abi sellest, kui nad saavad sel teemal kellegagi rääkida. Seega, kui koged internetis mis tahes vormis digitaalset väärkohtlemist või ahistamist ja tunned, et vajad kedagi, kellega rääkida, võta kõhklemata ühendust mõnega järgmistest organisatsioonidest: Lasteabi 116 111, koolipsühholoogide tugiliin 1226, Ohvriabi telefon 16 106 või politsei 112.

23. märts 2022 NOORTE EKSPRESS 27

noor.targaltinternetis.ee

#p r iv a a

ed

t s us s e ad

#testid

#m

än

# t u r v a li

#i

nt

er

ne

t

leiad infot, kuidas oma nutiseadmeid targalt ja turvaliselt kasutada. gud

#nutitelefon

s us n ip id

#k

üb e

s

#v

#s o t

e e di a i a a lm

od

a bi

ide

#

ad v aj

rk

i us

am

i ne