Moodne Pere (september 2021)

MOODNE SEPTEMBER 2021

PERE www.damixa.ee

n! e, st: .e 88 lin oe ina 180 Tal e-p reg 60 5, ta ea el ru Os aur i te a-Vi w. efon Van ww i tel odi ll o te le p i tu võ

 SISSEJUHATUS 

UUS!

Roti aasta 2020 / Pühvli aasta 2021 / Tiigri aasta 2022 – Mongoolia kuldmünt Kuld: 99,9% / Kaal: 0,5 g

Hind: 99 € tk

Vasa laev - Niue Saarte 2021.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 2 untsi

UUS!

Hind: 279 €

J

Tere, sume sügis!

a ongi öö jälle halastamatult päeva tükk tüki haaval lühemaks närimas. Valge aeg jääb üha lühemaks ja graafik ... see muutub aina tihedamaks. Sügis ja koolialgus on tõesti aeg, mis toob peredesse elevuse kõrval ka tohutus koguses ajaplaneerimist ja organiseerimist, siia-sinna sõidutamist. See paistab välja linnapildistki, mis on sügise tulles hoopis rohkem kihama löönud. Siiski püüavad kõik säilitada mõnusat optimismi, sest mälestused distantsõppest on veel liiga värskelt meeles. Kuni ei pea oma kõigi teiste kohustuste kõrval pidama ka koduõpetaja ametit, on kõik ju tegelikult üpris hästi.

Koolist tuleb meil seekordses numbris kohe rohkem juttu. Avaloos sõidamegi Hiiumaale ja läheme külla Jesper Parvele, kes räägib lähemalt möödunud aasta jõululaua taga sündinud välkideest, mille täideviimise nimel juba järgmisel hommikul usinalt tööle hakati. Luua Hiiumaale Kõpu poolsaarele päris oma kool. 1. septembril alustaski pisike paradiisikool tegevust ning Jesper jagab nüüd oma esimesi muljeid ja mõtteid.

Koolialgusega seotud rõõmudega ühes kerkib teravamalt päevakorda jälle ka üks tõsine ja murettekitav teema – koolikiusamine. Paraku ei leia kius enam ammu aset ainult kooliseinte vahel, vaid tahab teinekord tulla päeva lõpus koju kaasa. Sellele aitavad sageli pahaaimamata kaasa meie laste suured sõbrad – nutitelefonid ja sotsiaalmeedia. Kuidas siis ikkagi küberkiusamist vältida ja sellega toime tulla, õpetab veebikonstaabel Karmen Raud.

Kõigi loomasõprade rõõmuks ei jäta me selleski numbris tähelepanuta ka lemmikloomadest pereliikmeid. Seekord sukeldume nimelt Eesti kõige kuulsamate lemmikloomade ellu, kelle tegemistel hoiab pilku peal kümneid tuhandeid inimesi üle laia maailma. Milliste trikkidega on nad inimeste südamed võitnud ja milline näeb välja staarlemmikute argipäev? Oma karvaseid sõpru tutvustavad Helen Marts-Kesaväli, Kristiina Tammik, Raul Vatsar, Marek Tšernjavski ja Liina Tuulik.

Mõnusat lugemist!

Õnn kaasa! Hobuseraud.

Palau 2021.a antiikviimistlusega hõbemünt Kaal: 1 unts / Hõbe: 99,9%

“Minu esimene aardedmünt” Niue Saarte 2021.a. osalise kullatisega hõbemünt Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g

Hind: 179 €

Hind: 115 €

UUS!

UUS!

Elupuu /Suvi – Niue saarte 2021.a hõbemünt Skarabeus – õnne ja edu talisman. Preciosa masinlõigatud Niue Saarte 2021.a antiikviimistlusega kristallikividega värvitrükis hõbemünt kristallidega.

Hõbe: 99,9 % Kaal: 62,2 g / Hõbe: 99.9% Kaal: 31,1 g

Hind: 299 €

Hind: 149 €

ud Unustamuasted kingit ks erinevatedeks! tähtpäeva

UUS!

UUS!

UUS!

“Armastuse tähtpäev – Romantiline roos” Niue 2021.a bi-metallist hõbemünt vasest südamekujulise elemendiga Hõbe: 99,9% / Kaal: 37,4 g

Hind: 119 €

Sodiaagimärgid – Kaalud.

Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts

UUS!

Hind: 129 €

“Armunud suudeldes” Niue 2021.a hõbemünt-ripats Hõbe: 99,9% / Kaal: 15,5 g

Hind: 99 €

Draakon Huan - maade ja merede valitseja mütoloogias. Samoa 2022.a. kullatud vask-nikkelmünt.

Lepatriinu – õnne ja edu sümbol.

Palau 2021.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 1 unts / Hõbe: 99,9%

Hind: 25 €

Jaapani 2021.a käibemündid – komplekt

Hind: 39 €

Sündinud Pühvli aastal 2021 – Pühvlike- Tuvalu värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 15,553 g

Hind: 79 €

Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks

Soome 2021.a 2€ juubelimünt – Ahvenamaa

Hind: 12 €

Euromüntide kogumise album

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Hind: 29 €

Pühvli aasta 2021 – Hiina 2021.a. vasknikkel münt

Leedu 2021.a 2€ juubelimünt – Žuvintase biosfäärikaitseala

Hind: 7 €

Hind: 8 €

Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

Hind: 155 €

Tel: 6018088

www.aurearegina.ee

Hind: 10 €

 PERSOON 

Jesper Parve paradiisikoolis öeldakse ekraanidele kindel ei

September tuli Jesper Parve ja Mari Ojasaare peres eriliselt. Peale selle, et kooliteed alustas poeg Aaron Troy, avati Hiiumaal päris oma koolike. Pealtnäha pisike, aga tähenduselt suur. Kõpu poolsaarel oli seda oodatud juba mõnda aega.

Tekst: Riina Palmiste Fotod: Kaja Hiis 4

SEPTEMBER 2021

I

deest teostuseni jõuti sisuliselt poole aastaga. Tõepoolest. Mäletan, kuidas vestlesime Jesperiga kooli teemal ka aasta eest augustikuus. Toona ei osanud mees veel sugugi öelda, mis neist aasta pärast saada võiks. Mõtteid veeretati ühest äärmusest teise – Hiiumaast Bali saareni ja ringiga tagasi. Siiski tõdes Jesper juba siis, et kooli valikul tuleb talitada ennekõike südame ja sisetunde järgi.

Arutelu võetigi tõsisemalt ette mitu kuud hiljem jõulupühade ajal. Jesper meenutab, et see oli vist isegi täitsa jõuluõhtul, kui traditsiooniliselt

möödunud aastale tagasi vaatamise kõrval hakati tõsisemalt mõtlema sellelegi, mis nüüd siis ikkagi edasi. “Kõik see Hiiumaal olemine ja mõnus loodusega koos elamine oli ikkagi oma töö ära teinud. Mõtlesime, et küll oleks tore, kui saaksimegi päriselt siia jääda,” meenutab ta praetaldriku taga algatatud vestlusringi.

Muidugi hakkas õhku visatud mõttele järgnema üks “aga” teise järel. “Esimene suur aga oligi see, et meie vanem poeg Aaron pidi sügisel esimesse klassi minema ja Thor esimesse lasteaiarühma. Et mis siis sellest saab.” Laual oli justkui

 PERSOON  kaks valikut – kas sõita iga päev 40–50 kilomeetri kaugusele Kärdlasse või kolida tagasi Tallinna. “Aga olin ju näinud kõrvalt seda tralli,” viitab Jesper Mari kaksikõele ja vennale, kellel on enam-vähem samas vanuses lapsed, kes käivad juba kooliteed. “Minu jaoks tundus see täielik hullumaja. Ühest lapsevanemast oli saanud lihtsalt transporditööline ja teine oli siis kodus logistik, kes pani aegasid paika, et kus, mis, kes.”

Oli siiski veel üks mõte, mis ei tahtnud Jesperile ja Marile rahu anda. Nimelt vasardasid tagakuklas endiselt ka mälestused Balil elatud talvedest ja seal nähtud džunglikoolist. “Seal on jah üks täiesti üle mõistuse koht keset džunglit, kuhu kolivad inimesed üle maailma just selle kooli pärast, et lapsed saaksid teises keskkonnas koos loodusega õppida. Seal nägime, et on võimalik ka hoopis teistmoodi kooli teha ja lastel teistmoodi õppida.”

See oli pannud neidki salamisi unistama millestki, mida veel ei olnud, aga mis hea tahte korral ehk polekski nii ilmvõimatu.

Oli ju Kõpu poolsaarel elav kohalik kogukond omakeskis ammu rääkinud, et kool ja lasteaed võiksid olla lähemal.

Siinjuures ei taha Jesper kuidagi jätta muljet, nagu oleks sügisest uksed avanud kool üksnes tema ja Mari kätetöö.

Gaasitallajaid oli teisigi, kes abistasid seal, kus Jesperi-Mari endi käed lühikeseks jäid. “Suur tänu meie koolijuhile Margarita Korolile ja õpetajatele, kes tegelesid kõik need kuus kuud lakkamatult kõikvõimalike määruste, seaduste, lubade, õppe- ja arengukavadega,” nendib Jesper, et ettevõtmise taga on tegelikult hoopis rohkem kihte ja väga palju inspreerivaid inimesi. Kasvõi tema enda mentor Aivar Haller, kes on Eestis aluse pannud juba päris mitmele Waldorfi koolile ning oskas niisiis samuti nõu ja jõuga tagant utsitada.

Kui pole, tuleb ise teha Kuigi kool tekkis ennekõike isiklikust vajadusest ja soovist pakkuda lastele pisut teistsugust haridust, nendib Jesper, et eks omajagu motiveerisid asju teistmoodi tegema ka mälestused enda kooliajast. “Ega seal midagi eriti head ei ole. Pigem mäle-

Ranits on kerge ja ekraani taga ei passita

Telefon oli kõnedest punane Jõululaua taga peetud tagasihoidlikud arutelud ja mõtisklused viisid niisiis selleni, et järgmisel hommikul saigi tehtud Facebooki postitus, kas nende hullumeelsele ideele luua Kõpu poolsaarele looduslähedane Waldorf-suunitlusega algkool-lasteaed leiduks veel mõttekaaslasi. See, mis üleskutsele järgnema hakkas, oli Jesperi sõnul täiesti pöörane.

“Telefon oli kõnedest punane, sõnumid, meilid. Kõik muudkui, et muidugi teeme.

Sellest innustatuna me siis gaas põhjas need järgnevad kuus kuud siin vaeva nägimegi.”

tan, et kogu aeg mõtlesin, millal see ükskord läbi saab. Kindlasti ei tahaks, et minu enda lapsed peaksid kõik need kaksteist aastat sellise mõtteviisiga elama.”

See on põhjus, miks oli algusest peale teada, et kooli õppetöö hakkab juhinduma Waldorfi pedagoogikast, mis ei sea esikohale klassikalist õpikutarkust, vaid just seda, et lapsel säiliks kõige selle keskel teadmistejanu ja motivatsioon – et kui laps kord koolipesast välja lendab, ei oleks tal mitte ainult tiivad, vaid ka oskus ja tahe neid kasutada. “Waldorfi põhiidee ongi, et lapsed oskaksid iseendaga toime tulla – ükstapuha, mis nendega elus ka ei juhtuks.”

Samamoodi peab Jesper oluliseks Waldorfi missiooni leida võimalikult varakult üles iga lapse individuaalne anne, et keskenduda selle arendamisele ja toetamisele. “Et saaks tulevikus tegeleda just sellega, mis talle endale meeldib. Minu mälestustes muidugi midagi sellist ei ole – kõiki mõõdeti ühe joonlauaga ja mingitest annetest või võimetest ei tehtud juttugi.”

“Minu jaoks tundus see täielik hullumaja. Ühest lapsevanemast oli saanud lihtsalt transporditööline ja teine oli siis kodus logistik.”

Nii nagu Waldorfi koolides ikka, siis ka Hiiumaa Vabakoolis lastele kodutöid ei anta ja hindeid ei panda. Piirdutakse ülevaatlike kirjeldustega, kuidas on lapsel vahepeal läinud. Mis aga võib-olla tänapäeva maailmas eriti eriline ja teistmoodi – koolikeskkond hoitakse ekraanivaba. “Vähemalt seitsmenda klassini ja võib-olla isegi sealt edasi on ekraanidele kindel ei. See tähendab, et ei telefone, ei arvuteid ega midagi,” räägib Jesper, et ega nii noored lapsed ole ka tegelikult selleks valmis.

Ka õppematerjalid erinevad Waldorfi koolile omaselt tavakoolide omadest.

“Kõiki mõõdeti ühe joonlauaga ja mingitest annetest või võimetest ei tehtud juttugi.”

See tähendab, et klassikalist õpikute ja vihikute virna ei ole ning pisikesi koolijütse, kellel koolikotid seljas suuremad kui nemad ise, seega Kõpu metsade vahel kohtama ei hakka. “Vahel siin Tallinnas ikkagi vaatasin neid vaeseid juntsusid, kes uskumatult suurte ranitsate ja kottidega kooli poole lidusid,” meenutab Jesper õudusega. Vabakoolis valmib õppematerjal jooksvalt õppetöö käigus.

“Lapsed koos õpetajaga valmistavad selle raamatu, joonistavad-kirjutavad sinna.

Kõik käibki õpetaja juhendamise toel ja samm sammu haaval.”

Esimesel septembril niisiis lastele klassikalisi aabitsaid laiali ei jagatud. Selle asemel sai iga õpilane endale toreda juturaamatu. Mängiti pilli, räägiti juttu ja söödi kooki, et koolipere saaks omavahel tuttavaks. Muuseas – kui rääkidagi nüüd kooliperest, siis sinna alla käivad Hiiumaa Vabakoolis ka lapsevanemad, kellel on koolielus väga oluline roll kanda. “Mõnes mõttes võiks isegi öelda, et meil on tegelikult ka selline lastevanemate kool, et ikkagi iga lapsevanem on kooliga seotud. Ta saab kaasa rääkida kooli olevikus ja tulevikus ning mis eriti äge, kõik meie kogukonna inimesed teevad seda nii suure rõõmuga.” Jesper toob

SEPTEMBER 2021

5

 PERSOON 

“Arvasime Mariga, et see aeg, kui seljakott selga võetakse, uks seljataga kinni pannakse ning minnakse tagasi vaatamata ise maailma avastama, on aastate taga.” sis viis õpilast, siis on ikkagi nii, et kuna meie turismitalu asub kohe kooli kõrval, tullakse pärast kooli meie juurde edasi mängima või minnakse kuskile metsa jooksma.” näite, et kui enne kooli avamist sai korraldatud suured talgud, ei olnud vaja iga inimest eraldi kutsuda. Kõik tulid ise ja tahtsid omal algatusel käsi külge panna.

Tõuge Hiiumaale kolimiseks

Eesti oma paradiisikool Mis seal salata, kooli asukoht on selline, et mingeid äratuntavaid jooni võib leida ka Bali džunglikooliga. Asuvad ju mõlemad omamoodi paradiisis. Üks džunglis, üks ürgsete männimetsade vahel. Kaunimad paradiisirannad on mõlemast vaat et kiviga visata. Mis kõige tähtsam – lapse kooliteed ei saada valgusfoorid, ülekäigurajad ja linnamüra, vaid hoopis metsarajad ja loodushääled. Eriti hea aimduse sellest paradiislikust keskkonnast saab, kui visata pilk Jesperi sotsiaalmeediasse riputatud videopostitusele, kus pisike kolmeaastane Thor üle hoovi lasteaia poole sammub. “Arvasime Mariga, et see aeg, kui seljakott selga võetakse, uks seljataga kinni pannakse ning minnakse tagasi vaatamata ise maailma avastama, on aastate taga. Aga näed, Thor-poiss võttis täna hommikul Hiiumaa Vabakooli lasteaia tee juba üksi ette,” kirjutas ta video juurde, kus vanemad ise on uudishimulikult ukse vahelt piilumas, aga pisike Thor ei tunne kordagi vajadust üle õla vaadata. Rahustuseks murelikele lugejatele – koolimaja

“Just eelmisel nädalal kolis jälle üks pere Tallinnast meie juurde Kõppu.”

on pere kodust ka vaat et üle hoovi. Aga mõte on see, mis loeb – soosib ju vaikne ja looduslähedane keskkond omal käel maailma avastamist kindlasti rohkem kui suurlinn.

Juba praegu on nähtud, kui oluline on seesama looduslähedane ja loov keskkond ka lastele endile. Seega kui

koolipäev lõpeb, siis koolijüts Aaron, kes on jõudnud muide juba ka emale-isale kurta, et miks küll need koolipäevad ometi nii lühikesed on, ei kiirusta koju arvutimängude maailma, nagu paljud teised temaealised tänapäeval. Vastupidi, koos sõpradega püütakse leida koolipäevale pikendust. “Kuna tal on klas-

Tagasiside on olnud seni ainult positiivne. Viimastel aastatel, kui maale kolimise trend olnud jälle tõusuteel, on kooli valmimine andnud Jesperi sõnul paljudele peredele viimase tõuke kaua mõeldud unistus lõpuks päriselt teoks teha. “Just eelmisel nädalal kolis jälle üks pere Tallinnast meie juurde Kõppu.

Ja neid on veel ootel. Eks sellised otsused ei sünni üleöö,” teab Jesper, et huvi Hiiumaa ja vabakooli vastu on tegelikult suur, aga inimestel on vaja lihtsalt veel aega. Küll aga on ta valmis kõiki kahtlejaid-kõhklejaid ja koduseinte vahel unistajaid nõu ja jõuga toetama. “Võtame kõik soovijad kahel käel kooli vastu,” lubab Jesper, et tema postkast on alati küsimustele avatud.

Millised on praegu noore koolipere suurimad rõõmud ja mured? Millest unistatakse? Jesperi sõnutsi on suurimad mured alustavale koolile omaselt muidugi rahamured. “Oleks võib-olla oodanud natuke rohkem vallapoolset tuge, aga arvan, et saame hakkama,” püsib mees siiski lootusrikas ja viskab ühtlasi õhku üleskutse, et kui leidub kuskil inimesi, ettevõtjaid, kes tahaksid kaasa lüüa ja aidata, siis igasugune abi on väga teretulnud. Seda enam, et unistused ja eesmärgid on koolil suured. Esiteks unistatakse, et kool oleks kättesaadavam rohkematele inimestele, eriti just ka hiidlastele endile, aga sellega käib jällegi kaasas üks aga – selleks oleks vaja õppemaksu vähendada.

Teine eesmärk on olla kunagi tulevikus ikkagi üheksaklassiline kool, aga selleni juba kõik samm sammu haaval. Küll jõuab. Eks kuigi palju tuleb usaldada ka saatust ja sisetunnet ning lasta tuultel asjad paika loksutada. Nagu paradiisides kombeks.

 LAUAMÄNGUD 

Mängi, palju jõuad Mäng on laste töö ja loomulikult läheb töö libedamalt, kui seda üheskoos teha. Taas kord võttis üks perekond ette hunniku lauamänge, et need koos läbi mängida ja ka teistele teada anda, millised muljed jäävad. Ja muljed on ainult positiivsed!

Monopoly Reegliterikkuja

Monopoly Super Boonused

Monopoly Reegliterikkuja kannab inglise keeles hoopis nime „Sohitegijate versioon”, lastes sul mängida Monopoly täitsa äraspidiselt: tee erinevaid vempe, et saavutada kiire edumaa, trikita ja proovi tabada teisi sohitajaid. Suurt elevust tekitavad mängu sohikaardid, mis võimaldavad sul näiteks eemaldada mänguväljalt oma valikul mõne kaasmängija hotelli või hoopiski võtta ära mõni nende kinnisvarakaart.

Lisaks nimele eristub Reegliterikkuja tavapärasest ka seeläbi, et kui tavaliselt on Monopoly üpris kindlate reeglitega mäng, võid sa need selle versiooni puhul üldiselt ära unustada ja arvestada sellega, et nii mõnigi reegel, millega sa seni harjunud oled, siin mängus lihtsalt ei kehti.

Igaüks teab – elementaarne matemaatikaoskus on elus oluline! Kui aga oled viimsegi arvutusoskuse minetanud, siis vähemalt Monopoly Super Boonused lauamängu saad sa mängida ka täiesti matemaatikavõõrana, sest …

Monopoly Super Boonused on põhimõttelt sama, mis klassikaline Monopoly, kuid ühe olulise erinevusega. Kadunud on sularaha ja kõik tehingud käivad pangaautomaadi ning -kaardi abil. Olgu tehinguks oksjon, vastasmängijale tasumine või kinnisvara ostmine – piiksuta ainult kaarti ja mäng teeb kõik tüütud arvutused sinu eest! Erinevust lisab ka võimalus hüpata väikese lisatasu eest endale sobivale mänguväljale ja see omale saada. Võidab aga ikka see, kes kõige rohPangaauto kem endale suudab krahmata. maadi ja pan gakaartide kasutamin e ning abso luutselt viim kui ühe teh ase ingu autom atiseerimin mängule m e lis ab õnusa uue dimensioo lik öelda, ag ni. Piina eks selle peastarvuta ga on täpse miselt nii, nagu sellega par gu on, mistõ as jattu on Super Boonused justnagu lo odud neile, kes arvutada ei viitsi , ei taha võ i lihtsalt ei o ska.

Per kommenteaar:

Ainuke asi, millele saab kindel olla, on see, et mängu võ idab ikka veel see, ke s lõpetades omab kõig rohkem vara e ndust. Isea si, kuidas selleni jõuta kse. Kui klas sikaline Monopoly on juba rib adeks män gitud, siis M onopoly Ree gliterikkuja o n mõnusaks vahelduseks !

XS Mänguasjad www.xsmanguasjad.ee

Pere kommentaar:

XS Mänguasjad www.xsmanguasjad.ee

Pencil Nose Pane prillid ette ja hakka joonistama! Ülesandeks on arvata ära võimalikult palju teiste joonistatud asju. Konks on aga selles, et joonistamine toimub ninaga. Prilliraamid, mis ette paned, asetavad sinu ninale vildika, millega peadki joonistama teistele mängijatele arvamiseks esemeid.

Võidab see, kes kõige enam õigesti arvata suudab.

Mängu teeb toredaks see, et seda saab vabalt mängida ka üle videosilla kaugemal asuvate sõprade või tuttavatega. Noh, nagu praegusel ajal ilmselt kõike teha saab – kaamerad käima ja asume tegevuste kallale.

Pere kommentaar:

Läbivalt nal jakas. Juba ainuüksi jo onistamise protsess on piisaval t tobe, nii et suurem osa ajast kulub itsitamisel e. Õnneks pole siin ka joonistamis oskus oluline ja n ii on võiduvõimal us peaaegu kõigil.

XS Mänguasjad www.xsmanguasjad.ee 8

SEPTEMBER 2021

 LAUAMÄNGUD  Phase 10

Digit Digit on mäng, kus iga kaart kujutab endast uut väljakutset, mis paneb sind pead murdma ja nuputama. Mängu eesmärk on uute kujundite moodustamine, kuid ole leidlik ja nupukas, sest iga uue kujundi moodustamiseks saab viiest puupulgast korraga liigutada vaid ÜHT. Lihtne, kuid geniaalne!

Kaardimäng, mille eesmärk on läbida ettenähtud kümme etappi, millest igaüks moodustab ühe konkreetse kaartide kombinatsiooni. Etappe pead läbima selleks ettenähtud järjekorras, mitte suvaliselt. Tegemist on mänguga, mis lisaks mõningaKahtlemata kõige enam sele õnnele vajab süvenemis t nõudev m siiski ka kaardimänäng.

Kui aga ko rra selgeks gude juures olulist saad, võid seda m ängida kasv loogilist mõtlemist ja õi mitu korda järjest ja võimet pisut tulevikku hasart ei ka vaadata. o.

XS Mänguasjad www.xsmanguasjad.ee

Rimonne Baltic OÜ

Whac a mole ehk Mutimadin USA noortefilme oled vaadanud? Neid, kus tegevus kasvõi korraks toimub mängusaalis, kus mänguaparaadid.

Kui jah, siis oled seda mängu kahtlemata näinud, ja kui ei, siis tea, et mängus pead virutama haamriga vastu pead muttidele, kelle kiiver süttib. Mida rohkem järjest pihta saad, seda muhedam skoor. Hasarti ei lähe ainult lapsed.

Pere kommentaar:

Per kommenteaar:

Mäng tekita b hasarti ko lmeaastases, kolm ekümneaas ta se s ja kui o le ks te s ti m is e ks ko h e võ tt a , s usutavasti ii s tekitaks ka kaheksakü neaastase m s. Ja kõik, kes alla aa ta , a g a ka sm ä n g id a ta h a va d , võivad kom plektis ole vat haamrit när ida.

Pictionary Air

Pere : kommentaar

väikestele atraktiivne Kuigi hästi le ehk mitte ometigi nei sa lastele, siis kõik kuidas am, sest üks iv b ni õ so e m t ig kõ sodipodis , täielikust vi o ro ks p sa ei Li ka erukas. geda on ke pilt välja lu is võiksu isosk st, m eeldab lugem luse alamealise piirit ki ehk olla 10. obilik alates määraks. S eluaastast.

Rimonne Baltic OÜ

Seda mängu tead sa ka kindlasti – joonistad paberile mingit asja, teised peavad arvama. Kes esimesena täppi paneb, punkti ka saab. Pictionary Air on täpselt selline mäng, ainult et tuhat korda kaasaegsem. Joonistad spetsiaalse pliiatsiga õhku ja kõik joonistatav kuvatakse kaasmängija suurtele või väikestele ekraanidele. Naeru ja nalja on küllaga ja isegi kui sa ühtegi grammi joonistada ei oska, siis sellestki pole hullu – ongi põnevam arvata!

Rimonne Baltic OÜ

Scrabble Scrabble on niivõrd legendaarne mäng, et on suisa veider, et sellel pole veel päris oma eestikeelset nime.

Sest see mäng, mille eesmärk on moodustada sulle juhuslikult sattuvatest tähtedest sõnu, vääriks seda kahtlemata. Mäng sobib mängimiseks küll kõigile, aga nooremad vajavad pisut rohkem aega ja rahu, samas saab selle mängu abil suureKlass ika. E ga ro päraselt eesti keelt õppida. gi mid hkem agi öe poleSuured jällegi tundku ennast lda. K nult s ui, sii eda, e s ait halb täiesti vabalt ja pangu kõik sõtajate adele le see k aonad, mis vähegi meelde tulevad, mäng ja „GH ei sob O i L ASE lauale ritta. Aga jäta meelde – te” pole sõna! lefonid mängimise ajaks taskusse!

kommPeenrte aar:

Rimonne Baltic OÜ

SEPTEMBER 2021

9

 RASEDUS 

Emaks saamiseks valmis?

Muutus

“Iga ootamatu sündmus lööb meie rütmi ja plaanid sassi. Tihti kaasneb uue olukorraga esmalt hirm ja mure, ja see ei puuduta vaid rasedaks jäämist,” räägib Lääne-Tallinna keskhaigla vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar. Palusime tal aidata hirmudele silma vaadata.

Tekst: Kelly Kipper Fotod: Shutterstock

“Ootamatu raseduse puhul on oluline taustsüsteem: kas oled püsisuhtes, kuidas suhtub rasedusse partner, millised on majanduslikud võimalused, kas tegemist on esimese rasedusega, milline on sinu vanus. Kui naine tunneb hirmu, aga mees või teised pereliikmed on toetavad, tunneb ka naine ennast kindlamalt.

Hirme aitavad ületada ka ämmaemand ja raseduskriisi nõustaja. Oluline on saada jälile, mida kõige rohkem kardad ja millised on võimalused olukorda parandada.”

Tähtis on endale tunnistada, et elu muutub niikuinii, ka siis, kui sa last ei saa. “Meid muudavad valikud töös, õpingutes, elukohas, suhtes … Ja meie keha muutub ka last saamata — vananeme, teeme uue soengu, võtame kaalus juurde ja alla. Elustiili muutus sõltub sellest, millist elu elame ja kui palju seda muuta tahame.

Tänapäeval on olemas kõik vahendid, et olla lastega mobiilne: turvatoolid, reisivoodid, vankrid, kandelinad-kotid … lastega saab lihtsamini kui iial varem lennata, reisida autoga, sõita rongi ja laevaga. Noored leiavad järjest enam, et see on suurepärane aeg elada mõnda aega paremas kliimas või niisama reisida.”

ei ole tihti peamine põhjus, miks laste saamine edasi lükatakse, teab Madar. “Ka meie õppimisvõimalused on paindlikud ning paljud noored naised otsustavad end väikese lapse kõrvalt täiendada. Lisaks on üha levinum see, et hoopis isad jäävad koju või jagatakse kodus olemise periood pooleks.” Ta lisab, et tihti avastavad värsked emad hoopis pärast lapse sündi oma tõelise potentsiaali ja kutsumuse. “Emaks olemises on ürgne jõud, mis võib viia hoopis kaugemale, kui arvasime, et minna suudame. Lapse saamine ei piira naise võimalusi olla edukas, ilus ja tark. Saame olla täpselt need, kes tahame, selleks tuleb lihtsalt leida sobiv viis.”

Valu Teatud ärevus on igal sünnitajal ja see on loomulik. Oluline on, et sünnitama tulles poleks idealistlikke ootusi. “Iga sünnitus on erinev ja iga ema annab alati oma lapse jaoks parima,” tõdeb Madar. “Kindlasti aitab sündmuseks ette valmistada perekool, kus räägitakse valutustamise viisidest ja lõdvestustehnikatest. Sünnitusmajad pingutavad, et pakkuda naistele järjest toetavamat keskkonda, luues uusi sünnitustubasid, mis oleksid hubased ja kus on eri võimalusi, et naine saaks valida just talle sobiva sünnitusviisi.

Alahinnata ei saa ka tänapäevast aparatuuri. Teadmine, et sina ja su laps saate vajadusel parimat võimalikku abi maailmas, vähendab kindlasti ärevust.”

Üksindus Tänapäeval on palju võimalusi olla sotsiaalne, näiteks sotsiaalmeedia ja beebigrupid, kust leiab sarnaste murede-rõõmudega emasid ning samas vanuses lapsi, et pisikesel oleks seltsilisi. “Mõneti naljakal kombel on COVIDi-aasta kodustele väikelaste emadele pigem rõõmustav olnud, sest isad, kes muidu veetsid pikki päevi kontoris, on ümber kolinud kodukontorisse ja saavad oma laste elust osa rohkem kui iial varem.”

Kas ma saan hakkama?

Töö Eesti õigussüsteem on üks peresõbralikumaid. Mure karjääri ja sissetuleku pärast 10 SEPTEMBER 2021

Kadri Madar soovitab jagada oma hirme mehe, ema, ämma või sõbrannaga. Ka ämmaemanda ja naistearstiga — keda iganes

sa oma tugivõrgustikus usaldad.

“Tihti häbeneme abi küsida, eriti just lähedastelt. Tegelikult ei ole ju lapse kasvatamine ainult naise ülesanne, see on pere ühine otsus. Ja see on täiesti okei, et oleme erinevad ja ka meie lapsed on erinevad. Igaüks leiab just talle sobiva tee oma lapse kasvatamiseks.”

Kas ma oskan olla hea ema?

Mineviku kogemused ja läbielamised mõjutavad kindlasti meie olemust. Õnneks on neist võimalik õppida ja oma lapsega suhelda täpselt nii, nagu ise otsustame. “Tihti on lapsevanemad endi vastu liiga karmid ja kriitilised. Nii nagu enne lapsevanemaks saamist tuli ette päevi, mil ei oldud heas tujus, rõõmus ja entusiastlik, ei ole mõtet seada endale ootusi, et kõik päevad pärast lapse sündi on ideaalsed. Mõistes, et me ei pea olema täiuslikud, on lihtsam.

Ei tohiks olla iseenda suurim kriitik.”

Suhe “Lapsevanemaks olemine ei ole ainult naise kohustus, see on ka mehe oma,” tuletab Madar meelde. “Ka paarisuhtes kannavad vastutust naine ja mees mõlemad. Abi võib olla vanavanematest, sõpradest või ka lihtsalt mõtteviisi muutusest, et teatud eluetapil tehaksegi asju pisut erinevalt — reisitakse või süüakse restoranis teisiti … aga teisiti ei ole alati halb!”

Piisavalt täiuslik Psühholoogid ütlevad, et lapsevanem ei pea olema täiuslik, ta peab olema piisav. Kas minust piisab? “Tihti tunneme ennast ebapiisavana hoopis muudes aspektides kui emaks olemises. Kodu pole nii korras, kui tahaks, kokkamiseks ei jätku aega, puudu jääb minutitest vannitoas.

Oleme väsinud ja stressis ning see muudab ka lapsed ärevaks.

Inimese kõige suurem organ on nahk ja sellest, millist puudutust edasi anname, sõltub väga palju.

Sama palju oleneb ka sellest, millisel toonil räägime. Mida parem kohaneja on inimene, mida suurem on tema pingetaluvus ja seda paremini saab ta hakkama,” teab Kadri Madar.

Allikas: Anne & Stiil

 LEMMIKLOOM 

Eesti kuulsad lemmikloomad elavad lihtsat elu Eestis on lemmikloomasid, kelle tegemistel hoiab pilku peal kümneid tuhandeid inimesi üle laia maailma. Suur kuulsus aga loomadele pähe hakanud ei ole. Oma karvaseid tegelasi tutvustavad Helen Marts-Kesaväli, Kristiina Tammik, Raul Vatsar, Marek Tšernjavski ja Liina Tuulik.

Tekst: Triin Vasli

Nova Scotia retriiverid Eddie ja Ollie Omanik: Helen Marts-Kesaväli Instagram: eddietheretriever, jälgijaid 36 700 Nova Scotia retriiverid Eddie ja Ollie on energilised, taibukad ja emotsionaalsed koerad. Omanik Helen Marts-Kesaväli tõdeb, et tõug vajab palju tähelepanu ja tahab palju tegutseda, mistõttu laisale inimesele see ei sobi. “Nad on üsna oma kasu peal väljas olevad tulekerad, keda kutsutakse ka retriiverite Ferrariks,” naljatleb Helen. Nova Scotia retriiver, teisisõnu toller on väga taibukas ja aktiivne koer, kes nõuab omanikult tollerilegi omast jonnakust, sihikindlust ja kavalust.

Helen soovitab tõugu aktiivsele ja sportlikule inimesele.

Foto: Helen Marz

Mis ajendas sind koertele Instagrami konto looma?

Olen fotograaf, seega pildistan palju ja loomaarmastus on mul lihtsalt nii otsatu, et vahel ei mahu need suured tunded minu sisse ära! Vaja on seda piltide abil kõigiga jagada.

Milline näeb välja Eddie ja Ollie päev?

Kuulus koer on tegelikult lihtsalt koer. Eddie ja Ollie ajavad igapäevaselt oma tavalisi koeraasju just nagu iga teine armastatud perekoer. Trikitame, kaisutame, matkame, veedame palju aega vabas õhus. Me matkame üldiselt kohtades, kus teised ei käi –

üsna suvalised metsateed ja põllud. Eesti on nii metsa täis, et kõndida saab omaette kus iganes – võta vaid kaart ette ja mine!

Kas kuulsus on koerte elus midagi muutnud?

Tuntus sotsiaalmeedias on rohkem toonud rõõmu meile, sest vahvad koostöövõimalused koerapidamiseks vajalikke tooteid loovate brändidega on suureks abiks olnud. Ja põnev on ka!

Eddie ja Ollie lemmiktegevus: matkamine Rahva lemmiktrikk: trikk nimega “häbi”

XS TOIDUD KÕIGE PISEMATELE SPECIFIC TÄISTOIDUD VÄIKEST TÕUGU KOERTELE

Telli mugavalt otse koju | www.specific.ee | Iga 6. kott TASUTA!

 LEMMIKLOOM  Ibiza podenco’d Mango, Sigma, Kiwi

ga palju, seega võtsin ette enda Instagrami konto, kuhu hakkasin igapäevaselt koerapilte postitama. Tekkis hasart, sest inimestele läksid pildid korda. Nõiaring. Praegu olen laisk ja postitan pigem story’sid. Pildistan rohkem klientide kauneid lemmikuid.

Foto: Kristiina Tammik

Omanik: Kristiina Tammik Instagram: kristiinatammik, jälgijaid 52 100 Kiitsaka kehaehituse ja kuiva lihastikuga Ibiza podenco on pilkupüüdva välimusega algupärane jahitõug. “Noored teismeeas isendid on tihtipeale ääretult kõhnad (ribid ja selgroog on kohe väga väljas) ja sellest ei tasu end ära ehmatada,” räägib kolme koera omanik Kristiina Tammik. Tema sõnul on tegemist keerulise tõuga, kes igaühele perelemmikuks ei sobi. “Kahjuks on minu koera kutsikad pidanud kodu vahetama just sellel põhjusel, et koer on liiga keeruline – liiga suur, liiga tugev, liiga võimatu ja liiga “raske” iseloomuga,” tõdeb Kristiina. Koer tahab väga palju liikuda ja temaga saab edukalt harrastada maastiku- ja rajajookse, erinevaid veospordialasid, jälge, näituseid. Väga hästi sobib ka matkamine. “Ütlen ausalt, et ka minul oli algus meeletult raske, nutsin ikka mitmeid kordi,” tunnistab Kristiina ja tõdeb, et on ajaga õppinud palju kannatlikkust ja minnalaskmist. Tema sõnul on Ibiza podenco isepäine koer ja sobib väga aktiivsele inimesele, kes on pisut boheemlasliku mõtteviisiga. Koeral on tugev jahiinstinkt, mida Kristiina sõnul välja ei koolita. “Kui koer lõhna tunneb, siis on ta läinud, seega tuleb arvestada rihmastatud jalu-

Milline näeb välja kuulsate koerte päev?

Ma ütleks, et see lisand “kuulus” on siin ebavajalik. Umbes samasugune müüt nagu “tõukoer”. Minu koerad elavad tavalist lemmiklooma elu, suurema osa ajast ehitavad diivanil pesa, ajavad karva, toovad pori tuppa.

Sigma ja Kristiina

tuskäikudega, sest see tõug rihmata kõrval ei jaluta,” tõdeb Kristiina.

Nupp nokib sellel tõul hästi, aga ainult enda kasuks. “Podenco’d kasutavad aju enda lõbustamiseks. Igapäevaelus meeldib neile lahendada ülesandeid, kuidas avada külmkappi või kuidas sõber teisest toast välja päästa, et siis koos vargile minna,” räägib Kristiina elust kolme koeraga.

Foto: erakogu

Mis ajendas sind koertele Instagrami konto looma?

Jäin lapsega koduseks ja iga uus ema teab vast, et väikelapse kõrvalt hakkab pihta üks meeletu käruralli. Ma pole vist elus nii palju stabiilselt jalutanud. Parimatel päevadel tuli viis tundi kärutamist ära. Aga lihtsalt kärutamine on minu jaoks üksluine tegevus, nõnda võtsin kaasa kaamera ja materjali aina tekkis. Facebooki jaoks on seda lii-

Kas tuntus on koerte elus ka midagi muutnud?

Vaid asjaolu, et toredate koostöödega seoses on minul suur õnn katsetada palju erinevaid ja kvaliteetseid koertele mõeldud tarvikuid. Aga koer ju sellest aru ei saa. Temal on ikka reeglid, rutiin ja asjad, millega ta on harjunud. Minu koerad ei ole erilised ja nad ei ole kuidagi paremad kellegi teise koerast, sest päeva lõpuks on meil kõigil kodus ju parim koer.

Mango, Sigma, Kiwi lemmiktegevus: matkamine, magamine, söömine ja täpselt selles järjekorras Rahva lemmiktrikk: “nina” ja “pea”

 LEMMIKLOOM  Pembroke’i Walesi korgi Otto

Bengali kass Müstik

Omanik: Raul Vatsar Instagram: ottodecorgi, jälgijaid 17 900 Pembroke’i Walesi korgi, tuntud ka kui Briti kuninganna Elizabeth II koer, on mängulusti täis ja rohkelt tähelepanu ihkav koerake. “Korgi on (ja me ei taha solvata ühtki teist tõugu – meilgi on olnud enne rotveiler ja hundikoer) maailma kõige rõõmsam ja lõbusam koer,” kiidab Raul Vatsar oma lemmikut. Ta tõdeb, et korgil on ka omad krutskid ja kiiksud, aga see käib tõuga kaasas.

“Tegelikult on korgi nelja lühikese jala, aga suure hingega koerake, kes on truuks kaaslaseks igal hetkel,” iseloomustab Raul Ottot.

Mis ajendas sind koerale Instagrami konto looma?

Otto Instagrami konto sai loodud päeval, mil ta oli umbes viiekuune. Olime perega aias ja ma ütlesin neile: “Vaadake, kui armas ja ilus koer meil on! Saaks me seda kuidagi maailmaga jagada.” Viis minutit hiljem oli Ottol Instagrami konto olemas ja mulle ulatati telefon sõnadega: “Tahtsid jagada maailmaga – jaga seda üle Instagrami.” Esimese asjana tuli Ottole mõelda Instagrami-nimi – sellega läks alguses kõige kauem, aga siis sündiski “OttodeCorgi” ja algus oligi tehtud.

Alguses postitasin neli pilti päevas ja jälgijate arv aina kasvas, algul küll vaevalisemalt, kuid pärast poolt aastat, mil meil oli juba paar tuhat jälgijat, levis see kiirelt. Viimased kaks aastat on jälgijate arv stabiilne ja usun, et sellest kõrgemale me väga ei küündi, kui ei hakka sinna just rohkem aega panustama.

Milline näeb välja Otto päev?

Kuulus või mitte, iga koera baasvajadused peavad olema rahuldatud. Otto päeva mahub kaks pikka jalutuskäiku: hommikul

Prantsuse buldogid Lola ja Pepe

Eestis elab leopardile sarnanev kass Müstik, kes valdab üle 50 erineva kassitriki. Tegemist on bengali tõugu kassipoisiga. “Müstik on 6,5-aastane väga aktiivne kass, kes naljalt süles ei püsi,” tutvustab Marek Tšernjavski oma kassi. Juba viiekuuselt õppis kass ära oma esimese triki ja nüüdseks on ta kuulus nii Eestis kui ka välismaal. “Soovitan sellele tõule võtta seltsiks ka teine kass, teine variant on kassile väga palju aega ja energiat pühendada,” sõnab Marek.

Foto: erakogu

1,5–2 tundi, mis teeb 4–5 kilomeetrit, ja õhtul jalutame umbes tunnikese.

Proovime Ottot päeval nii palju kui võimalik ka endaga kaasa võtta, mistõttu võib väita, et teeme kõike koos. Hästi on öelnud keegi tark: “Ma suhtun kahtlustavalt inimesesse, kes ei usalda koera, kuid ma usaldan koera, kui ta suhtub kahtlustavalt inimesesse.” Usun, et koer on inimese peegel ja peegeldab ka peremehe suhtumist.

Kas kuulsus on koera elus midagi muutnud?

Ei ole. Kui, siis ainult nii palju, et vahel tuntakse koer tänaval ära ja tahetakse juttu ajada, pai teha – samas seda tahetakse tihti, sest korgi on nii armas ja lõbus koer. Teine asi, mis on muutunud: oleme Ottot nii palju pildistanud, et ta on sellest natuke väsinud.

Talle ei meeldi pildistamine enam ja ta pöörab pilgu ära, kui telefoni näeb.

Otto lemmiktegevus: mängimine ja jalutamine

Mis ajendas sind Müstikule Instagrami konto looma?

YouTube’i kanal ja Instagrami konto said tehtud selleks, et kõik videod ja pildid oleksid ühes kohas ja neile, kes meie tegemiste vastu huvi tunnevad, ka kergesti kättesaadavad.

Milline näeb välja Müstiku päev?

Päevad mööduvad sarnaselt nagu kõigil kodukassidel. Müstik ärkab ja läheb magama samal ajal kui mina ning toitu serveerin talle 2–3 korda päevas. Päeval armastab ta jooksurattal hullata. Esimese ehitasin talle viis aastat tagasi ise, kuid hiljuti ostsime spetsiaalse kassidele mõeldud jooksuratta. Suviti käime Müstikuga ka rihmas jalutamas, koduümbrust uudistamas. Uute trikkide õppimine on jäänud viimastel aastatel paraku tagaplaanile, kuid aeg-ajalt enne toidukorda proovin mõned vanad trikid temaga läbi, et need meeles püsiks.

Kas kuulsus on Müstiku elus midagi muutnud?

Kuulsusega on kaasnenud toredaid fänne, kes meie tegemisi jälgivad. Oleme saanud

14 SEPTEMBER 2021

ka toredaid kingipakke, televisioonis trikke presenteerinud ja isegi Kanadas ühes reklaamklipis osalenud.

Marek, jaga mõningaid nippe, kuidas kassile trikke õpetada?

Esmalt tuleb leida kassi motiveeriv preemia. Enamasti on see maius, aga ilmtingimata ei pea olema. Varuda tuleb palju kannatust ja anda loomale aega mõistatamaks, mida omanik temalt täpselt ootab.

Trenni käigus tuleb looma premeerida tähelepanu ja õnnestunud katsetuste eest.

Trennile tuleb läheneda mänguliselt ja positiivselt, sest kõige tähtsam on lemmikuga koos aja veetmine. Treeningsessioonid tasub hoida lühikesed ja tihedad, sest lemmiku tähelepanu kipub kiiresti hajuma.

Müstiku lemmiktegevus: kassirattal sportimine, magamine Rahva lemmiktrikk: elustamise südamemassaaži jäljendamine

da. Olen saanud seeläbi mitmeid tutvusi, käinud üritustel ja õppinud palju uut erinevate tõugude kohta.

Foto: erakogu

Omanik: Liina Tuulik Instagram: lola_pepe_frenchies, jälgijaid 36 200 “Prantsuse buldogid Lola ja Pepe armastavad palju veiderdada ja kaisutada. Neil on sarnane kehakeel ja prantslastele omane mõtteviis, kuid isiksused on täiesti erinevad,” iseloomustab Liina Tuulik oma lemmikuid. Seltsikoerteks aretatud prantslased ihkavad lähedust ja tahavad olla osa perekonna igapäevastest tegemistest, samas on neile antud ka kamaluga sitkust ja isepäisust. “Buldog võib küll hästi aru saada, mida on vaja teha, kuid kui tegevus tundub talle põhjendamatu või seda peab tegema korduvalt, võib ta üsna kiiresti jonnima hakata,” räägib Liina ja tõdeb, et hetkedel, mil koeral motivatsiooni pole, tuleb pall ise põõsast ära tuua. Buldogi kasvatamine võib Liina sõnul nõuda tavapärasest rohkem kannatlikkust ja järjepidevust. Tõug ei pruugi sobi-

Foto: erakogu

Omanik: Marek Tšernjavski Instagram: mysticthebengal, jälgijaid 3146

Milline näeb välja Lola ja Pepe päev?

Lola ja Pepe päevakava koosneb vähemalt kolmest jalutuskäigust ja kahest toidukorrast, mitmest miilustamise rituaalist ja paljudest magusatest uinakutest.

Kas kuulsus on koerte elus midagi muutnud?

Võib julgelt väita, et Lola ja Pepe elavad üsna tavapärast mõnusat koeraelu. Kuulsus on toonud kaasa äratundmisrõõmu tänaval ja mõned hüved ka elamiskulude osas. da väga aktiivsele inimesele, sest arvestada tuleb koera füüsisega, jälgides jalutuskäigu pikkust ja välistemperatuuri, ning tema tundliku seedimisega.

Mis ajendas sind koertele Instagrami konto looma?

Kui perre sai võetud teine koer, Pepe, tekkis soov jäädvustada ja jagada meie ühiseid hetki ning Instagram tundus selleks ideaalne väljund. Osalt sooviga isiklikul kontol sel teemal mitte spämmida ja teisalt, olles varem jälginud ka mitmete koerte kontosid, siis tahtsin ka sellest kommuunist osa saa-

Lola ja Pepe lemmiktegevus: uute ja põnevate kohtade avastamine ja vabalt jooksmine Rahva lemmiktrikk: “Kes su sõber on?”

 KÜBERKIUSAMINE 

Tegevusplaan:

kuidas lõpetada küberkiusamine Internet ja sotsiaalmeedia pakuvad ägedaid võimalusi aja veetmiseks.

Siiski ei pruugi internetiavarused vaid häid elamusi pakkuda.

Kuidas küberkiusamist vältida ja kuidas sellega toime tulla, kui see juhtunud on, õpetab veebikonstaabel Karmen Raud.

Tekst: Teele Teder Fotod: Shutterstock

K

iusamine veebis ei erine kuidagi kiusamisest reaalses elus – igaüks võib sattuda kiusamise ohvriks. Põhjuseks võivad olla kaaslastest erinevad huvid, välimus, tõekspidami-

Foto: Ruudu Rahumaru

sed jne. On kiusajaid, kes teevad seda teadlikult ja tunnevad sellest lõbu.

Nad võivad olla agressiivsema temperamenditüübiga, aga ka nõrgema empaatiavõimega, ebakindlad, viha täis või sooviga silma paista ja näida tugevamad.

KODUSISUSTUSEKS VALI NATURAALNE LAMBANAHK MUHUMAALT Võtame juurde lapsi 6–9 a hommikune rühm kesklinnas 3–4 a mudilased 5–6 a tüdrukud 7–9 a tüdrukud 9–12 a tüdrukud

TUNNIPLAAN MEIE KODULEHEL Daamidele pakume tervisevõimlemist

Osta mugavalt e-poest www.muhuliha.ee

16 SEPTEMBER 2021

ILU ja RÜHMVÕIMLEMISE ning AKROBAATIKA rühmad ootavad samuti uusi liikmeid!

KÜSI LISA!

Lisainfo • www.piruett.ee tel 646 3659 e-post piruett@piruett.ee

Meie treeningud toimuvad: KESKLINN, PÜÜNSI, JÜRI, SAKU, PÄÄSKÜLA, HAABERSTI, MUSTAMÄE, LASNAMÄE

 KÜBERKIUSAMINE  Kõige sagedasem põhjendus kiusamisele Kui rääkida päriselus suhtlemisest, siis kehakeelel on tähtis osa. Psühholoogide sõnul sõltub meist jääv mulje öeldu sisust (sõnadest) kõigest 7%, väljenduslaadist (hääle toonist, valjusest) 38% ja kehakeelest ehk mitteverbaalsest suhtlemisest 55%. Töökogemus on näidanud, et noored vabandavad kiusamist välja eelkõige naljaga.

Eeltoodud numbritest võime järeldada, et keeruline on veebis teha head nalja nii, et kõik osalised sellest aru saaksid ja naeraks, sest igaüks tõlgendab sõnu ja pildikesi omamoodi – puudu olev 93% asendatakse oma peas varasemate kogemuste ja eeldustega.

ne seadistamine võtab küll rohkem aega, kuid võib pikemas perspektiivis postitajat siiski kaitsta.

Ära vasta samaga Kui keegi proovib sind solvata, siis ära allu provokatsioonile ehk ära vasta samaga. Näiteks TikTokis on suure jälgijaskonnaga sisuloojad selgesõnaliselt väljendanud oma videotes, et neile ei meeldi ja nad ei tolereeri lugupidamatut käitumist oma lehel. Ehk ebameeldivat olukorda tuleb väljendada, ent jääda sealjuures võimalikult neutraalseks.

Salvesta kõik solvangud, sest need on tõendid.

Lihtne võimalus kiusamist vältida Kiusajad püüavad varjuda interneti anonüümsuse taha, kuid internet annab ka kiusatavale võimalusi. Näiteks saab enda konto teha privaatseks, et võõrad inimesed ei näeks sinu postitusi ega saaks neid kommenteerida ja sul oleks võimalus suhelda vaid enda tegelike sõpradega. Lisaks saab ka valida, kellele enda sõbralistist postitusi näitad. Selli-

www.valent.ee

ÜLLE ANDRE • ylle@valent.ee • tel 520 5001

Tee kuvatõmmiseid Teiseks – salvesta kõik solvangud, sest need on tõendid. Seejärel blokeeri kiusaja ja teavita moderaatoreid pahatahtlikust tegelasest, et selle keskkonna administraatorid saaksid eemaldada või külmutada kiusaja konto.

Jaga inimestega, keda usaldad Kolmandaks – kindlasti räägi juhtunust enda vanematega või inimestega, keda usaldad. Otsustage koos, kuidas edasi tegutseda. Kiusamisvormid on erinevad ja tuleb ette, et päris elus tekki-

Laps on tõesti kodu peegel ehk laps õpib kiuslikke sõnu, väljendeid ja suhtumist ka kodust.

nud konflikti otsustatakse lahendada hoopis internetis.

Hirmutamine ei ole lahendus Kiusamist lahendatakse selle põhjuse väljaselgitamisega. Tavaliselt toimub see vestluse vormis lapse, tema vanemate, politseiniku, pedagoogi ja psühholoogi osalusel. Kiusamisega seotud probleeme ei lahenda hirm menetluse ja karistuse ees, vaid see, kui kiusaja päriselt endale teadvustab, et tema käitumine põhjustab teistele valu ega ole vastuvõetav. Siinkohal on ka äärmiselt tähtis lapsevanemate tugi, kes ei pruugi esmalt üldse teadlikud olla, et nende laps kedagi kiusab.

Kiusaja vanem peab sellistes olukordades lapsega kindlasti rääkima ja selgitama, et selline käitumine ei ole õige.

Nõuanded lapsevanematele Lapsevanemad peaksid samuti teadma, mille vastu laps internetis huvi tunneb, kuid teadmine võiks tekkida igapäevavestlusest lapsega, mitte tema järel n-ö nuhkides – siis on lootusetult hiljaks jäädud. Mida rohkem laps sind usaldab, seda paremini oskad ka reageerida, kui tal mure peaks tekkima.

Panen siinkohal ka lapsevanematele südamele, et laps on tõesti kodu peegel ehk laps õpib kiuslikke sõnu, väljendeid ja suhtumist ka kodust.

Kui vanemad ei hoia end halvustavate kommentaaridega tagasi, arvabki laps, et see on tavapärane, ega mõista, mida ta valesti tegi. Täpselt nii on ka sotsiaalmeedias, kus ta näeb, mida ja kus tema vanem kommenteerib või millist sisu üles laadib. Enda lapsele tuleb eeskujuks olla igal pool, sealhulgas ka kübermaailmas.

Kuidas käituda

kiusamise korral ja kuhu pöörduda? Õnnetuste ja kuriteo ohvriks langemise eest pole keegi täielikult kaitstud.

Last tuleb julgustada, et mure korral tuleb alati pöörduda mõne täiskasvanu poole, keda ta usaldab.

Nõu selle kohta, kuidas lastega ühist keelt leida ja erinevatel teemadel rääkida, leiab veebilehelt www.tarkvanem.ee.

Lapsed või need, kes kiusamist märkavad või selle tõttu muret tunnevad, võiksid kirjutada kas veebikonstaablitele või lasteabi.ee vestlusesse või helistada numbril 116 111.

18 SEPTEMBER 2021

Mida teha,

kui last koolis või veebis kiusatakse?

Kertu Leesmaa, City Tervisekliiniku psühholoog Kiusamine on üks agressiooni vormidest ja sel on mõju nii ohvriks langenu füüsilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele kui ka akadeemilisele toimetulekule. Kiusatud laps kipub teiste lastega võrreldes olema ärevam, vaoshoitum ja ettevaatlikum. Tal on raske keskenduda koolitöödele, kui kunagi ei tea, mis saabuv koolipäev tuua võib.

Kannatada saab nii lapse õppeedukus kui ka minapilt. Kiusatuna on raske mõista, miks nii tehakse, tähelepanu suunatakse endale ja “veidrana” teiste hulgas nähakse vaid iseend.

Kiusaja, kes tunneb vajadust nõrgematele koht kätte näidata, on sageli ise raskes situatsioonis ja võimetu oma emotsioonidega toime tulema ning valab seda võimalusel teiste peale välja. Võib-olla on teda kunagi kellegi tugevama poolt kiusatud või on segased ajad toimumas kodukeskkonnas – põhjuseid võib olla mitmeid.

Lapsevanemana on oluline tähele panna ja märgata oma lapse emotsionaalseid muutusi ning uurida nende tõsidust, samuti lapse käitumise põhjuseid. On oluline teha vahet konfliktil ja kiusamisel: konflikt on võrdsete poolte omavaheline arusaamatus, mis laste puhul võib tähendada võimalust suhtlus- ja probleemilahendusoskuste õppeks; tahtlik kiusamine aga järjepidev

tugevama poole alandav käitumine nõrgema suhtes, kasutades selleks kas verbaalset või füüsilist vägivalda.

Kiusamise puhul on olulised märgid lapse käitumises tema endassesulgumine ja hinnete järsk langus, samuti äkiline protestikäitumine. Kiusatud lapsed on ebakindlad ja emotsionaalselt kergesti haavatavad. Pikaajaline kiusamise tagajärjel võivad esineda depressioonile ja/või ärevushäirele iseloomulikud sümptomid. Ohvrid kipuvad olema allaheitlikud ja madala enesehinnanguga ning tundma üksindust.

Kaob ära teotahe ja suhtlemisprobleemid võivad tekkida ka kodus.

Lapsega sellistel teemadel vestluse arendamisel võib olla abiks mõni enda või mõne tuttava kooliaegse kogemuse näide, oma tunnete jagamine mingil sarnasel teemal. Turvatunde loomine läbi täiskasvanu täieliku kohalolu annab lapsele kindluse oma probleemi jagada ja alles siis on võimalik üheskoos püüelda lahenduste leidmise poole. Kuna kiusamine leiab enamasti aset koolis, on mure tekkimisel lisaks perekondlikule toele soovitatav teha tihedat koostööd kooliga, sealjuures klassijuhataja, õpetajate ja/või tugispetsialistidega. Kui kiusamine on toimunud kaua ja tagajärgedega tegelemiseks näib olevat vaja spetsialisti abi, tuleks kahtlemata pöörduda psühhoterapeudi poole.

EHITUS ON ALANUD!

Uued ja mugavad kodud Kristiines www.mõtuse25.ee 55 633 064 52 093 30

Väike maja Nõmme südames www.kesknomme.ee

 TOITUMINE 

Kõik saab alguse

kodust Laste seas leviv ülekaal teeb üha murelikumaks. Selle jaoks ei pea lugema teadusuuringuid – tasub vaid silmad lahti teha ja natuke ringi vaadata. Pontsakaid mudilasi vurab ringi nii paremal kui vasakul. Nii nagu mitmed teised probleemid, saavad ka kehvad toitumisharjumused alguse kodust.

Tekst: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

Me ei lisa oma tõmmisesse teisi ravimtaimi, mett, alkoholi ega maitsemõjutajaid.

TELLI VÄRSKE ANGERJAS, MARINEERITUD ANGERJAS, SUITSUANGERJAS, MARINEERITUD SUITSUANGERJAS MEIE LEHELT WWW.ANGERJAFARM.EE

Meie e-pood: passik.ee/pood

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Must pässik on juba rahvapärimuses aktiivses kasutuses olnud ning selle järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside tasakaalukat toimimist.

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja tehtud vaid vee baasil.

Tel 5625 3944 info@angerjafarm.ee angerjafarm

20 SEPTEMBER 2021

KINGI ENDALE TERVIST!

Septembris tasuta tarne!

Pakume tummist ja tõhusat pässiku tõmmist 0,5- ja 1-liitristes pudelites.

Saadame pakiautomaatidesse üle Eesti.

MITU ON SOODSAM!

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt: www.passik.ee · passikEST passik@passik.ee · tel 5566 1535

 TOITUMINE  Vanemate eeskuju Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et lapsed ei toimeta meie sõnade järgi, vaid jäljendavad vanemate käitumist.

Nii nagu emme-issi ees, teeb tita järele. Kõige valulikum on kuulda murelikke ahastushüüdeid: “Kust ta selle küll õppinud on!? Mina pole teda nii kasvatanud!” Sellise vanema käest tasubki küsida, et kes tema lapse siis üles on kasvatanud. Kui selliseid vestlusi kuuleb tihti kombekuse ja viisakusreeglite kohta, siis tegelikult on sama lugu ka toitumisharjumustega. Saiakesi mugiva ema-isa võsukesest saab suure tõenäosusega saiakesi mugiv noor inimene.

Jah, loomulikult mängib siin oma osa ka keskkond. Plinkivad limonaadireklaamid ja burgeriputkast leviv rasvalõhn on kindlasti faktorid. Keskenduda tuleks aga sellele, mida me kontrollida saame. Väike laps sööb niikuinii eakaaslastega koos kartulikrõpsu ja ostab koolist koju tulles kommi. See polegi oluline – las sööb, las ostab. Kujutage nüüd aga ette, kui samasugune rämpstoit teda ka õhtusöögilauas ootab. Sel juhul pole tal ju võimalustki paremaid toitumisharjumusi omandada!

Lähme mäkki!

Loomulikult ei saa rämpstoitu ka kodust täielikult välja lõigata. Ühine pitsa-

Kui keelamine on justkui lammutav jõud, siis tervislike eluviiside sisendamine eeskuju kaudu on ehitamine.

“Kust ta selle küll õppinud on!?

Mina pole teda nii kasvatanud!”

õhtu või lastega mäkkiminek võiks kuuluda iga lapse õnnelikesse mälestustesse. Küll aga tasuks mõelda, kas kiirtoidu kasutamine preemiana on kõige mõistlikum lahendus. Kui pere ainsa korrana mäkilaua taga friikaid neelates koos istub, siis tekib lapsel alateadlik seos – kiirtoit seotakse positiivsete emotsioonidega.

Mäkis loodud õnnelikud mälestused võiksid aga kahvatuda selle ees, mis toimub kodus. Ühine söögitegemine ja tervislik toit võiks pere tuua ühe laua taha

ja pakkuda palju enam kui kaubanduskeskuses toimuv rämpstoiduga patustamine. Siit koorubki välja üks põhilisi soovitusi vanematele – tehke koos lastega süüa! Sööge koos! Söögitegemine ühendab ja loob aegumatuid mälestusi. See, mida süüa teha, on ju teie valik.

Keegi ei taha oma lapsele halba Keelamine tekitab lapses pahatihti hoopis vastupidise reaktsiooni. Kommi ei saa lihtsalt ära keelata, sest keelatud vili on kõige magusam. Nii määrati inimese

www.epiim.ee

sto light re B t s u ju a v õ k Itaaliapärane sisaldab g in n i t s ä h e im maitseb 5%. rasva kõigest 1

 TOITUMINE 

saatus juba paradiisiaias. Siinkohal tuleb mõelda tulevikule – keegi ei taha ju kehvi toitumisharjumusi oma lapse eluteele kaasa anda. Kui keelamine on justkui lammutav jõud, siis tervislike eluviiside sisendamine eeskuju kaudu on ehitamine. See võtab aega, kuid on lõppkokkuvõttes tervisliku toitumise jaoks hädavajalik. Loomulikult ei saa rõhutamata jätta ikkagi eeskuju. Mõeldav pole olukord, kus ema või isa söödab lastele juurvilju, ent maiustab ise iga päev kreemikookidega. Kehvi toitumisharjumusi ei saa ju

Kui selline nooruk siis ülikooli jõuab või iseseisvat elu alustab, ilmnebki tõsiasi, et muna pole kunagi praetud ja riisikeetmisel läheb köök põlema.

22 SEPTEMBER 2021

pikalt varjata – see on kehakompostitsioonis kõigile näha. See on avalik saladus.

Kuna kehv toidumenüü hakkab kehakaalu kasvades ka teistele silma, siis paratamatult võib sellega kaasneda hukkamõistmine – teised lapsed koolis narrivad. Mitte ükski vanem ei taha enda lapsele sellist saatust. Kõige olulisem ongi aga mõista, et selle vältimiseks saab reaalselt midagi ise ära teha. Igal hommikul hommikusööki valmistades, igal õhtul koos laua taga istudes. Toitumine on üks tähtsamaid alustalasid – söögi kaudu jagatakse mälestusi, tähistatakse erilisi sündmuseid ja luuakse kehakompositsioon. Mida siis soovitada? Alustada tuleb ikkagi iseendast, muud moodi pole lootustki, et lapsed võiksid heast peast toitumisharjumusi paremuse poole suunata.

muna pole kunagi praetud ja riisikeetmisel läheb köök põlema. Väiksel tegelasel tuleb ikka kõike ise proovida lasta – nii erinevaid maitseid kui ka toiduvalmistamist. Esialgu võib see küll aega võtta ja tüütu olla, sest kogenud täiskasvanu suudab köögis toimetada hoopis kiiremini (ja ka puhtamini!), aga varugem kannatlikkust ja õpetagem lapsed iseseisvateks. Ühiselamute kõrval poes käies võib heita pilgu tudengite toidukorvile ja kahjuks selgubki, et paljud lihtsalt ei oska endale tervislikku toitu valmistada.

Külmutatud pitsa ja võileivad pole iseenesest muidugi keelatud, ent kui sellisest kraamist aastaid toituda, siis saabki inimesest üks pitsa. Sa oled see, mida sööd! Lihtne!

Kuidas lapsed kööki saada?

Laste maitsemeel on teatavasti õige tundlik – mõni asi ei lähe lihtsalt kuidagi alla ja tekitab hoopis jonni- või solvumisepisoodi. Tihtipeale avastatakse alles hilisemas eas, et tegelikult pole ühel või teisel toidul suurt vigagi. Tegelikult on päris hea! Üks tuntumaid laste poolt vihatud hõrgutisi on kala. Pahatihti mereannid üldisemalt. Ka siin algab kõik vanematest – võib-olla ei peaks kala peale nina kirtsutavale tirtsule pakkuma praetud räime või toorest heeringat. Ka-

Lisaks sellele, et laps tervislikult sööks, kaasneb toiduteemaga ka iseseisvus.

Olgu need lõunasöögid kui tahes tervislikud – väike inimene peaks ka mõistma, kuidas neid ise valmistada. Liialt hoolitsev ema, kes valmistab iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kedagi teist kööki ei lase, õpetab lapsele tegelikult sõltumist. Vanemast sõltumist. Kui selline nooruk siis ülikooli jõuab või iseseisvat elu alustab, ilmnebki tõsiasi, et

Kuidas lapsed erinevaid toite proovima saada?

Kas poleks mitte tore, kui laps mõnel õhtul hoopis teile kala valmistaks? last saab ju teha lõputult võrratuid roogi, mis kahtlemata ka lastele maitsevad. Üsna kindlaks valikuks võib pidada lihtsalt ahjus tilli ja sidruniga valmistatud lõhet.

Siin on võimalus ka vanematel areneda. Kui lapsele üks või teine asi ei maitse, ent see on talle kasulik, siis tuleb seda lihtsalt teistmoodi valmistada. Lihtsalt paremini. Ja kõiki neid retsepte võib katsetada lastega koos, nii tekib söögitegemisest harjumus ja pereelu lahutamatu osa. Kas poleks mitte tore, kui laps mõnel õhtul hoopis teile kala valmistaks? Üks salatrikk on veel – kui laps mõnda toiduainet suu sissegi ei pista, siis võib selle kuulutada eksklusiivseks toiduks, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele. Nii pea kui seda öelda, tekib väiksel mudilasel kohe huvi! Jah, kõik algab siiski emast, isast ja iseendast.