Moodne Pere (märts 2021)

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MÄRTS 2021

Veeda aega kokates, mitte shopates

 SISSEJUHATUS 

Pereideaalid prügikasti

M

illine on teie ideaalne perekond, perekond, mille poole püüelda? Kaks naeratavat ja alati viisakat last, blond ja sinisilmne ema, pidevalt jooksumaratoniks valmistuv isa? Valge aiaga maja niidetud murulappide keskel, auto, purjekas, mootorsaan hoovis? Probleemivaba, murevaba, kriisivaba?

Alati sõnadega asju selgitav ja tarkusi pritsiv vanaisa? Küpsetistemeistrist ja kudumiskunnist vanaema? Kaks perereisi aastas – palmide alla ja mägedesse? Pensionifond, koolitusfond, hobifond? Klaveritunnid ja judotrennid, palju sõpru ja läbikäimine perekondade vahel? Ideaalid on ilusad!

Kahjuks ei vasta ükski ideaal kunagi reaalsusele. Ning seda ei ole ka vaja, see oleks igav ja see oleks inimvaenulik. See on ka põhjus, miks üldisemad, monofunktsionaalsed ja rahvusvahelise turundusmasina loodud pereideaalid peaksid lendama prügikasti. Loodud illusiooni eesmärk on tasalülitada igasugune teisitimõtlemine ja kõrvalekalle, suruda meid igavasse keskpärasusse.

Kõige aluseks peab olema armastus, seejärel soov koos olla ning sellele vundamendile saab ehitada elu, mis on unikaalne, rahuldust pakkuv ja ärgas. Kõik ei pea, kasutades lahkunud legendi Lembitu Kuuse sõnu, meheks olemiseks “suusatama vähemalt korra läbi Tartu maratoni, nägema Estonias “Savoy balli” ja omama nahkpintsakut”. Võib teha täitsa teistmoodi, võib elada koos mitmekesi või üksi, kasvatada nii omi kui ka võõraid lapsi. Eesmärk on olla õnnelik, terve, värske ja teha kõike nii, et ka teistel läheks samamoodi.

Niisiis … ärge ülistage ideaale, need on illusioon, elage oma elu ise. Võtke lapsel käest kinni, naine käevangu, koerarihm hambusse ja minge parki aega surnuks lööma.

Martin Hanson Moodsa Pere toimetaja

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Uued ja mugavad kodud Kristiines www.mõtuse25.ee 55 633 064

Väike maja Nõmme südames www.kesknomme.ee

 PEREKOND 

Andrei Kazakov

alustab iga aasta vähemalt ühe äriga Andrei Kazakov on terve elu tegelenud erinevate baaridega. Praegu on mehel kolm rauda tules ja selle kõrval kasvatab ta kahte väikest last. Kuidas tal selle jaoks aega jätkub ja millised on baariomaniku väljavaated koroonakriisi taustal?

Tekst: Taavet Kase Fotod: Kiur Kaasik

M

e ei saa üle ega ümber koroonast – eriti kui räägime sinu kui baariomanikuga.

Teatavasti on sul juba kaks baari ja plaanid avada kolmandat – kas vastab tõele? Kuidas on kriisiaasta sinu baare mõjutanud? Kas klientuur on vähenenud, kas oled pidanud töötajaid koondama, kuidas üleüldiselt äridel läheb?

Korrektsem oleks öelda, et mul on üks baar, üks baari-catering’i teenus ja lähiajal on üks baar kindlasti tulekul. Selle kriisi eripäraks on see, et minu vald-

kond on löögi all esimesest kriisipäevast alates. Meie tegevus on otseselt seotud inimeste teenindamise, lähikontaktide ja muu sellisega, mis on praegu ohtlikuks määratud. Tagantjärele on väga huvitav vaadata, kuidas inimeste käitumine muutus: eelmisel kevadel kõik kartsid, suvel oli elu tavapärane, sügisel oli mingi lootus, et läheb paremaks, ja talvel oli juba näha, et inimesed on lõhestunud ja nende arvamused muutuvad aina radikaalsemaks.

Klientuuri kohta võin öelda, et kohe, kui toitlustuskohad avatakse, on inimesed kohal. Kõik on sellest olukorrast väsinud, kõik tahavad nautida. Meie juur-

de tullakse eelkõige head aega veetma.

Möödunud aasta oli paljude jaoks nagu Ameerika mäed, me pole erand. Oleme olnud pankroti lähedal (mitu korda), oleme olnud üks populaarsemaid joogikohti riigis, oleme kohanenud nii palju kui võimalik ja ilmselt oleme endiselt elus tänu suurele armastusele oma valdkonna vastu ja piisavale lollusele.

Kollektiivist rääkides – kahjuks pidime detsembris oma tubli meeskonna täies mahus koondama, muidu oleksime põhja läinud. KaiF baari põhiline leib tuleb ajavahemikus 21.00–2.00, seega piirang, mis kehtestati 29. augustil ja kestab tänase päevani, oli otsene löök rusikaga näkku. Ja koondamine oli üks emotsionaalsemaid hetki möödunud aastal, sest pidime lahti laskma inimesi, kes olid meie jaoks palju enamat kui töötajad.

Natuke lähemalt kolmanda baari avamisest – kust tuleb julgus avada baar, kui kõik baarid on kinni?

Niikaua kui inimene tahab mõnusalt

aega veeta, olla värskes õhus, kuulata muusikat, olla koos ja tantsida, seni on meil piisavalt julgust seda kõike pakkuda. Iga kriis on ju hea aeg, et soodsatel tingimustel oma plaane ellu viia.

Kust tuleb selline julgus? Esiteks, üldiselt meil veab. Teiseks, me teame täpselt, mida inimesed tahavad. Kolmandaks, paljud ei julge seda sammu astuda. See on hea alus tegutsemiseks.

Hästi palju kostub ühiskonnas kriitikat. Kuidas sina Eesti tegevust ja piiranguid hindad?

Ma ei ole kunagi hindamise ja kritiseerimisega tegelenud ega tegele ka edaspidi. Kajad, Jürid, Mardid ja muud tegelased tulevad ja lähevad, aga minu riik, selle ilu, aktiivsed inimesed ja ettevõtlusvõimalused jäävad. Jah, alati midagi muutub, jah, see paadike võib kõikuda paremalt vasakule, jah, seadustik areneb, aga niikaua kui asi äärmustesse ei liigu, on kõik hästi. Olen kohanemisvõimeline väikeettevõtja ja hakkama peab saama igal juhul.

MÄRTS 2021

5

 PEREKOND  soovil alates sellest ajast, kui ta õppis pliiatsit käes hoidma. Kas ma suunan ta kunstikooli, kus ta saab seda arendada, või reaalkooli, sest issi arvab, et programmeerimises on tulevik?

Lähme lähemasse tulevikku. Mis sa arvad, kuidas see kriisiaeg just meelelahtutusäri pikemas perspektiivis mõjutab?

Usud sa, et olukord taastub ja muutub selliseks, nagu oli enne koroonat?

Kõik taastub. Minevik on näidanud, et mõnusa ajaveetmise vastu suunatud piirangud ei ole kunagi toiminud (armas lugeja võib guugeldada, mis asi on speakeasy). Gastronoomiline maailm, mille osaks on kindlasti ka hilisõhtune kokteilibaar või muusikaga öölokaal, on kahtlemata mõnus ajaveetmisviis vaatamata sellele, mida arvab kuuekümnendates bürokraat. Inimene on siin ilmas ainult korraks ja inimene on hedonist. Kindlasti ka see inimene, kelle tööks on piirangute kehtestamine. Kõik taastub. Punkt.

Rääkimata kriisist tundub kolme baari pidamine ühele mehele päris aeganõudev ettevõtmine. Kuidas sa end kolme koha vahel jagad? Kas sul vaba aega üldse on?

Kõige tähtsam on partnerlus, meie meeskond ja mõttekaaslased. Mul vedas äripartneri Kristoga, me täiendame teineteist oma projektides ja see võimaldab mul igapäevastest tegevustest välja destilleerida ainult need ettevõtmised, milles ma väga hea olen. Tõhususe kasvades tekib ka vaba aeg.

Iga kriis on ju hea aeg, et soodsatel tingimustel oma plaane ellu viia.

Ilmselt ei saagi nii suurt ettevõtmist üksinda vedada. Kes on sinu koostööpartnerid ja mille järgi sa valid inimesi, kellega äriseiklusi alustada?

Tähtsaim koostööpartner on minu abikaasa Erika. See, kuidas ta oskab pereja koduasju korraldada, võimaldab mul võtta ärilisi riske ja kohati ka hulluks minna. Äripartneriks on eelmainitud Kristo Lassi, tegelikult minu ammune tuttav, aga koostööd hakkasime tegema alles paar aastat tagasi. Äripartnerluse loomise juures on tähtis see, et inimeste vahel oleks emotsionaalne sobivus, et 6

MÄRTS 2021

nad täiendaks teineteist oma oskustega ja teaksid, mida nad tahavad. Kõik muu on õpitav.

legeerida, saad kasvatamisel rohkem inimesi kaasata. Laste jaoks peab rohkem füüsiliselt olemas olema.

Iga äri on (vähemalt alguses) ju justkui laps – ta vajab hoolt ja armastust ja ressurssi. Selle kõrval on sul aga kodus ka kaks (inim)last. Kui vanad on su lapsed ja kuidas sa nende jaoks tegemiste kõrvalt aega leiad?

Mu lapsed on 4 ja 6 aastat vanad. Ja olgem ausad, vahel issi kohalolek lonkab.

Eriti suvel. Aga alati lähtun sellest, mida tundsin ise 5-aastase lapsena – vanemad pidid kogu aeg tööl olema ja alati tahaks nendega rohkem aega veeta. See on see emotsionaalne päästik, mis tuletab mulle meelde, et pean rohkem laste elus olema.

Liigun selles suunas nii palju kui võimalik. Oluline on just praegune periood, pärast on nad pubekad ja siis on issi ilmselt liiga oldschool ja ei saa noorte muredest aru. Prioriteedid paika ja aega leiab alati.

Koroona ajal on teatavasti vähem liikumist ja rohkem kodus püsimist. Kuidas on kriisiaeg teie perele mõjunud? Kas oled märganud muutusi?

Võib-olla see kõlab halvasti, aga ma ei saa öelda, et oleksime möödunud aasta jooksul püsinud kodus rohkem kui tavaliselt. Liikusime päris palju, tegime päris palju, lihtsalt need tegevused olid veidi teistmoodi. Näiteks kui tavaliselt külastame laupäeviti basseini, siis praegu käime jalgrattaga sõitmas või matkamas.

Mingi moodne VR-kogemusega mängutuba on küll lahe, aga metsas sipelgate reaktsiooni karamellitükile jälgida on ka täitsa põnev. Tuletan kõigile vanematele meelde, et meie lapsepõlves ei olnud nutiseadmeid, 26-käigulisi fatbike’e elektrimootoriga, telefoniga juhitavaid droone ja YouTube’i, aga ikka oli alati tegemist ja avastamist. Elage oma lapsepõlv uuesti läbi, see on imeline tunne.

On sul üldse graafikus kindlalt mingi pereaeg paika pandud? Aeg, mil sa kõnedele ega meilidele ei vasta, vaid oled naise ja lastega koos.

Kodune kokkuleppe on kaks päeva nädalas. Miinimum. Kuna minu töögraafik on pidevalt liikuv, siis ka perepäevad liiguvad. Minu retsept on väga lihtne: telefon on enamiku ajast hääletu, vibratsioonita ja notification’id on sisse lülitatud ainult kõnedele ja iMessage’ile. Tööd tehes on telefon kuskil nähtavas kohas, kodus olles üritan seda vähem näppida.

Keda on kergem kasvatada – kas lapsi või äri?

Praegu tundub, et lapsi on keerulisem kasvatada. Ettevõttes saad rohkem de-

Kuidas vaatad kaugemasse tulevikku – kas soovid, et lapsed võtaksid sinu tegemised üle ja arendaksid neid edasi?

Selles küsimuses ei lähtu ma kindlasti enda soovidest, vaid üritan aru saada, mida lapsed ise tahavad. Kui nad avaldavad huvi minu tegevuste vastu – palun, olge minu mantlipärijad. Kui neil mõlemal on omad huvid, mis ei lähe minu ärimudeliga kuidagi kokku, siis üritan neid suunata ja aidata nii palju, kui saan.

Kõige rohkem soovin, et nad leiaksid oma elus midagi, mis paneb nende silmad särama. Ma näen, kuidas tütar joonistab iga jumala päev iseseisvalt ja omal

Minevik on näidanud, et mõnusa ajaveetmise vastu suunatud piirangud ei ole kunagi toiminud.

Kõik taastub. Punkt.

Anna näiteks kolm näpunäidet inimestele, kes tahavad ärimaailmas karjääri teha ja samal ajal peret kasvatada – kas need kaks kuuluvad kokku või üks pool ikkagi kannatab?

1. Peresisene plaan paika. Kuidas saab iga pereliige liikuda maksimaalse eneseteostuse suunas, olles teistega samal ajal tasakaalus?

2. Sinu isiklik plaan paika. Perekonna ja tööväline aeg iseendale. Kõikvõimalikud jaburused ja kogemused, mis on sinu enda jaoks tähtsad ja teevad sind ühe protsendi võrra õnnelikumaks. Öine 37-kilomeetrine talvematk Viru rabast Aegviidu rongile? Nii äripartner kui ka abikaasa ütlesid, et see on mõttetu.

Minu isiklikus plaanis aga linnuke kirjas ja tunnen ennast väga hästi.

3. Ärilise eneseteostuse plaan paika.

Mida sa päriselt südames teha tahad?

Kui palju raha sul TEGELIKULT vaja on?

Kuhu sa tahad jõuda? Vasta endale ausalt, ole valmis totaalseks läbikukkumiseks ja hakka tegutsema. Meie tagasihoidlik eesmärk viieks aastaks oli vähemalt ühe tulusa äri käivitamine aastas ja vaatamata olukorrale püsime 2019. aastast graafikus. Naudi ja ürita nende kolme punkti vahel tasakaalukalt laveerida.

Tuult tiibadesse!

PROPEX loodustoodete sari on abiks külmetuse ja viirushaiguste korral!

Millal kasutada PROPEX- sarja tooteid?

Pelargooniumi ekstrakt on immunostimulant, rahustava ja lõõgastava toimega, väljutab kehast vedelikke ning vähendab turseid.

Kukemagun on tuntud oma lõõgastava ja köhaärritust vähendava ravimtaimena.

PROPEX- sarjas on põhiliseks tooraineks taruvaigu ekstrakt, mida aastasadu on rahvameditsiinis kasutatud kui antiseptilist, viirusevastast ja immuunsust tugevdavat vahendit mida võib kohata nii köhasiirupites kui kosmeetikas.

Harakaladva ekstraktil on põletikuvastane ja vereloomet soodustav toime.

Musta leedrimarjade ekstrakt tugevdab immuunsust ja toetab organismi vastupanuvõimet

Tüümian sisaldab aktiivse toimega eeterlikke õlisid, millel on antibakteriaalne toime.

Nõmm-liivatee rahustab kurku ja ravib häälepaelu.

+12 aastast

+6

+3

aastast

aastast

sednid a o Esmmpt

S

V

IS

LOODU

sü

Kin kõh nisel ale e

UNSU U M S IM

aastast

Eukalüpti eeterlikud õlid on antiseptilise ja antibakteriaalse toimega.

ED

TEADMIS

aastast

Ennetu kaits s ja e

+6

+12

tisele Lah le kõha

India kibelill on tugev immunostimulant mis tugevdab organismi enda kaitsevõimet.

India kibelill stimuleerib immuunsüsteemi tööd ning aitab ennetada viirustesse ja külmetushaigustesse nakatumist.

Kurguvalu

Männiekstrakt pehmendab hingamisteid ja aitab kaasa häälepaelte tervisele.

TER

PROPEX sarja toodetel on mitmekülgne ja tõhus koostoime, kus erinevad tooted toetavad ja täiendavad üksteist.

Valmistaja: Ortis® Laboratoires, Belgia Esindaja Eestis: Loodustoode OÜ, Rabaküla 4/2,Tallinn, tel: 6660091

PROPEX sarja tooted leiad hästi varustatud apteekidest, tervisepoodidest ja internetipoest www.tervis24.ee

+12 aastast

 PEREKONNAÕIGUS 

Milline on hea suhtluskord

ja kas 50-50 suhtluskord on mõeldav? duaalne ja käib juhtumipõhiselt. Kindlasti on määrava tähtsusega, kui lähedane oli laps ema ja isaga enne probleemset olukorda, ning vähem tähtis ei ole ka lapse enda soov, kui palju ta kummagi vanemaga aega veeta soovib. See, milline suhtluskord on lapsele parim, sõltub kindlasti ka vanemaga koos veetud aja kvaliteedist. Aktiivsed ja arendavad tegevused koos lapsega kaaluvad üles niisama lapsega koos olemise ja teleri vaatamise.

Kas 50-50 suhtluskord on mõeldav ja lastele turvaline? Kui sageli niisuguse kokkuleppeni jõuate?

50-50 suhtluskord tõusetub aina enam ja enam ühe võimaliku variandina vanemate lahkumineku korral. 50-50 suhtluskord on võimalik ja eelduslikult ei kahjusta last, kui lapse elurütm on väga sarnane mõlema vanema juures.

Eelduseks reeglina on see, et vanemad saavad pigem hästi läbi ning on toetavad lapse ja üksteise suhtes. Soodustavaks teguriks on ka vanemate lähestikku elamine, sest 50-50 suhtluskorra edukuse aluseks on ka see, kui lapse igapäevane elu ja logistika väga palju ei muutu. Kui kõik eespool toodud tingimused on täidetud, siis on head võimalused 50-50 suhtluskorra kokkuleppimiseks.

Advokaadibüroo LINDEBERG advokaat Kardo Karon tegeleb perelepitusega. Perelepitus on oluline, et vältida nii ajaliselt kui ka rahaliselt kulukat kohtuprotsessi, kusjuures ka lepitusprotsessi ajal seatakse esikohale laste huvid.

Tekst: Einar Ellermaa Foto: Shutterstock

O

lete öelnud, et perelepituse põhilised vaidlusküsimused on laste hooldusõigus ja suhtluskord, laste elatisraha, elukoht ning igapäevane elukorraldus – trennid ja huviringid. Mis juhul on teie töö lihtsam ja millal väga keeruline?

Pereasjades taandub sageli eduka kokkuleppe võimalus sellele, kuidas vanemad üksteisesesse suhtuvad ja kui hästi suudavad enda emotsioone kontrol8

MÄRTS 2021

Kardo Karon

lida. Mida rohkem on emotsioone ja mida isiklikumalt vanem tekkinud olukorda võtab, seda keerulisem on kokkuleppe saavutamine. Iga vanema moto ja eesmärk perekonnavaidluses peaks olema, et iga otsus lähtuks sellest, mis on parim lapsele. Kahjuks tuleb ette juhtumeid, kus vanemad unustavad lapse kui kõige tähtsama ja peavad omavahel tulist lahingut. Kui vanem suudab jääda rahulikuks, seada esikohale lapse huvi ja mõista ka teist vanemat, siis on kohtuvälise kokkuleppe tõenäosus kõige suurem.

Kui sageli tuleb ette lahutavaid peresid, kus isa ei ole nõus, et lapsed jäävad elama ema juurde?

Tegemist on kasvava trendiga ja aina sagedamini tuleb selliseid juhtumeid ette. Oma rolli mängib isa nõudmises kindlasti nii see, mis tööd pooled teevad ja kui hõivatud nad töö, hobide ja uue elukaaslasega on, aga loomulikult ka see, kui tugevaid negatiivseid emotsioone üksteise suhtes tuntakse. Üldiselt, kui isal on lastega väga lähedased suhted ning ka ajaline ja majanduslik ressurss lastega tegelda, siis on suurem ka tõenäosus, et isa soovib lapsi enda juurde elama. Kahjuks jääb ka võimalus, et lapsi nõutakse enda juurde seetõttu, et ollakse teise vanema suhtes väga negatiivselt meelestatud ja leitakse, et teine vanem ei ole sobiv lapsi kasvatama.

Millisel viisil te suudate iga perega suheldes tuvastada, milline on nende lastele hea suhtluskord?

Mingit kindlat iga kord toimivat valemit kahjuks ei ole. Kõik on väga indivi-

Miks pered ikkagi lähevad ka kohtusse abielusid lahutama ja laste hooldusõiguse üle vaidlema ega vali perelepitust või ei jõua kodus kokkuleppele?

Kas mõlemad arvavad, et saavad kohtus n-ö oma õiguse, kuigi ka kohtuotsus on ju kompromiss?

Peamine põhjus, miks perekonnaasjades kohtusse jõutakse, on ikkagi see, et vanemad on omavahel niivõrd lõplikult tülli läinud, et kohtuväline lahendus ei ole üksteise suhtes valitsevate tugevate negatiivsete emotsioonide tõttu enam võimalik. Tavaliselt on siis saavutatud olukord, kus vähemalt üks vanem on ära unustanud lapse parima huvi ja näeb ainult seda, et teine pool on paha ning soovib teist vanemat läbi lapse võimalikult palju kahjustada. Sealjuures ollakse tihti arvamusel, et mida emotsionaalsemalt teist vanemat kiruda, seda suurem on tõenäosus, et kohus teeb sobiva otsuse. Lisaks ollakse sageli veendumusel, et kui keegi teine ei mõista, siis kohus ikka mõistab, et tegelikult on minul õigus.

Ae, hobi,

mis tolku sust on?

Seda, et arendav hobi võib lapsi varitseda ka kodus, ei tule esimese hooga vast pähegi.

Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock

H

obiks või harrastuseks kiputakse ikka pidama mõne asjaga nii usinasti tegelemist, et selleks peab paarkolm korda nädalas spetsiaalselt kuhugi minema. Trenni, kunstiringi, muusikakooli. Kõik see on vahva ja vajalik, kuid maailma saab avastada esiotsa ka kodus, nii et imikut kohe ujumiskooli panema ei pea. Lego ja aiatöö ema-isaga võivad olla samasugused hobid nagu jalkatrenn või tantsurühmaga liitumine.

Aga ikkagi, kui vanalt peaks ühe või teise hobiga tegelema hakkama? Selle näitab iga laps ise ära, vanemal tuleb vaid olla ärgas, hoida silmad lahti ja õigel hetkel lapse tegevusi toeta-

da. Muidugi, kui tunned ambitsiooni, et tütrest peaks ikka saama musteriluuisutaja, tuleb ala spetsiifikaga end kurssi viia ja alustada harjutamist optimaalsel ajal. Kui spetsiifilised ambitsioonid puuduvad, võib ühe või teise hobiga alustamise jätta rahulikult elu loomuliku arenguga kaasnevaks nähtuseks.

Hobide juures on kõige olulisem hoopis see, et lapsel oleks hea teha midagi kohas, kus tunneb end hästi, ja teha seda, mis talle sobib. Ema-isa ülesanne ongi aidata tal leida harrastus, mille peale annet. See on äärmiselt oluline!

Kui tegevus pole vastukarva, tugevneb lapse enesehinnang ning tekib motivatsioon hobiga jätkata ja areneda. Siiski on hea meeles pidada, et see on lap-

vad kontrollima keha, muusikaharrastused arendavad aga õppimisvõimet. Ja iseseisvus – seda tuleb juurde mühinal. Ühes vanematega tehtavad harrastustegevused aitavad veeta ühist aega ja peletada koroonaaja piirangute põhjustatud igavust. Pealegi, paljusid asju saab teha kodus ja tasuta.

Mis juhtub, kui huvi saab otsa?

Millega saab tegeleda kodus ilma kuutasuta?       

Lugemine Joonistamine Koomiksid Aiandus Kogumine Ehitus Mängimine

Head hobid koos ema-isaga       

Telkimine Kalapüük Rattasõit Geopeitus Kokkamine Lauamängud Bowling

se enda elu ja hobide valikul tuleb tema arvamust tõsiselt võtta.

Palju kasu kasvajale Hobid on ühed mitmekülgseks ja endaga hakkama saavaks inimeseks kasvamise tugisambad. Kui lapsel lubatakse vabal ajal teha midagi, mis talle meeldib, suurendab see oluliselt tema õnneja heaolutunnet. Koos sellega kasvab visadus pika aja jooksul oma oskuste kallal tööd teha. Kui huvitava asjaga tegeletakse kambakesi, arenevad ka sotsiaalsed võimed. Liikumisharrastused hoolitsevad tervise eest ja õpeta-

Ühine hobi on suurepärane võimalus koos perega aega veeta.

Lapse jaoks on väga tavaline, et huvi mõne asja vastu raugeb sama suure tuhinaga, kui tekib. Äkki selgub – juba kolm aastat kestnud trenni enam kuidagi minna ei taha. Mida ette võtta? Siis tasub lapsega lihtsalt rääkida ja veel tähtsam, kuulata ära, miks ta loobuda soovib. Jõuga tegevuse juurde tagasi ajada pole mõtet, sest vastumeelsus sünnitab vaid trotsi. Sageli on mõttekas tegelikult juba enne huvialaga tegelemise alustamist kokku leppida, et käib hooaja lõpuni (jõuludeni või kevadeni), pärast mida võib ta soovi korral loobuda – nii ei jää tal oma otsusest paha tunnet. Ja mine tea, ehk proovib uuesti. Kui ka pärast uut katset vaimustust ei sünni, tasub loobuda ja rõõmsalt mööda hobide rada edasi astuda. Loobumist tasub kaaluda ka siis, kui märkad ülekoormuse märke. Need on väsimus, ärrituvus, rahutus, depressioon või unehäired.

Allikas: familyboost.fi

Mööbel, mis elab salaelu siis, kui täiskasvanud ei näe Kolme poja ema ja algklassiõpetaja Carmen Ennulo suur soov on oma ettevõtte Kapi Kass OÜ mööbliga ergutada laste loovust ja fantaasiat.

K

api Kass OÜ lõi Carmen siis, kui ta oli peresse sündinud teise lapsega koju jäänud ja vajadusest lastele midagi valmistada alustas vineermööbli tegemist oma kodu saunas. Kõigi oma toodetega on loojal väga isiklik suhe, sest need on sündi-

nud soovist pakkuda oma lastele mängulist mööblit ja arendavat tegevust lastetoas.

Kapi Kassi tootevalikus on lastevoodid, mida fotol näete ja mis käivad kokku mõne minutiga ning ilma ühegi kruvita. Valikus on veel laua ja toolide komplekt, ka kahte erinevat sorti mänguasjakastid, puidust ladumislinnak, teemapuu, kuukiik ning nimelised riidepuud.

Nagu fotodel näha, on mööbliesemetel omanäolised joonistused, mille autor on Rapla kunstnik Hege Runnel. Ettevõtja soov oli, et mööbel inspireeriks lapsi ja kunstnik tabas neid mõtteid täielikult. Nii sündis mööbel, mis elab salaelu siis, kui täiskasvanud ei näe.

Esimene toode oli Carmeni sõnul midagi kiigesarnast, mis aja jooksul on arendatud kuukiigeks. Aga see pole ainult kiik. Teistpidi pöörates muutub kiik sillaks – roni üle või rooma alt läbi. Kuukiik on jäänud Carmeni laste vaieldamatuks lemmiktooteks ja sellega on olnud hea ka lapsi magama uinutada.

Kõige populaarsemad on seni olnud riidepuud – hulk püsikliente kingib nimelised riidepuud tervele suguvõsale ja neid tellivad ka ettevõtted kingituseks töötajatele või koostööpartneritele. Carmen kujundab kõik riidepuud ükshaaval arvutis.

Toodete materjaliks on lamineeritud vineer, sest lastemööbli juures on vastupidavus eriti oluline ja vineer on vastupidavam kui mööbliplaat.

Kapi Kass pakub ka vildist tooteid, nagu õlakott Matilda ja seljakott Oliver.

Lisaks kodudele sobivad tooted hästi ka lasteaedadesse. Populaarseim on lasteaedades olnud raagus teemapuu, mida näiteks Hiiumaa lasteaed tellis kõigisse viide rühma. Seda puud näeme ka fotol koos laua ja toolide komplektiga.

Oma ettevõtte müügitööga tegeleb Carmen ise, otsides nii otsekliente kui ka edasimüüjaid.

MÄRTS 2021 11

 LEMMIKLOOM 

Äpp koertekooli ei asenda.

Moodne koer – kas äppidest

on koera treenimisel kasu?

Aja planeerimine, efektiivsuse tõstmine, eesmärgistamine ja monitooring on tänapäeval kuumad teemad.

Iga eluvaldkonna jaoks on olemas mustmiljon abistavat äppi, mille seast sobiva valimine võib silme eest kirjuks võtta. Moodne inimene, kelle igapäevaelu hõlbustavad äpid märkimisväärselt, võib ka koera treenimisel äpist kasu lõigata.

Tekst: Triin Vasli Foto: Shutterstock

K

oera treenimiseks sobivaid äppe leiab turult palju. Suur osa neist on suunatud eelkõige algajale koeraomanikule abistamaks teda äsja perre võetud kutsika treenimisel. Äpid on üldjuhul üles ehitatud positiivseid treeningmeetodeid kasutades ja just sellist tasubki eelistada. Nutirakendusest võib kasu olla ka koerale trikkide õpetamisel või tema käitumismustrite muutmisel. Kuna äpp, kui seda iga päev järjekindalt kasutada, aitab hoida süsteemsust, võimaldab jälgida oma edusamme ja koera arengut, siis võib sel olla positiivne mõju koera treenimisele. Monitooring ja eesmärkide seadmine aitab suurendada ka omaniku motivatsiooni. Äpp võib olla koera treenimisel igapäevaseks abistavaks kaaslaseks ja motiveerijaks, kuid meeles tasub pidada, et nutirakendus koertekooli siiski ei asenda. Koertekoolis, eriti just kutsikakoo12 MÄRTS 2021

lis, on oluline rõhk sotsialiseerimisel.

Koolis tehakse trenni teiste koerte juuresolekul, mis õpetab koera keskenduma omanikule ka pingelistes olukordades, võõras keskkonnas või situatsioonides, kus ümber on teised koerad, inimesed või muud ärritid, mis lemmiklooma tähelepanu samal ajal võita proovivad. Ainult äpi abil kutsikale baasteadmiseid õpetades on oht, et vajalik sotsialiseerimine jääb algaja omaniku poolt tegemata ja see võib tulevikus viia tõsisemate käitumisprobleemideni.

Koertekooli kasuks räägib ka faktor, et treeneril on võimalus omaniku kehakeelt kohe korrigeerida ja anda suuniseid, et treenimine kulgeks võimalikult efektiivselt ning koerale arusaadavalt.

Samas on tänapäeval turul juba konkureerivaid nutirakendusi, mis püüavad sellele probleemile lahendust leida, võimaldades teha sertifitseeritud koeratreeneriga üks ühele videokohtumisi, saada personaalset tagasisidet ja koduseid töid ning suhelda treeneriga otse

vestlusfunktsiooni kaudu. Üheks selliseks nutirakenduseks on GoodPup. Paljud koera treenimise äpid, näiteks Puppr, sisaldavad ka videoõpetusi, mis aitavad selgitada, kuidas uut käsklust koerale õpetada. Need teevad äpi palju kasutajasõbralikumaks ja treeningprotsessi sammud omaniku jaoks märgatavalt arusaadavamaks, mistõttu on videoõpetustega äpp koerale trikkide õpetamiseks kindlasti parem variant kui raamat. Koeraomaniku kehakeel ja täpsus premeerimisel on treeningprotsessis olulise tähtsusega ning suunavad videoõpetused aitavad protsessi paremini mõista. Mitmel äpil, näiteks Dogol, on sisse ehitatud ka teadmiste kontroll koera omanikule, et treeningprotsess ja -meetodid kinnistuksid. Turult leiab ka äppe, millel on olemas klikkeri funktsioon.

Nutirakendus, mis kätt pulsil hoiab, võib olla hea abivahend ja kaaslane ka koroonakriisi ajal, mil koeratreeneri poole pöördumine või koertekooli minek on raskendatud. Samas vajab koer endist viisi nii füüsilist kui ka vaimset väljakutset. Äpp aitab treeninguid jätkata ja järje peal püsida. Äpist võib olla kasu ka inspiratsiooni leidmisel, kui pea on tühi ja koer ootab kannatlikult uusi väljakutseid, mille-

ga tööle hakata. Meeles tasub pidada, et äpi abil koera treenides tuleks uue käskluse põhitõed ja treeningprotsess endale selgeks teha enne, kui treeningsessiooni koeraga alustada. Koeraga trenni tehes on oluline suunata oma tähelepanu lemmikloomale. Paralleelselt treeningvideot vaadates või uue triki kohta lugedes võib koera motivatsioon langeda. Tal võib hakata igav ja tema tähelepanu hajub. Parima tulemuse saavutamiseks ja koera tähelepanu hoidmiseks tuleks treeningsessioonid hoida lühikesed ja lõbusad, kuid sagedased.

Otsides koera treenimisel tehnoloogiast tuge, võib äpp olla heaks abimeheks ja motivaatoriks, mis ergutab koeraga jalutama minema ning trenni tegema.

Kuna turul on väga palju erinevaid äppe, siis tuleb endale sobivat hoolikalt valida ning hinnata kriitiliselt seal sisalduvaid nippe ja juhtnööre, et veenduda selle usaldusväärsuses. Leidnud endale sobiva äpi, tasub selle juurde kindlaks jääda ja seda järjepidevalt kasutada, et harjumus kinnistuks. Nii on võimalik jälgida ka koera edusamme.

Oluline on veenduda, et koera baasvajadused oleksid rahuldatud. Piisav füüsiline aktiivsus, vaimne stimulatsioon ja uni hoiavad koera terve, tegusa ja elurõõmsana.

Äpp motiveerib, annab nõu ja aitab jälgida koera edusamme.

 RENOVEERIMINE 

Pööningu, rõdu ja garaaži uus elu Üsna mitmel perel seisab pööning, garaaž, rõdu või kelder jõude. Need kõik on aga suurepäraseks võimaluseks laiendada kasulikku elamispinda ja kujundada sinna mänguline lastetuba, hubane külalistetuba, lopsakas talveaed või asjalik kodukontor.

Foto: Shutterstock

K

atusealuse ruumi üheks suuremaks plussiks on originaalsus. Kahte sarnast planeeringut on raske, kui mitte võimatu leida. Samas vajab pööningukorrus kindlasti head valgustust ja panustada tuleks nii loomuliku kui ka läbimõeldud kunstvalguse olemasolusse.

Mis puutub sisekujundusse, siis nurgelist ruumi aitab avaramaks muuta vana hea nipp – valge värvi kasutamine nii seintel kui ka põrandatel. Mida kitsam ja madalam on ruum, seda olulisemaks saab helgetes toonides värvipalett – tulemus on valgusküllane ja õhuline.

Kindlasti ei tähenda see seda, et ainuõige võimalus pööningu kujundamiseks on helge ja skandinaavialik stiil. Kes soovib sügavamaid varjundeid ja pisut hämarust, võib vabalt kombineerida naturaalset puitu ning tumedamaid toone. Üks olulisemaid nüansse pööningu kujundamise juures on funktsionaalne ruumikasutus. Katusetarindite alla jääv “mittekasulik” pind sobib suurepäraselt erinevateks panipaikadeks. Katuseviilu alla, kuhu astuma ei mahu, tasuks paigutada sisseehitatud eritellimusmööblit.

Garaaž ja kuiv kelder on aga tõeline maiuspala neile, kes tahavad nokitseda mõne hobi kallal, nagu mööbli restaureerimine jms. Ja väga hea võimalus neile, kes tegelevad näiteks muusikaga. Miks mitte kujundada sinna mõnus bändiruum – nii ei kosta trummilöögid ka teiste pereliikmeteni. Siia mahuks veel kenasti ka piljardilaud ja noolemäng. Koht, kus saab koos perega aega veeta.

Kevad on käes, seega tasub kodus kasutult seivad ruumid üle vaadata – just nüüd on hea aeg muudatused ette võtta ja neile uus elu anda!

14 MÄRTS 2021

Tee rõdust aastaringne õuetuba Põrand korda Kui su rõdul ei ole veel korralikku põrandat või põrandakatet, siis alusta kindlasti sellest. Paljas betoon ei ole teadupärast jala all just kõige mõnusam – õdus ja soe lahendus on näiteks terrassilaudadest põrand. Ka terrassiplaadid – nii puidust kui ka kunstmaterjalist – annavad väga ilusa tulemuse.

Mööbli valik Ühest küljest peab muidugi mööbel olema silmale ilus. Teisalt pole sugugi vähem oluline vastupidavus. Kui rõdu on lahtine, tasub talviseks hooajaks valida näiteks pigem plastpunutisest välimööbel, mis kannatab nii vihma kui ka tuult. Kinnisele rõdule on valik märksa laiem – olgu puit, rotang, metall või plast. Omale kohale võivad jääda isegi diivanid ja diivanipadjad.

Taimed ja potid Kevade, suve ja sügisega on lihtsam. Rohelust jagub! Küll tasub läbi mõelda, milline pott külmale vastu peab. Aastaringse õuesolekuga saavad hakkama plastist lillepotid ja punutud korvikesed. Savija terrakotapotid imavad mullast niiskust ning kui temperatuur langeb alla nulli, paisub vesi jääks ja lõhub potid. Sügistalvel tasub sättida rõdukasti näiteks kanarbikud, eerikad või padipõõsad. Tuulisele rõdule sobivad hästi ka igihaljad okaspuud. Hoopis teine lugu on kinnise rõduga. Talveaeda sobivate taimede valik on täiesti seinast seina: orhideedest ja kannatuslilledest kuni sulgvõhikute ja sukulentideni.

Miks mitte klaasida?

Nii mõnigi loobub rõdu aastaringsest kasutamisest seetõttu, et ei jaksa vihma, lume, tuule ja tolmuga rinda pista.

Sellisel juhul võikski mõelda rõdu klaasimisele, sest suletud rõdudele koguneb vähem tolmu ja mõistagi püsib sellises õuetoas ka temperatuur soojem.

Siinkohal ei peaks silme ette tulema paneelmajade plast- või puitraamidega rõduaknad. Kõige parem oleks paigaldada klaasist lükanduksed või -aknad, et oleks võimalik neid vastavalt ilmale kas avada või sulgeda.

Suletud rõdu annab tänu ilmastikukindlusele palju rohkem võimalusi selle kaunistamiseks, aga suurendab ka turvalisust ja vähendab mürataset. Samuti paraneb oluliselt soojapidavus. Mitmed mõõtmised on näidanud, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem.

Allikad: moodnekodu.ee, homify.ca

 LAUAMÄNGUD 

Lauamängides kevadesse Kuniks soojad ja kevadiselt mõnusad ilmad ennast oodata lasevad, pole paremat tegevust õhtuteks kui koos terve perega lauamänge mängida. Need on lustakad, aitavad aega sisustada ja mõni neist annab suisa võimaluse ajas rännata. Kuid ennekõike on need suurepäraseks võimaluseks terve pere korraks kokku tuua ja üheskoos aega veeta. Selleks, et lugejal oleks lauamänge lihtsam valida, proovisime meie mõned järele.

Lauamängude valikut on küllaga!

TIK TAK BOOM, TRAVEL Suure venna väike sugulane! Tuttav mäng, mille eesmärk on taluda ära mängukarbis oleva pommi lõhkemisega seotud pinge, suutes välja mõelda ettenähtud tähtedega asja, nime või koha ja saada pomm seeläbi võimalikult kiiresti enda käest järgmise mängija kätte. Kui suudad enne lõhkemist pommi edasi anda, oled selleks ringiks pääsenud.

Per e ar va b

Ütlem e, et n är vilin halb o e. Mi leks. S tte et unnib tama see mõtle ning o m a ja p n pär palju inguis häm pinge mast t suu av, ku plastm dab t i assis ekitad t m a u üks na, m laads is pom elt tik sub ja mipaugu b.

XS Mänguasjad www.xsmanguasjad.ee

16 MÄRTS 2021

GAME OF LIFE

Pere arvab

Kas oled kunagi mõelnud, et tegelikult Lahe mäng, mis oleks pidanud ikka kohe pärast kooli pakub nalja kõig ile mängijatele. Ku tööle minema või et oleks võinud siisigi juhendit luged es tundus, et tegem ki ülikooli minna? “Game of Life” aitab ist on keeruka m änguga, siis tegelik sul mänguliselt viibida mõneks tunniks ult on kõik kiire st i selge ja oma uue paralleelreaalsuses. Mängu eesmärk alternatiivse eluon elada läbi elu noorukieast pensioniga saad vajadus el reaalsusest ni. Mängijal on teel mitmeid valikuid – mõnetunnise kõ rvalepõitöö või kool, üks amet või teine, suur maja ke teha. Lahe! või väike –, mille kaudu on võimalik kasvatada oma varandust. Mängu vürtsitavad lustaXS Mänguasjad kad lisaülesanded ja võidab see, kes pensioniks kõiwww.xsmanguasjad.ee ge paremal järjel.

 LAUAMÄNGUD  JOOGARONG

Pere arvab

Mäng on mõeldud ennekõike mängimiseks koos väikeste lastega. Koos lapsega tuleb ehitada erinevatest tükkidest, millest igaüks kujutab osa rongist ja millel mõni joogaharjutus, kokku rong. Iga erineva tüki harjutus tuleks lapsega koos läbi teha ja kui kõik tükid üksteise järel kokku panna, ongi rong valmis ning saab teha pika joogakava.

Lapses tekitavad hu vi pigem erinevad rongi eleme ndid ja värvid.

Tä isk as va nu le jäl leg i he a võ imalus justkui mö ödaminnes lapse kõrvalt väike trenn teha.

Loovhoog OÜ loovhoog.ee

LEND KUULE ja TSIRKUS

Pere arvab

KALAMEES ja KOOLIST KOJUMINEK

Järgmise kahe mängu puhul enam rohkem retroks minna ei saaJärjekordsed mängud retroseeriast. 1975. aasta mängude korgi, mis lisab mängudele mõnusa nostalgiahõngu ja kohe kutdustrükid aastal 2021 mõjuvad mõnusalt värskendavalt ja tuletavad meelde oma lapsepõlve. Olemuselt on mängud sub mängima. Ega pole ka pikalt vaja seletada mängude olekoguperetegemist on Kuigi loomulikult must, sest “Lend Kuule” ja “Tsirkus” on ilmselt nii klassikaliväga lihtsad: mängulaual on vaja jõuda esimesena viimasilma need panid ennekõike siis mängudega, sed, kui ühed lauamängud üldse olla saavad. Mõlema eesse numbrini. Kalamängus aitavad mängijal edasi liikuda originaalkujunSellise särama täiskasvanutel. märk on jõuda oma nupuga (komplektis kaasas) laua viima(aga ka tagasi kukkuda) erineva suurusega kalad, koolivanemeenutavad d nostalgiamängu dusega (!) sele numbrile. Vahepeal ohuks muidugi hulk võimalusi mänmängus aga trammid või poe vaateaknad.

Noolapsepõlve. oma matele tahes-tahtmata gulaua algusesse tagasi liikuda. Võidab esimene lõpetaja. esimese need tekitavad generatsioonil remal hooga peale vaadates aga hoopis küsimuse: “Ongi kogu mäng vä?” Täielik retropauk selle sõna absoluutselt parimas tähenduses!

Loovhoog OÜ loovhoog.ee

Loovhoog OÜ loovhoog.ee

SUUR LAUAMÄNGUDE RAAMAT

TEGEVUSKAARDID “PABERI- JA PLIIATSIMÄNGUD”

Tegemist on sõna otseses mõttes raamatuga, mis peidab endas mitte ühte, mitte kahte, vaid suisa kaheksat erinevat lauamängu. Nii võid mängida Hansu ja Gretekesega trips-traps-trulli, seigelda Peeter Paaniga ümber maailma või koos Alice’iga Imedemaal. Raamatu viimased lehed on tegelikult paberist väljasurutavad nupud ja täringud, seega lisaks toredale ajaveetmisele ka keskkonnasäästlik.

Kõnealune lauamäng ei olegi nagu lauamäng, aga samas on ka. Igal juhul on tegemist kompaktse karbikesega, mis sisaldab ajaviidet päris mitmeks ajaks. Mängupakis olevate kaartide ja vildikate abil saavad kõik vähemalt 7-aastased mängijad teha ühe kiire aarde- või sõnajahi, mängida uskumatul kombel kroketit või proovida moodustada kõige pikemat ussi. Mänge iseloomustavad kõige paremini sõnad tähelepanu- ja mälumängud, mis arendavad loogilist mõtlemist. Kõik kaardid on taaskasutatavad ehk vildikas on kustutatav.

Pere arvab Ill us tra ts io on id on m ui du gi tä ie sti teisest maailm ast ehk hästi ilu sa d.

Aga ilu on suhteli ne – põnev on ka . Lisapunktid selle eest, et raamatut on hea külla minnes kingituseks kaas a võtta – mänge on mitu, nupud-täringud raamatus sees. Geniaalne lahendus.

DADA FUN fun.dada.ee

Per e ar va b

Hästi ootam atud m sellis est po ängud ln , mõn u v a re m d est midag isegi täisk a svanu i kuuln lustis d ud. S t lisab u u re võima osa dele k lus is irjuta e kaa da, m rtiilleks sas s petsia on ka aalne v ildika s.

DADA FUN fun.dada.ee

MÄRTS 2021 17

 UNI 

Pere une saladused Igas vanuses koolilapse elu üheks kõige olulisemaks osaks on magamine. Öösel rahulikult magades talletab aju päeval loetud ja õpitud teadmiseid, unustades samal ajal väärtusetu. Väärtusliku une tingivad aga nii hea madrats ja padi, tekk, värske õhk kui ka magamaminekueelne toit ja sport.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

F

akt on see, et enamik inimesi maailmas ei maga nii palju, kui neil tegelikult vaja oleks. Sealhulgas ka koolilapsed, kelle unepikkust lühendavad nii tihedalt tegevusi täis topitud kalendrid kui ka pidevalt narkootikumina end ligi imevad nutiseadmed. Uni aga on see, mis toidu ja spordi kõrval hoiab meid kõiki värskena, toimivana, et saakime õppida, töötada ja lõbutseda. Ei liikumise, toidu ega ka une arvelt ei tohiks minna kinno, vaadata telekat või lugeda raamatuid.

Kui palju lapsed und vajavad?

Erinevad uuringud, mis viimasel ajal laste ja kooliealiste une uurimiseks tehtud on, leiavad, et igasugused unereeglid on vaid soovituslikud – igat last tuleb vaadata eraldiseisvana ja hinnata tema unevajadust individuaalselt. Kui laps on päeval unine, tema keskendumisvõime on nõrgem ja tuju närb, tuleks ööund pikendada või lisada taas plaani lõunauinak.

18 MÄRTS 2021

Kui varem olid laialt levinud soovitused, et 3–5-aastane laps võiks saada ööpäevas magada 11–13 tundi, kuni 10-aastased lapsed peaksid magama kuni 11 tundi ööpäevas ja tiinekad kuni täisealiseks saamiseni võiksid magada 9,5 tundi, siis nüüd on kolm erinevat uuringut pannud need ideed kahtluse alla.

Ajakirjas Pediatrics avaldatud uuring “Mitte kunagi piisavalt und: laste unesoovituste lühiajalugu” (“Never Enough Sleep: A Brief History of Sleep Recommendations for Children”) leidis, et viimase saja aasta jooksul on laste reaalne unepikkus lühenenud igal aastal 0,73 minutit. Praegu erineb laste tegelik unele kulutatud aeg soovitustest 37 minutiga.

Kõige olulisem on laste une juures see, et see oleks regulaarne, olenemata iga lapse individuaalsest uneaja pikkusest. Montrealis paikneva McGilli ülikooli teadlased avastasid, et kui lühendada lapse uneaega tunni võrra, on sellel kohesed mõjud lapse käitumisele –

laps muutub ärrituvaks, vihastub kergelt ja kaotab keskendumis- ning õppevõime.

“Kõige halvem on see, et laste uneaja pikkus on aastatega vähenenud, keha ei suuda nii lühikese aja jooksul nii kiirelt nende muutustega adekvaatselt kohaneda. Lapsed peavad kauem magama,” mainib laste uneuurija Penny Corkum.

Hilisem kooli algus annab parema tulemuse Fakt on see, et kooliõpilased on üle maailma silmitsi ühe suure terviseprobleemiga, milleks on unevõlg ja sellest tulevad komplikatsioonid. Olgu põhjuseks, miks tiinekate uni pole piisavalt pikk, perekondlikud kohustused, kooli või koolijärgse tegevuse tihe graafik või muud sotsiaalsed tegevused, siis unevõlg tekib noortel hoopis nende muutuvast kehast. Kasvav keha muutub “ööloomaks”, mis tähendab, et uneaeg nihkub hilisematele tundidele ja hommikuse varase ärkamise ajal on keha veel täielikult puhkerežiimis. Miks?

Sest kasvaval organismil algab melatoniini “niristamine” ajusse palju hiljem kui täiskasvanud inimestel.

See aga tähendab, et varane kooli algus – enamikus koolides algavad tunnid juba kell 8 – on raske ja sobimatu kõikidele noortele. Küsimus ei olegi niivõrd ööune pikkuses konkreetsel ööl, vaid laste kehalises sobimatuses nii vara üldse tööle hakata.

Unerütmid enne elektrit Virginia tehnoloogiaülikooli ajalooprofessor Roger Ekirch avaldas uuringu, milles leidis, et enne kui leiutati elekter, millega me päeva pikendame, magasid inimesed ööpäevas kaks korda.

Nii ajaloomärkmetes kui ka kirjanduses on tähistatud esimene uni ja teine uni. Tavaliselt magati ka surmaunena tuntud esimest und neli-viis tundi, millele järgnesid mõned tunnid ärkvelolekut ja seejärel teine uni. Unede vahepeal tegeleti eri asjadega: loeti, kirjutati, seksiti, käidi külas.

Ulmekirjanik ja eksperimenteerija J. D. Moyer tegi oma perega katse: kuuks ajaks mindi näiliselt tagasi 17. sajandisse ja kõik elektriline oli pärast päikeseloojangut keelatud. Ei võtnud kaua, kui kogu pere hakkas magama kaks korda: kõigepealt mindi magama 20.30 ja ärgati 2.30 hommikul.

Siis tegeleti eri asjadega ja magati jälle. Moyeri sõnul on see unede vahepealne aeg meditatiivne ja rahulik. Ta ütleb, et me ei tohiks alahinnata elektrivalguse, eriti halva kvaliteediga sinise valguse mõju tervisele. Ta tõmbab isegi paralleeli tehisvalguse ja rämpstoidu vahele.

Reegel on aga lihtne: magama peab nii palju, kui on vaja, vahel peab uneaeg olema pikem, vahel võib olla lühem.

See oleneb päevasest koormusest, ajutöö raskusest ja toidust.

Allikad: todaysparent.com, sleepfoundation.org, studiosity.com

 LAPSENDAMINE 

Südames sündinud lapsed Lapsendamine või hoolduspereks olemine on väärikas otsus nende jaoks, kelle südames on ruumi (veel ühe) oma lapse jaoks.

Tekst: Anne-Mari Alver Foto: Pixabay

L

apsevanemaks saamiseks on erinevaid võimalusi. Lapsed võivad tulla peresse sündides või hoopis lapsevanema ja spetsialistide koostöös, jagab selgitusi sotsiaalkindlustusameti nõunik Na-

dežda Leosk.

“Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse, et hoolitseb tingimusteta lapse eest.

Lapsendamine on võimalik, kui lapse vanemad

MyKid.ee – kauakestvad ja ainulaadsete mustritega kvaliteetsed lasteriided

 LAPSENDAMINE  on surnud, neilt on hooldusõigus täielikult ära võetud või nad on andnud lapsendamiseks nõusoleku. Selliseid lapsi ei ole Eestis palju ja aastas lapsendatakse uude perre umbes 20–30 last. Ent palju rohkem on lapsi, kes vajavad väljaspool oma perekonda ajutiselt või pikemalt hoolt.

Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest pikka aega täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja (eestkostja) on sellisel juhul kohalik omavalitsus, kus võetakse vastu olulisemad lapsega seotud otsused, näiteks tervise või haridusega seotud küsimustes. Ent kõik need otsused peavad olema tehtud koos lapse ja perega ning lähtuma lapse vajadustest. Igapäevaselt kasvatab last ju pere. Seega on hoolduspere vanem lapse jaoks siiski nagu ema või isa, kes toetab last tema rõõmudes ja muredes.

Lisaks hooldusperedele on olemas ka eestkostepered. Eestkostepere või eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava lapse ning tema vara eest.

Kõik olukorrad on erinevad ja iga lapse lugu tuleb vaadata eraldi. Vahel on lapse huvides, et hooldusperest saab lapse eestkostja – seaduslik esindaja, kes

vastutab lapse eest täielikult ja otsustab kõikide last puudutavate küsimuste üle.

Ja vahel läheb nii, et hooldus- või eestkostepere lapsendab lapse. Rõõmustame, et meil on peresid, kes on lapsendamise, hoolduspereks või lapse eestkostjaks saamise teel avanud südame j a kodu lastele, kes pole sündinud nende perre. Asendushooldust vajavaid lapsi on aga kordades rohkem – pere- ja asenduskodudes (endise nimega lastekodu) kasvab praegu ligi 800 last.

Loodame väga, et selliste perede arv kasvab veelgi.”

nemise ja iseseisvumise teekonnal palju tuge ja mõistmist, tingimusteta armastust. Just perel tuleb aidata hoida lapse identiteeti ja toetada sidet sünnivanemate või teiste oluliste lähedaste inimestega. Kui otsekontakt sünniperega ei ole võimalik, saab lapse identiteeti hoida, rääkides temaga päritolust, tehes koos lapsega tema elulooraamatut, säilitades infot ja esemeid – näiteks fotod, kirjad vms – lapse minevikust.

Pere ei tähenda ting imata, et kodu pakuks abielupaar – lapsendada või asenduspere võimalust pakkuda saab ka üksik inimene. Nagu ka üksikvanemana last saades on sellisel puhul oluline, et vanemal oleks olemas turvaline tugivõrgustik. Nagu peresse sündinud lapse puhulgi, pole ka siin määratletud piire, milline vanus, pereseis või isikliku elu sättumus on õige või vale – tähtis on, et laps tuleks armastavasse ja toetavasse keskkonda, kus tema jaoks on piisavalt aega ja ruumi.

Ning ruum ei tähenda selles kontekstis, et perel peaks olema oma maja või et laps peaks kohe saama omaette toa,” räägib Nadežda Leosk.

Kõik lapsed vajavad kodu-, turva- ja kuuluvustunnet.

Ootused lapsendajaperele ja bioloogilise lapsega perele on sarnased “Kõik lapsed vajavad kodu-, turva- ja kuuluvustunnet. Nad vajavad enda kõrvale kindlat täiskasvanut, keda usaldada ja kellele toetuda. Pere omakorda peab mõistma, mis kaasneb otsusega lapsendada, hakata lapsele hoolduspereks või eestkostjaks, ning on oma valikus ja valmisolekus kindel. Pere, kes sellele otsusele jõuab, peab aktsepteerima, et igal lapsel on oma lugu, ka kaotuse kogemus, ning iga laps vajab kasvamise, are-

Vahel võib tekkida ka olukord, kus peresse soovitakse lapsendada laps väljastpoolt Eestit. Alates 2016. aasta jaanuarist korraldab ka rahvusvahelist lapsendamist ja rahvusvahelist lapsendamise komisjoni tööd sotsiaalkindlustusamet.

Pere ja laps ei jää üksinda Lapsendanud ja asenduskodu pakkuvatele vanematele on loodud hea tugisüsteem – MTÜ Oma Pere. Selle juhatuse esimees Liis Saarna selgitab, et organisatsioon on loodud 2008. aastal lapsendajaperede toetamiseks, aga aja jooksul on neist kasvanud üleriigiline tugiorganisatsioon ka hooldus- ja eestkosteperedele.

“Praegusel ajal saavad kõik kasupered läbida PRIDE koolituse, mis aitab neid valmistuda lapse perekonda tulekuks. Aga tuge ja teadmisi on võimalik lisaks saada nii enne kui ka pärast koolitust, siis kui last oodatakse perre või kui laps juba peres kasvamas,” räägib ta.

Sotsiaalkindlustusameti ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava projekti kaudu on eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedel võimalik osaleda grupinõustamistel ning koolitustel, saada tuge mentorilt või psühholoogilt või olla toetatud peretoe teenuse kaudu.

Beebiviiplemine – suhtlusrõõm ja teineteisemõistmine juba enne esimesi sõnu!

Su beebi patsutab aknale ja naerab millegi üle – huvitav, mida ta küll nägi?

Või ripub su jala küljes ja nõuab miskit, aga aru ei saa, mida ta tahab. Mudilane viskab end jaurates pikali ega suuda sõnadega selgeks teha, mis probleem on! Kas teadsid, et saad sellist mõistatamist vähendada?

B

eebid ja väikelapsed mõistavad tohutu palju – nad teavad täpselt, kes on kutsa, kuhu kappi sa peitsid kamapallid või mis siis saab, kui öeldakse „Lähme vanni!”. Samas ei suuda nad kõike meile veel väljendada, sest harjutavad alles lalisemist või katsetavad esimesi sõnu.

On leitud, et lapse arusaamine kõnest võib olla lausa kuue kuu võrra ees sel-

lest, mida ta öelda suudab. See tekitab frustratsiooni: mind ei mõisteta, minust ei saada aru!

Eestis on hoogu kogumas mujal maailmas juba ammu kasutusel olev suhtlusviis – beebiviiplemine (ingl k baby signing), mis aitab tavapärase arenguga beebidel ja mudilastel viibete ja žestide teel enda soove, vajadusi, aga ka tähelepanekuid ja rõõme täpsemalt väljendada juba enne, kui nad kõnes selleni jõuavad. Kui laps ütleb oma esimesed sõnad tavaliselt umbes aastaselt, siis viibete teel on ta valmis suhtlema mõnel juhul juba pooleaastaselt!

Beebiviiplemist on Eestis õppinud üle tuhande perekonna. 11-kuuse poja ema Evelin Tamm räägib vaimustusega: „Meie mitmekeelses peres on beebiviiplemisel olnud suur väärtus! See on ideaalne võimalus meil mõlemal varakult oma last mõista, vaatamata sellele, mis keelt me räägime.”

Tore on tõdeda, et beebiga viibete kasutamist saab edukalt õppida ka kodust lahkumata. Kui varem toimusid beebiviiplemise ringid peamiselt Tallinnas ja Tartus, siis veebikursusega on muutunud need kättesaadavaks ka väljaspool suuremaid linnu ning lausa üle

maailma. Väikeste lastega Foto: Nele Tammeaid kodusesse ellu toob see ka mõnusat vaheldust ja aitab värskete lapsevanemate vaimset tervist turgutada. „Meie õpetajad on suurepärased ja teinud tunnid alati põnevaks ka ekraani vahendusel,” jagab Evelin oma kogemusi veebiõppega. 1,5-aastase tütre ema Jaanika Reinvald-Colley täiendab omalt poolt: „Silmaringi avardav on olnud ka lisainfo lapse arengust ja kõne toetamisest. Samuti on mõnus kursuse kogu- mist, annab kogu perele varajase suhtkonnatunne, eriti kui ise kuskile välja ei lusrõõmu ning tugevdab lapse ja vanema pääse. Laps lustib ka kodus kaasa!” vahelist kiindumussuhet. „Meie laps veel Kas seda hirmu ei ole, et laps rää- palju ei räägi, aga rõõm ta näol, kui aru kima hakkamise asemel kätega vehkima saame, et ta tahab õue minna või õuna jääbki? „Ei-ei, pigem on ikka tegu kõne süüa või muusikat kuulata, on lihtsalt arengut toetava tegevusega – beebi- nii suur! Paneb kohe kilkama, kui suhtviiplemise põhireegliks on, et me alati lus õnnestub!” võtab Jaanika kokku beeräägime lapsega samal ajal, kui viipeid biviiplemise tuuma. näitame!” kinnitab Eesti beebiviiplemise programmi looja Karoliine Piksarv. Loe lisaks: www.beebiviiplemine.ee Ta selgitab, et selline suhtlusviis toetab Esimesi viipeid saad õppida ka lapse kõne arengut ja maailmamõist- sotsiaalmeedias: @Beebiviiplemine MÄRTS 2021 21

 TOIT 

Toidu kojuvedu – uuesti leitud vana

Õhtusöök postkasti Umbes kümme aastat tagasi tuli Eestis turule esimene tegija, kes pakkus teenusena võimalust tellida koju ettevalmistatud, kuid mitte veel valmis küpsetatud toidukorrad – hommiku-, lõuna- või õhtusöögid. Toona oli Eesti turg veel liiga toores, kuid nüüd on sama teenust pakkumas sellised brändid nagu FitFood, SmartFOOD, Clean Kitchen ja nii edasi.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

K

ui meile juba tuntud toidulogistikud Wolt ja Bolt on transpordiettevõtted, kes viivad lihtsalt kokku restorani ja sööja, siis uueks trendiks on koduse kokkamise abilised ehk firmad, kes koostavad päevavõi nädalamenüü, pakendavad igaks roaks vajaliku tooraineportsu kokku ja saadavad teele. Iga inimene saab siis kodus vastavalt juhendile või videoõpetustele visata kiirelt kokku lõunavõi õhtusöögi endale või kogu perekonnale. Peamine võit tuleb kokkuhoitud ajast, kuid kindlasti väärib märkimist ka toidujääkide vähesus, kuna iga pakist võetud toiduaine kulub toidu tegemiseks ära.

Kas lihtsalt õhtusöök või loetud kalorid?

Kui lapata selliseid menüüsid pakkuvate brändide kodulehti, siis on sealt 22 MÄRTS 2021

näha kahte eri stiili. Ühed pakuvad lihtsalt suurepäraseid retsepte, mille puhul on kõik ettevalmistused tehtud, nii et ka köögis vähekogenud inimene saab valmistada näiteks hõrgu paella, kammkarpe, kaheksajalga või mõnda lihtsamat pastat. Arvestades seda, et köögis toimetamisele kulutatakse üha vähem aega, on see hea viis katsetada ise endale söögi valmistamist.

Teine suund, mis levib, on menüüs olevate toitude jaotamine kalorsuse järgi ehk tegemist on tervislikuma suunaga. Idee on pakkuda toidukordi, mis on valmistatud mõttega, et need sisaldavad erinevat hulka kaloreid – kas kaalukontrolliks, sportlastele või lihtsalt suurema või väiksema söömaga inimestele.

Telli kokk koju

Kokk võib olla ka vabakutseline ja valmistada sööki tellija juures.

Kuna kokaamet on väga mitmekülgne, siis on ka Eestis avastatud, et seda tööd ei pea tegema vaid kindla restorani või muu toiduasutuse köögis. Kokk võib olla ka vabakutseline ja valmistada sööki tellija juures.

Nii-öelda erakoka amet on meil uus, kuid nooremate kokkade seas kiiresti leviv, kuna annab võimaluse end palju laiemalt proovile panna. Koka koju tellimine on ka uus trend, mis eriti hetkeolukorras populaarsust kogub. Sünnipäev, juubel, pulm või lihtsalt laupäevane õhtusöök – miks teha seda ise, kui võib tellida kogemustega koka kodukööki toimetama?

Äsja ahjust-pliidilt tulnud toidu restoranist või kohvikust näljasteni transportimises ei ole absoluutselt midagi uut, uus on aga see, millist kvaliteeti, kiirust ja toiduspektrit tänapäeval pakutakse. Vaja oli luua nutitelefon, et revolutsioniseerida seda, kuidas inimesed juba praegu söövad ja tulevikus aina enam head toitu tarbivad.

Indias on aastakümneid toiminud keeruline, aga väga efektiivne toidutransportimise viis, millega naised saavad iga lõuna ajal saata väikese tasu eest oma meestele töökohtadesse värsket ja maitsvat kodust toitu. Pitsat on saanud koju tellida samuti niikaua, kui praegune sootsium seda mäletab. Hiina ja muu Aasia rahvusroa jaoks on alati leidunud keegi, kes selle kõrvalmaija või ka pisut kaugemale ära tooks. Nutitelefon on viinud selle kõik tasemele, kus iga toit ja selle konsumeerimine ei ole enam seotud ühe geograafilise punktiga – kohviku või restoraniga. Samuti ei ole enam oluline aeg, millal süüakse.

Need ratastel restoranid, mis Eestis toimetavad, on vaid jäämäe veepealne osa.

Kaks vaid ühe täheerinevusega brändi on mõlemad veendunud, et ka Eesti turul on veel ruumi kõigil kasvada ja tegutseda.

Restoranipidajad räägivad, et pakkumiste järgi on tulemas turule ehk ka kolmas ja neljas toiduvedaja. Maailmas on suurimad omasugused Uber Eats, Grubhub või OrderUp, kes kõik toimetavad teadmises, et inimene muutub ajaga veelgi mugavamaks, laisemaks, aga ka nõudlikumaks, kärsitumaks, seiklushimulisemaks ja nišinautijamaks.

Globaalsete ärikonsultatsioonifirmade hinnangul kasvab aastaks 2025 terve maailma lõikes restoraniköögist kodusele lõunalauale toidu transportimise turg 200 miljardi euroni ja jätkab sealt vaid tõususuunas. Trendi vedajaks linnastumine, kallid kinnisvarahinnad, mis eemaldavad korteritest köögid, pidev rahvastiku juurdekasv ja mentaalsus, et toit on vaid kütus, mille päritolu polegi vaja teada.

Tulevikus paranevad ka selle valdkonna transpordilahendused: rataste ja autode asemel droonid, robotid, 3D-printimine ja nii edasi. Mis on aga kaks trendi gastronoomsest vaatest, mida toiduvedamise sektor tõukab? Need on nii-öelda ghost kitchen’ite ehk kummitusköökide teke ja catering’i liikumine mobiili. Esimene tähendab seda, et maailma kuulsaimad restoranid, Michelini tärniga pärjatud toidukohad hakkavad üle maailma looma varikööke, kus valmistatakse neid samu kuulsaid toite, mida originaalasukohaski. Laiali viib toidu mõni piirkonna toidujagamise liider.

Trend on ka see, et unikaalse menüü ja maitsetega köök luuaksegi vaid mobiilitellimuste vastuvõtmiseks – pole asukohta, pole toole-laudu, on vaid menüü ja kokk.

Tuleb välja, et paar sellist kohta toimetab juba ka Tallinnas.

 AJAVIIDE 

Parimad

striimimiskanalid

aastal 2021

Ilmselt ei vaata paljud meist enam üldse nii-öelda tavalisi telekanaleid. Kuigi ka telekanalid proovivad ajaga kaasas käia – pakuvad näiteks järelvaatamist ja loovad erinevaid keskkondi, kus vaatajad saavad personaalseid valikuid teha –, siis striimimine tundub olevat uus normaalsus. Vaatame üle, millised on turu parimad valikud aastal 2021.

Toimetas: Taavet Kase Foto: Shutterstock Netflix Ilmselgelt on Netflix kõikide striimimiskanalite isa. See on maailma populaarseim striiminguteenus, mis pakub piiramatut võimalust vaadata sarju, filme, stand-up-komöödiat ja originaaltoodangut (näiteks sari “Black Mirror”). Netflix lubab ühe kuutasu eest

luua lausa viis erinevat kasutajaprofiili – nii saab pere või sõpruskond vaadata igaühele personaalselt mõeldud soovitusi ja filme. Keskkond on pidevas muutumises, vanu filme ja seriaale eemaldatakse, samal ajal tuleb uusi aina peale. Viimase aja üks populaarsemaid filme on “Emma in Paris”, mil-

NATURAALSELT ELUS!

MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS Musta pässiku tõmmise järjepidev tarbimine annab kehale energiat, tõstab loomulikku vastupanuvõimet haigustele, reguleerib seedimist ning toetab keha loomulike protsesside toimumist.

SPAAELAMUS SINU KODUS Tähetorni 21b, Tallinn +372 672 6867 +372 501 1733

24 MÄRTS 2021

Mitu on soodsam!

1 liiter – 25 € (piisab 25 päevaks) 0,5 liiter – 15 € (piisab 12-13 päevaks) Saadame pakiautomaati üle Eesti.

Musta pässiku tõmmisest ja toimest lähemalt:

www.passik.ee www.parimuskoda.ee FB must pässiku tõmmis Tel 5595 9817 liis@parimuskoda.ee

 AJAVIIDE  le tegijad on teinud ka kultusseriaali “Sex and the City”.

Tegelikult pole mitte ükski kanal siiamaani Netflixile õiget konkurentsi pakkunud. Valiku, kvaliteedi ja teenuse usaldusväärsuse mõttes on Netflix täielik number üks. Väärtust lisab seegi, et üha rohkem toodab Netflix originaalmaterjali, st filme, mida kinodes kunagi ei mängita. Need on vaadatavad ainult Netflixis. Maksa kuutasu, loo kasutaja ja asu vaatama.

HBO Max HBO on kindlasti paljudele tuttav kui äärmiselt kvaliteetsete sarjade tootja. Praegu saavad HBO Maxi tellijad vaadata täispikkuses sarju, nagu “Westworld”, “Curb Your Enthusiasm” ja “Veep”. Küll aga lisatakse sellelegi striimimiskanalile kassahitte, millega uusi tellijaid enda poolele meelitada. Viimane suurem näide on “Wonder Woman 1984”. Sarjadest on hetkel populaarseim “The Flight Attendant”, kus mängib peaosa Kaley Cuoco (tuntud seriaalidest “8 Simple Rules” ja “The Big Bang Theory”).

Disney Plus Disney Plus tegutseb alles teist aastat, ent sellel on potentsiaali kerkida väga tõsiseks konkurendiks. Miks nii?

Disney omab lihtsalt sedavõrd pal-

ju brändinimesid: Marvel, Star Wars, kõik “Simpsonite” 30 hooaega ja palju muud. Lisaks on suur osa materjalist saadaval ülikvaliteetses 4K resolutsioonis.

Hulu Hulu on teistest striiminguteenustest mõnevõrra odavam ja pakub peamiselt seda, mis jookseb USA-s telekanalitel.

Loomulikult filmitakse ka originaaltoodangut (muud moodi ei saa konkurentsitihedas striimingumaailmas tänapäeval lihtsalt hakkama) – näiteks koostöös BBC-ga tehtud “The Wrong Mans”. Peale selle on Hulus saadaval ka suur valik animesarju.

Amazon Prime Video Neile, kes kasutavad internetist ostlemiseks Amazoni, võib kõige paremini sobida ka Amazon Prime Video.

Nagu Netflix, pakub ka see platvorm laia valikut erinevatest seriaalidest-filmidest. Küll aga võib öelda, et Amazon Prime Video pakub kõige laialdasemat valikut komöödiahuvilistele. Lisaks on neil ka suur valik lastele mõeldud vaatamist. Lisatrumbina saavad Amazon Prime Video kasutajad vaadata selliseid HBO klassikuid nagu “The Sopranos” või “The Wire”.

Allikas: tomsguide.com

 HARIDUS 

21. sajandi stuudium

kolib internetti Koroonakriis – olgugi et kohutav tragöödia – surus paljud eluvaldkonnad selgapidi vastu seina ja pani arengukiirusele turbo peale. Üks selline valdkond on haridus, mille andmine kogu maailmas jäi ühel hetkel täielikult seisma.

Klassiruumides, mitte aga internetis.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

S

uund oli kogu planeedil e-õppele võetud niikuinii, kuid nüüd tuli vaid päevade, nädalatega kõik pakutav – nii ülikoolides, erikoolides, huvikoolides kui ka mujal – kättesaadavaks teha. Praeguseks on võimalik kõiksugust haridust saada kodust lahkumata. Maailma tippülikoolid – Stanford, Harvard, Cambridge, MIT, kui nimetada väheseid – pakuvad võimalust liituda nende kursuste ja stuudiumiga interneti kaudu. Hariduse andmise vankri ette on rakendatud kõik infotehnoloogia uued võimalused. Tuleb meelde, et ühe Eesti põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja pani oma e-tunnis õpilased kodus tube koristama. Trenn seegi.

Igikestev õpe Interneti kaudu antava ja uusi tehnoloogiad kasutava hariduse olulisim märksõna on elukestev õpe. Enam ei vaadata haridust kui midagi, millega tegeletakse kuni 25. eluaastani, mille järel algab saadud hariduse kasutamine tööturul. Elu-

kestva õppe taganttõukajaks ongi asjaolu, et aeg ja ruum ei ole enam tähtsad.

Tihti jääb õppimine pooleli, kuna hilisemas eas tihedamaks muutunud elus ei ole võimalik leida aega, et minna kindlal ajal kindlasse kohta tegema kindlat asja. Samas on aga nädala lõikes kümneid tunde, millal saaks stuudiumiga tegeleda – need tunnid on lihtsalt jagatud ummikute, poetiirude, hambaarsti ooteruumide, koerajalutamiste, ühistranspordis istumiste ja muu vahele ära. Nii on võima-

Elukestva õppe taganttõukajaks ongi asjaolu, et aeg ja ruum ei ole enam tähtsad.

lik soovi korral just need ajaampsud võtta kasutusse koolihariduse saamiseks – kuulates õppesaateid podcast’idena, vaadates videoid, täites nutifonis teste.

Interneti kaudu toimuv stuudium saab pakkuda inimestele ka täpselt sellises mahus ja teemal koolitust, mida just vaja on – kui on soov läbida kolmeaastane bakalaureuseõpe, siis on seda võimalik teha kohalikus või mõnes maailma tippülikoolis: samal ajal on mingi kindla suuna või võtte omandamiseks võimalik teha ka “ampse”, mille kestus on nädal või mitu kuud. Küsimus on vajaduses ja selle vajaduse väga spetsiifilises katmises.

Kinnas klassikalisele haridusele “Keskkond, kus me elame, on palju muutunud. Pole võimalik, et haridus jääks sellest täiesti puutumata,” räägib Tallinna Tehnikaülikooli professor Vello Kukk ja lisab, et näeb e-õppes võimalust visata kinnas visalt juba sajandeid püsinud formaalsele hariduspoliitikale. “See on orientatsiooni küsimus. Formaalne kool pole suunatud elule ja infotehnoloogia MÄRTS 2021 27

 HARIDUS  on praegu ainuke mehhanism, mis hoiab kooliharidust eluga koos,” selgitab professor Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni kodulehel.

Vello Kukk seab kahtluse alla ka loengute ja eksamite rolli õppeprotsessi tulemuslikkuses. Tema meelest on see vaid formaalsuste täitmine, mitte õppijakeskne lähenemine. Õpime me ju eri tempos ja meie võimed on erinevad. Hea näitena koolihariduse formaalsuse kohta toob ta mõne aasta eest USAs tehtud uuringu tulemused: ülikooli tulnud inimeste teadmised olid 75 protsendi ulatuses omandatud väljaspool kooli.

Kukk alustas viie aasta eest oma aine “Sissejuhatus elektroonikasse” õpetamist täiesti uuel alusel: sügisel saab professor oma tudengitega kokku, selgitab neile, kust leida materjalid, kust leida ülesanded, ja annab kaasa laborikohvri katsete tegemiseks. Edasine – millal teha, kui palju teha, kuidas teha – kõik jääb tudengi otsustada. “Kodus pole ajapiiranguid, saab rahulikult mõelda ja teha,” mõistab Kukk tudengite soovi, kui selgus, et 90 protsenti tööst tehtigi ära kodus.

Võimalus õppida maailma tippudelt Olgugi et paljusid ameteid ei saa õppida ilma füüsilise kohalolekuta, saab teooriat video, testide, interaktiivsete infomaterja-

lide ja liitreaalsuse kaudu valutult õpetada. Rääkisime võimalusest õppida interneti kaudu hoopis teistel majanduslikel alustel maailma tippülikoolides, kuid on veel üks e-õppe suur pluss – maailma tippspetsialistide, professorite ja teadlaste kutsumine endale loengut andma muutub võimalikuks ja rentaabliks. Kui palju maksab mõne MIT, Harvardi või Oxfordi ülikooli tipp-professori lennutamine päevaks Tallinna võrreldes sellega, kui professor annab online-kursust oma koduülikoolist korraga tuhandele inimesele üle planeedi? Summa langeb 20 000 eurolt 20 eurole.

Lisaks loovad uued tehnilised lahendused aga ka täiesti uut paradigmat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uues, väga modernses peahoones on näiteks võimalik kasutada väga innovaatilist viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiat LoLa, mis võimaldab ülikiiret internetti kasutades ka distantsilt samal ajal koos musitseerida: pianist Tallinnas, viiuldaja Tel Avivis, tšellist Sydneys, flöödimängija Rio de Janeiros ja publik New Yorgis Carnegie Hallis. Selliselt on võimalik oma taset parandada, musitseerides nendega, kes on sinuga samal tasemel. Sama loogikat saaks kasutada ka näitekunsti arendmisel, teaduses ja kõikidel aladel, kus vaja suurt kollaboratsiooni. Liitke LoLa programmiga ka liitreaalsus ja meil pole lennukeid enam vaja.

Kaheksa trendi, mis e-õpet veavad Maailma tippudelt õppimine on muutunud lihtsamaks: oma ala maailma tipud, tõelised spetsialistid on enamasti väga hõivatud või ei ole tegemist üldse õpetajate, õppejõudude või professoritega. Interneti kaudu on võimalik lasta erinevatel ettevõtete tippjuhtidel, lauljatel, arstidel jne anda korraga loeng või seminar tuhandetele inimestele. Ekspertide ekspertiis muutub kättesaadavaks kõikidele. Õppimine muutub optimeeritumaks: iga loeng või seminar saab liikuda kindla stsenaariumi järgi, mille tulemusel suudab enamik kuulajaid esimesel korral teema omandada. Optimeerimine tähendabki seda, et katsetuse kaudu töötatakse välja kindel mudel, kuidas mingit teemat või valdkonda selgitada. Õige sisu õigel ajal: kuni viimase ajani olid akadeemikud veendunud, et vaid 15. sajandil Johannes Gutenbergi trükitud raamatu abiga saab anda parimat haridust. See ei ole päris tõsi: eri inimesed suudavad omandada asju erinevates kanalites, lisaks sellele on mõni info ühele kanalile sobilikum kui teisele. Uuel ajastul tuleb leida igale infole õige kanal selle edastamiseks – on see siis video, kirjatükk, meistri-selli otsesuhtlus või podcast.

Ise enda aja peremeheks olemine: ühelt poolt on nii võimalik leida õppimiseks aega erinevates kohtades ja erineva pikkusega ajaampsudena, teiselt pool annab online-kool võimaluse igal inimesel õppida talle sobilikus tempos.

Tagasitulek on lihtsam: e-õpe annab võimaluse jätkata pooleli jäänud stuudiumi. Kuid kui rääkida õppimisest, siis annab online-kool võimaluse õppimise kulgu jälgida – seda nii inimese kui ka virtuaalse õpetaja poolt – ja teha koheseid parandusi, juhtides õpilast õigele rajale.

Personaalabi ekspertidelt: kas üks ühele, grupis või suuremas auditooriumis on interneti kaudu võimalik saada erinevatelt ekspertidelt nõu ja abi oma probleemide lahendamiseks.

E-õpe ei tähenda enam üksi õppimist: internet ei ühenda vaid õppijat õpetajaga, vaid ka õppijaid omavahel. Nii saab oma valdkonda, õppimist ja probleeme arutada ka suuremas grupis. Õppimine muutub grupitööks: eelmise teema jätk, kus õppimiseks saab luua gruppe, mis kohtuvad virtuaalselt ja tegelevad koos valdkonna omandamisega.

EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL KINDEL AMET KOGU ELUKS Eesti Iluteeninduse Erakool pakub juuksurite ja kosmeetikute ametiõpet ja erinevaid täienduskoolitusi.

Kes on kandnud endas unistust igapäevase töö käigus inimesi ilusaks teha, leiab nüüd hea võimaluse õppimiseks: märtsis-aprillis algab juuksurite ja kosmeetikute päevaõpe. Kes aga tahaks õppida küll, ent soovib seda teha töökoha ja/või perekonna kõrvalt,saab aprillis astuda kaugõppesse.

Põhjuseid, miks valida just Eesti Iluteeninduse Erakool, on sõnul mitmeid. Õppetöö käigus omandatakse mitmeid olulisi ametioskusi, mis paljudes teistes õppekohtades on võimalikud vaid eraldi kursustena. Kool kasutab professionaalseid töövahendeid ning pakub väga häid praktikavõimalusi paljude erinevate klientidega.

Tugevad täienduskoolitused Lühematel kursustel õpetatakse maniküüri, pediküüri, epilatsiooni, jumestust ning ripsmeja küünetehnikuoskusi.

Sellise nn põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või iseseisvalt kliente otsida ning neile teenust pakkuda.

Kindlasti teeb paljudele daamidele rõõmu areng, mis vähendab vajadust kirurgilise sekkumise järele – kaasaegsed seerumid suudavad nahka noorendada ning paljusid probleeme ravida. Et aga kosmeetik neid asjatundlikult tutvustada oskaks, peab ta neid ise hästi tundma, samuti oskama neist haaravalt rääkida.

UUS TOODE COUP D’EXCELLENCE DNA eliksiir Parima luksusliku nahahoolduse sarja Oscari pälvinud Nannic Excellence, Anne & Stiili ja IluGuru iluteemant.

Avastage selle uhiuue Coup d’Excellence DNA eliksiiri jõud!

See väga kontsentreeritud probiootiline kooslus tagab koheselt nähtavad tulemused: Annab kohese säraefekti.

Parandab naha niiskustasakaalu nähtavalt ja aktiveerib selle isetervenemise võime.

Kaitseb DNA-d.

Vähendab kortse ja viimistleb naha struktuuri.

Parandab elastsust ja tõstab näo kontuure.

Matistab nahka kogu päeva.

Kaitseb nahka reostuse oksüdatiivse toime eest.

Parandab UV-kahjustusi.

Hoiab ära naha enneaegse vananemise.

Tagab atraktiivse ja tervisliku välimuse.

Lisainfo kursuste ja toodete kohta:

www.iluteeninduskool.ee

 HARIDUS 

Liit- ja virtuaalreaalsuse õppetunnid Täiesti uue akna avab hariduse andmiseks aga nii liit- kui ka virtuaalreaalsus. Uuringud näitavad, et näiteks liitreaalsusega õppimise efektiivsus on kuni 75 protsenti, samas kui tavapärase loengu puhul või lugemisega on protsent vaid 5–10. Nende kahe suuna vahel tuleb aga vahet teha: kui virtuaalreaalsuse idee on viia õppur õpitavale lihtsalt lähemale, siis liitreaalsus tõstab õppuri oma õpitava keskele. Mis on siin vahe?

Virtuaalreaalsusega on võimalik viia õppurid kolama Giza püramiididesse, seilama piraatidega maailmameredele või Marie Curie laboratooriumisse. Või näidata neile ülielutruult Louvre’i galeriide seinal rippuvaid maale, jalutada maailma muuseumides ja näitusesaalides. Seigelda vulkaanide äärtel või enne hukkumist mööda Pompei saginarohkeid tänavaid. Virtuaalreaalsusega saab ilmestada seda, mida õpitakse, viies inimesed visuaalselt ja heliliselt õpitule lähemale.

Liitreaalsus, nagu ka nimi ütleb, ühendab mainitud virtuaalreaalsuse pärismaailmaga. See tähendab seda, et inimene peab olema füüsiliselt oma õpitu juures, kuid erinevate uute IT-lahenduste ja tehnoloogiate kaudu on võimalik anda reaalsusele juurde lisakihte erineva informatsiooniga. Kui palju omandatavam on bioloogia, kui saab minna konkreetselt metsa või aasale, kus siis tahvelarvuti, nutitelefoni või virtuaalreaalsuse prillide kaudu sisenetakse maailma, kus õpetaja räägib iga rohulible juurde selle olemusest, lisaks on võimalik igat taime uurida kuni rakutasandini, nähes, kuidas kõik toimib. Sama kehtib lahinguvälja puhul, kus saab ringi jalutades jälgida konkreetseid sündmuseid, taktikaid, relvastust ja nii edasi. Arstiteaduses on võimalik inimest uurides näha tema sisse, teda lahata. Õppides käsitööd, saad valida reaalsuse, kus sinu vastas istub vanaema ja õpetab sulle pisteid ja võtteid.

www.valent.ee

STIILSED KUDUMID põlvest põlve

ylle@valent.ee - ÜLLE ANDRE - Tel 520 5001

 LIIMEISTER 

Saaremaa kuulsa lambamööbli autor disainis moodsalt traditsioonilise

kiiktooli Saaremaa puidumeistri Vello Kaaseni lambapingid, lambakiiktool ja lambamänguasjad on tuntust kogunud lisaks Eestile ka mujal maailmas, näiteks üle mere Soomes ja Rootsis. Kõige uuema tootena on tema käe all valminud täispuidust kiiktool, mis seob vana traditsioonilise tehnika tänapäevaste moodsate joontega. „Lisaks kodulehelt tellimise võimalusele on minu mööbel müügil Tallinna, Tartu, Rakvere ja Pärnu käsitööpoodides ning samuti Rootsi, Prantsusmaa ja Jaapani edasimüüjate juures, ent neis kõigis kahanes mullu koroona tõttu läbimüük omajagu. Kuna tööhulk vähenes ja aega tekkis rohkem, tundsin, et on õige hetk hakata mõtlema uusi väljundeid, kuidas keerulisel ajal tegevust jaguks,” meenutab Vello Kaasen. Üks tuttav oli talle juba mitu aastat rääkinud, et sooviks saada mugavat ja isikupärast kiiktooli, mis erineks mööblikaupluste masstoodangust. „Sain aru, et ehk ongi nüüd käes õige hetk selle tootega töötamiseks. Idee oli arendada moodsa joonega, kuid vana ja traditsiooniline, piltidelt tuntud kiiktool. Ideid kogudes selgus, et kauplusteski on kiiktoole üsna väike valik, ja aina enam sai selgeks, et see oleks väga mõnus kamina ees istumiseks, lugemiseks või käsitöö tegemiseks. Et see on toode, mille tahaksin perfektsena valmis saada.”

Kui kiiktooli prototüüp valmis sai, kutsus meister sõpru-tuttavaid seda testima ja ettepanekuid tegema. Tulemus pidi olema hästi mugav, mõnusalt kiigutav ja muidugi turvaline. Tool läbiski tuleproovi ja nüüdseks on juba esimesed kiiktoolid nende uude koju saadetud! Samuti on nüüd võimalik kõigil huvilistel endale kodulehe www.kaasen.ee kaudu kiiktool tellida.

Kiiktool on valmistatud kasepuust, pinnatöötlus tehtud looduslike õlivahadega ja põhi punutud keskkonnasõbralikust nöörist. Punutud toolipõhjad on muide Saaremaa ja Muhumaa vana tra30 MÄRTS 2021

ditsioon. Nii ongi parim vana tehnika kokku saanud uute hoogsate tänapäevaste joontega!

Masstoodangust eristuvad käsitöötooted Vello Kaasen on puidutöökoda pidanud kaugelt üle 20 aasta, tema ettevõte Liimeister OÜ sai äsja 17-aastaseks. Aastast 1998 on tema käe all valminud tuhandeid „lambaid” ehk lambakujutisega kiiktoole ja pinke, samuti mänguasju ning eritellimusmööblit. „Minu eesmärk on teha puidust selliseid esemeid, mis nõuavad käsitööd ja erinevad kaupluste tavavalikust. On ju tore, kui meistri käekiri on igal tootel näha ja ükski pole teisega 100% ühesugune. Kindlasti on oluline täispuidu kasutamine, kuid nii-öelda lemmikpuitu mul ei ole. Puidu valiku saab teha klient, mina annan ainult soovitusi, milline puit millise toote jaoks parim on.”

Mõned aastad tagasi sai Liimeister Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) maaelu mitmekesistamise toetust uue puidutöökoja ehitamiseks. Värske töökoda on valmis ja asub Pihtla vallas Ilplas. Lisaks Vellole töötab seal veel üks inimene, suure koormuse perioodidel isegi mitu.

Lambamööbel on heatujumööbel Tartu Kunstikooli 1985. aastal puidu kunstilise töötlemise erialal lõpetanud Vello on kunsti ja puidutöö vastu tundnud huvi lapsest saadik. „Tartu Kunstikool oli teadlik valik ning seal õpetati nii disaini, käelist tegevust ja restaureerimist kui ka loovat mõtlemist. Kõik need alad on mulle nii elus kui ka töös kasuks tulnud. Olen varem töötanud mööblirestauraatorina ja osalenud ka Soomes Turu ülikoolis toimunud käsitöökursustel, mille raames olime praktikal maal asuvates

elustiiliettevõtetes. See oli suur tõuge, et tahaksin samasugust elustiili – elada maal ja toota ise oma töökojas. Olen väga õnnelik, et minu unistus on täitunud!”

Aga kust tuli idee hakata tootma just lambamööblit? „Lammas on tore loom ja tekitab inimestele head emotsiooni,” naerab Vello. „Kui teile tulevad külalised ja toas on lambatoolid, siis on kõigil hea tuju. Lambamööbel ongi heatujumööbel!

Aga lisaks on loomulikult aastate jooksul tulnud teha ka palju teisi tooteid alates toolidest-laudadest kuni voodite ja kappideni. Teen eritellimusmööblit igaühele täpselt tema soovi ja vajaduse järgi.”

Käsitöö loob kodusoojuse!

Liimeister OÜ Vello Kaasen e-post: vellokaasen@gmail.com tel: 5664 5028 www.kaasen.ee

P IN N AK ATE H ÄVITAB

K AH JULIK EST BAK TER ITEST

ABLOY®ACTIVE

Ületage oma takistused – katkestage nakkuse ahel