Moodne Pere (september 2020)

SEPTEMBER 2020

KIVIVANN MARIN Balteco esimene müügihitt oli massaaživann.

Sellele järgnenud 30 aasta jooksul oleme oma vannitoatoodete valikut üha suurendanud ja uuendanud. Kõik meie tooted valmivad Eestis.

www.balteco.ee

VANNID

MÖÖBEL

AURUSAUNAD

VALAMUD

WELLSPA

DUŠID

TALLINN, Mustamäe tee 44; TARTU, Tehase 16 Sisustus E-Kaubamaja

LISAD

 SISSEJUHATUS 

Milline on õige lapsepõlv?

K

as lapsepõlve saab üldse üdini õigeks või valeks lahterdada? Selge on see, et iga laps tunneb end kõige turvalisemalt ja omas elemendis seal, kus on tema pere ja kodu, temale armsaks saanud turvatsoon. Nii vaatabki kortermajade vahel üles kasvanud laps täna nostalgiliselt tagasi metallist pesukuivatus- ja vaibakloppimispuul turnimisele, mil maalaps karja- ja heinamaal liblikatega võidu jooksmisele ning kasemahlaga janu kustutamisele. Omad võlud mõlemal. Kuivõrd palju on aga üldse tänapäeva linnastumise juures perekondi, kes võtavad ette vastupidise tee – kolivad maale looduse rüppe? Nagu räägivad linna lähedale maale kolinud pered, ei võrdu maalekolimine ilmtingimata kaugele metsade ja laante taha ümberasumisega. Pereema Pille sõnul on maalapse elu omamoodi juba siinsamas Tallinna külje all, kus teinekord võib juhtuda, et päev otsa üheskoos mänginud laste kõhud söödab täis see ema, kelle juures lõuna paiku peatuti. Sellistest hetkedest sünnivadki mälestused, millele lapsed tulevikus heldimusega tagasi vaatavad.

Linna lähedal maal naudib lapsepõlve ka pisike Rubi. Anni ja Tomi Rahula kolmeaastane tütar, kes nii muuseas räägib prantsuse keelt, laulab suisa viies keeles ja palub Anni sotsiaalmeediasse filmitud videoklippides üha uusi matemaatikaülesandeid. Millest selline hämmastav arukus?

Kas töökas ja tegus Anni peab end superemaks? Või millise retsepti järgi seal peres last kasvatatakse? Sellest räägib meile järgmistel lehekülgedel Anni ise.

Veel räägime seekordses numbris, kuivõrd määrab see, mida esimestel elukuudel ja -aastatel sööme, millised on meie maitse-eelistused ja söömisharjumused täiskasvanuna. Samuti sellest, milliseid oskusi arendavad mitte ainult lastes, vaid ka täiskasvanutes endis lauamängud. Kas võib juhtuda, et mängulaua taga õpivad probleemide lahendamise ära needki perekonnad, kelle käes ei taha üksi ühistegevus mööduda suurema jonni ja tülideta? Samuti peatume teemal, mis puudutab eriliselt kõiki neid perekondi, kes on mõelnud enne perelisa saamist harjutada ema- ja isaametit koera peal. Mida teha, et koer ei muutuks pärast lapse sündi armukadedaks? Kõike ikka selleks, et ei juhtuks see kõige hullem – et kord last saades ei otsustataks oma esimesest koerlapsest loobuda.

Mõnusat lugemist!

Riina Palmiste Moodsa Pere toimetaja

Hind: 99 €

Pühvli aasta 2021 – Mongoolia kuldmünt Kuld: 99,9% / Kaal: 0,5 g

UUS!

Hind: 89 €

Õunapuu õite Faberge muna - Mongoolia 2020..a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: 2 untsi

Hind: 225 €

Kullatud õnn – Palau 2020.a kullatud hõbemünt Hõbe: 99.9% Kaal: 1 untsi

Hind: 199 €

UUS!

Õnnekivi – juuni, juuli ja augusti sünnipäevalastele. Kanada 2020.a hõbemünt Swarovski® kristallidega Hõbe: 99,99% / Kaal: 7,96 g

Hind: 79 € tk

Kaitseingel – Palau 2019.a kuldmünt Kuld: 99,99% / Kaal: 0,5 g

Hind: 110 €

Öökull – Mandala kunst, Niue Saarte 2020.a antiikviimistlusega värvitrükis hõbemünt Swarovski® kristalliga – Hõbe: 99.9 % AS! Kaal: 62,2g SAABUM

Hind: 229 €

ud Unustamraint evateks e kingituseädevadeks! tähtp

Muusika legendid – Elton John, Suurbritannia 2020.a vask-nikkel münt. Hind: 25 €

“Armastuse tähtpäev” Kanada 2020.a värvitrükis hõbemünt Swarovski® kristalliga Hõbe: 99.99% / Kaal: 7.96 g

Tere tulemast maailma!

Kanada 2020.a hõbemünt Hõbe: 99.99% / Kaal: ½ untsi

Hind: 79 €

Hind: 89 €

Tere tulemast, väikseke! – Niue saarte 2020.a hõbemünt Preciosa masinlõigatud kristallikividega Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts

Hind: 149 €

Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäev – Niue 2020.a hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 untsi

Malta 2020 a 2€ juubelimünt - UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Skorba templid. Hind:15 €

Roti aasta – Austraalia 2020.a kuplikujuline hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 1 unts

Hind: 125 €

Hind: 110 €

Taskualbum euromüntide ja 2€ juubelimüntide kogumiseks

Hind: 12 €

Seif – raamat

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Riina Palmiste, riina.palmiste@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

e st: .e 88 oe ina 180 e-p reg 60 ! ta ea el di Os aur i te oo w. efon ule p ww i tel õi t ll v Te

Üks armastus – Austraalia 2020.a hõbemünt Hõbe: 99,9% Kaal: 1 unts

Euromüntide kogumise album

Hind: 25 €

Hind: 29 €

Hispaania 2020.a 2€ Belgia 2020.a. 2€ juubelimünt - UNESCO juubelimünt – ülemaailmse kultuuri- ja rahvusvaheline taimeloodus-pärandi objektid – tervise aasta 2020 Aragón ja Aragóni Hind: 17 € mudéjar-stiilis arhitektuur

Hind: 7 €

Kauplus avatud: E-R 10–17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111

Tel: 6018088

www.aurearegina.ee

Kasuta e-poes sooduskoodi ‘’OMALAPS’’ kuni 31.10.2020, saad

-20%

4

SEPTEMBER 2020

 PERSOON 

Anni Rahula:

suhtleme lapsega algusest peale nagu täiskasvanuga “Elul on ikka tõepoolest mingisugused trikid varuks,” nõustub jalgpallikohtunik ja turundaja Anni Rahula, kui vaatab tagasi kogu lapseootuse teekonnale, mis oli neile Tomiga kõike muud kui kergete killast, kuid mille tulemusel kasvab peres niivõrd tragi tütar, kes ei jää juba praegu oma ettevõtlikkuses vanematele suurt alla.

“Oleme Tomiga ka arutanud, et Rubis on justkui mitme lapse jagu energiat ja teotahet.”

Tekst: Riina Palmiste Fotod: Monablossomtree

K

ahtlemata on Rubi terasus ja julge pealehakkamine hakanud silma ka paljudele jälgijatele, kes Anni tegemistele sotsiaalmeedias kaasa elavad. Nii mõnigi on ilmselt mõelnud, mida küll seal peres süüakse või mis on Rahulate salaretsept, mille järgi last kasvatatakse? Või millest ikkagi tuleb see, et kolmeaastane Rubi räägib prantsuse keelt, laulab suisa viies keeles ja palub Anni üles filmitud videoklippides üha uusi matemaatikaülesandeid? Pole ju kahtlustki, et siirad sõnad “Palun veel matemaatikat” kolmeaastase lapse suust ajavad mitte ainult heldimusest itsitama, vaid ka imestusest kukalt kratsima.

“Mulle kirjutatakse tihti Instagrami ja uuritakse, kuidas last arendada ning mida kõike me selleks Rubiga ära ei tee,”

“Laps peab olema ikka laps. Muidu oleks ta meil nagu väike professor.”

räägib ta ja meenutab seepeale üht sellistest kordadest pool aastat tagasi, kui riputas üles lapse esimesed lugemisvideod (Rubi oli siis kaks aastat ja seitse kuud vana – toim). Pärast seda laekus Anni postkasti mitmeid küsimusi, kuidas neil see harjutamine küll nii edukalt välja tuleb. “Reaalsus oli see, et ta nii muuseas õppis pooleteiseaastaselt tähed selgeks ja hakkas neid ise kokku veerima. Ehk mulje, et ma temaga väga palju harjutaksin ja õpiksin, on kahjuks vale,” avaldab Anni, et tema roll selles pole tegelikult üldse nii suur, kui võiks.

Juhuse tahtel prantsuskeelsesse lasteaiarühma Pigem on pisikeses Rubis peidus üks erakordselt hakkaja tüdruk, kes lendab igale uuele tegevusele peale meeletu uudishimu ja tahtejõuga. Kõndima õppis ta kõigest üheksakuuselt. Aasta ja nelja kuu vanuselt tundis ta numbreid ühest kümneni ning oskas nimetada enamikku tähti. Pooleteiseaastaselt rääkis juba lihtlausetega. Just see, et eesti keel tuli nii kiirelt ja kergelt, oli muuseas põhjus, miks võeti perekeskis vastu otsus, et ehk võiks proovida õpetada ka mõnda teist keelt. “Muidugi lugesin, et lapse ühe keele areng võib siis kannatada, kui teist juurde õppida, või hakkab ta neid sassi ajama. Aga nagu

 PERSOON 

mina olen nende kolme aastaga aru saanud, ütleb sisetunne lapse kasvatamisel palju,” õpetab Anni, kellele tundus kohe, et laps oskab siiski piisavalt hästi eri keeltel vahet teha.

Kust siis ikkagi just see prantsuse keel? “See kõik on tegelikult puhas juhus,” meenutab Anni, kuidas hakkas lihtsalt ajapikku nägema, et laps tahab üha rohkem kodust väljaspool liikuda ja mängida. “Lasteaed polnud otseselt plaanis, aga guugeldasin siiski väikeste rühmadega lasteaedu ja esimesena tuli ette prantsuskeelse rühma info (õpetajad ise on prantslased ja eesti keelt ei räägi – toim). Sel hetkel torkas pähe, et kui meie lapsele seal meeldiks, oleksid keeleõpingud n-ö osa mängust. Olin veendunud, et Rubil tuleks see väga lihtsalt ja talle sobiks.” Olgugi et laps käib lasteaias praegu maksimaalselt kolm korda nädalas – teinekord isegi mitte ühtegi korda – kuni kella 13ni, ütlevad õpetajad, et tema keeleline areng on oodatust palju kiirem.

Laulab viies keeles ja lahendab matemaatikaülesandeid Nii pole sugugi imestada, et kui Rubi Annile tööle kaasa satub (Anni töötab rahvusvahelises keskkonnas – toim), ei ole tema jaoks mingisugune katsumus pidada itaallastega maha viisakas ingliskeelne vestlus “How are you? Good!”. Samuti on täiesti tavaline, kui autoga sõites pakub Rubi igavuse peletamiseks välja idee rääkida nüüd vahelduseks pisut inglise kee6

SEPTEMBER 2020

“See mulje, et ma temaga väga palju harjutaks ja õpiks, on kahjuks vale.” les, võttes kohe ise jutulõnga üles: “Hello! How are you? This is mommy, this is Rubi”. “Ta on meil tõesti tohutu keeltefänn,” ei tee Anni saladust. Tõsi küll, oma osa siin võib olla vanematel, kellel on endalgi hea keelevaist. Tomi räägib soome ja inglise keelt, aga saab edukalt hakkama ka vene keelega. Anni, kes on neli aastat õppinud inglise keeles ja töötab ka praegu rahvusvahelises keskkonnas, oskab veel nii vene kui ka malta keelt, aga on õppinud lisaks prantsuse, rootsi ja itaalia keelt. “Minu jaoks on keeled väga loogilised ja on näha, et Rubilgi on samasugune keeltetunnetus olemas,” rõõmustab Anni.

Heast keelevaistust annab aimu seegi, et lisaks eesti, prantsuse ja inglise keelele pole Rubile päris võõrad ka soome ja vene keel.

Neist viimase vastu tekkis suurem huvi pärast seda, kui vanaema Lydia õpetas Rubile vene keeles jõulupuu laulu. Juba mõnda aega on Rubil ka vene keelt rääkiv mänguasi, keda kutsub muuseas hellitavalt oma kal-

liks venelaseks. Paljudest keeltest hoolimata näib ühelt keelelt teisele ümber lülitumine siiski alati teadlik valik. “Ta tõesti teeb selliseid asju pigem teadlikult. Näiteks kui tuleb muigelsui oma käevõrusid näitama, siis ma juba tean, et sealt tuleb midagi vimkaga. Näiteks viitab käevõrule “мама! как красивая”, ise samal ajal itsitades selle üle, et rääkis nüüd vene keeles, mis teeb meile kindlasti palju nalja.”

Samavõrd suur sõber kui tähtedega on Rubi numbritega. Parimaks õppemetoodikaks on Anni sõnul mängulisus – näppude kõrval on appi võetud ka kirjaklambrid. Kui kümnest sõrmest väheks jääb, siis keerulisemaid tehteid püütakse lahendada just kirjaklambrite kokkulugemisega. “Need kõik on tema jaoks lõbusad mängud, mitte õppimine.” Pole siis imestada, et mängud lõppevadki sageli humoorika nurumisega “Palun veel matemaatikat!”.

Väga suur osa on muusikal Paistab, et ka ütlus, kuidas käbi ei kuku kännust kaugele, peab perekonnas täiesti paika. Juba aasta ja kolme kuu vanusena oli Rubi repertuaaris hulganisti laule, mida suutis omal käel algusest lõpuni ära laulda.

“Kuigi ma ei otsi põhjust, miks ta nii terane on, siis oma osa võib olla tõepoolest sellel, et kui Rubi veel väike oli, lauldi ja mängiti talle väga palju muusikat,” avaldab Anni. “Ja ta laulis ju tegelikult täislausetega ja õppis justkui muusika kaudu rääki-

 PERSOON  ma.” Väga suur roll selles on ka vanaema Lydial, kellel lauluproovides kaasas käies on Rubi ikka vanaema eeskujul proovinud kätt ka dirigeerimises. Olgugi et jalgpallikohtuniku ameti tundmiseks on ta veel liiga väike, on mängudel käimistest nii mõndagi kõrva taha pandud. Seega võib Rubi kodus lipu lehvima lüüa ja demonstratiivselt suluseisu näidata küll. Emale on ta juba igatahes teada andnud, et jalgpallurit temast ei saa, aga kohtunikuameti peale võiks täitsa mõelda.

Imeemaks Anni end ei pea, vaid usub, et kogu selle tavapärasest kiirema arengu taga on lihtsalt Rubi äärmiselt uudishimulik ja õpihimuline loomus.

Just seepärast tahab ta ka panna lapsevanematele südamele, et iga laps areneb siiski erinevas tempos ja parallee-

le oma lapsega otsida ei tasu – see, mis ajal keegi r-tähe ära õpib, ei oma ju pikas plaanis mingit tähtsust, kui see lõpuks ikkagi selgeks saab. “See on lihtsalt Rubi tempo,” rõhutab Anni, et praegu tõesti Rubi januneb uute teadmiste ja info järele, aga areng ja huvid võivad ajapikku muutuda. “Ega see, et ta praegu selline on, ei tähenda tuleviku mõttes midagi.” Seepärast ka kõigest maksimumi võtta ei tahetagi – muidu on oht, et huvi võib kaduda. “Ta on meil ikkagi piisavalt kangekaelne, nii et ma ei saaks talle tegelikult väga palju õpetada, kui tal endal huvi poleks. Ja selle tõttu ei taha ma seda ka liiga palju teha, et tal huvi ära ei kaoks. Ta on tegelikult tunduvalt võimekam. Pigem üritame balansseerida, et laps oleks ikka laps – et ainult ei õpiks, vaid mängiks ka. Muidu oleks ta meil nagu väike professor,” naerab Anni.

Ninnunännutamist ei ole

“Oleme Tomiga arutanud, et Rubis on justkui mitme lapse jagu energiat ja teotahet.”

SPAAELAMUS SINU KODUS Tähetorni 21b, Tallinn +372 672 6867 +372 501 1733

8

SEPTEMBER 2020

Ühe eripärana, mis võib tavapärasest kiiremale keelearengule kaasa aidata küll, toob Anni siiski välja, et nad suhtlevad lapsega algusest peale nagu täiskasvanuga ja mingit keelelist ninnunännutamist ei ole kunagi olnud. “Alustasime temaga rääkimisega sünnist ja kirjeldasime kaasa tegevusi, mida parasjagu tegime. Alates mähkmete vahetamisest ja lõpetades toidu tegemisega.” Mis

 PERSOON 

“Parem plekilised ja augulised püksipõlved kui kogemustevaene lapsepõlv.” siis veel kuulub Anni nii-öelda salaretsepti? Ühe olulise punktina toob ta välja lapsele antud võimaluse ise avastada ja katsetada. “Me ei kasvata teda mulli sees. Jälgime ja laseme tal ise avastada ning turnida,” õpetab ta, et algusest peale on usutud, et laps saab hakkama asjadega, mis ette võtab. “Kui ta ütleb, et tahab midagi kapi pealt võtta või pakist piima kallata, siis usun temasse ja toetan tema tegevusi, jälgides, et kõik on turvaline.” Nii ei ole nende majas leidnud kasutust ka igasugused väravad treppidel või kappide lukustajad.

“Parem plekilised ja augulised püksipõlved kui kogemustevaene lapsepõlv,” võtab Anni asja lihtsalt kokku.

“Kui laps pannkooke teha tahab – loomulikult praeme koos –, siis väike jahu või muna kapinurga peal ei ole meie

majas kunagi probleem. Teinekord on sellisel täiskasvanute meelest segadusel lapse arengus suur osa.” Rääkides plekilistest ja augulistest püksipõlvedest, siis Rubi on ikkagi laps nagu iga teine, kelle elus on väga tähtis osa ka mängul.

Peale selle, et talle meeldib väga nukkudega mängida, on üks suurtest hobidest ka riiete proovimine ja vahetamine. “Kui majas on vaikus, siis 99% tõenäosusega paneb laps kuskil nurga taga endale juba kuuendat kleiti selga,” naerab Anni, et kes teab, võib-olla kasvab kodus hoopis tulevane moedisainer.

Lõppude lõpuks on ikkagi iga laps ja emadus erinev – mis kerge ühele, ei pruugi seda olla teisele. Nii on näiteks Annil tulnud omajagu maadelda Rubi kehva unega. “Esimesed poolteist aastat magas laps praktiliselt ainult minu süles ja iga pisemgi krõps või vankri seisma jätmine äratas ta,” meenutab Anni, kuid usub, et eks see ole lapsevanemaks olemise osa – igalühel omad raskused. “Ma usun, et enamik emasid tunneb, et nad pole alati 100% kindlad, mida nad teevad, aga tegutsevad sisetundele tuginedes ja nähes ise, mis nende lapsele parim,” julgustab Anni, et ka tema ei oodanud, et lapsega nii keeruline on, aga samas ei osanud ta ette näha ka nii põnevat teekonda. “See on tõesti maru! Tohutu kihvt ja ääretult raske!”

SUUREPÄRANE ABIVAHEND ISESEISVAKS ÕPPIMISEKS.

Alati tore võimalus veeta aega koos perega

LIITMINE LAHUTAMINE KORRUTAMINE JAGAMINE VÕRDLEMINE

WWW.MATEEMIK.EU Kontrollkaardid kaasas.

MATEEMIKU MEETOD: LAS LAPS MÄNGIB • Mateemik on loodud arvutamise õppimiseks ja õpetamiseks • Värvide abil arvutamine selgeks • Tõhus ja innovatiivne arvutamismäng • Iseseisva õppija abivahend • Seostamise oskus

EESTI VABAÕHUMUUSEUM ROCCA AL MARES • Värske õhk ja palju ruumi • Huvitavad teadmised vanaaja eluolust • Hobusõit • Kodused toidud Kolu kõrtsis

www.evm.ee SEPTEMBER 2020

9

 TOITUMINE  tavad loomulikult geneetika, kuid veelgi enam kultuur, mälestused ja toitumisharjumused väga noores eas,” ütleb raamatu autor ning lisab, et osaliselt algab see toidueelistuse kodeerimine pihta juba sellel ajal, kui ema last ootab.

On tehtud uuringuid, mis näitavad, et kui ema sõi last oodates palju küüslauku, siis oli ka lootevedelik väga küüslaugune, mis kodeeris lapse küüslauku armastama. See aga tähendab seda, et lapsele on küüslauk meeldiv ja ta soovib selle maitset ka hilisemas elus tunda.

Samuti leiti ühes teises uuringus, et lapsed, kelle emad jõid imetamise ajal palju porgandimahla, eelistasid hiljem tahke toidu söömisel porgandiga toite. Küüslauk ja porgand meenutasid imikutele kodu ning pakkusid turvalisust.

Kodeerime oma lapsed õigesti sööma

Armastus

esimesest suutäiest Hämmastav on mõelda, et see, mida ja kuidas me lastena oma esimestel elukuudel ning -aastatel sööme, määrab paljuski selle, millised on meie maitse-eelistused, söömisharjumused ja huvitaval kombel ka kaal täiskasvanuna. Vahel aga algab see rännak toidueelistuste tormisel merel juba enne sündi ema kõhus.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

T

oiduraamatute autor Bee Wilson kirjutas mõned aastad tagasi teose “Esimene suutäis: kuidas me sööma õpime” (“First Bite: How We Learn to Eat”), kus toob välja tõsiasja, et lastele pakutud toit ei ole vaid energia ja vajadus, see on samas mahus ka mälestused, harjumused ning eelistused, mis täiesti loogiliselt võetakse hiljem kaasa ka täiskasvanuikka.

Olete ehk kunagi mõelnud, miks armastate näiteks hapendatud kurki või 10 SEPTEMBER 2020

maasikamoosi, samal ajal aga ei salli silma otsaski arbuusi või sellerit? Miks aga jumaldate keefirit või küüslauku, kuid tomatid, suvikõrvits ja sibul jätavad suhteliselt külmaks? Vastus sellele on väga lihtne, kuid tihti jahmatav: need maitse-eelistused pärinevad meie lapsepõlvest, tihti – näiteks küüslaugu puhul – isegi sünnieelsest ajast.

“Vanematena on meil suur võime mõjutada oma laste toitumisharjumusi ning selle kaudu ka seda, mida nad täiskasvanueas söövad, milline on nende tervis ja kaal. Meie eelistusi mõju-

On tehtud uuringuid, mis näitavad, et kui ema sõi last oodates palju küüslauku, siis oli ka lootevedelik väga küüslaugune, mis aga kodeeris lapse küüslauku armastama.

Evolutsiooniliselt kodeeritakse meid ilma igasuguse eelläbirääkimiseta eelistama ja taga ajama magusaid toite, sest neis on palju kiireid kaloreid, mida meie eellased vajasid samal määral kui vett või õhku. Ilma korraliku energiakoguseta oli võimatu jälitada päevi mammutit või võidelda mõne muu saakloomaga. Uuringud on näidanud, et loode neelab lootevett kordades rohkem, kui see on magus, mis tähendab, et ema on söönud midagi magusat. Ent samamoodi, lootevee kaudu, saab hakata tulevasele lapsele ja täiskasvanule õpetama teisi maitseid: soolast, umamit, aga ka juurviljade mekki ja neid maitseid, mis tulevad peamiselt tervislikust toidust.

21 nädala vanuselt on loode võimeline tundma ja tegema vahet maitsetel – ja väga huvitaval kombel ka lõhnadel.

See tähendab, et lootevedelikuga saame anda lastele esimesed näpunäited sellest, mida ta võiks ja peaks eelistama pärast sündi tahkeid kaloreid sööma asudes. Nii saab koduseks muuta kõik juurviljad, kasulikud puuviljad, samuti piima ja lihatooted, miks mitte ka vajaliku kala.

Julie Mennella, kes on omanimelise Monell Chemical Senses Centre’i juht, ütleb, et kui nemad tegid naistelt võetud lootevee nuusutamisteste, siis oli neis selgelt tunda küüslaugu (naistele anti tund enne testi tegemist küüslaugukapsleid), mündi, aniisi, porgandi ja vanilje lõhna. Järgmise uuringu ajal andis Mennella emadele viimasel trimestril ja imetamise ajal neli korda nädalas juua 300 milliliitrit porgandimahla. Selle tulemusena eelistasid nende lapsed tahkele toidule üle minnes kõik porgandit.

Negatiivsema tulemusega, kuid väga õpetlik uuring näitas aga selgelt kätte rämpstoidu negatiivse mõju lapsele ja tema aju arengule. Räpstoitu – defineerime selle siin kui toidu, milles on palju kaloreid ja väga vähe toitaineid, kuid

 TOITUMINE  mis on samas maitsemeeltele ülikutsuv – söönud emad andsid selle maitse ning olemuse lootevee kaudu oma lootele ja rinnaga imetades lapsele.

Tulemuseks oli see, et lapse aju mõnuretseptorid muutusid tundetuks ja vajasid naudingu saamiseks aina suuremat doosi. See tähendab, et lapsed söövad ka oma hilisemas elus naudingu saamiseks ühe šokolaaditüki asemel kaks või kolm ja joovad klaasi asemel liitri koolat.

Olgu ära märgitud, et uuring tehti rottidega, kuid reegel sellest ei muutu.

Kodeering nõuab ka hilisemas elus järgimist Raamatu “Esimene suutäis” autori sõnul on imikud maitsetele ja nende talletamisele eriti avatud 4. kuni 7. elukuuni. See aga ei tähenda, et laste ja ka täiskasvanute harjumusi ei saaks pärast “maitseakna” sulgumist enam muuta. Kuid alati on kergem sisestada olulisimad ja tugevamat impulssi andvad mälestused ning harjumused võimalikult vara. See tähendab, et lastele tuleb juba varakult võimalikult laia toiduvalikut tutvustada. Ütlus “ütle, mida sa sööd, ja ma ütlen, kes sa oled” saab alguse varem, kui me oleksime osanud arvata: titeja lastetoit ei ole lihtsalt kalorid ning

SÜGIS ON ÕHUS

MUINASJUTULISELT KAUNID KÄSITÖÖNA VALMINUD TOOTED beebidele ja väikelastele Sirelilt leiad www.sirelboutique.com @sirelboutique sirelboutique Esinduskauplus Tallinnas, Tondi 37

12 SEPTEMBER 2020

EESTI TOODE

Metsa seenele või lihtsalt jalutama?

Tutvu meie tootevalikuga: www.fridahats.com

 TOITUMINE  vitamiinid, vajalik kogus mineraale ja oksüdante, see toit on esimene keel, mille me selgeks õpime ning milles räägime laias laastus kogu elu.

Selleks et oskaksime täiskasvanueas hinnata puhast toitu, peenemaid maitseid, kvaliteeti üle kvantiteedi, tuleb hoolikalt valida, mida lapsed söövad.

Kuni teise maailmasõjani eelmisel sajandil oli laste ja imikute toitude puhul reegliks see, et need peaksid olema maitsetud ning väga toitvad, isegi kui tited seda toitu süüa ei soovinud. Sõjajärgsetel aastatel liikus see pendel rikastes riikides jällegi teise serva: lapsi hakati toitma pigem magusate toitudega, sest magus maitseb kõigile. Tegelikult paikneb parim lahendus nende kahe nägemuse vahepeal, sest ka lapsed tunnevad maitset ja eelistavad seda, mis on neile tuttav. Ühesõnaga … lastetoit ei tohiks liiga palju erineda sellest, mida söövad täiskasvanud. Vahest ärge pange nii palju soola, vähendage suhkrusisaldust ja jätke tšilli kasutusest välja.

Kuid nüüd tekib küsimus, kui kaua selline kodeering tegelikult mõjub.

Millal tuleb mängu sõprade või koolisöögi mõju, reklaam ja maitsed, mis on keemiliselt tugevamad ning mõ-

Lastetoit ei ole lihtsalt kalorid ja vitamiinid, see toit on esimene keel, mille me selgeks õpime ja milles räägime laias laastus kogu elu. juvamad. Emalt lapsele antud toidueelistused ja kodune kasvatus mõjub väidetavalt kuni kooli minekuni ning siis algab tõsine töö, et senist toidumenüüd säilitada. Ning see töö kestab läbi kogu elu.

Eelkodeeringut on võimalik ka muuta Eelsoodumusi ja -kodeeringuid on võimalik ka muuta, olge selles suhtes rahulikud. Ehk siis on võima-

lik parandada halvasti alanud seiklust maitse- ja toidumaastikel ning seda nii laste kui ka juba täiskasvanute puhul. Ilmekaks näiteks saab tuua Jaapani. Kui arvate, et see riik ja sealne rahvas on kogu aeg söönud värsket kala, maitserikkaid suppe, imeliselt värvilisi ning tervislikke juurvilju ja kandnud kaasas kunstiteostena paistvaid einekarpe, siis eksite. Kuni teise maailmasõjani söödi Jaapanis ülimalt igavalt, vaeselt, mitterafineeritult ja enamasti süsivesikuid. Tavaline toit oli riis jamsi ja marineeritud köögiviljadega.

Muutuse tõi sõjajärgne majandusbuum, mis andis võimaluse süüa rikkalikumalt ja värskemalt ning näha ka oma riigist väljapoole. Nii jõudiski kogu riigi gastronoomia nüüdseks kõiki imestusse ajavasse tervislikku vormi. Seda eeskujuks võttes oleme kõik võimelised muutuma.

Raamatus “Esimene suutäis” kirjutab Bee Wilson, et suurim teene, mida saame iseendale teha, on muuta uued harjumused – mõtleme siin tervislikke juurvilju, päristoitu – endale mõnusaks, seda parema kvaliteedi ja küpsetustehnika kaudu. Kui uus toitumisviis on mõnus, siis ei ole see dieet ja sellest ei teki ka migit kompleksi ega häiret.

Söö rikkalikult, kuid söö mahedat Lastearst Reet Raukas, kes on andnud erialast nõu ka lastetoitude väljatöötamiseks, ütleb, et iga lapse arengus on lisatoit väga oluline – just nii õpib laps tundma uusi maitseid ja lõhnu, aga ka toidu konsistentsi.

“Kuna teisel elupoolaastal ei kata rinnapiim enam imiku energia- ja toitainevajadust, tuleks beebi menüüsse lisada ka toekamaid toite. Kaheksandal elukuul areneb lapsel koordinatsioon suu ja käe vahel ning beebi õpib mälumist. Kui umbes kümnekuune laps ei ole veel saanud tükilist toitu, võib see viia edaspidi söömishäirete tekkimiseni. Nii võikski kaheksanda elukuu lõpul olla lapse päevaplaanis juba selgelt kolm tahke toidu korda. Hommikusöögiks puder, lõunaks köögiviljapüree lihaga ja ooteks puuviljapüree,” annab Raukas nõu.

Lisaks soovitab Raukas üle kaheksa kuu vanustele beebidele pakkuda niinimetatud näputoitu, mida imik saaks ise endale suhu panna. “Laps võtab algul toitu peoga, kuid vanuse edenedes ja osavuse suurenedes suudab ta haarata tükke sõrmede vahele ning endale suhu pista,” ütleb Raukas.

Marcus & Marcuse funktsionaalsed tarvikud Marcus & Marcus on Kanada bränd, mis pakub funktsionaalseid tarvikuid beebidele ja väikelastele, et vähendada kaost enda ja oma laste elus ning muuta sellised segadust tekitavad toimingud nagu söömine, väljasõidud, vannitamine ja hammaste hooldus vähem stressi tekitavaks.

Toodete disainimisel on nutikalt ühendatud funktsionaalsus ja mängulisus, et need oleksid korraga nii tõhusad kui ka köitvad.

Nii leiab Marcus & Marcuse valikust näiteks toiduga täidetava lusika, laua külge haakuvad kausid, silikoonist joogikõrred, reisipõlled, suupistete topsi, hallitusvabad pritsivad vannilelud ja hambahooldustarvikud alates sünnist ja palju muud.

Tooted ei sisalda BPAd, PVCd ega ftalaate.

Osaline tootevalik esindatud Brittoni poodides Tallinnas ja Narvas, Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning OMA Care’i esinduspoes.

TÄIELIK TOOTEVALIK ESINDATUD WWW.GEGOKIDS.EU VEEBIPOES. Eesti Ekspressi lugejale sooduskoodiga „EKSPRESS“ –15% ostukorvilt kuni oktoobri lõpuni!

 MÄNG 

Mida õpime mängulaua taga?

Teleri ette naelutatud väikelaps, telefoni toksiv varateismeline, klaviatuuril klõbistavad ema-isa. Ei kostu suurt õhinat. Ainult elektroonikaseadmete vaikne mühin. Selline vaatepilt pole kodudes kuigi suur haruldus. Peresid, kes eelistavad selle asemel kokku saada mängulaua taga, võiks olla kindlasti rohkem. Tihtipeale ei saa me ise arugi, milliseid oskusi see lastes, aga tegelikult ka meis endis arendada võiks. Kui ainult annaksime võimaluse.

Toimetas: Riina Palmiste Foto: Shutterstock Milleks on lauamängude mängimine hea?

Valmistab eluks ette Olgugi et esmapilgul tundub lauamäng lihtsalt lõbus ajaviide – kahtlemata nii ongi –, on see ühtlasi suurepärane õppevahend, mis valmistab ette kõikvõimalike raskustega toimetulekuks. Kui esimestel kordadel tahabki laps kaotusseisus olles mängulaua visata kus kuul-

mata, siis ajapikku mõistab ta, et iga väikese tagasilöögi peale ei maksa veel alla anda, ja õpib kaotusi sirge seljaga vastu võtma. Selline sihikindlus ja keskendumisoskus on väga vajalik kõiksugu igapäevaste kohustuste täitmiseks. Eelkõige näiteks edukaks toimetulekuks koolis. Õpetavad ju mängureeglid järgima reegleid ka mängumaailmast väljaspool. Samamoodi saab kiiresti selgeks põhjuse ja

tagajärje seos – nii nagu mängus, on eluski iga tehtud samm suure kaaluga ning mõjutab edasist sündmuste kulgu.

Õpetab emotsioonidega toime tulema Nagu öeldud, on lastel mängu käigus kontroll emotsioonide üle kerge kaduma. Tema pisikeses maailmas on liiga väikesel veeretatud silmade arvul suurem kaal kui mis iganes muul päevakajalisel probleemil või sündmusel. Lase tal end välja elada, aga pärast rahunemist saate vestleda kurbus-, viha- ja pettumustundest ning sellestki, kuidas neid emotsioone paremini kontrollida.

See on oluline lapse sotsiaalsete oskuste, aga ka empaatiavõime arendamiseks. Mängu käigus õpib ta, et teiste edu ja õnn ei ole miski, mille pärast pikka viha pidada. See kasvatab paksu naha näiteks spordiga tegelemiseks, aga õpetab ka õigluse eest seisma ja teiste edusammude üle rõõmu tundma.

Parandab perekondlikke suhteid Tagasi alguses kirjeldatu juurde. Pole saladus, et teinekord tunneme end kõik selles ekraanilembuses ära. Oluline on, et sellest ei saaks argipäev. Üks hea viis selleks ongi kokku leppida ühine mänguaeg. Isegi kui olete enda arvates perekond emotsionaalseid, kes ei saa kunagi ühtegi mängu lõpetatud ühe suurema tülita, ärge kaotage lootust. Mängus ette tulevad pinged õpetavad omavahel asju selgeks rääkima.

Võib juhtuda, et pikapeale saavad teist probleemide seljatamise meistrid, kelle käes lahenevad mis tahes keerulised olukorrad justkui iseenesest.

Allikas: 10minutesofqualitytime.com

 LEMMIKLOOM 

M et koer ei muutuks Mida teha,

armukadedaks, kui perre sünnib laps?

Olukord, kus koeraomanike perre sünnib laps, tekitab päris paljudes inimestes mõnevõrra stressi, kuna seni on peres tähtsat rolli mänginud koer. Nüüd kardetakse ühest küljest oma senisele truule sõbrale haiget teha ja teisalt arvatakse, et armukadedaks muutuv koer võib last rünnata. Inimesed kipuvad ekslikult arvama, et koer on lapse peale armukade. Sellisel kujul armukadedust, nagu tekib inimestel, koer ei tunne, kirjutab koerte koolitaja Aivo Oblikas kirjastuse Varrak raamatus “Nõuandeid koeraomanikule”.

Toimetas: Einar Ellermaa

õeldes, et koer on armukade, üritame me tegelikult mõelda ko e ra i n i m e seks ja omistada talle inimlikke tundeid. Tegelik taust on küll armukadedusega natuke sarnane, kuid oma sügavama sisu poolest hoopis midagi muud. Et olukorda paremini mõista, kirjeldaksin seda koera vaatevinklist vaadates. Senine elu on olnud koerale üsna stabiilne ja kindlate reeglitega.

Koerale sobib rutiin.

Koer teab väga hästi, et kui peremees koju saabub, siis alustuseks suhtleb ta kohe oma neljajalgse sõbraga ja siis läheb temaga jalutama. Lisaks sisaldab päev tubli annuse muid tegevusi ja mängu. Hilisõhtu aga on see osa päevast, kus saab minna ja pea perenaisele sülle panna ning ta silitab seda pikalt ja mõnusalt. Nii on olnud juba pikka aega ja see ongi koera jaoks tema elu.

Nüüd ilmub kodusesse karja juurde üks liige ja tema tulekuga pööratakse kogu kodune maailm segi.

Perenaise süles olek on enne lapse sündi koera elurutiini osa.

Foto: Nataliya Vaitkevich / pexels.com

 LEMMIKLOOM  Enam ei suhtle koju jõudev peremees esimesena koeraga, vaid ruttab seda uut liiget vaatama. Sellega venib pikemaks ka jalutuskäigu ootus. Kahjuks on jalutuskäigud lühemaks muutunud ja kodune mäng peaaegu kadunud.

Võimalust pead perenaise sülle panna

Foto: Shutterstock

aga pole enam olemaski, sest perenaise süle on hõivanud hoopis keegi teine. Arusaadavalt toob selline elumuutus koera jaoks kaasa üsna kõva annuse stressi.

Esiteks muutub imelühikese ajaga suur osa kodustest reeglitest ja tõekspidamistest, mis siiani olid nagu kivisse raiutud, teisalt saavutab kodusesse karja saabunud uus tulija kohe oluliselt kõrgema positsiooni kui koer.

O l et a m e , et t e olete tööl oma vald-

konnas kõige edukam. Ülemus mainib seda vähemalt korra nädalas. Selleks tuleb ta spetsiaalselt teie juurde, vestleb teiega ja mainib, et te olete nagu firma kandetala. Ilmselgelt teeb selline ütlemine teile rõõmu ja muudab tuju heaks. Nüüd saabub firmasse uus töötaja. Ta käib väga uhkelt riides, on veidi ülbe olekuga ja tundub kohe esimesest päevast peale natuke ebameeldiv. Muidugi tekitab see peas mõtteid, et miks küll selline nõid meile toodi.

Meil oli enne ju nii mõnus ja kodune firma, kus kõik said kõigiga hästi läbi. Läheb mööda mõni nädal ja ülemus ei tule enam teie laua juurde, vaid

Võimalust pead perenaise sülle panna aga pole enam olemaski, sest perenaise süle on hõivanud hoopis keegi teine. suhtleb oluliselt rohkem uue töötajaga. Senine rõõmustav osa teie tööelust kaob.

Oletame nüüd, et uus töötaja on täpselt sama tasemega ja ka täpselt sama palgaga, teisisõnu, ta ei ole teist positsioonilt kuidagi üle. Täiesti selge, et see, mida te tunnete, ei ole ju armukadedus. Te lihtviisiliselt vihkate uut töötajat, sest kuigi ta on nõme, tõusis ta ülemuse silmis justkui teist kõrgemale positsioonile. Kuigi seda ei ole kuskil kirjas ja midagi ei saa otseselt paberil tõestada, olete teie oma koha firma positsioonihierar-

 LEMMIKLOOM  hias kaotanud. Te olete kaotanud väga suure annuse tähelepanu. Te olete masendunud ja kuri. Kui teil tekib võimalus, siis te ajate uuest kolleegist möödudes talle “kogemata” kohvi peale ja see tekitab hea tunde, leevendab teie tuska.

Täpselt samamoodi tunneb koer, kes seoses lapse sünniga kaotab oma endise elu. Ka koer tahaks uustulnukale näidata, et uue tulijana peaks too austama siinses karjas seni kehtinud reegleid. Võib öelda nii, et koer tundis ennast seni selles karjas olevat tähtsuselt

Kui te austate oma koera ja kui te ei soovi, et ta kuidagi lapsele viga teeks, peate hakkama valmistuma juba enne lapse sündi.

20 SEPTEMBER 2020

kolmandal positsioonil ning uus karjaliige, kes tekkis siia eikusagilt, tuli ja võttis talt jõuga selle positsiooni ära, nihutades koera neljandaks. Kuna järjekorra muutusega kaasnes ka üsna põhjalik elumuutus ja lagunes rutiin, tekitas see parajalt stressi.

Seesugune positsioonijutt pole küll täiesti absoluutne tõde, kuivõrd enamik koeri ei võitle positsiooni pärast ja seetõttu ei saa ka rääkida mingist täpsest hierarhiast. Samas ütleb minu kogemus, et probleemi olemusest on palju kergem aru saada ja sellega osatakse palju paremini tegeleda, kui vaadata asju sellisest vaatenurgast.

Kui te austate oma koera ja kui te ei soovi, et ta kuidagi lapsele viga teeks, peate hakkama valmistuma juba enne lapse sündi. See tähendab, et peaksite igapäevarutiini sujuvalt muutma selliseks, nagu ta lapsega olema saab. Kui rutiin ei muutu mõne päevaga, vaid teiseneb sujuvalt kuu-paari jooksul, siis kohaneb sellega ka koer ja siis ei seosta ta mingil juhul uusi reegleid uue pereliikme tekkimisega.

Selline sammhaaval rutiini muutmine ei tekita ka stressi ja annab koerale aega harjumiseks. Toon näite. Te mängisite varem koeraga igal õhtul umbes tunni. Mõeldes tulevase lapse peale, te

Vähehaaval koer harjub lapsega ja mõne aja möödudes pole enam probleemi, kas lasta neid kokku või mitte.

 LEMMIKLOOM 

Tõsi, paljud koerad ei taju, kui õrn on laps, ega tea ka lapsega suhtlemise reegleid.

Foto: Daria Shevtsova / pexels.com

küllap mõistate, et üle poole tunni te mängida ei saa. Oleks kasulik vähehaaval vähendada mänguaega selliselt, et see läheks isegi lühemaks kui pool tundi. Kui nüüd perre ilmub laps, on koer juba harjunud, et igapäevane mäng vältab vaid 20 minutit. Koos lapse ilmumisega perre aga mänguaeg pikeneb poole tunnini. Sel moel tajub koer lapse tulles hoopis muudatust positiivses suunas. See oli praegu küll üsna meelevaldne näide, kuid aitab ehk kallutada mõtteid vajalikus suunas. Mõelge oma suhtlus koeraga sellest vaatevinklist läbi ja üritage üldistada seda reeglit ka muudele päevaaegadele, mil olete koos koeraga.

Seoses lapse tulekuga majja ei tohiks

väheneda seni koeraga mängimiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks kulunud aeg, vaid seda aega tuleks võimaluste piires juba varem nii palju piirata, et kui laps tuleb, siis koera võimalused pigem suurenevad. See tekitab koerale mulje, et “uus tulija” ei võta talt midagi ära ja samuti ei kaota ta positsioonis. Tal ei teki nii tugevat stressi, ta on enesekindlam ja tänu sellele ei teki koera poolt ka ebameeldivaid “ülelööke” lapse suunal.

Arusaadavalt läheb natuke aega, et koer lapsega harjuks, ja kindlasti on laps oma häälte ning liigutamistega koerale esialgu väga võõras ja harjumatu. Seepärast ei tasuks hakata last väga pealetükkivalt koerale tutvustama. Paratamatult tuleb arvestada sellega, et koera küüned ja hambad on nii teravad, et võivad lapse nahka vigastada. Isegi kui koer ei plaani midagi halba, võib tulemus kehv olla. Vähehaaval koer harjub lapsega ja mõne aja möödudes pole enam probleemi, kas lasta neid kokku või mitte. Tõsi, paljud koerad ei taju, kui õrn on laps, ega tea ka lapsega suhtlemise reegleid. Seega tuleb koerale neid tutvustada. See tähendab jällegi kiitmist ja keelamist ning vähehaaval hakkab koer aru saama, mida lapsega koos elades tohib teha ja mida mitte.

 SB KESKKÜTTESEADMED 

Pellet – kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult.

K

õigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi: hagu, poomkanti, kõverat ja kõike muud sarnast.

Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ja kõik muu – see, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid – jahvatatakse ning pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu tänapäevane versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Valik on laialdane Eestis toodetakse pelleteid kordades rohkem, kui me siin ära tarvitada suudame, seepärast ei ole muret, et kütus otsa lõpeb. Pigem on valik nii avar, et tekivad hoopis teistsugused küsimused: kas 6 või 8 millimeetrit, heledad või natuke tõmmumad, pikad või lühikesed, väikeses kotis või hoopis puhurautoga?

Proovime nendele küsimustele vastata. Kui teil on tavaline pelletipõleti, siis ei ole vahet, kas kütta 6 või 8 mm pelletiga.

Mida väiksema võimsusega on teie kütteseade, seda suurema tõenäosusega eelistab see 6 mm pelletit. Näiteks pelletikaminad töötavad 6-millimeetrise pelletiga stabiilsemalt kui 8-millimeetrisega. Heledad või tumedad – see oleneb väga palju maitsest.

Reegel on selline, et kui olete leidnud pelletitootja, kelle pelletitega rahul olete, ärge minge 10-eurose säästu liimile, vaid kütke terviseks. Kas eelistada väikeses kotis pelleteid või puhurauto transporti? See sõltub sellest, milliseid otsuseid olete teinud maja ehitades – kui on võimalik puhutav punker kuhugi mahu22 SEPTEMBER 2020

Puhastamise olulisus Suurem osa pelletiga kütjaid kasutab siiski väikepakki ja nädalast mahutit.

Kord nädalas tuleb pelleteid juurde valada ja kord nädalas oleks mõistlik ka põletit ja katelt puhastada.

Nüüd jõudsimegi järgmise suure küsimuseni: kui tihti pean oma pelletikatelt puhastama?

Reeglina ühe korra nädalas.

Kui puhastate katelt korra nädalas, teenib teie katel teid kaua ja õnnelikult.

Ilus, tark ja kvaliteetne

tada, siis on see väga mugav viis pelletite hoidmiseks.

Eestis on igal suuremal pelletitootjal ja -müüjal olemas puhurauto, mis kaalub teile toodava pelleti 10 kilo täpsusega ja maksate ainult selle koguse eest, mis teile punkrisse mahtus.

Juhul, kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale sellise pelletikatla, mis ise enesega hakkama saab, tuleb teil umbes korra kahe kuu jooksul tuhk katlast välja viia ja see ongi kõik, sest nii katla kui ka põleti puhtana hoidmisega saab masin ise hakkama. Heal juhul saab masin hakkama veel palju enamaga: kontrollib tõmmet, võimsust, põlemise kvaliteeti, kütuse kogust, toatemperatuuri, pumpade tööd, sooja vee tegemist

ning soovi korral lülitab sisse ka sauna ja tellib pelleteid juurdegi.

Just selline on ka Pelletikeskuse uus valge kodumasin – PK15. Ilus ja tark, nagu üks koduabiline peabki olema. Katel läbis eelmisel suvel katsetused Saksamaal DBI instituudis ja vastab oma põlemise kvaliteedilt kõige rangematele pelletikateldele esitatavatele nõuetele.

Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi – lihtsalt kliima on selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad.

Küttemured, ütlesin? Mis mured need ka on? Tulge meile külla ja leiame parima võimaliku lahenduse!

Pelletikeskus, Sära tee 3, Peetri, Harjumaa.

 KODU 

Miks võiks moodne pere elada maal?

Tallinna elanike arv kasvab igal aastal ühe väikelinna elanike arvu võrra. Võib ka öelda, et 50 või 100 küla kolib igal aastal tervenisti Tallinna. Aga samas on olemas ka vastassuunaline liikumine ehk inimesed, sealhulgas noored, kolivad suurest linnast ära maale. Kas linnanoor on kuidagi teistmoodi mõttelaadi või eluviisiga kui kümme või mõnikümmend kilomeetrit linnast eemal maaelu nautiv noor ja kas maal peab loobuma paljudest mugavustest?

Toimetas: Einar Ellermaa

Foto: Jessica Rockowitz / Unsplash

Üldkehaline ettevalmistus, alates 3-ndast eluaastast

Karate

Ujumine

Kesklinn: Aia 20, Narva mnt. 25, Koidu 97 Põhja-Tallinn: Ehte 9, Ädala 3 Õismäe: Õismäe tee 50, Õismäe tee 132 | Kristiine: Vindi 3 Mustamäe: Kiili 7, Tammsaare tee 145, Tammsaare tee 79, Sütiste tee 42, Lasnamäe: J. Koorti 23, Vormsi 3, Läänemere tee 31, Läänemere tee 46, Linnamäe tee 4, Linnamäe tee 6, Mahtra 19, Pae 51, Kärberi 29, Kihnu 1

INFO: 525 8372, 637 3357 www.edu-do.ee

K

 KODU 

odune pereema Pille elas Tallinnas Õismäel, käis lastega Suurupi panga peal lohet lennutamas ja unistas koos perega, kui tore oleks elada sealsamas, kus on mets, meri ja puhas õhk.

“Me ei tahtnud enam Tallinnas elada. Palju rahvast ümberringi on väsitav. Aasta hiljem müüdigi Suurupi metsas krunte ja meie asi oli otsustatud.”

Kui Tallinnast rääkida, siis Pille ütleb, et elus ei ole üldse oluline, et kõik oleks mugavalt käe-jala juures. Pealegi on Tallinnas ka palju ebamugavat.

Pille jaoks on mugavus see, et lapsed saavad käia kodu juures valla koolis ja lasteaias ning koolilapsed saavad kooli minna ratastega. Ka bussid liiguvad ja võimalik on ka linnas koolis käia.

Pille ütleb, et kõigil nende naabritel polegi autot ja kõik nad saavad väga kenasti hakkama. Bussid liiguvad korralikult ja lapsed saavad ka sinna kooli sõita.

Pille meelest ei ole logistiliselt maalt linna tööle sõita kuigi raske ei auto ega bussiga. Ummikud, mida tipptundidel ette tuleb, ei ole muu maailmaga võrreldes mingid ummikud.

“Väiksest peale seiklesid lapsed koos sõpradega metsas ja mere ääres.”

Imeline seikluslik lapsepõlv Pille lisab, et iga pere saab ju valida niisugused laste trennid ja huviringid, mis jäävad kodu või kooli piirkonda. Kui mitte just kodukohta, siis ei pea sõitma Tallinna teise otsa, vaid kõike leiab kodust Tallinna sõites n-ö tee pealt ehk siis Suurupis elades Haabersti ja Mustamäe piirkonnast. Samas on ka Harku vallas palju trenne ja huviringe. “Väljaspool Tallinna on ka elu,” rõhutab Pille. “Linna lähedus on siiski tore, kui tekib soov minna kinno, restorani, ostukeskusesse. Põhjus pole pealinnas. Meie oleme Tallinnas sündinud ja sellepärast elame selle linna lähdal. Linnas ja selle ümbruses elavad meie sõbrad ja sugulased.

Murastes avati kuus aastat tagasi uus kool.

 KODU 

Foto Andres Putting

Oleks me Tartus sündinud, siis elaksime praegu tõenäoliselt sealkandis kusagil metsas.”

Pille räägib, et nende lastel oli maal äge lapsepõlv ja suurema osa vabast ajast on nad olnud õues. Väiksest peale seiklesid lapsed koos sõpradega metsas ja mere ääres. Kelle juurde lapsed lõuna ajal sattusid, selle pere ema söötis kõigil kõhud täis. Ja siis jälle õue. “Telkimised, lõkkeõhtud mere ääres, onnid puude otsas. Siin kasvavad mustikad ja vaarikad. Talvel saab siin kelgutada ja suusatada. Kui tahtsid minna kinno või mujale, siis bussiga linna. Nemad ei tahagi linna elama minna, kuigi on nüüd täisealised. Linna võib külastada, käia tööl ja siis tagasi koju metsa tulla.”

Pille ei oska öelda, kas linna- ja maaelanike mõttelaad ning eluviis üldse erinevadki. Maal saavad noored teha kõike seda mida linnanooredki, aga selle erinevusega, et nad elavad puhtamas ja stressivabamas keskkonnas. Samas võib juhtuda, et ka maalaps istub päev läbi toas arvutis ja seega ei kasuta maaelu hüvesid.

Pille julgustab noori maale elama asuma: “Kui tunned, et linnas elamisest on kõrini, siis koli ära. Linnas on

tore ja maal on tore. Igaüks teab, mis talle kodukoha puhul oluline on. Aga mingil põhjusel hakkavad linnainimesed igal kevadel otsima kohta looduses, kuhu grillima minna. Maal juba oledki looduses, astu vaid õue, naudi kevadpäikest ja linnulaulu.”

Elu linna ääres Küsime Viimsis elavalt fotograafilt Heikkilt, miks just nimelt Viimsi ja mitte Tallinn, mis on ikkagi võimalusi täis pealinn, kus kõik on mugavalt lähedal.

Heikki ütleb, et tema ja ta pere pole vahest kõige õigem sihtrühm, kellelt maal elamise kohta uurida, kuna tema ostis Viimsisse maa juba 1997. aastal, kui tal veel peret polnud. Pealegi on Tallinn väga lähedal.

“Nüüd ma võib-olla ei valiks elukohaks Viimsit, aga kuna meil oli maa siin juba olemas, siis otsustasime ka maja siia ehitada.”

Heikki ütleb, et kui Tallinnast rääkida, siis nende jaoks ei ole Viimsi Tallinnast eemal. Vallas sõidab Tallinna ühistransport ja isegi Tallinna piir on vaid 100 meetri kaugusel. “Ehk siis me ei tunne, et elame linna lähedal maal, vaid pigem linna ääres ja tegelikult on Viimsis kõik vajalik alates lasteaiast ja koolist olemas.”

Vitamiinide omastamist vähendavad:      

liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid, antibeebipillid, stress, närvilisus, suur füüsiline ja vaimne koormus.

Peamised murekohad: juuksed, nahk ja küüned

Kolm põhjust tarbida toidulisandeid Miks on toidulisandeid üldse vaja? Selline küsimus võib aeg-ajalt igaühe pähe tulla.

Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja Fotod: Shutterstock

Kas oled pannud tähele, et üsna sagedasti esineb probleeme just naha, küünte ja/või juustega? Sellel on väga lihtne selgitus. Nimelt on meie organism üles ehitatud nii, et need saavad toitaineid kõige viimasena.

Alatoitumise korral aga jäävad toitainetest täiesti ilma või saavad neid minimaalselt. Siinkohal ei peeta silmas alatoitumist kaloraaži, vaid eelkõige vajalike ainete poolest, mis on tänapäevase lääneliku toitumisstiili puhul üsna tavaline nähtus. Seega, kui sul esineb probleeme juus-

VALMISTUME KÜLMETUSTE HOOAJAKS

TERMOMEETRID, NINAHOOLDUSTOOTED ja LAI VALIK INHALAATOREID

Ainus inhalaatoritele spetsialiseerunud e-pood Eestis. Hääletud ja juhtmevabad inhalaatorid lastele ja täiskasvanutele!

KOGU KAUP –10% (SOODUSKOOD MOODNEPERE10)

 TERVIS  te, naha või küüntega, võib sul suure tõenäosusega olla mõne toitaine puudus.

Stress seab toidule uued nõudmised Lisaks tasub arvestada, et stressiolukorras vajab meie keha veelgi rohkem toitaineid. Tavaolukorras on meie keha ülesanne number üks ainevahetus, sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ärajooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ning kiirusega.

Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.

Toitu on, aga kas ta toitaineid?

Oluline teema, millest veel kuigi palju ei räägita, on mullastiku toitaineline vaesus. Nimelt mullastik, kust nii loomse kui ka taimse toidu puhul meie vitamiinid ja mineraalained peaksid pärinema, muutub aasta-aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab ka 1996. kuni 2002. aastani tehtud uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis. Näiteks suutis brokoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%.

Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ja B6-vitamiini lausa 96%.

Kui sul on raskusi endale õigete toidulisandite leidmisega, siis konsulteeri toitumisnõustaja või oma perearstiga.

Kolm toidulisandit, mida tasub sügisel juurde võtta Sügise algusega tuleb üle vaadata ka tarbitavad toidulisandid ja vastavalt aastaajale mõningad muudatused sisse viia.

D-vitamiin. Alates septembrist kuni aprillini võiks regulaarselt tarbida D-vitamiini. D-vitamiini tase tasub ka vereanalüüsiga vähemalt korra aastas ära määrata. Eestis peetakse D-vitamiini taseme alumiseks normiks 75 nmol/l, parimal juhul võiks see olla kuni 250 nmol/l. Tehtud analüüsid tõestavad, et pole üldse haruldane, kui see number on hoopis 35 või isegi alla selle. Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, kui selle vitamiini tase on normist madalam 73% inimestest. Aga ka suvel pole olukord kiita. 30% eestlastest kannatab ka siis D-vitamiini puuduse all. Nii selgus Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst. Uuringus osales ligi 400 tervet 25–70-aastast inimest üle Eesti.

Magneesium. Magneesium on teine toitaine pärast D-vitamiini, millest on inimestel kõige enam puudus. Selle tähtsust on aga raske alahinnata, sest magneesium osaleb rohkem kui 300 elutähtsas ensümaatilises reaktsioonis, näiteks geneetilise info edastamises, mis on vajalik vitamiinide ja mikroelementide omastami-

seks ning aminohapete aktiveerimiseks jne. Ka energiatootmine, vererõhu reguleerimine, vere glükoosisisaldus, lihaste ja närvide töö käivad magneesiumi funktsioonide hulka. Seega saab magneesiumist leevendust ka stressi ja lihasepingete puhul, mis tähendab, et see mineraalaine toetab hästi nii vaimselt kui ka füüsiliselt pingelisi perioode. Magneesiumi puudusest annavad märku peamiselt krambid jalgades, silmalau tõmblused, aga ka pidev väsimus ja närvilisus.

Oomega-3-rasvhapped. Uuringute järgi esineb oomega-3 defitsiiti isegi kuni 85% rahvastikust. Rasedad ja imetavad emad saavad vähem kui 18% lapse tervisele vajalikest oomega-3-rasvhapetest. Lisaks on tähtis oomega-3 ja oomega-6 omavaheline suhe organismis, mis ideaalis peaks olema 1 : 1. Nii see siiski enamiku inimeste puhul pole. Üldiselt kipub see olema tugevalt oomega-6 kasuks. Vahel on see isegi 1 : 20.

Kui suudaksime selle viia näitajani 1 : 4, võiksime enda üle uhked olla, sest oleme astunud suure sammu oma tervise heaks.

Selline tasakaalust väljas olukord muudab meie keha väga vastuvõtlikuks erinevatele põletikele ja haigustele.

 SISEKUJUNDUS 

Lapsesõbralik sisekujundus Sisustusajakirjades ja -saadetes, Instagramis ja Pinterestis leiduvad disainlahendused võivad küll äärmiselt kaunid välja näha ning lausa vau-efekti tekitada, ent paljude arvates pole sellised musterkodud praktilised. Mida võiks kodu kujundamisel silmas pidada, kui peres jookseb ringi ka väiksemaid tegelasi?

Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

28 SEPTEMBER 2020

K

ui peres leidub väiksemaid lapsi, muutub terve kodu justkui mängumaaks. Antiigipoest leitud vaip või oksjonilt hea hinnaga saadud skulptuur võib küll teoorias elutuppa sobida, aga praktikas kukub vaibale piimaklaas ja skulptuur lüüakse mänguhoos uppi.

Eelista puuvillaseid vaipu Puuvillased vaibad on lisaks vastupidavusele ka keskkonnasõbralikud. Valides põneva mustriga vaiba – ja valikuid on lõputult –, ei pea kodu kujundamisel esteetikat praktilisuse pärast ohverdama. Võrreldes teiste materjalidega ei jää plekid puuvillale nii kergesti külge ja puhastamisprotsess on märgatavalt kergem.

Investeeri vastupidavasse diivanisse Diivanil veedetakse iga päev palju aega – seal saab padjakindlust ehitada, hüpata, maadlusmatše korraldada, pikutada, televiisorit vaadata ja mida kõike veel.

Seetõttu võiks uue diivani otsingul eriliselt silmas pidada just ehituskvaliteeti.

Diivanipadjad kipuvad tihtipeale oma kuju kaotama ja ära vajuma. Ideaalis võiks padjad oma kuju hoida ka aastate pärast, hoolimata tihedast kasutusest ja igapäevasest tormist, mis sealt üle käib. Ka diivani konstruktsioon mängib kvaliteedis olulist rolli, samuti kattematerjal, mis võiks olla kergesti pestav.

Nutikas ladustamine muudab üldpilti Stiilse ja puhta üldmulje loob tihtipeale asjade nutikas ladustamine. Näiteks laste mänguasju võiks hoida ühes kindlas kohas, mitte üle kogu elamise laiali.

Mõistlik oleks investeerida erinevatesse korvidesse või mugavatesse kastidesse – nii saavad lapsed kiirelt oma mänguasjad kätte, ilma et sisekujundus kannatama peaks. Kompaktseid riiuleid võib kasutada ka näiteks koridoris, kuhu tekib alati mustmiljon jalatsipaari.

Proovi teler kõrgemale tõsta

Näiteks laste mänguasju võiks hoida ühes kindlas kohas, mitte üle kogu elamise laiali.

Suur läikiv televiisoriekraan tõmbab alati väiksemaid pereliikmeid ligi. Loomulikult ei hooli nemad ohutust vaatamisdistantsist – kui telerist midagi huvitavat tuleb, lähevad nad ekraani juurde ja tahavad kõike katsuda. Nagu juba eelmises punktis mainitud, loob puhtus alati elegantsema mulje ja mudilaste kleepuvad sõrmejäljed ei näe televiisoril just kõige paremad välja. Kui aga teler seina külge kinnitada ja kõrgemale tõsta – kleepuvate sõrmekeste

“K as diivanvoodil saab korraga mugavalt i s t u d a , h ä s t i m a g a d a n i n g s e a l j u u re s v õ i b see ka kaunis välja näha?”

diivanvoodi

OOT-OOT STUUDIO Ve e re n n i 2 4 , Ta l l i n n

www.oot-oot.com Baltika Kvartal

F OLD

 SISEKUJUNDUS 

Pehmele mööblile mõeldud katteriided hoiavad kanga värskena ja diivani plekkideta. haardeulatusest välja –, saab seda probleemi hõlpsalt vältida.

Sama loogika töötab ka paljude teiste väärtuslike asjade puhul. Näiteks kalli antiikse lillevaasi võiks kõrgemale riiulile tõsta. Seekaudu on võimalik mänguhoos tekkivaid õnnetusi ka mõnevõrra vähendada.

Väldi teravaid nurki Teravate äärtega mööbel põhjustab aja jooksul kindlasti palju pisaraid ja lõhkiseid kulme. Selle vältimiseks võiks eelistada ümarate äärtega mööblit – näiteks ümmargusi kohvi- ja teelaudu. Sujuvate-ümarate nurkadega mööbel lisab sisekujundusse põnevat geomeetriat ja hoiab nii mõnelgi juhul ära valusad kukkumised. Ohtlikke nurki on mõnede asjade puhul võimalik ka täielikult vältida: diivanilauda sobib asendama tumba, kuhu saab kohvitasse asetada stiilse alusega. Tumba vastu kukkudes ei saa laps viga, lisaks on võimalik seda ka jalatoena kasutada.

Kasuta katteriideid Heledates toonides diivanid-tugioolid võivad pildi peal küll elegantsed välja näha, ent kui mängu lülituvad värvilised kriidid, porised joped ja mahapillatud kakaotassid, saab elegantsest

Ideaalis võiks padjad oma kuju hoida ka aastate pärast, hoolimata tihedast kasutusest ja igapäevasest tormist, mis sealt üle käib. vaatepildist kiiresti midagi vastupidist.

Pehmele mööblile mõeldud katteriided hoiavad kanga värskena ja diivani plekkideta. Kui lapsed suuremaks kasvavad, saab katte hõlpsalt eemaldada. Katteriiete vahetamine on juba omaette kujunduslik väljakutse – värvid, mustrid, tekstuurid.

Otsi ideid, leia inspiratsiooni Kuigi elegantne interjöör ei tundu lapsesõbralik, on neid kahte siiski võimalik ühendada. Kodu, kus tormavad ringi väiksed lapsed, ei pea välja nägema justkui kuulikindel barakk. Kasutades siin välja toodud nippe, saab esteetika ühendada praktilisusega.

Nutikate lahenduste leidmiseks tuleb asjadega kursis olla. Sisustusajakirjad, blogid, Instagrami postitused – kes otsib, see leiab. Uusi huvitavaid nippe, mida ka oma kodus rakendada, võib leida igalt poolt.

Allikas: community.today.com 30 SEPTEMBER 2020

Uudistoode –

FLEXA FREJA! 866,00 €

FREJA on kaunis voodi, mille valmistamisel on keskendutud detailidele ja funktsionaalsusele.

Voodi all on suurepärased hoiustamislahendused, mis jätavad lapse tuppa rohkem mänguruumi.

Voodi on saadaval ka valgena.

Tehasegarantii 5 aastat.

Modern Kids Interior on FLEXA ametlik esinduskauplus Viimsi Äritares.

Avatud T–R 11–17 ja L 11–15.

Muul ajal kokkuleppel.

Tel 5566 4785 info@modernkids.ee @modernkidsinterior

modernkids.ee

LIHTSUSES ON ELU