Issuu

MOODNE SEPTEMBER 2018

PERE

 SISSEJUHATUS 

Moodne pere

änapäeva perekonda on raske üheselt defineerida. Koosneb see mehest ja naisest ning kahest lapsest, lisaks lemmikloom, autoliising ja majalaen? Või on tänapäeva moodne pere kui nomaadid, kes mööda ilma rännates töötavad, kogutud elukogemusi kõvakettale salvestavad ning eneseotsingu radadel uitavad? On tänapäeva peremudeliks saamas järjest enam kärgpere, kus kasvatakse keerulise peremudeli väljakutsete toel paremaks ja tolerantsemaks inimeseks? Mitte kunagi pole olnud nii palju aktsepteeritavaid inimeseks ja perekonnaks olemise viise ja mitte kunagi varem pole me oma eluvalikutes nii vabad olnud. Kas valikuvabadus ajab segadusse või annab tiivad, sõltub paljuski sellest, milline on olnud perekond, kus ise üles kasvasime ja kus kujunesid meie mõttemustrid. Moodsa Pere avanumbri persoonilugu on Jesper Parvest ja tema perest. Jesperil on traditsiooniline pere, kus mõeldakse ja tegutsetakse uutmoodi – mees julgeb oma otsinguid ja eksimusi tunnistada, naisel on võimalik olla naine ja lapsed pole surutud rollidesse ega raamidesse. Jesperi ja Mari pere elab pisut teisiti, kui tehti seda eelmise põlvkonna ajal – siis ei tulnud inimestel pähegi kogu perega talv Balil ja suvi Hiiumaa haagissuvilas veeta. Seekordse numbri läbiv mõte koorubki välja Jesperi intervjuust – kõige olulisem ei ole, missugune on sinu pere elustiil või elustandard, vaid see, et pere loomine oleks teadlik. Et mees võtaks naise alles siis, kui ta on selleks valmis ja perre tuleksid lapsed siis, kui vanemad on selleks valmis. Kui aga suhte ja laste tuleku algus on olnud teistsugune, tuleb leida endas sellevõrra rohkem jõudu perekonnaks kasvamise teel. Ja tööd – nii materiaalset kui ka vaimset – tuleb teha ka tänapäeva moodsal perel .

Võimlemisklubi

ootab lapsi ilu-, rühm-, ja tantsulisse võimlemisse ning akrobaatikasse. Daamidele pakume tervisevõimlemist.

Eve Kallaste, toimetaja

 SELLES NUMBRIS  4

Jesper Parve: “Mu elu on hullult kontrolli all selleks, et saaksin elada kontrollivaba elu.”

10 Beebide uskumatud võimed 12 Külaromantika kahele 14 Kujunda oma lapse tuba Montessori meetodil 14 Mis ühendab edukate laste vanemaid?

Meie treeningud toimuvad: KESKLINNAS, LASNAMÄEL, HAABERSTIS, PÄÄSKÜLAS, MUSTAMÄEL, PÜÜNSIS,

20 Kelle oma on kummut? 22 Pere lemmik maine coon – kass, kes murrab südameid

JÜRIS JA SAKUS

24 Kuidas valida lapsele lutti 26 Aljona ja kärud und kogu perele! Miks on oluline, et kõik pereliikmed 28 Head magaksid end korralikult välja?

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall

Lisainfo • www.piruett.ee • tel. 64 63 659 e-post: piruett@piruett.ee

 PERSOON 

Jesper Parve: “Mu elu on hullult kontrolli all selleks, et saaksin elada kontrollivaba elu.”

“Eestis on väga palju katkisi mehi ning tarku, kes tegelevad sügavate õpetuste ja ravimisega, aga kes tunduvad kuidagi kõrgel ja kaugel, liiga vaimsed. Võib-olla ma olengi ukseavaja selles eluhotellis ja mu missioon ongi nad omavahel kokku viia,” räägib Jesper Parve, kellest sai pärast raamatu “Mees” ilmumist üleöö eesti meeste eestkõneleja. Tekst: Ene Veiksaar Fotod: Priit Simson

ahulolematus senise eluga kees ühel hetkel sedavõrd üle, et muutused tundusid vältimatud. Kuidas midagi muuta, seda mees ei teadnud ja läks siis laia maailma õnne otsima ... kõlab nagu muinasjutt. Võib-olla on need õpetlased tõesti liiga kõrgel ja kaugel, aga tuli üks eesti mees, kes rääkis oma loo ja pani kirja, mis ta selle eneseotsimise rännakul õppis. See ei ole mingi guru kaugel Indias või eneseabiõpikute autor Ameerikast. Nii ürgselt äge eesti mees, kellelt on nüüd tulemas järg populaarsele raamatule “Mees”. Talv Balil ja suvi Hiiumaal haagissuvilaga ringi rännates – kas pole kadedust tekitavalt tore? Igal inimesel on võimalus elada oma elu täpselt nii, nagu ta soovib, usuvad Jesper Parve ja Mari Ojasaar. Jesper, sul oleks ju olnud võimalus endale pärast sportlaskarjääri lõpetamist pehme maandumine tekitada, minna mõnda klubisse treeneriks või midagi sellist … Jah, seda muidugi, aga mul sai ikka nii kõrini sellest kõigest, kogu sellest spordimaailmast. 4

SEPTEMBER 2018

 PERSOON 

Mis te arvate: kui te ei oleks teineteisega kokku saanud ... kas sina, Jesper, oleksid jõudnud selleni, et oled nagu mingist puhastustulest läbi käinud? Kui palju on selles Mari mõju? Jesper: Ma arvan, et kindlasti on. Ega Maril ka lihtne ole. Tema on nelja Veevalajaga koos (mina, kaks poega ja meie koer Guru). Veevalajad on teadupoolest sellised, kes ei suuda kaua ühe koha peal seista, kogu aeg on vaja voolata, kasvada ja areneda. Mari on õnneks nii tubli, et toetab kõiki neid hullusi. Õnneks oskab ta neid asju naljaga võtta. Kui te lahkusite Eestist, teie jaoks turvalisest keskkonnast ja Austraalias tulid esimesed tagasilöögid – polnud elamist, tööd ja raha kadus näppude vahelt ... Kuidas siis Mari sellele vastu pidas? Kas tekkis vahel mõte, et olen ikka hullu otsa sattunud küll, kes mind ilusa elu lootuses teisele poole maakera viis? Mari: Ei, seda ma ei mõelnud kordagi, et olen hullu otsa sattunud. Pigem oli mul hullult hea meel, et olin leidnud endale seikluskaaslase, kellega koos reisida ja teha teoks oma suur unistus. Ma niinii väga tahtsin minna kusagile maailmareisile, aga naisterahvana ei söandanud seda üksi ette võtta. Ma olin õnnega koos, et keegi, keda ma pealegi selleks hetkeks väga armastasin, oli nõus minuga neid seiklusi ette võtma. See oli ühi-

ne unistus ja koos julgesime selle nii suurelt teoks teha. Austraaliasse läksid sel ajal väga paljud eestlased ja meiegi valisime Austraalia lootuses ruttu rikkaks saada (naerab). Läksime maasikaistandusse tööle, et seal alustada. Siis veel ei teadnud, kui kauaks sinna jääme. Müüsime siin kõik maha ja läksime selle mõttega, et kui tahame, reisime kaks aastat, kui tahame, siis rohkem, mingeid piire me endale ei seadnud.

Mari: Seda ma ei mõelnud kordagi, et olen hullu otsa sattunud. Mis teid rasketest momentidest üle aitas? Mari: Ma ei tea, kas Jesper feikis kuidagi nii hästi või … mul oli igatahes tunne, et olen kuidagi nii kindlates kätes ja õiges kohas. Olin temas kindel ja mõtlesin vahepeal, kui näpud ikka väga põhjas olid, et isegi kui peaksime tagasi sõitma,

siis on mul nii tugev perekond seljataga, kes alati aitab. Jesper: No ma ütlen ausalt, et mul endal oli kohati ikka suur hirm naha vahel. Mõtlesin siis selle peale, et mis on kõige hullem, mis juhtuda saab … Ja kui kõik läheb metsa, no mis seal ikka, siis tuled tagasi ja oled kogemuse võrra rikkam. Mari: Peamine oli ära proovida, mis saama hakkab. Kui see mõte oleks kuklasse jäänud, ega siis poleks rahu saanud. Jesper: Kahekesi oli ikka palju lihtsam, lapsi ju veel polnud. Me kohtasime oma teel peresid, kes olid tulnud koos lastega ja neil oli kordades raskem. Kas sa, Jesper, vihastad ka vahel, lased emotsioonid valla? Oojaa, muidugi! Aga ma ei suuna seda viha kellegi vastu. Öeldakse, et viha on halb emotsioon. Mina väidan, et vastupidi – viha on hea emotsioon, kui suudad seda kontrollida. Viha pealt võid päris palju asju ära teha, kui oskad muundada selle millegi ära tegemise energiaks. See on suur jõud! Viha ei ole halb. Vihkamine on halb, see hävitab. Kuna olen suurema osa oma elust olnud profisportlane, siis tean, kui suur jõud on vihal ja mida viha sinu kehaga teeb, kui oskad seda õigesti suunata. Viha abil loodi ühine vastane ja nii sai platsil palju korda saadetud.

Olete sattunud oma kohtumistel ja esinemistel arutlema inimestega teemal, millised on nende unistused ja miks oma unistustest loobutakse? Kuivõrd domineerivad noorte perede seas n-ö klassikalised staatuse sümbolid: auto, maja jne? Jesper: Vaba fantaasiat eriti ei lennutata, aga see on ka mõistetav. Eks enamik ole ennast sidunud finantsiliste ja muude kohustustega, mis seavad piirid. Laenud, tõus karjääriredelil ja hirm, mis saab siis, kui nüüd aastaks ära lähen – elutöö nässus, turvalisuse puudumine, vastutus ja kohustused perekonna ees. Nähtamatuid trelle, mis on ühiskonna poolt peale surutud kui edukuse mõõdupuud, on endale ümber korjatud palju. Ja siis ühel hetkel avastatakse, et see pole mitte edukas elu ja vabadus, vaid ups, ma olen hoopis vangis! Väljapoole paistab kõik hästi, aga järgmised 20 aastat nii jääbki … Mina arvan, et kui sa tead järgnevat paarikümmet aastat ette, siis on päris igav elada. Ma üldse ei arva, et peaks alati sahmima ja hullu panema nagu meie. Mõnele inimesele sobib stabiilsus ja nii ongi tal kõik hästi. Kui palju sina oma elu ette planeerid? Jesper: Ütlen ausalt, et paar aastat tagasi ei teadnud ma rohkem kui kuu-kaks ette, mis saama hakkab. Aga nüüd planeerin päris palju ette, aasta jagu küll. Nüüd, SEPTEMBER 2018

VESTLUSÕHTU: Margus Vaher, Jesper Parve, Eero Spriit

MIDA MEHED TEGELIKULT TAHAVAD?

Piletid saadaval Piletilevis >

5.10 11.10 15.10 21.10 24.10

Pärnu Kuursaal

29.10

Chicago Chica 1933

Tartu Athena Chicago 1933 Laitse Graniitvilla Viljandi Pärimusmuusika Ait

Algus kell 19:00

 PERSOON  kus olen tegelenud nende trellide lõhkumisega, tean, et tegevusi, mida olen endale planeerinud, võin käigupealt ka muuta. Ühesõnaga – mu elu on hullult kontrolli all selleks, et saaksin elada kontrollivaba elu. Sa siis mõtled järgmiste unistuste või etappide peale? Jesper: Muidugi. Esimene asi – oktoobri algul tuleb välja raamatu “Mees” teine osa, mida praegu kirjutan. Talvel tahaksin hästi palju kuskil soojal maal reisida. Bali tuleb kindlasti plaani novembris (giidina), jaanuaris tahaks minna kaugemaid maid avastama. Millele “Mees 2” keskendub? Perele. Nüüd saan aru sellest, et mees ei tohiks ennast enne kaaslasega siduda, kui ta ei ole ise selleks valmis. Samuti on lood laste saamisega. Mees ei tohiks saada lapsevanemaks enne, kui ta ei ole omaenese lapsepõlvejamasid ära klaarinud. Kui esimene raamat näitas, kuidas ennast korda saada, siis teine räägib sellest, mis saab suhetest ja olemisest siis, kui lisandub pere. Kuulan sind ja mõtlen, et äkki mehed ei teadvusta endale, kui valmis nad pere loomiseks on või ei ole. Nad ei tule selle arutelu peale, ei juurdle selle üle Jesper: Ega sellel teemal eriti arutatud pole. Infotulv on sedavõrd suur ja ümberringi nii palju müra, millest pead iga päev läbi närima, et enesesse süvenemiseks ei jää aega. Sageli ei osata seda ka teha. Internet, telekas, raadio, sugulased, sõbrad – üksi olemiseks ei ole lihtsalt aega.

telt ja ka vastupidi, et teine oleks samasugune nagu nemad. Aga ei ole ju! Selline pealesurumine on vaimne vägivald. Emotsionaalne vajadus number üks on naisel ja lastel kindlus – mees peab suutma seda pakkuda.

Jesper: Lastele tuleb õpetada, kuidas peab mõtlema, mitte mida peab mõtlema. Kas sa, Mari, tunned ka, et pead ennast kogu aeg tõestama ja arendama, et mehe ootustele vastata, olla vääriline partner? Mari: Nii äge on tegelikult, kui kaaslane inspireerib sind arenema, mitte ei sunni seisma jääma. Ma olen ise ka seda tüüpi, kellele meeldib vaimne enesearendamine ning see, kuidas Jesper praegu edasi liigub, inspireerib mind väga. Jesper: Kui näiteks üks läheb tantrat õppima ja teine ei lähe, siis kodus tekib kohe selline … lühis. Või kui üks on mi-

nimalist ja teisele meeldib õudselt asju osta, siis tekivad arusaamatused, sest üks viib kodust ära ja teine toob pidevalt juurde. Mari: Aga meil ongi ju nii (naerab)! See, mis suhte alguses paika pannakse, jääb. Ütlete, et suhte säilitamiseks tehke see asjadest vabaks … Jesper: Kui paar saab kokku, siis enamasti hakatakse taga ajama igasugu asju, nagu majad, autod jne, mis peaks tõestama, et kõik on hästi ja me oleme õnnelikud. Lõpuks, kui kõik need asjad olemas on, avastatakse, et inimene, kellesse kunagi armuti, on kuskile ära kadunud. Asjadega on nii palju tegemist, et see, mille pärast neid kokku ajama sai hakatud, on meelest ära läinud. Eks meil ka vahel tekib väikeste laste kõrval tunne, et kaotame teineteist ära, aga see on loomulik, kui tead, et see läheb mööda. Tihti juhtub, et kui näiteks naine hakkab tegelema vaimsete küsimustega ja ennast arendama, siis leiab ta halvakspanu mehelt, kes seda ei mõista ja väidab, et see ei aita elus edasi ega too leiba lauale… Ja ega aitagi, materiaalne pool peab ka juures olema, et ellu jääda. Teil on ju ka äripool, Maril KUMA kaubamärk ja liblikad, sinul raamatute kirjutamine, loengud ja tänavatoiduettevõte Jes Sandwich Studio. Jesper: Suhtumised muutuvad. Kui

90-ndatel oli õnn hästi materiaalne ja seisnes raha tagaajamises, siis nüüd kohtab pigem teist äärmust, et kui sa ikka palvetad, mõtled ja visualiseerid, siis tuleb õnn – majad, reisid ja kõik muu. Midagi ta ei tule! Kui sa palvetad, mediteerid, põletad viirukit, siis enamik neid asju, mida tahad, ei tule sinu ellu sealtkaudu, sest üks asi on puudu. Mis see on? Ma räägin sulle parem ühe loo. Balil, kus inimesed on vaesed, kuid väga usklikud ja käivad kaks korda päevas templis palvetamas, sisaldavad nende palved enamasti raha juurde palumist. Ja mis sa arvad: miks enamik inimesi ei saa seda raha juurde? Aga sellepärast, et pärast palvetamist lähevad mehed puu alla magama ja naised lastega tegelema. Keegi ei tee midagi selleks, et raha juurde saada, keegi ei lähe tööle, ei loo ega ehita midagi. Paljast palvest pole abi, sa pead ühendama vaimse ja materiaalse poole. Võid küll mediteerida ja visualiseerida, ma teen ise ka sedasi, aga seejärel hakka tegutsema, tee oma äriplaan, helista, saada e-kirju jne! Iseenesest ja paljast palvetamisest ei sünni midagi. Raamat “Minu Bali” oli märgiline – läksite paradiisisaarele, otsisite vastuseid, kuidas elama peaks, aga neid vastuseid ei andnud teile ükski teadmamees või ravitseja, need vastused pidite leidma enda seest. Jesper: Just täpselt! Paljud lähevad Balile või Inidiasse lootusega, et seal elavad

Üksinda olemise kohta oli sul oma teooria, milleks on vaja anda ruumi omaette olemiseks. Kui olla pool aega koos ja pool aega üksinda – siis on asjad tasakaalus, muidu ollakse koos üksi … Mehed peavad saama meestega koos aega veeta ja naised naistega, sest nende energiad on sarnasemad. Peab lubama olla oma sõbrannade või sõpradega koos. Enamasti tuleb alati neilt olemistelt tagasi palju rahulikum inimene, kui sinna läks. Mina olen ikkagi seda meelt, et mees on mees ja naine on naine. Ja suhtes peaksime püüdma säilitada võimalikult palju seda mehelikku ja naiselikku poolt Milles see mehelikkus ja naiselikkus siis väljenduvad? Jesper: Mehelik energia kaitseb naist, teadvustamaks, et tal on seljataga kindlus. Ma mõtlen, et joonisel võiks see välja näha nii – siin on üks sirge joon (mees) ja teine joon (naine), mis käib selle esimese kohal üles-alla nagu kardiogramm. Naine võib nendes piirides möllata, palju tahab, aga ometi tunneb kogu aeg, et tal on kindel sein selja taga. Mõistmist ja arusaamist peaks rohkem olema, et mees on mees ja naine on naine. Mees ei ole naise sõbranna, ema, õde, tema kutsu või kiisu, vaid ta on mees ja ta peabki olema erinev. Tihtipeale nõuavad naised meesSEPTEMBER 2018

 PERSOON  – eesti mees noh, mis liblikaid sa teed, tee meiki ja elu lõpuni töö olemas … Aga nüüd on tõestus kõrval ja iga kord, kui käin loenguid andmas või inimestega kohtumas, siis on esireas mõni daam, kellel Mari liblikas rinnal. See on nagu nõidus, mis tuletab mulle pidevalt meelde: Jesper, sa said oma õppetunni – mitte kunagi ära tee maha kellegi unistusi! Mari: Põhjus, miks ma hakkasin liblikaid tegema, oli see, et meigitegemine sidus mind, pidin olema kindlalt kohal, et seda tööd teha, aga tegelikult oli see reisijahing meis mõlemas nii tugevalt sees, et isegi praegu, kui tahame, võime minna … oleme sõltumatud. Tahtsingi leida endale sellise töö, mis ei sunni mind otseselt kusagil kohal olema. Tegin neid kuulsaid liblikaid algselt kodus. Aga praegu on mul käsitöömeistrid, kellele annan kavandid ette ja nemad teostavad. Ma ise ei jõua neid enam teha, olen ainult loova poole endale jätnud. Ja üleüldse, olen hetkel beebipuhkusel (naerab). Jesper siin ütles, et teeb juba edasisi plaane. Kas sina ka mõtled, mis edasi? Jesper: Mari kogub juba surnud kärbseid, aga ma ei naera enam ühegi ta idee peale. Mari: Kärbsed on väga ilusad, kiilid tulid just välja. Ma tean, et olen praegu sellises heas seisus, et kui mul lastekasvatamisest aega üle jääb, siis mõtlen KUMAle uusi tooteid välja, aga kuna mulle meeldib tohutult ka joonistamine, siis tegelen ka sellega.

gurud annavad neile vastused. Aga gurud on nagu psühholoogid, nad ei anna tarku vastuseid, vaid küsivad tarku küsimusi, millele annad vastused sina ise. Lähed räägid guru juures, et mu eluunistus on teha seda ja teist, nii ja naa. Guru noogutab, täpselt nii ... Ja sina mõtled, issand kui tark guru, ta ütles mulle täpselt ära, mida peab tegema! Psühholoogi juures on sama lugu, peab oskama õigeid küsimusi küsida, vastused on kõik sinu enda sees olemas. Räägi, Mari, kuidas sul liblikatega läheb Mari: Praegu on põhitöö täiskohaga emaks olemine. Mõtlesin ühel hetkel, et peaks õpitud meigiteemast (jumestaja – toim) edasi liikuma, tegeletud juba küll. Kunst on mind alati huvitanud. Ma olin oma päevikusse hästi palju ideid üles kirjutanud ja mõelnud, mida mulle meeldiks teha, visualiseerinud, mida võiks luua. Mul oli 25 erinevat ideed. Küsimus oli selles, kes ja kuidas need ellu viib, see tundus keeruline. Täna olen targem – sa võid ideetada, aga tuleb võtta üks-kaks ideed ja hakata neid ellu viima. Jesper: Mina laitsin selle liblikaidee kohe maha, mõtlesin, et see on kõige mõttetum asi, millega tegeleda – tee meiki edasi, see on kindel töö ja teenistus. 8

SEPTEMBER 2018

Mari: Aga ma olin seda juba kümme aastat teinud, minu aeg sai täis ja tundsin, et tahan edasi liikuda. Mulle ei meeldi jääda liiga kauaks ühe asja kallale. Hakkasin liblikaid tegema, aga jätkasin ka meigitegemist. Kogu oma raha, mille ma meikimisega teenisin, panin aga jälle liblikate alla, sest toode ei piirdu sellega, et sul on materjal ja kavand, mille valmis teed, vaid sinna juurde tuleb arvestada ka pakendid, turundus ja kõik muu. Aga mul oli nii suur unistus ja soov! Pool aastat raiusin hambad ristis ja siis hakkas minema. Jesper: Nüüd võin öelda, et see oli mu elu parim õppetund. Ma olin siis vist 32-aastane, ma ei uskunud sellesse

Mari: Ma ei ole üheski hotellitoas nii õnnelik olnud kui seal autosuvilas.

Teil on kaks põnni, kolmene Aaron ja kuuekuune Thor. Räägime lastekasvatamisest ka … Jesper: Lastele tuleb õpetada, kuidas peab mõtlema, mitte mida peab mõtlema. Täielikku vabakasvatust ma ei poolda. Leian, et lapsevanemad ei pea olema lapse parimad sõbrad. Pigem on nad nagu aed lapse ümber. Laps võib käia, avastada, seigelda, otsida, teha ja möllata nii palju, kui tahab, et ta saaks aru, et igal teol on tagajärg. Kui ta eksib, saab tunda, mis on õige, mis vale. Laps peab jooksma, looduses viibima, aga kui ta hakkab üle piiride minema, siis sekkun. Ma sekkun vanemana siis, kui näen, et asi hakkab eluohtlikuks minema. Nii naised, lapsed kui ka koerad katsetavad iga päev piire. Mari: Huvitav on vaadata, mida laps teeb, et piire katsetada – katsub esmalt isaga läbi rääkida, siis katsetab emaga ja kui näeb, et nii ei lähe, siis õpib, kuidas peab. Jesper: Seda on äge kõrvalt vaadata, kui olen välja puhanud. Aga kui nii-öelda katel keeb ja pead oma asju toimetama, siis on keeruline. Selle jaoks on vaja aega ja kannatust. Lihtsam on lapsele öelda, et kui sa magama ei lähe, tuleb kotionu ja viib sind kaasa … Lapsed reisil? Jesper: Niisugust asja nagu lastega koos puhkamine ei ole olemas, neid asju ei

tohi kokku panna. Lastega koos on reisimine, seiklemine … Mari: … asukoha vahetamine. Jesper: Aga nii palju kui võimalik, tasub seda teha. Me oleme ise kõrvalt näinud, kuidas see lapse arengule mõjub, kui minna temaga talvel Eestist ära sinna, kus on soe. Meie läksime näiteks Balile, kus on lõhnad, värvid, päikesevalgus. Siinne talv on ju nagu mustvalge telekas, aju lülitab ka ennast välja. Mari: Sellel suvel võtsime meelega autosuvila ja läksime sellega kogu suveks Hiiumaale seiklema. Kui lased sellest mõttest lahti, et elu peab mugav olema, koged midagi uut ja võtad seda ka vastu. Aaron räägib mulle kogu aeg, kuidas talle see seiklemine meeldib. Õhtuti arutame, mida ta päeva jooksul nägi. Beebiga on need asjad muidugi teistmoodi.

Jesper: Nii naised, lapsed kui ka koerad katsetavad iga päev piire. Balile ei saa ju igaüks minna … Jesper: Ma arvan, et saab, kui väga tahta. Balile minna või kusagile välismaale reisida on palju odavam, kui perega Eestis rännata. See oli ka üks põhjus, miks me autosuvila ostsime – kui Eestis lastega suvel reisida, peab rahakott ikka puuga seljas olema. Majutus, väljas söömas käimine, kütus, mis iganes – see on ikka üle mõistuse kallis! Ma ei kujuta ette, et üks keskmine Eesti pere saaks endale seda lubada. Meiesugusele perele on suvel tuba hotellis 130–140 eurot pluss söömine, metsik! Mari: Ma ei ole üheski hotellitoas nii õnnelik olnud kui seal autosuvilas. Istud mere ääres, teed ise süüa, kiiret pole kusagile. Nüüd linnas näed ise seda tempot. Aga vaata, kui tubli Jesper on, et ta sellise kaose ja melu sees suudab kirjutada (kolmene nõuab tähelepanu, beebi kisab, koer jookseb, naine hõikab …). Jesper: Kooli lõpukirjand oli mul kolm miinus, ma ei ole käinud ühelgi kirjutamiskursusel, mul ei ole olnud ühtegi mentorit. See tuleb minu seest, õpin järjest rohkem neid väravaid lahti tegema, olen justkui filtriks. Hakkan ise järjest enam uskuma, et igal inimesel on mingi asi, mida ta väga hästi oskab, see tuleb lihtsalt üles leida. Raha ei tee sind õnnelikuks, vaid teeb rahulikuks. Väliselt võib-olla tõesti tundub, et me sööme, palvetame ja armastame, tegelikult on seal taga süsteemne töö eelkõige iseendaga.

 BEEBI 

Beebide

uskumatud võimed Beebidel on üleloomulikke võimeid – vastsündinu oskab sukelduda, võib teha pärast sündi mõned sammud ja tema haare on nii tugev, et ta suudaks ka rippuda. Vastsündinutel on veel palju oskusi, mis tunduvad lausa uskumatud. Toimetas: Eve Kallaste Foto: Shutterstock

Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada. Nad ei kopeeri ega matki teiste naeratusi, naeratavad ka pimedad beebid. Vastsündinud nutavad kolm esimest elunädalat pisarateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressi maandamiseks ei nuta.

Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem, ning suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid suudavad katsetes ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta, ja on imestunud, kui testijate pakutav vastus on vale.

Babysport kutsub Tallinnas ja Tartus võimlema! LISAKS on avatud ka rühirühmad laste rühi arendamiseks!

Ootame lapseootel emasid joogasse! PAKUME LASTELE JÄRGMISEID TEENUSEID: • individuaalne füsioterapia, • rühmavõimlemine, • beebikool-lauluring, • loovustuba, • rehabilitatsiooniteenused.

ROHKEM INFOT www.babysport.ee

Tartus asume kesklinnas, Pepleri , Tartu . Üldtelefon   , e-mail: babysport@babysport.ee

Tallinnas asume Kotka Tervisemaja C-maja II korrusel, Kotka , Tallinn . Üldtelefon:   , e-mail: tallinn@babysport.ee

 BEEBI 

Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik. Kuna ta aga ei suuda endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ja kui on palav, lebavad paigal justkui päevitajad. Nende märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm. Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest. Tuleb välja, et kui beebi kasvaks kogu elu samasuguse tempoga nagu esimesel eluaastal, oleks ta täiskasvanuna sama suur kui Kalevipoeg. Et sa oma vastsündinud beebisse kõrvuni armuksid, on beebi pupillid pärast sündi ülisuured. See tekitab emas soovi beebi eest hoolitseda ja teda kaitsta. Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära juba kahepäevaselt ka siis, kui mängida neile ette ainult üks silp ema öeldud lausest. Beebinutt on spetsiaalselt niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.

5. 6. 7.

10.

Beebi ellujäämine sõltub sellest, kas ema hakkab tema eest hoolitsema ja teda toitma. Kogu beebi välimus on loodud selliseks, mis tekitaks emas soovi beebit enda lähedal hoida. Tema kumer laup, pisike ninanöps, suured tumedad ümmargused silmad (kõikidel vastsündinutel on need sinised) ja pontsakad jäsemed – see kõik tekitab emas soovi beebit toita ja katta. Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne puhul hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima. See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine. Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita. Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Juba kolme

11.

12.

13.

kuu vanuselt kulutab aga beebi juba ainult 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse õppimiseks. Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Ta suudab kõigest kümme minutit pärast sündimist kindlaks teha, kust suunast heli tuleb. Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele kõrvaklappidest muusikat ning kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sellel ajal aktiivsemaks – seda eriti juhul, kui emale muusika meeldis. Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad. Nad kasutavad seda võimet esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks, nii et sellel ajal ei tasu kasutada parfüüme ja kodukeemiat. Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud saavad alati aru, kui neid puuduta-

14.

15.

16. 17.

Vastsündinud oskavad sünnipäraselt naeratada.

Beebide gaasivalusid leevendab Espumisan 100 mg/ml

Simetikoon

Annustamine imikutele: 5-10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist. Espumisan 100 mg/ml (simetikoon) emulsiooni suukaudsed tilgad on käsimüügiravim. Näidustus: Soolegaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Müügiloa hoidja: Berlin-Chemie AG (Menarini Group), Glienicker Weg 125, 12489 Berliin, Saksamaa. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ Paldiski mnt 29, Tallinn. ESL-EE-04-2016, kinnitatud 11.2016. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

takse – isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad imikud ka endale kõike suhu. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised. Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu toitmise ajal. Sellel kaugusel on beebi silmad ka oma kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli, selle asemel et näiteks telefonihelinat järele teha. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha nii inimeste nägudel kui ka erinevatel ahvinägudel, kuid juba üheksakuuselt suudavad nad eristada ainult inimnägusid.

18. 19.

20. 21.

 ROMANTILINE REIS 

Külaromantika kahele Eriline ja meeldejääv kahekesi olemise aeg rikastab paarisuhet romantiliste hetkedega, mis jäävad kauaks meelde. Unistuste reis kahele ei pea teid ilmtingimata kuurorti või suurlinna melu keskele viima. Need on kõige omanäolisemad külakesed maailmas, kuhu soovitame teineteist taasleidma minna. Tekst: Tiare Truss Fotod: Shutterstock

Shirakawa-go, Jaapan Mäejalamil asuv Shirakawa-go on väike vaikne külake. Looklevate riisipõldude, imeilusa jõe ja traditsiooniliste õlgkatustega talumajade (millest mõned on üle 250 aasta vanad ning ühtlasi viimased säilinud omalaadsed Jaapanis) ümbruses jalutades tekib tunne, et oled justkui maali sisse sattunud – nii teistsugune on see paik. Shirakawa-god võib külastada ka talvel, kui terve küla on mattunud valge lumevaiba alla.

Vietnami ujuvkülakesed Sarmikas ja lummav Ha Long Bay Vietnami põhjaosas on tuntud oma võrratu looduse poolest. Pole siis ime, et piirkond kuulub ka UNESCO nimistusse. Kuulsa lahe äärsed koopad ja kaljunõlvad on ideaalsed seiklemiseks ja veeelust pulbitsev veepind on osaks mahedast külaelust. Cua Van on üks paljudest ujuvatest külakestest, kuhu Ha Long Baysse reisides minna tasuks.

Burano, Itaalia Buranot peetakse maailma üheks värvilisemaks paigakeseks. Erksaid värve täis Veneetsia saareke Burano toob Veneta laguuni põhjaossa lausa troopilist meeleolu. See väike saar võlub inimesi kanalite, sarmikate ja iseloomuga majade, 17. sajandist pärineva kellatorni ning osavate pitsivalmistajatega, kes tõid 15. sajandil saarele ka Leonardo da Vinci. Miks siis mitte ka teid kahte?

Oia, Kreeka Oia on hingematvalt kaunite siniste katustega kirikute, päikeseküllaste verandade, mitmete kunstigaleriide ning poe- ja kohvikulabürintide paradiis Santorini saarel. Oia majakestelt avaneb panoraamvaade lahele ja vulkaanile. See muinasjutuline sinivalge küla on kahtlemata üks maailma ilusamaid romantilisi sihtkohti, ideaalne päikesetõusude ning -loojangute nautimiseks. Päikeseloojangut soovitatakse nautima minna Oia vana kindluse juurde, kuid sama kaunis vaade avaneb pea kõikide veeäärsete majakeste rõdudelt.

SEPTEMBER 2018

Bilbury, Inglismaa Bilbury kuulub kindlasti Euroopa armsamate kohtade hulka. See on Gloucestershire’is Cotswoldsis asuv väike küla, mille kivist majakesed paiknevad kaunilt Colni jõe kaldal. Just rida 14. ja 16. sajandist pärinevaid külg külje kõrval asetsevaid vanaaegseid maju, mida nimetatakse Arlington Row’ks, on põhjus, miks turistid Bilburyt nii väga armastavad. Kujutis Arlington Row’st on prinditud isegi iga Ühendkuningriigi kodaniku passi.

 ROMANTILINE REIS  Larung Gar, Tiibet Tiibeti platoo idapoolses otsas asub Larung Gar, maailma suurim Tiibeti budistide keskus. Juhul kui rahvusvaheline kogukond midagi ette ei võta, siis kannatavad selle kultuurse ja ajaloolise kloostrikeskuse elanikud ning ehitised sunnitud migratsiooni ja keskkonna hävinemise all. Võib minna ka nii, et seda ilusat Tiibeti kohakest enam kauaks ei jätku.

Gásadalur, Fääri saared Rohelus, rahu, dramaatiliselt järsk kaljunõlvak, panoraamvaade naabersaar Mykinesile ning Mulafossuri kosk iseloomustavad pastoraalset küla Gásadaluri. See paikneb Vágari saare lääneosas. Saar püsis suurema avalikkuse eest küllaltki kaua varjus. Aastal 2002 elas külas ainult 20 inimest, aga 2004. aastal ehitatud autotunnel on kasvatanud Gásadaluri elanikkonda ja muidugi ka populaarsust romantikahuviliste turistide seas.

Wengen, Śveits Wengen oli kunagi Alpi talunike kogukond, aga tänapäevaks on sellest saanud kuurort täis turiste, kellele meeldib talvel kaunitel lumistel mäenõlvadel suusatada ja suvel matkata. Vaatamata hiljutisele turismilainele on Wengen säilitanud arhailise atmosfääri oma puitmajade, suvilate, üüratute mägede ja lummavate vaadetega.

Ping’an , Hiina Ping’ani küla paikneb Longshengi kuulsate riisiterrasside kohal, 1200 meetri kõrgusel merepinnast. Ping’an on väike riisikasvatajate kommuun, kus õitsevad siiani jõudsalt ammused traditsioonid ja kohalik kultuur. Looduslikud kitsad mägiteed juhatavad kõrgustesse, kust on võimalik vaadata allpool paiknevaid erinevaid riisipõlde, millele on kohalikud andnud vastavalt põldude kujule huvitavad hüüdnimed.

Hallstatt, Austria Austria alpides, maalilise järve Hallstätter See kaldal asub Hallstati külake, mis oli kuni 1890. aastani ligipääsetav üksnes mööda mägiradu ja järvevett. Tänapäeval viib postkaardipildile sarnaneva külakese juurde ka kitsuke autotee. Hallstati kohal, umbes 500 meetri kõrgusel mäekülje sees asuvad kuulsad soolakaevandused, kuhu pääseb köisraudteega, mis viib ka platvormini, kust avaneb ümbruskonnale muinasjutuline vaade. Küla ise ronib üles mööda mäekülge ja on oma väiksusest hoolimata suur turismimagnet.

SEPTEMBER 2018

 KODUKUJUNDUS 

Kujunda oma lapse tuba Montessori meetodil Montessori meetod on laste arengut soodustava kasvatusviisina paljudele tuttav, kuid lapse loovust ja iseseisvust saad ergutada ka siis, kui järgid samu põhimõtteid tema toa kujundamisel. See pole sugugi keeruline ega nõua suuri kulutusi. Toimetas: Tiare Truss Foto: Shutterstock

ontessori meetodi järgi ruumi kujundades tasub lähtuda sellest, et vähem on rohkem ja kõigel peaks olema oma koht. Olulised on funktsionaalsus ja minimalism. Iga ese olgu lapsele kergesti kättesaadav – see aitab kaasa ise-

seisvumisele ja otsustusvõime arengule. Lähtuda tasub sellestki, kui kõrgelt sinu laps ruumi vaatab.

Maria Montessori praktilisi nõuandeid Loobu ebavajalikest asjadest Lastetuba peaks olema lihtne ja loogiline. Seal ei tohiks olla liiga palju mänguasju ega suuri ning väga kõrgeid mööbliesemeid.

ME NAERSIME KOGU AEG!

TULE LASTEGA, VANAVANEMATEGA, SÕPRADEGA, TÖÖKAASLASTEGA!

AVATUD IGA PÄEV 10-18 TARTUS, ROOSI 86, ERMi KÕRVAL

SEPTEMBER 2018

TAGURPIDI MAJAS SAAB ÄGEDAID PILTE JA LAHEDAID ELAMUSI!

#TAGURPIDIMAJA /TAGURPIDIMAJA TAGURPIDIMAJA.EE

 KODUKUJUNDUS  Riiulid ja mänguasjad

lastefilmide, seikluste ning iseseisvusega. Kui sul ei ole tagaaeda koos piisavalt suure puuga, et onni ehitada, või kohta telgi ülespanekuks, siis miks mitte luua lapsele onn ta enda tuppa. Üks hea mõte on teha lapsele voodi, millel on maja kuju.

Väikelapsed vajavad madalaid riiuleid, milleni on kerge ulatuda. Sellisel viisil on neil rohkem võimalusi endale meeldivate tegevuste (näiteks erinevate mängude) harrastamiseks ning see arendab iseseisvust. Toole ja laudu ostes tuleks samuti arvestada lapse pikkusega, et tal oleks mugav neid kasutada. Ühel riiulil võiks olla ainult üks mänguasi, aga kui neid on rohkem, peaksid need olema pandud korvi või kasti. Vaheta riiulil olevat mänguasja, et lapsel oleks vaheldust. Selline viis pakub palju hüvesid: last ei kurnata liigsete võimalustega ning boonuseks käib toa koristamine alati kiirelt ja kergelt.

Loo lapsesõbralik töö-/ õppimiskeskkond Kirjutuslaud peab vastama lapse pikkusele, niisamuti riiul, kus on raamatud ja mõned kaunistused. Last arendab ka nurgake, kus on värvipliiatseid, pabereid, tahvel, liimipulk jms. See arendab loovust ning oskust oma kätega midagi ise teha.

Lapse magamiskoht Montessori soovitab väikelapse magamiskohaks madratsit, mis on põrandal (mitte voodit või nari), sest nii on lapsel ise võimalik otsustada, millal ta magama läheb ja hommikul oma toas toimetama hakkab. Kuigi see idee tundub kohati ebatavaline,

Käsitöö ja kunst Kui oled märganud, et sinu lapses peitub kunstnikuverd, siis kohanda tuba ta huvide järgi.

Rohelus kinnitab Montessori meetod, et lapsed arenevad nii kiiremini. Voodis peaks olema tekk, mis sätitakse igal hommikul korda ja mida vajadusel puhastatakse, et voodi paistaks pisikesele alati ahvatlev ja mõnus.

Riietumine Ideaalne kapp on madalate riiulitega ja võimalusel on seal koht riidepuude riputamiseks – kõik lapse käeulatuses. Pane lapsele valmis puhtad riided, mida ta saab ise selga panna.

tud lapsele sobivale kõrgusele. Lülitid ja võimalusel ukse käepidemed võiksid samuti lapse käeulatuses asuda.

Õpeta oma pisikesi juba varakult loodust armastama. Too tuppa rohelisi toone või taimi. Kleepige koos toa seintele loomapilte või pange maha roheline murulaadne vaip.

Valge minimalism

Teadlase tuba

Valge värv pakub elegantsust ja puhtust igasse ruumi, kus seda rakendada. Valge värv lisab ruumile suurust ning päevavalgus loob huvitavaid, kuid lihtsaid kujundeid ja jooni. Vältimaks ruumi monotoonseks muutumist, võiks valgesse ruumi paigutada värvilisi detaile, näiteks mänguasju ja raamatuid.

Kui laps eelistab raamatuid mänguasjadele, siis kujunda tuba vastavalt pisikese teadlase vajadustele.

Toa kujundamine Huvitavad pildid, tahvel joonistamiseks, lapse enda tehtud kunstiteosed, kell, valgustid ja peegel – kõik aseta-

Onn või telk keset tuba Lapsed imetlevad onne, telke ja pesasid – need seostuvad neile multikate ja

www.kaasen.ee | tel 5664 5028

Tähistaeva võlud Kui elate linnas, kus on öösel tähti vaevu näha, siis võib tähistaeva luua ka lapse magamistuppa. Kleebi lihtsalt lakke või seinale helendavaid tähekleepse ja särav tähistaevas viib lapse igal õhtul unistuste maale.

 PERE 

Mis ühendab edukate laste vanemaid? Vanemate unistus on näha, et lapsed kasvavad õnnelikuks ja targaks ning suudavad oma eesmärke ellu viia. Lapse tulevane edu on seda tõenäolisem, mida rohkem vanemad enda rolli lapse arengus teadvustavad. Toimetas: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock

dukate laste vanematel on omadused, mis soodustavad lapse kasvamist sisemiselt tasakaalukaks, uudishimulikuks, õpihimuliseks, järjekindlaks ja positiivseks – see kõik tagab lapsele võimaluse tegeleda tulevikus sellega, mis talle kõige rohkem huvi ja rahuldust pakub.

Kõrged ootused Lapsed, kelle vanemad on seadnud neile kõrged ootused, saavutavadki pare-

maid tulemusi. Esiteks sellepärast, et iga laps soovib oma vanematele meele järele olla. Teiseks aga seetõttu, et vanemad, kes eeldavad, et nende lapsed lähevad ülikooli, jälgivad pidevalt oma laste hakkamasaamist ning innustavad ja toetavad neid vajalikul hetkel. Kui lapsel tekib minnalaskmise hetk, on kõrgete ootustega vanem alati toetavalt tema kõrval, et laps sellest üle saaks. Lapsed näevad ja õpivad tavaliselt ka oma vanemate pealt, et rasketest hetkedest tuleb oma sise-

mise tahtejõu ja vajaliku toe abil üle saada. Vanematepoolne toetus ja kõrged ootused toovad enamasti edu ka siis, kui vanemad ei ole rahaliselt just kõige paremal järjel.

Kõrgem sotsiaalne staatus Siiski on materiaalne kindlustatus ja positsioon ühiskonnas lapse tulevase edukuse koha pealt küllaltki määravad. Kõrgema sissetulekuga vanemad saavad oma lastele lubada suuremal hulgal harivaid hobisid, trenne, vajadusel ka eraõpetajat ja silmaringi avardavat reisimist. Nendel lastel on lähtuvalt oma vanemate suhtlusringkonnast ka paremate majanduslike võimalustega sõbrad ning vajalikud tutvused tulevaste ametikohtade saamiseks. Nüüd

Head lapsevanemad! Raamat „Pisike puu“ on kingitus kõigile Eestis sündinud lastele. Kinkeraamat ootab teid kohalikus raamatukogus. ohalikus raamatu a ko atu ogus.

Raamatus on valik luuletusi ja jutte meie armastatud lastekirjanike loomingust. Pildid on joonistanud Catherine Zarip.

Head raamatulapse kasvatamist! Laps loeb! www.elk.ee

 PERE  aga tuleb taas mängu vanemate ootuste aspekt. Kõrgema sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga vanemate lapsed ei pruugi iseseisvalt edukaks saada, kui vanemate kõrged ootused neid õigel rajal ei hoia. Võimalus, et lapsest kasvab rikas looder, on selliste perede puhul samuti olemas. Eriti juhul, kui vanemate mõtteviis on selline, et nemad on nii palju pingutanud ja niivõrd paljust loobunud, et las lapsel olla parem elu ilma töö ja vaevata. Vanemate kõrgem sotsiaalne staatus tagab lapsele edu siis, kui see saab lapsele hüppelauaks, mis paneb alguse tema iseseisvale elule.

– kui sinu lähedasel on hea tuju ja ta on sinuga koos olles rõõmsas meeleolus, tunned sinagi end hästi; kui ta on aga pilves ja vihase moega, ei ole ka sinul hea. Laps ei saa olla õnnelik kodus, kus lööb pidevalt välku või sõuavad lae all tusapilved.

Vanemad julgustavad last väljakutseid vastu võtma

Kõrgem haridustase Vanemate haridustaseme ja laste tulevase edukuse vahel on otsene seos. Edukuse all ei mõelda siinkohal üksnes majanduslikku edukust, vaid ka eneseteostust. Ülikoolis käinud vanemad lepivad harva sellega, et nende lapsed põhikooli ajal koolitee katki jätavad. Küll on aga uuringutega välja toodud, et väga noorelt lapsevanemaks saanud ja kooli pooleli jätnud lapsevanemate järeltulijad käivad suure tõenäosusega sama teed.

Empaatia Vanematepoolne empaatiline hoolitsus, mitte ainult see, et lapsed oleksid toidetud ja kaetud, on ülioluline. Uuringute järgi on lapsed, kelle vanemad on nei-

le beebieas rohkem lähedust ja hoolitsust pakkunud, hilisemas elus tunduvalt edukamad ning oskavad luua paremaid sõprus-, partnerlus- ja armusuhteid.

Kodune õhkkond on iga päev positiivne Positiivsus on tähtis. Kui kodus on pinged, stress, tülid, meeleheide, halvad sõnad ja üksteise süüdistamine,

mõjutab see oluliselt lapsi. Vanemad, kes ei too oma töömuresid koju, kes ei nääguta oma kaasa kallal ja ei siuna kodus valitsust, vaid veedavad koos aega üksteise eest hoolitsedes ja head meeleolu luues, mõjutavad sellise käitumisega otseselt oma lapse tulevikku. Kui kodune kliima on ebameeldiv, hakkab see lapsele külge nagu viirushaigus. Kõige parem on seda seletada nii

Kohtume FLAMM:is!

Kui vanematel endil mõni projekt ei õnnestu, ei hakka nad kedagi ebaedus süüdistama, vaid võtavad seda kui õppetundi, teevad omad järeldused ja on järgmise projekti läbiviimisel kogemuse võrra rikkamad. Samamoodi käituvad nad oma lastega. Nad ei eelda alati õnnestumist, küll aga arengut toetavaid ettevõtmisi. Selliste vanemate lapsed valivad kahe ülesande hulgast mitte selle, mille kohta nad kindlalt teavad, et oskavad seda lahendada ja saavad õige tulemuse eest kiita, vaid selle, mis on keerulisem ja pakub neile väljakutse, mida lahendades on neil põnev ennast proovile panna. Nende enesekindlus ja -usk ei toetu ainult välisele kiitusele, vaid ka sisemisele rahulolule, mille annab areng ja uute oskuste omandamine. See laps ei karda ebaõnnestumise korral riielda saada, sest ta teab, et vanemad hindavad seda, et ta julges väljakutse vastu võtta.

 NÕUANNE  kaaslane ostab teiselt tema osa välja ja võtab üle laenukohustuse.

Kellele kuulub vara, kui olete abielus? Abielu sõlminud inimesed saavad varaga seotult selliseid õigusi ja kohustusi, mida abielu sõlmimata ei saa. Ennekõike näiteks varalised õigused.

Kas vara on ühine või mitte?

Kelle oma on

kummut? Paarisuhetes, olgu selleks abielu või niisama kooselu, ostetakse tihtipeale ühist vara – nii väiksemaid asju, nagu kodutehnika või mööbel, kui ka ühist kinnisvara. Õnnelikel aegadel ei tule tihti selle pealegi, et mõelda, kelle oma see kummut, mis ühiselt koju toodi, on. Tegelikult tasub siiski teada, kellel on õigus varale, kui paar peaks lahku minema.

Tekst: Eesti Advokatuuri liikmed Katrin Orav ja Helen Tomberg Fotod: Shutterstock

Kodu soetamisel on võimalik valida, kas see jääb ainult ühe elukaaslase varaks või saavad omanikuks mõlemad. Kui soovitakse, et kodu kuuluks võrdselt mõlemale, tuleb see vormistada kinnisasja ostmisel elukaaslaste kaasomandiks. Sellisel juhul kuulub mõlemale elukaaslasele ½ kinnisasjast. Oluline on meeles pidada, et elukaaslastel ei teki ühisvara automaatselt.

Kes maksab? Tavaliselt maksab asja eest inimene, kes saab selle omanikuks. Olukord on keerulisem, kui asi ostetakse elukaaslasega kahepeale. Veelgi keerulisem, kui see ostetakse pangalaenuga. Tekib küsimus, kes maksab pangale igakuiseid laenumakseid. Võimalike vaidluste vältimiseks tasub elukaaslastel alati eelnevalt kokku leppida, kas laenumakseid tasutakse võrdsetes osades või maksab ainult üks elukaaslane ja kas sellisel juhul, kui kooselu peaks mingil põhjusel lõppema, peab see isik, kes laenumakseid tasunud ei ole, oma osa laenust teisele poolele hüvitama. Poolte elukorraldus võib olla selline, et üks elukaaslane kannab elamiskulud ja teine tasub laenumakseid. Sellisel juhul tasub elukaaslastel eelnevalt kokku leppida, et kui lahku minnakse, ei pea laenumakseid mitte tasuv isik teisele poolele midagi hüvitama või vastupidi.

Mis saab varast, kui kooselu lõpeb? una järjest rohkem paare elavad koos abielu sõlmimata, on aktuaalseks saanud küsimus, millele tuleks mõelda, kui soovid osta elukaaslasega

ühist vara.

Valitud varasuhtest sõltub, kui tihedalt on abikaasad omavahel varaliselt seotud. Näiteks, kas nende omandatud vara saab olema ühine vara ja kas võetud kohustused või laenud saavad olema nende ühised kohustused. Varaühisuse varasuhe on toeks ennekõike lapse kasvatamise tõttu sissetulekuta jäänud abikaasale. Tehinguid ühisvaraga ei või teha ilma teise abikaasa nõusolekuta. Samas ei või üks abikaasa perekonna ühist eluaset ilma teise nõusolekuta käsutada isegi siis, kui tegemist on tema lahusvaraga. Kunagi valitud varasuhet võivad abikaasad ka muuta. Selleks sõlmivad nad notari juures abieluvaralepingu.

SEPTEMBER 2018

Esimene asi, millele tasuks mõelda: kes saab omanikuks? Kui inimesed pole abielus või muul viisil kooselu registreerinud, on igaüks selle vara omanik, mille ta ostab. Kinnisasja ostmisel on omanikuks see, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse.

Kui asi on ostetud kaasomandisse, tuleb kooselu lõppemisel kokku leppida, mis ostetud asjast saab. Tavaliselt otsustatakse kaasomand lõpetada. Selleks on mitmeid võimalusi: (i) asi müüakse maha, tasutakse laenujääk ja jagatakse alles jäänud raha pooleks või (ii) üks elu-

Kas sa julgesid talle juba enne pulmi öelda, missuguseid varalisi suhteid soovid, või arvasid, et kõik romantikafaasis tehtud kokkulepped kehtivad igavesti? Kohus ei ole ainus võimalus Abielu ei sõlmita kavatsusega lahutada. Kui aga elu peaks selleni viima, ei pea abielu lahutama ilmtingimata kohtus, vaid enamasti saab lahutada notari juures või perekonnaseisuametis. Ka ühisvara jagamine ei pea toimuma ilmtingimata kohtus. Kui abikaasad on leidnud vara jagamises üksmeele, saab sellekohase lepingu sõlmida notari juures. Kokkuleppel vara jagamine võimaldab suuremat paindlikkust. Kohtupraktika kohaselt eelistatakse ühisvara jagamisel selle müüki enampakkumisel, mille käigus täidetakse võetud kohustused ja ülejäänud raha jagatakse abikaasade vahel reeglina võrdselt. Kokkuleppel vara jagamisel võib aga näiteks perekonna ühise aseme või ka muu vara jätta ühele abikaasadest teisele abikaasale makstava hüvitise vastu.

Kõige suuremad ja maitsvamad! Germund on Premiumi tootesarja loonud just Sulle, kes Sa hindad vaid kõrgeimat kvaliteeti ja puhtaimaid maitseid. Musta värvi Premium-pakki jõuavad suurimad pähklid ja kuivatatud puuviljad, mille oleme kodumaale toonud planeedi eri paigust: metspähklid Gruusiast, mandlid Californiast, rosinad ja jõhvikad Tšiilist, India pähklid Vietnamist. Kuid ainukese täielikult eestimaise suure pähklifirmana röstime ja soolame, segame maitsvateks segudeks ning pakendame oma koostisained siinsamas Eestis. Kõik Germundi Premium-sarja tooted, mis sisaldavad röstitud pähkleid, on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt autasustatud Tunnustatud Maitse kvaliteedimärgi ehk ristikumärgiga. Kui Sa pole enda jaoks Premiumit veel avastanud, mine lähimasse hästi varustatud poodi, vali endale meelepärane musta värvi pakk või tops ja veendu, et tegu on tõesti väga väärt maiuspalaga. Palju häid pakkumisi leiad meie e-poest

www.germund.ee

 PERE LEMMIK 

Pere lemmik maine coon –

kass, kes murrab südameid Maine coon’i tõugu kassid on erilised ja pere lemmikloomana järjest populaarsemad. Enne kui selle suurekasvulise ja koheva karvkattega kiisu koju tood, tee tutvust tema päritolu ja iseloomuga. Toimetas: Eve Kallaste Foto: Shutterstock

n teada, et maine coon kui kassitõug pärineb USAst Uus-Inglismaa piirkonnast, kuid täpne päritolu on jäänud senini saladuseks. Mõnedel andmetel olevat kassitõug saanud alguse Türgi angoora kasside ristamisest Ameerika lühikarvaliste kassidega 18. sajandi lõpus.

Meini kassid on äärmiselt intelligentsed, neile on lihtne trikke õpetada.

Neil kassidel on kohastumus niiskes kliimas toimetulekuks ja kuna ilmastikuolud võivad selles USA kirdenurgas vahel üsnagi karmid olla, siis ongi meini kassidel paks veekindel kasukas, mis pakub kaitset külmade tuulte ja vihmade eest. Tublisid ja suurekasvulisi main coone’e peeti alguses perefarmides hiirepüüdjatena, sest nad pidasid tänu oma veekindlale kasukale vapralt vastu karmidele tuultele, lumele ja külmadele vihmadele. Maine coon’i tõugu kasse teatakse kui kodukasside kõige suurekasvulise-

maid esindajaid. Keskmiselt kaaluvad need iludused 4–8 kg, neil on nurgeline ja tugev keha. Ka lihased on neil tugevamad kui teiste kassitõugude esindajatel. Teiste kodukassidega võrreldes avaldub aga meini kassidel veel üks erilisus – nimelt ei peatu nende kasvamine ka siis, kui nad on jõudnud täiskasvanuikka ehk saanud kolm kuni viis aastat vanaks. Nii võite arvestada, et maine coon’i tõugu kass on justkui tõeline kodutiiger. Maine coon’i tõugu kassid on heasüdamlikud ja leebed hiiglased, kes ei pelga pererahvale oma kiindumust välja näidata. Nad saavad hästi läbi ka pere teiste lemmikloomadega, sest ei ole agressiivsed ega kaitsvad. Meini kasside sõbralikku iseloomu arvestades poleks ime seegi, kui kass moodustaks koos pere teiste lemmikloomadega väikese tsirkusetr u p i, kes t eid kodus iga päev lõbustab.

Lemmiklooma ja lapse kooskasvamisel on palju eeliseid – eelkõige saab laps endale parima sõbra. Lapsed, kellel on lemmikloom, õpivad juba varakult teise elusolendi eest vastutama. Lemmikloom vajab pidevat tähelepanu, toitmist, mängimist ja õpetamist. Lapsed, kes tegelevad palju oma lemmikloomaga, on hoolivamad, nad kasvavad empaatilisteks ja kaastundlikeks. Need oskused on vajalikud ka hilisemas elus, et luua häid suhteid. Lastel ei teki oskus oma looma eest hoolitseda sugugi iseenesest. Vanemad on need, kes seda lapsele õpetama peavad, andes nii juhiseid kui ka pakkudes isiklikku eeskuju. Väiksemad lapsed võiksid looma toidukausi täitmisel ja joogivee andmisel abiks olla. Kui lapsed saavad vanemaks, võib lemmiku eest hoolitsemine juba nende ülesandeks saada. Koos oskusega looma eest hoolitseda kasvab ka lapse usk oma võimekusse. Kui laps on looma eest hoolitsemisel edukas, siis on ta oma saavutuste üle uhke ja usub enda võimekusse ka muudes valdkondades. Lemmikloom aitab lapsel rahuneda ning endas tasakaalu leida. Paljud lapsed ja noored tunnevad ennast pingeolukorras rahuneda püüdes vabamalt ja lõõgastunumalt pigem koos looma kui teise inimesega. Nii nagu paljud täiskasvanud, leiavad ka lapsed endale lemmikloomas rahustaja ja lohutaja, kui nad on kurvad, vihased või lihtsalt liimist lahti. Lemmikloom õpetab lapsele tingimusteta armastust. Kassid võivad olla suurepärased kaaslased, kui laps vajab tunnustust ja pingete maandamist. Kui kass on lapse oma lemmikuks valinud, siis on see suur tunnustus, sest kassi poolehoiu võitmine igaühel ei õnnestugi. Eve Kallaste

SEPTEMBER 2018

 BEEBI 

Milleks lutt? Lutt võib olla asendamatu näiteks lohutava vahendina rahutule või suure imemisvajadusega lapsele. Imetamise seisukohast ei peeta luti kasutamist halvaks, kui lapsel on välja kujunenud korralik imemisvõte. “Imikud sünnivad maailma imemisrefleksiga, oskus ja soov imeda on ellujäämise alus. Esimese asjana ei tasuks küll kohe lutti pakkuma hakata, sest laps ei tea seda tahta. Seda võib siiski teha, kui laps on väga rahutu või kipub liialt palju rinnal olema ja tal on juba välja kujunenud korralik imemisvõte. Kui laps on aga hästi söönud ja magama jäänud, siis lutivajadust pole. Rinda peaks andma piisavalt kaua, et see imemise soov ära kaoks,” selgitab Medicumi vanemarst ja staažikas perearst-lastearst dr Ester Eensaar. “Pöidla imemine on veidi kehvem variant just ülalõualuule, ja ka sellest kombest on raskem lahti saada.” Kui otsustate hakata lutti kasutama, võib sobiva valik osutuda üsna keeruliseks, sest lapsele ei pruugi ema valitu meeldida. Tootjad pakuvad eri kujuga ja materjalist lutte, seega peab katsetama. Eelistada tuleks suuremate tootjate lutte, sest need on tehtud lapse suu ana-

Kuidas valida lapsele lutti Õigesti valitud lutt võib nii mõnegi ema elu lihtsamaks muuta. Toimetas: Eve Kaljusaar, Terve Pere Foto: Shutterstock toomiat arvestades, ning valida vanusele vastav lutt, hoida seda puhtana ja vahetada regulaarselt uue vastu. Luti kasutamine võib last kaitsta mitme ohu eest. “Lämbumise ja äkksurma oht on väiksem, sest laps kogu aeg imeb. Kui toitu tuleb üles, neelab ta selle ilusasti alla,” ütleb dr Eensaar. Oluline on aga teada, et luti kasutamisega võivad kaasneda ka mõned ohud. “Tähele tuleb panna seda, et lutti ei hoitaks suus külma ilmaga, sest imemine jahutab suud ja neelu ning sedasi võib kurk lihtsalt haigeks jääda. Kui laps on uinu-

nud, tuleks lutt kindlasti suust eemaldada. Ka nohu võib kergesti üle minna keskkõrvapõletikuks, sest imemisega tekib suus alarõhk ninakõrva vahelistes kanalites. Lisaks tuleb lutti puhtana hoida, ema suust ei tohiks see läbi käia, sest sealt saab baktereid, seeni ja kaariest,” õpetab dr Eensaar.

Kuidas lutti valida? Lateksist ja looduslikust kautšukist lutid on pehmed ja elastsed, kuid tuleb jälgida, ega laps nende materjalide suhtes allergiline pole. Nende luttide iga on keskmiselt kuni kaks kuud. Silikoonlutid kestavad kauem, kuid nende puhul peab arvestama, et kui lapsel tulevad hambad, võib ta hakata lutti närima. Vanematel tuleb lapsele lutti valides jälgida nii luti materjali sobivust, selle kuju ja suurust kui ka seda, et lutt oleks alati terve ja puhas. Iga laps ja tema imemisvajadus on erinev – osa loobub kasvades lutist ise, osa hoiab aga oma turvavahendist kramplikult kinni. Lapsed armastavad rutiini ja nad on harjunud end lutiga rahustama või uinutama. Suuremal lapsel on raskem kalliks saanud asjast lahti lasta, seega oleks parem alustada võõrutamisega siis, kui lapse imemisvajadus väheneb ja lutti nõutakse pigem harjumusest.

Aljona

 HOBI 

ja kärud Toimetas: Eve Kallaste

012. aastal ostsid Aljona Suržikova ja Sergei Trofimov vana maja. Majaga tuli aga kaasa palju huvitavaid asju, mida uus pererahvas ei tahtnud kuidagi prügimäele viia. Aljona ja Sergei leidsid, et need asjad on väljapanemist väärt ja otsustasidki vanade asjade muuseumi luua. Need, kellele nad oma mõttest rääkisid, olid sellest nii kaasa haaratud, et nii lähemalt kui ka kaugemalt hakati saatma kuuride all ja talunurkades oma kurba lõppu ootavaid esemeid, et neid muuseumis näidata. Pisike, ühe maja asjadest koosnev muuseumikollektsioon muudkui kasvas, nii et tuli lausa teine maja juurde osta, et need ära mahuksid. Üksjagu kogunes ka vanu ja põnevate taustalugudega lapsevankreid. Nii sündiski ühest muuseumiideest teine. Kärumuuseum! Ja just Kärus. Aljonal ja Sergeil on plaanis Jaama 5 ja 7 majadesse kõik vanad kärud vaatamiseks välja panna. Praegu käib suur kärude kogumine ning leiud on erakordselt põnevad – igal kärul on ka oma lugu. Kui ka sinul on kuuris alles mõni vana huvitav käru, siis peagi avatav nostalgilisi elamusi pakkuv kärumuuseum võtab selle tänulikult oma kollektsiooni. Kõik vanad kärud on oodatud, mida vanem ja põnevam (näiteks mõni taludes kasutusel olnud isetehtud puukäru), seda rohkem kärumuuseum sinu vana lapsevankrit ootab.

Foto: Sergei Trofimov

See 1980. aastate lapsevanker on leitud Käru alevikust, majast, kus praegu on Käru kõrts. Paar aastat tagasi vana maja lammutati ning Aljona ja Sergei, kes sõitsid autoga mööda, nägid prügikonteineris muu hulgas kaht käru. Nad läksid koju, et auto asjadest tühjaks teha ja kärudele järele tulla, kuid tagasi jõudes oli alles ainult poolteist käru. Poolik käru lahkus parasjagu asotsiaalse kodaniku seljas ja teisega tegid Käru lapsed lõbusõitu. Kui lastel sõiduisu otsa sai, jõudis see sinine käru õnnelikult loodava muuseumi kogusse.

See käru on ostetud väga soodsa hinnaga Peterburi kirbuturult Udelnaja Käru Heade Tegude Muuseumile. Peterburist toodud käruga osalesid Aljona ja Sergei ka 2015. aastal Tallinnas nukukunsti näitusel. Foto: Sergei Trofimov

Kui sündis idee luua kärude muuseum Kärusse, siis esimene inimene, kes enda lapsepõlvekäru muuseumile pakkus, oli Epp-Mare Kukemelk Tallinnast. See käru on aastast 1976 ja Epp-Mare on ise sellega sõitnud. Foto: Aljona Suržikova 26

SEPTEMBER 2018

Need kaks 1970.–1980. aastatest pärit käru kinkisid muuseumile Käru elanikud Meelike ja Taimo Noormann. Pere leidis kärud vanast majast, mille nad endale ja oma kaksikutele kodu loomiseks ostsid. Foto: Aljona Suržikova

See käru on 19. sajandi lõpust. Korralikult renoveeritud, raudsed rattad heas korras. Käru on leitud Chyse lossist Tšehhis. Loss asub mägedes ja sinna oli päris keeruline sõita. Kui Aljona ja Sergei mägilossi käru ostma läksid, selgus, et see on arvatust suurem ning ei mahtunudki nende autosse. Tuli siis Aljonal teistki korda vanale kärule järele minna ja nüüdseks on käru juba Eestis. Foto: Sergei Trofimov

 HOBI 

Väga heas seisukorras käru 1970ndate Tšehhoslovakkiast. Ostetud 2018. a Praha kirbuturult Bleší Trhy mustlaste käest.

Käru rahvamaja rahvatantsurühma Kärutajate käru on külastanud koos rühmaga paljusid riike: Valgevene, Austria, Leedu, Soome jne. Ühtlasi on see koos Kärutajatega käinud mitmes paigus Eestimaal. Kui esinemisi ei ole, võib käru muuseumis olla. Foto: Jaak Kadarik

Foto: Aljona Suržikova

1930ndatest pärit esimese Eesti Vabariigi aegne käru alles ootab renoveerimist.

Kui ka sinul on kuuris alles mõni vana huvitav käru, siis peagi avatav nostalgilisi elamusi pakkuv kärumuuseum võtab selle tänulikult oma kollektsiooni. Foto: Sergei Trofimov

Foto: Aljona Suržikova

LOOVUSTOA LOOVUSTUNNID Tallinnas alates 2002. aastast! Olete oodatud meie loovatesse maali- ja mängutundidesse. Loovustunnid toetavad lapse kasvamist, soodustades kõne, koordinatsiooni ja loovuse arengut. Meie õpetajad oskavad läheneda iga õpilase vajadustele, suunata mänguliselt ja maaliliselt noort maailmakodanikku.

LOOVUSTOA TUNNIPLAAN 2018-2019 ESMASPÄEVAL Mustamäel, Kultuuri Köögis, Ehitajate tee 82 Kell 10.30 pererühm lastele 6 kuud kuni 3 aastat

TEISIPÄEVAL Pirita Vaba Aja Keskuses, Merivälja tee 3 Kell 17.00 lastele 4�6 aastat Kell 18.00 lastele 1,6�3 aastat

KOLMAPÄEVAL Pirita Vaba Aja Keskuses, Merivälja tee 3 Kell 10.00 lastele 6 kuud kuni 1,5 aastat Kell 11.00 lastele 1,6�3 aastat

KOLMAPÄEVAL UUS! Nõmme Huvikoolis, Vikerlase 10 Kell 10.00 lastele 6 kuud kuni 1,5 aastat Kell 11.00 lastele 1,6�3 aastat

REEDEL Ülemistel, Prana Perekeskuses ja Tantsustuudios, Keevise 10 Kell 17.00 lastele 1�3 aastat Kell 18.00 lastele 4�6 aastat

REGISTREERI tel 505 2498 info@loovustuba.ee www.loovustuba.ee

 PERE TERVIS 

Väsinud ja magamata inimesed on tusased ja torisevad, nad ei suuda õppida ega koostööd teha ning võivad end uimase peaga lõpuks ohtlikku olukorda panna. Tuletame meelde hea une põhitõed, et kõik saaksid end kenasti välja puhata ning rõõmsa meelega tööle, kooli ja lasteaeda minna. Toimetas: Mari Skuin Foto: Shutterstock

Head und kogu perele!

Miks on oluline, et kõik pereliikmed magaksid end korralikult välja?

Vabaduse pst 128, Tallinn | tel 512 0821 info@bronto.ee | www.bronto.ee

LAPSEVANEMA UNI Täiskasvanu unevajadus on kaheksa-üheksa tundi, mõnel inimesel rohkemgi. Neil, kes ei maga end pidevalt välja, tõuseb vererõhk, aga ka kolesterooli- ja suhkrusisaldus veres. Inimestel, kes lähevad magama pärast keskööd, tõuseb depressioonioht 24% ja ka ülekaal ohustab neid sagedamini kui korralikke magajaid. Unepuuduses inimesel alaneb leptiini ehk täiskõhuhormooni tase 18%. Näljahormooni tase tõuseb aga 28%. Selleks, et saaksid korralikult puhata, alusta sellest, et loo endale magamistoast mõnus ja mugav pesa, kuhu sul on alati rõõm sisse astuda. Magamistuba olgu magamiseks! Seal ei tohi olla segavaid ja üleliigseid asju, kindlasti tuleb välja visata kõik ekraanid.Loo endale harjumus, et telekas, arvuti ja mobiiltelefon on magamise ajal teises toas – voodis ei

surfata sotsiaalmeedias ega tehtatööd. Ainus tervitatav uinumiseelne rituaal on raamatu lugemine. Või seks. Miks ekraanid magamistuppa ei kuulu? Inimestel, kes töötavad või viibivad öösiti valguse käes, näiteks vaatavad enne magamaminekut arvutist filme või surfavad mobiilis, surutakse unehormooni melatoniini tootmine kehas alla. Osa uuringuid väidavad aga, et melatoniini allasurumise ja vähitekke vahel on seos. Igasugune valgus – ka põlema jäänud hämara valgusega öölamp – häirib, nii et magamistuba olgu pime. Seega ära jäta ka lastetuppa lampe põlema ega luba teismelisel öösel voodis mobiiliga mängida. Õhuta tuba enne voodisse minekut ja hoia temperatuur jahedana, sest kõige magusam uni tuleb kuni 22-kraadises toas. Üle selle on juba liiga palav, pigem olgu kraade veelgi vähem.

Pärnu mnt 534b, Tallinn | tel 512 0821 info@bronto.ee | www.bronto.ee

Kui tunned, et ööund ei jätku piisavalt, leia päeval aega pisikeseks uinakuks. 10–20 minuti pikkune uinak on mõistuse värskendamiseks ja energiataseme tõstmiseks parim. Sellise uinaku korral ei ole uni väga sügav ning see aitab pärast ärkamist kohe päevaste tegevuste juurde naasta. Veidi pikem, 30-minutine uinak võib kaasa tuua sellele järgneva pooletunnise pahuruse ja unisuse, kuna sageli ärkad siis just sellel hetkel, kui hakkasid sügavasse unne vajuma.

juba magama, siis kindlasti olema hämaras ja vaikses toas valmis unejuttu kuulama ja uinumiseks ettevalmistusi tegema. Hea oleks alustada magamaminekurituaalidega juba tunnike varem: kutsuda lapsed õuest tuppa, mitte mängida aktiivseid ja kärarikkaid mänge, pigem joonistada, panna puslet kokku või lugeda raamatuid, süüa kerge eine ja käia pesus. Vähemalt pool tundi enne magamaminekut tuleks kõik ergutavad ekraanid sulgeda, et saaks rahulikult ja rõõmsal meelel uinuda.

BEEBI UNI Vastsündinu suudab olla korraga ärkvel 20–45 minutit, viiekuune tita kuni kaks tundi, 6–8-kuune beebi kaks-kolm tundi. Vastsündinu ei ole bioloogiliselt võimeline vanematele sobivat unerütmi kohe selgeks õppima, vaid vajab esialgu abi, et öö ja päeva erinevus selgeks saada. Alla poole aasta vanuste beebide üks unetsükkel on 45–50 minutit, seejärel nad korraks virguvad. Kui ülemineku ajal ühest unetsüklist teisele ei esine ühtegi häirivat stiimulit – liiga külm või kuum, lärm, märg mähe, näljatunne, lärm, emme –, jääb ta uuesti magama. Seetõttu ei maksa beebit kohe esimese piiksu peale voodist välja võtta ega segama minna, sest uni jääb tegelikult pooleli ja laps on pärast pahur. Õige rütmi saavutamiseks on tähtis,

et päev oleks lapse jaoks aktiivsete tegevuste aeg ning õhtul ja pimedas oleks kõik rahulik ja vaikne. Mängitakse päeval, magatakse öösel – selle rütmi võiks kohe vastsündinuga sisse seada. Õhtu lähenedes võiksid mängud jääda vaiksemaks ja rahulikumaks. Une-eelne rutiin võiks olla igal õhtul sama: vann, riiete- ja mähkmevahetus, unelaul, kallid-musid, kõigile head und ja magama. Nii harjub beebi juba varakult, et kui vannivesi jooksma läheb, hakkab uneaeg lähenema. Ta teab, mida oodata ja on uneajaks valmis.

VÄIKELAPSE UNI Lasteaia- ja algkoolilapsed ei puhka välja vähem kui 11–12-tunnise ööunega. Selles vanuses peaksid põngerjad hiljemalt kell üheksa voodis olema ning kui mitte

TEISMELISE UNI

Helendavad ekraanid ei kuulu magamistuppa.

Teismeliste unerütm muutub täielikult. Nad ei tunne end tavaliselt unisena varem kui kell 23 ja võitlevad iga hinna eest varasema magamamineku vastu. See tähendab ka, et enne kella kaheksat on neid pea võimatu voodist välja saada – nende loomulik unerütm ongi selline. Praegune pealesunnitud varane koolipäeva algus ei võimalda neil korralikult välja puhata. Uuringud näitavad, et kui teismeline magab pidevalt vähem kui üheksa tundi, siis mitte üksnes ei vähene tema võimekus, vaid suureneb tunduvalt depressioonirisk. Meeldib see neile või mitte, aga vanemad peavad jälgima, et lapsed läheksid õigel ajal voodisse ja saaksid end välja puhata.

 SISUTURUNDUS  Foto: blogija Paljas Porgand

jub kehale tunduvalt paremini kui sünteetiline tekstiil. Just sel põhjusel on siid üks vähestest materjalidest, mis aitab tüütuid kuumahoogusid leevendada. Siidi vooruseks on seegi, et see tõrjub tõhusalt tolmulesti, olles asendamatuks valikuks neile, kes maadlevad astma või allergiaga. Et siid aitab hoida nahas õiget kehatemperatuuri ja niiskustaset, on ärgates jumegi värske ja klaar. Nii jäävad ära need ehmatavad hommikused kohtumised peegliga, kus alatasa kellegi tundmatu padjanägu vastu vaatab.

Siidist voodipesu pakub nii luksust kui ka padjanäovaba elu

Siidi ümber ringleb palju müüte. Neist jõulisim väidab, et see ebamaise pehmuse kehastus jääb pingsaltki pingutades keskmisele rahakotile igavesti tabamatuks imeks. Tegelikkuses ei pea aga kaugeltki sinivereline olema, et siidiste linade vahelt hommikut tervitada.

Siidise elu võlud

SEPTEMBER 2018

üsimus on pigem valikutes. Alati ei pea ju kohe täispangale minema. Alustuseks võib end hellitada näiteks siidist padjapüüriga, et lõpuks ometi igahommikustele frisuuridraamadele rasvane punkt panna. Nimelt on see kangas staatilisest elektrist prii, mõjudes sestap kiharatele paremini kui mistahes muu materjal.

See, et siidist voodipesu on luksuslik ja romantiline, on ammustest aegadest teada tõde. Kuid et tegemist on ka praktilise materjaliga, võib nii mõnelegi üllatusena tulla. Nimelt on siid vägagi nahasõbralik ja naturaalne kangas, mis mõ-

Siid tahab õrna kätt, et pikalt püsida Siidile sobib käsi- või masinpesu õrnal režiimil 30 kraadi juures. Et siidi ilu ja vastupidavus pikalt püsiksid, tuleb alati spetsiaalset puhastusvahendit kasutada. Millist voodipesu endale valida ning mida sealjuures silmas pidada, aitab selgitada Textelle OÜ, mis on juba pea kümme aastat oma e-poe abil Eesti rahva kosutava une eest hoolitsenud. Kui enamik pakutavaid tooteid on kohaliku taustaga, siis siid on pisut pikema tee ette võtnud. Kangas tuleb Hiinast ja selle kvaliteedile on oma kinnituse andnud Tallinna tehnikakõrgkooli testid.

Korralik talvekartul kartulisalvest! Kojuvedu tasuta! Sordid:

Laura | Gala | Vineta | Esmee 25 kg võrk maksab 12 € (0,48 €/kg).

Lisaks pakume taliküüslauku ‘Ljubaša’, Põlvamaa sibulat ja värsket mett.

www.kartulisalv.ee Müük üle Eesti! Harjumaal tasuta kojuvedu alates 50 kg ja kaardimakse võimalus!

Info: tel 513 2310