MOODNE KODU (oktoober 2015)

AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakonna väljaanne

28. oktoober 2015

KODU MÄNDIDE ALL Imelise männimetsa vaikuses Nõmme ja Haabersti piiril ootab sind su uus kodu — Hõbemetsa.

Privaatne, loodusest ümbritsetud, kauni kaasegse arhitektuuriga.

Loe lähemalt kaamos.ee/hobemetsa

L端litame ruumid elama

www.lampard.ee

Selles numbris

Juhtkiri

Foto: Priit Simson Meik ja soeng: Makeup Artist Alina Panova

S

isustus- ja disainiveeb moodnekodu.ee astub sammukese edasi ning ilmub nüüdsest ka paberil – üheksa korda aastas kuukirjana Moodne Kodu Eesti Ekspressi vahel.

Mis kaante vahele mahub?

Külastame kindlasti ühte kodu, millel on kõnekas omanik, pilkupüüdev arhitektuur või sisekujundus. Esimeses numbris on selleks dekoratsioonifirma Shishi omanike Taivo Pilleri ja Mart Haberi ekstravagantne linnakorter. Kuidas elavad inimesed, kes loovad ilu meie ümber?

Ruumina on seekord läbivalt fookuses esik – kodu visiit­ kaart. Sisearhitekt Ines Haak kirjutab veidi lähemalt, mida tähele panna esiku kujundamisel. Valgustus esikus on samuti teemaks.

Kui põnev oleks teada, kes peitub asjade taga, mis meid ümbritsevad, olgu selleks maja või vaip põrandal. „11 küsimust” on uus rubriik, kus piilume disaineri, sisearhitekti või arhitekti tegemistesse. Saame teada, mis või kes neid inspireerib. Kerime aega tagasi ja vaatame, kes on projekteerinud naabrile omanäolise elamu, kes on kujundanud sõbrale nii oivalise katusekorteri vanalinnas või kes on disaininud lambi elutoas.

Esimeses loos räägib oma tööst ja karjäärist tekstiili­disainer Monika Järg. Uudishimu on see, mis Monikat köidab, kuid mis veel?

Avaliku ruumi rubriik on seekord veidi ulmeline, tulevikuline. Heidame pilgu veidi aega tagasi lõppenud Tallinna arhitektuuribiennaalile TAB, kus põhiteemaks oli seekord juhivaba linn. Kuraatoripealik Marten Kaevats erilist ulmet asja juures ei näe – tema sõnul on kõik kohal kiiremini, kui arvata oskame. Biennaali peanäitus keskendus orgaanilise ja tehisliku kooslusele. Avastamisväärsest materjali- ja tehnoloogiamaailmast räägivad näituse peakuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam – traditsiooniline arhitektuur ei kao kuhugi, kuid põnevad väljakutsed selles vallas ootavad.

Muidugi nopime disaini ja häid ideid – meie enda disainerid on loonud aegumatut ja lahedat ning tähelepanu jagub ka disainile väljastpoolt piire.

Loe meid ka veebis www.moodnekodu.ee!

Mõnusat avastamist!

EESTI KODU

Ajalugu koos raamistusega – elegantselt eklektiline Lk 10–14

RUUM

Põhjamaise esiku saladus Lk 16

INTERVJUU

11 küsimust: tekstiilidisainer Monika Järg Lk 20–21

Irmeli Karja peatoimetaja

Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 557 5227 EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

AVALIK RUUM

Juhivaba linn ja arhitektita arhitektuur – kas päriselt?

Lk 26–32 5

SAADAVAL AINULT EURONICSIS Tolmuimeja Electrolux Ergorapido 2in1 ZB3011

Kaks ühes innovatsioon!

Isepuhastuva harja ning 180-kraadi liikuva otsikuga Ergorapido 2in1. See on mugavuse uus standard.

Kaks ühes tolmuimeja Kogege ülimat paindlikkust ja funktsionaalset disaini. Ergorapido teeb töö ära, kui tahate puhastada suurt ala või raskesti ligipääsetavat väikest kohta. Lihtsasti eemaldatav käeseade võimaldab mugavalt köögilauda, mööblit või auto sisemust puhastada.

Kauakestev liitiumaku Rohkem võimsust pikemaks ajaks pakub kõrgjõudlik liitiumaku TurboPower, mis kestab kaks korda kauem kui nikkelaku, on kergem ja lihtsamini kasutatav. Lihtsasti vahetatava ja kiiresti laetava akuga saab töötada 35 minutit ning indikaator annab teada, kui aku vajab laadimist.

6

UUDISNOPPED

Nostalgiline, modernne, metalne – laud Fancy Chic Prantsuse arhitekti ja disaineri Frédéric Ruyanti loomingut iseloomustavad julged vastandid.

Kroomitud vasest viimistlus on kummardus praegusele trendile, kus vaskne sära jätkab võidukäiku. Seda täiustavad laua pehmed vormijooned.

Vase paneb eriliselt särama matt must – pilkupüüdev kombinatsioon. Unustatud pole ka perenaisi: laud on töödeldud nii, et sõrmejäljed ja kriimud ligi ei pääseks!

Müüja Eestis: Ligne Roset Tallinn, hind 1419 €

Kelmikas riidenagi Happy Coat Rack

Metalse ja musta koosluses esineb ka Perfect Home’i kodulehelt leitud laualamp Chicago. Klassikaliselt stiilne Chicago lisab interjööri asjalikku ja ranget joont, olgu see siis kodukontoris või elutoas. Messingist laualamp on kahetooniline – vaskne ja must –, mistõttu sobitub väga lihtsalt eri interjööridesse. www.perfecthome.ee, hind 99 €

Kunstiteos iga külje pealt – tugitool Uchiwa Hay kõige uuem toode tugitool Uchiwa on sündinud disainer Doshi Levieni sulest. Tool on oma idee saanud traditsiooniliselt Jaapani lehvikult.

Ida- ja põhjamaiseid nüansse segav tool on väga avatud ning kutsub istuma ja mõnulema. Saadaval eri polsterdused ja värvivalikud.

Tootja: Hay (Taani). Müüja Eestis: Elke Mööbel, hind alates 1299 €

Uudset leidub ka meie enda disaineritelt. Warm Northi toode Happy Coat Rack on ühest küljest õhuline ja vormilt napp, ent teisest küljest mänguliselt lõbus riidenagi, inspireeritud taimestiku mikrotasanditest, alustaimestikust ja samblikutest, kus noored taimed maapinnast võrsuvad. Mõjub iseseisva skulptuurina nii ühiskondlikus kui ka kodusemas interjööris. Nagil on viis erineval kõrgusel asetsevat „pead”, millele rõivaid riputada. Saadaval eri värvitoonides.

Disainer: Aap Piho www.warmnorth.com, hind 147 €

Sügiskaamose vastu – Fantaasiarikas küünlahoidja Kaasa tekstiil Snowflake Iittala suuremõõtmelised (225–475 mm) siseruumides kasutatavad piirituslambid on nagu minikaminad, mis annavad õdusat valgust ja pühivad sügiskaamose! Disainer Ilkka Suppanen sai kaunite küünlahoidjate loomisel inspiratsiooni majakatest, mis meremeestele teed näitavad.

Müüja Eestis: Tallinna Kaubamaja ja Stockmann

Sügisest talve pole enam palju jäänud ja kaugel need jõuludki on. Rootsi tuntud kunstnik-­ illustraator Nadja Wedin on loonud Hemtexile kauni talvekollektsiooni nimega „Snowflake”.

Nagu kõik Nadja disainid, on ka see ülimalt kaunis ja fantaasiarikas kollektsioon inspireeritud loodusest. „Snowflake’i” tootevalikusse kuuluvad köögi-, magamis- ja elutoatekstiilid ning aksessuaarid. Müügil Hemtexi kauplustes.

UUDISNOPPED Electrolux Design Lab

Aasta puitehitis – vali oma lemmik

Disainivõistlus 15. oktoobril autasustati konkursi „Design Lab 2015” suurejoonelisel finaalüritusel ja galal Helsingis noori disainitegijaid maailma eri paigust.

Moodne Kodu käis korraldaja Electro­luxi kutsel samuti kohapeal tulevikudisaini kaemas. Teemaks olid sel aastal õnnelikud lapsed – „Happy Kids”.

Kokku esitati konkursile üle 1500 kontseptsiooni.

8

Žürii valis võitjaks Suurbritanniast ­p ärit t­ udengi Jordan Lee Martini toote Bloom – kontseptsioon, mis loob silla praktilise ja digi­taalse hariduse vahel. Lahendus edendab ­lõbusal moel õigeid harjumusi toiduvalmistamisel. Pea­ auhind on poole­aastane tasustatud praktika­ koht Electroluxi globaalses disainikeskuses ning 10 000 eurot. Võistlusest loe lähemalt: www.moodnekodu.ee

Tiit Veermäe

25. novembril selgitatakse välja aasta parim puit­ ehitis. Võistlustööde hulgas domineerivad tänavu avalikud objektid, kuid on ka rohkesti silmapaistvaid elamuid. Veebilehel moodnekodu.ee saad valida oma lemmiku novembri algusest, nii selgub rahva lemmik. Võistluse „Aasta puit­ehitis 2015” tulemused kuulutatakse välja Nordea kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puit­arhitektuuri konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.

Aasta puitehitise valimist korraldab Eesti Metsaja Puidutööstuse Liit.

Andres Putting

UUDISNOPPED

Näitus „20 prantsuse disainiikooni” Näituse eesmärk on kirjeldada viimase 80 aasta Prantsuse disainimaailma, tuues esile tähtsamad disainiobjektid, mis on selle ajastu põlvkondi mõjutanud.

Esitletakse prantsuse disainerite sümbolteoseid ja näidatakse nende oskust nii purustada kui ka ümber mõtestada kinnistunud dogma-

sid, kohanduda oma ajastuga või näha ette tulevikutrende, unustamata sealjuures disainiobjektide tähtsaid väärtusi, nagu kasutusmugavus, köitvus ja uudsus.

Avasta Prantsuse disainimaastikku ning seal leiduvaid parimaid disainipärle alates tarbe­ esemetest ja disainerite lemmikobjektidest, nagu

toolid, kuni sisekujunduselementide ja sõidu­ vahenditeni välja.

Näituse on koostanud Cédric Morisset ja Hélene Convert ning see jääb avatuks 3. jaanuarini 2016.

Kus toimub: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Lai 17, Tallinn

Iidne puit, uudne disain pilkuköitev ja ainulaadne seinakate naturaalne ja soe puit reljeefne 3D-sein vähendab heli järelkaja eri mustrid, toonid ja puiduliigid (kask, tamm)

info@reliefwalls.com www.reliefwalls.com

9

EESTI Kodu

Ajalugu koos raamistusega – elegantselt eklektiline Rõdul juured kasvatanud kahemeetrine kasepuu, vöökohani lumehanged ja katkised aknad – just selline oli tosin aastat tagasi nn Saarmani majas üks korter, mida dekoratsioonifirma Shishi omanikud Taivo Piller ja Mart Haber vaatama läksid… sooviga see osta.

10

Moodne Kodu

K

aua ei kõheldud, sest täidetud oli kolm tingimust, mida oma tulevaselt kodult oodati: suur elutuba, kamin ja rõdu. Kõik muu omanäoline ja ajalooline, mis kaasa tuli, sai boonuseks.

Osteti peaaegu terve teine korrus, mis peitis endas viit ülipisikest tuba. Vihje suurepärase korteri olemasolu kohta said Taivo ja Mart tegelikult sõbralt, kes juhuslikult majast mööda sõites sellel müügikuulutust märkas. Ta teadis täpselt, kellel oleks huvi sinna kodu rajada – ja pani täppi.

Idee oma kodust oli mõlema mehe peas juba küpsenud, tuli vaid pihta hakata, kui miski niivõrd

kõnetas. Lammutamine ja ehitamine kestis üle poole aasta, mille jooksul sai tehtud üldtööd. Krohvitud seinte alt tuli päevavalgele tellissein, mis otsustati alles jätta ja mis koos kaarjate akendega andis elamisele hoopis ehedama hingamise. Värvi ja eheduse poolest astub siin kampa põrand, mida katab soe ja looduslik Aafrika pähklist parkett.

Minimalism ja küllus käsikäes Taivo ja Mardi ekstravagantselt kujundatud koju astudes hakkab kohe silma imekaunis peegel. Kui oled selle ilu endasse jäädvustanud, langeb järg-

misena pilk hunnitult pikale ja kitsa joonega lauale, mille taha mahub mõnusalt ära suurem seltskond. Laua ehitas Taivo isa. Söögilaua kohal rippuvad Shishi valgustid meelitavad üles vaatama, kuid pilku püüavad ka Philippe Starcki õhulised ja ikoonilise staatusega toolid. Starck disainis Louis Ghosti tooli, tähistamaks oma kaubamärgi kümnendat aastapäeva. Eeskujuks oli kuningas Louis XV aegne tool 1720ndatest. Raske otsustada, milline neist kolmest mõjusast komponendist on kirsiks tordil, kuid igatahes kõik loovad mõnusa koosluse.

11

Moodne Kodu

TOOLID LAUAD KÖÖGIPUKID

www.alkman.ee

ELUTOAD MAGAMISTOAD

ALKMAN MÖÖBEL | Pärnu mnt 160a, Tallinn | tel 510 4234, 614 2400 | alkman@alkman.ee 12

Andres Putting

Eesti Kodu

Maakri Disaini projekteeritud köök on minimalistliku joonega, lükatavate kapiuste taha on peidetud kogu köögiinventar – nii ei riku üleliigne avanevat pilti. Enda vajadusi arvestades on keset kööki ehitatud mahukas saareke. Siin saab aeg-ajalt koos sõpradega süüa teha ja ruumi jagub kõigile.

Taivot köidab väga ajalugu ja nõnda on koju toodud üsna palju vanu asju, mis kenasti oma koha leidnud. Pärliks on kahtlemata ühest Amsterdami antiigipoest juhuslikult leitud Baccarat’ kristall-lühter, millel vanust 140 aasta ringis. Seda sillerdavat kaunitari võib vaatama jäädagi! Lühtri all põrandal laiub Kasahstanist toodud uhke käsi­töövaip. Vannitoas ripub kelmikas, kuid eakas

Hongkongi antiigipoest ostetud linnupuur, mida saab imetleda ka elutoast. Maalid ja fotod seintel on omaette vaatamisväärsused. Kõige eksootilisemad asjad on Taivo arvates Myanmarist toodud leivakapid köögisaarel – suursugused!

Eestimaine on au sees Kodumaine toodang alates Taivo isa meisterdatud söögilauast mahub korterisse samuti kenasti ära. Suurem osa uuest mööblist telliti Scanmerkist, toolid kamina ees on Jan Grapsi looming. Seina ääres seisab vana eestiaegne kapp. Valgetest, sajandi algusest pärit pottidest ahi sai tänu asjatundlikule meistrile ümber ehitatud kaminaks, mis on elutoas silmarõõmuks ja soojaandjaks.

Julgetele – klaasist seintega duširuum ja vann magamistoas Kuna endal puudus täpne teadmine, kui palju ruumi millegi jaoks jätma peaks, sai appi kutsutud sisearhitekt Pille Lausmäe, kes joonistas garderoobi ning omanäolise ja julge duširuumi. Pille oskas kogu idee läbi mõelda ja paberile visandada ning tulemus arvestab peremeeste soovidega vägagi. Garderoobis, kus riided ja karbid on justkui joonlaua järgi sätitud, annab avarust ja valgust juurde peegelsein.

Mõte ehitada duširuum klaasist tekkis meestel endal. Soov oli saada avar ja loomuliku valgusega kümblustuba. Nii avanebki duširuumist otse elutuppa suurepärane vaade. Privaatsuse saab

13

EESTI Kodu

tekitada hetkega, tõmmates ette rulookardina.

Massiivne, kuid minimalistliku joonega kraanikauss on tellitud Kiviprojektist. Üldse on valgus siin kodus tähtis, igal pool on valgustid, ja kui põlema panna küünlad, siis juba palju, et oleks mõjusalt efektne.

Efektsust ja glamuuri jagub kõige enam avarasse magamistuppa, kus pilk jääb esimesena pidama kuldsete aksessuaaridega vannil – see on Mardi lemmikkoht. Peeglikompositsioon seinal on vallatu iseloomuga ja lõõgastumiseks on magamistoas istumisnurk. Alguses toodi sinna ka päris oliivipuu, kuid valgusest ja soojusest jäi taimele paraku väheks. Nüüd on selle asemel üsna tõetruu teisik – Shishi enda looming.

14

Ühised hetked ja lähedased loevad Taivol erilist lemmikkohta polegi, kuid kindel aeg ja koht on õhtused uudised elutoas, et põhiliste päevasündmustega kursis olla. Kõige enam veedetakse siiski aega töölaua taga kodukontoris, mis jääb kõikide tubade keskele – siit pääseb magamis- ja elutuppa ning garderoobi, kust omakorda saab minna duširuumi. Töötoa seinad on täis raamaturiiuleid ja mälestusesemeid. Uute kollektsioonide ja sisekujundusega tegelemine on loominguline ning olles oma aja pere­mehed, pole ühe laua taga istumine raske, vaid nauditav – kummalgi on oma ülesanded täita.

Inspiratsiooni tööks nopitakse elust enda ümber, ka loodusest. Eriti meeldib kastanite ja vaht-

ra õitsemine, mida saab nautida aknast või rõdult.

Soojal ajal algabki päev nende suvetoas rõdul, kuhu võetakse kaasa ka sülearvutid. „Igihaljast” taimestikku jagub nii rõdule massiivsetesse pottidesse kui ka tubadesse. Vaasidest ei puudu ka lõikelilled.

Mis teeb kodust kodu? Taivo ja Mardi sõnul on tähtis elada ja kujundada oma elukeskkond iseenda sisetunde järgi. Oluline on oskus ühendada vana ja uus. Uus on värske ja oma, kuid vana toob koju loomulikku tunnetust. Kõige tähtsamad on muidugi pereliikmed, inimesed ja loomad sinu ümber. Koerad Mickey ja Pluto ning kass Moppel tunnevad ennast siin hästi.

Irmeli Karja, peatoimetaja

RUUM

Põhjamaise esiku saladus Esik on selline tore ja lahke ruum, mis saadab sind päevale vastu ja tervitab koju jõudes.

T

egu on puhtalt funktsionaalse ruumiga, kus ei veedeta pikemalt aega, vaid tehakse otseselt eemärgipäraseid liigutusi – ettevalmistav üleminekuala. See on viimane lüli õue ja kodukeskkonna vahel. Üks ideaalne esik peab mahutama kõik hooaja väliriided ja jalanõud ning võimaldama kiirelt käest ära panna muud aksessuaarid, nagu kotid, vihmavarju, sallid ja mütsid, võtmed ja nutiseadmed. Peegel on selle ruumi lahutamatu osa, võimaldades vaadata, kuidas me õue minnes välja näeme, kuid teisalt avardades tavaliselt kitsast ruumi ka visuaalselt.

Tänapäeval projekteerib sisearhitekt garderoobikapid juba varajases sisekujundusprojekti etapis, tekitades funktsionaalsed nišid, mis vastavad vajalikele normidele. Hiljem on kerge vaevaga võimalik lasta neisse toota või ise ehitada vajalikud riiulid, kapid ja stanged – mahutid, mis vastavad ühe või teise perekonna soovidele ja vajadustele. Samas võimaldavad integreeritud mahutid ruumi maksimaalselt ära kasutada nii kõrguses kui ka laiuses.

Suurte mahtude silma alt ärakaotamine annab ruumile kergema ja elegantsema välimuse, sest rohmakalt mõjuvad kapid tõmbavad tähele­ panu endale, jättes teised elemendid tagaplaanile. Sellise lahenduse puhul on mitu võimalust, kuidas luua endale käepärane ja visuaalselt nauditav ruum. Uste taga toimuv on juba vajadustest lähtuv lahendus – kui palju sahtleid, riiuleid jm. Kuidas võiks peidus olev paista väljastpoolt, on mõneti dikteeritud olemasoleva ruumi

16

iseloomust, mille puudujääke annab parandada uste valiku ja disainiga. Kõige lihtsam lahendus on teha uksed seinapinnaga sama värvi – visuaalselt kaovad need ruumis ära ja kõige muu sobitamine on kindlasti kergem. Esikukapi uste profiili võib sobitada siseuste profiiliga, luues ühtlasi reljeefseid pindu, mis tekitavad veidi romantilisema

fooni kui monotoonsed siledad kapiuksed. Osaliselt või tervenisti peegelpindadega uksi kattes on võimalik ruumi suuremaks petta. Nutikalt peeglit asetades on isegi võimalik tavaliselt akendeta esikusse päevavalgust suunata.

Suurte kapimahtude nähtamatuks muutmine integreeritud garderoobiga on hea võimalus rõhuda detailidele, mis teevad ruumi lihtsasti kasutatavaks. Sisustusaksessuaarid lisavad midagi, mis on kasutajale omane, ja nõnda muutub ruum isikupäraseks. Iga kodu on ju omaniku nägu – interjöör väljendab selle kasutaja suhtumist ruumi ja peegeldab igapäevaharjumusi. Peidetud mahud loovad hea fooni iseteadlikele skulptuurilistele vormidele. Põhjamaa inimesele on omane suhestuda kergelt loodusega – see on igapäeva­ elu lahutamatu osa. Lihtsad orgaanilised vormid on kergesti mõistetavad ka disainivõhikule.

Kui ruumi gabariidid võimaldavad, võiks mugavaks saabaste kinninöörimiseks paigutada esikusse tumba. Lisaks funktsionaalsele küljele muudab pehme kangaga kaetud vorm ruumi rohkem hubaseks ja toalaadseks. Gan Rugsi Knitted-seeria (Dectona) boheemlaslikud järid on kaetud tekstuursete suuremustriliste katetega, mis sobivad hästi sirgjoonelistesse ruumidesse, murdmaks vormilist rangust.

Sellised detailid annavad kodule oma näo!

Tekst ja pildid: sisearhitekt Ines Haak / Ace of Space

PROMO

Icone LED-valgusti nimega Spillo. Suunatav 90 kraadi, sobilik nii seina kui ka lakke.

Flosi 18 W LED-valgusti nimega OK.

Flosi disainvalgusti seeriast IC.

Valgustid võtavad sõna esikus Tänapäevane esik ei ole enam klassikalises mõttes 4–6 m² suurune ruum, kus igast seinast viib uks järgmisse tuppa.

E

sikud saavad olla väga erineva planeeringu ja kujuga, nii avatud kui ka tuulekoja-tüüpi. See fakt annab võimaluse praktiseerida põnevaid uudseid valguslahendusi.

Esik on meie kodu visiitkaart Elamisse sisenedes saame esmamulje just sellest esimesena avanenud ruumist. Siin on oma sõna öelda valgustusel.

Selleks et ruum oleks isikupärane, pole alati mõistlik kasutada vaid harjumuspärast rippuvat valgustit. Hoopis parema tulemuse saab luua kombineeritud valgustitega. Valgustus peab tagama meie praktilised vajadused ja mõjuma ka emotsionaalselt, kui koduuksest siseneme või väljume.

Pole saladus, et õige valgusega saab visuaalselt luua meile sobivaima ruumikuju. Kitsa ruumi korral on soovitatav valgustada seinu: kasutada võib nii nurga- kui ka seinavalgusteid ning suunatavaid lae- ja põrandavalgusteid.

Madala ja väikese esiku korral tuleks rippuvatest valgustitest mõistagi üldse loobuda ja kasutada kas laepinnapealseid või süvisvalgusteid, paigutades need üle terve ruumi, et valgustatud saaks kogu vajalik pind.

Mitmekülgne kombineeritud valgus Kombineeritud valgus koosneb üld- ja kohtvalgusest, ent kasutada tasuks ka peidetud valgustust.

Karniisi taha saab hõlpsasti paigutada rahakotile vähem mõjuvaid luminofoortorusid või ruumisäästlikke leedribasid. Sellise lahenduse puhul võiks pakkuda lisavalgust garderoobi valgustamise või peegli juurde paigaldatud seinavalgusti abil. Hubasust toovad ka riiuli- ja kapialune või hoopis peeglitagune valgus.

Suunatava valgusega saab rõhutada toas tähtsaid ja huvitavaid objekte, olgu selleks mõni disainielement, lill, riiul või maal. Valgusti endaga võib luua efektseid mustreid, kuid valgusti võib ka ise üks disainielement olla.

Eelkõige tuleb valgusti valikul lähtuda muidugi ruumi suurusest, kujust, lae kõrgusest, seinte värvist, mööblist ja päevavalguse olemasolust.

Valgustuse üleminek esikust järgnevasse ruumi ei tohiks olla liiga kontrastne.

Avatud ruumi korral, kus esik on eluruumi üks osa, tuleks silmas pidada kogu toa disaini ja lahendust. Sel juhul on suur mõju ehedal päevavalgusel ning koridori ei peaks üle valgustama. Kuigi valgustuse intensiivsus sõltub paljudest teguritest, väidetakse, et esiku valgustatus peaks jääma 30 ja 200 lx vahele.

Silmas tasub pidada ka fakti, et inimese vanuse suurenedes suureneb ka vajadus tugevama valguse järele, näiteks 50aastane vajab kaks korda tugevamat valgust kui 20aastane.

Valgustitüüpide valik on lai, panustada tasub ka leedidesse Kui esikus on pikemat aega põlevaid meeleoluvalgusteid või markeerimisvalgust, tasub mõelda leedide kasutamisele.

Tänapäevased leedid annavad sooja valgust ja energiasäästu, lisaks on nad väga kohased ruumides, kus valgustite hooldamine on raskendatud (nt kõrged laed), sest valgusallikad kestavad aastaid ja neid ei pea tihti vahetama. Tasub teada, et E14 ja E27 soklid võimaldavad soovi korral leedidele üleminekut.

Valik headeks lahendusteks on olemas.

Hektor Light aitab. www.hektor.ee

17

PROMO

6 põhjust, miks valida Synego aknad Vanad aknad põhjustavad majas kõige suuremat energiakadu.

Valdavalt on nad tehniliselt juba aegunud ning halva soojus­ isolatsiooniga. Tagajärjeks on see, et maksate soojusenergia eest kallist hinda, aga see haihtub akende kaudu.

1. 50% parem soojusisolatsioon Uued SYNEGO aknad on ideaalsed säästuprogrammiks. Võrreldes nüüdisaegsete tavaliste akendega pakub SYNEGO kuni 50% paremat soojusisolatsiooni. Nii vähendavad nad märgatavalt kütte­kulusid. Reeglina põhjustavad 47% maja energiakaost just akende kaudu toimuvad õhulekked.

2. 22 korda vähem müra Linna pidevalt tuksuv liiklusmüra, naabrite muruniiduk ja kreissaag – päevast päeva oleme ümb-

18

ritsetud häirivast mürast, mis meid ka koduseinte vahelt üles leiab. Tänu spetsiaalsele heli­ isolatsioonile annavad SYNEGO aknad võimaluse jätta müra lihtsalt akna taha ja kodu muutub vaikuse oaasiks. Pidev kokkupuude häiriva liiklusmüraga põhjustab suuremat südame-veresoonkonnahaiguste riski. Lihtne on stressi tekitav müra välja jätta.

3. 10 korda vargakindlam 80% kõigist sissemurdmistest pannakse toime kergesti avatavate akende ja uste kaudu. Tänu turvatehnikale jääb enam kui kolmandik ainult katseks. Kodu saab kaitsta, kindlustades aknad sissemurdmistõkkega.

Kui akent ei saa mõne sekundiga lahti murda, otsitakse endale kiiresti kergem sihtmärk. Kuni kümme korda parem kaitse sisse­murdmise vastu!

4. Üle 220 värvitooni + eri vormid Kas säravvalge aken või soe ja reljeefse pinnaga puitdekoor? Kõik see on SYNEGO akende puhul võimalik. Välis- ja sisekülje dekoori saab eraldi valida, värv on püsiv ja ilmastikukindel. Ka vormi on lihtne valida – aken ei pea alati olema kandiline, vaid võib olla ka kolmnurkne, ümar, kaar-

jas – arhitektoonilisi kujundusvõimalusi on palju nii uute kui ka renoveerimist vajavate hoonete puhul.

5. Aknapesu on nüüdsest lapsemäng SYNEGO akendele spetsiaalselt välja töötatud kiht High Definition Finishing (HDF) laseb aknal iga päev särada kui uus. Tänu sellele on akna pealispind märkimisväärselt siledam ja säravam, ka mustus ei jää sellele kergesti külge. Aknad püsivad kauem puhtad ja neid on kergem puhastada.

6. Vastutustundlik suhtumine keskkonda SYNEGO tootjad jälgivad materjali- ja energia­ kasutust toote kogu elutsükli jooksul. Nende põhi­mõte on võtta kasutatud aknad ümbertöötamiseks tagasi. Saadud toormaterjal töödeldakse täielikult ümber ja seda kasutatakse vääristatuna tootmisprotsessis, ilma et kvaliteet kannataks.

Tootmisprotsessis eneses vähendatakse mitmete meetmete abil energiakulu, sest see on keskkonnakaitse mõttes parim lahendus.

Marko Kogermann Rehau Polymer OÜ

Moodne Kodu

19

INTERVJUU

11 küsimust:

Vabadus on see, mis Monikat alguses kunst­ nikuna innustas, kuid enamgi inspireeris naist ühel hetkel koostööst ammutatav energia ja uute asjadega katsetamine. Nii siseneski ta põnevasse disainimaailma.

Tekstiil pakub selleks võimalusi küllaga!

• •

Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?

Uudishimulik, julge, kiire, tõhus, kannatlik, töökas.

Kust kõik alguse sai ja mis on teinud sinust selle, kes oled?

Olen linnas sündinud maalaps, lapsepõlvesuved veetnud maal vanaema juures. Tean, kust ja kuidas tuleb piim ja kartul ning millist tööd ja koostegemist see nõuab. Minu päralt oli ka alati vabadus minna uitama mööda metsi ja heinamaid, nautida avarust, tuuli, vihma ja päikest.

Arvan, et mind on enim mõjutanud vanaema ette näidatud tegutsemisviis, kus kõik, mis sünnib või saab, tuleb su oma tegevusest või tegevusetusest.

Kuidas on möödunud sinu disaineriaastad?

Alustasin oma ettevõtmisi tekstiilivaldkonnas ligi 15 aastat tagasi. Kriitiliselt tagasi vaadates ei teadnud ma disainist pea midagi, olin kunstnik.

Kuid kunstnikuvabadusest hoolimata vaimustas mind see, mis sünnib koostöös ja tootmises. Seetõttu oli disainimaailmas toimuv mulle palju hu-

•

20

vitavam, selles distsipliinis on koostöö olemuslik – katse ja eksituse meetodil tegin selle endale selgemaks. See on nõudnud julgust, järjepidevust, hästi palju tööd.

Olen vist tahtnud liiga palju olukordi ja ette­ võtmisi ka ise otse kogeda, mitte alati kõrvalt nõu kuulda võtnud. Kõik see on olnud väga põnev ja aidanud selgemalt oma tegevust fookustada ning süveneda täpsemalt sellesse, mis vaimustab enim.

Milliste raskustega oled silmitsi seisnud?

Kas on asju, mida oleksid soovinud teada juba karjääri alguses?

Ettevõtlusega seonduv on kindlasti see, millest oleksin pidanud alustades rohkem teadma – õppima ja küsida oskama. Teisalt on raskused need, mille ületamine sunnib end kokku võtma ja pakub eduelamust – ilma selleta oleks igav.

Kas sul on välja kujunenud rutiin, kuidas kõige efektiivsemalt töötada? Milline?

Kõige tähtsam rutiin on see, et mulle meeldib alustada oma tööpäeva vara. Enamasti avan esi-

• •

Madis Veltman

tekstiilidisainer Monika Järg

mesena arvuti ja hakkan pihta tegevustega, mis nõuavad rohkem keskendumist. Püüan tõhustada oma päevaplaani, pannes eelmisel õhtul või samal hommikul kirja tegemist vajavad asjad, sobitan neid nii, et aeg oleks efektiivselt kasutatud. Kuid see tee on mul veel pikk, sest mulle meeldib, kui mu päevas on midagi üllatavat, midagi, mida pole sisse kavandatud.

Kas mõtled tööd tehes ka keskkonnale?

Kuidas?

Mulle tundub keskkonnasäästlikkus iseenesestmõistetav, kuid minu jaoks on selle juures tähtsaim kvaliteet – ma ei taha toota maailma ebakvaliteetseid asju. Soovin, et kõik tehtu lähtuks kvaliteedist. Keskkonnasäästlik on vast ka lähtumine sellest, et oma toodete valmistamise hoian Eesti-keskse. Materjalide päritolu peab olema küll laiem, sest kõike vajalikku Eestis lihtsalt pole, kuid valiku juures arvestan maksimaalse ärakasutusega. Vett ei lase kraanist ülearu voolata ja tuled niisama tühjas toas ei põle.

•

Tootefotod

Moodne Kodu

PUUPITS on ruumijagaja või kardin, lauakate ja kuumaalus. See on puidust tekstiil, milles haprus on vaid visuaalne.

TRIO viltkorvid on muhedalt modernsed, eri tooni ja suuruses. Siia saab sättida lilled, pliiatsid või mänguasjad.

Monika oma loomingu keskel.

•

Mis juhtub, kui kliendile sinult tellitud töö ei meeldi?

Proovin seda ennetada, eelkõige tellimusena valminud tööde korral. Klient, kes minu juurde tuleb, on enamasti juba ise eeltööd teinud, talle meeldib minu käekiri ja tooted.

Ebaõnnestunud tulemus on valdavalt kinni kommunikatsioonis. Kuna enamasti puutun tellijaga ise otse kokku, proovin alati lähteülesande ja situatsiooni sõnastada, kirja panna ja visualiseerida. Tellimusele eelneb võimalikult täpne töö kuni kliendi jaoks visuaalsete joonisteni ja vajadusel materjalinäidisteni välja. Tihti sisaldab see valikut ja koostööd, seega on klient kogu protsessis samuti osaline.

Soovita asjakohast lugemist noorele kolleegile.

Mul ei ole sellist musta nimekirja. Kõige tähtsam on olla uudishimulik, püsida kursis sellega, mis maailmas ümberringi toimub. Kasvõi päeva­ uudised – need ju räägivad inimestest, kes on meie ümber ja kelle jaoks me loome.

•

POHL HD on käsituft-tehnoloogias kootud, karmima pinna ja tugeva struktuuriga villane vaip, mis sobib kasutuseks ka avalikku ruumi. Vaiba struktuurse mustri moodustavad vildipallid.

Erialaajakirjandust on hästi palju, väga tähtis on infotulvast ära tunda see, mis on tähtis ja professionaalselt kasulik. Mulle meeldivad erialased raamatud, mis avavad asjade, materjalide, projektide taustu, põhjuseid ja tehnilisi lahendusi.

Mis või kes sind inspireerib?

Kõige enam inimesed – need, kes on olulised, kellega koos mõte liigub ja kerib, viies uute mõtete ja tegudeni. Mind inspireerivad väga ka erineval moel tajutavad kontrastsed aistingud: külm ja soe, kiire ja aeglane, kõrge ja madal. Ma ei oska vist kirjeldada neid mõtteid peas, aga need kuidagi mobiliseerivad, toovad maa peale või viivad hoopis lendu.

Praktilises töös proovin alati leida inspireerivaid tehnoloogilisi lähtepunkte, millest kinni hakata, aga millest ka hoopis kuhugi mujale jõuda.

Milline on sinu suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?

Ma ei ole püstitanud eesmärki rajada mingi „monument”, selleks et meelde jääda. Mul on metsikult hea tunne, kui inimestele, kellega kokku

•

•

puutun ja kes mu töid ostavad, mu looming kord läheb ja vajalik on.

Mulle meeldib protsess enim, tulemusi kauaks nautima jääda ei malda, sest tehtud tööd on juba sünnitanud uusi mõtteid ja unistusi, mis tahavad omakorda uurimist, elluviimist, tegemist.

Milline sinu enda loodud ese sulle kõige enam meeldib?

FLY kangad! Mu oma toodete võrdluses on FLY seerias kõige enam seda protsessi, mida hindan – kokku on saanud disaineri idee ja tootja tehnilised võimalused (+ veel hulk aspekte). Tulemus nõudis aega, katsetusi, muudatusi ning selle nimel ei ole kvalitatiivseid järeleandmisi tehtud.

Koostöö tekstiilitööstusega on tohutult huvitav. See on palju rohkem „päris” kui üksi põlve otsas omi asju tehes. Vaibatootja Narma OÜ disainijuhina näen seda kõike palju laiema perspektiiviga. Koostöö annab võimaluse kõnetada hoopis suuremat hulka inimesi ja see sünergia viib edasi.

•

21

Ruumide kaunistamine jõuludeks. Vaaside, jõulutoodete, kunsttaimede ja - kuuskede hulgimüük.

Astri tee 2a, Viimsi, 74001, Harjumaa, Estonia, tel +372 6091 077, shishi@shishi.ee, www.shishi.ee, facebook.com/shishiestonia Avatud “tehasepood” Rohuneeme tee 1/17 Viimsi. Müügil varasemate kollektsioonide jäägid ja näidised -50...-80% hulgihindadest. sale.shishi.ee Jaemüük: “Nu Nordik” Vabaduse väljak 8, Tallinn, Aianduskeskus: “Hortes” Tallinn, Home 4 You kauplused: Tallinn “Rocca al Mare keskus”, “Tähesaju City”, “Laagri Maksimarket”, Pärnu “Sillakeskus“, Tartu “E-Kaubamaja”, Jõhvi “Jewe Mööblimaja”, Rakvere “Põhjakeskus”, Narva “Fama keskus”.

EESTI DISAINI NOPPED

Igipõline teema on nagid – milline täpselt oma koju valida? Minimalistlik, klassikaline, seinale, põrandale... Kordumatust pakub unikaalse mustriga The Moons.

Disainer Veiko Liis.

Loomislugu on selline, et hea koostööpartner Saaremaal on väga osav dolomiidist esemete valmistaja ja tekkis mõte arendada välja uus asi, kus see eriline materjal oleks igapäevases kasutuses. Sein tundus loogilise kohana, sest kivi ja kivim on ikka tavaliselt seinas. Tänapäeval kasuta­ takse tihti ka kipsplaati, ja kui dolomiidist nagi sinna peale paigutada, tekib visuaalne mulje, nagu oleks nupp seinast läbi kasvanud. Samas võib nuppe The Moons kasutada puidust või tellisest seintel.

Iga toote peal olev muster on kordumatu, sest 425 miljonit aastat tagasi tekitasid selle troopilises kliimas elutsevad olevused. Nende roomamiskäigud on nüüd kivistunud ning annavad mustri, mis meenutab vei­ di taevakehade tekstuure – sellest ka nimi The Moons.

Nopime esikusse Eesti disaini

Tootefotod

„Kvaliteetne viimistlus”, „funktsionaalsus” ja „looduslähedus” on kodu­­maise tootedisaini märksõnadeks. „Pilkupüüdev” sinna juurde, sest paljud disainitegijad on pööranud pilgu välisturule. On ju üks hea disainiese rahvusvaheline! Eesti disainerite töötubadest on jõudnud letile mitmed põnevad tooted, mis sobivad imehästi tervi­ tama sind ja su külalisi juba esikus. Kuidas sünnib aegumatu disain?

Hea disain on aegumatu ning seda on mõnus vaadata ja tarbida ka aastaid hiljem. Näiteks juba 2008. aastal loodud kelmikas taburet Tibu sobib kodusesse interjööri ka praegu.

Disainer Maria Rästa.

Tibu sai tegelikult loodud Tartu kõrgema kunsti­ kooli mööbliosakonna esimese kursuse praktikal.

Originaalset kuju otsides visandasin mitmeid vorme ning ühele kujundile saigi naljatades nokk ja käpad alla joonistatud. Visandist koorus väike Tibu.

Aastatega on Tibust kujunenud sisustus­ element, mida kasutatakse enamasti lauakesena diivani ääres, öökapi asemel voodi juures, jala­ alusena tugitooli ees, lillealusena ning lihtsalt silma­ rõõmuks, sest Tibu lisafunktsioon ongi tuua inimese näole naeratus ja ehk tuletada midagi sooja meelde lapse­põlvest. Hästi sobib see ka esikusse – et juba sisenedes nägu naerule läheks.

Iseloomuga reljeefne sein Reliefwalls.

Autor Imre Toodu.

Puidutöötlemise käigus hakkas mõni aasta tagasi silma puidu sisemine reljeefne murdumisjoon ja tekkis mõte seda praktikas rakendada. Katsime selle materjaliga kontoriruumi seinad ning tulemus oli meeldiv. Kuna põhitegevus oli sel ajal liimpuidu tootmine, jäi idee mõneks ajaks seisma, kuid tulime selle juurde tagasi eelmisel aastal. 2015. aasta alguseks töötasime välja lõpptooted ja alustasime tootmise aktiivse turustamisega.

23

EESTI DISAINI NOPPED Tootefotod

Eesti disainiauhinnaga Bruno auhinnatud riidepuu-lamp What?.

Disainer Tarmo Luisk.

Nimi tekkis küsimärki meenutavast konksust. See on tõeliselt universaalne, kasutuskohad ja -võima­ lused on pea piiramatud: saab riputada konksu, nagi, ukselingi, käepideme jms külge. Valgusti on energiasäästlik (LED-tehnoloogia), materjalid naturaalsed ja pikaealised – vineer ja metall. Valgus-­ riidepuud on võimalik täiendada „kupliga”, milleks on riideese garderoobist. Valgustit saab komplek­ teerida ripp- või siinivalgustina.

Omanäoline riidepuu tõi disainerile 2014. aasta Eesti disainiauhindade jagamisel parima autoridisaini auhinna.

Nutikas ja mehise joonega riputi Nool sündis praktilisest vajadusest ja sobib trendikasse elamisse.

Disainer Marion Isabelle Varik.

9 mm vineerist valmistatud mehise joonega riputi on nutikas alternatiiv tavapärasele riidepuule. See on ruumisäästlik ja saadaval kolmes suuruses, soovi korral ka eri toonis. Sobib kasutamiseks nii rõivaste kui ka aksessuaaride riputamiseks. Mõte sündis praktilisest vajadusest pakkuda külalistele üleriiete riputamiseks nagi, sest tihti ilmneb, et riidepuid pole piisavalt. Nool tundus hea lahendusena, sest peale funktsionaalsuse kannab see ka pilkuhaarava sisustuselemendi eesmärki.

Ei saa esik kapita!

Disainer Jaanus Orgusaar.

Põnevad vormid on meeldejäävalt köitvad.

Kapp Rolling sobib esikusse valatult! Toode sündis isiklikust vajadusest minigarderoobi järele, mis toimiks ka ruumieraldajana ja oleks liikuv – ratastel. Kapi finess seisneb selles, et riidepuud tulevad välja tagaseina mustrist ehk tegu on ruumisäästliku, kuid dekoratiivse lahen­ dusega.

24

Valgus on see, mis alati köidab ja elevust tekitab. Mitmed disainerid on selle oma toote jaoks tööle pannud, näiteks SU Valguse lillekast annab taimele kasvamiseks vajalikku valgust ning on samas tõeline pilgupüüdja.

Disain SU Valgus.

Idee sündis kodus diivanil istudes, kui väljas pime­ nema hakkas ja ühes sellega taim oma sära kaotas.

Kuna lapsepõlves nägin kord kuuse alla pandud prožektorit, sain aru, et taimele on vaja valgust, mis tooks ta ka pimedas esile ja aitaks kasvada.

www.basalte.be

Teie maja on Tark, loomulikulT. lisaks on Tarkus eriline, kui kasuTaTe BasalTe ajaTu disaini ja puuTeTundliku Tehnoloogiaga lüliTeid. neljaks ruuduks jagatud lüliti iga pind omab eri funktsiooni. Vajutades mitut ruutu korraga, saab kogu ruumi valgust lülitada või juhtida valgusstseeni. lülitil on ka integreeritud temperatuuriandur ja mitmevärviline led-taustavalgus olekute näitamiseks või lihtsalt selleks, et teda pimedas paremini leida. küsige võimalusi targa maja ja Basalte seadmete kasutamiseks!

Basaltega hoiame asjad lihtsad.

sentido

saksa automaatika oü gaasi tee 3, rae vald 75306 harjumaa 605 2526 www.saksa-auTomaaTika.ee

AVALIK RUUM

Juhivaba linn ja arhitektita arhitektuur – kas päriselt?

Avalikku ruumi tarbivad kõik ja me ise oleme need, kes saavad selle kujunemisele kaasa aidata. Üle kuu aja kestnud Tallinna arhitektuuribiennaali peateemaks oli „Isejuhtiv linn” ja suursündmuse peanäitus „Keha ehitus” keskendus kahe maa­­­ ilma – orgaanilise ja tehisliku – koostoimimisele.

M

ida kogeda sai ning millised tuuled puhuvad ülikiiresti arenevas tehnoloogia- ja materjalimaailmas? Kuidas saab muutuda linn juhivabaks ja kas hoonete projekteerimiseks pole enam arhitekti vaja?

TABi kuraatoripealikul Marten Kaevatsil lähevad silmad isejuhtivast linnast rääkides põlema, sest kui tavakodanikule võib kogu juhivaba teema tunduda praegu, aastal 2015 ulmeline, on see tegelikult Kaevatsi sõnul kohal kiiremini, kui arvata oskame. Ta on optimistlik ja väidab, et aas-

26

taks 2030 on see siin, meie maal ja meie linnas.

Tähtis faktor on siinjuures mõttemalli muutmine kõikides eluvaldkondades.

Praegu on fookus automaatse toimimispõhimõttega linnal – see on tark, kõikide võimaluste ja infotehnoloogiliste lahendustega linn, mille eesmärk on püüda numbrilist efekti. Paraku on meie liiklemine seotud hirmuga – kulla laps, ära mängi tänaval! On ju reaalne oht viga saada!

Siiski on automaatse kõrvale vaja tasakaaluks autonoomset lähenemist – kohalike kogukonda-

de kaasamist. Kui juba kogukond aktiivselt kaasa mõtleb ja tegutseb, on kõigile sobivad muutused kerged ja kiired tulema. Suured muutused algavad väikestest asjadest. Kui ühel päeval märkad, et sinu tänavale on pandud pink, kutsub see istuma. Ainuüksi see lihtne ese ja tegevus aitavad ühtse kogukonna kujunemisele kaasa. Linnaruum muutub võimaluste ruumiks, tekib diskussioon.

Kuna meie linnas on ainus vaba ruum tänav, mida saab vabalt kujundada, tuleb seda maksimaalselt ära kasutada. Näiteks mobiilirakendu-

Moodne Kodu

hetada vana a v g e a e ig 천 n O el sellel e v u t s a v e u u magamisase gi tehtud r j채 a h e k s e id aastal. Tell , on teine le e h a k i s t a r d voodi/ma magamiskoht soodsam.

50%

Unikulma, hea une huvides juba 30 aastat !

J채rve Keskus, P채rnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee

27

ICD+ITKE

AVALIK RUUM

sega saab kohaliku inimese teenusepakkujale ja linnale lähemale tuua. San Franciscos on tavaline, et ostja teab, kes ja kuidas on poetomati kasvatanud. Rakendused võimaldavad luua sotsiaalset usaldust. See on motiveeriv tööriist väikeäride soodustamiseks ning lakmuspaber suuremate protsesside käivitamiseks. Arhitektil ja linnaplaneerijal lasevad head suhted linnakodanikega luua turvalisemat linna, sest tekib võimalus kaasata kohalikke. Üldises plaanis algabki kõik läbimõeldud linnaruumi planeerimisest. Häid näiteid ei pea kaugelt otsima – Taanis, Amsterdamis ja Helsingis on kadestamisväärselt toimiv jalgratta­ võrgustik.

28

Meie kogukonnad muutuvad sõbralikumaks ja võimalusterohkemaks – tekib sündmusruum.

Ruumi kasutatakse teadlikult ja osatakse märgata rohkem detaile. Biennaali tulevikuplaanide üks eesmärk on muuta inimese käitumist. Kokku on kutsutud koostöökogu, mis keskendub isejuhtivatele autodele ja avalikele teenustele. Tavainimese vaatenurgast toimib positiivne narratiiv – sellised võimalused teevad elu lihtsamaks. Ühiskondlikus plaanis on mõju veelgi võimsam – kui palju aega ja energiat säästab juhivaba linn!

Muidugi on algus katsetamis- ja kompamis­ periood, isegi vindumine, aga siis tulevad kõik kaasa. Ühiskonnas toimuvate muutuste juhtu-

miste intervall jääb aina lühemaks, ulmelist pole enam olemas. Raskem on see, et peame tulema nende muutustega toime. Eesti võtmeks on viia isejuhtiva linna idee ka maale – katta hõreasustus. Selleks on vaja jätta betooni valamine, luua toimiv linna­rataste jagamise süsteem. Praegu on vabaduse staatuseks mõttelaad, et „suureks kasvades saan rikkaks ja ostan auto”. Isejuhtivas linnas muutub selline omandikultuslik mõtteviis jagamis­ põhiseks – koostöö ja partnerlus, usalduse serveerimine võõraste vahel. Piirid kapitalistliku ja jagamispõhise ühiskonna vahel lähevad hägusemaks.

Juhivaba linn ei tähenda uue auto ostmist, vaid vanale autole mobiilsete sensorite lisamist,

Moodne Kodu

KAMIN SALVESTAMA!?

Süütate tule ja kamin annab kohe sooja, tule kustudes jahtub aga kiiresti. Selle põhjuseks on kaminal puuduv soojasalvestusvõime, mistõttu läheb suurem osa sooja korstnasse.

Sisse peaks vaatama ka õhurestiavadest, veendumaks, et kamina soojakapist ei paista ilma fooliumita villa.

Juhul kui seda näha on, peate kindlasti mõtlema kamina ümberehitamisele, sest iga kütmisega lendleb tuppa villakiude, mida inimene endale sisse hingab. Ja see on ka põhjus, miks selline tehnoloogia Kesk-Euroopas juba keelatud on.

TANU UUTELE TEHNOLOOGIATELE ON

Selleks tuleb kamin lahti võtta, kuid üldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Pärast seda saab kaminasüdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 8–12tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetäie (7+7 kg) kuivade puudega kütmise korral.

Lühikese põlemisaja (1–2 tunni) jooksul koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse läbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestab. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130– 200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse välja pika aja (8–12 tunni) jooksul. Tänu sellele suureneb kamina võimsus

30–40 kW-ni.

29

T천nu Tunnel

Moodne Kodu

Kohila 2A, 11314 Tallinn

www.deko.ee

www.facebook.com/deko.ee

30

AVALIK RUUM Tõnu Tunnel

mis võimaldab juhil ise kodus istuda ja auto poodi saata. Tundub ulmeline? Marten Kaevatsi sõnul tuleb selline tehnoloogia nagunii, aga seda peab targasti kasutama ja mitte unustama inimest. Kui Eesti tahab oma e-maine teravust hoida, võiks 2030 olla eesmärk.

Inseneri, arhitekti ja tööstuse koostöö – ideaalne lahendus uue ruumi tekkeks Biennaali peanäitus „Keha ehitus” keskendus kahe maailma – orgaanilise ja tehisliku – sulandamisele. Näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam on noored entusiastid, kes takistuste ees kohkuma ei löö. Kokku sai kutsutud selle valla maailma tipud. Kuidas mõista üleminekut praeguselt materjalitehnoloogialt uuele, tulevikulisele, mida arhitektid ja insenerid üle ilma juba katsetavad? Kui kauge ja ulmeline see kõik meie jaoks on ja mida endaga kaasa toob?

Kõige tähtsam ongi panna koos toimima orgaaniline ja tehislik. Materjalil on tegelikult meeletu potentsiaal, kui vaid õige tehnoloogia ja programmid seda vormima saada. Materjali peab mõistma ja kuigi meie – inimesed – seda lõpuni ei suuda, on selleks võimelised programmid oma algoritmidega. Programm loob ehitise ühe tuhande osa asemel ühest terviklikust osast. See põhineb andmetöötlusel.

ABLOY® – STIILSELT PUHTAM

u,

od mk

em terv

binkcreations

Kõikidel Abloy värvitud toodetel on antimikroobne, baktereid hävitav ABLOY® ACTIVE omadus.

elu.

a

t Puh

www.abloy.ee ABLOY® ACTIVE omadus hävitab 99 % ohtlikest bakteritest, sealhulgas ka MRSA-haiglabakteri.

ABLOY® ACTIVE tooted sobivad sellistesse kasutuskohtadesse, kus bakterite ja mikroobide levikut on vaja peatada.

Näiteks haiglad, polikliinikud, koolid, lasteaiad, toitlustusettevõtted, tervisekeskused jne.

31

Tõnu Tunnel

AVALIK RUUM

Näiteks võib tuua austria päritolu Julia Köerneri hullumeelse idee: ostame koodi, kodus muudame paar näitajat, paneme printerisse ning laseme objekti endale sobiva värvis ja mõõdus välja. See tähendab, et igaüks saab endale unikaalse objekti, mille taga on terve süsteem. On vaja luua süsteem, algoritmiline disain, mille abil muudame ühe väikese osakese, ja objekt on soovitud kujul olemas.

Veel lihtsamalt ja järeleproovitult – kui soovid endale arhitektilt maja tellida, valid välja meele­ pärase, kuid arhitekt ei projekteeri enam hoonet algusest lõpuni, mis võtaks aega mitu kuud, vaid kohandab juba loodud programmis andmed kliendi soovide järgi. Iga kohandatud maja on unikaalne ja saavutatud väga lihtsal moel. Selle nimel käib põhjalik töö.

Alustalaks on koostöö juuretasandil, mis tähendab arhitekti, inseneri ja tööstuse kaasamist algetapis. Tekib diskussioon ja möödalaskmisi ennetatakse juba selle käigus. Praegu toimib kõik enamasti tsüklis, kus iga osaline teeb töö ära ja alles siis hakatakse omavahel jagama. Paraku selgub üsna tihti, et paljud asjad pole tehniliselt või muud moodi võimalikud ning tehtu on vaja ümber teha. See on ressursi raiskamine.

32

Valdkonna tipud jagasid Tallinna arhitektuuri­ biennaalil meeleldi oma töid, ideid ja mõtteid.

Suurimaks väljakutseks on luua pind, mille ehitamiseks ei ole vaja kasutada vormi. Näitusel oli mitu näidet, millest paljud on ka juba kasutuses, sh Austraaliast Roland Snooksi toodud klaasfiiberpaneel. Archim Mengese ja Moritz Dösterlmanni Stuttgarti ülikooli esise 30 m² paviljoni ehitamisel on kasutatud 2 mm paksust fiiberkomposiitmaterjali ning sellest on loodud nelja meetri kõrgune ehitis. Pneumaatilise vormi peale loodud jõud jagunevad ühtlaselt, aluseks tugev kooriksüsteem.

Ehitusmaastik on teadupärast üks suuremaid reostajaid maailmas. Arhitekt võiks siin sõna sekka öelda ja kasutada materjali, mida suudame kontrollida, näiteks bioplasti, mis on loodushoidlik ja tohutu potentsiaaliga, lisaks võimaldab luua uudseid vorme. Selle näiteks võib tuua Igor Siddi­qui „kokku keedetud” maketi.

Sillet inspireeris kõige enam ennenägematu koostöö, kui rajati ICD + ITKE Stuttgarti paviljoni. Appi kutsuti teiste teaduste spetsialistid. Töötati koos bioloogidega, et uurida putuka kattetiiba. Kuidas üks selline väike putukas ennast tugevate löökide eest kaitsta suudab ning on sa-

mas väga kerge, et lennata? Materjalitehnoloogias võiks see olla fiibripõhine niidisüsteem, kus tekivad eri tihedused ja mis hoiab arhitektuurilahenduse koos.

Siim tõi esile vormi ja materjali koostoime, et saavutada kuju. Hästi vähese vaevaga tehtud, kuid kergesti mahtu ja mõõtu muuta võimaldav.

Andmed ja materjalid koos saab panna maagilisi asju looma. Hiinas on juba olemas kolm mahukat konstruktsiooni, milles lõi kaasa näitusel väljas olnud Informationsi juht Klaus Bollinger.

Muidugi tähendab see katsetamist ja rahastamist, kuid ühel päeval tasub kõik kuhjaga ära. Sille sõnul on meilgi esimene samm tehtud: kokku sai kutsutud ümarlaud. Kohtusid puidutööstus, arhitektid, insenerid – PuitAIT. Tööstus peaks tulema kaasa nii palju, et annaks masinaid katsetamiseks. Eesmärgiks puhtam keskkond väiksema kuluga igas mõttes.

Eks see kõik ole veel eksperimentaalne, kuid iga kogemus viib edasi. Hollandis prinditakse metallist sillakonstruktsioone juba praegu ja Aasias on valminud esimesed 3D-majad, kuid see ei tähenda, et traditsiooniline arhitektuur kaoks.

Irmeli Karja

Kas rennid tilguvad?

Või pole neid veel paigaldatud?

MÜÜME JA PAIGALDAME

LIIDETETA VIHMVEERENNE VALTSIME KOHAPEAL RENNE PIKKUSEGA KUNI 30 MEETRIT. SAADA MEILE OMA HINNAPAKKUMINE JA GARANTEERIME SELLEST PAREMA PAKKUMISE. GARANTII PAIGALDUSELE 3 AASTAT JA MATERJALIDELE 10 AASTAT.

Küsi tasuta hinnapakkumist! (iga päev kell 8–20) Hinnapakkumine ühe tööpäeva jooksul.

ENNE KUI OTSUSTAD, KÜSI MEIE HINDA! VÕIDAD NII RAHAS KUI AJAS. TEL 5340 8113 WWW.VIHMAVESI.EE

KINNISVARA

Arhitektid: Hõbemetsa elurajoonis tekib soe kodutunne Nõmme ja Haabersti piiril ­keset kaunist loodust ja kõrghaljastust asuv ­Hõbemetsa ­elukeskkond pakub hubast kodu kõigile, kes hindavad ­privaatsust, tervislikkust ja õiget kodutunnet.

E

lurajooni arhitektid Irina Raud ja Aigar Roht väärtustavad kõrgelt Hõbemetsa loodusl­ähedast ning privaatset keskkonda.

Nende sõnul on Hõbemetsa nagu väike põhja­ maise feeling’uga elurajoon, mis vastupidi harjumuspärasele asub kõrgete mändide vahel eba­ tasasel ja põneval maastikul.

Planeeringu kontseptsioon tuli Irina Raua sõnul kiirelt, sest loodus ise pani kõik vajalikud detailid paika. „Mind paelus kohe sealne loodus, paepind, männid, õitsvad anemoonid ja karukellad, vulisev oja ning põnev maastik. Nii sündiski lahendus: majad arvestavad maastiku reljeefi ning on paigutatud loodusesse loomulikult, moodustades ühe läbimõeldud terviku.”

34

10 hektari suurusel männimetsaga kaetud maa-alal laiuvasse Hõbemetsa elurajooni tuleb ühtekokku 16 kortermaja, mis on üksteisest eraldatud lopsaka kõrghaljastusega ning ümbritsetud reljeefse pargi ja kõnniteedega. Praeguseks on valminud kaks 2–4toaliste korteritega maja ning algamas on järgmiste ehitus. „Oleme kavandanud asja nii, et ala ei täideta pelgalt kodude, vaid ka ajaveetmisvõimalustega nii lastele kui ka vanematele inimestele,” ütleb Raud, lisades, et säilitatud on maksimaalselt koha loodust ning haljasalaks on planeeritud igast krundist 50–60 protsenti.

Elurajoon piirneb Nõmmet ja Haaberstit ühendava kergliiklusteega, mis on ideaalne jalgsi või rattaga liikujatele ja talvisel ajal suusatajatele. Hoolimata Hõbemetsa privaatsest asu­kohast ja heas mõttes suletusest, on kõik eluks vajalik lähedal – Nõmme spordikeskus, Nõmme-­Harku tervise­rajad, Glehni loss ja Nõmme turg, lisaks on elurajooni kavandatud lasteaed.

Kodu linnas, keset loodust „Eesti kodude sisekujundustrendidest rääkides eelistatakse endiselt palju heledat puitu.

Mööbli taaskasutus ja restaureerimine on siiani

populaarne ning meelsasti kasutatakse koos vana ja uut. Eestlastele meeldib tapeet ja looduslikud materjalid,” ütleb Hõbemetsa elurajooni sisearhitekt Mirja-Helen Järvel.

Hõbemetsa korterite sisekujundamisel inspireeris Järvelit kõige rohkem esimene emotsioon, kui ta seda piirkonda külastas. „Täiesti linnas, aga samas täiesti keset loodust. Rahu ja ilu. Kui sinna kohale jõuda, siis peale terviseraja ületamist saabuksid nagu täiesti teise maailma, kus kell käib aeglasemalt. Ühesõnaga – üks õige kodu koht.

Seega olen kasutanud seal rahulikke ja heledaid toone, et miski ei rõhuks ega survestaks, vaid ka ruumis sees kestaks mõnus tunne edasi.”

Hõbemetsa loomisel oli osa ülesandest mõtestamine – kes ja miks tahab seal elada? Arhitektide sõnul on see elukeskkond loodud inimesele, kes tööpäeva lõpuks soovib aja maha võtta ja korraks välja hingata. Kindlasti on see suure­pärane kodu lastega peredele, sest seal ei pea lapsi mängu­väljakule lubades hinge kinni hoidma, ja lemmikloomaga on väga mõnus metsa või tervise­rajale jalutama minna.

KINNISVARA

Eesti kinnisvara­ maakleri 21. sajandi esimesed aastad Elu ei seisa paigal ja nii on pidevas muutumises olnud ka kinnis­ varaäri, mis on viimase 15 aastaga maakleri elukutsesse palju uut kaasa toonud.

N

agu praegugi, toimus sajandivahetusel korterite ja majade leidmine müügiks või üürimiseks peamiselt oma tutvusringkonna kaudu. Objekti reklaamimine käis aga valdavalt selliste paberväljaannete abil nagu Postimees, Soov, Kuldne Börs, Infoline ja Linnaleht.

Pildid objektidest tuli maakleril ise fotofirmasse ilmutamisele viia ja hiljem ajalehtedesse toimetada. Paberfotodel oli üldse kinnisvara­ müügis väga suur roll, kontoris olid fotoalbumid piltide ja objektikirjeldustega, mida kliendid käisid iga päev uudistamas. Selline praktika tõi aga kaasa nähtuse, et büroodes käisid regulaarselt mõned vanaprouad tundide kaupa pilte vaatamas ja maaklerite juttu kuulamas.

Kliendipäevadest ei teadnud ega rääkinud siis veel keegi midagi. Kinnisvaraportaalide ilmumine tõi aga kaasa tollal ulmelisena tundunud võimaluse panna fotodega kuulutus internetti, et seda kõik näeksid.

Bürokraatiat oli rohkem Maaklerilepinguid tehti tosin aastat tagasi üli­ vähe – nüüd on tendents pigem vastupidine ja omanikud nõus hea meelega lepinguid sõlmima.

Tüütu bürokraatia vohas – maakler pidi omanikult võtma volituse, et kinnistusametist ja hoone-

36

registrist objekti kohta õiget infot pärida. Praegu on see kõik registrites mõne hiireklõpsu kaugusel olemas.

Notaritel läks tehingute ettevalmistamisega kordades rohkem aega, sest ka nemad pidid dokumendid ise kokku korjama. Notaris loeti ostu-­

Tänapäeval korraldatakse mitmesuguseid koolitusi ja rakendatakse kohanemis­ programme, enne kui noor maakler iseseisvalt klientide juurde lastakse. müügileping pooltele ette ja mindi siis panka ülekannet tegema või loeti kohapeal sularaha üle ja alles siis kirjutati müügilepingule alla.

Kui praeguseks on toimunud maaklerite seas teatav spetsialiseerumine varade kaupa, siis tosin aastat tagasi anti objekt müüa paljudele põhimõttel „Kes ees, see mees!”. Alustavale kogemusteta maaklerile anti kätte lauatelefon ja kuulutustelehed ning öeldi „tuld!”. Tänapäeval korraldatak-

Anne Heinlo se mitmesuguseid koolitusi ja rakendatakse kohanemisprogramme, enne kui noor maakler iseseisvalt klientide juurde lastakse.

Klient muutus ajapikku teadlikumaks Klient on viimase 15 aastaga kindlasti tänu IT arengule teadlikumaks saanud, sest objektide kohta on müügiinfo lihtsasti kättesaadav internetis, samuti on avalik ehitis- ja kinnistusregister.

Viimasel ajal viiakse ennast hästi kurssi ehitusseadustikuga. Objektide juures soovitakse näha projekte, kommunaalarveid ja muid dokumente.

Aastatel 2002–2007 osteti kõik uusarendused enamjaolt enne ehitustegevuse algust nii-öelda paberilt. Maakler rääkis vundamendiaugu juures, milline vahva elamine sinna kord kerkib, ja lõi ostjaga käed. 2006. aastal oli vaja internetist uusarenduste kuulutused vahepeal maha võtta, et võita aega kõikide soovijatega eellepingute sõlmimiseks, sest kõiki ostuhuvilisi teenindada lihtsalt ei jõutud.

Sajandivahetusel oli pangaintress 12%, kõik inimesed pidasid seda normaalseks. Buumi ajal aga tuvastati kliendi laenukõlblikkus visuaalsel vaatlusel, dokumendid olid teisejärgulised.

Anne Heinlo vanemmaakler, Arco Vara Tartu esindus

Sinu uus linnakorter looduses

K端si lisa: Marianne Puustak 526 0323 Aivar Kaljulaid 564 0565

www.kodulahe.ee

KODULAHE

Maja valmib 2015. aasta detsembris www.merko.ee/rasta18

Maja valmib 2016. aasta l천puks www.merko.ee/sopruse33

Kvaliteetsed kodud Kristiine roheluses Merko on arendanud ja ehitanud kodu tuhandetele peredele Baltimaades.

Parima kvaliteedi ja koduostjatele mugavuse tagamiseks haldame korteriarenduse k천iki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, m체체k ja garantiiaegne teenindus.

www.merko.ee