TIIT TEDER
MAJANDUSMETS: võsa tagant leiab mitmesugust metsa Lk 6–7 30. august 2018 Nr 8 (224)
Liblikad elavad raielankidel Lk 2–3 MAALEHE LISA
ELA KASVÕI METSAS! BRONEERI TEHNOÜLEVAATUS INTERNETIS JA SÄÄSTA 6 EUROT!
2 L O O D U S L I K
MITMEKESISUS
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Raielankidel elutseb arvukalt liblikaid nagu niitudelgi Kuna pärast lageraiet sarnanevad langid mõnda aega poollooduslike niitudega, sobivad need elupaigaks paljudele meie päevaliblikatele. Lankidel leiab ajutise elupaiga lausa 80% Eesti päevaliblikatest, selgub Tartu ülikoolis valmivast doktoritööst. KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee
“Seda, et metsateede servad, sihid, raiesmikud ning metsa läbivate elektriliinide alused on väga liblikarikkad, olin ammu tähele pannud,” selgitab Tartu ülikooli vanemteadur putukaökoloog Tiit Teder, miks nad koos doktorant Mari-Liis Viljuriga otsustasid majandatava metsamaastiku sobivust päevaliblikatele detailsemalt uurida. Nad valisid välja ligi 40 juhuslikku raielanki, kus määrasid päevaliblikate liigilise koosseisu, samuti kogusid nad andmeid uuritud raielankide vanuse, suuruse ning kasvukohatüübi kohta.
“Et metsamaastikus elupaika leidvate avamaastikuliikide osakaal nii suureks osutus, oli meilegi üllatus,” tõdeb Teder. Varasema sarnase mahuga uurimuse käigus Saaremaa loopealsetelt leitud päevaliblikaliikide arv – neid oli 68 – ületas vaid veidi lankidel kohatud liikide arvu, milleks oli 65.
Elavad seal, kus on toitu Seda, et avamaastikul elutsevad liblikad oleks sunnitud lankidele elama kolima seetõttu, et nendele sobivad elupaigad, eelkõige poollooduslikud kooslused, on mõnel pool kadunud või leidub neid vähe, Tederi sõnul siiski väita ei saa. Ohtralt liblikaid elab lankidel ka neis paigus, kus poollooduslikke niite jagub. “Pigem võib öelda, et oportunistidena elavad liblikad seal, kus vajadused nende elutsükli läbimiseks on täidetud,” märgib Teder. “Näiteks hiljuti rahvusliblikaks valitud pääsusaba, kelle röövikud toituvad sarikalistel, saab edukalt hakkama ka aianurga tillipeenras.” Putukaökoloogi sõnul on enamiku liblikate jaoks elutähtsaid ressursse kaks: toidutaimed
röövikutele ja nektaritaimed valmikutele. Elupaiga sobivuse määravad eeskätt just rööviku toidutaimed. “Nimelt on liblikaröövikud toidutaime suhtes üsna valivad, mõni liik toitub ainult ühel taimeliigil,” selgitab Teder. Näiteks kaitsealuse mustlaik-apollo röövikud toituvad üksnes lõokannuse lehtedest. Seega päris kõikidele päevaliblikatele raielangid elupaigaks ei sobi, sest kehvema levimisvõimega taimed lihtsalt ei jõua selle lühikese aja jooksul, mil raiesmik neile elupaika pakub, seal kasvama hakata. Kõrrelistel toituvad silmikud ja kannikestel toituvad täpikud on lankidel aga enamjaolt kohal. “Nektaritaimede suhtes on liblikad märksa vähem valivad,” viitab Teder. Erinevatel kasvukohatüüpidel kohtab eri liblikaliike, sest nende röövikud toituvad eri taimedest.
Näiteks kasvavad liivasel palumetsa langil mitmed kuivi elupaiku eelistavad oblikaliigid, kellel toituvad pruun-kuldtiib ja siniläik-kuldtiib. Paksu mullakihiga salumetsa langil kasvavad aga angervaks ja paljud kannikeseliigid, mis on toiduks vastavalt luhatäpiku ja hariliku kannikesetäpiku röövikutele. “Niisiis ei saa öelda, et üks kasvukohatüüp on olulisem kui teine: liblikate liigirikkuse seisukohalt on oluline elupaikade mitmekesisus, erinevate metsatüüpide avalaigud täiendavad üksteist,” tõdeb Tiit Teder.
Võsasaega tööst on abi Seda, et looduslikult uuenev lank oleks liblikasõbralikum kui istutatud ja hooldatav lank, ei saa üheselt väita. “Looduslikult uuenev lank on liblikasõbralikum kuivade kasvukohatüüpide puhul, kus võ-
Elupaiga sobivuse määravad eeskätt just rööviku toidutaimed. Tiit Teder
sastumine on aeglane,” selgitab Teder. N-ö mitte midagi tegemisest on liblikatele kasu ainult teatud puhkudel. “Seevastu looduslikult uuenev lank salumetsas võsastub ja muutub avamaastiku liblikatele ebasobivaks mõne aastaga. Hooldatud langil säilib rohttaimestik mitmekesisena kauem ja seetõttu püsib seal ka rohkem liblikaliike.” Langid võivad avamaa liblikatele elupaika pakkuda kümmekond aastat, väiksemate laikudena kauemgi. Nagu eespool viidatud, siis viljakates kasvukohatüüpides on see aeg enamasti lühem, kuid sõltub oluliselt langi majandamisest. Peale liblikate pakuvad õiterohked langid ja teised metsamaastiku avalaigud elupaika teistelegi liikidele, kes toituvad nektarist. Arvukalt ja liigirohkelt on esindatud klassikalised tolmeldajad: kimalased ja erakmesilased, aga ka sirelased ning erinevad mardikad. Piisavalt toitu, ohtralt rohelist biomassi jagub ka sihktiivalistele – rohutirtsudele ja ritsikatele.
Country 390 + T50
• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj
Country 380 + T30
• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj
C Country 330 + T15
• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj
Country 480 + T50
• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj
Country 470 + T30
• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj
Country 410 + T15
• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj
Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee
Tule tutvuma maamessile!
Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.
Lankidel elutseb arvukalt liblikaid, ki
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
L O O D U S L I K
MITMEKESISUS
3
TIIT TEDER
P ÕLLUMA JANDUS
Haritud rohumaal kohtab vähe liblikaid Putukaökoloog Tiit Teder märgib, et kultiveeritud rohumaad sobivad elupaigaks üksnes mõningatele liblikaliikidele. “Neil kohtab vaid kõige laiema elupaigakasutusega liike, näiteks rohusilmikut ja niidupunnpead,” ütleb Teder. Põhjuseks on asjaolu, et tänapäevased rohumaad on väga liigivaesed, sinna külvatakse ainult üks või mõni taimeliik ning toitu niisugused kultuurid liblikavalmikutele ja enamiku liblikate röövikutele ei paku. Isegi ristikupõld ei ole päevaliblikatele ideaalne elukoht, sest kuigi õitsemise ajal pakub see valmikutele küllaga nektarit, toituvad ristikul üksnes vähesed röövikud. “Võrreldes pika aja jooksul kujunenud ja taimestikult liigirikaste poollooduslike rohumaadega, kus võib kohata kümneid päevaliblikaliike, on kultiveeritud rohumaadel päevaliblikate liigirikkus kuni kümme korda väiksem,” tõdeb Teder.
Ristikheinataevastiiba võib kohata nii niitudel kui ka raiesmikel, heinamaadel ja teeservades.
LIIGNE HOOL
Teeservi võiks harvem niita Ehkki madalaks niidetud teeservad näevad inimese silmis kenad välja, võiks tolmeldajate heaolu silmas pidades neid niita ainult korra aastas. Seda võiks teha alles siis, kui enamik taimi on ära õitsenud ehk siis alates augusti teisest poolest või koguni septembrist. Niites varem, tuleks seda tolmeldajate elu-olu silmas pidades teha 10–20 cm kõrguselt, et säiliks õitsvaid taimi tolmeldajatele ja biomassi röövikutele. Kõige hullem on aga mürgitamine, mis ei jäta tolmeldajatele maantee- ja raudteeserva alles mingeid taimi. Allikas: Tiit Teder malasi, sirelasi ja teisi tolmeldajaid, sest raiesmiku taimestik sarnaneb poollooduslike niitude taimestikuga.
• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • saematerjali müük • küttepuude müük
Japa sobib neile, kes hindavad efektiivsust, lihtsamat tööprotsessi juhtimist, kergust ja turvalist ning jäätmevaba küttepuude valmimist.
HALUMASINAD, PUULÕHKUJAD JA KÕIK VAJALIK KÜTTEPUIDU TOOTMISEKS tel 504 4950, 5400 5250 e-post info@metsaomanik.ee
www.metsaomanik.ee
4 Ü L E V A A D E
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Metsauuenduspäev tõi kokku praktikute tarkuse KRISTIINA VIIRON
Metsauuendus on majanduslikult kulukas, ent uue metsapõlve kasvama saamise nimel tehakse palju tööd, tõdesid eelmisel nädalal Valgamaal Õrus metsauuenduspäevale kogunenud metsamajandajad. KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee
Õppepäeva korraldaja Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann viis osalejaid enda sõnul uudistama mitte just kõige lihtsamaid kultuure – paljuski oli tegemist viljakate ja väga viljakate kasvukohatüüpidega, kus boniteet on küll hea, ent kultuurihooldusel tuleb rinda pista umbrohuga, hilisemal valgustusraiel aga lehtpuudega. Keskmiselt tahab uus metsapõlv niisugustel maadel enne likviidset harvendusraiet inimese sekkumist neljal korral: kahte kultuurihooldust ning ühte või ka kahte valgustusraiet. Ent Metsatervenduse metsaülem näitas niisuguseidki lanke, kus kultuurihooldust oli tehtud lausa neljal korral. Vastasel korral lämmatanuks vaarikas ja nõges, mis Rallmanni sõnul olid temaga lausa ühepikkused, langil kasvavad noored kuused.
RAHA
Kultuurihooldust oli tehtud nii ümber taime, koridorina kui ka ülepinnaliselt – sõltuvalt maapinna ettevalmistusest ja puuliigist. Näiteks ketasadra või mätastajaga ettevalmistatud kuusekultuuri on Rallmanni sõnul mõistlik hooldada koridorina – nii paistavad tulevikupuud paremini silma ning lisaks varjavad kuuskede kõrval sirguvad lehtpuud rohukasvu. Hiljem, kui kuuskedel on piisavalt kõrgust ning umbrohi neile enam konkurentsi ei paku, raiutakse lehtpuud valgustusel välja.
Kui palju maksvad metsauuendustööd?
Oluline töö Hädavajalik metsauuenduse juures on maapinna ettevalmistamine – seda tõdesid kohale tulnud üksmeelselt. Esiteks on nii lihtsam istutada. Esimesel aastal on taime ümbrus suhteliselt umbrohuvaba, hooldusel paistab taimerida kergemini silma ning olenevalt langi veerežiimist saab vao harjale, servale või põhja istutades vähendada vastavalt niiskusest või kuivusest tingitud riske. Rallmanni näidatud lankidel oli maapind valdavalt ette valmistatud vesivagude ja mätastamisega, kusjuures kogemus ütleb, et mõistlik on kasutada mätta tegemiseks vesivao kaevamisel saadud pinnast. 2011. aastal kasutas ettevõte ühel langil ka niisugust mätastamist, kus kopp kaevas augu ja august võetud materjalist tegi augu kõrvale
Õppepäevalised (paremal Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann) jänesekapsa-kõdusoo eraldisel. Maapind valmistati ette 2012. a sügisel vesivagude ja mätastega ning kuused istutati 2013. aasta kevadel. Seda kultuuri on hooldatud juba neli korda.
mätta, ent sellisest maapinna ettevalmistusest on Metsatervenduse OÜ nüüdseks loobunud. “Kultuurihooldusele on see äärmiselt ebamugav,” põhjendab Rallmann ning tema väites polnud põhjust kahelda, maapinna ebatasasust sai tunda iga kohalolija – ja seega saab ka saemees. Nii hulluks olukord metsaülema kinnitusel siiski ei jää, seda näitab 2007. aasta lank, kus augud on kinni vajunud. Peale selle aitab maapinna ettevalmistamine tublisti kaasa
looduslikule uuenemisele, vastasel juhul ei saa puude seemned nii hõlpsasti “jalgu mulda”.
Liiga karm nõue Elavat arutelu kokkutulnute seas tekitas seadusega nõutav istutustihedus: vähemalt 3000 männitaime ja 1500 kuuske hektarile, mida on metsamajandajate hinnangul liiga palju. Kogemus näitab, et hiljem tuleb hulk neist istutatud okaspuudest hooldusraietega välja
raiuda – esimese harvendusega 1000 puu peale ning uuendusraiesse läheb 500–600 puud hektari kohta. Samuti lisandub langile puid, mis hakkavad kasvama looduslikult ja mis samuti hoolduse käigus säilitatakse. Osaühingu Valga Puu juht Andres Olesk tõdeski, et Lõuna-Eestis nad üle 1000 okaspuu hektarile ei istuta, sest looduslik uuendus on seal lihtsalt nii hea. OÜ Tornator Eesti metsandusjuht Andres Lavrenov ütles, et keskmiselt istutasid nad tä-
n Maapinna ettevalmistamine traktori haakes mätastaja või ketasadraga: 100–130 eurot hektar. n Avajuurse kuuse istutamine: taime hind 25 senti, taime istutamine 12–15 senti tükk. Istutades hektarile näiteks 1700 avajuurset kuuske, kulub selleks ligi 680 eurot. n Potimänni istutamine: taime hind 20 senti, istutamine 7–8 senti tükk. Istutades hektarile 3000 mändi, kulub selleks ligi 1000 eurot. n Kultuurihooldus sõltuvalt viisist: 110–150 eurot hektar. n Valgustusraie: 200 eurot hektar. Allikas: Metsatervenduse OÜ
navu hektarile 1700 kuuske ja 2000 mändi. Väiksemat tihedust seadus küll võimaldab, ent sellisel puhul loetakse istutamine looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. “Niisuguste päevade mõte ongi, et tänu erialapraktikute infovahetusele saame kõik neid töid paremini teha ja tõsta tulevase metsapõlve kvaliteeti,” märkis Anti Rallmann.
OSTAME • paberpuitu Kunda
ja Pärnu terminalis • metsakinnistuid • kasvava metsa raieõigust Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee
www.hevo.ee
Palgihaaratsid Palgivintsid Tagakopad Roopsahad Põllutehnika Helista ja küsi pakkumist!
Info: tel 515 3795, hevo@hevo.ee
Tulevikule mõtlevad metsaomanikud hindavad Malwa metsamasinaid!
Uued ja kasutatud varuosad metsatehnikale
Ekspandertapid
Müük: 5807 0874, 512 6033 Hooldus: 526 3288 Poe 8, Lähte 60502 Tartu vald, timberbalt@timberbalt.eu www.timberbalt.eu
P Ä E V A K A J A 5
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
KRISTIINA VIIRON
Lauri Salumäele tõi parima metsamajandaja tiitli armastus “Teate, ta armastab metsa,” vastas Lauri abikaasa Marge Salumäe vastuseks auhinnatseremoonial esitatud küsimusele, mida Lauri teeb, et tiitel just talle tuli. “Punnitamisega ei tule midagi.” KRISTIINA VIIRON kristiina.viiron@maaleht.ee
Parim metsamajandaja Lauri Salumäe koos abikaasa Margega.
Kuigi tänavuaastane parima metsamajandaja tiitel anti nimeliselt küll Laurile, askeldab abielupaar Lääne-Virumaal Mäehansu talu metsas suuresti koos. Ühised on näiteks istutustööd, pere peale on ära jaotatud ka metsahooldus. Kokku on Salumäedel metsa 106 hektarit, osa sellest on talule tagastatud maa, osa aga erastatud ja juurde ostetud. Metsamajandamise konkursi žürii liige Aira Toss nimetab ühe põhjusena, miks otsustati tiitel Laurile anda, mehe pikaajalist vaadet oma metsale. “See on metsamajandaja konkurss ja majandajal on tarvis teada, mida ta majandab. Ning Lauri teab. Mitte et teised seda ei teaks, aga aastatega saavuta-
tud kogemus annab tunda,” selgitab Toss. Seda kogemust on Lauril nüüdseks 21 aastat. “20 aastat on pikk aeg ja ühtteist paistab välja ka. Mets kasvab selle aastaga kümme meetrit,” nendib Lauri.
Majandavad järjepidevalt 20aastast metsa kasvab Mäehansul ka, sest pere majandab põhimõttel, et igal aastal võetakse hektar või paar lagedaks ning istutatakse uus. “Nii on metsa vanus järjepidev ja ühevanust metsa ei ole, ei peagi olema,” tõdeb Lauri. Suuremaid raieid tellib pere teenustööna, sest saja hektari majandamiseks ei ole otstarbekas oma metsamasinaid soetada. Kui 20 aastat tagasi tundunuks 100 hektarit metsa tolleaegseid teadmisi ja kogemusi arvestades ülemäära suurenagi,
Ühevanust metsa ei ole, ei peagi olema Lauri Salumäe
siis praegu võiks metsa Marge sõnul tegelikult rohkemgi olla, sest aastatega on oskused metsa majandada kasvanud.
Peale metsa ka kitsed Oma metsa hooldades on Salumäedel korduvalt tulnud rinda pista ulukikahjustustega, 2010. aastal tuli ka üsna palju tormimurdu koristada, tänavu aga kimbutab põud. Viimati mainitu toimet saab täpsemalt hinnata kevadel, siis on näha, kas kuiva käes kannatanud taimed suutsid talve üle elada. “Vähemalt seda hirmu ei ole, et töö otsa saab,” naerab Marge. Tema peab talus lambaid ja kitsi, valmistades kitsejuustu ning villatooteid. Lauri on igapäevaselt ametis aga metsataksaatorina. “Maal on täiesti võimalik ära elada, kui inimesed teavad, mida nad teevad – see paistas sealt majapidamisest välja,” lisab Aira Toss veel ühe plussina, mis kaalukausi Salumäede kasuks kallutas. Parima metsamajandaja konkursil osalenuid autasustati 18. augustil Uuemõisas kogu pere metsapäeval. Konkurssi korraldavad Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus.
TIITLID
2018. aasta parima metsamajandaja konkursi tulemused n Lauri Salumäe – 2018. aasta parim metsamajandaja (Lääne-Virumaa) n Maive Vaarpu – taimetundja metsaomanik (Hiiumaa) n EELK Ridala Püha Magdaleena kogudus – ühistegevust toetav metsaomanik (Läänemaa) n Ilmo Torn – laiahaardeline metsaomanik (Saaremaa) n Märt ja Oliver Koitmaa – tubli hobimetsaomanik (Tartumaa) n Tornator Eesti OÜ – professionaalne metsamajandaja (üle Eesti) n Jüri Stroo – tubli püsimetsamajandaja (Lääne-Virumaa) n Mikk Vakkum – metsamajanduse tulevikutegija + Deskise eriauhind (Järvamaa) n Mare ja Heini Kunimägi – innukas metsauuendaja + ASi Plantex / Juhani Puukooli eriauhind (Viljandimaa)
• Raieõiguse ost • Metsakinnistute ost • Kraavide, teeäärte ja kruntide puhastamine võsast • Harvenduse ja valgustuse lõikamine • Metsa istutamine • Kändude freesimine
ÕIKAME, SIIS KA L I ISTUTA M E! KU
www.metsadkorda.ee
KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS tel 740 5542, 504 1738 • info@iriscorptrans.ee www.iriscorptrans.ee
6 M E T S A M A J A N D U S
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Võsa tagant leiab enamasti metsa SVEN ARBET
Need, kes ütlevad, et Eestimaal polegi enam muud kui lageraielangid ja võsa, võiksid minna lähemalt vaatama, sest tee pealt nähtava võsa taga tihtipeale õige mets alles algab.
K E L L E O M A?
Eesti metsaomand Suurim maaomanik on Eesti riik 1,62 miljoni hektariga. Suurim erametsaomanik on Soome pensionifondidele kuuluv OÜ Tornator Eesti, kelle halduses on 61 000 hektarit maad. Järgnevad AS Graanul Invest 41 400 hektari ja Vestman Grupp 37 600 hektariga (ühtlasi suurim Eesti kapitalile kuuluv omand). OÜ Kinnistu on oma hallatava 22 100 hektari maaga praegu kuuendal kohal.
AIN ALVELA ml@maaleht.ee
Metsaleht kutsus väikest metsavaatlust tegema aastaid kas otse metsas või siis metsandusega tihedalt seotud tööpõllul toimetanud Mart Eriku, kelle ettevõtte OÜ Kinnistu hoole all on praegu rohkem kui 11 500 hektarit metsamaad, millesse on kasvuootusega raha paigutanud Euroopa investeerimisfondid. Tõepoolest, kui kulgeda autos mööda Eesti tuiksoont Tallinna–Tartu maanteed, siis pealiskaudne vaatleja heidab pilgu siia ja tänna ning ütleb, et kõik on võssa kasvanud. Aga tarvitseb vaid autost välja astuda ja mõnda seesinatsesse võserikku sisse kiigata, kui paistab, et metsa serva palistava võsa varjus peidavad ennast juba tõelised metsapuud. Niisugust puistut, mida võib õigustatult võsaks nimetada, kohtab reeglina ainult pooleli jäänud kinnisvaraarenduste
Allikad: Maad.ee, Metsaleht Mart Erik ütleb, et metsa, sh käest lastud metsa, on Eestimaal palju. Ta leiab, et muidugi on iga omaniku enda asi, mida ta oma metsaga ette võtab, ent kui sellel ikka suurte massiividena mädaneda lasta, on see lõppkokkuvõttes ju meie ühine rikkus, mis nõnda hävib.
ümbruses ja siin-seal kraavipervedel kasvamas. Ka pilku silmapiiri poole pöörates näeb, et lepistiku tagant kõrguvad välja suuremad puud, enamasti kuused. Seal võib ennast peita koguni selline mets, mida rahvas tavatseb põliseks nimetada – praeguseks juba oma 70 aastat puutumatult kasvanud laas, mis hakkas tekkima
1940. aastatel küüditatud talunike põllumaadele, mida ühtäkki keegi enam üles ei harinud.
Pärast sõda Aga enamasti on siinsed majandusmetsad – kuuse-, männi- või segametsad –sõjajärgsetel aastatel külvanud-istutanud riiklikud metsamajandid. Nõukogude ajal
on need ka vähemalt kaks harvendusraiet läbinud. Sõltuvalt omanikust on neid metsi viimastel kümnenditel rohkem või vähem hooldatud ning nüüd hakkavad need järjepanu raieküpseks saama. See ongi põhjuseks, miks praegusel ajal korraga nii palju metsa (lage)raiutakse – 70– 80 aasta eest lihtsalt hakkas või
pandi kasvama rohkesti noort metsa. Mart Erik hoiatab, et tänavu äkki peamegi valmis olema selleks, et aastane raiemaht ületab 13 miljonit tihumeetrit. Suvel saadi metsa hästi kätte, puidu hinnad on kõrged. Erik ei varja oma skeptilisust püsimetsamajandamise suhtes. “No ma tahaks näha raieküpse majandusmetsa kinnistut, mis ostetakse üles ja päästetakse lageraiest,” ütleb ta. “Ehk ainult siis,
METSAMATERJALI HINNAD MÕNE KLÕPSU KAUGUSEL!
www.metsaraha.ee Metsaraha on veebikeskkond, kus saab mõne hiireklõpsuga teada, mis maksavad erinevad metsamaterjalid Sinu poolt valitud metsa asukohas.
Kasuta Metsaraha keskkonda, kui PLAANID MÜÜA METSAMATERJALI SOOVID TEADA ÕIGEID METSAMATERJALI HINDU
kui keegi selle kingib või annetab, aga turult saab seda osta ainult turuhinnaga. Kui nüüd sealt hakatakse üksikuid palgipuid välja võtma, siis selle kinnistu väärtus kukub ju kohe kolinal. Sellise, iseenesest ju majandusmetsa tootlus tuleb nii väike, et ... no ma ei kujuta hästi ette sellise majandusmudeli jätkusuutlikkust.” Ta leiab, et püsimetsana võib ja saab majandada väikest n-ö talumetsa, kui omanik ei ootagi sealt teab mis erilist tulu, ta teenib oma leiva mujalt ja võtab oma metsatukast vaid valitud puid.
Mets on omaniku nägu Ainuüksi Tallinna–Tartu maanteed ümbritsevaid metsi põgusalt takseerides saab teha üldistuse: üksikutele eraomanikele kuuluvad metsad seisavad hooldamata. Nende sekka võib arvata ka mõned nn reformimata riigimaa kinnistud. Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevad metsad on aga rohkem või vähem hooldatud. Olgu veel lisatud, et jutt käib majandusmetsadest, mitte kaitsealustest metsadest. Nii leiame kinnistu, kus 5–7 aastat tagasi on tehtud lageraie, jäetud see looduslikule uuendamisele ja mis igatseb juba valgustusraiet, et kased või isetekkelised kuused kasvama pääseks.
M E T S A M A J A N D U S 7
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Taamal kõrgub madala lehtpuumetsa taga kuusik. Seda näeb ainult eemalt vaadates, lähedalt võib sellest märkamata mööda minna, nähes teeserva palistamas vaid lepa- ja sarapuuvõsa.
Harvendusraie läbinud mets, kuhu on kasvama jäetud kased ja jämedamad lepad.
“Näib, et justkui võsa, aga tegelikult on see ju noor mets, mis seob süsinikku tõenäoliselt märksa rohkem kui kõrvalolev hooldamata vana mets, kus juurdekasvu enam õigupoolest ei olegi,” iseloomustab Mart Erik. Ta nendib, et tegelikult on meil kuusel käes rasked ajad, põhjuseks kliima soojenemine, mis tõenäoliselt soodustab kahjurite ja haiguste levikut.
rit. Kusjuures igal pool võib leida 40–50 aasta vanuseid surevaid lepikuid. “Need õigel ajal maha võttes oleks seal praegu mõnus kuuseriisika noorendik,” täheldab Erik. Ta tõdeb, et võime ju metsi kaitse alla võtta, et maanteel sõitjatele oleks näha, kuidas puud surevad. Kui jätta aga majandusmetsa puud surema, siis hakkab see mets kisendama.
“Kui tuleb veel paar kolm kuuma ja kuiva suve, siis hakkavad juurepess ja üraskid massiliselt kuusikuid sööma,” arvab Erik.
Kõikjal, kus käime, on lõputult nn energiapuitu, ainuüksi lepikuid kasvab kogu Eestimaal vähemalt 30 miljonit tihumeet-
Kogu metsandust tuleb vaadelda pikas ajas. Inimene näeb sellest vaid ühte silmapilku. Mart Erik
Metsa- ja põllumaade ost. Raieõiguse ostmine. Metsakinnistute majandamine. Metsaraie ja metsamaterjali transport. Giljotiiniga võsaraie. Pärnu mnt 75a / 78301 / Märjamaa / Raplamaa tel 52 84 932 / riho@timberston / http://www.timberston.ee/
“Loomulikult on ka selliseid kohti vaja, aga majandusmets kui tervik vajab ikkagi aktiivset majandamist,” märgib ta. “Ja kogu metsandust tuleb vaadelda pikas ajas. Inimene näeb sellest ainult ühte silmapilku.” OÜ Kinnistu ja selle halduses olevate firmade kontrolli all oleval metsamaal kasvab hinnanguliselt kaks miljonit tihumeetrit puitu, millest pool on raie-
küps mets. Selle võiks kas või kohe maha võtta. Siiski raiutakse aastas vaid 30 000–50 000 tm, tänavu küll keskmisest rohkem, sest hinnad on ju ülihead. Investorid soovivad, et tegevus, sh ka fondide tootlus oleks kestev. Igal aastal kultiveeritakse enamik lageraiemaast, muist sellest jääb ka looduslikule uuenemisele.
8 J A H I N D U S
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Põltsamaa mehed tõstavad jahisarvemängu ausse Et vanad jahitavad unustusse ei vajuks ja uhked jahisarvehelid ikka inimestel meeles püsiks, võttis neli jahija pillimeest kätte ning salvestas duubelplaadi, millel leidub nii Eesti jahisignaale kui ka valik jahimuusikat laiast maailmast. AIN ALVELA ml@maaleht.ee
Kui mõne sajandi eest olid jahisarvest kuuldavale lastavad helid küttidele metsas kõige kiiremaks märguandeks mingist olukorrast, mis jahi käigus tekib, siis nüüdseks on sarvepuhumine asendunud info edastamisega raadiosaatjate või mobiiltelefonide vahendusel. Et hoida elus aastatetaguseid traditsioone, otsustas Põltsamaa jahisarvekvartett jahisignaalid ja jahimuusika plaadikogumikule talletada.
Jahisarve hüüd üritusel Olgugi et n-ö praktilist otstarvet neil küttimisprotsessis enam pole, on jahisignaalide ja -muusika mängimine siiski oluline osa kõikvõimalikest jahiteemalistest ja ka jahivälistest üritustest. Seda enam, et Eestis on küll olemas Tõnu Vaaski 2004. aastal välja antud brošüür “Jahisarve puhumise õpetus”, aga siiani puudusid kodumaised helinäidised, kuidas sarve täpselt puhuma peab.
ANDRA HAMBURG
Lisaks on jahisarvemängul ka kahtlemata ainulaadne rituaalne tähendus. Heal tasemel korraldatud jahiürituse, olgu selleks siis jaht ise või jahimeeste kokkutulekul tublide küttide autasustamise tseremoonia, oluline kvaliteeditunnus on ürituselt kostev jahisarve hüüd. Eks see anna tunnistust ka sellest, et jahipidamine tähendab ühtlasi austusega suhtumist nii kütitavasse ulukisse kui ka loodusesse laiemalt. Põltsamaa jahisarveansambli üks liige Lauri Kivil, kes varem on aastaid tegutsenud professionaalse pillimehena Eesti kaitseväe orkestris, kinnitab, et jahisarvemuusika lisab igale jahipäevale pidulikkust, hoiab elus vanu tavasid ja ei ole õige neid hetki lasta unustusehõlma vajuda. Sestap jahisarvemuusikat, Eesti jahisignaale ja teeneka loodusemehe Fred Jüssi salvestatud metsloomade hääli sisaldava plaatide väljaandmiseni jõutigi. Eesti jahisignaalidest sisalduvad sel näiteks “Jahi algus”, “Uluk haavatud!”, “Karu tabatud!”, “Tulge kokku!”, “Au kütile!” ja “Jahi lõpp”. “Need on nagu kord ja ko-
Põltsamaa jahisarveansambel esitles oma äsjast CD-kogumikku ülemöödunud nädalavahetusel Põltsamaal.
hus stuudios salvestatud plaadid. Meil kulus selleks seitse pikka nädalavahetust, kuhu meestel tuli oma aega pere kõrvalt ohverdada,” kirjeldab Lauri Kivil kogumiku valmimise protsessi. “See oli paras katsumus, aga nüüd on muidugi seda parem tunne plaati käes hoida. See tähendab meile ikka tõesti palju.”
On ikka väga ülevad ja võimsad hetked küll, kui näiteks enne ajujahi algust kõlab üle vaikse metsa signaal “Jahi algus” või kui neljast jahisarvest koosnev grupp mängib jahiretke lõpus parimale jahimehele signaali “Au kütile!”. Lauri Kivil
Ta selgitab, et kui klassikaline jahisarv lubab mängida kuut nooti ja komponeerida lihtsakoelisi kolmkõlanoote, millele ongi üles ehitatud kõik jahisignaalid, siis Põltsamaa ansamblis on ka kaks ventiilidega varustatud Fürst Plessi tüüpi jahisarve ja üks Parforce’i jahisarv, mis lubavad viisistada juba kõikvõimalikke, ka kontserdil esitamiseks sobilikke jahisarvelugusid.
Kas või üks plaat jahiseltsis “Eestis on jahisarvemängu harrastajaid, aga selle mängimise kultuur pole siiski kuigi laialdaselt levinud, nõnda et jahisarvemängu kodumaa Austria või Saksamaaga, kus see ka laialt kasutusel, me ennast siiski võr-
relda ei saa,” räägib Kivil. “Meil ei osata neid tseremooniaid veel väga väärtustada, kuigi on ikka väga ülevad ja võimsad hetked küll, kui näiteks enne ajujahi algust kõlab üle vaikse metsa signaal “Jahi algus” või kui neljast jahisarvest koosnev grupp mängib jahiretke lõpus parimale jahimehele signaali “Au kütile!”.” Kivil ei usu, et kogumiku tegijad selle müügiga kasumisse jõuavad ja ega see olegi eesmärk. Ühtlasi – Eestis on umbes 15 000 jahimeest, plaate aga üksnes tuhat. Siiski peab Lauri Kivil heaks saavutuseks, kui edaspidi oleks igas jahiseltsis vähemalt üks jahisarvehelidega plaat. Kes soovib jahimuusika CDplaati endale soetada, sel tasub
H E A T E A DA
Põltsamaa aktiivsed jahija pillimehed n Põltsamaa jahisarveansambel on asutatud 2008. aastal. n Koosseis: Jaan Enok, Lauri Kivil, Peep Geraštšenko, Tõnis Kaeramaa. n Esimesed kolm on endised tegevmuusikud, keda nüüd seob soov mängida heas seltskonnas jahisarve ning kirg jahinduse vastu. Ansambli kunstiline juht ja eestvedaja on pikaaegne Põltsamaa jahiseltsi liige Tõnis Kaeramaa. n Alustati triona, 2013. aastal moodustati kvartett. n Varem on ansambli koosseisus mänginud Urmas Mägi, Hanno Mölder, Eino Georg, Martti Orr, Simmu Vasar ja Toivo Alp. n Noodimaterjali ja repertuaariga on ansamblit aidanud Tõnu Vaask ja Eino Georg. n Ansambel osaleb igaaastasel Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutulekul peetaval jahisarve mängimise võistlusel. n Aastatel 2014–2016 osaleti Voorel korraldatud Rootsi kuninga Karl XII kunagisest jahiretkest inspireeritud pidulikul jahiüritusel. n Mängitakse veel paljudes jahindusalastel üritustel, näiteks jahikoerte näitusel, jahitrofeede näitusel jm. n Ansambli tegevust toetab Eesti Kultuurkapital. Allikas: Lauri Kivil
ühendust võtta e-posti aadressil jahisarv.poltsmaaa@gmail.com. Lähiajal jõuavad plaadid müüki ka Rahva Raamatu poodidesse.
M E T S A M A J A N D U S 9
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Mets parandab vete kvaliteeti
EESTI ERAMETSALIIT
Mets aeglustab vee äravoolu ja vähendab toitainerikaste vete kiiret jõudmist veekogudesse, teisalt on metsal tähtis roll vee tagasijõudmisel ringlusesse. VIKTOR HAAB ml@maaleht.ee
Metsamajandajad puutuvad metsa vetele avaldatava mõjuga kokku näiteks lageraie korral. Kui suured puud, kes imavad oma elutegevuseks suurtes kogustes vett, on maha raiutud, ei leia see vesi enam ärakasutamist ja raiesmikul võib tekkida liigniiskus. Selle vältimiseks soovitatakse pärast lageraiet puhastada alal olev kraavitus. Kui sellest ei piisa, aitavad kaasa vesivaod ehk nõvad, mis tõmmatakse raiesmikule maapinna ettevalmistamisel enne uue metsakultuuri rajamist. Puutaimed istutatakse vesivagude nõlvadele.
Vesi liigub läbi metsa mitmes suunas Järjest rohkem on kasutusel ka liigniiskete raiesmike mätastamine – spetsiaalse mätastajaga (kinnitatakse ekskavaatorile) laotakse raiesmikule n-ö ümberpööratud mättad, millele istutatakse puutaimed. Metsaomanik Taavi Ehrpais, kes tänavu uuendas oma metsas vähemalt poole raiealast mätastele istutatud taimedega, ütles, et sel moodusel on mitu plussi: taim jääb liigniiskusest kahjustamata, tal on piisavalt valgust ja ka toitaineid on rohkem. Peale selle jääb ära vajadus otsekohe kultuurihooldusega
(rohu tõrjumisega) tegelema hakata. Piltlikult öeldes liigub vesi läbi metsa mitmes suunas. Tuleb sademetega alla, imbub pinnasesse, jõuab puude ja teiste taimede juurte kaudu taimedesse. Osaliselt läheb vesi uuesti ringlusesse pinnasest ja taimedest aurudes ning osa veest voolab pinnast mööda ära ning jõuab lõpuks vooluveekogudesse.
Äravooluvesi on üks neist põhjustest, mis tekitab poleemikat. Lihtsustatult on nii, et mida aeglasemalt vesi vooluveekokku jõuab, seda puhtamaks see saab. Kui alal on eeskujulik kraavitus ja kõik looduslikud lodukohad on kõrvaldatud, voolab vesi ära kiiresti, kuid ei jõua puhastuda ja vooluveekokku jõudev vesi on mineraali- ja toitainerikas. Kui teiste sõnadega ütelda, on kraavitus metsamajandu-
Metsa majandaja juhib liigveed metsast välja, aga loodusele sobiks, kui metsas leiduks ka lodualasid.
sele hea, kuid loodusele sobib vähem. Metsa majandaja juhib liigveed metsast välja, aga loodusele sobiks, kui metsas leiduks ka lodualasid. Kompromissina on looduskaitsjad soovitanud (nt Eestimaa Looduse Fondi väljaandes “Elurikkad metsaojad”) metsaomanikel oma metsa kraavisüsteem läbi mõtelda, metsandusele mittevajalikud kraavid kinni ajada ning eraldi tähelepanu pöörata looduslikele veekogudele (nt ojad), kui neid kinnistul leidub. Veekogude kallastel soovitavad nad puid säilitada ja lasta kaldaribade puistul kasvada loodusilmeliseks.
“Kui vähegi võimalik, jäta vette kukkunud puud vette,” soovitavad looduskaitsjad seoses elurikkusega veel.
Mõjutab veerežiimi ja kliimat Veekogused, mis metsas ringlevad, on suured. Näiteks on välja toodud, et lehtpuumetsa aurumine ehk transpiratsioon ühel hektaril võib sooja ilmaga olla 20 000–40 000 liitrit päevas või et üks suur tamm võib aastas transpireerida kuni 151 000 liitrit vett. Üldisem pilt on teada vihmametsade kohta: vihmamet-
sade taimed seovad umbes poole piirkonda langevatest sademetest, mis aurumise ehk transpiratsiooniga jõuab tagasi atmosfääri. Veerand sademetest imbub pinnasesse ja veerand kaob pindmise äravooluna. Ühe metsaosa raiumine toob kaasa selle ala veerežiimi muutuse, metsade seisund suurematel aladel mõjutab kliimat – kasvav mets on kliimaprotsesside stabiliseerija. Just seos kliimaga on põhjus, miks tänapäeval metsa suhted vetega (sademed jm) on jätkuvalt teadlaste tähelepanu all. Muu hulgas uuritakse näiteks, kuidas mets sademete hulka mõjutab. Harjumaa 514 8238 501 9257
ÜMARPUIDU KOKKUOST Vasyl Protsiv Margo Miks Priidu Teppo
Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369
516 5190 515 0811 513 5350
Järvamaa 503 8777 514 8238 Läänemaa 523 7944 501 9257 Risti Kaimas Viimsalu
Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Põlva Priidu Teppo
Raplamaa 523 7944 501 9257
Vasyl Protsiv
Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200 www.metsaforest.com/ee
Võrumaa 5342 4232
10 A J A L U G U
AJALOOSARI
MEIE METSA LUGU 11 TOIVO MEIKAR metsandusajaloolane
Peale puidu ja teiste käegakatsutavate, rahaliselt hinnatavate hüvede (nt marjad, seened jne), lasus metsal ülesandeid, mis said realiseeruda ainult raiete piiramisel või koguni keelamisel. Esmatähtsaks ei saanud puit, vaid muud hüved. Kõige üldisemalt nimetati selliseid raiepiirangutega metsi kaitsemetsadeks, kus kõige olulisem polnud niivõrd metsa enda, vaid tema mitterahalise hüve kaitsmine. Mets ise sai hoiuobjektiks palju hiljem, looduskaitseliste ideede arenguga.
Metsad maamärgina Laevade Läänemerel navigeerimisel oli päevaste meremärkidena oluline tähtsus rannikumetsadel, neist tuntuim ja olulisim oli Naissaar. Seadusega hakkas riik neid metsi hoidma Vene senati 1764. aasta ukaasiga, mil Läänemere saartel keelati umbes 107 meetri laiusel kaldaribal metsa välisilmet muutvad raied. Otseselt Naissaare osas fikseeriti nimetatud keeld koguni Vene metsaseaduses ja see kehtis esialgu ka Eesti Vabariigis umbes 100–200 meetri laiuse raietest hoitava rannaribana.
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
Kas metsal oli otseselt mitterahalisi väärtusi? 1934. aasta metsaseaduses Naissaarele kehtiv erisus kadus, kuid säilis nõue hoiduda Läänemere saartel 100 meetri laiusel kaldaribal igasugustest raietest.
Puhkemetsad Tänapäevases tähenduses puhkemetsad olid teada juba sajandeid tagasi, ühe esimesena Tallinna linnale kuulunud Kopli poolsaarel kasvanud metsa näol. Vähemalt kurdeti, et Liivi sõja käigus Tallinnat piiranud Vene väed hävitasid siinse kauni ja linnaelanike seas armastatud “Lustwaldi”. XVIII sajandi mõisaplaanidel kohtab tavaliselt mõisakeskuste läheduses asuvaid metsatukki märkega “Gehege”. Tegu oli kaitstava alaga, eeskätt puhkamiseks mõeldud hoiumetsaga, kus ei raiutud. Seal võis olla mittemajanduslikke ratsutamiseks sobivaid teid jms. Mõisnike eralõbu rahuldavate metsade kõrval hakkasid peamiselt XIX sajandi teisel poolel mõne linna vahetus läheduses munitsipaalmaadel kujunema juba laiemale kasutajaskonnale mõeldud puhkemetsad. Sellisteks said Rakveres Palermo mets, Kuressaares Loode tammik, Valgas Priimets, Tallinnas Kloostrimets jne. Kas ja millises ulatuses ning viisil seal raiuti, olenes linnavalitsuse nägemusest. Eesti Vabariigis anti puhkemetsadele ametlik staatus 1925. aasta suvitus- ja ravitsuskohta-
de seadusega. Neis metsades keelati linna- või maavalitsuse loata metsa ja üksikute puude raie, tööstusliku kasutusega hoonete püstitamine jms. Sisuliselt sarnanesid need riigimetsades eraldatud pikema raieringiga pargimetsadega, kus kasutati peamiselt valikraiet haigete, vigastatud ja määratud raieringist üleseisnud puude kõrvaldamiseks. Kindlatel juhtudel oli lubatud ka raiumine platside, gruppide või kitsaste lankidena. Need metsad määrati eeskätt looduskaunitesse kohtadesse ja suvituspiirkondade lähedusse, suurimaks kujunes Pühajärve ümber paiknev 292hektarine pargiblokk. Kokku oli riigimetsades umbes 1060 hektarit tervishoiumetsi ja umbes 4450 hektarit pargimetsablokke. Mõlemale lisandusid veel omavalitsuste maadel asunud puhkepiirkondade metsad.
Kaitsemetsad Kaitsemetsadena on ajalooliselt käsitletud rannikuäärseid pinnasekaitse metsi. Erainitsiatiivil hakati luiteid metsastama XVIII sajandi algul. Ulatuslikum kaitsemetsade riba ühes kaitse-eeskirjadega määrati Liivimaa kubermanguvalitsuse korraldusena, seega kohaliku võimu initsiatiivil, 1839. aastal piki Riia ja Pärnu lahe äärseid metsastunud luidestikke. See Eesti alal umbes 320 meet-
Eesti Vabariigis anti puhkemetsadele ametlik staatus 1925. aasta suvitusja ravitsuskohtade seadusega.
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas. INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee
ri laiune ja kogupindalaga umbes 2590 hektari suurune kaitseala ulatus Audru mõisani. 1888. aasta üleriikliku metsahoiuseaduse alusel moodustati Eestis mererannikul ja Peipsi järve põhjaosas maailmasõja alguseks kokku umbes 8300 hektarit kaitsemetsi. Neis oli üldiselt kasvava metsa raie keelatud, samuti metsapinnase lõhkumine, karjatamine, tuletegemine jms. Peale ametlike kaitsemetsade võis olla ka mitteametlikke kaitsemetsi, nagu metsakultuurid Kärla kiriku ja Anseküla kiriku maadel, Kaunispea Lindmetsa männik Saaremaal, Ülemiste järve metsastatud liivikud jne. Eesti Vabariigis eraldati esimest korda kaitsemetsi ka tuulekaitselisel ja “maastikuilu” kaitsmise kaalutlustel. 1940. aastal oli Eestis kokku 11 405 hektarit kaitsemetsi (sellest metsamaad 71%). Umbes 86% kaitsemetsadest asus riiigimaadel, ülejäänud era- ja omavalitsusmaadel. Eesti katastrimetsadest moodustasid kaitsemetsad siiski vaid 0,9%.
Metsad looduskaitsealadel Mets ja metsakooslus iseenesest sai kaitsmisvääriliseks ikkagi looduskaitseliste ideede arenguga. Kuigi klassikalise looduskaitse idee kujunes üldjoontes välja XIX ja XX sajandi vahetusel, kohtab looduskaitseliste meetmete rakendamist ka varasemast ajast. Nii eraldati nt XIX sajandi algul Heimtali mõisa metsades raietest puutumata jäävaid alasid ja loobuti alusmetsa puhastamisest, et luua väikestele laululindudele pesitsusvõimalusi.
ERAKOGU
Tuiskliiva mattunud männid Peipsi põhjaranniku kaitsemetsas 1920. aastatel.
Eesti Vabariigis olid tuntumad metsanduslikud looduskaitsealad Järvselja metsakvartal, Kärla metsandiku jugapuu kaitseala, Abruka lehtmets, Puhtu laid, Lipstu nõmm, mitmed pangaalused metsad jne, kokku umbes 400 hektarit. Kokkuvõtvalt saab riigimetsades mingile kaitsekorrale allutatud maade üldpinda sõjaeelses Eestis hinnata umbes 17 750 hektariga, millest metsamaad oli umbes 15 000 hektarit. See
moodustas riigimetsadest siiski vaid 2,2%, Eestis tervikuna jäi see katastrimetsade arvestuses kuhugi protsendi kanti. Võrdluseks olgu mainitud, et 1975. aastal oli mitmesuguse kaitsekorraga metsi (nn I grupi metsad) ENSVs kokku umbes 623 000 hektarit ehk 27% kõigist metsadest. Metsade jagamine metsagruppidesse ja kaitsekategooriatesse kehtis kuni 1993. aasta metsaseaduse vastuvõtmiseni.
P U I D U T U R G 11
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
HINNAK A JA
Paberipuiduturul valitseb jätkuvalt kuldaeg Augustʼ17 Männipalk Männipeenpalk Kuusepalk Kuusepeenpalk Kasepakk Kasepalk Haavapalk Lepapalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Haavapaberipuit Küttepuit
71,35 65,67 72,22 68,51 92,71 60,63 36,00 31,50 35,34 35,44 30,71 26,80 23,44
Septʼ17
Oktʼ17
Novʼ17
Detsʼ17
Jaanʼ18
Veebrʼ18
74,93 67,71 72,57 69,55 92,71 60,60 36,00 31,50 36,85 37,02 31,46 27,64 24,19
75,77 69,99 74,49 71,70 92,71 60,98 37,50 34,50 39,10 39,27 35,15 28,97 24,32
76,01 70,61 75,04 71,95 99,71 63,53 40,50 37,00 39,82 40,00 35,98 29,69 24,60
79,60 70,71 75,17 72,05 99,70 63,25 41,50 38,00 42,45 42,45 39,45 32,58 25,32
79,74 75,78 79,14 75,96 109,00 68,04 41,50 38,00 50,49 50,49 49,27 37,73 28,31
80,33 76,09 79,14 76,02 112,21 72,31 43,00 40,15 55,52 55,52 53,39 39,23 30,12
Märtsʼ18 80,46 77,17 79,63 76,61 116,33 72,82 43,00 40,15 58,78 58,78 56,15 39,99 30,62
Aprillʼ18
Maiʼ18 Juuniʼ18
80,57 77,49 79,63 76,81 116,18 73,36 43,00 39,65 59,24 59,24 56,40 40,15 30,95
80,14 77,49 79,63 76,83 116,19 74,08 43,00 39,65 60,90 60,90 57,10 41,19 31,17
80,16 76,94 79,24 76,38 116,19 74,09 43,00 39,65 61,30 61,30 55,07 40,56 31,39
Juuliʼ18
Augustʼ18
80,17 77,25 79,24 76,69 115,64 73,80 43,00 39,65 60,98 60,98 54,30 41,83 31,58
70,27 77,25 79,20 76,69 116,14 73,48 43,00 39,65 61,69 61,69 54,33 39,15 31,30
Hinnad eurot/tm, ilma käibemaksuta
Puiduturu hinnaülevaade, august 2018 Kuigi viimasel kuul ei ole paberipuidu hind palju muutunud, on käes paberipuiduturu kuldaeg, sest aastane hinnatõus ulatub 75 protsendini. Suur põud ja kuum suvi on selleks korraks ühelpool. Kas sellele järgneb ka suurem üraskirüüste juurepessust kahjustatud kuusikutes, selgub aasta pärast, aga puiduturul augustis suuri muutusi ei olnud. Okaspuu ja lehtpuu jämesortimentide hinnad on kõrged ning paberi- ja küttepuidu hinnad jätkuvalt head vaatamata mõne sordi väikesele hinnalangusele. Okaspalkide hinnad on augustis jäänud sisuliselt juuli tasemele. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on siiski toimunud väike, kuni pooleprotsendine hinnalangus. Eelmise aasta augustiga võrreldes on aga kõikide palkide hinnad korralikult plussis. Aastaga on kõige rohkem
kallinenud männipeenpalk (17,6%). Männipalgi hind on sama ajaga kasvanud 14,1%, kuusepeenpalgil 11,9% ja kuusepalgil 9,7%. Metsaomanik saab männipalgi tihumeetri eest 10–11,5 eurot ja kuusepalgi oma eest 7–8 eurot rohkem tulu kui aasta tagasi. Kasepakk on kuuga kallinenud 0,4% ja täpselt sama palju on kasepalk odavnenud. Haava- ja lepapalgi hind pole viimase kuuga muutunud. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on kasepalk odavnenud 0,8%. Teiste sortimentide hinnad on sisuliselt jäänud samale tasemele. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tänavu augustis kõik lehtpuu jämesortimentide hinnad korralikult plussis. Aastaga on lepapalk kallinenud 25,9%, kasepakk 25,3%, kasepalk 21,2% ja haavapalk 19,4%. See tähendab, et metsaomanik teenib tänavu kasepakult lisatulu ligi 23,5 eurot, kasepalgilt ligi 13, lepapalgilt enam kui 8 ja haavapalgilt 7 eurot tihumeetri koha.
Paberipuiduturul valitseb endiselt kuldaeg. Ainsana on kuuga langenud haavapuidu hind, mis hoolimata 6,4% kukkumisest on ikkagi väga hea. Kasepuidu hind on jäänud juuli tasemele ja okaspuupuidu hind 1,2% tõusnud. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes võib siiski kinnitada, et eelmisel kuul viidatud hinnalagi on käes. Okaspuidu hind on küll kerges plussis, kuid lehtpuiduhind on juba 5% langenud. Eelmise aasta augustiga võrreldes saab selgeks, miks võib praegust turuolukorda kuldajaks nimetada. Männi-, kuuse ja kasepuit on aastaga kallinenud ligi 75% ja haavapuit 46%. Selline hinnadünaamika tähendab, et metsaomaniku tulu on tänavu okaspuidu müügil rohkem kui 26 eurot, kasepuidu müügil enam kui 23,5 ja haavapuidu müügil ligi 12,5 eurot tihumeetri kohta suurem. Küttepuidu hind on esimest korda viimase 19 kuu jooksul pisut langenud (0,9%), kuid on siiski väga
hea. Tihumeetri segaküttepuidu keskmine hind oli augustis 31,30 eurot. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hinnakasv 0,4% ja aastataguse ajaga võrreldes 33,5%. Eelmise aasta augustiga võrreldes saab metsaomanik nüüd tihumeetri küttepuidu müügil ligi 8 eurot rohkem tulu. Jätkuvalt valitseb metsaomaniku jaoks viimase kümnendi parim turusituatsioon ja tark oleks seda kasutada. Kui jämesortimentide hinnad on traditsiooniliselt head, siis sama saab öelda ka paberi- ja küttepuidu hindade kohta. Paberi ja tselluloosi järele on maailmas nõudlus olemas ja isegi kui paberipuidu hinnad mõningal määral langevad, püsib hinnatase endiselt hea. Eespool toodu sobib väga hästi ka küttepuiduturu iseloomustamiseks: nõudlus ja hind on hea isegi praeguste hindade mõõduka languse korral.
HEIKI HEPNER
Vaadakem silmapilkugi ikka mitmest küljest! Tänase Metsalehe lugu sellest, kuidas lageraielankidest saavad sobivad elupaigad enamiku Eesti päevaliblikate jaoks, tõestas taas, et igal asjal on kaks külge. Alati! Sealjuures on inimese sekkumine ka edaspidise metsauuenduse korral pigem kasuks kui kahjuks, sest lastes loodusel omasoodu tegutseda, võsastub lank ruttu ja liblikatel ei ole sinna enam asja. Nii et tegevusetus ei ole alati kõige parem valik. Palju sõltubki sellest, kuidas näha tahetakse. Kelle vaatevinklist on lageraie hukk ja häving, kelle jaoks uus algus ja võimalus. Sama tõdeb ka seekordse Metsalehe lugu “Võsa tagant leiab enamasti metsa”. Kui piirduda autoaknast kaemisega, otsides pilguga lanke ja võsa, siis võivad tõelised metsapuud, sh need, mis veel alles põlvepikkused, tõesti märkamata jääda. Ehk nagu ütleb Mart Erik: “Kogu metsandust tuleb vaadelda pikas ajas. Inimene näeb sellest ainult ühte silmapilku.” Vaadakem seda silmapilkugi siis ikka mitmest küljest!
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval Toimetaja Kristiina Viiron, e-post: kristiina.viiron@maaleht.ee Reklaam Taavi Lätti, tel 5344 4863, e-post: taavi.latti@ekspressmeedia.ee
Ostame:
kasvava metsa raieõigust metsamaterjali metsa- ja põllumaad
Pakume:
LANDEKER OÜ Tallinn Tornimäe 7-152 tel 517 9866, 511 0415, 489 4055
OSTAME KASVAVAT METSA JA METSAMAAD Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga. Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.
head hinda, kvaliteetset metsa ülestöötamise ja veo teenust
KÕIGIST PAREM HIND! OSTAME METSAKINNISTUID. KA KOOS PÕLLUMAAGA. Tel nr 524 3607 metsaserv@gmail.com
OÜ Maavaldused ostab • metsakinnistuid • põllumaad • raieõigust
Tiit Reitel tel 506 0288 tiit@artiston.ee
Taavi Saar tel 508 9955
taavi@artiston.ee
521 9525 info@maavaldused.ee www.maavaldused.ee
OSTAME
OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI
OSTAME
• METSAKINNISTUID
• METSAKINNISTUID
Küsi meilt pakkumist!
Tel 529 2035 või margus@norestwood.ee
Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee
OÜ Priimo Mets ostab:
Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus tel 447 7900, 528 5263 info@metsagrupp.ee Eesti ettevõte aastast 1996
tel 489 0696, 506 9966 faks 489 0697 priimo.mets@priimo.ee
uda võib ka • metsakinnistuid (pakk d kinnistuid) hüpoteegiga koormatu • kasvavat metsa • hakkepuitu • okaspuu palki
PAKKUMISE! TEEME PARIMA
FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee
• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA
12 R E K L A A M
METSALEHT Nr 8 (224) 30. august 2018
e-post allan@energywood.ee tel 50 82 501