Meremess 2018

Eesti Näituste messikeskuses

2

MEREMESS

MEREMESS

3

Meri on tagasi Ärge uskuge, kui kuulete kedagi väitvat, et eestlase suhe merega on eriline. On täitsa tavaline – selline, nagu ühel mereäärsel rahval ikka. Teistmoodi on küll see, et mitte alati pole meil lastud merega ses normaalses läbisaamises olla, nagu paljudel teistel võimalus on olnud. Mäletan, Kalamaja kutina viis mänguhoog mind sageli Linnahalli ehitusprahi vahele mere juurde, kus õnne korral võis leida kuldse plekkpurgi, peal lehvivate lakkadega hobustest paarisrakend ja kiri "KOFF". Toona oli see nagu tervitus kaugelt maalt, kus igaüks, kel vähegi tahtmist, võis laupäeva õhtul sõita oma paadiga saarele sauna või loopida õnge, ise kilomeetreid eemal kodurannast.

Ole sa tänatud, saime tagasi selle, mis meile randlastena õigusega kuulub ja veedame nüüd aega nii merel kui siseveekogudel üha rohkem. Seda kinnitab ka kohe saabuv Meremess, selle populaarsuse kasv ja fakt, et messi väljapanekud muutuvad aastast aastasse üha põnevamaks. Meremessi erileht räägibki sellest, mida 16.–18. märtsini Tallinnas näha saab, tutvustab uusi kaatreid ja 2018. aasta parimaid purjejahte, tuletab meelde, kuidas käituda merel ohuolukordades ja mida on vaja ohutuks jetisõiduks. Kaante vahelt leiab sellegi, millistele Läänemere saartele suvel seilata. Sekka pisut ajalugugi. Mis muud, kui head lugemist ja hüva pärituult!

Urmas Verliin

Dragonfly – unistuste jaht, mis on sulle kättesaadav Dragonfly trimaraan-tüüpi jahid on maailmas kõrgelt tunnustatud Taani jahitootja Quorning Boats toodang, mida on toodetud juba 51 aastat.

Selle tunnistuseks on see, et pea iga paari aasta järel on mõni Dragonfly mudel Euroopas või USAs saanud aasta paadi tiitli. Meremessil 2018 esitletav Dragonfly 25 on saanud tiitli European Yacht of the Year 2016 ja USA ajakirja SAIL tiitli Best Boat 2016 väikeste cruiser’ite kategoorias.

Miks Dragonfly trimaraan?

• Dragonfly on 100% fun. Ta on nagu võimas ja sportlik pereauto: võid mõnel päeval pere pardale pakkida ja rahulikult ringi kruiisida või puhkusereisi teha ning järgmine kord võtta peale sõbrad ja “kummi põletades” teistest jahtidest kaks-kolm korda suurema kiirusega mööda kihutada.

• Eesti oludesse on Dragonfly väga sobiv: 0,4 m süvis võimaldab sõita randa ning külastada paljusid loodus- ja väikesadamaid, kuhu tavalise kiiljahiga ligipääs puudub.

• Dragonfly on mugavalt stabiilne igal kiirusel, jahil puudub kreen ja see on ehitatud sobivaks ka üksikpurjetajatele.

• Kokkuvoltimissüsteem Swing Wing on lihtne ja kiire ning tänu sellele ei pea sa sadamates maksma rohkem kui ühekerelised jahid.

Foto: Pixabay

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee Reklaam: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Sigrid Sõrmus Trükk: Printall

Unfold your horizons

Tahad purjetada soodsalt ja muretult?

Dragonfly Finance pakub jahi ostuks paindlikel tingimustel otsefinantseerimist. Lisaks traditsioonilisele jahi omamise võimalusele liisides või lühiajaliselt rentides on Dragonfly Charter ja Finance’il pakkuda muidki võimalusi selle suurepärase jahiga seilamiseks.

Uued võimalused on hooajarent ja kasutusõiguse ost mitmeks hooajaks. Need toimivad täisteenusliisingu põhimõttel ja annavad kuni 80% säästu võrreldes jahi omanikuks olemisega. Hooajarent ja kasutusõiguse ost annavad suurepärase võimaluse Dragonflyga purjetada ka neile, kel pole parajasti võimalik Dragonfly trimaraani soetada.

Soovid sellest põnevast jahist rohkem teada? Võta tasuta pilet ja tule Meremessile!

Nad tegid seda jälle!

* 3 sammu tasuta piletini: 1. Saada meie kodulehel oleva kontaktivormi kaudu teade “Meremess EE”.

2. Pane like meie Facebooki lehele Dragonflyestonia Trimarans.

3. Kohtume Dragonfly pardal! *täpsemad kampaaniatingimused on avaldatud kodulehel

Võta meiega ühendust: www.dragonflyestonia.ee • tel 5663 328

Dragonflyestonia Trimarans

4

MEREMESS

Meremess 2018 – meri ja sõbrad ühes paadis Traditsiooniliselt toimub Meremess seegi kord märtsis, kui enamik hobimeresõidu laevastikust kuival seisab. Aga mitte kaua, kohe algab uus hooaeg, mille trende ja tuuli tasub nuusutada 16.–18. märtsini Eesti Näituste messikeskuses.

Praegu on viimane aeg veesõiduk ja varustus üle vaadata ning võimalikud vead sirgeks triikida, sest kui päike juba jääd sulatava kõrgusega üle taevakaare libiseb, on hilja paati projekteerima hakata või tehasesse tellimust saata. Meremessilt aga jõuab vajaliku aluse või tarviku veel soetada.

Mess toob meresõbrad kokku Kuna iga suvepäev on mereinimestel kulla hinnas, ei näe neid siis üheskoos just ülearu palju. Meremess ongi väheseid võimalusi, mil kokku saada ja arutada, milliste uudistega hooajale vastu minna. Kes midagi uut leidnud, kes kuidas oma ujuvvahendeid paremaks kohendanud – sellest

kõigest on mõnus neil kolmel päeval isekeskis arutleda. Ja mitte üksi elukutselistel merekarudel, vaid kõigil, ka neil, kel oma paat veel hankimata. Kes alles mõtleb veesõiduki omandamisest, leiab messilt ülevaate turul pakutavast ning võib huvi pakkuvate mudelitega hooaja algusse proovisõidud kokku leppida. Või valida endale sobivad mereriided, kalastusvarustuse või muu vidina. Tühja pead ei pea samuti koju tagasi vedama, sest head nõu saab siit rohkem kui mujalt. Kevadine paadinäitus on meresõiduteemaliseks suhtluseks väga sobiv paik – Meremessil on kohal selle ala olulisemad tegijad ja arvamusliidrid.

Kasvab iga aastaga Huvi mere ja meresõidu vastu on Eestis tõusuteel olnud juba mõnd aega. Nii polegi imestada, et ka Meremess saab sel aastal taas eelmisest suurem. Eksponente on 105 ja näha saab 200 veesõidukit kokku kolmes hallis. Osalejate ring ulatub Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest Itaaliani. Peale veesõidukite on kohal ka mereriiete ja kalastustarvete pakkujad, Veeteede Amet ja merepäästjad, purjeõppeasutused ja väikesadamad. Meremessil saab kindlasti kõige paremini ja ühest kohast hea ülevaate Eesti hobimeresõidu ning väikelaevanduse hetkeseisust.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MEREMESS

Eesti vetele loodud paadid Märkimisväärne osa messil pakutavatest paatidest on Eestis tehtud. Kuigi meil tehakse ka väga heal tasemel purjekaid, on suurem osa neist peamiselt välisturgudele mõeldud ning seega on selgi aastal kodumaiste veesõidukite väljapaneku pearõhk sõude- ja mootorpaatidel.

Spetsiaalselt mootoriga sõitmiseks ehitatud uudismudelit esitleb Eesti populaarseima sõudepaadi Kasse tootja Fred Keert. Uus Saaremaa paadimeistrite ehitatud täisglisseeriv mootor-sõudepaat Kasse 455 on mudeli 455R edasiarendus.

Uue paadi loomise eesmärgiks oli välja arendada veesõidukile universaalne tekilahendus, mida ümbritseb kvaliteetne kummiääris ning millel on nutikalt välja töötatud panipaigad. Samas omas tootearendamisel väga olulist tähtsust, et veesõiduk oleks uppumatu. Uudiseid on veelgi – Kasse 540.

Saaremaal on võimsaid paadimeistreid rohkem. Kala- ja tarbepaatidega on messil väljas Alunaut, kelle jõuliste ja kvaliteetsete alumiiniumist tööpaatide tõttu peetakse sageli välismaal tuntumaks kui koduturul. Viimaste aastate arendustöö tulemusel on Alunaudil siiski pakkuda ka väiksemaid ja soodsamaid alumiiniumpaate, mis konkureerivad edukalt soomlaste ehitatud sarnaste veesõidukitega.

Rikkalik valik ka välismaalt Messil esindatud välismaiste paadimarkide ja mudelite loetelu on veelgi pikem ja paljusid neist saab oma käega katsuda. Kõige lühem teekond toob Tallinna muidugi Soomest, mistõttu on põhjanaabrite paaditoodangut kõige rohkem.

Kuid leidub ka kaugemate maade kaupa. Näiteks on Premium Boatsi tootevalikus nii ilmastikukindlad alumiiniumpaadid Norrast kui ka luksuslikud ameeriklased. Et eestlaste hulgas on jätkuvalt ülipopulaarne jetisõit, on kohal ka jettidega kauplevad firmad, kes pakuvad ühtlasi mootorsaane ja ATVsid, nende seas ka Yamaha keskus ja Motodepoo.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Tarvikud ja tegevused mittemeresõitjatele Kui messilt ostetud paadi saab uus omanik tavaliselt kätte alles pärast messi lõppu, on ka hulgaliselt kaupu, millega võib kohe pärast ostmist minema kõndida. Mõningatel juhtudel need koguni sealsamas selga või jalga tõmmata. Omaette merekaupade grupi moodustavadki riided ja -jalatsid, mis jagunevad profi- ning mere-vabaajarõivasteks. Viimased on mugavad ning taskukohase hinnaga ka tavatarbijale, kel päris tormijopet ehk iga päev vaja ei lähegi. Meremessil on saadaval nii üht kui ka teist tüüpi rõivad ning taas võib uhkusega märkida, et üks suur ja ka mujal maailmas tuntud merevarustuse tootja Marinepool on samuti Eesti firma, seekord väljapanekuga C-hallis. Muidugi on saadaval ka lai valik merevarustust kalamehesaabastest veekindlate nutiseadmeteni, kõigist paadi hooldamisel ja remondil vajaminevatest vahenditest rääkimata.

Tegevust jätkub messil aga neilegi, kes ise paadiomanikud ega meresõitjad pole, kuid mereliste tegevuste vastu huvi tunnevad. Veeteede Amet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja teised merega seotud asutused ja ühingud pakuvad huvitavat ja harivat materjali meresõidu ning sellega seotud valdkondade kohta. Võtteid ja põhimõtteid enese ja teiste päästmiseks õpetavad merepäästjad ning tegevust jagub teistelegi.

Reedel, 16. märtsil toimub D-hallis Kapteni Kõrtsis "Merevaate" konverents "100 aastat Eesti mereriiki". Juttu tehakse meie meremajanduse tulevikust ja merekultuurist ning arutletakse Eesti merehariduse teemadel. Iga päev ja mitu korda laseb D-hallis Kapteni Kõrtsis laulu lahti – nii, et mandlid paistavad – ansambel Väliharf. Toimuvad ka maitsemeeli harivad rummidegustatsioonid meistersommeljee Mati Timmermanni eestvedamisel. Plaanis on veel palju-palju vahvat, mille kohta saab kõige värskema info kodulehelt www.meremess.ee.

5

6

MEREMESS

Sukeldu Meremessi!

REEDE, 16. MÄRTS "Merevaate" konverents "100 aastat Eesti mereriiki" Moderaator – Hannes Hermaküla 11.00 Meremajandus Mida saaksid ettevõtjad ja riik ühiselt teha selleks, et meie merendus areneks ja oleksime konkurentsivõimeline nii Läänemerel kui ka kogu maailmas?

Laval on: Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juhatuse esimees Jüri Lember, Tallink Grupi juhatuse aseesimees Andres Hunt, Alexela Groupi suuromanik Heiti Hääl, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

12.00 Merekultuur Kas me väärtustame oma mereajalugu ja osutame tähelepanu merega seotud traditsioonidele?

Laval on: Merendusnõukoja president ja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kihnlane ja rannakultuuri eestvedaja Annely Akkermann, Riigikogu liige ja vabakondliku liikumise eestvedaja Artur Talvik, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, Eesti Instituudi juhatuse liige Mart Meri, rannakalur Leo Bergström.

13.00 Mereharidus Mereharidus on juba aastaid aktuaalne teema, kus igaüks pakub välja oma lahendusi. Kuidas koolitada meremeeste järeltulevat põlvkonda?

Laval on: TTÜ Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, Haven Kakumäe sadama tegevjuht ja EJL Meresõber projektijuht Indrek Ilves, Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees, Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko, Eesti Merekooli direktor Tarmo Sööt, TS Laevad OÜ juhatuse esimees Jaak Kaabel.

14.00; 16.00 Ansambel Väliharf 17.00 Rummi degustatsioon, meistersommeljee Matti Timmermann

LAUPÄEV, 17. MÄRTS

12.00; 13.00; 15.00 Ansambel Väliharf 14.00; 16.00 Rummi degustatsioon, meistersommeljee Matti Timmermann

PÜHAPÄEV, 18. MÄRTS

12.00; 14.00 Ansambel Väliharf

MEREMESS ON AVATUD R, 16. märtsil 11.00–19.00 L, 17. märtsil 10.00–18.00 P, 18. märtsil 10.00–16.00 Eesti Näituste messikeskus, Pirita tee 28

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

8

MEREMESS

Fotod: Shutterstock

Paadid, mida paljud ihaldavad BalticBoat tegeleb Baltikumis uute mootorpaatide müügiga ning Skandinaavia ja Euroopa piires ka kasutatud mootorpaatide edasimüügiga. Pakutakse luksusbrändi Sunseeker, merede kuningat Marexit, uppumatut Boston Whalerit, maailmas oma klassi enim müüdud Sea Rayd ning lisaks veel Hollandi Van der Valki.

Ettevõtte juht Erki Lepp ütleb, et paadiostu tasub investeerida juba ainuüksi seetõttu, et mere ääres elades pole me saanud 50 aastat oma merelisi võimalusi kasutada. „Nüüd, kui merepiir on lõpuks avatud ja sadamaid tuleb pidevalt juurde, on hea võimalus hakata nii Eesti kui ka naabermaade rannikut ja saari avastama ning oma elu merega rohkem siduma,” arvab Lepp.

Enne paadiostu tasuks mõelda, mis otstarbeks paati enim

kasutada tahetakse. „Kas on soov koos pere ja sõpradega hästi aega veeta ja reisida ning mis ulatuses, hoopis kalastada või tahetakse ka veespordiga tegeleda. Näiteks sõltub paadi ruumikusest ja varustusest, kas saame ka viletsamate ilmadega oma puhkust vee peal nauditavalt veeta,” selgitab Lepp.

Ta jagab neil müügil olevad veesõidukid kolme kategooriasse: kaater (bow rider või väikese kajutiga), mootorpaat ja mootorjaht.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MEREMESS

Mootorpaatidest tõstab ta esile Sea Ray Sundanceri seeria mudeleid – need sobivad ideaalselt kogupere kruiiseriteks. „Näiteks on Sundanceri mudel 265, mida esitleme ka messil, maailmas üks hinnatuim sellise suurusega paatidest. Sellel „ameeriklasel” on rohkelt avarust ja magamiskohti, täisvarustuses köök ja vannituba, kohe saab neil 60 aastat paatide tootmist, seega kõik detailid on kasutajasõbralikult välja töötatud,” lausub Lepp tunnustavalt.

Paadid ja mootorjahid ootavad Meremessil on uudistamiseks paar Sea Rayd, nende hinnad algavad 30 tuhandest. „Varume neid hooaja alguseks lattu, sest kogemus on näidanud, et neid läheb rohkem kaubaks,” räägib Lepp. „Lisaks on meil tulevaks hooajaks alati saadaval paar Sunseekeri uut mudelit. Eksklusiivse luksuslike mootorjahtide brändi Sunseekeri innovaatilisust iseloomustab ruumide avarus ja moodsaima disaini ning tehnika võimaluste kasutamine.”

Eelmisel aastal alustati legendaarse Norra kruiiseri Marex (ld k Mere Kuningas) müügiga. 45-aastase traditsiooniga ettevõtte paadid on loodud Läänemere ja Skandinaavia kliima nautimiseks. Seda tõestavad Marexi võidetud esikohad Euroopas ja nende vähene leidumine järelturul. „Kui Sunseeker on luksusbränd, siis Sea Ray ja Marex on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Marex sisaldab endas meie ilmastikuoludele ainulaadseid omadusi, olles näiteks kõige kiiremini avatava ja

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

suletava välistekiga paat,” pole Lepp kiitusega kitsi.

Lisaks kuulub BalticBoati valikusse Ameerika uppumatu legend Boston Whaler. „See legendaarne paat on iga kalamehe ihaldus. Suurepärased sõiduomadused hoiavad seda marki maailma tippude hulgas,” selgitab Lepp. Lisades, et Whaleri hinnad algavad 35 tuhandest eurost.

Rahvusvahelised sidemed Neli aastat Baltikumi turul tegutsenud BalticBoat kuulub Sunseeker Northi gruppi. Ettevõte pakub ostjale täisteenust, kindlustusest treileri tellimiseni, tehes paadiostmise võimalikult mugavaks. Koostöö Marine Palvelu Power Productsiga ja kuulumine ühtsesse gruppi tagab klientidele kvaliteetse järelteeninduse kogu Euroopas „Meil on ka rikkalik valik järelturu mootorjahte. Kuna kuulume ühtsesse gruppi, on meil tehniliselt kontrollitud ja korrasoleku garantiiga mootorpaatide edasimüük. Kasutatud paatide hulgast võib leida väga mõistliku hinnaga, sobiva aastaarvu ja just oma soovidele vastava paadi ning alati tasub oma soovid meile edastada,” lisab ta. www.balticboat.eu

9

10 MEREMESS

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Raamat, ahoi!

Kurikuulsa mereröövli laevavraki kahurist ilmus üllatav leid Laborianalüüs paljastab, et kurikuulsa mereröövli Musthabeme laeval ei veedetud vaba aega vaid rummi kulistades, vaid ajaviiteks ja enda harimiseks loeti ka moodsaid raamatuid.

amet (NCDCR) oma kodulehel teatab, leiti QARi pardalt ka kuusteist tillukest paberitükki. Need tükikesed leidusid niiske löga massis, mis tõmmati välja ühe laeva relvastuses olnud tagantlaetava kahuri laengukambrist. Suurim paberitükk oli vaid keskmise mündi suurune. Nii vana paberit leitakse laevavrakkidelt säilinult haruharva, kuna paber laguneb vees üsna ruttu.

Musthabeme (ingl Blackbeard, tegelik nimi Edward Teach) laeva Queen Anne`s Revenge (QAR) vrakk leiti juba 1996. aastal ja aasta hiljem alustati leidude konserveerimisega. Alus hukkus praeguse Põhja-Carolina ranniku lähedal aastal 1718 ehk kolmsada aastat tagasi, ka Musthabe ise – piraat, kes oli tuntud oma jõu, jubeda välimuse ja julmuse poolest – leidis oma lõpu sama aasta novembris Briti mereväelastega võideldes.

Nagu Põhja-Carolina osariigi kultuuri- ja loodusvarade

Paar sõna olid loetavad QARi labori töötajad koos Delaware`i ülikooli kunstiajaloolaste ja teiste spetsialistidega avastasid paberitükikesi uurides, et mõnel neist on veel loetav kirigi peal, kuigi näha oli veel vaid paari üksikut sõna. See tähendas aga, et lisaks paberi säilitamisele tõusis päevakorda juba uus väljakutse – teha kindlaks, mis tekstiga on tegu.

Pärast pikki kuid kestnud uurimistööd selgitati välja, et fragmendid pärinesid esmakordselt 1712. aastal ilmunud raa-

Landid likku! www.estlant.ee estlant@estlant.ee

Fotod: Shutterstock

MEREMESS matust, mille autoriks oli kapten Edward Cooke. Selle pealkiri oli "Reis Lõunamerele ja ümber maailma. Sooritatud aastail 1708, 1709, 1710 ja 1711" (ingl "A Voyage to the South Sea, and Round the World, Perform’d in the Years 1708, 1709, 1710 and 1711.").

Eriti oluliseks sai raamatu tuvastamisel üks leitud sõna – Hilo. See oli pisikesel paberitükil nähtud paari üksiku sõna seas ainsana kursiivis, millest teadlased järeldasid, et tegu on kohanimega. Hawaiil asuv Hilo polnud veel tollal Euroopa kirjandusest läbi käinud. Kirjandusajaloolane Johanna Green Glasgow` ülikoolist aitas välja selgitada, et mõeldud on Peruu rannikul asunud hispaanlaste asulat nimega Ilo. Selle kohta käivad vanimad säilinud ülestähendused räägivad sellest, kuidas Inglise meremehed paika oma Vaikse ookeani retkede jooksul rüüstasid. Fragmenti, millel sõna "Hilo" oli, võrreldi tollest ajast säilinud reisikirjeldustega ja leitigi õige vaste – Cooke`i raamat – üles.

Reisikirjeldusi loeti huviga Nagu NCDCR kirjutab, olid reisikirjeldused 17.–18. sajandi vahetusel väga populaarne žanr. Cooke`i raamat kirjeldas kahe laevaga ette võetud ekspeditsiooni – alusteks olid Duke ja Duchess ning need sõitsid välja Inglismaalt Bristolist. Sama ekspeditsiooni juht kapten Woodes Rogers kirjutas hiljem ka oma reisikirja ja ta saadeti aastal 1718 muu hulgas kuningliku kuberneri poolt Bahamale, et sealt piraadid minema pühkida.

Allikas: www.forte.ee

11

12 MEREMESS

Mida peaks kalamees teadma

paadi registreerimisest?

Maanteeamet selgitas erinevat päritolu paatide arvele võtmise nüansse, et kalameestel poleks vaja nii palju büroouksi kulutada.

Erinevad juhtumid väikelaevade registreerimisel Kui olen ostnud kauplusest uue, Euroopa Liidus toodetud väikelaeva, siis millised dokumendid ja tegevused on registreerimiseks vajalikud?

Sellisel juhul tuleb väikelaev esitada ülevaatuseks koos vastavusdeklaratsiooni ja omandiõigust tõendava dokumendiga.

Kui väikelaev on uus ja ostetud kauplusest, kuid toodetud väljaspool ELi – millised dokumendid ja tegevused on siis vajalikud?

Ka sellisel juhul on vajalik väikelaev esitada ülevaatuseks koos vastavusdeklaratsiooni ja omandiõigust tõendava dokumendiga.

Aga eraisikutevaheline ost-müük käest kätte, kui paat on registris?

Kui väikelaev on juba registreeritud, siis tuleb esitada omanikuvahetuse vormistamiseks registreerimistunnistus ja omandiõigust tõendav dokument.

Ost-müük käest kätte paadi puhul, mis ei ole registris?

Sellisel juhul on vajalik esitada ülevaatuseks väikelaev koos vastavusdeklaratsiooni ja omandiõigust tõendava dokumendiga. Juhul kui puuduvad registrisse kandmiseks vajalikud andmed, teeb registreerimiseelse ülevaatuse veeteede amet.

Allikas: ajakiri Kalale!

MÕISTED EHK MILLEST KÄIB JUTT Väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks (Riigi Teataja, Meresõiduohutuse seaduse paragrahv 2 punkt 3).

Vastavusdeklaratsioon – tootja kirjalik kinnitus, et jett või väikelaev vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse "Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise eeskiri" paragrahvi 2 punktis 16 nimetatud direktiiviga esitatud nõuetele ja järgitud on direktiivis sätestatud väikelaeva või jeti nõuetele vastavuse tõendamise korda. Punkt 16 käsitleb CE-märgist.

CE-märgis – märgis, mis näitab väikelaeva ja jeti vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

Foto:Anni Õnneleid

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MEREMESS

Jett on ohutu, kui omal mõistus peas Jetisõit võib tunduda lihtne nagu torupillimäng – muudkui puhu ja pigista. Ometi ei saa siingi ilma õigete võteteta, kaine mõistuse ja veel tähtsam – kaine peata.

Määruses "Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm", mis reguleerib kõnealuse sõiduriista kasutamist Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel sisevetel, on kirjas mõnedki asjad, mida uue hooaja eel taas meenutada tasub. Teeme siis seda.

Enne jeti kasutamist tuleb tutvuda sõidupiirkonnas kehtivate eeskirjadega, ilmateatega ja valitsevate ilmaoludega ning panna paika vastavalt neile nii marsruut kui sõiduaeg.

Sõiduriist tuleb lasta vette nii, et ei rikuks kallast. Kiiver pole küll kohustuslik, aga sügavalt soovitatav, seevastu päästevõi kehakaalule vastav ohutusvest olgu seljas, ja mitte niisama, vaid ikka korralikult kinni. Kaasa tuleb võtta jetijuhi ja jeti registreerimise tunnistus. Liigelda võib valgel ajal. Piiratud nähtavuse tingimustes, näiteks udu, sumu või vihmasajuga, tuleb püsida kalda nähtavuspiirides ja valida liiklemiseks ohutu kiirus.

Enne väljasõitu tuleks veel kontrollida jeti korrasolekut ja nõutud varustuse olemasolu. Pääste- või ohuvestid peavad olema kõigil sõitjatel, paagis loksuma piisav kütusetagavara ja kaasa tuleb võtta vähemalt viie meetri pikkune ja 8-milliLehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

meetrise läbimõõduga elastne pukserots. Kui retk viib kalda nähtavuspiiridest, siis ka laetud akuga ja toimiv veekindlas pakendis sidevahend, käsikompass või GPS ja vahendid, millega saab hädaolukorras teistele märku anda, näiteks säratuled või suitsusignaalid.

Mida peab jetijuht teadma ja oskama Jetijuht oskuste hulka kuuluvad muu hulgas võime määrata ilmakaari kompassi ja päikese järgi ning suutlikkus teha kindlaks esemete nähtavuskaugust. Tundma peab ka näiteks hädasignaale ja nende kasutamise korda, rahvusvahelise signaalkoodi tähtsamaid ühelipulisi signaale. Vilunud juht teab, kuidas tekib murdlainetus ja kuidas juhtida jetti erineva tuule ja lainetusega ning valdab sõitu madalas vees. Samuti peab tundma merel kokkupõrke vältimise reegleid (COLREG), kehtivaid meresõiduohutus- ja sisevetealaseid õigusakte, enesepääste- ja esmaabivõtteid.

Praktiliste oskuste poole pealt on vaja osata vahelduvates ilmastikutingimustes liikuda ja manööverdada minimaalsetel mootoripööretel, alustada sõitu ja randuda turvaliselt, lisaks on vaja osata murdlainetuses käivitada ja seisata jeti mootorit. Toimida õigesti pärast jeti ümberminekut või uppumist. Erinevatel kiirustel liigeldes tuleb osata säilitada merel asuvate objektide suhtes 100-meetrist distantsi, sooritada kontrollitult pöördeid ja kujundit "8" ümber poide.

Allikas: Riigi Teataja

13

14 MEREMESS

Autor: Juuli Nemvalts

Foto: Shutterstock

Purjetaja mured viib tuul ja meri Purjetajate sõnul haarab merel seilamine inimese täielikult ja pole võimalik purjetamist poolikult teha. "Kõik mured jäävad kaldale. On ainult sinu paat, meeskond, meri, ja kui purjetamise ajal on mahti ümbritsevat jälgida, siis on võimalik näha unustamatuid päikeseloojanguid," räägivad asjatundjad.

"Merel olek annab teise mõõtmega privaatsustunde. Sa ei jõua iialgi osta endale nii suurt krunti, kui merel enda ümber näha on. Olen Tallinna kilukarbi vaadet näinud sada korda, aga iga kord märkan midagi uut ja muud," räägib hobikapten Taavi.

Mehe sõnul otsis ta endale hobitegevust juba viisteist aastat tagasi. Saaremaal olles sattus ta maarottide üritusele, kus võeti inimesed pardale ja sõideti lahel ringi. Sealjuures läbiti kõik

KAPTENI GRILL

Sinu aia süda toob pere ja sõbrad kokku!

KIIGU, GRILLI, TŠILLI! Tule ja tutvu tootega Meremessil, asume D hallis

Vaata lisaks: www.sternoberg.ee või võta ühendust: +372 5558 0624 info@sternoberg.ee

MEREMESS tuulesuunad, nii õnnestus neil liikuda tuulega samas tempos ja suunas. "Purjekaga taganttuules liikumine oli mulle väga lummav. Seejärel läksin kursustele mereteadmisi ja juhtimisõigusi omandama," meenutab algusaegu Taavi.

Tea reegleid Taavi sõnul on jahil liikudes, olenevalt jahi suurusest, olemas eraldi reeglid. Mida väiksem on jaht, seda täpsemad ja karmimad on reeglid, kuidas paadis liikuda. "Seda väiksem on eksimise ruum, et sa üle serva ei kukuks. Jahil liikudes on kuldne reegel, et üks käsi on alati enda jaoks ehk ühe käega peab saama kusagilt kinni hoida. Suurematel jahtidel on kapten see, kes ütleb, kus sa liikuda tohid ja kus on ohutu olla. Tark kapten leiab ka väiksema kogemustega sõitjale paraja rolli, millega ta hakkama saab," räägib Taavi.

Eriti hoolas tuleb olla manöövrite ajal – siis peab igaüks täpselt teadma, mida ta peab tegema ja kus liikuma. Valele poole jäädes võib jaht ümber minna. Alates hetkest, kui astutakse jahi pardale, tuleb igaühel enda ohutuse eest vastutada ja varustada ennast päästevestiga. Ühtlasi kontrollida vesti kehtiHEA TEADA: • Foka on mastist eespool väike kolmnurkne puri.

• Kroot on kõige suurem puri ja mastist tagapool.

• Spinnaker on kõige ilusam, suur kumer puri, mis meenutab eemalt õhupalli.

vust ja kas see on kehakaaalule sobiv. "Kui oled 90-kilone ja paned selga 75-kilosele mõeldud vesti, ei suuda vest sind kanda. Päästevesti selga pannes tuleb jälgida, et vest oleks kindlalt turvarihmaga enda külge kinnitatud. Lohakalt selga pandud vest jätab kandja vette kukkudes vestita," selgitab Taavi. Õige varustus päästab päeva Merel olles peab ennast mugavalt tundma ja ei tohi libiseda, seega on olulised õige riietus ja jalanõud. Tekil liikudes võib tekkida mitmeid ohuolukordi, näiteks on vihmaga tekk libe, laine lööb üle või purjekas kõigub tugevalt. Aitavad libisemiskindlad heleda tallaga jalanõud, mis ei määri tekki. Taavi kannab ise kõrge säärega hallika tallaga purjetamissaabast.

Sama olulised kui õiged jalanõud on spetsiaalsed purjetajatele mõeldud kindad. Need on vajalikud käte kaitsmiseks, et nöörid (jahil ei ole ükski nöör selle nimetusega, vaid öeldakse otsad) käsi ei kahjustaks. Kindad on vett läbilaskvad, lahtiste sõrmeotstega, millega on hea sõlmeotsi teha.

Vaatamata ilmale vajab purjetaja kindlasti mütsi. "Kui pead päikese poole vaatama, samaaegselt purjedega toimetama ja üheaegselt üles vaatama, aitab nokkmüts, et päike silma ei paistaks," kiidab Taavi mütsi. "See on elementaarne pakett, aga on olemas ka mugavuspakett. Veel on vaja tuule- ja vihmakindlaid riideid. Absoluutselt veekindla riietuse probleem on, et inimene hakkab selle all higistama. Seega tuleb kaaluda endal mitu kihti riideid selga panna. Tähtis on, et pealmine kiht oleks veekindel."

Allikas: EE Sport

15

MEREMESS

17

Mereharidust saab Eestis mitmest kohast

Alles hiljuti oli pääs merele ja randa sõna otseses mõttes suletud, isegi neile, kel elukoht merepiiril. Praegu on õnneks veed valla ja koolegi, kus merendust õppida, üsna mitu.

Mereharidust on Eestis antud alates 1864. aastast. Esimeses merekoolis Heinastes õpetati lähisõidu kui kaugsõidu tüürimehi. Merekoolide kõrgaeg oli kuni 20. sajandi alguseni, mil tegutsesid merekoolid ka Kuressaares, Paldiskis, Käsmus ja Narvas.

Praegu saab merega seotud ameteid õppida kahes Tallinna tehnikaülikooli kolledžis, TTÜ Eesti mereakadeemias ja TTÜ Kuressaare kolledžis ning Eesti merekoolis, Revali merekoolis, Hiiumaa ametikoolis.

Kõrghariduse annavad TTÜ Eesti mereakadeemia ja TTÜ Kuressaare kolledž kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise, külmutusseadmete, laeva jõuseadmete, sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise, laevajuhtimise,

veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise ja haldamise, merenduse ning meretehnika ja väikelaevaehituse alal.

Eesti merekooli lõpetajad saavad vahitüürimehe või vahimehaaniku kutse, seda nii kutsekeskharidusõppes kui kutseõppe õppekavadel keskhariduse baasil. Samuti on võimalik läbida vanemmadruse, laevamotoristi ja laevaelektriku koolitus, Tartu filiaalis õpetatakse ka siseveelaeva laevajuhte. Orissaare gümnaasiumi, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi ja Mustvee gümnaasiumi merendusklassides toimub kutseõpe Eesti merekooliga sõlmitud lepingute ja Eesti merekooli poolt koostatud õppekavade alusel.

Hiiumaa ametikoolis saab keskhariduse baasil omandada väikesadama spetsialisti kutse.

Revali merekool viib läbi merendusalast täiendus- ja huvikoolitust ning korraldab madruse ja motoristikursusi.

Noorte ja kooliealiste laste merelise huvihariduse andmisega tegelevad Eesti meremuuseum, projektipõhiselt MTÜ Noored Merele, MTÜ Lahemaa Mereklubi ja kaitseliidu Noored Kotkad.

Refereeritud kodulehelt www.meremuuseum.ee

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

TULE ÕPI MEREMEHEKS! Kopli 101, Tallinn (hoovipealne maja) tel 613 5483 merekool@merekool.ee www.merekool.ee

Laeva vahitüürimees

Mootorlaeva vahimehaanik

- õpe põhihariduse baasil 4 aastat - õpe keskhariduse baasil töökohapõhises õppes 2,5 aastat

Siseveelaeva laevajuht - õpe Eesti Merekooli Tartu filiaalis 2 aastat Ootame tulevasi õpilasi vastuvõtudokumentidega 25.06.–06.07.2018 ja 13.–17.08.2018 tööpäeviti kl 9.00–15.00 (reedeti kl 9.00–14.00).

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kooli poolt: • vormiriietus • soe söök 3 x päevas • sõidusoodustus • õppetoetus • õpilaskodu

HOIUSE INTRESS KUNI

6% AASTAS

Paiguta oma raha targalt!

Investeerimiseks on mitmesuguseid võimalusi ning üks peamisi mõttekohti nende vahel valimisel on raha paigutamise riskantsus. Nii mõnigi investeerimisvõimalus võib tunduda ahvatlevalt riskivaba, kuid tegelikult peidab endas varjatud ohte raha kaotamiseks.

R

usikareegel on see, et mida suuremat tulusust investeerijale lubatakse, seda kõrgemad on ka riskid ja võimalus oma rahast ilma jääda. Seega tasub enne raha paigutamist konkreetset investeerimisvõimalust veidi lähemalt uurida ning ennast selle erinevate aspektidega kurssi viia.

Kuna erinevad hoiustamisvõimalusi võimaldavad ettevõtted pakuvad hoiustele suhteliselt erineva määraga intresse, siis otsivad inimesed aktiivselt endale sobivaid rahapaigutamise võimalusi. Üheks selliseks variandiks on hoiustamine hoiu-laenuühistus. Neid on Eestis mitmeid, kuid nt Tallinna Hoiu-Laenuühistu on neist suurim ja tegutseb juba seitsmendat aastat.

Ettevõtte osakapital on 2 975 000 miljonit eurot ning ühistuga on liitunud ligi 1568 liiget.

TULEB ASTUDA ÜHISTU LIIKMEKS

Nagu ettevõtte nimetuski ütleb, saab siin raha hoiustada ja vajadusel ka laenu võtta. Selleks tuleks astuda ühistu liikmeks: kirjutada avaldus ja tasuda sisseastumis- ning osamaks. Ühistu liikmeks võivad saada nii juriidilised kui ka eraisikud ning mõlemal puhul on sisseastumismaksu suuruseks 10 eurot.

Osamaksu alammäär füüsilisel isikul on 30 eurot ja juriidilisel isikul 300 eurot. Kui soovitakse võtta laenu, siis on osamaksuks 5 protsenti taotletavast summast. Laenu saab ühistust võta kuni kümneks aastaks. Laenu antakse vaid kinnisvara tagatisel ning oluline on siin kinnisvara likviidsus ja seisukord.

Kes otsib aga hoiustamisvõimalust, siis raha paigutamisel maksab Tallinna Hoiu-Laenuühistus arvestatavalt tulutoovat intressi. Minimaalselt saab Tallinna Hoiu-Laenuühistus hoiustada 1000 eurot, kuid ühistu tegevjuhi Annely Ojametsa sõnul jääb hoiustajate paigutatud summa enamasti 10 000–25 000 euro vahele. Ta selgitab, et raha ühistusse paigutamine on hoiustajale väikse riskiga, sest Tallinna Hoiu-Laenuühistu tegeleb ainult kinnisvaralaenudega. „Meie ei paiguta vahendeid võlakirjadesse ega tegutse aktsiaturgudel, samuti ei tegele me kiir- ega tarbimislaenude andmisega. Kellele on need teemad eetiliselt vastuvõtmatud, siis kinnitan, et meie ettevõte nende valdkondadega ei tegele,“ ütleb Ojamets.

KORTERI ÜÜRIMINE VS. HOIUSTAMINE HOIU-LAENUÜHISTUS?

Investeerimisest on just viimastel aastatel saanud vägagi kuum teema, mille vastu tunnevad huvi nii noored kui ka vanemad inimesed. Ühelt poolt on investeerimishuvi kasvu põhjuseks finantsettevõtete suhteliselt madalad hoiuseintressid, mis sunnivad inimesi avarama pilguga rahakasvatamise võimalusi otsima, teisalt aga on tekkinud mitmeid uusi investeerimisviise, mida ka usinasti kasutatakse.

Palju räägitakse imelisest üüriturust, kus hinnad on tõusnud mitu aastat lausa sirgjooneliselt ning raha teenimine näib väga lihtsana: rendid oma korteri välja ning igakuine kindel sissetulek ongi kindlustatud. Paraku ei ole asjad tavaliselt nii lihtsad, kui need välja paistavad. Üürnikega võib minna õnneks, aga võib ka mitte. Sellepärast mõtle enne, kui oma tühjalt seisva korteri (või korterid) üürile annad, järgmistele teemadele. Üürikinnisvara pidamine on kulukas. Ikka läheb midagi katki ja kindlasti on vaja kindla aja järel korterit remontida ja kodutehnika välja vahetada. Samuti on vaja tasuda maamaks, mis Tallinna kesklinnas on üpris kõrge. Arvesta, et üürnik ei vastuta korteris elades millegi eest ning kõik kulutused on omaniku kanda. Seega – ära lase ennast pimestada kõrgetest üürihindadest, sest teisalt on ka kinnisvara pidamine kallis lõbu ja ettenägematute probleemide tõttu ka närvikulu.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MEREMESS Kinnisvarahinnad ei püsi tõusuteel alaliselt. Praegu on kinnisvaraturg tõusuteel ja hinnad on juba mõnda aega tõusnud. Samas ehitatakse praegu palju ning see loob eelduse hinnatõusu peatumiseks või ka kukkumiseks. Juba praegu on turul pakkujaid rohkem kui soovijaid. Üürnike hulgas on igasugust rahvast. Sulle võivad korterisse elama sattuda väga vastutustundlikud ja korralikud inimesed, aga on ka selliseid, kes jätavad raha maksmata ja kellest saad halvimal juhul lahti vaid politsei abiga ning sulle jääb sisuliselt lammutatud korter ühes suure hulga kuludega.

Maksuamet jälgib üüriturgu palju terasemalt kui varem. Ajastaega on üüriturg toiminud mustalt, kuid just viimastel aastatel on maksuamet hakanud jälgima korterite väljaüürijaid. Üüritulult tuleb teatavasti maksta tulumaks ning kui selgub, et seda pole tehtud, saab maksuamet tagantjärele maksmata maksu ühes viivistega sisse nõuda.

Kindlasti on üüriturul hea õnne ja läbimõeldud tegutsemisega võimalik teenida, kuid selge on ka see, et see valdkond sobib tugevate närvidega inimesele, kes hoiab ennast ka pidevalt vastava seadusandluse ja turul toimuvaga kursis ning kellel on ka aega alaga tegeleda. Kui aga sulle tundub, et korteri väljaüürimine on liiga närvesööv tegevus, siis raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on kahtlemata oluliselt vähem riskantsem. „Tasub endalt küsida, kas julged riskida suuremalt või teed pigem väiksema tulukusega ja vähem riskantsema rahapaigutuse ühistusse,“ soovitab Annely Ojamets.

sind huvitava projekti taga ja kuidas on neil seni läinud. Ära lase end pimestada ilusast jutust reklaamprospektil. ÜHISTU RAHAASJAD OTSUSTAVAD ÜHISTU LIIKMED ISE

Annely Ojamets toob hoiu-laenuühistu plussina välja veel asjaolu, et ühistus otsustavad rahaasjade üle selle liikmed ise ning seega valitseb asjades selgus ja läbipaistvus. „Kui tahame muuta näiteks põhikirja või tegevusalasid, siis kutsume kokku ühistu koosoleku, kes asja üle otsustab,“ selgitab ta. „Me ei saa nö ära kaduda või tegevust lihtsalt liikmete selja taga lõpetada.

Hoiu-laenuühistud on oma olemusel väga jätkusuutlikud ja ka pikkade traditsioonidega ettevõtmised. Meil Eestiski leidub ühistuid, mis on tegutsenud juba uue Eesti riigi algusest saadik.

Huvi hoiustamise vastu annab meile tegutsemisjulgust ja näha on, et hoiu-laenuühistud on saanud inimestele tuttavaks ning täiesti arvestatavaks kohaks, kuhu paigutada oma raha või kust küsida laenu. Tallinna Hoiu-Laenuühistus loome pikki traditsioone ja tahame olla oma liikmetele heaks partneriks aastakümneid. Oleme neile ka nagu klubi ja korraldame igal suvel oma liikmetele mõnusa kontserdiga koosviibimise, kuhu on oodatud kõik meie ühistu liikmed.“

INVESTEERIMINE ÜHISRAHASTUSSE

Riskivaba rahapaigutusena võib tunduda ka investeerimine mõne ühisrahastusplatvormi kaudu. Need on keskkonnad, mille kaudu kinnisvaraarendajad pakuvad era- või juriidilistele isikutele investeerimisvõimalust oma projektidesse. Intressid seejuures on üsnagi ahvatlevad, ulatudes mõne projekti puhul koguni 12 protsendini.

Kuigi ühisrahastus võib tunduda mugav ja vähe riskantne investeerimisvõimalus, tasub ka siin ennast asjaga kurssi viia ja arvestada, et nõnda head tootlust lubavad investeeringud ei ole paraku riskivabad. Mida tasub tähele panna ühisrahastusse panustades?

Ahvatlevalt suured tootlused tähendavad ka kõrgemaid riske. Ühisrahastusse investeerides ei saa investor oma raha juhtida, vaid ta peab usaldama platvormi pidajat. Ühisrahastus ei ole riskivaba. See, et Eestis on ühisrahastuses seni vett vedama läinud vaid üks projekt, on valdkonnale loonud riskivaba investeerimisvõimaluse kuvandi.

Sellest ei maksaks ennast uinutada lasta.

Ole valmis oma raha ka kauem ootama. Kui mõni projekt lähebki vett vedama, siis sealt võib küll raha tagasi saada, kuid see on aeganõudev – eriti kui on tegemist suure objektiga, mida on keeruline müüa. Kas oled valmis oma paigutatud raha tagasi saamist ootama teadmata hulk aastaid? Ühisrahastuse kaudu teenitavad intressid on tulumaksuga maksustavad. Teenitud intressid tuleb kindlasti kajastada, sest maksuametil on olemas info isikutest, kes on platvormide kaudu investeerinud.

Taustakontroll on ülioluline! Kui otsustad ühisrahastusse panustada, siis uuri hoolega, millised ettevõtjad on Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

FAKTE TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU KOHTA Asutatud juunis 2010 Osakapital 2 975 000 € Ühistu liikmeid praegu 1568 Keskmine hoiustamissumma 10 000–25 000 € Suurim hoiusesumma 500 00– € Keskmine laenusumma 100 000 € Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega.

Tutvu Tallinna HLÜ ja finantsteenste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.

Tallinna Hoiu-Laenuühistu kontor asub Tallinna kesklinnas Narva mnt 2, avatud E-R 8.00-19.00 ja L 10.00-15:00.

Lisainfo: www.erahoius.ee, info@erahoius.ee, telefon 663 0118

19

MEREMESS

Fotod: Shutterstock

Saared Läänemeres, mida kindlasti külastada Läänemere saartes on kohe midagi eestimaalastele sobivat – turvaliselt kodused, aga ka piisavalt eksootilised, sest saareelu on alati teistsugune.

Ainuke jama on, et elu seal maksab sageli paganama palju, aga samas on see ilu iga ööri väärt. Silvia Pärmann tutvustab neist kaheksat võrratumat.

Hailuoto – Soome viimane avastamata nurk Ehkki Oulust käib Hailuotole iga päev laev, ei ole ülearu paljud turistid seda Botnia lahe põhjaosas asuvat saart enda jaoks avastanud. Seal elab aasta ringi umbes 1000 inimest, suvel kordades rohkem, ent 200 ruutkilomeetrit on siiski küllalt palju, et igaühele ruumi jääks. Suurem osa saare elanikkonnast kuulub ornitoloogide huviorbiiti või hülglaste sugukonda. Rannas kõrguvad linnuvaatlustornid, kust võib vaadelda luiki, sookurgi, hanesid, parte, kotkaid ja kulle ning veel mitmeid haruldasi ja vähem haruldasi linde. Purjetajaid ootab Hailuotol 50-kohaline külalissadam.

Sviskär – elada saab ka elektrita Ahvenamaa on saarepuhkuse fännidele tõeline jackpot: 6500 saart ja otseühendus Tallinnaga.

Võimalik on valida täiesti oma saar, kuhu ükski kutsumata jalg ei astu. Näiteks Sviskär, millel on kaks maja: nelja voodiga elumaja ja saun. Lisaks üks linnumaja ja ehkki linde on saarel rohkelt, ei ela selles keegi – see on mõeldud pesaks puhkaja mobiiltelefonile.

Täiuslik saar niisama rannas või metsas ringi hulkumiseks – piisavalt väike, et eksimine võimatu oleks –, kalapüügiks, marjade korjamiseks, lihtsalt lõkke ääres istumiseks. Saar on nimelt nii auto- kui ka elektrivaba, majas on gaasipliit ja õlilambid, aga arvuti aku laadimine nõuab juba

mõningat ettevalmistust ja loomingulisust. Aga vähemalt on saunas aus puuküttega keris.

Hailuoto pole kaunis mitte üksi suvel.

Sviskärile tuleb elekter kodust kaasa võtta.

Keskaegse Visby tänavad pakuvad palju avastamisrõõmu.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Gotland – leia ilu maa pealt ja maa alt Kunagine vaikne ja idülliline Gotland koos Visby roosidesse uppuvate tänavatega on praeguseks Läänemere üks halvemini hoitud saladusi. Sama muinasjutuline kui maapealne elu Gotlandil, on elu ka maa all. Nii sügavale maa alla nagu Lummelunda koobastes ei saa minna just igal pool. Vesi on paekivist pinnasesse uuristanud käigud ja koopad, mille uurimiseks on külastajate jaoks heaoluriigile kohaselt rajatud trepid ja sillad.

Kui Lummelunda koopad välja arvata, on loodus hämmastavalt sarnane Lääne-Eesti saarte omaga ja nii võib tekkida küsimus, mis mõte nii kaugele sõitmisel oli. Ent lähemal uurimisel on see ikka välismaiselt põnevam ja taimekooslused on teised.

Saare külalistele pööratakse piisavalt tähelepanu ja kaetakse külluslik toidulaud. Muidugi pakutakse palju kala, põldmarjamoosi, mett ja safranipannkooke – ja ka sedasama ürtidega juba elusast peast maitsestatud lammast.

Fårö – jõua mere asjus selgusele Fårö on ulmeliselt ilus. See pole magus muinasjuturaamatu ilu, vaid kivine ja karge. Seal pole ka paljusid asju, millega turist harjunud on: panka, postkontorit, arsti ega isegi mitte konstaablit, kellel

21

22 MEREMESS oleks ilmselt kogu aeg kohutavalt igav.

Fåröl on aga alati olnud erilised inimesed. Ingmar Bergman suvitas Fåröl, tegi seal mitu filmi ja lõpuks paraku ka suri samas.

Päris lahkunud ta aga pole, nimelt toimub igal suvel (tänavu 24.–30.06) saarel Bergmani nädal. Arvatakse, et Fårö raukid ja üksikud paadikuurid on need, mille vahel Tove Janssoni kangelane Muumipapa "pidi mere asjus selgusele jõudma, et võiks merd armastada ja säilitada lugupidamise iseenda vastu" ("Muumipapa ja meri").

Fårö rahu on ühest küljest tingitud suure naabri Gotlandi populaarsusest, teisalt mängib oma rolli ka see, et harjumus Fåröl suvitamas käia pole juurduda jõudnud rootslasteski, välismaalastest rääkimata. Külma sõja ajal oli Fårö välismaalastele suletud. Saarel asus kuni 1990. aastateni sõjaväeüksus, alles selle lahkumise järel avati Fårö turistidele.

Vaxholm – Heeringad ja rikkad rootslased Stockholmi saarestikus asuval Vaxholmil on elu käinud juba viikingitest saadik. Praegused 10 000 elanikku on rahumeelsemad ja sobivad sealse pastoraalse idülliga paremini. Hästi elasid Vaxholmi inimesed ka juba enne, kui saar 19. sajandil rikaste pealinlaste meelissuvituspaigaks sai – igal hommikul tiriti merest välja priskeid heeringaid täis kalavõrgud ja saadeti Stockholmi teele, siis aga lisandus veel kopsakas tulu suvitajate pealt.

Vaxholmil on kõrvuti tüüpilised Rootsi punased kalurimajad ja pastelsetes toonides suvitusvillad ning heeringate asemel annavad lugematutes restoranides ja kohvikutes tooni peenemad road – ehkki heeringat saab ikka ka.

Kui Vaxholm ise tundub liiga tsiviliseeritud ja rahvarohke, siis on see suurepärane koht kaugemale saarestikku väljasõitude tegemiseks.

Fotod: Shutterstock

Ebareaalselt kaunis Fårö.

Vaxholmil näeb uhket puitarhitektuuri.

Saart mandriga ühendav Ölandi sild.

Bornholmil kaikohti jagub.

Öland – tuul, päike ja printsessi sünnipäevapidu Öland on pugenud nii mandri külje alla, et saarele pääseb mööda kuue kilomeetri pikkust silda Mandri-Rootsist Kalmarist. Üle silla jõudes oota liivarandu, tuulikuid, tuult ennast, kasinaid maastikke, kindlusi ning palju suvitavaid Rootsi perekondi, teiste hulgas kuninglikku perekonda ennast.

Kuningapere on Ölandil igal aastal kindlasti 14. juulil, et tähistada kroonprintsess Victoria sünnipäeva. Kes tahab ehtsa printsessi peost osa saada, võib seda täiesti vabalt teha, ostes Borgholmis toimuvatele Victoria päeva üritustele 245 Rootsi krooni maksva pileti. Pisut proosaline asjade käik, ent siiski – kui tihti siis ikka on võimalus käia printsessi sünnipäeval?

Rootsi kuningapere suveloss asub Sollidenis, ent lihtsurelikele puhkamiseks sobivaid külasid on saarel siiski ka. Näiteks Himmelbergas on säilinud 18.–19. sajandi külaolustik ning võluvad on ka Lõuna-Ölandi vanad külad, kirikud ja põllumaad, kus inimesed rahulikult paigal püsides põldu harinud ja loomi karjatanud juba vähemalt tuhat aastat.

Bornholm – Põhjala lõunamaa Kui Ölandil suvitab kuninglik perekond, siis Bornholmi kohta räägitakse legendi, et see on jumalanna Aphrodite suveresidents. Ilmselt armastavad ka jumalad päevitada – Bornholm on ametlikult Taani kõige päikesepaistelisem osa. Pealinn Rønne on ehk tavaline, kui võrrelda mitme maalilise küla, näiteks Gudhjemi või Østerlarsi, oma ajaloolise välimuse säilitamise eest medali saanud Svaneke ja kindlasti kohe Haslega, mis on võluv väike küla, kus asub 1916. aastal asutatud ja tänapäevani töötav kalasuitsukoda.

Bornholmil on ebapõhjamaiselt kõlavate nimedega Kuldrannake (Haslest põhja poole jäävad kalurikülad, milles igaühes on oma kalasuitsukoda) ning Riviera ehk kaljune rannik väikeste lahtedega. Saar on ainult 30 kilomeetrit lai ja ratas on kindlasti parim viis sellel uurimisretke korraldamiseks. Rattateid on saarel kokku 200 km ja peaaegu ükski neist ei lähe ülesmäge.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MEREMESS

Tallinna Sadam –

uuendusmeelseim sadam Läänemere ääres!

Eesti suurim merevärav Tallinna Sadam on uuenemas – kuigi alguses võivad sadamapiirkonna uuendustööd pisut häirida, tasub meeles pidada, et kõike seda tehakse vaid parema ja kasutajasõbralikuma sadama nimel.

Tallinna Sadama ärivaldkondadeks on reisijad, kaup, kinnisvara ja laevandus. Igal aastal külastab sadamat 10 miljonit reisijat, mis tähendab, et sadam peaks olema võimalikult mugav, nüüdisaegne ja meeldejääv, sest paljude jaoks on sadam kas esimene või viimane kokkupuude Eestiga.

Eesmärgiks sadama ja linna ühendamine Tallinna Sadama visioon on saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks, luues klientide jaoks parima keskkonna ja arenguvõimalused. Vanasadama fookusteks on reisilaevaliikluse ja kruiisiäri arendamine, Targa Sadama projekti käivitamine ja liikluslahenduste väljaehitamine, Vanasadama Masterplaani 2030+ elluviimine, D-terminali laiendus ja kruiisiterminali rajamine. Samuti on plaanis rajada Admiraliteedi basseini kanali jalakäijate sild ning hoolitseda selle eest, et Vanasadam kui Eesti esindusvärav muutuks külastajatele atraktiivsemaks.

Vanasadama arendusplaani ehk Masterplaani 2030+ eesmärk oli leida pikaajaline terviklahendus, mis on aluseks sadamaala kinnisvaraarendustele ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamisele sadamategevusega. Tallinna Sadama soov on, et sadamapiirkonnast saaks nii loomulik jätk kesklinnale kui ka atraktiivne mereäärne linnaruum, mis turistide kõrval tooks piirkonda rohkem kohalikke. Selleks, et sadamaala ja linnaruum tasakaalustatult, innovatiivselt ja meeldejäävalt ühendatud saaks, korraldati kon-

kurss, kus parimaks hinnati Zaha Hadid Architectsi visioon.

Võidutöö tugevustena toodi muu hulgas välja terviklikku logistika ja kinnisvaraarenduse analüüsi, läbimõeldust ning integreeritust linnaga.

Kasutajakogemuse parandamine ja nutikad lahendused Reisijate kasutajakogemuse parandamise ja keskkonnamõju vähendamise nimel käivitus A-terminali alal sõidukitega reisijatele Targa Sadama süsteem, mis tähendab, et sõidukid juhatatakse nüüd pärast check-in’i infotabloode abil laeva ning tõkkepuud avanevad tänu automaatsele numbrituvastusele automaatselt. Süsteem muudab sõidukitega reisijatele laevale mineku oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Lühema ooteaja tõttu kaasneb ka positiivne mõju keskkonnale väheneva õhku paisatava heitgaasi kujul. D-terminali piirkonnas käivitub Tark Sadam juba käesoleva aasta kevadel.

Teiste suurte projektidena võib välja tuua maikuus algava D-terminali rekonstrueerimise ning kalda elektri ja automaatse sildumise võimalused laevadele. 2019. aastal valmib Admiraliteedi kanali avatav jalakäijate sild ning Admiraliteedi basseini juurde kavandatakse ka restoranimaja. 2020. aastal valmib uus kruiisiterminal, mis mõistagi saab olema samuti nutikate roheliste lahendustega ja madalate hoolduskuludega. Uue kruiisiterminali juurde hakkab kuuluma ka katusepromenaad ehk innovatsioonipark, kus atraktsioonid nii linnakodanikele kui ka turistidele. Samuti valmib 2020. aastal D-terminali parkimismaja ning renoveeritakse A-terminali saabujate ala.

Kõik mainitud arendused on osa Vanasadama uuenemisest, mis aitavad muuta meie vabariigi ja pealinna esindusvärava kasutajasõbralikumaks ning kogu sadamaala atraktiivsemaks.

Selleks, et end Tallinna Sadama tegevusega kursis hoida, külasta kodulehte www.ts.ee või Tallinna Sadama Facebooki lehekülge.

Tallinna Sadama visioon on saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks!

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

23

24 MEREMESS

Foto: Shutterstock

Nii valmib rumm,

mis ajab pöördesse iga piraadi Rummi nägemisel võetakse tihti ülesse laulujoru, kuis 15 mehel pole mujal istuda kui surnukirstul. Hoirassaa! Jook ise valmib praegugi nii, nagu valmis ammustel aegedel, mil asendusjalgu tehti puust.

Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Rummi valmistamist suhkru tootmisel järele jäävast suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks (rhum industrielle) – aeglasema tootmistehnoloogia korral on tulemus parem. Rummi valmistamist suhkruroost pressitud mahlast aga põllumajanduslikuks meetodiks (rhum agricole). Põllumajanduslikul meetodil toodetud rummide maitse on põnevam ja mitmekesisem. Neid toodetakse enamasti prantsuse keelt kõnelevatel aladel: Haiti, Guadeloupe, Martinique, Reunion. Aeglasel meetodil toodetud tööstuslik rumm tuleb aga Inglismaa aladelt: Jamaica, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad, kiirel meetodil tööstuslikku rummi teevad hispaaniakeelsed piirkonnad: Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk-Ameerika.

Kuidas valmib Rummi tooraineks olev suhkruroog võib kasvada 6–8 m kõrguseks ning saavutab koristusküpsuse alles siis, kui pool taimest on kuivanud. Suurte valtside abil pressitakse siis suhkruroost välja mahl ehk vesou, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Ülejäänud mustjaspruunile massile, mida nimetatakse melassiks või suhkruroomeeks, lisatakse vesi ja pärm ning kääritatakse seejärel. Saadud segust ehk wash'ist valmistatakse tööstusliku menetluse teel lõviosa rummidest. Mõnel pool toodetakse rummi ka põllumajanduslikul meetodil, kuid mitte melassist, vaid suhkruroomahlast ja -siirupist, ning tulemus on tõesti ekstraklassist.

Lühikese, 24–28 tundi vältava fermentatsiooniajaga pärmi puhul on tulemuseks mahe ja kerge hispaania stiilis baasalko-

hol. Pika, mõnest päevast mitme nädalani ulatuva fermentatsioonitsükliga pärmi kasutamisel saadakse hästi aromaatne ning täidlane inglise stiili baasalkohol.

Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema 1–20, vahel harva isegi 30 aastat. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest.

Reeglina kasutatakse vanu Ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval meetodil valmistatud kui eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega ning vahel harva isegi erinevate saarte rumme.

Joogi lõplikule villimisele eelneb kas ühe- või ka mitmekordne filtreerimine läbi aktiivsöefiltri.

Kuidas kasutavad rummi tänapäeva merekarud Valgeid rumme serveeritakse tihti jää ning mõne puuviljaga, näiteks laimiviiluga. Valge rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosaks. Tuntuimad neist on Daiquiri, Piña Colada, Mai Tai, Mango Mojito, Cuba Libre, Papa Hemingway ning Zombie.

Tumeidaid rumme kasutatakse erinevate kuumade jookide – todi, groki, punši, samuti rummikohvi, -tee ning -kakao valmistamisel.

Rumm sobib suurepäraselt ka igasuguste efektsete põlevate jookide, näiteks Feuerzangenbowle (on aga nimi!), kuid ka piduroogade ning küpsetiste koostisse.

Põllumajanduslikul meetodil valmistatud rumme, mida on pikki aastaid tammevaadis küpseda lastud, serveeritakse aroomiklaasiga ning nauditakse pärast sööki koos maheda sigariga.

Allikas: www.maitsed.ee Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

26 MEREMESS

Foto: Irina Mägi

Kuhu poole hõigata, kui vajad merel abi?

Merel hätta sattudes tuleb sulle suure tõenäosusega appi politsei- ja piirivalveamet, kui abikutsung on nendeni jõudnud.

Nemad organiseerivad, viivad läbi ja juhivad otsinguid ning päästetöid Eesti merepäästepiirkonnas.

Merel tõsisesse hätta sattudes saad abi kolmel telefoninumbril: pääste- ja koordinatsioonikeskuse JRCC numbritel +372 692 2500 ja +372 619 1224 või häirekeskuse numbril 112.

Pääste- ja koordinatsioonikeskusesse helistades tuleb otsingu- ja päästetööde koordinaatorile edastada võimalikult täpne info valitsevast olukorrast ja enda asukohast. See tagab kiire ja õiget laadi abi. Kui võimalik, ära katkesta ühendust enne, kui päästetööde koordinaator on andnud selleks loa.

Võimalikult täpne info on: • nimi (aluse nimi ja tüüp), võimalusel enda telefoninumber või raadiokutsung; • võimalikult täpne asukoht. Lähtesadamast, sihtkohast, kiirusest ja kursist on abistajatel kasu; • mis on juhtunud; • kas inimesed on ohus. Kui palju on inimesi, kas on kadunuid ja vigastatuid; • mis olukorras on alus. Mis päästevahendid on pardal. Kas on hädasignaali andmise võimalus;

PÄÄSTE- JA KOORDINATSIOONIKESKUSE RAADIOSIDE SAGEDUSED: • • • • •

VHF 16 CH VHF 69 CH VHF - DSC 70CH MF - DSC 2187,5 kHz MF 2182 kHz

• millist abi vajatakse; • ilmastikutingimused sinu asukohas.

Lisaks Tallinnas paiknevale päästeja koordinatsioonikeskusele, asub merepääste allkeskus Kuressaares. MRSC Kuressaare saad kätte telefoninumbritel +372 440 1300 ja +372 453 3322.

Veel kord – kõige olulisem on säilitada rahu.

Allikas: www.kipper.ee

28 MEREMESS

Foto: Shutterstock

Mereraadioside – mida võib ja mida mitte Mereraadiosidet kasutatakse nii igapäevaseks suhtlemiseks kui ka abi kutsumiseks, kuid sidevahendeid ei tohi kasutada mitte igaüks.

Kui raadiojaama kasutajal ei ole raadiosideoperaatori tunnistust, siis võib ta kogu sagedusvahemikku kuulata, kuid ise eetrisse minna ei tohi. See tähendab, et lubatud on soetada mereraadiojaam, kuulata 16. või muud kanalit, et püüda kinni tähtsamaid teateid merel või üritada hankida hoopis ilmainfot – see kõik on lubatud. Aga rääkimise PTT-nuppu (Push To Talk) alla vajutada ei tohi.

Siiski võib ilma raadiosideoperaatori tunnistuseta mereraadiojaama kasutaja minna eetrisse tõsise hädaohu korral – kui oht on pardal olija (ka üle parda kukkunute) elule või tervisele.

Hoopis laiemad suhtlemise võimalused avanevad aga vastava kursuse läbinud merekarudele.

Raadiosideoperaatorite kursused Raadiosideoperaatori kursuseid on kolme erinavat tüüpi – SRC, ROC, GOC.

SRC (Short Range Certificate) väikelaeva raadiosideoperaatori kursus Tunnistus on tähtajatu ja vajalik lähirannasõidul. Kui väikelaeval korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemale kui viis meremiili kaldast, peab olema väikelaev varustatud GMDSS (ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi) merealale A1 vastava raadiojaamaga, mille kasutamiseks läheb vaja ROC-tunnistust.

ROC (Restricted Operator’s Certificate) piirangutega raadiosideoperaatori kursus ROC-tunnistusi väljastab veeteede ameti meremeeste diplomeerimise ja registri büroo. Tunnistus on tähtajatu ja annab õiguse kasutada mereraadiosidevahendit A1 mereala sõidurajoonis (kuni 40 meremiili kaldast).

GOC (General Operator’s Certificate) kursus Kursus kestab kaks nädalat ning tunnistuse omanik võib töötada kõikides mere sõidurajoonides.

Allikas: www.kipper.ee

Peagi avame uue ja moodsa veebipoe

balticboatnet.eu

KOHTUMISENI MEREMESSIL! MARINTECH GROUP OÜ

30 MEREMESS

Autor: Viivika Veski

Fotod: Shutterstock

Töökaaslastega merele ehk kontorirotist merehundiks Kui märkate Tallinnas Admiraliteedi basseini ääres mõnel hommikul seltskonda, kel mitu kihti mugavaid riideid seljas ning rõõmsalt elevil ja samas veidi murelik nägu peas, võib tegu olla kolleegidega, kes lähevad kohe merele purjetama. Mõni esimest korda elus, teised juba kogenumana.

Olgu nii või naa, merelt tagasi tulles on emotsioon alati ülev, kinnitab Sailing.ee müügijuht Jana Lillemägi. Tema sõnul on nende põhilised kliendid Eesti firmad, kes soovivad oma töötajaid või ka kliente merele viia. Merereis annab võimaluse tulla kontorirutiinist välja ja teha midagi tavapärasest hoopis teistsugust. "Tihti öeldakse enda kohta naljatades "kontorirotid merel"," muheleb Lillemägi.

Purjereise võib teha mitmel moel.

Kõige sagedamini tehakse kahekolmetunniseid lõbusõite Tallinna lahel. Paljud firmad planeerivad ka Naissaare või Prangli päeva, kus purjetamist on rohkem ja emotsioon veelgi rikkalikum. Päeva pikkuseks kujuneb kümme kuni 12 tundi. Naissaarele seilab purjekas kaks ja Pranglile neli tundi.

MIS ON MIS Halssima – purjelaeva või -paati vööriga allatuult pöörama.

Pautima – purjelaeva või -paati vööriga vastutuult pöörama.

Kiiljaht on raskuskiiluga purjekas. Tavaliselt kerega terviku moodustav raskuskiil tagab hea püsivuse.

Firmaregatt – hea vaheldus lõbusõidule Lillemägi sõnul kogub üha rohkem populaarsust firmaregatt. Selle jaoks komplekteeritakse meeskond, minimaalselt kuue inimesega pardal, ja kogenud kapteni õpetuste järgi algab kohe praktiline ja vilgas meeskonnatöö, mis päädib oma oskuste proovilepanekuga võistlustel.

"Purjetamiskogemuste puudumine ei ole takistuseks, kogenud kaptenite juhtimisel saavad kõik osalejad jahi juhtimises kaasa lüüa," kinnitab Lillemägi.

Firmaregatt kestab pool päeva. Selle aja jooksul õpitakse selgeks ohutusreeglid, käitumine jahi peal ja lihtsamad purjetamisvõtted ning tehakse lühikesi võidusõite. Osalejad saavad proovida näiteks roolimist, pautimist ja halssimist.

Seda tüüpi purjetamisüritusi viiakse läbi väga merekindlatel ja ohututel avamerejahtidel, kus igast osalejast võib lühikese ajaga saada kogenud merehunt.

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

34 MEREMESS

2018. aasta parimad.

Purjejahid, millest võib vähemalt unistada Hanse 558 tunnistati hiljuti ajakirja Sail poolt parimaks monohull- ehk ühe kerega purjejahiks maailmas aastal 2018. Multihull- ehk katamaraanide kategoorias oli võidukas Morrelli & Melvini disainitud ning HH Catamaransi toodetud HH66.

Foto: Jesús Renedo, HH Catamarans

Hanse 558 HanseYachts on Saksa jahitootja, mille peakorter asub Läänemere-äärses Greifswaldis. 1990. aastal endise laevatehase baasi loodud ettevõte lasi oma esimese jahi vette 1993. aastal. Nüüd toodavad nad erinevate kaubamärkide all jahtide kõrval ka mootorpaate. Hanse 588 sai veeküpseks 1916. aastal. Eduka Hanse 545 mudeli edasiarendusel pakutakse uudseid ideid nii tekil kui interjööris. Muudatuste tulemuseks on silmatorkava vormi ja funktsionaalsuse segu – omamoodi miniatuurne megajaht, mille pikkus jääb alla 60 jala.

Lisainfo: www.hanseyachts.com

HH66 66 jala pikkusel üleni komposiitmaterjalidest katamaraanil üle ookeani lendamine võib näida tõeline ulme, kuid HH66 teeb selle võimalikuks. 2018. aasta parim multihull valmib Hudson Yaht Groupi kuuluvas HH Catamarans tehases, mis asub Xiamenis Hiinas. Eduka mudeli taga on 300-liikmeline meeskond, kuhu kuuluvad nii insenerid, disainerid kui kogenud paadimeistrid. HH66 on äärmiselt võimekas reisikaaslane, millega on võimalik läbida luksuslikult ja stiilselt 300 miili päevas, kui pardal meeskond, kes teab, mida soovib.

Lisainfo: www.hhcatamarans.com

Foto: HanseGroup

Foto: Nico Krauss, HanseGroup

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

HELLYHANSEN.COM

WHEN YOU CAN’T CHOOSE THE CONDITIONS, CHOOSE LIKE A PRO

OLE KAITSTUD VARUSTUSES, MIDA USALDAB MAPFRE MEESKOND VOLVO OCEAN RACE’IL

BLAIR TUKE / TRIMMER JA ROOLIMEES / MAPFRE MEESKONNAS VOLVO OCEAN RACE-IL

HELLY HANSENI ESINDAJA BALTIKUMIS

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe • Rahvusvaheline juhtimistunnistus JÄRGMISED KOOLITUSED TALLINNAS: 27. märts - 10. mai T ja N 18:00-21:00 12. mai - 27. mai L ja P 10:00-19:00 Nüüd ka SRC raadioside koolitus!

Telefon 50 43130, info@paadiluba.ee www.paadiluba.ee