Meremess (veebruar 2019)

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

WHEN OTHERS STAY IN PORT

www.premiumboats.ee | www.xoboats.com

| MEREMESS |

Meri on lahti Paadid, kaatrid, jahid ja jetid randuvad taas Eesti Näituste Messikeskuses, et kolme päeva jooksul uus merendushooaeg avada. Aasta ülivõimsal ja suurimal meresündmusel saab ülevaate 2019. aasta veehobi võimalustest ja tutvuda uute pakkumistega. Tõsisema vaatluse all on seekord Eesti mereturismi tulevik.

Ajakiri, mida parasjagu peos hoiad, räägib nii messil pakutavast kui ka muudel meresõbrale kasulikel teemadel. Tuletame hooaja alguses meelde mõningaid reegleid, räägime mereohutusest, eestlastele armsatest majakatest, eelmise aasta vrakileidudest ja muust põnevast. Lugemist ja uudistamist jagub nii merelõvile, kes vajab tõsisemat ankrut, kui ka algajale spinningistile, kel on soov oma kassile ise kala püüda. Meri ja siseveed on kõigile lahti, ka meremess.

Urmas Verliin

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee Reklaam: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Triinu Mölder Trükk: Printall

KÕIGELE, MIS VAJAB KATET Paadikatted, purjekatted – valmistamine ja parandus.

Ilmastikukindlad transpordikatted ja kotid Basseinikatted, basseiniseadmed Basseinikile paigaldus ja müük

Asume Tallinnas Nõmmel katteekspert@gmail.com tel 5665 1310, 5656 7971

| MEREMESS |

Tule leia oma paat!

Meremess 2019 toimub Eesti Näituste Messikeskuses traditsiooniliselt märtsikuus, seekord 1.–3. märtsil, kui enamik hobimeresõidu laevastikust veel talvekorteris seisab.

Paadimaailmas ongi nii kombeks, vähemasti meie kliimavöötmes – hilissügisest varakevadeni on plaanide pidamise ja ettevalmistuste tegemise etapp. Märtsis on viimane aeg veesõiduk ja varustus üle vaadata ning vajakajäämised kõrvaldada.

Kui vesi jääst vaba ja päike soojendab, on juba hilja paati projekteerima hakata või tehasesse tellimust saata. Meremessilt aga jõuab vajaliku aluse või tarviku veel soetada.

Messil osalejate ring ulatub Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest kuni Itaaliani. Peale otseselt veesõidukeid ja nende varustust esitlevate väljapanekute leidub ka muud merega otsesemalt ja kaudsemalt seotut. Kohal on mereriiete ja kalastustarvete pakkujad, Veeteede Amet ja merepäästjad, purjeõppeasutused ja väikesadamad. Võib öelda, et Meremessil saab kõige paremini ja ühest kohast ülevaate Eesti hobimeresõidu ning väikelaevanduse hetkeseisust.

4 • VEERUAR 2019

Märkimisväärne osa messil pakutavatest paatidest on muide Eestis tehtud. Kuigi Eestis toodetakse ka väga heal tasemel purjekaid, on suurem osa neist mõeldud peamiselt välisturgudele ning seekordse kodumaiste veesõidukite väljapaneku pearõhk on sõude- ja mootorpaatidel.

Kuna eestlaste hulgas on jetisõit jätkuvalt ülipopulaarne, on Meremessil kohal ka jettidega kauplevad firmad, kes pakuvad ühtlasi ka mootorsaane ja ATV-sid. Muidugi on Meremessil saadaval ka lai valik merevarustust kalamehesaabastest veekindlate nutiseadmeteni, kõigist paadi hooldamisel ja remondil vajaminevatest vahenditest rääkimata.

Kuigi osalejate nimekirja leiab ka kodulehelt meremess. ee, tasub kõikide paadimudelite oma silmaga nägemiseks messil ära käia ja oma lemmik leida.

| MEREMESS |

Kuidas meelitada meile ka

kaugema kandi külalisi?

Ligi 4000 kilomeetrit rannajoont teeb Eestist tugeva mereturismipotentsiaaliga sihtkoha.

1. märtsil Meremessil toimuval konverentsil "Mereturism" arutletakse, kuidas kasvatada 2020. aastaks Eesti sadamaid külastatavate väikelaevade arv 20 000 aluseni. Riik on viimastel aastatel investeerinud miljoneid eurosid väikesadamate võrgustiku arendamisse. Mida aga veel teha? Mereturismile saab kaasa aidata kultuuriturismiga. Head näited on lodjareisid siseveekogudes või Eesti Meremuuseumi ja Thetis Ekspeditsioonide retk admiral Bellingshauseni jälgedes.

Tule kuulama, tule kaasa mõtlema!

Konverentsi korraldavad Meremuuseum ja "Merevaade" ning üritust modereerib Marko Matvere.

Ajakava 11.30–12.00 konverentsi auditooriumisse kogunemine 12.00–12.05 Avasõna, Kadri Simson, majandus- ja taristuminister 12.05–12.20 Meremajanduse ülevaade ja arengusuunad, Taivo Linnamägi, MKM lennundus- ja merendusosakonna juhataja 12.20–12.35 Mereturism Läänemerel täna ja homme, Margus Hunt, Tallink Grupi müügi- ja turundusdirektor 12.35–12.50 Eesti merevärav: kas oleme valmis turistide kasvuks, Valdo Kalm, Tallinna Sa dama juhatuse esimees 12.50–13.35 Diskussioonipaneel – Eesti tulevik merel, Taivo Linnamägi, MKM lennundus- ja merendusosakonna juhataja / Margus Hunt, Tallink Grupi müügi- ja turundusdirektor / Valdo Kalm, Tallinna Sadama juhatuse esimees / Jaano Martin Ots, Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse juhatuse liige / Lauri Väinsalu, Lennusadama jahisadama juht 13.35–13.45 ajakirjanike küsimused 13.45–14.15 vaheaeg 14.15–14.30 F. G. von Bellingshauseni ekspeditsioonist 1819–1821 ning selle 200. aastapäeva merelisest tähistamisest, Urmas Dresen, Eesti Meremuuseumi direktor 14.30–14.45 Peipsi lodjaga hansaajast tänapäeva ja tagasi, Liisa-Lota Kaivo, Emajõe Lodjaseltsi arendusjuht 14.45–15.00 Kiire ja reisijatele mugav aurulaev teeb järgmised reisid, Teele Saar, Eesti Meremuuseumi teadur 15.00–15.45 Diskussioonipaneel – Eesti Mereajaloo jälgedes, Urmas Dresen, Eesti Meremuuseumi direktor / Liisa-Lota Kaivo, Emajõe Lodjaseltsi arendusjuht / Teele Saar, Eesti Meremuuseumi teadur / Tarmo Kõuts, Merendusnõukoja president ja viitseadmiral 15.45–16.00 ajakirjanike küsimused

6 • VEERUAR 2019

| MEREMESS |

Eclipse ankrus Ibiza rannikul.

Luksusjahid,

mis defineerivad luksuse mõiste Luksusjahid võivad rahuldada küll rikkusega hellitatud inimeste kõiki vajadusi, kuid aluste hinnad ja ülalpidamiskulud on rohkem kui meeletud.

Sestap võivad säärast ujuvat ekstravagantsi nautida vaid üksikud. Siin nad on – tänase päeva seisuga maailma kõige kallimad jahid, mille seadis ritta CEOWORLD Magazine.

5. Sailing Yacht A: 400 miljonit dollarit Praegu ringi seilav maailma suurim purjejaht kuulub Vene miljardär Andrei Melnitšenkole ja on ehitatud Saksamaal. Pea 143 meetrit pikk purjedega varustatud mootorjaht arendab kiirust kuni 24 miilini tunnis (39 km/h). Kaheksakorruselise aluse tekke katab tiikpuu ning laeval on ka eraldi ruum veealusteks vaatlusteks. Teraskerega jaht võtab pardale kuni 20 külalist koos 54-liikmelise meeskonnaga.

4. Azzam: 650 miljonit dollarit Selle luksusliku seilaja andis Saksa ettevõte Lürssen Yachts 9. septembril 2013. aastal üle Araabia Ühendemiraatide presidendile ja Abu Dhabi emiirile, šeik Khalifa bin Zayed al-Nayanile. Kalliduselt maailma neljas luksusjaht on seni ehitatutest väidetavalt kõige keerulisem ja laevameistritele tõeline väljakutse. Kahe diiselmootori ja kahe gaasiturbiiniga superjaht on 180 meetrit pikk ja võib liikuda kiirusega kuni 30 sõlme (56 km/h). Pardal on ka miniallveelaev, kui peaks tekkima huvi vetesügavusi lähemalt uurida.

2. Eclipse: 1,2 miljardit dollarit Eclipse ehitati Vene miljardärile Roman Abramovitšile. Eriliseks teeb aluse kaks helikopteriväljakut. Erilist rõhku on pandud ka turvalisusele – ujuv kindlus on varustatud rakettide avastamissüsteemiga ja soomustatud kerest lasevad valgust läbi kuulikindlad aknad. Külalistele on kajuteid 24 ja meeskonnale töökohti 70.

3. Streets of Monaco: 1,1 miljardit dollarit Paiguti ka maailma absurdseimaks jahiks nimetatud aluse idee seisis tükk aega paberil, kuid nüüd ehitustöö juba käib.

Inglismaal tegutseva agentuuri Yacht Island Design kujundatud laev on Monaco linna ujuv mudel. 155 meetri pikkuselt jahilt leiab hotellide, Monte Carlo kasiino ja isegi hipodroomi mudelid. Pardal on täismõõdus kopteriväljak, tenniseväljakud, allveelaevad ja muud miljardäride igapäevased nipsasjad. Meeskonda kuulub 70 inimest.

1. History Supreme: 4,5 miljardit dollarit Maailma kõige luksuslikuma jahi disainis Stuart Hughes anonüümsele Malaisia ärimehele. Jahi vooderdamine 100 tonni kulla, plaatina ja juveelidega võttis kokku aega kolm aastat. Õhukese kullakihiga on kaetud isegi ankur, rääkimata kerest ja interjöörist. Superjahil on muuseas magamistuba, mille seinu katavad meteoriidikillud ja kus seisab türannosauruse luudest valmistatud kuju.

Allikas: CEOWORLD Magazine

8 • VEERUAR 2019

Azzam. 650 miljonit ja siiski vaid neljas koht. Fotod:Shutterstock

| MEREMESS |

Kõikse kihvtim on

Kõpu!

Eelmisel aastal 100. aastapäeva tähistanud Veeteede Amet kuulutas Eesti lemmiktuletorniks Kõpu torni.

Rahvahääletusel sai Kõpu tuletorn pea neljandiku kõikidest häältest.

Foto: Tiit Blaat

Tuletornid on aegumatud ohutu veeliikluse ja kultuuripärandi sümbolid, mis on inimesi paelunud erinevatel põhjustel juba aastasadu. Just seetõttu korraldati Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul eelmisel aastal küsitlus sedalaadi lemmikmaamärgi otsinguks.

"Haldame üle Eesti ca 1200 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid ning ohutu veeliikluse mõttes on kõik märgid väga olulised. Samas on tuletornid ajalooliselt mänginud randlaste elus väga tähtsat rolli ning tänapäeval on tuletornid ka olulised merekultuuri sümbolid ja kultuuripärandi hoidjad," ütles Arikas.

"Seetõttu on ka meil olnud väga põnev jälgida konkursi kulgu, et milline tuletorn hääletatakse Eesti lemmikuks.

Kõpu on väga vana ja väärikas tuletorn, mille nimel on ka päris palju rekordeid. Fakt, et Kõpu sai endale ligi veerandi kõikidest häältest, näitab, kui korda läheb see tuletorn ka rahvale."

Sellel aastal 488. sünnipäeva tähistav ja kõige külastatavam tuletorn on Eesti vanim ning maailmas vanuselt suisa kolmas katkematult töötav tuletorn. "Kuigi kõiki numbreid ei ole veel kokku löödud, saab siiski hinnata, et keskmiselt väisab Kõpu tuletorni aastas umbes 20 000 inimest," kirjeldas ameti peadirektor.

Külastajatele avatakse tuletorne ka tänavu Eesti 41 töötavast tuletornist osa on arhitektuurimälestised ja enamus ka tuletornihuviliste matkajate lemmiksihtkohad.

Ametil on tuletornide-tulepaakide rekonstrueerimiseks tavapäraselt kasutada aastas suurusjärgus 350 000-400 000 eurot.

Vabariigi Valitsuse otsusega saadi eelmisel aastal riigieelarvest täiendavalt 1,5 miljonit eurot, et rekonstrueerida viis tuletorni: Kihnu, Vilsandi, Ruhnu, Tallinna sihi alumine ja Narva-Jõesuu tuletorn. Selgus aga, et täiendava finantseeringu eest suudetakse rekonstrueerida vaid Kihnu ja Vilsandi tuletorn ning tellida rekonstrueerimisprojekt Tallinna sihi alumisele ja Ruhnu tuletornile, Narva-Jõesuu tuletorni jaoks raha ei jätku.

2019. aastal ootavad avamist Naissaare ja Osmussaare tuletorn. Rekonstrueerimise eelisjärjekorras on olnud need tuletornid, mida on võimalik pärast ka laiemalt kasutada ehk avalikkusele külastamiseks avada.

Allikas: Veeteede Amet

KÕPU TULETORN 58° 54' 57'' N, 22° 11' 59'' E Eesti vanim töötav tuletorn valmis 1531. aastal. Toona näitas laevadele teed lõke, sest tornidel puudusid veel tuleruumid. Kõpu tuli asub 103,6 meetri kõrgusel merepinnast, olles kogu Läänemere sektori kõige kõrgemal asetsev tuletorni tuli.

See on ainus tuletorn Eestis, kus plinkimine tekitatakse pöörleva laternaga ja valgus paisatakse erinevalt suundlaternast igasse ilmakaarde. Teed näitab Kõpu tuletorn pimedal ajal aasta ringi. Baltikumi ja Skandinaavia võimsaima tuletorni helgi nähtavuskaugus on 26 meremiili.

10 • VEERUAR 2019

Suurupi ülemine tuletorn

Suurupi alumine tuletorn

Suurupi ülemine ja alumine

tuletorn kutsuvad Suurupi (Surpe, Surop, Surpudd) nime võib leida navigatsiooniteatmikest ja kaartidelt juba alates 16. sajandist, sest seal asus laevade jaoks oluline teetähis Revali ehk Tallinna sadamasse sisenemisel. Tänapäeval on Suurupi tuletornid turismisihtkohad, mis on avatud 1. maist 30. septembrini.

Märgutuld anti Suurupis laevadele juba enne 1760. aastat, kuid sel aastal valmis praeguseni säilinud Suurupi ülemine tuletorn. See paekivist silindrikujuline tuletorn on Eesti mandriosa vanim töötav tuletorn.

Suurupi ülemisest tuletornist avaneb võrratu vaade Lohusalu ja Tallinna lahele. Hea nähtavuse korral võib silmapiiril näha ka Hanko linna Soomes. Paksuseinalise vana tuletorni vahekorrustel võib tutvuda huvitava väljapanekuga majakavahtide elu ja Eesti merenduse ajaloo kohta. Vaaterõdu on 360° ehk ümber terve torni ja asub 63 meetri kõrgusel merepinnast. Tornis saab ronida ka laternaruumi ja tunda ennast tõelise majakavahina. Ülemisest sada aastat hiljem, 1859. aastal ehitati Suurupi ranna alumine tuletorn. See on nüüd Eesti ainus töötav puittuletorn ja vanim puittuletorn Läänemere ääres ning valitud maailma 100 tähelepanuväärsema tuletorni hulka.

Puidust tuletornis saab näha majakavahi tuba, heita pilgu rannikule ja taamal paistvatele saartele.

Mõlemat tuletorni ümbritsevad kaunid aiad ja hästi korrastatud linnak. Eriliseks teeb Suurupi tuletornide loo see, et nende käekäigu eest hoolitsemine on edasi antud põlvest põlve. Külastades Suurupi tuletorne, lähete ühtlasi külla majakavahi peredele.

Tuletornide kõrval elavad, tuletornid korda teinud ja neid hooldavad ning külastajaid võõrustavad pered ütlevad, et nende kohalolust ei maksa ära ehmuda, kuid samas paluvad nad arvestada, et külastajad on nende kodudes külalised.

Tuletorni külastamiseks tuleb osta pilet. Üksikpilet maksab 5, sooduspilet 3 ja perepilet 15 eurot.

Kahe torni külastuseks saab osta ühispileti, mis maksab 8, sooduspilet 4 ja perepilet 25 eurot. Gruppidele kehtivad soodustused.

Saab tellida giidi, kelleks on majakavahtide tütred. Saab tellida matka ühe tuletorni juurest teise juurde mööda salapäraseid radu, kus külastatakse ka Peeter Suure merekindlustusi ja looduskaunist rannikut. Erinevate võimalustega saab tutvuda kodulehel suurupi.ee.

Soovitame kasutada sooduskoodi "MEREMESS2019" kirjutades ja ekskursiooni tellides.

SPORT OPTICS PROFESSIONAL

GOING BEYOND

ÜTLEMATAGI SELGE, ET JÕULINE 7X50CF WP GLOBAL COMPASS MEREBINOKKEL KUULUB PARDALE. 7x50CF WP GLOBAL COMPASS binoklil on globaalselt tasakaalustatud kompass, mis teatab teile õige suuna igal juhul, olenemata sellest, kas asute põhja- või lõunapoolkeral.

Kõik binokli tehnilised näitajad, sealhulgas veekindel ja vastupidava konstruktsiooniga porro prisma, ülimugav vaatlus ja tipptasemel optiline süsteem, järgivad selle mudeli eelkäija Nikon 7x50CF WP Compass üldtuntud kvaliteeti. Lisaks on binokliga tasuta kaasas ujuv rihm, mis ei lase binoklil põhja vajuda.

Nikon binokkel Marine 7x50 CF WP GLOBAL COMPASS Messipakkumine: 349 EUR (kehtib: 01.-31.03.2019) E-kiri: store@iamphotographer.eu | Telefon: 641 15 02

| MEREMESS |

Mida tasub

jetihooaja

alguses meenutada Suvel jetiga ringi sumamine on vahva ajaviide ja võib paista üsna ohutu, sest maandumiseks on vesine pinnas asfaldist pehmem.

Foto: Shutterstock

Määrus "Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm", mis reguleerib kõnealuse sõiduki kasutamist Eesti territoriaalvetes ja laevatatavates sisevetes, on hea lugemine enne uut hooaega.

Seda mitte ainult tõsistele harrastajatele, vaid ka pühapäevasõitu tegevale puhkajale. Aga et sul lugemine juba käsil, toome sealt välja mõned olulisemad asjad.

MERETAKSO GUNDEL PAKUB TURVALIST MERETAKSO TEENUST PEAMISELT TALLINNA LAHEL. Meiega on võimalik sõita Aegnale, Naissaarele ja ka Pranglile ning liikuda Tallinna lahe erinevate sadamate vahel.

Korraga saab reisida 12 reisijat.

501 1416

meretakso | meretakso.ee@gmail.com

PS! Meretakso otsib suveperioodiks

KIPPERIT Huvi korral võta ühendust.

| MEREMESS |

Enne jeti kasutamist peaks tutvuma Hea jetijuht on üsna võimekas sõidupiirkonnas kehtivate eeskirjadeJetijuhi oskuste hulka kuuluvad muu hulKÄITUMINE SADAMAS ga, ilmateate ja valitsevate ilmaoludega gas võime määrata ilmakaari kompassi • Sadamasse või külalissadaning panema vastavalt neile paika oma ja päikese järgi ning oskus teha kindlaks masse sisenemise, seal seismarsruudi ja sõiduaja. Sõiduk tuleb lasta esemete nähtavuskaugus. Tundma peab mise ja sealt lahkumise peab vette nii, et kallas ei saaks rikutud. Kiivri ka näiteks hädasignaale ja nende kasutajetijuht sadama personaliga kandmist just ei nõuta, kuid see on väga mise korda ning rahvusvahelise signaalenne kooskõlastama. soovitatav. Seevastu olgu kindlasti seljas koodi tähtsamaid ühelipulisi signaale. Vi• Jetiga saabumise ja väljumikehakaalule vastav pääste- või ohutuslunud juht teab, kuidas tekib murdlainetus se peab jetijuht registreerima vest ja mitte niisama, vaid ikka korralikult ja kuidas juhtida jetti erineva tuule ja laisadama sisse- ja väljasõidu kinnitatult. Kaasa tuleb võtta jetijuhi ja netusega, ning valdab sõitu madalas vees. registreerimise raamatus. jeti registreerimistunnistus. Liigelda võib Samuti peab tundma merel kokkupõrke valgel ajal ning piiratud nähtavusega tinvältimise reegleid (COLREG), kehtivaid • Sadama akvatooriumil magimustes, näiteks udu, sumu või vihmameresõiduohutus- ja sisevete alaseid õinööverdamisel peab jetijuht sajuga, tuleb püsida kalda nähtavuspiirigusakte, enesepääste ja esmaabi võtteid. täitma sadama eeskirja nõudes ja valida liiklemiseks ohutu kiirus.

Praktiliste oskuste poole pealt on vaja deid.

Enne väljasõitu tuleks veel kontrolliosata liikuda vahelduvates ilmastikutingida jeti korrasolekut ja nõutud varustumustes ja manööverdada minimaalsetel se olemasolu. Pääste- või ohutusvest peab olema seljas mootoripööretel, alustada sõitu ja randuda turvaliselt, veel kõigil sõitjatel, paagis loksuma piisav kütusetagavara ja tuleb osata murdlainetuses käivitada ja seisata jeti mootorit kaasa tuleb võtta vähemalt 5 meetri pikkune ja 8-milli- ning toimida õigesti pärast jeti ümberminekut või uppumist. meetrise läbimõõduga elastne pukserots. Kui retk viib Erinevatel kiirustel liigeldes kuulub põhioskuste hulka ka kalda nähtavuspiiridest välja, siis ka laetud akuga ja toi- 100-meetrise distantsi hoidmine merel asuvate objektide miv veekindlas pakendis sidevahend, käsikompass või suhtes, lisaks suutlikkus sooritada kontrollitult pöördeid ja GPS ning vahendid, millega saab hädaolukorras teistele kujundit "8" ümber poide. märku anda, näiteks säratuled või suitsusignaalid.

Allikas: Riigi Teataja

Laki 11B, 12915 Tallinn Tel 517 8643

Parimad sooduspakkumised Meremessil!

| MEREMESS |

Kõik, mida peaksid algajana teadma

spinningupüügist Eestis on ligi 50 000 harrastuskalastajat ja suurem osa neist kasutab püüdmiseks spinningut. See püügiviis on üks nooremaid, ainult veidi üle 100 aasta vana, kuid muutunud tänapäeva harrastajate seas domineerivaks.

Tekst: Raiko Jäärats Fotod: Pixabay

Spinningupüügi peamine eelis on selle lihtsus ja tulemuslikkus. Olenevalt inimesest kulub spinningu kasutamise selgeksõppimisele paar minutit kuni pool tundi. Mina ei ole veel näinud inimest, kes ei oleks seda selgeks saanud. Oma eksistentsi jooksul on spinningupüügi olemus vähe muutunud, kuid tundmatuseni on ümber kujunenud tehnoloogiad ja materjalid, millest spinningu osad on valmistatud.

Spinning koosneb kettast, ridvast, nöörist või tamiilist ja peibutisest. Odavaima komplekti võib saada paarikümne euro eest ükskõik millisest kalastuspoest ja tänapäe-

14 • VEERUAR 2019

val isegi supermarketist või ehituspoest. Selline komplekt ei pea aga tavaliselt kaua vastu ja kui on soov rohkem kui korra kalal käia, tasuks komplekteerida veidi vastupidavam spinning.

Harrastuskalapüügi varustuse turg on mitme miljardi suurune äri, mille jäme ots on Jaapani firmade käes. Suuremad neist on ka Eesti turul konkureerivad Shimano ja Daiwa. Pea kõik suuremad firmad valmistavad erineva hinnatasemega varustust ja nagu autode puhulgi, oskavad jaapanlased oma toodete eest väga täpset hinda küsida. See teeb varustuse

2019. aasta märtsi seisuga

1. septembrist 30. novembrini, v.a kalastuskaardi alusel jõgedel, kus kehtib muu püügikorraldus.*

* Enne püügile minekut tuleb Riigi Teatajast üle vaadata ka ajutised püügikitsendused, sest keeluaeg võib muutuda.

Kalapüügikeeldude puhul tuleb arvestada seda, et keeldudes mainitud lõpukuupäevad on alati kaasa arvatud. Ühel isikul on lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat; kalastuskaardi alusel kuni 2 lõhet või meriforelli.

| MEREMESS |

valimise mõnevõrra lihtsamaks – olenevalt sellest, palju keegi on valmis raha kulutama, saab ta õiglase kvaliteediga varustuse.

Ritva ja rulli on tavaliselt mõttekas koos osta, sest on oluline, et need omavahel sobiksid. Ridva peamine valikukriteerium on ridva test, mis näitab, millises kaaluvahemikus lantide loopimiseks on see mõeldud. Test on märgitud ridvale numbrivahemikus, näiteks 5–25 g. Ridvaga on võimalik püüda küll kõigi lantidega ja teoreetiliselt ka kõiki kalaliike, aga just selles kaaluvahemikus lendavad landid kõige kaugemale. Üldiselt on paadist püüdmisel mõistlikum soetada lühem ritv ja kaldalt püüdmisel pikem, aga olulised on teisedki püügiviisi eripärad. Hind sõltub tavaliselt ridva valmistamise materjalist ja tehnoloogiast, aga 40 euro eest saab juba päris korraliku eksemplari. Teleskoopritvasid võiks tänapäeval vältida.

Esimeseks spinningukettaks tasuks osta nn haspelketas just selle kasutamislihtsuse tõttu. Ketta suurus sõltub kalast, mida kavatsetakse püüda, ja ridvast, et komplekti tasakaalupunkt oleks õige koha peal. Kõigil suurematel firmadel on oma süsteem. Eestis levinumatele spinningupüügiviisidele sobivad näiteks Shimano kettad vahemikus 1000–4000, millest kõige universaalsem suurus on 2500. Sobiva ketta leiab samuti alates 40 eurost, kuid merest püüdmisel tasuks kulutada natuke rohkem raha, et ketas soolasele veele veidi paremini vastu peaks.

Enamik spinningiste kasutab püüdmisel nii nööri kui 16 • VEERUAR 2019

ka monofiili, millest viimast kutsutakse kõnekeeles siiani tamiiliks. See, kumba eelistada, sõltub tavaliselt püügiviisist ja kalamehe püügiharjumusest. Nööri eeliseks on selle suhteline tugevus ja jäikus – vahel on oluline kala võttu täpselt tunnetada. Monofiili eeliseks on selle suhteline odavus ja venivus – kala on lihtsam kätte saada, sest venivus annab rohkem andeks vigu, mida kalamees võib teha. Kvaliteetse monofiili saab kätte 3 euro ja nööri 20 euro eest. Haugipüügil tuleks kindlasti kasutada trossi, et elajas oma teravate hammastega nööri läbi ei lõikaks.

Teiste kaladega võib kasutada landilõksu, et lante oleks lihtsam vahetada.

Spinningupüügil kasutatavaid landitüüpe on sadu. Oma olemuselt jagunevad need tavaliselt kaheks – ühed, mis imiteerivad kalasaaki, ja teised, mis ärritavad kala. Osa lantide puhul on isegi raske aru saada, miks kala seda himustama peaks. Üldiselt võib kala saada ka ukselingiga püüdes, kuid olenevalt ajast ja veekogust on mingit tüüpi lantidel kindlad eelised, mis saavad selgeks ainult kogemuse kaudu.

Spinningupüügi puhul on Eestis vajalik kalastusluba, mille hind on 1 euro 24 tunni, 3 eurot nädala, või 20 eurot aasta eest ja mida on võimalik osta nii veebist kui ka SMS-iga. Kindlasti tuleks järgida kalaliikide alammõõte ja püügipiiranguid, mis võivad olenevalt veekogust erineda. Infot selle kohta saab kalastuspoodidest ja keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Allikas: Maaleht

| MEREMESS |

Türi-Tori kiirlaskumine 2014 Foto: Anneli Lillerand

Mis vahe on ohutus- ja päästevestil?

Paljud ei teagi, et pelgalt ohutusvesti kandes ei ole nende elu vees kuigi kindlates kätes. Miks nii?

Ohutusvest ja päästevest on loodud erinevatel eesmärkidel kasutamiseks.

Ohutusvest ehk ujuvvest on abivahend vees hästi hakkama saavale ja ujuda oskavale inimesele, kes on veele või vette läinud teadlikult.

Ohutusvesti kasutatakse tavaliselt veespordialade – surfamine, veesuusatamine, aerulaua- ja jetisõit, purjetamine jms – harrastamisel.

Ohutusvest võimaldab vabalt ujuda, kaitseb löökide ja mõningal määral ka külma eest. Pikaajaliseks vees hõljumiseks see aga ei sobi.

Päästevest on mõeldud toeks ootamatult vette sattunud inimesele. Vest keerab veesolija selili ja krae toetab pead, et välistada näos asuvate hingamisavauste vette sattumist.

Ujuda on päästevestiga väga ebamugav Kahel vestitüübil on lihtne vahet teha, kui jätta meelde, et päästevest on kraega ja ohutusvest on ilma kraeta.

18 • VEERUAR 2019

Osadel päästevestidel (nn paukvestidel) avaneb krae kohe siis, kui inimene vette satub, või siis, kui ta vette sattudes krae vesti küljes olevast nöörist tõmmates ise avab.

Selga pannes meenutab paukvest rakmeid, kuid kui kandja satub vette, hakkab see tööle päästevestina.

Samas – isegi siis, kui olete hea ujuja, võivad ootamatused (külm vesi, tugev laine, äge vool, kauge kallas, vigastus, haigushoog vms) teie ellujäämislootusi vees tugevasti vähendada. Päästevesti kandes võite aga kindel olla, et ootamatult vette sattudes on teil lisaaega parima pääsetee valikuks.

Päästevest täidab oma eesmärki ainult siis, kui seda õigesti kasutatakse, s.t korrektselt kinnitatult ehk suletud rinna- ja jalgevaherihmaga seljas kantakse, mitte ei hoita paadi põhjas või kodus kapis.

Allikas: Elutark

Mayday! Mayday!

Vajatakse teie abi ja kiiresti! Tuleb tegutseda!

TalTech Eesti Mereakadeemia Täiendusõppe keskus kutsub elamuskoolitusele

MEESKONNATÖÖ MEREPÄÄSTEOPERATSIOONIL Teid ootab ees tõeline katsumus, mille läbimine viib teie koostöö uuele tasemele! Teist saavad laevaohvitserid ning tekib kriitiline olukord merel. Tuleb läbi viia merepäästeoperatsioon.

Meeskonnana tuleb paika panna otsingu- ja tegevusplaan. Teostada mereseire. Simulaatoritel läbi viia päästeoperatsioon erinevate laevamudelite vahel koostööd tehes ja koos ilmastikuolusid trotsides. Vajadusel tuleb anda esmaabi alajahtunutele.

Kestus: kuni 3 tundi Kellele: kõik merendushuvilised Max grupi suurus: kuni 20 inimest Keel: eesti, vene, inglise Hind: kokkuleppel

Miks koolitusel osaleda?

• Koolitus aitab luua meeskonnatunnetust ja parandab meeskonnaliikmete vahelist kommunikatsiooni • Koolitus aitab välja tuua meeskonnaliikmete tugevad ja nõrgad küljed just kriisisituatsioonis • Koolitus pakub kõigile osalejatele meeldejääva elamuse väljaspool igapäevast töökeskkonda Lisainfo: taltech.ee/merenduskoolitused, marinetraining@taltech.ee

| MEREMESS |

5 nippi merehaiguse vastu Mida teha enne, kui jalge all õõtsuma hakkab.

Kui on soodumus merehaigusele, oleks kasulik vältida merereise halva ilmaga ja valida üldiselt rahulikum veekogu. Jõekruiisid on alati rahulikud ning ookeanid on alati tormisemad kui mered.

Kui oled broneerinud näiteks transatlantilise kruiisi (eriti jahedamatel kuudel) või Vaikset ookeani ületava reisi (k.a Hawaiile seilavad kruiisid), võib laev loksutada rohkem kui tavaliselt. Atlandi ookeani Kanada põhjaosas võib samuti üsna tormine olla.

Kruiisireisijad võivad kogeda laeva suuremat loksumist ka mitmel pool Euroopas. Suurim võimalus Vahemerel tormi kätte sattuda on sügisel ja talvel. Harvem on meri rahutu kevadel ja suvel. Hispaania põhjaosas asuv Biskaia laht ja Põhjameri on suvel rahulikumad kui muudel aastaaegadel. See mõjutab põhiliselt Ida- ja Lääne-Vahemere kruiise, Lääne-Euroopa kruiise ning Läänemere ja Põhja-Euroopa kruiise.

Enne reisile minekut tasub üht-teist kõrva taha panna.

TALLINNA JAHTKLUBI

TULE JAHTKLUBISSE EESTI MEREKULTUURI EDENDAMA!

Fotod: Shutterstock

1.

2.

3.

Võta kaasa ravimid. Tuntumad merehaiguse ravimid on dimenhüdrinaat (dramamiin) ja meklisiin. Konsulteeri vajadusel ka arstiga.

Söö korralikult. Merehaigusest tingitud iivelduse vastu aitavad hästi rohelised õunad, soolased küpsised ja igasugused ingveritooted, sh limonaad ja tee.

Leia horisont ja vaata seda. Kui sul on kalduvus merehaigusele, siis on soovitatav reisida aknaga kajutis. Rõduga kajut on veel parem, kuna siis saab ligipääsu ka värskele õhule. Horisondi ehk silmapiiri jälgimine aitab kehal tasakaalu leida ja iiveldust vähendada.

Lühenda seilamise aega. Kui muretsed tormise mere pärast, siis võiksid broneerida kruiisi, millel on palju peatusi ja vähe merepäevi.

Vali õige kruiis. Arvesta kruiisi marsruuti ja aega broneerides piirkonna ilmaprognoosiga.

4.

5.

Allikas: kruiisikeskus.ee

VÄIKELAEVAJUHTIDE KOOLITUS Väikelaevajuhi koolituse hind: 390 € SRS väikelaeva raadioside operaatori kursus, hind: 95 € Väikelaevajuhi koolitus + väikelaeva raadioside operaator, kursuse hind: 465 € Info ja registreerimine: +372 501 4770 • koolitus@tjk.ee Kursused toimuvad Haven Kakumäe sadamas.

Praktika purjekal BluSail 24 ja kaatril Dahl 20.

TJK TEGEVUSE PRIORITEEDID: 1. Panustamine merekultuuri ja ohutusse meresõitu 2. Mereinfo vahendamine liikmeskonnas 3. Klubiliikmete sotsiaalne lävimine Vaata ka meie e-sadamat www.tjk.ee Kirjuta meile tjk@tjk.ee ja helista 5543210 (kommodoor)

TOO LAPSED PURJETAMISKOOLI Eesti suurim purjetamiskool, treeningud toimuvad Pirital, Kakumäel ja Lohusalus.

Uued grupid alustavad juunis.

Võta ühendust! maria@tjk.ee, tel 564 3913

| MEREMESS |

Võrgupüük on

seniarvatust tuhandeid aastaid vanem Lõuna-Korea idaosas Jeongseoni maakonnas asuvas koopas toimuvate väljakaevamiste tulemusel selgus, et kalurid kasutasid juba 29 000 aastat tagasi keerukaid tehnikaid ja püüdsid kala võrguga. Kaevamistel leiti maailma vanimad teadaolevad võrguraskused. Seni on arvatud, et võrke hakati kasutama alles tuhandeid aastaid hiljem.

Foto: Bianca Mikovitš

Neljateist paekivist võrguraskuse iga määrati radiosüsinikumeetodil. "Fakt, et neid kasutasid noorema paleoliitikumi kalastajad 29 000 aastat tagasi, tähendab, et kalavõrk võeti kasutusele praegu arvatust tervelt 19 000 aastat varem," ütles Yonsei muuseumi juhataja Han Chang-gyun AFP-le. "Varem on võrguraskusi leitud nii Lõuna-Koreast Cheongju linnast kui ka Jaapani Fukui prefektuurist, aga need dateeriti neoliitikumi ehk umbes 10 000 aasta taha," ütles Han. "Avastusest võime järeldada, et inimesed püüdsid noorema paleoliitikumi ajajärgul kala päris aktiivselt," lisas ta.

Raskused kaaluvad 14-52 grammi ja nende läbimõõt jääb 37-56 millimeetri vahele. Raskustesse on tahutud vaod, et neid oleks lihtsam võrkude põhja kinnitada. Ilmselt kasutati võrke madalatest ojadest karpkalade püüdmiseks.

Samast koopast tulid päevavalgele ka kala- ja loomaluud, samuti kivist tööriistad ja kivikillud.

Enne Lõuna-Korea leidu peeti vanimateks kalastusriistadeks Jaapanist pärit õngekonkse, mis olid tehtud meretigude kodadest ja hinnati 23 000 aasta vanuseks.

Allikas: forte.ee 22 • VEERUAR 2019

KES EES, SEE VÕRGUGA VEES! Võrguga veele minek tahab pikemat ettemõtlemist ja seda ei saa teha n-ö käigu pealt. Püügiõiguse annab kalastuskaart, mille taotlemine algab püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval kell 9. Lubade arv on piiratud ja antakse kindlatele veekogudele.

Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne).

Võrgupüügiõigust saab taotleda keskkonnaametist või osta internetist. Selle aasta lubadest jagati ligikaudu 94% internetis kodulehel pilet.ee, ülejäänud keskkonnaametis kohapeal. Kuna lubade arv on piiratud ja neid antakse kindlatele veekogudele (meri ning suuremad järved ja jõed), käib neile igal aastal võidujooks – taotlused rahuldatakse ajalise laekumise järjekorras.

Kalastuskaardi puhul ei ole püügiõigust tõendavaks dokumendiks siiski kaart ise, vaid isikut tõendav dokument, nagu pass, ID-kaart või juhiluba.

UU

VAIERITE PRESSIMINE!

DIS

Kasutame tunnustatud Wireteknik masinat.

!

Pressime paadi taglase ja reelingu vaiereid!

Meie kaupluses saab töödelda trosse läbimõõduga 1,6–8 mm.

LLOYDi sertifikaat

TEEME UUELE RUUMI!

TÄIENENUD OUTLETI KAUBAVALIK! DUBARRY STORM VEEKINDEL JOPE UUS HIND 119,40 €

DUBARRY FASTNET PURJETAMISSAAPAD UUS HIND 137,40 €

(Hind enne 199 €)

(Hind enne 229 €)

MUSTO SNUG BLOUSON JOPE UUS HIND 99,50 € (Hind enne 199 €)

MUSTO NAISTE MPX GORE-TEX® TORMIPÜKSID UUS HIND 299,40 € (Hind enne 499 €)

DUBARRY HAWAII NAISTE KINGAD UUS HIND 77,40 € (Hind enne 129 €)

LASTE TORMIJOPE UUS HIND 59,40 €

POI OCEAN (Hind enne 99 €) erinevad suurused UUS HIND 21 € (Hind enne 35 €) UUS HIND 27 € (Hind enne 45 €) UUS HIND 39 € (Hind enne 65 €) UUS HIND 51 € (Hind enne 85 €)

Aastaringselt avatud Tommylyy Paadipood Pirital Masti 17, 11911 Tallinn tel 5692 9000, 639 8965 info@tommylyy.com

www.tommylyy.com

Suvehooajal Paadipood avatud ka Pärnu Jahtklubis Lootsi 6, 80012 Pärnu

| MEREMESS |

Pigem täispurjes

kui täispurjus Öeldakse, et meremehel on meri põlvini. Kas see ka kubemeni võib ulatuda, sellest saab lugeda seadusest.

Väikelaevnike seas ei ole kunagi olnud au sees veesõiduki adekvaatset juhtimist takistav joove, ka kehtestatud piirmäära ei käsitleta kohustusliku joobeastmena. Selle tõestuseks on meresõiduohutuse seaduse mõjualas alkoholijoobes väikelaevajuhtide tõttu juhtunud õnnetuste hulk. Merel käijad austavad selles osas enamasti seadust ning ka traditsioone ja vabadust.

Samas eksivad need, kes arvavad, et merevetel on kõik lubatud.

Kui suurte promillidega võib liigelda merel ja siseveekogudes, saab selgeks Mereohutuse seadusest.

Fotod: Shutterstock

Vahis Ankrus, kai ääres või dokis seismise ajal peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Vahis oleva laevapere liikme ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi. Reederil või tööandjal on õigus kehtestada sisekorraeeskirjaga väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

Juhtimisel Samuti ei tohi väikelaeva või muu veesõiduki juht merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.

Väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi.

Jetijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,1 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,2 milligrammi.

| MEREMESS | Läänemeri lausa kutsub sõitma.

Väikelaeva- ja jetijuhi oskusi kinnitab tunnistus Kui Meremessil hakkas mõni paat meeldima, aga merele minekuks ei ole juhipabereid, siis siit leiad lühiülevaate nende taotlemise kohta.

Väikelaev on veesõiduk kogupikkusega 2,5-24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater jms), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks.

Jett on kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes. Jetti võib juhtida alates 15-aastaselt, kui on olemas jetijuhi tunnistus või väikelaeva juhtimisõigus.

Merel ja sisevetel liiklemiseks peab

Helista või kirjuta Raunole

Fotod: Shutterstock

| MEREMESS |

väikelaev olema registreeritud liiklus- või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris.

Väikelaeva ja jeti registreerimiseelset ülevaatust teevad maanteeamet ja veeteede amet.

Rohkem infot väikelaeva- ja jetijuhi tunnistuse taotlemise ja väljaandmise kohta leiab maanteeameti kodulehelt.

Allikas: eesti.ee

VÄIKELAEVAJUHI TUNNISTUS • Väikelaeva juhtimist on võimalik õppida nii kursustel kui ka kodus. Iseseisvalt praktilised oskused omandanud juht tõendab oma oskusi kursusi korraldavale koolitajale, mille kohta vormistatakse kirjalik praktikaarvestus.

• Väikelaevajuhi eksam koosneb teooriaeksamist ja kaarditööst.

• Kursuste korraldaja edastab eksami ja praktikaarvestuse sooritanute nimekirja veeteede ametile. Amet kontrollib nimekirja ja saadab selle maanteeametile väikelaevajuhi tunnistuse väljastamiseks.

• Maanteeametist võib tunnistust taotleda inimene, kes on vähemalt 15-aastane ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele. Väikelaevajuhi tunnistuse saab kätte igast liiklusregistri büroost.

• Väikelaevajuhi tunnistus kehtib 10 aastat.

JETIJUHI TUNNISTUS • Ka jetijuhi tunnistuse taotlemiseks vajalikud teoreetilised teadmised võib omandada kursustel või iseseisvalt. Praktilised sõiduoskused tuleb omandada jetijuhi tunnistust omava inimese järelevalve all vähemalt kahe tunni ulatuses.

• Eksam seisneb teoreetiliste teadmiste kontrollis. Iseõppija sooritab eksami kursuste korraldaja määratud eksami vastuvõtja või kursuste korraldaja moodustatud eksamikomisjoni juures. Jetijuhi tunnistuse väljastab maanteeamet taotleja avalduse ja eksamiprotokolli alusel. Tunnistus kehtib 10 aastat.

• Jeti kasutamisel peab juhil kaasas olema jetijuhi tunnistus ja jeti registreerimistunnistus.

VÄIKELAEVAJUHI KURSUSED 2019 2019 aasta kursuste alguskuupäevad:

TALLINNAS 7. jaanuar

TARTUS 9. jaanuar

4. märts 29. aprill 9. september 28. oktoober

6. märts

(väljamüüdud)

(väljamüüdud)

HAAPSALUS 9. veebruar (väljamüüdud)

(väljamüüdud)

1. mai 11. september 30. oktoober Info ja kursustele registreerimine www.puri24.ee · Tel. 511 0574 Yacht booking www.saulsailing.ee

| MEREMESS |

Habemega

merekaru lood Tallinna sadamas karjub kapten.

- Raivo, oled all või?

- Jaa. - Mis teed seal?

- Ei midagi.

- Kas Priit on ka seal sinuga?

- Jaa. - Mis tema teeb?

- Priit aitab mind.

Laev seilab ookeanil. Juba mitu nädalat ei ole sisenetud ühtegi sadamasse.

Pootsman joob ennast täis. Kapten hurjutab teda ja kirjutab pootsmani palumise kiuste logiraamatusse "Pootsman on täna täis.". Järgmisel päeval otsustab pootsman kätte maksta, ta võtab logiraamatu ja paneb vastu "Kapten on täna kaine.".

- Doktor, ma võitsin Meremessil kruiisi, aga põen merehaigust.

Mida ma peaksin tegema?

- Te sööge enne pardale minekut kartulisalatit või vinegretti.

- Kas see aitab?

- Ei, aga näeb meres efektne välja.

Innukas kollektsionäär kutsus ammuse sõbra, kaugsõidukapteni, vaatama uut oksjoniostu – Aivazovski maali.

- Sa vaata vaid, missugused lained ning kui võimas torm ja stiihia!

- Sind veeti haneks. See on võltsing!

- A kuidas nii?

- Päris Aivasovski ajab mul alati südame pahaks.

Madrus naaseb pikalt merereisilt, käed kingipakke täis. Siseneb majja, paneb

Väikelaevajuhiks

Fotod: Shutterstock

pakid käest ja mis ta näeb – otse nende magamistoast vupsab välja võõras mees ja hüppab rõdult alla. Madrus asub siis naise armukest jälitama, aga see va võllaroog põgeneb pimedasse parki.

Vaatab seal hirmuga ringi ja näeb tervet joru skulptuure ning üht postamenti, mis parasjagu tühi. Viskab siis ruttu riided seljast, ronib postamendi otsa ja võtab sisse Apollo poosi. Järsku sosistab talle kõrval seisev skulptuur.

- Lollakas, võta sokid jalast. Annad meid kõiki üles.

Allikas: elukogemus

• Väikelaevajuhi teooriakursus internetis • Lihtne ja kaasahaarav veebikursus • Videoloengud arvutis ja nutiseadmes • Sulle sobival ajal ja kohas • Mõne õhtu või oma tempoga

saab nüüd

lihtsamalt! www.kaptenikool.ee

JAHIRENT VÄLISMAAL + lai valik jahte ja katamaraane 46 riigis + sageli letihinnast soodsam hind + soovi korral eesti kapten kaasa + põhjalik sihtkohtade tundmine + pakume lennupileteid ja transfeere

PUHKU PUR JED S E ALL

UUDIS! Rendi jaht Tenerifel oktoobri koolivaheajal! Väga head ilmaolud, põnev avastatada väikseid naabersaari.

Alar Volmer soovitab:

Meremessi raames soodustused jahirendile kuni 8%.

Alar Volmer “Veeda nädalane puhkus purjede all Itaalias ja osaleme regatil TRIESTES. See on soe sügisene purjetamise-, Itaalia köögi ja joogiseiklus, mille käigus osaleme ka maailma suurima osalejatearvuga purjeregatil Barcolana. See on suur laulupidu merel! Pärast regatti purjetame VENEETSIASSE”. Eesti flotilla admiraliks on Alar Volmer.

Täpsem info: www.stiilnepuhkus.ee/barcolana-regatt

Soodustused kehtivad kuni 14.03.2019 Kiiretele tellijale kingituseks MEESTE MOOSI kollektsioon.

SUUSAREISID

Barcolana regatt 12.-19.10 Trieste

www.meestemoos.ee

Soodustused kuni 10%

rdid uusakuuro s d a v a it v • Uued hu innad h • Soodsad saklubi lastele u u s ta • Tasu 27.03–01.04 St Moritz, freestylevõistluste MK-etapp 18.–25.04 Cervinia, koolivaheaeg, laste suusaklubi Lähme Kelly Sildarule kaasa elama St Moritzi– Corvatschi nõlvadele 30.03!

www.stiilnepuhkus.ee

KALASTUS SOOMES Pakume kalastuspuhkust Turu saarestikus, Kettujärvil, Ahvenamaal ja mujal Soomes.

Vali firma suvepäevadeks sisukas kalastuspuhkus Soomes!

info@devorex.ee tel 66 44 890, 51 40 647

| MEREMESS |

Eesti mereveed annavad välja uusi saladusi Veeteede Ameti alused mõõdistasid eelmisel navigatsioonihooajal kokku ligi 1660 ruutkilomeetri suuruse ala, kust hüdrograafid avastasid muuhulgas palju senitundmata vrakke.

Fotod: Shutterstock

Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhi Peeter Välingu sõnul käisid eelmisel aastal peamised mõõdistustööd Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsetel merealadel, Väinamerel, Tallinna lähedal Soome lahes ning Riia lahe piirkonnas.

"Mõõdistatud aladelt tuvastasime kokku 18 vrakki, millest üks on näiteks lennukivrakk, mis lebab tõenäoliselt merepõhja kukkumisel tekkinud kraatris, ning teine võib olla Saksa allveelaev U-144. Ilmselt tuvastasime merepõhjast ka 1941. aastal uppunud Soome neljamastilise purjeka Gullkrona asukoha," kirjeldas Väling mulluseid leide.

Veeteede Ameti andmebaasis on tänase seisuga kokku 531 vrakki.

Märtsist tuleb appi miniallveerobot Selleks et hüdrograafid saaksid veealuseid objekte detailsemalt tuvastada ning paremini uurida, soetas amet miniallveeroboti Rovbuilder RB 600. Abiline suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ning on varustatud HD-kaamera ja "käega", mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikese setteproovi võtja.

"Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi on põhjas – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa," nentis Väling. "Roboti kaamera abil saame oluliselt detailsemalt näha, mis seal vee all ikkagi asub."

Allikas: Veeteede Amet

OSTMINE HÕBE, RENTIMINE KULD …

Kui sa ei kasuta oma jahti just iga päev, on rentimine alati omamisest soodsam.

MEIL ON EESTI SUURIM PURJELAEVASTIK, MIDA ANNAME RENDILE NII KAPTENIGA KUI KA ILMA. Delphia 24 ‖ Hanse 325 Hanse 400 ‖ Hanse 430 Hanse 531 ‖ CAT Lagoon 421 Purjetamisreisid Tallinna lahel, Naissaarele, Pranglile, Soome saarestikku ja kaugemalegi Purjetamiskoolitused Tallinna lahel Üle 20 000 purjejahi rent välisriikides meie kapteniga ja ilma

Küsige julgelt parimaid pakkumisi! www.sailing.ee | e-post info@sailing.ee | tel 5333 1117 | Tallinn, Old City Marina

HOIUSE INTRESS KUNI

6% AASTAS

Paiguta oma raha targalt!

Investeerimiseks on mitmesuguseid võimalusi ning üks peamisi mõttekohti nende vahel valimisel on raha paigutamise riskantsus. Nii mõnigi investeerimisvõimalus võib tunduda ahvatlevalt riskivaba, kuid tegelikult peidab endas varjatud ohte raha kaotamiseks.

R

usikareegel on see, et mida suuremat tulusust investeerijale lubatakse, seda kõrgemad on ka riskid ja võimalus oma rahast ilma jääda. Seega tasub enne raha paigutamist konkreetset investeerimisvõimalust veidi lähemalt uurida ning ennast selle erinevate aspektidega kurssi viia.

Kuna erinevad hoiustamisvõimalusi võimaldavad ettevõtted pakuvad hoiustele suhteliselt erineva määraga intresse, siis otsivad inimesed aktiivselt endale sobivaid rahapaigutamise võimalusi. Üheks selliseks variandiks on hoiustamine hoiu- laenuühistus. Tallinna Hoiu-Laenuühistu on tegutsenud juba üle kaheksa aasta. Ettevõtte osakapital on 2 998 000 eurot ning ühistuga on liitunud ligi 1804 liiget.

Tuleb astuda ühistu liikmeks Nagu ettevõtte nimetuski ütleb, saab siin raha hoiustada ja vajadusel ka laenu võtta. Selleks tuleks astuda ühistu liikmeks: kirjutada avaldus ja tasuda sisseastumis- ning osamaks. Ühistu liikmeks võivad saada nii juriidilised kui ka eraisikud ning mõlemal puhul on sisseastumismaksu suuruseks 10 eurot. Osamaksu alammäär füüsilisel isikul on 30 eurot ja juriidilisel isikul 300 eurot. Kui soovitakse võtta laenu, siis on osamaksuks 5 protsenti taotletavast summast. Laenu saab ühistust võtta kuni kümneks aastaks. Laenu antakse vaid kinnisvara tagatisel ning oluline on siin kinnisvara likviidsus ja seisukord.

32 • VEERUAR 2019

Kes otsib aga hoiustamisvõimalust, siis raha paigutamisel maksab Tallinna Hoiu- laenuühistus arvestatavalt tulutoovat intressi. Minimaalselt saab Tallinna Hoiu- laenuühistus hoiustada 1000 eurot, kuid ühistu tegevjuhi Annely Ojametsa sõnul jääb hoiustajate paigutatud summa enamasti 10 000-25 000 euro vahele. Ta selgitab, et raha ühistusse paigutamine on hoiustajale väikse riskiga, sest Tallinna Hoiu-Laenuühistu tegeleb ainult kinnisvaralaenudega. „Meie ei paiguta vahendeid võlakirjadesse ega tegutse aktsiaturgudel, samuti ei tegele me kiir- ega tarbimislaenude andmisega. Kellele on need teemad eetiliselt vastuvõtmatud, siis kinnitan, et meie ettevõte nende valdkondadega ei tegele,“ ütleb Ojamets.

Korteri üürimine vs hoiustamine hoiulaenuühistus?

Investeerimisest on just viimastel aastatel saanud vägagi kuum teema, mille vastu tunnevad huvi nii noored, kui ka vanemad inimesed. Ühelt poolt on investeerimishuvi kasvu põhjuseks finantsettevõtete suhteliselt madalad hoiuseintressid, mis sunnivad inimesi avarama pilguga rahakasvatamise võimalusi otsima, teisalt aga on tekkinud mitmeid uusi investeerimisviise, mida ka usinasti kasutatakse.

Palju räägitakse imelisest üüriturust, kust hinnad on tõusnud mitu aastat lausa sirgjooneliselt ning raha teenimine näib väga lihtsana: rendid oma korteri välja ning igakuine kindel sissetulek ongi kindlustatud. Paraku ei ole asjad tavaliselt nii lihtsad kui nad välja paistavad. .ürnikega võib minna õnneks, aga võib ka mitte. Sellepärast mõtle enne kui oma tühjalt seisva korteri (või korterid) üürile annad ka nendele teemadele: Üürikinnisvara pidamine on kulukas. Ikka läheb midagi katki ja kindlasti on vaja teatud aja järel korterit remontida ja kodutehnika välja vahetada. Samuti on vaja tasuda maamaks, mis Tallinna kesklinnas on üpris kõrge. Arvesta, et üürnik ei vastuta korteris elades millegi eest ning kõik kulutused on omaniku kanda. Seega - ära lase ennast pimetada kõrgetest üürihindadest, sest teisalt on ka kinnisvara pidamine kallis lõbu ja ettenägematute probleemide tõttu ka närvikulu.

Kinnisvarahinnad ei püsi tõusuteel alaliselt. Praegu on kinnisvaraturg tõusuteel ja hinnad on juba mõnda aega

| MEREMESS | tõusnud. Samas ehitatakse praegu palju ning see loob eelduse hinnatõusu peatumiseks või ka kukkumiseks. Juba praegu on turul pakkujaid rohkem kui soovijaid. Üürnike hulgas on igasugust rahvast. Sulle võivad korterisse elama sattuda väga vastutustundlikud ja korralikud inimesed, aga on ka selliseid, kes jätavad raha maksmata ning halvimal juhul saad temast lahti vaid politsei abiga ja sulle jääb sisuliselt lammutatud korter ühes suure hulga kuludega.

Maksuamet jälgib üüriturgu palju terasemalt kui varem. Ajast- aega on üüriturg toiminud mustalt, kuid just viimastel aastatel on maksuamet hakanud jälgima korterite väljaüürijaid. .üritulult tuleb teatavasti maksta tulumaks ning kui selgub, et seda pole tehtud, saab maksuamet tagantjärele maksmata maksu ühes viivistega sisse nõuda.

Kindlasti on üüriturul hea õnne ja läbimõeldud tegutsemisega võimalik teenida, kuid selge on ka see, et see valdkond sobib tugevate närvidega inimesele, kes hoiab ennast ka pidevalt vastava seadusandluse ja turul toimuvaga kursis ning kellel on ka aega alaga tegeleda. Kui aga sulle tundub, et korteri väljaüürimine on liiga närvesööv tegevus, siis raha paigutamine hoiu- laenuühistusse on kahtlemata oluliselt vähem riskantsem. „Tasub endalt küsida, kas julged riskida suuremalt või teed pigem väiksema tulukusega ja vähem riskantsema rahapaigutuse ühistusse,“ soovitab Annely Ojamets.

Investeerimine ühisrahastusse Riskivaba rahapaigutusena võib tunduda ka investeerimine mõne ühisrahastusplatvormi kaudu. Need on keskkonnad, mille kaudu kinnisvaraarendajad pakuvad era- või juriidilistele isikutele investeerimisvõimalust oma projektidesse. Intressid seejuures on üsnagi ahvatlevad, ulatudes mõne projekti puhul koguni 12 protsendini.

Kuigi ühisrahastus võib tunduda mugav ja vähe riskantne investeerimisvõimalus, tasub ka siin ennast asjaga kurssi viia ja arvestada, et nõnda head tootlust lubavad investeeringud ei ole paraku riskivabad. Mida tasub tähele panna ühisrahastusse panustades?

• Ahvatlevalt suured tootlused tähendavad ka kõrgemaid riske. Ühisrahastusse investeerides ei saa investor oma raha juhtida, vaid ta peab usaldama platvormi pidajat.

• Ühisrahastus ei ole riskivaba. See, et Eestis on ühisrahastuses seni vett vedama läinud vaid üks projekt, on valdkonnale loonud riskivabainvesteerimisvõimaluse kuvandi. Sellest ei maksaks ennast uinutada lasta.

• Ole valmis oma raha ka kauem ootama. Kui mõni projekt lähebki vett vedama, siis sealt võib küll raha tagasi saada, kuid see on aeganõudev – eriti kui on tegemist suure objektiga, mida on keeruline müüa. Kas oled valmis oma paigutatud raha tagasi saamist ootama teadmata hulk aastaid?

• Ühisrahastuse kaudu teenitavad intressid on tulumaksuga maksustavad. Teenitud intressid tuleb kindlasti kajastada, sest maksuametil on olemas info isikutest, kes on platvormide kaudu investeerinud.

• Taustakontroll on ülioluline! Kui osustad ühisrahastusse panustada, siis uuri hoolega, millised ettevõtjad on sind huvitava projekti taga ja kuidas on neil seni läinud. Ära lase end pimestada ilusast jutust reklaamprospektil.

Ühistu rahaasjad otsustavad ühistu liikmed ise Annely Ojamets toob hoiu- laenuühistu plussina välja veel asjaolu, et ühistus otsustavad rahaasjade üle selle liikmed ise ning seega valitseb asjades selgus ja läbipaistvus. „Kui tahame muuta näiteks põhikirja või tegevusalasid, siis kutsume kokku ühistu koosoleku, kes asja üle otsustab,“ selgitab ta. „Me ei saa nö ära kaduda või tegevust lihtsalt liikmete selja taga lõpetada. Hoiu- laenuühistud on oma olemusel väga jätkusuutlikud ja ka pikkade traditsioonidega ettevõtmised.

Meil Eestiski leidub ühistuid, mis on tegutsenud juba uue Eesti riigi algusest saadik. Huvi hoiustamise vastu annab meile tegutsemisjulgust ja näha on, et hoiu- laenuühistud on saanud inimestele tuttavaks ning täiesti arvestatavaks kohaks, kuhu paigutada oma raha või kust küsida laenu. Tallinna Hoiu- Laenuühistus loome pikki traditsioone ja tahame olla oma liikmetele heaks partneriks aastakümneid. Oleme neile ka nagu klubi ja korraldame igal suvel oma liikmetele mõnusa kontserdiga koosviibimise, kuhu on oodatud kõik meie ühistu liikmed.“

1804 963 493 142 2010 a.

2013 a.

2015 a.

14.02.2019

FAKTE TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU KOHTA Asutatud juunis 2010 Osakapital 2 998 000 € Ühistu liikmeid praegu 1804 Keskmine hoiustamissumma 10 000–25 000 € Suurim hoiusesumma 500 00– € Keskmine laenusumma 100 000 €

Lepingu lõpetamise võimalus enne tähtaega ilma intressi kaotamata.

Tallinna Hoiu-laenuühistu kontor asub Tallinna kesklinnas Narva mnt 2, avatud E-R 8:00-18:00 ja L 10:00-15:00. Lisainfo: www.erahoius.ee, info@erahoius.ee, telefon 663 0118 Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna HLÜ ja finantsteenste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.

VEERUAR 2019 • 33

| MEREMESS |

Kerge kevadine paadihooldus Kuigi olulisemad tööd tehakse ära sügisel, jätkub paadiomanikul askeldamist ka kevadel enne paadi vette laskmist.

Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhi Peeter Välingu sõnul käisid eelmisel aastal peamised mõõdistustööd Hiiumaa ja Saaremaa läänepoolsetel merealadel, Väinamerel, Tallinna lähedal Soome lahes ning Riia lahe piirkonnas.

"Mõõdistatud aladelt tuvastasime kokku 18 vrakki, millest üks on näiteks lennukivrakk, mis lebab tõenäoliselt merepõhja kukkumisel tekkinud kraatris, ning teine võib olla Saksa allveelaev U-144. Ilmselt tuvastasime merepõhjast ka 1941. aastal uppunud Soome neljamastilise purjeka Gullkrona asukoha," kirjeldas Väling mulluseid leide.

Veeteede Ameti andmebaasis on tänase seisuga kokku 531 vrakki.

Märtsist tuleb appi miniallveerobot Selleks et hüdrograafid saaksid veealuseid objekte detailsemalt tuvastada ning paremini uurida, soetas amet endale miniallveeroboti Rovbuilder RB 600. Abiline suudab sukelduda kuni 300 meetri sügavusele ning on varustatud HD-kaamera ja "käega", mille külge saab kinnitada haaratsi, lõikuri või väikese setteproovi võtja.

"Mõõdistusteks kasutatavad sonarid näitavad reeglina ära vaid selle, et midagi on põhjas – mis see täpsemalt on, sellest erilist aimu ei saa," nentis Väling. "Roboti kaamera abil saame oluliselt detailsemalt näha, mis seal vee all ikkagi asub."

Allikas: Veeteede Amet

• sõidukite sisu polsterdus • paadikatete parandus, hooldus ja õmblemine • kajuti- ja väliteki padjad • auto- ja paadiistmete parandus, nahatamine ja hooldus • roolide nahatamine, sõidukite vaiba- ja nahatööd • paatide puhastamine ja poleerimine • paatide hoiustamine

www.transinterior.ee tel 5860 5512

Suvepäevad Naissaarel | Veinidegustatsioonid Seminarid merel | Tallinna lahe ekskursioonid jne

Luksuslik mootorjaht Mojito kutsub pardale!

Kahe esimese tunni rendihind 850 €, edasi järjest soodsam.

Laeva pardale mahub kuni 100 reisijat.

www.sailing.ee e-post info@sailing.ee tel 5333 1117 Tallinn, Old City Marina

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe • Rahvusvaheline juhtimistunnistus JÄRGMISED KOOLITUSED TALLINNAS: 26. märts – 9. mai (T ja N 18–21) 11. – 26. mai (L ja P 10–19) Nüüd ka SRC raadioside koolitus!

Telefon 50 43130, info@paadiluba.ee www.paadiluba.ee