MAITSED (detsember 2016)

21. detsember 2016

sisuturundus

Põnevad jõulukingid leiad Umamist!

Tead ju küll neid hetki, kui tuled reisilt ja tahaksid kaugel proovitut kodus järele teha, aga õigetest toorainetest jääb puudu.

Umamist saab!

J

Vaata www.umami.ee

ami po o Um

n n üüd

BALTIKA KVARTALIS, VEERENNI 24

!

Talvisel ajal leiavad inimesed aina roh-

do

as

Hooajalisus loeb

kem tee Umami kirjude vürtsiriiulite juurde ja olulised on ka tervist turgutavad ja immuunsüsteemi tugevdavad tooted. Kuna talv on ka aasta pidulikumate ürituste aeg, võib Umamist leida gurmeetooteid, mis muudavad toidulaua eriti pidulikuks või sobivad hästi kingikotti panekuks. Põnevatest kingiideedest Umamis puudu ei tule!

Tallinn ka

uba alates 2011. aastast on Umami.ee olnud koht, kuhu minna, kui soovitakse põnevaid maitseelamusi, ise reisil proovitud maitsvaid roogasid kodus järele teha või saabuvaid külalisi millegi eriti efektsega üllatada. „Rändasime ümber maailma ja vaimustusime kohalikest roogadest ning uutest maitsetest,” räägib poe perenaine Juta Raudnask. „Kodus tagasi olles tahtsime eksootilisi roogasid ka oma koduköögis valmistada ja sõpradega jagada, aga siinses kaubanduses osutus see tihtipeale võimatuks ülesandeks. Siis otsustasimegi koos abikaasa Henriga sarnaste ‘hullude’ jaoks Umami poe avada!”

Umami on loodud neile, kelle jaoks toit ei ole pelgalt kõhutäide, vaid võimalus kogeda midagi uut, saada elamusi ja teha head nii kehale kui ka vaimule – maailma maitsed, vürtsid, ürdid, tervise- ja gurmeetooted, millest kodumaises kaubanduses kõige enam puudu on.

Peale e-poe on Umamil Tartus pood, kus saab ligi 1000 toodet käega katsuda ja silmaga vaadata. Pealinna toidusõprade rõõmuks ja klientide palvel avame 2016. aastal Umami poe ka Tallinnas, Baltika kvartalis. „Valime iga toote tuhandete hulgast välja, testime, katsetame ja anname soovitusi, mida nendega ette võtta,” räägib Juta, kuidas Umami on omamoodi pereliikmeks saanud. Nii leiab Umami.ee lehelt üle 300 retsepti ja ka põhjaliku toidublogi. „Kuna head maitsed pole ainus, mis rännates meeli köidavad, leiab meilt ka iidsetel rahvatarkustel põhinevat looduskosmeetikat, põnevaid kingiideid ja erilisi toidunõusid, et autentsed elamused ei piirduks üksnes toidu endaga.”

sisuturundus

Himaalaja teemantsoola kivi Hind: 9.9–29.90 €

Söödavad putukad, maitsestatud rändtirtsud ja tõugud Hind: 8.95–9.95 €

Rauast teekannu komplekt Hind 69.95 €

Šokolaadide komplekt “Šokolaadi ajalugu” Hind: 11.95 €

Bodhi aroomihajutid ja aroomiteraapilised soja- ja mesilasvahast käsitööküünlad Hind: 17.90 €

Huilerie Beaujolaise õlide ja äädikate kinkekomplekt Hind: 22.90 €

Õnneküpsis Hind: 0,45 €

100% Pistaatsiapähkli kreem Hind: 9.88 € Kortsudevastane kaktuseseemneõli Hind: 16.95 €

Matcha tee 5.45–23.95 €

Matcha vispel Hind 10.80 €

Naturaalsed kokteilimikserid Hind: 1.88 €

4

21. detsember 2016

juhtkiri

Nädalavahetusel saab kingitusi, jõululaule laulda, salmi lugeda ja jõulumeest habemest sikutada. Saab ka head ja paremat nii taldrikult kui ka pokaalist. Peale mainitu ei puudu sellest õhtust ka avatud püksinööp televiisori ees või rinnaesisele aetud sealihaplekk.

Kõik ikka nii nagu kord ja kohus.

Aasta viimase Maitsete ajakirja kaante vahele oleme peale ühe jõulusema loo lisanud ikka kvaliteetses mahus head ja paremat toidust, joogist, kommetest ja maailmast. Tuletame enne jõulusöömisi meelde, mis asjad on toidutalumatused ja kuidas neid kontrollida. Käime Pärnus ja uurime, kes on Eesti tulevane parim kokk Herkki Ruubel. Uurime, mis toimus USA-s maailma olulisemal BBQ-võistlusel. Samuti saame teada, kes on Suhkruingel ja millist šampanjat aastavahetuseks lauale valida. Üldiselt tuleks jõulud veeta pidevas ja sulnis hõllanduses, kus ei oleks vaja muretseda ei söögi, joogi ega meelelahutuse pärast. See tähendab seda, et ettevalmistus on jumalus, mille altarile tuli hakata juba eile ohvriande tooma. Luulelise lora sisu aga see: valmistage kõik vajalik jõuluks varem ette – süldid, pasteedid, liharullid, verivorstid, koogid, pirukad, kapsad, moosid, külmad eined ja nii edasi –, et kuuse ees istudes ei peaks end rohkem vaevama, kui vaid kahvliga õiges suunas surkama.

Mingil hämmastaval kombel oleme me sattunud elama piirkonda, kus talv tuleb lume, külma ja pimedaga ning surub meid sügavale toa soojemasse nurka ning paneb neelud käima rasvase, sooja ja aromaatse järele. Jõulud on see aeg talvest, kui kõik piirajad eemaldatakse ning söömisest saab elustiil. Aga alati ei pea sööma samamoodi, sama menüüd ja samu maitseid.

Alati saab ennast üllatada millegi uuega ning Maitsete ajakirja toimetuse jõulusoov oma lugejatele ongi see: pange sea asemel sellel aastal ahju lammas või põder, lindudest valige part ja tuvi või minge hoopis küüliku hautamise teed. Pohlamoosi asemel tõstke lihale kaaslaseks kibuvitsa või pihlaka vürtsmoosi, glögi tehke õunaveinist ja eelroaks sööge suitsuräime!

Häid ja rahulikke jõule!

Foto: Ilmar Saabas

Jõulutunde tekitavad nii aroomid kui ka maitsed

MARTIN HANSON, toimetaja

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia EM-i lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall

KAUPMEES •

1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma

•

Tuntuim ja eelistatuim toitlustussektori varustaja Eestis*

•

Sortimendis üle 14 000 tootenimetuse erinevate klientide vajadusi arvestades

•

Mitmekülgne ja soodne valik suurkasutajapakendis tooteid

•

Kaupade kohalevedu ja e.kaupmees.ee tellimiskeskkond toimetusklientidele

•

Seitse Cash & Carry tüüpi kauplusladu üle Eesti

•

Kümned tuhanded rahulolevad kliendid

www.kaupmees.ee * HoReCa turusituatsioon 2016, Kantar Emor

persoon

Rannahotelli restoran ehk Herkki Ruubeli kolmas tulemine Maailma parimate, kuulsamate, nõudlikemate peakokkade Gordon Ramsay ja Rene Redzepi köökides töötanud/praktiseerinud noor pärnakas lükkas elu sisse viimase 3–4 aasta jooksul juba kolmandale imelisele restoranile ja menüüle. Tundub, et vurtsu on veel pudelis küllaga, sest Herkki Ruubeli kokku pandud menüü tõukas vaid 4,5 kuuga Pärnu Rannahotelli restorani ka äärmiselt kõrgetasemelises Nordic White Guide’i restoranijuhis Eesti parimate restoranide nimistus 18. kohale.

“K

nele ja tehnoloogiale, kuidas selui oleks järgmisel lest toorainest saada kätte parim aastal esikümvõimalik maitse ja kooslus,” selgines, siis võiks hatab Ruubel. kata mõtlema ka tabeli võiRuubel räägib, et korraks du suunas. Hetkel aga toimeenne Rannahotelli tulemist oli tame oma uue menüü kallal tal plaan, et saadaks kõik kuradining mõlgutame mõtteid pile, koliks kuhugi metsade vahegem sellel suunal, kuidas veelle ja avaks üksinda, ilma kõrvaligi paremini oma klientidele se abita 12-kohalise metsaresto. häid maitseid pakkuda,” ütleb „Tosin inimest teenindab Ruubel temaga kohtudes. Selka üksi täiesti rahulikult ära. gelt on tunda, et White GuiOlekski pakkunud ainult seda, de’i nimekirja pääsemine, seda mis lähihektarilt võimalik kätsiis ainsa Pärnu restoranina, on te saada, ise kasvatada ja püülöönud kohaliku gastronoomiada. Marineerid ja hapendad maastiku sumisema … kellel on suvel, sügisel soolad ja kuivaküüneviha, kellel rõõm, kellel tad ning siis talvel pakud. Keuudishimu. Selge on see, et ühe vadel ja suvel oled jälle äärhetkega sai Eesti suvituspealinn miselt omas aastaajas ja hetomale uue „juhteinela”. kes kinni. See oleks põnev ja Üldse on äärmiselt võimas nõuaks täiesti uut lähenemist lugeda Pärnu fine dining-restoidule,” mainib Ruubel. torane kokku koguni seitse. See on linna rahvaarvu arvestades Kolmas restoran, hämmastav suurusjärk, kui see kolmas menüü panna proportsiooni Tallinnaga, l juba ksu joo ta Ruubel on vaatamata oma aas peaks pealinnas olema 77 resto3–4 elu sisse viimase Noor pärnakas lükkas nüüle. me noorele eale – mees on täna ja le rani, mis lööksid kaasa Eesti top 3 ani tor res le kolmandale imelise vaid 29 aastat vana – töötanud näiteks valimistel. Aga pole mingit vahet, kas asud New Yorgis, Pärnus või Muhus, mir Upeniek. Veel on kodukanti naasnud maailmakuulsa telekoka Gordon Ramoluline on see, kes süüa teeb – mida, kel- mitmed välismaal kokakoolis ja praktika- say restoranis Claridge ning pikalt maailma parimaks restoraniks valitud restotel käinud pärnakad. lega ja kellele. „Minu üks suuri eeskujusid on Root- ranis Noma Kopenhaagenis. Peale selPärnu on viimastel aastatel muutunud tõeliseks hea toidu sihtkohaks, sest si kõike vingema restorani Fävikeni pea- le on toimetanud Ammende Villa kööjuurde on tekkinud palju uusi restora- kokk Magnus Nilsson, kelle käekiri ja loo- gis ning kodumaale naasnuna tõmmane ning neid on kutsutud juhtima Eesti ming on hoopis mujalt planeedilt. Ta asub nud käima rannas paikneva spaarestotippkokad. Tallinnast meelitati Pärnusse nii kaugel põhjas, kõigest lõigatuna ja peab rani Raimond.

Eelmisel aastal tegi ka väikese käigu toitu valmistama näiteks Eesti Peakok- saama hakkama vaid kohapealsete tooraikade Ühenduse president Rudolf Vis- netega, äärmiselt lokaalse toidukraamiga. Eesti parima restorani, Muhu saarel asuva napuu ja Eestit Bocuse d’Or võistlusel See on tegelikult ideaalne lahendus koka- Aleksandri kööki, kuid eelistas naasta ikväga edukalt esindanud peakokk Vladi- le, kes tahab keskenduda üksnes toorai- kagi kodukanti, et panna kokku üllatuslik 6

21. detsember 2016

persoon Fotod: Ago Tammik

Eesti-Šoti segamenüü Tahkuranna golfikeskuse restoranile Eagle. Kahjuks ei lasknud rahutu hing meest liiga kaua Pärnust eemal olla ning võttis vastu uskumatuna näiva pakkumise tulla uueks Pärnu vana aja signatuurrestorani köögijuhiks. Igati kogemuste ja nimega kokk, kellele usaldada Rannahotelli restorani restoraninimistute tippu ja sööjate kõhtu viimine.

Peakoka hinnangul on Pärnu gastronoomne tase teinud suure hüppe ja selgeks on saanud, et head toitu ja tasemel teenindust ei pea otsima ainult pealinnast. Sellele on loomulikult aidanud kaasa ka Ruubel ise, kuna ligikaudu kolm aastat varem hakkas ta seda maastikku harima Hedon Spas avatud uues restoranis Raimond.

8

21. detsember 2016

Vaadates aga otsa faktile, et viimase kolme-nelja aastaga on nullist ehitatud köögikontseptsioon ja menüüd kolmele täiesti eriilmelisele restoranile, tekib tahes-tahtmata küsimus, kas püssirohtu veel on ning mis tasemel on uue „einela” menüü. Maha võib istuda kerge kartus hinges, kuid restoranist saab lahkuda täie veendumusega köögi jätkusuutlikuses. „Vurtsu või püssirohtu on veel sees küll. Kõrvalseisjal võib jääda mulje, et meeletus koguses on energiat kulunud, kuid teisipidi on see andnud ka uusi ideid ning näiteks hetkel tunnen, et täna hotellirestoranis käibel olev menüü on minu karjääri parim. Samuti tunnen, et uus menüü, mis tuleb välja jaanuaris, võtab selle koha üle. Usun, et saan veel pakkuda palju maitseid,” mainib Ruubel.

Ruubeli menüüd täitvate roogade juures on veel selgelt tunda, et köögis toimetab noor inimene, kelle kogemustepagasit ei saa võrrelda paljude teiste tippudega sügavuse ja isegi mugavusest tuleva kodususega. Samas on igas Ruubeli roas tunda värs-

persoon

kust, uusi ideid, vanade mõtete täiendusi ja puhast animalistlikku, toorest jõudu.

Väikese silmaringi laienduse ja kogemustepagasi täienemisega ei hoia uut restorani kaua Eesti parimate restoranide esikolmest väljas.

2017. aasta on toortoidu aasta?

Kevadel vastas Ruubel küsimusele, mis võiks olla gastronoomias selle ja järgmise aasta trendiks, et aina enam jõuavad magustoidumenüüsse just juurviljad – porgand, maapirn, ürdid ja nii edasi pressitakse aina enam ka õhtusöögi viimasesse käiku. Pool aastat hiljem on peakokk sama meelt, kuid soovib teha sellele trendiunenäole täienduse: peale

juurviljamagustoitude muutub äärmiselt suureks trendiks toortoit. „Mitte ajada segamini veganluse või taimetoitumisega, räägin vaid toortoidust. Aina enam hakatakse liha, kala, mereande, kõike metsas leiduvat serveerima toorelt. Tartarist saab kindlasti üks trendiroog ning seda siis mitte ainult veisefilees. Hakkima hakatakse kõike, mida kõlbab toorelt suhu ajada. Veel tuuakse täiesti unikaalselt välja hapendamisetehnoloogiad, marineerimised. Chavice ehk happega valmistamine tuleb kala juurest ka muude toitude juurde. Veel kõiksugused uued tehnikad vanade ja tuntud toorainete serveerimiseks – näiteks hüübed või nõrutised,” leiab Ruubel.

Need trendiarvamused lähevad kenasti kokku ka Rannahotelli restorani Põhjala askeetilise ja toorainet kummardava kontseptsiooniga. Enamasti püüab Ruubel kõik tooraine leida kohapealt, kuid on ujuvat ja lendavat, mida ei ole võimalik Eestist hea kvaliteediga saada, mis pole looduses leiduv või millel puudub kasvatustraditsioon. Näiteks kammkarpi meil ei kasva ja mereand tuleb osta mujalt. „Küsimus on pigem selles, kuidas näidata kogu meil kasvava toidukraami variatiivsust. Suveks on mul plaanis tulla välja terve seeria toormahladega. Mahl ei ole üksnes õuntest või jõhvikatest. Idee on hakata ise kurnama roosakat ja aromaatset tomatileent, samuti erinevate ürtide nõrutusi. Samuti on plaan neid gaasiga limonaadideks muuta. Täiesti uus kontsept on juua kuumal suvepäeval jahedat tomatileent tüümianiõli tilkadega,” selgitab Ruubel.

Pärnu, Eesti, aga miks mitte ka Põhjala gastronoomiamaastik on saanud juurde uue köögi, millel tuleb hoida silma peal. Kui lasta Pärnu rannas paikneval tipprestoranil rahus laagerduda, saame samu tekste tulevikus kirjutada Guardianis ja New York Timesis.

MARTIN HANSON

Tallinna vanalinna ääres asuv hubane restoran pakub Euroopa kööki ja 14 sorti vaadiõlut.

Tule ja naudi õhtuid koos sõprade ja perega.

Avatud: P-N 11.00-23.00+ / R, L 11.00-02.00 Broneerimine telefonil: 688 0013 Info@beergarden.ee Aia 10 / Inseneri 1

fookus Foto: Shutterstock

Toidutalumatus on tänaseni veel üsna uurimata teema.

Toidutalumatus kui 21. sajandi haigus?

Toidutalumatus on teema, mis on viimasel ajal palju kirgi kütnud. Pidev poleemika keerleb ka selle ümber, kas toidutalumatust (välja arvatud tsöliaakia ja laktoositalumatus) on võimalik testide abil kindlaks teha või mitte.

P

õhjus on enamasti selles, et varjatud toidutalumatust pole teadlased väga palju uurinud ning väheseid teadusartikleid, mis selle esinemist ning testidega kindlaks tegemise võimalust kinnitavad, varjutavad internetis levivad n-ö antiartiklid, mis talumatusest pigem tänapäevase moehulluse teevad. Toidutalumatus on kasvav probleem ja pole kindlasti viimasel ajal

tekkinud moehaigus, kuigi see võib esmapilgul nii tunduda. Juba Hippokrates kirjeldas üle 2000 aasta tagasi toidust tekkinud ebameeldivaid sümptomeid. Üsna murettekitav on ka asjaolu, et paljud inimesed ei tee vahet talumatusel ja allergial ning ekslikult loetakse need samaks probleemiks, mistõttu võib õige põhjus jääda välja selgitamata. Tegelikkuses on tegemist kahe täiesti erineva tervisehäirega. Kummagi tuvastamiseks tuleb teha erinevad testid ning on kasutusel erinevad ravimeetodid.

Toiduallergia on organismi ülitundlikkus mingi kindla toiduaine suhtes, mille korral tekivad organismis toiduainevastased ained – IgE immunoglobuliinid ehk antikehad. Vastuainete reageerimisel toidule vallandubki allergia. Toiduallergia avaldub peaaegu hetkega, sümptomid tekivad sageli kohe vahetult pärast toiduaine tarbimist. Allergilist reaktsiooni tajub inimene üsna arusaadavalt. Mõnikord võib ka talumatus anda allergiale sarnaseid reaktsioone, kuid sellisel juhul annavad allergiatestid negatiivse vastuse.

Toidutalumatuse korral inimese keha IgE antikehasid ei tooda ning reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ilmne koheselt pärast toiduaine söömist, vaid kuni 72 tunni pärast ning võivad hõlmata keha mistahes organsüsteemi, kutsudes esile erinevaid haigussümptomeid väsimusest kuni raskete seedehäireteni. Tervisemured annavad tunda vähehaaval, kuna mittetalutava toiduaine pideva söömise tagajärjel tekkivad toksiinid kuhjuvad.

Aastate möödudes muutuvad probleemid krooniliseks, inimene hakkab kannatama kõhuvalu, seedehäirete, liiges- ja peavalu, nahaekseemi, ärritunud soole sündroomi, kroonilise väsimuse, depressiooni, hüperaktiivsuse ning teiste terviseprobleemide all. Veel võib tõusta kehakaal.

Oluline on teada, et häire põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine, vaid selle toiduaine talumatus konkreetse isiku poolt. Meditsiinis on ametlikult kinnitatud kaks talu21. detsember 2016

11

fookus matuse vormi: laktoositalumatus ja tsöliaakia. Esimesel juhul põhjustab terviseprobleeme lehmapiimas olev piimasuhkur ning teisel juhul teraviljavalk. Laktoositalumatuse korral esineb organismis laktoosi ehk piimasuhkru lagundamiseks vajaliku ensüümi, laktaasi puudus. Tsöliaakia on aga autoimmuunhaigus, mille puhul soole limaskesta rakud hävivad ja selle vallandajaks on toidust pärit gluteen. Kahjuks leidub gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid ja lehmapiima aga enamikus meie toitudes. See asjaolu tingib üsna suure eelnevate talumatuste esinemise.

Kahjuks pole need kaks toiduainet ainukesed, mis talumatust tekitavad. Üha rohkem leidub inimesi, kellel põhjustavad varjatud toidutalumatust kaunviljad, köögiviljad, muna, kala või teised toiduained. Seega on nende toiduainete ring üsna lai.

Varjatud toidutalumatuse põhjused pole veel päris selged, kuid tõenäoliselt on need osaliselt seotud immuunsüsteemi häiretega, mida omakorda põhjustavad mitmesugused tegurid: toidu puudulik lagundamine ja sooleseina läbilaskvuse suurenemine, toitudes kasutatavad tehisaineid, mis meie organismile on tundmatud, keskkonna saastumine, inimeste kokkupuutumine keemiliste ühenditega ja ka stress.

Kuna tsöliaakia ja laktoositalumatus on meie meditsiinis diagnoositavad, saavad inimesed nende probleemide korral kiirelt abi. Raskem on aga teiste talumatuse vormidega ja nende avastamine pole alati nii lihtne. Seega kannatavad ebamääraste sümptomite käes väga paljud inimesed. Tihti juhtub nii, et inimene on oma murega pöördunud paljude erialaspetsialistide poole, kuid kuna ühtegi haigust ei leita, mida ravida, siis var-

Toidutalumatus on kasvav probleem ja pole kindlasti viimasel ajal tekkinud moehaigus, kuigi see võib esmapilgul nii tunduda. Juba Hippokrates kirjeldas üle 2000 aasta tagasi toidust tekkinud ebameeldivaid sümptomeid.

12

21. detsember 2016

Foto: Shutterstock

Toidutalumatust võib esineda ka kala ja juurviljade puhul.

jatud talumatusest põhjustatud vaevused kestavad.

Kas talumatuse diagnoosimiseks valida test või on muu võimalus? Kindlasti on testidest palju abi, kuid siiski ei tasu neid tulemusi võtta ainuõigetena. Mõne inimese puhul on tulemus 100% õige ja ka kaebuste käes vaevleja on ise tajunud samu toiduaineid vaevuste põhjustajana, kuid mõnel tekib mitmel erineval põhjusel vastuolusid. Seega ei saa alati ainult testile toetuda ning tuleb teha valikuid. Testide puhul on oluline, et tuleb osata neid ka õigesti tõlgendada ning seda mittevaldav inimene võib kasu asemel tervisele hoopis kahju põhjustada.

Alati on võimalus ka ise katsetamise teel kontrollida, milline toiduaine talumatust põhjustab. Selleks tuleb toiduaineid ükshaaval oma menüüst välja jätta ja jälgida, kas seejärel vaevused kaovad.

Minu kliendid on ka sel viisil talumatust põhjustavatele toiduainetele jälile jõudnud. Loomulikult nõuab see järjepidevust ja toitumispäeviku täitmist ning aegagi kulub selleks omajagu. Sellest hoolimata on oma keha kuulamine talumatuse väljaselgitamisel väga hea abimees.

Kindlasti ei tasu erinevate terviseprobleemide tekkimisel, mis kohe diagnoosi ei leia, endal ise haigust diagnoosima hakata, vaid tuleks pöörduda perearsti, toitumisterapeudi või -nõustaja poole, kelle abiga saab vajadusel soole limaskesta toetamiseks toitumist muuta.

Kui jätta menüüst välja mingid toiduained, siis tuleks need asendada teiste samaväärsetega, et ei tekiks toitainepuudust ning menüü oleks ka edaspidi täisväärtuslik ja tasakaalus.

Kas teatud toiduainetest tuleb talumatuse korral igaveseks loobuda? Seda

Varjatud toidutalumatuse põhjused pole veel päris selged, kuid tõenäoliselt on need osaliselt seotud immuunsüsteemi häiretega. on väga raske öelda. Tsöliaakia ja laktoositalumatuse korral tuleb talumatust põhjustavatest toiduainetest igaveseks loobuda, sest kui gluteen ja piim menüüst välja jätta, siis võib inimene end taas täiesti tervena tunda. Kui neid toiduaineid uuesti tarbima hakatakse, ilmnevad sümptomid uuesti. Teiste talumatuse vormide korral tuleb osa toiduainetest loobuda mõneks kuuks, teistest kogu eluks või tarvitada neid vähe ja harva. Kui soolestik ei ole terveks ravitud ja ensüümsüsteemid ei tööta korralikult, kuid hakatakse taas tarbima talumatust tekitavaid toiduained, algab kõik otsast peale ja terviseprobleemid ei kao kuhugile.

Kõige paremaks raviks talumatuse korral on talumatu toidu menüüst eemaldamine. Toidutalumatus on teema, millesse peaks kindlasti tõsisemalt suhtuma, rohkem süvenema ning mis vajab põhjalikke uuringuid ja teadlaste abi, et leida aktsepteeritavaid võimalusi talumatuse diagnoosimiseks. See annab võimaluse paljudel inimestel oma elu täisväärtuslikumalt elada.

JANE MAASTIK Toitumisteadlane

Lisa elule sära!

Freixenet ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vþib kahjustada teie tervist.

Täname kliente ja koostÜÜpartnereid!

14

21. detsember 2016

veini pimetest

Käigud ja salakäigud Lõppeval aastal tegi kannatlik toimkond meie paljunäinud napsiregistrisse 106 kannet selle koha peale, kuhu paigutatakse joogitüübiks sõna šampanjad. Toimkond maitses enamiku neist läbi ja hindas 2016. aasta mulliveinide kvaliteeti.

K

aitstud päritolunimetusega vahuvein, mille sünnikoduks on heitliku kliimaga maakond Prantsusmaa põhjaosas, lummab aina enam ja enam ning aina rohkemaid veinisõpru kogu maailmas ning hetkel, kui uus põlvkond alles õpib Prosecco abil vahuveine armastama, seisame silmitsi olukorraga, kus Champagne peab oma seniste viinapuuaedadega vastu pidama 2021. aastani, mil esimesed viinamarjad hakkavad tulema kunagistesse ajaloolistesse piiridesse laiendatud kasvualadelt (kus hektari maalapi hind kasvas 5000 euro pealt hoobilt ühe miljonini).

Ilmaelu

Ilm pole šampanjatootjatel tänavu pead silitanud. Aprilli lumi ja rahe tampis segi peaaegu poole Lõuna-Champagne’i viinapuuaedadest, kust pärineb suurtootjate ja kooperatiivide segušampanjade kõige rammusam tooraine, rääkimata kohalike väikemajapidamiste hävingust. Pikk külm ja niiske kevad, pidev vihm mais, juunis ja juulis süvendasid masendust kogu maakonnas ja kuigi lämbe augustilõpp tohterdas kevadisi haavu, ei tea hetkel keegi päris täpselt, kes, kus ja millises mahus aastakäigušampanjat teha saab. Kõik selgub kevadel, kui baasveinid valmis.

Pole kahtlust, et need, kelle veinide järele kõige pikemad kuldkelladega käed sirutuvad, mõtlevad midagi välja, vaatamata sellele, et üldine saak on kogu maakonna peale ligi viiendiku väiksem.

Olge mureta, see kajas-

Foto: Shutterstock

tub lemmikjoogi hinnas tugevamalt kui maarjamaine aktsiisitõus.

Kuigi aasta esimesel poolel lappis Krugi, Moet&Chandoni, Ruinarti ning Veuve Clicquot’d ja Dom Perignoni omav luksuskaupade müüja LVMH kasvanud šampanjamüügi arvelt oma käekoti ja moekaupade ootamatust langusest tingitud auke, ilmestas kogu šampanjasektorit 2015. aastaga võrreldes põgus kukkumine – 2,7% kümne kuuga ehk absoluutarvudes 6 miljonit pudelit. Oktoobris müüdi Euroopas mullusega võrreldes šampanjat ligi veerandi võrra vähem (21%). Inglismaad kammitseb ilmselt Brexitist põhjustatud peataolek – rahva seas liiguvad kuulujutud, et pärast Euroopa Liidust

lahkumist keelatakse prantslaste mulli müük hoopis ära …

Marjamaa

Vanade heade aegade tagasitulekut tähistab ka trend taasistutada vanu, hilise valmimise tõttu Champagne’i maakonnas põlu alla sattunud viinamarjasorte. Soojem kliima annab uue võimaluse laiemalt kasutada jahedust pelgavaid, kuid tegelikult šampanjasse ajalooliselt alati kuuluvaid sorte (Arbanne, Petit Meslier, Pinot Gris, Fromenteau e. Pinot Gris ja BlancVrai e. Pinot Blanc), millele kuulub vaid 0,3% üüberkallist põllupinnast. Seni vaid üksikute pühendunute aedades kasvavaid sorte proovitakse ka mujal. Enamgi – juba teist aastat, täpsemalt tänavu juunis, paljundati suisa uusi hübriidsorte, kus meile tuttavad vitis vinifera’d Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier on ristatud soojema/ niiskema kliima ja hallitusseente suhtes vähem tundlike sortidega. Kui kuue aasta pärast esime-

Veine hindasid restorani Spot šampanjakeldris sommeljeed: Eili Lember – veinidkoju.ee Georgi Leinemann – Veinikelder, Amber Distribution Andres Erm – Anter Holding Indrek Järma – eDrinks.ee Anna-Liisa Sesmin – Servaali Roman Altmart – Manipenny Vallo Paal – Enoteca Nordica Hanna Laasmägi – Prike Inga Kozlova – Veinisõber Madeleine Tults – Linnalegendid Kalle Müller – ChampagneStop.ee

Erakogu

veini promo pimetest

Hindajate lemmikud:

Mailly Grand Cru Blanc de Noirs Brut, 12%

Aroom: Massiivne ja intensiivselt mesine aroom toob esile murakamoosi, mirabelliploomid ja kollased murelid, flirdib punaste õunte ja aprikoosidega, rääkimata pähklivõist ja heast krõbeMailly Grand Cru Blanc de Noirs Brut dast saiakoorikust.

Maitse: Pinot Noiri jõust on kantud kogu maitsebukett: mesiste kollaste murelitega, mis keskmaitses lisanduvatest õunaseemnetest natuke mõrkjad, haakuvad murakamoosine õunakook ja kergelt torkiv valge pipar. Veidi nurgeline, ometigi köitev. mediato.ee

Jacquart Rosé Brut, 12% Aroom: Kergelt õlise ja sõnnikuse nüansiga, kuid üldiselt kirgas ja mahlane.

Põhiloomuse määravad punased sõstrad, vaarikad, jõhvikad, pohlad ja punane rabarber. Paar maasikat ikka Jacquart Rosé Brut ka.

Maitse: Mõrkja lõppmaitse ja reipa happega kõigile-meeldiv-rosé. Kreemine ja pehme, täis mahlaseid kirsse ja pohli, õrna piparmünti ja vaniljest juustukooki. Tasakaalus. Lihtne, aga vaimustav. veinisober.ee

de Sousa “Cuvée 3A” Grand Cru Extra Brut Organic, 12,5% Aroom: Intensiivne, isikupärane, kreemine põimik mandlitest, puuviljaleivast ja troopilistest puuviljadest.

Veini avanedes kerkivad apteegirohused nüansid de Sousa „Cuvée 3A” (Corvalol!) ja ilmneb keldriaroomide Grand animaalne Cru Extra BrutmineOrganic raalsus. Mett ja tamme ning kerget petroolsust, aga ka greipi, kollaseid ploome ja klementiine.

Maitse: Maitse jätkab aroomi loodud maailmas – mandlid, tsitrusekoored, astelpaju ja piparkoogid.

Soolases järelmaitses ona saia, taruvaiku ja magusat madeirat. Väga harmooniline, väga eriline ja väga öko ,selle sõna kõige pentsikumas mõttes. svensky.ee 16

21. detsember 2016

sed 4000 taime maha istutatakse, saab kliimamuutuskindlate viinapuude esimesi veine maitsta juba aastal 2030. Asja pluss on see, et tegu pole geenimanipulatsioonide, vaid tavalise lollikindla ristamisega. Ekspertide arvates on soojenev kliima viinamarjakasvatusele ja veinide tootmisele sama katastroofilise mõjuga kui 19. sajandi lõpu juuretäiepideemia.

Piiskhaaval

Praegu ei ole hallituse vastu muud teha kui pritsida, pritsida, pritsida ja 2016 ei olnud selles osas hea aasta. Bordeaux’ järel on Champagne Prantsusmaal enim oma viinapuid taimekaitsevahenditega töötlev ala ja prantslased on selles osas üsna õrnaks tehtud. Enam kui aasta pärast, jaanuaris 2018, peaks sealses parlamendis hääletusele jõudma seadus, mis vähendab herbitsiidide kasutamist aastaks 2020 25% ja aastaks 2025 veel 25%. Kuidas seadused ja reaalne elu kokku lähevad, ei tea keegi – tänavuse niiske kevade ja suvega polnud nalja. Kui kuulsa munga dom Perignoni koduküla Hautvilleri viinamarjakasvatajad pidid muidu viinapuid hallituse ja kahjurite vastu pritsima suve jooksul seitse korda, siis tänavu mindi sünteetiliste taimekaitsevahenditega põllule 11 korda.

Pritsimisest loobus hoopis Vormel 1 korraldustoimkond. Õigupoolest loobuti küll šampanja pritsimisest, milline traditsioon sai alguse 1966. aastal, kui poodiumile tõusnud šampanjavõhikust autojuht, Le Mansi võidusõidu võitnud Jo Siffert, vaimustusest oskamatult avatud šampanjaga kiljuva publiku üle valas. Esmakordselt alates 1950. aastast ei serveeritud tänavu võitjatele enam hiidpudelis šampanjat, vaid Chandoni nimelise tootja vahutavat Chardonnayd, sest Bernie Ecclestone’i arvates ei olnud Champagne Mummi poolt mõnele aasta jooksul paugutatavale pudelile lisaks annetatud 5,5 miljonit dollarit piisav.

Mummivõimalus säilib Rosbergil, Hamiltonil või Vettelil, sest see äsja USA turul uue edeva pudelidisainiga hakkama saanud šampanjamaja on nüüd Vormel E sponsor. Loodetavasti on härrased poodiumil paugutades ettevaatlikumad kui Hiina miljonär, kes novembri lõpus oma sünnipäeval 217 külalise juuresolekul šampanjapudeli korgi omale vastu laupa tulistas ning ajuverevalumi tõttu hinge heitis. Kogu kurva loo muutis eriti irooniliseks asjaolu, et tegu oli Hiinas piraattootena valmistatud piraatšampanjaga, milles rõhk normaalsest suurem ja pudeli avamine võinuks fataalselt lõppeda isegi haritud sommeljeedele.

Laiad lehed

Jalgpalli MM-i järel oma hävingukurbust 500-euroste Armand de Brignaci luksusšampanjadega alla loputanud Vene jalgpallimeeskonnal oli küll õnne originaalpudelitega, kuid ei vedanud edevate Facebooki-postitustega, mille järel ilmameedia arvas, et sportlastel, isegi kui nad on kunagi prantsuse šampanjatootmisele head turgu pakkunud Venemaalt, ei sobiks sportlastena ühe õhtu jooksul veerand miljoni euro eest prassida …

Oli põnev ja keeruline aasta, mida šampanjatootjatele ei teinud sugugi rõõmsamaks avastus, et viiekümneeurone inglaste vahuvein Nyetimber tegi Lääne Sussexis pimetestil Billecart-Salmonile pikalt ära …

KALLE MÜLLER sommeljee

Pikemat loe portaalist Maitsed.ee!

Parima hinnaga nooblid veinid.

Telli meie kodulehelt www.vinonobile.ee TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.21. detsember 2016

17

debatt

Konservandid või mitte, selles on küsimus ...

Tänapäevane maailm ei suudaks eksisteerida ilma konservantideta toidus, sest suurem osa globaalsest toidust ei valmi sööja naabermajas, vaid peab säilima ka pärast pikki transpordikilomeetreid maal, merel ja õhus.

K

uid säilib siiski küsimus, kas ja millised säilitusained on toidus head/halvad ning kas ja kus neid peaks kasutama. Veel on levinud mõte, et kõik meie toit peaks olema 100% kohalik. Pöördusime kahe teadjamehe poole, et teemasse natukene selgust tuua.

Eksperdid, lava on Teie!

Ahto Vegmann,

Loodusvägi OÜ asutaja

Mis asjad on konservandid? Miks on neid meile ja meie toidule vaja? Kas saaksime ilma nendeta?

Konservandid ehk säilitusained on toitudesse lisatavad lisaained, mida kasutatakse eesmärgiga pidurdada toidu riknemist. Peale säilitusainete lisatakse toitudesse ka teisi lisaaineid, et parandada toidu maitset, lõhna, värvust ja struktuuri ning muid omadusi. Euroopa Liidus nimetatakse kõiki lisaaineid nende tähistuse järgi ka E-aineteks.

Säilitus- ja üldse lisaainetest rääkides on oluline eristada looduslikke (nt suhkur, sool, vürtsid) ja sünteetilisi lisaaineid. Tavatööstuses on toiduainetes lubatud kasutada mitmeid sadu erinevaid sünteetilisi lisaaineid. Peale sünteetiliste säilitusainete on neist tuntumad veel sünteetilised toiduvärvid, magusained ja suhkruasendajad ning maitse- ja lõhnatugevdajad.

Mahetoit ehk ökotoit on looduspuhas – vaba kunstlikest lisaainetest. Mahetöötlemisel püütakse säilitada toote loomulikkust ning seetõttu on mahetoidul suurem toiteväärtus, see sisaldab rohkem vitamiine, mineraale ja antioksüdante ning maitseb ja lõhnab 18

21. detsember 2016

ehedalt. Arvestades arvukate uuringute tulemusi, on mahetööstuse toit tarbijale alati kindlasti ohutum.

Miks Te pigem ei poolda konservante ja nende kasutamist?

Ma välistaksin sünteetiliste lisaainete kasutamise, sest mittelooduslikel lisaainetel võib olla mitmeid kahjulikke kõrvaltoimeid. Sünteetilised lisaained võivad vallandada tundlikel inimestel allergia, mõjuda ohtlikult krooniliste haiguste kulule, moodustada inimorganismis sobivates tingimustes kantserogeenseid ühendeid või põhjustada rasvumist.

Need tervisehäired võivad olla väga mitmesugused ja ilmsiks tulla alles pika aja möödudes või isegi järgnevatel põlvkondadel. Eriti ohtlikuks võivad lisaained osutuda lastele, kellel täheldatakse nende tõttu hüperaktiivsuse tõusu – energilisuse, rahutuse, tähelepanu- ja keskendusmisvõime puudust. Sagedasemad sünteetiliste lisaainete põhjustatud tervisehädad on veel allergiline nohu, nõgeslööve, limaskesta ärritus, kõhu- või peavalud.

Olen mitmeid neid terviseprobleeme ise lapsena sõna otseses mõttes omal nahal kogenud. Kui Eesti sai iseseisvaks ning olin umbes 7–9-aastane, vaimustusin minagi imporditud sünteetilisi lisaaineid sisaldavatest kommidest ja jookidest. Tagajärjeks olid tõsised allergiad ning ühel aastal lõpeta-

sin nende tõttu oma sünnipäeval isegi haiglas. Ent allergiad kadusid, kui kommid ja karastusjoogid vahetusid loomulikuma ning ilma sünteetiliste lisaaineteta toiduga.

Mittelooduslike lisaainetega ja taimekaitsevahendite jääkidega toitude tarbimine võib vallandada varem või hiljem häireid inimorganismis, seepärast tasub pöörata toitumisele rohkem tähelepanu ning eelistada puhast toitu. Selleks annab kindluse mahemärgis.

Kui organismil ei ole vaja tegeleda nii paljude kehale mitteomaste ainete sünteesimisega, siis oleme palju tervemad

debatt Konservandid annavad tihti meie toidule apetiitse välimuse ja aroomid, kuid võivad olla samal ajal kahjulikud.

Foto: Shutterstock

ning tunneme ennast rõõmsamate ja õnnelikemana.

Sageli võib kohata arvamust, et kui need lisaained oleksid kahjulikud, ei lubataks neid ju kasutada. Seadusi luues on põhiliseks vastuväiteks, et ei ole veel kogutud piisavalt teaduslikke tõendeid pika aja jooksul, mis annaks põhjuse nende ainete kasutamine ära keelata. Ent kunstlike lisaainete kõrval leidub toidus muidki keemilisi ühendeid – taimekaitsevahendite jääke – ning nende koosmõju on organismile veelgi kurnavam kui üksikute ainete toime eraldi.

Viimaste aastakümnete jooksul on märgata olulist krooniliste haiguste, allergiate ja toidutalumatuste kasvu nii täiskasvanutel kui ka eriti lastel ning

pidev kokkupuude paljude kehale võõraste sünteetiliste ainetega mängib selles teadaolevalt väga suurt rolli.

Tavatarbija tihti kahjuks ei teagi täpselt, mida ta koos toiduga sööb ja kuidas need ained talle mõjuvad, ent toit on inimese tervise ja sellega seoses tema elukvaliteedi kujundamisel oluline faktor. Konventsionaalse toidutööstuse suunda ja pakutavat valikut saame mõjutada üksnes enda kui tarbija teadlikkuse tõusu ning tervislikumate alternatiivide valikuga.

Kus me oleksime täielikult ilma konservantideta toiduga praegu?

Loomulikum ja puhtam toit on maitsev. Meil on Eestis õnneks säilinud side oma juurtega ning kodune hoidiste, näiteks moosi- ja mahlategu on paljude perede jaoks iga-aastane ettevõtmine. Need hoidised valmivad ilma sünteetliste säilitusaineteta ning on veel aasta pärast keldris seismist maitsvad ja kvaliteetsed. Tänapäevases toidutööstuses on kasutusel tehnoloogiad, mis võimaldavad toota toitu ilma sünteetilisi lisaaineid kasutamata ning säilitades sealjuures toiduohutuse. Seda tõestab mahetoidusektori kindel ja stabiilne kasv.

Sünteetiliste säilitusainete ja muude lisaainete kasutamine teeb tootjale tarneahela protsessi lihtsamaks, riskivabamaks ja odavamaks. Samuti on suur roll tarbijate teadlikkusel. Turuseis on praegu veel selline, et enamik tarbijaid jälgib ostukäitumisel peamiselt hinda ning tootjad vastavadki sellele, pakkudes turule odavamat hinda. Ent mille arvelt see näiliselt odav hind tuleb? Kas see võib aastate pärast maksta lõivu meie tervisele ja elukvaliteedile?

Kui tarbijate teadlikkus tõuseb, suurenevad ka mahetoidu turuosa ja mahud ning hinnavahe tavatoiduga ei ole tarbijale enam nii suur. Kuna kunstlike säilitusainetega toit on praegu poes odavam ja kättesaadavam, mängib see ka inimeste toidulaua katmisel peamist rolli, sest kõik ei saa endale mahetoitu kohe lubada. Seega lasub vastutus puhtama ja loomulikuma

toidu kättesaadavuse osas kõigil tarneaehela osapooltel: tarbijatel, jaemüüjatel, turustajatel ja tootjatel. Kõigil tuleb teha tööd selle nimel, et looduspuhas toit oleks taskukohane ja kättesaadav.

Millised konservandid on meie tervisele halvad, millised aga head? Ka sool on ju säilitusaine.

Peamised kahjulikud sünteetilised säilitusained on sorbaadid (nt kaaliumsorbaat), bensoaadid (nt naatriumbensoaat) ja parabeenid, vääveldioksiid ja sulfitid, nitritid ja nitraadid, bifenüül jt. Looduslike säilitusainetena toimivad sool ja suhkur, õli, äädikas, vürtsid ja maitsetaimed jt.

Elustiilitoodetes ja poolfabrikaatides segedasti kasutatav säilitusaine naatriumbensoaat on üks tavalisematatest kõrvaltoimeid tekitavatest lisaainetest. Laboratoorsetes katsetes naatriumbensoaadi genotoksilist mõju hinnates on leitud, et see kemikaal suurendas DNA-kahjustusi, mis toovad kaasa rakumutatsioone ja vähki. Samuti on uuringud kinnitanud, et naatriumbensoaat võib lastel soodustada hüperaktiivsust. Ent kokkupuutest kantserogeensete ainetega lapseeas tekkida võiv DNA-mutatsioonide risk on koguni 65 korda suurem kui täiskasvanueas ning ainest tingitud kahjustus võib olla kümme korda tugevam.

Liialdamisel võivad muidugi ka looduslikud säilitusained, nt sool ja suhkur, mõjuda tervisele mittetoetavalt. Kõige kasulikum on ikkagi vähetöödeldud ja oma loomulikkuse säilitanud toit.

Millises valdkonnas võiks aga konservantide kasutamist piirata?

Kuna eriti tundlik on kunstlike lisaainete mõjule just lapse arenev organism, võiks lisaainete kasutamist piirata eelkõige kindlasti lastele ja noortele suunatud toiduainetes. Samuti igapäevastes toiduainetes, nt leib ja sai jms. Miks peaksid üldse sisaldama säilitusaineid need toidud, mis ei vaja pikaajalist säilitamist, vaid süüakse ära mõne päevaga? Öelge ausalt, kas pigem konservantidega või konservandivaba toit?

Kindlasti lisaaineteta, puhas ja väärtuslik toit, mis annab kehale kõik vajaliku.

Tänapäeval sööme palju, ent oleme tegelikult näljas, sest toit ei anna piisavalt vajalikke toitaineid.

Debati teise poole ehk konservante pigem pooldava poole arvamus on esmakordselt avaldatud vaid portaalis Maitsed.ee!

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja 21. detsember 2016

19

Maitsed soovitab

Dr. Oetkeri uued tooted

aitavad muuta küpsetamise veelgi lihtsamaks ja põnevamaks!

– Riivitud apelsinikoor – Riivitud sidrunikoor – Vedelad küpsetustäidised

Läheb rebimiseks!

Just nii, Rakvere uued eelküpsetatud praed on nii pehmed, et neid saab lausa rebida. Rebitav seapraad röstitud sibulatega ja rebitav veisepraad punase veini marinaadis on erilised praed, mida meie lihameistrid küpsetavad madalal temperatuuril üle kuue tunni.

Ikka selle nimel, et tulemus oleks ülimalt pehme ja suussulav.

Seapraele lisavad maitset röstitud sibulad, valgeveiniäädikas ja tomatikaste. Mahlasele veisepraele annavad suurepärase maitse küüslauk ja punane vein. Sina vajad praadide soojendamiseks vaid 20–25 minutit. Serveerida saad hõrku praadi nii pearoana, salatis kui ka võileiva vahel.

Lase fantaasial lennata!

Uus!

20

21. detsember 2016

#kohvikmustpuudel #müürivahe20 #lõunapakkumised #vegan #toitkaasa #uusmenüü #heamuusika #kokteilid #kokomokohv #eelistaeestimaist #õnnelikudinimesed

Maitsed soovitab

Hõrk ja eestimaine Fish & Chips uues ja hubases talveaias

Maitsvaid pühi soovides Päästke Willy Telliskivi 62, Depoo Toidutänav Kaasatellimine: 5380 5900 www.willy.ee

PaastkeWilly PAASTKEWILLY

21. detsember 2016

21

promo väiketootja

Kertu Lukas ja Suhkruingel

Foto: Karin Kaljuläte

Suhkruingli meistriteosed reklaami ei vaja Avalikke suhteid õppinud Suhkruingli nime all tegutsev Kertu Lukas teab, kuidas end müüa ilma reklaamita – selleks, et inimesed sinust rääkima hakkaksid, on vaja teha midagi, mis ületab uudiskünnist.

22

21. detsember 2016

A

ndekas kondiiter küll leiab endale omase tagasihoidlikkusega, et ta ei ole midagi sellist veel korda saatnud, mis uudisväärtust omaks, ometi temast räägitakse, tema nime teatakse, töid imetletakse ja koolitused müüakse kiirelt välja. Kertu ahvatlevad retseptid ja täiuslikkuseni viimistletud imeilusad kondiitritooted äratavad tähelepanu, pannes vesistama ka paadunud magusapõlgurid.

Reklaamispetsialistist parimaks kondiitriks

Tallinna Ülikoolis reklaami ja meediat, seejärel Tartu Ülikoolis suhte- ja teabekorraldust õppinud Kertu Lukas otustas elus kannapöörde teha eelmise finantskriisi ajal. Majanduslangusega kaasnenud koondamistelaine tõttu jäi neiu ilma kohast reklaamiagentuuris ning otsustas uue

töö otsimise asemel aja maha võtta ja õppima minna. Kuna Kertu tolleaegne elukaaslane oli kokk, siis kokaõpingud ei tulnud tol hetkel kõne alla – kaks kokka ühes peres ei paistnud pliidi taha ära mahtuvat.

Kondiitriamet tundus aga huvitav, pealegi kestsid õpingud vaid ühe aasta.

Pärast seda hakkas Kertu küpsetama ja torte valmistama, alguses pigem oma lõbuks. Kuid kaua ei läinud aega, kui hakkasid saabuma esimesed tellimused. Õpingud jätkusid aga hoopis Eesti Sommeljeede Erakoolis, mille Kertu ka edukalt lõpetas. Kuigi erialast tööd ta teinud ei ole, on koolis omandatud teadmistest retseptide välja töötamisel kõvasti abi, sest õpingute käigus arenes maitsete ja lõhnade tunnetamine. „Kui ma teen kooki, siis mõtlen, kas maitsed on tasakaalus, kas on olemas hapusus, magusus, soolasus, mõrudus. Või kuidas võtta rammusal toorjuustukoogil hapususe lisamisega rasvasust maha, et see jääks mahedam. Kujutan oma peas maitseid paremini ette ega pea füüsiliselt kõike läbi tegema, vaid suudan välja mõelda, kuidas mingi asi maitseb ja millega kokku sobib”, räägib Kertu. Samuti saab ta hakkama toidu ja joogi sobitamisega nii restorani sööma minnes kui ka ise külalistele õhtusööke valmistades.

Kuigi Kertu on Eestis üks tuntumaid ja tunnustatumaid kondiitreid, läbis ta siiski hiljuti Olustvere lihalõikuse ja -tehnoloogia koolituse. Kertu on ise vaimustuses:



väiketootja















Davidoff Café



























Flagest OÜ tel 670 0442   info@flagest.ee www.flagest.ee

Uus nimi ülimale naudingule, mis juhatab teed uude kohviajastusse. Tänu põhjalikule ubade valikule ja spetsiifilisele röstimismeetodile on kohvil alati ühtlaselt tugev, jõuline ja täidlane maitse. Davidoff Café valmistamine on kunst! Elegantne kohviubade segu sisaldab ainult parimatest kohviistandustest pärinevaid ube.



väiketootja „Tekkis tahtmine seal kohe kõik erialad järjest ära õppida – mind väga köidavad asjade algusest lõpuni tegemise protsessid, tooraine väärtustamine ja selle täielik ära kasutamine. Näiteks juustu valmistamine või õlle pruulimine – need kõik on väga põnevad. Kondiitrierialaselt tahaks end muidugi ka väga täiendada, eks ma sedagi plaani salamisi haun.”

Reklaami ei vaja

le meeldib näha, et kui teed asja südamega ja hästi, siis see töötab ilma, et peaks ise ennast esile tõstma. Kertu hindab ka väga klientidelt saadud tagasisidet. „Isegi kui see on negatiivne, pead oma uhkuse alla suruma ja sellest õppima, et paremaks muutuda.”

Suhkruingel, kelle CV-sse kuulub ka ajakirja Köök peatoimetaja ametikoht, nimetab end vabakutseliseks kondiitriks: „Kui tellitakse, siis teen.”

Kertu teeb peale eraklientide koogisoovide täitmise koostööd catering’i firmadega, samuti toidustilistikat reklaamidele, retsepte väljaannetele ja kokaraamatutesse ning õhtusööke ja toidualaseid koolitusi. „Olen pärit pedagoogide perest ja tundub, et see õpetamise vajadus on mulle emapiimaga sisse söödetud,” arvab Suhkruingel ise.

Töökohustuste hulka kuulub ka igakuine retseptide koostamine Eesti suurimale toiduajakirjale Oma Maitse. Oma magusarubriik on õpetanud retsepte lihtsamaks tegema ning samuti toob va-

Tooraine valikul lähtub Kertu, kes ise magusat praktiliselt ei söö, kvaliteedist ja oma maitsemeelest, mitte päritolust.

Klientide arvuga andekal kondiitril muret ei ole ja reklaami tegemiseks vajadust ei näe. „Pean tunnistama, et kliendid leiavad mingil põhjusel mind.

Kui kalendris on ette näha vaba nädal, siis ma enamasti rõõmustan puhkuse üle, kuid kuidagi tiksub see nädal ikka lõpuks töid täis. Kui tahan korra hinge tõmmata, siis pean ikka väga resoluutselt otsustama, et nüüd ma puhkan ja ütlen kõikidele töödele „ei”.”

Suhkruinglil on küll konto Facebookis, kuid kodulehte ei ole. Koogisoovid laekuvadki igapäevaselt enamasti näoraamatu kaudu või e-kirja teel. „Mul-

Tee süües ise targemaid valikuid!

Tervislik toitumine tähendab menüüs valitsevat tasakaalu ehk enda jaoks tasub üles leida kõige sobivam viis keha energiaga varustamiseks.

Süüa tuleks regulaarselt ja täisväärtuslikku toitu ning tarbida tuleks võimalikult vähe rafineeritud toiduaineid, milles on alles jäänud vähe väärtuslikku. Eelistada tasuks kodumaist päritolu ja võib-olla lühema säilivusaja, kuid kõrgema toitaineväärtusega toite. Söömise eesmärk peaks olema energia ammutamine, et oleksid valmis uuteks tegudeks. Siiski tuleb arvestada, et teatud toiduainete koostarbimine võib mõjuda seedimisele koormavalt ja pead pärast söömist hoopis puhkama. Kuidas teha õigeid valikuid?

Tihti seab kiire elutempo meid valiku ette, kas süüa lõunat püstijalu või jätta see üldse ära. Siin tulevad abiks n-ö snäkid ehk vahepalad, mida on kerge kaa21. detsember 2016 sas24kanda ja tarbida.

Sellised on näiteks

tervislikud Ampstüki batoonikesed, mille maitsed ja suur osa kasutatud tooraineid on eestimaised, pärinedes täielikult mahepõllumajandusest, mis tagab toote puhtuse ja parimad maitseomadused.

Külmpressimeetodil valminud batoone on võimalikult vähe töödeldud ja koostisest puuduvad lisatud suhkrud. Magus maitse pärineb hoopis kuivatatud puuviljade loomulikust suhkrusisaldusest.

Ampstükid on erilised kõrge kiudainesisalduse poolest, mis aeglustab suhkrute imendumist ja millel on positiivne efekt seedimisele. Peale selle on neil ka kõrge mineraalainete ja vitamiinide sisaldus ning looduslikud komponendid, millele pole lisatud kahtlase väärtusega lisaaineid. Tegemist on ka hea magneesiumi, kaaliumi, fosfori, raua ja E-vitamiini allikaga. Külmpressimise tulemusel sisaldavad tooted väärtuslikke mineraale ja vi-

heldust küpsetamisele. Kertu arvab, et on üsna kehv rutiinitaluja. Kõige rohkem pakuvad talle huvi põnevad väljakutsed teha midagi sellist, mida keegi veel teinud ei ole. Seetõttu vädib ta ka igapäevaseid töökohustusi. „Rutiin, kui iga päev peaks sama asja tegema, on väga väsitav.

Olen ikka kunstnikuhing, tahan teha huvitavaid asju ja oma loomingut. Kui keegi ütleb ette, et tee mulle täpselt etteantud välimusega tort, siis ma pigem loobun tellimusest. Kuntsnikule ju ei ütle ette, missugune tema poolt tehtav maal peab olema!”

Kuigi Kertul käib vahel ka abilisi, töötab ta suurema osa ajast siiski üksi.

Kaastöötajate juures on oluline eelkõige just õige suhtumine, tahe teha parimat ja mitte mingeid allahindlusi. Sobivad vaid inimesed, kes mõtlevad kondiitriga ühtmoodi, kes tahavad teha kas väga hästi või siis üldse mitte.

Koolitused hõrkudest makroonidest ja suus sulavatest ekleeridest

Lisaks kõigele muule viib Kertu läbi palju spetsiifilisi koolitusi alates hõrkudest makroonidest ja suus sulavatest ekleeridest lõpetades verivorstide valmistamisega. Et mingil alal spetsialistiks saada,

REKLAAMTEKST

tamiine, mis kuumtöötlemisel kaotsi läheksid. Tooted teeb eriliseks ka see, et kasutatakse teravilju, mis päriselt kõhtu täidavad.

Boonusena on batoonikesed erivärvi lõbusates pakendites ja neid valmistades on mõeldud ka lastele – nii et valikust leiab igaüks enda lemmiku. Olgu selleks siis rohelises pakendis õuna-kaneeli-kaera batoon, lillakas datli-kakao-tatra batoon, punane mustsõstra-pohla-kaera batoon või hoopis helesinine kookose-mandli-datli batoon – need on mõnusad kooslused, kus kasulik teravili on kombineeritud magusate kuivatatud puuviljadega.

Ampstükke on hea kotti pista või jätta näiteks kontorilauale või autosse, et aeg-ajalt kosutav ja toitaineterikas tükike haarata. Haara siis, kui nälg näpistab, kuid korraliku söögi tegemiseks pole aega – see on 100% muretu maiustamine!

väiketootja tuleb kõvasti vaeva näha. „See on põhjalik süvitsi minemine, proovid, katsetad, teed vigu, õpid nendest, loed kokkade foorumeid ja püüad vigade põhjuste jälile jõuda, ostad kokku raamatuid ja saad siis aru, et pooled neist on kasutud, räägid kolleegidega ja kõige lõpuks on ikka nii, et kui enam millestki aru ei saa, on mõistlik hakata teisi õpetama…,” räägib Kertu. „Minu töökorralduse juures, kus mul ei ole otsest kellast kellani tööl käimise kohustust ja teisest küljest on poole ööni tööl istumise vabadus, on mul üsna palju võimalusi asju katsetada. Kui mul tekib mingi kinnisidee, et ma tahan õppida ühte või teist asja tegema, siis ma võin kulutada sellele arutult palju energiat.”

Kertu koogid ja küpsetised on erakordselt ilusa välimusega ja tehniliselt keerukad. Kuidas ta neid teeb? „Mul on selline suhtumine, et kui keegi oskab seda teha, siis oskan mina ka. Kui see on tehniline asi, siis see on õpitav, lihtsalt tuleb vaeva näha, et endale asi selgeks teha. Asi on äge siis, kui see on tehtud perfektselt, nii nagu peab, sellepärast ei jookse ma lati alt läbi ega lõika nurki ära, vaid pingutan, et saada sellist tulemust, millega saan rahul olla.”

Tooraine valikul lähtub Kertu, kes

Kertu koogid ja küpsetised on era- kordselt ilusa välimusega ja tehniliselt keerukad.

ise magusat praktiliselt ei söö, kvaliteedist ja oma maitsemeelest, mitte päritolust. „Püüan kasutada parimat võimalikku toorainet, mille klient on võimaline kinni maksma. Kasutan enamjaolt kodumaiseid piimatooteid, sh võid ja jahu.”

Samas toorjuustu suhtes on tundliku maitsemeelega Kertu väga valiv – ainus, mida ta kookides kasutab, on mascarpone. Ükski muu toorjuust ei sobi, sest see spetsiifiline soolane maitse annab tema

Foto: Karin Kaljuläte

arvates küpsetises liiga palju tunda. See on Kertu eriline kiiks, sest tema on üks neist vähestest inimestest, kes tunnevad maitseid eriti tugevalt. Sommeljeede koolis tehtud testid olid selles osas eriti valgustavad – indikaatorvedelike maitsmisel tuli vahe erinevate inimeste maitsetajudes väga ehedalt esile.

SILJA LUIDE toiduajakirjanik ja -blogija

Sisuturundus

KOHVIEKSPRESS avas uue kaupluse Mustamäe ja Õismäe piiril!

Kuigi enamikke KOHVIEKSPRESS-i tooteid saab soetada ka kohvipadi.ee vahendusel üle Eesti, on kliendil võimalik kõiki tooteid osta ka nende endi spetsiaalsetest kauplustest ja ametlikelt edasimüüjatelt.

Kohvipoed eristuvad omanäolise kontseptsiooni poolest, kuna need on spetsialiseerunud just padjakohvile. Neil on selles valdkonnas pikaajaline kogemus ja suur kaubavalikut nii kohvimasinaid kui ka mitmesuguseid kohvisid. Tootevalikus on kõige laiemat esindatud Cafe Rene tooted, mille esindajaks on KOHVIEKSPRESS Eestis juba 2012. aastast.

KOHVIEKSPRESS-i kaks kauplust asuvad Mustamäel, millest üks Mustika keskuse esimesel korrusel, olles suunatud täielikult lõpptarbijale. Teine, suurem Fast inFast out põhimõttel rajatud kauplus asub äsjavalminud Stockoffice-tüüpi hoones Järveotsa teel Mustamäe ja Õismäe piiril, sobides hästi kiire elutempoga inimestele ning äriklientidele, kes soovivad ostukeskuse tipptunnimelust.

21. detsember 2016

25

sisuturundus

Uuest speltajahuga küpsetussegust saad kiiresti magusa või soolase hõrgutise!

Armastad ise süüa teha ja küpsetada? Veski Mati uued speltajahust küpsetussegud on mugav ja samal ajal tervislik valik. Spelta on teravilja, täpsemalt üks nisu sorte, mille toiteväärtus on kuni kaks korda suurem kui tänapäevastel nisusortidel.

Speltanisu teras on kõik kasulikud ained jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt.

Speltajahu on tervislik valik, millega saad oluliselt vähendada valge nisujahu kasutamist oma igapäevaelus.

Tavanisujahuga võrreldes on speltas vähem kleepvalku, tainas vajab pikka kerkimisaega ja küpsetiste struktuur on tihkem ja koredam. Samas seedib ürgnisu ehk speltaga valmistatud toitude ja küpsetiste söömisel tärklis aeglaselt ning glükoos imendub verre pikkamööda – see kõik omakorda väldib veresuhkru järske kõikumisi. Seetõttu segataksegi speltajahu teiste jahudega.

Valmista tervislik küpsetis – kolm speltajahu baasil küpsetussegu Speltajahu kasutatakse leibades, sepikutes, saiades, näkileibades, muffinites, pannkookides, vahvlites jne.

26

21. detsember 2016

Speltajahust saad teha ka pastat. Kõiki neid maitsvaid roogi iseloomustab tänu speltale suur kiudainesisaldus. Veski Mati sortimendist leiab kolm speltajahuga küpsetussegu: pitsa, pannkookide ja kreppide valmistamiseks.

Kuna spelta teriste küljest on jahvatamise käigus raske kõiki kesti ühtlaselt eemaldada, väldid tänu speltajahu kiudainerohkusele kõhukinnisust ja ohjad oma keha kolesteroolimajandust.

Jämedalt jahvatatud speltajahu on hea fosfori-, kaaliumi- ja magneesiumiallikas. Mikroelementidest leidub rauda, mangaani ja vaske, kuid need omastu-

vad mõnevõrra raskendatult. Samas on spelta väga heaks B-rühma vitamiinide allikaks, mida tavatoidus kipub pigem nappima.

Pea meeles, et spelta gluteenisisaldus on küll väiksem kui nisus, kuid gluteenitalumatuse korral peab speltatoodetest siiski loobuma.

Valmissegudest saab küpsetada nii magusat kui ka soolast Veski Mati valmissegud pakuvad ühest küljest elu lihtsamaks muutvaid valikuid, teisalt ei pea sa küpsetiste maitses ja kvaliteedis järeleandmisi tegema.

Veski Mati tootevalikust leiab iga küpsetaja endale meelepärase valmissegu kas soolase või magusa küpsetamiseks. Valmista sõpradele spelta küpsetussegust pitsat; lapsed armastavad kindlasti pannkooke idudega ja kreppe – mõlemad speltajahust; jõulude ajal sobib panna lauale kaeraküpsised ja šokolaadikeeks. Universaalne küpsetussegu sobib kõikide saiade ja saiakeste tegemiseks.

sisuturundus Kardemoni, toorjuustuvahu ja pohladega Brita kook Jõulude ajal tee klassikalist Brita kooki pühade võtmes – õhulisele ja hõrgule beseekattega kihile valmista seltsiks pohlade ning kardemoniga maitsestatud kreemine vahekiht.

Kogus 8–10-le, valmistamisaeg 1 tund ja 45 minutit.

TAINAS: • 150 g toasooja võid • 50 g suhkrut • 3 munakollast • 1 dl piima • 2,5 dl Veski Mati Eriti head nisujahu • 1 tl küpsetuspulbrit BESEE: • 3 munavalget • 2 dl suhkrut • mandilaaste VAHEKIHT: • 300 g toasooja toorjuustu • 3 dl 35% koort • 1 dl suhkrut • näpuotsaga kardemonipaar • peotäit pohli 1. Kuumuta ahi 175 kraadini. Vahusta pehme või suhkruga ning lisa ükshaaval ja pidevalt segades munakollased ja piim. Sega küpsetuspulber jahuga ning lisa ka jahu. Sega kõik ühtlaseks tainaks. Jaota tainas kaheks võrdseks osaks. Võid küpsetada taina kahes osas lahtikäivas ja küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormis (26 cm läbimõõduga). Selleks kulub 10–15 minutit ehk põhi peaks olema parajalt kuldkollane. Võid teha ka nii, et joonistad ahjuplaadile kaks ringi – kasuta näiteks sobiva suurusega taldrikut šablooniks – ning laotad taina spaatli abil ringide sisse.

2. Besee valmistamise jaoks vahusta munavalged tugevaks vahuks ning lisa siis pidevalt vispeldades suhkur. Vispelda seni, kuni suhkur on täiesti lahustunud ehk siis näpu vahel katsudes ei ole enam suhkrukristalle tunda. Lõpuks sega juurde veel mandlilaastud, kuid jäta veidi mandlilaaste ka peale raputamiseks.

3. Soojenda ahi 150 kraadini, aga tähelepanu – ära kasuta pöördõhku! Vala besee ühele eelküpsetatud põhjale. Puista peale ülejäänud mandlilaastud ning küpseta 40–50 minutit. Kui besee hakkab liialt pruunistuma, alanda kuumust.

Keera kuumus maha ja lase beseekihil veel 15 minutit ahjus seista, siis paota ahjuust ning lase beseel ahjus umbes tund aega jahtuda.

4. Vahekihi jaoks vahusta koor suhkruga ning sega sinna juurde toasoe toorjuust. Sega juurde pohlad ja kardemon ning laota mass alumise kihi peale. Tõsta peale jahtunud beseekiht, suurema spaatli või kahe suurema noa abil peaks saama seda ilusti tõsta, ning jäta kook umbes tunniks veel külma seisma.

Häid lähenevaid pühi! www.veskimati.ee

AUHINNAMÄNG:

kelle käed valmistavad kodust kohupiimakooki — Malluka, Gertu Pabbo või Rosanna Lintsi?

Veski Mati auhinnamängus on vaja vastata, kelle käed valmistavad retseptiklipis süüa ja sa võid võita tõeliselt laheda auhinna — aasta jagu Veski Mati tooteid ja kolmekäigulise õhtusöögi kahele restoranis RIIS. Retseptiklippi näed veebiaadressil maitsed.ee/100retsepti ja küsimusele saad vastata kuni 23. detsembri lõunani samal veebiaadressil auhinnamängu artiklis.

Kodune kohupiimakook Retsept: Ragne Värk Maitsed on erinevad, aga kodune kohupiimakook meeldib kõigile. Selle koogi retsept on lihtne ning valmistamisega saab hakkama igaüks. Lisandiks on täidises ja koogikattes just see, mida ise sobivaks peate!

• 200 g Veski Mati Rosina-pähkli täisteramüslit • 65 g valget šokolaadi • 800 g kohupiima vanilliga • 3 muna • 1 sl Veski Mati Täistera rukkijahu • 300 g kondenspiima • 2 pirni • peotäis pähklipuru Põhi: Koogi põhja valmistamiseks valige välja üks sobiv Veski Mati müsli. Võtke 200 g valitud müslit ja segage juurde 65 g valget šokolaadi. Asetage müslisegu küpsetuspaberiga kaetud kandilise vormi (25 x 18 cm) põhja. Valige täidisesse üks lisand (200 g kompotikirsse, 200 g marmelaaditükke, 2 koos koorega riivitud pirni või 1 sidruni riivitud koor).

Täidis: Segage omavahel 800 g vanilliga kohupiima, 3 muna, 1 sl Veski Mati Täistera rukkijahu, 300 g kondenspiima ja valitud täidis. Valage segu koogivormi ja küpsetage ahjus 180 kraadi juures umbes 15 minutit.

Seejärel raputage koogile peale alljärgnevalt valitud lisand.

Kate: Peotäis martsipanitükke, pähklipuru, halvaapuru või kookoshelbeid. Ikka oma maitse järgi!

Kui olete koogile katte peale raputanud, siis küpsetage seda veel ahjus umbes 15 minutit. Kokku kulub koogi küpsetamiseks umbes 30 minutit.

Head ära arvamist ja head isu!

21. detsember 2016

27

sisuturundus

Kapselkohv on võitnud kohviarmastajate südamed!

Kohvimaailma kõige suuremaid trende on vaieldamatult kapselkohv, mille masinad on geniaalne lahendus alternatiivselt automaatsele espressomasinale. Nõudlus seda tüüpi masinate vastu aina kasvab nii kodutarbijate kui ka toitlustusettevõtluse HoReCa maailmas.

V

iimastel aastatel on kapselmasinaid hakanud ostma ja rentima aina enam büroosid, sest uued masinad võimaldavad pakkuda alati värsket maitseelamust vajadusel ka suurele arvule tarbijatele. Enamik huvilisi ostab kapselmasina koju või väiksemasse kohvikusse põhjusel, et nendega saab valmistada sama head ja värsket kohvi nagu automaatse espressomasinaga, kulutades masina soetamisele kordades vähem raha.

Kapselkohvimasina geniaalsus seisneb mitmes ainult neile omapärases originaalses lahenduses nagu eelnevalt jahvatatud naturaalse kohvi säilimine õhukindlas kapslis. Iga kohvitassi saab valmistada just endale meelepärase maitsega kohvikapslit kasutades, mida espressomasin ei võimalda. Lisaks on kapselmasinad energiasäästlikud, sest neil puuduvad mitmed ainult automaatsele espressomasinale iseomased detailid nagu kohviveski ja kohvipress, mida peab regulaarselt pesema ja mis võivad rikki minna. Kapselkohv valmib kiiresti ja vaikselt.

Kust leida head kapselkohvi?

Päikesekohv on HoReCa valdkonnas tegutsev kohviteenuse pereettevõte, mis on tegutsenud alates 1999. aastast. Päikesekohv müüb ja rendib professionaalseid kohvimasinaid, pakub imelist kohvi ja teed ning muud kohvilaua katmiseks vajalikku. Tegemist on ainukese kohviteenuse ettevõttega Eesti turul, mis pakub legendaarse Saksa kohvitootja TCHIBO rikkalikku kohvivalikut ja lisaks leidub maailmakuulsaid kohvibrände 28

21. detsember 2016

nagu DAVIDOFF, PIACETTO, EDUCHO. Juba viimased 4 aastat on leidnud aina enam kodutarbijaid kapselkohvimasinaid just Päikesekohvist.

Ettevõtetele suunatud kohviteenusega pakub Päikesekohv professionaalsetele kohvimasinatele kuni 5 aasta pikkust garantiid ja kodukasutusse suunatud TCHIBO kapselkohvimasinatele 4 aastat garantiid. Professionaalseid kohvimasinaid saab rentida ka täisteenusena, kus Päikesekohv paigaldab ja hooldab kohvimasinat ning kasutajale jääb vaid rõõm kohvi nautimisest.

Kuidas Päikesekohv üles leida?

Päikesekohvi müügisalong asub aadressil Pirni 12, Tallinn, kuhu on kõik kohvihuvilised oodatud nautima rikkalikus valikus maitsvaid kuumi kohvijooke ja tutvuma uute kohvimasinatega.

Vaata ka www.kohvimasinad.ee

Suurepärane kingiidee jõuluvana kingikotti!

Päikesekohv müüb ainukesena Eestis naturaalse piimaga kohvijooke valmistavat täisautomaatset kapselkohvimasinat TCHIBO Cafissimo Latte, mis valmistab ühe nupuvajutusega sametise piimavahuga cappuccino või caffe latte.

Hind 195.Kingiks 60 kohvikapslit !

Garantii 40 kuud!

kärakas

Kapten Jack Sparrow’ jälgedes Kariibi mere kuulsaimat piraati Johnny Deppi ekraanil uimerdamas nähes võivad kirevamate napsukogemustega inimesed Palvlovi refleksi kogeda, sest juba lapsepõlves loetud „Aarete saarest”, kus musta märgi ootel vana merekaru Billy Jones jorises laulda „Surnukirstul viisteist meest…”, on meelde sööbinud, et mereröövlid joovad rummi ja ainult rummi.

M

ereröövlite elu karvavõrdki romantiseerimata tuleb tunnistada, et nende hulgas on end ajalukku kirjutanud tõelisi rummikangelasi. 16. sajandil maailmamerd kamminud, Hispaanlaste Võitmatu Armaada laevastiku purustanud, Elizabethi-ajastu Inglismaa kuulsaimat admirali, hirmuäratavat Francis Drake’i (1540–1596), kellele vaatamata hilisemale rüütliks löömisele jäi elu lõpuni hingele varjamatu piraatlus ja orjadega äritsemine, peetakse Mojito leiutajaks. Ühe versiooni kohaselt jõudnud sir Drake’i laev koos düsenteerias piinleva meeskonnaga 1586. aastal Kuuba rannikule.

Mojito ja Morgan

Olles kuulnud, et lõunaameeriklased oskavad igasugu rohtusid ravimiteks keeta, saatnud kapten maale väikese grupi veel jalul püsivaid mehi, kes tulnud tagasi laimi- ja suhkruroomahla ning piparmündilehtedega segatud möksiga, millest lõviosa moodustas kohalik tulivesi, aguardiente de caña, mis polnud muidugi miski muu kui algeline rumm. Düsenteeria vastu aidanuks koos käte pesemisega ilmselt ka laimimahl üksi, aga suhkur ja münt olid kahtlemata vajalikud, peitmaks kohaliku ähmakese jäledat maitset. Esialgu oli selle 1650-ndatel Inglismaal menukaks saanud rummi-

kokteili nimi siiski El Drake ja raviomaduste vastu kõneleb fakt, et suur rummisõber ja Inglise Krooni soosik sir Drake lahkus saatuse irooniana siit ilmast kümme aastat hiljem armetult just düsenteeria läbi.

Mojito tegi tänase tsivilisatsiooni jaoks kuulsaks hoopis kirjanik Ernst Hemingway, kes oma Havanna-aastatel seda jahutavat ja kirglikku kokteili üldiselt pigem oma roogade poolest kuulsas baaris La Bodeguita del Medio väga armastama hakkas ja kiituse heldimushoos koos autogrammiga kõrtsi seinale sirgeldas. Ühele stiilsele Jaimaica rummile andis nime rahutu loomuga uelslane, kurikuulus piraat Henry Morgan (1635–1688), kelle elu mõtteks sai 17. sajandil Kariibi saartel võimutsevate Hispaania laevade ja sadamate rüüstamine ja konkureerivate piraatide armutu nottimine – ikka Briti impeeriumi heaks. Polnud ime, et Morganit peetakse piraatluse ajaloo julmeimaks kapteniks, sest tema võitlusmeetodite hulka kuulus ka vangi võetud nunnade ja munkade kasutamine elava kilbina ja linnaelanike piinamine tema teele jäänud asulates, leidmaks peidetud väärisesemeid.

Kui ta alles 20-aastasena 1655. aastal piraatide võimu all olevale Jamaica-

promo Foto: Shutterstock

Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega jook, mis saadakse fermenteerimise ja destilleerimise teel kas suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist.

Rummi valmistamist suhkru tootmisel järelejäävast suhkruroomelassist nimetatakse tööstuslikuks menetluseks (rhum industrielle) – aeglasema tootmistehnoloogia korral on tulemus parem; rummi valmistamist suhkruroost pressitud mahlast aga põllumajanduslikuks meetodiks (rhum agricole). Põllumajanduslikul meetodil toodetud rummide maitse on põnevam ja mitmekesisem. Põllumajanduslikke rumme toodetakse enamasti prantsuse keelt kõnelevadel aladel: Haiti, Guadeloupe, Martinique, Reunion. Aeglasel meetodil toodetud tööstuslik rumm tuleb inglise aladelt: Jamaika, Barbados, Demerara, Tobago, Trinidad, kiiret tööstuslikku meetodit kasutavad hispaaniakeelsed piirkonnad: Kuuba, Puerto Rico, Bahama saared, Kesk-Ameerika.

KALLE MÜLLER

le jõudnuna sealsete kaakidega ühines, algas tema ohtralt laipadega ääristatud karjäär, mis andis piisavalt kuulsust ja raha, et osta Jamaicale suhkrurooistandus, abielluda oma nõbu Mary Elizabethiga ja saada sõbraks Jamaica kuberneri sir Thomas Modyfordiga. Viimane tähendas aga Morgani määramist Jamaica laevastiku viitseadmiraliks. Ehkki tema viimane konflikt hispaanlastega 21. detsember 2016

29

kärakas RUMMI KVALITEEDIKLASSID Kuldsed rummid küpsevad keskmiselt kolm aastat vanas tammevaadis, kuid neid filtreeritakse ainult üks kord ning seejärel lisatakse suhkrukaramell. Heledaid rumme serveeritakse tihti jää ning mõne puuviljaga, näiteks laimiviiluga. Hele rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosaks.

Tumedaid rumme, millele lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitakse neli aastat röstitud tammevaadis.

Tumedaid rumme kasutatakse erinevate kuumade jookide – todi, groki, punši, samuti rummikohvi, -tee ning -kakao valmistamisel. Reserva rummid, millele üldjuhul karamelli ei lisata, on vanemate ja eelmistest kauem tammevaadis küpsenud rummide segu; kasutatakse nii uusi kui ka vanu vaate. Põllumajanduslikul meetodil valmistatud rumme, mida on pikki aastaid tammevaadis küpseda lastud, serveeritakse aroomiklaasiga ning nauditakse pärast sööki.

KALLE MÜLLER

Foto: Shutterstock

toimus juba pärast brittide ja hispaanlaste rahulepingut ning Panama linna Isthmuse verre uputamine ja rüüstamine oli piraatlus juba ükskõik kumma osapoole poolt vaadates, ujus Jamaical arreteeritud ja Londonisse toimetatud ning isegi kohtus süüdi mõistetud Morgan supist puhtalt välja ning määrati tänu mõjukatele sidemetele kuningakojas kuninga poolt hoopistükkis Jamaica kuberneriks.

Piraat, väejuht ja riigimees Morgan on rohkem või vähem idealiseerituna olnud kirjanike ja filmiloojate inspiratsiooniallikas sageli, vihjeid tema eluloole leidub ka Johnny Deppile kirjutatud stsenaariumis. Karismaatilise Morgani nime kannavad sillad, sadamad, hotellid ja ööklubid. Temanimelise rummi, mis on tänaseks lugematu arv kordi kohtunud ühe varasema mereröövli poolt Läände toodud laimi, suhkru ja mündilehtedega, lõi 1944. aastal Seagram Company.

Vee asemel rummi

Kuigi sir Drake’i kõhutõves madrustele serveeriti Mojitot juba 1586. aastal, jõudis kange, „kohutava toimega” suhkruroojook kill-devil’i või rumbullion’i nime all Euroopasse 1651. aastal. Esimene nimetus oli maarottide seas nii üldlevinud, et seda hakkasid oma arveraamatutesse märkima ka kärakaga kokku puutuvad reederid ja arveametnikud, kuid Inglise meremeestele meeldis rohkem rumbullion, mis edaspidi lühenes rummiks (hispaanlastele sobis ron).

Keegi ei aidanudki rummi levikule nii palju kaasa kui Inglise kuninganna laevastik, kus 1731. aastaks muutus rum ametlikuks joogiks, mida anti lahkelt kaks korda päevas veerand liitri (poole pindi) kaupa. Miks?

30

21. detsember 2016

Pikkadel laevareisidel on vaja midagi juua. Inglise mereväes anti kuni Napoleoni sõdadeni kõigile meremeestele päevas gallon (3,8 liitrit) õlut, sest vesi läks tünnides ruttu hallitama ja tegi haigeks kiiremini kui miski muu. Õlu pidas vastu küll kauem, kuid läks lõpuks ikkagi pahaks ja igas sadamas ei olnud pruulikoda. Sageli võeti kaasa veini (päevanormiks pool liitrit) või destillaati (veerand liitrit). Lääne-India Laevakompanii kaupmeeste lobitöö tulemusena asendati see ühel hetkel mingi Indiast pärit kahtlase liköörilaadse joogi – arak’iga, mis, nagu äri käima minekul selgus, oli vastiku maitsega, tegi mehed tõbiseks ning mille kätte võis maha surra. Pole ime, arak oli kääritatud palmimahl.

Kuivõrd Kariibi kolooniatest oli rummi lihtne hankida ja selle kvaliteet oli enamvähem ühtlane, vahetati arak rummi vastu üsna kiiresti. Uue joogi kvaliteeti oli isegi võimalik kontrollida: kui rummis leotatud püssirohi süttis, oli rummiga OK. Tänapäval teame, et selleks peab joogis olema vähemalt 57% alkoholi.

Rumm pidi laeval olema ja rummijagamisest sai kindel rituaal. Kella 11– 12 vahel ennelõunal karjuti „Stand fast for the Holy Ghost!”. Kõik mehed tormasid tekile. Igas jaos oli oma kulbikesega jagaja. Topse ei pestud, sest usuti, et kruusi põhja kogunevad jäägid teevad iga järgmise napsu (madruste kõnepruugis oli see tot) kangemaks.

Mõistagi olid kui mitte kõik, siis vähemalt osa meeskonnast kogu aeg sõna otseses mõttes lakku täis ja uimased nagu Jack Sparrow ning moraal ja distsipliin lonkasid mõlemat jalga. Ei tasu unustada, et suurem osa kärakast libis-

tati madrusepluusi taha kui mitte lauspäikeses, siis vähemalt palavas kajutis.

21.08.1740 läks maailma kärakaajalukku kuupäevana, mil Briti laevastiku mereväeadmiral Vernonil sai laevadel võimust võtvast anarhiast kõrini ja ta andis käsu üht osa rummi nelja osa veega lahjendada. Tänu sellele sai admiral sõimunime Old Grog (grogram kanga järgi, millest tol ajal laevastiku tarbeks ja ka admirali enda rõivaid tehti). Meremehed ristisid veega lahjendatud rummi grokiks.

Rummile soovitas admiral lisada maitse parandamiseks ka laimimahla ja suhkrut. Mojitost jäi puudu üksnes piparmünt…

Uue seaduse kohaselt said kõik oma veerand liitrit siiski kätte, ehkki lahjemalt. Positiivne oli, et organism sai vett, mis oli nüüd ka teatud määral desinfitseeritud. Grokist arenes laevadel iselaadi sisevaluuta: mingi teene eest võis teha huuled teise mehe normigrokiga märjaks, teise eest tohtis võtta väikse lonksu või kõva lõuatäie või saada õiguse juua teise mehe kann hoopis tühjaks.

Tuigerdamine laevadel ei lakanud ja rummiportsu vähendati veel kahel korral: 1823. aastal veerandi pindi (125 ml), 1850. aaastal 60 ml peale ja nii jäi 31. augustini 1970. aastal, kui otsustati, et tänapäeva tehnikat ja tulejõudu omavatel sõjalaevadel ilmselt ikka ei sobi kõigile 6 cl rummi kohustuslikus korras välja jagada. Jah, sel päeval kandsid Briti mereväelased varrukal musta linti, paljud valasid viimase topka leinates üle parda… Üks ajastu oli läbi saanud.

KALLE MÜLLER sommeljee

sisuturundus

100% naturaalsed mahlad, mis valmivad siinsamas Eestis!

Kas teadsid, et siinsamas Eestis valmivad tõeliselt tervislikud ja värsked mahlad, mis on valminud külmpressi meetodil ilma kuumtöötlemata? Nii on garanteeritud maksimaalne kogus vitamiine, mineraalaineid ja puhtaid maitseid. Rääkisime HeyDay ühe looja Janno Veskimäega, mis neis mahlades erilist on.

Alustasite Eestis n-ö mahlarevolutsiooni. Mida see endast kujutab?

Kaks aastat tagasi alustasime hea ülikoolikaaslase Antoniga revolutsioonilise ideega luua kohalikku regiooni esimene mahlatehas, mis ei pastöriseeri mahlasid. Tutvusime mahladega siin ja mujal maailmas ning mõistsime, et enamikule on lisatud erinevaid lisaaineid või suhkruid. Meie aga soovime siiralt enda ja teiste inimeste elusid paremaks ja tervislikumaks muuta. Mõistsime, et parim tooraine selleks pärineb ju mahepõllumajandusest, kus ei kasutata kahjulikke kemikaale.

Miks tasuks eelistada värskeid mahlasid?

Palju räägitakse, et puu- ja köögiviljade osakaal igapäevases toitumises pole piisav. Värsked mahlad ongi sisuliselt selleks, et vajalikke toitaineid kergelt omastada. Igasugune n-ö keemia lisamine on ju ebaloomulik ja tavaliselt te-

hakse seda ainult selleks, et mahl kas säiliks, näeks värvilisem välja, ei sadestuks või oleks magusam. Tegelikult pole vaja lisada midagi peale puhtast loodusest saadud tooraine. Just maheda tooraine valikul soovisime saada nii lähedale kui võimalik kodus pressitud hommikusele mahlale. Kuna lisaainetest põhjustatud allergiad ja tervisehädad on pikki aastaid läänemaailmas probleemiks ja tegemist on kasvava trendiga, sündis soov seda muuta.

Kaua võttis aega mahlade väljatöötamine?

Meie eesmärk oli teha algusest peale kasulikke ja väga maitsvaid mahlu, mistõttu ideaalse lahenduse väljatöötamine võttis enam kui pool aastat katsetamist ja maitsmist. Segame igasse mahla vähemalt viis eri toorainet ja kasutame ohtralt meie metsade marju, mille antioksüdantide tase on meie keeru-

ka kliima tõttu kõrgem kui Kesk-Euroopas, kus taimed peavad ellujäämise nimel tõsist tööd tegema. See oli ka üks suurimaid häid avastusi täiusliku retspeti väljatöötamisel.

Mida kujutavad endast Heyday mahlad?

Meie mahlad on nii ausad, kui üks mahl olla saab. Ei mingeid lisaaineid ega pastöriseerimist, sest pastöriseerimise ehk maakeeli kuumutamise mõju nii mahla vitamiinisisaldusele kui ka maitsele on negatiivne. Kogu mahla valmimise protsess toimub külmas, muutes selle sama maistvaks kui kodus valminud värskelt pressitud mahla. Paneme juba pudelis mahlad masinasse, mis avaldab neile survet külmas vees, muutes kahjulikud bakterid ja mikroorganismid kahjutuks, aga säilitab samal ajal vitamiinid ja mahla värske maitse. Peale selle oleme kogu pressimise vältel mahla õhuga kokkupuute viinud miinimumini, mis jätab mahlale tema loomuliku värvi, parima maitse ja säilitab kasulikud ained. Oleme alustanud ka koostööd kohalike farmeritega, et saaksime võimalikult palju mahlaks vajaminevaid tooraineid siitsamast kodumaalt. Meil on palju tublisid väikekasvatajaid, kellele saame ka ühtlasi toeks olla, et kogu mahetrend Eestis kasvaks.

Milliseid eri maitseid proovida saab?

Meil on hetkel neli täiesti erinevat mahlasegu, mille valmimisel kasutame kokku 14 erinevat looduse andi: puu- ja köögivilju, nagu peeti, spinatit, peterselli või piparmünti, metsamarju, nagu pohli, aga ka rohkem eksootilisi vilju, nagu ananassi, apelsini ning ingverit ja kurkumit. Kindlasti soovime tulevikus välja tulla uute mahladega ja juba tegutsemegi selle kallal. Mõtleme ka täiesti uute toodete peale, mis oleksid veelgi tervislikumad. Tervislikkuse trend on siin, et jääda ja soovime seda omalt poolt nii palju toetada kui võimalik. Oleme ka alustanud koostööd maailma täielikus tipus oleva triatlonistist profisportlase Marko Albertiga, kes oma treeningute käigus mahladest energiat ammutab ja neid taastumisel kasutab. See on meile suur au.

Vaata lisa www.heyday.eu

32

21. detsember 2016

Foto: Shutterstock

toimetaja veerg

Eestlase jõululaud ilma sealihata on kui jõulumees ilma kinkideta - ebaloogiline.

Tants ümber jõululaua Olenemata rahvusest, laiuskraadist või usutunnistusest, jõulud keerlevad ilmeksimatult ümber toidu, ümber jõululauale tõstetava hea ja parema – süldi ja pasteedi, linnu ja looma, kõrvitsa ja hapukurgi, veini ja viina, piparkoogi. Igal rahvusel, kes jõule peab, on oma traditsioon, kuid toidulaud on püha ja puutumatu.

K

ellel on jõuluõhtusöögil käike rohkem, kellel vähem; kes on klassikalisema valiku pooldaja, kes liigub abstraktsioonis ja kulinaaria äärealadele; kes valab napsu rohkem, kes vähem – toit on see, mis kõik jõululaupäeva pidavad inimesed üheks kimbuks sõlmib. Loomulikult ei ole jõule ilma ehitud kuuse, pakitud kingilaviinide, sulnide muusikahelide, kuumaks aetud veini, lume ja säraküünlata. Jõulutoit ühendab aga kõik selle obskuuria ja omavahel üsna seosetu inventuuri ühtseks etenduseks.

Mäletan selgelt jõule 1987. aastal, kui mõistsin peale saadud kinkide jõulutoitude olulisust selles, kuidas me pühi näeme ja milliseid tundeid need meis tekitavad. Olgugi et minu vanaema tehtud toidud olid alati imelised, olid just toonaseks lauakatteks sätitud road minu gastronoomses arengus märgilised. Mõistsin seda variatsiooni, mida maitsetes ja lõhnades on ja kuidas need lihtsad asjad tuju heaks teevad.

Jõulud on tähtsamaid rahvakalend-

ri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Inglise folkloristid Jacqueline Simpson ja Steve Roud on jõulude kohta kirjutanud read, mis peavad paika ka meil: „Jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemise viisid mahuvad mõiste „tavalised jõulud” alla”.

Kuid kõige enam määrab selle, missugused jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.

Alati on küsimus, kui lapsemeelsed ollakse – jõulud võivadki olla see hetk, kui aasta pinge saab äärmise totaalsusega seljast visatud ning just lapseliku õhinaga lülitatakse end jõululainele. Köök ja jõuluroogade valmistamine on aga viis, kuidas oma esivanematega sidet hoida ning valmistada just neid roogasid, mida nemad nii rikkamatel kui ka nukramatel aegadel maitsesid. Põnev mõelda, mis oli nende peades nende roogade söömisel?

21. detsember 2016

33

promo veerg toimetaja Traditsiooniks mitu korda süüa

Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasi järgi tuli jõuluõhtul süüa vähemalt üheksa kuni kaksteist korda või panna lauale vastav arv roogasid. Söögikord ei tähendanud aga kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Rikkalikult kaetud laud oli varasemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati kodust kanget õlut ehk jõulukahi.

Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad või harva ka tangupuder.

Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes.

Olulised olid toona ning on ka praegu tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal – eriti aga Lõuna-Eestis – verivorstid. Saartel valmistati makkide (valgete tanguvorsti-

de) kõrval ka veripalle ja mujal leidis tee lauale ka verikäkk.

Rääkides aga eristaatustest, siis tuleb kindlasti mainida jõululeiba. Jõululeiva kõrval valmistati ka erilist pätsikest ehk niinimetatud jõuluorikat, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõni-

Mäletan selgelt jõule 1987. aastal, kui mõistsin peale saadud kinkide jõulutoitude olulisust selles, kuidas me pühi näeme ja milliseid tundeid need meis tekitavad. kord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde piparkoogid,

mida osteti, hiljem aga valmistati ka ise.

Neid vormiti klaasi, noa, vahel ka isetehtud vormidega. Jõululeibade ahjust väljavõtmisel jälgiti, kas koorik on lahti või lõhki küpsenud või leib ilus. Kõik rikked märkisid, et perest on keegi lahkumas.

Tänaste jõulutoitude loetelu on lõpmata pikk ja algab muidugi seaprae, hapukapsaste ja kartulitega, mille juurde kuulub kõrvitsa- või pohlasalat. Aga ka pasteet, verivorstid, sült, lihatarretised, sink, soolaheeringas või ka heeringarullid, täidetud munad, rosolje või kartulisalat, saiakesed, kringel, tort, kompott. Kindlasti on laual õunad, pähklid, eksootilised puuviljad (peamiselt mandariinid või apelsinid), aga ka kommid ja präänikud. Erilise staatuse on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise. Tänapäeval on võimalik valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest.

Jookideks on meil alati olnud lauale morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi. Kuna maitsvat õlut on tänapäeval poest laias valikus saada, siis suurte jõuluõllelaaride valmistamist, mis oli tavaline veel 1980. aastatel, on jäänud märgatavalt vähemaks. Samas on see traditsioon taas tärkamas ning ko-

sisuturundus

Milline võiks olla tervislik jõululaud?

M

a pole kunagi toetanud ütlust „Sa oled see, mida sa sööd.”

Seetõttu arvan, et ei peaks pöörama tähelepanu ainult tervislikule jõululauale, vaid vaatama ka selle taga istujat. Kui inimesel endal on piisavalt taipu piiri pidada, ei muutu ka toidulaud tema jaoks ebatervislikuks. Oluline on, et laual oleks elutegevuseks vajalikud komponendid – rasvad, valgud, süsivesikud, kiudained.

Siiski ei saa ükski jõululaud hakkama magusate kookide ja tortideta, mis on vaieldamatult „kirsiks tordil”. Hirmust kaalutõusu ees on leiva ja saia tarbimine võrreldes kümne aasta tagusega tublisti vähenenud, kuid tootjad on teinud kõvasti tootearendustööd ning aina rohkem näeme poelettidel erinevaid täisteraleibasid. Ka Lõuna Pagarite sortimenti kuulub Rukkitäistera Leib, mille tootmisel on kasutatud 100% rukkitäisterajahu ja juurde pole lisatud ei suhkrut ega pärmi. Samuti on poelettidel näha mitmeid rukkijahust leibasid, 34

21. detsember 2016

mille valmistamisel on kasutatud erinevaid lisandeid tõstmaks leiva väärtust.

Näiteks Lõuna Pagarite Krõmpsuv Leib Kanepiseemnetega on tõeliselt kõrge kiudainete sisaldusega ja mõjub hästi seedimisele.

Lisaks soolastele toodetele valmistavad Lõuna Pagarite usinad kondiitrid jõuludeks ka magusaid tooteid, nagu klassikalisi moorapeasid või palju kiidetud kohupiimataskuid. Maiustada võib ka mõnda rammusamat torditükki või hoida tagasihoidlikumat joont ja eelistada mustika-toorjuustutorti, mis ei tohiks olla liiga magus ka kõige väiksemale magusasõbrale.

Põlva linnas tegusev pagari- ja kondiitriettevõte Lõuna Pagarid soovib pakkuda tarbijatele alati värskeid ja täielikult käsitööna valminud tooteid. Suurim soov on säilitada äratuntav koogi maitse ja teadmine, et kook on valminud täpselt nii nagu omas köögis. Lõuna Pagarite tooted muudab eriliseks just see, et ühtegi toodet pole külmutatud ja igal

hommikul jõuab poodi ööl vastu hommikut ahjust väljunud toode. Lisaks kasutatakse selliseid tooraineid, mis omavad juba magusat maitset, et ei peaks ka liiga palju suhkrut lisama.

Vaata lisa www.lounapagarid.ee MIKKO PIHTJE

Foto: Shutterstock

haliku õllerevolutsiooni valguses leiab ka kodune jõuluõlu taas tee lauale. 20. sajandil olid eriti kuulsad Saaremaa ja Hiiumaa murdjad koduõlled, millele kanguse tõstmiseks ja pähehakkamiseks mõndagi hulka segati. Enamasti oli sekkapandav õllemeistri saladus.

Ilma sealihata pole jõule

Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel.

Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Loomad tapeti ja topiti varakult, juurviljad valiti keldrist varakult, samuti valmistati leiba ja kooke, hapendati. Jõuluajal tõsteti vaid toitu sooja ja siis lauale. Äärmiselt mõistlik oleks talitada täpselt nii ka tänapäeval. On äärmiselt huvitav, et sealiha on ka praegu Eestis vähemalt jõululaua kuningas. Olgugi et täna ei tapeta looma

Piparkookide tegemine on küll üsna hiline lisand, kuid samuti kindel jõulutraditsioon.

ise, mis tähendaks vajadust ninast sabani see siga ka lauale sättida, siis ikkagi võiks võtta aluseks kaks mõtet: esiteks, valmistame nii palju kui võimalik ise ehk loome menüü ja toimetame alates hapendustest kuni hautisteni ainult algtoorainega, ja teiseks, tõstame sea ikkagi vanade kommete kohaselt ausse.

Teame, et eestlased söövad niigi hiigelkoguses kodumaist põrsast, kuid jõuludeks võiks plaanida seast peenemaid roogasid – võtame maitsestuses ja külluslikkuses aluseks need liigutused, mil-

lega valmistatakse veist, küülikut või hane, austreid või kammkarpi. Ajame taga peenemaid maitseid. Miks mitte katsetada seasüdamepirukat või keelerulaadi valmistada. Keerame eestipäraselt rulli seakõhu või valmistame välisfileed vaakumis ehk sous-vide.

Jõuluroad peaksid peegeldama kodu harjumusi, koka vaateid ning olema ausalt ja eestlaslikult jõulused. Olge mureta, kui kõik üheksa või kaksteist käiku ei tule välja „võitjad”, üldmulje on oluline.

MARTIN HANSON

toidureis Estonian BBQ Team on 2013. aastal erinevate võistluste tšempionitest moodustatud ühendmeeskond, hoidmaks kõrgel Eesti barbecue lippu laias maailmas. Teame ju, et grillimine on meil väga populaarne ja grillimise kuningalal, barbecuel, on rahvusvahelistel sündmustel esindatud Eestit juba 1989. aastast.

Estonian BBQ Team

Eesti BBQ lipp lehvis Ameerikas

E

esti BBQ meistrivõistlused toimuvad igal aastal augustis Vanamõisa Laada raames. Barbecue on toidu valmistamine spetsiaalses ahjus, niiskes ja suitsuses keskonnas, madalamal temperatuuril, pikema aja jooksul. Road tulevad sealt hõrgud ja mahlased. Barbecue on seltskondlik tegevus, mis tekitab sõltuvust!

Kes on kes ja mis on mis Estonian BBQ Teamis

Eelnevatel aastatel on olnud meie meeskonnas ka grilliguru Enn Tobreluts ja barbecue meeskonna Smoked Pioeneers liikmed Frank Kolde, Tarvo Kullama, Kalle Esinurm. 2016. aasta võistkonna moodustasid ühelt poolt BBQ Symphony koosseis: Rain Käärst, Allan Kuning, Vambola Moores, Andrus Mäletjärv, ja teisalt tippkokk Priit Toomits, barbecue spetsialistid Rene Kiis ja Priit Kiipsaar, Grillfest 2014 BBQ Meister Margus Kupp. Meie meeskonna liikmed esindavad väga erinevaid erialasid: restoranipidajaid, hulgimüüjaid, toidutöösturit, turundajat, logistikut, seadmete müüjat.

Ameerikasse saime kutse, ainsana Balti- ja Põhjamaadest, osalemaks World Food Championships BBQ võistlusel.

World Food Championship on nädala kestev toidufestival, kus võisteldakse erinevates kategooriates: võileib, burger, pasta, dessert, tort, chilly ja nii edasi. Sündmus toimus väga ilusas kuurordis Orange Be36

21. detsember 2016

achil. Sooja oli päeval üle 20 kraadi. Võistlused, esitlused, kohtunike töö oli telkides ja pealtvaatajatele aga avalik.

Ameerikapärased maitsed

Juba treeningutel võtsime suuna, et teeme Ameerika kohalikke maitseid – magusat ja teravat, lisame apelsini. Esimesel BBQ võistluspäeval, niinimetatud „Peakoka valikus”, tuli valmistada üks roog mõõkkalast ja teine suitsutatud sea kõhuäärest. Küpsetusviisides piiranguid ei olnud ning võis vabalt fantaasial lennata lasta. Tegime grillitud mõõkkala koos mangosalsa ja muude lisanditega. Sea kõhuäärt (pork belly) hautasime piimas ning serveerisime bataadipüreega. Teletorni peakokk Priit Toomits tegi suurepärase värvilise moodsa varjundiga väljapaneku, millist barbecue-võistlustel näeb harva. Mõõkkalaga saavutasime oma parima koha, 12-ndad 86 võistkonna hulgas.

Järgmisel päeval oli ülemaailmselt tuntuma, Kansas City Barbecue Society (KCBS) reeglite järgi põhivõistlus: kana, ribi, sea abaliha, veise rinnak. Iga käigu vahe oli 30 minutit. Karbi põhjas, millega liha serveeritakse, võib kasutada ainult peterselli, salatilehte, kale’i ehk lehtkapsast. Veise rinnakut ja sea abaliha küpsetasime üle kümne tunni ca 115 kraadi juures öösel, sest serveerimised algasid südapäeval.

Võistluseks ahjud, metallist smoker’id, saime korraldajatelt. Tunnistame, et mujal võistlustel kasutatavad ke-

raamilised grillid on siiski oluliselt paremad (hoiavad ühtlasemat temperatuuri ja küpsetuskeskkonda). Söena oli meil kaasas kodumaine pressitud süsi, mis on parem kui sealne hickory-süsi.

Rõõmuga tõdeme, et meie võistkonnaliige Vambola sai võimaluse osaleda kohtunike töös, olles eelnevalt läbinud põhjaliku KCBS hindajate koolituse. Suur elamus oli hinnata ligi 100 maailma parima BBQ ning grillija võistlustöid. Kokku oli 16 laudkonda rahvusvahelisi kohtunikke: igas lauas kuus põhikohtunikku ja üks abistav lauakapten.

KCBS võistlustel kasutatakse pimedegustatsiooni ja hinnatakse liha välimust, valmidust, maitset (olulisim). Kohtunikul on ühe kategooria (kana, ribi, sea abaliha, veise rinnak) hindamiseks aega 15 minutit. Selle jooksul tuleb maitsta kuue erineva võistkonna tööd ehk iga osaleja tulemus sõltub kuue kohtuniku punktidest. Kokkuvõtteks ütles lauakapten, et hindamine oli väga võrdne ja tänas eraldi Eesti esindajat, kes kirjutas punktidele lisaks ka omapoolseid kommentaare. Hea on olla eeskujuks. Maitsete osas võib välja tuua, et suund oli pehmete lihamaitsete osas, vähem suitsu ja erilisi maitsestusi.

RENE KIIS Estonian BBQ Team’i liige

Pikemat loe portaalist Maitsed.ee!

SUPERSERVICE.EU KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998

AASTALÕPU PAKKUMINE:

MASTERCHEF esmaabikohver

(sisu kõik sinine) + Masterchef põletusjärgsed plaastrid (25tk) saab TASUTA kaasa: Liimivaba rull-plaastri, 5,0 m lilla Komplekt kokku: 30,00+30,00= 60,00 eur (koos km) +TASUTA EasiPlaster (väärtus 15,00 eur koos km) Pakkumine kehtib kuni 31.12.2016 Lisainfo ja tellimine: salong@superservice.eu Telefon: +372 651 6015 või +372 502 3904 Müügisaal: Väike-Paala 1, Tallinn

sisuturundus

Avasta tõeline Jaapani toidukunst!

Jaapani restoran YUI pakub ehtsat Jaapani kööki ja teenindust otse Tallinna kesklinnas. Restorani peakokk ja omanik Satoshi Takano unistuseks on tugevdada sidet Eesti ja Jaapani vahel, tuues oma kodumaa köögi ka kõigi eestlaste toidulauale.

YUI restorani idee pärineb Fukuoka linnast, kus Jaapani traditsiooniline köök kohtub Hiina ja Korea mõjutustega, tehes sellest Jaapani toidukultuuri keskuse. Fukuokast pärit kokkade ja kunstnike koostöö läbi on sündinud modernsete sugemetega 60-kohaline restoran, mis peab siiski meeles Jaapani teeninduskultuuri traditsioone.

Kuigi eestlased on rullitud sushi hästi vastu võtnud, pakub YUI ka teist tüüpi sushi’sid. Valikust leiab ka erilisemaid nigiri’sid ning näiteks aburi oshizushi’sid, mille valmistamisel kasutatakse otseleegi tehnikat ja YUI kodutehtud kastet.

Yui puhul pole tegemist siiski ainult sushi-restoraniga, vaid külalistele pakutakse ka muid autentseid Jaapani suppe, eelroogasid ja pearoogasid. Restorani üks populaarsemaid roogi on tempura valik. Õige Jaapani tempura on imetabaselt õhuline ja krõbe roog, serveeritud hoolikalt kombineeritud kastmete ja puuderpeene soolaseguga. Traditsioonilisi sushi-kohti on maailmas palju, kuid õiget tempurat on keeruline väljaspool Jaapanit leida.

Samal põhimõttel on valmistatud ka krõbe kana nanban, mida serveeritakse

kodutehtud Tartari kastmega ning mis on pearoogadest üks populaarsemaid valikuid. See on ühtlasi ka peakoka soovitus.

Teiseks populaarseks pearoaks on pardifilee teriyaki-glasuuris suitsutatud baklažaani püreega ning rohelise sibula püreega. Menüüst ei puudu ka põnevad Jaapani magustoidud, nagu rohelise tee tuuletasku, tofu blancmange või wasabi-jäätis.

YUI joogikaardist leiab ka erinevaid Jaapani jooke, nagu riisil baseeruv sake, kange maguskartulist või nisust shochu, ploomivein umeshu, aga ka Jaapani sencha tee ja Hiina oolongitee. Roogade ootamise ajal pakub restoran klientidele majalt kingituseks lühendatud versiooni Jaapani teetseremooniast, kus pakutakse rohelist matcha teed.

Restoran YUI võlub lisaks põnevale menüüle ja joogikaardile ka oma Jaapani-pärase interjööriga, kus on ühendatud Jaapani kultuurile omane stiil – kimono detailid, Jaapani traditisioonilise kabukiteatri kunstniku maalid, bambusest valmistatud kunstiteosed.

Restoranis on võimalik nautida nii õdusat ja privaatset õhtusööki lähedastega kui ka Jaapani stiilis õhtut suurema

seltskonnaga. Selleks, et kogemus oleks veelgi erilisem, on restoranis ka Jaapanile omane privaatne VIP-ruum. Veel korraldab YUI erinevaid Jaapani kultuuri tutvustavaid üritusi, nagu sake lõunad või origami klassid – hoia restorani Facebooki lehel silma peal ja saa osa!

Nüüdsest pakub YUI ka bento-box’i stiilis lõunamenüüd, mis kujutab endast 4–5-osalist komplekti – riis, erinevas valikus liha või köögiviljad (näiteks shogayaki ingveri sealiha, karaage kana, tonkatsu sealiha või kana nanban), sushi’t, salateid (näiteks wakame-vetikasalat) jne.

Restoran YUI asub Tallinnas, Narva mnt 15. Broneeri laud reserveering@yuiresto.ee või telefonil 335 7766 Vaata lisa www.yuiresto.ee või Facebookist Jaapani Restoran YUI.

38

21. detsember 2016

Ă„ri- ja reklaamkingitused