Maitsed (oktoober 2017)

18. oktoober 2017

VÄ I K E L U K S U S , M I D A S A AT E E N D A L E L U B A D A Ainsana Eestis pakuvad Prisma kauplused tuntud Suurbritannia brändi Tesco Finest ja Tesco Free From maitsvaid luksustooteid.

Tesco Finest sarjast leiab tooteid hommikusöögiks, õhtusöögi krooniks või mõnusale teelauale.

Tesco Free From sari sisaldab suurt valikut gluteeni-, nisu-, muna- või piimavabu tooteid, mis maitsevad isegi neile, kes eridieeti ei jälgi.

sisuturundus

Sori pruulikoja lugu Sori Brewing, Tallinnas Ülemistes asuv pruulikoda, tähistas hiljuti oma teist sünnipäeva. Veidi üle kolme aasta tagasi hakkasid Sorit kavandama Pyry Hurula ja Heikki Uotila ning nende arvates oli Tallinnal suur potentsiaal saada järgmiseks Euroopa käsitööõllepealinnaks.

2

18. oktoober 2017

sisuturundus

ti kolisid, jõudsid kõikjal maailmas uudistesse ning tõid kokku arvukalt sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes soovisid nende ühisrahastuse-stiilis aktsiaemissiooni panustada.

Asukoht vanas Dvigateli tehases

Ü

hisrahastusel põhineva pruulikoja algatasid noored mehed kindla sooviga jätta oma märk käsitööõlle maailma. Nad kolisid Soomest ära, et luua Eesti pruulikoda, kus kompromisse ei tehta. Nende idee oli luua särtsakaid maailmaklassi õllesid, mis ei püsiks raamides. Lisaks võidelda igavuse ja korporatiivse tõsiduse vastu. Ühe lausega kokku võetult: teha tõsist õlut mitte eriti tõsistele inimestele.

Pruulikoja loomise valemis toimis kõik peale ühe muutuja. Nad tegutsesid põhjamaal, kus olid keerukad ja vanad, pärast keeluaega kehtestatud alkoholiseadused, mis tekitasid nende missioonile takistusi. Soomes pruulimine oleks olnud võrreldav ainult mustvalgelt maalimisega.

Riiki jäämine tähendanuks, et neil oleks olnud väga raske luua kiiresti kasvav ning eksportiv pruulikoda. Sori oli üks esimesi ettevõtteid maailmas, mis lõi pruulikoja suure ühisrahastuse kampaania abil. Kutid, kes Soomest Ees-

Kuna Sori on veidi ebatavaline, seati pruulikoda üles Tallinna Ülemiste Citys vana nõukogudeaegse tehasekompleksi kolmandal korrusel. Hoone ja piirkonna ajalugu pakkusid Sori asutajatele ning fännidele huvi ja see on ilmselt kõige suurema külastatavusega pruulikoda Tallinnas. Vana Dvigateli hoone on muljet avaldav – tundub, nagu aeg seisaks seal paigal.

Pruulikoja meeskond on väga rahvusvaheline, kuna Eestis pole veel võimalik õlletootmises kõrgharidust saada ning tööstusharu ise on noor. Oleme uhked selle üle, et Soris töötavad nii Eesti kui välismaa spetsialistid. Sori ning kogu käsitööõlletööstus kasvab kiiresti ja Eesti on professionaalsetele pruulijatele atraktiivne paik.

Üks suuremaid vaadis laagerdamise projekte Põhja-Euroopas

Paljudel Sori õlledel on lugu. Parim müügiartikkel on Out of Office, mis oli justkui viimane teade kontorikaaslastele, kui kutid oma turundus- ja rahandusalastelt töökohtadelt lahkusid. Investor IPA sai nime sellest, et pruulikoda loodi ühisrahastusega ning Öökulli valmistatakse koos pruulikojaga, mille nimi on Het Uiltje (öökull). Seni on Sori pruulinud 40 erinevat õlut.

Sori paistab silma vaadis laagerdamise projekti poolest. Praegu on Sori laagerdusvaatide valik üks suuremaid

Põhja-Euroopas ning seda laiendatakse veelgi. Seal on kõike alates Chianti Classico kuni robustse viski ja konjakivaatideni. Enamik õlledest, mida vaatides laagerdatakse, on kanged tumedad õlled, mis saavad vaadist palju maitset juurde. Sori üks tulevikuplaane on vaadis laagerdamisse investeerida.

Sori on kogu Euroopas populaarne

Üks Sori missioone oli luua pruulikoda, mis teeks nii häid õllesid, et neid ostetaks sisse teistesse riikidesse. See tuli neil välja. Suurem osa Sori õllest eksporditakse üle kogu Euroopa ning selle peamised turud on Põhjamaad, Prantsusmaa ning Venemaa. Hiljuti muutusid tooted ka Eestis paremini kättesaadavaks, kuna Sori õlled on müügil hea õllevalikuga toidupoodides ja restoranides.

Sori plaanib ühtlasi veel restorane avada. Pruulikojas on Sori degusteerimistuba, mis on avatud reserveerimisel ning Helsingi südames on Soril Taproom – 24 õllekraaniga Ameerika stiilis restoran. Sori impordib teisi Eesti käsitööõlle marke oma Helsingi restorani vaatidesse, et Eesti õlle parimad näited saaksid tuntust koguda.

Sori asutajad arvavad, et tulevikus on kvaliteet ja maitse tähtsamad kui masstoodetud õlu ja suured kogused. Kõigi käsitööõlle pruulikodade ühine eesmärk on inimesi harida, et nad mõistaksid, mida joovad.

SERI

E E R F O R N O T S O S E R I OU S P OU S B EOP

18. oktoober 2017

LE

3

4

18. oktoober 2017

juhtkiri

V

alimised on läbi saanud, virvarr silme eest kadunud. Saame naasta sügiseste põhitegevuste juurde, milleks on mahlapressimine, marineerimine, hapendamine ja külmutamine. Viimaste saakide salve viimine, säilitamine, talveperioodiks valmistumine. Oleme eestlastena selle ala maailmameistrid – paneme purki ja karpi kõik, mis vähegi süüa sünnib ja võiks talveperioodil tervist hoida, maitsemeeli turgutada ning mis põhiline, suve meenutada. Hapendamine ja marineerimine, kaks eestlaste olemust defineerivat tegevust. Oleme, sest marineerime!

Aga sügis pole ainult seened ja marinaad, õunad ja mahl. Sügis on ka plaanide tegemise aeg. Just nimelt nende plaanide, kuidas talvine rangelt spartalik aeg elada üle nii, et meeleolu ei langeks. Et pimedus, külm, vihm ja kaamos ei saaks võitu sellest väikesestki lootuskiirest, et millalgi on tulemas kevad. Fakt on see, et talv on aeg, kus hedonism – söömine, joomine, uued maitsed ja aroomid – hakkab täitma suuremat osa meie päevadest. Miks? Sest ihulike rõõmude kõrval pole mitte midagi muud lihtsalt teha või pole tuju. Pidevalt on pime ja külm, aju ja keha on talveunes. Suvel loetud raamatud saavad analüüsitud, D-vitamiin kulub.

Aga plaanid – need tähendavad kontakti jahimeestega, kohaliku tapamajaga, samuti kalurite ja ravimtaimede kasvatajatega. Salved peavad olema oktoobri lõpuks head kraami täis: õunavein ja siider fermenteerumas, seakoodid ja suitsupardid rippumas, marjad külmas. Loogiliselt tuleks vaadata sellest küljest, et kui kaua saab hakkama nii, et ei peaks majast väljuma – käia üksnes keldris ja garaašis, külmiku ja sahvri juures. Oleme kogujad ja meie soorituse tippaeg on kätte jõudmas.

Olgu, oktoober pole aga üksnes purkidega kolistamise aeg, toimub ka muud huvitavat. Näiteks selguvad Silverspooni toiduvõistluse finalistid, valitakse Eesti parim pudrumeister ja toimub gastronoomi-aaasta üks tähtsündmusi: kuu viimasel nädalal saab juba 25. korda minna Tallinna toidumessile. Ajakirjas tutvustame ka kahe looga seda pikaaegset üritust – miks ja kes seda korraldavad. Ühtlasi vaatame lähemalt üht pealinna restorani, uurime veinitrende, joome põdrakanepiteed ja mekime Itaalia trühvleid.

Foto: Ilmar Saabas

Hapendame ja marineerime

MARTIN HANSON, toimetaja

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall 18. oktoober 2017

5

persoon

Isalt pojale edasikanduv messitarkus Nädala pärast avatakse taas uksed iga-aastasele toidumessile, kust astuvad läbi – kas või korraks messiõhku nuusutama – kõik toidusektori inimesed. 25 aastat messi juhtinud Tiit Sarv on viimaseks neljaks aastaks võtnud kampa ka oma poja Kenneti. Pere on messiusku.

“S

ee on põnev valdkond. Meil on mitmed eriprojektid, palju inspiratsioonireise – töö on väga vaheldusrikas. Messi korraldamine on mulle alati meeldinud ja ma usun messindusse. Lisaks on isaga koos töötamine andnud mulle võimaluse realiseerida ühe oma unistuse ehk korraldada Eesti esimene kohvifestival. Kuidas muidu seda teha oleks saanud kui mitte messikorraldajana. Väikesest poisist peale on mul olnud kaks unistust. Esiteks teha ajakirja. Seda oleme me nüüd kaks aastat koos toidumessiga teinud, Tallinn FoodFair Magazine. Teine unistus on olnud saada hotellidirektoriks.

See soov veel ootab realiseerimist,” selgitab Kennet, miks oma tööd teeb.

Vanem Sarv ehk isa Tiit on messindusega seotud olnud juba 25 aastat, toidumessi algusest peale. Toidumessi korraldusettevõtte eelkäija, firma nimega Profindex, alustas tööd vabaduse esimestel aastatel, 1992. aastal. Esmane toode, millega turule tuldi, oli hoopis jaeturu olukorrast ülevaate saamiseks mõeldud dokument “Eesti kaupluste register”. See oli alustavatele firmadele ja ka müügimeestele hindamatu teejuht, kuhu oma tooteid pakkuda. 1993. aastal aga otsustas firma meeskond, et võiks need tegelased, kellele uuringuid kirjutati – pakkujad ja nõudjad – ühe katuse alla kokku tuua. Nii algaski kogu Sarvede pere hõlmav messikorraldusäri.

25 aasta jooksul on korraldatud sisuliselt ainult ühte messi, milleks on toidumess, iga aasta oktoobris Tallinnas.

On aga olnud paar kõrvalekallet, esi6

18. oktoober 2017

mene toimus 90ndate alguses, teine alles sellel aastal.

“Oleme oma tiimiga lisaks Tallinnale korraldanud toidumessi ka Peterburis – 1994. ja 1995. aastal. Sealgi oli esimene samm turu-uuringud ja kogutud info põhjal julgesime oma klientidele korraldada ka silmast silma ärikohtumiste võimaluse. Kõik meie messid on olnud äriltärile tüüpi üritused. Me ei ole soovinud saada laadakorraldajateks ega suurte massiürituste korraldajateks. Selle aasta kevadel korraldas Kennet aga Tallinna kohvifestivali. Sellelgi festivalil on oma ärifunktsioon: nii ärikülastajatele eraldatud aja kui ka näiteks kohvibaarmenite kutsealavõistluste korraldamise kujul,” ütleb Tiit.

Alustame aga juttu kohe provokatiivselt – küsimusega, miks mehed seda tööd teevad. “Me oleme mõlemad iseloomult suhtlemisele avatud ja meile meeldib olla inimestevaheliste ärikontaktidele pinna loojaks,” ütleb Tiit Sarv.

Juhuslik sisenemine toiduvaldkonda

Peakorraldaja tiitlit kandev Tiit Sarv on lõpetanud 1980. aastal cum laude Tartu ülikooli kaubandusökonoomika eriala. Diplomil seisab tal “majandusteadlane” ning nii valiski ta oma esimeseks ja üsna pikaaegseks töökohaks teadusasutuse. Täpsemalt konjunktuuriinstituudi, mis oli tollal üleliidulise instituudi filiaal.

“Kogemusele lisaks andis see töö korraliku vene keele oskuse. Eestikeelsele ja edumeelsele kollektiivile vaatamata oli töö väljund, ehk tollases kõnepruugis aruanded, vene keeles,” mainib Tiit.

25. aastapäeva pidavat Tallinna Toidumessi juhivad isa ja poeg ehk Tiit ja Kennet Sarv.

Huvitaval kombel saigi sealt kogu teekond alguse, sest just “Eesti kaupluste registrit” müües paiskus majandusteadlane toiduvaldkonda, millest arenes välja praegu juba elutööna kirja minev toidumess. Piltlikult öeldes, kui 90ndate alguses oleks pandud kokku aruandeid ilutööstuse või mäetööstuse tarbeks, oleks praegune elu teistsugune.

Neli aastat tagasi liitus isaga korraldusmeeskonnas ka vanem poeg Kennet, kes oli pärast Tallinna ülikooli reklaami ja imagoloogia ning TTÜ ärikorralduse haridust ka täiesti juhuslikult toimetanud toiduvaldkonna teises otsas – restorani ja baari suunal. “Ülikooli suvevaheajal käisin Piccolo baarmenite koolitusel. See oli põnev kahenädalane koolitus, mis viis mind kergelt kurssi toitlustusäriga. Esimene töökoht kooliajal taskuraha teenimiseks oligi restoranis Pegasus (Michael Bhoola ja Mart Tomsoni ajal), kus töötasin baarmenina. Koostöö Mardi ja Michaeliga sujus väga hästi, ma mõistsin restoranide äriloogikaid ning mulle meeldis see valdkond. Seega jäin aastateks nende juurde tööle. Baaritööst arenesin edasi nende restorani müügi ja turunduse peale,” mainib Kennet.

persoon

Foto: Liis Reiman

Mingil hetkel sai aga Kennetil ühes kohas olemisest villand ja ta lahkus töölt, tegemata plaane ning oodates inspiratsiooni. Kuna poeg oli ripakil, kutsus isa teda lihtsalt järgmise toidumessi korraldustiimi appi. Töö sobis, see meeldis. Ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu.

“Messijärgselt, kui eksponendid tulevad ja räägivad oma edulugusid: “Kennet, tead, väga hästi läks … jaeketti sain sisse või nägin nii palju olulisi inimesi.”

Või teiselt poolt retoranipidajad. Küsin, et “Kas leidsid ka midagi?” ja ta võtab taskust paki visiitkaarte: “Need on põnevad asjad.” See on täpselt, see, mis on meil messi korraldamise filosoofia – tuua inimesed kokku ja nii sünnibki äri.

Need on põhjused, miks jäin seda tööd tegema,” selgitab Kennet.

Ninapidi koos

Vähe on neid tandemeid, kus isad-pojad või emad-tütred koos töötavad ja äri ajavad ning suudavad seda teha edukalt ja mõlemale poolele kasulikult. Tülid on peredes kerged tulema. Meelelaad peab olema vastav.

“Mulle hästi meeldib see, et isa on kogu aeg olnud rahulik, kuulab ja mõtleb kaasa. See on nii oluline. Ta on häs-

ti positiivse mõtlemisega. Lisaks on ta tark. Alustades heast keeleoskusest, loogilisest mõtlemisest ning veel paremast matemaatikaoskusest,” mainib Kennet.

Kuidas on koos isaga igapäevaselt tööd teha ja messiäri ajada?

“See ei olegi nagu päris töö. Messikorraldamine on meil elustiil. Näiteks ei ole minu jaoks mingi probleem, kui perekondlik õhtusöök muutub taas messiteemaliseks aruteluks. Või keset juuli puhkust saab isale helistada ja öelda, tead, ma mõtlesin sellise asja välja … teeme nii,” lisab Kennet.

Tiit ütleb poja kohta, et Kennet on asjas sees juba esimestest messidest saati.

“Messikutsete postitused on olnud meie pere business ja tugev taskuraha teenimise allikas. Kennet ja Kristjan (Tiidu noorem poeg – toim) on oma nobedate näppudega tembeldanud, kleepinud kümneid tuhandeid ümbrikuid. Praegu rõõmustab mind, et Kennetist on saanud tubli ja väga uuendusaldis partner. Eesmärgi nimel pingutab tugevasti. Soov teha asju hästi ja et lõpptulemus oleks kõigile osalistele meelepärane. Tänu temale oleme hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka välisele poolele. Sisult korrektne ja väliselt meeldejääv, kaunis – seda joont on tema

meile sisse toonud. Tundub, et uuendused ei ole mulle enam nii atraktiivsed kui algusaegadel. Soovin hoida saavutatud taset ja pigem kvaliteedis kõrgemale minna.

Samas on just Kennet see, kes uute asjade eest võitleb. Temale kuuluvad nii kohvifestivali korraldamise idee kui ka messi kataloogist profiajakirja loomine. Tore on tunda, kuis rakendub tema reklaami- ja kommunikatsioonialal õpitu meie igapäevatöös. Tööjaotusega meie väike tiim just ei hiilga. Multitasking on meil kõigil kätte õpitud ja paraku ka igapäevaselt kasutusel. Aga me teame, et on asju, mis mõnel õnnestuvad paremini ja nii ka toimime,” mainib Tiit. Äri ajavad inimesed ja neile meeldib suhelda – see on mõlema Sarve selge moto. Nende hinnangul meeldib kõikidele inimestele näidata teistele oma saavutatut, taotleda tunnustust – ja seda kõike võimaldab vahetu kohtumine näiteks messil.

“Eriti hea näide selles vallas on toidumess, kus lisaks pelgalt infovahetusele rakenduvad kõik meie meeled,” lisab Tiit.

Martin Hanson, Maitsed.ee toimetaja 18. oktoober 2017

7

sisuturundus

Lõhemaailma pärl Kalaarsenalist!

Tänapäeval ei kahtle enam keegi kala kasulikkuses organismile – selle söömine toetab tervist, varustades keha väärtuslike valkude, oluliste rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainetega. Kuid võtmesõnadeks on siinkohal just värskus ja kvaliteet. Kuidas olla kindel, et kalakaupmees pakub just parimat?

E

t klient suudaks kalamaailmas paremini orienteeruda, on välja töötatud mitmeid kvaliteedimärgistuse süsteeme. Näiteks kuulub Prantsuse põllumajandus- ja kalandusministeeriumi omandisse Label Rouge’i nimeline kvaliteedimärk, mis on omasuguste hulgas vanim. Et seda märgistust saada, peab kogu tarneahel vastama väga rangetele nõuetele alates tootmismeetoditest, söödast kuni töötlemise ja turustamiseni välja. Nii võibki klient alati kindel olla, et seda märgistust kandev kala on kasvatatud ainult parimate tavadega kooskõlas, kusjuures erilist tähelepanu on pööratud nii kalade kui ka keskkonna heaolule ning jätkusuutlikkusele. Kuna kalal on seeläbi rohkem kasvuruumi, on ta ka vähem stressis. Tulemuseks on tihkema struktuuriga kalaliha, mille oomega-3 ja seleeni, samuti selliste kasulike vitamiinide nagu A, B12, D ning E sisaldus on erakordselt kõrged.

Juba mitmendat nädalat pakub Kalaarsenal oma klientidele just selle kõrgeima kvaliteedimärgistusega pärjatud Kesk-Norra rannikul Averøya ja Smøla vetes kasvatatud lõhet. Kalaarsenali omanik Tiit Veskus teab nii enda kogemuse kui ka klientide kiitva tagasiside põhjal kinnitada, et tegemist on tõepoo8

18. oktoober 2017

lest kvaliteetse lõhega: „Kogu tarneahel kalamarjast valmistooteni, samuti kalasööt, on läbivalt sertifitseerimisasutuse range järelevalve ja auditeerimise all.

Kusjuures Label Rouge’i lõhe söödale on omane keskmisest suurem merest pärit toorainete sisaldus, mis tagab klassikaliselt hea, masstoodangust eristuva kala.” Ka maitset testitakse regulaarselt sensoorsete analüüside ja degusteerimisgruppide abil, kuhu kuuluvad nii eksperdid kui ka tavatarbijad. Veskus märgib, et iga kala küljes on Label Rouge’i märgis, millele on kantud „kõlblik kuni” kuupäev (kümme päeva). Selle alusel on lõhetootja Pure Farming kodulehelt võimalik peagi teada saada lõhe päritolu ja „elulugu”. Nii saab klient alati ise veenduda, et Kalaarsenalist koju toodud lõhe on tõepoolest kvaliteetne.

Veskus märgib, et talle teadaolevalt on praegu võimalik Eestis Label Rouge’i märgistust kandvat lõhet osta ainult Kalaarsenalist. Ja et tarned toimuvad regulaarselt, tasub kõrget kvaliteeti hindavatel lõhesõpradel igal ajal läbi astuda.

Kalaarsenali valikuga saab tutvuda aadressil Erika 14, Tallinn.

Täpsem info www.kalaarsenal.ee ja Kalaarsenal Facebookis

Label Rouge’i lõhe tomati ja pestoga (neljale)

• 4 nahata lõhetükki • 3 ploomtomatit • 5 cl oliiviõli • 2 küüslauguküünt • 20 basiilikulehte • 80 g seedermänniseemneid • 2 oksa värsket tüümiani • soola, musta pipart Ettevalmistus 30 minutit, küpsetusaeg 10 minutit.

Koori ja purusta küüslauguküüned. Aseta need anumasse koos basiiliku, oliiviõli, soola ja pipraga.

Nuimiksri abiga valmista pesto.

Kuumuta seedermänniseemneid paar minutit kuumal pannil ja lisa pesto. Pese ja viiluta tomatid.

Aseta lõhetükid ahjuvormi, laota nende peale tomativiilud ja maitsesta soola-pipraga. Kalla peale pesto ja seedermänniseemned ning raputa tüümianiga üle. Küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit. Serveeri köögiviljadega.

Bon appétit!

fookus Foto: Madis Veltman

Toidumess 2015

Toidumess Igal sügisel, enamasti oktoobri viimasel nädalal, koguneb Eesti toidusektori eliit pealinna, Eesti Näituste halli, et koos üksteisele näidata, mida aastaga ära on tehtud. Toidumess – viimastel aastatel üle aasta FoodFair või FoodFest – tuleb sellel aastal 25. korda, raugemise märke pole karavanil veel märgata.

V

eerand sajandit messe on toonud kokku enam kui 4000 ettevõtet ja ligi veerand miljonit külastajat. Arvestades, et tegemist on B2B ehk ärilt ärile messiga, pole need numbrid väikesed. Arvata võiks, et messid ja nendel käimine on eelmise sajandi käitumismall ning uues nutikas ühiskonnas pole neile kohta. See arvamus on aga ekslik ja sellele teab vastust messide peakorraldaja Tiit Sarv.

“Kunagi ei tohi ära unustada, et äri teevad alati inimesed ning inimesed tahavad saada kokku, rääkida näost näkku ja otsustada koostööna. Meid ju ka hir-

mutati aastasajandi vahetusel, et nüüd on kõik – kohe tulevad virtuaalmessid, inimesed istuvad kodudes ja me võime oma ärid kinni panna. Pole olnud suuremat eksiarvamust, messid on maailmas siiani hinnas kui olulisemad äriüritused. Muutunud on ehk formaat – kui 90ndatel tuldi messile tegema äri, istuti koos messiboksis maas ja tehti kaupa, siis praegu on messist saanud oma uute toodete, suundade või ideede turg,” mainib Sarv Ka selle aasta oktoobris pannakse kolmel päeval ligi 2500 ruutmeetri peale kokku 166 ettevõtet ja oodatakse külla

25

enam kui 7000 oma ala otsustajat. Enam ammu ei ole vaja paljudel neil ettevõtetel midagi tõestada, kuid messile tullakse ikka.

“Mulle endale teeb nalja, et kui ma alustasin messide korraldamisega, olin 35-aastane. Sellel nädalavahetusel keerab ette juba 60. eluaasta, olengi peaaegu pool elu ühte messi korraldanud. Ülimalt mõnus on see, kui leiad ala, milles oled tugev ja mis hoiab silma säravana.

Loomulikult on täna entusiasmi vähem kui 25 aastat tagasi, kuid toona polnud teadmisi ja kõik oli üsna juhuslik. Praegu on aga teadmisi ja kogemust rohkem ning põnev on vaadata, kuidas seda kellavärki veel paremini toimima saada,” mainib Sarv.

Kuidas kõik algas?

Toidumessi korraldusettevõtte eelkäija, firma nimega Profindex, alustas tööd vabaduse esimestel aastatel, 1992. aastal.

Esmane toode, millega turule tuldi, oli hoopis jaeturu olukorrast ülevaate saa18. oktoober 2017

9

fookus miseks mõeldud dokument “Eesti kaupluste register”, mis oli alustavatele firmadele ja müügimeestele hindamatu teejuht, kuhu oma tooteid pakkuda.

“Teine suund firmal oli vaatlus müügil oleva sortimendi kohta. Hiljem lisandusid toitlustusettevõtete register ja muud uuringud. Ühesõnaga olime eraalgatuslik konjunktuurinumbreid pakkuv firma. 1993. aasta kevadel tekkis aga idee, et miks mitte viia pakkujad ja nõudjad silmast silma kokku. Oli aeg, kui hakkasid toimuma ka muude valdkondade messid. Meie partneriteks olid Aimar Altosaar ja Vambola Tiik, kes korraldasid Balti rõivamessi,” räägib Sarv.

Sarve partner Profindexis oli Soomest Eestisse saabunud ja alati optimistlik Timo Erkinheimo.

“Kui päris ausalt tunnistada, siis Timo oli see, kes ütles esimesena välja, et kui korraldaks messi – toidumessi. Esimeste messide ehitustööde eest seisis hea Henn Vendik. Aastast 1996 on meil hea koostöö Igor Pihela ja tema tiimiga. Meie messi logo autor on Ilona Gurjanova, kes juhib vapralt Eesti disainerite pürgimusi nii kodus kui ka välismaal. Teisest toidumessist praeguseni on meie tiimi raudvara Tiina Laikre, kelle korralduskogemust ja asjatundlikkust on omal nahal juba tunda saanud üle 4000 messil osalevat firmat,” mainib messi peakorraldaja.

Toidumessi algusaegadest alates on messi raames valitud ka Eesti aasta kokka. See on üleriigiline kokavõistlus, mis pakub praegugi noortele kasvulava. Ühe korra on toidumessi raames valitud välja ka

Tallinn FoodFest 2016

fookus Foto: Priit Simson

Eesti esindaja kokkade maailmameistrivõistlustele Bocuse d’Or. Samuti on valinud messil oma parimaid Eesti kondiitrid ja pagarid.

Messielu ei rauge

Ühel hetkel – üsna messi algusaastatel – müüdi Profindexi uuringute osa soomlastele maha, messid aga jäid Eestis eraldi edasi toimetama. Muudeti vaid korraldajafirma nime, milleks sai Profexpo. 25-aastase tegutsemisaja jooksul on võimalik eristada paljusid erinevaid etappe ja ajastuid.

Toidumessi algusaegadest alates on messi raames valitud ka Eesti aasta kokka. See on üleriigiline kokavõistlus, mis pakub praegugi noortele kasvulava.

“90ndad olid põnevad seepärast, et kõik oli uus ja huvitav ning kõik soovisid oma uusi asju näidata. Samuti andis tohutu tõuke toidumessi arengusse asjaolu, et välisfirmad saatsid Eestisse tolle aja kohalikku hinnataset arvestades üsna

kopsakaid turundus- ja müügieelarveid, millest ehitati küllaltki vingeid väljapanekuid. Üks huvitav ja samas raske etapp oli viimase majanduskriisi järgne aeg, kui eksponendid ei soovinud enam messile tulla. 2009. aastal oli meil messil ainult 97 osalejat,” mainib Sarv.

Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tänapäevases infoga rikastatud, just kiiresti kättesaadava infoga rikastatud, maailmas on messe vaja. Sarve arvates on ja seda näitavad ka igal aastal suurenevad osalejanumbrid. Kuhu aga Eesti messiäri liigub?

“Eesti võimalused on seotud uute konverentsi- ja messikeskustega. On palju valdkondi, kus konverentse saadavad ka esinduslikud messid. Oskuslik korraldustöö ja tugev rahvusvaheline lobitöö võiks tingimuste olemasolul tuua Eestisse riigiüleseid üritusi. Meie toidumessiga tahame olla aga vääriline partner Eesti toidutööstusele, nii suurele kui ka väikesele. Pakkuda toitlustajatele, kaupmeestele huvitavaid eksponente ja messiprogrammi, et kord aastas oleks kõigil soov ja tahtmine toidumessi külastada. Lõpptarbija, jäägu see laadakorraldajate pärusmaaks,” lisab Sarv.

Martin Hanson, Maitsed.ee toimetaja

ARAVUSE KALAPOED:

Balti Jaama Turu kalasaal Pärnamäe keskus Näituse 5, Rakvere

• Iga päev Aravuse kalapoe suitsuahjus valmistatud see päris õige suitsukala.

• Hea valik jahutatud kala.

• Hea valik soolatud, marineeritud, kuivatatud ja suitsutatud kalatooteid.

Aravuse kalameistrid

VÄRSKE EESTI KALA!

sisuturundus Hispaania suurim veinimaja Torres tähistab peagi 150. tegutsemisaastat.

Endiselt Torrese perekonna omanduses oleva ettevõtte juhiks on nüüd juba viienda põlvkonna esindaja Miguel Torres Maczassek.

TEKST: TIIU OGA

Valik Torrese veine.

FOTOD: ARDO KALJUVEE

Mida sügavamad juured, seda parem vein „P oisikesena lippasin kord veinikeldrisse tühja pudeliga ja palusin, et see täidetaks. Veinimeister pani sinna muidugi viinamarjamahla. Koju minnes mõtlesin, et küll see vein on ikka hea jook,” meenutab Miguel Torres oma esimest veinielamust. „Kui sa oled veiniaias üles kasvanud, saad sa veiniteost palju paremini aru, kuna suhe keskkonna ja viinamarjadega on olemas.”

Sama liini jätkab ka Torrese enda pere – maal elades on kerge nii pereväärtusi kui ka veinitarkusi edasi anda. „Minu lapsed Carolina (9), Andrea (7) ja Miguel (5) on küll veel väikesed, aga isana on mul kohustus näidata veinimaailma. Küll hiljem selgub, kas neil on üldse huvi.”

Miguel Torres alustas perefirmas tööd 2004. aastal. Alates 2012. aastast on ta Torres Grupi president.

Kelle veini sa jood?

Torrese veinimaja asub Barcelona lähedal Vilafranca del Penedèsis, mis on Hispaania hinnatuim veinipiirkond. Torreste suguvõsa on Kataloonias viinamarju kasvatanud juba sajandeid. Suure ajaloohuvilisena märgib Miguel Torres, et hea vein saab sündida ainult siis, kui lasta paigal ja viinamarjaaedadel kõneleda.

Kuid piirkonnast tähtsamad on inimesed, kes veini valmistavad. Perefirmas on see midagi väga isiklikku: „Kui su nimi on etiketil, mõtled igal õhtul enne uinumist, kas sa teed ikkagi parimat veini. Ja juba hommikuks on sul ideed, mida teisiti teha.”

12

18. oktoober 2017

Miguel Torres (keskel) koos Dunker Estonia OÜ juhatuse liikmete Andres Villomanni ja Arvo Kasega.

Torrese veinimaja

• asutatud 1870. aastal • 2432 ha veiniaedu Hispaanias, Tšiilis ja USA-s • veinid müügil enam kui 150 riigis

Nagu tahame teada, kus on kasvanud meie toit, muutub järjest olulisemaks ka veini päritolu. „Mida rohkem sa tootja kohta tead, seda parema veini saad,” kinnitab Torres. „Masstoodangu asemel tasuks eelistada perefirmade veine, sest perekond peab mõtlema pikema perspektiivi, mitte kiire kasumi peale. Vein on kultuuri osa ja see peab jääma klassikaliseks joogiks. Mõõdukalt üks-kaks klaasi toidu kõrvale.”

Maailma juhtiv veinibränd

Torres on pälvinud hulgaliselt mitmesuguseid auhindu ja tunnustust iseäranis just rohelise mõtteviisi eest. Kolmel korral on veiniala professionaalid

valinud Torrese maailma hinnatuimaks veinibrändiks (2014., 2015. ja 2017. a). „Olen uhke kogu selle töö üle. Kui Torrese veinimaja alustas, polnud Kataloonia nii kuulus regioon kui Bordeaux, nii et iga töötaja – sageli perede ja põlvkondade kaupa – on kõvasti vaeva näinud. Ent ei saa jääda loorberitele puhkama,” ütleb härra Torres tagasihoidlikult. „Igal veinivalmistajal on kuklas teadmine, et täiuslik vein on ikka veel tegemata. Isegi kui see on võimatu, loodame seda iga saagikoristuse ajal.”

Minevikust leitud tulevik

Veinitööstuse suurim väljakutse on kliima soojenemine. „Viinamarjad valmivad üha varem, mistõttu kaob nende happesus,” selgitab veinimaja juht. „Poleks iial osanud arvata, et lahendus võib tulla meie vanade viinamarjasortide projektist.”

Nimelt hakati 1980ndatel uurima, kas on ehk mõni sort säilinud pärast hävitustööd, kui 19. sajandil saabus Ameerikast juuretäi phylloxera. „Isa pani ajalehte kuulutused, et kõik annaksid teada, kui nad mõnes sordis kindlad ei ole. Enamasti olid need meile tuttavad Tempranillo või Garnacha. Ülejäänute puhul uurisime taimerakkude DNA-d teadaolevate viinamarjadega. 50 leitust kuus on suure veinipotentsiaaliga sordid. Kui neil on tulevikku, siis suuremat panust Kataloonia viinamarjakasvatusesse ei oskakski me tahta.”

vein Kõige laiema kasutusalaga veinideks on kuivad, karged, tammevaati mitte näinud valged, näiteks Pinot Grigio veinid, või keskmise täidluse ja kehaga, vähese tanniiniga punased, nagu Melrot.

10

Foto: Shutterstock

olulist tähelepanekut, kui veiniga küpsetada Vein tundub paljudele äärmiselt loogiline lisand hautistele ja kastmetele, kuid pigem valatakse vein klaasi joomiseks kui desserditeol hapendajaks, täiendama eelrooga või miks mitte sügavdama klassikalist hapukapsasuppi. Proovige: lisage pudel Proseccot hautatud kapsasupile. Vaatame lähemalt kümmet tähelepanekut, kui küpsetada veiniga!

R

atast leiutama ei hakka, selleks võtame appi maailma kuulsaima ja olulisima igakuise veinimajaka ehk ajakirja Decanter restoranikriitiku Fiona Becketti ning tema vastilmunud raamatu “Wine Lovers Kitchen” ehk “Veiniarmastaja köök”. Rebime just sealt need kümme põhimõtet välja. Nagu iga muu toorainega, tuleb ka veini tunda, kui temaga köögis maadlema hakata – tuleb tunda selle vedeliku keemisomadusi, haudumistulemusi, karamelliseerumistemperatuure ja nii edasi. Vaatame, mida tarka raamatust leiame …

Vein, mida toidus kasutate, peab olema igal juhul joodav. Siin on kaks mõttekohta. Esiteks tuleks valida toiduvalmistamiseks vein, mis endale meeldib, mida ise jooksid. See tagab ka lõpptulemuse kõrgema kvaliteedi. Teine oluline nüanss on, et vein ei tohiks olla “korgistunud” ega äädikaks muutunud – peab olema marjane, värske ja joodav.

Veinid, mis on seisnud kapis või külmikus avatuna neli-viis päeva, on kasutamiseks värsked. Veinid, mis on seisnud neli-viis kuud, tõenäoliselt toiduks ei kõlba. Ülejääva veini võiks ideaalis valada hilisemaks kasutuseks keeratava korgiga anumasse.

Veinikasutusel toidus ei pea alati lähtuma veinist, mida me ise joome. Veini tuleb siinkohal vaadata nagu iga muud toorainet, mis millega kokku

1.

2.

vein sobib. Väga mõnusaid kooslusi magustoitudes või ka hautistes võivad anda magusmapoolsemad veinid, nagu Zinfandeli või Grenache’i marjadest. Alati tuleb lähtuda retseptist.

Hoid u ge kui marutaudis rebasest veinidest, millele on peale kirjutatud “küps e t u s v e i n”.

Seda nii veinide, šerride kui ka dessertveinide puhul. Need joogid on enamasti äärmiselt madala kvaliteediga ja maitsebuketiga, mis ei rikasta rooga, vaid rikub seda. Hea pudel toiduks sobilikku veini ei maksa palju rohkem.

Samuti ei ole vaja parima kvaliteedi saamiseks kasutada toidus

3.

Foto: Shutterstock

4.

kallist, ülemise riiuli veini. Kuna kuumtöötlemine on üsna jõuline muutmisprotsess, ei hakka kalli veini hinnaliseks muutvad nüansid toidus mõjuma. Ainus põhjus kallist veini oma toiduvalmistamises kasutada on olukorras, kui toitu kulub väikene kogus veinivett ja selleks oleks vaja avada uus pudel. Nii on odavam ja lihtsam, ka mugavam “laenata” see pokaal õhtusöögiks avatud kallimast veinipudelist.

Veiniga küpsetamisel on ühtlasi reegel, et odavam vein sobib slow-food’i ehk hautistesse, kus valmimisaeg on pikk ja kus see lahustub üldisse maitsesse. Kallim vein võiks olla valikus, kui deglaze’ime kiirelt panni ehk praeme lihamaitseid kastmeks lahti. Veel üks nipp on valada kallimat veini pokaalijagu hautisse selle viimasel valmimise pooltunnil. Nii jääb kallima veini mekk domineerima.

Kõige laiema kasutusalaga veinideks on kuivad, karged, tammevaati mitte näinud valged, näiteks Pinot Grigio veinid, või keskmise täidluse ja kehaga, vähese tanniiniga punased, nagu Melrot. Tugevamate aromaatiliste karakteritega valged, nagu Rieslingid või Gewürztraminerid, on vähe kapriissemad köögis, kuid so-

5.

6.

Hinnaline Itaalia klassika!

www.ltt.ee www.bolla.it Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

vein bivad oma lopsakusega imeliselt näiteks valgetesse kastmetesse, samuti heledatesse hautistesse.

Katsetage julgelt!

Kangestatud veinid, nagu šerrid, marsaalad ja madeirad, on ülimalt sobivad küpsetamisel. Väikene kogus neid aroomitugevaid ja kangeid veine lisab igale toidule sügavust, kerget magusust ja puuviljasust. Ainus, millega tuleb arvestada, on kogused.

Ve i n i d e r e d u t s e e r i m i ne hautamisega tugevdab konkreetse veini dominantseid karaktereid, olgu selleks siis magusus, tanniinsus või happesus.

Sellega tuleb arvestada nii koguste kui ka veini enda valikul. Samas on see hea, kui soovime anda veiniga konkreetsele kastmele mingit selget maitsenüanssi.

Veinil baseeruva marinaadiga liha marineerimisel tuleb arvestada, et vein pehmendab liha väga hästi ja kiirelt, kuid muudab ajaga – ainult mõne lisatunniga – iga liha “metsikuks” ehk annab ka koduloomade lihale metsloomaliha noote. Marinaad ise tuleks pärast marineerimise lõppu ära visa-

7.

8.

9.

ta, kui just ei ole plaanis sellest tunni jooksul kastet valmistada.

Isegi kui retsept nõuab toiduvalmistamisel suurt kogust veini, tuleb alati lisada toidule veel mõnda muud vedelikku, enamasti on selleks puljong, aga ka koor või passata ehk kreemiks püreestatud maitsestatud tomatid.

Vein üksi ei vea välja ja on liiga jõuline. Hea on nii muust toidust üle jäänud puljongit kui ka veini külmutada näiteks jääkuubikurestis ja edaspidi külmakindlas grip-kotis.

Lõpetuseks aga vastus küsimusele, mis alati veini ja üldse alkoholiga küpsetades tõstatatakse – kui veiniga küpsetame, siis kas sellesse toitu jääb alles ka alkoholi? Üldiselt on levinud valearusaam, et küpsetame kogu alkoholi toidust välja. Toitu peab üldreegli kohaselt hautama lahtise kaanega enam kui kolm tundi, et kogu alkohol toidust kaoks. Loomulikult oleneb see ka sellest, kui palju veini on toidus kasutatud. Seega tasub valida retsepte, kui küpsetame roolisolijatele, mittejoojatele või lastele.

10.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

Mida soovitavad juua kaks Eesti tippsommeljeed?

Kristjan Päeske Järjest rohkem otsitakse turult uusi kogemusi ja seda mitte enam ainult kodus või restoranis toiduga koos joomiseks. Veinibaar on jälle popp! Usalda sommeljeed ja naudi elus uusi maitseid! Meil on Tallinnasse tekkinud väga ägedad veinibaarid, mida tasub külastada. Näiteks kohvik Wine Not, kus portugallasest peremees on nii suurepärane võõrustaja kui ka Portugali veinide teejuht.

Samuti kohvik Time to Wine, kus Georgi ja Kristina on püsti pannud muljetavaldava klaasiveini valiku.

Oskar Pihlik Sügishooajale on omane muutus veini osas.

Hooaja alguses oleks põnev proovida kergema karakteriga punaseid veine. Kindlasti tasuks proovida Portugali ja Baga marjadest veine. Kui ilm hakkab jahedamaks muutuma, siis Lõuna-Aafrika ja Pinotage’i veine. Ühtlasi on tekkinud juurde palju võimalusi proovida juba tuntud piirkondades asuvaid väikeseid tootjaid – see hoiab juba tuttava veinipiirkonna huvitava ja üllatusterohke!

vein promo

Vein kui rahusti ehk kuidas vein stressi vähendab Aastatuhandeid – kui aus olla, siis 5000 aastat – on tuntud alkoholi rahustavat, lõõgastavat ja uinutavat mõju. Inimesed on tarbinud alkoholi erinevates vormides, et päevane ärevus ja stress maha raputada ning end öiseks olenguks ette valmistada.

K

ui aus olla, pole vahet, kas mureks on mõne arve maksmine või lapse lasteaeda vastuvõtmine, sõda sumerlastega või fakt, et pind jalas võib põhjustada amputatsiooni. Stress on stress ja ravim selleks on alati olnud väike pokaal veini. Kuid miks alkohol meid rahustab ja miks valida just vein oma rahustiks?

Miks vein meid rahustab?

Arst David L. Katz, kes asutas ja juhib praegu Yale’i ülikooli preventsiooni uurimiskeskust, ütleb, et vein ja alkohol on head stressimaandajad, kuna alkohol, mis veinis leidub, on väga hea kesknärvisüsteemi tegevuse allasuruja. Seda aga ainult juhul, kui juuakse üksnes pokaal veini õhtu jooksul.

Suuremal tarbimisel võib aga pikas perspektiivis olla negatiivne efekt: keha on küll rahulik, uni tuleb kiiremini, kuid uni ise pole väärtuslik. Seda põhjusel, et kui mõõta kolm-neli pokaali veini joonud inimese öiseid unelaineid, siis on 16

18. oktoober 2017

seal korraga näha nii alfa- kui ka beetalaineid. See aga tähendab, et inimene on ühe korraga ja väga kiirete vaheldustega nii raskes kui ka REM-unes. Väljapuhkamisele ja aju korrastamisele see hästi ei mõju ning nii ärkamegi suuremal veinitarbimisel väsinuna. Samuti ei ole suurem tarbimine hea reflukshaiguse korral.

Stressimaandamine on kindlasti tervikliku ja hea elu osa ning pokaal veini on stressist lahti saamise arsenalis kindlasti üks efektiivsemaid relvi.

Valge või punane?

Vein on igas elemendis heaks väikeseks pausiks kiires ja stressirohkes päevas.

Kui eelistate samal ajal ärevuse hävitamisega ka ihu jahutada, näiteks kuumal päeval, sobib ideaalselt valge vein väikese jääga. Laiemas joones on punase veini tarbimisel suuremad terviseboonused.

Punaste viinamarjade koortes leidub ainet nimega resveratrool, mis jõuab tootmisprotsessis ka punasesse veini.

Punane vein vähendab just Alzheime-

ri ja südamehaiguste riski, samuti aitab mõnede uurimuste järgi vähendada näiteks rinnavähi riski. Resveratrool on ka hea ravim kolesterooli vastu, parandab naha kvaliteeti ja hoiab ära hambaaukude teket. Nii punasel kui ka valgel veinil on väga hea mõju inimese immuunsusele ning need on antibakteriaalse toimega streptokoki viiruse vastu.

Resveratrool stimuleerib kehas ühte kindlat stressile reageerivat proteiini nimega PARP-1, mis omakorda aktiviseerib terve rea geene, mis parandavad meie DNA-d; surub alla vähigeene ja ärgitab elule pikaealisuse geene. Uuringud on näidanud, et mõõdukas punase veini tarbimine rikastab keha piisava hulga esveratrooliga, et omada mainitud mõju.

Niisiis … arsti soovitus … korkige pudel lahti ja valage endale pokaal ning tundke, kuidas stress kaob ja keha tugevneb.

Martin Hanson, Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus Pitsa köögiviljadega

Söögiga sügiskaamose ja organismi ohustavate tõbede vastu Teraapiavorme erinevate murede vastu on mitmeid.

Alustades lõputu arvuga telefoniäppidest, mis aitavad sul keskenduda, lõpetades näiteks tavalise jooksmisega metsas, mille abil argimured seljataha jätta. Eks igaüks valib endale parima ja sobivaima ning lähtub sellest.

A

ga söök? Kuidas kõlaks, kui sügiskaamose vastu astuda söögiteraapiaga?

Tuleb märkida, et söögiteraapia all ei peeta silmas mõnda ravimeetodit, küll aga ühte väikest ning särtsakas-värvilist söögikorda, mis halli ilma unustama paneb. See pakub sinu kehale vitamiine, millest muidu puudu tuleb, hoides tervisemured eemal.

Pole vast üllatav, et just sügiseti saabub aeg, mil inimesed on kõige enam vastuvõtlikud erinevatele viirustele. See kehtib ühtmoodi nii laste kui ka täiskasvanute kohta. Põhjus on lihtne – aastaajast tulnenevalt väheneb tarbitavate vitamiinide hulk söögis: enam ei ole võimalik minna peenra juurde ning noppida 18

18. oktoober 2017

sealt näiteks värsket vitamiinirikast porgandit. Lisa sellele veel päikese kui olulise D-vitamiini vähesus ja tulemus ongi käes! Viid lapse lasteaeda ning juba teisel päeval on tal nina nohune. Või istud avatud kontoris, tundes sügavat hirmu iga kolleegi köhatuse ees, ise endamisi mõeldes, kas mina olen järgmine?!

Selleks, et viia haigeksjäämise oht miinimumini, oleks mõistlik igapäevaselt tarbida võimalikult palju vitamiinirohkeid toite – haara lihtsalt turult või poest kaasa erinevaid juur- ja puuvilju ning lisa neid kõikvõimalikesse roogadesse. Nii tabad kaks kärbest korraga – värvilisusega toidulaual võitled halli sügiskaamose vastu ning lükkad loodetavasti lõputult edasi enda ja oma pereliikmete nakatumist tüütutesse haigustesse.

Järgnevalt pakub Veski Mati sulle välja mõned retseptid, mis lähtuvad ka täpselt sellest valemist: väärt eestimaine Veski Mati toode + vitamiinirohked juurviljad = hea tervis, täis kõht ja rõõmus meel.

Nendest retseptidest leiad kindlasti midagi, mis maitseb tervele sinu perekonnale. Samuti on Veski Mati väljapakutavad retseptid sobilikud valmistamiseks nii argipäeval kui ka nädalavahetusel. Ära siis unusta – vitamiinid hoiavad haigused eemal ja kui tervis korras, pole ka hallist sügisest muud hullu kui ainult taevast tulev vihmasabin.

Head isu!

Koostisosad • 500 g Veski Mati täisteranisujahu • 1 spl soola • 7 g Veski Mati kuivpärmi • 1 spl suhkrut • 350 ml käesooja vett • tomatikaste • paprika • suvikõrvits • šampinjonid • sool, pipar • juust Valmistamine Pitsad on vist küll kõikide lemmikud. Huvitaval kombel peetakse pitsat pigem kiirtoiduks, mis mitte ehk kõige tervislikum. Ometigi on konkreetne pitsa tervislik ja vitamiinirikas, sest kasutusel on mitu erinevat vitamiine sisaldavat juurvilja.

Pitsataigna valmistamiseks kaalu jahu suurde kaussi, lisa sool. Sega teises kausis vesi, pärm ja suhkur, lase seista 10 minutit. Kalla vedelik kuivainetele ning sõtku, kuni tainas on ühtlane ja tuleb käte küljest lahti. Jäta tunniks sooja kohta kerkima. Jaga tainas kaheks ning rulli see ümmarguselt lahti. Tõsta rullitud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või pitsakivile. Kata lahtirullitud pitsaalus tomatikastmega ja laota peale meelepärane kate (paprika, suvikõrvits, šampinjonid). Maitsesta soola ja pipraga ning laota kõige peale meelepärane juust. Küpseta 250-kraadises ahjus 10–15 minutit, kuni juust on sulanud ja tainas krõbe.

sisuturundus Praetud riis kana, muna ja köögiviljadega Koostisosad Kaste • 2 sl kalakastet • 2 sl laimimahla • 2 sl pruuni suhkrut • 1 sl tšillikastet Nuudliroog • 2–3 peeneks hakitud šalottsibulat • pöidlasuurune jupp ingverit – hakitult • 1 punane tšillipipar hakituna • 300 g tükeldatud kanafileed • 2 muna • 300 g Veski Mati basmatiriisi • 2 sl maapähkliõli • 2 porgandit peente ribadena • 1 punane paprika ribadeks lõigatuna • 4–5 vart hakitud rohelist sibulat • värsket koriandrit Valmistamine Aasiast pärit kiire ja kirju vokiroog sobib nii argipäevaõhtut ilmestama kui ka pühapäevalõunat täiendama. Retseptis on kasutusel mitu vitamiinidest pakatavat koostisosa, mis sobivad sügisese tervise tugevdamiseks nagu valatult.

Rikkalikud kastmed muudavad riisi, muna ja kanaga vokitud köögiviljad hästi maitseküllaseks. Vokkimiseks sobib just korralikult jahtunud ning veidi aega seisnud riis, eriti basmatiriis.

Sega kastmeaineid seni, kuni suhkur on lahustunud.

Kuumuta pliidil vokkpann ja siis aja seal õli tulikuumaks. Prae kiirelt ehk umbes minutiga sibul, ingver ja tšilli läbi – sega pidevalt. Lisa tükeldatud kanafilee ja mõne hetke pärast ka köögiviljad ning prae mõne minuti jooksul läbi. Tee vokkpanni keskele ruumi ja löö sinna munad. Lase munadel korraks küpseda ja sega siis läbi, et tekiks munapudrutaoline mass.

Sega kõik läbi, lisa riis ning vala peale ka kaste. Sega läbi ja prae 1–2 minutit. Vajadusel lisa veidi õli. Maitsesta ja vajadusel lisa veel kas soola või kalakastet, suhkrut või laimimahla, et maitsed paika läheksid. Serveeri kohe ja raputa peale hakitud rohelist sibulat.

Paneme salatisse suvised värvid – värviline salat tatraga Koostisosad • 2 dl Veski-Mati tatratangu • 4 dl vett • 0,5 tl soola • 200 g brokoliõisikuid • 1 tükeldatud kollane paprika • 1 väiksem tükeldatud punane paprika • 3 sl oliiviõli • 1 laim – mahlana • 1 sl valgeveiniäädikat • 1 sl mett • pipart • 2 peeneks hakitud šalottsibulat • 10 Kalamata vm tumedat kividega oliivi • 50 g röstitud ja tükeldatud Kreeka pähkleid • värskeid ürte: till, münt, petersell Valmistamine Kerge, tervislik ja taimne salat sobib kõigile köögiviljasõpradele ning muidugi sobib see lihasõprade taldrikule. Tatar sobitub kirkavärviliste köögiviljadega imehästi. Kes soovib

tugevamat kõhutäit, võib salatile oma maitse järgi lisada kas juustusid, kala, grillitud kana või muud toekamat.

Esmalt keeda tatar. Selleks aja vesi koos soolaga keema ja lisa tatar. Lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda kaane all vaiksel kuumusel umbes 10 minutit. Jahuta. Aja kastrulis vesi keema ja keeda veidi väiksemaks tükeldatud brokoliõisikuid 1–2 minutit. Jahuta kiirelt jääkülmas vees.

Tõsta kõrvale. Kuumuta paprikatükke pannil oliiviõlis veidi aega, kuni need on veel krõmpsud.

Sega omavahel kastmeks laimimahl, veiniäädikas, mesi ja oliiviõli. Maitsesta soola ja pipraga. Sega tatar sibula, oliivide, brokoli, paprika ja Kreeka pähklitega. Kalla peale salatikaste, sega läbi ja serveeri kohe. Peale puista hakitud ürte.

www.veskimati.ee 18. oktoober 2017

19

KUTSUME TEID KÜLLA! TULE, PEA OMA ETTEVÕTTE PIDU RESTORANIS TROIKA. TEIE KASUTUSES ON:

3 saali läbi kolme korruse, suurem neist mahutab kuni 120 istekohta, söömingud alates 12-st inimest.

Tantsuteatri etendus ja mustlaste ansambel.

Elav muusika iga õhtu.

vaata lisaks www.troika.ee või helista +372 62 7 62 45 RAEKOJA PLATS, 15

kärakas

Sõbrad panid pudelisse

saarest inspireeritud džinni Maailma tabas pool kümnendit tagasi täiesti pime džinnibuum, mis tähendas, et igas riigis hakkas ürtidest välja arenema rida piirkonna erinevusi ja maitseid rõhutavaid jooke. Nagu ikka, jõuavad trendid Eestisse viibega, kuid kohal see on. Kohalik džinnitootmine on läinud käima. Selle üheks näiteks on Saaremaal pudelisse pandud Ösel Dry Gin Lahhentagge.

Ajakiri Maitsed rääkis ühe kärakatootmise taga seisva inimese, endise ajakirjaniku Tarmo Virkiga.

Tarmo, kust tuli idee hakata tootma Eestis džinni?

Lahhentagge sai alguse ülemöödunud talvel, kui Maarit (elukaaslane – toim) jalutas Saaremaa läänerannal Lahetaguse külas asuvatest kohaliku mõisa viinaköögi varemetest mööda ja mõtles, kui suurepärane idee oleks see uuesti asutada.

Kohaliku legendi järgi sündis just mõisa viinaköögis 1778. aastal Fabian Gottlieb von Bellingshausen, meresõitja, kes avastas Antarktika mandri 1820. aastal.

Kuidas sai see Inglismaalt ja madalmaadest tuntud jook oma nime Lahhentagge?

Nime ei olnud vaja kaugelt otsida, Lahetaguse küla saksakeelne nimi on Lahhentagge.

Kes on selle joogi loomise taga?

Segane seltskond sõpru ja nende abikaasasi: Maarit Pöör, Tarmo Virki, Lewis McGuff ie, Taivo Sarapik, Irene Sarapik, Marek Mühlberg.

Miks valisite tootmiseks ja arendamiseks London Dry Gini, mitte Genevere?

Valitud taimed sobisid paremini kuiva džinniga ja meil on ju tegelt Ösel Dry. Meie džinni tugev maitsebukett ongi samas veidi sarnane Geneverele, kuid hoolimata belglaste käsitööpanusest siiski unikaalne Dry Gin. Kuidas panite kokku joogiretsepti?

Milline on iseloomulikum komponent?

Džinni põhikomponendid on tavaliselt kadakamari, koriander, lagritsajuur, võhumõõk, vahel ka angeelikajuur.

Me korjame ise saarel leiduvad kadakamarjad ning teised koostisosad. Sireli- ja nurmenukuõied toovad välja džinni magusa lillelisuse, metsik tüümian ja kaselehed ürdise särtsakuse. Kõige iseloomulikum on siiski Põhjala ingver, mille tsitrust ja sellerit meenutav lõhn kulmineerub pipralise maitsega.

Mida annab joogile juurde fakt, et tegu

on Saaremaal toodetud džinniga?

Esiteks on saarelt korjatud meie džinni kuus komponenti. Teiseks on meie lugu siin, meie oleme siin.

Kui pikalt džinni retseptidega katsetasite, enne kui rahule jäite?

Taimi sai leotatud ning erinevaid kooslusi proovitud ja tasakaalustatud üle aasta. See on osa tööst, mida keegi ei näe. Ühtlasi on tegu kõige olulisema ja strateegilisema osaga kogu tootearenduse protsessist.

Kus praegu oma jooki toodate ja kui suured on kogused?

Transpordime Rakvere toorpiirituse koos Saaremaalt korjatud taimedega pisikesse Belgia destilleerimisvabrikusse, kus sealsed kogenud käsitöömeistrid selle destilleerivad. Esimese väikese partii müüsime kahe kuuga välja Kuressaares ja Tallinnas, õppides tööstusharu tundma ja veendudes oma džinni võimekuses.

Teise partii saabumise järel oleme alustanud müügivõrgustiku laiendamist Eestis

Lahhentagge mehed: Tarmo Virki, Taivo Sarapik ja Marek Mühlberg 18. oktoober 2017

21

kärakas ja käivad läbirääkimised turgude avamiseks Moskvas, New Yorgis, Soomes, Kaug-Idas, Taanis, Saksamaal. Võttes arvesse, et napi paari tegevuskuuga oleme leidnud enam kui kümme edasimüüjat ning saanud toote Eesti parimate edasimüüjate ja baaride riiulitele, võib end tubli töö eest kiita. Aga kindlasti ei peatu me seal ega jää loorberitele puhkama.

Kuidas on Eesti tarbijad ja baarmenid džinni vastu võtnud?

Vastuvõtt on olnud ülimalt positiivne.

Esimesed pudelid ja kastid kadusid kaupluste riiulitelt ilma igasuguse turundustegevuseta. Nõudlus omanäolise kohaliku käsitööjoogi järele on selgelt olemas.

Meeldib see, et jook ei jäta kedagi külmaks. Tugeva iseloomuga maitse saaremaistest taimedest võimaldab ka baarmenitel oma loomingulisuse proovile panna ja end arendada. Tarbijate poole pealt tundub inimestele meeldivat just see, et väike seltskond sellise projekti käsile võttis ja nullist alustas. Väga palju saame kommentaare ja küsimusi, et soovitakse jooki proovida ning küsitakse ostukohtade kohta. Kuna oleme väikesed, siis saame nautida eksklusiivsust.

Kolite varsti uude tootmishoonesse Saaremaal. Millal võiksid sealt välja voolata esimesed džinniliitrid?

Meie esimesed Saaremaal destilleeritud džinnid jõuavad müüki järgmisel aastal.

Destilleerimisvabriku püstipanek on aeganõudev ja võrdlemisi kallis ettevõtmine, ilma kire ja huvita ei tasu seda retke ette võtta. Soovime tootevalikut laiendada ja leida võimalusi toota suuremaid partiisid, siis muutub ettevõtmine ka ma-

janduslikult mõistlikuks. Tootmise toomine Eestisse toimub mitmes etapis ja ainüksi seadmete soetamiseks tuleb end panna järjekorda, sest käsitööjookide tootmise populaarsuse tõttu ei suuda ka seadmete tootjad nõudlusele vastata. Ei ole haruldane, et tipptootjate järjekord võib olla pool aastat. Praegu tegeleme ka investeeringute kaasamisega, seegi protsess võtab suure osa meie ajast.

Millised on edasised plaanid joogi arendamisel?

Praegu töötame müügivõrgustiku laiendamise kallal ja uute džinnide turule toomise nimel. Meid hoiab väga põnevil järgmisel aastal turule jõudev Lahhentagge Old Tom, mis on juba varajases faasis imeline toode. Imelise all peame silmas seda, et juba enne, kui meil oleks toode valmis, on selle vastu näidanud üles elavat huvi nii edasimüüjad kui ka baarmenid. Kokku oleme mõelnud kolmele-neljale erinevale tootele, aga praegu on veel vara pikaajalisi arenguid detailselt kommenteerida. Iga retsepti arendamine võtab aega, nagu ka seotud toote turule viimine. Oskame vaid lubada, et meid juhib retseptide loomes loomingulisus ja tahe pakkuda tarbijale parimat. Need on kaks asja, mille osas me endale kompromisse ei luba.

Kus ja kui paljudes kohtades džinn praegu müügil on – kus saab maitsta, kust saab osta?

Praegu on džinn müügil kümmekonnas kohas, sealhulgas Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning kultuslikus käsitööjookide poes SIP Telliskivi piirkonnas. Korraliku katvuse oleme saavutanud ka Kuressaa-

res, kus mitmed edukad kohalikud kohvikud on leidnud võimaluse joogiga seotud lugu omakorda Saaremaa brändiga siduda. Loomulikult leiab meid ka Tallinna kesklinna piirkonnast – Rotermannis asub baar ja köök Flamm, kus jooki mekkida saab. On tekkinud ka esimesed huvilised baaride ja edasimüüjate hulgas, kes ise jooki küsima tulevad. Väga suurt huvi on üles näidanud ka välismaised baarid, mida on õnnestunud erinevate sündmuste ja konverentside raames külastada.

Näiteks leiab meie džinni nüüd ka ühest pisikesest Berliini baarist. Tõsi, maailma vallutamine võtab aega ja me oleme alles oma tee alguses. Kindlust lisab teadmine, et vastuvõtt on olnud soe ja esimene partii läbi müüdud hetkega.

Kuidas sulle endale meeldib Lahhentagge džinni juua? Paku üks kokteil.

Mulle meeldib maitsta meie Ösel Dry Gini jääkuubikuga. Kuumal suvepäeval aga näiteks kokteil London Buck: palju jääd, 4 cl Lahhentagget, pigistatud poole sidruni mahl, ingveriõlu (ginger beer).

Talvisel ajal sobib Lahhentagge ideaalselt Negroni valmistamiseks: 2 cl Gini, 2 cl Camparit, 2 cl Rosso Vermouthi, suur jääkuubik.

Kui tugev on praegu Eestis džinni turg ja konkurents?

Džinn on saanud viimase viie aasta jooksul moejoogiks kogu Euroopas.

Suurtootjate eestvedamisel on ka Eesti tarbijad valanud klaasidesse tuhandeid liitreid džinni. Võib öelda, et džinn elab läbi tõelist renessansiperioodi.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

Mis jook on džinn, kust see pärit on?

Džinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks džinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale Euroopasse, samuti Ida-Indiasse (tänapäeval Indoneesia) ning teistele troopikasaartele rändas.

Algselt pruugiti geniévre’ks nimetatud jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel.

Näiteks kasutas 16. sajandi keskpaiku Leideni ülikoolis praktiseerinud doktor Franciscus Sylvius de la Boë seda odava ja puhastava toonikumina. Hollandlaste kõnepruugis teisenes prantsuskeelne geniévre (kadakas) genever’iks, mille inglased hiljem omakorda gin’iks mugandasid. Sellenimelisena tunneb kogu ingliskeelne maailm jooki tänapäevani, vahendab Prike.ee.

Koos koju pöörduvate briti sõduritega jõudis dutch courage’iks tituleeritud džinn Inglismaale, kus see õllestki odavam märjuke sai kiiresti ülipopulaarseks.

Kahtlasest piiritusest valmistatud odav kadakamarjanaps, mille puudujääke püüti varjata suhkru lisamisega, nakatas britid niivõrd massilisse joomatõppe, et seda tuli ohjeldada kuninglike käskudega. 1736.–1742. a kehtinud Gin Act, mis lisaks karmile hinnatõusule sätestas ka minimaalse üheksaliitrise ostu-müügikoguse, jättis vaesema rahva kuivale.

22

18. oktoober 2017

sisuturundus

Hooajaliselt põnevad ja uudsed maitsenaudingud restoranis 7ÜRTI Kadriorg on mõnus paik, mida armastavad külastada pealinlased, aga ka külalised lähemalt ja kaugemalt.

Park meelitab jalutama ja hubased kohvikud-restoranid kutsuvad sisse astuma, et kinnitada keha hea-paremaga või rüübata lihtsalt tassike kohvi ning nautida mõnusat seltskonda. Üks avastamist ja külastamist väärt koht on kodune restoran 7ürti.

7

ÜRTI on väike ja hubane restoran Kadrioru serval, kus pakutakse maitsvat toitu ning tasemel teenindust nii lõunapausile kui ka õhtul lõõgastuma tulnud klientidele.

Restorani menüü koosneb hooajalistest toorainetest ja peegeldab aastaaegu nende värvikates või mahedamates maitsetes. Nii muutub aastaaegade järgi pidevalt ka menüü, et pakkuda ainult parimat ja värskeimat.

Maitsed loob uudsetele maitsetele avatud peakokk Janek Villermann, kes on ka 7ÜRDI looja, hing ja süda. Restoran on loodud just tema kogemuste ja visiooni põhjal, ka interjöör, kus on tunda peremehe iseloomu ja kogemust.

Janek on saanud koolituse välismaal erinevates restoranides töötades, õppinud maailma parimatelt –Michelini tärnidega pärjatud peakokkadelt – ja pakub ka oma restoranis esmaklassilisi roogasid, mis on tema kogemuste pagasisse aastatega kogunenud. Tema retseptid on kogunenud nii 20-aastase töökogemuse kui ka reisidel kokku kogutud söögielamuste najal.

Fookuses ongi enamasti road, mis on peakoka lemmikud maailma eri paigust ja mida kliendid soovivad, sest oluline on kuulata kliendi soove ning pakkuda just seda. Restoranis panustatak24

18. oktoober 2017

se just sellele, et kliendid oleksid rahul, toit oleks esmaklassiline ning teenindus meeldejääv ja nauditav.

Väga tähtis on tooraine kvaliteet.

Janek suhtub sellesse tõsiselt, vastutustundlikult ja suure austusega. Ta on veendunud, et toitu tuleb valmistada suure armastusega. Kvaliteetsest toorainest saab väärtuslik söök, mis omakorda tagab ainulaadse naudingu. Toidu valmistamine on tohutu mängumaa ja mida sügavamale selle peensustesse süveneda, seda kindlamalt tõded, kui palju on veel avastada.

Muidugi õpib ka kokk kogu elu – menüüd luuakse ja korrigeeritakse jooksvalt, arvestades klientide eelistusi ja tagasisidet. Ikka juhtub nii, et menüüst langeb mõni roog välja, sest ei teki seda õiget tunnet. Ja see kogemus viib ainult parema tunnetuse ja maitseteni.

Janek on õnnelik, sest saab jagada oma kirge ja armastust isuäratavate söökide kujul. Kogu selle aja jooksul on tal õnnestunud proovida erinevaid maitseainete ja toorainete kombinatsioone ning ta usub, et just nende oskuslik ja uudne kasutamine köögis avab uusi seni varjatuid maitseid, isegi meile väga tuttaval roal.

Selle sügise 7ÜRTI hitt on kotlet à la Kiiev. Tasub maitsma minna!

tervisetoit

Peipsi vanausuliste tee, mida Hitler paaniliselt kartis Peipsimaale kolama sõites pakutakse alati küllasaabujatele samovarist kuuma vett, mida niristatakse kangele musta teed meenutavale vedelikule kruusi seltsiks. Tegemist on kunagi vanausuliste Eestisse toodud põdrakanepitee ehk Ivan-tšaiga.

I

vani tee nime all tuntuks saanud põdrakanepiteed valmistatakse samal moel kui Inglismaal populaarseks saanud musta teed: põdrakanepitaime lehti hapendatakse, seejärel hõõrutakse ja siis kuivatatakse. Vanausulised kasutavad seda teed iga ihu- ja vaimuhäda korral.

Ivan-tšai on Venemaal tuntud olnud rohkem kui kümme sajandit. Sellest joogist kirjutatakse vanades käsikirjades ja seda jõid Moskva linna ehitajad. Teed hindasid nii siberlased kui ka taanlased, hollandlased ja Doni ka-

Hiina tee tuli Venemaale esimest korda 17. sajandi esimeses pooles, kus Vene tsaar Mihhail Romanov seda 1683. aastal esimest korda maitses.

sakad. Hilisemal ajal sai Ivan-tšaist üks olulisemaid Venemaa ekspordiartikleid.

Pärast erilist töötlust transporditi seda teed laevadega üle kogu maailma ning see oli sama kuulus kui Pärsia vaibad, Hiina siid või Damaskuse teras.

Ivan-tšai sai oma nimetuse 17. sajandi

Meie tooted sobivad nii väikelastele kui ka kõikidele teistele oma tervisest hoolivatele ja kohalikust toidust lugu pidavatele inimestele.

TAARAPÕLLU TALU OÜ 5919 0227 info@taarapollu.ee www.taarapollu.ee

Vitami in pomm iotse metsa st!

tervisetoit riperekonna liikmed. Kliinik omandas suure kuulsuse ning sinna sõideti end ravima igast maailmanurgast.

Bolševikud kiitsid, Hitler kartis

esimesel poolel, ajal, kui tee ja kohv alustasid oma ekspansiooni. Ahtalehisele põdrakanepile on rahvas andnud palju nimesid. Taime hindasid kõrgelt kõik ravitsejad. Ivan-tšai aitab toime tulla ka suurte füüsiliste koormustega, teadsid vene talupojad juba oma esivanemate käest.

Vene ravitseja Pjotr Badmajev oli üks neist taimetarkadest, kes avas 20. sajandi algul kliiniku aristokraatliku kõrgklassi tervisehädade tohterdamiseks.

Tema valmistatud pulbritega, mille põhikomponendiks oli ahtalehine põdrakanep, tohterdasid ennast ka tsaa-

Ka bolševikud mõistsid, et Ivan-tšai on oma rahvale kasulik. Leningradi lähistele Koporje külla ehitati Beria käsul teaduslik tootmiskeskus. Selles loodi unikaalne jook, mida hakati andma punaarmee võitlejatele.

1941. aasta suve lõpus, selle asemel et suunata tankid Leningradi peale, andis Hitler feldmarssal von Leebile kummalise käsu suunata nad Koporje külla, selleks et hävitada objekt “Elu jõgi” (“Река жизни”). Selle koodnimetuse taga oli Koporje teevabriku eksperimentaalne laboratoorium, mis tootis vanade vene retseptide alusel jooke, mille põhikomponent oli kuulus Ivantšai ehk põdrakanep … Mingil kummalisel kombel tundis Hitler Ivan-tšai ees müstilist hirmu.

Ajaloolane Aleksandr Seregin on seda lugu põhjalikult uurinud ja tunnistab, et tankiroomikud hõõrusid Koporje pulbriks. Kogu dokumentatsioon põletati ja inimesed, kes põdrakanepiga seotud olid, lasti koha peal maha.

MATI REBANE, Heatunde.eu

www.tammejuure.ee

Tammejuure mahetalu – 28 aastat kogemust, omakasvatatud mahetooraine ja töötlemine

Muuda toit tervislikuks ja põnevaks kodumaise toodanguga!

Tervist tugevdav ja kolesterooli alandav Omega 3-6-9 KANEPIÕLI (parim mahetoode 2013) Valgu- ja kiudaineterikas pähklise maitsega KANEPIJAHU ja PROTEIINIPULBER Krõmpsuvad KANEPISEEMNED, maitsvad KOORITUD KANEPISEEMNED Toidu valmistamiseks kuldne RÜPSIÕLI (2. koht: parim mahetoode 2016) Tervislik täistera pehme NISUJAHU ja kodune MANNA Omega-3-6-9 TUDRAÕLI

Osta e-poest www.tammejuure.ee või looduspoodidest, mahe- ja talutoidulettidest üle Eesti!

sisuturundus

Vii oma toitumine uuele kvaliteedile Kui soovitakse parandada keha koostist ja kehalist suutlikkust, on toitumine kõige olulisem aspekt, mida jälgida. Kuid sageli puuduvad selleks vajalikud teadmised ja aeg. Naked Food ulatab nüüd oma abikäe, pakkudes turul esimest professionaalset meal prep'i teenust, mis sisuliselt tähendab toitude ettevalmistamist.

N

aked Foodi teenus hõlmab nii kliendi eest poes käimist, toitude valmistamist, kaalumist, karpidesse pakendamist kui ka kliendini toimetamist. Eelkõige on teenus suunatud treenivatele inimestele, kellele on toidukorrad ja toitumisest kinnipidamine väga olulised. Muidugi võivad teenust kasutada ka need, kellel on lihtsalt kiire elutempo, mistõttu ei jagu piisavalt aega, et ise tervislikke toite osta, kaaluda ja küpsetada. Teenus on praegu kättesaadav Tallinnas ja Tartus.

Menüüd on koostanud professionaalne toitumisnõustaja ja loodud selleks, et rahuldatud saaksid kõik toitumisvajadused, sõltumata soost või eesmärkidest. Olenevalt sellest, kas eesmärk on kasvatada lihaseid, kaotada rasva ja kaalu või hoida olemasolevat figuuri, on välja töötatud spetsiaalsed menüüd, kus kasutatakse üksnes värsket ja võimalusel kohaliku päritoluga toorainet.

Kui valmis menüüdest endale meelepärast ei leia, on võimalik ka ise sobilikest toorainetest toidukord kokku panna. Soovides aga isiklikumat lähenemist, aitab meie toitumisnõustaja kliendi iseärasusi arvestades personaalse kava koostada. Samuti on võimalik oma olemasoleva kavaga meile nõustamisele tulla. Tellida saab korraga kogu

nädala toidukorrad, mis tuuakse koju või pakirobotisse kord nädalas.

Loodusliku värskuse ja kvaliteedi säilitamiseks on toidukorrad pakendatud gaasikeskkonda. Tänu looduslike gaaside ning vastavate pakkematerjalide ja -seadmete kasutamisele säilitatakse toiduainete kvaliteet ja pikendatakse nende säilivusaega, mistõttu säilivad need külmikus vähemalt seitse päeva.

Täpsema info leidmiseks külastage meie kodulehte www.nakedfood.ee või hoidke silm peal Facebookis Naked Food ja Instagramis nakedfoodestonia.

Koduleht: www.nakedfood.ee Facebook: Naked Food Instagram: nakedfoodestonia E-mail: info@nakedfood.ee Telefon: 51969499

18. oktoober 2017

29

restoraniarvustus

Rae Meierei: väike kodune juustuvabrik Kõik inimesed, kellel vanust kolmkümmend ja enam, mäletavad Tallinna kunagist legendaarset söögimaja Rae Kööki, mis oma neljal-viiel korrusel söötis inimesi toonase hea ja paremaga. Enamasti lõigates šnitslile peale püsti asetatud apelsiniviilu või käharpeterselli. Praeguseks on toonasest “restoranist” kasvanud välja Tallinna üks põnevaim “söögimaja”: uusima lisandina avas äsja uksed väike kodune juustuvabrik.

R

ae Meierei nime all pandi tööle restoran, mis keskendub pea täielikult enda majas, oma väikeses vabrikus toodetud juustule: burrata’le, stracciatella’le, mozzarella’le, ricotta’le ja halloumi’le. Äärmiselt julge käik, arvestades et maailma juustud – välja arvatud ajast ja arust meiekandis laiutavad Hollandi juustud – pole kohalikule inimesele kuigi tuttavad. Seda enam üllatab, kui suure rõõmuhõiskega on see uus toidukoht kohalikul maastikul vastu võetud.

Kes veel ei tea, siis kuulub Rae Meierei samasse gruppi teiste restoranidega, kus peakokana ohjab kööki kahekordne Bocuse d’Ori osaleja, Eesti absoluutne tippkokk Dmitri Rooz. Tema käekirja on näha kogu menüüst: näiteks soovitab peakokk kõiki majas kokku “keedetud” juuste oma lemmiksalatiga, milleks on lihtne ja isegi “labane” kirju kirsstomatisalat punase sibula, värskete ürtide ja oliiviõlikastmega.

Mind kui sööjat kõditab naerukrampideni mõte toi-

dukoha vormis meiereist – juusturestoranist, mis toodab vajalikud piimatooted ise oma majas. Restoranis, nurga taga, avaneb suur aken tagaruumi, kus jahedas olustikus mudivad kummikute ja pikkade põlledega varustatud kokad

Praeguseks on toonasest “restoranist” kasvanud välja Tallinna üks põnevaim “söögimaja”: uusima lisandina avas äsja uksed väike kodune juustuvabrik. kokku mozzarella’t, burrata’t või segavad stracciatella’t. Lisaks isutekitamisele võib olla kindel, et lauale jõudev juust on vast valminud. Omanikega rääkides on võetud kõikide sama grupi restoranide ideeks näi-

data sööjatele, kuidas n-ö moos kommi sisse saab.

Meierei restoran ehitati juba olemasoleva toidukoha ruumidesse. See on tekitanud teatavad piirangud, millele on astutud vastu üsna veidra eklektilise lähenemisega kogu ruumile. Mõned poolkorrust lubavad metallraamid ühes restorani nurgas meenutasid vana head Rae Kööki. Huvitav selles sisekujunduses on, et hubasust see ei vähenda, head tuju ei riku. Õhku on restoranis palju.

Olen pikalt juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti restoranide menüüd on pearoogade poolest äärmiselt igavad. Seda ei saa öelda Meierei restorani kohta. Samas on see tingitud asjaolust, mis on üheaegselt nii hea kui ka halb. Selleks asjaoluks on menüü meeletu pikkus. Pikk menüü tähendab omakorda kahte asja: a) kas köögis on kokki meeletult palju, sest restoran on väga suur ja pidevalt silmini täis, võib) ositi hakkab menüüs pakutaval toidul valmistuskvaliteet langema.

See on paratamatu. Samas on menüü tugevus see, et juba mainitud juuste on kasutatud äärmise julgusega – läätseraguu stracciatella-juustuga või nelja juustu pasta. Aga pole midagi lihtsamat või mõnusamat: prae-halloumi ja ahju-burrata focaccia-leiva ja tomatisalatiga.

Kokkuvõtvalt tahaks anda Rae Meiereile kahe Michelini tärni väärilise hinnangu, et kui olete Tallinnas, ei ole mingit põhjust, miks mitte kulutada üks söögikord selles peenes söömamajas.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

18. oktoober 2017

31

sisuturundus

Stiilne ja hõrgutav catering on meeldejääva sündmuse osa Kuidas luua erilisest koosolemisest meeldejääv sündmus? Selleks on inimesed, keskkond, hea meelelahutus ja muidugi käib juurde maitsev toit.

Kõige lihtsam on toitlustuse sujuvaks toimimiseks valida usaldusväärne catering’i-firma. Plus Catering pakub mõnusalt rustikaalses võtmes menüüd, mille koostamisel on kasutatud naturaalseid elemente. Võimalikult palju toorainet on pärit Eestimaa taludest.

P

eakokk on tegelikult see, kes kujundab köögi näo ja iseloomu. Plus Cateringi peakokk Rando Volkov kasutab oma köögis maksimaalselt looduslikku toorainet – nii palju, kui kohalik turg lubab.

Ka meeldib talle mängu tuua hooajalisi metsa- ja aiasaadusi. Rando proovib traditsioonilistest roogadest teha midagi uut ja huvitavat, lisades roogadele spetsiifilise maitse või koostisaine. Muidugi on oluline kliendi soov, aga alati püüab Plus Catering pakkuda kliendile sobivaid maitsekooslusi ja toidutehnoloogiliselt hästi õnnestuvaid roogasid.

konnas töötamine on juba inspiratsioon omaette. Ja kuna nende töö on piisavalt vaheldusrikas, siis on iga päev teistmoodi ja täis uusi olukordi. Kui oma tiimi saab usaldada, siis sünnivadki ainult parimad palad.

Kuidas eristuda teistest ja paista silma?

Väljakutsetele avatud!

Rando: „Mulle meeldivad väljakutsed ja võimatuid projekte pole olemas, küsimus on õigete lahenduste leidmises. Catering’i mõistes ei ole veel niivõrd erilisi soove olnud, millega eelnev kogemus puudub, nii et kõik on tehtav.

Toidu valmistamine 50 meetri kõrgusel taeva all on olnud üks põnevamaid ettevõtmisi. Dinner In The Sky projekti peakokana on võimalus teha koostööd paljude nimekate Michelini tähtedega pärjatud peakokkadega. Kodumaal on kokkade käekiri üsna sarnane, aga iga piiritagune kogemus pakub midagi uut ja põnevat.”

Peakondiiter Heidi Saat lisab kliendi soovidest rääkides, et iga soov on mingis mõttes eriline ja kõige põnevamad ongi just eriprojektid, erikujulised tordid, pulmatordid. Omaette väljakutseks 32

18. oktoober 2017

on tordid, mille suurus algab viiekümnest kilost. Nende meisterdamine on pikaajalisem protsess, mis vajab planeerimist ja loovust. Plus Cateringi köögi tiimis on tublid noored kokad, kes armastavad oma tööd väga.

Plus Cateringi eeliseks on teenindusjuhi Mihkel Mägi sõnul see, et ühes majas on nii kontor, köök kui ka kondiiter – kogu asjaajamine ja infovahetus on kiire ja täpne. Tagasisidegi klientidelt jõuab soojalt lauale, mis omakorda aitab arengule kaasa.

Peakondiiter Heidi leiab, et mees-

Müügijuht Anni Kiil ütleb kõhklematult, et selleks on innovaatilisus ja teistsugused ideed. Aastaid turul olnud catering’i-ettevõtted kukuvad oma mugavustsooni ja tihti jäävadki sinna. Näiteks on Plus Catering välja töötanud klassikaliste valgete linadega catering’i-laudadele ka rustikaalsema stiili, kus kasutatakse lauaplaatidena käsitsi töödeldud vineerplaate. See annab lauale ja kogu miljööle hoopis teistsuguse ilme. Catering’is on olulisim kliendi rahulolu ja väärtuste loomine tasemel klienditeenindusega.

Kliendid ootavad Mihkli sõnul ühelt väärt catering’i-firmalt head kvaliteedi ja hinna suhet, samuti personaalset ja kiiret suhtlust, et tekiks sünergia kliendiga. Heidi lisab, et hinnatakse uudsust ja originaalsust, trendidega kaasas käimist või isegi nendes ette jõudmist.

toidureis

Valge trühvli sügis: trühvlijahil Bologna Apenniinides Milano, Veneetsia ja Firenze vahele jäävast Bologna linnast on saanud Põhja-Itaaliasse reisivate toiduturistide uus sihtpunkt. Bologna on neljasaja tuhande elanikuga ülikoolilinn, mille põlenud tellise värvi vanalinnahooneid ääristavad iseäralikud võlvkaared, portikused.

B

ologna metropoli rahvastik ulatub miljoni inimeseni ning piirneb lõunast vaimustavate Apenniinidega, sügiseste toidufestivalide toimumispaigaga number üks. Bolognas ja selle ümbruses armastatakse üldse hästi süüa, esimestest roogadest on tuntud tagliatelle al ragù, lasanje, tortellini in brodo ja tortelloni di ricotta, veinidest Pignoletto, Sangiovese, Barbera, Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Merlot ja Lambrusco.

Bologna piirkonna sügis on tavaliselt soe ja helde. Põllumehed tõmbavad kuumast suvest hinge – valmis on saanud värske Vino Novello, puudel punetavad granaatõunad, valmivad mahlakad ploomid, värsked õunad ja pirnid. Põldudelt tulevad laudadele kõrvits, kartulid, porrulauk ja lehtkapsas, metsast kastanid, seened ning ka valgeks teemandiks nimetatud valge trühvel.

34

18. oktoober 2017

Apenniinide mäestiku siinset osa kutsutakse nimega Appennino Tosco-Emiliano. Piirkond läheb jagamisele Emilia-Romagna ja Toscana maakondade vahel ning erinevatel nõlvadel on erinevad näod. Emilia-Romagna poolsed veetlevalt lauged künkad sobivad Parmigiano-Reg-

Kohalik valge trühvel lõhnab intensiivselt metsa alustaimestiku ja märja mulla järele, see on ümara või ebaregulaarse kujuga ning valmib septembrist detsembrini.

giano tootmiseks, siin laiuvad karjamaad, vilja- ja maisipõllud. Türreeni mere poolsel küljel kasvavad jändrikud oliivisalud ja avanevad suursugused vaated viinamarjapõldudele. Üle siinsete Apenniinide, Bolognast Firenzesse, viib viiepäevane jalgsimatkarada pühaliku nimega Via degli Dei, Jumalate tee.

Kõrgemad mäeharjad ulatuvad siin veidi üle kahe tuhande meetri. Mäeharjade ümber peesitavad mäed ja künkad, orgudes sinetavad maalilised jõed ja järved. Aasadele annavad õitseajal värvi külmakartmatud ülased, Alpi astrid ja kanarbikulised, madalamal laiuvatel nõmmedel punetavad pihlamarjad. Umbes 1700 meetri pealt algavad kase- ja kuusemetsad, sealt edasi tammed ja kastanid.

Valge trühvli (Tuber magnatum pico) kasvupiirkond ulatub Itaalias Piemonte maakonnast lõunasse, Padania madali-

Foto: Pro Loco Savigno

www.superkodu.ee

toidureis Foto: Trattoria da Amerigo

kust Apenniinidesse kuni Lõuna-Itaalias asuvasse Moliseni välja. Bologna mägede valge trühvel on aastatega suurt kuulsust kogunud ja kannab nime Tartufo bianco pregiato dei colli bolognesi. Oma maitseja lõhnaomadustelt ei jää see alla kuulsale Alba valgele tühvlile Piemontes.

Kohalik trühvel lõhnab intensiivselt metsa alustaimestiku ja märja mulla järele, see on ümara või ebaregulaarse kujuga ning valmib septembrist det-

ga. Mõned aastad tagasi leiti siit peaaegu pooleteisekilone valge trühvel. Trühvel kanti Guinnessi rekordite raamatusse ning selle pühitsemiseks korraldati heategevuslik õhtusöök 300 inimesele.

Sel aastal osalevad Tartufesta trühvlifestivalil 13 kommuuni. Väikelinnade peaväljakule ja linnatänavatele sätitakse üles turuletid ja -telgid, kaubeldakse valge ja musta trühvliga ning teiste sügiseste metsaandidega. Tulel küp-

Bologna piirkonna sügis on tavaliselt soe ja helde. Põllumehed tõmbavad kuumast suvest hinge – valmis on saanud värske Vino Novello, puudel punetavad granaatõunad, valmivad mahlakad ploomid, värsked õunad ja pirnid. sembrini. Mügariku habitaat asub kuni 800 meetri kõrgusel, koloniseerides kohalikke sarapuu-, tamme- ja pöögimetsasid, aga kasvades ka paplite ja pajude, pärnade, raagremmelgate all savises või liivases mullas 10–40 sentimeetri sügavuses. Trühvel armastab niisket ja varjulist kohta, pakub puudele suuremas koguses vett ja mineraalsoolasid ning saab vastutasuks vajaminevaid toitaineid.

Bologna Apenniinide süg isene trühvlifestival Tartufesta algab oktoobri alguses ja lõpeb novembrikülmade36

18. oktoober 2017

setatakse kastaneid ja pakutakse kastanijahust valmistatud tooteid. Küsida tasub värsket veini, maitsta liha- ja juustutooteid ning kindlasti ka tüüpilist borlenghi-lamesaia. Ehk õnnestub ära näha käharakarvaline trühvlikoer, kohalik lagotto, kelleta ei lähe metsa ükski trühvlikütt. Koera ja tema peremehe (viha)-kiindumussuhtest räägitakse erinevaid legende.

On hea teada, et festivaliga ühinenud restoranipidajad on alla kirjutanud dekaloogile, mis kohustab neid kinni pidama

trühvlile sätestatud kvaliteedinõuetest.

Juhul kui kasutatav trühvel pole kohalik, tuleb menüüsse lisada trühvli päritolu. Vihmade vähesuse tõttu pole valget trühvlt sel aastal kuigi arvukalt ja trühvli hind on kõrge. Tüüpilisteks roogadeks on tagliatelle al tartufo bianco (pastaroog), uova al tartufo bianco (muna), risotto al tartufo bianco (risoto) ja cotoletta alla bolognese al tartufo bianco (liharoog). Enne trühvli ostma hakkamist turult tasub kindlasti üle vaadata trühvlituru hinnad, kontrollida trühvli lõhna, värskust ja küpsusastet. Kindlasti ei tasu alahinnata kohaliku musta trühvli maitset (Tuber melanosporum), ka see saab valmis sügisel ja on taskukohasem.

Kolmeteistkümnest festivaliga ühinenud kommuunist on Valsamoggia (Savigno) ja Sasso Marconi ehk kõige tuntumad, Bologna kesklinnast viivad sinna ka festivalibussid. Samas kui näiteks Lizzano in Belvedere, Camugnano ja Castiglione dei Pepoli on huvitavad sellepärast, et asuvad 700 meetri piirimail. Grizzana Morandi kanti sattudes tasub kindlasti vaatama minna 70ndatel sinna ehitatud Alvar Aalto kirikut Chiesa di S. Maria Assunta. Nii et jope selga ja sall kõvasti kaela – Apenniinide pärastlõunad ja õhtud on juba jahedad!

KATRIN VEIKSAAR, toiduajakirjanik ja -blogija (Köök.Cucina)

ART-EE-1710-24

toidutee

Minu oma Eesti toidutee Mõned aastad tagasi avas maaeluministeerium suure kärata ühe viimase aja olulisima gastronoomse veebilehe, mis siiani kahjuks liigsuurt menu ei naudi. Nimelt pandi hääled sisse Eesti Toidutee kaardirakendusele, kus on võmalik igal inimesel ise panna kokku oma maitsetiir Eesti mekkides. Inimesed avastavad samm-sammult, mida on pakkuda Eesti toidul ja kus kolada enda Eesti toiduteel.

V

alikute tegemisel on kõige olulisemaks relvaks informatsioon: tuleb teada, kus asub Peipsimaa parim kalabistroo, Saaremaa mõnusaimat seenesousti pakkuv restoran, Otepää hubaseim saiakohvik või Harjumaa kuulsaim lihakarn. Samuti, kust leida head silmu, kellelt muretseda pardimune või kuhu sõites võiks osta marineeritud küüslauguvarsi. Igal piirkonnal on oma võlu, omad maitsed. Toidutee on just koht, kust leida üles need erisused Eesti maitsetes.

Eesti Toidutee tutvustus algab lausega “Olgu Eesti toidu ja Eesti toidukultuuri pakkujaks väike talukoht või tunnustatud tipprestoran ning pakutavaks lihtne talupojaköök, keskaja-, mõisa- ja nõukogude pärand või modernne nägemus Eesti toidust, on sellel kõigel ometigi ka midagi ühist”.

38

18. oktoober 2017

Need väärtused on tegelikult lihtsad: a) neli eriilmelist aastaaega, mis väljenduvad meie toidulaual; b) Eesti erinevad toidupiirkonnad, millel igaühel oma nägu; c) põhjamaine kliima, metsaandide ja ulukite poolest rikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad; ning d) nutikad põllumehed ja kokad, kes panustavad toodete väärindamisse.

Jutt aus ja õige, kuid kuidas saaks see minule kasu tuua? Väga lihtsalt. Logige end sisse www.toidutee.ee lehele ja hakake panema kokku oma maitsete teekonda läbi Eesti külade ja valdade, linnade ja saarte. Praegu on kirjade järgi toiduteel võimalik valida 184 toidupakkuja ja -tootja vahel. Need restoranid ja kohvikud, vabrikud ning käsitöökojad on andnud lubaduse avada oma uksed igale koputusele ja näljasele/janusele.

Miks panna kokku oma toidutee?

Viimasel korral Peipsimaal ringi sõites – Rannapungerjast Värskasse – tekkis aus heureka-moment: kui erinev on toidulaud sellel 150 kilomeetri pikkusel liinil piki Eesti suurima järve kallast. Kui Lohusuus on ülioluline “malosolnaja” kurk ja suitsukala, siis Kallastel tulevad mängu sibulad ja küüslaugud, vanausuliste pirukad ja suhkur. All setod panevad aga lauale juba küümnetsäid ja pudõrit suitsulihaga. Samasuguseid huvitavaid erisusi leiab igas Eesti paigas. Tuleb vaid minna uurima.

Eesti toidutee on äärmiselt vajalik, kuna sellel olevaid maitseid võib uudistada jalgrattaga, autoga, mootorrattaga – oleneb, kui suur nälg ja kui kiire on. Kohalik toidutee on võtnud snitti teisest suurest maitseradade kogumist ehk Läänemeremaade kulinaariareiside kaardist, mis koondab endas kõikide Põhjala riikide parimad maitsed, imelisemad leiud ja omapärasemad toorained. Ärge jääge uut suve ootama! Sügisel on värve, minge kohe uurima, kuhu viiks teie Eesti toidutee!

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja